24. JUUNI – JAANIPÄEV

SAUE –

KODUNE LINN

10. JUULI ON

SEITSMEVENNAPÄEV

INFOLEHT NR. 16 (286) 21. juuni 2008 Tasuta

LINNA-

VALITSUSES

lk. 15

VISIOON

lk. 6-7

SPORT

lk. 16-17

PAULIG

EESTIS 15

lk. 8-9

Võidupüha ja Jaanilaupäev SauelVõidupüha ja Jaanilaupäev Sauelaastal 2007aastal 2007

2 / SAUE SÕNA �286 / 21. juuni 2008LINNAUUDISED

Saue lauluväljak langesvandaalide ohvriks

Üle-eelmisel nädalavahetusel, 7.- 8. juuni paiku tegutsesid Sauelauluväljakul taaskord arutud vandaalid. Väljakul pandi omaomavoliliselt põlema oksahunnik. Põlema üritati panna ka sealsettantsupõrandat. Laululava oli kaetud klaasikildudega.

Esmaspäeval, 9. juunil tuli sealt ka vana mööblit koristada, mis oli sinnakoos suure koguse okstega pühapäeva öösel tassida jõutud. Rauna peatusesoli lillekast just istutatud lilledest tühjaks loobitud.Laastu bussipeatust tähistav märk oli kadunud koos postiga. Koondise tänavaprügikast oli puruks pekstud.Fotodel on näha hiljuti istutatud lilledega kastid, mis on tagurpidi pööratud.

Haldi EllamAvalike suhete ja kommunikatsioonivaldkonna juht

SAUEPEREARSTIKESKUSTEATAB

juulis ja augustis olemeavatud 08.00 - 16.00

välja arvatud kolmapäev,siis saate meid külastada

kellast 08.00 - 17.00

Saue keskuses linnale kuuluval pinnal tähtajaliseüürilepingu alusel asunud alkoholipoe omanik OÜ TaspiKaubandus kaotas kohtuvaidluse Saue linnale ning olisunnitud ruumid tagastama. Saue linnavalitsuse ja TaspiKaubandus OÜ vahel 23. novembril 2003. aastal Kütise4 asunud ruumide üüriks sõlmitud leping lõppes 2006.aasta 26. novembril.

Hoolimata sellest, et linnavalitsus teavitas ettevõtetvarakult soovist lepingut edasi mitte pikendada, eisoostunud firma ruumidest välja kolima, leides, etleping pikeneb automaatselt järgmiseks kaheks aastaks.Linnavalitsus pöördus kohtusse. Enam kui kaks aastatkestnud kohtuvaidlus päädis tõsiasjaga, et TaspiKaubanduse AS oli sunnitud ruumid vabastama.Vabanenud ruumid korrastatakse ja võetakse kasutuselesotsiaalvaldkonnas.Linnapea Orm Valtsoni sõnul võitis õigus jaomavoliline linna pinna kasutamine on lõppenud. Taspikaubanduse omanik Peeter Luik takistas enam kui 2aastat linnavalitsuse plaane rajada ruumidesse lastemängutuba.

Haldi EllamAvalike suhete ja kommunikatsioonivaldkonna juht

Saue alkoholipood Taspilõpetas tegevuse13. juunil lõppes liikluse reguleerimine Sauel Keila

maantee ja Vana-Keila maantee nn �Olerexi� ristmikul.Vastavalt Saue Linnavalitsuse ja AS Ühisteenused vahelsõlmitud lepingule alustab liiklusreguleerija taas töödkäesoleva aasta25. augustil.Alates sügisest viibib reguleerija kohapeal tööpäevadelhommikuti kell 7.30 - 8.30 ning õhtutikell 16.30 - 17.30.Maanteeamet on alustanud ettevalmistusi Saue-Keilamaantee ristmiku rekonstrueerimiseks, mis võib endagakaasa tuua ka kauaoodatud valgusfooride paigaldamise.

Saue liiklusreguleerijalõpetas suveks töö

/ SAUE SÕNA � 286 / 321. juuni 2008 LINNAUUDISED

Harju maakonna visioonikonverents5. juunil toimus Rae Kultuuri-keskuses Harju maakonna visiooni-konverents, eesmärgiks tutvusta-da Harju maakonna arengu-strateegia aastani 2025 senisekoostamise tulemusi ning disku-teerida olulisemate teemade üle.

Visioonikonverentsi teemad jaotati kolmeteemagruppi: �Stabiilne rahvastik�,�Ruumimuster� ja �Elukeskkond�. Lisakskokkuvõttev blokk, pühendatud HarjuMaakonna arengustsennariumidele. Pealeiga teemabloki ettekannet toimusidddiskussioonid.Ettekannetega esinesid sotsioloog AndrusSaar, ajaloolane Küllo Arjakas, zooloogAndrei Turovski ja Tuleviku-uuringuteInstituudi direktor Erik Terk.Diskussioonides osalesid teiste seas Harjumaavanem Värner Lootsmann, Sauelinnapea Orm Valtson, teadlased Arvi

Altmäe ja Tiit Tammaru, samutiTööandjate Keskliidu esimees TarmoKriis, Eesti Väike- ja KeskmisteEttevõtjate Assotsiatsiooni president SvenSester, Eesti Kinnisvarafirmade Liidupresident Tõnis Rüütel, mitmed Harjumaaettevõtjad ja omavalitsuste juhid.Sõnastati maakonna arenguvisioon ningselle tegemisel lähtuti 1999. a koostatudvisioonist, mida oli täiendatud 2003. a.Visiooni korrigeeriti tulenevalt tänasestolukorrast lähtuvast arengupildist aastal2025 ning töögruppide poolt üle vaadatudvisioonidest. Lõplik sõnastus kujunesjärgmiseks:

Aastal 2025on Harju maakond:Kultuuripärandit, rahvuskultuuri jalooduskeskkonda väärtustava jahoidva arenguga maakond, mis onstabiilse rahvastiku ja kvaliteetse

elukeskkonnaga, atraktiivne turisti-dele, perspektiivne investeerijalening tugineb oma arengu planeeri-misel tasakaalustatud ja säästvaarengu põhimõtetest.

Linnapea Orm Valtsonikommentaar

Konverents oli vahekokkuvõte seni tehtudtööle Harjumaa Arengukava 2025 osas.Varasematest kavadest on käesolev erinev,rahvastiku kasvu seekord ette ei nähta.Seega maakonna rahvastik koosTALLINNAGA PEAKS JÄÄMAPÜSIMA 530 000 elaniku juures.Erinevad stsenaariumid käsitlevad elanikeliikumist regioonis erinevalt. Kui vaadataSaue linna arenguid selles kavas -sõltumata sellest, kas on negatiivne võipositiivne stsenaarium, on linn jätkuvaltjätkusuutlik.

Selgunud on Harjumaa kaunimad kodudKodukaunistamise Harjumaa Koguselgitas konkursi Kaunis Eesti Kodu 2008raames kaunimaid objekte kategooriateseramud ja korrusmajad, maakodud ningühiskondlikud hooned ja ettevõtted.Maakondlikule konkursile esitasid 20omavalitsust kokku 18 eramut võikorruselamut, 14 maakodu ja 8 ühis-kondlikku hoonet või ettevõtet.Eramute ja korruselamute hulgasttunnistati võitjaks Imbi Aru kodu Luigekülas, Kiili vallas. Kuna korrusmajadel(korteriühistutel) on eramajadegakonkureerides võiduvõimalused kasinad,

pani Maardu linn välja eriauhinna parimalekorteriühistule. Maardu eriauhinnavääriliseks tunnistati nelja konkureerinudühistu hulgast KÜ Ülase 12 (esinaine AinoKiiver) Saku alevikus.Maakodude hulgast tunnistati võitjaksperekond Pauluse Vahesalu talu Ülejõekülas, Anija vallas.Ühiskondlike hoonete ja ettevõtete hulgasttunnistati võitjaks Sausti mõis Kiili vallas.Selles kategoorias kandideerida võinudtootmisettevõtete parimale on alateseelmisest aastast eriauhinna välja pannudSaue Ettevõtete Liit. Kahjuks jääb

käesoleval aastal see auhind välja andmata,sest konkureeris ainult üks ettevõte ja sellelõpuni viimata haljastusprojekti ei pidanudkomisjon auhinda väärivaks.Saue linna poolt samas kategooriaskonkursile esitatud Maastiku tänavapuhke- ja spordiplats otsustati esitadaüleriigilisele konkursile�Parim tervisespordirajatis�.Maakondliku konkursi võitjad ningKohatu küla (külavanem Rein Viilu), kui2007.a. Harjumaa Ilusa küla konkursivõitja, esitatakse Vabariigi Presidendileautasustamiseks.

RINGKÄIK KODUAEDADESSE29. juulil 2008.a. korraldab Saue Linnavalitsuslinnakodanikele ringkäigu linna kaunitessekoduaedadesse.Huvilistel palume koguneda kella 11.30 keskuse parki.NB! Tugeva vihmasaju korral üritust ei toimu.

!Täpsem info alates 21.07.2008telefonilt 6 790 185 Inger Urva

4 / SAUE SÕNA �286 / 21. juuni 2008LINNAUUDISED

Töömalevlased pälvisid hulgaliselt kiitustSaue Noortekeskuse juhataja Erna Gerndorfisõnul on selleaastased töömalevlasedpälvinud hulgaliselt kiidusõnu niigümnaasiumist, lasteaiast kui ka teistestkohtadest, kus noored korda luua aitasid.�Esimese vahetuse noored olid erakordselttublid, nobedad ja kohusetundlikud,� rääkisErna Gerndorf, kelle sõnul mühises töö noortekäes niivõrd kiiresti, et pidevalt pidi mõtlema,mida neile järgmisena teha anda. Võrdlusekstõi ta eelmise aasta maleva, kus nooredaitasid ühel vanamemmel puid laduda. Kuineli noort ladusid eelmisel aastal 10-12tihumeetrit küttepuid nelja päevaga, siistänavu ladusid neli malevlast sama kogusepuid ühe päevaga.Lisaks puude ladumisele aitasid noored vanuinimesi ka teiste töödega nagu akende pesuja heakorratööd. Lisaks korrastati Keskuseparki, tehti heakorratöid Saue Gümnaasiumisja lasteaias �Midrimaa�, koristati ka metsa-aluseid, puhastati bussiootepaviljone.Töömaleva esimene vahetus kestis 3. juunist11. juunini, teine vahetus 12. juunist 20juunini. Kolmas vahetus algab 25. juunil ninglõppeb 4. juulil. Neljas vahetus algab 18.augustil ning kestab 27. augustini.Saue Noortekeskus on 2008. aasta suvekssõlminud töölepingud 68 noorega vanuses13-15 aastat. Noorte töötasuks tunnis on 27krooni ning tööpäev kestab 4 tundi.

Haldi Ellamavalike suhete ja

kommunikatsioonivaldkonna juht

Fotovõistlus �SAUE ENNE JA NÜÜD�Saue linna 15. sünnipäeva puhul toimub fotokonkurss, millele on oodatud vanadjäädvustused Saue linna väärtuslikest paikadest ja huvitavatest majadest ning samad kohaduute ilmetega.Võistlusele oodatakse fotosid ühest ja samast kohast aastaid tagasi ja tänapäeval.Digifotod suuruses vähemalt 1 MB (pikem külg vähemalt 2000 pikslit) tuleb saatameiliaadressil anneli@saue.ee või edastada salvestatuna infokandjale Saue Linnavalitsussekab 107, Anneli Ritsingule, Saue Noortekeskusesse Monika Liivile või SaueRaamatukogusse Marika Salule. Vanad fotod võib tuua originaalis, neid saab ümberskännida. Igalt osavõtjalt kuni 5 fotopaari!Tööde esitamise viimaseks tähtajaks on 1. oktoober 2008. aastal.Fotokonkursile laekunud töid premeerib asjatundlik þürii, kes hindab töid kolmeskategoorias: lapsed, noored ja täiskasvanud.Huvitavamad vanad fotod avaldatakse ka Saue linna 2009. aasta kalendris!Konkursi korraldajateks on Saue Linnavalitsus, Saue Linna Lastekaitse Ühing ningSaue Kodu-uurimise Seltsing.

Lisainfot saab telefonidel 5292820 (Anneli),5043382 (Monika) ja 55571115 (Marika). Fotod: Lasse Uustalu

/ SAUE SÕNA � 286 / 521. juuni 2008 SAUE NOORED

Saue Linna Laste- jaNoortepäeval välkusid

mõõgad ja sumokostüümid

1. juunil toimus jaanitule platsilSaue Linna Laste- ja

Noortepäev 2008Kristi Kruus

Lisaks suurepärasele toitlustusalale olid kohal kaväga vahvad päevajuhid Mati Klamp ja MargusKastor. Päev, mida nad juhtisid, oli tegevust rohkemkui täis: lastetelk koos joonistusvõistluse janäomaalingutega; noorteala, kus Punane Ristdemonstreeris elustamisvõtteid ning SaueGümnaasiumi noored kokapoisid Karl, Tanel, Siim-Tõnis ja Ardo õpetasid kõiki huvilisi Santa Mariatugeval sponsoreerimisel igati mõnusat grill�lihaküpsetama.Adrenaliini tekitasid keskaegsed võitlejad VõitlevaHundi Kojast oma uhkete kostüümide ja relvadega,vägev võitlus sumokostüümides, kolmepoolneronimissein Meelis Zujevilt ning ennast näitamatulnud mootorratturid.Noored said tundma õppida Saue linna, osaledesmeeskondlikus pildimängus �Tunne oma kodulinna�,kus nad pidid linnast üles leidma varem pildistatudkohad.Pärastlõunal võlusid kõiki helikpteritega poisidHobikeskusest.Õhtupooliku sisustasid noortebändid ChasinMatthew ning Melony Green ja päevajuhtidestkoosnev muusikaline kollektiiv MaMa.Igati õnnestunud positiivsust täis päev, millele lisaksNoortekeskusele panid õla alla ka Saue linn, Sauelinna lasteaed Midrimaa ning laste päevahoiukeskusPõnni mängumaa.

7. juunil testisid noored Üllar Põllu ja LasseUustalu eestvedamisel oma vasdtupidamistjalgrattamatkal Kloogaranda.Osalejate näolt peegeldus uhkus ja rahuolu �küllap peavad siis ikka edukalt vastu!

26.�28. juunil toimuvadPaunkülas Eesti ANK ja

Varaait suvepäevadSinna oodatakse umbes 150 osalejat erinevatestnoortekeskustest üle Eesti. Kohtumine annabvõimaluse näha teisi noorsootöötajaid, vahetadamõtteid, kogemusi ja ideid. Kohtuda vanadesõpradega, katsuda rammu teistenoortekeskustega, lõõgastuda lõkke ääres ja lastaauru välja.Kohtumise lisaeesmärk on meid igapäevasestkeskkonnast välja tuua, et tagasi minnes oleks taastahet, motivatsiooni ja enetgiat valdkonnastöötamiseks.Igast noortekeskusest osalevad üks noorsootöötajaja neli noort. Sauelt osaleb koguni kaks noortejuhti(Üllar Põld ja Kristi Kruus) ning neli noort. LisaksErna Gerndorf kui Eesti Avatud NoortekeskusteÜhenduse juhatuse liige.

Fotod:Lasse Uustalu

6 / SAUE SÕNA �286 / 21. juuni 2008VISIOON

Sauel viidi juunikuu alguses läbi kaks Eestimaal jameedias tähelepanu äratanud ettevõtmist

6. � 7. juuni VI Noorte Jazz-improvisatsiooniFestival VISIOON, sellele järgnesid XI Loomingulise

Improvisatsiooni Päevad Peeter Eelsaare

VISIOONtoimus seekord kahes linnas � Sauel ja Tallinnas. Huvi ja piiridon muutunud sedavõrd laiaks, et üks väikelinn jääb kitsaks.Esmakordne ja korraldajate arvamusel meeldiv oli koostööVanalinna Päevadega, saavutatud kontakti arendatakse tulevikusedasi. Tallinna esinemised toimusid veel kolmes kohas �Vanalinna Hariduskolleegiumis ja siseõuel Wagner Barbosa(kitarr) ja Thais Morelli (laul) õpitoad ning osavõtjate kontsert,Von Krahli Baaris neli lõunatundi täitnud kontsert ja festivalipeaesineja - Ungari ansambel Djabe (Vabadus aafrika ashantikeeles) � kontsert ja üldine jamsession õhtul Teater NO99ruumides. Ungari ansambel esines maailmatasemel kollektiivilevastavalt, eriti tõusis esile bassimängija Tamas Barabas. Uuskogemus ja väga hea kontserdikoht oli Von Krahli Baar, kuhuinimesed ei tulnud mitte ainult lõunat sööma, vaid paljudspetsiaalselt noorteansambleid kuulama. Baari juhtkond loodabtuleval aastal koostööd jätkata. Hommikuste õpitubade ja eritikäsitööhoovis toimunud kontserdi ajal käis läbi palju Vanalinnasliikuvaid turiste, kes suure kaasaelamisega toimuvast osa võtsid.Kogu hoov tantsis ja elas kaasa brasiilia rütmidele ja laulule.Korraldasid Muusikakooli sellel kevadel lõpetanud Carolina Laosja Helena Anni.

Laupäeval � Saue päeval � hakkas Keskuse pargi kell 12 alnudkontserdil kõigepealt silma oluline muudatus kontserdivälisilmes. Eelmise aasta pisikese päikesevarju ja murulkülitamise asemel oli üles pandud professionaalne helivõimendusja kontsertlava-telk, kuulajate tarvis paigutatud pingid. Ka olihoolitsetud inimeste ihuvajaduste eest � esmakordselt oli väljaku

ääres tualett. Seega on korraldajad suutnud kaasatakoostööpartnerid, kes aitavad korraldust veelgi paremaks teha.Sisulist edasiminekut ja sauesisest koostööd märkisid SaueGümnaasiumi rockbändi ja Tüdrukute ansambli esinemised. Ilmoli ilus ja kuigi võis tahta rohkem paigalistujaid-kuulajaid, saidsajad möödujad kena laupäevase muusikaelamuse.Saue linna mainekujundusele oli see suuresti kasuks. Saue linnanimi kõlas Visiooni ja Improvisatsioonipäevade nädalal meie riigimeedias rohkem kui muidu aasta jooksul. Ei juhtu väga tihti, etühe väikelinna Muusikakooli õpilaste � Carolina Laos ja HelenaAnni eksamilugu - kõlab Vikerraadios. Suur aitäh meie jazziemale� Anne Erm!Aastaid tagasi sauelaste algatatud noortemuusika edendamine onmuutunud professionaalseks üleriigiliseks ja rahvusvaheliseks

/ SAUE SÕNA � 286 / 721. juuni 2008 VISIOON

ettevõtmiseks nii esinejate kui korralduse pooelst. Visiooni jaLoomingulise Improvisatsiooni Päevade algataja ningpeakorraldaja Kristiina Liiviku sõnul on nendest osa võtnud 100noorteansamblit, paljud korduvalt. Esinemine koos peaesinejate� Euroopas ja maailmas tuntud muusikutega � on kindlastiavardanud noorte maailmapilti, aidanud arendada nende oskusi.Riia Toomkooli Koori ansambeli juhendaja ütles, et neil Riialinnas sellist festivali pole ja järgmisel aastal on nad jälle kohal.Toovad kaasa ka profid. Saue päev lõppes peaesinejate � WagnerBarbosa (kitarr) ja Thais Morell (laul) Brasiiliast � kontserdigaGümnaasiumi aulas.Peakorraldaja Kristiina Liivik palus lehe kaudu öelda Suur AitähUlvi Kanterile ja Gerli Kirikalile, kes Saue Muusikakoolisõpetamise kõrval on ka Eesti Muusikaakadeemia õppejõud jaTallinna Muusikakooli õpetaja.Suur Aitäh meie Koolihaldusasutusele, kes kohaliku korraldusepoole pealt meiega suurepärast koostööd tegiSuur Aitäh Teatrile NO99 ja Ungari Instituudile. Viimase direktorGyula David, kes osales mõlemal kontserdil, sõnas, et nägi omasilmaga ja kuulis oma kõrvaga - tegu pole mitte harilikuõpilasüritusega vaid tõsise festivaliga. Koostööd Visiooniga tulebjätkata, siia peab kutsuma Ungari üliõpilasi, kes tutvustaksidpraegu Ungari noorte hulgas populaarset muusikat.Noorteansamblid võiksid esineda Sauel, Tallinnas, Tartus jaViljandis. Nii arvas Gyula David.

IMPROVISATSIOONIPÄEVADkestsid kolm päeva, osavõtjad 7 Eesti ja 2 Soome koolist. EestiMuusikaakadeemiaõppejõud, kes päevadel viibisid, pidasid neid erilisteks � Euroopaanaloogsetel ettevõtmistel nii laiahaardelist loomingulist tegevustei näe. Korraldajate poolt leitud vorm laste loovuse jaloomingulisuse äratamiseks ning arendamiseks on omanäolineja märkimisväärselt efektiivne. Liikumine, erinevadkunstivormid, igasugused hääled, pillide improvisatsioonid �kaasa lõid nii noored kui vanad. Eriline oli ka loodusvaatlus.Üllatusena osavõtjatele oli äratus öösel kell neli. Koos mindi Sauetammikusse jalutama, kuulati lindude hääli, tunnetati loodusestekkivaid ja inimeseni jõudvaid emotsioone. Suuremale osalelastest oli see esimene kogemus � kuulata varahommikuse metsahääli. Meil Sauel elab suurepärane inimene - Mihkel Jürgens,kes uurib meie tammiku linnuliike ja nende hääli. Üks eestiornitoloog on koostanud meie tammiku lindude täieliku kataloogi� järgmisel aasta tuleb ta improvisatsioonipäevadele sellesträäkima. See peaks huvi pakkuma kõigile sauelastele. Lisakssellisele rohelisele mõtlemisele keskenduti ka meid elus iga päevsaatvale rütmikale � Viljandi Muusikakool andis tasuta kasutadaoma 10 instrumendist koosneva trummide komplekti, milledegakõikvõimalikke rütme esile manati. Lõppes kõik 10. juunil per-formance-kontserdiga Saue Gümnaasiumi aulas. Erilisedtegelased olid seitsme-kaheksa aastased lapsed. Nad saavutasidlaval sellise vabaduse, et improviseerisid muusika vahele sõnagaja esitasid lausa näitemängu. Leidsid nurgast Poistekoori mõõgad,panid viiulid kõrvale, tekitasid sõnalise konflikti, lahendasidmõõkadega, sõlmisid rahu ja musitseerisid edasi.Lausa filosoofiline improvisatsioon. Saalis istuvad lapsevanemadja külalised said üllatusele lisaks ka vapustava elamuse.Juba seitsmendat aastat improvisatsioonipäevadest osa võtnud16-aastane Jaanika Reisalu ütles lõpetuseks: �Aitäh, Kristiina(Liivik, korraldaja) ma juba ootan järgmist aastat!�

Palusin kommentaari. Vastas päevadel viibinud EestiMuusikaakadeemia professor Anto Pett.Saue Improvisatsioonipäevad, kus muusika, liikumine (tants) jakujutav kunst on koos - unikaalne ettevõtmine nii lastele kuitäiskasvanutele. Eestis kindlasti teist sarnast laiahaardelist vahetuloomingu üritust ei korraldata. Muusikaimprovisatsioonijuhendajad olid sellel aastal pillimängus EMTA improvisatsiooniprofessor Anto Pett, Gerli Kirikal, Liisa Hirsch ja Merike Poom.Hääleimprovisatsiooni juhendas EMTA dotsent Anne-Liis Pollning Ilona Ernes. Kolme päeva jooksul saavad osalejad kogemusija teevad enamasti esimesi samme vaba improvisatsiooni vallas,kus peamine on vabaneda eksimise hirmust, et mõned noodidvõivad valed tunduda. Kõik helid on õiged!, peab ainult suutmatähelepanelikult kuulata nii omaenda kui ka teiste kaasmängijatemuusikat. Kursus lõppes kontserdiga, kus kõigil osalejatel olivõimalus proovile panna oma vahetut eneseväljendamisoskust.Kontserdi viimase numbrina oli traditsiooniliselt improviseerivakoori ja improviseeriva orkestri ühine etteaste, mis edukalt näitaska kollektiivse improvisatsiooni võimalikkust, ideede javäljendusrikkuse värskust ning jõudu.

LOEN ÜLES IMPROVISATSIOONIPÄEVADEJUHENDAJAD 2008:MUUSIKA: Anto Pett, Gerli Kirikal, Liisa Hirsch,Merike PoomHÄÄL: Anne- Liis Poll, Ilona ErnesLIIKUMINE: Kärt TõnissonVIDEO, HELI: Andrus LauringsonRÜTMIKA: Themuri SulamanidzeLOODUSVAATLUS: Mihkel JürgensLõpetuseks veel Tänud abi eest Visiooni korraldusel:

TOETAJAD:

Saue linn, Eesti Kultuurkapital, Kultuurkapitali Harjumaaekspertgrupp, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Haridus- jaTeadusministeerium, Kultuuriministeerium, UngariInstituut, Keila Tarbijate Ühistu, Hotell Salzburg,Hotell St.Peterspourg,AS Valo Eestile,Jazzkaar,OÜ MuMix,Restoran Clazzi,Teater NO99, SaueGümnaasium, SaueKoolihaldusasutus.Suur Aitäh kõigileosalejatele,koolidele jakülalistele.Suur Aitäh SaueMuusikakoolile,eriti noorteleCaroliinale,Helenale, Jannole,Annile, Carolile jaLindale.

8 / SAUE SÕNA �286 / 21. juuni 2008PAULIG EESTIS 15

Eelmises lehenumbris avaldasime artikli �Paulig Eestis 15�,kus vaatasime tagasi alguses kohvivabriku, nüüd Euroopaühe suurema maitseainete segamise ja pakendamise ettevõtteaastatele. Tänases jagavad oma muljeid juubelipäevadestPauligi juht Eestis Tiit Nuudi ja ettevõtte personalidirektorPeeter Kodar.

Laupäeval, 7. juunil toimus Sauel Pauligi tehases Pauligi 15tegevusaasta tähistamisega seoses ühine lõunasöök Pauligi peredeesindajate ja Pauligi Eestimaal töötava personali osavõtul.Eelmisest Pauligi pere, nende hulgas omanike, visiidist oli jubamöödunud 14 aastat.Alustades tegevust 1993.a. oli Pauligis tööl 30 töötajat, siis praeguon neid 187, kes töötavad Pauligi kontserni 3 ettevõttes Eestis -Paulig Baltic AS, Santa Maria AS, Saue Production OÜ�s.Ühine lõunasöök Pauligi personalile oli koos kaaslastega, seetõttuviibis ühises vabaõhu restoranis üle 300 inimese.Lõunasöögi ajal tutvustas kohalikele inimestele külla saabunudPauligi perede liikmeid nende esindaja Christian Hallberg.Meie tippjuhtid esitlused meie inimesi ja saavutusi 15 aastajooksul. Seda tegid* Paulig Baltic juhatuse esimees Tiit Nuudi* Santa Maria AS juhatuse esimees Rainer Tammet* Baltikumi regiooni kohvi müügijuht Tambet HookMeenutamaks möödunut, saime koos pilku heita ajaloolistedokumentaalkaadritele, mis jäädvustatud Mark Soosaare poolt1993. ja 1994. aastal tehase ehitamise, avamispidustuse ja Ukrainaja Moldaavia presidentide visiitide ajal.Kavasse kuulusid ka meie traditsioonilised õnnitlused-meelespidamised, kus austasime töötajaid, kes meie ettevõttes

PAULIGIJUUBELIPÄEVAD

töötanud 15 aastat, üle 10 aastaja üle 5 aasta.Hetkel on üle 5 aasta töötanuid28 töötajate, üle 10 aasta 21töötajat ja üle 15 aasta 12töötajat ehk kolmandik meietöötajastkonnast on staaþigaüle 5 aasta !Ühise koosviibimise lõpus tehtiPauligi perede liikmete jaPauligi eesti personali ühispilt.Selline koosviibimine juubelipuhul jääb kauaks meelde, onheaks märgiks - perefirma onsee, kuhu tullakse pikaks ajaksja tehakse koos tööd ühisteeesmärkide nimel.Need kellele on olulisedperefirma väärtused, need onka pere liikmed !

/ SAUE SÕNA � 286 / 921. juuni 2008 PAULIG EESTIS 15

Allpool lehetoimetaja jutuajamised kahePauligis 15 aastat töötanud sauelasega

REET KUNINGASon vahetusevanem, Sauel elab kakskümmend aastat. Juhtida tuleb 40inimest, kes segatud maitseained pakkidesse panevad. Siis kleebib arvuti

juhitud masin kastidele etiketid jatoodangu tee tarbijani algab.15 aastat tagasi, kui Reet tööle tuli,seisis ta masina taga. Röstis jajahvatas kohvi. Saue lehes oliolnud kuulutus, siiani tehtudraamatupidaja lauatagune töö oliliikuva inimese ära tüüdanud.Linnavalitsuses oli laual olnud niiveerandmeetrine pakk soovi-avaldusi, aga töösaajate hulka Reetvaliti. Algusaastaid meenutadestuleb talle meelde, kuidas

purkidele käsitsi kaani peale keerati. Tubli töö on kaasa toonud kohustuseka teiste eest vastutada. Kui küsisin, kas töökohavahetust pole plaaninud,ütles ta, et eelmisel aastal oli kord mõte midagi muuta, aga mõtteks seejäigi. Vahepaeale mahuvad veel oma laste hooldamise aastad, mil Reetalati, kui Pauligil tarvis oli, abiks käis. Etiketide paigaldamise programmiandmebaasiga on ta algusest peale tegelenud ja sinna muudatusi sisseviinud, seetõttu kulus ja kulub tema nõu alati ära.Kaastöötajatest suhtleb tihedamalt teise vahetuse vanemaga. Praegu külllapsehoolduspuhkusel viibiv naisterahvas on samuti Pauligis töölalgusest peale. Reet võtab osa spordiklubi korraldatavatest suvistestjalgrattamatkadest. Võrumaal sündinud tütarlaps hakkas noorusessuusatamisega tegelema, saavutas tolleaegse meister-sportlase nimetuse,tulid ka Eesti meistritiitlid.Reet Kuninga peres on neli liiget � 10-aastane Mariel, 12-aastane Andreja abikaasa, kes töötab Fortum Termestis. Töö ja pere kõrvalt jääb vabaaega vähe, oma nõuab ka talu Saue linna kõrval Alliku külas. Seal tehtuannab talveks toidulauale omakasvatatud juurikad ja kena vahelduseSauel korterelamus elamisele. Lapsi saab lugeda juba põlistekssauelasteks � käinud lasteaias Midrimaa ja praegu Saue Gümnaasiumiõpilased. Mõlema kooliasutuse taset peab Reet kõrgeks nagu kaMuusikakooli, mille Poistekooris poeg Andre laulab kolmandasteluaastast peale. Nüüd läks poisslaps ka suusatrenni, mis tasemelsuusatajast emale mõistagi rõõmu valmistab. Tütar Marieli veetlebkäsitöö ja tegutsemine keraamikaringis.Jutuajamise lõpus selgub veel fakt, et Reet Kuningas on TallinnaPedagoogilise Instituudi lõpetanud kehalise kasvatuse õpetaja. Kuigiõpetajatööd tegi viimati enne kõrgkooli astumist.

REIN NAUKASRein täpsustab kohe meie jutuajamise alguses, et kuigi Paulig pidasoma 15. sünnipäeva praeguses hoones, on tema Pauliga seotud 15 japool aastat. See pool aastat oli Sauel kilehall, kus tegeleti kõigega � oliväike laokene, müüdi poodidele sularaha eest otse Pauligi kohvi, siis

tulid maitseained.Kui maja valmis sai, läks sinnavanemlaohoidjaks, hiljem laopindadesuurenedes tõusis kõigi Pauligi Eestisolevate ladude ülemaks. Sauel tööl on ReinNaukas käinud 34 aastat, elab siin 1985.aastast. Punane Ret, siis Põllumajandus-tehnika Seadistustööde töödejuhataja Sauelja Paulig. Nii vähe neid töökohti ongi.Eks algus oli keeruline ja raske � lääne kapitalistlik ettevõte, uus tööstiil,arvutid. Aga selgeks said kõik nipid ja nüansid � elu tahtis elamist, töötegemist ja ega eluaeg südame ja mõistusega tööd teinud mehel siinmidagi keerulist polnudki. Liiati koolitas emafirma oma uusi töötajaidnii arvutiasjanduse kui klienditeeninduse asjus põhjalikut � hommikullaeva Helsingisse, poolteist tundi koolitust ja koju tagasi.Kuigi Rein Naukas võiks juba neli aastat pensionipõlve pidada, toimusametlik pensionile jäämine koos firma juubeliga. Teadjat meest oliPauligile vaja. Viimane aasta oli küll kergem � siis koolitas asendajat.Ladudes töötajaid ei väsi värske pensionär kiitmast � viimased kümmeaastat pole kollektiivist keegi lahkunud. Laomajanduse juures on jukoostöö ja vastastikune usaldus väga oluline. (Ise mõtlen, et ju siis onRein Naukas hea ja õige ülemus olnud.) Tema sõnul on ta omakordaoma ülemuste tuge ja toetust kogu aeg tundnud. Kuigi nad kõik temastnooremad.Spordimees on Rein kogu elu olnud, sellega tegeletiPõllumajandustehnika ajal Toivo Nuudi eestvedamisel Sauel kõvast.Mängis vabariigi tasemel võrkpalli, metsas jooksmas ja orienteerumaskäis veel viiekümnesena. Seltskonnatantsu harrastab siiani, proua Elle(eluaegne fotograaf) ontegelenud lausa võistlus-tantsuga. Peres kaks poega �vanem Aivar, noorem Alar jatütar Kaja (elab ka Sauel),neli lapselast, viies tulekul.Kõik poisid, ka see viiesähvardavat poiss olla.Meie jutuajamise lõpus toobRein Naukas talle omasehuumori ja sõbralikkusegavälja kena mälestuskillu.90date alguse rahamaailmaülemineku ja kapitali-mentaliteedi tuleku ajal oli nende kilehalli nurgaskilekott, kuhu klientide makstud sularaha pandi. Kui siis õhtul suuremadülemused selle kilekoti kätte võtsid ja panka minema hakkasid, ütlesRein neile: �Pidage ikka hoogu, sõbrad. Pange vähemalt teine kilekottveel ümberele, muidu loevad tänaval meie päevase läbimüügi kokku�.Ja lõppu ka tõsine fakt � Rein Naukasega töövestluse viis läbi jamehe Pauligisse tööle võttis omanik Bertel Paulig tolleaegne esinajaEestis Gunnar Nyman isiklikult.

Elle ja Rein Naukas Pauligi jõulupeol

10 / SAUE SÕNA �286 / 21. juuni 2008

ORBIS EESTIaastapäevORBIS EESTIaastapäev

ORBIS 10

Kolmapäeval 11. juunil kogunesid Saue mõisa OrbisEesti töötajad ja kliendid, et tähistada ettevõtte loomise10.aastapäeva. Orbis Eestil on sidemed Saue linnagaalates 1999.aastast, kui Sauel loodi Orbise tootmisüksus,mis asub Saue mõisapargi vahetus läheduses ja ontoiminud tänase päevani. Käesoleva kuu alguses kolisidSauele ka meie müügi- ja tootearendusosakond, seegakogu Orbis Eesti kollektiiv on nüüd ühe katuse all.Paljud Orbise töötajad on Saue elanikud.

Urmas Paisnik

Orbis Eesti on rahvusvaheline elektroonikafirma , mis tegelebtööstuselektroonika komponentide ja testsüsteemide tootmiseganing müügiga. Ettevõttel on ka oma tootearendusosakond, kustestsüsteeme projekteeritakse.Kuulume rahvusvahelisse kontserni Orbis Group, peakorter asubSoomes Vantaas. Orbis sai alguse Soomes 1949 aastal, kui loodiettevõtte Orbis OY. Järgmine aasta on Orbis OY-l juubeliaasta,täitub 60 aastat ettevõtte loomisest. Lisaks Eestile asuvad OrbisGroupi tütarfirmad Rootsis, Ungaris, Ameerika Ühendriikides,Hiinas ja Indias.Eestisse tuli firma aastal 1998, loodi müügikontor Tallinnas ningalustati elektroonikakomponentide ja mõõteinstrumentidemüügiga. Aasta hiljem loodi tootearendusosakond jatootmisüksus. Täna asub Eestis Orbis Groupi keskneintegratsioonikeskus, Sauel on projekteeritud ja valmistatudhulgaliselt testsüsteeme, mida kasutavad maailma juhtivadelektroonikatööstuse ettevõtted oma tootmisliinidel toodetetestimisel ja kvaliteedi kontrollimisel. Orbis rakendab omatestsüsteemides uusimaid elektroonilise testimise tehnoloogiaidnagu näiteks masinnägemist. Lisaks testsüsteemidele valmistabOrbis Eesti kliendikohaseid valmiskaablite lahendusi koaksiaal-,hübriid- ja fiiberoptilistest kaablitest. Fiiberoptika tootmineareneb Orbises kiiresti, sest aina rohkem kasutatakse valgus-kaableid telekommunikatsioonivõrkudes ja elektroonika-süsteemides. Meie valmistatud elektroonikatooteid kasutatakseväga erinevates geograafilistes kohtades: alates Baltimaadevõrguoperaatoritest ja lõpetades Euroopa, Aasia ja Ameerikajuhtivate elektroonikatööstustega. Lisaks globaalsetele on Orbiselpalju häid kliente Eestis, Lätis ja Leedus.

Globaalne elektroonikaturg nõuab eriti kõrge kvaliteedigatooteid. Orbis Eesti kvaliteedijuhtimissüsteem on sertifitseeritudDet Norske Veritase poolt ja vastab ISO 9001:2000 nõuetele,samuti on ettevõttes juurutatud keskkonnajuhtimise süsteem ISO14001.

Juubelipeole Saue mõisa saabusid ka Orbis OY juhid Soomest� tegevjuht härra Marko Tiesmäki ja Orbis OY nõukogu esimeeshärra Markku Linna-Aro ning Orbis Eesti OÜ juhatuse esimees

10

härra Timo - Pekka Koskinen. Nad tänasid Orbis Eesti kollektiivisuure panuse eest Orbise arengusse. Parimaid Orbis Eestitöötajaid said tänutäheks väärtuslikud kingitused.Meie inimesi tuli aastapäeva puhul tervitama ka Saue linnapea

härra Orm Valtson, kes vestluses Orbis OY juhtkonnaga tutvustasneile põgusalt Saue linna. Orm Valtsoni sõnul on tervitatav, etSaue linnas asuvad kõrgtehnoloogiaga tegelevad rahvusvahelisedettevõtted nagu Orbis.Tegutsedes globaalsel turul on Orbis Eesti arvestatav ning kindelpartner. Üle 90% ettevõttes valmistatud elektroonikatoodetesteksporditakse.

/ SAUE SÕNA � 286 / 1121. juuni 2008 LINNAUUDISED

Saue Kodu-Uurijate Seltsingu liikmed külalistenaRehemetsa koduloomuuseum-külakeskuses

27. mail kogunesid meie seltsingu liikmedkooli juurde, et sõita Kasemetsa pooletutvumaks Metsanurme küla vaatamis-väärsustega. Meid oli 15 inimest, kes neljaautosse mahutatuna teele asusid. Esimenepeatus oli Rännaku talus, mis kuulub ÜloSirbile, kes on tuntud-teatud nuputaja jameistrimees (erialalt sisearhitekt).

Rännaku talus on palju vanaaegseidtööriistu ja tarbeesemeid, ka paljuperemehe enda poolt valmistatuid. Nendehulgas kiviheitemasin ning odaheitja ehknotstal, mille kilogrammi raskune oda võib400m kaugusele lennata. Puidust nikerda-tud loomi ja linde ei jõua kokku lugeda.On ka kuuselattidest püstkoda, kusperemees energiat kogumas käib. Lisaks

ehitamisele ja nikerdamisele onÜlo Sirp kirjutanud raamatuidÜksnurme mõisast ja tema küla-dest. Küllap on ta sulest tulemas niimõndagi veel. Niipalju veel, etmeie President on autasustanudÜlo Sirpi Eesti Vabariigi ValgetäheV klassi ordeniga ja Saku vald

kuldmärgiga kohalikukülaelu edendamiseeest.Rännaku talust ülemaantee oli läbi metsaÜlo jutu järgi osaTallinna ja Pärnu vahelisesttalveteest, mis lühendas talvellume ja pakasega seda teed.Samas metsa sees on temapoolt rajatud MaausulisteTammik, kus ei puudu kahiiekivi kirjaga, mis palubIsal � Loodusel inimesi hoida.Edasi läks meie tee poolekilomeetri kaugusel olevasse

Rehemetsa tallu, mis on Metsanurme külaüks vanemaid ja mida praegu kujundataksekoduloomuuseumiks-külakeskuseks. Talurehehoonel on uus katus (külameeste enditehtud) ja uuendatud aknad. Sees on allessuur reheahi, seinal fotod kõrgetestkülalistest ja Metsanurme küla laul, misalgab sõnadega: �Metsade, nurmede vahel...� Põllutöömasinad, mis varem reheall

olid, on koha leidnud piduplatsi serval.Samas on ka küla kiik. Piduplatsi teisesservas on uus suur laululava, tee äärdejäävad noored pärnad, mis istutatudkõrgete külaliste poolt..Peale mõningast ringivaatamist tuli meidtervitama külavanem Enn- Toivo Annuk,kes rääkis palju küla minevikust, neidkülastanud nimekamatest külalistest jatulevikukavatsustest.

Oli huvitav ja õpetlik õhtupoolik.Meie külaskäiku jäid vastuvõtjatelemeenutama raamat Saue linnast jamälestustekogu �Need aastad eiunune�.

Külaskäiku meenutas üks osavõtjatestLY VIKERPUUR

19-liikmeline Saue-Keila puudegainimeste ühisgrupp sõitis 13. juunilViljandis toimunud, kolm päevakestnud üleriigilisele puudega inimestefestivalile.

Ühisgrupp, mis koosnes igas vanusesinimestest � lastest eakateni, esinesfestivalil kahe etteastega.Esimeseks on solist Andres Tarja laulusaatel esinev liikumisrühm, mille etteastesosalevad ka inimesed, kes liiguvad vaidkepi toel. Teiseks etteasteks oli sügava ja

Sauelased käisid Viljandi puudegainimeste festivalil

raske liikumis-puudega inimestevõimlemiskava.Sauelased osalesid puudega inimestefestivalil esimest korda eelmisel aastal,mil toodi koju koguni üks preemia. Saue Invaühingu esinaise ElenaKalbuse sõnul jäi eelmisel aastalesimest korda sel üritusel osalenudSaue inimestele väga meeldiv mälestusning seetõttu soovisid nad festivalil katänavu osaleda. �Puudega inimesed,kes on käinud, tahtsid uuesti minna.

Selleks alustasid nad ettevalmistusijuba talvel,� sõnas ta.Ja õieti tegid, et läksid. Saue - Keilaühisrühma autasustati teist aastat järjestpreemiaga kollektiivile. Juhendapreemia pälvis Elena Kalbus. Seega �eelmisel aastal üks, sellel aastal jubakaks preemiat.Viljandi puudega inimeste koja ningüleriikliku Puuetega inimeste kojakoostöös korraldatud suurel ürituselosalemine oli Kalbuse sõnul Saue jaKeila linna inimeste jaoks oluline.

2008. aasta algul premeeris EestiLiikumispuuetega Inimeste Liidujuhatus Saue Linnavalitsust tiitliga�Aasta tegu 2007�.

12 / SAUE SÕNA �286 / 21. juuni 2008KOOLITUSED

PÕNEVÕPPELAAGER�24 H CAMP�

9.-10. maini toimus Kloogaranna noortelaagris rahvus-vaheline 24 tunni laager, kus 10. klasside noored üleEesti said ettevõtlusalaseid teadmisi ning võimaluseteha läbi ühe ettevõtte alustamise protsess.Korraldajaks oli MTÜ �SILD ETTEVÕTLIKE NOORTETULEVIKKU�.Saue Gümnaasiumist osalesid 3 tublit majandustõppivat noort: Silvia Kinger, Triin Samuel ja ArdoPikkar. Kolm aktiivset noort majandushuvilist olidväga elevil ja vaimustunud.Kuna õpetajad ei osalenud, siis tegi majandusõpetajaVirve Rajamäe õpilastega intervjuu.

V.R.: Mida see laager endast kujutas?Silvia: Laager kestis 24 tundi. Selle ajaga pidime väljamõtlema firma, mida me seal tootma hakkame ja 24 tunnilõppedes pidime ka vastavat toodet või teenust esitlemalaagrikaaslastele.Triin: Vähe magamist, palju inglise keelt, nalja, uusituttavaid ja tootearendust: DSilvia: Jah, tuttavaid sai juurde, kõik olid sõbralikud janalja sai kah suht palju. Kogu see teema käis läbi lõbu.Ardo: Omaette kogemus oli, mõnus seltskond, lahedadtegemised ja ülesanded.V.R.: Laagri nimi oli inglise keeles, oli siis tegemistrahvusvahelise laagriga?Triin: Jah, laagris olid soomlased.Ardo: 6 oli neid kokku, aga nooremaid kõigest 4. Algseltpidi rohkem tulema aga mingitel tehnilistel põhjusteljõudsid vähesed.Silvia: Mul oli eriti tore soomlasest grupijuht � Tomi olita nimi.Ardo: Ülilahe vend ikka.Triin says: Sain inglise keele nii hästi selgeks, eteestlastega rääkisin ka pigem inglise keeles ja eestikeele peale tagasi minna oli imelik.Silvia: Jah, isegi Ardo ei suutnud enam minugahommikul eesti keeles rääkida.Triin: Kui me eesti keeles rääkisime liiga palju, siissoome tüdruk hakkas torisema, niimoodi sõbralikult.V.R.: Mainisite enne, et õppimine käis läbi lõbu. Toimusidka mingid loengud?Triin: Toimusid, aga ma ei teagi, kumba rohkem oli -loenguid või praktilist poolt. Mõnes me naersime rohkem,kui tegime seda, mida pidi.Silvia: Vahet polnud, igaljuhul oli lõbus ja naerda saimetsikult. Kõige parem oli see, et inglisekeelset majandus-

sõnavara sai arendada.V.R.: Laagri lõpus tegite esitlusi. Mida need endastkujutasid? Kas moodustusid nagu mingid grupid?Ardo: Esimesel päeval moodustatud gruppidega tegime�sponsoritele� esitluse ja muidugi ka teistele laagri-kaaslastele.Triin: Esitlusel pidime oma grupiga tutvustama omatoodet �potentsiaalsetele investoritele�.V.R.: Kas sauelased olid ühes grupis?Ardo: Ei, kõik olime pandud erinevatesse gruppidesse,et ühes seltskonnas oleks erinevatest kohtadest päritinimesed ja nii ka erinevad vaated ja mingil määral kaarusaamad.V.R.: Milline esitlus/töö siis võitis?Silvia: Ardo grupi töö võitis.Ardo: Meil oli ikkagi parim toode.Mida siis Ardo grupp valmis tegi?Ardo: Ärisaladus, ei ütle.Silvia: Need ägedad prillid, mida oli võimalik vastavaltenda isiksusele ise ümber kujundada.Ardo: Jah, stiili- muutvad päikeseprillid olid.V.R.: Toimub lähiajal veel selliseid üritus ja kas oleteminejad?Triin: Ma kuulsin, et lõppenud õppeaasta sügisel olevatolnud ja vist järgmisel aastal tuleb ka.Ardo: Jah, sügisel pidi ka olema midagi sarnast, nii etkui võimalus on, siis kindlasti osalen.Silvia: Igaljuhul. Kui pakutakse, siis olen kindel mineja.Triin: Sama siin. Lausa üllatavalt hea oli.Silvia: Oleks võinud kauem kesta.Ardo: Oi, jah. Öö oleks võinud ka pikem ollaTriin: Ma arvasin, et kuna tegemist majandusega, siison natuke igavam, kuid eksisin.V.R.: 24 tunni laager � tegelesite terve aeg firmaga võitoimus ka midagi muud huvitavat? Kas käisite näiteksujumas, kuna laager asus ju Kloogarannas?Triin: Karaoket laulis mõni (Ardo-V.R.). Mõned käisidka rannas jalutamas.Silvia: Jah, Ardo oli karaoke peamine laulja.Ardo: Ärme seda modelli teemat maini, eks ole.V.R.: Modelli teemat? Ehk täpsustaksite?Silvia: Iga grupp pidi ühe meessoost esindaja saatma,loeti ette riideesemed, mis pidid mehel seljas olema. Ehksiis 3 minutiga pidime leidma saunalina, naiste pluusi,kinga, padja, salli, armukese ja kondoomipakikese.V.R.: Tähendab, te ei saanudki öösel eriti magada?Triin: Eriti mitte, mina sain umbes 3 tundi magada. Agahommikul oli kahju, et kõik nii ruttu läbi sai.Ardo: Laagrist lahkudes oli küll kurb tunne, sest seal oli24h jooksul juhtunud nii palju head ja lahedat. Aga misseal ikka - tuleb lihtsalt uuesti sellisest üritusest osa võtta.

Kokkuvõtteks tahavad kõik kolm osalejat öelda �laager oli tohutult lahe, õppimine pole kunagi niilõbus olnud. Samuti said osalejad uusi sõpru ningTriin, Ardo ja Silvia soovitavad kõigil sellistestlaagritest osa võtta.

"

/ SAUE SÕNA � 286 / 1321. juuni 2008 KOOLITUSED

TÄHELEPANU !SAUE MUUSIKAKOOLI

VASTU VÕETUD ÕPILASEDÕPPEAASTAKS 2008/2009

Viiul � Raili Sõrmus, Evelyn Silde, Lisa KõllamõtsKlaver � Ilja-Viljard Vronski, Grete Maria Eljas,

Gertrud Soone, Karin Ernesaks

16. juunil sõitsid noortevahetusprojektis �Noorte KrimmiEestlaste Jälgedes� osalevad Saue noored Rahula külasseEELK (Eesti Evangeelne Luteri Kirik) puhkebaasimeeskonnatöö koolitusele, mida viis läbiMargus Alviste. (#)

Kristi Kruus

Lisaks teadmisele,mis on üldse üks õigemeeskond ja kuidasseda toimima panna,saime teada, kuidaspüstitada üht õigetesmärki ja kuidaseimillestki tehamidagi head. Ühekspraktiliseks harju-

tuseks oli simulatsioonimäng �Toiduklubi�, kus tuli ilmaterritooriumilt lahkumata ja verbaalseid vahendeidkasutamata kaubelda naabrite käest välja erinevaidvajalikke vahendeid ning nendest hiljem söödav toit kokkukeeta. Sealjuures tuli kolmel erineval meeskonnal toituvalmistada erinevates tingimustes � ühtedel oli köök koospliidiga, teistel pannkookide küpsetamiseks väike väligrillning kolmandatel kartulipudru keetmiseks ainult lõkkease.Potid, pannid ja toiduained tuli kaubelda esimese mees-konna käest.Söönuks me igatahes saime ja päris palju uut õppisime kaüksteise kohta.Õhtul rääkisid Monika Liiv ja Kristi Kruus kõike olulist, midanad Krimmis olid teada saanud ning hiljem saime lõkkeääres vabas õhkkonnas üksteise häid-halbu külgi vaagida,samuti niisama kõigest ja eimillestki rääkida.Hommikul koolitus jätkus gruppide, indiviidide jakommunikatsiooni teemadel ning me saime aru, et eneseväljendamine võib tegelikult üsna raske olla. Me võime juarvata ja loota, et teised suudavad meie väljaütlematamõtteid ridade vahelt välja lugeda. Aga reaalsus ütlebb, etnii see paraku pole. Oma tundeid ja arvamisi tuleks ikkavõimalikult selgelt js lihtsas keeles väljendada.

Saue noored osalesidmeeskonnatöö koolituse

Flööt � Grete SaarKitarr � Rebeca Mänd

Basskitarr � Sergei Vlasenko, Erik Artjomenko

ETTEVALMISTUSKLASSIVASTU VÕETUD ÕPILASED

Kert Turvas, Anett Pajur, Britte Christina Avalo,Heneliis Notton, Heidi-Hedvig Tedvig-Eisler,

Janari Olev, Laura Tammiste

Fotod: Lasse Uustalu

14 / SAUE SÕNA �286 / 21. juuni 2008HARIDUS

Saksa keelSAUE LASTEAIAS

Kuidas möödus 2007/2008 õppeaastal SaueLasteaias projekt �SAKSA KEEL LASTEAIAS�?

Mari EermeSaue lasteaia saksa keele õpetaja

2007 oktoobris alustati 3 Harjumaa lasteaias- Lool,Viimsis ja Sauel Goethe Instituudi / Saksa Kultuuri-instituudi projektiga �Saksa keel lasteaias�. Projektieesmärgiks on huvi tekitamine saksa keele ja saksakeelsete maade vastu ning anda lastele meeldiv japositiivne kogemus edaspidisteks võõrkeele-õpinguteks.24 Saue lasteaia last tutvusid 8 kuu jooksul lauldes ningmängides saksa keele ja kultuuriga. Tunnid toimusid2 korda nädalas ning kahes grupis. Õpetaja rääkis tunnispeamiselt saksa keeles, nii said lapsed harjuda võõrakeelega, õppida sellest aru saama ning öeldulereageerima. Kevadel toimusid ka lahtised tunnidlastevanematele, kus neil oli võimalik laste tegemisi�pealt vaadata�.Lisaks tundidele on keeleõppe juures oluline see, et

Teadaolevalt on paljud erivajadustega lastevanemad raskustes oma laste hoiu korraldamisega.Probleem on terav � vanematel on vaja tööl käia,lapse arengu huvides saaks koolitatud hoidjavarases eas lapsega tegeldes palju head teha.

Kristin SooaruMTÜ Perekasvatuse Instituuttegevjuht

Perekasvatuse Instituutkoostöös

Sotsiaalministeeriumigaalustab projekti Puuetega

lastele Lapsehoidjatekoolitamiseks

lastel oleks võimalik ka väljaspool õpperuumi keele jakultuuriga kontakte saada.Märtsi kuus käisid 10 Saue last koos Viimsi ja Loolasteaia saksa keele ringi lastega Tallinnas EestiLasteraamatu Keskuses muinasjutuhommikul, kusmuinasjutuvestja Piret Päär jutustas lastele saksamuinasjutte.Juuni alguses osalesid Saue lapsed Tallinna VanalinnaPäevadel, mille motoks oli sel aastal �kultuuridekohtumispaik� ning kus laste mängumaal Tornideväljakul tutvustati erinevate riikide ja rahvuste kultuureja tegemisi. Goethe Instituut / Saksa Kultuuriinstituutkoos Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja LiivalaiaGümnaasiumiga tutvustas suures telgis Saksamaad jasaksa keelt� lastel oli võimalus osaleda erinevatesmängudes, kuulata muinasjuttu �Kuningas Krr� ningvaadata multifilme Saksamaa lasteraamatutegelasestjänes Felixist.Lisaks sellele esinesid Saue Midrimaa ja ViimsiPiilupesa lasteaia lapsed suurel laval, näidates koosoma saksa keele õpetajatega kõigile huvilistele kuidasnad lasteaias saksa keelt õpivad. Nad laulsid ja tantsisid,räppisid numbreid 1 kuni 10�ni ning jutustasidüheskoos loo neljast väikesest kalast.Sellega oli �saksa keele aasta� Saue lasteaias lõppenud.Saksa keele ring alustab oma tegemistega jälle sügisel.Vanemad lapsed jätkavad aga saksa keele õppimisegaseptembris juba Saue Gümnaasiumi 1. klassis.

Koolitust tööks erivajadustega lastega on potentsiaalsetelelapsehoidjatele seni vähe korraldatud.Koostöös Sotsiaalministeeriumiga korraldab PerekasvatuseInstituut kolm lapsehoidjate koolitust. Eesmärgiks on koolitada50 eesti ning 25 vene keelt kõnelevat lapsehoidjat, kes asuksidtööle puuetega lastega.Koolituse kestus august � oktoober, kutseeksam on novembrialguses. Koolitused toimuvad erinevates Eesti piirkondades.Toimumiskoha valiku määrab koolitatavate elukoht.Koolitatav maksab ise koolituse ning eksami eest 300 krooni.Projekt katab muud kulud, välja arvatud transpordikulu (sõitkoolituspaika).Koolitusele saamise eelduseks on omavalitsusetoetus (kirjalik) ning kiri perelt, kes soovib koolitatavat pärasttunnistuse saamist endale lapsehoidjaks.Kui koolitusele soovib tulla inimene, kes tahab luua kasosaühingu või asuda tegutsema FIE-na, peab ta vastavasisuliseavalduse kirjutama.

Vastame hea meelega teie küsimustele ning ootametagasisidete-postiga: kristin@pki.ee või telefonil 56 477 622

Info vene keeles:Berit Kaschan, e-post: pki@pki.eeTelefon E � R 10.00-13.00 � 58 080 911

/ SAUE SÕNA � 286 / 1521. juuni 2008 LINNAVALITSUS

Linnavalitsus kinnitas projekteerimistingimused, nõustusehituslubade väljastamisega, ühingutele raha eraldamisega,

arutas sotsiaalküsimusi ja volikogu eelnõusid,kinnitas 2009. aasta eelarve koostamise üldtingimused

Linnavalitsuse 2008. aasta 11. istung toimus4. juunil 2008.aastal ja päevakorras olid

järgmised küsimused:

1. Saue linna Ladva tn 2 kinnistu detailplaneeringulähteülesande kinnitamineEelnõu suunati teisele lugemisele.2. Puidu tn 17 abihoone uusehituseprojekteerimistingimuste kinnitamineEelnõu suunati teisele lugemisele.3. Töö pst 29 üksikelamu laienduseprojekteerimistingimuste kinnitamine/korraldus nr 205/.4. Saue Linnavolikogu otsuse eelnõu� Kütise tn 8 kinnistu detailplaneeringulähteülesande uuendamine�Eelnõu suunati kehtestamiseks volikogusse.5. Saue Noortekeskuse projekteerimiselisatingimuste kinnitamine /korraldus nr 206/.6. Kesa 10 ehitusloa väljastamine / korraldus nr 207/7. Kirjaliku nõusoleku väljastamine kesa 10/korraldus nr 208/.8. Ridva 4 ehitusloa väljastamine/korraldus nr 209/.9. Kadakamarja 9 ehitusloa väljastamine/korraldus nr 210/.10. Sooja 1 ehitusloa väljastamine /korraldus nr 211/.11. Nurmesalu 9 ehitusloa väljastamine/korraldus nr 212/.12. Meistri 19 ehitusloa väljastamine/korraldus nr 213/.13. Ladva 1a vee- ja kanalisatsiooni liitumiselekasutusloa andmine /korraldus nr 214/.14. Tule tn rekonstrueerimistööde kasutusloaandmine /korraldus nr 215/.15. Nõusolek andmine eestkostetavale kuuluvateaktsiate müügiks /korraldus nr 216/.16. Sünnitoetuste maksmine /korraldus nr 217/.17. Sotsiaaltoetuste maksmine /korraldus nr 218/.18. Saue Gümnaasiumi lõpetajate autasustamine/korraldus nr 219/.19. Üliõpilaste välisõppe stipendiumite määramine/korraldus nr 220/.20. Avalike ürituste korraldamise lubamine/korraldus nr 221/.21. Spordiühingutele raha eraldamine/korraldus nr 222/.22. Ühingutele raha eraldamine /korraldus nr 223/.23. Saue linna 2009.a eelarve koostamise normatiivid/korraldus nr 224/.24. Lisaeelarvesse täienduste tegemineEttepanekud saadeti volikogu eelarve- jamajanduskomisjonile.

25. Volikogu otsuse eelnõu� Nõusoleku andmine maa ostmiseks�

Eelnõu suunati kehtestamiseks volikogusse.26. Reservfondist raha eraldamine /korraldus nr 225/.27. Info.

MAIE MATSISELTSSaue Linnavalitsuse vastutav sekretär

Linnavalitsuse erakorraline istung

Linnavalitsus arutas 2008.a I lisaeelarve parandus-ettepanekuid.Linnavalitsuse 2008. aasta 12. istung ( erakorraline)toimus 11. juunil 2008.aastal ja päevakorras oli:PÄEVAKORD:

1. Saue Linnavolikogu määruse eelnõu �Saue linna2008.aasta eelarve muutmine ja I lisaeelarve�OTSUSTATI korraldada nimeline hääletamine.Ühehäälselt o t s u s t a t i suunata eelnõuvolikogusse teisele lugemisele ( poolt O. Valtson, R.Amos, V. Toomik; puudusid M. Uuesoo ja J. Tümanok).

Linnavalitsuse määrused ja korraldusedon avalikustatud linnakantseleis.

MAIE MATSISELTSSaue Linnavalitsuse vastutav sekretär

Õnnitleme!TÕNIS-JAAK GEORGIN 90ADDA PARIK 89ELISABETH LÕPP 88ELLI AERO 86SALME VIISITAMM 86LAINE VEIBER 85PAULINE PIKHOF 84SENTA KALM 84ERNA LÄTT 81VILMA TAMBUR 81HARRI RANDLA 80HILJA ALLVEE 75VAIKE KIPPASTO 75ELVI TANK 75KARL ÜTT 75JÜRI KÄSK 70LJUBOV LIUDVINSKAJA 70JAAN MOKS 70HELGA PIIRSOO 70

16 / SAUE SÕNA �286 / 21. juuni 2008SPORT

Saue Huvikeskus korraldas 2-6 juunil Saue linna lastele spordilaagri Sürgaveres.Juhendajate Sirje Luberg, Hellen Floren, Ants Soosõrv, Kristo Krinpus, TerjeToomingas abiga tegelesid 32 laagrilast erinevate spordialadega ja käelistetegevustega. Sürgaveres oli spordihoone, mis oli meie käsutuses nädal aega, headtingimused pallimängudeks, lauatenniseks ja piljardiks. Hommikud algasid rivistusening hommikvõimlemisega. Ilus ilm soosis sportlikke õuetegevusi � orienteerumine,pallimängud, teatevõistlused, murdmaajooks. Käelisi tegevusi viis läbi ReedaSadam, kelle juhendamisel valmisid lastel ja noortel huvitavad ja isikupärased maskidning plakatid. Käisime matkal Soomaa Looduskaitsealal ja tutvusime Viljandi linnavaatamisväärtustega. Õhtud olid sisustatud � toimus tutvumisõhtu kohaliku kooli

laagrilastega Vanaõuel. Pidasime Olümpia-mänge, kus oli nii käelisi tegevusi, olümpia aladeesitlemist praktiliselt, kui ka viktoriini. Lastesuureks rõõmuks toimus ka �ööhäire�, mistekitas elevust.Lapsed said laagritegevustega hakkama ningolid tublid.Kohtumiseni järgmise aasta laagris!

Kena ja sportlikku suve soovidesSaue Huvikeskuse spordimetoodik

Terje Toomingas

SpordilaagerSürgavere 2008

/ SAUE SÕNA � 286 / 1721. juuni 2008 SPORT

Sauelastele pakutakse uudse spordiala� maahoki � harrastamist kodulinnas!

Maailma kolme suurima tegelejatearvuga spordialade hulka kuulubjalg- ja võrkpalli järel maahoki, milleltäitub Pekingi Olümpiamängudel100 aastat olümpiamängude kavakuulumisest.Selle välisilmas populaarse, kuidEestis vähetuntud alale onsiinmailgi proovitud paar kordaeluvaimu sisse puhuda. Esimestkorda üritati eelmise sajandiviiekümnendate teisel poolel ninguuesti aastal 2004 kui kohtutiHelsingis Soome B-koondisega.Eestis on moodustatud ala eest-vedamiseks Eesti Maahokiliit, mison alates 2006. aasta sügisest niiEuroopa kui ülemaailmse föde-ratsiooni liige. Selle aasta kevadelsai koostöös Saue Gümnaasiumigakatsetatud ka kooli kehalise kasva-tuse tundides mõned korrad maa-hoki harjutamist ning mängimist.

Ants JürmanEesti Maahokiliit

Kuna Saue on Tallinna lähiümbrus-konnas üks väheseid kohti, kus onolemas tehismuruga väljak (pealeAustraalia mängitakse alates läinudsajandi 80-ndate lõpust maahokitpraktiliselt ainult tehismurudel), siis onEMHL-l plaanis proovida seda ala viiakooliõpilastele lisaks ka laiemassetegelejate ringi. Eestis on praegusekshetkeks praktiliselt üks tegutsevmaahokiklubi ELJMK (Kurtna), kes onalates 2004.aastast kohtunudsõprusmängudes Soome ja Leeduklubidega. Need on riigid, kuhu on meilkõige soodasam sõita, sest Stockholmireisid on kulukamad ning Venemaalähim maahokilinn St. Peterburgeeldab viisade hankimist. Maahokitvõib tinglikult jagada kaheks mänguks� sisehoki (inglise keeles - indoor,mängitakse käsipalli väljakul) ningvälihoki (inglise keeles - outdoor, platsisuurus 91X 55 m on natuke väiksemjalgpalliväljakust). Meil on väljakujunenud võistkonna tuumik � tosinmängijat, kes on selle alaga tegelenud2004.aastat alates. Kuid ala arenguks

on sellest vähe, pealegi oleme LeeduMaahokiföderatsiooniga sõlminudlepingu, mille põhjal panime alusemaahoki Balti liigale, kus osaleb 3Leedu meeskonda ning Eesti esindusja sügisel soovime kindalsti sõitaVilniusesse järjrkordsele Balti liigaturniirile.Eesti Maahokiliidu huvi on käivitadavälihoki alane tegevus SauelGümnaasiumi spordiväljakul juuniteisest poolest, selleks olemehuvitatud, et soovijad võtaksid meiegaühendust elektronposti aadressilants.jyrman@neti.eevõi telefonil 55 24 238 Ants JürmanLisaks saab maahoki kohta infotFIHockey@org võieurohockey@organts.jyrman@eealt Eesti Maahokiliit

KUTSUME KÕIKI HUVILISI ENDASTMÄRKU ANDMA !

18 / SAUE SÕNA �286 / 21. juuni 2008PÄEVAKESKUS

Saue PäevakeskusesSaue PäevakeskusesSaue PäevakeskusesSaue PäevakeskusesSaue Päevakeskuses ..................on endiselt olnud põnev aeg. Suurelhulgal sauekatel oli võimalusekskurseerida Harjumaal: külastadaVihterpalu ja Vasalemma mõisaid,Padise kloostrit ning Kurkse sadamat.Tuul pideva saatjana kaasas, õnnestusmeil näha ka tuulispaska põllulkeerutamas ning vetevoogudesluigeperet koos kuue pojaga. Pikk jatervistav päev oli!12. ja 13. juunil võõrustas PäevakeskusVangaþi sõpruslinna eakaid. Seekordtoimus kohtumine Sauelt üpriskikaugel. Tulime vastu sõprade palveleja viisime nad Saaremaale jaMuhumaale. Julgen väita, et kõik jäidvägagi rahule � pole ju naabritel saari,kus isemoodi loodus ja ummamooduelanikud. Isegi praamisõit tundus niimõnelegi eksootilisena! Saame nüüd

põnevusega oodata, millega üllatataksemeid augustis vastukülastuskäigul.Ja kohe-kohe saame muljeid avaldadaIda-Virumaalt!Natuke kaugemal ees, 30. juulil, onmeid ootamas salapärase Kirna mõisakülastamine! Mõned vabad kohad veelbussis on, nii et tulge kaasa, kes poleveel muid plaane teinud. Võib-ollasaate ravipargist tervistavat energiatjuurde � ehk suuremat abigi! Põnev onkindlasti!Ilusat ja kaunist suve kõigile!

Pidage meeles, et Päevakeskuseuksed on avatud ka juulis �augustis.

ASTUGE IKKA LÄBI!

Ulvi Seermaa

Päevakeskusest on veel võimaliktellida pileteid!

MINU VEETLEV LEEDI18. NOVEMBRIL 19.00RAHVUSOOPER ESTONIAPilet 270 või 300 krooni

TÄHELEPANUNORRASSE REISIJAD!Meie reisieelne kogune-mine toimubPÄEVAKESKUSES4. augustil kell 11.00Täpsustame väljasõidu aega,kontrollime makseid jms reisissepuutuv infovahetus. Kellel ei olevõimalik kohale tulla, siis andkeendast telefonitsi teada(et info jõuaks Teieni) !!!!!!!!!!!!!!

/ SAUE SÕNA � 286 / 1921. juuni 2008 REKLAAM

Hinnad soodsad, garantiiTelefon 50 29 075

GARDEROOBID JALIUGUKSED

MÜÜABelgialambakoeratervuerenisanekutsikas.Sünd.21.02.2008Kutsikal-kiip,arsti kontroll,EKL-arvel,euro pass javaksiinidtehtud.

Laagri Ehitusmarketvõtab tööle

LAOTÖÖTAJA

Info tel. 6747 450CV palun saata aadressilPaldiski mnt. 33aKeila 76606devest@ehitusmarket.ee

Rohkem infot:56 484 333; 6 835 606

www.wolfox.info

MÜÜA SÕELUTUD MULDA,TÄITEPINNAST, LIIVA,

KILLUSTIKKUTranspordivõimalus

Tel: 50 96 546TM Holt OÜ

JURIIDILINE ABITel 56 687 732

e-mail jurist123@hot.ee

Saue vald, Vanamõisa küla. 2007.a.Hind 2 399 000 kr. Üldpind 112 m2, krundisuurus 1 735 m². Avar elutuba ja esik,kabinet 5m2. Kaks magamistuba. Maja-pidamisruum, saun (vajab lõpetamist),panipaik ja garaaþ. Elutoas disainkardinad.Magamistubades maalitud seinad. Valmisköök koos tehnikaga. Kamina paigaldamisevalmidus. Vesipõrandakütte valmidus.

MÜÜA MAJA KORTERI HINNAGA!

Kaks tublit töömeest üürivadajutiselt toa Sauel.

KIIRE!Kontakt, 52 89 075

20 / SAUE SÕNA �286 / 21. juuni 2008REKLAAM

Väljaandja: Saue LinnavalitsusTule 7, Saue 76505, telefon: 679 0175faks: 679 0193, weeb: www.saue.eee-post: leht@saue.ee

SAUE SÕNAToimetaja: Peeter EelsaareKujundus: Marko Hellamaae-post: marko@h2mprojekt.eeTrükk: Rebellis, tiraaþ: 2500

12345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234123456789012345678901234567890121234567890123456789012345678901212341234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123412345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234123456789012345678901234567890121234567890123456789012345678901212341234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123412345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234123456789012345678901234567890121234567890123456789012345678901212341234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123412345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234123456789012345678901234567890121234567890123456789012345678901212341234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123412345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234123456789012345678901234567890121234567890123456789012345678901212341234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123412345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234123456789012345678901234567890121234567890123456789012345678901212341234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123412345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234123456789012345678901234567890121234567890123456789012345678901212341234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123412345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234123456789012345678901234567890121234567890123456789012345678901212341234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123412345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234123456789012345678901234567890121234567890123456789012345678901212341234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123412345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234123456789012345678901234567890121234567890123456789012345678901212341234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123412345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234123456789012345678901234567890121234567890123456789012345678901212341234567890123456789012345678901212345678901234567890123456789012123412345678901234567890123456789012123456789012345678901234567890121234

SAUE PLEKIKODAKõik plekkdetailid teie majale

RÄÄSTAPIKKUSED, VIHMAVEERENNIDVALTSKATUSED JA KIVIKATUSED

OÜ Weltende Tel: 55 43 331e-post:roofman@hot.ee

Orbis Groupi kuuluv OrbisEesti OÜ on telekommuni-katsiooniseadmete ja nendekomponentide, tööstus-elektroonika, mõõte- ningkalibreerimissüsteemidetootmise ja müügiga tegelev rahvusvaheline ettevõte. Ettevõttekvaliteedisüsteem on sertifitseeritud Det Norske Veritase pooltja vastab ISO 9001:2000 nõuetele, samuti on ettevõttesjuurutatud keskkonnajuhtimise süsteem ISO 14001. Orbis EestiOÜ klientideks ja partneriteks on juhtivad telekommunikatsioonija elektroonikatööstuse ettevõtted Euroopas, Aasias jaAmeerikas.

Orbis Eesti OÜ otsib Sauel asuvasse tootmisüksusessetöötajaid:

FIIBEROPTILISTEÜHENDUSKAABLITEOPERAATORTöö sisuks on fiiberoptiliste ühenduskaablite ja moodulitekoostamine vastavalt tellija spetsifikatsioonile.Tükitöö, väljaõpe kohapeal.

Info: Asko Kaldastel. 651 54 40

e-post: asko.kaldas@orbis.eu,või tulla aadressil Kasesalu 24 , Saue , 76 505

Scutum OÜ võtab tööle

ÜLDEHITUSTÖÖLISINõutav töökogemus ehitusvaldkonnas

CV saata aadressileinfo@scutum.ee.www.scutum.ee

ELEKTRITÖÖDPROJEKTEERIMINE

Tel- 6 116 056, 56 697 110http://www.fenceproject.ee