Koolivaim

06/11Lehes:

Read (L. Koikson), katkendKirjutan mõne rea,

ükski neist ei pruugi olla hea.Kirjutan, et mõtteist hetkeks tühi oleks pea.

Rida kiiva veab.Kui käisin koolis, jooned olid ees

ja öeldi, kuhu peab mahtuma mu tee.

Nüüd on valge paber ees ja ise tean.

Ruudulises vihikustundeid kasti sean.

Olen veidi hooletu, kui oma õnne üle joone vean.

12. klass räägib9.klass meenutabÕpilasesinduste Liidu üldkoosolekTeatrielamus koolistNoortekeskuse maastikumängTÄNAMESoome-Rootsi reisKROONIKA

Mida lähemale jõuab suvi, seda soojemad ja värskemad tu-

uled puhuvad. Nii on ka meie väikeses mõisakoolis puhumas

uued tuuled ja lõppemas edukas kooliaasta. Koolivaimu to-

imetuski on uus: Maarja alustab küljendajana ja mina toimeta-

jana. Jätkame eelmiste tegijate traditsiooni ja paneme sellegi

lehe kokku üsna viimasel minutil. Õnneks sujub koostöö nagu

kellavärk.

Ega see lehetegu kõige lihtsam ole. Suure pingutusega vali-

sime pildid ja kirjutasime lood neljanda veerandi tegemistest.

Selle kooliaasta viimase numbri pühendame loomulikult lõ-

petajatele. Olen kurb, et inimesed, kellega on kümme aastat

päevast päeva ühes majas koos käidud, lähevad oma teed.

Samal ajal rõõmustan, et nende õppimine on vilja kandnud ja

hoian pöialt edaspidiseks.

Ootan juba praegu kohtumist uue kooliperega 1. septembril.

Seniks soovitan kõigil leida kolme vaba kuu jooksul hetki, mil

mõte saab rännata uutele radadele. Siis sünnivad ka värsked

ideed, mida teistega jagades on võimalik edaspidi ellu viia.

Inspireerivat suve ja kohtumiseni sügisel!

Keiu Anderson10. klass

lk. 2-4lk. 5lk. 6

lk. 7lk. 8

lk. 9lk. 10-11

Juhtkiri:

12. klassLinnud lendavad pesast ehk räägib

Tanel Tambre / Tannu

Kool jääb mulle meelde ajana, millest sain

viimast võtta. Sain sõpradeks paljude kaas-

õpilastega , kellega nüüd ei tahaks eriti hüvasti

jätta. Mäletan, kui tegin esimestel kevadpäev-

adel klassivendade ja teistega keset alevit

grilli. Palju sai aega veedetud mõni aeg tagasi

avatud noortekeskuses piljardit mängides

või muid seal pakutavaid tegevusi tehes. Jäi

meelde ka vastlapäev, kus klassivendadega

koos ehitasime omaloomingulise kelgu, mil-

lega hiljem mägedest alla kihutasime. Lõpuks

sain esimest korda esindada oma kooli Jõu-

lumäel krossijooksul, kus püüdsin anda en-

dast parima.

Arvasin alguses, et tutipäev ei ole midagi er-

ilist, aga klassiõed ja vennad tõestasid mulle

vastupidist. Tegime nendega koos nalju ja

viskasime vempe, mida sai kunagi väiksemat-

enagi tehtud. Nalja oli palju suusatamisel, sest

mägedest ülestulemine ja allakihutamine pole

just kõige kergem asi. Kukkumised ja teised

äpardused teevadki suusatamisest erakord-

selt lõbusa spordiala. Mulle jäävad meelde

kohalik bänd ja selle liikmed ning koolis korral-

datavad diskoõhtud, kus niisama toolile istu-

ma jääda oli lausa võimatu.

Arvan, et muutusin kolme aasta jooksul pare-

maks, sest mu mõtlemine oli enne kinnine ja

inimestega ma eriti ei suhelnud. Ellusuhtumine

muutus natuke positiivsemaks, sest sõbrad,

õpetajad ja kaasõpilased olid positiivsed ning

alati abivalmis, kui mingi probleem tekkis.

Tänan oma klassijuhatajat ja klassi, kes

olid mulle toeks kolme aasta jooksul. Tunnen

kaasa 11. klassile, kellel tuleb järgmisel aastal

kirjandi asemel midagi muud kirjutada.

Hedi Gretski

Viimane klass Tõstamaa Keskkoolis möödus

väga kiiresti. Läbi aegade oleme olnud väga

sportlik klass, tegelikult oleme üldse üks väga

tubli ja superhea huumorimeelega seltskond.

Kõik inimesed selles klassis on omamoodi er-

ilised. Õpetaja Mari lemmik uurimistöödes on

olnud alati Signe, kellelgi ei ole olnud võim-

alust talle konkurentsi pakkuda. Muidugi ei

saa jätta nimetamata Lauri geniaalsust bioloo-

gias ja keemias ning Mihkli ajalooteadmisi.

Mariliis ja Tanel vaidlevad ja kaklevad mille-

gipärast alati. Suurimad lobamokad on Maali,

Riina, Mariia, Laura, Liina ja mina ise. Meie

kõige parem klassijuhatajast taltsutaja Inger

pole lasknud meil üle pea kasvada. Supertore

aasta on olnud, kahju, et see läbi saab!

Ideaalis näen ennast tudengina ülikoolis.

Kivi kotti!

Tanel Tambre

Lauri Mölder

Mihkel Jõe

Hedi Gretski

Signe Heindla

Mariliis Lillemets

Mariliis Lillemets/ Mallu/ Päx

Oehh, 12. klass on olnud päris raske. Mei-

ega on igasuguseid asju juhtunud ning kõike

ei jõua siia kirja panna.

Alles hiljuti naersime klassikaaslasega 9.

klassi tutipidu, kus ma oma põlve katki kuk-

kusin ja päeva haiglas lõpetasin. Nüüd, kui

meil tuleb tutipidu, võin uuesti omale haiglas

koha broneerida, sest ma olen siuke õn-

netusehunnik. Tunnid on meil üpris huvitavad,

mõnikord ei viitsi keegi õppida ning kõik on täi-

esti omas maailmas, samas osades tundides

oleme väga õhinas.

Kaks tundi, mis täiega venivad on õpetaja

Lühiste ja vene keele tunnid. Nendes tun-

dides lihtsalt aeg tundub niii pikk. Tüüpiline

on ka see, et peaaegu alati saan ma nendes

tundides sõimata. Seda aga sellepärast, et

ma istun Miku kõrval. Tema kiusab mind - kas

togib pliiatsiga, võtab asju ära vms… ja siis,

kui mina talle samamoodi tagasi teen, hakkab

õpetaja minu kallal kobisema. Miku pääseb

ALATI puhta nahaga!!!

Edasi tahaksin kindlasti õppima minna, aga

ei tea, kuhu. Esialgne plaan on minna Tartu Ül-

ikooli Pärnu Kolledžisse, aga eks suve jooksul

näeb, mis saab.

Ma olen väga tänulik õpetajatele selle eest,

et nad on meid välja kannatanud (eriti mind),

sest tegelikult on meiega väga raske. Veel olen

tänulik klassijuhataja Inger Vahuveele, sest

mõnikord on ta meie eest välja astunud, kui

meil teiste õpetajatega probleeme on olnud.

Suur aitäh veel kasvataja Tiiule, kes päevad

läbi minu vingumist, naermist ja muid asju

on pidanud välja kannatama ning kasvataja

Viivile, keda ma mõned aastad tagasi hommi-

kuti padjaga viskasin, kui ta meid äratama tuli.

Selle eest palun siiralt vabandust!

Loodan, et siia kooli tuleb uusi ja sama vah-

vaid inimesi nagu meie. (Lõbus naer)

Riina Reinson

Oluliseimad ja naljakaimad tsitaadid on üles

kirjutatud Signe ja Mariia päevikutesse. Nõudke

neilt need endale! Tambre, Tanel Tambre, ütles

tunnis täiesti ootamatult ja eelneva tekstiga seo-

setult: „Kook!“.

Hmm, unistus on sisse pääseda Tartu ülikooli

hambaarstiteaduskonda. Hoidke pöialt, äkki

saate kunagi proteesidelt allahindlust!

Tervitaksin kõiki eksamite koostajaid, hindajaid,

lugejaid.

Laura Pärna

Minu meelest muutus viimasel aastal

meie klass ühtsemaks. Kõik olid kõigiga sõ-

brad ning saime hästi läbi. Eriti toredad olid

matemaatikatunnid, õhkkond oli sõbralik ja

lahe. Loomulikult oli see viimane aasta huvitav,

aeg läks küll väga kähku ja häid hetki oli palju.

Kevadel ajalootunni ajal ei suutnud enam

mina, Riina ja Hedi kuulata õpetaja juttu. Nii

ilus ilm oli, päike paistis aknast sisse ning oli

soe. Keerasime ninad aknast paistva päikese

poole ning jäime tukkuma. Viimased kuud olid

nii rasked, ei suutnud tunnis tähele panna.

Õpetaja isegi ei pahandanud.

Plaanis on loomulikult õppida mingit ametit,

täpselt veel ei tea. Teen lõpliku otsuse pärast

eksameid. Valin ehk midagi, mis on hobustega

seotud. Erinevaid võimalusi ju on.

Tahaks tänada kõiki oma õpetajaid. Samuti

perekonda, kes on alati aidanud õppimisel.

Loomulikult ka klassikaaslasi, kellega need

aastad on väga väga toredad ja naljakad ol-

nud.

Maali Pert

Liina Laasma

Laura Pärna

Riina Reinson

Mariia Kalbach

õp. Inger Vahuvee

Signe Heindla

Mäletan, et 1. klassi alguses tahtsin istuda

Mareliiga koos tagumises pingis. Klassiju-

hataja Maimu Juhkam tõstis mu aga ette Ulla

kõrvale, sest olime kaks lühikest. Tänu sellele

saime Ullaga lahutamatuteks sõpradeks. Is-

tusime lausa seitse aastat koos. Ülejäänud viis

aastat olen istunud Mariia kõrval, kellega pole

kunagi igav hakanud.

Algklassides mängisime tüdrukutega alati

keksu. Kui kell helises, jätsime meelde, kelle

kord jäi ning järgmisel vahetunnil mängisime

edasi. See, kellel oma keksukumm kaasas, oli

ikka tegija. Täielik keksumaania!

Plaanin pärast keskkooli minna Tallinna Ül-

ikooli Haapsalu Kolledžisse. Soov on saada

klassiõpetajaks.

Tänan oma endisi ning praegusi klassikaas-

lasi nende vahvate kooliaastate eest, mille

olen teiega veetnud. Olete ja jääte kalliks!

Lauri Mölder / Tsuks

Esiteks: kuna kõik hea käib kõhu kaudu,

siis on mul eredalt meeles, kui meil eelmise

aastanumbri sees kodunduse klassis klas-

siõhtu toimus. Kõik pidid kella kolmeks ko-

hale loivama ja ühe pitsa küpsetama. Mingil

kummalisel põhjusel on meie klassis kel-

latundmisega raskusi ja naissugu jäi täiesti

hiljaks (v a Pägens). Selle ajaga oli mul ja Mi-

hklil piisavalt võimalust oma tainast silitada

ja mudida. Loomulikult tuli just meil kõige

söödavam pitsa, kuigi teised seda ei tunni-

stanud sellepärast, et Miku ei oska pipraga

ringi käia ning doseerib seda kergelt üle.

Kalja kõrvale oli muidugi hea hammustada,

aga tüdrukutel kalja polnud. Muidu oli tore.

Teiseks: kui keskkooli mind enam ei lasta,

siis hakkan kindlasti korralikuks, ärkan vara

ja olen kasulik hilise õhtutunnini.

Lõpuks kavatsen kasvatada hiiglama pika

habeme ning kolida kuhugi kõrgmäestikku,

kus saaks rahulikult kitsi ja mägiveiseid kas-

vatada, või siis lähen mõnda kõrgkooli ja

õpin näiteks geenidoktoriks. Ma pole veel

päris ära otsustanud, mida teha. Kolman-

daks: kõigepealt suur AITÄH Aimarile, kes ei

märganud viimased pool aastat, et ma tema

tunnis üldse kaasa ei tee ja mängin muude

asjadega. Siis aitäh Ingeile, kes laenas mulle

kõikvõimalikke vigureid, et ma oma lagune-

vaid ketse ja käpikuid lappida saaks. Lõpuks

tunnen kogule koolile kaasa, et nad ilma

minuta kõik järgnevad õppeaastad veetma

peavad.

Viimane koolikell...

9. klassmeenutab möödunud kooliaastaid ja mõtleb tulevikule

Järjekordne kooliaasta on lõppemas ja soe suvevaheaeg algamas. 9. klassil on teistest siiski veidike kauem ja rohkem vaja ajusid rak-

endada, kuna eksamiperiood on algamas. Põhikooli lõpetamise järel on kõigil võimalus edasist tegevust valida – kes läheb keskkooli, kes

ametit õppima või tööle.

Rauno Palberg: Tulime Karliga ükskord ühekohalise mopeediga kooli ning Karl oli, kiiver peas, pakiraamil püsti.

Minni Pärnpuu: Nali! Viktoria läks hulluks!

Karl Kalda: Mäletan, kui sain endale rolleri ja siis sellega kohe kooli tulin. Tahtsin mängida kõva meest, et sõidan parklasse, külg ees,

aga juhtus hoopis nii, et vajutasin kogemata esipidureid ja kukkusin külili.

Caisy Sutt: Kui Kristiinaga salaja jalgsi koolist koju läksime, ise hullult hirmul, et keegi märkab meid, siis hiilisime mööda teeääri ja

põõsaid.

Rauno Palberg: Valin uueks kooliks kas Paide Kutsekooli või Pärnu Kutsehariduskeskuse.

Karmen Sõerd: Plaanin minna Pärnu Täiskasvanute

Gümnaasiumisse, pärast seda lähen kunstiga seotud eriala

õppima.

Minni Pärnpuu: Lähen edasi õppima kutsekasse.

Tauno Palberg: Plaanis on valida Eesti Mereakadeemia

merekool.

Karl Kalda: Arvatavasti lähen Paide Kutsekooli teedee-

hitust õppima.

Andrus Leinpuu: Tean, et olen uuest sügisest Nõo

Reaalgümnaasiumi õpilane.

Minni Pärnpuu: Kavatsen suvel reisile minna ja perega

palju aega veeta.

Tauno Palberg: Lähen suveks tööle.

Karmen Sõerd: Suvel lähen Valka puhkama ja käin nii

palju igal pool kui võimalik.

Karl Kalda: Suvest võtan kõik, mis võtta annab, ja üritan

vaba aega kasulikult tarvitada.

Caisy Sutt: Ilmselt lähen kusagile tööle ja veedan aega

sõpradega. Kindlasti uurin ka, kuhu edasi õppima minna,

sest pole veel otsustanud.

Ülemine rida vasakult paremale: Aaro Videvik, Andrus Leinpuu, Tauno Palberg, Karl Kalda, Fredi Veeväli, Ken Heamets, Ingmar Juurik,Rauno Palberg, Arles Leetmaa, Kristijan Kullerkupp, Kristopher Sikk

Alumine rida vasakult paremale: õp. Ivi Kask, Kadri kiisk,Maret Palusalu, Karmen Sõerd, Dajana Matško, Signe-Riin Tomson, Kati Viirna, Kristiina Kullerkupp, Caisy Sutt, Getlin Maruse, õp. Kirsti Talu

Pildilt puudu: Minni Pärnpuu

Ly-Andra Pärnaste 10.klass

8.-10. aprillil toimus Tallinna 32. Keskkoolis Eesti

Õpilasesinduste Liidu üldkoosolek, kus ma esindasin oma

kooli. 8. aprilli hommikul kell 7.17 astusin magamiskoti ja

suure reisikotiga Pärnus rongi peale ja pikk nädalavahetus

võis alata.

Sõit oli aeglane ja väsitav. Kuna Pärnu inimesed jõudsid üsna

vara Tallinna ja üldkoosolek algas alles kell 16, tegime aega

parajaks kesklinnas õpilasesinduste kontoris või poodides.

Koos oodates saime omavahel tuttavaks, kuigi paljud teadsid

üksteist ka juba varem. Enne kella nelja võtsime kontorist

oma kotid, otsisime trammipeatuse üles ning jõudsimegi

32. keskkooli. Seal valisime endale „tudulad“ ja ootasime

üldkoosoleku algust.

Noored on hukas! – selle lausega koosolek algaski.

Kuulsime, mis meid järgnevatel päevadel ees ootab: räägime

palju õpilaste õigustest, valime uue juhatuse, kinnitame

dokumente…ning kindlasti saame palju nalja. Esimesel õhtul

toimusid töötoad. Sai valida käsitöö, näitlemise, tantsimise,

õpilasõiguste jms teemade vahel. Mina valisin õpilasõiguste

töötoa, kuna see tundus kõige põnevam. Arutelu tulemusel

selgus, et meie õigusi rikutakse päris palju. Kõige rohkem

eksitakse kontrolltööde osas: nädalas tohib olla vaid kolm

kontrolltööd, neid ei tohi olla esmaspäeval ja reedel ning

esimesel või viimasel tunnil, kuigi on ka erandeid. Näiteks

siis, kui mingi ainetund ongi kas ainult esmaspäeval või

reedel või esimene või viimane tund. Kurdeti palju ka selle

üle, et koolimajad on külmad ja õpilastel soovitatakse lihtsalt

rohkem riideid selga panna. Teisel õhtul toimus maskiball,

kus meile esines ka superstaari saatest tuntud Taavi

Peterson oma bändiga ning hiljem tuli muusikat plaadilt.

Maskiballi ajal tänasime ka lahkuvat juhatust. See tänamine

oli paljudele kurb, sest juhatus oli tõesti kalliks saanud.

Pühapäeval valisime uue juhatuse, mille esimeheks sai Kuldar

Rosenberg. Samuti kinnitasime veel mõned dokumendid ja

uued põhikirjapunktid ning selleks korraks oligi üldkoosolek

läbi.

Kuna Pärnu rongi väljumiseni oli veel väga palju aega,

otsustasin läbi Tallinna bussijaama seigelda. Bussisõit

möödus magades, kuna kaks eelmist ööd olid lühikeseks

jäänud.

See oli mõnus nädalavahetus, täis tööd ja lõbu. Ehk osaleb

meie kool veel mõnel sellisel üldkoosolekul.

Kristel Sutt 8.klass

Õpilasesinduste Liidu üldkoosolek

Fotol: Tõstamaa Keskkooli ÕE

ÕE 2010/20115. klass- Helevi Jurjev, Viktoria Kullerkupp,

Rasmus-Oliver Veskimägi, Raimond Palberg

6. klass- Karen Adler, Kristiina Sireli

7. klass- Gerda Maruse, Jane Tagu, Kätrin Lehtla,

Anelle Väli

8. klass- Triin Tugim, Kristel Sutt

9. klass- Andrus Leinpuu, Ingmar Juurik,

Maret Palusalu (laekur), Kadri Kiisk (laekuri abi)

10. klass- Keiu Anderson (sekretär),

Ly-Andra Pärnaste, Maarja Press

11. klass- Heiko Mändla (president), Tauri Pal-

berg (asepresident),

Merle Juurik, Sten-Ander Ojakallas

12. klass- Maali Pert, Hedi Gretski (kroonika),

Riina Reinson, Laura Pärna

13. klass- Viktoria Valjaugaite

Õpilasesinduste Liidu üldkoosolek

Teatrielamus koolist

26. aprillil külastasid meie kooli kolm näitlejat: Taavi Tõnis-

son, Kaido Rannik ja Kristo Toots. Kuigi ootasime külla Kadri

Adamsoni, ütles ta viimasel minutil ära. Need kolm meest

on Miksteatri näitlejad, keda on võimalik kutsuda koolidesse

(vt lähemalt www.miksteater.ee). Sel hooajal mängivad nad

üle Eesti koolides menulavastust “Kuidas ta seda teeb?”.

Lavastus näitab, kuidas ja miks teatrit tehakse. Nad teevad

proovi, et minna castingule… See on nende šanss

elus läbilöömiseks. Näidendi sihtgru-

piks on 5.-12. klassi õpilased.

Kolmanda tunni ajal luges gümnaas-

ium koos kahe näitlejaga kirjandusk-

lassikat. Valitud raamatuks osutus

üks 10. klassi kohustuslikest kirjan-

dusteostest - “Faust”.

Esiteks kogunesime kõik keemia-

klassi, kus näitlejad juba ootasid.

Jagati kätte raamatud. Alustasid

professionaalid ja lugemisse kaasati ka

mõned õpilased. “Vaimudeks” said 10. klassi õpilased

Maarja, Maarjan ja Liis ning Fausti õpilaseks pidi kehastuma

õpilane Marko. Lugesime ja arutasime - see tegi raske draa-

mateose mõistmise palju kergemaks. Samuti saime aru, et

isegi näitlejatel võib minna võõra teksti lugemine sassi. See

on inimlik ja ärgem muretsegem, kui vahel kipub keel sõlme

minema.

Õpilaste poolne tagasiside oli igati positiivne: hoopis kergem

on näidendit kõva häälega koos teistega lugeda, kui teha

seda üksi kodus.

Neljanda tunni ajal kogunesid kõik 5.-12. klassi õpilased

saali. Vaatasime näidendit “Kuidas ta seda teeb?”. Esitlus oli

naljakas, kuid samas mõtlema panev: tekitas küsimusi miks,

kuidas, milleks teater tekkis. Ei puudunud näitlejate oma-

vahelised erimeelsusedki, mis muutsid esitluse meelde-

jäävaks ja mitmekülgseks. Kasutati

sama teksti, kuid näidati erinevaid la-

hendusi. Sellestki said õpilased väga

positiivse elamuse - sellepärast oligi

saal 45 minutit naeru täis.

Muljetamist jagus terveks päevaks,

mõnel isegi nädalaks või kaheks. Igati

positiivne ja tore elamus, mis võiks veel

korduda.

Maarja Press 10.klass

Fotol: Kaido Rannik ja Taavi Tõnisson ‘‘Fausti’’ lugemas.

Kevadel – aga miks mitte talvelgi – on sobiv aeg loodu-

sesse minna. Kogu Eestis hakkavad seiklusmängud järjest

enam sõpru võitma, nii ka meil Tõstamaal.

Ühel väga soojal esmaspäeval, 25. aprillil seisin Tõsta-

maa rahvamaja noortekeskuse esimesel korrusel ja lugesin

stendilt kutset munadepüha maastikumängule. Tegelikult

oli pühademeeleolu juba möödumas, sest eelmisel päeval

sai parajalt sibulakoorte, koksimise ja munade söömisega

tegeleda. Nüüd sõbranna Ly-Andraga kuulutust lugedes isu-

tas meid üritusest osa võtma hoopis tühi ja korisev kõht, sest

auhinnaks oli midagi toredat ja meelepärast baarist. Kana-

munadest me sel hetkel küll ei mõelnud. Mõeldud, tehtud!

Kell kolm pärastlõunal seisime koos Kaarli ja Ly-Andraga

rahvamaja alevipoolse ukse ees ja ootasime teisi aktiivseid

seikluskaaslasi. Kogunes seitsme võistkonna jagu noori.

Moonika ja Karin, kes mängu välja mõtlesid, rääkisid reeg-

litest ja andsid ülesannetelehed. Mõtlesime samal ajal, kui

teised edasi-tagasi jooksid, oma strateegilised käigud läbi.

Tee peal liitus meie võistkonnaga ootamatult Tanel Tambre.

Meil oli temast väga palju kasu!

Pidime otsima Tõstamaa alevikus igasugustes värvides

munataolisi pabereid, kuhu oli üks mõistatus kirjutatud. Täht-

satest paikadest - Teeristi poest, Teisest Võimalusest ja Raua-

poest – ei saanud ilmaasjata mööduda. Lahendasime leitud

mõistatusi ja puuduvad vastused saime viimasest punktist –

raamatukogust.

Seiklusmäng ja maitsev auhind olid toredad. Kes ei tulnud,

see kahetseb!

Keiu Anderson 10.klass

Noortekeskusemaastikumäng

TÄNAME räimewesti paadi valmistamise eest:

puitaluse valmistajad 6. klassi poisid

maalingud10. klassi neiud

Õpetaja Inger Vahuvee

Veljo KullerkuppRaldi KaljurandKevin HeametsAlbert Lumera

Maarja PressLy-Andra PärnasteKeiu Anderson

Samuti tänamePuidumaterjali eest:TIIU SALUNõu ja abi eest:KALEV MARTSON

22.-24. mail toimus kooliekskursioon, millest võttis osa õpila-

si kuuendast üheteistkümnenda klassini. Reisi peamiseks si-

htkohaks oli Rootsis asuv Kolmårdeni loomapark, teel sinna

käisime läbi ka Soomest.

Reis algas 22. mai varahommikul kell 4.15, kui vedasime

end, ise alles unesegased, Tõstamaa poe ette. Mõni polnud

leidnud öösel mõtet magama minnagi, kui nii vara tõusma

peab. Lõpuks, kui sai üle kontrollitud, kas kõik kohal ning

dokumendid kaasas, hakkasime Tallinna poole sõitma. Bus-

sisõit oli vaikne – enamik magas väheseks jäänud und täis.

Tallinnast läks meie laev Helsingisse kell 8 hommikul, mistõt-

tu pidime olema sadamas juba kell 7. Lõpuks võis laevareis

alata.

Peale kahetunnist laevasõitu jõudsimegi Helsingisse. Lah-

kusime laevalt, ootasime, millal meie buss tuli ning seejärel

tegime Helsingis väikese ekskursiooni. Mõnd huvitavamat

vaatamisväärsust läksime ka lähemalt uurima. Nägime näi-

teks põnevat kirikut, mis asus kalju sees. Mõnest küljest vaa-

dates ei saanud alguses arugi, et see kirik on. Käisime veel

kahes suures kirikus, ühte kahjuks sisse ei saanud, kuna seal

toimus hommikune teenistus. Plaanis oli külastada kolme

muuseumi: spordi-, posti- ja Soome ajaloomuuseumi. Käi-

sime vaid kahes, kuna spordimuuseumi läheduses toimus

üks naistejooks. Me polnud ammu nii suurt inimestehulka näi-

nud! Postimuuseumis nägime, milline on olnud postiljonide

riietus ja millega on posti ringi veetud. Seal oli ka väike pood,

kus oli päris palju asju müügil, näiteks nimedega numbrimär-

gid, mida mõned meist endale ka ostsid. Kahjuks paljude

nimesid seal siiski polnud. Muuseumides käidud, põikasime

ühest kaubanduskeskusest läbi ning algas pikk bussisõit

Turu linna. Poolel teel tegime tunnise peatuse, siis sai soovi

korral süüa Hesburgeris või niisama toitu osta. Turus pidime

veidi ootama ning siis asusime Viking Line’i laevale Isabella.

Kõik läksid muidugi kohe oma kajuteid uurima. Need olid küll

pisikesed, kuid mis kõige tähtsam – voodid oli mõnusad ja

pehmed! Kui olime end sisse seadnud, jäid mõned reisikaas-

lased veel kajutitesse pikast päevast puhkama, kuid enamik

läks laeva uudistama. Laev oli tõesti vägev: mitmed söögiko-

had, suur pood, klubi... Väljas seistes oli vaade võrratu – kõik

need väikesed saared ja päikeseloojang! Kuna eelmine öö

oli lühikeseks jäänud ning päeval palju kõnnitud, väsisid

paljud varakult ära.

Esmaspäeva varahommikul, kell 5 Rootsi aja järgi, oli

juba äratus. 5.30 sõime hommikust ning tunnikese pärast

jõudsimegi Rootsi, Stockholmi. Sadamast sõitsime bussiga

veidi edasi ja siis läksime kõik koos pikale mõnusale hommi-

kusele jalutuskäigule. Vaadata oli kahtlemata palju: tänavad

täis pisikesi suveniiripoode, mille vaateaknad olid väikest-

est vidinatest kirjud ja pilkupüüdvad. Kahju, et polnud aega

mõnda neist sisse lipsata. Pärast jalutuskäiku võtsime suuna

Kolmardeni safaripargi poole, see tähendas veel kaht tundi

bussisõitu. Vahepeal oli ka vihm järele jäänud ja ilm päris ke-

naks läinud. Saime piletid ja läksime loomaaeda. Alguses küll

oli jutt, et käime rühmadena kõik koos, aga mõne aja pärast

lippasid ikkagi õpilased omapäi ringi. Esialgu tundus viis

tundi palju olevat, hiljem aga arvas nii mõnigi, et tegelikult jäi

aega väheks, sest vaatamist ning tegevusi oli pargis vägagi

palju. Lisaks sellele, et sai loomi näha ja mõnele ka ise pai

teha, olid seal erinevad atraktsioonid, üks huvitavamaid kind-

lasti delfiinide ja merilõvide show, mida käisid mõned meie

õpilased vaatamas. Igal juhul oli see päev kõigi jaoks vahva.

Loomaaias käidud, suundusime tagasi Stockholmi poole, et

hakata koju liikuma. Kolmardenist bussiga Stockholmi, sealt

edasi laevaga Turu linna, bussiga Helsingisse, Helsingist lae-

vaga Tallinna ja siis veel üks bussisõit koju. Sõitmist oli väga

palju, kuid usun, et reis oli seda väärt.

Meie reisikaaslaste arvamused:

Mis ja miks meeldis Sulle selle reisi juures kõige roh-

kem?

Ken: See safaripark, sest seal olid ahvid.

Andreas: Noh, safaripark oli minu arust parim. Seal olid

need vägevad ahvid ja üks üritas vist natuke trumme män-

gida. See oli ka päris hea, kui Tauri oli laste karussellil üle viie

minuti ja peale seda oli tal ühtlaselt paha olla.

Roland: Delfiinide show oli päris lahe ja see loomaaed ül-

dse. Põnev oli.

Karen: Kõige lahedam loomaaed, kuna seal olid erinevad

atraktsioonid ja üldse haruldased loomad. Delfiinid tegid la-

hedaid trikke. Üldse oli põnev laevaga sõita ja need ekskur-

sioonid linna peal olid ka põnevad. Muuseumidest sai ka

midagi tarka teada. Üldse oli kogu reis lahe.

Kristiina: Mulle meeldis kõige rohkem delfiinide show,

kuna see oli lihtsalt nii hea, et ajas mul külmavärinad peale.

Kristel Sutt 8.klass

Liis Leerima 10.klass

Soome-Rootsi reis

Soome-Rootsi reis

Fotod: Kristel Sutt 8.klass

KROONIKA2. märts, matemaatika-viktoriin “Nuputa”

Pärnu Maavalitsuses.

12. märts, Pärnumaa eesti keele ja kirjanduse olümpiaad 5.-6. klassile.

16. märts, Pärnumaa koolinoorte meistrivõist-

lused ergomeetrisõud-mises.

17. märts, käsitöö- ja kodunduse olümpiaadi

piirkondlik voor.

17. märts, mälumäng Bumerang Audrus.

18. märts, Tõstamaa valla lauluvõistlus.

Tõstamaa Keskkoolist osalesid 2 võistkonda. 5.-6. klassi võistkonda kuu-

lusid Marge Maruse, Silva Maruse, Tanel Ristsalu ja Andrus Kiisler. Nemad

saavutasid 7. koha. 7. klassi võistkonda kuulusid Laura Jõe, Heiko Piirme ja

Jaan-Johann Lumera. Nemad saavutasid III koha. Peastarvutamise eest said

Silva I koha ja Laura II koha. Nende õpetaja on Karin Mitt.

Teele Tõnisson sai III koha ja Marge Maruse sai 8. koha.

5.-7. klasside noormeeste arvestuses saavutas Jaan Kiisk III koha ning nei-

dude arvestuses osalesid Karen Adler (10. koht), Gerda maruse (11. koht) ja

Teele Tõnisson (20. koht). 8.-9. klasside noormeeste arvestuses oli Tõstamaa

koolist parim Andrus Leinpuu (5. koht), järgnesid Karl Kalda (7. koht) ja Fredi

Veeväli (13. koht). Samas vanuserühmas neidude parimad olid Lillerine Lille,

kes saavutas III koha ning Kertu Koidu, kes jäi jagama 4.-5. kohta. 10.-12.

klasside noormeeste vanuserühmas osalesid Tauri Palberg (7. koht), Mihkel

Jõe (11. koht) ja Sten-Ander Ojakallas (13. koht). Neidude arvestuses saavu-

tas Gerda Meriorg II koha. Toimus ka võistkondlik ergomeetrisõudmine, kus

8.-9. klasside arvestuses saavutati III koht ning 10. -12. klasside arvestuses

jäädi 4. kohale.

Osales 36 laululast. 7.-8.a. vanuserühmas olid parimad solistid Risto Rand

ja Keily Kaal, eripreemia sai Birgit Blumfeldt. 9.-10.a. vanuserühmas oli pari-

mad solistid Ave-Ingrid Veskimägi ja Kertu Lille, eripreemia sai Averi Kolju.

11.-12.a. vanuserühmas olid parimad solistid Helevi Jurjev ja Oskar Tamm,

eripreemia sai Teele Tõnisson. 13.-15.a. vanuserühmas oli parim solist Kätrin

Lehtla, eripreemia sai Eliina Lillemets.

Tõstamaa Kk-i võistkond jäi jagama 5.-6. kohta. Võistkonda kuulusid Heiko

Mändla, Tauri Palberg, Sten-Ander Ojakallas ja Mihkel Jõe, juhendaja Karo-

liine Kask.

Käsitöö olümpiaadil saavutas Maret Palusalu (9. klass) II koha. Kodunduse

olümpiaadil saavutas Kristel Sutt (8. klass) III koha. Pärnu maakonnast võttis

osa 7 kooli.

06. aprill, Pärnu Maakoolide Pere miniliiga MV 4-6

klass.

06. aprill, mälumäng VARIA.

09. aprill, Pärnu maakonna 6. klassi

inglise keele olümpiaad.

Õpilastööde konkurss “Väikese

inimese maailm”.

28. aprill, Pärnu maakoolide kevadkross Jõulumäel.

29.-30. aprill, Broceni kool

käis külas.

..............................................

..............................................

..............................................

..............................................

..............................................

06. aprill, Pärnu Maakoolide Pere miniliiga MV 4-6

klass.

06. aprill, mälumäng VARIA.

09. aprill, Pärnu maakonna 6. klassi

inglise keele olümpiaad.

Õpilastööde konkurss “Väikese

inimese maailm”.

28. aprill, Pärnu maakoolide kevadkross Jõulumäel.

29.-30. aprill, Broceni kool

käis külas.

Tõstamaa kooli tüdrukud said II koha, võistkonda kuulusid: Karen Adler,

Kristiina Sireli, Teele Tõnisson, Marge Maruse, Silva-Astrid Sommer. Nende

juhendaja on Moonika Adler.

5.-9. klassi võistkond sai 8. koha, koosseisus Helevi Jurjev, Andrus Kiisler,

Laura Jõe, Kristel Sutt ja Maret Palusalu. 10.-12. klassi võistkond sai 5. koha,

koosseisus Kaarel Kase, Heiko Mändla ja Lauri Mölder.

Tõstamaa Keskkoolist saavutasid Tauri Palberg (1000m) - II koht, Kertu

Koidu (500m) - III koht, Lillerine Lille (2000m) - III koht

Keiu Anderson (500m) - maakonna meister

Osalejaid oli kokku 36. Marge Maruse sai 11. koha ning Karen Adler sai

16. koha.

Reedel, peale saabumist söödi, vaadati üle ööbimiskoht ning edasi suundu-

ti juba rahvamajja, kus tutvuti noortekeskusega. Peale seda toimusid sport-

mängud Broceni ja Tõstamaa kooli vahel. Üldkokkuvõttes võitis Broceni kool.

18.30 hakkas peoõhtu. Esinesid nii Tõstamaa kui ka Broceni kooli õpilased.

Hiljem oli disco. Laupäeval käidi liinilaevaga Manijal, jalutati majakani ning

peeti piknik saarekeskuses. Sellega ka Läti kooli külastus lõppes.

Osales Pärnu maakonna 15 kooli 140 tööga. Meie koolis sai 7.-9. kl arvest-

uses III koha Karmen Sõerd, õpetaja on Inger Vahuvee. Näitus oli avatud 20.

maini 2011 Pärnu Keskuse 3. korrusel.

..............................................

..............................................

..............................................

..............................................

..............................................

Toimetus:Toimetus:Küljendaja: Maarja PressPeatoimetaja: Keiu AndersonKaastoimetajad: Ly- Andra PärnasteFotod: Toomas Mitt, Maarja Press, Kristel Sutt

www.tostamaa.edu.ee / kool@tostamaa.ee

Jah, elada võiks nagu tahaksja muret ei peaks tundma millestki.Ja sinu tegusid ei pandaks pahaks

ja sõltuma ei pea kellestki.

Vaba, kui lind, kui metsik hobuneVaba, kui lind, kui metsik hobune

Ja vabalt võid joosta kui tahadja luba ei pea saama kelleltki.Nii metsas ja mäel oled vaba,kui suvi käes, suland talve kilp.

Suvi, suvi ootasin sind kaua.Päiksest vihmast vikerkaarest laulan.

Soojust värve rõõmu vabadust.Soojust värve rõõmu vabadust.

Jah elada võiks nagu tahaksja muret ei peaks tundma millestki.Ja sinu tegusid ei pandaks pahaks

ja sõltuma ei pea kellestki.

Vennaskond ‘‘Suvi’’

Mõnusat suve!