AADRESSITOIMINGUD KOHALIKES OMAVALITSUSTES

Märts 2009

Mall Kivisalu

Maa-amet

Ettekande sisu

• Aadressiandmete süsteemist• Seadusandlusest• Koha-aadresside korrastamise etappide kohta

praktilised küsimused ja näited– Kohanimede määramisest– Koha-aadresside määramisest– Koha aadressid mis ei vasta nõuetele– Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad– Korralduste sõnastamisest

• ADS-i ja KNR-i avaliku rakenduse tutvustus

Koha-aadress peab viima kohale !!!

Aadressiandmete süsteemist

ADS-ihaldussüsteem

Aadressi-andmete süsteem

Keskkonnaregistri maardlate nimistu

maardlad

Kohanimeregister kohanimed

Ehitisregisterhooned

hoone osad (korterid)rajatised

Maaregisterkatastriüksusedhaldusüksusedasustusüksused

Eesti Topograafiline

Andmekogu (ETAK)

Keskkonnaregistriveekogude nimistu

veekogud

Teeregister riiklikud teed

kohalikud teederateed

metsateed

Kultuurimälestiste riiklik registerkinnismälestised

Planeeringute register

planeeritavad aadressiobjektid

Sadamaregistersadamad

Tarbivad registrid ja infosüsteemid, nii avalik- kui ka erasektornäiteks: rahvastikuregister, äriregister, elektrooniline kinnistusraamat, PRIA, liiklusregister, politsei menetluse infosüsteem, päästeamet, häirekeskus, kohalike omavalitsuste poolt peetavad registrid,

Eesti Post, Express Post, Eesti Energia, Elion, Elisa, Eesti Gaas jne...

Ehitisregister ja kohanimeregister on liidestunud

• EHR andmed on migreeritud augustis • ADS-i anti üle hoonete ja korterite andmed• Rajatisi ja rajatiste osi veel ei ole• Kokku oli umbes 800 000 uut objekti• Oktoobris käivitati ka andmevahetus EHR-

iga• KNR liidestus detsembris, andmevahetus

on käivitatud

ADS-is andmed

• ADS-is on umbes 1 610 000 objekti• Objektidel on kokku umbes 1 miljon

kehtivat aadressi • Üks objekt võib omada mitut aadressi

ja sama aadress võib olla mitmel objektil

• Liikluspindasid on ligikaudu 12900• Väikekohtasid on ligikaudu 1200

ADS-i kohta saab infot Maa-ameti kodulehelt

• Link ADS-i teemale Maa-ameti kodulehel (http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=471&menu_id=29)

• Link KNR-i teemale Maa-ameti kodulehel (http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=505&menu_id=29)

Seadusandlusest

Õigusakte• KEELESEADUS Vastu võetud 21.02.1995. a seadusega (RT I 1995, 23, 334),

jõustunud 1.04.1995. § 1. Eesti keele staatus (1) Eesti riigikeel on eesti keel. (2) Eesti keele ametliku kasutuse aluseks käesoleva seaduse

mõttes on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

• Eesti kirjakeele normi kehtestamise kordVabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määrus nr 196

• KOHANIMESEADUS Vastu võetud 5.11.2003. a seadusega (RT I 2003, 73, 485),

jõustumise aeg 1.07.2004. • Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 226 • Pühendusnimede määramise kord

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 227

Keelenõu saab Eesti Keele Instituudist• Keelenõuanne töötab praegu igal tööpäeval

kella 9-12 ja 13-17 telefonil 631 3731• http://www.eki.ee/

Keelenõuanne

• http://www.eki.ee/keeleabi/• Pöörduda saab ka kirjalikult:

Aadressiandmed

• ADS määruse § 3 lõiked 1 ja 2, mille kohaselt: Aadressiandmed käesoleva määruse tähenduses on andmed, mille abil kirjeldatakse ning määratakse aadressiobjekti asukoht. Aadress on objekti asukohta osutav kirje või tunnus objekti leidmiseks geograafilises ruumis.

• Maaüksused on aadressiobjektid, sest nad on maaga seotud objektid ja nende asukohta kirjeldatakse koha-aadressiga.

• Tulenevalt eeltoodust ei saagi maaüksuste puhul vastandada koha-aadressi ja asukohaandmeid omavahel.

• Seega peavad maaüksuste asukohaandmed (aadressiandmed) vastama ADS määruses toodud nõuetele.

• Kuna üheski teises seadusandlikus aktis peale ADS määruse ei ole otseselt sätestatud mida mõeldakse asukoha andmete all, siis on see ainuke õigusakt, millest saab juhinduda.

ADS määruse rakendussätted §18

• (1) Alates käesoleva määruse jõustumisest määratavad koha-aadressid peavad olema määratud kooskõlas §-dega 5–11.

• (2) Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude pidajad peavad oma infosüsteemid käesoleva määruse § 12 lõikega 3 vastavusse viima hiljemalt 1. jaanuariks 2009. a.

ADS määruse rakendussätted 2• (4) Maakatastris registreeritud maaüksuste

(katastriüksuste) koha-aadressid viiakse koha-aadressi määraja poolt vastavusse §-des 5–11 toodud nõuetega hiljemalt 18 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 24 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest.

• NB! 18 kuud saab läbi 01.07.2009.a.• 24 kuud saab läbi 01.01.2010.a.

ADS määruse rakendussätted 3

• (5) «Riiklikus ehitisregistris» registreeritud hoonete ja hooneosade koha-aadressid viiakse koha-aadressi määrajate poolt vastavusse §-des 5–11 toodud nõuetega 24 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 36 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest.

• NB! 24 kuud saab läbi 01.01.2010.a.• 36 kuud saab läbi 01.01.2011.a.

Milleks korrastada aadressiandmeid?

Rahvaloendus

Kui sul on ükskõik kus sa oled, ei saa sa ära eksida …

Koha-aadresside korrastamine

• I etapp: Kohanimede korrastamine

Palume omavalitsustel kohanimed (sealhulgas aadressikohad) üle kontrollida.

• II etapp: Maaüksuste koha-aadresside korrastamine

• III etapp: Hoonete ja hooneosade koha-aadresside korrastamine

Andmekäive

Ehitisregisterhooned

hoone osad (korterid)rajatised

Maaregisterkatastriüksusedhaldusüksusedasustusüksused

Rahvastiku register

Aadressiandmete haldussüsteem

Teised tarbivad registrid

Teised andmeid andvad registrid

Kohalik omavalitsus

Maakorraldaja

Ehitusnõunik

Rahvastikuregistripidaja

Kohanimeregisterliikluspinnadväikekohad

Andmete esitamine

• Rahvastikuregistrile (Andmevarale) tuleb kohanimede ja koha-aadresside määramised ja muutmised esitada eraldi – kuni RR liidestub ADS-iga (loodetavasti 2010.a.)

• Äriregistrile (kontaktisik Maris Tudre) tuleb esitada kohanimede ja koha-aadresside määramised ja muutmised esitada eraldi – kuni ÄR liidestub ADS-iga (2009 teisel poolel)

Muudatuste elluviimise probleemid• Nimed siltidel elavad oma elu• Mis on kinnistu nimi (kinnistu aadress?)

kas see on see mis on katastriüksuse aadressiks? Või see mis on kinnisturaamatu registriosa nimi?

• Minu talu nimi ei ole sama mis kinnitu nimi

• Talu nimena tuntakse elanike peerkonna nime ja see on ka postkastil ja majasildil

Etapilisus on tinglik• Kui mingis piirkonnas muudetakse

väikekohtade või liikluspindade nimesid siis peab samaaegselt läbi mõtlema ja muutma ka maaüksuste ja hoonete aadresse selles piirkonnas!

• Ühes piirkonnas tehtavad muudatused tuleb teha võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, et vältida lisaprobleeme.

Praktilised küsimused ja näited

–Kohanimede määramisest–Koha-aadresside määramisest–Koha aadressid mis ei vasta nõuetele–Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad–Korralduste sõnastamisest

Kohanimede määramisest

Kohanimeregister ja kohanimekohustus• Kohanimed tuleb registreerida Riiklikus Kohanimeregistris

(edaspidi kohanimeregister). Õiguslik alus kontrollida!• Kohanimeregistri volitatud töötleja on alates 01. juulist Maa-

amet• Kohanimeseaduse § 4 lg 1 kohaselt on kohanime kohustus

järgmistel objektidel: 1) haldusüksus;2) osavald ja linnaosa;3) asustusüksus;4) tänav, väljak või muu asustusüksusest väiksem nimeobjekt, mille nime kasutatakse aadressis; (NB! need on väikekohad ja liikluspinnad!)5) raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam, tuletorn;6) riigimaantee, kohalik maantee ja eratee.

Samanimelisuse probleem • Liikluspinnal sama nimetuum koos erinevate

liigisõnadega samaaegselt käibes olles tekitab probleeme

Näiteks kui ühes vallas on kasutusel üheaegselt Kase tee ja Kase tänav, Kaasiku tee ja Kaasiku tänav

Probleemne on ka ühe nimetuuma kasutamine väikekoha ja liikluspinna kohta

Saku valla näide: Saku alevikus on kasutuses Kalda tänav ja Kalda tee ning Saku vallas, Metsanurme külas on olemas ka Kalda aiandusühistu

Soovitame kohalikel omavalitustel tagada üheselt mõistetav aadressisüsteem.

Samas vallas ei ole soovitav määrata sama tüvega kohanimesid erinevatele aadressikohtadele.

Liikluspindade ebasoovitav ruumiline paiknemine

Tamme tänavKa

se tä

nav

Kase põik

Tam

me

täna

v

Kullerku

pu tänav

Ülase tänav

Ülase tänav

Maa

sika

tee

Maa

sika

tee

Liikluspindade ruumilise paiknemise kohta• Liikluspind peab olema järjest läbitav• Lühikesed harud (kuni 4 maaüksust) on

lubatavad kuid pikemad kõrvalharud tuleb nimega eristada

• Numberlisandid peavad olema loogilises järjestuses määratavad

• Põik on põhitänavast hargnev mitte lahus asuv teelõik

• Kui ristmik ei ole otse läbitav siis on otstarbekas ka liikluspinna nimi anda erinev

Väikekoha kuju

Väikekohtade ruumilise paiknemise kohta• Väikekoht peab koosnema üldjuhul ühest

kinnisest polügoonist.• Erandjuhtudel võib koosneda ka mitmest

lahustükist (näiteks kui tee läheb läbi)• Kindlasti tuleb vältida mitmetest

pisikestest tükkidest koosnevate või nö auguliste väikekohtade moodustamisest.

• Väikekohta ei ole otstarbekas moodustada kui on võimalik kasutusse võtta liikluspindade järgne adresseerimine.

Liigisõna määramise eripärad• Teeseaduse tähenduses:§ 6. Tänav Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev

tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks.

• Aadressisüsteemi ja kohanime määramisel liigisõna piiranguid kehtestatud ei ole.

• Seega võib linnas olla liigisõnaks tee (näiteks Mustamäe tee Tallinnas) ja külas võib olla liigisõnaks ka tänav.

• Omavalitsus siiski otsustab ise, milliseid liigisõnu kuskil on otstarbekas kasutada.

I etapp: Kohanimede korrastamine

• Võtta kohanimeregistrist väljavõte kohanimede kohta, kontrollida millistel puudub kehtestamise õigusakt

• Võtta katastri andmed (ftp server – kasutusõigusi annab Katastriteabe osakond Priit Kuus tel. 6750843).

• Numereeritud maaüksuste nimede kontrollimine – kas on vaja aadressikoht kehtestada?

I etappmida teha• Haldusmenetluse läbiviimine

– Väikekohtadele nimede määramine– Liikluspindade nimede määramine– Samaaegselt on otstarbekas viia läbi

haldusmenetlus ka katastriüksuste ja hoonete aadresside määramiseks (muutmiseks)

I etapp: kuhu mida esitadaKohanimeregistrile tuleb esitada

väikekohtadele ja liikluspindade nimede määramise õigusaktid!

• Üldjuhul on vaja esitada volikogu otsused kohanimede kohta ja skeemid kohanimeregister@siseministeerium.ee

• See meiliaadress on suunatud nii Maa-ametile kui ka Siseministeeriumile!

• Andmed registreeritakse KohanimeregistrisÕigusaktid peavad olema korrektselt

vormistatud koos vastavate allkirjade ja pitsatitega! Skeemid lisatud!

Katastriüksuste aadressimuudatused• Katastriüksuste koha-aadresside

(sealhulgas KÜ nimede) määramise õigusaktid esitatakse koos kandeavaldusega maakatastrile! Skeeme lisada ei ole vaja.

• Seega meiliaadressil:kohanimeregister@siseministeerium.ee ei

ole vaja saata katastriüksuste ega hoonete koha-aadresside määramise ega muutmise õigusakte vaid liikluspindade ja väikekohtade kohanimede määramise õigusaktid!

Levinud vead kohanime kohta 1• Kohanimi peab olema üldjuhul eestikeelne ja omastavas

käändes, ei või sisaldada numbreid ega lühendeid (näiteks ei vasta nõuetele: Trelli I AÜ, Proletarskaja tänav; Büko AÜ; Kirss AÜ; Tipi A-1 AÜ; Linna-2 AÜ; Silikaat; Ret; Niidu AD)

• Peab võrdlema ka liigisõnad üle – kas on tee või tänav?• Liikluspindade ja väikekohtade kohanimedes ei ole

otstarbekas korrata linna, linnaosa ega küla nime (näiteks: AÜ Kohtla-Järve Tabori; Türisalu 2 AÜ)

• Kohanimed peavad olema kas üheosalised või sidekriipsuga ühendatud, omastavas käändes (nõuetele ei vasta näiteks: Meie Aed AÜ; Romantik Käva AÜ; Maa Sool AÜ; Tagaoja Vigvam AÜ)

• Kohanimes ei või olla numbreid (nõuetele ei vasta näiteks: Keemik-3 AÜ; Tammiku I põik)

• Tuleb vältida eksitavat sarnasust (Näiteks Kohtla-Järvel: Roheline tänav on Järve linnaosas, lisaks on veel kasutuses Sirgala Roheline tänav Järve linnaosas ja Viivikonnas on ka Roheline tänav

Levinud vead kohanime kohta 2• Aadressisüsteem peab olema loogiliselt ja lihtsalt üles

ehitatud. Väikekohtade (aiandusühistute) korral võib kaaluda näiteks väikekoha nimest loobumisele ja liikluspindade järgsele adresseerimisele üle minekut

• Kas on pühendusnimi? Näiteks Narvas: Koidula tänav, Akadeemik Maslovi tänav, Puškini tänav, Lavretsovi tänav, Weizenbergi tänav, Juhhanovi tänav; Sillamäel: Gagarini, Gorki tänav, Majakovsk, Nekrassovii; Vaivaras: Buschi tee, Katsnovi tee – Pühendusnimedes peab ka eesnimi olema välja kirjutatud

• Nimi peab olema üldjuhul omastavas käändes (näiteks ei vasta nõuetele Heitvetepuhastusjaam tänav ja Mäealune tee )

• Nummerdatud tänavad tuleks võimalusel ümber nimetada ja juurde neid nimetada ei või (näiteks: 1. Paemurru tänav ja 4. Roheline tänav)

• Liigisõna peab olema väikese tähega (mitte Pikse Põik vaid Pikse põik)

Koha-aadresside määramisest

II etapp: Maaüksuste koha-aadresside korrastamine

• Maaüksuste koha-aadresside veelkordne kontroll ja vajadusel koha-aadresside muutmine

• NB! haldusmenetluse läbiviimine!• Puuduvate liikluspinna liigisõnade lisamine

maaüksuste aadressidesse• Keelatud sümbolite kõrvaldamine (rooma numbrid,

sulud, võrdlusmärgid, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, suurtähed jne)

• Keelatud lühendite ja parasiitsõnade kõrvaldamine (kr, mü, kü, krunt, nr., maatükk, kinnistu jne)

• Kohaliku omavalitsuse korraldus esitatakse katastripidajale koos kandeavaldusega. Suurema hulga aadresside korral võib vormistada ka tabelkujul – KÜ tunnus - vana koha-aadress - uus koha-aadress.

Kohanimenõukogu soovitused: http://www.eki.ee/knn/

25.02.1995 Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjoni pöördumine kohalike omavalitsuste poole• oht, et ametlikult kinnistatakse eesti

õigekirjutuse seisukohalt sobimatuid nimekujusid

• aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud muukeelsed nimed vähemusrahvuste põlistel asualadel on lubatud

• ei ole soovitatav talunimeks kinnistada praeguste asukate perekonnanimesid – pühendusnimed pannakse peale inimese surma

• Rootsi asustusala– Ruhnu, – Vormsi,

Noarootsi, Riguldi, Osmussaar,

– Pakri saared, – Vihterpalu, – Naissaar

Eesti vähemuskeeled

Vene asustusala:

Peipsi põhjarannik (Vasknarvast Alajõeni), läänerannik (Mustvee, Kasepää vald, Kallaste, Peipsiääre vald, Piirissaar), edelarannik (Beresje)

Numereerimist tuleb vältida• Nimed võib panna kas lähedaste

loodusobjektide järgi või kasutada vana üksuse nime mõne täiendiga (Uue-, Vastse- vms) või teisendada teda muul viisil (nt Kerba talu lisatalu, mis metsa veeres, võib kanda nime Kerbametsa jne).

• Võib ka panna täiesti uue kohanimeilmelise nime.

• Igal juhul välditagu aga talunimede nummerdamist ("Põllu 1", "Põllu 2" jts).

NB! Kavas on teha kohanimeseaduse muudatus millega tuuakse sisse uus regulatsioon katastriüksuste kohanimede nõuetesse

Vana kirjaviis

• Vanas kirjaviisis nimesid tuleb parandada kohapealse häälduse kohaselt.

• Näiteid: "Sabbariko" -> Sabariko ~ Sabariku; "Nottisauna" -> Notisauna; "Niggula" -> Nigula; "Otti" -> Oti; "Pedikarle" -> Peedikaarle;

Eestikeelsed talunimed on kõik omastavakujulised

• Seega tuleb parandada need, mis senistes nimekirjades on nimetavas käändes ("Niglas" -> Niglase; "Sepasaun" -> Sepasauna; "Põllunurk" -> Põllunurga).

• Sellised eesnimelised talunimed, mis ei vasta nende nimede üldtarvitatavale omastavale käändele, nt Peetre, Kaarle, Mihkle, Pärtle, Hindreki, Andrekse, võib parandada, kui nad ei hääldu nii ka koha peal (kirjakeeles oleksid Peetri, Kaarli, Mihkli, Pärtli, Hindreku, Andrese).

Kokku- ja lahkukirjutamine• mitmesõnalised nimed soovitatav kokku kirjutada:

"Küüni-Saare" -> Küünisaare; "Vabadiko Pealse" -> Vabadikopealse ~ Vabadikupealse;

• Sidekriipsu kasutamine on põhjendatud juhul, kui lähestikku on mitu ühenimelist talu ja teistele peale ühe on lisatud hargtäiend, nt Lepiku, Mäe-Lepiku, Oru-Lepiku;

• Kui selline eristav tunnus on lisatud kõigile nimedele, siis on otstarbekas rakendada tavalist kokkukirjutust, nt Jürilepiku, Mäelepiku, Orulepiku;

• Kui eesnimi liitub liitsõnale või liitmoodustisele eesnimest ja üldsõnast, tuleb tarvitada sidekriipsu ning eesnimi sidekriipsu järel kirjutada suure algustähega, nt Mõnuvere-Hendriku, Kedekubja-Juhani, Pärtsima-Peetri, Tagaküla-Endriku, Mäekiisa-Aadami, Tiitsutooma-Mihkli.

• Eesti kohanimede kokku- ja lahkukirjutamise reegleid http://www.eki.ee/knn/knqigek.htm).

Koha-aadressid mis ei vasta õigusaktide nõuetele

Rooma numbrid, sidekriipsud, suured tähed• rooma nr-d, sidekriipsud mis ei tähista

korterit, suured tähed jneNäiteks (registreeritud enne ADS määrust,

vajavad muutmist): Kalda II A, Tõru-1, Kalda 2A; Heli 14A; Kerre-4, Metsa A37; Haabsaare-65; Kase A-58, Ohestu I/1; Ohestu-II/2; Apteegi tn 1A, Elbi-3; Heli 14A; Ööpiku A-84

• Sidekriipsude kasutamine ridaelamubokside puhul, mis asuvad erinevatel maaüksustel, ei ole ADS määrusega kooskõlas

Mõned näited 2008-ndast aastast

Sellised katastriüksuste nimed ei ole seadusandlusega kooskõlas: Lille tänava lõik L1/1; Imavere-Karksi-Nuia mnt T-49; Rahu tn 38e; T-2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maaüksus 9a; Vanemuise tänav 35T; EKE tare 13; SF Kuivati, Riia maantee T II; Merekooli III; Kalajärve II liivakarjääri; 71 Rõngu-Otepää-Kanepi mnt XXX; Jofe

Omastav kääne maaüksuse nimes

KÜ nimi peab olema omastavas käändes, erandina on lubatud (keelereeglite alusel lausa soovitatud) nimetavasse käändesse panna ainult objekti liiki märkiv sõna

Näiteks ei vasta nõuetele: • Tulevik 1• Luiga Endrik; Luiga Kaarel

Liigisõna ärajätmine

Kas võib katastriüksuse või hoone lähi-aadressi esitada järgmisel kujul: Pikk 15 (st ilma tänava liigisõnata ja selle lühendita)? Näiteks: Otepääl Tiigipõllu tee ja sinna juurde Tiigipõllu 1, 3, 5

VASTUS: ei või. ADS määrus § 6 lg 3: Maaüksuse lähiaadressi komponendid on:…2) liikluspinna nimi koos liikluspinna liigisõnaga, millele lisatakse krundinumber …

Ja § 7 lg 1: Hoone koha-aadress koosneb maaüksuse koha-aadressi komponentidest (§ 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 3 nimetatud andmed) ja hoone eristamiseks vajalikest erilisanditest. Tähtlisandid määratakse § 11 lõigetes 8 ja 9 toodud nõuete kohaselt.

Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad

Ebasoovitavate lähiaadresside näiteid: • Katase küla 45 - KÜ nimi sisaldab küla liigisõna -

see on eksitava info tekitamine, selline lähiaadress ei ole korrektne

• Koonga vald, Tarva küla, Tarva 2 – KÜ nimes ei ole soovitav korrata küla nime. Soovitavalt võiks kaaluda näiteks hargtäiendite kasutamist Väike-Tarva, Suur-Tarva või liitsõnu Tarvaotsa, Tarvamäe jmt.

• Metsa tänava tee – Metsa tänava tee põik – piisab ühest liigisõnast

• Pikamäe lauda – liigisõna on soovitav kirjutada nimetavas käändes

Küsimus nimetava käände kohta

Küsimus: Määrasime Võhma LV korraldusega maaüksuse nimeks Linnapark, ehk siis maaüksuse koha-aadressiks oleks: Viljandi maakond, Võhma linn, Linnapark.

Kahjuks aga katastribüroost öeldi, et peaks olema Võhma linnapark või Linnapargi.

Aadressiandmete määruse § 6 lg 4 järgi peaks nimi olema omastavas käändes, linna nagu oleks omastavas käändes ja park nimetavas või ei tohi linnapark ühe sõnana kirjutada.

Vastus: Saime Eesti Keele Instituudist järgmise vastuse:Linnapark on täitsa asjalik nimevariant, ma ei suuda

näha siin probleemi. See on kohanimi, nagu parkidel ikka on. Omastavat nõuda ei saa, sest nime lõpus on liigisõna "park".

Seega antud juhul võib kasutada nimetavat käänet.

Liigisõna käände kohta• Liigisõna nimetavas käändes esitamist peetakse heaks

kohanimetavaks. • See, et liigisõna peab olema nimetavas käändes, on niisugune

iseenesestmõistetavus, nagu me otsime sõnu sõnastikust nimetava vormi alt.

• ADS määruse § 6 lõige 4 kohaselt: Maaüksuse nimi peab olema omastavas käändes (näiteks Niidu, Ülase, Kuke talu), välja arvatud maatüki või sellel paikneva objekti liiki märkiv liigisõna (näiteks alajaam, sadam, mets, park, tänav vms).

• Võime eeltoodud sättest järeldada, et objekti liiki märkiv sõna võib olla ka omastavas käändes.

• Samas tuleb siiski lähtuda ka eesti kirjakeele üldreeglitest ning vahet teha liigisõnadel, mis märgivad maa-ala või maaüksuse sünonüümi ja neil mis märgivad mingeid muid objekte mis asuvad sellel maaüksusel (näiteks laut, alajaam jne).

Liigisõna käände kohta veel

• Objekti liiki märkiv sõna saaks eesti keele reeglite järgi tinglikult olla omastavas käändes üksnes juhul kui ta ei märgi maa-ala ega mingit maaüksuse sünonüümi.

• Eesti keele reeglitest tulenevalt võib omastavat käänet kasutada näiteks hoonet märkivate liigisõnade korral kuid mitte maaüksust või maa-ala märkivate sõnade korral.

• Samas märgime, et liigisõnade omastavas käändes esitamine on sama ebaotstarbekas, kui kirjutada näiteks peatuse sildile "Kunstiülikooli".

Liigisõna kohta mõned tähelepanekud veel

• Kui maaüksuse nimeks ongi mõni liigisõnana tuntud sõna: Metsa, Põllu, Lahe, Soo jne. Neil juhtudel lähtutakse ikka arusaamast, et tegu on nimega, st kasutatakse suurt tähte ja nime vorm on omastav (sest liigisõna "maaüksus" vms on juurdemõeldav).

• Eraldi registrit objekti liikide kohta ei ole, kuid juhinduda saab sellest, et kui tegu on aadressiobjektiga (maaga seotud objektiga) nagu hoone, mets, põld jne, siis selliseid sõnu suure tähega ei kirjutata.

• Seega kui nimele lisatakse liigisõna, siis tuleb see eesti õigekirjareeglite kohasel kirjutada väikese tähega. Seda nõuab ka kohanimeseadus (seega „Raja laut“ mitte „Raja Laut“).

• Kuna maaüksusel paikneva ehitise funktsioon ajas muutub, siis soovitame kaaluda ka maaüksuse nime muutmist vastavalt objekti funktsioonile.

• Samuti on võimalus määrata katastriüksusele nimi, milles ei tooda välja objekti liiki.

Levinud vead KÜ-de aadressides 1

• Ei ole eesti keelne sõna

• Ei ole omastavas käändes

• Krunt, maaüksus, maatükk ja nr on parasiitsõnad, neist peaks loobuma

• Paralleelaadressi eraldaja on topeltkaldkriips //

• Vaja otsustada kas on ikka paralleelaadressi vaja

• KÜ-del peab olema tänava nime ja väikekoha nime korral aadressis ka liigisõna või selle lühend

• Kontrollida miks on nummerdatud? Kas on tegu väikekoha või liikluspinnaga, kui ei ole siis tuleb kaaluda numbritest loobumist

• Rooma number ja sidekriips KÜ aadressis on keelatud

Levinud vead KÜ-de aadressides 2• Pikad ja lohisevad nimed ei ole korrektsed (Näiteks

tuleks kaaluda ümbernimetamist: Sompa kaevanduse tööstusterritoorium, AÜ Kohtla-Järve Tabori 25 krunt nr 25, AS Eesti Põlevkivi Ehitus tootmisterritoorium; Tammiku Kaevandus - Ahtme mnt. Vaheline Raudtee; Kaevuri tn siibrite ehitis nr 6, kraan nr 8, Autode tasuline parkla // Sinivoore tn 16)

• Liigisõna peab olema soovitavalt nimetavas käändes väikese tähega ja ilma sidekriipsuta (Näiteks tuleks kaaluda ümber nimetada: Viivikonna metsa; Ahtme Jaama)

• Suurtähed ei ole tähtlisandis lubatud (Jaana tn 12A – peab olema Jaama tn 12a – võib muuta üldkorraldusega)

• Lühendid ei ole lubatud (Näiteks tähtlühend OÜ ei ole lubatud)

Levinud vead KÜ-de aadressides 3• Kaldkriipsude kasutus on vaja üle vaadata (kas

tähendab paralleelaadressi või midagi muud näiteks: Ranna tn 14 // 14/1 (Sillamäel); Sõtke tn 2/17; Tallinna mnt 3/1; Tallinna mnt 3/13 )

• Liigisõna kirjutatakse nimetuuma järgi (seega mitte GÜ Sõpruse vaid Sõpruse GÜ)

• Lähiaadressis tuleb hoiduda liigisõnade eksitavast kasutamisest (näiteks: Sundja küla 2; Äkkeküla 1)

• Tiheasustusaladel ei või olla mitut sama koha-aadressiga objekti. Näiteks aadress: Ida-Viru maakond, Kiviõli linn, Kalju tn 3 on antud kahele erinevale katastriüksusele

• Tiheasustusaladel ei tohi lähiaadress puududa (Sillamäe linn 73501:009:0060)

Levinud vead KÜ-de aadressides 4• Sidekriipsu ei või erilisandis olla (näiteks Kiviõli - Maidla

T13124 – I) sest see tähendab korteri eraldajat

• Tähtlisand üksi (ilma numbrita) ei ole lubatud (näiteks ei vasta nõuetele: Sadam-Raudtee A)

• Kontrollida tuleks ebaloogiliselt suure numbriga lähiaadresse, kas on ikka õieti määratud. (näiteks kui teisi nii suure numbriga koha-aadresse lähikonnas ei ole - Sadovodovi tn 703a)

• Numbri ees on nullid ülearused (näiteks: Sillamäe-Družba AÜ 005)

• 110 kV alajaama - tuleb arutada milline võiks olla koha-aadress

• Anatoli kalakasvanduse kalabasseinid - kirjeldav nimi, võib kaaluda lühendamist, tuleb arutada milline võiks olla koha-aadress

Liikluspinda teenindava maaüksuse koha-aadress

• Peab sisaldama ametlikku kohanime (nimi peab olema kantud kohanimeregistrisse).

• Tänavat teenindavale (transpordimaa) maaüksusele tuleb määrata nimi nõnda, et see ei oleks eksitavalt sarnane tänava ääres olevate kruntide aadressidega.

Õige on näiteks: Aia tänava lõik 5 või Aia tänav T 5

Vale on: Pargi tn 5 ja Pargi tn V maatükk

Liikluspinda teenindava maaüksuse näide

Pargi tänav

Pargi tänav T1 Pargi tänav T2

1. Kehtib nõue, et liikluspinda teenindava katastriüksuse nimi peab sisaldama liikluspinna nime täiskujul (näiteks: Türi-Pärnu maantee)

2. Nime ette ja järgi võib lisada tähtlisandeid ja numberlisandeid.3. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada rooma numbreid ega

lühendeid.4. Liigisõnale (tee, maantee jne) ei või vahetult järgneda number.5. Üheosalise nimega teenimede korral võib juhtuda, et kohalik

omavalitsus võtab selle nime kasutusele aadressikoha nimena ja sel juhul laieneb unikaalaadressi nõue selliseid teid teenindavatele katastriüksustele (tekib vajadus lisada katastriüksuse nimesse näiteks "lõik 1")

6. Unikaalsusnõue laieneb ainult sellistele teelõikudele, mida kasutatakse aadressikohana ja ülejäänud tee ulatuses võivad katastriüksuste nimed korduda.

Juhendmaterjale saab Maa-ameti kodulehelt (s.h. nii maanteede kui ka raudteede kohta) aadressiandmete valdkonna alt.

Maanteeameti juhend riigiteid teenindavate maaüksuste kohta

III etapp: hoonete ja hooneosade koha-aadresside korrastamine

• Sidekriipsude ja kaldkriipsude ja teiste sümbolite kasutamise kontroll

• Omavalitus peab viima kooskõlla maaüksuste ja hoonete koha-aadressid

• Unikaalsusnõude kontroll• Kanded teeb omavalitsus Ehitisregistrisse ise• Rahvastikuregistris ja Äriregistris tuleb andmed

viia kooskõlla määratud koha-aadressidega• Eesti Post’il ja teistel suurtarbijatel on võimalik

infot saada ADS-i haldussüsteemi kaudu – seega kaob tulevikus dubleeriva teavituse vajadus

Hoone aadress• Hoone aadress koosneb samadest komponentidest mis

maaüksuse aadress, millele lisatakse vajadusel erilisand.• Hoone aadress ja maaüksuse aadress peavad olema

omavahel vastavuses.Nt: Maaüksuse koha-aadress on Rapla maakond, Rapla vald,

Rapla linn, Roheline tn 15 ja kui sellel maaüksusel asub ainult üks unikaalaadressi nõudev hoone, siis peab ka selle hoone aadress olema sama: Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Roheline tn 15.

• Kui hoonele määratakse lähiaadressid mitme liikluspinna järgi, siis peavad kõik hoone lähiaadressid sisalduma ka maaüksuse koha-aadressis.

Nt: Kaks hoonet lähiaadressidega Roheline tn 1 ja Pikk tn 3 asuvad ühisel maaüksusel. Kõnealune maaüksus asub Pika tänava ja Rohelise tänava nurgal. Selle maaüksuse lähiaadress peab sisaldama mõlemaid temal asuvate hoonete lähiaadresse: Roheline tn 1 // Pikk tn 3

Kaks hoonet tänavanurgal ja üks hoone maaüksusel

Roheline tn 3maaüksus

Pikk tn 3elamu

Roheline tn 1elamu

Roheline tn 3elamu

Roheline tn 1 // Pikk tn 3maaüksus

Roheline tänav

Pik

k tä

n av

Hoone aadressist veel• Ühe unikaalaadressi nõudva hoone korral peavad olema

maaüksuse ja hoone aadressid võrdsed• Mitme hoone korral lisandub hoone lisandnumber

(erilisand), mis eraldatakse kaldkriipsuga. Nt: Maaüksuse lähiaadress on Mäe tn 3 ja sellel asub kolm hoonet

lähiaadressidega: Mäe tn 3/1, Mäe tn 3/2, Mäe tn 3/3

NB! edaspidi on soovitav tähtlisandeid samal maaüksusel asuvate hoonete eristamiseks vältida! Seega ei ole soovitav kasutada: Tööstuse tn 5/a, Tööstuse tn 5/b,

Tööstuse tn 5/c

• Mitme hoone korral võib samal maaüksusel asuvate hoonete eristamiseks kasutada ka eraldi põhinumbrit. Nt: Maaüksuse lähiaadress on Mäe tn 6 // 8 // 10 ja sellel asub

kolm hoonet lähiaadressidega: Mäe tn 6, Mäe tn 8 ja Mäe tn 10 Nt: Maaüksuse lähiaadress on Mäe tn 5 // 7 ja sellel asub

paarismaja, siis ühe paarismaja osa lähiaadress on Mäe tn 5 ja teise osa lähiaadress on Mäe tn 7.

Mitu hoonet ühel maaüksusel

6 8 10

Mäe tn 6 // 8 // 10

Mäe tn 3 Mäe tn 5a // 5b

Mäe tänav

3/1

3/2

3/35a 5b

Paarismaja

Mitu unikaalaadressi vajavat hoonet ühel maaüksusel hajaasustuses

Kullerkupu 2 elamu

Kullerkupu 1 elamu

Nurmenuku 2 elamu

Nurmenuku 1 elamu

Nurmenuku 1 // Nurmenuku 2 maaüksus

Kullerkupu 1 // Kullerkupu 2 maaüksus

Hooneosa koha-aadress• Hooneosa aadress koosneb samadest osadest mis

maaüksuse aadress ja hoone aadress, millele lisatakse numberlisand.

Näiteks: Jõgeva maakond, Jõgeva linn, Lai tn 12-21.

NB! edaspidi on tähtlisandid ja nimed korterite eristamiseks keelatud!

Näiteks ei või edaspidi korteri aadressiks määrata Pargi tn 56-12a Selle asemel soovitame kasutada Pargi tn 56-12/1

• Hajaasustuses võib korteri number järgneda vahetult maaüksuse nimele. Näiteks kui maaüksuse nimi on Sireli ja sellel asub korterelamu, siis korterite numbrid lisatakse maaüksuse nimele: Sireli-1; Sireli-2 jne…

• Ka ridaelamu boks on hoone osa.

Ridaelamu jt. liithoonete näited• Varem kasutati paarismaja, ridaelamu, kärgelamu,

vaipelamu, ridagaraaži bokside eristamiseks nii sidekriipse kui ka kaldkriipse

• Edaspidi on eristatud: Kui ridaelamu asub tervikuna ühel maaüksusel, siis võib boksi

numbri eraldajana kasutada sidekriipsu analoogselt korteri eristajaga (nt Pärna tn 12-1; Pärna tn 12-2 jne)

Kui ridaelamu boksid jaotatakse eraldi maaüksustele, siis tuleb ka aadressid määrata vastavalt määrusele kaldkriipsuga (nt Pärna tn 12/3)

Samuti võib eraldi maaüksustel asuvad ridaelamu boksid nummerdada (nt Pärna tn 12 aadressi asemel tekib igale boksile oma aadress: Pärna tn 12a, Pärna tn 12b, Pärna tn 12c jne või ka Pärna tn 12, Pärna tn 14, Pärna tn 16

Koha-aadressidesse ei lisata sõnu nagu “krunt”, “nr”, “number” jne. Näiteks ei ole õige määrata lähiaadressiks “Laeva tn 24 garaaž nr 5”, vaid lubatud variant on: Laeva tn 24/5

Ridaelamu näide

Ridaelamu ühel maaüksusel Ridaelamu erinevatel maaüksusel

Pär

na tn

12

maa

üksu

s

Pär

na tä

nav

12-1

12-2

12-3

12-4

12-5

12-6

Pär

na tä

nav

Pärna tn 12/1

Pärna tn 12/2

Pärna tn 12/3

Pärna tn 12/4

Pärna tn 12/5

Pärna tn 12/5

Õigusaktide sõnastamisest

Kohanime kehtestamisest• Soovitusi saab Maa-ameti kodulehelt• Juhinduda tuleb Kohanimeseadusest ja selle

alamaktidest• Kohanimi ja koha-aadress peab:

– viima kohale– olema optimaalse pikkusega– vastama kultuuri- ning keeletavadele – olema loogilise terviksüsteemi osa

• Protsess peab vastama heale haldustavale

Koha-aadressi määramise korralduse motiveeriv osa võib sisaldada näiteks järgmisi viiteid:• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 3

KOKS sätestab: Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega;2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

• Viidata võib lisaks ka Aadressisüsteemi kehtestamise määrus NB! Aadressisüsteem mitte aadress-süsteem

• Omavalitsuse oma koha-aadresside määramise kord juhul kui see on olemas

• Omaniku avaldus koha-aadressi määramiseks

Sisu osas mõned näpunäited:• Tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa

Rebase alevis alljärgnevatel tingimustel:Lähiaadress: Kriimsilma tee 30Pindala: 922m2

Sihtotstarve: elamumaa 0010 (EE)• Erastatav maaüksus SÜ Mustjõe 17 Vaivara

vallas, Auvere külas – vale järjekord ja komasid ei ole

• Pidada võimalikuks Lohe vallas, Koopa külas asuva vaba metsamaa nr 123 erastamist:Lähiaadress: Printsessi

Keelenõuded

• Õigusakti kirjutamisel peab pöörama tähelepanu ka tabulatsioonide ja tühikute kasutamisele, suur- ja väiketähtedele, kokku- ja lahku kirjutamisele (Keeleseadus kehtib ka kohalikele omavalitsustele ).

• Keelenõu saab Eesti Keele Instituudist.• Keelenõuanne töötab praegu igal

tööpäeval kella 9-12 ja 13-17 telefonil 631 3731

Korraldustest veel• Katastriüksuste koha-aadresside

muutmisel palume ära märkida katastritunnus ja üksusele määratav uus koha-aadress

• Koha-aadressi määramisel ei tohi ära unustada ka asustusüksuse (küla) nime määramist (juhul kui omavalitsus jaotub asustusüksusteks)

• Katastriüksuste jagamisel tuleb lisaks jagamisega nõustumisele määrata tekkivatele katastriüksustele ka koha-aadressid

Kui omanik pole nõus koha-aadressi muutmisega

• Tuleb järgida haldusmenetluse seaduses sätestatut

• Anda inimestele aega harjuda• Kohalik omavalitus on otsustaja• Koha-aadress peab viima kohale

ERAVALDUSETTEVAATUST!

VÄGA NÄRVILINE OMANIK

ADS-i ja KNR-i avaliku rakenduse tutvustus

Maa-ameti Geoportaal (http://xgis.maaamet.ee/)

avaneb Maa-ameti kodulehelt (www.maaamet.ee)

Geoportaalis saab avada näiteks Aadressiandmete rakenduse, Kohanimeregistri avaliku teenuse, Maainfo teenuse ja palju teisi rakendusi

Aadressiandmete rakendus ja KNR

Aadressiandmete rakendus, Kohanimeregistri avaliku teenus

Valides kohanimeregistri avaliku teenuse, avaneb järgmine aken:

Andmeid saab eksportida

Aadressiandmete rakenduse jaMaainfo teenuse abil saab teha ruumilisi aadressiotsinguid

Objektil klõpsates on võimalik teha infopäring

Maainfo teenusest saab vaadata katastriüksuse detailinfot:

Trükised

ADS kaardirakenduses saab teha kohanime kehtestamise otsusele juurde mõõtkavalise skeemi

Saab mõõta vahemaid ja valida joone värvi

Pildi saab koos mõõtjoontega välja trükkida

Trükisel saab muuta pealkirja

Aadressandmete büroo Maa-ametisTegeleb aadressiandmetega Lisainfo: www.maaamet.ee

tegevusvaldkonnad/aadressandmedJa kohanimeregistriga:Lisainfo: www.maaamet.ee

tegevusvaldkonnad/kohanimeregisterRiikliku kohanimeregistri avalik teenus on

kättesaadav järgmisel aadressil: http://xgis.maaamet.ee/knravalik/

kohanimeregister@siseministeerium.ee, Kontakttelefon: 6650642

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

Mall Kivisalumall.kivisalu@maaamet.eetel 6750852juhataja ktAadressandmete bürooKatastriteabe osakondMaa-amet

Hästi määratud koha-aadress viib kohale!!!