2019. aasta keeleteoauhinna kandidaadid

(esitamise järjekorras)

1. Nagib Mahfuzi teose „Kahe palee vahel“ tõlkimine eesti keelde

Tegija: Kalle Kasemaa (tõlkija)

Keeleteo kirjeldus: Teos käsitleb keerulisi ja raskeid teemasid, aga kõik on kirja pandud äärmiselt

hillitsetud moel, kus traagika aimub suuresti ridade vahelt. Mitte ühtegi tegelast ei saa tingimusteta

armastada või põlata, nad on selleks kõik liiga keerulised ja mitmetahulised. Nad on kõik üdini

inimesed, oma suurte vigade ja voorustega. Teksti otsese kõne, dialoogide ja sisemonoloogide

põimitus annab tekstile omapärase voogava hoo ning kirjelduste mitmehäälsusele võluvad

poolpeidetud plaanid: kogu aeg on midagi peidus, poolvarjatud, vihjatut – nagu looridesse mässitud

või uugiavas varjuna vilksav naine, kes tekstis pidevalt esineb.

Tõlkija Kalle Kasemaa poolt edasiantud lugu on kaunis nüansirikas tõlge, mida on nauding lugeda ning

mis kasutab oskuslikult eesti keele rikkusi ja võimalusi. Lugejana pean eriti väärtuslikuks seda, kui

tõlkest aimub originaalkeele sisemine rütm, heas tõlkes on tunda, kuidas originaalkeel kõlab. Kalle

Kasemaa tõlkes tuleb araabia keele laulev jutustavus ning dialoogide järskus väga võluvalt esile, lugu

ei kõneta loona, vaid ka tõlkena. Imekaunis ladus ja nüansirikas tõlge.

Esitaja: Katrin Alekand

2. Kathleen Jamie „Leiud“, esseedevaliku tõlge eesti keelde

Tegija: Maarja Pärtna (tõlkija), Ene-Reet Soovik (toimetaja)

Keeleteo kirjeldus: Kathleen Jamie tekstid on jõulised avarad ning laia haardega nagu ürgloodus ja

samas õrnad ning haprad nagu elu ise. Need on ühtaegu emotsionaalsed ja neutraalsed –

puudutavad lugeja hingekeeli, aga ei anna hoiakuid. Loodus on nagu eksistents, ühtaegu nii

ükskõikne tühi ja helitu kui ka kihisev, kaduv, kanduv, pulbitsev ja iseennast täis. On lihtsalt imeline,

et keegi suudab selle sõnadesse püüda ning on tõeline rõõm selline tekst on edasi antud ka eesti

keelde.

Tekstid, mis kirjeldavad maailma tajumist, on leidnud tõlkija, kes suudab selle kogemise kaevata välja

eesti keele sügavustest ja võimalustest ning anda edasi maakeelse lugeja omailmas. Seda nii hästi, et

tundub, nagu võinuks Kathleen Jamie vabalt ka eesti keeles kirjutada. Ja just nii, ainult selliste sõnade

kaudu saab maailma kogeda.

Kui ma peaksin teost sõna või sõnapaariga kirjeldama, siis oleks see ilmselt lummav või

märkamislumm või märkamiste võlu. Need tekstid on märkamistest, kirja pandud erakordselt

tähelepaneliku, tundliku, empaatilise, intelligentse ja sõnanõtke inimese poolt ning õnneks kohanud

samaväärset tõlkijat.

Esitaja: Katrin Alekand

3. VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“ ja kõik eelmised

Tegijad: Peep Nemvalts (töörühma juht), TLÜ teaduskeele keskus

Keeleteo kirjeldus: Eestikeelne kõrgharidus ja teadus pole võimalik teaduskeeleta. Teaduskeele

arendamise ja sellesuunalise tegevuse vajalikkuse teadvustamise eest on Peep Nemvalts TLÜ

teaduskeele keskuse juhatajana konverentse korraldades ja terminiloome teemal artikleid kirjutades

seisnud aastaid, sh praegu äärmiselt aja- ja asjakohase VII eesti teaduskeele konverentsi korraldaja ja

esinejana.

Eesti keele arengukava (2011–2017) eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja

kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase, avaldada tähtsamad teadustulemused ka eesti

keeles, säilitades ja arendades eesti teaduskeelt, vältides mis tahes teadusala täielikku

võõrkeelestumist. Selle arengukava järgi tegutsetakse aastani 2020. Keskus on korraldanud seitse

üleriigilist mitmeteaduslikku laia temaatikaga eesti teaduskeele konverentsi (2009, 2012, 2014, 2016,

2017, 2018, 2019) ning rahvusvahelise teaduskeelte konverentsi aastal 2011, samuti valdkondlikke ja

valdkonnaüleseid arutlusringe, seminare jms.

Esitaja: Aili Künstler

4. Delfi emakeelemäng. Kristjan Jaak Petersoni teekond Riiast Tartusse

Tegijad: Liina Kanarbik (idee autor ja projektijuht), tehnilised teostajad Heleri Kuris ja Toom Tragel

Keeleteo kirjeldus: Emakeelepäevaks loodud veebimäng, kus teekonnal Riiast Tartusse sai Kristjan

Jaak Petersoni rännaku kaudu teadmisi nii tema elust kui ka vanade ja uute eestikeelsete sõnade

kohta. Mäng ühendab endas mitut harivat elementi, näitab eesti keele varjundeid ja keele muutumist

läbi aja.

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-keele-paev-kristjan-jaak-peterson-konnib-

riiast-tartusse-aita-tal-keeleragastikus-toime-tulla?id=85602037

Esitaja: Mihkel Tamm

5. Üleilmne eesti keele nädal KeelEST

Tegija: Lea Kreinin

Keeleteo kirjeldus: 23.–29. septembril 2019 toimus esimene üleilmne eesti keele nädal. Eesmärk oli

jõuda kolme miljoni eesti keele õppijani. KeelEst kodulehel oli võimalik õppida sõnu keelemängus ja

videotes. Vabatahtlikud õpetasid soovijatele eesti keelt selleks üles seatud hüpikkeelejaamades:

Selverites, Tallinna reisisadamas, Tallinna lennujaamas ja Eesti Instituudis. Õpetamiseks kasutati Eesti

Instituudi ja kunstnik Marko Mäetamme koostöös valminud eesti keele õppepostkaarte.

Esitaja: Karin Britta Suimets

6. Üle-eestiline üleskutse „Omasõnad 2019“

Tegijad: Karoliina Lorenz, Mari Roostik, Karl Gustav Adamsoo

Keeleteo kirjeldus: 1.–28. veebruarini 2019 toimus üle-eestiline üleskutse „Omasõnad“, mille

eesmärk oli ühe kuu jooksul sotsiaalmeedias postitades kasutada rohkem eesti omasõnu. Üleskutse

eesmärk oli näidata, et eesti keeles rääkimine, lugemine ja kirjutamine on oluline ning jätkuvalt

moes. Üleskutsega sai liituda sotsiaalmeedias, kasutades oma postitustes korrektset eesti keelt,

rääkides sellest oma lugu ning kasutades teemaviidet #omasõnad2019. Soovisime üleskutse kaudu

kõnetada enim noori, kuid ka vanemaid inimesi, et nende keelekasutamise harjumusi ühe kuu vältel

muuta, ning näidata, et eesti keeles on väga palju eriilmelisi ja kauneid sõnu, mida saab eesti ja

inglise keele segu asemel kasutada.

Üleskutse idee alge tekkis 2016. aasta sügisel, kui Jaan Poska gümnaasiumi 10. klass lõi Instagrami

konto „Roostikurebased“. Konto haldamisel võeti ühiseks eesmärgiks kasutada korrektset eesti keelt.

Üle-eelmisel aastal võitis see konkursil „Aasta keeletegu 2017“ rahvaauhinna. Samuti juhtisid auhinna

võitjad üle-eelmise aasta novembris toimunud Keelefoorumil töötuba „Õhin olla omakeelne“, kus

arenes välja mõte luua ettevõtmine, mis propageeriks korrektse eesti keele kasutamist noorte seas.

Üleskutsest võtsid osa koolid üle Eesti, üle paarisaja õpilase ja õpetaja ning ka avaliku elu tegelased,

sealhulgas kalamburist Keiti Vilms, poliitikud Kaja Kallas ja Yoko Alender ning taskuhäälingu

„Popkulturistid“ tegijad Jim Ashilevi ja Ivo Krustok.

Üleskutse „Omasõnad 2019“ idee oli muuta ühe kuu jooksul inimeste keelekasutamise harjumusi

ning selle eesmärgi me ka täitsime.

Üleskutse tutvustamise video: https://www.youtube.com/watch?v=GX_QNSPaL9Y

Facebooki ürituse link: https://www.facebook.com/events/758762317842204/

Valminud video „Omasõnad 2019“ üleskutse jaoks Kaja Kallasega:

https://www.youtube.com/watch?v=tJj2BGnhg6I

Vikerraadio „Keelesaade“, kus eestvedajad eesti keele tähtsusest kõnelemas käisid:

https://vikerraadio.err.ee/907230/keelesaade-oma-sonad

Esitaja: Karoliina Lorenz

7. Valdur Mikita „Mikita keeleaabits: põliskeele omailm“

Tegijad: Valdur Mikita, Maite Kotta

Keeleteo kirjeldus: „Mikita keeleaabits“ jutustab eesti keele omailmast, põnevast, salapärasest ja

ennekõike väga ilusast. Aare Pilv tõstab esile Mikita kahetisust: ühelt poolt kuulub ta

eksperimentaalkirjandusse, teisalt on teoreetik, pigem loovuse teoreetik ja metaluuletaja. Mikita

haardeulatus keele, kirja, maastiku ja erinevate sünesteesiate põimimisel ning nende kultuuri

arenguvõimaluste perspektiivi asetamisel on eesti kirjaruumis Pilve meelest ainulaadne.

Uus raamat on tõendus sellest, et eesti keel on põnev nii arutlusteks kui ka loominguks. See on

tõendus Mikita mõttele, et emakeel on inimese jaoks pigem teekond, mis rangelt võttes ei vii kunagi

pärale ja keegi ei suuda läbi käia kõiki tema teeharusid. Raamat kutsub sõna ja kujunduse kaudu

kaasa ja edasi mõtlema: kuidas võidelda sõna väe väetimaks jäämisega. Keele kujundlik vägi,

väljapeetud vaikimisepaus versus pikk jutt, keeletämbri muusika, kõlamaalingud ja natuke üle piiri

läinud luuletusi koolitunni osana – mõtteid jätkub kauemaks.

Esitaja: Kai Võlli

8. Sõnajalaõis: gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õppekomplekt

Tegijad: Mare Kitsnik, Mare Kõrtsini, Dagne Aaremäe

Keeleteo kirjeldus: Õppekomplektis lähtutakse kommunikatiivse keeleõppe ja aktiivõppe

põhimõtetest. Komplektis on eri tüüpi autentsed eakohaselt huvitavad mitmekesiste ülesannetega

lugemis- ja kuulamistekstid. Õppijad saavad tekste igal ajal ise kuulata. Rääkimisharjutused

arendavad nii oma arvamuse väljendamise kui ka väitlus- ja esinemispädevust. Kirjutamisoskuse

arengut toetavad poolametlike ja mitteametlike tekstide loomise ülesanded ja tekstinäidised.

Grammatika- ja sõnavaraharjutused arendavad õppijate keeleteadlikkust ja seovad grammatika

osaoskuste arenguga. Komplekti kuuluvad õpikud, töövihikud ja lisamaterjal õpetajale. Komplekti

mängulisust ja improviseerimislusti, aktiivset ja loovat suhet harjutustega toetavad illustratsioonid ja

kujundus, mis kinnitavad autori lubadust, et ees ootab aktiivne, loogiline ja lõbus eesti keele õpe.

Esitaja: Kai Võlli

9. Keeleteadlik ja innustav virgutusvõimlemine vikerraadios

Tegija: Martin Kõrv

Keeleteo kirjeldus: Martin Kõrv on Vikerraadio kuulaja igapäevane kaaslane, juhendades

virgutusvõimlemist. Saadete algusest peale on tegija hool olnud, et võimlemine ja selgitused, viited

kehaosadele oleksid arusaadavad. See põhimõte suunas teda õppima viipekeelt, et võimlemismõnu

jõuaks ka kuulmisvaegusega võimlejateni.

Martin leiab, et oluline on ilmekas ja piltlik keelekasutus. (Tuhar on see, kuhu süsti tehakse või siis

vitsa antakse. Vahest on vaja). Virgutusvõimlemine peaks Martini arvates olema mõnus (käes ju kõige

tähtsam asi), kaasa tegema innustav ja positiivne. Seda aitavad saavutada leidlikud ja piltlikud seosed

igapäevaeluga (Läheme metsa – puud liiguvad tuules – varvastest sõrmeotsteni. / Oled välismaalane,

kes keelt ei oska, näita müüjale, et tahad osta banaane, kartuleid, herneid, porgandeid osta. Kuidas

see käib? / Kujuta ette, et kühveldad lund. / Teeme väikese kevadpuhastuse. / Täna me teeme sust

tantsija.)

Virgutusvõimlemine on näide kaasahaaravast ja asjakohasest keelekasutusest.

Esitaja: Kai Võlli

10. Keeleretk Riia–Tartu Kristjan Jaak Petersoni radadel

Tegijad: Retke korraldustoimkonna juht Jüri Valge. Retkel osalenud koolid: Annelinna gümnaasiumi,

Hugo Treffneri gümnaasiumi, Jaan Poska gümnaasiumi, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi, Miina

Härma gümnaasiumi, Tamme gümnaasiumi, Rõngu gümnaasiumi ning Riia eesti kooli õpilaste ja

õpetajate ning Eesti Üliõpilaste Seltsi esindus

Keeleteo kirjeldus: Eesti keele aasta üheks väga oluliseks sündmuseks oli keeleretk, mis kulges K. J.

Petersoni, eesti rahvuskirjanduse looja radadel Riiast Tartusse 8.–15. juunil 2019. Vahemaa läbiti

jalgsi nädala jooksul. Kokku läbisid retkelised (üle 200 noore) ligi 270 kilomeetrit, kandes sümboolset

Petersoni rännusaua. Petersoni-retke võib pidada keeleaasta keskseks sündmuseks just nimelt

seetõttu, et sellest said vahetult osa nii paljud noored, kelle osalemine ja silmaringi avardumine

kahtlemata mõjutas nii nende noorte mõtteviisi kui ka nende perede, sõprade ja tuttavate

väärtushinnanguid seoses eestluse ja eesti kultuuri tähtsustamisega.

Igal päeval läbisid ühe kooli õppurid 30–50 kilomeetrit, mis oli omakorda jagatud umbes

kümnekilomeetristeks etappideks. Seega oli retkelistel võimalus paari tunni jooksul samastuda

Petersoniga, mõelda tema elule ja loomingule ning tunda end osalisena olulises ja loodetavasti ka

kultuurilukku jälje jätvas ettevõtmises.

Retkeliste teadmistepagas suurenes nii ava- ja lõpukonverentsi kui ka vahekonverentside ettekandeid

kuulates. Avakonverents toimus Riias Eesti Vabariigi suursaatkonnas 8. juunil. Vahekonverentsid

toimusid iga retkepäeva järel ja neil esinesid meie ajaloo-, kultuuri-, kirjandus- ja keeleteemaliste

ettekannetega tunnustatud kultuuriinimesed. Lõpukonverents toimus Tartu Ülikooli muuseumis

Toomel 24. septembril, kus teiste seas kõlanud Sandra Oksaare ettekanne „Eesti keel kirjanduse

kaudu väärtushinnanguid kujundamas“ tugines kõikide koolide õpilaste lühiuurimustele, seega

noorte kaasatus kogu ettevõtmises suurenes veelgi. Nõnda eesti kultuuri uurides, süvenedes ja

panustades jääb see ettevõtmine tervikuna väga paljude eesti noorte väärtushinnanguid kujundama.

Lõpukonverentsi oluliseks osaks oli filmi „Keeleretk Riia-Tartu Kristjan Jaak Petersoni radadel“

esmaesitus. See retke kajastus oli õpilaste ühisloome alusel kokku pandud film videoklippidest ja

intervjuudest, mis edastasid retke meeleolu, retkeliste mõtteid ja mida keeleretk neile tähendas.

Keeleretke toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu linn, Eesti Vabariigi Riia suursaatkond, Läti

Eesti Selts, Riia eesti kool, Läti ülikooli soome-ugri programm, Valga vallavalitsus, Elva vallavalitsus,

Nõo reaalgümnaasium, Tartu Ülikool ja Emakeele Selts.

Esitajad: Ilmar Tomusk ning osalenud koolide direktorid Ain Tõnisson, Hiie Asser, Ott Ojaveer, Helmer

Jõgi, Merike Kaste, Ene Tannberg

11. Tartu Aleksander Puškini Kooli ja Tartu Raatuse Kooli 4. klasside keelekümblusprojekt

„Vastastikku rikkaks”

Tegijad: töörühma juht Lauri Kõlamets ning liikmed Tatjana Ivanova, Yulia Mironova, Svetlana Kirsis,

Tatjana Kodas, Irina Reshetnikova, Irina Nebogatova, Julia Muliar, Vivika Nõmme, Olga Truhhan, Olga

Ševtšenko, Svetlana Merzin, Svetlana Šipulina, Annika Laaniste

Keeleteo kirjeldus: Kahe Tartu kooli õpilaste lõimimine kaks tundi nädalas toimuvates

keelekümblustundides, kus peamine rõhk on suhtluse arendamisel. Meisterdatakse, tehakse

muusikat, sporti ja süüa, mängitakse, istutatakse taimi, külastatakse muuseume ja läbitakse

õppeprogramme.

Projekt aitab luua sõprussidemeid, arendada keeleoskust autentses keskkonnas, tõsta

õpimotivatsiooni, kaasata kogukonda, arendada koostöö ja eneseväljenduse oskuseid.

Eesti keele õpe ei ole ainult sõnad, laused ja õigekiri, vaid kõige selle aluseks on inimene ja tema huvi.

Integratsioonist räägitakse palju, kuid see ei seisne mitte ainult eesti keele õppimises, vaid inimeste

lähendamises, läbi mille toimub ka keeleõpe paremini. Loodusteaduste- ja kitarriõpetaja Lauri

Kõlametsa näol leidus inimene, kes pealtvaatamise asemel võttis kätte ja tegi ära midagi olulist –

isikliku eeskuju ja initsiatiiviga rakendas tööle tervelt kaks kooliperet. Projekti mõjususe uurimisse on

kaasatud Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

Esitaja: Rene Leiner

12. Hilli Rannaga keeleerksalt ja mänguõhinal nüansirikka eneseväljenduseni

Tegija: Hilli Rand

Keeleteo kirjeldus: Hilli Ranna keelemängud ja raamatud (vt matle.eu) on targad teejuhid

lugemisõhina ja jutuvestmislusti kasvamise teel. 2019. aastal ilmunud muinasjuturaamat,

näitemänguraamat ja käsitööraamat „Majake tormivarjus“ koos samanimelise tegelusraamatuga on

loomulik jätk autori varem ilmunud sõsarsõnade mängudele, temaatilistele kohvritele ja

lugemisraamatutele. Need pakuvad kaasategijate keelekasutust rikastades tuge lasteaialastele ja

nooremale koolieale. Omaenda lugemisrõõmu meenutades ja tagasisidet kogudes on autor truu ka

õppekavalistele teemadele. Varasemad materjalid on läbi müüdud, küll aga on autoril valmidus

keeleteadlikku arendustööd jätkata.

Esitaja: Kai Võlli

13. Nuti ristsõnad

Tegija: Töörühma juht Nuti Grupp OÜ loovjuht Tarmo Tuule ja liikmed: toimetaja Kaarel Silmato,

ristsõnakoostaja Villu Tamme ehk Adolf Mardikas, keeletoimetaja Piret Reidla, kujundajad Rein

Seppius, Sirli Siniväli, Rein R. Seppius

Keeleteo kirjeldus: Nuti Grupi looming on suunatud eri põlvkondadele ja seda saab kasutada ka

keeleõppes, olgu selleks siis ristsõnad, lauamängud, mälumängud või digitaalne nutikas ajaviide.

Kõik Nuti Grupi tehtu on originaallooming ja „käsitöö“ ning tegijateks Eesti parimad spetsialistid. Nuti

Grupp OÜ autorid on Rainer Lainemäe, Urve Sõmer, Ivo Linna, Viljar Kimmel, Mai Raet, Ilmar Trull,

Helle Press, Gunnar Press, Jüri Piirisild, Kristo Piiroja, Marko Laigna, Toomas Kodar, Tiit Naarits,

Dagmar Siida, Ants Siim, Matis Song, Arko Olesk, Riad Khanmagomedov, Urve Smitt, Piia Maiste, Priit

Palomets, Urmas Nemvalts, Kersten Liba, Rita Mets, Tõnu Paldra, Heldur Leinola, Sille Maksimov,

Meelis Looveer, Margo Pajuste, Einike Soosaar, Gert Laanemets jt.

Eesti keelega on seotud kõik Nuti Grupi neli peamist tegevusvaldkonda: ristsõnad (a), lauamängud

(b), mälumängud (c) ja digitaalne nutikas meelelahutus (d).

a) Korrektsele, ent loovale eesti keele kasutusele pööratakse tähelepanu kõigis Nuti Grupi osalusega

väljaannetes: Nuti ristsõnad, Terav Pliiats, Adolf Mardikas ja Teised Nutikad Mutikad, Eesti ristsõnad,

Säästuristsõnad, Imelise Ajaloo ristsõnad, National Geographicu ristsõnad, Postimehe ristsõnad,

ajakirja Kodu ja Aed ristsõnad, Suur rahva ristsõnaraamat, EuroNuti jt.

b) Lisaks nutikale meelelahutusele on korralik emakeel eesmärgiks Nuti Grupi lauamängudes: „Eia

jõulud Tondikakul“ (koostöös Apolloga), „Vanamehe mäng“ (koostöös Apolloga), „Kes? Mida? Kus?“

(loodud koostöös raamatupoeketi Rahva Raamatuga just noorte ja vanemate mängijate

väljendusoskuse ja keelekasutuse arendamiseks).

c) Nuti Grupp koostab mälumänguküsimused populaarsele telesaatele „Kuldvillak“.

d) Tänapäeva kiirustavas digimaailmas kipub keel jääma tihtipeale tagaplaanile – Nuti Grupp ei tee

selles vallas järeleandmisi ning propageerib korrektset keelekasutust, olgu selle üheks näiteks

digiristsõnad.

Esitaja: Janari Lage

14. Esimene keeletoimetaja kutseeksam

Tegijad: Reili Argus, Annika Hussar, Maris Jõks, Katrin Kern, Helika Mäekivi, Urve Pirso, Ester Põldma,

Maire Raadik

Keeleteo kirjeldus: 18. juunil 2019 toimus Tallinnas esimene keeletoimetaja kutseeksam, mille

tulemuste põhjal anti kutse viiele keeletoimetajale. Kuna keeletoimetamisturg on kirju ja klientidel

on vahel keeruline sobivat keeletoimetajat leida, nägi Eesti Keeletoimetajate Liit vajadust hakata

korraldama kutseeksamit, mille sooritajad suudavad pakkuda tellijale toimetamist esmaklassilisel

tasemel. Nii keeletoimetaja enda kui ka võimaliku tööandja jaoks tähistab kutse kvaliteedimärki.

Kutseline keeletoimetaja on oma teadmisi ja oskusi väärilisel tasemel tõendanud ning tööandja võib

teda usaldada. Keeletoimetaja 6. taseme kutset saavad taotleda kõik keeletoimetajad, kel on

kõrgharidus või vähemalt viieaastane erialane töökogemus.

Eksami korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Järgmine kutseeksam toimub 2020.

aastal Tartus.

Esitaja: Eesti Keeletoimetajate Liit

15. Ettevõtmine „Kutsu keeletoimetaja külla!“

Tegija: Kristel Ress

Keeleteo kirjeldus: Eesti keele aasta tähistamiseks korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit koostöös

Haridus- ja Teadusministeeriumiga 2019. aastal ettevõtmise „Kutsu keeletoimetaja külla!“.

Veebruaris ja novembris pakkusid liidu liikmed tasuta keelenõu 45 asutusele üle Eesti. Soovijaid oli

riigi- ja munitsipaalasutustest ning nii erasektorist kui ka sihtasutustest ja vabaühendustest. Kliendid

said võimaluse lasta tasuta toimetada viis lehekülge teksti ja seejärel kohtuda keeletoimetajaga

keelenõu saamiseks tunniks ajaks kas vahetult või Skype’i teel.

Tagasisideküsitluse põhjal meeldisid klientidele eelkõige kiire suhtlus, keeletoimetaja põhjalikkus,

süvenemine teemasse, professionaalsus, konkreetsus, asjakohased ja lihtsad selgitused ning

heatahtlikkus. Pool vastanutest ütles, et hakkab ettevõtmise mõjul keeletoimetaja abi kasutama või

plaanib seda teha, ülejäänute hulgas oli palju neid, kes on juba seda teenust tellinud. Liidu jaoks on

see seni olnud suurim avalik üritus.

Esitaja: Eesti Keeletoimetajate Liit

16. Noorte murdeportaal „Murdekiiker“

Tegijad: Jüri Viikberg (koostaja). Tehniliselt teostasid Marko Petron ja Indrek Hein, toimetasid Mari-

Liis Kalvik ja Tiina Laansalu

Keeleteo kirjeldus: Noorte murdeportaal „Murdekiiker“ (www.eki.ee/murded/kiiker) tutvustab eesti

murdeid kõnes ja kirjas tänapäevasel interaktiivsel moel, eesmärgiga elavdada noorte huvi keele

vastu üldiselt, viia neid kurssi tänapäevaste rahvakeele infokanalitega ning tugevdada seeläbi ka

kodukoha identiteeti.

Portaalist leiab murdealade kaardi, kust pääseb kuulama ja lugema näiteid 12 tüüpilisemast

murrakust. Kuulates murdekõneleja jutustust, saab samas lugeda nii transkribeeritud teksti kui ka

selle kirjakeelset tõlget. Samas leiduvad põhiandmed kihelkondade ja nende murdekeele kohta,

keelejuhtide ja kogutud murdeainese kohta, peale selle veel murrakute lühisõnastikud ning

nuputamisülesanded, kus kasutajad saavad end proovile panna ja teadmisi kontrollida.

Murdematerjal põhineb Eesti Keele Instituudi (EKI) rikkalikel murdekogudel, mis on kogutud alates

1920. aastatest.

Esitajad: Annika Koppel, Tõnu Tender

17. Eesti-soome veebisõnaraamat

Tegijad: Sõnaraamatu toimetajad Heikki Hurtta ja Margit Langemets. Sõnaraamatu on koostanud

Sofia Björklöf, Anu Haak, Külli Kuusk, Saarni Laitinen, Ilona Paajanen ja Ulla Vanhatalo.

Grammatikaekspert on Ülle Viks. Veebiliidese on loonud Indrek Hein.

Keeleteo kirjeldus: 9. jaanuaril 2019 esitleti Eesti Keele Instituudis uut eesti-soome

veebisõnaraamatut. Sõnaraamat on valminud Soome Kodumaiste Keelte Instituudi ja Eesti Keele

Instituudi koostööna. Sõnaraamat sisaldab ligi 40 000 sõna ja väljendit.

Sõnaraamatu mõte sündis juba 2003. aastal, kui valmis kaheköiteline „Soome-eesti suursõnaraamat“.

2015. aasta sügisel jõuti kahe riigi ühise otsuseni välja anda kaks sõnaraamatut, mis mõlemad on

seotud riikide tähtpäevaga. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistab uus eesti-soome sõnaraamat.

Uue eesti-soome sõnaraamatu andmebaas loodi Eesti Keele Instituudis automaatselt, taaskasutades

mitme sõnakogu andmeid. Sõnaraamatu koostamisel on arvestatud sõnade kasutussagedust eesti

keeles. Eraldi on tähelepanu pööratud uutele sõnadele, väljenditele, lühenditele, samuti

kohanimedele ja teistele pärisnimedele. Sõnaraamat asub Eesti Keele Instituudi kodulehel aadressil

http://www.eki.ee/dict/efi/. Veebiliideses on kaks keelesuunda ühendatud nii, et hõlpsasti on

võimalik mõlemast veebisõnaraamatust otsida nii soome kui ka eesti sõnu ja lauseid.

Esitaja: Annika Koppel, Tõnu Tender

18. Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamat

Tegijad: Eesti-hiina sõnaraamatu on koostanud Eesti Keele Instituudi vanemlingvist-projektijuht ja

Pekingi rahvusvaheliste õpingute ülikooli erakorraline professor Gao Jingyi. Eessõna kirjutasid Tarmo

Soomere ja Tõnu Tender.

Keeleteo kirjeldus: Esimest „Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamatut“ esitleti Eesti Keele Instituudis

26. augustil 2019 Eesti ja Hiina keeleteadlaste ühisseminaril. Hiina ja eesti keele kõnelejaskonna

suurus erineb enam kui tuhat korda. See ei muuda aga üht keelt teisest suuremaks või väiksemaks.

Sõnaraamat on teejuht keele juurde. Neid, kes sellist teejuhti vajavad, leidub nii Eestis kui ka Hiinas.

Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamatu aluseks on 2014. aastal koostatud „Eesti keele põhisõnavara

sõnastik“. Sõnaraamatu andis välja Eesti Keele Sihtasutus. Sõnaraamatus on üle 5000 märksõna.

Esitaja: Annika Koppel, Tõnu Tender

19. Sõnastikuportaal Sõnaveeb

Tegijad: Töörühma juht Margit Langemets, liikmed Jelena Kallas, Kristina Koppel, Ülle Viks, Tõnis Nurk

ja Indrek Hein

Keeleteo kirjeldus: Sõnaveebi esitleti 14. veebruaril 2019. Sõnaveeb koondab Eesti Keele Instituudis

koostatud sõnaraamatuid: „Eesti keele sõnaraamat 2019“, „Eesti keele naabersõnad 2019“,

uuendatud „Eesti-vene sõnaraamat“ (1997–2009), kuhu on lisatud umbes 10 000 uut eesti sõna.

Sõnaveeb asub aadressil Sõnaveeb.ee.

Sõnaveebis on umbes 130 000 eestikeelset ning umbes 70 000 venekeelset sõna ja väljendit. Kogu

keeleinfo on Sõnaveebis ühes kohas: uued sõnad ja väljendid, seletused, näitelaused, naabersõnad,

päritoluinfo, sõnade käänamine ja pööramine, vene vasted, sõnamängud. Eesti sõnade hääldust saab

kuulata. Näitelauseid loevad instituudis loodud tehishääled. Otsitavat sõna saab ka dikteerida.

Sõnaveebi arendatakse ja täiendatakse pidevalt, muuhulgas kasutajate tagasiside põhjal.

Arendaja on OÜ TripleDev: Martin Laubre, Raigo Ukkivi, Arvi Tavast, Sander Lastovets, Sander

Rautam. Portaali loomist ja arendamist on rahastanud Haridus- ja Teadusministeeriumi digipöörde

programm (2018–2021) ja EKI-ASTRA programm (2016–2022).

Esitajad: Annika Koppel ja Tõnu Tender; Kristel Rillo

20. Ilusa eesti keele levitaja Taimi Paljak

Tegija: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi sünoptik Taimi Paljak

Keeleteo kirjeldus: Tahaksin esitada eesti keele rahvaauhinnale Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia

Instituudi sünoptiku Taimi Paljaku, kes on mitme aastakümne vältel rõõmustanud eestlaste kõrva

oma ilmaprognoosidega, mis on imeilusa sõnakasutusega ja minu hinnangul ka grammatiliselt

nauditavad. Taimi Paljaku esinemised rahvusringhäälingus ja artiklid ajalehtedes on arendanud

eestlaste kõnekeelt ilmastikunähtuste kohta käivate kaunite väljenditega. Ta paneb ilmast rääkides

eesti keele kõlama.

Esitaja: Heli Freienthal

21. Ajakirja Universitas Tartuensis kõrgharidusterminite keelenurk

Tegijad: Riina Reinsalu, Ann Siiman, Sirli Zupping

Keeleteo kirjeldus: 2018. aasta märtsist 2019. aasta detsembrini kirjutas Miljon+ töörühm ajakirja

Universitas Tartuensis 20 artiklit kõrgharidusterminite kohta. Käsitleti eri valdkondade oskuskeelt ja

termineid, et juhtida neile õppejõudude ja üliõpilaste tähelepanu.

Iga kuu kirjutati ühest terminist. Näiteks soovitati kasutada omakeelseid ja läbipaistvaid termineid

idufirma, prooviuuring, sele, vaatmik ja vestlusjuht. Iga termini kohta koostati Vikipeedia artikkel, et

see jõuaks laiemasse kasutusse. Kõigi keelenurga ja Vikipeedia artiklite lingid leiab Vikipeedia lehelt

Vikipeedia:Tartu Ülikooli keelenurk

(https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Tartu_Ülikooli_keelenurk).

Esitaja: Ann Siiman

22. 15 aastat eesti emakeele ja kirjanduse õpet Luxembourgis

Tegijad: Tiina Malt, Alo Malt

Keeleteo kirjeldus: 2004. aastal algas Luxembourgi I Euroopa Koolis emakeeleõpe nii nooremas kui ka

vanemas kooliastmes, kuna kooli saabusid esimesed Eesti euroametnike lapsed. Eesti keele ja

kirjanduse õpetajana asus seal tööle Tiina Malt. 2005. aastal saabus kooli õpetaja Alo Malt ning 2016.

aastal Heily Rikker.

Emakeeleõppe korraldamine ja eesti õpilaste identiteedi hoidmine välismaal on õpetajatelt nõudnud

suurt entusiasmi ja pühendunud tööd. Eesti õpetajad on Luxembourgis olnud keele- ja

kultuurisaadikud, tutvustades eesti keelt ja meelt nii Euroopa Koolis kui ka väljaspool. Õpilaste sidet

Eestiga on aidanud hoida ka kooli kutsutud külalised: L. Tungal, S. Henno, K. Kass, K. Vainola, A.

Kivirähk, I. Koff, J. Kaus jt.

2007. aastal sai Tiina Maldist esimene Eesti Vabariigi poolt lähetatud õpetaja Euroopa Koolides. Ta on

Eestist ainus, kes töötanud Euroopa Koolis kogu lähetuseks ette nähtud 9 aastat. Pärast lähetuse

lõppemist algkoolis on ta jätkanud tööd keskkoolis. Tiina Malt on seni staažikaim Eesti õpetaja

Euroopa Koolides.

Esitaja: Alo Malt

23. Eesti keele e-kursus „Keeletee“

Tegijad: Leelo Kingisepp, Marju Ilves

Keeleteo kirjeldus: „Keeletee“ on mahukas ja mitmekesine eesti keele kui võõrkeele B1-tasemel

õppijatele loodud e-kursus, mis põhineb autentsetel intervjuudel ja sisaldab lisaks üle saja

grammatikavideo ja ligi tuhat keeleõppeülesannet. Tuhandes keeleõppeülesandes on omakorda üle

kümne tuhande küsimuse. Lisaks on e-kursusel animatsioonid, testid ja tekstide väljatrükkimise

võimalus PDF-failina.

„Keeletee” rikkalik harjutusvara pakub võimalust iseseisvaks eesti keele õppimiseks vene ja inglise

keele baasil õppijatele. Õppijaid toetab ka eesti keele õpetaja, kellega õppijad saavad e-posti teel

vahetada kirjalikke tekste ja oma kõne salvestusi.

E-kursus on tasuta kasutamiseks kõigile, kes soovivad oma eesti keele oskust arendada.

2019. aasta lõpus oli „Keeleteel“ juba üle kolme tuhande registreeritud kasutaja.

Kursus on kättesaadav aadressil www.keeletee.ee.

„Keeletee“ valmimist on toetanud Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Esitajad: Leelo Kingisepp, Marju Ilves

24. Konverents „Keeleseadus 30“ 18.01.2019

Tegijad: Töörühma juht Mart Rannut, liikmed Tõnu Tender (Eesti Keele Instituut), Killu Mei (Emakeele

Selts), Birute Klaas-Lang (Eesti Keelenõukogu), Piret Kärtner (HTM).

Keeleteo kirjeldus: 18. jaanuaril 2019 täitus 30 aastat keeleseaduse vastuvõtmisest, mis koos uute

variantidega 1995 ja 2011 on taganud mitmeid keelelisi õigusi, mis rahvusriigile kohased. Tähtpäeva

vääriliseks tähistamiseks toimus keelekonverents, millega käsitleti keelelisi õigusi eri keeleseadustes

ning rahvusvahelisi keeleõigusstandardeid.

Hariduskorraldust, täpsemalt eestikeelsele lasteaiale ja üldharidusele üleminekut lahkasid

erakondade esindajad paneeldiskussioonis, mida juhtis Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.

Konverentsi eesmärk oli rõhutada keeleseaduse vastuvõtmise tähtsust ja avaldada lugupidamist

keelseaduse koostajatele, samuti juhtida tähelepanu eesti keele mainele ja murekohtadele praeguses

ajas. Konverentsiks valmis 1989. aasta keeleseaduse vastuvõtmist kajastav dokumentaalfilm.

Konverentsist toimus veebiülekanne ja seda kajastati meedias. Keeleaasta esimese suurema

ettevõtmisena oli konverentsil eesti keele maine tõstmiseks ja hoidmiseks kahtlemata suur tähtsus.

Esitaja: Killu Mei

25. Veebipõhine kõnetuvastus

Tegijad: Töörühma juht Tanel Alumäe, liikmed Einar Meister, Lya Meister, Rainer Metsvahi (Taltech)

Keeleteo kirjeldus: Kõnetuvastus on tehnoloogia, mille abil muudetakse loomulik kõne

ortograafiliseks tekstiks. Kõnetuvastuse põhilised rakendusvaldkonnad on dokumentide dikteerimine,

kõne- ja videosalvestuste transkribeerimine eesmärgiga teha need indekseeritavaks ja otsitavaks,

ning kõne abil arvutite ja seadmetega suhtlemine.

Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna Tehnikaülikooli keeletehnoloogia laboris välja töötatud

eestikeelse kõnetuvastuse kvaliteet jõudsalt paranenud. Näiteks raadio- ning telesaadete on jõudnud

juba 10% sõnavigade määrani.

Eestikeelne kõnetuvastus on jõudnud reaalsete rakendusteni, seda kasutavad Põhja-Eesti

Regionaalhaigla radioloogid, kõnetuvastust kasutavad ka mitmed Eesti meediamonitooringufirmad

raadio- ja telesaadete automaatseks transkribeerimiseks ning hiljuti jõudis kõnetuvastus ka Riigikogu

saali, kus tehakse esimesi samme selleks, et kõnetuvastuse abil automaatselt stenogramme luua.

Avalik veebipõhine kõnetuvastussüsteem on kättesaadav http://bark.phon.ioc.ee/webtrans, on

vabalt ja tasuta kättesaadav kõigile huvilistele.

Esitaja: Kadri Vare

26. Kõige eestilikumad sõnad

Tegija: ERR, Rain Kooli

Keeleteo kirjeldus: Eesti Rahvusringhääling korraldas eesti keele aasta (2019) puhul suure

keelealgatuse, kus kutsus kõiki üles leidma eestilikumaid sõnu. Otsiti koos sõnu, mis peegeldaks kõige

paremini Eestit ja eestlust ning annaks edasi eesti keelele ja kultuurile omast.

Üleskutse peale saadeti üle 2000 eri sõna, millest rahvahääletusele saadeti 30 sagedamini esitatut.

Rahvahääletuse tulemusena selgitati välja eestilikumate sõnade esiviisik: sõnajalaõis, öö, kullakallis,

pööriöö, kurat. Seega eestilikemaks sõnaks valiti sõnajalaõis.

Kõige eestilikuma sõna konkursi tulemus kuulutati välja 14. aprillil saates „Hommik Anuga“.

Ansambel Supernova ja Ivo Linna esitasid saates ka loo „Sõnajalaõis“, millele kirjutas sõnad Aapo

Ilves, kasutades kõige eestilikuma sõna kandidaatideks enim pakutud sõnu.

Kõige eestilikuma sõna otsimise algatus väärib keeleteona tunnustust, sest see haaras kaasa palju

inimesi, pani kõiki koos mõtlema eesti keele väljendusrikkuse ja ilu üle.

Vaata ka: https://www.err.ee/930958/kenast-kuradini-vaata-mida-esitati-sinu-kodukandist-

eestilikemaks-sonaks.

Esitaja: Sirli Zupping

27. Ülemaailmne õpilasvõistlus „Ood eesti keelele“

Tegijad: Põltsamaa Ühisgümnaasium, Marika Nugis, Sirje Ääremaa

Keeleteo kirjeldus: 15–26-aastastele noortele mõeldud loomevõistlusele „Ood eesti keelele“ esitati

üle 200 töö 29 õppeasutusest (sh välismaalt). Konkursil võistlesid eri žanrites tööd, mis kutsusid

mõtlema eesti keele väiksusele ja suurusele, erilisusele maailma keelte seas, eesti keele rollile aina

ingliskeelsemaks muutuvas maailmas, väärtustama oma keelt, hoidma oma juuri. Oodi vormiks võis

olla kõne, räpp, luuletus või luulekava, laul, reklaam, filmiklipp, Eesti tunnuslause, disainitud ese

(seos keelega!) jne. Lõppvoorus esitleti parimaid keelega seotud käsitöid, räppe, lauamänge jne.

Esitaja: Riina Koolmeister

28. Suur sõnade leiutamise võistlus

Tegijad: Ajakirjad Täheke ja Hea Laps, Ilona Martson, Kadri Hinrikus

Keeleteo kirjeldus: Laste sõnavõistlus, kus kutsuti oma lugejaid üles leiutama uusi emakeelseid sõnu

võõrkeelsete laensõnade asemel. Võistluse eesmärk oli leida uusi sõnu ja panna lapsi oma emakeelt

väärtustama. Otsiti ilusad eestikeelseid vasteid populaarsetele ja sagedasti kasutatavatele sõnadele,

nagu influencer, emotikon, snowtube, cool, bodi, topp, okei, tšau, hängima, hot dog, outlet, catering,

sotsiaalmeedia, PowerPointi esitlus, aksessuaar, vintage.

Võistlustöid sai saata 2019. aasta veebruaris, tulemused avalikustati emakeelepäeval, 14. märtsil.

Žürii valis pakutute hulgast välja võidusõnad ja teised toredad leiud: välevorst, ollama, einering,

trehvo, tujukuju, some, lumetrull, popik, suunamudija, seinakõne, vintik, truksik, ilulisa, svämm. Mõni

võidusõna võeti kasutusele kohe pärast avalikustamist, näiteks tujukuju ja suunamudija.

Võistlusel osales üle 600 lapse nii Eestist kui ka välismaalt (Soomest, Saksamaalt ja Hispaaniast).

Osalesid ka täiskasvanud, sest sõnad, millele vasteid otsiti, kuuluvad ka nende igapäevasesse

keelekasutusse.

Sõnavõistlus toimus koostöös Eesti Keele Instituudi, Rahva Raamatu ja ERR-i portaaliga Lastejaam.ee

ning oli pühendatud eesti keele aastale.

Vt lisaks: https://opleht.ee/2019/03/eesti-lapsed-leiutasid-voistlusel-uusi-sonu/

Esitaja: Sirli Zupping

29. 140 uut artiklit Vikipeediale

Tegijad: Kadrioru Saksa Gümnaasium, Piret Järvela

Keeleteo kirjeldus: Kadrioru saksa gümnaasiumi õpetajad ja õpilased algatasid 2019. aasta alguses

ettevõtmise, kus Vikipeediasse kirjutati üle 140 eestikeelse artikli. Ühiskirjutamine kestis jaanuarist

maini, kus jaanuari alguses osaleti temaatilistes õpitubades, millele järgnes aktiivne info otsimise ja

kirjutamise periood. Ettevõtmine lõppes Euroopa päeval 9. mail, kui tehti tulemustest kokkuvõtteid

ja tõsteti esile parimaid artikleid. Kui esialgu oli seatud eesmärk koostada 101 vikiartiklit, pidades

silmas Eesti Vabariigi 101. sünnipäeva tähistamist, siis lõpuks kogunes artikleid tunduvalt rohkem.

Idee algataja ja eestvedaja Piret Järvela sõnul täitis see kirjutamisülesanne nii digihariduse õppekava

kui ka tekstiloome arendamise elulist eesmärki: „Vikipeedia on ju õpilase üks lemmikallikatest, kust

ta teavet otsib. Samas ei mõelda tavaliselt, kuidas info sinna (või teistesse allikatesse) jõuab.“

Õpilased tunnistasid, et Vikipeediasse kirjutamine võib küll esmapilgul lihtne tunduda, kuid korraliku

artikli koostamine nõuab palju lugemist, süvenemist ja ladusat sõnaseadmisoskust. Ülesanne õpetas

alliktekste refereerima ja kirjutatavasse teemasse süvenema.

Vikipeedia artiklite kirjutamisel innustasid õpilasi emakeeleõpetajad Piret Järvela ja Laura-Liisa

Perova ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Mihkel Kõrbe, Vikipeediast oli koostööpartner Ivo

Kruusamägi.

Vt lisaks: https://opleht.ee/2019/08/140-uut-artiklit-vikipeediale/

Esitaja: Sirli Zupping

30. Õigekirjagurmaani Instagrami konto

Tegija: Kert Kask

Keeleteo kirjeldus: Õigekirjagurmaani Instagram on kaasaegne meedium, mille kaudu vahendatakse

keelenõu. Õigekirjagurmaan jagab keelehuvilistele uusimaid keelesoovitusi ja teateid

keelemaailmast. Peaasjalikult jagatakse selle konto kaudu soovitusi, mis on talletatud EKI

keelenõuvakka.

Õigekirjagurmaani Instagrami postitused levivad keelevaldkonnast väljapoole ning kõnetavad selgelt

ja tabavalt ka nooremat põlvkonda. Õigekirjagurmaanil on Instagramis juba tuhandeid jälgijaid (8982

jälgijat). See konto avati 2019. a juunis ja sealtpeale kaheksa kuu jooksul on avaldatud üle 125

postituse, mida jagatakse edasi nii Facebookis kui Twitteris.

Vt Õigekirjagurmaan Instagramis: https://www.instagram.com/oigekirjagurmaan/

Esitajad: Keiti Vilms, Sirli Zupping

31. Tartu Ülikooli masintõlge

Tegija: töörühma juht Mark Fišel, liikmed Andre Tättar, Elizaveta Yankovskaya, Elizaveta Korotkova

Keeleteo kirjeldus: Tartu Ülikoolis loodud Neurotõlge (translate.ut.ee) on tehisnärvivõrkudel põhinev

masintõlge, mis toetab tõlkimist eesti-inglise, eesti-vene, eesti-läti keelesuundadel. Keele

tuvastamisega saab neurotõlge ise hakkama, väljundiks tuleb märkida sihtkeel ja stiiliväljund.

Tõlkesüsteem toetab ka eestikeelse kõnesisendi tõlkimist (live.neurotolge.ee).

Tartu Ülikooli masintõlke uurimisgrupp pöörab erilist rõhku just väikeste keeleressurssidega väikeste

keelte masintõlke arendamisele ning oskab parandada ka eesti keele grammatikavigu.

Esitaja: Kadri Vare

32. „Kuusalu rannakeele sõnaraamat“

Tegijad: koostajad Heli Kendra ja Piret Norvik, toimetaja Vilja Oja

Keeleteo kirjeldus: Kuusalu rannakeel on Põhja-Eesti üks omapärasemaid murdekeeli. See on

piirkond, kus õ on tundmatu, kaashäälikuid ei peenendata ning puudub tavapärane II välde.

Sõnaraamat annab ilmekalt edasi nii rannarahva keelt kui ka elulaadi, millesse kuuluvad meresõit,

kalapüük ning autentne rahvakultuur.

Sõnaraamat hõlmab 7000 iseloomulikku murdesõna. Siin on iidseid, unustusehõlmast päästetuid, aga

ka neid, mis on tulnud murdekeelde alles viimastel kümnenditel.

Sõnaraamat väärib tunnustamist aasta keeleteona. Teos on ehe näide eesti rahvakeele rikkusest ning

omapärast.

Esitaja: Emakeele Seltsi juhatus

33. Eesti Keele Instituudi keelekooliartiklite sari

Tegijad: Peeter Päll (töörühma juht), Annika Koppel (koordinaator), liikmed: EKI keeleressursside ja

keeletehnoloogia; kõneuurimise ja kõnetehnoloogia; eesti keele ajaloo, murrete ja soomeugri keelte;

keelekorralduse; terminoloogia; sõnaraamatute osakonna töötajad.

Keeleteo kirjeldus: Sari ilmub ajalehe Postimees nädalalõpulisas AK Kultuur alates 2016. aasta

märtsist regulaarselt iga nädal, nüüd juba neljandat aastat järjest. Siin jagatakse keelesoovitusi,

arutletakse keele arengute üle, antakse teada uutest võimalustest. Nüüdseks on sarjas artikleid

kirjutanud enamus EKI töötajatest, kõige enam siiski keelekorraldajad. Näiteks Maire Raadik pälvis

eelmisel aastal instituudi sisese tunnustuse kui viljakaim autor selles rubriigis. Vt keelekooli artikleid

http://portaal.eki.ee/meedia.html

Postimees avaldab artiklid paberlehes ja veebis, kus need on tasuta loetavad ning tagantjärele

leitavad. https://www.postimees.ee/search?query=keelekool. Sageli on keelekooli lood toodud ka

veebi esilehele, mis näitab, et neil on palju lugejaid. Artikleid jagatakse EKI Facebooki lehel ja siingi on

näha suurt lugejate huvi. Keelekooli artiklite sari Postimehes on juba neli aastat järjekindlalt iga nädal

hoidnud keeleteemasid avalikkuse ees ja saanud palju positiivset tagasisidet, olles seega jätkuvalt

elujõuline.

Esitaja: Emakeele Seltsi juhatus

34. Eesti keelega seostuva temaatika käsitlemine Postimehe rubriigis „Meie Eesti“

Tegija: Martin Ehala

Keeleteo kirjeldus: Martin Ehala toimetab külalistoimetajana Postimehe rubriigi „Meie Eesti“ alla

kuuluvat temaatilist rubriiki „Haridus ja teadus“. Selles käsitletakse Eestile olulisi küsimusi

üldhariduse, kõrghariduse ja teaduse valdkonnas. Nii ekspertide kui ka toimetaja artiklid toovad

lugejani köitvas publitsistlikus stiilis süvaanalüüsi, avavad uudseid vaatenurki ja toovad välja eri

seisukohti. Eesti keele kasutus, roll ja maine läbib enamikku käsitletud teemasid, 2019. aastal tõusis

esile eesti keele roll hariduses. Rubriigi veebilehel esile toodavate küsimuste all tõusevad esile

keelega seotud küsimused „Mida teha ühtse Eesti kooliga?“ ja „Mis saab eestikeelsest

kõrgharidusest?“. Mõlema teema puhul tuleb tunnustada toimetaja tööd eri vaatenurki esindavate

pädevate ekspertide valikul, mitmekesise ajakirjandusliku vormi kasutamisel (arutelud,

arvamusartiklid, toimetaja veerg), ajalehe tugevas osalemises ühiskondlikus diskussioonis.

Esitaja: Emakeele Seltsi juhatus