mai 2014 | nr 4 (68)

Kinnisvara

info@timbet.eu | tel 5053885 | www.timbet.eu

MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE KOMPOSIITSED EHITUSELEMENDID - VÄLISSEINAD, VAHELAED, KATUSLAED

• Võimaldab oluliselt vähendada ehituselemendi paksust võrreldes üld- kasutatavate lahendustega- rohkem ruumi elamiseks• Tööstuslik valmistamine, kontrollitud kvaliteet- sääst ehitusplatsil• Kasutame kvaliteetseid kohalikke materjale ja parimat importkaupa-

BASF-i polüuretaanvahtu• Välja mõeldud ja tehtud Eestis- väljastatud kasuliku mudeli tunnistus• Ehitusturul pakutavatest elementidest parimate tehniliste näitajatega

T O I M E T U S

2 Kinnisvara

JUHTKIRI

KinnisvaraToimetaja: Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post: rivo.sarapik@aripaev.ee Reklaami projektijuht: Martin Voll, tel 667 0030, e-post: martin.voll@aripaev.ee ftp.aripaev.ee/incoming/ReklKujundaja: Estel Eli, estel.eli@aripaev.eeFototoimetaja: Raul Mee, raul.mee@aripaev.ee

Peatoimetaja: Meelis MandelVäljaandja: AS ÄripäevPärnu mnt 105, 19094 Tallinntelefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222 Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.eetel: (372) 667 0111 Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) 667 0105 Tellimine ja levi:

e-post: register@aripaev.ee tel: (372) 667 0099 Tellimine internetis:

www.aripaev.ee/tellimineÄripäeva tellija eelised – ostukeskkond privileeg.aripaev.ee ja soodsaim võimalus soetada Äripäeva raamatuklubi raamatuid.Äripäev veebis: www.aripaev.eeTrükk AS Kroonpress

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühen-dada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisa-des avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majan-duslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaits-tud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastami-ne mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

SISUJUHT

RIVO SARAPIKKinnisvara toimetajaN

eed, kes üürivad, on ta-

valiselt vaesemat sorti

inimesed, kui mitte öel-

da elu hammasratas-

te vahele jäänud, kom-

menteeris eelmises Kinnisvara ajakir-

jas ilmunud Heido Vitsuri kommen-

taari peale lugeja. Tõesti?Vitsur kirjutas, kuidas esiteks üüri-

turu puudus ning teiseks eestlaste kodu omamislembus aheldab nad tihti ühte kohta kinni. Tarbetult – takistab see nii inimesi liikumast kui ka teisalt ettevõt-teid arenemast, sest tööjõud ei liigu, ku-hu oleks vaja.

Mul ei ole eluasemelaenu ja üürin sa-muti. Juba üle 10 aasta ning olen rahul.

Minusuguseid on, eriti minu põlv-konnas, veel. See paneb mind mõtlema, et kodust kui omamisest võiks pikapeale saada samasugune minevikunähtus kui aastakümnetepikkusest stabiilsusest. Näiteks elu ja rikkust toovad ettevõtted arenevad täna hoopis teistmoodi kui 20 aastat tagasi. Stabiilse hõlpelu asemel on karm olelusvõitlus, mis sunnib pide-valt uusi viise otsima. See paneb ka enda heast käekäigust huvitatu kohanema.

Argumendid, mida omamise kasuks

tuuakse, tihti aga ei kehti. Et kelle-gi teise pinnal elamine oleks stabiil-ne, selleks saab ju ise töö ära teha – uuri-da omaniku tausta ja käitumist, selgita-da, et tegemist pole suli või tülinorijaga ning lasta ka sõlmitav lepe spetsialisti-del üle vaadata.

Ma ei näe põhjust, miks võiks see eel-töö olla kehvem kui näiteks pinna ost-misel. Kodurahu sõltub ju mõlemal ju-hul sellest. Lisaks on äripindade puhul pinna nn laenamine normaalne.

Või siis et saab lastele pärandada? Tõ-si. Teisalt, kas seda vanema võetud koor-mat ikka on lapsele vaja – kolitakse nii kodulinnast kui ka -riigist, tahetak-se oma. Pigem aitavad elus edasi isikli-kud õnnestumised ja põletamised kui ise vaeva nägemata saadu. Viimase alla käib ka vanemate raha.

Oma kodu kui investeering pole ka argument. Kui tegemist pole just vana-linnakorteriga, siis on tihti hinnad kas-vanud nii palju, et laenu- ja remondi-kulu maha arvestades oled nullis.

Kodu tin-gimata omami-sest võiks pikapeale saada sama mine viku-nähtus kui aastaküm-netepikku-sest stabiil-susest.

6–9 Ostja ei nõua kõige säästvamat kodu

10 Korterite kallinemine veab kaasa ka maa

12–14 Elanike kadumine mõjutab arendusi

16–19 Äripindadest võetakse välja viimast

24–26 Uus büroo – tark ja rahakotisõbralik

30 Kogemus: miks ei tasu üüri-kortereid arendada?

Ei üüri ainult vaesed

3

R E K L A A M

mai 2014

PANEVĖŽYS MEELITAB INVESTOREID OMA KASUTAMATA TEHNOLOOGIAPOTENTSIAALIGA

Põhja-Leedu linn Panevėžys näitas Skandinaavia investoritele oma seni kasutamata teadus- ja tehnoloo-giapotentsiaali. Juba aastakümneid kvalifi tseeritud elektroonika-, me-hhatroonika- ja elektrotehnikaspet-sialistide poolest tuntud linn püsib endi selt Baltimaade tehnoloogia-uuenduste keskuste ridades.Vana põlvkonna kohta on aga asunud üle võtma värsked asjatundjad. Siin on koguni kaks kõrgkooli (Kaunase Tehnikaülikooli Panevėžyse instituut ja Panevėžyse kolleegium), kus valmis-tatakse ette kõrge kvalifi katsiooniga insenere ja infotehnoloogiaspetsia-liste. Statistika järgi on peaaegu pool selle linna töötutest lõpetanud üli kooli või kolleegiumi.“Kaunase Tehnikaülikooli Panevėžyse instituudi õppekava vastab rahvus-vahelistele standar ditele. Õpilastel on siin suurepärane võimalus saada nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi, tänu millele on tööandjad meie vilist-laste oskustega rahul. Ka instituudi teadlased ei istu, käed rüpes, vaid teevad uuringuid alternatiivenergia ja nanotehnoloogia vallas. Panevėžyse

ettevõtjate ga tehakse tihedat koost-ööd, et luua üheskoos soodsad tingi-mused piirkonna arenguks,” räägib Kaunase Tehnikaüli kooli Panevėžyse instituudi tehnikateadus konna dekaan dotsent dr Jonas Valickas.

Linna teaduspotentsiaali tõstab ka 2008. aastal loodud Panevėžyse tea dus- ja tehnoloogiapark. Asutuse spetsi-alistid pakuvad nõustamist teadus-uuringute ja uuenduste juurutamise küsimuses, õhutavad dialoogi tead-laste ja ettevõtjate vahel, jagavad teavet ELi teadus uuringute program-mide ja fondide kohta ning annavad nõu äri fi nantseerimise ja planeerimise vallas. Kõrge kvalifi katsiooniga tööjõu hind püsib Leedus ja Panevėžyses igati konkurentsivõimeline. Leedus on kes-kmine kuupalk 650 eurot. See on ligi kolmandiku võrra väiksem kui Eestis. Miinimumpalk on aga 290 eurot kuus.Leedu majandus on Euroopa Liidus üks kiiremini kasvavaid majandusi. Kasvule on olulisel määral kaasa aidanud välis-investeeringud, mida on siia meelitanud soodne ärikeskkond – Doing Business 2014 reitingu järgi on Leedu maailma 189 riigi seas 17. kohal ning Kesk- ja Ida-Eu-

roopa maade hul-gas (sealhulgas Eesti ja Läti)

kõige soodsa-mate investeer-imistingimus-

tega riik.

Heades t äritingimust-

est on kinni haaranud ka

välisinvestorid. 2010. aastal asutasid Panevėžyses tegutsevate väliskapitalil põhinevate ettevõtete Norra esinda-jad välisinves torite liidu. Organisat-siooni eesmärk on luua Panevėžyse piir konnas parimad tingimused elu-terveks ettevõtluseks. Liit innustab välisinvestoreid, igat liiki avalikke asu-tusi ja Panevėžyse omavalitsust oma-vahel avatult suhtlema ning kujundab aruteluplatvormi, mis aitab võõrsilt pärit ärimeestel kohalikku kogukonda integreeruda. Panevėžysesse on oma tootmisbaasid rajanud sellised kuul-sad väliskapitaliga ettevõtted nagu Adax, Norac, Hjellegjerde, Devold ja Schmitz Cargobull. Investoritele avab väga soodsaid võimalusi linna keskus-est 5 km kaugusel asuv Panevėžyse vabamajandus tsoon koos kogu juur-dekuuluva taristuga. Seejuures va-bamajandustsooni asujatele kehtivad maksusoodustused: üle 1 mln euro investeerijad on esimesel kuuel aastal vabasta tud tulumaksust, järgmised kümme aastat on tulumaks neile 50% väiksem, lisaks ei pea nad tasuma kin-nisvara- ega dividendimaksu.

Panevėžyse vabamajandus tsooni kohta saab rohkem teavet kodulehelt www.pfez.lt. Projekti “Panevėžyse tööstuspargi tu-rundus” rahastatakse Euroopa Lii du tõukefondidest majanduskasvu tege-vuskava 2. prioriteedi “Ettevõtluse tootlikkuse suurendamine ja ärikesk-konna parandamine” vahendi INVEST LT järgi. Projekti eesmärk on muuta Panevėžyse tööstuspark tuntumaks ning luua võimalused kvaliteet-sete kohalike ja välisinvesteeringute kohale meelitamiseks.

4 Kinnisvara

L U G E J A K I R J U T A B

Loe Äripäevast MIKS EI TASU ÜÜRIMAJU EHITA-

DA? lk 30

Loe veebist Tule ütle sõna sekkaHTTP://BIT.LY/1JNSEOU

RIVO SARAPIKrivo.sarapik@aripaev.ee

Ehkki Eesti üüriturg on täna

marginaalne ja selle mõju

majandusele väike, on ome-

ti üürikortereid hädasti vaja

– selle taga seisab kinni ette-

võtete käekäik ja ühiskondli-

ku rikkuse kasv, kirjutas LHV

majandusanalüütik Heido

Vitsur eelmises Kinnisvara

ajakirjas.

Kuigi kodu üürimine pole Eestis levinud ja kinnisvara pi-gem omatakse, oleks üüritur-gu hädasti vaja, leidis Vitsur. “Võimalus normaalselt elu-kohta valida määrab, kui edu-kas riik on,” selgitas ta.

Tema kommentaar tõi Äri-päeva veebiküljel hulga sisu-kaid ja arutelu tekitavaid kom-mentaare. Toome neist valiku siin ära.

Üürikorteritesse ei investee-

rita sellepärast, et musta üü-

rituruga ei suuda ametlik in-

vestor võistelda. Kui tahta korraliku üürituru teket, siis tuleb esimese asjana must üü-riturg käsile võtta. Muidu (õi-

Kas üürikorterid päästaks Eesti ettevõtjad?gesse linna) paar üürimaja ehitada pole pikas perspektii-vis üldse halb idee, eeldusel et raha selleks on ilma või nor-maalse intressiga käes.

Eestis on üürikorterite turg

täiesti olemas. Probleem on pigem usalduse ja paikalok-sunud praktika puudumisega sel turul. Kord on seadus kaldu üürileandja poole, kord üüri-levõtja poole. Praegu, seni ku-ni võlgnikust või pahatahtli-ku üürilisega tegelemine koh-tu kaudu on niivõrd aja-, raha- ja närvikulukas, ei kujune ka adekvaatset suhtumist üüri-leandja poolt.

Paneelmaja korterid ei kesta

aastasadu. Selle aja peale, kui pangalaen ükskord makstud, läheb maja lammutamisele.

Kõige parem variant on siis-ki omavalitsuste omandites olevad elamispinnad. Üüri-korterid annavad ka ettevõtja-tele suurema võimaluse tööta-jate valimiseks – ei pea valiku-tes piirduma ainult kohapeal elavate inimestega, vabalt võib ka teisest Eesti otsast inime-se palgata, kuna elukoht uue töötaja jaoks on olemas. Oma-valitsus omakorda suurendab niimoodi maksude näol oma tulubaasi.

TÖÖJÕUTURU paindlikkusest

sõltub ettevõtete edu, leiab

LHV majandusanalüütik

Heido Vitsur. Võimalus

normaalselt kodu vahetada

on paindlikkuse üks eeldusi.

FOTO: ERIK PROZES

ELLEM E RIDAMAJA

MÜÜA parima asukohaga B-klassi energiamärgisega RIDAELAMU 6 KORTERIOMANDIT Jüri aleviku keskuses.Väljakujunenud elukeskkonnas on kahesaja meetri raadiuses Jüri Gümnaasium, Rae spordikeskus moodsa ujula, treeningsaalide ja staadioniga, lasteaed, Konsumi kauplus koos teeninduspunktidega, apteek ja perearstikeskus ning terviserajad. Elukoht on sobilik eelkõige lastega peredele. Lähedal asuvad ka looduskaitsealune Lehmja tammik, liivarannaga ujumiskoht.

Riho Vane tel 50 577 58, info@rkv.ee

www.rkv.ee/arendused

Müüa

viimased 3 boksi

hinnaga

188 500 €

Bokside netopind

130 m2

5mai 2014

L U G E J A K Ü S I B

100eurost algab tüüp-korteri hindamine. Ärikinnisvara hinda-mine maksab kordi enam.

KERLI UUSTALUArco Vara hindamisvaldkonna juht, kutseline hindaja

Kinnisvara müüjal pole mõ-

tet kallist eksperthinnangut

tellida, sest tehingu toimu-

miseks on oluline mitte see,

mis konservatiivses eks-

perthinnangus kirjas, vaid

see, milles müüja ja ostja

kokkuleppele jõuavad. Ena-masti on hinnatav turuväär-tus konservatiivsem kui hind, millega on võimalik kinnis-vara müüa.

Kirjalikku eksperthinnan-gut on üldjuhul vaja laenu ta-gamiseks, vara jagamiseks ja kohtuvaidlusteks. Hindamise maksumus sõltub peamiselt kinnisvara liigist ning asuko-hast. Linnas asuva tüüpkor-teri hindamise teenustasu on olenevalt piirkonnast ligikau-du 100–125 eurot.

Kui palju maksab hindamine?

Kuna ärikinnisvara ja maade hindamine on keeru-lisem ning aeganõudvam, al-gavad hinnad sageli mitme-sajast eurost ja võivad ulatu-da tuhandetesse. Hinna pea-misteks paisutajateks on lä-bi töötamist nõudvate doku-mentide ja võrdlustehingu-te arv.

Piirkondades, kus tehin-guid toimub vähe, tuleb hin-

dajal turuväärtuse leidmi-seks läbi uurida ja analüüsida kõiki kuni aasta jooksul toi-munud tehinguid.

See on tiheda asustuse ja suure tehinguaktiivsusega maakonnakeskuste kinnis-vara hindamisest aeganõud-vam.

Kui kinnisvara asub maa-piirkonnas, tuleb kliendil kompenseerida ka hindaja sõidukulu, lisaks kütuseku-lule ka hüvitis objektil käimi-se aja eest.

Linna piirist kaugemal kui 5 km asuva kinnisvara hin-damistasule sõidukompen-satsioonina lisanduvad sum-mad algavad 20 eurost.

Kui hindajal kulub kinnis-vara üle vaatama ja kontoris-se tagasi sõiduks kolm tundi, läheb see kliendile üldjuhul maksma vähemalt 60 eurot.

Hakatakse enam üürimaElamispindade ostu-müügi-

turg tõmbab tagasi ja haka-

takse rohkem üürima, selgub

Eesti Kinnisvarafirmade Lii-

du prognoosist.

Äripindade sektori puhul on ootused analoogsed. Kin-nisvarafirmad näevad ees äri-pindade üürihindade kerki-mist, kuid samal ajal on oo-tus üüritehingute arvu suu-renemisele mullusest tagasi-hoidlikum.

Ka on muutunud kinnis-varafirmade ootused – üks kolmandik ettevõtteid soo-vib töötajate arvu suurenda-da, samal ajal kui mullu sügi-sel oli vastav näitaja kaks kor-da suurem.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark pakub erinevaid tootmis-, testimis- ja laopindu Paldiskis

• Põhjasadama kõrval 20–4000 m²,hind alates 1,5 €/m2

• Renoveeritud tootmis-kompleksis, 55–1200 m²,hind alates 2,5 €/m2

• Uues ja built-to-suit hoones, hind alates 4,9 €/m2

“ PAKRI- sünergia rohetehnoloogia ettevõtetele ”

KÜSI TÄPSEMALT: tel 52 16 858 • e-kiri info@pakri.ee • www.pakri.ee

6 Kinnisvara

E N E R G I A M Ä R G I S

KAROLIINA VASLIkaasautor

Tallinna südalinnas aadressil Poska 11 val-

mib suvel uus kortermaja, kus näiteks nelja-

toalise 95,5ruutmeetrise korteri ruutmeetri

hind on ligi 2900 eurot. Arendaja Eco Advice OÜ reklaamib elamispinda kui energiatõhu-sat. Ometi on energiaklassiks B. Sealsamas lä-hedal aadressil Raua tänav 30 asub kapitaalselt rekonstrueeritud korterelamu, kus pisut suu-rema korteri ruutmeetri hind on 2500 eurot. Energiaklassiks on A. See on muidugi juhuslik võrdlus, aga energiaklassi vahe on fakt, mis ka-jastub ka kommunaalkuludes.

Ökohulle on vähe. Eco Advice OÜ juhataja An-ton Nikitin ütles, et A-energiaklassi pakkumi-seks ei ole ehitus- ja kinnisvaraturg veel valmis. “Pean silmas, et kliendid ei ole valmis lisandu-va energiaklassi eest rohkem maksma. Ja aren-daja jaoks on tegemist täiendava investeerin-guga, mis ei pruugi klientidelt tagasi tulla.” Ta lisas, et väljakujunenud praktika kohaselt hu-

Arendaja: maksab asukoht, mitte madalad kuludArendajad ehitavad endiselt kortermaju, kus energiasäästlikkus on teisejärguline. Põhjendatakse, et A-klassi energiamärgis on ülereklaamitud ning kliendid pole valmis kallimat hinda maksma.

vitab ostjat ainult klass iseenesest ehk tähis. “Väga harva, kui keegi klientidest tunneb hu-vi energiaklassi sisu vastu või küsib sellekoha-seid arvutusi.”

Haabneemes Heki teel viiekorruselisi kor-terelamuid rajava ALG Liisingu esindaja Hirvo Lukas kommenteeris B-klassi valikut keeruta-mata: “Klass on rohkem reklaamiasi. Midagi ta muidugi näitab, aga on siiski tugevalt üle rek-laamitud. Kõige olulisem on asukoht, asukoht ja veel kord asukoht! Muidugi on ka ökohulle, kes tahavad energiasäästlikke maju, mis asuvad tont teab kus, aga neid on vähe.”

Väiksemad kulud, viiendiku võrra kallim.

On ka teistsuguseid hoiakuid. Näiteks Fund Ehitus, mis ehitas Nõmme ja Mustamäe piiri-le Mäepealse elurajooni kuuekorruselise elu-maja. Müügijuht Marje Soosaar rääkis: “Mäe-pealse 4 on Fund Ehituse esimene arendusob-jekt, läbi raskuste tähtede poole, ehk et siis ik-

7mai 2014

E N E R G I A M Ä R G I SHAABNEEMES Heki teel

viiekorruselisi korterela-

muid rajava ALG Liisingu

esindaja Hirvo Lukas leiab,

et maja energiaklass on

rohkem reklaamiasi. Asu-

koht määrab. FOTOD: ANDRES

HAABU

KV Halduskoda OÜ • Rüütli 38, 80011, Pärnu • Tel 44 71 601 • GSM 50 78 681 • www.kvh.ee

Teenused• Haldus- ja hooldusteenused • Kolimisteenused • Remonttööde korraldamine • Muru niitmine • Lume koristus

8 Kinnisvara

E N E R G I A M Ä R G I S

ka järgmine parem kui eelmine. Hüppelaudki (antud maja – toim) oli meile kiituseks ja müüs end kiirelt.” Arendajate sõnutsi kallineks maja ehitamine, ka korteri hind, 15–20 protsenti, kui B-klassi asemel A-klassi poole pürgida.

Päikesepaneel hoiaks kokku. Kuid B pole veel miinimum, leiab ka palju uusarendusi, mille energiaklassiks C. See on üldse miinimum, D-klass pole uute kortermajade puhul enam lu-batud. Tallinna südalinnas Stockmanni kau-bamaja lähedal aadressil Turu 4 kerkib korter-elamu, mis vastab just C-klassile. Kolmetoalise 64,2ruutmeetrise korteri ruutmeetri hind on seal 2420 eurot.

Arendaja DK Investeeringud OÜ esindaja De-nis Kolomenski selgitas, et maja reaalne ener-giatarbimine jääb C-klassi, kuid on lähedal B-klassile. Energiatõhususarv on 126 (B-klass on 101–120). “Võiks päikesepaneeli katusele pan-na ja olekski B-klass käes, aga kuna maja asub muinsuskaitsealal, siis päikesepaneelid katusel ei oleks vastuvõetavad,” arutles Kolomenski. Ta ei nõustu, et C-klass tähendab kõrgeid kommu-naalkulusid. “Võrrelda tuleb mitte seda, mis on paberil, vaid reaalseid kulunumbreid peale se-da, kui inimesed elavad sees.” Kolomenski mär-kis, et ka nende eelmine objekt Kloostrimetsas oli C-klassi kuuluv. Järgmine objekt on juba B-klassiga. “Ükski vigur ei asenda head korralik-ku soojusisolatsiooni, kõrget ehitus- ja projek-teerimiskultuuri ning korralikke aknaid.”

Mustamäel asuva Karsti elurajooni kerkib kaks uut C-klassi maja. Karsti Majad OÜ müü-gijuht Rem Sillastu selgitas, et 2007. aastal alus-tatud ehitusse jäi paus ja mullu jätkati samade projektide alusel. “See võimaldas mõlemas ma-jas paiknevaid kortereid pakkuda piirkonna kõige soodsama ruutmeetri hinnaga.”

MUSTAMÄEL asuva Karsti elurajooni kerkib kaks uut maja, mil C-energiamär-

gis. Karsti Majad OÜ müügijuhi Rem Sillastu sõnul jätkati kriisis peatunud

arenduses ehitust seitse aastat tagasi plaanitud tingimustel. Tuleb C-klass.

Ükski vigur ei asenda head korralikku soojusisolatsioo-ni, kõrget ehitus- ja projektee-rimiskultuuri ning korralikke aknaid.DK Investeeringud OÜ esindaja Denis Kolomenski

9mai 2014

E N E R G I A M Ä R G I S

KommentaarSäästev lahendus argument, mitte määravTRIIN MESSIMASSEB eraisikute suuna arendusjuht

Energiaklassi kodulaenu

taotleja elamiskulude hin-

damisel otseselt aluseks ei

võeta. Kindlaid reegleid sel-lest lähtuvalt kehtestatud ei ole, ja seega ei ole ka väga olu-list erinevust näiteks mak-simaalse laenusumma suu-ruses. Küll aga saab projek-ti ühe tugevuse / positiivse ar-gumendina kindlasti korter-maja energiasäästlikkust ar-vestada.

Soovitan siiski uue kodu väljavalimisel senisest enam tähelepanu pöörata soetatava kinnisvara olukorrale – lisaks energiasäästlikkusele näiteks ka ehituse üldisele kvalitee-dile. Et soetatav objekt oleks võimalikult kindel ja turvali-ne, ja sellega ei kaasneks tule-vikus ebameeldivaid üllatu-si, näiteks ettenähtamatuid kulusid.

Kodukulud juba arvestatud laenuotsuse seesKAIRI KOHADanske Banki krediidivaldkonna juht

Kodulaenu väljastamisel

võtame maksimaalse lae-

nu suuruse arvestamisel ar-

vesse leibkonna võimalusi

tervikuna.

Võimalikud kommunaal-kulud on arvestatud klien-di maksimaalse laenuvõime määradesse.

See tähendab, et lisaks sis-setulekute, omafinantseerin-gu, olemasolevate laenuko-hustuste, ülalpeetavate arvu jne arvestamisele hinnatakse ka olemasolevaid või võima-likke lisanduvaid igakuiseid kulutusi, sealhulgas kommu-naalkulusid.

Laenuga seotud koond-summadega võrreldes on energiasääst aga marginaal-ne näitaja ning see ei mõju-ta oluliselt laenumaksete-ga ning laenuga seotud ris-kisust.

Mis on misEnergiamärgis

DOKUMENT, mis antakse pro-jekteeritava või olemasole-va sisekliima tagamisega hoo-ne kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energia-vajadus või tegelik energiatar-bimine.PÕHINEB uuel hoonel energia-arvutustel ja olemasoleval hoonel mõõdetud või hinna-tud energiakasutusel.KOHUSTUSLIK uutel ehitatava-tel hoonetel ja üle 500 m2 ka-suliku pinnaga avalikel hoo-netel.OLEMASOLEVA hoone/hoone osade müügil või väljaüürimi-

sel, kui seda nõuab ostja või üürilevõtja.ERINEVAD energiaklassid näi-tavad, kui palju hoone tarbib energiat aastas ehk kui ener-giatõhus on hoone.

20%vähem tarbib ener-giat A-klassi ela-mispind B-klassiga võrreldes.

Tähestiku algus viitab säästuleKaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2*a) (kortermajade puhul)

Täna peab uue kortermaja minimaalne energiaklass olema vähemalt CALLIKAD: RIIGI TEATAJA, TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET

kuni 100

101–120 121–150

151–180 181–220 221–280281–340 341

või enamLaenuga seotud koondsummadega võrreldes on energiasääst aga marginaalne näitaja.Kairi Koha, Danske Banki krediidivaldkonna juht

• Energiamärgised olemasolevatele ja projekteeritavatele hoonetele• Radoonitaseme mõõtmine• Termograafiline analüüs

Kontaktid: telefonid 641 1977, 506 0170, info@termo.ee, www.termo.ee

Finestum Ehitusekspertiisid OÜTegutseme alates 2004

10 Kinnisvara

H I N N A R A L L I

TÕNU TOOMPARKKinnisvarakool OÜ juhatuse liige

Buumiva korterituru hiid-

laine jõuab servapidi maja-

de ja maade turule.

Korteriturg, eelkõige just Tallinna korteriturg, on buu-minud. Tänavu esimeses kvartalis aasta baasil 20% ker-kinud korterite hinnad anna-vad järjest enamatele inimes-tele võimaluse korter müüa ja soetada selle asemele ma-ja või sootuks maatükk, kuhu oma kuldsete kätega rajada ühepereelamu.

Hoonestatud elamumaa

müüb. 2014 I kvartali hoo-nestatud elamumaade tehin-gute arv Eestis oli kokku 855, neist tehingutest jäi Harju-maale 308. Maatehingute arv kasvas Eestis 24 ja Harjumaal 16%, mis näitab igati jõulist tõusu.

Hoonestatud elamumaa tehingute arvu kõrval kogub keskmise tehingu hind al-les hoogu. 2014 I kvartalis oli Eesti hoonestatud elamumaa tehingu keskmine maksu-mus 72 000 eurot, Harjumaal 130 000 eurot. Aastane hin-natõus siin on Eestis kõigest 1% ja Harjumaal vaid 6%.

Heites pilgu aga Tallin-na hoonestatud elamumaa tehingu keskmisele hinna-le näeme me juba 10protsen-dilist juurdekasvu. Tallinna keskmise tehingu maksumus kasvas aastataguselt 198 000 eurolt tänavuseks 217 000 eu-role.

Maaturul hoog juba sees.

Erinevalt elumajade turust on maade tehingutele juba igati tugev hoog sisse lüka-tud. 2014 I kvartalis tehti Ees-tis 512 hoonestamata elamu-maa tehingut. Aastaga tehin-

gute arv peaaegu kahekor-distus. Harjumaa olukord on märksa rahulikum. Elamu-maaga tehtud tehingute arvu aastane juurdekasv oli Harju maakonnas “vaid” 43%, kas-vades 184 tehingule kvartalis.

Analoogselt majade te-hinguhindadega on hoones-tamata maade hinnatõus ta-gasihoidlik. Suurest nõudlu-se kasvust ehk tehingute ar-vu juurdekasvust hoolimata kahanes keskmise elamumaa tehingu väärtus Eestis aas-taga 12%. Harjumaa maate-hingu keskmine väärtus ker-kis aastaga tagasihoidlikuna tunduva 4%.

Tehingute arvu kasv toob

hinnad kaasa. Nii hoonesta-tud kui ka hoonestamata ela-mumaa turgudel näeme ana-loogseid trende. Tehingute arvu juurdekasvud on suured ja seda eriti just väljaspool Tallinna-Harjumaad.

Maade-majade turu suuri-matest tõmbekeskustest väl-japoole liikumine on mõnes mõttes üllatav, eriti kui arves-tada, et korteriturg ei ole pä-rast kriisi põhja väljaspool Eesti kõige suuremaid kes-kusi veel tugevalt jalgu ma-ha saanud.

Tehingute arvu kasv on te-gur, mis peaks endaga väi-

kese viitajaga hinnad kaa-sa tõmbama. Täna me maa-de-majade turul veel valdavat hinnatõusu ei näe. Küll tähel-dame statistika baasilt eel-hoiatusena, et Tallinna maja-de hinnad on aastaga küm-nendiku võrra kerkinud.

Vaatamata majanduse ter-vikolukorrale ehk kodumaa lähemate kaubanduspartne-rite soiku jäänud majandus-kasvust tulenevatele riskide-le võiks korterituru hinna-tõus juba lähemate kvartalite jooksul maade-majade turule edasi kanduda, sest nõudlus on kasvamas ja ostjad on ehk isegi ettevaatamatult üliopti-mistlikud.

Kinnisvaramüüjad ei la-

se end statistikast segada.

Kinnisvaramüüjad, eriti maa-müüjad, ei lase end hinnatõu-su puudumist kinnitavast sta-tistikast suuremat segada. Üha enam kinnisvaraaren-dajaid või krundiotsijatest tõ-deb, et maamüüjate hinnaoo-tused on taevastesse kõrgus-tesse kerkinud. Maa ruutmeet-ri eest küsitakse hingehinda, mis ületab ostuhuvilise mak-sevõime lausa kordades.

Maamüüjad aga apellee-rivad sellele, et hinnatõus on maade turule kandumas ning nad on parema hinna

ootuses maatükkide müügi-ga valmis pigem ootama, kui seda pisut kiiremini, aga liiga odavalt käest ära andma.

Selline trend annab või-maluse uusi kortereid ja maju turule tuua ainult neile kin-nisvaraarendajatele, kel maa-portfell tagataskus olemas on või kes suudavad hädasoleva maaomaniku leida, kellega on tehingu sõlmimise komp-romiss võimalik saavutada.

Üle mõistuse hinnatõus.

Korterituru kiiresti kerki-nud hinnad ja maade-maja-de sektorisse jõudev aktiiv-suse laine näitavad selgelt se-da, et kinnisvaraturu tsükkel hakkab teatava küllastumi-seni jõudma. Korterite hinna-tõus on läinud üle igasugu-se mõistliku piiri ja kodu ost-mine on jõukohane järjest vä-hematele, sest palgakasv on hindade kerkimisest oluliselt aeglasem.

Negatiivse stsenaariumina järgneb kiirele tõusule lan-gus, positiivne stsenaarium lubaks kiire tõusu järel stag-natsiooniga leppida. Kui sei-sak tähendab kümmekonna-protsendilist tehingute arvu langust ja nominaalsete kin-nisvarahindade püsimist tä-nasel päeval, siis oleme hõlp-salt pääsenud.

Korterituru hiidlaine jõuab majade-maadeni

StatistikaKorterituru küllastumine ergutab majade-maade sektoritHoonestatud ja

hoonestamata

elamumaa

tehingute arv ja

tehingu keskmine

väärtus eurodes

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

201420132012201120102009200820072006200520040

12500

25000

37500

50000

62500

75000

87500

100000hoonestatud elamumaa

tehingu keskmine väärtus

hoonestatud elamumaa

tehingute arv

hoonestamata elamumaa

tehingu keskmine väärtus

hoonestamata elamumaa

tehingute arv

11

R E K L A A M

mai 2014

Müügikorraldus: Colonna Kinnisvara OÜMüügiinfo: www.LIIKURI41.ee ja www.colonna.ee

MÜÜK ja EHITUS ON ALANUD! WWW.LIIKURI41.ee Uusarendus Lasnamäe veerel Liikuri tn 41. Lasnamäe linnasuunaline arenduspiirkond, kuhu on uue Lasnamäe üldplaneeringuga kinnitatud ja väljarendamisel uus kaasaegne linnaosa, Lauluväljakust 1 km kaugusel. Läheduses Smuuli teel avati uus Maxima XX. Alanud on esimese maja Vana-Kuuli 15/1 müük ja ehitus, esimene korterelamu valmib aprillis 2015.Ehitatakse kuus 8-kordset, 33 korteriga korterelamut, milles on kokku 198 korterit, soklikorrusel garaaz ja väliparkimiskohad. Kortermajade ehitus on plaantiud etapiviisiliselt, aastatel 2014 - 2017. Korterelamud ehitatakse kaasaegsed, energiasäästlike B-energiaklassi hoonetena. Igas korteris autonoomne kõrge kasuteguriga soojusvahetiga sundventilatsioon. Korterite viimistluseks kasutatakse kvaliteetseid materjale, itaalia tootja „Ballardini“ keraamilised plaadid, laudparkett, puitspoon uksed. Müüki tulevad 1-, 2-, 3- ja 4-toalised korterid.Korteriomandid moodustatakse koos rõdu ja lahuspinnana I korrusel paikneva panipaigaga. Korteriomandite müügihinnad alates 1500 -1700 eur/m2

Soklikorruse garaazi parkimiskoha hind 6000 eurParkimine hoovis, parkimiskoha hind 3000 eur

12 Kinnisvara

P R O B L E E M

Üks suur vahe saab

olema kindlasti

Tartu ja Tallinna

vahel: viimases elatakse

suure-mas osas isiklikul

elupin-nal, aga

Tartu oma üli-koolide mõjutu-sel elab

kindlasti suures

osas üü-ripinnal.

Mihkel

Oiderma

35%Eesti elanikest elab statistika-ameti prognoosil Tallinnas 30 aasta pärast. Täna ulatub see 31%-ni.

Rahvastikku võidavad järgmise 30 aasta

jooksul juurde Tallinn, Tartu ja Tallinna taga-

maale jääv Maardu linn, prognoosib statis-

tikaamet. Teised maakonnakeskused kaha-nevad. Veerandsaja aasta jooksul langeb neist viie linna (Haapsalu, Jõhvi, Võru, Valga ja Ku-ressaare) rahvaarv allapoole algset 10 000 ela-niku piiri.

Millised arengud toob see suundumus kin-nisvaraturule?

Elanike liikumisest võidavad eeslinnadVaid kolm linna võidavad järgmiste aastate jooksul elanikke juurde. Mujal jätkub rahvastiku vähenemine ja vananemine.

RIVO SARAPIKrivo.sarapik@aripaev.ee

Kinnisvararalli võidab Tartu?MIHKEL OIDERMA1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht

Suurim võitja võiks olla

Tartu ning järgnevad Tal-

linn ja Maardu.

Ülejäänud üheteistkümne linna kukkumine võrrelda-vast nimekirjast on nii drasti-line, et paratamatult seisavad nende linnade juhid, kui mi-dagi väga tõsiselt ette ei võe-ta, tühjaks jäävate korterma-jade ja laguneva elamufon-di ning rahulolematute ela-nikega silmitsi. Kõige hulle-mini annab tunda nende lin-nades korteriturg, suutmatus renoveerida ja hoida käigus korter elamuid. Tõsiselt ei an-naks praegu selle rahvastiku-prognoosi valguses ühtegi pi-kaajalist investeerimissoovi-tust korterelamutesse.

Must ennustus paneb te-

gutsema. Tõenäoliselt ei lä-he löögi alla nende linnade aedlinnakud ja säilib mõnus ja vaikne eluolu oma hüvede-ga. Prognoos on nii drastili-selt kehv ehk tekib tugev tor-ge ja vajadus midagi ette võt-ta, mis vähendaks kogu prot-sessi või pehmendaks ja ai-taks ära hoida kinnisvarasse tehtud investeeringute tunta-vat langust.

Tartu-Tallinn-Maardu – võitjad või mitte nii väga? Suurimad võitjad on hoopis Tartu n-ö rõngasvallad: Tartu vald, Ülenurme vald ja Luun-ja vald. Lähtudes samast loo-gikast ka Tallinna ümbritse-vad vallad; sama loogika se-letab ka Maardu eksisteeri-mist nii suure edumaaga esi-kolmikus. Paljude Eesti pe-rede lootus ja unistus oli, on ja jääb oma maja ja väike aia-lapp selle ümber. Ka lähiaas-tate prognoos toetab seda, et

hakatakse jälle kolima Tartu ja Tallinna lähiümbrusse.

Põllupealsed arendused

lõhutakse. Näeme lähema kümne aasta jooksul veel mitmeid põllupealseid n-ö arendusprojekte, mille siht-otstarve muudetaks taga-si põllumaaks ja hakatakse taas kasutama sihtotstarbe-liselt. Sellised esimesed toi-mingud on täna juba tehtud ja ilmselt on kõigil selle üle vaid hea meel: ka nende prae-gustel omanikel, kuna nad saavad sellisel kujul maa eest tuntavalt rohkem kasu kui hüpoteetilise tulevase erama-ja omaniku käest.

Arendajatel tuleb arvesta-da suurema hulga väiksema-te korteritega ja sama kehtib järelturu kohta. Kuna pered elavad lahus, vanad ja noo-red eraldi ning neid kipub tu-levikus olema aina rohkem, kel lapsed pesast lennanud, siis ainuvõimalik lahendus on väiksemad ja soodsamad elamispinnad. Nii juhibki ka tulevikus sellise kinnisva-ra ruutmeetrihind jätkuvalt kinnisvarahindade tabelit.

Lõuna-Eestis müüb üürikor-

ter. Paljud lastega pered leia-vad endale kodu Tartu või Tal-linna külje all, mis nii lühidalt kirjeldabki olukorra majade ja maade turul. Nii maade kui ka majade hinnad kindlasti tõu-sevad, seda enam, et täna on selles segmendis tõus veel vae-vumärgatav.

Üks suur vahe saab olema Tartu ja Tallinna vahel: vii-mases elatakse suuremas osas isiklikul elupinnal, aga Tar-tu oma ülikoolide mõjutusel elab suures osas üüripinnal. Siit ka investeerimissoovitus pikaajalisele investorile: ost-ke Tartus kortereid – elanik-konna kasvades kerkib vara väärtus ning on eeldatav ga-ranteeritud üüritootlus.

13mai 2014

P R O B L E E M

PRIIT UUSTULNDKaamos Kinnisvara juhataja

Demograafilised trendid

ja rahvaarvu vähenemine

10% võrra järgmise 25 aasta

jooksul on võtmeküsimus.

Selle lahendus mõjutab oluli-sel määral kogu Eestit.

Elanike, kapitali ja äritege-vuse kontsentratsioon on ka tulevikus pealinnas suunas kaldu. 2040. aastal leiab üle poole Eesti kinnisvaratehin-gutest aset Tallinnas, täna on see protsent pisut üle 40.

Tallinn tõmbab arendusi.

Eesti üldise elanikkonna vä-henemise taustal kasvab Tal-linna ja selle lähiümbruse

valdades elanike arv 25 aas-ta jooksul kuni 10%. See tä-hendab, et turu nõudlus uu-te kinnisvaraobjektide järele neis piirkondades kasvab.

Elamuehitusturu kasvu üks mõjutajaid on olemasole-vate elamispindade keskmi-ne vanus ning suurus. Ruut-meetrite arvu poolest ühe elaniku kohta on Eestis ela-mispinda Euroopa ja Skandi-naavia keskmisega ligi poole vähem – 31 m2 Eestis võrrel-des 45 m2-ga Rootsis.

Linnad valguvad laiali. Ka tagasihoidliku majanduskas-vu tingimustes jätkub elamu-kinnisvara arendus aktiivselt pikemas perspektiivis neis piirkondades, kus sisserän-ne on positiivne. Statistika-ameti tänase prognoosi alu-sel on paarikümne aasta pä-

rast ainus selline linn Tallin-na ja selle lähiümbruse kõr-val veel Tartu.

Mõlemas linnas asub veel piisavalt perspektiivikat ja n-ö avastamata või täna veel väljaarendamata piirkondi, mis loovad uusi võimalusi nii elamu- kui ka ärikinnisva-ra arendamiseks. Paralleelselt võib prognoosida ka Tallinna ja Tartu piiride laienemist ehk Eesti suurimate linnadega piirnevad alad kasvavad kin-nisvara- ja infrastruktuuride arenduste kaudu ühe enam Tallinna ja Tartuga kokku.

Elamuid vähem, ärimaju

rohkem. Vaatamata asja-olule, et Haapsalu, Jõhvi, Võ-ru, Valga ja Kuressaare elani-ke arv langeb 2040. aastaks prognoosi kohaselt allapoo-le 10 000 elaniku piiri, jätkub

teatud segmentides kinnisva-ra arendus ka neis piirkonda-des. Elamuehituse osakaal vä-heneb oluliselt, kuid üldka-sutatavate hoone, samuti rii-gi- ja kohalike omavalitsuste hoonete, hotellide jms objek-tide arendus toimub.

Hinda ütlevad kaks linna.

Kinnisvaraturu hindadele ei tähenda niisugune trend muud, kui et Tartu, aga eelkõi-ge Tallinn on võrreldes ülejää-nud Eestiga hinnaliidrid.

Väliste tegurite kõrval on Eesti suurim probleem väl-jaränne ja madal sündimus. Kui riik negatiivse iibe ja väl-jarände trendi murda ei suu-da, muutub valus küsimus – kelle jaoks me arendame ja ehitame, kui rahvaarv selli-ses tempos väheneb – üha te-ravamaks.

Tartu ja Tallinn valguvad laiemaks

Omades pikaajalist kogemust puhastusainete tootmises, pakume täna tootevalikut järgmistele valdkondadele:

• AUTOPESU • SUURKÖÖGID • TOIDUAINETETÖÖSTUS • FARM •

• HOOLDUSKORISTUS • PÕRANDAHOOLDUS • ISIKLIK HÜGIEEN •

Lisaks puhastusainetele pakume ka kvaliteetseid koristustarvikuid, prügikotte, pehme paberit ja koristusmasinaid. Samuti nõustame ja koolitame kliente vastavalt vajadusele.

AS ESTKO Kullerkupu 2, Kangru, Kiili vald, 75403 Harju maakondtel 679 0310 • info@estko.ee • www.estko.ee

23 AASTAT PROFESSIONAALSEID

PUHASTUSAINEID!

14 Kinnisvara

P R O B L E E M

Hindadel ruumi tõustaARDI ROOSIMAAUus Maa kinnisvarabüroo juhatuse esimees

Prognoos toob välja küll hu-

vitava esikolmiku, kuid see

vägagi usutav. Demograa-fia järgib regionaalpoliitikat ja töökohtade loomist. Inime-sed liiguvad maakonnast kes-kustesse, keskustest linnades-se, linnadest pealinna, pea-linnast suuremasse naaber-riiki ja sealsesse pealinna jne.

Eesti ehitus säilitab vana.

Tänane kinnisvara taastoot-miskiirus Eestis jääb paari protsendi raame, mis tagab olemasoleva olukorra säilita-mise. Väiksemates linnades on olukord kindlasti veelgi õnnetum.

Igasugune kasvuprognoos nõuab aga täiendava elamis- ja tööpinna loomist. Rääki-des aastast 2040 on võimatu prognoosida hindade kuju-nemist ja konkreetseid aren-dusprojekte, kuna oleme sel-leks ajaks ilmselt läbi mit-me turutsükli, kuid nõudlu-se kasvu suuremates linna-des võib selle põhjal eeldada

küll. Kui elamispinna pakku-miste hulk järgmistel aasta-tel märkimisväärselt ei para-ne, võib oodata jätkuvat hin-dade kasvu. Osaliselt ajenda-vad seda rangemad keskkon-nanõuded, osaliselt ehitus-hinna kasv ja osaliselt sisse-tulekud.

Hindadele kolmandik juur-

de. Inimesed suudavad tä-na soetada ca kaks korda roh-kem kinnisvara, kui ajavahe-mikul 2004-2008. Kõige kal-limal hetkel 2006. ja 2007. aastal sai keskmise palga eest keskmiselt 0,45m2 elamis-pinda ja Tallinnas 0,36m2. 2013. aastal keskmiselt 1,12m2 ja Tallinnas 0,77m2. Arvestades pankade konser-vatiivsemat laenupoliitikat ja inimeste targemat riskikäitu-mist võiks kinnisvarahinnad tõusta suhteliselt turvaliselt veel ca 20-30% keskmise pal-ga suhtes.

Samas ei saa enamus väi-kelinnadest sellist dünaa-mikat näidata. Ettevõtluse ja töökohtade loomine ning inimeste tõmbamine väike-linnadesse peaks leidma uusi “müüginippe”. Inimeste väl-jarände jätkudes nõudlus ka-haneb ja pole välistatud ka

olukorrad, kus küsimus ei ole rahas - kinnisvara muutub lihtsalt kasutuks. See oma-korda mõjutab kohaliku kin-nisvara hinda ja võib tekita-da olukorra, kus uue kinnis-vara arendamine pole majan-duslikult võimalik, sest ehi-tushind ületab valmiva hoo-ne müügihinda.

Munitsipaalkodud peataks

rände. Sellises olukorras ai-taks veelgi tugevama välja-rände vastu näiteks munitsi-paalelamufondi loomine või muu avalik elutingimusi pa-randav lahendus.

Suured linnad muutuvad tihedamaks. Maahinna eri-nevused suurenevad veelgi, kuna linnakeskkonna tihe-nedes puudub vajadus võt-

ta kastutusele põllumaad ja metsa. Ühistranspordilahen-dused muutuvad mugava-maks, vaiksemaks, keskkon-nasõbralikumaks ning elu liigub neile lähemale. Nõu-ded energia ja keskkonna ka-sutuse osas karmistuvad, mis omakorda parandab linna-õhu kvaliteeti ja inimeste ter-vist.

Nõuded arendustele kasva-

vad. Arendusprojektid muu-tuvad mahukamaks ja pea-vad järjest rohkem võtma ar-vesse hoonetevahelise ala kvaliteedi parandamist. Kui välisraha pealevool märgata-valt ei kasva, peaks kinnisva-raturg olema mõõdukas os-tujõuga korrelatsioonis ole-vas kasvus.

Maanteedevõrgu paranda-misega võiks vältida ka ini-meste kodukohast ära ko-limist. Tallinna ja Tartusse võiks pääseda mugavalt töö-le ka 100km raadiusest. See hoiaks väikesed piirkonna-keskused elus.

Linnakeskkonna planee-rimiseta ja transpordilahen-duste arenguta vaatame sel-le prognoosi kohaselt otsa märkimisväärselt pikematele tipptunni ummikutele.

Inimeste väljarände jätkudes nõudlus kahaneb ja pole välistatud ka olukor-rad, kus küsimus ei ole rahas - kinnisva-ra muutub lihtsalt kasutuks.

müüa

Müüa maad Pärnu jõe paremal kaldal umbes 12 km kaugusel Pärnu linnast 1,8-11 ha.

Hind 3,0 eurot/m2.

73001:007:026673001:007:026773001:007:0268

Koht on looduslikult väga ilus, vaikne. Külgneb tolmuvaba kattega teega ning metsaga ja teiselt poolt jõega. Sobib ideaalselt arendamiseks või kauni kodu rajamiseks.

Maa Pärnu jõe kaldal Tel: 507 2717E-post: ovak@hot.ee

15

R E K L A A M

mai 2014

ASi EHITUSTRUST missiooniks on pakkuda oma klientidele soodsa hinnaga kvaliteetset ehitusteenust ja projektijuhtimist. Meie meeskonna spetsialistidel ja ehitusinseneridel on pikaajalisi kogemusi väga paljude hoonete projektlahenduste väljatöötamisel ja ehitamisel terves Eestis.

TEENUSED:• Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine• Hoonete ehitus• Projekteerimis-ehitustöövõtt• Kinnisvaraarendus

Lisainfo: www.ehitustrust.ee

AS Ehitustrust on kiirelt arenev ehitusettevõte. Käesoleval aastal on käibekasv 30 kuni 50%

Ootame oma meeskonda

PROJEKTIJUHTE ja

OBJEKTIJUHTE. Hea meeskond,korralikud töötingimused, motiveeriv tasu.

Suvel pakume ehituserialatudengitele

PRAKTIKAKOHTI.

Oleme koos Avaare Kinnisvaraga alustanud arendustegevusega, 2015 aastal valmib Tartus Raatuse 68 kortermaja.

16 Kinnisvara

? ? ? ? ? ? ? ?

TRIIN ADAMSONkaasautor

Viimase paari aasta jooksul on mitmed kau-

banduskeskused viinud läbi suuremaid

muudatusi. Näiteks ehitati ümber Rocca al Ma-re, Kristiine ja Mustika keskus, praegu käivad laialdased tööd Ülemiste keskuses.

EfTEN Capitali kaubanduspindade ärijuhi Toomas Õuna sõnul on hea ruumiplaneering ja tõhus pinnakasutus igas kinnisvaras võtme-küsimus ja edukuse aluseid. Näiteks kauban-duskeskustes on oluline, et külastajatele oleks majas liikumine võimalikult lihtne ja loogili-

Kogu tähelepanu mõistlikkuseleFotoäri Fotoluks otsustas poe väiksemale pinnale kolida ning hoidis nii kokku kolmandiku kinnisvarakuludest. Kasutatavast äripinnast maksimaalse välja võtmine on trend nii kinnisvaraomanike kui ka nende kasutajate seas.

ne. Nii panustab ettevõte enda keskuste ruumi-planeeringutes avarusele, heale vaadeldavusele ja loogilisele majasisesele liiklusele.

Uus pood pani vanad kolima. Varaomanike parima pinnakasutuse otsingud mõjutavad ka üürnikke. Näiteks fassaadide ja vaadete katmi-sega pidid silmitsi seisma nii mõnedki kaup-lused, kui H&Mi tulekuga ehitati ümber Rocca al Mare kaubanduskeskust. Seetõttu pidi oma asukohta vahetama ka Rademar.

Ettevõtte tegevjuht Margus Juksar kinnitab, et oli teadlik, et H&Mi tuleku tõttu tuleb neil ko-lida. Uus asukoht leiti koostöös keskusega ning koostöö sujus hästi. Kuigi muudatused ei mõju-tanud Rademari äri, tekkisid sellega teatud li-sakulud. Summat või üürihinna muutust Juk-sar kommenteerida ei saanud.

Kolmandik kuludest kadus. Ka Viru keskuses tehti hiljuti ümberkorraldusi, mistõttu mitmed

Lepingutingimused muutuvad üürnike jaoks karmimaks. 1Partner Kinnisvara kutseline

maakler Ruth Tõniste

17mai 2014

E F E K T I I V S U S

Tasub teadaHindu mõjutavad ka kommunaalkuludMis muutub eri pindade ka-sutamises?KAUBANDUS

TALLINN on vaene esimeste korruste esindus-kaubandus-kohvikupindade poolest. Kaubanduspinnad on tõhu-sa pinnakasutusega, kuid ala-ti pole maksimaalne tõhusus kõige olulisem.KETTPOED avavad võimalu-sel oma esinduspoed igas keskuses, aga ruutmeetri tootlus kogukäibe puhul lan-geb, mis pole meeltmööda.UUTEL äridel on keeruline kaubanduskeskustes oma poode avada, kuna alustami-seks tuleb lisaks kaubakulule sisustada pood, tagatis rahad on suured ning üürihinnad krõbedad.BÜROOD

VANEMATE ja renoveeritud

hoonete üürihinnad ühtlus-tuvad 5–10 aastat tagasi ehi-tatud ärihoonete üürihin-dadega. Samuti konkureeri-vad pinnad kommunaalku-ludega – sarnaste ärihoone-te kommunaalkulude käärid on suured.LAOPINNAD

LAOPINNAD on tõhusa pinna-kasutusega. Tänapäevas-tes hoonetes on viidud tõhu-sus maksimumi, millele aitab kaasa laonduse areng.NÕUDLUS on suur ja sobivaid laopindu leida keeruline. De-tailplaneeringute järgi on paljudel arendajatel võima-lik ehitada juurde laopinda-sid, aga sageli tekivad pakku-mise ja nõudluse vahele suu-red hinnakäärid või ei sõlmi-ta piisavas mahus eellepin-guid ning seetõttu keegi uute

laohoonete ehitusega ei kii-rusta.TÖÖSTUSPINNAD

TÖÖSTUS- ja tootmispindu võiks samastada laopinda-dega, kuid olukord on veelgi keerulisem, sest võrreldes la-opindadega on seal nõudmi-sed suured ka kommunikat-sioonide puhul. Tööstus- ja tootmispindasid leiab Tallin-nast väljaspool, kuid seal on probleem tööjõu kohale toi-metamine.POLÜFUNKTSIONAALSETE tootmispindade puhul olu-kord sarnane laopindadega. Spetsiifiliste tootmispindade puhul peab hoone vastama konkreetsetele vajadustele ja uute hoonete puhul tähen-dab see täielikult vastava ka-sutuse jaoks modelleeritud lahendust.

FOTOLUKSI

omanik ja

juht Assar

Jõepera

selgitas, et

ettevõte

säästis Viru

keskuse

uuenedes

poe seal

väiksemale

pinnale koli-

des seeläbi

kolmandiku

üürikulust.

FOTO: RAUL MEE

Lisainfo: www.villaare.ee

VILLAARE OÜ pakub oma klientidele soodsaid hindasid ja kvaliteetseid ehituslahendusi koos projektijuhtimise teenusega. Meie ehitusinseneridel ja meeskonna spetsialistidel on pikaajalised töökogemused aastast 2005.

Korterelamu ehitus Korterelamu fassaadi ja katuse soojustamine

Laohoone ehitus

Teenused: • ehituse peatöövõtt, • projektijuhtimine, • üldehitusteenus, • kinnisvaraarendus.

AlustasimekinnisvaraarendusegaTartu kesklinnas Kroonuaia 38, mis valmib 2015 kevadel.

Suuremad objektid 2013:

18 Kinnisvara

E F E K T I I V S U S

kauplused pidid vahetama asukohta või hoopis-ki välja kolima. Üks uue asukoha saajaist oli Fo-toluks, mille tegevjuht Assar Jõepera selgitab, et kui rentnikule keskusesisest pinnavahetust pa-kutakse, siis on kaks võimalust – uus pind vastu võtta või loobuda keskuse poe kohast.

Ilmselgelt on tema sõnul keskuste kauban-duspinnad piiratud ning keskustel on võima-lus dikteerida, milliseid rentnikke nad endale soovivad ja milliseid mitte. Siiski oskavad häid ning keskuse kontseptsiooniga sobivaid rent-nikke keskused hoida ning neile ka mõistlikke tingimusi luua, leiab ta.

Kaks nädalat tagasi toimunud Viru keskuse Fotoluksi kolimine oli poe jaoks kokkuvõttes positiivne. Kauplus kolis tänaseks liiga suurelt teeninduspinnalt väiksemale pinnale ning iga-kuine üürikulu vähenes 30%. Fotoluksi kauplu-se kolimist on Viru keskusega arutatud viima-sed paar aastat. Seda soovi keskuse suurema re-organiseerimise käigus ka arvestati ning vaata-mata sellele, et kaupluse kolimiskulud olid suu-red (ehitustööd, uus mööbel jms), sai pood oo-datud lahenduse.

Ummikud keskustes kaovad. Möödunud aastal omandas EfTEN Capital Mustika kesku-se, kus sooviti esimesena ära kaotada tupiktä-

navad ja segadusttekitavad koridoride sopid. Kauplused olid seetõttu raskesti leitavad ega olnud nähtaval. Külastajad ekslesid ja olid se-gaduses.

Õun usub, et arvestades hoone eripärasid sain nad hästi hakkama, kuna poed on nüüd nähtavad ja lihtsasti leitavad. Lähiajal avatakse Mustika keskuse 1. korruse aatriumis veel kolm uut kauplus, mille planeerimisel oli oluline, et ei kataks ära läheduses olevate vanemate üür-nike fassaade ja vaateid.

H&M-I saabumine Rocca

al Mare kaubakeskusse

mõjutas ka keskuse seniseid

üürnikke. Näiteks Rademar

kolis kaubakeskuses uuele

pinnale.

FOTOD: RAUL MEE

ÄRIPIND JA KONTOR550 m², II korrusLepa tee 4Loo, Harjumaa

ANDA RENDILE

Minipoksidwww.miniladu24.ee

info@miniladu24.ee Tel 58 503 656

ASFALTEERITUD PLATS 3500 m²Lepa põik 2Loo, Harjumaa

19mai 2014

E F E K T I I V S U S

Kõik tahavad maksimaalset välja pigistadaColliers Internationali part-

neri Margus Tinno sõnul

püütakse peamiselt kulusid

kokku hoida, aga otsitakse

ka paremat tootlikkust.

1Partner Kinnisvara kon-sultant ja kutseline maakler Ruth Tõniste lisab, et defitsiit võimaldab üürileandjail oma kliente valida ning sobivaid lepingutingimusi ette anda.

Kuigi tundub, et äripinda-de pakkumisi on palju, siis puudu on nii kaubandus-, esindus- kui ka laopindadest. Laopindade puhul on kõige suurem defitsiit pindadel, kus vajatakse koos korraliku bü-roopinnaga väikest laopin-da. Samuti on puudu väikes-test büroopindadest ja nende puhul võib julgelt küsida kõr-gemat üürihinda kui samas hoones mõne suurema äripin-na puhul.

Mõned ärid tõmbuvad kok-

ku. Üürnike puhul püütak-se Tinno sõnul ettevõtte aren-gut ja personali dünaamikat arvestades üürilepingu keh-tivuse ajal võimalikku pinna-vajadust leida. See tähendab ka

võimalust, et ettevõttel on va-jadus hoopis kokku tõmmata, mitte laieneda.

Kasvavad ettevõtted aga ar-vestavad väikse varuga, et va-jadusel oleks olemas paind-likkus mahutada ära veel mõ-ned töökohad. Sarnase tee va-lis ka näiteks Colliers Interna-tional oma uue pinna valikul ja Tinno sõnul on otsus Üle-miste Citysse kolida ennast õi-gustanud.

Üleliia ei taha keegi maksta.

“Keegi ei soovi omada liigset kasutut pinda kas siis ebaefek-tiivsest planeeringust tulene-vatel aladel või ka näiteks har-va kasutatavate nõupidamis-ruumide näol,” leidis ta. Suu-rematest üüripinna koosseisu kuuluvatest koosolekuruumi-dest loobumine on tema sõnul kujunemas tavapäraseks, neid

pigem renditakse võimalusel vajadusepõhiselt.

Raha lugemine süveneb. Kui-gi üürnike jaoks kokkuhoid ei muuda otseselt üürihinda ruutmeetri kohta, siis kulu-sid saab nii kokku hoida küll. Lisaks on sageli üürikliendid seotud tugevate üürilepingu-tega ja väiksemad ärid hoopis lõpetavad tegevuse, kuna otse-selt nad muud moodi ei vaba-ne oma lepingutest.

Tinno sõnul võib eeldada tõhususele suunatud mõtte-viisi süvenemist ja sellekoha-se vastastikuse arusaamise le-vimisele üürnike ja üürileand-jate vahel.

Tõniste ennustab, et lepin-gutingimused üürnike jaoks muutuvad karmimaks ja ko-hati võivad ka üürihinnad kas-vada.

Keegi ei soovi omada liigset kasutut pinda kas siis ebaefektiiv-sest planeeringust tulenevatel aladel või ka näiteks harva kasutatavate nõupi-damisruumide näol.

Colliers Internationali inves-

teeringute ja hindamise juht

Margus Tinno

20 Kinnisvara

R E K L A A M

Korruselamute renoveerimise ühe osana on soojustagastu-sega ventilatsioonisüsteemi

väljaehitamine vajalik, tagamaks tulemust, mis vastab KREDEXi nõuetele ja kindlustab korteriühis-tule kindla toetusprotsendi. Soojus-tagastusega ventilatsioonilahendu-si korruselamutele on erinevaid ja vastavalt jagunevad ka toetusprot-sendid. Praegu tagab soojuspum-padega automatiseeritud, täpset energiasäästu arvestav lahendus kõrgema toetusprotsendi. Järgmi-sest aastast on plaan seda muuta ja vähendada soojuspumbaga ventilat-sioonisoojuse tagastussüsteemide toetusprotsenti, eelistades lahen-dust tsentraalse ventilatsiooni-agregaadiga. Soomes ja Rootsis, kus on vastu võetud otsus ehitada kõikidele korrusmajadele, kus puu-dub sundventilatsioon, ventilatsioo-ni soojustagastussüsteemid, on eelistatumaks lahenduseks soo-juspumbaga soojustagastus.

Soojuspumpadega ventilatsiooni-soojustagastuse lahendusi on teos-tatud kümneid ja saavutatud tule-mused on reaalselt mõõdetavad. Nendes lahendustes paigaldatakse ventilatsiooniagregaadid põhiliselt katusele, mõnes lahenduses ka soojussõlme. Katusele ehitatakse ventilatsioonitorustikud, mille abil ühendatakse ventilatsioonikorst-nad. Ventilatsiooniagregaadiga ja-hutatakse ventileeritava õhu tem-peratuur +21 °C toatemperatuurilt umbes +3 kraadini jahutuspatarei-ga, milles tsirkuleerib soojussiirde-vedelik. Jahutuspatareid jahutavad soojuspumbad, mis soojussiirde-vedeliku abil toovad soojuse tagasi elamu kütte- ja soojaveesüsteemi.

Ventilatsioon toimib aasta läbi ning soojustagastusse on võetud ka kor-tereid soojendav päikeseenergia, inimestest ja korterites olevates seadmetest eralduv soojus. Soo-jemal ajal, kui suuremad kütteva-jadused puuduvad, soojendatakse tarbevett. Paljudes lahendustes piisab ventilatsioonist saadavast soojusenergiast +5ni ja parimates lahendustes nullkraadise välistem-peratuurini. Konkreetne tulemus sõltub sellest, kuidas on projektis määratud soojuspumpade võimsus ja maja küttekoormusest. Kuue-kümne korteriga korrusmajades on soojuspumpadega saavutatav ra-haline sääst 1000–1400 eurot kuus. Soojuspumpadega ventilatsiooni-soojustagastus on renoveerimisel kõige kiiremini tasuv investeeringu osa. Süsteemid on täielikult auto-matiseeritud ning väga täpselt jäl-gitavad, säästu ja arvestavad efek-tiivust.

Tsentraalse ventilatsiooniagregaa-diga lahendustes, kus ventilatsiooni sissepuhe tuuakse sisse korterma-ja fassaadi soojustusse paigaldatud torustikus, lahenduse eeliseks on eelsoojendatud õhk. Soojuspumba-ga ventilatsiooni soojustagastuse-ga lahendustes siseneb värske õhk läbi värskeõhuklappide, kus eba-mugavust on tunda põhiliselt ainult tugeva tuulega. Ka siin on lahendu-seks kallimate värskeõhuklappide kasutamine. Tsentraalse ventilat-siooniagregaadiga on kokkutõmbe torustik katusel samasugune kui soojuspumbaga lahendustes, lisan-dub sissepuhke osa torustik, mida tuleb hoone fassaadil tuua iga toa kohal. Sellise torustiku lahenduse maksumus on kallis ja sõltub hoone

kõrgusest, sest kõrgematel hoone-tel on torustiku ülemises osas eba-mõistlikult laiad. Kindlasti tuleb torustik isoleerida seinakonstrukt-sioonist ja torustiku asukohas peab fassaadiisolatsiooni tegema pak-sema kihina, tagamaks vajalikku soojapidavust. Lisanduvad ka ehi-tustööd katuselt fassaadi siseneva-te torustike varjamiseks. Torustiku välisseinas asetsemine muudab ka maja fassaadi väljanägemist. Kui võrrelda kahte lahendus, siis eel-datavalt on tsentraalse ventilat-siooniagregaadiga lahendus kallim soojuspumbaga lahendustest. Kuid toetuse protsendimäärade erinevus kogu renoveerimisel annab rahalise eelise kallimale ventilatsioonisoo-juse tagastusele. Kui soojuspumba-ga lahendustes on saadav tulemus täpselt jälgitav automatiseeritud juhtimise abil interneti kaudu, siis tsentraalse ventilatsiooniagregaa-diga me reaalset tulemust ja sääs-tu mõõta ei saa. Samuti läheb ka-duma kogu soojusenergia, mida soojemate ilmadega kasutatakse soojuspumbasüsteemides kütmi-seks ja tarbevee soojendamiseks. Tsentraalse ventilatsiooniagregaa-diga saavutatava reaalse soojus-ülekande efektiivsuse arvutamisel peab arvestama ka soojuskadusid soojustamata vanades ventilatsioo-nikanalites ja fassaaditorustikes. Võimaliku eelistuse põhjusena väi-detakse, et soojuspumbaga lahen-dustega ei ole võimalik saada C-energiaklassi, sest elektrienergia kaalumistegur on 2,0. Vaatamata sellele on C-energiaklass soo-juspumbaga lahendustest täies-ti saavutatav, mida kinnitavab ka teostatud energiaauditid.

Enne toetusmäärade otsustamist peaks mõlemat süsteeme võrdle-ma toimivate süsteemidena. Soo-juspumbaga ventilatsioonisoojus-tagastussüsteemid on reaalselt olemas ja nendega saavutatav sääst on täpselt mõõdetav. Tsentraalse ventilatsioonilahendusega saadav reaalne säästuefekt ei ole teada. Praegu ei ole projektitasandil veel

Soojustagastusegaventilatsioonistkorruselamutele

21mai 2014

R E K L A A M

olemas ühtegi lahendust. Liiga vara on otsustada, millist lahendust ee-listada. Esialgu oleks õige mõlema-le lahendusele kehtestada võrdsed toetusmäärad ning kui tsentraalse ventilatsiooniagregaadiga lahen-dus peaks praktikas osutuma olu-liselt efektiivsemaks, viima sisse toetusmäärade erinevused. On arusaadav, et soojuspumbaga ven-tilatsioonisoojuse tagastussüstee-mid ei ole tsentraalsoojuse tarnija-tele seni probleemiks, kuni saame rääkida kümnetest objektides. Kui lahenduste arv jõuaks sadadeni, on ventilatsioonist soojuspumpadega saadav energiahulk juba GWh-des ning sama palju jääb tsentraalkütte müüjal tarbijatele müümata soojust just ajal, kui erinevate tehnoloogia-tega katlamajades on soojuse üle-jääk. Praegune kaugkütteseadus soojuspumbalahendustele piiran-guid ei sea. Kui seda soovitakse teha, siis oleks korrektne ka vasta-vat seadust muuta. Renoveerimise eesmärk on elanike heaolu kasv ja kulude kokkuhoid. Soojuspumbaga lahendused tagavad kindla sääs-tu. Praegused argumendid, mida tuuakse tsentraalse ventilatsioo-niagregaadi eelistamiseks, ei ole vettpidavad. Argumendid peavad olema matemaatiliselt tõestatavad, mitte rajanema vaid oletustel, nagu ta praegu tundub olevat. Ainult teostatud lahenduste võrdlemisel – installatsiooni maksumus, saadav sääst ja tasuvusaeg – on võimalik leida parim lahendus ja määrata õiglaselt toetusprotsendid.

Antud teemaga tegelevad ettevõt-ted, organisatsioonid ja TTÜ võiksid seda teemat avalikkuses arutada ja võrrelda erinevate lahenduste ee-liseid konkreetsete lahenduste ja arvutuste abil, selleks et otsustajad saaksid teha õige otsuse.

Heino Uussaar

Movek Grupp

www.movekgrupp.com

22 Kinnisvara

H A L D U S

Tasub teadaMilline on hea haldusjuht?

ALGATUSVÕIMELINE. Ta on orienteeritud oma ideede realiseerimisele. Hea suhtleja, enese- ja sihi-kindel, loov, otsustusvõi-meline, innovatiivne ja koostöövalmis. MOTIVEERITUD leidma üha enam uusi tegutsemisvõi-malusi. SOOV saada oma ettevõtli-kust tegutsemisest tunnus-tust ja majanduslikku hüve. Tugeva iseloomuga ja ris-kivalmis inimene on üldju-hul võimeline ebaõnnestu-misega toime tulema, sel-lest üle saama ja uuesti alustama.

ALLIKAS: ÕPIK “VAJALIKKE TEADMISI

ETTEVÕTLUSEST”

HALDUS äris sisaldab nii strateegilist juhtimist kui ka operatiivjuhtimise tasandi erinevaid toiminguid ja tegevusi, sõnab Merito-

ni juhatuse esimees Peedu Zeiger. FOTO: ARNO MIKKOR

JUULI LAANEMETShaldusuudised.ee juht

Haldusjuht peab rohkem

protsesse juhtima, kui tege-

lema pelgalt kitsa valdkon-

naga, ütles Meritoni juhatuse

esimees Peedu Zeiger, kes on

kõrgkoolis haldus- ja ärikor-

ralduse õppesuuna juht. Te-ma sõnul ei taga planeerimi-ne ja prognoosimine veel edu, aga nendeta on läbikukkumi-ne kordades suurem.

Küsimustele vastab Peedu Zeiger.

Miks on haldusteema tei-

le Meritoni hotelli juhatu-

se liikme ja haldusala juhi-

na oluline? Haldus äris sisal-dab nii strateegilist juhtimist kui ka operatiivjuhtimise ta-sandi erinevaid toiminguid ja tegevusi.

Siit edasi võime minna veel-gi detailsema jaotuse juur-de, mis sisaldavad erinevaid konkreetses tegevuses, ajas või

ka rahas mõõdetavaid tegevu-si. Juhatuse liikmena on minu üks valdkond äritegevuse pla-neerimine ajahorisondis kuni viis aastat ja ka sellest pikemad perioodid.

Meritonil on mitmed le-pingud, mille tähtajad saabu-vad alles 2021 või 2024. Nen-de lepingute haldamine seab minu ette väga mitmesugu-seid ülesandeid nii strateegi-lise kui ka operatiivjuhtimise tasandil kui ka pikkade prot-sesside ette vaatamisel.

Planeerimine ja prognoo-simine ei taga veel edu, aga il-ma nendeta on läbikukkumi-se võimalus kordades suurem.

Kas ja kuidas muutub hal-

dusjuhi töö ettevõttes? Info-tehnoloogia ülikiire areng ja majanduse üha kiirenev glo-baliseerumine seavad omad tingimused. Äris on üha enam vaja juhtida protsesse, mitte ainult kinnistute arendamist,

sinna ehitiste rajamist ja nen-de hilisemat remonti ja hool-dust. Laiemas mõistes haldus-juht äriühingus peab kindlas-ti hakkama mõtlema globaal-selt, kuidas laieneda uutele turgudele ja kuidas seal püsi-ma jääda.

Kogumis hõlmab see kõik endas äride, protsesside, le-pingute jne haldamist. Jõua-megi tagasi haldamise teema juurde.

Miks õppida haldus- ja äri-

korraldust? Kui räägime vä-ga kitsalt haldusest, siis tuleb inimestel meelde kinnisvara-haldus. Nii kitsalt pole mõtet vaadata, sama on mõistega fi-losoofia – õpetus mõtlemi-sest, nii on sama halduses. Või-malik, et ma olen nii mõeldes ajast veidi ees, aga haldus on tunduvalt laiem oma tegevus-telt, kui seda praegu nähakse.

Õppekava juhina tunnen vastutust eelkõige õppekava

Haldusjuht peab mõtlema suurelt

23mai 2014

H A L D U S

400avaldust 25 kohale esitati mullu Tallinna Ülikooli haldus- ja äri korralduse õppe-suunal.

arendamise osas, sest ka see peab muutuma koos ühiskon-naga. Jah, loomulikult on õp-pekavas õppeaineid, mis pea-vad vastu pidama igasuguste-le raputustele, kuid on ka neid, mille puhul tuleb tunnetada ajas toimuvaid muutuseid.

Millised õppeained muutu-

vad? Filosoofiat võiks rohkem olla, see annab põhialuse mõt-lemises. Seoste loomine, see jääb praegu vajaka.

Mitmed ained on tulnud meie õppekavadesse, sest neid on muutuvas ajas kiirelt vaja.

Näiteks Euroopal Liidu projek-tide kirjutamise oskus.

Kuidas ühitad õppejõu ja hal-

dusjuhi ametit? Kui õppejõu mõistega on asi selge, siis hal-dusjuhi või üldisemalt haldu-se mõistet püütakse piiritle-da kitsalt mingi konkreetse tegevusega (majahaldus, kin-nisvarahaldus vms). Asi ei ole nii lihtne.

Meie kõnepruugis on üsna tavalised sellised võõrkeelsed terminid nagu management ja holding.

Tähendab see kõik ju halda-

mist ja haldust ehk paljugi sõl-tub mõtlemisest.

Võtame näiteks avaliku sektori, kus avalik haldus on mõistetav ühiskonnas kui ter-vikus toimuvate protsesside juhtimisega. Nii on haldus mõistetav ka erasektoris, kus haldus sisaldab endas ka prot-sesside juhtimist ja selle prot-sessina võime mõista, kas min-gi ühe konkreetse äritegevu-se juhtimist (management) või äriühenduste juhtimist (hol-ding), kus äriühenduses võib sisalduda mitmeid eraldiseis-vaid äritegevusi ja seda kõike tuleb hallata. See on juhi te-gevus hallata oma ettevõtet.

Need ametid täiendavad üksteist. Kõigepealt on töö üli-õpilastega väga huvitav, sest nendest õhkab tahtmist mida-gi teha või muuta, et elu ühis-konnas oleks tervem ja ini-meste heaolu paraneks. Oma vanust arvestades ütleksin, et valdavalt on see noorem ge-

neratsioon, kelle tarkusi, soo-ve ja arusaamu ei tohiks igno-reerida.

Võtan Meritoni ja tütaret-tevõtete juhtimist kui halda-mist ja nii on mul üliõpilastele edasi anda elukogemusest tu-lenevaid seletusi probleemide-le, mida esmapilgul võib raske mõista olla. Näiteks haldusak-ti teksti võime küll lugeda, aga kui puudub taustainfo või va-rasem kogemus, ei pruugi sea-dusest arusaamist tekkida.

Olen ettevõtluses tegev 1987. aastast ja Eesti taasise-seisvumise algusaastatel alus-tasin sisuliste majandusrefor-midega, lõpetades kolhoosi-esimehena koos tollaste mõt-tekaaslastega põllumajandus-liku tootmise kolhoosikorra tingimustes juba siis, kui nii mõnedki tipp-poliitikud kesk-komitee koridorides end mu-gavalt tundsid ja põllumajan-dusreformi seadus alles lapse-kingades oli.

24 Kinnisvara

B Ü R O O

KAROLIINA VASLIkaasautor

Ülemiste City keskmes lammutatakse Dviga-

teli kunagist tootmishoonet. Paarsada meetrit eemal aadressil Lõõtsa 5 on suur parkimisplats, kus argipäeval parkimiskoha leidmisega tükk tegemist. Õnneks on teisel pool teed bussipea-tus. Järgmise aasta suve lõpuks peaks aga siin seisma 13korruseline büroohoone.

Leebem maja, kallim hind. Technopolis Üle-miste ASi juhatuse esimees Gert Jostov ütleb, et sellest saab linnaku esindushoone, kus ren-ditavat büroopinda umbes 10 000 ruutmeet-rit. Hoonele on antud LEED “Gold” sertifikaat. Jostov selgitab: “Kui energiatõhususe puhul

Ärilinnak juurutab rohelist mõtlemist

Ülemiste Citysse kerkib uus keskkonnasäästlik büroohoone, kus kõikidesse kontoritesse paistab päike ning mille kõrvale rajatakse tiik. Arendaja usub, et pikas perspektiivis tasub investeering ära.

25mai 2014

B Ü R O O

GERT Jostov

seisab

Lõõtsa 5

juures, kus

pooleteise

aasta pärast

seisab linna-

ku kõrgeim

büroohoone.

Jostovi sõnul

ehitatakse

linnakus

edaspidi

kõik büroo-

hooned

LEED-stan-

dardeid

järgides.

FOTO: EIKO KINK

mõõdetakse vee-, energia- ja küttekulu, siis LEED mõõdab rohkem ökoloogilist jalajälge. Loeb seegi, kui palju kulus ehitamiseks ener-giat ja palju kulutavad edaspidi seal töötavad inimesed. On vahe, kas inimesed tulevad töö-le jala või on neil võimalus siia tulla ka ühis-transpordiga.”

Kui Ülemiste City senistes büroohoonetes on kuuüür 11–14 eurot ruutmeetri kohta, siis uues hoones on see 13 kuni 15 eurot. “Maja saab ole-ma linnakus kõige esinduslikum. Kallim hind ei tulene LEED-sertifikaadist, vaid kallimast materjalivalikust. Maja on ka linnaku keskmes ehk kõige eksklusiivsema asukohaga.” Ta mär-gib, et kommunaalkulud tulevad ilmselt 2–2,5 eurot ruutmeetri kohta. See on võrreldav linna-ku teiste pindadega.

Iga toa saab ümber tõsta. Jostovi kinnitusel on üks korrus praeguseks broneeritud. Klientide jaoks on tema sõnul kõige tähtsam ruumila-

Tasub teadaMis aitab kulusid madalal hoida?

LEED-sertifikaate väljastab The U.S. Green Building Council. Hinnatakse kuues kategoorias. Võtame need ükshaaval läbi.

1. JÄTKUSUUTLIK AREN-

DAMINE EHITUSPLAT-

SIL.

Kui ehitaksid maja keset parki, oleks selles kategoorias skoor ilmselt nullilähedane. Hinna-takse seda, kui võetakse näi-teks linnaruumis tühjalt sei-sev hoone taaskasutusse. Nii on sellest kasu kogu ühiskon-nale. Antud kohas asus kunagi üks vana tööstushoone. Väga palju on panustatud asukoha üldisesse keskkonda. Mullu in-vesteeriti 400 000 eurot, et rajada seitse bussipeatust, mida linnaliinid nüüd regu-laarselt läbivad. Sellest on tol-ku, sest praegu käib linna-kus tööl umbes 6000 inimest, parkimiskohti aga on 2000. Lisaks on seal oma lasteaed ja hambakliinik, mõeldakse ka sportimisvõimaluste pea-le. Linnakus on söögikoht ja seminariruumid. Läheduses on kaubanduskeskused – ini-mesed saavad nii päeva jook-sul asjad ka jalgsi aetud ega pea kasutama autot, et kuski-le jõuda, nii säästetakse ka ül-dist keskkonda ega tekitata ummikuid.

2. VEE SÄÄSTMINE.

Veekasutust tuleb jäl-gida. Tuli vaadata nii

rahaliselt kui ka veekulu põh-jal, mis on kõige säästlikumad lahendused duši- ja tualettruu-mide puhul. Ülemiste City tee-nis plusspunkte hoone kõrva-le rajatava tiigi eest – vihmave-si ei voola nii kanalisatsiooni, vaid hoopis veekogusse.

3. EFEKTIIVNE ENER-

GIAKASUTUS.

Hoone lõunafassaa-di hakkavad horisontaalse-te päikesevarjudena katma seinast eenduvad päikesepa-neelid. Kokku on nende suu-ruseks koguni 600 ruutmeet-rit. Lisaks energia tootmisele saavad päikesepaneelid ole-ma paigutatud nii, et nad toi-mivad ka loomulike päikese-

varjudena ja lõikavad päikese-kiired enne kontoriaknasse si-senemist.

4. MATERJALIDE VALIK.

Materjalid peab too-ma 500 kilomeetri

raadiusest. Eesti puhul tähen-dab, et antud piiri ületamiseks peab isegi lõuna suunal välis-maale minema. Sisuline mõte on, et teha kohalikust mater-jalist nii palju kui võimalik. Eks reaalses elus mõned siseku-jundusmaterjalid ikka toome kaugemalt, aga enamik ikka läbinaabrusest. Ligi 100 prot-senti materjalist ongi lähi-naabrusest. Läheb ju selle hul-ka ka peamine ehitusmaterjal ehk betoon.

5. HOONE SISEKESK-

KONNA KVALITEET.

Oluline on, et ei kü-taks ning jahutaks samal ajal. See on uutes hoonetes tava-pärane, et saad ise ruumi-ti temperatuuri reguleerida, kuid antud hoones on ka kont-rollerid mõõtmaks süsihap-pegaasi sisaldust õhus. Vas-tavalt sellele saab vajadusel tööle panna ka ventilatsiooni. Lisaks sellele lülituvad lambid antud hoones sisse-välja auto-maatselt, seda liiklumisensori-tele toetudes.

6. UUENDUSLIKKUS

DISAI NIS.

Kõik töökohad paik-nevad perimeetris ehk aken-de lähedal, keskel on liftid, koosolekuruumid, köögid ja muu taoline. Hoone sügavus on selline, et igale töökohale paistab loomulik valgus. See on energiaefektiivne: vajadus elektri järele on tunduvalt ma-dalam ning ei teki liigseid kori-dore. Perimeetri-praktikat on rakendatud ka teistes linnaku hoonetes. Lõõtsa 8 majja koli-nud maksu- ja tolliamet hoiab uuendusliku paigutusega kok-ku 30% tööruumide mahust.

ALLIKAS: GERT JOSTOV

26 Kinnisvara

B Ü R O O

hendus. “See pole pelgalt sõnakõlks, maja kom-munikatsioonisüsteemid on välja ehitatud nii, et siseseinte asukohta saab muuta. Tavapärases hoones tähendab seinte lisamine elektri-, ven-tilatsiooni- ja küttesüsteemide muutmist ehk suurt arvet ja ajakulu, siin võid nädalavahetuse-ga seina ära võtta või juurde lisada.” Jostov rää-gib, et neil on üürisuhetele pikaajaline vaade. Kui firma tahab näiteks avatud kontori vaheta-da pisemate ruumikeste vastu, pole see keeruli-ne. “Kliendid on öelnud, et see on kõige suurem eelis. Ükski ettevõtja ei tea, mis juhtub nende-ga ühe-kahe, veel vähem kümne aasta pärast.”

Pindlikum ja kasulikum. Kõrvalseisjale tun-dub keskkonnasäästliku maha ehitamine ku-lukas. Lõõtsa 5 investeering on umbes 14–15 miljonit eurot. Mis motiveerib taolist hoonet ehitama? “Mida paremini planeeringuga, se-da väiksemad on hilisemad ümberehituse va-jadused, seda kasulikum projekt on,” sõnab Jostov. Ta lisab, et kokkuvõttes on nende stan-dardmaja ehitus olnud umbes kolm protsenti odavam kui antud LEED-hoone oma. “Panus-tasime palju aega ja raha projekteerimise faa-si, kõik sai detailideni läbi mõeldud. Seal kulu-tame rohkem kui teised, aga ehitamine iseene-sest ei ole kulukam.”

Eestis sertifikaat kolmel hoonelJostovi kinnitusel kerkivad ka edaspidi lin-

nakusse hooned LEED-sertifikaadi nõue-

te põhjal. Antud maja kogus 67 punkti 110-st. Seda projekti põhjal ja valmimise järel hin-natakse punktisumma ümber, kuid Jostovi sõ-nutsi võib see muutuda paar punkti siia-sinna.

Kõige kõrgemasse kategooriasse jõudmiseks tuleks kasutada erakordseid meetmeid. Näiteks peaks kogu vihmavee kokku koguma ja ära pu-hastama ning seejärel tualettides kasutama.

Energiamärgis CUutel hoonetel on kohustuslik ka energia-

märgis. Kõrgeim kategooria on A, kuid Gert Jostov tunnistab, et Lõõtsa 5 puhul on see C.

“Hoonel on oma autonoomne küttesüsteem. Kui õnnestuks liita Tallinna soojavõrguga, oleks kohe B. Kahjuks pole see võimalik, mistõttu on hoonel oma katlamaja, kus põletatakse gaasi.” Jostov selgitab, et Tallinna Kütte küttetorud on kaugel ja linnakusse neid raudtee alt vedada ei ole vähemasti hetkel reaalne.

Mis on misLinnakus tegutseb üle 200 ettevõtte

ÜLEMISTE CITY

ARENDAJAD: Technopolis Üle-miste ja Mainor Ülemiste36 HEKTARIT suur ala endise Dvigateli tehase territooriumil TÄNASEKS välja ehitatud um-bes 81 000 ruutmeetrit mood-sat büroopinda ning rajatud majandusstruktuur. Linna-kus veel umbes 120 000 ruut-meetrit tööstus- ja laopinda. Linnakus tegutseb üle 200 ette võtte 6000 töötajaga. LISAKS Lõõtsa 5 büroohoone-le ehitatakse uus parkimisma-ja (280 kohta) ning restoranist CityPlatz tehakse uus restora-nikompleks. Nendesse aren-dustesse investeeritakse üle 20 miljoni euro. Üüritavat bü-roopinda on praegu 63 000 ruutmeetrit, Lõõtsa 5 valmimi-sel kasvab see 73 000ni. Hoo-ne valmib tuleval aastal.

Küttevalvur OÜPeterburi tee 66/7011415 Tallinn kuttevalvur@ekonor.ee

KUTSU MEID KORTERIÜHISTULE ESITLEMA!HELISTA 6 356 111Loe lisa veebist

27

R E K L A A M

mai 2014

T U R U P E E G E L

28 Kinnisvara

16protsenti kallinesid keskmiselt korterid Eestis I kvartalis.

Tänavu esimeses kvarta-

lis tehti maa-ameti andme-

tel Eestis kokku 4327 korte-

riomanditehingut ehk 13%

mullusest enam. Jätkus ka hinnakasv, ulatudes ligi viien-dikuni.

Kinnisvaraturu suurimas tõmbekeskuses ehk Tallinnas kasvas tehingute arv sel ajal 11%. Tartus tehingute arv soo-tuks langes 2%. See tähendab adaur.ee andmeil, et tehingud hakkavad Tallinnast-Tartust väljapoole jõudma ehk maa-kondade korteriturg on akti-veerumas. Tallinna korterite-hingute arv oli 2014 I kvarta-lis 1869 ja Tartus 328.

Tallinna korteritehingu-te ruutmeetri keskmine hind kerkis 1420 eurole, Eestis kesk-miselt 929 ja Tartus 1141 euro-le. Võrreldes aastataguse aja-

ga on korteirte hinnad vägagi kiiresti kasvanud. Eesti kesk-mine korterite hinnatõus oli 16%, Tallinnas aga isegi 21%. Tartu korterite hinnad suure-nesid aastaga 19%.

Kõrge hind peletab ostja.

“Hüppeliselt tõusis nii korte-rite, maa kui ka majade müük ja paar korda tekkis ka ülepak-kumine. Kuigi toimuksid na-gu hullud päevad, siis pangad õnneks ohjeldavad ülekuume-nemist ja pigem jätavad laenu kahtluse korral andmata. Ini-mesed ostavad, sest kardavad, et hind tõuseb veelgi, aga ma ei näe selleks reaalselt põh-just ja võimalust,” ütles Eesti ühe kiiremini kasvava kinnis-varabüroo 1Partner juht Mar-tin Vahter.

ÄRIPÄEV

Kiire hinnatõus hoidis hoogu Tasub teada

Langust pole kusagilKorterite ruutmeetri keskmine mediaanhind eurodes ja muutus aastaga prot-

sentides

Tartu 1111 +22Narva 445 +17Kohtla-Järve 73 +11Pärnu 872 +25,6Viljandi 382 +31,3Rakvere 439 +10Kuressaare 731 +8Haapsalu 440 +12,5

* Suuri kõikumisi põhjustab tehingu-

te struktuur – tehingute arv kui kalli-

ma või odavama hinnaklassi, näiteks

uusarenduste ja väikese üldpinnaga

renoveeritud, kallima ruutmeetrihin-

naga korterite hulk tehingutest.

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

TALLINN keskmine 1388 +28,6Haabersti 1228 +19,9*Kadriorg 1959 +18,3Kalamaja 1612 +9,8Kesklinn 1830 +12,1Kristiine 1534 +34,6*Lasnamäe 1189 +25,4*Mustamäe 1273 +28,5*Nõmme 1351 +26,3*Pirita 1477 +8,2Põhja-Tallinn 1403 +37,1*

OSTAME PÕLLU-JA METSAMAADKA SUUREMAID GRUPPE

(üle 1000 ha).

PAKKUMISED SAATA:maakoht@maakoht.ee

Joosep Kukebal, tel 5669 9836Joel Peetsu, tel 527 9206.

www.maakoht.eewww.estkinnisvara.ee

EST Kinnisvara OÜ on spetsialiseerunud kinnisvarainvesteeringute haldamisele Eestis aastast 2003.

ÜÜRILE ANDA ÄRIPIND 132 m2

TARTU KESKLINNAS!Üürihind 5 EUR/m2

info@estkinnisvara.eeEva Kams, tel 529 1451www.estkinnisvara.ee

OSTAME ÄRIKINNISVARA

TALLINNAS JA TARTUS

29mai 2014

H I N N A D

Et turg kinni ei jook-seks, peab midagi muutuma.

Pindi Kinnisvara analüütik

Siim Simson

24%võrra kerkisid kor-terite hinnad aprillis Tallinnas, tehingute arv kahanes samal ajal 14% võrra.

Tallinna korteriturg hakkab

kiirelt tõusnud hindade tõt-

tu kinni kiiluma, seda näi-

tab nii langev tehingute arv

kui ka kiirelt suurenev pak-

kumine, ennustab Eesti suu-

remaid kinnisvarabüroosid

Pindi Kinnisvara.

Võrreldes möödunud aas-ta aprilliga kerkisid Tallinna korterite hinnad tänavu 24% võrra, samas tehingute arv on 14% ehk ca 100 tehingu võrra väiksem.

Paljud varaomanikud on laenulõksust lõplikult vaba-nenud ja oma vara müüki pai-sanud, mis on aasta algusest tõstnud korterite pakkumise arvu 5500-lt 7000-le ühikule.

Aprillis tehti vähem tehin-

guid. “Kui 2013. ja 2014. aasta korterituru tehingute arv on

esimese nelja kuu lõikes veel võrreldavad, siis seda enam üllatas negatiivses mõttes ap-rillikuu, mil Tallinnas tehti pea 100 tehingut vähem kui mullu samal ajal,” sõnas Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson.

“Et turg kinni ei jookseks, peab midagi muutuma, olgu selleks inimeste ostujõud, ra-ha hind intresside või omafi-nantseeringu määra näol, kin-nisvara enda hind või muu-tused Eesti demograafias,” li-sas ta.

Simson ütles, et kuna suu-ri muutusi eelnevas ette näha pole, tuleb igaks juhuks arves-tada lühiajalise seisakuga Tal-linna korteriteturul, kus kau-baks lähevad eelkõige uued korterid, mis on konkurent-si tihenemise tõttu järeltu-

ru kaubast vaid mõnekümne protsendi jagu kallimad.

Müüjad peavad pingutama

hakkama. Muutunud on ka pakkumiste suhe ostjatesse.

“Müüjaturg hakkab läbi saama,” ütles Pindi Kinnis-vara juhatuse liige Peep Soo-man. “Kui eelmisel nn hooajal ehk sügisel oli kuiselt iga ost-ja kohta pakkumises 8,3 ela-mispinda, siis praeguseks on see tõusnud 11,3 elamispin-nale, mis annab 36% kasvu. Si-suliselt on täna igal ostjal kol-mandiku võrra parem valik.”

Mullu sügisel odavamate ja väiksemate korterite puhul ta-vapäraseks saanud enampak-kumised on tema hinnangul möödanik, müüjad peavad ostjate leidmiseks pingutama.

KINNISVARA

Tallinna korteriturg hangub

Primostar OÜ Laki 16, 10621 Tallinn tel 656 3162 primostar@primostar.ee

Kestvad läbiviikudetihenduselemendidDOYMA on üle 30 aastase kogemusega läbiviikude tihendussüsteemide tootja torudele ja kaablitele.

www.primostar.ee

30 Kinnisvara

K O L U M N

Võib-olla saaksime oma väike-se üürituru korda tege-misega ära hoida hoo-pis suure-maid prob-leeme.

D omus Kinnisvara arvutas

ühe keskmisi ehk 55ruut-

meetriseid üürikortereid

täis maja pealt, miks ei tasu

arendajal täna üürimaja ehi-

tada. Paigutasime selle võimaliku kortermaja Lasnamäele ja arvutasime, kui palju maa, tras-sid, ehitus ning projektijuhtimine, omaniku-järelevalve, maksud jms kokku maksaksid.

Saime tulemuseks kogukuluks 1380 eu-rot ruutmeeter, milles ei ole sees finantseeri-miskulu.

Puhas ehitushind moodustab sellest sum-mast veidi üle poole. Maa koos liitumiste-ga 15%, käibemaks annab enam-vähem sama suurusjärgu ja ülejäänu moodustavad aren-dusega kaasnevad kulud.

Raha tilgub tagasi. Üürimajade rajamise probleem peitub rahavajaduses. Eelkõige sel-les, et tegemist on väga pikaajalise investee-ringuga. Näiteks konkreetsesse projekti aren-daja poolt 2,4 miljonit eurot omafinantsee-ringut sisse pannes tekib küsimus, millal sel-le tagasi teenib. Vastus on lihtne – alles siis, kui selle maja müün. Konkreetsel juhul oli fi-nantsplaan 25 aastaks ehk isegi pensionisam-bana see ei kvalifitseeru.

Teine, võib-olla isegi kõige suurem prob-leem üürimajade mittetegemisele on, et sellist projekti ei finantseeriks keegi. Isegi kui aren-duse omakapitali osa rahastaks investor, kes ei ootagi suurt tootlust ja on nõus 25 aastat ootama. Selle maja kohta käivate arvutustega ükskõik millisesse Eesti panka minnes saadab pankur poole tunniga eitava vastuse. Katte-kordaja on nii madal, et igakuised üüritulud ei kata ära laenumakseid.

Elukondliku üürimaja äriplaani üks väga nõrk koht on diskrimineeriv käibemaks. Sisu-liselt peab arendaja riiki väga pika aja ning vä-ga suurte summadega krediteerima. Täpselt samasuguse, aga äriotstarbelise kinnisvara puhul seda probleemi ei ole.

Ärikinnisvara toodab palju enam tagasi.

Kolmas asi on tootlus. Sellise maja puhul ula-tub investeeritud kapitali tootlikkus 4% ja omakapitali tootlikkus 9%ni, mis võib kõla-da hästi väga stabiilsel ja likviidsel turul, kuid meie regioonis on need tegelikult väga mada-lad näitajad. Alternatiivid on mitu korda kõr-gemad.

Mis on alternatiivid investorile? Võimalik on raha panka panna. Tootlikkuselt järgmine võimalus on ehitada seesama üürimaja. Sel-lest parem plaan on panna raha näiteks Efteni kinnisvarafondi, mis investeerib selle eelkõi-

ge ärikinnisvarasse, mis annab omakapitali-tootluseks 16%. Veel parem plaan on aga teha lihtsalt üks tore kortermaja arendusprojekt, millega teenime omakapitali pealt 25–35%.

Seadused tuleb kohendada. Eraldi prob-leemide valdkond on üürisuhteid puudutav omandireformi ajast pärinev ja üürniku poo-le kaldu seadusandlus. Ettenägematute lõpp-tulemustega üürivaidlustega kaasnevaid riske on raske eelarvestada.

Mis siis tegema peaks? Era- ja avalik sektor võiks teha koostööd. Näiteks võiks avalik sek-tor võtta eeskuju Soomest, kus kohalik oma-valitsus arendab välja taristu ja annab maa hoonestusõigusega arendaja kasutusse tingi-musel, et sinna rajatakse üürikorterid.

Arendajale enne tulud, siis kulud. Maad ei peaks loovutama tasuta, vaid hoonestusõigu-se tasudega saab lükata kulud perioodi, mil hakkavad tekkima tulud. Täna pean arenda-jana kulud ära tegema, mis tõstab ka mu fi-nantseerimiskulusid. Selle asemel võiksin ko-halikule omavalitsusele maksta maa ja taris-tu eest siis, kui saan need kulud sisse kasseeri-da üürnikult. See lahendaks ära rahavoo küsi-muse 15% ulatuses arenduse eelarvest.

Ca 15–20% ulatuses lahendaks rahavoo kü-simuse ära diskrimineeriva käibemaksu kao-tamine. Täna pole võimalik elukondlikule üü-rile lisada käibemaksu, mistõttu ei saa ka si-sendkäibemaksu riigilt tagasi küsida.

Loomulikult õigusliku regulatsiooni muutmine.

Üüriturg hoiaks mullistused. Kui need asjad ära lahendada, tekiks avalikul sektoril võima-lus üürituru reguleerimises kaasa rääkimi-seks nagu näiteks Soomes. Lisaks tekiks sta-biilne üürivoog, mis võimaldab elukondlik-ku kinnisvara hinnata rahavoo põhiselt. Tä-na hinnatakse ainult võrreldavate tehingute alusel – kus parasjagu emotsioonid lakke kru-tivad, seal hinnad tõusevad, laenud suurene-vad, järgmise kriisi ajal pisarad voolavad. Sa-mas kui ärikinnisvara hinnatakse vastavalt rahavoole.

Suutes sama teha elukondlikku kinnisvara puhul ja rahavoog oleks avaliku ja erasektori vahel paika pandud, muutuks kinnisvaraturg oluliselt stabiilsemaks. Kui võrdleme kinnis-varaturu muutumist ajateljel graafikuna siin- ja sealpool Soome lahte, siis siin näeme kar-diogrammi laadset kõikumist, kuid Soomes on üles-alla liikumised sujuvamad. Võib-olla saaksime oma väikese üürituru korda tegemi-sega ära hoida hoopis suuremaid probleeme.

Miks ei tasu üürikortereid ehitada?

INGVAR ALLEKANDDomus Kinnisvara arendusdirektor

31

R E K L A A M

mai 2014

32 Kinnisvara

R E K L A A M

• Ehituse peatöövõtt• Ehitusprojektide koostamine• Kinnisvaraarendus• Infrastruktuuri sise- ja

välisvõrkude ehitustööd• Keskkonnatehnika ehitus

Kvaliteetne ehitusteenus ideest teostuseni

Violante Mööbel OÜ tootmishoone

Eisma sadamahoone rekonstrueerimine

Vaata lähemalt:

Wesico Project OÜ www.wesico.ee

Wesico Ehitus OÜwww.wesicoehitus.ee

Loksa lasteaia rekonstrueerimine

Kostivere põhikooli rekonstrueerimine