Pransusmaal Eestis

Venemaal

Realism

• Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni.

• Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas

• Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand

Realismi kunstnikud• Nendelt oodati objektiivsust.• Nad maalisid seda, mida nägid• Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks

alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen).

• Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone

Gustave Courbet (1819–1877)

• Gustave Courbet (1819–1877) oli prantsuse kunstnik.

• Esindab realismi koolkonda.

Gustave Courbet . Autoportree

Autoportree koeraga

Ta tahtis selle maaliga näidata rasket tööd, mida nad teevad, hoolimata несмотря lõikavast tuulest ja kõrvetavast палящее päikesest. Nägusid ta ei

näita, aga käed ja kehad on hästi välja toodud. Figuurid täidavad выполнены peaaegu lõuendit полотно. Tagaplaani maastik on üldistatud

обобщенный, esiplaani kivid ja rohukõrred on detailselt esile toodud.

“Kivilõhkujad”. 1851

“Härg”“Härik”

“Kosk”

“Matus Ornans´is” eksponeeriti 1850. aastal Salongis. Kriitikud arvasid, et see on kole ужасный ja labane вульгарный. Maal muutus

изменилась tänu благодаря tegelaste ja kujutatud paiga ehedusele realismi manifestiks.

1849-1850

Tema üks kuulsamaid töid on “Matus Ornans´is”. See on õli lõuendil 315 x 668 cm. Praegu asub see Musée d´ Orsays Pariisis.

• Courbet palus Ornans´i elanikel kordamööda oma vanaisalt päritud maja pööningul poseerida. See maja on näha ka maali kaugeimas vasakus nurgas. Hiljem pani ta erinevatest maalidest kokku ühe suure. Maalil kujutas ta matuseid, kuhu olid kogunenud kodanlased ja talupojad.

• Esiplaanil on lahtine haud, mis nagu kaasaks vaatajaid osalema. Maali uudsus seisneb hiiglaslikus formaadis, mis annab stseenile monumentaalse ilme ja rõhutab masendavat meeleolu. Courbet on kasutanud ka modernset stiili, mis väljendub punase ja paabulinnusinise toonide selguses. Need tooni vastanduvad mustale ja hallile. Realistlikkust väljendavad hoogsad pintslitõmbed. Veel on sellele teosele iseloomulikud rohmakad tumeda joonega ümbritsetud näod.

“Kaunis iirlane” .

“Supleja”

“Uni”

"Kohtumine" . «Tere, härra Courbet!».

"Suplejad".

«Allikas».

Realism Klassitsism

Gustave Courbet Jean Auguste Dominique Ingres

Realism Klassitsism

Adolphe-William Bouguereau

Realism Klassitsism

• Pariisi Kommuuni ajal võttis osa rahva võitlusest. Kui see lagunes, siis arreteeriti ta süüdistatuna Vendome´i samba purustamises. Aastal 1875 põgenes Courbet Ðveitsi, kus ta ka suri. Nelikümmend aastat hiljem toodi ta põrm Prantsusmaale.

Realism eesti kunstis

• Realismi tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. Esimene väljapaistev eesti soost kunstnik oli Johann Köler (1826-1899), kelle maalides võib juba leida pürgimist elutõe poole, kuigi ta käsitluslaad oli enamasti akadeemiline.

• Täiesti realistlikud on aga kunstniku isa ja ema portreed. Need lihtsaid, kuid väärikaid vanu taluinimesi kujutavad maalid on haruldaselt tõepärased ja ilmekad.

• Köler töötas peamiselt Peterburis, käis ka Lääne-Euroopas, kuid realismini jõudis siiski ilma prantsuse realistide eeskujudeta.

Johann Köler (1826-1899)

Johann Köleri monument

Tallinna Kaarli kirik

Köleri loometegevus on seotud Eesti monumentaalkunsti sünniga. 23. juulil 1879. aastal (vana kalendri järgi) lõpetas kunstnik Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlvile al fresco tehnikas õnnistava Kristuse maalimise

teemal: “Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata”. See on eesti kunsti esimene

monumentaalmaa

Jaani kiriku altarimaalJohann Köler (1858)

Itaallanna portree

”Herkulo”

on Johann Köleri õlimaal lõuendil, mis valmis 1887. aastal Pariisis.Maal kujutab pseudomütoloogilist tegelast – Reini jõe äärse kalju kurikuulsat sireeni.

Lorelei needmine munkade poolt

«Ketraja»

• Johann Köler maalis "Truu valvuri" 1878. aastal. Maalil kujutatud "väike Lolita" on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar. Praeguseks on "Truust valvurist" kujunenud Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni keskne tõmbenumber. "Truu valvur" tema konkurentsitult erootilisima alatooniga maal. Asjaolu, et Köler on võib-olla alateadlikult valinud just selle, ilmselt ühe kanoonilisema aktimaali poosi "pisikese printsessi" kujutamiseks, mis juba oma struktuuris sisaldab erootilist koodi, on igatahes äärmiselt intrigeeriv. Köleri maalil kujutatud bernhardiin tundub olevat oma proportsioonides ülepingutatud, ja sellisel keelatud pinnasel mängides pidigi kunstnik teda pisut suuremana kujutama. Hämarast süütundest näib siin jälg olevat jäetud.

Johan Köler "Truu valvur"

Johann KölerNikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865Õli, lõuend. 127,5 x 73,2

«Itaalia maastik»

Vene realism. Peredvižnikud

• Kõige ühiskonnakriitilisema hoiaku võttis realism Venemaal. Seal töötas 19. sajandi II poolel palju kunstnikke, kes oma loominguga tahtsid kaasa aidata vaesema rahva elu parandamisele. Näiteks talupoegade viletsust andis eriti usutavalt edasi Vassili Perov (1833-1882).

• Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredviþnikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi. Viimane neljakümne kaheksast näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredviþnikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, Ivan Šiškin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin.

• 1870. aastal lõi grupp noori vene kunstnikke rändnäituste ühingu, mille venekeelse nimetuse järgi neid hakati hüüdma peredvižnikuteks. Oma loomingus eelistasid peredvižnikud olustikumaali kui sobivaimat vahendit rahva raske elu näitamiseks. Peatähelepanu pöörasid nad maali sündmustikule, jättes tagaplaanile välise ilu ja värvid. Viimased ongi tihtipeale tumedad ja tuhmid, sobides nii siiski rahva elu halluse ja troostitusega, mida peredvižnikud näidata püüdsid.

Ilja Repin (1844–1930): “Burlakid Volgal” 1872

“Žaporoožlased kirjutavad kirja Türgi sultanile”

• Hoopis värvikamaid, vaba elava maalimisviisiga töid lõi andekaim vene realist Ilja Repin (1844-1930). Sellel viljakal meistril oli maale nii Venemaa ajaloost kui oma kaasajast; ajaloomaalidest on populaarseim “Žaporoožlased kirjutavad kirja Türgi sultanile”, kunstniku kaasaega käsitlevatest töödest aga "Burlakid Volgal" - maal inimestest, kes oma jõul vedasid laevu mööda Volgat vastuvoolu üles.

• Suuri ajaloomaale lõi Vassili Surikov (1848-1916). Kuigi ta kujutas sündmusi minevikust, ei ilustanud ta neid nagu romantikud, vaid säilitas elutõe.

Vassili Surikov: “Bojaarinna Morozova” 1881–1887

“Hukkamine”

Ivan Šiškin

Vassili Polenov “Vanaema aed”

Fotorealism