Usussõjad Prantsusmaal

Inga Zemit

Jean Calvini õpetus ettemääratusest, mille

järgi on jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu.

Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenootideks (pr.k.huguenots, lähtesõnaks Šveitsi eindgenoss - vandeseltslane)

16.sajandi keskpaigaks oli hugenote u 400 000 ja nende kogudusi 2000

Hugenotid

Kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka

poliitilised hugenotid, kes olid vastu absolutismi tugevnemisele

Lõuna – Prantsusmaa hugenottide poliitilised juhid olid valiseva Valois´ dünastia kõrvalliini esindajad – Navarra kuningas Antoine de Bourbon, tema poeg Henri, prints Louis de Conde

Admiral Gaspard de Coligny

Hugenotide leer

Kirde- ja Kesk – Prantsuamaa

feodaalaristokraatia eesotsas kuningliku armee ülemjuhataja Francois de Guise´i ja tema venna kardinal Charles de Guise´iga

Absolutismi vastane katoliiklik leer

Valois´dünastia

1559. sureb kuningas Henri II

Troonile saab 15 – aastane Francois II, sureb 1560.a.

Uueks kuningaks saab tema 10 – aastane vend Charles IX

Regendina valitses leskkuninganna Katariina di Medici, kolme monarhi emana püsis ta 25 aastat poliitilise võimu keskpunktis

1562.a. Hertsog Francois de Guise korraldatud

veresaun hugenottide jumalateenistuse ajal Hugenottide ülestõus prints Condé ja admiral

Coligny juhtimisel Kolm usussõda hugenottide ja katoliiklaste

vahel 1570.a sõlmitud Saint – Germani rahuga

kuulutati kogu kuningriigis südametunnistuse vabadus.

Ususõdade algus

Henri de Bourboni ja Charles IX õe Marguerite

de Valois´pulmad 18. augustil 1572.a Külaliste seas oli palju hugenotte Katariina di Medici ja Guiside vandenõu, mis

lõppes veresaunaga Terrorit alustati 24.augustil, ööl vastu

pätrlipäeva Üksnes Pariisis täpeti 2000 hugenoti

Pärtliöö

Hugenottide ülestõus Lõuna – Prantsusmaal Protestantistliku konföderatsiooni

moodustamine (oma valitsus, sõjavägi, maksusüsteem ja kirikupoliitika)

Peamiseks eesmärgiks oli Valois´dünastia kukutamine

Charles IX surma järel 1574.a. sai kuningaks tema vend Henri III, kes suri 1589.

Valois´dünastia katkes

Uued kodusõjad

Bourbonide dünastia algus

1589.a. läks troon Navarra Henrile

Henri IV oli hugenott, seega keeldus suur osa Prantsusmaad teda tunnistama

1953.a. pöördub Henri IV katoliku usku tagasi

„Pariis väärib missat“

1598.a. kuninga käskkiri usuküsimuste ja poliitiliste

vastuolude reguleerimiseks Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks

katoliiklus, katoliku kirik sai tagasi oma varad, vaimulikkond oma varasemad õigused

Protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda Lõuna – Prantsusmaal ning aadlikud tohtisid neid korraldada oma lossides (va Pariis ja mõned linnad)

Protestantidele anti õiguse teenida riigiametites Järgmisel sajandil puhkesid ususõjad uuesti

Nantes´i edikt