Leigarid · 2013. 3. 5. · Leigarid JUUNI 2009 10 KROONI JUUNI 2009 10 KROONI RAHVAKUNSTISELTSI LEIGARID AJAKIRI Leigaril on hea muusikaline kuulmine. Leigar saab kohe aru, kui muusika

LeigaridJUUNI 200910 KROONI

JUUNI 200910 KROONI

R A H VA K U N S T I S E LT S I L E I G A R I D AJ A K I R I

Leigaril on hea muusikaline kuulmine.Leigar saab kohe aru, kui muusika mängib.Leigaril on hea muusikaline kuulmine.Leigar saab kohe aru, kui muusika mängib.

1(37)

(Harjumaa)

Kuidas tantsupeolhea välja näha?

Rauno Zubkovahetas maalimise

tantsu vastu

Põhjalik ülevaademuuseumisuvest

Kuidas tantsupeolhea välja näha?

Rauno Zubkovahetas maalimise

tantsu vastu

Põhjalik ülevaademuuseumisuvest

RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

LEHEKÜLG 2

SISUJUHTHead lugejad!Kas teil on ka vahel tunne, etmõtted lausa tormavad peasringi? Kiiremini kui marupolka.Minu mõtetega juhtus just nii,kui juhatuse poolt tuli ettepanekLeigarite väljaandega tegelemahakata.

Osa mõtteid suutis nii kiirestispurtida, et neid polnud võimalikjäädvustada. Osa – keskmisekiirusega – on siin kaante vahel.Osa, no need aeglasemad, allesküpsevad.See tähendab, et meieajakiri on alles arenev ajakiri jaideed selle kohta, mida seeedaspidi sisaldama peaks, onteretulnud.

Seekord mahtusid siia kaantevahele nii põhjalik ülevaade eesseisvast suvehooajast, persoonilugu meie „soojendajast”Raunost, pilguheit Saksa sõpradetegemistesse kui ka nipid omarahvarõivaste hooldamiseks.Natuke nalja ja natuke kollaseidteemasid samuti, nagu TarmoTiisler siinsamas ajakirjas sooviavaldab.

Järgmiste heade vihjete (niiavalike kui ka anonüümsete),küsimuste, teemade jakaastööpakkumiste jaoks onavatud minu meiliaadress

.

lugemist!

Kristiina

-

Mõnusat

[email protected]

JUH

TKIR

I

Ajakirja toimetus:Kristiina TambergHenry Semmel

Esikaane foto: Jarek Jõepera, modellidSolvi ja Allan. Teised ajakirja fotod onLeigarite arhiivist ja internetist.

Leigarite ajakiri on väljaanne seltsiliikmete ja nende lähedaste jaoks.

ärgmine ajakiri ilmub 2009. aastasügisel.

Tagasiside ja kaastööd on oodatudaadressile [email protected]

J

MASU HOIAB OSA TURISTE KODUS... 3

......4

PERSOONILUGU: RAUNO ZUBKO ....6

TANTSUPEOKS ILUSAKS! ... 10

10 HARJUTUST TANTSUPEOLISELE ... 12

HEI, SIIN STUUDIORÜHM .... 14

MILLINE TULEB MUUSEUMISUVI ... 15

ÕPIME LAULMA .. 18

PORGANDITE ARVESTAMISE KORD .. 19

KOLLAST, PALUKS! ... 21

MEIE AJALUGU ... 22

LEIGARID VENEMAAL... 2

HÄRJA-AASTA SAABUS KORVPALLIPEOL...27

FOTOKROONIKA. ..29

NALI JA NAER... 31

.......

MEIE SÕBRAD..........................

.......

................ .

..... .

. ...............

. ........

...........................

. .......

ARVAMUS: . ...........

. ..........................

.................... 4

..........................

............................


LEHEKÜLG 3

MASU HOIAB OSATURISTE KODUSMASU HOIAB OSATURISTE KODUSMaailmas võimutsev majandussurutis vähendab tänavuturistide tulekut Eestisse ning seega Leigarite esinemiste arvu.Millist suvehooaega ennustavad siinsed suuremadturismifirmad?

(masu)

Kaleva Traveli turundusjuht HiieAru: Algav suvehooaeg näitabvälisklientide osas kahjukslangustrendi. Seda eelkõigemaailmas valitseva majandusemadalseisu tõttu, aga ka Tallinnalennujaama väheste otselennuühenduste päast.Välisturistide arvu kasvu sellelsuvel me ei looda.Usutavasti külastavadEestit jätkuvaltmeie lähinaabrid,eelkõige Soomeja Rootsielanikud, sedatänu headeletranspordiühendustele TallinnastHelsingisse jaStockholmi.Vähenemistendents on kindlastiUSA turistideosas.

-

Estravelikommunikatsiooni

juht Mari-LiisRüütsalu

-

:Olulist langust ei

ole märgata,meil läheb

hetkel üsnaeelmise

aastarütmis - niivälismaalt

meile saabuvatepuhkuseturistide,

kruiisituristide kuikonverentsituristide

osas.Mõningane vähenemine ontäheldatav korporatiivsete

gruppide osas.Me ei ole täheldanud, et just mõni

konkreetne välisturg oleks langenuderiti oluliselt. Kui, siis vastavalt

ametlikule statistikale on Norra turglanguses ja seda kinnitab ka meie

praktika.Hinnasurve on loomulikult tugevam

ja konkurents samuti, aga suvi tulebsiiski täis tööd ja tegemisi.


LEHEKÜLG 4

GESEKE-SALZKOTTENI RÜHMPÜHENDAB SUVE EESTILEGESEKE-SALZKOTTENI RÜHMPÜHENDAB SUVE EESTILEM

EIE

SÕBRAD

MEI

ESÕ

BRAD

Saksa sõprusrühm Geseke-Salzkotten nimetab oma selle suvepõhisündmustena reisi Eestisse ja Wewelsburgi noortepeonädalat, millest ka Leigarid osa võtavad.

-

„Mõlemat sündmust ootame juba väga!“ kinnitab JenniferSpeicher, üks tantsurühma juhtidest. „Nende kahe sündmusekõrvale sellel suvel suuri esinemisi ei mahugi, mõnest peostGesekeses ja ümbruskonnas võtame veel osa,“ lisab ta.

Jennifer räägib, et seekordne Wewelsburgi rahvusvahelinenoortepeonädal kannab juba 28ndat järjekorranumbrit ningtähistab meeleolukat festivali, mis leiab aset 7.-13 juunini. Kohe

TEKST: KRISTIINA TAMBERG

Geseke- alzkotteni rühm tähistas eelmisel aastal omakuuekümnendat juubelit.

S


LEHEKÜLG 5

juuli esimestel päevadel järgneb Gesekese rühma reis Eestisse, mis mitmeteselle rühma liikmete jaoks on esimene kord siia sõita

„Suvel on meil traditsiooniliselt alati treeninguvaba periood, sel aastal algab seepärast Eesti-reisi. Siis korraldame näiteks rattamatku, samuti saame kokku ningvõtame mõned õlled oma lemmiklokaalis „Hugo“,“ räägib Jennifer Geseke-Salzkotteni rühma muudest suvistest tegemistest.

Ida-Vestfaali (saksa keeles Ostwestfälisch) rahvatantsurühm Geseke-Salzkottenon asutatud 1948. aastal Gregor Tomaschewski poolt. Rühma kuulub ligi 200liiget, kellest 85 on aktiivsed tantsijad. Tantsijad jagunevad laste, noorte jatäiskasvanute rühmaks.Eelkõige esitatakse Vestfaali piirkonnast pärit tantse,mida rühma repertuaaris on ligi100. Tantsijate riietuses elavad edasi vanadVestfaali rahvarõivatraditsioonid. Igal tantsijal on õhem suverõivas,millesarnaseid vanadel aegadel kanti taludes tööd tehes, ja pidulik kostüüm, mispandi selga pühapäeviti ja tähtpäevadel.

Sarnaselt Leigaritele nimetab Geseke-Salzkotteni rühm vanade rõivastus- jatantsutraditsioonide jätkamist oma tegevuse vundamendiks.

.

Leigarite ja Geseke-Salzkotteni tantsurühma sõprus algas 1989. aastal, kuikäisime külas samal Jugendfestwoche festivalil, mis tänavu juuliski aset leiab.Leigarite eesseisev külaskäik Gesekesse on leidnud juba eelinfona kajastamist kalinna veebilehel, kus tuuakse esile seda, et rühmade vaheline sõprus on püsinudvaatamata inimesi lahutavatele riigipiiridele ja 1500 kilomeetrile. "Kui varemtuli see vahemaa läbida bussiga, siis nüüd saab kiiresti lennukiga kohale lennata,"kirjutab veebileht. Samuti mainitakse ära, et ka riigipiirid pole enam takistus,sest Eestist on vahepeal saanud Euroopa Liidu liige.

Tänavusel, 7.-13. juunini kestval 28. Jugendfestwoche Wewelsburgil osaleb 23rühma ja 11 rahvust. Pooled rühmad on pärit Saksamaalt, väliskülalistest onpeale Leigarite esindatud veel põhjamaised Soome ja Rootsi, aga ka näitekstemperamentsemad Ungari, Tshehhi jt.

20-AASTANE SÕPRUS20-AASTANE SÕPRUS

PERS

OO

NIL

UG

URAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

LEHEKÜLG 6

Kuidas Sa Leigaritesse sattusid?

„Eesti tantsu inimestena” tähendabsiis seda, et oled sarnaselt Krissulejuba pikalt rahvatantsu teinud?

Kas oled kindel, et tantsu maailmongi see, kus jätkad, või lõpetad kooliära ning kavatsed hoopis alavahetada?

Mu kursaõde Kristiina Kapper, kellegahoidsime oma kursusel Eesti tantsuinimestena kohe kokku, soovitas mindenda asemele Leigarite trenni tegema,kuna ta ise ei saanud enam käia.

Jah, ma läksin juba 6-aastaselt Käinakaunite kunstide kooli, alguses küllmaalimist õppima, aga see ei huvitanudüldse. Käisin kolm kuud. Kõrvalruumisoli rahvatantsutund, mis tõmbas, jaläksin sinna. Sellest peale olengijäänud, osalenud kõigil tantsupidudelalates 1997. aastast, kaasa arvatudmeeste tantsupidu Rakveres ja Soome-Eesti pidu Tartus.

Tants on minu jaoks, selles ma eikahtle! Olen peres nii öelda mustlammas. Mul on neli venda ja üks õde,ema-isa, keegi neist ei tegele tantsuga.Aga kõik on juba harjunud ja suhtuvadmu tegemistesse hästi.

-

T

!

ants on minujaoks, sellesma ei kahtle

Koreograafiatudeng Rauno on terve sügis-talvise hooajaLeigarite füüsilist vormi tõsta aidanud. Trennis juttu ajada eisaa, aga allpool räägib ta nii sellest, mis teda tantsu juureshoiab, kui ka sellest, kuidas ta ennast tantsu nimel kiilaks lasiajada.

RAUNOZUBKORAUNOZUBKOTEKST: KRISTIINATAMBERG

..


LEHEKÜLG 7

Järgmine aasta on Su viimaneõppeaasta, kes Sinust pärastkoreograafiaõpingute lõppe mistsaab?

Sa oled väga noor – 20-aastane - jakindlasti saavutused alles ees, aga kason juba praegu midagi, mida võidtantsu alal oma saavutusena väljatuua?

On Sul mõni iidol tantsu maailmas?

Noortest ja rahvatantsust peame karääkima – mis Sinu tunnetus ütleb, onrahva tantsuharrastus praegu pigemhääbuv või tõusev suund?

-

-

-

Pole õrna aimugi. Tantsijaks on kõigeraskem pürgida, sest nõuab suurtfüüsilist ettevalmistust. Tahaksin kõikeproovida ja siis selgub, mis sobib. Eksmul on selline tüüpiline tantsuinimeste eesmärk – oma stuudio võiteater, kellega töötada.

Eesti tantsu osas tegin uute tantsudekonkursile ühe valsi, mis võib tulla2011. aasta noorte tantsupeorepertuaari. Veel on otsustamisel, kastuleb repertuaari või mitte. Kui tuleb,siis see oleks kindlasti saavutus.

Ei ole iidolit, austan häid oma alategijaid - René Nõmmik, Tiina Ollesk,Kalev Järvela, Sille Kapper... Austaninimesi, kes on suutnud omal alal hästiläbi lüüa ja leidnud oma suuna, kuidrespekteerivad samas muidki suundi.Meeldivad avara silmaringiga tegijadinimesed.

Tantsupeo aasta muudab ikka tantsupopulaarsemaks. Minu arust neid noorion, kes tahaks rahvatantsu teha, agaEesti probleem on piisavalt kvalifitseeritud õpetajatest. Tallinnas see eianna tunda, aga mujal Eestis küll. Kõigirühmaliikide tase on alla käinud,alustades A-rühmadest. Ka C-des onlangus.

-

-

Mis Sind motiveerib?

Kas Leigaritele trenni tege mise jaokson alati jaksu?

Väikseid asju, mis motiveerivad, onpalju. Näiteks kui kutsutakseprojektidesse osalema või kui tellitakselavastusi.

Vahest on, vahest ei ole. Esmaspäevalalgab mul kõigepealt kell 10 etenduseproov, siis otsa kooli füüsilised tunnid,mis lõpevad 17.30 ning siis jooksenLeigaritesse. Teised päevad füüsiliseltnii pingutavad pole, aga olen endaleväga palju projekte võtnud, seega onaeg tihedalt täis ikka.

-

Räägime neist projektidest lähemalt.Mainisid etenduse proove, aga misveel?Õiguskantselei rühmale käin tantsuõpetamas. Lapsi käin õpetamas -Tallinna Tehnikagümnaasiumi 2.-3.klassi rühma. Nendega oli näiteks jubaesimene tore saavutus, et saimeKoolitantsu finaali. Ja etendused ontulemas

Lisaks käin Amarillo restoranis tööl,

.../Rauno loetleb ridamisimaikuu kuupäevi, millal toimuvad külljaapan i müto loog ia s t kantudetendused, küll tantsutudengitelõputööd, ja lõpetab enda 1. juunilette kantava kompositsioonitöömainimisega- toim/

M

.

ul on tüüpilinetantsuinimeste eesmärk -oma stuudio võiteater


LEHEKÜLG 8

seal töötan ka suvel. Tantsupidu tulebsuvel muidugi ka. Juulis sõidanRumeeniasse kuuks ajaks – ajaloolisetantsu festivalile - koos teatriga TeeKuubis, mille juhatuses olen. Sel aastalpeame tegema kaasaegse etenduseajaloolise taustaga.

Kaasaegne tants on kõige südamelähedasem. Eesti tants on muidugi kaikka südames, aga hetkel tahan ennastarendada just kaasaegse tantsu osas.

„Lee” all olin ülevaatusel, sinna kutsuti

Mis Sulle kõigist neist tuhan desttegemisest ja eri tantsu stiilidestkõige südame lähedasem on?

Tantsupeo ülevaatusel oli Sind kanäha, mis rühmas tantsid?

--

--

omapära?Hästi suur katsumus oli mulle esialgusiia trenni tegema tulemine, ma eiolnud kunagi varem endast vanemateleinimestele tundi andnud. Aga sainsellest üle ja praegu entusiasm koguaeg tõuseb. Hea on töötadainimestega, kes tahavad tööd teha.

Vahel vaidleme ju ikka vastu ka...

Nimeta üks eriti hea ja tõhusharjutus, mis nö keskmisele Leigarilemarjaks ära kuluks.

Tõsi. Aga kui mingit vastuvaidlemistpoleks, muutuks ka igavaks ...

Ega sellist ühte harjutust ei oskagiöelda. Üldfüüsiline vorm oleks heaparemaks saada, seda on iga tantsujaoks vaja. Selline vorm, et suudaksennast üleval hoida.

paariliseks. Eraldi ma kuskil rühmastantsimas ei käi.

Kuna sel aastal jooksen nagu oravrattas, siis kuskilt pean hakkama„lõikama”. Leigaritega tahaks jätkataküll, kui see on võimalik. Esimesenailmselt loobun Amarillo-tööst, siisvaatan edasi.

Kui rääkida Su edasistest plaanidest,siis milliste tege mistega jätkad ja kasLeigarite vormis hoidmine kuulubnende sekka?

Sinu käest on hea küsida, mis onLeigarite puhul teisiti kui teisterühmade puhul? Kas on mingi tuntav

-

Üldfüüsiline vorm tuleksparemaks saada, seda on igatantsu jaoks vaja.

“Hetkel tahan ennast arendada justkaasaegse tantsu osas,” ütleb Rauno.


LEHEKÜLG 9

Trennide alguses oli eriti tunda, etjalad on inimestel maas kinni. Viimaseltantsupeo ülevaatusel sain vaadata A-rühma esinemist, siis see oli täiestiteine asi – jalad olid kõhu alt väljas jatantsiti hästi. Töö tulemust oli näha.

Kord üllatasid meid sellega, et ilmusidtrenni kiilakana. Kuidas see juhtus?Oksana Titova palus mind omaetendusse. Kui etendus lavale jõudis,siis sisaldas see ka seda, et pooleetenduse pealt aeti kiilaks. Ja ma olenpiisavalt vabameelne küll, et sedakaasa teha – etenduse teise pooletantsisin kiilakana.

Rauno on ündinud 14.septembril 1988 Kärdlas

s.

Tallinnas alates 2007. aastast,kui a ustas koreograafiaõpinguid Tallinna ülikoolis

l -.

Rahvatantsutrenni läks Raunojuba 6-aastaselt.

Väga värvikas detail! Kas esinedestuleb närv ka sisse ja kuidas sellestjagu saad? Või on Sul mõni hea rituaalvõi talisman, mis aitab?Ikka tekib närv, kui keegi vaatab.Hingan sügavalt sisse ja lähen edasi,erilist nippi ei olegi. Hästi palju olenebsellest, mida tantsin.Talismane ei ole, aga kogun pilte,fotosid. Minu jaoks on tähtis, etolulised hetked jäädvustatud saaksid.

Tegin uute tantsudekonkursile ühe valsi, mis võibtulla 2011. aasta noortetantsupeo repertuaari.


LEHEKÜLG 10

Leigarite unikaalsed rõivad vajavadtopelttähelepanu ühelt poolt omaainulaadsuse ja teiselt poolt sellepärast, et me esineme enamasti õues.Päike, tuul, vihm ja pori on rõivastekõige kurjemad vaenlased.

Pori ja tolmu eemalhoidmiseks onseelikute allääres tolmupael ja toot(

). Seeliku eluigapikendab nii see, kui toote vahetada,k u i k a r e g u l a a r n e t o l m uväljakloppimine ja põhjalik puhastusvähemalt kord aastas.

Tasub meelespidada, et higised ja mustad villasedesemed on koidele kõige magusamsuupoolis. Higi on ka see kurjajuur, missööb ennast tikanditest, villast jalinasest läbi. Järelikult tuleb rõivaidsageli puhastada. Kui eelnevatkogemust pole, siis on soovitatav lastavillaseid detaile puhastada keemilisespuhastuses. Sama kehtib ka vöödekohta. Kusjuures tuleb enne uurida, kavälja valitud puhastusfirma on sellisttööd varem teinud, ja nõuda õrnakuivpuhastust.

P r a k t i k a o n n ä i d a n u d , e tpealeõmmeldud litrid ja nööbidkipuvad keemilise töötluse käigusesemelt lahkuma, seega soovitan enne

linane riba, mis seeliku sisse alläärdeõmmeldud - toim

Villased esemed ja vööd.

TANTSUPEOKS ILUSAKS!SOOVITUSED JA NIPID

üle kontrollida, kas nööbid on ikkakõvasti ette õmmeldud.

Kaune id t i kande idsärgikraedel ja käistealasel peabkindlasti käsitsi pesema. Loputusvettevõib lisada pisut äädikat, siis polepärast probleemi laialivalguvate värvidega, ja loputusvesi peab kindlastiolema külm. Tavaliselt toimib äädikasvärvikinnitajana suurepäraselt, kuidkui värvid peaksid pesus siiski laialiminema, siis hingake sügavalt sisse-

Tikand id .

-

MIS ON RAHVARÕIVAD?Teatmeteosed ütlevad, etrahvarõivasteks loetakse 18.sajandi lõpu ja 19. sajandialguse tüüpilist talupojarõivastust.

-

Rahvarõivastesse tuleb suhtuda tähelepanelikumalt kuiõhtukleiti või smokingisse, kirjutab selle ala „spets” LEMBESIHVRE.

välja (peaks rahustama!) ja helistagerahvarõivaspetsile. Sel juhul annaba s j a pää s t a vee l keem i l i s t evahenditega, mida ei maksa kodus isetestima hakata.

Uhkete papile töödeldudpeakatete puhul on targem püüdaPeakatted.

L õ p e t u s e k s : i g a e s e v a j a bindividuaalset suhtumist. Eesti RahvaMuuseum korraldab suurepäraseidk u r s u s e i d r a h v a r õ i v a s t erestaureerimisest ja hooldamisest,soovitan neid soojalt! Samuti on


LEHEKÜLG 11

probleeme ennetada. Kõik naisedpruugivad puudrit-näo kreemi, samutihigistame tantsides peakatte siseservasageli päris läbi. Lavarühmadkasutavad paberteipi, kuid see vahendajab koledasti higistama.

Olen ise läinud seda teed, et õmblenpaela peakatte siseservale – kui vaja,saab selle ära võtta ja uue panna. Kuipeakate on siiski juba kahjustunud, siiskõige radikaalsem lahendus on sellelahtiharutamine, pesemine (ära unustaäädikat!) ja uuele papile tagasi kokkupanemine. Kui olukord veel väga hull eiole, aitab mööblipuhastusvahend -selline, mida saab peakattelepihustada. Ettevaatust! Kui ese onmärjaks pritsitud, siis ei tohi seda enneliigutada, kui peakate on täielikultkuivanud, soovitavalt terve ööpäeva.Seejärel saab mustuse pehme harjagamaha pühkida.

-

Leigarite rahvarõivad vajavad erilist hoolt, kuna esineme enamasti õues.

Leigarites palju priske kultuurikihigainimesi, kes on oma rõivaid aastakümneid hooldanud. Igaühel on väljakujunenud oma nõksud, mida kindlastihea meelega ka küsijaga jagatakse.Kõige tähtsam reegel on aga see, etrõivastest tuleb lugu pidada. Needesemed kannavad edasi meie maa jarahva ning Leigarite enda ajalugu.

-

Päike, tuul, vihm ja pori onrõivaste kõige kurjemadvaenlased.


LEHEKÜLG 12

Trennihooaja jooksul tantsijatele tõsise mahvi peale pannudtreener MALL JÄRVELA annab oma soovitused kaasa katantsupeoni jäänud ajaks. Kui kohe harjutama asuda, ontantsupeonädalal märksa kergem!

1.harjutus:

2. harjutus:

3. harjutus:

4. harjutus:

5. harjutus:

Hommikuti kohe pärast ärkamist tuleb harjutadaasjade kokkupanemise ja kotti mahutamise oskust.Kotti peavad mahtuma vihmakeep, kuivad sokid, soekampsun, päevitusriided ja -kreem, termos,šokolaad, pudel konjakit või Jägermeistrit. Ükski asiei tohi ununeda! Püüelda tasub selle poole, et kõikasjad mahuksid ära kotti, mis on vihmakindel japole eriti suur. Harjutust tuleb sooritada kiirusepeale!

Iga kord, kui satud muruplatsile kõndima, prooviteha paar kõrghüpaksammu, et harjutada jalgapõranda asemel murult kõrgele tõukama.Harjutust võib sooritada ka paaris.

Kui hommikune konjakijoomise harjumus onununema hakanud, tasub see üles soojendada.Väljakul olles ei tea kunagi, millal vihma tuleb võiniisama jahe hakkab. Tantsija peab oskama end iseaidata!

Õpi ära kõikide tantsude nimed! Ka une pealt tuleberistada „Meremehe laulu“ „Meremeeste valsist“,„Meremeeste valssi” omakorda „Rannavalsist”,„Kalameest“ ja „Merimeest“ jne.

Autojuhtidel tuleb varakult minna Kalevi staadioni

10 HARJUTUSTTANTSUPEOLISELE10 HARJUTUSTTANTSUPEOLISELE


LEHEKÜLG 13

lähistele luurama ja valida endale väljaparkimiskoht. Võiks püüda seda kas mõttejõuga võimuul moel teistest autodest vaba hoida. Keskendu!Fokusseeri! Kui vaja, tegutse!Ühistranspordis liiklejad peavad harjutamatipptunni ajal bussis sõitmist. Oluline on hingata jamitte ärrituda, kui keegi turukoti ribidesse lükkab,karvase kaenlaaluse näkku topib vmt. Hinga!

Rongkäiguks tuleb valmistuda igahommikustehääleharjutustega – kilju nii kõvasti kui suudad.Kontrollimaks oma vormi, soorita harjutust lahtiseakna juures; võid ennast pisut aknast väljakallutada.

Paarisharjutus „sõbra tundmine”. Lase sõbral pannaselga punane Leigarite t-särk ja minnarahvarohkesse kohta. Sule silmad ja loe kümneni,lastes sõbral ennast inimmassi ära peita. Sinuülesanne on saavutada sõbraga silmside nii kiirestikui võimalik ja siis küünarnukkidega teed rajadestemani jõuda.

Vähemalt kolm nädalat enne väljakuproovide algusttuleb hakata kõhtu harjutama supidieediga.Alustada võiks kahe supipäevaga nädalas, jätkataneljaga, nädal enne pidu tuleks üle minna jubavähemalt viiele supipäevale nädala kohta.

Enese leidmine. Tuleb sisendada endale, et ma eiole enam endine mina, vaid üks „punaste särkidegatüüpidest“. Seega pean silmapilkselt reageerimakarjatusele: „õuu, punased särgid, mis te teete,kurat!“ Seda võib sooritada ka paarisharjutusena

Orienteerumine. Aseta kodus põrandale knopkad janumbrimärgid ning asu pereliikmetega suhtlema,kasutades lauseid: „Palun mine kahekümnendanumbrimärgi juurde ja too mulle õlut“, „Ole hea,pane see 56. märgist paremal asuva punase knopkapeale, kallis“ jmt.

6. harjutus:

7. harjutus:

8. harjutus:

9. harjutus:

10. harjutus:


LEHEKÜLG 14

HEI, STUUDIORÜHM!SIINHEI, STUUDIORÜHM!SIINTEKST:MARLEEN JA MARTINN

OO

RTE

VEERG

NO

ORTE

VEERG

Meie sügishooaeg möödus töiselt,nägime kõvasti vaeva, et saaksimetantsupeole. Saimegi! Meievanusegrupiks on 7.-9. klassideoma.Veel jõudsime osaleda kahes laagris- Märjamaal ja Kuusalus. Ja suvelplaanime lisaks tantsupeole võttaosa ka kahest festivalist – TanssivaTurku festivalist ja MärjamaaFolgist.Meie rühmal on ka väljakujunenudtraditsioonid. Näiteks lähemepärast iga tähtsat esinemist ühiseltHesburgerisse sööma.Meie rühmas on nii uusi liikmeid kuika vanu olijaid. Leaanika on käinudLeigarites niikaua kui ta ennastmäletab, Eliise 12 aastat, Marleenja Martin 11 aastat, Helena 6aastat, Anton ja Katrin 5 aastat.Loodetavasti saame ka 50 aastapärast ikka igal esmaspäeval jakolmapäeval kokku.

Kas te teate, mis toimub igalesmaspäeval ja kolmapäeval kell17.45 – 18.55? Ei tea? Vot sellelajal on stuudiorühma trenn.Stuudiorühm, see on Eliise,Leaanika, Katrin, Kristiina, Liis,Marena-Brigitt, Helena, Marleen,Melari, Nils Joonas Kristian,Anton, Oliver, Janno, Martin,Silver ja meie treener Helen.

Anton: „Siin on lahedad sõbrad,super seltskond. Ja noh, ema kakäsib.”Eliise: „Ma võin ju ölda, et siin onülilahedad inimesed, mis, muide,on täiesti tõsi, aga tegelik põhjuson see, et Leigaritest on saanudosa minu elust, millest maloobuda ei tahaks.”Marleen: „Leigarid korraldavadmaailma kõige lahedamaidlaagreid!”

Mis toob meid esmaspäeviti jakolmapäeviti kokku?

Stuudiorühm plaanib koos käia ka 50 aasta pärast.


LEHEKÜLG 15

Kuidas saab leigarina suvisest muuseumihooajast maksimumivõtta, kirjutab SILLE KAPPER.

Tänavune suvine muuseumihooaegalgab 30. mail. Korralised esinemisedtoimuvad igal laupäeval ja pühapäevalkell 11 Sassi-Jaani talu õuel, ka vihmakorral – siis püüame mahtudalaudakatuse alla.

Korraliseks esinemiseks on leigar kohalja tantsuvalmis alati hiljemalt kell10.45, sest siis tehakse RIVI. See onkoht, kus igaüks leiab endaletantsupartneri, räägitakse läbiesitamisele tulev kava ja tehaksemuudatused, kus vaja. Rivis pannaksekirja ka esinemisest osavõtjate nimed.Rivis ollakse täies rahvarõivas ja ei aetaesinemisse mittepuutuvaid jutte.Pärast rivi ja enne esinemise tegelikkualgust on jutustamiseks veel aega küll.

Leigarid ise panevad paika kaesinemisplatsi ümbritsevad pingid ningviivad need pärast jälle ära. Aidasttuuakse välja pulgad, kui neid kavastarvis läheb, ja pärast viiakse tagasi.Igaks juhuks on leigaritüdrukul alatikaasas räditantsu rätik.

Selle suve tüüpkavad pannaks üleslaululehele( ). Hea on,kui igaüks ise endale kava välja trükib,www.leigarid.ee/siseinfo

kuid tavaliselt jaotab hooaja alguseskavasid ka esinemise juht.

Vahel on vaja varem kokkulepitud kavaesinemise käigus muuta. Sellistelemuutustele reageerib leigar kiiresti japaindlikult nagu heale esinejalekohane. Publiku tantsitamisel oleme„oma tur ist i le” akt i ivseks jasõbralikuks õpetajaks. Esinemise ajalon leigar keskendunud enda ja teistetegevusele, samas unustamata, et tedajälgib publik.

Tuleb tähele panna, et esinejaksmuutume me kõik juba kohemuuseumiväravast sisenedes, sest meilon seljas rahvarõivad ja meid

KORRALISED

vaadatakse vähemalt sama uudistavaltkui teisi eksponaate, kui isegi mittetähelepanelikumalt, sest elus asi on jualati huvitavam. Sellepärast oleksideaalne, et me juba saabumemuuseumisse täies rahvarõivas ning kakõik aksessuaarid (kotid jt tarvikud) onv a l i t u d k o s t ü ü m i g a s o b i v a d .

Leigar on muuseumieksponaat muuseumiväravast sisenedes!

MILLINE TULEBMUUSEUMISUVI?MILLINE TULEBMUUSEUMISUVI?


LEHEKÜLG 16

Hädavajalikud, kuid rahvarõivagamittesobivad esemed lähevadesinemise ajaks peitu (näiteks kellegikorvi või suurräti alla).

Korraliste esinemiste hooaeg lõpebtänavu 6. septembril.

ootamatult olla muudetud liiklus- võiparkimiskorraldust.

Laulu- ja tantsupeo ajal (4.-5. juuli)täispikkuses Leigarite korralisikontserte ei toimu, kuid päris ära nadka jääda ei saa. Selle kohta panemesamuti täiendava info laululehele.

SUURÜRITUSEDM U U S E U M I SSeoses suurüritustega muuseumis võibvahel tekkida väikseid erinevusikorraliste toimumises. Näiteks on meil7. juunil kell 11 vaja kõigepealt ärakuulata Tele2 perepäeva avakõned jaalles seejärel kontserti alustada. Riviaeg sellest ei muutu. Samamoodi võibmuudatusi ette tulla näiteks memme-taadi päevade (13.-14. juuni) puhul -ükskord tuli meil seetõttu koguniesinemisplatsi vahetada.

Sellepärast tasub olla tähele panelik,jälgida internetist laululehte,küsimuste korral julgesti kirjutada võihelistada kas Sillele või selleks päevaksmääratud esinemise juhile (kirjassamuti laululehel). Suurürituste

-

Suve suurim suurüritus on muidugijaanilaupäeva õhtune pidu muuseumis.Leigar itel on seal ka tänavutraditsiooniline roll lauljate jarahvarõivis liikujatena rong käigus jatulesüütamisel, seejärel etendamekülaväljakul kahte kava – tantsulaule javanade tantsude esitlust; õhtu lõpukson pilli meestel vaja pisut abistadamuuseumiinimesi nende pulma mängujuures.

-

--

JAANILAUPÄEV

Iial ei tea, millal ja kus võibootamatult olla muudetudliiklus- või parkimiskorraldust.

toimumise päevadel tasub alatikodust väljuda parem varem kui liigahilja, sest iial ei tea, millal ja kus võib


LEHEKÜLG 17

DENEESTIon kruiisituriste teenindav firma, kesaegajalt tellib Leigaritelt esinemisi.Reisifirma on saatnud meile suvealguses graafiku, millal nendelaevadelt turiste on oodata, kuide s i n e m i s e t o i m u m i n e v õ imittetoimumine kinnitatakse allesesinemisele eelneval päeval. Sageliütleb tellija esinemisest ära, kui ei saapiisavat hulka muuseumisse tullasoovijaid kokku. Ei ole meie jaoks justkõige mugavam viis oma päevakavaplaneerida, aga paraku sellisesüsteemiga kru i i s i teen indajadtöötavad.

Et DenEesti tellitud esinemised satuvadtavaliselt tööpäevade hommikule jaosa võttev esinejate trupp on väike,teeme nende ja teiste sarnasteesinemiste rivi 5 minutit enne kavaalgust. Kõik muu jutt kehtib samutinagu korraliste esinemiste puhul.

Osavõtt Saksamaal toimuvast festivalist 28. InternationalJugendfestwoche Wewelsburg 7.-15. juuni.

Ürgleigarite esinemine Otepääl 13. juunil.

A-, B-, D-, nais-, stuudio- ja TSG 3. kl rühmaosavõtt XVIII tantsupeost „Meri“ 2.-5. juulil.

Osavõtt keskaja päevadest 9.-12. juulil.

Ürgleigarite esinemised Saaremaal 10.-11. juulil.

Osavõtt Turu noorte tantsufestivalist Tanssiva Turku 23.-27. juuli.

Ürgleigarite esinemised Stockholmis 20.-24. augustil.

ESINEMISED VÄLJASPOOL MUUSEUMI

Arvatavasti suve jooksullisandub esinemisi veelgi–

jälgi laululehte!

“Kas see laev toob randa tantsuhuvilisituriste?”


LEHEKÜLG 18

KÜLL MEITEL LAULUKüll meitel laulu, kui meie lasõks,küll meitel viisi, kui meie viisiks!Enne aga lõpõb vesi merest,vesi merest, jada jarvõst,räemed virtsu väenä suusta,enne kui lõpvad meite laolud.Kui mina hakkan laulõmaiõ,laulõmaiõ, laskõmaiõ -ma laolan mua merese,mere sisse saarõkese,saarõ piäle latõrida,

L ud .aul , mille sõnu läheb tänavusel muuseumihooajal vaja

Oi mul oll väiku, oi mul oll väiku,mul oll väiku vellekene, mul oll väiku vellekeneTibarikku… tillukeneSatte ta kaivu…satte kaivu kaalani ja…Oie säält vällä…oie vällä olani ja…Maalt ta korjas…maalt ta korjas maasikid ja…Liiva päälta…liiva päälta liinukid ja…Maasikist sai… maasikist sai majakene…Liinukist sai…liinukist sai liinakene…Müüdä sõidi…müüdä sõidi suure saksa…Müüdä reise…müüda reise Riia härra…Küsütelli…küsütelli nõvvatelli…Kas see om suuri…kas see om suuri soolaliina…Vai om iks rikas…vai om rikas Riia liinaEi ole suuri…ei ole suuri soolaliina…Ei ole rikas…ei ole rikas Riia liina…Seo om iks sante… seo om sante sannakeneVaeste latsi…vaeste latsi varjokene…

(Karula)

latõrisse lauku t'ako,laogu t'akulõ sadula,sadulallõ saksapoissi,saksapoesile kübärä,kübärälle kuldakarda,kullakarralõ kuduja,kudujallõ kuldamõeka,mõegalõ mõnust tegijät.

kihnu. rkm ii 27, 534/5 (32).1948.

VÄIKU VELLEKENEVÄIKU VELLEKENE

ÕPIM

ELA

ULM

AÕ

PIM

ELA

ULM

A�


LEHEKÜLG 19

JUH

ATU

SEVE

ERG

JUH

ATU

SEVE

ERG Juhatus soovitab kõigil liikmetel läbi lugedaporgandite jagamise korra, et olla kursis, kes ja kui

palju porgandeid ehk seltsisisest raha suvega endakontole koguda saab.

PORGANDITEARVESTAMISE KORD

1. Porgand on Leigarite seltsisisene raha, mille väärtus kroonidesarvutatakse iga esinemishooaja lõppedes.

2. Esinemishooaja lõppedes kantakse iga seltsi liikme poolt väljateenitud porgandid tema kontole Leigarites (nähtavkoduleheküljel liikmete nimekirjas).

3. Porgandeid jagatakse seltsi liikmetele.

4. Porgandi saamise eelduseks on edukalt läbitud luukamber;4.1. lasterühmadele (beebid, lasteaed, koolilapsed, stuudio) eitehta kohustuslikku luukambrit, kuid luukambri edukalt läbinu võibsaada porgandeid;4.2. laulurühma porgandid otsustab laulurühma õpetaja;4.3. pillimeestele porgandeid ei jagata.

5. Luukambris osalenud seltsi liikmed jagunevad kunstinõukoguotsusega kahte gruppi ning vastavalt sellele antakse seltsi liikmeleühe esinemise eest porgandeid järgmiselt:5.1. Ei läbinud luukambrit - porgandeid ei anta;5.2. Läbis edukalt luukambri - üks porgand;

6. Kunstinõukogul või kunstilise juhi poolt määratud isiku(te)l (ntesinemise juht, rühmajuht) on õigus esinemishooajal, vastavaltseltsi liikme esinemistasemele, muuta tema esinemisstaatust(saab porgandeid / ei saa porgandeid);

7. Porgandite jagamise seisukohast ei eristata päevaseid jaõhtuseid, argi- ja puhkepäeva esinemisi;

Porgandi saamise eelduseks on edukalt läbitudluukamber!


LEHEKÜLG 20

8. Etteteatamine kõikidele porganditega tasustatavatele esinemistelevähemalt 24 h annab 1 lisaporgandi edukalt luukambri läbinud seltsi liikmele;

9. Porgandeid jagatakse:9.1. kõikide tasuliste esinemiste eest, välja arvatud kindlate kohtadegaesinemised;9.2. korraliste esinemiste eest;9.3. tasuta esinemiste eest (esinemised koostööpartneritele, haridusasutusteleja missiooniüritused);9.4. porgandeid ei anta kindlate kohtadega esinemiste eest (kindlate kohtadegaon esinemised, mis tehakse välisreisidel, tantsupidudel, lavakontsertidel).

10. Porgandeid saab kasutada:10.1. seltsisiseste maksude tasumisel (liikmemaks, trennimaks, laagrimaksjne);10.2. reiside eest tasumisel;10.3. isiklike rahvarõivaste ja muude tantsutarvikute (seltsi poolt tunnustatudtarnija poolt) valmistamise eest tasumisel.

11. Porgand on seltsi siseselt vabalt võõrandatav (omanik saab teenitudporgandid jagada seltsisiseseks kasutamiseks teisele seltsi liikmele).


LEHEKÜLG 21

Leigarite ajaleht sai uue peatoimetaja.Kristiina Tamberg tunneb meediat,teab, mida lugejad ootavad ja kuidasseda söödavalt välja käia. Ei taha küllõpetada, aga lisan mõningaid soovitusi.

Lähtuma peab seltsi majandusklikustolukorrast. Lehe müüginumbrid peavadtuntavalt kasvama ja selleks on ainultüks võimalus. Leigarite ajaleht peabmuutuma oluliselt kollasemaks.

Alustame esikaanest. Paremini müübalati naine, seega Meelis ja temanaeratus on välistatud. Sobiks ka mõninunnu perepilt ja pereema, näiteksSille, kes räägib loos, kui tore mees talon.

Pealkirjad peavad olema “kõvad”.Näiteks: “Kristil taas 140 km/h rauas”,“Seltsi eelarve ohus, juhatus üksteist eitereta”, “Järvela: “Kupparimuoris makompromissidele ei lähe””.

Kindlasti peab olema lehes mõni tugevuurimuslugu. Näiteks võiks küsida,kuidas on Tiit Paplist kui omaaegsestlihtsast autojuhist saanud praegusekseduka firma juht.. Ma usun et Lemingubisnes pakuks samuti huvi paljudele.

Pildid peavad muutuma seksikamaks.Solvi karusnahal, Helle-Mai boaga,Margit vahuvannis. Esiteks, miks peaksseltsikaaslaste eest midagi varjama.Teiseks, seda lehte saaks müüa kaväljaspool seltsi. Näiteks Prismas võiSelveris.

ARVAM

US

KOLLAST, PALUKS!TEKST: TARMO TIISLER

Kindlasti peaks Lembes a a m a a j a l e h t epüsirubriigi, kuhu ta saakskirjutada, kuidas asjadtegelikult käima peavad.

Suhterubriiki ootan ma ka.Et olen viimastel aastatelseltsi tegevusest veidikaugenenud, ootaksinhuviga lehest jooksvatinfot, kes kellega parajastisebib ja kes kellega hetkeltülis on. Minusuguseidinfonäljas inimesi onkindlasti veelgi.

Ja veel. Meie netiküljelepeaks tekkima rubriikLeigarid24. Sinna saab igaliige kirjutada jooksvatinfot sellest, keda ta

kellega mõnes imelikus olukorrasnäinud on, mis värvi aluspesu keegikannab ja millisele murulapile kellegikoer sittus.

Just sellist lehte vajab meie seltshetkel. Ma loodan, et peatoimetajaTamberg vähemalt mõnda musoovitustest arvestab.

Pildid peavad muutumaseksikamaks.

1969RAHVAKUNSTISELTS LEIGARID

LEHEKÜLG 22

MEI

EAJA

LUG

U6. märtsil ilmus Õhtulehes kuulutus: "Linna kultuuriosakond ja PuhkeparkideDirektsioon organiseerivad rahvakunstiansambli, kes suvekuudel hakkabVabaõhu-muuseumis turistidele esinema. Esinemised on tasulised. Võtamevastu: rahva-tantsijaid, rahvapillimängijaid ja lauljaid".

14. märtsil toimus ajalehes väljakuulutatud konkurss 32 soovija vahel. Vastuvõeti 16 tüdrukut ja kõik kolm kohaletulnud poissi. Sellest päevast tänaseni onansamblis olnud Silvia Kukepuu ja Jaan Sommer. Esimene harjutustund peeti24. märtsil.

SILVIAKUKEPUU:

Oli sombune õhtupoolik 14. märtsil 1969. aastal, kui mesõbrannaga tahtsime kinno minna. Sõpruse kinos olid aga piletidotsas. Ostsime Õhtulehe ja vaatasime, kas kusagil toimubmidagi põnevat.Avastasimegi, et Mängude Majas võetakse vastuliikmeid uude loodavasse rahvatantsu rühma. Meie olime külltegelenud peotantsuga, mitte rahvatantsuga, kuid uudishimustläksime siiski kohale. Rahvast oli üpris palju tulnud ningsoovijaid kutsuti kolmekaupa sisse. Isegi AK oli kohal, filmiti niisaalisviibijaid kui ka koridoris ootajaid. Oli väga põnev. Kuimind sisse kutsuti, nägin, et saal oli pika lauaga poolitatud jaseal istus palju inimesi, kellest ma tundsin nägupidi ainult UlloToomit. Meid kästi kolmekesi ringis muusika saatel liikuda. JaanSommer oli laval ja mängis klaveril minu arust kolm lugu - valsi,polka ja vengerka. Edasi kutsuti mind pika laua äärdekoordinatsiooni proovile, mille tegi Ullo Toomi. Siis teiseruumi, kus Ahto Nurk kontrollis lauluoskust. Tol ajal võtsin sedatõesti naljana, aga kui mõne aja möödudes tuli kiri kutsegavõtta trenniriided kaasa ja tulla esimesele proovile, tuliotsustada. Tagantjärele tundub, nagu oleks see olnud alles eile.

-

-

Jaaniõhtul esines Puhkeparkide Direktsiooni rahvakunstiansambel Pirita kõlakojas. See oli Leigarite esimene esinemine.Esimene kontsert vabaõhumuuseumis toimus 26. juulil.

-

40 AASTAT TAGASIAJALOO :KOGUNUD TIINA LEEMETS

199919891979


LEHEKÜLG 23

30 AASTAT TAGASILeigarid said 10-aastaseks. Aastapäevapuhul peeti ansamblisisene pidu.Esineti tantsuansamblite kokkutulekulPõlvas ja koos Leegajusega muuseumisüleliidulise soome-ugri rahvamuusikakonverentsi osalistele. 20. aprilli Sirbisja Vasaras ilmus teade: "ArvestadesTallinna Puhkeparkide Direktsiooni

20 AASTAT TAGASI14. märtsil toimus Draamateatris 20.aastapäeva kontsert (I osa "Siit tulevadneed leigarid" ehk "Kuningamäng", IIosa "Harala elulood"). Järgnes piduHarkus. Juubeliks tulid külla Soometantsujuhid. Kontserti korrati veel kakskorda - 21. ja 29. märtsil Kolm kordakäidi Soomes - aprillis Nummi-Pusulas,mais Helsingis ja Lohjas, juunisKlaukkalas. Soomlasi käis ka külas -aprillis lasterühm Vunukat, oktoobrisHelsingi Maunula linnajao koor. Veelsõideti mais Kaunasesse ning juunis

.

10 AASTAT TAGASILeigarid said 30-aastaseks. 14. märtsiltoimus juhatuse pidulik vastuvõttVana l i nna Muus i kamajas , 11 .septembri l aastapäevakontsertDraamateatris ning pidu Pirgu mõisas.Esimest korda tuli kokku LeigariteKUNSTINÕUKOGU (alarühmade juhid).Pikim reis viis veebruaris-märtsiskaheks nädalaks Jaapanisse (Tokyosseja Hokkaidole). Juuni algul käisidLeigarid kuuendat korda Gesekes(neljandat korda Wewelsburgi

rahvakunst iansambli "Leigar id"märkimisväärset kontserttegevustNõukogude Ees t i r ahvakuns t ipropageerimisel ja tutvustamisel saidansambli "Leigarid" taidlejad MaieToimet ja Karl Kullerkupp Eesti NSVAmetiühingute Nõukogu ja Eesti NSVKultuuriministeeriumi ühise aukirja.”

esimest korda Gesekesse, 18.Wewelsburgi festivalile. Sõnum29.07.1989 Rahva Häälest: "Kauaaegsee d u k a t ö ö j a t e e n e t e e e s trahvamuusika arendamisel andis EestiNSV ülemnõukogu presiidium 28. juulilG. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooliõppejõule, Tallinna PuhkeparkideDirektsiooni rahvakunstiansambli"Leigarid" pillirühma juhile JaanSommerile Eesti NSV teenelisekultuuritegelase aunimetuse.”

festivalil). Üheks õhtuks sõideti märtsisesinema Milanosse.5. märtsi simmanikavas olid seekord Kristjan Toropisüidid.XVI üldtantsupeol oli Leigaritest väljaskaks A-rühma (suur osa tüdrukuidesines vaheldumisi), 1.-2. ja 5.-6. klassirühm. Esineti neli korda (peaproov-kontserdil ning kolmel ametlikultantsupeoetendusel) ja osaletirongkäigus.


LEHEKÜLG 24

L E I G A R I D L A U L S I DKÜLALISED KOJUVENEMAAL

L E I G A R I D L A U L S I DKÜLALISED KOJUVENEMAAL

TEKST: HENRY SEMMEL

Vabar i i g i aas tapäevatähistamiseks kutsuti leigarveebruar i s Pihkvas seesinema. Leigar alustass õ i t u v ä g a v a r a s e lhommikutunnil ja sõitistunde. Vaatamata sellele,et piiril oli leigar enamusesja deklareerimist vajavavarata, kulus üle jooneastumiseks ikkagi tunnike-paar.

Reibas vastuvõtt vi issõiduväsimuse ja võis alatatihe päevakava pisikesesmuuseumis pisikeses külas,mille nimi jäi piiri taha.Väike ringkäik varemetevahel, väike kehakinnituskohalikus toidutares (vägavinge oli seal,muide), ja juba asus leigarriiulite ja laudade vahelriietuma. Muuseumis avatiEesti rahvarõivaste näitusja leigar oli elav eksponaat.Leigar sai esimest korda”Vana Tallinnat”.

petška

p e a e s i n e m i s e s t õ h t u s e lvastuvõtu, kingituste jagamine,ja punkt täidetud.

Järgmine päevakava-rida viisleigari imetlema Peterburipeakonsulaadi Pihkva kantseleii g a p ä e v a e l u . K i i r v i s i i t ,natukene taustajuttu, mõnedin fok i l l ud ee s oo tava s t

Eestlane leidvat oma eestluse piiri taga. Selgikorral oli koju jõudes tunne, et eestlane ollaon uhke ja hää.

TAG

ASI

VAAD

E

Leigar trotsis külma jaimetles varemeid.


LEHEKÜLG 25

Tunnike vaba aega, mis oli igati abiks,et leigar saaks ennast hotellitoas sisseseada ja baaris ühe kohaliku õllevõtta. Eelnev teadmine, et leigarpeaks saama küllaltki viisakas kohasennast sisse seada, sai põhimõtteliseltkinnituse, sest kraanist tuli sooja vettja tagumise otsa jaoks varutudpaberirulli võis leigar kotti jätta.Minipuhkus läbi, suundus leigarõhtusele tippsündmusele, milleks taüldse Venemaale aeti. Vastuvõtt EestiVabariigi sünnipäeva puhul toimusigati koduse ilmega kohas nimegaKreml. Saalis vaatas leigarile vastutohutu tikuvõileivakuhjaga laudkodumaise hea ja paremaga, soojadesuupistete laud ja igas kaliibrisklaasidega joogilaud. Leigar nägi”Vana Tallinna” pudeleid.

koduselt. Leigar sööb ja joob nagu õigemees kunagi ning vihub vahel tantsu.Leigaril on pitsis ”Vana Tallinn”.

Ei mäletagi enam täpselt, millal seejuhtus, aga ühel hetkel oli leigar ringis

ja laulis. Laulis vahet pidamata. Tahoidis käes pitsi, milles loksus ”VanaTallinn”, ja aina laulis. Laul kestisseni, kuni viimane külaline sulgesenda järel väljastpoolt ukse. Leigar olioma töö teinud ja suundus hotellipäevast välja puhkama. Leigaril oli”Vana Tallinn” taskus.

No ega ei ole ju välismaal käinud, kuikohalikku head ja paremat kohvrispole. Leigar viidi öösel poodi.Supermarketisse, mis avatud 24/7.

Venemaal joob VanaTallinnat.

Leigar

Leigar seadis end valmis, pidas vähenõu, ja tegi külaliste saabudes reipan ä o . M u u s i k u d a l u s t a s i dmusitseerimist ning avakõne andismärku leigari etteaste alguselähenemisest. Leigar tantsib nagu eikunagi varem.

Palavus ja janu niidavad, tühi kõhttuletab meelde, et tikuvõileibadegalaud on endiselt saali keskel. Leigarsulandub massi ja tunneb ennast

Leigar tantsis nii uhkelt, ettikuleivakeste laud kukkuskokku.

Leigar laulis hotellis seinadõhukeseks.

Väga rikkalik valik ja väga kiireltt ä i t u v a d k o r v i d . M õ n e dpromillipudelid ja õnnetunne, et eilähegi tühjade kätega koju.Hotellis ei tahtnud leigari vägi kuidagi


LEHEKÜLG 26

raugeda, sest häälepaelad veelhelisesid. Pill mängis ja laul tegirinna rõõmsaks. Kahjuks olid agahotelli seinad väga õhukesed jale igar p id i kogu aeg omahäälenuppu reguleerima, et teisikülastajaid imekauni jorutamisegamitte segada. Leigar aga arvab, ettegelikult ta turvapoisile ikkameeldis, sest miks too muidu koguaeg ukse taga oli. ”Vana Tallinn” onimeline.

Hommik, õnneks mitte vägavarajane, tuli siiski ootamatult.Väike hommikusöök, mis oli tõsiseltnigel, ei lasknud säral kustuda, sesteelmise õhtu väge oli veel küllagaalles. Etteasteid päevaplaanis ei olej a l e i g a r s a a b r a h u l i k u l tturistimõnusid nautida. Leigar käibmuuseumis ja siis viidi ta Petserissemunkade juurde. Leigar külastasveel ühte muuseumi ja käisväidetavalt parimas kohalikuskõrtsis lõunat söömas. Toit oli tõestimaitsev, ja see jäi ka viimaseksr e a k s j ä r g i m i s t n õ u d n u dpäevakavas.

Edasi tuli pikk tagasitee ja mõttedsellest, mis eelneva päeva-paarisisse mahtus. Leigar on rahul, sestbussis jätkus laul koduni ja kestaksvast siianigi, kui leigar...polekssiiski vaid inimene.

Leigar käis ööselsupermarketis kingitusiotsimas.

Vaadata oli igale poole. Küll läbikaamerasilma või üldse kaugusesse.

Leigar kunstimuusemis on ikkaharuldus. Seda hetke tuli kohe kauemnautida.


LEHEKÜLG 27

HÄRJA-AASTA SAABUSKORVPALLIPEOLTEKST: TIINA LEEMETS

Ühe kevadtalvise töönädalalõpetuseks (27.märtsil) kutsusidhärgleigarid kõiki sportlasi, toetajaidja tugitoolisportlasi suurele ChicagoBullsi spordipeole.Loomapidu väljaspool tantsulaagrittundus esimese hooga harjumatu,ehkki vanasti enne laagreidvahetasime looma-aastaid ikka nii.Eriti sportliku ja rohelise mõtte-viisigaleigar ei võtnud sel õhtul isegi autot

istumise alla, vaid haaras pallikaenlasse ja seadis sammud Baltijaama. Rong viis selts-konna Keilasseja sealt liiguti Vanamõisa seltsimajja.Kohale jõudis igasuguses vormiskorvpallureid, sealhulgas paarvõõrleegionäri, esindatud olid kajalgpallifännid (mõne meelest seelihtsalt on parem kui koss),tantsutüdrukud ja vilemehed.Pärast tervitusvõimlemist pakutisüsivesikurikast spordimehe einet(loe: makarone lihapallidega).Härra juhatuse esimehele (vasakul)

antakse kolm sõna.

Härjad on jätnud oma jälje.


LEHEKÜLG 28

Seejärel oli meil õnn kuulda Eesti Raadio tõeliseltprofessionaalset, parimas spordiajakirjanduse vaimus tehtudintervjuud, mis valgustas meie juhatuse tänavuse hooaja vormining saavutusi. Peagi alustas bänd, kes oli seltskonda nähesväga üllatunud – nemad saanud tellimusest aru, et mängivadsel õhtul vanainimestele. No kuulge, härjad?!

ergutushüüded oma loom-konnale. Igaüks andis oma parima,ka südid üksik-võistlejad.Vahepeal lasti platsile tantsima ja laulma rebased, kes saidhakkama päris tempoka kaerajaaniga. Imekombel teadsid jatäitsid nad juba enne leigaritõotuse andmist ka üht olulistpunkti: juhul, kui pean viisi, ei lase ennast sellest segada.Lõpuvõimlemine pidi ühtlasi dopingu taset mõõtma. Tase saivist üsna ühtlane, igatahes härjad jäid rahule ja kuulutasidvälja esikolmiku: võidu saavutasid kitsed, tihedas konkurentsisjäid teiseks ahvid, kelle sabaotsast hoidsid omakorda kinni

Pallid said õhtu sümboliks.Fotol hoiab sümbolit Marko.

TAG

ASI

VAAD

E

Sekka tuli vaestelloomadel võisteldanagu ikka ja alati.Majanduslikult raskelajal anti punkte jubasöögikraami varumiseeest – vastavaltsellele, kesvaimukaima võimaitsvaima palakohale tõi. Kohale olitassitud igasuguseidpalle (suuri, pisikesi,juba võrgust läbipressituid,lahtikäivaid jaokkalisi), delikatessikshärjapäid ja -keeli.Sportlikke jakoreograafilisivõimeid sai näidatakolmepunktivisetes japealt-panekus,arvesse läksid ka


LEHEKÜLG 29

FOTO

KRO

ON

IKA

TURUVARBLASED: 16.mail avati uuenenud Nõmme turuväravad ning sel puhul lõid turuplatsil tantsuÜrgleigarid. Kaasa õnnestus tõmmata ka linnaosavanem Rainer Vakra (keskel, ülikonnas).

TURUVARBLASED: 16.mail avati uuenenud Nõmme turuväravad ning sel puhul lõid turuplatsil tantsuÜrgleigarid. Kaasa õnnestus tõmmata ka linnaosavanem Rainer Vakra (keskel, ülikonnas).

INNOVATSIOONIAASTA: Kuigi see olikeegi teine, kes peedist pesumasinaletrumli tegi, siis leigar teeb vähemagivaevata sukapaltest traksid.

INNOVATSIOONIAASTA: Kuigi see olikeegi teine, kes peedist pesumasinaletrumli tegi, siis leigar teeb vähemagivaevata sukapaltest traksid.

KÜLM TUUL JA SOE SÜDA:Kristjani sünnikodu juuresKosoval rääkisid omasoojendavaid meenutusiKristjanist temaga kokkupuutunud inimesedlähedalt ja kaugelt. Sedategi külma tuult trotsideska Kalev.

KÜLM TUUL JA SOE SÜDA:Kristjani sünnikodu juuresKosoval rääkisid omasoojendavaid meenutusiKristjanist temaga kokkupuutunud inimesedlähedalt ja kaugelt. Sedategi külma tuult trotsideska Kalev.

SUU MATSUB: Kristjan Toropi õde Maiekutsus kõik märtsis Kristjanisünniaastapäeva tähistama tulnud leigaridoma tallu ühise laua taha suppi sööma.Selle kõrvale käis ka kodune vahtramahl javäga-väga palju kodusoojust.

SUU MATSUB: Kristjan Toropi õde Maiekutsus kõik märtsis Kristjanisünniaastapäeva tähistama tulnud leigaridoma tallu ühise laua taha suppi sööma.Selle kõrvale käis ka kodune vahtramahl javäga-väga palju kodusoojust.


LEHEKÜLG 30

TORMIKAITSE: Liiga palju tantsupeo kavas olevate meregaseotud tantsude harjutamist on pannud Tiidu oma pead ja kõrvumerekohina eest kaitsma. Tasub malli võtta, sest tantsupidu on allesees!

TORMIKAITSE: Liiga palju tantsupeo kavas olevate meregaseotud tantsude harjutamist on pannud Tiidu oma pead ja kõrvumerekohina eest kaitsma. Tasub malli võtta, sest tantsupidu on allesees!

ROHKEM TRENNI: Need leigarid jaksasid minna maialguses väntama 199 km pikkusele Roheliste rattaretkele ningkuuldavasti veel õhtul ka Svjata Vatra saatel rokkida, seega jaksaksidkindlasti ka tantsutunnis rohkem panustada.

ROHKEM TRENNI: Need leigarid jaksasid minna maialguses väntama 199 km pikkusele Roheliste rattaretkele ningkuuldavasti veel õhtul ka Svjata Vatra saatel rokkida, seega jaksaksidkindlasti ka tantsutunnis rohkem panustada.

Iga loll teab, et üks korda üks onüks. Leigar seda ei tea, sestLeigar pole loll.

Ühel päeval oli mõnel Leigarilsüda paha. Muidu on Leigaritelhea süda.

Iga loll teab, et üks korda üks onüks. Leigar seda ei tea, sestLeigar pole loll.

Ühel päeval oli mõnel Leigarilsüda paha. Muidu on Leigaritelhea süda.


LEHEKÜLG 31

JÄRGNEB

NAGU KAKS TILKA VETT

Ühel Ameerika miljonäril oli omapärane hobi – ta kogus kõigilt mandriteltajaloolisi peldikuid. Tal oli neist terve vabaõhumuuseum rajatud.Suvel saab ta Venemaalt kirja, mis teatab, et pakkuda oleks Novgorodi peldik,12. sajandist.Miljonär on rõõmust segane, paneb õhinal vastuse teele: saatke otsekohe peldiksiia, just see on mul muuseumist puudu, ostan ära mistahes hinna eest!Mõne aja pärast saabki miljonär paki. Sellise veidra, pikliku. Võtab lahti, sees onkaks kaigast, üks lühike ja jäme, teine pikka ja peenike. Mees on hämmingus jasaadab järelpärimise: rääkisime 12. sajandi peldikust, kas saatsite seekord vaidmõned detailid?Varsti tuleb vastus: kõik on õige, see ongi kogu komplekt – jämedam kaigaslüüakse maasse ja sellest hoitakse kinni, pikemaga peletatakse hunte eemale.

Kaks turisti astuvad vabaõhumuuseumisse sõitva kahekorruselisebussi peale. Üks neist ronib koheteisele korrusele, teine aga jääbesimesele. Veidi aja pärast jooksebülemisele korrusele läinud turist allatagasi. "Robert, ära sa jumalapärastteisele korrusele roni, seal polebussijuhtigi!”

-

NAER

NALI

Allik

as:

inte

rnet

,m

ugan

dat

ud

Sajajalgne

Suvel esinevad Leigaridigal L ja P el

Eesti VSassi-Jaani talu õuel.Esinemised kestavad

6. septembrini.Tule tantsima ja laulma!

k l 11abaõhumuuseumis

Documents

Leigarid · 2013. 3. 5. · Leigarid JUUNI 2009 10 KROONI JUUNI 2009 10 KROONI RAHVAKUNSTISELTSI LEIGARID AJAKIRI Leigaril on hea muusikaline kuulmine. Leigar saab kohe aru, kui muusika