Eesti NATO Ühingu eriväljaanne NATO asutamise 65. ja Eesti NATOga liitumise 10. aastapäevaks 27. märts 2014

Lehe väLjaandmist toetavad: Usa saatkond eestis, Kanada saatkond, suurbritannia saatkond, Läti saatkond, Leedu saatkond, nato peakorter

NATO 65/10

Ootame teid Lennusadamas!

Krista mULenoKEesti NATO Ühingu juhatuse esimees

29. märtsil möödub Eesti liitu-misest NATOga kümme aastat ja 4. aprillil täitub 65 aastat NATO asutamisest.

Seoses oluliste tähtpäevade-ga korraldab Eesti NATO Ühing ürituste sarja «NATO 65/10», mille raames viidi läbi loome-konkurss, kus õpilased said ise välja mõelda NATO-teemalise laua- või arvutimängu, leiab aset rahvalik tähistamine Len-nusadamas, antakse välja raa-mat «Eesti NATO lugu. 1991–2004», viiakse läbi rahvusvahe-line tudengite konverents ja raa-maturetk üle Eesti.

Eesti NATO Ühingu ees-märk seda tähistamist korralda-des on väärtustada Põhja-Atlan-di allianssi kui Eesti peamist julgeolekutagatist ja pakkuda osasaamist kõigile ühiskonna-gruppidele, kelle jaoks turvaline

ja iseseisev Eesti on ülim väär-tus.

Ükski oluline muutus ei jää püsima, kui sellel ei ole laialdast toetust ühiskonnas. Eesti NATO Ühingu rolli on selles konteks-tis raske üle hinnata. Läbi aega-de on ühing suunanud erilise tä-helepanu noortele ja seeläbi te-gelenud Eesti tuleviku kindlus-tamisega. Eesti NATO Ühing oli üks väheseid, kes suunas oma teavituskampaania ka venekeel-sele elanikkonnale. Selle tule-musel sai võimalikuks lai ühis-kondlik toetus Eesti liikumisel NATO liikmelisuse poole.

Eesti NATO Ühingu raamat käsitleb aastaid 1991–2004, kuid ühingu tegevus kestab tä-naseni. 2001. aastal asutatud ko-danikuühendusse kuulub üle 200 inimese erinevatelt eluala-delt. Maailm muutub, ohuhin-nangud teisenevad, kuid sellele vaatamata on Eesti NATO Ühing sidusorganisatsioon erinevate ühiskonnagruppide vahel.

Ühingu eesmärgiks on siia-ni tugevdada kodaniku sidet rii-giga, aidates kaasa rahva kaitse-tahte kasvatamisele ning seelä-bi riigi suveräänsuse tugevdami-sele.

Kohtumiseni 29. märtsil Lennusadamas!

Vihmavarju all ei tohi unustada kodutööd

Urmas reinsaLUkaitseminister aastatel 2012–2014

Kümme aastat Eesti NATO liikmelisust on veenvalt näida-nud, et alliansi pa-kutav julgeolek po-

le ainult teoreetiline, vaid NATO on reaalselt ja praktili-selt suurendanud Eesti julgeole-kut ning me oleme praegu pa-remini kaitstud kui kunagi va-rem. See turvatunne aga ei tä-henda, et võime nüüd oma jul-geoleku eest hoolitsemise una-russe jätta.

NATO alusleppe 5. artikkel on andnud Eestile võimsa jul-geolekugarantii, mille kohaselt võrduks Eesti ründamine kõigi NATO 28 liikmesriigi ründa-

misega. Tuletan meelde, et tä-nu Washingtoni leppe 5. artik-lile pole alliansi 65-aastase aja-loo jooksul mitte ükski NATO liikmesriik langenud otsese sõ-jalise agressiooni ohvriks. Kui seda ei juhtunud isegi külma sõja kõige süngematel aastatel, siis on vähetõenäoline, et mi-dagi sellist võiks sündida prae-gu. NATO on endiselt maailma võimsaim sõjaline allianss, kel-lel on rohkem sõdureid, tanke, lennukeid ja sõjalaevu kui ühel-gi teisel sõjalisel blokil.

Mis puudutab Eestit, siis on kümme aastat NATO liikmeli-sust toonud kaasa terve rea praktilisi samme, mida ka tava-kodanikud tihti näevad ja taju-vad. NATOs on koostatud konkreetsed kaitseplaanid Ees-ti ja teiste Balti riikide kaitsmi-seks ning neid harjutatakse ka regulaarselt sõjalistel õppustel.

Balti riikide õhuruumi tur-vavad meie liitlaste hävituslen-nukid – ning nagu näitasid hil-jutised sündmused, on NATO võimeline seda võimekust ka väga kiiresti suurendama. Ees-

ti pinnal, õhuruumis ja ranni-kuvetes on juba rutiiniks muu-tunud rahvusvahelised sõjali-sed õppused, kus harjutatakse Eesti kaitsmist. NATO julge-olekuinvesteeringute fondist sai Eesti kümneid miljoneid eurosid Ämari lennubaasi re-konstrueerimiseks, milleta meil tõenäiliselt ei oleks praegu tipptasemel lennubaasi.

Nii on NATO liikmelisus koos meie enda riiklike tege-vustega Eesti esmase iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks muutnud meie julgeoleku kind-lamaks, kui see on ilmselt ol-nud kunagi varem ajaloos. See-tõttu on mõneti isegi arusaa-dav, miks leidub üksikuid ini-mesi, kes arvavad, et nüüd on õige aeg hakata kasseerima «rahudividende», loobudes si-semajanduse kogutoodangust kahe protsendi kasutamisest kaitse-eelarvele või loobudes aktiivsest osalemisest välismis-sioonidel.

Minu arvates oleks see tee hukatuslik, eriti hiljutiste Uk-raina sündmuste valguses. Me

saame tänu NATO liikmeks olekule vaadata julgelt tulevik-ku, kuid see ei tähenda, et me tohiks unarusse jätta oma ko-dutöö: kui tahame säilitada Eesti sõjalise kaitsevõime eda-sise arengu, peame hoidma kaitse-eelarvet vähemalt tase-mel kaks protsenti sisemajan-duse kogutoodangust; kui soo-vime hoida piisavalt suurt re-servarmeed, tuleb jätkata en-nast tõestanud ajateenistuse mudeliga; kui soovime hoida tugevaid suhteid liitlastega ja tõsiseltvõetava julgeolekusse panustaja mainet, ei tohi me ei-rata oma liitlaste muresid ja peame jätkama koos nendega aktiivset osalemist välismis-sioonidel.

Need Eesti riigikaitse põhi-alused on meile viimase küm-ne aasta jooksul toonud edu nii Eesti kaitseväe arendamisel kui ka rahvusvahelisel tasandil NATOs. Olen veendunud, et selline poliitika on kasulik nii praegu kui ka siis, kui tähista-me 20 aasta möödumist Eesti liitumisest NATOga.

27. märts 2014

2

Esimesed arutelud Baltimaade

kaitstavuse üle

robert nUricKAtlantic Councili vanemteadur

Kuulusin 1990ndate keskpaigast töö-rühma, mille kut-sus kokku toonane Taani kaitseminis-

ter Hans Hækkerup ja mida juh-tis tema asetäitja rahvusvaheli-se julgeoleku alal Per Carlsen. Töörühm kohtus Taanis mitu korda aastas, et arutada stratee-giat, mis toetaks Balti riikide võtmist NATO ridadesse.

Töörühm lähtus tõdemu-sest, et kuigi võis eeldada, et NATO esitab uutele liikmetele kutsed 1997. aasta suvele ka-vandatud tippkohtumisel, ei ol-nud Balti riikide liikmelisus veel NATO päevakorras.

Seepärast seisid töörühma ees eelkõige küsimused, kuidas hoida NATO uksed lahti ka pä-rast esimest laienemisvooru ja kuidas valmistada alliansis ette poliitiline pind arusaamisele, et Balti riigid on igati väärikad kandidaadid kohe, kui laiene-mine edasi liigub.

Töörühm pidi korduvalt oponeerima argumentidega, mida esitati Balti riikide liikme-lisuse vastu. Üks levinumaid oli järgmine: Balti riigid ei ole kui-dagi kaitstavad ning NATO põ-hikirja 5. artikli kohustust nen-de suhtes ei saaks tõsiselt võtta, mis võiks muutuda lausa ohtli-kuks.

Mõned Balti riikide liikme-lisuse toetajad vastasid, et kaits-tavus ei ole üldse oluline: lõp-puks ei ole kaitstav ka Berliin, aga ometi ei kahtle keegi selles, et 5. artikkel kehtib igati Saksa-maa suhtes. Peagi selgus, et sel-lest üksi ei piisa, sest julgeole-kusituatsiooni ei saanud kuigi hästi võrrelda.

Polnud mõeldav, et Berliini ründamine saaks toimuda ilma NATO ja Varssavi pakti riikide üldise sõjata, mistõttu NATO seisukohalt ei olnud siin tegu mitte niivõrd Berliini kaitstavu-sega, kuivõrd üldise NATO ja Varssavi pakti sõjalise tasakaa-luga. Baltimaade olukord oli paraku teistsugune: polnud su-gugi võimatu ette kujutada rün-nakut Balti riikide vastu sõltu-mata laiema ida-lääne konflikti olemasolust või puudumisest.

kaks analüüsi

Sestap leidis meie töörühm 1996.–1997. aastal, et peame hakkama kaitstavuse problee-miga tõsisemalt tegelema. Lootsime, et nii suudame lõ-puks ometi avaliku debati selle-le tahule anda vähemalt teisi mõõtmeid või isegi selle ole-must täielikult muuta.

Analüüse valmis kaks. Ühe neist koostas Michael Clemme-sen, toonane Taani kaitseatašee Balti riikides ja hilisem Balti

kaitsekolledži esimene juhata-ja. Teise valmistasin mina koos William O’Malley, RANDi juu-res tegutseva USA maaväeoh-vitseriga.

Me töötasime Billiga välja analüütilise meetodi, mida sai rakendada alati, kui meil oli va-ja kiiresti mõista mõne uue sõ-jalise probleemi olemust. Põhi-joontes oli see järgmine: me ase-tasime lauale suured kaardid, katsime need kilega, kirjutasime viimase peale kõik, mida me teadsime asjasse puutuvatest sõ-jajõududest, rajatistest ja logisti-kast, ning pakkusime välja või-malikud konfliktistsenaariumid. Seejärel esitasime küsimuse: kui me oleksime Nõukogude sõja-väeplaanijad Moskvas, kuidas korraldaksime nende stsenaa-riumide raames operatsioone?

Asja mõte ei olnud mitte ennustada tulemusi, vaid hoo-pis kindlaks määrata tähtsai-mad sõjalised probleemid ja kõhklused, mis operatsioonide-ga võiksid kaasneda, sellisel moel, nagu neid võiks endale ette kujutada Venemaa kindral-staabi plaanija, ja siis paika pan-na peamised probleemid ja tä-henduse lääne seisukohalt.

Töörühma läbimängimistel võtsime ette neli välja pakutud stsenaariumi, mis võinuksid il-lustreerida võimalikult mitme-suguseid sõjalisi situatsioone:• Narva/Sillamäe «äranapsami-

ne»,• operatsioon Põhja-Eesti täht-

samate poliitiliste ja sõjaliste rajatiste hõivamiseks,

• operatsioon koridori loomi-seks läbi Leedu territooriumi Kaliningradi,

• operatsioonid kõigi kolme Balti riigi taasokupeerimiseks.

Nende stsenaariumide kaa-lumisel kujunesid mõned üldi-semad tähelepanekud.

Esiteks selgus oodatult, et otsustava tähtsusega on hoia-tusaeg – ning see erines tunta-valt, mis võis tähendada üpris olulisi tagajärgi nii Baltikumi kui ka laiemalt lääne poliitikale.

Nõndanimetatud tagasi-hoidlikumal juhtumil (Narva/Sillamäe «äranapsamine») oleks operatsioonide asjatund-liku plaanimise korral taktikali-ne hoiatus peaaegu olematu. Aga mida suuremaks operat-sioonid lähevad, mida enam nõuavad need mitmesuguste Venemaa relvajõudude osade kaasamist, mida rohkem on va-ja vahendeid nende liigutami-seks ja toetamiseks, seda pikem on ka hoiatusaeg, kõige nõudli-kumate stsenaariumide puhul juba pigem nädalates. Teiselt poolt tuli siiski tõdeda, et mõ-ned näitajad võivad olla mitme-ti tõlgendatavad, eriti operat-sioonide ettevalmistamise alg-järgus.

Teiseks leidsime, et isegi Ve-nemaa ja Balti riikide jõudude äärmiselt suurt tasakaalustama-tust arvestades suureneks ope-ratsioonide ulatuse kasvades ühtlasi tugevasti ka plaanimis-ebakindlus. Kui pidada silmas toonast usku Venemaa relvajõu-dude tugevusse, siis vaevalt oleksid need pannud Venemaa plaanijat kahtlema operatsioo-nide edus. Küll aga oleksid need teinud vähegi konservatiivsema-le plaanijale keeruliseks arvata-vate (aineliste ja poliitiliste) kao-tuste hindamise, mida operat-sioonid võiksid endaga kaasa tuua.

sarnased järeldused

Olulisele kohale oleksid kerki-nud järgneva võimu kehtesta-mise küsimused ja sellega kaas-nev vajadus politsei- ja sisevä-gede üksuste järele. Suurima ehk kõigi kolme Balti riigi oku-peerimist ette nägeva stsenaa-riumi korral oleks väga oluliseks ebakindluseks kujunenud lääne võimalik reaktsioon: kas kon-servatiivne plaanija või ameti-isik eeldaks lääneriikide vaiki-mist?

Kolmandaks selgus, et ena-mikul juhtudel suurendaksid suhteliselt hõlpsad parandused, näiteks Balti riikide mõningane õhukaitsevõime (eriti õhukait-se lennuväljade ümber) ja tan-kitõrjesüsteemid, tunduvalt ebakindlust ja seeläbi Venemaa plaanimisraskusi.

Lõpuks oli üks olulisi tegu-reid asümmeetrilise jõudude tasakaalu, mitmeti tõlgendata-va ja mitmesuguse pikkusega hoiatuse ning geograafilise lä-heduse tingimustes lääne mis tahes reageeringu korral otsus-tusaja lühidus.

Hoiatus võis küll olemas olla, ja mõnel juhul isegi mitu nädalat varem, aga aega tõhusaks tegut-semiseks enne operatsioonide al-gust oleks nii või teisiti olnud vä-he. Sestap oli uuringu põhisõ-num: otsustamisaja lühidust ar-vestades seavad niisugused stse-naariumid lääne paratamatult sil-mitsi tõsiste kriisiohjeprobleemi-dega sõltumata sellest, kas Balti riikidele on antud mingeid (ametlikke või muul moel) julge-olekugarantiisid või mitte.

Huvitaval kombel jõudis Michael Clemmeseni täiesti teistsuguse analüütilise meeto-diga tehtud uuring üldjoontes samale tulemusele. Minu mee-lest on isegi tagasi vaadates ras-ke hinnata, millist mõju võis töörühma tegevus avaldada laiemale alliansisisesele arute-lule Balti riikide liikmelisuse üle.

Tahaksin siiski märkida, et mõlemas analüüsis pooldati mõningaid väga selgeid samme, näiteks õhu- ja tankitõrjevõime edendamine, mis ei pruugiks küll mõjutada lõplikku tule-must, aga suurendaks Venemaa ebakindlust nii operatiivses kui ka poliitilises plaanis, sest osu-taksid lääne selgele huvile siin piirkonnas.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

kronoloogia – 28 sündmust

1991 • 7.–8. november – NATO Rooma tippkohtumine võtab vastu uue NATO strateegilise kontseptsiooni; NATO otsustab edasi arendada alustatud kontakte Kesk- ja Ida Euroopa riikidega, sh Balti riikide-ga.

• 12. november – välisminister Lennart Meri külastab NATO pea-korterit ja esineb Põhja-Atlandi Nõukogus.

• 20. detsember – NATO ja part-nerriikide välisministrite kohtumi-sel Brüsselis asutatakse Põhja-Atlandi koostöönõukogu NACC. Eesti on üks asutajaliikmetest.

1992 • 14.–15. märts – esimene NATO peasekretäri Manfred Wörneri vi-siit Eestisse.

1993• 15. detsember – Balti riikide presidendid teatavad ühisavaldu-ses, et Eesti, Läti ja Leedu võtavad suuna NATOga liitumisele.

1994 • 10.–11. jaanuar – NATO Brüsseli tippkohtumisel luuakse rahupart-nerlusprogramm (PfP).

• 3. veebruar – välisminister Jüri Luik allkirjastab Brüsselis Eesti ühinemise PfP-ga.

• 24.–31. oktoober – Eesti kaitse-väelased osalevad PfP rahuvalve-õppusel «Co-operative Spirit 94».

1995 • 1. märts – NATO kinnitab esime-se Eesti individuaalse partnerlus-programmi IPP.

• 28. september – NATO avaldab laienemise uuringu.

1996 • 7. mai – riigikogu kiidab ühe-häälselt heaks dokumendi «Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad», mis kinnitab NATO liikmesust kui Eesti kaitsepoliitika eesmärki.

• 24. september – USA kaitsemi-nistri William Perry avaldus, et Balti riigid ei ole veel valmis kand-ma NATO liikmesusest tulenevaid kohustusi.

1997 • 8.–9. juuli – NATO Madridi tipp-kohtumisel esitatakse liitumiskut-se Poolale, Tšehhi Vabariigile ja Ungarile, tippkohtumise lõppdek-laratsioon mainib liituda soovivate riikide hulgas ära ka Balti riigid.

• 10.–22. juuli – Eestis toimub rahvusvaheline PfP vaimus väliõp-pus «Baltic Challenge 97»

1998 • 16. jaanuar – USA president ja Balti riikide presidendid kirjutavad Washingtonis alla USA-Balti harta-le, mis kinnitab, et USA toetab Ees-ti, Läti ja Leedu pingutusi NATOga liitumiseks.

• 28. juuli – moodustatakse asja-tundjate komisjon Eesti ja NATO vahelise koostöö arendamiseks ja ametkondadevahelise töö koordi-neerimiseks.

1999• 23.–25. aprill – NATO Washing-toni tippkohtumine. NATO kiidab heaks uue strateegilise kontsept-siooni; üheksa NATOga liituda soo-vivat riiki kutsutakse osalema liik-mesuse tegevuskava programmis.

• 12. august – moodustatakse mi-nistrite komisjon Eesti NATOga lii-tumise küsimuste läbitöötami-seks.

• 21. september – valitsus kinni-tab esimese NATOga liitumist kä-sitleva riikliku aastaprogrammi (ANP).

2001• 11. jaanuar – USA senati välis-asjade komitee esimees Jesse Helms avaldab Kongressi priori-teete käsitlevas kõnes kindlat toe-tust esitada Balti riikidele NATOga liitumise kutse 2002. aastal.

• 15. juuni – USA president Geor-ge W. Bush rõhutab Varssavis peetud kõnes, et kõigil Euroopa uutel demokraatiatel Balti merest Musta mereni peab olema sama-sugune võimalus oma julgeoleku ja vabaduse kindlustamiseks ning samasugune võimalus ühineda Euroopa institutsioonidega, nagu on Euroopa vanadel riikidel.

2002• 21.–22. november – Praha tipp-kohtumine. Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Slo-veenia kutsutakse NATOga liituma.

2003• jaanuar – algavad liitumisläbi-rääkimised NATOga.

• 26. märts – NATO liikmesriigid allkirjastavad seitsme liituma kut-sutud riigi liitumisprotokollid. Al-gab ratifitseerimisprotsess liik-mesriikides.

2004• 5. veebruar – NATO liikmesriigid lõpetavad uute liitujate liitumis-protokollide ratifitseerimise.

• 10. märts – riigikogu kiidab heaks Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise.

• 29. märts – ühinemiskirjade hoiuleandmine Washingtonis – Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Ru-meenia, Slovakkia ja Sloveenia saavad NATO liikmeks.

• 2. aprill – lipuheiskamise tsere-moonia ja NATO välisministrite erikohtumine Brüsselis NATO peakorteris seitsme uue liikmes-riigi Põhja-Atlandi lepinguga ühi-nemise puhul.

Tagasihoidlikumal juhul ja operatsiooni asjatundliku plaani­mise korral oleks taktikaline hoiatus pea olematu.

Ilmub esimene suurem ülevaade Eesti liitumisest NATOgaEesti NATO Ühingu eest-

võttel ilmub NATOga lii-tumise 10. aastapäeva tä-

histamiseks raamat «Eesti NATO lugu. 1991–2004». Tege-mist on esimese eestikeelse laia-haardelisema teosega, mis ka-jastab Eesti liitumisprotsessi NATOga.

Raamatu mahukama osa moodustavad tagasivaatavad artiklid poliitikutelt, diplomaa-tidelt, riigiametnikelt ja kaitse-väelastelt, kes oma tegevusega aitasid Eesti NATO-eesmärki saavutada.

Raamat kajastab NATOga liitumise erinevaid ajajärke ja tahke – alates 1991. aastal esi-mese Eesti välisministrina NA-TO peakorterit külastanud Len-nart Meri visiidist liitumiskutse

esitamiseni NATO Praha tipp-kohtumisel 2002 ja uute liikmes-riikide liitumise tseremooniani Brüsselis 2004. aasta 2. aprillil.

Käsitlemist leiavad olulise-mad välispoliitilised arengud, Eesti enda ettevalmistused liitu-miseks, Eesti kaitseväe areng NATOga liitumise kontekstis, kaitseväe rahvusvahelistel mis-sioonidel osalemise algus, avaliku arvamuse kujunemine NATOga liitumise osas, USA eestlaste te-gevus ning paljud teised teemad.

Kogumikku andsid oma pa-nuse ka mõned välismaalased, kes Eesti ja Balti riikide NATO-ga liitumise protsessiga vahe-tult kokku puutusid. Kaks raa-matu artiklit annavad ülevaate Eesti NATO Ühingu sünniloost ja tegevusest esimestel aastatel.

President Toomas Hendrik Ilvese eesõnaga algav raamat sisaldab 36 artiklit. Kirjutajate hulgas on Mart Laar, Siim Kal-las, Jüri Luik, Ants Laaneots, Johannes Kert, Sven Mikser, Andrus Öövel, Harri Tiido, Vello Loemaa, Sulev Kannike, Mari Tomingas, Margus Kol-ga jt.

Raamatu sissejuhatav osa «Eesti ja NATO 1991–2004. Ülevaade» annab edasi põhi-faktid ja valiku olulisematest sündmustest Eesti NATOga lii-tumise teel. Raamatu lisades on avaldatud kõige olulisemad tee-masse puutuvad dokumendid. Fotod pärinevad suures osas NATO arhiivist. Kogumiku koostasid Lauri Lindström ja Henrik Praks.

Eesti Nato lugu1991–2004

Eesti N

ato

lugu. 19

91–20

04

27. märts 2014

3

«Trident Juncture 2015» – alliansi suurim õppus Euroopas

roLand mUrofkaitseväe peastaap

Kui eelmisel aastal Balti riikides ja Poo-las aset leidnud NA-TO reageerimisjõu-dude õppust «Stead-

fast Jazz» on nimetatud allian-si viimase 20 aasta kõige täht-samaks, sest esimest korda pä-rast külma sõja lõppu harjutati liikmesriigi territooriumi kaits-mist, siis 2015. aastal Hispaa-nias, Itaalias ja Portugalis läbi viidavast «Trident Juncture’ist» tõotab kujuneda NATO viimas-te aegade suurimaid õppusi.

Reageerimisjõud on NATO alalises valmisolekus esmane väekontingent, mis vajadusel peab Põhja-Atlandi Nõukogu otsusel olema valmis ka Eestit kaitseks välja astuma. Seda eel-mise aasta õppusel harjutatigi.

NATO arendusväejuhatuse ülema kindral Jean-Paul Palo-merose sõnul on NATO liik-mes- ja partnerriigid teinud pa-nuseid ligi 20 000-mehelise väe-kontingendi ettevalmistamiseks

2015. aasta õppustel, mille val-misolekuperiood algab 2016. aastaga. Balti riigid on teatanud valmisolekust panustada ühise pataljoniga, mille tuumiku moodustab Scoutspataljon.

«Trident Juncture» on läbi aasta vältava õppusteseeria kul-minatsiooniõppus, kus harjuta-takse kõigi väeliikide koostööd. Kui «Steadfast Jazzil» viidi staa-pide ja taktikaliste üksuste õp-pused läbi samaaegselt, siis 2015. aasta toimub õppus kahes osas, millest esimene leiab aset 3.–16. oktoobrini ja teine, vä-liharjutuste osa 21. oktoobrist 6. novembrini. Tõenäoliselt saab suurimat vägede kontsentrat-siooni näha Hispaanias, kus harjutavad eelkõige maaväeük-sused.

«Trident Juncture» on osa NATO uuest ühendatud jõu al-gatusest (Connected Forces Ini-tiative), mille eesmärk on leida viise, kuidas erinevate riikide väljaõpet rohkem omavahel si-duda, et üksuste ühine võitlus-võime säiliks ka pärast ISAFi operatsiooni lõppu Afganista-nis.

Üheks võimalusena nähak-se sarnase õppuste stsenaariu-mi kasutamist nii rahvuslikel kui NATO õppustel. Kui prae-gu kasutatakse reageerimisjõu-dude ettevalmistamiseks Skol-kani-nimelist stsenaariumi, mil-les vaenulik suurriik Botnia

ründab Eestit, siis 2015. aastaks valmib NATO ühendsõjakesku-ses Norras Stavangeris uus stse-naarium koodnimega «Soro-tan».

«Sorotaniga» seotud õppu-sed leiavad enne «Trident Juncture’i» aset näiteks Ühend-kuningriigis ja Türgis. Ühenda-tud jõu raames toimuvaid õppu-seid, mis aitavad NATO reagee-rimisjõude ette valmistada, on aga teisigi, näiteks testitakse õp-pusel «Unified Vision 2015» uute mehitamata luurelennuki-te Global Hawk sobivust NATO süsteemidega. Viie Global Haw-

ki, mis NATO ridades saavad nimeks NATO AGS, hankes osaleb ka Eesti.

Kuna sõjaliste operatsiooni-de juhtimine toetub tänapäeval olulisel määral infotehnoloogia-le, on küberrünnakud muutu-nud reaalsuseks, millega NATO ja liikmesriigid õppusi ning operatsioone planeerides pea-vad arvestama. Seetõttu on kü-berkaitse harjutamine saanud osaks kõigist suurematest NA-TO õppustest ja küberkaitset harjutatakse ka «Trident Junc-ture’il».

Et tänapäevaste konfliktide

lahendamisel mängivad lisaks sõjalistele jõududele olulist rol-li erinevad rahvusvahelised or-ganisatsioonid, vabaühendused ja valitsusasutused, on vajalik ka nende kaasamine konfliktide la-hendamisel.

Eelkõige on siin silmas pee-tud erinevaid ÜRO allorganisat-sioone, Punast Risti ja teisi tsi-viilorganisatsioone, kes kriisi-piirkondades abi osutavad. NA-TO on mõistnud vajadust ka nende organisatsioonide kaasa-miseks õppustele ja kuigi al-lianss on viimaste operatsiooni-de käigus nendega koostööd tei-

nud, pole ühenduste esindajad seni õppustel osalenud. Koostöö vajadust on praeguseks mõiste-tud küll mõlemapoolselt, kuid takistuseks võib siin saada sõl-tumatuse tagamine.

Nimelt võib sõltumatuse puudumine kriisipiirkondades muuta organisatsioonide tege-vuse võimatuks, sest sõjaliste jõududega koostöö ei tekita tih-tipeale kohalikes usaldust. Or-ganisatsioonide osalemiseks «Trident Juncture’il» lõplikku otsust siiski veel tehtud ei ole, selle peab langetama Põhja-At-landi Nõukogu.

NATO peasekretär Andres Fogh Rasmussen, Läti president Andis Berzins, Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Leedu president Dalia Grybauskaite «Steadfast Jazzi» ajal pressikonverentsi andmas.

Poolas «Steadfast Jazzil» osalenud sõdurid tegemas demonstratsioonesinemist õppust kajastanud ajakirjanikele. Fotod: ReuteRs/scanpix

Ameerika Ühendriikide õhuväele kuuluv Global Hawk tüüpi mehita-mata luurelennuk.

27. märts 2014

4

Kapten arvo jõesaLUEesti kontingendi teabeohvitser 2010. ja 2013. aastal

Märtsi alguses möödus 11 aastat esimese kaitseväe üksu-se lähetamisest

sõjalisele operatsioonile Afga-nistani. Nende aastate jooksul on nii Kabuli lähistel, Kandaha-ris kui ka Helmandi provintsis teeninud erinevad üksused ja suurel arvul kaitseväelasi.

Esimene kaitseväe üksus Afganistanis oli kuueliikmeline demineerimismeeskond, mis teenis pealinna Kabuli ümbru-ses, et puhastada sealseid alasid

lõhkekehadest ja maamiinidest. Viimane demineerimismees-kond teenis Afganistanis 2007. aastal.

Väiksematest üksustest mai-nivad äramärkimist veel rahvus-vaheliste julgeolekuabijõudude koosseisu lähetatud sõjalised vaatlusmeeskonnad, perrooni-teenindusmeeskonnad Kabuli lennuväljal, lähikaitsemeeskon-nad, mille ülesanne oli Eesti as-jurit turvata, ning inimluure meeskonnad, aga ka isevalmis-tatud lõhkekehade kahjutusta-mise meeskonnad. Esimene ja-laväekompanii jõudis Helman-disse 2006. aastal.

Tõsi, esimene jalaväekompa-nii Afganistanis kandis küll kompaniile viitavat nimetust Estcoy-2, kuid oli siiski rüh-masuurune. Omamoodi märki-mist väärt on fakt, et nii esime-se kui ka viimase jalaväeüksuse mehitamine Helmandi provint-sis oli ja on Scoutspataljoni Charlie-kompanii kanda.

Lisaks jalaväelastele teeni-

vad hetkel Helmandi provintsis ka logistikud, staabiohvitserid ja arstid Camp Bastioni välihaig-las. Suurim üksus viimases kait-seväe Afganistani kontingendis on jalaväekompanii, kus teenib ligi 120 kaitseväelast.

Praeguseks on järg jõudnud viimase kaitseväe lahingüksuse-ni, milleks on jalaväekompanii Estcoy-17. Viimane jalaväekom-panii tuleb koju mais.

Alates Helmandisse tulekust 2006. aastal on Eesti jalaväela-sed paiknenud erinevates piir-kondades ja baasides – lisaks Camp Bastionile veel provintsi-pealinnas Lashkargāh’s, hülja-tud linnas Now Zadis ning pat-rullbaasides Pimon ja Wahid. Viimases neist teenisid eestla-sed kokku 144 nädalat, mis kompaniidesse ümber panduna tähendab Estcoy-9st Estcoy-14ni.

Teenistus patrullbaasis Wa-hid tähendas kindla maa-ala turvalisena hoidmist, mille saa-vutamiseks tegid kaitseväelased

loendamatu hulga igapäevaseid patrulle oma vastutusalal ja me-hitasid erinevaid kontrollpunk-te, mis vajadust mööda kas su-leti või anti üle koalitsioonipart-neritele või Afganistani enda julgeolekujõududele. Samuti tä-hendas patrullbaasis Wahid tee-nimine igapäevast tihedat suht-lust kohaliku elanikkonnaga. Kompaniiülemad olid tihtilugu külavanema rollis, kes pidasid koos kohalike meestega koos-olekutel nõu, kuidas kohalikku elu parandada ja ümbruskonda turvalisemaks muuta.

Viimaste kompaniide teenis-tus erines varasematest selle poolest, et neil ei olnud kindlat maa-ala, mida mässulistest puh-tana hoida, kogu rotatsiooni vältel paikneti Camp Bastionis, kust kompanii tegutses Hel-mandi väekoondise manööver-kompaniina terve väekoondise vastutusala piires.

Kuigi eriüksuslased teenivad Helmandist kaugel ja nende töö on saladuslooriga kaetud, ei to-

hi ka nende panust unustada. Praeguseks on missioonil teeni-nud kaks Eesti erioperatsiooni-de meeskonda, mõlemad ühes Afganistani väikseimas provint-sis, kus elanikke on pea miljoni võrra vähem kui Helmandis.

Eesti eriüksuslaste ülesanne seal oli nii-öelda mentorluse põ-himõttel õpetada ja toetada Afganistani julgeolekujõudude eriüksuslasi, tehes nendega har-jutusi ja käies koos operatsioo-nidel. Viimaste ülesannete täit-misel oli domineeriv roll Afga-nistani võitlejail, olgu tegu siis julgestuspatrullidega, võimalike relvapeidikute läbiotsimise või kõrge riskiastmega arreteeri-mistega. Lisaks täitis Afganista-ni eriüksus kiirreageerimisük-suse rolli, et vajadusel regulaar-armeele või politseiüksustele appi minna.

Eesti eriüksuslased osalesid kõikidel operatsioonidel koos Afganistani partneritega. Vii-maste lugupidamine saavutati koos operatsioonidel osaledes ja

rasketel hetkedel toetades ning neile kindlustunnet pakkudes.

Lisaks eelmainitutele on Helmandis teeninud erinevatel ametikohtadel staabiohvitserid ja -allohvitserid. Helmandi suu-rima sõjaväebaasi Camp Bastio-ni välihaiglas on teeninud Eesti sõjakirurgid ning arstid ja õed.

Oma oskused on Helmandi kuumuses proovile pannud ka meie õhuväe piloodid, kellest kaks teenisid Ameerika Ühend-riikide maaväe koosseisus heli-kopteritel Black Hawk ja selle loo kirjutamise ajal teenib Hel-mandi provintsis Eesti õhuväe kopteripiloot Ühendkuningriigi maa väe kopteriüksuse ülema abi-na ja helikopter Lynxi piloodina.

Afganistanis teenimine on Eesti kaitseväelastele andnud hindamatu kogemuse ja tõstnud Eesti riigi ja sõdurite tõsiselt-võetavust meie liitlaste hulgas. Selle juures ei tohi me ära unus-tada neid üheksat meest, kes on Afganistanis oma kohust täites langenud.

Afganistan suurendas Eesti tõsiseltvõetavust

naTO omaks sai isaF 2003. aastalTänapäeval NATO rahvusvaheliste julgeoleku-abijõududena tuntud ISAFi missioon ei olnud sugugi alguses Põhja-Atlandi alliansi juhtimise all. 2001. aasta detsembris ÜRO Julgeoleku-nõukogu resolutsiooniga number 1386 alguse saanud operatsioon läks NATO juhtimise alla 2003. aastal. Siis andis ÜRO mandaadi ka ISAFi laiendamiseks Kabulist ja selle lähiümbrusest välja, kogu Afganistani territooriumile. Sel aas-tal missioon lõpetatakse.

eestlased läksid Helmandisse 2006. aastalEesti kaitseväelased teenivad Afganistanis 2003. aastast. Esimesena teenis seal demineerimismeeskond. 2006. aas-tast teenivad Eesti kaitseväelased Lõuna-Afganistanis Hel-mandi provintsis, kus on läbi aastate käinud ka veriseim sõ-jategevus.

Eesti kaitseväe Afganistani kontingendi selgrooks on Estcoy nime kandev jalaväekompanii, sellele lisanduvad rahvuslik lo-gistiline toetuselement, sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskond ja staabiohvitserid. Eesti jalaväekompanii langetab oma lipu Hel-mandis Camp Bastioni sõjaväebaasis tänavu mais.

27. märts 2014

5

ameeriKa ÜhendriiKide sUUrsaatKond eestis

Eesti, Läti ja Leedu NA-TOga liitumise 10. aastapäeva tähistades võime ühtlasi tähista-da ka Eesti ja kogu

Baltikumi esilekerkimist olulise sõjalise võime, mõtte ja väljaõp-pe keskusena koostöös Ühend-riikide ja alliansiga tervikuna.

Eesti kaitseministeerium ja kaitsevägi on viimasel kümnen-dil andnud olulise ja väärtusliku panuse NATO ja koalitsiooni sõjalistesse operatsioonidesse kogu maailmas. Tuginedes Ees-

ti varasematele kogemustele Balkanil, jalaväerühma osalemi-sele Iraagi operatsioonis alates 2003. aastast ja samast aastast alanud osalemisele ISAFi rida-des, on Eesti sõdurid ja tsiviilisi-kud teeninud Afganistanis ISA-Fi ridades väärikalt ja väljapaist-valt. Eesti kompanii on koostöös NATO partnerite Ühendku-ningriigi, Taani ja Ameerika Ühendriikidega tegutsenud ala-tes 2008. aastast Helmandi pro-vintsis, kusjuures Eesti kahekor-distas oma panust Afganistani 2009. aasta presidendivalimiste ajaks. 2012. aastast laiendas Ees-ti veelgi oma missiooni, kaasates erivägede sõdureid, kes on sa-muti ennast Afganistanis väga heast küljest näidanud.

Eesti panus NATO ja rah-vusvahelistesse ettevõtmistesse pole piirdunud ainult sõjaväe-lastega. Eesti kaitseministeeriu-mi ametnikud on aidanud NA-TO väljaõppemissiooni raames

oma Afganistani kolleegidel tu-gevdada institutsionaalset suut-likkust ning Eesti politseinikud on osalenud Afganistani polit-seinike väljaõpetamisel Kanda-hari provintsis. Mõistnud, et Afganistani missioon nõuab ko-gu valitsuse kaasamist, on olu-lisi ressursse Afganistani olude edendamisse eraldanud ka Ees-ti välisministeerium.

NATO liikmesriigina on Eesti andnud tugeva panuse, et allianss suudaks mõista ja la-hendada tulevikus aina rohkem tähtsust koguvaid probleeme. Eestis asub 2008. aastast NATO kooperatiivne küberkaitse kom-petentsikeskus. See on kujune-nud küberkaitse alal üheks juh-tivaks idee- ja tegutsemiskesku-seks.

Küberkaitsekeskus on kor-raldanud tähtsaid õppusi ja kon-verentse, millel on osalenud Ühendriikide, liitlaste ja par t-ner riikide olulisemad juhid ja

asjatundjad, ning seeläbi ühen-danud Eesti muu maailma kü-berkaitse eesliiniga. Ühendrii-gid on uhkusega osalenud kü-berkaitsekeskuse tegevuses ala-tes 2011. aastast.

Eestile iseloomulik e-valit-suse ja küberkaitse laiahaardeli-ne käsitlemine on eeskujuks ko-gu maailmas ning Eesti on ak-tiivselt jaganud oma kogemusi partnerriikidele nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Eestis peetavad konverentsid, näiteks Lennart Meri konverents ja iga-aastane Balti kaitsekonverents, toovad kokku tähtsaid juhte ja mõtlejaid kogu maailmast, aida-tes seeläbi mõtestada julgeole-kuteemasid nii NATO raames kui ka Euroopas tervikuna.

Samuti on Eesti tõsiselt võt-nud liitlaste kohustust hoolitse-da sõjalise väljaõppe eest, seda nii NATO raames kui ka koos-töös Ühendriikide ja teiste part-nerriikidega. Eesti on jõuliselt

rõhutanud õppuste tähendust NATO-le ning saatis märkimis-väärsel hulgal sõjaväelasi NATO 2012. aasta «Steadfast Jazzi» õp-pusele. Eesti maailmaklassiga Ämari lennubaas on vastu võt-nud paljusid Ühendriikide ja teiste alliansi liikmesriikide len-nukeid iga-aastase piirkondliku «Saber Strike’i» õppuse käigus. Lisaks on USA ja liitlaste sõja-väelased aktiivselt osalenud Ees-ti iga-aastasel lahingõppusel «Kevadtorm». Ühendriigid ja Eesti uurivad koostöös NATO riikide ja alliansi partneritega jätkuvalt võimalusi korraldada uusi põnevaid õppusi, et säilita-da alliansi praegune koostegut-semisvõime.

Viimaks tuleb öelda, et Ees-ti on möödunud aastakümnel aktiivselt investeerinud kaitse-võimesse, millel on alliansile suur väärtus. Sisemajanduse ko-gutoodangust kahe protsendi eraldamine kaitsekulutusteks on

lubanud Eesti kaitseväel aktiiv-selt osaleda operatsioonides ko-gu maailmas, kuid samal ajal on investeeritud ka varustusse ja taristusse, mis aitab kaasa NA-TO traditsiooniliste ülesannete täitmisele.

Eesti, Läti ja Leedu on alates 2004. aastast andnud väärtusli-ku panuse NATO üha kasvavas-se võimekusse. Eesti, Läti ja Leedu sõjaväelased, teenigu nad jalaväekompaniides, politsei väljaõppe üksustes, eriüksustes, helikopteri väljaõppe meeskon-dades või staapides, on olnud väga hea väljaõppega ja täienda-nud alliansi operatsioone oma eripärase pilguga. Nende riiki-de NATOsse kuulumise 10. aas-tapäev on kui hetkeline peatus-punkt, mille järel terendab ees veel tihedam koostöö liitlaste ja partneritega.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Baltimaad on tõusnud esile sõjalise võime keskusena

3428 langenuna kaotatutAfganistani missioonil surma saanud liitlassõdurite üle arvet pidava veebi-lehe icasualties.org andmeil on seal elu jätnud 3428 ISAFi vägede võitlejat. Enim ohvreid on kandnud Ameerika Ühendriigid, kes on seal kaotanud 2315 inimest. Ohvriterohkeim oli koalitsioonile 2010. aasta, kui suri 711 nende sõdurit. Tänavu on langenuid 19.

Eestlasi on surma saanud üheksa. Nooremseersant Jako Karuks ja seer-sant Kalle Torn 2007. aasta 23. juunil, vanemveebel Ivar Brok 2008. aasta 24. mail, veebel Allain Tikko 2009. aasta 15. juunil, seersant Raivis Kang ja veebel Eerik Salmus 2009. aasta 23. augustil, nooremseersant Kristjan Ja-lakas 2009. aasta 15. detsembril, nooremseersant Herdis Sikka 2010. aasta 30. augustil ning kapral Agris Hutrof 2011. aasta 15. oktoobril.

eesti tsiviilabiLisaks ilmselt rahvusvaheliselt kõige enam silma tor-ganud jalaväekompaniide saatmisele on Afganistan kuulunud ka aastaid Eesti arenguabi prioriteetriikide sekka. Aastatel 2006–2012 saatis Eesti Helmandisse ka tervishoiueksperte, kes koordineerisid selle mahajää-nud provintsi meditsiinisüsteemi arendamist: näiteks toetust provintsi keskhaiglale Lashkar Gah’s ja kooli-tusi ämmaemandatele.

Praegu pakub Eesti koolitusi Afganistani diplomaati-dele, tuletõrjujatele ja õpetajatele ning Tallinna Ülikool aitab Kabuli ülikoolil välja töötada IT-alaseid magistri-programme.

ka Šveitsi sõjaväelased on seal teeninudAfganistani missioonil osalenud riikide nimekiri ula-tub poolesaja kanti. Lisaks NATO riikidele on sinna üksikuid kaitseväelasi saatnud ka näiteks Austria, Iirimaa ja Šveits ning suuremaid kontingente näiteks Austraalia ja Uus-Meremaa. ISAFi missioonil on li-saks NATOsse kuuluvale Türgile kaasa löönud selli-sed moslemiriigid nagu Bahrein ja Araabia Ühend-emiraadid. Praeguse seisuga on suurim NATO-väline panustaja Gruusia 805 sõduriga, kes nagu eestlased-ki teenivad Helmandi provintsis.

27. märts 2014

6

Briti-Eesti kaitsekoostöö

chris hoLtbyÜhendkuningriigi suursaadik Tallinnas

Üle 60 aasta tagasi sai Ühendkuningriigist üks NATO rajajaid ning allianss on meie riigikaitse ja

julgeoleku alustala seniajani. Me teeme paljude partneritega koos-tööd teisteski julgeolekufoorumi-tes, kuid just koostegutsemisvõi-me ja usaldus, mille me oleme loonud oma liitlastega NATOs, on olnud Ühendkuningriigi kõi-ge põhilisem julgeolekugarantii juba aastakümneid.

Kümne aasta tagune laiene-mine muutis NATO tugeva-maks ja sellest alates on Ühend-kuningriik olnud eriti tugevates partnersidemetes just Eestiga. Partnerluse aluseks on meie Eesti liitlaste tõestust leidnud võimekus ja kindlameelsus,

sealhulgas strateegiline otsus eraldada üle kahe protsendi si-semajanduse kogutoodangust riigikaitsele. Selles ja paljudes muudeski kaitsepoliitika ja -te-gevuse valdkondades on Eesti teistele eeskuju. Võib öelda, et Ühendkuningriigi sõjavägi ta-hab edaspidigi Eesti relvajõudu-dega tihedat koostööd teha, sest me teame, et need on võimekad ja tõhusad.

Seda on kinnitanud näiteks Afganistan. NATO rahvusvahe-liste julgeolekuabijõudude koos-seisus on Paldiski Scoutspatal-joni baasil moodustatud Eesti jalaväekompanii 2005. aastast teeninud Helmandi provintsis Suurbritannia juhitavas väe-koondises.

Veel sel aastal lõpetab NA-TO lahinguoperatsioonid Afga-nistanis, kuid meie Eesti partne-rite vankumatust soovist anda oma panus annab tunnistust see, et nad on koos Ühendku-ningriigiga ühed viimased, kes oma väed välja toovad. Me mõ-lemad oleme kindlameelselt val-mis tulevikus üles ehitama Afganistani tegusat julgeoleku-struktuuri.

Briti sõdurite osalemine tä-navusel iseseisvuspäeva paraa-

dil Pärnus oli üks mitmest sel-lesse aastasse kavandatud üritu-sest, millega me loodame selgelt väljendada tänu ja austust eesti rahvale kõige eest, mida me ole-me üheskoos läbi elanud Afga-nistanis, sealhulgas kaotuste eest, mida me oleme pidanud mõlemad kandma.

Kui me vaatame aga Afga-nistanist edasi, on Ühend-kuningriik ja Eesti kokku leppi-nud süvendada kaitsekoostööd. 2013. aastal edenes see kõige kõrgemal tasemel, kui Eestit kü-lastasid Ühendkuningriigi kait-seminister, relvajõudude juhata-ja ja ühendväejuhatuse juhataja.

Samuti tulid Briti sõdurid lige-male kümne aasta järel taas Ees-tisse õppustele ning tulevad sel aastal uuesti.

Ametlikult kinnitas meie su-hete sügavust ja kvaliteeti 2013. aasta detsembris sõlmitud kait-se- ja julgeolekukoostöö kokku-lepe. Kokkulepe ja sellega kaas-nenud ulatuslik kahepoolse koos-töö töökava tunnistavad kõige ilmsemalt Ühendkuningriigi ti-hedaid sidemeid Eestiga ning kindlat soovi tegutseda ühiselt. Samuti näitab see, et Ühendku-ningriigi kaitsesuhted Eestiga on praeguseks tihedamad kui pea-aegu ühegi teise riigiga.

Lisaks tipptaseme kontakti-dele on Eesti, Ühendkuningriik ja veel mõned NATO liitlased praegu ametis uue kontsept-siooni, nimelt ühendatud ekspe-ditsiooniväe väljatöötamisega, mis annaks meile võimaluse tu-levikus jätkuvalt ühiselt operat-sioonidel osaleda, tuginedes Afganistanis julgeolekuabijõu-dude raames saavutatud koos-tegutsemisvõimele.

Tunnustamaks Eesti kaugel teistest ees käivat tegevust kü-berkaitse arendamisel, on Briti asjatundja tööle saadetud Tal-linna NATO kooperatiivsesse

küberkaitse kompetentsikes-kusse.

Loomulikult on rohkelt sel-listki tegevust, mis ei satu just sa-geli ajakirjanduse vaatevälja, näi-teks osalevad Ühendkuningriik ja Eesti järgmistel kuudel ühiselt Läänemere puhastamisel miini-dest ning korraldavad kursuseid Ühendkuningriigi Kaitseakadee-mias ja Balti Kaitsekolledžis.

NATO järgmine tippkohtu-mine peetakse 2014. aasta sep-tembris Ühendkuningriigis. Me kavatseme seal rõhutada Atlan-di-ülese sideme kestvat keskset tähendust ning anda selgelt mõista, et alliansi Euroopa liik-mesriigid on kindlalt valmis ja võimelised investeerima riigi-kaitsesse ja julgeolekusse.

Toetuse, vastastikuse usal-duse ja sõpruse sügavus, mida oleme kogenud suhetes oma Eesti liitlastega alates teie liitu-misest NATOga, annab meile usku pidada seda realistlikuks. Meid ootavad Eestiga ees järg-mised kümme aastat kaitse-koostööd NATO raames.

Õnnitleme teid aastapäeva puhul!

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Kanada ja NATO

KoLoneL danieL GeLeynKanada kaitseatašee

Loomisest peale 1949. aas-tal on Põhja-Atlandi Le-pingu Organisatsioon ehk

NATO olnud Euro-Atlandi kait-se tähtsaim tugisammas ning Kanada kaitse- ja julgeolekupo-liitika nurgakivi.

Allianss kehastab Atlandi-ülest sidet, mis seob kokku Põh-ja-Ameerika ja Euroopa julge-oleku. Kui ka Kanada ja tema

liitlaste ees seisvate ohtude ise-loom ja haare on aja jooksul muutunud, siis NATO peami-sed väärtused – solidaarsus, dialoog ja koostöö – on endist-viisi alliansi kollektiivse julge-oleku nurgakivi.

NATO liikmete julgeolek on suurem, sest julgeolekumuresid arutatakse ühistel foorumitel ja nendega tegeldakse ühiselt, läh-tudes ühistest põhimõtetest ja väärtustest. Allianssi kuulumi-ne on andnud Kanada käsutus-se mõjusa sõjalise vahendi, mis võimaldab täita maa kolme stra-teegilist kaitse- ja julgeolekuees-märki: kaitsta Kanadat, kaitsta koostöös Ameerika Ühendriiki-dega Põhja-Ameerikat ja olla juhtrollis kogu maailmas.

Ühe NATO asutava liikmena on Kanada seniajani ühtlasi üks

alliansi juhtivaid liikmeid. Kana-da prioriteet NATO raames on kindlustada, et allianss püsib tä-napäevase, paindliku ja toimeka-na ning suudab vastu seista prae-gustele ja tulevastele ohtudele.

See siht juhib ka Kanada pin-gutusi NATO muutmisel, refor-mimisel ja partnerlussidemete loomisel NATO-väliste riikide-ga. Kanada seisab alliansi muut-mise ja reformimise eesotsas, et NATO oleks paremini suuteline tegutsema just vastavalt tärga-nud probleemile ning kujutaks endast poliitilist ja sõjalist keset, mis annab liitlastele ja NATO-välistele partneritele võimaluse üheskoos lahendada tänapäeva maailma julgeolekuprobleeme.

NATOsse kuulumine nõuab kõigilt liikmesriikidelt nii sõjalist kui ka rahalist panust. Kriisi kor-

ral, mis ohustab mõne NATO riigi julgeolekut, on Kanada või-meline kiiresti välja panema just sellisteks eriolukordadeks mõel-dud jõud, millesse kuulub nii maa-, mere- ja lennuväe kui ka erivägede elemente.

Praegu on Kanada lähetanud NATO juhtstruktuuridesse ja ühisesindusse NATO peakorte-ri juures Brüsselis umbes 350 inimest. Koos liitlaste ja partne-ritega osalevad Kanada relvajõud koostegutsemisvõime tagami-seks NATO õppustel ning toeta-vad NATO kiirreageerimisjõude. Kanada arvele langeb 5,94 prot-senti NATO investeeringute ja operatsioonide ühis eelarvest, mille poolest on ta suuruselt kuues panustaja liitlaste seas.

Kanada relvajõud on NATO algusest peale osalenud kõigis

alliansi operatsioonides, andes liitlaste käsutusse enda tänapäe-vased ja kõikjal rakendatavad võimed ning juhtstruktuurides-se äärmiselt hea väljaõppega isi-kud. Kanada viimased, osaliselt senikestvad panused NATOs, sealhulgas Kanada relvajõudu-de liikmete ja tsiviilisikute tee-nimine ja elugi ohverdamine Afganistanis, Balkanil ja Lii-büas, näitavad selgelt Kanada kindlat pühendumist NATO-le ja juhtivat osa selles.

Allianss on väga oluline ka Kanada koostegutsemisvõime tagamisel liitlaste ja partnerite-ga. Kanada relvajõud osalevad NATO õppustel, et parandada koostegutsemisvõimet ja toeta-da NATO kiirreageerimisjõude. Kanada usub, et sellised projek-tid, nagu nutikas kaitse ja ühen-

datud jõu algatus, tulevad ka-suks kogu alliansile, aidates sel-lel muutuda ja võimeid arenda-da. Kanada toetab täiel määral ühendatud jõu algatust, mis aitab kindlustada NATO valmis-oleku ja lahingulise tõhususe laiendatud sõjalise hariduse ja väljaõppe, rohkemate õppuste ja etema tehnika kasutamisega.

Samuti tagab NATO olulise poliitilise foorumi, kus Kanada saab esitada oma seisukohti ja huve ning taotleda konsensust pakiliste küsimuste osas. Samu-ti kasutab Kanada NATOt tõhu-salt ära võimalikult rohkeks tea-be jagamiseks ning kahepoolse-te suhete tugevdamiseks liitlas-te ja partneritega.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Põhja-Atlandi kollektiivse kaitse organisatsioon ja selle väljakutsed

veiKo spoLitispolitoloog

NATO 65. aastapäeva tä-histame sümboolsel ajal. 15 aastat on möödas Vi-

segradi riikide ja kümne aastat Balti riikide NATO liikmeks saa-misest ning praeguse Venemaa juhtkonna eestvedamisel on al-gamas taas külm sõda. Kindlasti ei saa sellest külm sõda varase-mas mõistes. Tänapäeva Vene-maa ei ole tollane NSVL ei oma majandusliku võimekuse ega sõl-tumatuse poolest. Samuti on NATO väljakutsed tänapäeva maailmas suuresti muutunud.

Pärast Teise maailmasõja lõppu tuli tagada NATO Eu-roopa liitlaste kollektiivne kait-se maailma ajaloos ennenäge-matus olukorras, kus tuuma-relv võis hävitada kogu inim-konna. Ameerika Ühendriiki-de juhid tabasid maailmavaa-telisi erinevusi endiste liitlaste seas juba Potsdami konverent-si ajal 1945. aastal. Kuigi aru-saam külmast sõjast polnud mingi uudis USA liitlastele Londonis ja Pariisis, pidid tei-sed NATO asutajariigid siiski koostööd tegema, et kaitsta end võimaliku NSVLi vägede sissetungi eest.

Enamlaste putšid Berliinis ja Prahas, Budapesti ülestõus, Kuuba kriis, Berliini müüri ehi-tamine ja Praha kevad on külma sõja aja kesksed sündmused. Sa-mal ajal suutis NATO oma liit-laste kaitsestrateegias kindel ol-la, sest organisatsiooni liikmeks said vaid demokraatlikud Põh-

ja-Atlandi riigid, kes pidid oma-korda allutama oma relvajõud tsiviilkontrollile.

Praeguses olukorras, kus Euroopa ühtsus pole selgelt-mõistetav kõigile Euroopa rah-vastele, võime õigustatult küsi-da samu küsimusi, mida nii 1949., 1999. kui 2004. aastal. Kas Euroopa Liidu liikmesriigid suudavad oma julgeolekut taga-da ilma USA abita? Kas demo-kraatia ja seadusriik on valitse-misvorm kõigis Euroopa riiki-des? Kas kõik Euroopa Nõuko-gu riigid jagavad samu väärtusi ja on nõus tegema jõupingutu-si, et kindlustada rahu Euroo-pas?

Kõigile neile küsimustele vastates võib mõista NATO va-jalikkust. Euroopa Liit on küll majanduslikult võimas, kuid sõ-jaliselt kääbus. Sündmused Uk-rainas, Aserbaidžaanis, Bosnias või Valgevenes tõestavad, et de-mokraatia ja seadusriigi saavu-

tamise eest tuleb kodanikuühis-konnal võidelda.

Tasub mõista, et NATO liik-mesriigid elavad suuresti USA maksumaksja abil. Kui 1990. aastal maksis USA NATO kulu-dest umbes 50 protsenti, siis praegu ulatub see juba 75 prot-sendini. See on tekitanud põh-jendamatu rahulolu. Kui Vene-maa ja idapartnerluse riigid sel-lest valemist välja jätta, võib mõista, et K. Deutschi sõnasta-tud «julgeoleku kogukond» on Euroopa Liidu liikmesriikide seas täitsa olemas. Sellele on aidanud kaasa nii Euroopa üht-ne turg ja sellest tingitud oma-vaheline sõltuvus kui ka NATO institutsioonide roll, ühtlusta-des nii sõjalisi juhtimiskoodek-seid kui transatlantilise ala kait-seks vajaliku infrastruktuuri planeerimise käigus loodud ühtsed taristuobjektid.

Pärast külma sõja lõppu eel-dasid mitmed, eelkõige vasak-

poolsed vaatlejad, et 1990ndatel NATO tõesti otsis edasist stra-teegiat. Afganistani missioon on loonud uutmoodi NATO, sest kaitsevõimete planeerimisel vä-henenud eelarvete olukorras on liitlasväed muutunud efektiivse-maks. Nii NRFi jõudude aren-damine kui NATO liitlasvägede reformid võimaldavad praegu ligi 100 000 NATO sõjaväelasel efektiivselt kõrgtehnoloogiate abiga ja üheaegselt osaleda sõ-jalistes missioonides Somaalia rannikult kuni Afganistanini välja. Vaatamata NATO saavu-tustele Põhja-Atlandi areaalis, on kuulda nn õhtumaa allakäi-gust ja Venemaa agressiooni pu-hul naabermaade suhtes on väi-deldud NATO sõjalise võimeku-se üle.

Tänapäevased ohud riikide-le ja kodanikele on erinevad kui 1991. aastal. Osalt on selle põh-juseks näiteks internetivabadus, samuti riikide rahandussüstee-

mi ja majanduse omavaheline sõltuvus. Samas sundis Gruusia sõda 2008. aastal NATOt looma eraldi plaane Balti riikide kait-seks. Suuresti liitlaste soovitus-tel loodud Balti Kaitsekolledž, Balti õhuseire ja õhuturve luba-vad Balti riikide maksumaksjal oma kaitsevõimet arendada efektiivsemalt.

Lisaks rahvusvahelise orga-nisatsiooni nõuetele sunnib ka iga riigi enda kaitsestrateegia riike antud lubadustest kinni pi-dama. Läti ja Leedu peavad suu-rendama oma kaitsekulutusi. Riigikaitse põhimõtted ehk oma kodanike kaitse väliste ohtude eest ei muutu. Kuid selleks, et maailma ajaloo tulemusrikkama kaitseorganisatsiooni võimekus püsiks, peavad liitlased järgima põhimõtet «üks kõigi, kõik ühe eest». Välisohud jäävad Põhja-Atlandi kogukonnale alles vaa-tamata sellele, kas maksumaks-ja seda soovib või mitte.

Eesti peaminister Andrus Ansip ja tema Briti kolleeg David Came-ron 2012. aasta juulis Camp Bastioni sõjaväebaasi sööklas. Foto: aFp/scanpix

27. märts 2014

7

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen 2010. aastal Tallinnas peetud alliansi välisministrite kohtumisel. Foto: scanpix

Leedu kümme aastat NATOs

neiLas tanKeviciUsLeedu suursaadik

Leedu on äsja seljataha jät-nud eesistujaperioodid mitmes rahvusvahelises

organisatsioonis: OSCEs 2011., Demokraatiate Ühenduses 2012. ja ELis 2013. aastal. Väär-tuslike kogemuste hankimiseks on Leedu vastu võtnud koha ÜRO Julgeolekunõukogus aas-tail 2014–2015 ning osaleb sel moel otseselt rahvusvahelise ra-hu ja julgeoleku tagamisel.

Kahtlemata tuleb Leedu vii-mase aja välispoliitika edu taga näha ühinemist NATO ja ELi-ga 2004. aastal.

29. märtsil 2004. aastal esi-tas Washingtonis visiidil viibiv Leedu peaminister Algirdas Brazauskas koos oma Bulgaa-ria, Eesti, Läti, Rumeenia, Slo-vakkia ja Sloveenia ametikaas-lastega USA riigisekretärile Co-lin Powellile Washingtoni le-pingu ratifitseerimiskirjad. Lee-dust sai NATO täisliige.

Samal ajaloolisel päeval võt-tis allianss enda kanda Balti-

maade õhuruumi julgeoleku. NATO liitlased hakkasid eral-dama hävitajaid ja piloote al-liansi Balti õhuturbemissiooni-le, mille baasiks sai Leedu Šiau-liai lennuväebaas. Alates mis-siooni algusest 2004. aasta märtsis on juba 14 liitlasriiki kordamööda hoolitsenud Balti-maade õhuturbe eest. NATO õhuturbemissioon on paranda-nud olukorda Baltimaade õhu-ruumis ja võimaldanud kolmel Balti riigil keskenduda teiste võimete väljaarendamisele, mi-da NATO vajab.

Liitumine NATOga tugev-das märgatavalt Leedu julgeole-kut. NATO põhikirja 5. artikli kollektiivkaitse põhimõtte laie-nemine Leedule ning võimalus osaleda täiel määral NATO õp-pustel on mõjutanud positiivses suunas Leedu relvajõudude arengut. See on suurendanud Leedu sõjalist võimet osaleda NATO operatsioonidel. Kümme aastat kestnud liikmelisuse jook-sul on Leedu andnud aktiivse panuse NATO operatsioonides-se Balkanil, Iraagis ja Afganista-nis.

Leedu lõpetas just oma esi-mese ja suurima osalemise mit-me riigi missioonil. Üle kahek-sa aasta juhtis Leedu NATO rahvusvaheliste julgeolekuabi-jõudude koosseisus Ghori pro-vintsi ülesehitusmeeskonda. Möödunud aasta augustis andis

Leedu vastutuse provintsi jul-geoleku eest ametlikult üle Afganistani relvajõududele.

Leedu arendab jätkuvalt oma erivägesid, õhutransporti ja demineerimisvõimet, et toe-tada tulevikus NATO operat-sioone.

Samal ajal peab Leedu tege-lema ka muude pead tõstvate julgeolekuohtudega. Leedu asu-tas juhtriigina Vilniusse NATO energeetikajulgeoleku kompe-tentsikeskuse (koos Eesti, Itaa-lia, Läti, Prantsusmaa ja Türgi-ga). Keskuse ametlik avamine jäi 2013. aasta septembrisse.

Leedu toetab endiselt kind-lalt NATO avatud uste poliiti-kat. Samuti toetab Leedu part-nerriikide, eriti Rootsi ja Soo-me suuremat kaasamist. Seda silmas pidades valmistub Lee-du 2014. aasta septembris Wa-lesis peetavaks NATO tippkoh-tumiseks, kus keskendutakse alliansi tulevikule. Selles toetu-takse NATO 2012. aasta Chica-go tippkohtumise otsustele, tu-gevdades veelgi võimeid, raja-des partnersidemeid ja kindlus-tades Atlandi-üleste sidemete tugevust. Leedu toetab kõiki neid sihte ning annab ka edas-pidi oma panuse, et saavutada alliansi eesmärk – terviklik ja vaba Euroopa.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Tõotus, mis kestab igavesti

Jeffrey D. LevineAmeerika Ühendriikide suursaadik

4. aprillil 1949. aastal said Washingtonis kokku 12 sõjas laastatud, aga

kindlalt turvalisemat ja õitsva-mat tulevikku luua sooviva riigi esindajad ja sõlmisid lepingu, millega rajati Põhja-Atlandi kaitseallianss. Allakirjutanud lootsid luua alliansi, mis suu-daks tõrjuda Nõukogude eks-pansionismi, välistada natsiona-listliku militarismi taastekke Euroopas tugeva põhjaameerik-laste kohalolekuga ning kaasa aidata Euroopa poliitilisele lõi-mimisele. Neid püüdlusi saatis edu, millest polnud osatud unis-tadagi.

Aastakümneid on allianss kujutanud endast meie ühise julgeoleku, vabaduse ja õitsen-gu alustala. Õlg õla kõrval, üheskoos ehitasime üles sõjaru-sudes Euroopa ja jäime peale pikas külmas sõjas.

40 aastat pärast Washingto-ni lepingu sõlmimist langes Berliini müür ning miljonid

raudsest eesriidest idas elanud inimesed said taas hakata va-balt otsustama, millist rada mööda nad soovivad kõndida. Üüratu sammuna ajaloolisel Euroopaga lõimumisel ühinesid 2004. aastal täisõiguslike liik-metena alliansiga Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.

Liikmeks saamine polnud lihtne. Kümme aastat nägi Ees-ti väga tugevasti vaeva, osales jõuliselt NATO rahupartnerlu-se programmis ja täitis seejärel juba kandidaatriigina liikmeli-suse tegevusplaani.

NATO partnerina hakkas Eesti 1995. aastal osalema rah-vusvahelistel sõjalistel operat-sioonidel, aidates toetada rah-vusvahelist julgeolekut ja ühtla-si arendades omaenda sõjalisi võimeid. Eesti juhid toetasid osalemist NATO programmi-des, selgitades sõnaselgelt, et Eesti ei kavatse olla kõigest jul-geoleku tarbija, vaid soovib an-da oma panuse julgeoleku taga-misel.

29. märtsil 2004 sai Eestist NATO liikmesriik, millega täi-deti võetud kohustus tugevda-da Euroopa julgeolekut ja sta-biilsust koostöö, lõimimise ja koorma jagamise kaudu. Vaa-dates nüüd tagasi Eesti kümne-le NATO ridades veedetud aas-tale, võib näha rohkelt ilmekaid näiteid Eesti panusest.

Eesti sõdurid on teeninud kõrvuti NATO liitlastega Koso-vos, Afganistanis ja NATO kiirreageerimisjõududes (mille juhtimine läheb sel aastal Eesti kätte). Eesti on juhtinud NATO püüdlusi arendada oma küber-kaitsevõimet ja just siin asub NATO kooperatiivne küber-kaitse kompetentsikeskus.

Samuti on Eesti hästi mõist-nud, et sõjaliste võimete aren-damine nõuab lisaks poliitilise-le tahtele ja rängale tööle ka in-vesteeringuid. Eesti on üks vä-hestest NATO riikidest, kes ku-lutab riigikaitsele vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust ning õhutab ühtlasi teisi liitlasi enda eesku-ju järgima.

NATO liitlastena seob Ühendriike ja Eestit ühiste ohv-rite ajalugu, mis toob ilmsiks vaieldamatu tõe: meie riigid on tugevamad, turvalisemad ja õitsvamad, kui me seisame üks-teise kõrval. Ehk nagu sõnas president Obama Poola, Tšeh-hi ja Ungari liikmelisuse küm-nendal aastapäeval: «Meid seo-vad ühised väärtused ja ühine ajalugu ja meie alliansi kestev tõotus. NATO põhikirja 5. ar-tikkel ütleb selgelt: ühe ründa-mine on kõigi ründamine. See on tõotus meie ajal ja igavesti.»

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

27. märts 2014

8

28. märtsnaTO ühing esitleb raamatut «eesti naTO lugu. 1991–2004»Kogumik sisaldab mälestusi, artikleid, dokumente ja fotosid NATOga liitumise erinevatest etappidest. Saatesõna on kirjutanud presi-dent Toomas Hendrik Ilves, tervituse USA toonane riigipea George W. Bush.

29. märtsnaTOsse astumise 10. aastapäeva tähistamine lennusadamasNäidatakse Eesti ja liitlaste sõjatehnikat, esinevad sõjanduse ja välispoliitika eksperdid. Sõna saavad kaitseminister, NATO rahvusvahe-lise sõjalise staabi ülema asetäitja kindralmajor Neeme Väli. Samuti kõnelevad Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Va-bariigi Presidendi julgeolekunõunik Merle Maigre ja ERR toimetaja-saatejuht Astrid Kannel. Kohal on tankitõrjetehnika, soomustrans-portöörid ja miinitõrjelaev Admiral Cowan. Soovijad saavad end proovile panna NATO sportlikel katsetel. Lisaks saab teha annetusi Carolin Illenzeeri Fondi ja heategevuskampaania «Anname au!» raames.

2. aprillMöödub kümme aastat eesti lipu heiskamisest naTO peakorteri ees ja autasustatakse «naTO mängu» võitjaidEesti NATO Ühing koostöös kaitse- ning haridus- ja teadusministeeriumiga korraldas koolinoorte konkursi, millele viieliikmelised güm-naasiumiõpilaste meeskonnad said esitada omaloodud NATO mängusid. Projekti võitjad saavad juunis reisile NATO peakorterisse.

4.–6. aprillnaTO 65. sünnipäeva tähistamine rahvusvahelise tudengikonverentsiga «naTO ja eli ümarlaud 2014»Tallinnas ja Saka mõisas toimuval konverentsil osaleb 55 tudengit 20 riigist. Lisaks loengutele välis- ja julgeolekupoliitikast osalevad üliõpilased ka NATO simulatsioonimängul.

7. aprill – 8. mai«eesti naTO lugu. 1991–2004» raamaturetkSel perioodil toimuvad kogumiku esitlused kõigis Eesti maakondades. Retke vältel kingitakse raamatu eksemplar kõikidele üldharidus-koolidele. Samaaegselt toimub maakonna gümnaasiumides NATO töö simulatsioon.

Carolin illenzeeri FondSihtasutuse Carolin Illenzeeri Fond eesmärk on raha ja muu toetuse kogumine teenistuses langenud või raskelt vigastada saanud kaitseväelaste laste toeta-miseks. Fondi eesmärk on toetada Eesti eest võidel-nud kaitseväelaste laste õppimist ja huvitegevust. Sihtasutus alustas tegevust 2011. aasta alguses ja selle peamisteks tegevusteks on heategevusprojektid. Langenud ja ras-kelt vigastatud sõdurite lapsi on kõigil võimalik toetada kogu aeg, ka suurte heategevuskampaaniate vaheaegadel. Praegu hoolitseb fond 46 lapse eest. Fondi asutajateks on Eesti NATO Ühing, Eesti Reservohvitseri-de Kogu ja MTÜ OSMTH (kristlikke ohvitsere ühendav organisatsioon). 29. märtsi üritusel on võimalik teha annetusi Carolin Illenzeeri Fondi.

anname au!14.–27. aprillini toimub esmakordselt heategevuskampaania «Anname au!», millega kutsutakse üles soeta-ma ja kandma sinilille rinnamärki, mis näitab tunnustust ja tänu välis-missioonidel käinutele. NATOga liitumise aastapäeva tähistamisel 29. märtsil avaneb esimene võimalus Kaitseliidu vabatahtlikelt sinilille märk soetada. Eestis käsitsitööna valmistatud sinilille rinnamärkide müügist kogutakse raha Tallinnas valmiva proteesikeskuse seadmete ostuks. Sinilill valiti Eesti kaitseväe veteranide toetussümboliks mullu. MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu eestvedamisel läbiviidava kam-paaniaga soovitakse tutvustada nende tänapäeva kangelaste panust ja lugusid. 14. aprillist võib sinililli soetada üle Eesti nii poodidest, avalikelt üritustelt kui ka 23. aprillil veteranipäeva kontserdil Veteranirock. Mär-ke valmistavad SA Hea Hoog kaudu psüühilise erivajadusega inimesed. Iga sinilill on unikaalne, kohalikust vildist ja südamega tehtud.

NATO 65/10 AASTAPÄEV LENNUSADAMAS

29. MÄRTSIL kella 10–16NATOga liitumise 10. aastapäeva puhul tutvustavad oma tehnikat kaitsevägi, sisekaitseüksused ja paljud teised Lennusadama sees ja väljas nii maal, merel kui ka õhus.

Üritus on kõigile TASUTA, kohtumiseni Lennusadamas!

proGramm esinejad10.00 Kogunemine Kaitseminister11.00 Partnerite tutvustus Kindralmajor Neeme Väli12.00 Avakõned Marko Mihkelson12.20 Paneeldiskussioon Merle Maigre13.00 ATA tutvustus Astrid Kannel13.10 Aktiivtegevused Dr Karl Lamers

Päeva juhib Urmas Reitelmann