Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
ANN MARVET
A A B I T S
SISUKORD
Saateks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
Kuidas määrajat kasutada? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9
Kust alustada? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
METSAD. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15
Arumetsad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19
Loomets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25
Sürjamets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29
Salumets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31
Pangamets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35
Laanemets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37
Palumets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39
Nõmmemets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41
Lammimets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43
Rannamets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45
Soostuvad metsad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47
Lodustuv mets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49
Rabastuv mets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51
Soometsad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53
Rabamets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53
Lodumets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57
Kõdusoomets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59
Madalsoomets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61
Siirdesoomets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63
NIIDUD ja SOOD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65
Rannaniit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69
Aruniidud (-puisniidud) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71
Looniit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71
Sürjaniit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73
Lamminiit ehk luht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75
Liigirikas aruniit (-puisniit) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77
Liigivaene aruniit (-puisniit). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81
Soostuvad niidud (puisniidud) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85
Soostuv lamminiit ehk soostuv luht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85
Liigirikas soostuv niit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87
Liigivaene soostuv niit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89
Lage- ja puissood, roostikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91
Roostik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91
Õõtsiksoo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93
Kõdusoo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95
Siirdesoo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95
Madalsoo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97
Raba . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107
VEEKOGUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 109
Riimveekooslus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111
Karstijärv või -järvik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111
Rohketoiteline (eutroofne) järv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 113
Vähetoiteline (oligotroofne) järv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115
Huumustoiteline (düstroofne) järv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115
AVAKOOSLUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117
Paekaljude kooslus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119
Liivakivikaljude kooslus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121
Valge rannaluide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 123
Hall rannaluide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 123
Rannasoolak (padur) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125
Rannavall . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 127
Liivik. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129
Nõmm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 131
Määrajas käsitletavate koosluste võrdlus
teadusliku klassifi katsiooniga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 132
Taimekoosluste ja taimeliikide register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136
SAATEKS
Kui sul on juba Toomas Kuke „Eesti taimede kukeaabits”, mille
abil oled leidnud nime paljudele taimedele, siis oled küllap ka
märganud, et igaühel neist on looduses oma kindel elupaik.
Ei lähe ju vähegi teadja otsima rabast või kanarbikunõmmelt
sinilille, kuusiku alt jõhvikaid ega kõrgest luhaheinast karukella.
Niisiis oled tähele pannud, et teatud taimed kasvavad ikka
koos teatud elupaikades ehk kasvukohtades. Liivamaal kasvavale
metsale annavad näo mänd, kanarbik ning lapiti põdra- ja
porosamblikud, olgu see siis Lääne- või Virumaal, Saare- või
Setumaal. Jänesekapsas ja teised pisikesed valgete õitega taimed
kasvavad maakohast hoolimata ikka pimeda kuusiku all, jõhvikas
aga märjal turbasamblal. Selliseid koos kasvavaid taimeseltskondi
nimetatakse k o o s l u s t e k s.
Igal väljakujunenud kooslusel on ka nimetus, mis enamasti
pärineb rahvakeelest: nõmmemets, salumets, lodumets,
madalsoo, raba, loopealne jne.
Nii nagu taimemääraja aitab leida nimetuse tundmatule lillele
või linnumääraja sulelisele, püüab see raamat teha nimepidi
tuttavaks Eesti põhilised looduslikud ja poollooduslikud taime-
kooslused.
Just põhilised, sest kui võrrelda siin pakutavat teaduskirjan-
duses kasutusel oleva taimekoosluste liigitusega, mille leiate
Jaanus Paali raamatutest „Eesti taimkatte kasvukohatüüpide
klassifi katsioon” (1997) ja „Loodusdirektiivi elupaigatüüpide
käsiraamat” (2007), siis viimased on tunduvalt detailsemad ja
ka ulatuslikumad. Kooslustes, milleni käesolev määraja juhib,
eristatakse teaduslikus klassifi katsioonis tunnusliikide alusel
hulk peenemaid alajaotusi ning samas kirjeldatakse ka puht
inimtekkelisi taimestuid alates kultuurrohumaadest ja parkidest-
aedadest ning lõpetades prahipaikadega.
Et näidata määraja abil leitavate koosluste asukohta
teaduslikus klassifi katsioonis, on raamatu lõpus tabel. Osa
vasteid teaduskirjanduse veerus on seal antud nurksulgudes:
see tähendab, et kattuvus ei ole täielik. Põhjus: määrajas on
tavalugeja huvides süsteemi pisut lihtsustatud, käsitledes eeskätt
enamlevinud kooslusi ning haruldasematest kergesti äratuntavaid.
Mõned kooslused on selles tabelis tähistatud tärniga: see
viitab asjaolule, et neid peetakse kogu Euroopa ulatuses eriti
väärtuslikeks (vt Jaanus Paal jt „Euroopas väärtustatud elupaigad
Eestis” 2004). On kasulik teada, et Eestiski haruldaste koosluste
kõrval (näiteks pangametsad) peame kogu Euroopa huvides
hoolega säästma ka meil seni veel üsna tavalisi ning laia levikuga
kooslusi, näiteks rabasid. Mõned tärnid tabelis on nurksulgudes:
need kooslused kattuvad Euroopas eriti väärtuslikeks peetavatega
osaliselt.
Tärne võiks tinglikult panna rohkemgi: eriti väärtuslike hulka
kuulub suur osa meie metsakooslustest juhul, kui tegu on v a n a
loodusmetsaga. Samas tuntakse mujal Euroopas põlislooduse
kõrval huvi ka mõne sellise koosluse vastu, mis on kujunenud
tugeva inimmõju toimel: näiteks sinihelmikakooslused, mida
Eestis leidub eeskätt kuivendatud maadel, või aas-rebasesaba
ja ürt-punanupuga kooslused, mille puhul on tegu endiste
kultuurniitudega. Nende juurde käesolev määraja ei juhi.
24
Loomets – hõredavõitu, enamasti männi ülekaaluga mets liigirikka, õitseajal sageli värvika alustaimestikuga.
25
LOOMETS
Hõredad männikud või männi-
kuuse metsad (harva kuusikud,
kaasikud või tammikud) paealadel
Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis.
Samas võivad istutatud, noored
loometsad olla vägagi tihedad:
puistus männi ja põõsarindes tiheda
kadakaga.
Need metsad kasvavad õhukestel
kuivadel, harvem soostunud lubja-
rikastel kamarmuldadel, mis on
kujunenud paealuspõhjal või selle
murenemisel tekkinud paerähal.
Taimestik liigirikas, ent mitte
lopsakas.
Loometsadele iseloomulikud
(lubjalembesed) liigid: angerpist,
loodtimut, verev kurereha, hobu-
madar, värv-varjulill, lubikas,
nurmenukk, nendega koos
kuivalembesed vähenõudlikud
taimed, nagu kassikäpp, harilik
kukehari, nõmm-liivatee, vahel
ka mõned salumetsaliigid (sinilill, longus helmikas jt) ning
käpalised (tumepunane neiuvaip, punane tolmpea, jumalakäpp
jt). Samblarinne tavaliselt pideva kattena (välja arvatud lubika-
loomets): palusammal, loodehmik, samblikud.
Noorendikud: loometsade raie järel võtavad maad sarapikud
(tüsedama mullakihiga aladel) või kadastikud (õhema mulla-
kihiga aladel), millest inimese sekkumiseta kujunevad ajapikku
vastavalt lookuusikud või -männikud.
Angerpist kasvab nii loo- kui ka sürjametsades ja -niitudel, aga ka kuivadel liigirikastel aruniitudel.
26
1. Männikud (harva kuusega) kuivadel väga õhukestel rähksetel
(paeklibustel) muldadel: mullakiht ainult kuni 20 cm.
Männid madalad, sageli kõverad, alustaimestik väga kidur.
Põõsarinne puudub või kasvab hõredalt kadakat, pihlakat
ning harilikku kuslapuud. Puhmarinne: laiguti leesikat, harva
hõredalt pohla. Rohurinne puudub või on hõre ja väga kidur:
kassikäpp, värv-varjulill, angerpist, verev kurereha, varretu
ohakas, hobumadar; samblarindes moodustavad pideva
katte põhiliselt samblikud: põdra- ja porosamblikud, islandi
käokõrv, sammaldest peamiselt loodehmik, palusammal.
Sambliku-leesika loomets
— Männikud, kuusikud, tammikud kuivadel paerähaga
muldadel (mulda 20–30 cm) liigirikka alustaimestikuga
või siis soostuvatel kamarmuldadel – liigivaese
alustaimestikuga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2
2. Kuivad kuni niisked männikud-kuusikud (vahel lisandub
tamm). Põõsarinne liigirikas: sarapuu, verev kontpuu, harilik
lodjapuu, harilik kuslapuu, paakspuu, mage sõstar, viirpuud,
näsiniin, türnpuu, kibuvitsad. Puhmarinne enamasti puudub
või leidub hõredalt pohla. Rohurinne liigirikas: sinilill,
metskastik, võsaülane, metsülane, metsmaasikas, maikelluke,
angerpist, nurmenukk, laialehine kareputk, sulg-aruluste
jt, samuti enamik eelkirjeldatud loometsades kasvavatest
liikidest. Pidev samblakate: palusammal, metsakäharik,
laanik, lainjas kaksikhammas.
Sinilille-sarapuu loomets
— Männikud, harvem kuusikud või kaasikud niisketel, ajuti
märgadel kamarmuldadel, enamasti lohkudes. Põõsa- ja
puhmarinne tavaliselt puuduvad, vahel hõredalt kadakat,
paakspuud, lodjapuud jt. Rohurinne liigivaene: iseloomulikud
lubikas, vesihaljas tarn ja ürt-punanupp, vahel hõredalt
tedremaranat, angerpisti jt lootaimi; samblarinne nõrk, vaid
laiguti niiduehmikut, harilikku roossammalt, lehiksamblaid.
Lubika-loomets
Lubikas on tuntav hallikate, justkui lubjakirmega lehtede järgi.
Ürt-punanupp sobib ka lubika-loometsa, kuigi kasvab rohkem niitudel.
27
Sürjamets on alustaimestiku poolest salu- ja loometsade vahepealne. Pildil esiplaanil sileda tondipea sinised, vereva kurereha roosad ja mägiristiku valged õisikud.
Longus helmikas on meeldejääva välimusega kõrreline, kes kasvab nii sürja- kui ka salumetsades.
Harilik keelikurohi armastab kuiva lubjarikast kasvukohta.
28
29
SÜRJAMETS
Männikud, männi-kuuse segametsad, harva kuusikud või
kaasikud (noorendikud) ooside, moreeniküngaste või muude
kõrgemate põndakute lagedel ja nõlvadel – kuivadel õhukestel
kamarmuldadel, mis suviti läbi kuivavad.
Taimestik on liigirikas, kuid enamasti hõre – koosneb lubja-
ja kuivalembestest taimedest: metsülane, keskmine ristik,
mägiristik, verev kurereha, jänesekapsas, sinilill, metsmaasikas,
harilik ja külmamailane; palju ühiseid liike loometsaga.
Samblarindes palusammal, loodehmik, metsakäharik.
Sürjametsade raie järel kujunevad neil aladel esmalt hõredad
kaasikud-haavikud, kus ajapikku võtavad võimust taas männid ja
kuused.
1. Väga kuivad hõredad männikud. Põõsarinne puudub
või on üksikud kadakad; rohurinne kidur: kassikäpp,
kevadtarn, madalakasvulised karutubakad, harilik
hiirehernes, metsülane, keelikurohi, harilik mailane, harilik
pune, hõbemaran, mägiristik, hobumadar; samblarindes
palusammal, loodehmik.
Kassikäpa-sürjamets
— Männikud, kuusikud ja männi-kuuse segametsad liigirohke
alustaimestikuga. Põõsarinne hõre: sarapuu, harilik kuslapuu,
mage sõstar; puhmarindes hõredalt pohla ja mustikat.
Rohurindes longus helmikas, lääne-lõhnhein, aaskaerand,
mägitarn, verev kurereha, metsülane, sinilill, metsmaasikas,
värvmadar, kuldkann, angerpist, külmamailane, nurmenukk,
häiludes kilpjalg. Samblarindes metsakäharik, loodehmik,
palusammal. Noorendikud rohke metsmaasika ja kõrrelistega.
Sarapuu-maasika sürjamets
30
Salumets kevadel, pärast sinilille õitsemist. Praegu veel valgusrohke metsaalune muutub suvel lopsaka taimestiku tõttu üpris hämaraks.
Hariliku kopsurohu koht on salumetsas.
31
SALUMETS
Kuusikud või kuuse-arukase-
haava segametsad (vahel tamme,
saare või pärnaga) lubjarikkal
moreenil viljakatel kamarmuldadel.
Alustaimestik liigirohke,
tunnusliigid: sinilill, metspipar,
harilik kopsurohi, koldnõges, püsik-
seljarohi, naat, soo-koeratubakas,
rikkalikult sõnajalgu. Samblarinne
nõrk: raunikud, kähar salusammal,
tähtsamblad, metsakäharik.
1. Kuusikud (vähese arukase
ja haavaga), põõsarindes
väga hõredalt magedat
sõstart, harilikku kuslapuud;
puhmarinne puudub või
vähesel määral kasvab mustikat.
Rohurinne madal ja tihe:
jänesekapsas, leseleht, lillakas,
võsaülane, jänesesalat, neile
lisanduvad sinilill, koldnõges,
metspipar, kopsurohi. Samblarinne enam-vähem kattev:
metsakäharik.
Noorendikud: sinilille-ülase lepikud, haavikud, kaasikud
(vahel rohke metskastikuga).
Sinilille-ülase salumets
M ä r k u s: üldilmelt sarnaneb rohkem laanemetsaga ning
ongi tegelikult üleminekuaste salu- ja laanemetsade vahel.
— Kuuse-segametsad tugevama põõsarinde ja kõrgekasvulise
lopsaka rohurindega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2
Sinilill on salumetsa tunnustaim, ent kasvab ka loo- ja sürjametsas.