2015a a s t a r a a m a t

1

2015a a s t a r a a m a t

2

3

Sisukord

Eessõna Riho Terras 5

NATO sõjalise komitee esimehe kindral Petr Paveli intervjuu 9

Mõtteid heidutusest Neeme Väli 17

Venemaaga seonduvad julgeolekualased ja sõjalised arengud aastal 2015 Kaupo Rosin 23

Tagasivaade Siilile Aron Kalmus 31

Siili välisosalejatest Toomas Peda 39

Siil tõi reservväe kokku 41

Kevadtormi kogemus aitas korraldada NATO suurt õppust Aivo Vahemets 47

Sõjaväelogistikud tõestasid oma oskusi ja võimekust Kalev Koidumäe 55

2015. aasta pani õhuväelaste pulsi kiiremini lööma Jaak Tarien 61

Aasta jooksul kordasaadetu on vundament tulevikuks Sten Sepper 67

ÜRO pehmest jõust Liibanonis on kasu ka Eestis Roland Murof 71

Sotsiaalmeedia sõjapidamises Uku Arold 79

Venemaa psühholoogiline sõda Heigo Sooman 85

Märkmeid Ukraina sõjast Igor Kopõtin 89

Soomusmanöövervõime arendamine 1. jalaväebrigaadis Vello-Veiko Palm 97

2. jalaväebrigaad – arengud ja proovikivid Eero Rebo 103

„Ajateenistuses on kõik võrdsed“ ehk tütarlapse meenutused ajateenistusest Kristel Leola 107

Langevarjurite ühisdessandid Eestis Mihkel Haug 113

Sõjateaduse roll Eesti sõjalises võimekuses Sten Allik 119

Väikese riigi tugevus seisneb tarkuses Sverre Lasn 125

Kaitseväe sportlaste edulugu jätkub Heino Märks 129

2015. aasta kronoloogia 134

4

5

Kaitsevägi ja riigikaitse laiemalt oli 2015. aastal

väga tuntavalt tähelepanu keskmes. Eesti riigi julge-

olekust ning selle kindlustamisest räägitakse ning

kirjutatakse jätkuvalt rohkesti, selle üle arutletak-

se. Oluline on siin rõhutada, et seda kõike tehakse

laiemas plaanis ühtse ning aktsepteeritud arusaa-

ma pinnalt, mis mõtestab julgeolekut kui tervikut

ning näeb sõjalise riigikaitse toimemehhanismide-

na võrdselt olulisena nii iseseisvat kaitsevõimet kui

ka kollektiivkaitset. Nii võib ka tinglikult tõdeda, et

läinud aasta oli meie riigikaitsemudeli kinnistamise

või süvendamise aasta, sest toimetati ja pingutati nii

selle nimel, et mõõta meie reservarmee toimimist,

kui ka selle nimel, et liitlaste kohalolek Eestis oleks

jõulisem, nähtavam ja alalisem.

Kõige toimuva taga on julgeolekupilt, mis kahe

aasta jooksul on kasvanud läänemaailma tabanud

üllatusest igapäevaseks fooniks ning taustsüstee-

miks. Neile, kes ei soovi ega taha tekkinud olukorda

võrrelda uue külma sõjaga, võib paremini sobida

paralleel kliimamuutusest, sest pelgalt ühekordse

halva ilmaga me Putini riigikorra agressiivset käi-

tumist võrrelda ei saa. Võib ka otsida võrdlusainest

meditsiinist, sest Venemaad valitsevat režiimi ise-

loomustab korduv käitumine, mis sarnaselt sund-

häirega tõukab selle kandja läbi käima samu rutiine –

üha uuesti ja uuesti. Olgu sellega, kuidas on, kuid

kaitseväe ning riigikaitse ülesanne laiemalt on neid

signaale õigesti tõlgendada ning kasvatada, arenda-

da ja ehitada meie kaitsevõimet tugevama heidutuse

ja suurema võitlusvõime eesmärgil.

Me elame üha kahanevas maailmas, mis tä-

hendab, et meie piiridest esmapilgul kaugel toimuv

mõjutab meid otseselt ja iga päev. Sarnaselt Vene-

maa käitumisest tekkinud fooniga peame tõdema,

et plahvatusohtlikkus Euroopa südames on ka osa

meie igapäevaelust. Pariisis toimunu süvendas ini-

mestes hirmu fundamentaalse islamiterrorismi ees

ning endiselt on laiemas Lähis-Idas toimuv oluline

ebakindluse ja mure allikas. Ulatuslik pagulaste

voog, mis Euroopa riike ja rahvaid on lõhestamas,

on kindlasti üks olulisemaid ning eripärasemaid

julgeolekuriske. Eesti ülesanne on kindlaks jääda

oma väärtustele ning selleks, et olla paremini mõis-

tetud, mõistma ka meie liitlaste ja sõprade muresid,

sest need on väga mastaapsed ja sügavad.

NATO peakorteris ning sõjalistes staapides on

pärast Walesi tippkohtumist mõistetud ja jagatakse

meiega ühist arusaama ümbritsevast julgeolekupil-

dist. On tunnistatud, et praegune heidutusmuster

ei ole kooskõlas ohuhinnanguga ja me peame ühes-

koos selle arendamisega jõuliselt tegelema. Sellest

tulenevalt vaadatakse ümber planeerimist ja kaitse-

plaane ning realiseeritakse heidutushoiakut. Eelmi-

sel aastal loodi Eestisse ja Ida-Euroopa riikidesse

NATO staabielemendid (NFIU), mille ülesanne on

asukohariikide ning NATO vahel koostööd kor-

raldada ning paljud liitlasriigid on neisse saatnud

oma esindajad. Lisaks tuleb kindlasti märkida meie

võimsaima liitlase Ameerika Ühendriikide inves-

teeringuid Eestisse, et tagada laialdane koostöö nii

maal kui ka õhus. 2016. aastal toimuva NATO Vars-

savi tippkohtumise eel on meie ootused seotud eel-

kõige heidutushoiaku tugevdamisega, mis tähendab

liitlaste laiemat kaasatust NATO idatiiva kindlusta-

misel ehk siis rohkem ja kiiremini reageerivat jõudu.

Liitlaste pingutused meie toetamisel olid 2015.

aastal sisulised ja enamikele Eesti inimestest sel-

gesti nähtavad ja arusaadavad. Ämari lennubaasist

pidevalt toimuv lennutegevus, 29 laeva kaasanud

Eessõna

RIHO TERRASkindralleitnant

kaitseväe juhataja

6

õppus BALTOPS Läänemerel ja maaväe üksuste

väljaõppetegevus on olnud selgelt aktiivsem võrrel-

des eelnevate aastatega. Erilisi jõupingutusi on tei-

nud kõik ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid, kes on

oma planeeritud tegevuste kõrvalt taganud liitlas-

tega tulemusliku ning sujuva koostöö. Hispaanias

Scoutspataljoni juhitud Balti pataljoni osalemine

NATO suurõppusel Trident Juncture on ehk Eesti

avalikus ruumis vähem tähelepanu saanud, kuid oli

tegelikult väga julge ning mahukas ettevõtmine. Ta-

gasivaates võime tõdeda, et tegu oli väga erilise ja pi-

kalt ettevalmistatud kaitseväe kõigi aegade suurima

logistilise operatsiooniga, kus me näitasime, et kui

tahame, siis suudame võrdväärselt suurte riikidega

vägesid liigutada.

2015. a esimene poolaasta oli väga tugevalt

mõjutatud kaitseväe suurõppuse Siil ettevalmistu-

sest ning läbiviimisest. Kõik asjassepuutuvad teavad

väga hästi, et õppusest saadud teadmiste ja kogemus-

te koondamine ja analüüs kestis praktiliselt aasta lõ-

puni. Suurõppuse moto oli „Iga okas loeb“. Seda tu-

leb mõista just iga üksiku okka teravuse ning vastu-

pidavuse võtmes – tugevad oleme siis, kui meid on

palju ning kui igaüks on sarnaselt kaasvõitlejaga

sama hästi välja õpetatud, relvastatud ja varustatud.

Õppuselt saime kinnituse, et valitud riigikaitsemu-

del toimib ja on kestlik. Me ise uskusime seda, kuid

kuna keegi ei olnud veel näinud jalaväebrigaadi

täies koosseisus ja varustatuses, oli seda ettevõtmist

vaja just Eesti inimestele ja ka skeptikutele. 26 tun-

niga formeeritud ja kolme päevaga täielikult lahin-

guvalmidusse seatud kahe brigaadi ja Kaitseliidu

lahinguüksused näitasid, et eestlased tahavad oma

riiki kaitsta ja on võimelised seda tegema. Seisin pä-

rast kordaläinud õppust lõpurivistusel ja see oli ülev

tunne. Kaitsevägi näitas ka ühiskonnale, et paljude

aastate jooksul investeeritud sajad miljonid eurod

on läinud asja ette. Tulemuseks on jõud ja tahe ning

kindlustunne inimestele, et oleme valmis vastu

seisma mistahes ründele. Kogesime ka õppuse ajal

ühiskonna laialdast toetust meie ettevõtmistele –

alates riigipeast, kes õppust külastades kohtus ka

oma reservohvitserist pojaga, kuni memmeni, kes

särasilmselt jälgis binokliga liitlaste lahingutanki

manöövreid Erra asulas Virumaal, toetati õppust

üksmeelselt ja südamega. Peame seda hindama ja

tulevikuski oma tööd hinge ja südamega tegema.

Mul on veel selle üle väga hea meel, et ka Eesti töö-

andjad asusid Siili taha, toetades oma tegevusega

õppust ja seal osalenud reservväelasi. Üks märki-

mist väärt näidetest oli AS Tallinna Lennujaam, kes

oma töötajatele reservõppekogunemisest tingitud

palgaerinevuse kompenseeris. Rahvaväele on kogu-

konna toetus äärmiselt oluline, sest see näitab, et me

oleme täitnud inimeste ootusi.

Teame, et kaitsevägi panustab uue ja mood-

sa soomusmanöövervõime arendamisse rohkesti

energiat ja raha. Peame täielikult võtma kasutusse

2015. aasta lõpul juurutatud kolmanda põlvkonna

tankitõrjesüsteemi Javelin. Kevadtorm 2016 ei ole

plaanitud nii suure õppusena kui Siil, sest vajame

ka veidi hingetõmbeaega, et analüüsida suurõppuse

kogemust, kuid selge on see, et Siili juurde tuleme

veel tagasi.

Kaitseväe jaoks on üks olulisemaid märgu-

sõnu valmidus. Meie valmisolekust sõltub väga pal-

ju ning paljuski on meie endi teha see, kui hästi me

oma ülesandeiks valmis oleme. 2015. aasta on näi-

danud, et oleme küll, kuid olgem realistid – maailm

ei seisa paigal. Nii ka meie, me liigume edasi.

EESSÕNA

7

8

9

26. juunil 2015 asus NATO sõjalise komitee uue

esimehena ametisse Tšehhi kaitsejõudude juhataja

kindral Petr Pavel, kes vahetas välja kolm ja pool

aastat sellel ametipostil töötanud kindral Knud

Bartelsi.

NATO on küllaltki vana organisatsioon ning

on läbinud palju muutusi. Ühe niisuguse muutu-

se tulemusena olete teie esimene sõjalise komitee

esimees, kes valitud ametisse uuematest liikmes-

riikidest, mis organisatsiooni algusaastatel kuu-

lusid vastasleeri. See on selge ja märgiline muutus.

Kui suur on see muutus ja kas teil on teist leeri

näinuna mõni lisaeelis?

Minu jaoks on toimunu olnud imeline areng

ning küsin endalt tihti, kas teine pool oleks võtnud

vastu vastasleeris olnud riike. Kas oleks oldud nii

avatud, et kõigest viisteist aastat pärast liitumist

oleks valitud nende esindaja sõjalise komitee esime-

heks? See on märkimisväärne areng, mis räägib kõ-

nekalt NATO-st kui institutsioonist ja väärtustest,

millel ta põhineb.

Teisest küljest ei näe ma, et mu päritolu ühen-

duse idaosast oleks eriline eelis päevakajalisema-

te probleemide, eriti Venemaaga toimuva mõist-

misel. Minu teadmised Vene sõjaväest pärinevad

kolmekümne aasta tagant ja tõenäoliselt ei ole too-

nased leitnandid ja kaptenid enam teenistuses  ...

Praegune Vene sõjavägi erineb palju sellest, mida

mina tundsin, aga loomulikult annab mu varasem

kogemus teatavad teadmised vene mõtteviisi kohta.

Püüan rohkem näha praeguseid probleeme ka nen-

de silmade läbi, et paremini mõista põhjuseid Vene-

maa otsuste taga.

Praegu on meil 28 liikmesriiki ja kutse on

saanud veel üks – Montenegro. NATO-s on ot-

suste tegemisel vaja üksmeelt, seega peab olema

konsensus 28, õige pea 29 riigi vahel. Sõjalisest

vaatenurgast on see väga keeruline. Kas sedavõrd

paljude riikide NATO-sse kuulumine ja püüe võt-

ta arvesse kõikide huvisid muudab otsustamise

keeruliseks ja kas peaksime otsustamisprotsessi

kuidagi muutma?

Ütleksin, et üksmeele saavutamine on alati ja

kõikidel tasanditel keeruline, olgu see siis sõjali-

ne, poliitiline, majanduslik või diplomaatiline ta-

sand. Kõikjal, kus on suveräänsed osapooled oma

huvidega, on üksmeelt keeruline saavutada, kuid

meie organisatsioon rajaneb kultuuril, kus olulis-

tes küsimustes leitakse üksmeel ning sellisena on

see harjunud suuremate ja olulisemate eesmärkide

nimel vaidlema ja kompromisse tegema. Alliansi al-

gusaastatel suutsid riigid saavutada üksmeele kahe-

teistkümne ja hiljem, pärast mitut laienemislainet,

üha suurema arvu osaliste vahel, mis nüüdseks on

kasvanud kahekümne kaheksani. Olen veendunud,

et NATO suudab konsensuse saavutada ka siis, kui

ühenduse liikmete arv taas suureneb.

Oluline on hoida ühise eesmärgi kultuuri,

ühiste väärtuste kultuuri, mis põhineb võimel saa-

vutada üksmeel. See annab meie otsustele suure-

ma legitiimsuse, kuna tegu on kogu ühenduse su-

veräänse ja vaba otsusega. Protseduuriliselt on see

loomulikult keeruline ning selle ühtlustamine ja su-

juvamaks muutmine nõuab suuri pingutusi. Oleme

otsustamisprotsessis juba teinud ja teeme ka edas-

pidi arvukalt muudatusi ning anname endast pa-

rima, et muuta see võimalikult sujuvaks ka liitlaste

arvu kasvades.

NATO viljeleb jätkuvalt avatud uste poliiti-

kat – tal on palju partnereid, kellest mõni soovib

liikmeks saada ja mõni mitte, mõni on paremini

valmis ning mõnel on rohkem probleeme. Eesti

tunneb suurt huvi oma piirkonna naabrite vastu.

Tegu on küll pisut spekulatsiooniga, kuid millal

NATO sõjalise komitee esimehe kindral Petr Paveli intervjuu

10

teie arvates võiksid Soome ja Rootsi NATO liik-

meks saada?

Kõigepealt soovin öelda, et viitame küllaltki sa-

geli avatud uste poliitikale ja mõnikord kasutatakse

terminit laienemine. Mina näen laienemist kui mi-

dagi väga aktiivset, mis võib nii mõnegi arvates tä-

hendada seda, et NATO otsib ja veenab laienemise

püüdluses aktiivselt riike liikmeks astuma. Omaen-

da riigi kogemusest pean ütlema, et NATO ei laiene,

vaid muutub suuremaks mõlema poole tahtel. Igal

riigil on suveräänne õigus otsustada (seda tagab

ÜRO enesemääramist sätestav harta), on vabadus

valida, kuhu ta soovib kuuluda ja missuguseid suh-

teid hoida. Seega on alati tegu rahva poolt NATO-le

avaldatud vaba ja suveräänse tahtega. NATO huvi

uus kandidaat vastu võtta peab olema üksmeelne ja

seeläbi on tegu kahepoolse protsessiga. Ka Soome

ja Rootsi puhul on tegu nende rahvaste ja valitsuste

suveräänse otsusega. Mainitud kaks riiki kuuluvad

NATO väärtuslikemate partnerite kategooriasse,

neil on suur koostöövõime ja tehniliselt on nad liit-

lastega peaaegu samal tasemel, aga loomulikult on

NATO liikmeks astumise või mitteastumise otsus

poliitiline.

Soome ja Rootsi on väga stabiilsed riigid,

kuid meil on ka partnerriike (Georgia, Ukraina),

kus olukord ei ole kaugeltki rahulik. Need riigid

on olnud konfl iktide keskmes ja osa nende terri-

tooriumist on okupeeritud. Kui NATO-l on mõ-

lemaga partnerlusprogramm, siis kuidas saaks

NATO neid riike abistada ja toetada saavutamaks

praegusest stabiilsem olukord?

NATO on korduvalt nii poliitilisel kui ka sõja-

lisel tasandil väljendanud, et seisab Ukraina ja

Georgia selja taga, ning nii see ka jääb. Praktilises

mõttes ei anna partnerlus NATO-le loomulikult

mandaati sõjaliseks tegevuseks, et toetada neid

püüdlustes territoriaalset terviklikkust saavutada

või taastada, kuid teisest küljest saab NATO seista

kindlalt nende kõrval ja väljendada poliitilisel ta-

sandil igal võimalusel oma toetust, samuti aidata

sõjalisest seisukohast luua kaitsevõimekust, pa-

randada nende valmisoleku taset, aidata neil välja-

õppe, nõuannete ja ka materiaalse toetuse abil oma

standardeid tõsta. NATO-l on nii Georgia kui ka

Ukrainaga eriline suhe. Mõlema riigi puhul on väga

konkreetsed ja üksikasjalikud tegevuskavad, mida

jälgitakse ja arendatakse pidevalt mõlema poole va-

jaduste järgi, nii et ilmselt just niiviisi jääb NATO

nende kahe partneri kõrvale. NATO toetab neid

püüdlustes taastada territoriaalne terviklikkus ja

riiklik suveräänsus.

Viimase kahekümne aasta jooksul on NATO

valdavalt tegelenud kriisireageerimisoperatsioo-

nidega. Kui edukas on NATO teie hinnangul ol-

nud oma vastutusalast väljaspool tegutsedes?

Väljaspool alliansi territooriumit toimuvad

operatsioonid olid suureks probleemiks külma sõja

järel, siis kui NATO otsis oma identiteeti. Tegelikult

on see üpris loogiline. NATO tuumfunktsioon on

kollektiivkaitse, just sellel põhjusel NATO loodigi.

Ühendusel on veel kaks põhiülesannet. Üks neist

on kriisiohjamine ja teine julgeolekukoostöö. Aega-

del, mil kollektiivkaitse jäi külma sõja järgsel ajal pi-

sut tagaplaanile, tõusis tähtsaimaks kriisiohjamine.

Selle operatsioonide valdkonna loogika oli üpris sel-

ge ja on arusaadav ka tänapäeval – tegelegem krii-

sidega nende toimumiskohas ja ärme laseme kriisil

meie juurde tulla ning kasvada kollektiivse kaitse

küsimuseks. See on odavam ja vähendab ka inim-

kaotuste arvu nii kriisi tekkeriikides kui ka meie

endi koduriikides.

NATO on nende kahe aastakümne jooksul

olnud tihedalt seotud mitme kriisipiirkonnaga

peamiselt Afganistanis, Iraagis ja Balkanil. Need

operatsioonid on andnud NATO-le ja tema liikmes-

riikidele palju väärtuslikke õppetunde. Võtaksin

kokku vaid mõne neist. Esimene ja ilmselt kõige

olulisem oli koostegutsemisvõime ja mitte ainult

ühenduse sees, vaid ka paljude partneritega eri ta-

sanditel. See oli partnerluse üks esimesi õppetunde.

Teine oluline õppetund oli see, et ei ole olemas im-

porditud või pealesunnitud kauakestvaid lahendusi.

Kui soovime kriisipiirkondades saavutada kestvaid

tulemusi, tuleb tugineda kohalikele lahendustele ja

kohalikele jõududele. See toob mind küsimuseni,

mida nüüd üha enam arutatakse – kohalike vägede

kaitsevõimekuse kasvatamine, olgu see Afganista-

nis, Lähis-Idas või Põhja-Aafrikas. Arvan, et see on

õige tee.

Kolmas õppetund, mis on minu hinnangul

üks olulisimaid, on ajafaktor. Ühtegi lahendust ei

saa saavutada mõne kuuga. Põhilahingu suudame

ilmselt võita paari kuu või isegi nädalaga, kuid pü-

NATO SÕJAL ISE KOMITEE ES IMEHE K INDRAL PETR PAVEL I INTERVJUU

11

sivaks tulemuseks peab kaasamine alati olema tun-

duvalt pikaajalisem ning tarvis on palju strateegilist

kannatlikkust ja vahendeid, loomaks vastupidavaid

lahendusi.

Kõikidest jõupingutustest hoolimata ei ole

kriis Süürias, Iraagis ja Liibüas ikka veel lõppe-

nud, vaid näeme terrorismi kasvu – Daesh päri-

neb peamiselt nendest piirkondadest ja ka tegut-

seb seal. Mainisite strateegilist kannatlikkust ja

loomulikult lisavahendeid soodustavat kliimat.

Nüüdseks on kriis laienenud ja jõudnud nii pa-

gulaskriisi kui ka terrorirünnakute kujul Pariisi

ning mujale Euroopasse. Mida võiks NATO veel

Süürias teha, et aidata probleemi selles piirkon-

nas lahendada ning missugune võiks olla NATO

panus koduses Euroopas kohalike julgeoleku-

probleemide lahendamisele?

Igal kriisil pole sõjalist lahendust. Õigupoolest

on üpris sageli – kui mitte alati – mistahes kriisi

lahendus mitmetasandiline ja paljude soodusta-

vate asjaoludega ning kaasatud peab olema palju

asjaosalisi. Sõjavägi saab anda vaid mõne tööriista

lahenduseks vajaminevasse üldisesse tööriistakasti.

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika olukord on palju keeruli-

sem, sest sealset kriisi mõjutavad paljud tegurid. Pa-

gulastevool on neist vaid üks ja Euroopa elanikele

kõige nähtavam. Neis piirkondades tegutseb arvu-

kalt kohalikke, sageli vastandlike huvidega grupee-

ringuid, ja lisaks ka palju välismaiseid mängureid,

kellele need alad ja seal toimuv huvi pakuvad. Li-

saks eelnevale seisame silmitsi religioosse lõhega

sunnide ja šiiitide, eri vähemuste vahel ning seetõt-

tu on need piirkonnad olnud alati keerulised paigad.

Niisuguse kriisi lahendamiseks on tarvis tõeliselt

kõikehõlmavat lähenemist, palju head tahet ja oht-

ralt ruumi järeleandmistele ja kompromissidele.

Meil on platvorm, tänu sellele saavad kõik need

osalised omavahel suhelda – pean siin silmas Viini

ja Genfi protsesse. Toimuvad kõrgetasemelised koh-

tumised näiteks Ameerika Ühendriikide ja Venemaa

välisministrite vahel. Samuti laiendatud formaat, mis

hõlmab ka Daeshi-vastast koalitsiooni, ning toimu-

vad kõnelused NATO, EL-i, ÜRO ja Aafrika Liidu

vahel. Kõikidel nimetatud pooltel on kriisi lahenda-

mises oma roll. NATO on institutsioon, mis kriiside

lahendamises otseselt ei osale ega ole Daeshi-vastase

koalitsiooni liige – seda on NATO riigid.

Allianss panustab institutsioonina võimekuse

T õ n u N O O R I T S , N e e m e V Ä L I

26. juunil 2015 toimunud pidulikul tseremoonial andis kindral Knut Bartels oma ametiposti üle NATO sõjalise komitee uueks

esimeheks valitud Tšehhi kaitsejõudude juhatajale kindral Petr Pavelile.

12

loomisse Iraagis, Jordaanias ja ka Põhja-Aafrikas

Tuneesias, just selles rollis näen NATO-t saavu-

tamas suuremaid tulemusi. Oleme märke sellest

näinud ka hiljutisel ministrite tippkohtumisel siin

Brüsselis, kus NATO liikmesriikide välisministrid

väljendasid organisatsiooni tahet panustada roh-

kem probleemi tekkepõhjustega tegelemisse, seda

ilmselt kaitsevõimekuse laiendamise teel, kuid seda

küsimust tuleb veel arutada.

Pärast Walesi tippkohtumist langetatud ot-

suseid on NATO üha enam tegelenud kollektiiv-

kaitsega ja pööranud tähelepanu sellele, mis vara-

sema kahekümne aasta jooksul unarusse jäetud.

Oleme jõudnud olukorda, kus oht tuleneb lisaks

mitteriiklikele organisatsioonidele ka teatud rii-

kidelt. Ma viitan Venemaa Föderatsioonile ja selle

tegevusele. Samuti on oht nüüd NATO piiridele

lähedal, kui vaatame idasse või lõunasse. Esmalt

Krimm – kuidas hindate praegust julgeolekuolu-

korda Musta mere piirkonnas?

Põhjus, miks NATO on läinud kriisiohjamiselt

üle kollektiivkaitsele, peitub maailma üldise julge-

olekuolukorra dramaatilises muutumises. Selle on

põhjustanud taastunud Venemaa püüdlused olla

tunnustatud olulise tegijana, kahjuks koos märki-

misväärse sõjalise võimekuse kasvatamisega ja sõja-

listel vahenditel tugineva suureneva agressiivsusega.

Võime isegi öelda, et sõjaväest on tehtud tänapäeva

Venemaa välispoliitika põhivahend. Need on põh-

jused, mis on viinud sündmusteni Georgias, Ukrai-

nas, Krimmis ja Ida-Ukrainas.

Oleme olnud tunnistajad laiaulatuslikele, nii

ulatuselt kui ka osavõtjate arvult enneolematutele

õppustele ning loomulikult tekitavad need sündmu-

sed palju muret mitte ainult Venemaa piiririikides,

vaid ka kõikides teistes NATO liikmesriikides. Pea-

me sellele reageerima, keskendudes lisaks kollektiiv-

kaitsele ka iseenda ja oma vägede valmisolekule seis-

ta vastu Venemaa igasugusele vaenulikule tegevuse-

le. Selles suhtes on sõjalise jõu koondamine Krimmi

vaid üks kohtadest, kus Venemaa nüüd oma sõja-

list võimekust loob ja suurendab. Venemaa suudab

Krimmi paigutatud relvasüsteemidega kontrollida

kogu Musta mere regiooni ning niisugune olukord

põhjustab täiesti mõistetavalt muret kõikides piir-

konna naaberriikides alates Türgist, sealt edasi Bul-

gaarias, Rumeenias ja mööda Balti riike Vene piiri

pidi põhja poole. Niisugustele arengutele peame

21. novembril 2015 osales NATO sõjalise komitee esimees Halifaxis rahvusvahelisel julgeolekufoorumil.

NATO SÕJAL ISE KOMITEE ES IMEHE K INDRAL PETR PAVEL I INTERVJUU

13

vastama oma ettevalmistuse ja valmisoleku seisu-

kohalt väga veenvate meetmetega.

Pärast Walesi tippkohtumist on paljusid meet-

meid juba rakendatud, paljud on veel töös ja val-

mistatakse ette Varssavi tippkohtumise ajaks. Me

ei räägi ainult kõrgvalmidusega vägedest, vaid ka

sellistest struktuuriüksustest nagu NATO staabiele-

mendid, mille eesmärk on hõlbustada kriisiolukor-

ras vägede võimalikku juurdetoomist idapoolsetele

liitlastele. Samuti räägime õppuste arvu ja ulatuse

suurendamisest ja paljudest muudest pikaajalis-

test meetmetest, mille eesmärk on toetada NATO

kaitsehoiakut.

Türgi on lõunas asuv NATO liige, keda seal-

se piirkonna julgeolekuolukord vahetult mõjutab.

Lisaks valitsevale terrorismiohule toimus seal ka

intsident, kus Türgi õhujõud tulistasid alla Vene

sõjalennuki. Mida teeb NATO oma liitlase kait-

seks?

Olukord Türgis on praegu väga kriitiline, seda

mitte ainult geograafi a tõttu, vaid ka otsese konfl ik-

ti kaasatuse tõttu, kuna võitlejad liiguvad Süüriasse

üle Türgi piiri. See on äärmiselt keerukas piirkond.

Türgi on mitu korda esitanud NATO-le palveid

osaleda rohkem, sekkuda rohkem. NATO ei vas-

tanud mitte ainult deklaratiivselt, toetades Türgit

kui liitlast ja seistes kindlalt tema kõrval, vaid vas-

tas ka konkreetse julgustuspaketi väljatöötamisega.

Sellesse kuuluvad õhu-, maismaa- ja merevahendid.

Õhus on peamiselt tegu lennupõhise eelhoiatus- ja

juhtimissüsteemiga (AWACS) ja õhuturbega, maa-

pinnal asuvad arvukad tugirajatised. Ida-Vahe-

merel on suurendatud nii merepatrull-lennukite

kui ka aluste kohalolu ning täidetakse ülesandeid,

näiteks külastatakse sadamaid, et näidata NATO

kohalolekut regioonis. Samuti on piirkonnas arvu-

kalt vaatlusvahendeid vahejuhtumite vältimiseks.

NATO on Türgi toetamiseks ette võtnud hulga

meetmeid ja loomulikult on üks olulisimaid võima-

liku vahejuhtumi vältimiseks rakendatud abinõud.

T õ n u N O O R I T S , N e e m e V Ä L I

Argipäev – kindral Petr Pavel töölaua taga 7. jaanuaril 2016 kell 9.59.

14

Üks Venemaa retoorika sambaid on tuuma-

relvastus. Kasutatakse strateegiliste pommitaja-

te demonstratiivseid ülelende. Uuendatud julge-

olekustrateegia loeb NATO tegevust ohuks Vene-

maale. Kui tõsiselt peaks NATO seda võtma?

On väga kahetsusväärne, et 21. sajandil kasu-

tab üks riik tuumasõnavara teiste riikide ähvarda-

miseks. Viimased kaks aastakümmet on NATO sel-

lise terminoloogia kasutamist vältinud. Ent seistes

silmitsi Venemaa niisuguse narratiiviga, ei jää meil

muud võimalust kui võtta seda ka omalt poolt väga

tõsiselt ning esmalt analüüsida põhjalikult Venemaa

uusi strateegilisi dokumente ja kogu tuumasõna-

vara kasutust Venemaa tipp-poliitikute kõnedes

ning samal ajal võtta omalt poolt kasutusele meet-

med selle võimaliku ohuga silmitsi seismiseks. Seda

võetakse ülitõsiselt ja NATO rakendab ka proport-

sionaalselt vastavaid meetmeid, samas olukorda

mitte eskaleerides.

Kas saate öelda midagi kaitseplaanide kohta?

Ilmselt saate aru, et kaitseplaanide paljasta-

mine ei ole parim asi, mida üks sõjaväelane teha

võib. Võin vaid öelda, et NATO-l on väljatöötatud

kõikvõimalikud plaanid alates erakorralistest ja lõ-

petades alaliste kaitseplaanidega. Kõiki neid plaane

vaadatakse pidevalt läbi ja kohandatakse julgeoleku-

olukorrast olenevalt. See peegeldab ka praegust olu-

korda, kus kõiki plaane nüüdisajastatakse, mõne

puhul saab see tehtud Varssavi tippkohtumiseks ja

mõne puhul hiljem.

Ja viimane küsimus… Eesti on üks vähestest

NATO liikmesriikidest kus on kohustuslik ajatee-

nistus, mida toetab küllaltki suur osa elanikkon-

nast. Üks niisuguse süsteemi eelistest on asjaolu,

et see tagab küllaltki suure reservväe. Suurem osa

NATO liikmesriikidest kasutab palgaarmeesid.

Kas kollektiivkaitse ja ulatuslike operatsioonide

stsenaariumi valguses on teie hinnangul NATO-l

piisavalt vägesid, et tagada oma ambitsioonidele

vastav vägede hulk?

Avalikkusel võib olla vaid murdosakest NATO

vägedest, õppustest ja olekust näinuna arusaam, et

NATO-l ei ole piisavalt valmisolekus vägesid. Loo-

mulikult on 28 liitlase peale suur hulk eri valmis-

olekuastmes vägesid, need on NATO kaitseplaneeri-

mise alusel üles ehitatud nii, et nad suudaksid NATO

ambitsioone täita. Alliansil on piisaval hulgal väge-

sid, et katta kõik võimalikud stsenaariumid. Palga-

11.–13. septembrini 2015 toimus Istanbulis NATO sõjalise komitee konverents.

NATO SÕJAL ISE KOMITEE ES IMEHE K INDRAL PETR PAVEL I INTERVJUU

15

armee ja kohustusliku ajateenistuse küsimus on ol-

nud arutlusel paljudes riikides. Mu enda koduriik

loobus ajateenistusest alles 10 aastat tagasi ning mõ-

lemal süsteemil on oma head ja vead. Tšehhi kait-

sejõudude ülemana seisin korduvalt silmitsi avalik-

kuse teatud osa murega, et riigikaitse ja rahvastik

on teineteisest võõrdunud. Loomulikult hoiab nii-

sugust sidet väga hästi alles ajateenistus. Lisaks Ees-

tile saan nimetada näiteks Norrat, millel on väga

hea kogemus väga motiveeritud noortega, kes paku-

vad end vabatahtlikult kodumaa teenistusse, luues

samal ajal reservväge. Palgaarmeed kasutavad rii-

gid peavad reservväe looma aga muude vahendite

abil. Eri riigid maadlevad üldjoontes samade prob-

leemidega, kuid üldiselt võin öelda, et NATO käsu-

tuses oleva armee suurus on mis tahes operatsiooni

jaoks piisav.

Aitäh!

Küsitlesid Tõnu Noorits, Neeme Väli.

Sõjalise komitee esimees kindral Petr Pavel ja peasekretär Jens Stoltenberg NATO kaitsevägede juhatajate töökohtumisel

Brüsselis 21. jaanuaril 2016.

T õ n u N O O R I T S , N e e m e V Ä L I

16

17

Tõenäoliselt algas heidutuse kui põhimõtte või

ka strateegia ajalugu sellest hetkest, kui inimesed

leiutasid sõja. Päises toodud väljavõte Vegetiusele

omistatud tekstist on kõigile hästi tuttav.1 Sun Zi

aegumatust raamatust „Sõja seadused“ leiame tõde-

muse, et parim on vastane alistada ilma võitluseta. 2

Clausewitz leidis, et sõda on oma tahte pealesuru-

mine vastasele eesmärgiga teha ta võitlusvõimetuks.

Kusjuures meie tahte täitmine peab vastasele näima

soodsam teistest valikutest.3

Need sõjandusklassikute mõtted sobivad suure-

päraselt ka tänapäeva ning on vahetult seotud hei-

dutuse olemusega. Parim viis oma eesmärkide saa-

vutamiseks on võimaliku vastase mõjutamine sel-

liselt, et temapoolne jõu kasutamine kaotab mõtte.

Heidutuse sisu ongi vastase veenmine, et rünnak ei

vii soovitud eesmärgini ja iga temapoolne agressiiv-

ne samm toob kaasa kahju, mis mitmekordselt üle-

tab eeldatava kasu.

Klassikaliselt jagatakse heidutust karistavaks

(deterrence by punishment) ja tõkestavaks (deter-

rence by denial). Esimese puhul kaasneb ründe-

ga vältimatu ja purustav vastulöök, teise puhul ei

anna jõu kasutamine soovitud tagajärge. Oluline

on mõista, et mõlemad variandid tuginevad veen-

misel ehk heidutusefekt peab olema nii usutav, et

vastane ei kahtle selle tagatiseks olevate meetmete

toimimises praktikas. Kui vastane sellest hoolima-

ta siiski ründab, on heidutus läbi kukkunud ja seda

ka juhul, kui ründe tagajärjed on vastasele jätkuvalt

ebasoodsad. Huvitaval kombel on just usutavus see,

mida heidutuse puhul kõige sagedamini küsimärgi

alla seatakse ja see teeb usutavusest heidutuse oluli-

sima elemendi.

1 Tegelikult on tekst pisut teistsugune: Igitur qui desiderat pacem, prae-

paret bellum. Epitomae Rei Militaris, Publius Flavius Vegetius Renatus.2 Hence to win one hundred victories in one hundred battles is not

the acme of skill. To subdue the enemy without fi ghting is the sup-

reme excellence. Sellepärast, sajast lahingust saja võitmine ei ole

oskuste tipp. Ülim oskus on alistada vastane ilma lahinguta. (au-

tori tõlge) ISBN 7-80021-512-1/E·409, Peking 1993.3 Vom Kriege, esimese raamatu esimene peatükk. ISBN 3-427-

82019-X, Bonn 1991.

Heidutus ja NATO

Vegetiuse sõnastatud printsiibi võib pea sõna-sõnalt

välja lugeda Põhja-Atlandi lepingu artiklist kolm.

Heidutus on olnud NATO olemuse alus organisat-

siooni loomisest peale. Detailsemalt saab heidutu-

sest lugeda sõjalise komitee 16. jaanuari 1968 doku-

mendist MC 14/3.4 Dokument sätestab, et alliansi

territooriumi kaitse tugineb usutaval heidutusel.

Usutava heidutuse peamine tagatis on liitlaste relva-

jõud, mis on suutelised läbi viima kõiki vajalik-

ke tegevusi, alates varjatud operatsioonidest kuni

täiemahulise tuumasõjani. Vägede võimekus pidi

külma sõja aegse vastase Varssavi lepingu organi-

satsiooni viima järeldusele, et nendepoolse rünna-

ku puhul on edu saavutamise tõenäosus väga väike

ning rünnak toob kaasa eksistentsiaalsed riskid nei-

le endale.

Heidutus kui kontseptsioon tugines kolme-

le printsiibile. Esiteks, nähtav resoluutsus kaits-

ta ennast iga agressiooni vastu. Teiseks, liitlaste

kindlakstehtav võime vastata efektiivselt igale

võimalikule ründele. Ja kolmandaks, paindlikkus

vastumeetmete rakendamisel, et vastane poleks

võimeline neid omapoolsete sammudega ennetama.

Külma sõja aegsest heidutusest rääkides ei pääse

mööda ka tuumarelva rollist. Kui konventsionaalse

4 www.nato.int/archives/strategy.htm

Mõtteid heidutusestSi vis pacem, para bellum

NEEME VÄLIkindralmajor

NATO rahvusvahelise

sõjalise staabi ülema

asetäitja, poliitika

ja võimete osakonna

direktor

<30. mail peatus Muuga sadamas Saksa allveelaev U34, mis saabus toetama NATO 2. mereväegrupi

operatsioone Läänemerel.

18

heidutuse puhul võib veel mängida mõttega, et hoo-

limata konfl iktiga kaasnevatest tagajärgedest võib

ühiskond (riik) siiski jätkata funktsioneerimist, siis

tuumarelva isegi piiratud kasutamise puhul eelda-

ti vältimatut eskalatsiooni, mille tagajärjel muutus

küsitavaks elu jätkumise võimalused Maal. Tuuma-

võimeid arendati mõlemal poolel selliselt, et ka en-

netava tuumalöögi korral oldi suutelised andma pii-

savalt purustavat vastulööki (second strike capabi-

lity). Selleks loodi täiendavalt muudele meetmetele

näiteks nn tuumatriaad, paigutades tuumarelvad

lisaks maismaale ka lennukitele ja laevadele.

Tuumaarsenali arendamise tagajärg on tuntud

lühendina MAD.5 Paul Bracken nendib tagasivaates

külmale sõjale, et kuigi tuumasõda ei toimunud, ka-

sutati tuumarelva iga päev.6 Seda just nimelt tuuma-

relvaga kaasneva tugeva heidutussõnumi konteks-

5 Mutually Assured Destruction6 Th e Second Nuclear Age, lk 60. ISBN 978-0-8050-9430-5, New

York 2012.

tis. Tuumarelvaga seondub ka laiendatud heidutus

(extended deterrence). NATO liikmesriikidest on

tuumarelvad kolmel – USA-l, Ühendkuningriigil ja

Prantsusmaal. Eksistentsiaalse ohu puhul antakse

need alliansi käsutusse ja nii laieneb tuumaheidu-

tus kõikidele liikmesriikidele, sealhulgas ka Eestile.

Tõe huvides tuleb märkida, et Prantsusmaa tuuma-

poliitika NATO-s erineb USA ja Ühendkuningriigi

omast. Prantsusmaa ei osale alliansi tuumaplaneeri-

mises, kuid sellegi poolest annavad nad oma panuse

laiendatud heidutusse. Prantsusmaa panuse jätku-

mist rõhutas Hollande riigi tuumapoliitika põhi-

mõtete kõnes7 2015. a veebruaris, mida president

vastavalt traditsioonile peab üks kord oma valitse-

misaja jooksul.

7 www.elysee.fr/declarations/article/discours-sur-la-dissuasion-

nucleaire-deplacement-aupres-des-forces-aeriennes-strategiques-

istres-3

Hetk poliitika ja võimete osakonna direktori kabinetinõupidamiselt: vasakult mereväekapten Oyvin Larsen Norrast,

kindralmajor Neeme Väli Eestist ja kolonel Jaroslav Rybak Poolast.

MÕTTEID HE IDUTUSEST

19

Heidutus muutunud julgeolekukeskkonnasBerliini müüri langemisega saabunud külma sõja

lõpp tõi kaasa võidujooksu rahudividendide realisee-

rimiseks. NATO jaoks algas välisoperatsioonide ajas-

tu, kus vastane oli alati sõjaliselt nõrgem. Isegi Geor-

gia–Venemaa sõda tundus pigem mööduva tööõnne-

tuse kui tugevneva Venemaa uue, julgeolekupoliitili-

se modus operandi’na. Heidutus oli jätkuvalt alliansi

strateegia osa. Kehtiv, NATO 2010. aasta tippkohtu-

misel kinnitatud strateegiline kontseptsioon8 pühen-

dab sellele terve peatüki. Paraku tundus paljudele, et

võimalik riikidevaheline vastasseis on jäädavalt mi-

nevik ja seoses sellega on heidutus kui põhimõte oma

olulisuse minetanud. Strateegilise kontseptsiooni

paragrahv seitse sätestab, et euro-atlantilises ruumis

8 www.nato.int/nato_ static_ f l2014/assets/pdf/pdf_ publica-

tions/20120214_strategic-concept-2010-eng.pdf

valitseb rahu. Nüüd, pärast Krimmi annekteerimist

ja terrorirünnakuid Pariisis, tundub see avaldus üle-

määra optimistliku, et mitte öelda mugava enese-

pettusena. Allianss peab ennast kohandama, et olla

jätkuvalt relevantne ning esimesed sammud selleks

tehti eelmisel aastal Walesis. Walesi tippkohtumisel

vastu võetud deklaratsioonis9 tõdetakse, et julgeoleku-

keskkond on muutunud ja muutused on pikaajali-

sed. Deklaratsioonist leiame viited heidutusele, seda

näiteks ka seoses meetmetega, mida rakendatakse

valmiduse tegevuskava10 raamides. Siiski märkab

tähelepanelikum lugeja, et heidutuse osas piirdub

tippkohtumise deklaratsioon pelgalt strateegilise

kontseptsiooni teksti peaaegu sõnasõnalise kopeeri-

misega. Kuigi liitlaste praktiliste sammude tagajärjed

on juba praegu nähtavad, kas või Eestis alaliselt asu-

vate liitlasüksuste ja õhuturbes osalevate lennukite

9 www.nato.int/cps/en/natohq/offi cial_texts_112964.htm?selected-

Locale=en10 Readiness Action Plan (RAP)

30. aprillil 2015 näitasid lahinglaskmistel kaitseväe keskpolügoonil oma tulejõudu Ameerika Ühendriikide tankid

M1A2 Abrams.

N e e m e V Ä L I

20

suurenenud arvu näol, võtab heidutuse ümbermõtes-

tamine ja kohandamine muutunud olukorrale siiski

rohkem aega.

Miks on heidutust vaja kohandada? Põhjuseid

on palju, toon siinkohal vaid mõne näite. 2013. a

oktoobris NATO transformatsioonistaabi koosta-

tud tuleviku-uuring11 ennustas, et jõudude tasakaal

maailmas on muutumas ja ühe globaalse võimukes-

kuse asemele tuleb mitu regionaalset, kes kõik üri-

tavad oma mõjuala laiendada. Huvitav on märkida,

et Venemaa värske julgeolekustrateegia12 tuleviku-

suundumusi kirjeldav tekst on kohati peaaegu nagu

NATO dokumendist kopeeritud. Samuti ennustati,

et ka mitteriiklike struktuuride tegevused mõjuta-

vad meie julgeolekut järjest tugevamini. Islamiradi-

kaalide organisatsiooni Daeshi13 terroriteod võivad

11 www.act.nato.int/images/stories/events/2012/fc_ipr/sfa_security_

implications.pdf12 http://static.kremlin.ru/media/events/fi les/ru/l8iXkR8XLAtxeilX-

7JK3XXy6Y0AsHD5v.pdf13 Al-Dawla al-Islamiya al-Iraq al-Sham

Eestist vaadatuna tunduda kaugetena, aga paljuski

selle tegevusest tingitud migratsioonilaine on juba

jõudnud meieni ning põhjustanud muuhulgas tõ-

sise ühiskondliku debati. Olgu sallivusega kuidas

on, aga julgeoleku vaatenurgast kerkib küsimus, kas

terrorismi peamise tööriistana kasutavaid fanaati-

kuid on võimalik heidutada. Kas näiteks teadmine,

et igaüks neist võib olla järgmine täppisõhulöögi

sihtmärk hoolimata ajast ja kohast mõjutab orga-

nisatsiooniga liitujaid või hoopis motiveerib neid,

kes jumala juurde kiirustavad? Kas meil õnnestuks

ära hoida enesetapurünnakuid delegitimeeriva hei-

dutuse (deterrence by delegitimization) abil, kui po-

tentsiaalseid ründajaid veenda, et enesetapp on ka

islamiusu järgi pühadust teotav tegu?

Järgmine küsimuste ring on seotud hübriid-

sõjapidamisega, mille olemust kirjeldas põhjali-

kult juba eelmine aastaraamat. Vaadates Ukrainas

toimuvat torkab silma Venemaa-poolne laialdane

mittesõjaliste vahendite kasutamine. Ühest küljest

4. november 2015. (vasakult paremale) Hispaania kaitseminister Pedro Morenes, NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja

NATO sõjalise komitee esimees kindral Petr Pavel jälgivad õppuse Trident Juncture demolahingut San Gregorio harjutusalal

Hispaanias.

MÕTTEID HE IDUTUSEST

21

on eesmärk hoida konfl ikti võimalikult kaua vä-

hese intensiivsusega, et see ei kasvaks kohe klas-

sikaliseks sõjategevuseks, sest viimase puhul on

väga raske varjata oma osalemist konfl iktis. Teisest

küljest tähendab see ka seda, et sihtmärk pole ai-

nult relvajõud, vaid ühiskond tervikuna kõigi oma

valdkondadega. Järelikult on taolise rünnaku puhul

oluline mitte ainult oma relvajõudude lahinguvõi-

me, vaid ka ühiskonna kui terviku vastupanuvõime,

mis peab samuti olema osa heidutusest (deterrence

by resilience). Meie jaoks ammu avastatud laiapind-

ne riigikaitse on NATO-le üsna uus teema ja mitte-

sõjaliste aspektide osas vaadatakse enamasti Euroo-

pa Liidu poole. Kahe organisatsiooni julgeolekuala-

ne koostöö on küll hoogustunud, kuid seni kahjuks

enamasti mitteformaalsel tasandil. Partnerlust re-

guleeriva Berliini kokkuleppe raamid on ajale sel-

gelt jalgu jäänud, ilma nende laiendamise või uue

õigusliku aluseta jääb formaalne koostöö kiratsema.

Loomulikult on heidutusega seotud problee-

mide ring laiem siintoodust. Alliansi kohandami-

ne jätkub ja Eestile on oluline aktiivselt panustada

heidutusega seotud aruteludesse. Regionaalses kon-

tekstis peaksime saavutama olukorra, kus NATO-le

väljakutse esitamine on Venemaa strateegilistest kaa-

lutlustest välja lülitatud kui saavutamatu eesmärk.

Sõjalise jõu kasutamise võtmes ei ole ükski Balti riik

eraldi ega ka Balti regioon tervikuna Venemaale stra-

teegiline prioriteet. Küll aga võib Venemaal tekkida

kiusatus diskrediteerida olemasolevat julgeoleku-

arhitektuuri eesmärgiga demonstreerida selle nõr-

kust ja ühtlasi ka enda tugevust. Venemaa uus julge-

olekustrateegia nimetab NATO-t otseselt ohuks ning

sellest leiab piisavalt viiteid Venemaa ambitsioonile

olla globaalne suurvõim ja domineerida oma lähi-

naabruses olevate riikide üle. Seega on heidutus meie

jaoks väga oluline teema ja Eestile algab see kõigepealt

sellest, et me ei tohi olla alliansi nõrgim lüli. Kindlas-

ti tuleb heidutus kõneks järgmisel, 2016. a juulis Vars-

savis toimuval NATO tippkohtumisel. Aga sellest ehk

juba järgmises aastaraamatus.

Maist kuni septembrini valvasid Eesti, Läti ja Leedu taevast Ämaris paiknenud Ühendkuningriigi hävitajad Eurofi ghter

Typhoon.

N e e m e V Ä L I

22

23

Venemaa Föderatsiooniga (VF) seonduvatest julge-

oleku- ning sõjalistest arengutest väärivad 2015.

aasta kontekstis esiletõstmist kolm kaalukamat

suundumust.

Esiteks jäi muutumatuks Venemaa juhtkonna

strateegiline kurss, mille sisu on välispoliitilises

plaanis teadlik vastandumine Läänele ning sõjalise

võimekuse eelisarendamine võrreldes teiste riigi-

elu valdkondadega. On tähelepanuväärne, et aasta

viimasel päeval, 31. detsembril president Vladimir

Putini ukaasiga jõustatud Venemaa uus julgeoleku-

strateegia nimetab NATO-t ja USA-d otsesõnu Ve-

nemaa peamisteks julgeolekuohtudeks.

Teiseks jätkas VF möödunud aastal Ukrai-

na-vastast sõda vaatamata Venemaad ennast ta-

banud tõsistele majandusraskustele ning rahvus-

vaheliste sanktsioonide üha tuntavamale mõjule.

Moskva poliitikakujundajad ei ole seni olnud val-

mis sisulisteks järeleandmisteks või kompromissiks

isegi olukorras, kus seistakse silmitsi märkimis-

väärse rahvusvahelise mittesõjalise survega.

Kolmas tähelepanuväärne sündmus on VF ot-

sus sekkuda avalikult ja sõjaliselt Süüria kodusõtta

Bashar al-Assadi režiimi poolel. Selle otsuse val-

guses tuleb tõdeda, et muutumatuks on jäänud ka

Moskva poliitikakujundajate valmisolek kasutada

konventsionaalset sõjalist jõudu oma välispoliiti-

liste eesmärkide saavutamiseks. Seda ka juhul, kui

sõjalise jõu kasutamise raamistikku võib hinnata

avantüristlikuks; on olemas reaalne oht sõjaliseks

kokkupõrkeks NATO liikmesriigiga (meenutagem

Türgi õhupiiri rikkumistele kaasuvaid asjaolusid)

ning üheks Moskva piirkondlikuks sõjaliseks liitla-

seks on rahvusvaheline terroristlik organisatsioon

(Hezbollah).

VF relvajõududega seonduvad arengudVaatamata üha süvenevatele majandusraskustele

olid sõjalised kulutused VF juhtkonna jaoks eelmi-

sel aastal endiselt prioriteet. Föderaaleelarve esialg-

ses versioonis eraldati sõjalisteks kulutusteks ca 3,3

triljonit rubla ehk pea kolmandiku võrra enam kui

aastal 2014.1 Mainitud summat hiljem, aasta esimes-

tel kuudel küll kärbiti. Kuid kui teisi föderaaleelarve

valdkondi tabas majandusraskuste tõttu 10-prot-

sendiline „lõige“, siis sõjalisi kulutusi vähendati vaid

viis protsenti ehk ca 150 miljardi rubla võrra.

Rohkem kui pool Vene sõjalisest eelarvest ku-

lub seejuures relvastuse- ja tehnikahangetele. Käi-

masoleva laialdase ümberrelvastumisprogrammi

senine ametlik eesmärk on olnud 70-protsendilise

uue või moderniseeritud tehnika-relvastuse osakaa-

lu saavutamine aastaks 2020. See eesmärk jäi amet-

1 Vene eelarveliste kulutuste esitamine näiteks USA dollarites võib

selguse loomise asemel külvata sootuks segadust – seda seetõttu,

et rubla vahetuskurss on alates 2014. aasta lõpukuudest drastili-

selt muutunud. Kui 2015. aasta föderaaleelarve esimese versiooni

koostamise ajal näiteks oktoobris 2014 oli 3,3 triljonit rubla võrd-

väärne umbkaudu 82,5 miljardi USA dollariga (USD), siis 2015.

aasta lõpukuudel oli asjaomane dollariekvivalent vaid 50–55 mil-

jardit dollarit. Möödunud aasta viimastel päevadel, mil rubla-dol-

lari vahetuskurss oli vajunud tasemele 72-73 rubla dollari eest,

oleks VF algse sõjalise eelarve suuruseks olnud dollariväärtuses

arvestuslikult aga „vaid“ ca 45-46 miljardit USD-i.

KAUPO ROSIN kolonelleitnant

kaitseväe luurekeskuse

ülem

Venemaaga seonduvad julgeoleku-alased ja sõjalised arengud aastal 2015

< Vene piloodid suundumas lahinglennule Hmeimimi õhuväebaasis Süürias 22. oktoobril 2015.

24

likult muutumatuks ka 2015. aastal. Kuid Ukraina

ja Lääne poolt VF suhtes kehtestatud sanktsioonid,

pingestunud eelarveolukord ja tehnoloogilised ras-

kused sundisid varasemaid plaane mõnevõrra siiski

korrigeerima. Nii lükati edasi kolme seni plaanis

olnud Grigorovitš-klassi fregati ning kolme Gorš-

kov-klassi fregati ehitus, kuna nendele alustele

mõeldud jõuseadmete importimine osutus sankt-

sioonide tõttu keerukaks; õhuvägi saab selle küm-

nendi vältel vaid 12 uue põlvkonna hävituslennukit

T-50 (tuntud ka kui PAK FA) algselt planeeritud 60

masina asemel jne.

Kuid kärbetele vaatamata kasvas VF relvajõu-

dude lahinguvõime siiski jätkuvalt, sest puudujää-

gid uue relvastuse välja töötamise, tootmise ja ka-

sutuselevõtu osas kompenseeritakse olemasolevate

relvasüsteemide moderniseerimise ja parendatud

relvade tootmisega.

Seejuures säilis muutumatuna tuumatriaadi

prioriteetne roll VF relvajõudude arendamisel ning

lahinguvalmiduse tagamisel. Nii jätkas strateegili-

ne raketivägi mandritevaheliste ballistiliste raketti-

de õppelaskudega, strateegiline lennuvägi aga jätkas

intensiivset lendamist rahvusvahelises õhuruumis.

See on VF viis signaliseerida välismaailmale, et

Moskva näol on tegu arvestatava sõjalise jõuga ka

globaalses mastaabis. Samal ajal intensiivistati ka

VF tuumaallveelaevade patrulle maailmameredel.

Maaväe osas väärib märkimist 1. tankiarmee

formeerimine Lääne sõjaväeringkonnas. Tegu on

konventsionaalse sõja tingimustes toimuvate ründe-

operatsioonide läbiviimiseks mõeldud väekoondi-

sega, mille loomine ja paigutus iseloomustab VF

kõrgema juhtkonna julgeolekukäsitlust. Balti rii-

kide kontekstis tasub osundada ka kaugulatusega

õhutõrjeraketisüsteemide S-400 paigutamist Peter-

buri lähistele.

Kolme Balti riigi lähipiirkonnas toimus ka osa

VF relvajõudude suvise väljaõppeperioodi kont-

rollõppustest augustis ja septembris. Need suure-

Vaatamata tõsistele majandusraskustele ja rahvusvahelistele sanktsioonidele jätkas Venemaa 2015. aastal Ukraina-vastast

sõda.

VENEMAAGA SEONDUVAD JULGEOLEKUALASED JA SÕJAL ISED ARENGUD AASTAL 2015

25

mastaabilised õppused olid:

– Vzaimodeistvije 2015

– Bojevoje Sodružestvo 2015

– Štšit Sojuza 2015

– Tsentr 2015

Õppused toimusid küll geograafi liselt eri paika-

des, kuid ajaliselt kattusid omavahel osaliselt. Siiski

võib õppusi vaadelda osadena tervikust, seda eriti

arvestades strateegilist juhtimistasandit. Õppus-

te stsenaariumitel oli sarnaseid jooni: iga järgneva

õppusega kasvas mastaap ja mängiti läbi mittekon-

ventsionaalselt alanud konfl ikti areng täiemahuli-

seks rahvusvaheliseks konfl iktiks. Õppustele olid

kaasatud osalejad kollektiivse julgeolekulepingu

organisatsiooni (KJLO) liikmesriikidest. Venemaa

püüab sellega näidata välismaailmale valmisolekut

kaitsta oma mõju oma satelliitriikides.

Ukraina konflikt2015. aasta algas Ukraina idaosas möllavas sõjas

ränkade lahingutega. Kuni 21. jaanuarini kestsid

intensiivsed lahingud Ukraina valitsusvägede vastu-

panu sümboliks muutunud Donetski lennujaama

hoonete ümber. 21. jaanuaril õnnestus VF relvajõu-

dude regulaarüksuste toel rünnanud separatistidel

rusudeks muutunud lennujaamahooned lõpuks val-

lutada. Paralleelselt sündmustega Donetski lennu-

jaama juures toimusid lahingud ka pea kogu

Ida-Ukrainat läbival rindejoonel, alates jaanuari lõ-

pust muutus seejuures uueks tulipunktiks Debaltse-

ve raudteesõlme ümbritsev maaala.

Lahingud Debaltseve ümber jätkusid ka pärast

nn Minsk-2 lepete sõlmimist, mille kohaselt oleks

vaherahu kogu Ida-Ukrainas pidanud jõustuma

alates 15. veebruarist. VF regulaarüksuste ja sepa-

ratistide tugeva surve alla jäänud ning ümberpii-

ratud Ukraina üksused said 18. veebruaril Ukrai-

Langenud Moskva-meelsete nimetud hauad Donetski lähistel.

K a u p o R O S I N

26

na presidendilt Petro Porošenkolt käsu taganeda.

20. veebruariks oli Debaltseve lahing lõppenud, Uk-

raina üksused kaotusi kandes piiramisrõngast välja

murdnud ning Debaltseve ise – oluline transpordi-

sõlm, mis võimaldas taastada raudteeühenduse

separatistide valduses olevate Luganski ja Donets-

ki oblastite piirkondade vahel – koos ümbritseva

maastikuga VF relvajõudude ning separatistide ük-

suste kontrolli all.

Donetski ja Debaltseve ümber toimunud lahin-

gud jäid eelmise aasta viimasteks suurteks lahingu-

operatsioonideks Ida-Ukrainas. Ülejäänud aasta

vältel jätkus aga VF ja separatistide pidev sõjaline

ning asümmeetriline surve Ukraina relvajõudude-

le ja riigile tervikuna. Tooni andsid aeg-ajalt raugev

ja seejärel taas intensiivistuv kaudtuli Ukraina po-

sitsioonide ning rindejoone lähistel asuvate asulate

pihta. Üle rindejoone tungisid VF ja separatistide

luure-diversioonigrupid, kes kas ründasid Ukraina

üksuste positsioone või mineerisid nende vahetusse

tagalasse jäävaid tagalaalasid. Ukraina linnu tabas

pea terve aasta väldanud pommiplahvatuste seeria,

mille puhul inimohvrite arv jäi küll minimaalseks.

Samal ajal vahistas Ukraina julgeolekuteenistus SBU

aasta jooksul Ukraina suuremates linnades mitu di-

versiooniakti planeerinud diversioonigruppi.

VF jätkas samal ajal Ida-Ukrainas juba 2014.

aasta lõpus alustatud kampaaniat, mille eesmärk oli

tuua separatistide erinevad relvaüksused ühtse juh-

timise alla. Selle käigus sunniti Ukraina territooriu-

milt kas lahkuma või hävitati füüsiliselt „allumatud“

separatistide välikomandörid. Aasta lõpuks olid se-

paratistide erinevad üksused Luganski ja Donetski

„rahvavabariikide“ aladel koondatud kahte armee-

korpusesse, mille juhtimine oli juba otseselt alluta-

tud VF relvajõudude kaadriohvitseridele.

Rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusena

lepiti 29. augustil küll kokku juba nn reaalse relva-

rahu jõustamises, kuid tegelikult jätkusid separa-

tistide ja neid toetavate VF relvajõudude rünnakud

Ukraina positsioonidele ka pärast seda.

Alates Minsk-2 lepete sõlmimisest 15. veebrua-

ril 2015 kaotasid Ukraina relvajõud ja teised julge-

olekujõud kokku 383 inimest langenutena ning

1686 inimest haavatutena. Alates nn reaalse relva-

rahu jõustamisest augusti lõpus olid Ukraina poole

kaotusteks 52 langenut ning 261 haavatut.

Sekkumine SüüriasSamaaegselt käimasoleva Ukraina-vastase sõjalise

operatsiooniga käivitas VF 2015. aasta augustis-sep-

tembris sõjalise operatsiooni otseseks sekkumiseks

Süüria konfl ikti. Sekkumise tõenäoliseks ajendiks

sai Bashar al-Assadi režiimi positsioonide märki-

misväärne nõrgenemine 2015. aasta esimesel poolel.

Mässuliste edusammud olid tekitanud olukorra, mil-

le puhul ilma aktiivse, ka kvalitatiivselt uuel tasemel

toimuva välise sekkumiseta oleks al-Assadi režiimi

langemine olnud tõenäoliselt vaid aja küsimus.

Pärast viis ja pool kuud kestnud lahingope-

ratsioone andis Vene president Vladimir Putin

14. märtsil 2016 käsu alustada Süürias paikneva

Vene relvajõudude „peamise osa“ tagasitoomist ko-

dumaale. Samas osundas Putin, et Süüria Vahemere-

rannikul asuvad Vene sõjaväebaasid Tartusis ja

Hmeimimis jätkavad oma tavapärast tegevust. Vene

vägede operatsioonid al-Assadi režiimi toetamiseks

21. oktoobril 2015 ründasid Süürias baseeruvad Vene

sõjalennukid mässuliste positsioone Harastas, Damaskuses.

VENEMAAGA SEONDUVAD JULGEOLEKUALASED JA SÕJAL ISED ARENGUD AASTAL 2015

27

jätkusid ka pärast Putini korraldust. Lisaks on Vene

relvajõududel olemas võimalus ja võimekus siirata

lühikese ettehoiatusajaga Süüriasse lisaüksuseid ju-

hul, kui riigi kõrgeim juhtkond peaks vastava kor-

ralduse andma. Kokkuvõttes võib tõdeda, et vaata-

mata president Putini korraldusele vägede osaliseks

väljaviimiseks pole Vene relvajõudude Süüria-suu-

naline võimekus tegelikult kahanenud.

Putin põhjendas oma korraldust seejuures asja-

oluga, et Vene relvajõudude esialgsed eesmärgid

Süürias on saavutatud. Teatud määral vastab see

tõele. Esiteks on oht al-Assadi režiimi kokkuvari-

semiseks mässuliste sõjalise surve all kõrvaldatud.

Teiseks on Damaskuse positsioon tugevnenud pii-

savalt selleks, et pidada USA-juhitud koalitsiooni ja

mässulistega läbirääkimisi lähtudes vähemalt võrd-

väärselt, kui mitte jõupositsioonilt.

Kuid Vene juhtkonna otsusel sekkuda avali-

kult Süüria kodusõtta oli olemas ka oluliselt laiem

taustsüsteem ning motiivid, mis ei seondunud ot-

seselt ja vahetult Damaskuse peremehe käekäiguga.

Regionaalsel tasandil nägi Moskva tõenäoli-

selt ka võimalust taastada oma keskne positsioon

Lähis-Ida regioonis üldisemalt. Süüria konfl iktis

osalemisega on Moskva näidanud, et ta suudab en-

diselt mõjutada sündmuste arengut Lähis-Idas ning

tõestanud, et Moskva ei hülga oma praeguseid ja tu-

levasi liitlasi kriisiolukordades.

Kõige olulisemaks peab Moskva aga tõenäo-

liselt kasu, mis on kerkinud Süüria sõjalisest ope-

ratsioonist globaalsel tasandil. Süüria operatsioon

on osaliselt aidanud Venemaal välja tulla Ukraina

kriisi järgsest isolatsioonist ja avanud ukse taasta-

maks Moskva positsiooni maailmapoliitikas. Ees-

märk on jätta mulje, et Ukraina konfl ikt on lahene-

mas või jahtumas ning selle asemel keskendutakse

koostööle rahvusvahelise kogukonnaga Süüria sõja

lahendamisel ning terrorismiga võitlemisel. Süüria

konfl iktile diplomaatilise lahenduse otsimisel on

Venemaa püüdnud saada „kosjasobitajaks“, kellega

17. novembril sooritasid ajutiselt Mozdokis baseeruvad strateegilised pommitajad Tu-22M3 õhurünnaku sihtmärkidele Süüria

idaosas.

K a u p o R O S I N

28

tahavad ja peavad läbi rääkima kõik konfl ikti osa-

pooled.

Moskva näitab end avatuna erinevatele lahen-

dustele Süüria konfl ikti lahendamisel seni, kuni la-

hendus sünnib läbi diplomaatilise protsessi. Vaata-

mata näiliselt diplomaatilisele lahendusele suunatud

hoiakule on suure tõenäosusega Moskva tegelik ees-

märk aga olukord, kus igasugune „diplomaatiline“

lahendus saab sündida vaid Damaskuse ja Moskva

tingimustel – läbirääkimiste pidamisel on peamine

faktor Süürias valitsevat jõudude tasakaalu muutev

reaalne VF ja Iraani sõjaline jõud. Sõjaline sekku-

mine ei ole seejuures suunatud terroristliku Daeshi

vastu võitlemisele, vaid igasuguse al-Assadi režiimi

vastustava opositsiooni tasalülitamisele.

Venemaa Föderatsioon lõikab sõjalistest ope-

ratsioonidest Süürias ka praktilist kasu – konfl iktis

saavad Vene relvajõud katsetada uusima lahingu-

tehnika toimimist reaalses lahinguolukorras. Selle

eesmärgi olulisusest annavad tunnustust Venemaa

poolt aasta viimasel paaril kuul korraldatud kaug-

pommitajate ning tiibrakettide löögid Süüriasse.

Lisaks Süüria kodusõja kasutamisele relvapolü-

goonina on suure maa tagant antud täppislöögid ja

kaugpommitajate operatsioonid väga tõenäoliselt

olnud kantud ka soovist demonstreerida VF sõja-

list võimekust USA-le ja NATO-le – tegu on olnud

strateegilise sõnumiga heidutamaks lääneriikide

juhtkonda silmas pidades võimalikku Vene–NATO

sõjalist vastasseisu. Sest nimelt NATO ja USA, mitte

aga Daesh või rahvusvaheline terrorism, on VF julge-

olekustrateegia kohaselt Moskva silmis peamised

julgeolekuohud.

I raakI raak

Türg i

Jordaan ia

n

SÜÜRIA

Quneitra

Latakia

TartousHoms

Hama

Aleppo

Idlib

Ar Raqqah

Damaskus

As SuwaydaDeraa

Hasakah

Deir ez-Zor

Süüria mõõduka opositsiooni kontrolli all olev maa-ala

Daeshi kontrolli all olev maa-ala

Alad, mida kontrollivad nii Daesh, Jabhat al-Nusra kui ka mõõdukas opositsioon

Kaardilegend

Al-Assadi režiimi kontrolli all olev maa-ala

Süüria kurdide kontrolli all olev maa-ala

Jabhat al-Nusra kontrolli all olev maa-ala

Hezbollah`kontrolli all olev maa-ala

10 mi20 km

Kontroll Süüria territooriumi üle seisuga 23.12.2015

VENEMAAGA SEONDUVAD JULGEOLEKUALASED JA SÕJAL ISED ARENGUD AASTAL 2015

29

VF 2015. aasta suvise väljaõppeperioodi kontrollõppuste lühiülevaade

Vzaimodeistvije 2015Aktiivne faas: 25.–28. august. Osalejad: VF, Ar-

meenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan,

Valgevene. Õppuste fookuses oli erivägede ja

kiirreageerimisjõudude tegevus. Osalesid ka

õhuväe üksused.

Bojevoje sodružestvo 2015Aktiivne faas: 7.–10. september. Osalejad: VF,

Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan,

Usbekistan, Valgevene. Tegu oli iga-aastase õhu-

vägede õppusega, mis toimus VF ja Kasahstani

territooriumitel. Harjutati lahinglaskmisi hävi-

tus-, ründe- ja pommituslennuväe platvormidelt

õhk-õhk- ja õhk-maa-relvadega. Harjutati ka

ühiseid lahinglaskmisi õhutõrjerelvadest.

Štšit Sojuza 2015Aktiivne faas: 10.–16. september. Osalejad VF ja

Valgevene. Õppusel osalesid õhu-, maa- ja mere-

väe üksused. Ametliku info kohaselt võideldi

ebaseaduslike relvaformeeringute vastu liitriigi

territooriumil.

Tsentr 2015Aktiivne faas: 14.–20. september. Osalejad: VF

ja Kasahstan. Õppuse ametlik stsenaarium oli

sarnane Štšit Sojuzaga. Õppusele olid kaasatud

eri väeliigid. Palju spekuleeriti osalejate arvuga,

mis analüütikute hinnangul võis küündida kuni

100 000-ni, sealhulgas reservväelased.

Bassel al-Assadi nim. lennujaam

Shayrati õhuväebaas, Süüria

İncirliki õhuväebaas, Türgi

Erkileti rahvusvaheline lennujaam, Türgi

Konya õhuväebaas, Türgi

Akrotiri, Suurbritannia õhuväebaas, Küpros

Kuningas Husseini õhuväebaas, JordaaniaMuwaffaq Salti õhuväebaas, Jordaania

Prints Hassani õhuväebaas, Jordaania

Al-Assadi õhuväebaas, Iraak

Diyarbakiri õhuväebaas, Türgi

Malatya Erhaç`i õhuväebaas, Türgi

Iraak

Georgia

Türgi

Jordaania

SyriaSyria

Saudi A rabiaEgiptus

Vahemeri

Base M ap Co pyright @ Free Vector M aps.com

10

1

3

6

8Vene ja al-Assadi režiimi õhuväebaasid

USA ja koalitsiooni õhuväebaasid

Vene õhutõrjesüsteemi

S-400 tõrjeulatus Süürias

ja lähipiirkonnas

Ar-RaqqaAr-Raqqa

Deir ez-Zour

HaifaHaifa

Tel AvivTel Aviv

2

12115

Damascus

By Daniel Urchick

4

79

Rahvusvahelise koalitsiooni õhuväebaasid

MosulMosul

RamadiRamadiBagdadBagdad

AleppoAleppo

AmmanAmman

AlexandriaAleksandria

CairoKairo

BeirutBeirut

AdanaAdana

AnkaraAnkara

IstanbulIstanbul

11

12

9

7

8

10

1

2

3

4

5

6

Kaardilegend

K a u p o R O S I N

Türgi

Süüria

Türgi F-16

Vene SU-24

24. novembril 2015 tulistas Türgi hävitaja F-16 Süüria –

Türgi piiril alla Türgi õhupiiri rikkunud Vene pommitaja SU-

24. Türgi väitel hoiatati eelnevalt vene piloote kümnel korral

viie minuti vältel. Radaripildil on hästi jälgitav mõlema lennuki

liikumismarsruut.

30

31

Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba

alanud... Selline lause iseloomustab suurepäraselt

hetke, mil 1. jalaväebrigaad liitus suurõppuse Siil

planeerimisega. Kuigi kaitsevägi tervikuna oli juba

varakult end Siili-lainele häälestanud, polnud 1. jala-

väebrigaadi jaoks Siil sugugi ainus prioriteet.

Nimelt veedab kaitseväe peamine manööver-

üksus kolmandiku aastast kas õppustel või õppusi

planeerides. 2014. aasta augustis rakendus aga li-

saks eelmainitule veel uus riigikaitse arengukava,

mille kohaselt läksid 1. jalaväebrigaadi koosseisu ka

endise Kirde kaitseringkonna Tapa ja Jõhvi linna-

kutes paiknenud üksused ning lisaks siirdus Taara

linnakust Tapale luurekompanii, andes niimoodi

1. jalaväebrigaadi rahuaegsesse struktuuri juurde

neli pataljoni ja kaks kompaniid. Nii üksuste kui

ka tegevväelaste kolimisega seonduv oli meie jaoks

suuremahuline logistiline ja personali nõustamisa-

lane operatsioon, millesse tuli panustada pea kõigil

1. jalaväebrigaadi ja Kirde kaitseringkonna teenistu-

jatel.

Samuti saabus 2014. aasta aprilli lõpus Eestisse

esimene Ühendriikide kompaniisuurune üksus. Nen-

de vastuvõtmise, majutamise ja väljaõppesse integ-

reerimise ülesande sai samuti 1. jalaväebrigaad. Kõik

eelmainitud katsumused pidime lahendama olemas-

olevate ressursside ja inimestega, koormates veel juba

niigi tööga hõivatud ohvitsere, allohvitsere ja töötajaid.

Ninanips kriitikutele

Siili õnnestumises mängisid olulist rolli kaks tegurit:

meie reservväelaste kaitsetahe ja kaitseväe suutlikkus

reservväelased läbi formeerimispunktide oma üksus-

tesse suunata. Kui alati on leidunud reservarmee suh-

tes kriitilisi inimesi, siis Siil näitas neile väga selgelt

koha kätte: nii mõnegi kriitiku arvamus, et reserv-

väelaste huvi on kasin, ei vastanud tõele.

Loomulikult oli neid, kes õppusele tulla ei

saanud ning 1. jalaväebrigaadi toonase ülemana on

mul nende inimeste põhjendustest väga hea ülevaa-

de. Enamjaolt sooviti õppekogunemine vahele jät-

ta õpingute tõttu, sest kolm kuni viis aastat tagasi

ajateenistuse läbinud noormehed olid oma haridus-

teega jõudmas fi nišisse ning soovisid edukalt oma

nähtud vaeva ja omandatud teadmised kehtivaks

diplomiks muuta. Kuna Eesti on avatud maailma-

le, on suurenenud ka välismaal õppivate tudengite

hulk. Nii näiteks taotles õppekogunemisest vabas-

tust Iirimaal õppiv tuumafüüsika doktorant... ja sel-

le ta loomulikult ka sai.

Reservväelaste kõrge tase

Siili (nagu ka teiste õppekogunemiste) puhul paistis

silma meie reservväelaste professionaalsus. Näiteks

polnud viimased aastad Austraalias veetnud kokk

unustanud seda, kuidas oma kaaslastele kvaliteet-

set lõunasööki teha, samuti olid väga kõrgel tase-

mel meie tehniliste erialade esindajad. Suurtükiväe-

pataljon polnud pärast taasiseseisvumist kordagi

korraldanud pataljonitasemel lahinglaskmisi, ent

Siilil tegid meie reservväelased selle teoks. Pioneerid

polnud unustanud ajateenistuses õpitut ning meie

õhutõrjujad mäletasid endiselt, kuidas õhutõrje-

kahuri või raketikompleksiga ümber käia.

Nähtu annab taaskord tunnistust meie reserv-

armee baas- ja erialaõppe kvaliteedist. Reservväe-

Tagasivaade Siilile

ARON KALMUSkolonel

kaitseväe peastaabi

operatiivosakonna

ülem

1. jalaväebrigaadi ülem

2012–2015

32

laste teenistust Siili ajal kaedes jõudsin ülemana

tihti tõdemuseni, et elukutselised üksused on reserv-

üksustest teatud määral professionaalsemad vaid

pideva kokkuharjutamise tõttu.

E-tiiger peab jõudma ka linnakutesseKindlasti andis Siil meile mõned väärtuslikud õppe-

tunnid, mida ja kuidas paremini teha. Näiteks sel-

gus, et muus osas kõrgeid hüppeid teinud e-tiiger

on kõhtupidi linnaku aia peale kinni jäänud: for-

meerimispunktides isiku tuvastamine ning tema

terviseandmete kontrollimine võiks ja peaks olema

tänapäevasem. Loomulikult peame olema valmis

töötama paberi ja pliiatsiga, kuid efektiivsuse ja

reservväelase aja säästmise ning üksuse lahingu-

valmiduse saavutamise huvides peaksime formeeri-

mist senisest enam digilahendustega toetama.

Täpsemalt tuleks mõtiskleda, analüüsida ja see-

järel ka praktilisemaid lahendeid leida kontakti hoid-

miseks meie reservväelastega. On kahetsusväärne,

et ligi viissada reservväelase kutset tuli tagasi, kuna

reservväelase elukoha andmed ei vastanud tegelik-

kusele. Inimesed on elukohta vahetanud, välismaale

kolinud jne. Kuna Eestis sissekirjutuse nõuet kui sel-

list ei eksisteeri ning vaba kodanike liikumine ei ole

erand ega privileeg, siis seisame ka tulevikus korral-

datavate õppekogunemiste korral selliste katsumuste

ees. Teisalt on meil igaühel oma panga- või ID-kaart,

e-posti aadress või Facebooki konto,  seega tänapäeva

tehnoloogia valguses võimalusi ja vahendeid olukor-

ra parandamiseks justkui oleks.

Samuti ei tea me sageli, mis meie reservväe-

lastest pärast ajateenistuse lõppu saanud on. Kui

laskuri ametikohal teeninud reservväelane on vahe-

peal õppinud näiteks meedikuks, ei jõua info sellest

meieni ning nii rakendamegi teda edaspidi ikka ja

jälle laskurina. Mis siis, et samas on meil meediku-

Suurtükiväelased Siilil tegutsemas. 12. mai 2015.

TAGASIVAADE S I IL ILE

33

test puudus ning inimene võiks kaitseväele hoopis

teisel ja paremal moel kasulik olla.

Kindlasti peame mõtlema ka sellele, mil moel

saab reservväelane end kaitseväes või Kaitseliidus

toimuvaga kursis hoida. On meil ju näiteks ILIAS-e

õppekeskkond, e-riigi keskkond ja muud e-võima-

lused, mida saaksime kasutada oma aktiivsete re-

servväelaste e-õppe korraldamisel.

Siilist saab normaalsus

Tegelikult ei olnud meil korraldusliku poole pealt

kahtlustki, et Siil õnnestub. Oleme ju aastaid reserv-

väelaste õppekogunemisi ja Kevadtorme korralda-

nud. Seekord olid lihtsalt mastaap ja sellega kaas-

nev või antav sõnum suuremad. Siil andis 1. jala-

väebrigaadi meeskonnale kinnituse, et jõustunud

riigikaitse arengukava ja reformi kontekstis võetud

arengusuund töötab ka praktikas.

Olgugi, et Siil kinnitas valitud suuna õigsust,

ei jää mullune Siil viimaseks. Organisatsiooni n-ö

enesekontroll ja sõnum ühiskonnale Siili-taoliste

suurõppuste kaudu on oluline nii kaitseväele endale

kui ka julgeolekukeskkonda arvestades hädavajalik

avalikkusele. Samuti ootab oma kontrollõppust nii

Kaitseliit kui ka laiapindne riigikaitse käsitlus ter-

vikuna.

Seega saame kindlasti veel üksteisele õlale pat-

sutada ja öelda: Siilil näeme!

1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus suurõppuse Siil lõpurivistusel Tapal 13. mail 2015.

A r o n K A L M U S

34

Formeeritud üksused suunduvad paiknemisaladele.

4. mai 2015.

Õppusel osalejad relvastuvad. 4. mai 2015.

Linnalahingu õppuse käigus vabastati Võrtsjärve-äärne Rannu alevik vastase haardest. 7. mai 2015.

Reservväelased saabuvad Siili formeerimisele.

4. mai 2015.

Riidelaos – kas saapad sobivad? 4. mai 2015.

TAGASIVAADE S I IL ILE

35

Kaitseliit osales Siili esimeses faasis, mis toimus 4.–8. maini. Pildil on Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna

kaitseliitlased pärast võidukat lõpulahingut 8. mail 2015.

President Toomas Hendrik Ilves kohtus poja Luukas

Kristjaniga, kes täitis õppusel õhutõrje raketipatarei ülema

asetäitja kohuseid. 9. mai 2015.

Liitlased tegutsesid õppusel koos 2. jalaväebrigaadi patal-

joniga 1. jalaväebrigaadi vastu. 11. mai 2015.

1. jalaväebrigaadi intensiivne lahingtegevus Aseri–

Sonda–Tudu joonel 11. mail 2015.

9. mail 2015 kohtus Siili külastanud vabariigi president

lisaks Eesti üksustele ka õppusel osalenud liitlastega.

A r o n K A L M U S

36

Suurtükiväelased lahinglaskmistel Läsnal kaitseväe keskpolügoonil 12. mail 2015.

Poola hävitus-pommituslennukite SU-22 lahingpaar siirdub

Ämari lennubaasist harjutuslennule. 11. mai 2015.

Ameerika Ühendriikide tankirühm tegutses õppusel

rahvusvahelise üksuse koosseisus 1. jalaväebrigaadi vastu.

10. mai 2015.

Siili teises, kokkuharjutamise faasis jagus pinget ja tihedaid

töötunde ka meedikutele. 11. mai 2015.

Kaitseväe keskpolügoonil Läsnal demonstreeriti 12. mail

Siili demopäeva külalistele suurtükiväe tulejõudu.

TAGASIVAADE S I IL ILE

37

Esimest korda taastatud kaitseväe ajaloos oli rivis üle 4000 kaitseväelase – 13. mail 2015 toimus Tapal Siili lõpurivistus

1. jalaväebrigaadile.

14. ja 15. mail toimus 1. jalaväebrigaadis varustuse

hooldus ja üksuste lahku formeerimine.

Järgmisel Siilil näeme! 15. mai 2015.

Siinne pildivalik hõlmab vaid murdosa Siil 2015

käsitlevast materjalist. Rikkaliku pildivaliku leiad

www.mil.ee/et/mil-fotod albumist Siil 2015, kus on

1026 kaitseväe teavituskeskuse fotot mullusest õp-

pusest. Ulatusliku videomaterjali leiad Youtube’st –

www.youtube.com, kus märgusõnadele „õppus Siil

2015“ vastab 387 kirjet.

Mõned lingid:

www.youtube.com/watch?v=obitztSfwp0

www.youtube.com/watch?v=VWLG0ix9ark

A r o n K A L M U S

38

39

Kuigi Siil 2015 näol oli teadaolevalt tegu suurima

rahvusliku mobilisatsiooniõppusega Läänemere re-

gioonis viimase 20 aasta jooksul, ei saa mööda minna

faktist, et osalesid ka seitsme liitlasriigi kaitseväela-

sed. Ekslikult arvasid paljud, et selle mastaapse õp-

puse tingis Venemaa 2014. aasta veebruaris alustatud

vaenutegevus Ukrainas: Krimmi annekteerimine ja

ebastabiilsuse süvendamine riigi idaosas. Tuleb siis-

ki öelda, et suure mobilisatsiooniõppuse toimumine

2015. aastal otsustati juba 2012. aastal ning et üldise

Euroopa julgeolekuolukorra halvenemine ei tulnud,

vähemalt kaitseväele, erilise üllatusena.

Liitlaste arv kõikus erinevate õppuse etappide

lõikes 700 ümber. Kaasatud olid nii kerged jalaväe-

üksused, tankid kui ka erinevad lennu- ja õhutõrje-

vahendid. Suurimad panustajad olid ameeriklased

jalaväekompanii ja tankirühmaga ning Ämaris

viibis ka neli ründelennukit A-10 Th underbolt. Tei-

ne suurem osaleja oli Ühendkuningriik, kes osales

kerge jalaväekompanii ning kahe õppehävitajaga

Hawk. Kolmas suur panustaja oli Poola oma nelja

SU-22 hävitaja ja õhutõrjesüsteemiga SA-8 Geko.

Saksamaa osales õhutõrjepatareiga Ozelot. Belgia

oli traditsiooniliselt kohal õhutõrje raketirühmaga,

mille relvastus on Eestiski kasutusel olev lühimaa

õhutõrjesüsteem MISTRAL ning kuhu oli integree-

ritud ka sihtmärkide üleslennutamise meeskond.

Oma ülesandeid täitsid edukalt veel Läti psühho-

loogiliste operatsioonide meeskond ja õhuväe staa-

pi integreeritud Hollandi staabiohvitserid. Leedu

seekord ei osalenud, küll aga saatis koostöös Lätiga

oma vaatlejad jälgima meie formeerimismeeskon-

dade tööd. Peab ütlema, et ei Lätis ega Leedus ole

sarnast õppust varem läbi viinud ning seetõttu tuldi

just meie kogemustest õppima. Külalistele avaldas

muljet meie üksuste ettevalmistuse tase, varustatus,

tehnikapark, aga ka see, kuidas üksuste formeeri-

mine ilma suuremate tõrgeteta ellu viidi. Samuti jäi

Läti ja Leedu vaatlejatele silma meie reservväelaste

hea motiveeritus ja tahe isiklikult õppuse õnnestu-

misele kaasa aidata.

Kuna juba õppuse planeerimise algetapil sai

selgeks, et osalejate arv tõuseb üle 13  000 (tegelik-

kuses pea 14  000), siis vastavalt relvastuskontrolli

reguleeriva Viini dokumendi sätetele kutsus kaitse-

vägi õppuste aktiivset faasi jälgima kõigi OSCE

liikmesriikide vaatlejad. Vaatlejad 16 riigist tunnus-

tasid kaitseväge avatuse ja läbipaistvuse eest ning

nentisid oma lõppraportis, et õppused vastasid välja-

kuulutatud eesmärkidele ja et meie tegevused ei ku-

jutanud ohtu teistele riikidele.

Mitte ainult liitlased, vaid ka Venemaa näitas

Siili vastu üles kõrgendatud huvi. Selleks saatsid

idanaabrid lisaks kutsutud vaatlejatele veel Viini

dokumendi usaldusmeetmete alusel kolmepäevase

etteteatamisega neljaliikmelise inspektorite grupi

meie tegevusi jälgima. Tõsi küll, nad saabusid Ees-

tisse päeval, mil õppuse aktiivne faas oli läbi saamas,

kuid sellest hoolimata anti neile põhjalik ülevaade

toimunust.

Suure õppuse Siil õnnestumine andis liitlastele

kindla signaali, et Eesti üksused on koostöövõime-

lised ja saavad hästi hakkama nii maa- kui ka õhu-

operatsioonide juhtimisega. Seda tõestab ilmekalt

teadmine, et 2015. aasta novembri lõpuks on 2016

Kevadtormil osalemisest teada andnud üheksa riiki

koos kokku üle 1100 kaitseväelasega. Esmakordselt

kaaluvad 2016. aasta Kevadtormil osalemist ka Soo-

me ja Rootsi kaitsevägede esindajad.

Siili välisosalejatest

TOOMAS PEDAkolonelleitnant

kaitseväe peastaabi

analüüsi- ja planeeri-

misosakond

< Ründelennuki A-10 Thunderbolt hooldusmeeskond tööhoos Ämari lennubaasis 8. mail 2015.

40

41

Kaitseväe seni suurim reservõppekogunemine Siil

tõi kokku ligi 7000 Eesti reservväelast kogu maail-

mast. Kaugemalt saabujad olid näiteks Lõuna-Aaf-

rika vabariigist ja Kanadast. Siili okkakasuka moo-

dustanud reservväelased on tsiviilelus väga erineva-

tel ühiskondlikel positsioonidel. Kolm neist vastasid

meie küsimustele.

Ülo Isberg: Ameeriklastele avaldas muljet meie võitlejate visadus

Ravimifi rma Globalpharma juhatuse liige major

Ülo Isberg osales õppusel Siil CIMIC-ohvitserina.

Olin õppusel USA üksuste juurde määratud

CIMIC-u (tsiviil-militaarkoostöö) ohvitser. USA

üksused koosnesid neljast Abramsi tankist ja 60-st

Humvee soomusmasinast. Suurem osa Humveedest

tegutses eraldi, olles meiega vaid raadiokontaktis.

Meie juures olnud Humveed tegutsesid luureüksu-

sena. Mina ja seersant Hannes Reinomägi koos oma

maastikuautoga olime liidendatud tankiüksuse

juurde. Meie ülesanne oli hinnata ameeriklaste lii-

kumisplaanide sobivust reaalsetes oludes, s.o veen-

duda, et kõik plaanitavad alad oleksid läbitavad ja

liikumised kooskõlastatud kinnivara- ja maaoma-

nikega. Kogu õppuse vältel olime valmis olukorra

kiireteks muutusteks ja uuteks kooskõlastusteks.

Samuti kuulus meie ülesannete hulka võimalike

maastiku- ja teedekahjustuste fi kseerimine ja läbi-

rääkimised omanikega kahjude likvideerimise osas.

Millist rolli täitis nende ülesannete täitmisel

sinu päritolu – Kanadas sündinud eestlane?

Kindlasti tuli kasuks minu kui Kanada eest-

lase sünnipärane inglise keele oskus. Tundus, et

ameeriklased pahatihti unustasid, et olen Eesti sõ-

dur ja nad käsitlesid mind ühena omadest, avades

kõik oma mured ja oletused ning muutes sellega

koostöö märgatavalt efektiivsemaks.

Omaks võeti ka seersant Reinomägi, keda

kutsuti Hannese asemel ameerikapäraselt Hankiks.

Kahtlemata kergendas minu Põhja-Ameerika pärit-

olu ülesande täitmist, kuid õppuse puhul tervikuna

oli üks eesmärk professionaalse ja sujuva koostöö

arendamine liitlastega ning seda ma ka kõigi eest-

laste ja ameeriklaste kontaktide puhul nägin – USA

ja Eesti üksuste koostöö toimis hästi.

See oli esimene kord, kui tankid ja Humveed

osalesid Eesti kaitseväe õppusel. Kui hästi nad

meie maastikul toimisid ja kuidas Eesti üksused

nende vastu tegutsesid?

Humveede meeskonnad teenivad praegu Saksa-

maal ja on sarnase maastikuga tuttavad, kuigi neil

puudus eelnev kogemus tegutsemiseks metsades ja

väikestel avatud aladel. Tankimeeskonnad lenda-

sid õppusele USA lõunapiirkonnast ja nemad olid

harjutanud suurtel tasandikualadel, seega oli Eesti

maastik neile midagi täiesti uut. Arvan, et nii eest-

lased kui ka ameeriklased õppisid Siili käigus palju.

Õppuse käigus hävitati mõlemalt poolt palju liiku-

vat lahingutehnikat. Abramsi tankid olid õppuse al-

gusest peale pideva rünnaku all, iga paari kilomeet-

ri järel olime vastakuti uue ründegrupiga ja eest-

lased tegutsesid äärmiselt efektiivselt. Õnneks olid

hävitatud tankid rivist väljas vaid lühikest aega ja

liitusid uuesti õppusega, andes ka teistele üksustele

võimaluse tegutseda nende vastu. Viimane päev oli

eriti raevukas – Eesti Paside rünnak jättis õppuse

lõpuks rivvi vaid ühe Abramsi.

Tankid ja Humveed pole Eestis just igapäeva-

ne nähtus. Milliseid emotsioone tekitas kohalike-

le elanikele nende nägemine?

Kõikjal kuhu läksime, tulid kohalikud tanke

ja kummalisi soomusmasinaid vaatama. Tuleb mai-

nida, et meie töö CIMIC-ohvitserina oli väga kerge,

sest enamik eestlasi toetas meie sealviibimist. Kord

peatusime olukorra hindamiseks nelja Abramsiga

põllu serval oleval künkal ja läksime eemaltpaist-

vasse majapidamisse nende maal viibimiseks luba

küsima. Sattusime aga maaomaniku vanaema 85.

Siil tõi reservväe kokku

<Taaskohtumine Siilil: USA armee Euroopa kontingendi ülem kindralleitnant Ben Hodges ja major Ülo Isberg

Kanadast. 12. mai 2015.

42

sünnipäevale, kes oli ülirõõmus, et USA tankid tu-

lid tema sünnipäevale. Kutsusime vanaema tanke

vaatama ja tegime palju pilte. Kindlasti oli see tal

üks mälestustväärivamaid sünnipäevi. Teisel puhul

rünnati meid väikese küla serval otse lasteaiakooli

taga. Märgates, et mõned lapsed jälgisid lahingut

kooli värava tagant, haarasime maast mõned raske-

kuulipilduja hülsid ja viisime neile suveniirideks.

Kümne minuti jooksul kogunesid kogu kooli õpila-

sed koos vanematega lahingut vaatama. Õnneks oli

pikk lahing ja hülsse jagus kõigile.

Mida ameeriklased arvasid õppusest ja Eesti

kaitseväest?

Ameeriklased, kellega koos töötasin, ütlesid,

et see oli suurepärane õppus, mille käigus neil oli

võimalus uuel maastikul harjutada erinevates takti-

kalistes olukordades. Eesti kaitseväe puhul avaldas

neile muljet eriti meie võitlejate visadus ning, nagu

üks tankist tunnustavalt mainis: „Nad, põrgulised,

võitlevad hästi ja lõpuni, ei anna kunagi alla.“

Oma esimesel välismissiooni Iraagis töötasin

ma meediaohvitserina USA koloneli alluvuses, hil-

jem Afganistanis oli ta brigaadikindral ja siis oli meil

võimalus taas koostööd teha, nüüd on ta USA armee

Euroopa kontingendi ülem – kindralleitnant Ben

Hodges. Ta külastas õppust Siil ja mul oli võimalus

talle toimuvast rääkida. Hodgesit huvitas väga meie

üksuste koostöö ja sellest rääkides ei lahkunud nae-

ratus hetkekski ta näolt. Ta ütles, et see on alles algus

ja selliste õppustega nagu Siil, kus saame koos har-

jutada, õppides teineteise edust ja vigadest, suudame

üles ehitada ühtekuuluva ja koostoimiva jõu ning kui

kunagi peaks rasked ajad tulema, saaksime liitlastega

ühise jõuna vaenlase vastu astuda. Sellise võimekuse-

ga ei peaks Eesti kunagi ühtegi vaenlast kartma.

Hendri Parrol: Reservõppekogunemisel näed, et kaitsevägi areneb

Tsiviilelus müügimehena töötav nooremseersant

Hendri Parrol osales õppusel Siil 2. jalaväebrigaa-

di jalaväekompanii miinipildujarühma arvestus-

meeskonna ülemana.

Major Ülo Isberg oli õppusel Siil USA üksuste juurde määratud CIMIC ohvitser.

SI IL TÕ I RESERVVÄE KOKKU

43

Et viibisin ajateenistuses aastatel 2013-2014

ning juba ajateenistuse ajal andsid tegevväelased

mõista, et 2015. aastal toimuvale reservõppekogu-

nemisele kutsutakse ka meid, siis ei tulnud kutse

saamine üllatusena. Võtsin selle heal meelel vastu.

Oli vahva aastase pausi järel õpitud oskusi meel-

de tuletada ning end proovile panna. Huvitav oli

näha, kuidas kogu formeerimisprotsess välja kuju-

neb ning kui palju minu ajateenistuskaaslasi kogu-

nemisele jõuab. Nagu ikka, on kõik üle Eesti laiali,

kes õpib, kes töötab. Seega omavahel me väga tihti

kokku ei saa. Küll aga muljetatakse ühiselt sotsiaal-

meediakeskkonnas, hoides ühiselt silma peal vanas

väeosas toimuval ja üksteise tegemistel.

Töö tulemuslikkus miinipildujate rühma

arvestusmeeskonnas eeldab kiirust ja head koos-

tööd. Kui kiiresti sai meeskond õppusel õige sõ-

duritunde kätte?

Ajateenistuses saime esimeste Eesti ajateeni-

jatena väljaõppe USA 81 mm miinipildujatel M252,

seetõttu oli see väljaõpe uus ja huvitav mitte ainult

ajateenijatele, vaid ka tegevväelastele. Ning meie

ajateenistuseaegse tegevväelasest rühmaülema leit-

nant Karl-Erik Kirschbaumi jaoks oli eeskujuliku

soorituse võimalikult KIIRESTI tegemine ülimalt

oluline. Seetõttu saime lõppkokkuvõttes üllatavalt

hea vilumuse selles, mida oma relvadega tegema pi-

dime.

Lühike paus ajateenistuse ja reservõppekogu-

nemise vahel õnneks suurt kahju neile õpitud os-

kustele ei teinud. Kiire arutelu koos oma üksusega

teooria üle ja ajateenistuse jooksul käe sisse kulu-

nud liigutused tulid välja pea sama kiiresti kui aja-

teenistuses.

Reservõppekogunemiselt tulijate kõige suu-

rem pettumus on tavaliselt see, kui ei saa korra-

likult lahingut pidada ja pauku teha. Kas teil õn-

nestus oma torud soojaks lasta?

Miinipildujaüksusele omaselt pidime meie ka

seekord piirduma eesliinist tahapoole hoidmisega

ning minul isiklikult ei õnnestunud seekord ühtegi

lasku sooritada ei automaadist ega ka miinipildujast.

Hoolimata sellest said kõik manöövrid korralikult

kaasa tehtud. Kindlasti oleks kõigile motiveerivalt

mõjunud, kui oleks saanud oma erialaseid oskuseid

täielikult uuesti proovile panna.

Hendri Parroli arvates oli vahva ajateenistuses õpitud oskusi meelde tuletada ja end proovile panna.

I v a r J Õ E S A A R , T õ n u N O O R I T S

44

Osa reservi arvatud ajateenijatest jätkab oma

sõdurioskuste täiendamist Kaitseliidus. Millest

on ära tunda, et see või teine kamraad on ka õp-

puste vahelisel ajal käinud metsas oma laigulisi

tuulutamas?

Paljud õppusekaaslased olid juba enne ajatee-

nistust Kaitseliidu liikmed. Võimalik, et mõni liitus

ka pärast ajateenistust. Eks kaitseliitlaseks olemise

tunneb ka selle järgi ära, kellel kuidas miski meeles

on. Esimene asi, mis paljudel tsiviilis ära ununeb,

on relva lahtivõtmine ja kokkupanek. Need, kes

vahepeal Kaitseliiduga õppustel käinud, ei ole seda

oskust unustanud.

Kaitseliit on reservväelase võimalus oma os-

kuste alalhoidmiseks. Soovitan tähelepanu pööra-

ta sellele, kuidas reservväelasi pärast ajateenistust

Kaitseliiduga liituma motiveerida ja sealse välja-

õppega siduda nii, et ajateenistuses omandatud

oskused ei ununeks ning pidev enesetäiendamine

riigikaitse alal jätkuks. Kindlasti tuleks leida viis

Kaitseliidu üksuste võimalikult motiveerivaks ja

mitmekesiseks väljaõppeks koostöös kaitseväega.

Riigikaitse ja kaitsevägi on pidevas arengus.

Kas reservõppekogunemise ajal jäi silma ka mi-

dagi sellist, mida teie ajateenistuses olles veel ei

olnud?

Hea oli näha, et ajateenistuseaegses väeosas

olid lõpuni jõudnud meie ajal alustatud laiendused.

Kindlasti oli üllatus ka see, et paljude jaoks kardetult

ei pidanud me leppima õppusel vanema või vähema

varustusega kui seda ajateenistuse ajal oli. Näiteks

sidevahendite osas oli märgata tubli edasiminekut.

Arvan, et kõigile õppekogunemisele tulijatele oli po-

sitiivne näha, et kaitsevägi jätkab oma arengut, mis

võib-olla igapäevaelus kõigile silma ei hakka.

Siili-aegsetest mälestustest jäävad ilmselt

meelde ka ülipikk järjekord ja lõputu ootamine for-

meerimisel. Kindlasti tasub väljaõppe läbiviijatel

suuremat rõhku panna õppuse paremale ja sisuka-

male ajaplaneerimisele. Palju oli lühikesi tegevuse-

ta hetki, kus tuli niisama istuda ja oodata, samas

puhata/magada ei lastud või ei olnud see võimalik.

Ajateenistuse ajal võimaldati väljaõppeajal piisavalt

ka puhkeaega, kuigi alati ei olnud võimalik seda pii-

savalt efektiivselt ära kasutada.

Alo Aasma: Regionaalpoliitikal on ka riigikaitseline aspektJärva maavanem ja Kaitseliidu Järva maleva ma-

levapealiku abi Alo Aasma osales õppusel Siil

jaoülemana.

See oli minu esimene ametlik õppus, esimene

ehtne RÕK (reservõppekogunemine). Metsas oma

Kaitseliidu üksusega on saadud küll ja veel harjuta-

da, kuid Siil pani ikka omajagu vastutustunnet. An-

dis võimaluse näha ja kogeda, mis toimub rühma ja

kompanii tasemest ka ülevalpool.

Maavalitsusele tähendab selline õppus enne-

kõike selgitustööd, miks kõike seda on vaja teha.

Tuleb ikka ja jälle selgitada, et ennetus ja heidutus

on meie vahedaimad relvad.

Sellistel õppustel tunnevad end kõige kodu-

semalt need reservväelased, kes moel või teisel

puutuvad riigikaitseküsimustega kokku ka mitte-

töiselt. Kuidas te sõnastaksite enda kui kodaniku

suhte Eesti riigikaitsega?

Selles suhtes olen ma ilmselt üsna eeskujulik

kodanik. Eelmist aastat pole kokku löönud, kuid

üle-eelmisel pühendasin Kaitseliidule ja riigikaitse-

le kokku 860 tundi. Seda nii lumes, poris, rivis kui

ka rahvusvahelistel langevarjurite võistlustel Eestit

esindades.

Olen patrioot ja kannan oma pintsaku ning

sama moodi mantli õlavarrel sinimustvalget. Rõ-

hutan oma sõnavõttudes tihti, et hümni laulmi-

ne ja lipu heiskamine on vähim, mis iga kodanik

oma riigile teha saab, kuid see on alusmüür, millele

sinimustvalge Eesti on ehitatud. Kui sõdur on rin-

del ja peab sööstma vaenlase suunas, seades ohtu

oma suurima vara, oma elu ja tuleviku, siis on tal

palju kergem seda teha teadmises, et ta pole üksi.

Et tema taga on tema küla, alev, linn, maakond ja

kogu riik, kes vähemalt sinimustvalget heiskab ning

hümni laulab.

Väljaspool tööaega olete ka Kaitseliidu Järva

maleva malevapealiku abi. Milline oli teie roll õp-

pusel Siil?

Siilil tahtsin ma olla koos oma meestega n-ö

eesliinil, mitte asjatada kusagil staabis. Olin õppusel

jaoülem ning pidime 26 tundi vihmas passides varit-

sust korraldama. Kuuldavasti olla kaitseväe juhataja

paari niiti tõmmanud ning pärast seda meie 26 tundi

SI IL TÕ I RESERVVÄE KOKKU

45

kestnud non-stop-valmisolekut varitsus korraldada,

kuhu vaenlane ei jõudnudki, saime viimases faasis

ikka ehtsa lahingukogemuse ka. Mis seal salata, ise-

gi varuelusid oli vaja kasutada. Nii et lõpp läks väga

intensiivseks.

Kaitseliidus jätkub rakendust kõigile ning

sageli tuuakse oma tsiviiltöö ja -oskused üksuses-

se kaasa. Kuidas leiavad kõige paremat ärakasuta-

mist riigiametniku teadmised?

Meil jäi DAF meeletus vihmasajus sildade

peale kinni. Kaks kiiret kõnet läbi maavanema ja

vallavanema ning metsaveotraktor tuli ja sikutas

meid välja. Lisaks on alati suureks abiks kogemus

ja oskus inimesi juhtida. Enda puhul olen veel mär-

ganud, et on tekkinud oskus näha mitu käiku ette.

See võimaldab toimetada mitte üksnes operatiivselt

või taktikaliselt, vaid suudan samal ajal hoida silme

eest ka n-ö strateegilist pilti.

Teistpidi vaadates on õppustel saadud kogemu-

sed andnud mulle oskuse mängida peas läbi olukor-

di, mis võivad ette tulla. Õpetanud, kuidas kriisiolu-

korras käituda ja kas või näiteks kommunikatsiooni

juhtida. Siis, kui vesi päriselt ahjus on, pole enam

aega harjutada, sest olukord ikka hoopis teine.

Töökohad ning olme-eelised meelitavad Eesti

rahvastikku üha enam ühte põhjaranniku tõmbe-

keskusesse kokku. Kuidas saavad võimaliku kriisi

korral hakkama maapiirkonnad, kust noorem ja

hakkajam põlvkond on ära kolinud?

See on üpris masendav, et riigis tõsiseltvõetavat

regionaalpoliitikat ei ole. Ja kui te poleks küsinud,

ma poleks julgenud arvata, et keegi selle peale riigi-

kaitselisest aspektist vaadanudki oleks. See on küll

paras võllanali, kuid Kaitseliit on sisuliselt ainuke

üleriigiline organisatsioon, mis on säilitanud ka

oma maakondlikud formaadid ja kohaloleku, seal-

hulgas juhtimis- ja otsustuspädevuse. Kaitseliit saab

aru, et seda piiri, kustmaalt riigi tekk inimesi katab,

ei saa tõmmata ainult üle Tallinna, Tartu, Narva ja

Pärnu, vaid see peab ulatuma üle kogu maa ja rahva.

Maksud on kõigil võrdsed, rindel oleme kõik võrd-

sed, kuid riigi pakutavad teenused…

Küsisid Ivar Jõesaar, Tõnu Noorits.

Järva maavanemale ja aktiivsele kaitseliitlasele Alo Aasmale oli Siil esimene ametlik reservõppekogunemine.

I v a r J Õ E S A A R , T õ n u N O O R I T S

46

47

NATO viimase kümnendi suurim õppus Trident

Juncture 2015 toimus mullu 21. oktoobrist kuni

6. novembrini Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 16

eri piirkonnas ning Atlandi ookeanil ja Vahemeres

alliansi 27 liikmesriigi osavõtul. Õppus oli mastaap-

ne: osales rohkem kui 36 000 inimest, 140 õhusõi-

dukit ja 60 laeva, nende hulgas ka üle 500 Eesti kait-

seväelase ja mereväe miinijahtija Admiral Cowan.

Lisaks olid kohal ka NATO partnerriigid Austraalia,

Austria, Bosnia, Makedoonia, Rootsi, Soome ja Uk-

raina ning kaasatud mitu suurt rahvusvahelist or-

ganisatsiooni – Euroopa Liit, Aafrika Liit, OSCE ja

rahvusvaheline Punase Risti komitee.

Õppuse eesmärk oli kontrollida 2014. a NATO

Walesi tippkohtumise otsuste põhjal loodud väga

kõrge valmidusega ühendsihtjõu (very high readi-

ness joint task force) valmisolekut.

Eestlastele andis Trident Juncture võimaluse

viia läbi üks suurimaid logistilisi operatsioone kaitse-

väe ajaloos, harjutada koostööd liitlastega ning osa-

leda pataljonisuuruse üksusega NATO reageerimis-

väe koosseisus.

Enamik õppusel Trident Juncture osalenud

Eesti kaitseväelastest kuulus Balti pataljoni koos-

seisu. Kolme Balti riigi ühine jalaväepataljon, mille

juhtüksus oli meie Scoutspataljon ja mis koosnes

neljast manööverüksusest – kaks Eestist, üks Lätist,

üks Leedust – ning riikide ühisest logistikaelemen-

dist, tegutses Hispaania brigaadi koosseisus. Kokku

kuulus sellesse väeüksusesse ligi tuhat Balti riikide

kaitseväelast ning 250 ühikut tehnikat. Eesti kon-

tingendi pataljonis moodustasid Scoutspataljoni

võitlejad, kes osalesid õppusel oma soomukitega

Sisu XA-188.

Lisaks scoutidele, staabiohvitseridele ning lo-

gistikaelemendi kaitseväelastele osales õppusel Tri-

dent Juncture ka Eesti mereväe miinijahtija Admiral

Cowan koos ligikaudu 40-liikmelise meeskonnaga,

mis tegutses NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus

Vahemerel.

Õppuse isikkoosseis viidi Eestist Hispaaniasse

õhutranspordiga, kaitseväe 150 sõidukit ja 40 mere-

konteinerit varustuse ja tehnikaga liikusid aga õp-

puse piirkonda ja tagasi mereteed pidi kaubalaevaga.

Trident Juncture’il osalemise logistilist poolt korral-

das kaitseväe toetuse väejuhatus ja nende jaoks oli

see ajaloo suurim transpordioperatsioon.

Balti pataljoni põhiüksused harjutasid Hispaa-

nias Zaragoza linna lähedal asuval San Gregorio

harjutusalal. Esimestel õppusepäevadel tehti maas-

tikuluuret ning harjutati sõitu mägistel ja vihmast

libedatel teedel, seejärel alustati üksusesisese välja-

õppega ning harjutati erinevate lahinguülesannete

täitmist harjutusala lagedal ja mägisel maastikul.

Samaaegselt eestlastega tegutsesid harjutusalal ka

Läti, Leedu, Hispaania ja Ameerika Ühendriikide

üksused.

San Gregorio harjutusväljal paiknev keeru-

line Casas Altase linnalahinguala võimaldas Balti

pataljoni sõduritel harjutada linnalahingu taktikat

üksikvõitleja tasemest kuni rühma tasemeni välja.

Kuna linnalahingu spetsiifi ka erineb oluliselt meile

nii tavapärasest metsalahingust, tuli selle lahingu-

liigi harjutamine scoutide võitlusvõime arendami-

sele kindlasti kasuks.

Pärast linnalahingu harjutust sai Balti pataljon

võimaluse pidada kaitselahingut tankide ja soomu-

kite vastu. Vastast etendas Hispaania mehhaniseeri-

tud üksus jalaväelahingumasinate ja tankidega Leo-

AIVO VAHEMETSleitnant

mereväe teabeohvitser

Kevadtormi kogemus aitas korraldada NATO suurt õppust

48

pard 2A5. Tugevama üksuse vastu tegutsemiseks oli

pataljonil lisaks oma tankitõrjerelvadele, MILAN-i

ja Javelini raketisüsteemidele kasutada ka Ühend-

riikidelt õhutuletoetuseks saadud ründehelikopter

Apache.

Kaitselahingu lõppedes algas pataljonil brigaa-

di väljaõppefaas, kus Hispaania brigaadi koosseisus

harjutati katkematu mitmepäevase rünnakuoperat-

siooni käigus erinevate lahinguülesannete täitmist

kuni Trident Juncture 2015 lõpuni välja.

Balti pataljoni ülema kolonelleitnant Andrus

Merilo sõnul jäädi õppusega igati rahule, sest oli

võimalus harjutada väga palju taktikalisi tegevusi

oma liitlasüksustega ja kasutada vahendeid, mida

Eestis kasutada ei saa. Kolonelleitnant Merilo pidas

silmas eeskätt õhutoetus- ja kaudtulevahendeid, aga

ka erinevaid manöövreid toetavaid elemente, mille

liitlaste üksused olid pataljonile allutanud.

Üksustevaheline kommunikatsioon sujus,

üksteisest saadi aru ja standardprotseduurid kat-

tusid. Seega suudetakse koos kõigi liitlasüksustega

ülesandeid efektiivselt täita.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles Tri-

dent Juncture 2015 lõppedes, et sellised õppused

näitavad NATO tugevust ning kinnitavad, et al-

liansi võimekused on reaalsed ja valmis tegutsemi-

seks. „Ehkki meie eesmärk oli väljaõpe ja harjutada,

saadame me selge sõnumi kõigile meie rahvastele

ja ka võimalikele vastastele. NATO ei otsi konfron-

tatsiooni, kuid me oleme valmis kaitsma kõiki oma

liitlasriike,“ lisas Stoltenberg.

Brigaadikindral Sirel: Kevad-tormi kogemus aitas korral-dada NATO suurt õppustNATO Brunssumi ühendväejuhatuse väljaõppeosa-

konna ülem brigaadikindral Indrek Sireli sõnul ai-

tas Eestist saadud Kevadtormi korraldamise koge-

Õppusel osalenud Eesti kontingendi baaslaager asus Zaragoza linna lähedal San Gregorio harjutusalal. 20. oktoober 2015.

KEVADTORMI KOGEMUS A ITAS KORRALDADA NATO SUURT ÕPPUST

49

mus teda NATO õppuse Trident Juncture ligikaudu

poolteist aastat kestnud ettevalmistamisel ja läbivii-

misel. Õppuse tulemustega jäi ta rahule ja kinnitas,

et pärast Afganistani operatsiooni lõppu tulebki

alliansil suurte õppuste läbiviimisele keskenduda,

säilitamaks ja arendamaks liitlaste koostöövõimet.

Brigaadikindral Indrek Sireli sõnul on Eestis

igaaastane 3000–4000 osalejaga traditsiooniline

Kevadtormi õppus andnud talle ja kõigile teistele

Eesti kaitseväelastele väärt kogemuse, mis tuleb ka-

suks ka NATO juhtorganites teenides. See hõlmab

oskusi nii selles, kuidas korraldada õppuste etappe

ja juhtorganeid, kui ka võimet reageerida õppusel

ette tulevatele ootamatustele.

„Tänu sellele tundsin ennast kindlalt ja jäin ka

oma meeskonna tööga rahule. Kindlasti saab selle

kirja panna minu sõjaväelise karjääri tippsaavutu-

sena,“ ütles brigaadikindral Sirel, kelle ülesanne oli

NATO Brunssumi ühendväejuhatuses Trident Junc-

ture’i planeerimine ning õppuse staabi korraldus- ja

Mereväe miinijahtija Admiral Cowani komandör vanemleitnant Tanel Leetna (seljaga) kätlemas Norra mereväe miinijahtija

Hinnoy komandöriga 28. oktoobril 2015 Hispaanias Cartagena sadamas.

Merevägi osales õppusel Trident Juncture miinijahti-jaga Admiral Cowan

Suurel õppusel Trident Junture osalenud Eesti mere-

väe miinijahtija Admiral Cowan baseerus Cartagena

sadamas ja osales koos teiste NATO 1. miinitõrje-

grupi laevadega õppuse merelises operatsioonifaasis.

Admiral Cowani põhiülesanne sellel õppusel oli His-

paania rannikul Rota sadama lähedal asunud ope-

ratsiooniala miinidest puhastamine, et vabastada tee

suurtele dessantlaevadele.

„Meie põhiülesanne siin õppusel on miinijahtimine,

et teha suurtele laevadele meredessandi tegemiseks

tee miinideks vabaks,“ rääkis miinijahtija Admiral

Cowani komandör vanemleitnant Tanel Leetna.

A i v o V A H E M E T S

50

kontrollelemendi juhtimine. „Kogusime informat-

siooni, kuidas kulgeb õppe-eesmärkide saavutami-

ne. Pöörasime tähelepanu, et koostöö oleks võimali-

kult mitmeriigiline ja riigid saaksid oma eesmärgid

täidetud,“ lisas ta.

Kevadtormilt ammutatud kogemuste rakenda-

mist oli tema sõnul märgata ka Trident Juncture’il

osalenud ja Balti pataljoni kuulunud Scoutspataljo-

ni kaitseväelaste tegutsemises, näiteks kui väljaõppe

tihendamiseks organiseeris pataljoni ülem kiiresti

oma üksustele nii vastaseid mänginud jõud kui ka

vahekohtunikud. Nii võib öelda, et üle kümneaasta-

ne kogemus kompanii, pataljoni ja brigaadi tasemel

õppuste korraldamisel, kuhu on kaasatud eri väelii-

gid, on kasuks tulnud ja kulub Eesti kaitseväelastele

ära, ükskõik kuhu teenima minnakse.

Trident Juncture oli viimase kümne aasta suu-

rim NATO õppus ja brigaadikindral Sireli sõnul tu-

leb sarnaste õppuste korraldamist kindlasti jätkata.

Sõjaline operatsioon Afganistanis oli aastaid koht,

4. november 2015 kell 17.12. Ühispilt NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga San Gregorio harjutusalal.

Kaitseminister: Eesti sõdureid on suisa uhke vaadata siinNATO suurt õppust Trident Juncture külastanud Ees-

ti kaitseminister Hannes Hanso jälgis Hispaanias San

Gregorio harjutusalal läbi viidud näidislahingut ja kohtus

seejärel õppusel osalevate Eesti sõduritega. Kaitsemi-

nistri sõnul annab suurõppus Eesti kaitseväelastele või-

maluse oma kogemuste ja oskuste arendamiseks ning

harjutamiseks nii Balti pataljoni siseselt kui ka koos

teiste NATO liitlaste ja partneritega. Oluline ja vajalik on

kaitseväele ka saadud logistikaalane kogemus.

„Me ei saa julgeolekut ainult tarbida, vaid peame

ka ise panustama,“ ütles kaitseminister Hanso. „Kui

liitlasvägede kohalolek Eestis on meile oluline, siis

tuleb anda ka omapoolne panus ja näidata kõikidele

NATO liikmesriikidele, kaasaarvatud Lõuna-Euroopa

riikidele, et ka nende katsumused on meile tähtsad.“

KEVADTORMI KOGEMUS A ITAS KORRALDADA NATO SUURT ÕPPUST

51

mis pani eri riikide kaitsevägesid koos tegutsema,

kuid kuna see on nüüd suuremas mahus lõppenud

ja operatsioonide tempo vähenenud, peab suurte

väliharjutuste osakaal kasvama. Väljaõpe on ai-

nukene vorm, mille abil tagatakse võime vajaduse

korral ühiselt tegutseda. Trident Juncture’ilt saadud

kogemuste analüüs saab aluseks ka põhjalikuma

NATO väliõppuste (LIVEX) korraldamise juht-

dokumendi koostamisele, mis praegu hõlmab vaid

paari lehekülge.

„Staabiharjutusi võib teha lõpmatuseni, aga

mitte miski ei asenda reaalset tegutsemist maasti-

kul. Ma arvan, et tänavune õppus tekitas isu nende

korraldamisega jätkata,“ ütles brigaadikindral Sirel.

Trident Juncture’i esmaanalüüsid kinnitavad

õppuse eesmärkide saavutamist nii strateegilisel

kui ka operatiivsel tasemel. Allianss tõestas oma

võimekust koondada suurt väeüksust ja korralda-

da nende ühisoperatsioone. NATO reageerimisvägi

läbis hindamise ja on võimeline ülesandeid täitma.

Põhjalikum hindamisprotsess õppetundide ja järel-

duste tegemiseks alles käib ning loodetavasti paran-

davad need protseduure.

Brigaadikindral Sirel külastas õppuste käigus

korduvalt ka San Gregorio harjutusala, kus tegutses

Scoutspataljoni juhitud Balti pataljon. Ehkki patal-

joni hindamine ei kuulunud Indrek Sireli ülesanne-

te hulka, hoidis ta eestlastel silma peal ja tundis ka

kohapeal nende käekäigu vastu huvi. Hinnangud

Balti pataljonile olid positiivsed, väljaõppeüritused

viidi läbi kõrgel tasemel ja püstitatud eesmärgid said

täidetud. Märgiti pataljoni initsiatiivi väljaõppe-

kava täiendamisel ning sidealases töös.

Õppust külastanud kaitseväe juhataja asetäitja

brigaadikindral Artur Tiganiku arvates oli kaitse-

väe osalemine Trident Juncture’il väga oluline nii

väljaõppe kui ka kogemuse poolest. See oli esimene

kord, kui nii suur hulk inimesi, varustust ja tehni-

kat Eestist nii kaugele toodi. „Oluline on ka sõnum

meie liitlastele, et mitte ainult nemad ei tule meie

1. november 2015. (vasakult paremale) Kindralmajorid Luis Nunes da Fonseca ja Dean J. Milner, kindral Hans-Lothar

Domröse ja brigaadikindral Indrek Sirel jälgivad õppuse kulgu Santa Margerida sõjaväebaasis Portugalis.

A i v o V A H E M E T S

52

juurde harjutama ja meile appi, vaid ka meie oleme

võimelised vajadusel oma liitlaskohustusi täitma ja

neid aitama,“ märkis brigaadikindral Tiganik.

Brigaadikindral Artur Tiganik:Väga uhke on! 36 000 inimest on siia tulnud. Või-

mas harjutus – soomustehnika, sõdurid, lennukid,

helikopterid, et see kõik koos tööle panna, on raske

ülesanne. Ja see toimib. Vahet ei ole, mis üksused,

vahet ei ole, mis riigist nad on. Nad suhtlevad oma-

vahel. Muidugi oli ka raskusi – keelelised problee-

mid, sidealased probleemid, aga siiamaani on nad

selle kõik lahendanud ja võitlevad.

Saatkond aitas kaitseväge õppuse ettevalmistamiselEesti suursaadik Hispaanias Rasmus Lumi külastas

NATO õppusel Triden Juncture osalevaid Eesti kaitse-

väelasi, tutvus Balti pataljoni tegevusalaga ning lo-

gistikaelemendiga. Eesti saatkonna töötajad andsid

olulise panuse kaitseväe ettevalmistustel osalemiseks

suurel õppusel Hispaanias.

„Suursaadik ja tegelikult kogu saatkond on aida-

nud selle õppuse ettevalmistamisele märkimisväärselt

kaasa. Ilma nende abita oleks olnud väga raske kõigi

teenuste tagamist korraldada,“ ütles Eesti rahvusliku

toetuselemendi ülem kapten Magnus-Valdemar Saar.

Juba eelmisel aastal alanud ettevalmistuste käigus

otsiti kapten Saare sõnul abi mitmest kohast, kuid

enim saadi abi saatkonnast. „Suursaadiku külaskäik

on meie tagasihoidlik viis tänada saatkonda koostöö

ja abivalmi suhtumise eest,“ lisas kapten Saar. Za-

ragoza läheda asunud Eesti rahvuslik toetuselement

tagas õppusel Trident Jucture osalevate kaitseväelas-

te tagalatoetuse. Koos eestlastega paiknesid samas

laagris ka Läti ja Leedu toetuselemendid.

San Gregorio harjutusväljal paiknev keeruline Casas Altase linnalahinguala võimaldas Balti pataljoni sõduritel harjutada

linnalahingu taktikat erinevatel tasemetel. 24. oktoober 2015.

<

Keemilise, bioloogilise või radioktiivse rünnaku tõrje harjutamine õppusel Trident Juncture. 26. oktoober 2015.

KEVADTORMI KOGEMUS A ITAS KORRALDADA NATO SUURT ÕPPUST

53

54

55

2015. aasta oli toetuse väejuhatusele (TVJ) ja selle

teenistujatele parimas mõttes oma oskuste ja võime-

kuse tõestamise aasta. Lõviosa tähelepanust ja pin-

gutusest sai endale loomulikult suur õppus Siil 2015,

siinviibivate liitlasüksuste toetamine ning TVJ

üksuste alalistest asukohtadest ümberpaiknemine,

kuid oluline oli samal ajal ka katkematult täita oma

igapäevaseid ülesandeid teiste kaitseväe üksuste va-

jaduste tagamisel.

Suur õppus Siil

TVJ jaoks algas Siil lahinguüksustest tükk aega va-

rem ning kestab tegelikult veel siiani. Õppuse logis-

tiline tagamine nõudis pikka ettevalmistust – tuli

välja arvestada kõikvõimalike ressursside kulu, teha

vajalikud hanked, täiendada üksusi kõikvõimalike

materjalidega ning teha vedusid, samuti tuli täita

oma õppuse stsenaariumi kohaseid ülesandeid. Sii-

lil osalenud liitlasriikide üksustele vastuvõtva riigi

toetuse pakkumine oli samuti TVJ üks ülesanne.

Kui lahinguüksused said õppuse lõpusignaali

järel taas oma rutiini sukelduda, algas meie jaoks

vastutusrikas õppuse järelfaas – kogu kasutatud va-

rustuse, relvastuse ja tehnika hooldus, remont, kon-

serveerimine ja ladustamine ning kokkuvõtete tege-

mine. Ainuüksi maismaasõidukeid konserveeritak-

se ligi 900 ühikut. Kaitseväe jaoks on tegu mitmes

mõttes uue protsessiga – esiteks pole kunagi varem

sellises mahus niisuguseid asju tehtud, teiseks kasu-

tatakse uuendusliku lähenemisena tehnika konser-

veerimise juures renditööjõudu. Enne konservee-

rimist ja ladustamist hooldatakse ja remonditakse

kõik sõidukid, seega peaks kokkuvõttes paranema

masinapargi kasutusaeg ja valmisolek.

Siilil oli ca 13 000 osavõtjat ning sarnaste mas-

taapidega polnud me varem kokku puutunud. Siiski

sujus õppus TVJ jaoks suuremate probleemideta. Üks

on igal juhul kindel – Siili korraldamine on viinud

toetuse väejuhatuse ja kaitseväe uuele tasemele ning

andnud väärtuslikke kogemusi tuleviku tarbeks.

Vastuvõtva riigi toetus liitlasteleÜks oluline ülesanne TVJ-le on Eestit külastavate

liitlaste üksustele vastuvõtva riigi toetuse (host na-

tion support või lühidalt HNS) tagamine.

2015. aasta kevadel Eestit väisanud Hollandi

kontingendi abil saime väärtuslikke kogemusi jala-

väe lahingumasinatega üksuste vastuvõtmisel ja

toetamisel. Suveperioodil tegid keskpolügoonil eri-

nevaid ehitustöid TVJ-le allutatud USA 15. inseneri-

pataljoni kompaniid 120 pioneeriga, kelle varustus-

se kuulus ca 100 ühikut erinevat pioneeri rasketeh-

nikat ning just TVJ ülesanne oli nende igakülgne

toetamine üksuste Eestis viibimise ajal. Suure-

mahulise projektina rajasid pioneerid keskpolügoo-

nile 4,5 km pikkuse tankitee.

Kõikide Eestisse saabuvate liitlaste üksuste ja

tehnika transporti koordineerib ja korraldab TVJ

liikumise- ja veoteenistus. Saime seeläbi ka esime-

sed kogemused rasketehnika raudteeoperatsioo-

nidest – sel aastal viidi raudteel läbi kaheksa USA

rasketehnikaga seotud operatsiooni, lisaks tegeleti

eskortülesannetega, sadamaoperatsioonide ja isik-

koosseisu transpordiga.

KALEV KOIDUMÄEkolonelleitnant

toetuse väejuhatuse

ülem

Sõjaväelogistikud tõestasid oma oskusi ja võimekust

56

Võib öelda, et TVJ on esimene, kes meie liit-

lased vastu võtab, ja viimane, kes ära saadab. Sinna

vahepeale jääb veel üksuste kohapealse viibimise

toetamine – nii majutuse, toitlustuse kui ka erineva-

te vajaminevate materjalide ja ressurssidega täien-

damine.

Oma üksuste kolimine

Oma struktuuriüksuste kolimine ja uutes asupaika-

des sisseseadmine oli kahtlemata TVJ jaoks üks 2015.

aasta märgusõna. Asukohta vahetasid logistika-

pataljon, logistikakool, tervisekeskuse meditsiini

väljaõppekeskus, osa liikumis- ja veoteenistusest

ning väejuhatuse staap.

Ühe kõige pikema ootuse lõpetas logistika-

pataljoni kolimine, kelle lahkumisest Tallinna Mar-

ja tänava linnakust oli erinevatel tasanditel juttu ol-

nud juba üle kümne aasta. Pikk ooteaeg sai väärilise

tasu täiesti uute kasarmutega kaasnevate moodsate

töö- ja teenistustingimuste näol Ämari lennubaasi

territooriumil. Logistikapataljoni ajateenijatele on

loodud ühed kaitseväe nüüdisaegsemad elutingi-

mused ja väljaõppevõimalused. Boonusena saavad

nad erinevalt teistest Eesti ajateenijatest oma silma

ja kõrvaga vahetult tajuda Eesti liitlaste panust meie

riigi õhukaitsesse – seda Ämaris baseeruvate NATO

hävitajate näol.

Ämarisse kolisid Marja linnakust ka logistika-

kool ja varem Rahumäel paiknenud meditsiini väl-

jaõppekeskus, kes jagavad koos logistikapataljoni

staabiga ühte kahest uuest kasarmust. Nii logisti-

kakooli kui ka meditsiini väljaõppekeskuse jaoks

tähendas kolimine igapäevatöö tingimustes kaht-

lemata suurt hüpet edasi ning võimaldab rohkem

väljaõppe kvaliteedile keskenduda. Samalt terri-

tooriumilt kolis ära seal osaliselt paiknenud liiku-

mis- ja veoteenistus, mis asub nüüd täies koosseisus

Suur-Sõjamäel.

NATO õppusel Trident Juncture 2015 osaleva Eesti kontingendi tehnika laadimine transportlaevale Paldiski Põhjasadamas

9. septembril 2015.

SÕJAVÄELOGIST IKUD TÕESTASID OMA OSKUSI JA VÕIMEKUST

57

Nende kolimiste lõppedes kirjutati kaitseväe

ajalukku pikalt pataljonile ja koolile koduks olnud

Marja tänava territoorium, mis anti üle riigi kinnis-

vara aktsiaseltsile.

Oluline on märkida, et kolimised Ämarisse

toimusid TVJ jaoks ühel kõige kiiremal perioodil

kevadel, märtsis-aprillis – vahetult enne suurt õp-

pust Siil. Iseenesest mõistetav, et toimiva ja pidevalt

tegevuses oleva üksuse täies mahus ümberpaikne-

mine ei ole lihtsamate killast ülesanne, kuid pinge-

lisest graafi kust hoolimata võivad sõjaväelogistikud

seista sirge seljaga, sest ükski õppustega, teiste ük-

suste või liitlaste tagamisega seotud ülesanne üm-

berpaiknemisest mõjutatud ei saanud ning kõik te-

gevused said läbi viidud plaanipäraselt.

Lisaks eelmainitutele koondati väejuhatu-

se materjaliteenistuse riide- ja erivarustuse toe-

tusgrupp kolmest asukohapunktist – Suur-Sõja-

mäelt, Jõgevalt, Tartust – kokku uude laokompleksi.

Rohkem kui 6000 ruutmeetril paikneval pinnal on

loodud nüüdisaegsed ladustamistingimused, mis

tagavad materjalide nõuetekohase ladustamise ja

see pikendab nende eluiga, ühtlasi tsentraliseerib ja

muudab see efektiivsemaks materjalide käitlemis-

protsessi.

Sel aastal viidi ellu ka riigikaitse arengukavast

tulenenud plaan väejuhatuse staabi ümberpaikne-

miseks Tallinnast Pärnu linna piirile Eametsa, endi-

se lennubaasi kinnistule, kus asub mõni aasta tagasi

renoveeritud staabihoone. Pärast kolimist toimu-

nud kohtumised Pärnu linnapea ja maavanemaga

sisendasid positiivsust – meie üksuse saabumist ter-

vitati igati ning avaldati lootust, et tulevikus areneb

osapoolte vahel välja edukas koostöö. Väejuhatuse

staabi ümberpaiknemist tunnustati omavalitsus-

te poolt märgina Pärnumaa olulisusest riigikaitse

seisukohalt, samuti usutakse, et see samm sisendab

kogukonnale veel enam turvatunnet.

Logistikapataljoni uus kasarmu Ämari lennubaasi territooriumil.

K a l e v K O I D U M Ä E

58

Kaitseväe ajaloo suurim transpordioperatsioonEhk ühe selle aasta silmapaistvama saavutusena

viisime läbi kaitseväe ajaloo suurima transpordi-

operatsiooni, kui korraldasime NATO sügisesele

suurele õppusele Trident Juncture pataljonisuuruse

üksuse tehnika ja isikkoosseisu siirmise ja naasmise.

Kuigi õppuse kogumastaabis – ca 35 000 osavõtjat –

ei pruugi pataljon väga suure üksusena tunduda, oli

ca 1000 inimese ja nende tehnika ning varustuse lii-

gutamine meie jaoks suur ja esmakordne ettevõtmi-

ne. Varasematest välismissioonidest on kahtlemata

kogunenud head vajalikku teavet, aga seekordse

operatsiooni mastaap ja eripärad nõudsid ka palju-

de uute praktikate väljatöötamist.

Hispaaniasse ja tagasi transporditi tellitud

tšarterlaevaga ca 250 ühikut tehnikat, lisaks üle 70

merekonteineri varustusega. Pataljoni isikkoosseisu

transport tagati 12 tšarterlennuga. Kohapeal toetas

Balti pataljoni TVJ kokku pandud rahvuslik toetus-

element ligemale 50 inimesega.

Igal juhul oli see meile väärtuslik kogemus,

mis kinnitas, et oleme võimelised ise planeerima ja

organiseerima ka kompaniist suurema üksuse liigu-

tamist pikemate vahemaade taha.

Proovikivid on ka uuel aastal

Jalaväe lahingumasinate saabumisega kaasnevad

TVJ-le uued ülesanded ja proovikivid soomus-

manöövervõime tagamisega – alates tehnika Eestis-

se transportimisest, selle elutsükli tagamisest ja va-

jalike harjutusalade ning taristu ettevalmistamisest.

Prioriteet on jätkuvalt liitlastele vastuvõtva rii-

gi toetuse tagamine, näiteks suuremahulise õppuse

Saber Strike raames.

Riigikaitse investeeringute keskuse loomisega

Toetuse väejuhatuse relvatöökojas hooldatakse ja remonditakse Siilil kasutatud relvi.

SÕJAVÄELOGIST IKUD TÕESTASID OMA OSKUSI JA VÕIMEKUST

59

toimuvad ettevalmistused kaitseväe hanketeenis-

tuse ja haldusteenistuse kinnisvarajaoskonna üles-

annete üleandmiseks loodavale ametile. Meie jaoks

on kõige olulisem see, et üleminekuperioodil oleks

kaitseväel vajalikud teenused ja materjalid katke-

matult olemas.

Uuel aastal jätkub väejuhatuse struktuuri-

üksuste ümberpaiknemised ja taristu arendamine –

Rahumäe linnakust lahkub kaitseväe tervisekeskus

ning materjaliteenistusele valmib uus laskemoona-

depoo, mis tähendab meile tänapäevase laskemoo-

na käitlemise võimekuse loomist.

Proovikividest ja uutest ülesannetest hoolima-

ta võivad kõik olla kindlad, et järeleandmisi ei hak-

ka toetuse väejuhatus oma igapäevategevuste juures

tegema ning kaitsevägi on materjalide ja teenustega

varustatud!

Relvatöökoja tehnik, veebel Mati Evart raskekuulipildujat

hooldamas. 20. november 2015.

TVJ 2015. a numbrites:

■ isikkoosseis koos ajateenijatega – üle 1000

inimese

■ hanketeenistusel kokku 377 hankeme-

netlust. 215 hanget, 162 minikonkurssi

■ haldusteenistuse haldusalas on 82 terri-

tooriumi. Kaitseväe kasutatavaid hooneid

508

Detsembri alguse seisuga:

■ Toitlustamine:

– Toitlustatakse 8 toitlustuskomplek-

sis. 2015. aastal on valmistatud ca:

– 675 000 hommikusööki

– 760 000 praadi

– 730 000 suppi

– 650 000 õhtusööki

– kuivtoidupakke on väljastatud üle

200 000

■ Varustuse käitlemine:

– üksustele väljastatud pea 1,3 miljo-

nit ühikut varustust

– vastu võetud enam kui 760 000 ühi-

kut varustust

– riidevarustusest TVJ-is parandatud

üle 3000 elemendi

■ Erasektoris:

– parandatud enam kui 13 500 riide-

varustuse elementi

– hooldatud pea 7000 paari jalanõusid

– pestud pesumajades kokku enam

kui 185 000 kg pesu

■ Liikumis- ja veoteenistus:

– ca 5000 tonni jagu kaitseväe varus-

tuse, tehnika ja kaupade vedu rah-

vusvaheliselt

– ca 2500 reisija vedu rahvusvaheliselt

■ Kaitseväe orkester:

– üle 200 esinemise/tseremoonia

■ Logistikakool:

– 19 kursust, üle 500 osaleja

K a l e v K O I D U M Ä E

60

61

Nüüdseks juba üle-eelmine, 2014. aasta oli õhu-

väele murranguline: kõik ülesanded, milleks olime

aastaid valmistunud, tuli täita varem ja suuremas

mahus, kui keegi oodata oskas. Pärast sellist suurt

aastat ei osanud me 2015. aasta alguses enam mi-

dagi uut ja suuremat lähiajal oodata. Uskusime, et

kui senise kibekiire tempoga hakkama saame, ole-

me hästi teinud. Eksisime! 2015. aasta pani õhu-

väelaste pulsid veel kiiremini lööma ning tegevuste

maht kõigis valdkondades jätkas kiiret kasvu. Kuigi

väljapoole paistavad õhuväe tegemistest silma pea-

miselt Ämarist opereerivad liitlaste lennuvahendid,

siis selle silmailu käigus hoidmiseks pidi kogu Eesti

õhuväe üle 400-liikmeline meeskond uusi ja põne-

vaid proovikive ületama. Õhuseiredivisjonile langes

senisest suurem koormus õppuste ja õhuoperatsioo-

nide juhtimisel, õhutulejuhid said pea kogu aasta

vältel polügoonil liitlaste lennukite lahinglaskmisi

juhtida ning lennubaasi meeskond tagas seninäge-

matu hulga lende, paljude juba nähtud, aga ka veel

seni nägemata lennuvahendite omi.

2015. aasta sündmuste keskpunktiks sai Tapal,

kaitseväe keskpolügoonil paiknev õhk–maa laske-

ala. Juba rohkem kui viis aastat arendamisel olnud

laskeala koos sihtmärkide süsteemi, vaatlustornide,

tulejuhtimispunktide ja toimivate protseduuridega,

kasutati 2015. aasta jooksul tihedalt. Nii kaitseväe

suure õppuste Siil ja Sabre Strike, kui ka USA õhu-

väe kolme pikema väljaõppesiirde käigus visati laske-

alale eri tüüpi lennukitelt õppe- ja lahingumoona.

Varasematel aastatel on meie õhuväe tulejuhid pida-

nud kvalifi katsiooni hoidmiseks otsima välisriiki-

des harvu võimalusi lahingulennukite tule juhtimi-

seks, 2015. a jooksul käisid Eestis õppustel kogemusi

omandamas üle kümne riigi tulejuhid.

Kui USA president Barack Obama 3. septemb-

ril 2014 Tallinna külastades lubas suurendada USA

õhuväe üksuste kohalolekut piirkonnas ning mär-

kis, et Ämari lennubaas oleks hea kodubaas rahvus-

vahelistele õppustele, sai juba mõni kuu varem ala-

nud planeerimine kindla fookuse ning 2015. a tõi ka

reaalsed tulemused. 20. märtsil maandusid Ämaris

neliteist F-16 hävitajat. 510. eskadrill „Th e Buzzards“

oli oma Aviano kodubaasist Itaalias saabunud

Ämarisse ajaloolisele esimesele, kuu aega vältavale

õppusele. Nagu juba eespool mainitud, oli nende

väljaõppe keskpunkt Tapa õhk–maa polügoon. Ees-

ti ornitoloogiaühingu 2015. aasta linnu viu nime

kandev eskadrill oli kaasa võtnud kogu oma aasta

väljaõppe lahingumoona ehk hulga 500-naelaseid

pomme Mk-82, lisaks veel kordades rohkem lõhke-

aineta õppemoona, seal hulgas ka täppisrelvi. Viud

käisid harjutamas ka õhuvõitlust Soome ja Rootsi

õhuvägede hävitajatega. Lendudelt Ämarisse naas-

nud ameerika piloodid läksid kohe järelbriifi ngule –

videokonverentsil arutati toimunu soome ja rootsi

kolleegidega üksikasjalikult läbi. Kasu oli suur kõi-

kidele pooltele. Soome ja Rootsi lähedus ning nende

õhuvägede soov ühisharjutusi korraldada on väga

oluline lisaväärtus Ämari harjutuskeskusele.

Järgmised USA õhuväe harjutussiirded tõid

Ämarisse väljaõppele nimekad rindepommitajad

Fairchild A-10 Th underbolt II-d hüüdnimega Hog.

Augustis-septembris olid siin Missouri rahvuskaar-

di kaheksa A-10-t ning septembri lõpus saabusid

meile Georgia osariigi Moody õhuväebaasist 12

Hogi. Ämari lennubaasi meeskonna pakutav toe-

tus ning suurepärane õhk–maa polügoon osutusid

nii headeks, et Moody õhuväebaasi 74. eskadrill jäi

JAAK TARIENkolonel

õhuväe ülem

2015. aasta pani õhuväelaste pulsi kiiremini lööma

<Eesti õhuväe tulejuhtide ja ründelennukite A-10 Thunderbolt II koostööharjutus kaitseväe keskpolügoonil

28. oktoobril 2015.

62

Eestisse algselt kavandatud kahe kuu asemel neljaks

ning Ämari muutus selleks ajaks eskadrilli tugibaa-

siks Euroopas. Lennuki A-10 iseloomust tulenevalt

oli tegevuse keskpunkt muidugi ikka Tapa õhk–maa

polügoon, meie tulejuhid ning arvukalt tulejuhte

paljudest liitlasriikidest.

Liitlaste üksuste pea alalise viibimisega Äma-

ris on kaasnenud ka üks inimlik traditsioon – teha

head. 2014.-2015. a jooksul on Eesti, Ameerika

Ühendriikide, Hispaania, Saksa, Ühendkuningriigi

ja Taani õhuväelaste osavõtul toimunud üle kümne

heategevusprojekti. Nädalavahetuse talgutena on

korda tehtud Ämari lähikonna koolide-lasteaedade

rajatisi, puhastatud ja korrastatud staadione ning

2015 . AASTA PANI ÕHUVÄELASTE PULSI K I IREMIN I LÖÖMA

USA õhuväe 510. eskadrilli hävitaja F-16 pommitab kaitseväe keskpolügooni õhk-maa laskeala. 25. märts 2015.

63

matkaradu, tehtud haljastusöid kirikuaias, veede-

tud aega lastekodulastega, annetatud neile spordi-

varustust ja veel palju muudki.

Lisaks harjutussiirete sarjale toob president

Obama suunis Ämarisse ka lisainvesteeringuid.

USA kaitse-eelarves on praegu ette nähtud 25 mil-

jonit dollarit Ämari taristu laiendamiseks. Praegu-

ne Ämari lennubaasi taristu tundus veel kaks aastat

tagasi mõnele ehk liigagi suur. Nüüdseks on kõigile

väga selge, et baas vajab laiendamist ja heade liitlas-

te abiga saavad esimesed rajatised, mis õppuste tõ-

husamaks läbiviimiseks esmavajalikud, juba 2016.-

2017. a jooksul ehitatud.

Kaitseväe 2015. a tähtsündmus, suurõppus

Siil, oli ka õhuväele suurim ning mitmekülgseim

väljaõppevõimalus. Lisaks NATO Balti õhutur-

bemissioonil olevatele ja Eesti õhuväe enda len-

nukitele saabus Siilile lisalennukeid veel Poolast,

USA-st ja Suurbritanniast. Saksa ja Poola õhuvägi

saatis siia õhutõrjeüksused, mis harjutasid Ämari

lennubaasi kaitset õhurünnakute vastu. Väga tihe-

da õhutegevuse haldamiseks käivitasime õhuope-

ratsioonide keskuse (AOC – air operations centre),

mis planeeris ja haldas kümneid lende päevas. Siilil

viis õhuseiredivisjon kaks radarsüsteemi oma tava-

positsioonidelt ära maastikule, harjutamaks tege-

vust kriisi ja sõjaaja tingimustes. Info kogumine,

selle reaalajas töötlemine ning edastamine, planee-

rimine ja juhtimine – need kõik on võtmetähtsusega

ülesanded Eesti õhuväele nii rahu, kriisi kui ka sõja

ajal. Ammu on möödas ajad, kui piloot lendas oma

põlvel oleva kaardi alusel lahinguülesandeid täitma.

Liitlaste võime pakkuda Eestile lahingutoetust õhu-

ruumis sõltub Eesti õhuväe võimest varustada neid

missiooniks vajaliku info ja muu olulise toetusega.

Just info kogumise, töötlemise ja õhuoperat-

sioonide juhtimisega tegeleval õhuseiredivisjonil on

seljataga tegus aasta. Tihti jäävad nemad nähtama-

tuteks sõduriteks, valju ja efektse lahingulennundu-

se varju, aga valdkonnaga veidigi tuttavad inimesed

„Tere tulemast!“ – 2. juuni pärastlõunal maandus esimest korda Ämari õhubaasis NATO eelhoiatus- ja juhtimissüsteemi

AWACS luurelennuk Boeing E-3 Sentry.

J a a k T A R I E N

64

teavad inglisekeelse lühendi C2 olulisust tänapäeva

õhusõjas (C2 – command and control – eesti keeles

lihtsalt juhtimine). 2015. a alguses avati Tõikamäel

viies õhuväe radarpost. Kolmest keskmaaradarist,

Ämaris paiknevast lähiradarist ja passiivseiresüs-

teemist koosnevat radarkattemudelit soovitas Eesti-

le juba 2000. aastal NATO analüüsimeeskond. Koos

Soomega ühishankes soetatud Th ales-Raytheon

GM403 radari käivitamine Tõikamäel oli pika ja

visa arendustöö kroon. Uus radar annab Ämaris

paiknevale õhuoperatsioonide juhtimiskeskusele

(ÕJK) NATO nõudeid täitva radarkatte kogu Eesti

ja ümbritsevast õhuruumist. ÕJK on toiminud osa-

na NATO ühtsest õhukaitsesüsteemist alates Eesti

NATO-ga liitumise päevast. Tihe liitlaste õhuõppus-

te graafi k ning Ämaris alaliselt paiknevad NATO

õhuturbemissiooni hävitajad on 2014.-2015. a jook-

sul ÕJK koormust mitmekordistanud. Loomuli-

kult annab oma panuse ka Venemaa Föderatsiooni

sagenenud lennutegevus Läänemere piirkonnas.

Eesti riigipiiri rikkumiste arv õhuruumis õnneks

sel aastal vähenes. Oluliselt on aga sagenenud nn

pimelennud ehk VF militaarõhusõidukite lennud

rahvusvaheliste vete kohal, tsiviillennuliiklusega

samas õhuruumis, kasutamata enda nähtavakstege-

miseks transponderit või tulemata sidesse piirkon-

na eest vastutava tsiviillennujuhiga. VF näitas oma

hoolimatust inimeludesse, varustades Ida-Ukraina

terroriste õhutõrjesüsteemidega, mis päädis 2014.

aasta 17. juulil 298 inimese surmaga, kui tulistati

alla Malaisia lennufi rma lend MH17. Loodetavas-

ti ei lõpe pimesikumäng Läänemere kohal millegi

traagilisega, kuid mõõduka ohuga situatsioonidest

on lennuliiklusjuhid eri riikidest ümber Läänemere

juba avalikkusele teada andnud. Oma roll võimalike

riskide maandamises on siin jällegi õhuseiredivis-

joni ÕJK-l. Kui õhuväe militaarradarid tuvastavad

pimelennu, siis annavad ÕJK spetsialistid tekkinud

ohusituatsioonist kohe teada ka Lennuliiklusteenis-

tuse AS-i tsiviillennujuhtidele, kes saavad piirkon-

nas viibivad reisilennukid ümber suunata.

Kirss aasta 2015 sündmuste tordil oli õhuväe

jaoks maailmas ainsa viienda põlvkonna hävitaja-

te, Locheed F-22 Raptorite külaskäik Ämari lennu-

baasi 4. septembril. Need lennukid on endiselt sa-

laduselooriga kaetud ning maanduvaid ainult väga

hoolikalt valitud kohtades. See on suur kompliment

Eesti õhuväele, meie inimestele nii lennubaasis kui

ka õhuseiredivisjonis, et kogu Euroopas külastatud

kolmest baasist oli üks ka Ämari.

Liitlaste toetus Eestile ja tänapäeva sõjas oluli-

sima, õhukomponendi, sage viibimine Eestis annab

meile turvatunde, kuid me ei tohi tõsta pilku ärevalt

julgeolekusituatsioonilt maailmas. Olulised sünd-

mused on toimunud Süürias ja teistel ISIS-e hõiva-

tud aladel. Siirdades õhulahingugrupi väga lühikese

ajaga Süüriasse, näitas VF, et õhukomponent on en-

diselt tänapäeva sõjategevuse A ja O. Kodubaasidest

väga kaugel paikneva üksusega on suudetud mitme

kuu vältel säilitada üsna kiire operatsioonide tem-

po, rünnates keskmiselt üle 50 sihtmärgi ööpäevas.

Mida suudaks VF õhuvägi siis teha oma kodubaasi-

de läheduses? Eesti peab siit väga selged järeldused

tegema ja koos liitlastega detailselt läbi mõtlema,

kuidas hoida kontrolli Eesti ja meie Balti naabrite

õhuruumides ka kriisi ja sõja ajal. Maapeal võitlev

sõdur või tank on vaenlasele väga lihtne sihtmärk,

kui vastane saab õhuruumis kartmatult tegutseda.

Tänapäevane õhutõrjesüsteem on kallis, kaotused

ilma selleta on veel kallimad.

Ka liitlaste õhuoperatsioonid on kestnud ISIS-e

kontrollitavatel aladel juba pikemat aega. Kui tihti

on tõstatunud debatt, kas ISIS-t on võimalik võita

ilma maavägedeta, siis õhukomponendi kohta seda

arutelu ei kuule – kõigile on selge, et ilma arvesta-

tava panuseta õhuväe poolt seda vastast ei võideta.

Liitlaste õhulöögid terroristide sihtmärkide pihta

on olnud väga tõhusad ja aidanud Iraagi valitsus-

vägedele tagasi vallutada mitu olulist tugipunkti.

Kindlasti liitlaste õhulöögid ISIS-e terroristide pih-

ta jätkuvad.

Meie oma õhuväe tulevikust rääkides ei saa

üle ega ümber meie lennunduse praegusest haprast

seisust. Ollakse juba harjunud mõttega, et lahingu-

lennundus on väikese Eesti jaoks liiga kallis ja seda

teevad meie eest liitlased. Veidi vähem mõistetakse,

miks Eesti õhuvägi lendab õppehävitajate, helikop-

terite ja kergetranspordilennukitega. Ilma oma len-

nundusalase oskusteabeta ei saaks meie õhuvägi teha

koostööd ka liitlaste lahingulennuüksustega. Ämari

lennubaas ei oleks olnud valmis võõrustama liitlas-

te üksuseid, kuna inimestel puuduksid pädevused

kütust käidelda, juhtida lennukeid ruleerimisalal

või lähiõhuruumis, tagada vajalik päästevõime, len-

2015 . AASTA PANI ÕHUVÄELASTE PULSI K I IREMIN I LÖÖMA

65

nundusmeditsiin jpm. Ilma meie oma lennunduseta

ei oleks võimalik välja koolitada ja pädevatena hoi-

da ÕJK spetsialiste, kes liitlaste lennukeid suunavad

ja sihitavad. Ilma lennunduskogemuseta ÕV staabis

ei saaks me planeerida liitlaste õppuseid Eestis ega

ka selleks vajalikku õhuruumi. Lihtsalt öeldes, meie

lennunduskomponent annab meile elementaarse

kirjaoskuse, olemaks võimelised suhtlema, plaane

kirjutama ja liitlaste õhuvägedega koostööd tegema.

Loen ise jätkuvalt Eesti õhuväe tuleviku jaoks op-

timaalseimaks USA Euroopa ÕV kõrgetasemelise

töögrupi poolt 2009. aastal loodud kontseptsioo-

ni kolme Balti riigi õhuvägede koostööks kergete

ründe-rekkelennukite (LAAR – light attack, armed

reconnaisance) opereerimisel, kirjutasin sellest veidi

pikemalt 2014. a aastaraamatus.

Kakskümmend aastat on lühike aeg. Selle aja-

ga on Eesti õhuvägi saanud mõnekümneliikmelisest

lennuklubi-laadsest sõpruskonnast tõsiseltvõeta-

vaks sõjaliseks organisatsiooniks, mis täidab koos

liitlastega pidevalt riigikaitselisi ülesandeid. 2014.-

2015. aastad tõid maailma julgeolekuolukorda äre-

vad ajad, kuid Eesti õhuväe valmisolek võimaldas

liitlastel kiiresti reageerida ning meie riigi julgeole-

ku tagamiseks piisavad heidutusmeetmed rakenda-

da. NATO õhuturbemissioon ning USA ja teiste liit-

laste väljaõppesiirded jäävad Ämarisse nähtavaks

lähitulevikuks. Meie õhuvägi täiustab oma radareid,

lennuväljatehnikat, sidesüsteeme ning taristut, ole-

maks veel parem partner liitlastele. Meie lennun-

dus on liim, mis hoiab meie õhuväge koos, see peab

saama senisest kindlama arengusuuna. Meie kahe-

kümneaastase eduloo võtmetegija on olnud Eesti

õhuväelane. Lihtne Eesti inimene ja patrioot, hästi

haritud ning pädeva väljaõppega, tunneb nii oma

tööd kui näeb ka laia julgeolekupilti maailmas, on

valmis meie riigi kaitseks ööpäeva läbi tööd tegema

radarpostidel, lennubaasis, juhtimiskeskustes Äma-

ris, Uedemis, Ramsteinis või välismissioonidel. Mul

on au olla selle tööka meeskonna liige.

J a a k T A R I E N

Hävitajate F-22 Raptor visiit Ämari lennubaasi 2. septembril 2015 kinnitas liitlastele, et Ameerika Ühendriikidele on tähtis

Euroopa julgeolek.

66

67

Möödunud 2015. aasta oli Eesti mereväele edukas

tulevikku vaatav aasta, mille jooksul korda saadetu

jääb ilmestama nii möödunud perioodi kui ka vun-

damendiks mereväe edasiste plaanide teostumisel.

Mereväe üheks suuremaks õnnestumiseks

2015. aastal võib pidada mais toimunud miinitõrje-

operatsiooni Open Spirit, millest kujunes ajaloo

edukaim miinitõrjeoperatsiooni Balti riikides. 15.

kuni 29. maini kestnud rahvusvahelisel miinitõrje-

operatsioonil võõrustas Eesti tänavu kokku üle 700

mereväelase 14 riigist. Operatsioonil osales 18 laeva

ja 7 tuukrimeeskonda.

2015. aastal täitus kakskümmend aastat rah-

vusvahelisest miinitõrjekoostööst Balti riikides.

Esimesena ulatasid Balti riikidele oma abistava

käe Rootsi mereväelased, kes 1995. aastal Paldiskis

koostöös Eesti mereväega esimese ühise miinitõrje-

operatsiooni läbi viisid.

Miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 15 etteval-

mistamise ja läbiviimisega oli seotud pea terve Eesti

mereväe isikkoosseis. Operatsioonil osalesid lisaks

miinituukritele kolm mereväe laeva – miinijahtijad

Admiral Cowan, Sakala ning tuukri- ja toetuslaev

Tasuja. Lisaks ligikaudu sajale Eesti mereväelasele

võttis miinitõrjeoperatsioonist osa ka kümmekond

Tallinna maleva meredivisjoni kaitseliitlast, kes and-

sid oma panuse staabiohvitseridena operatsiooni-

staabis, laevaohvitseridena mereväe laevadel ning

läviohvitseridena liitlaste laevadel.

Miinitõrjeoperatsioon Open Spirit on osu-

tunud igakordseks katsumuseks ka mereväebaasi

meeskonnale. Laevade ja tuukrimeeskondade edu-

kas võõrustamine ja nende toetamine operatsiooni

vältel on üks märkimisväärne osa saavutatud tule-

mist. Kahtlemata peame tunnustama ka meie koos-

tööpartnerite head tööd – veeteede amet, toetuse

väejuhatus, laevaagendid, sadamad ja lennujaamad

ning läviohvitserid Kaitseliidu meredivisjonist.

Kokkuvõttes kaeti operatsiooni käigus üle

500 ruutkilomeetri Eesti mereala, leiti 210 lõhke-

keha ja hävitati neist 66. Selle kõige saavutamiseks

identifi tseeriti merepõhjas 2000 kontakti. Lisaks

leitud ja kahjutuks tehtud lõhkekehadele on operat-

siooni oluliseks tulemiks ka põhjalikud merepõhja-

andmed, mis tõstavad Eesti mereväe olukorratead-

likkust ja võimaldavad vajadusel kiiresti andmeid

kontrollida.

On tähelepanuväärne, et esimest korda juhtus

miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit täielikult Eesti

merevägi. Saime olulisi õppetunde oma igapäevatöö

arendamiseks ja kõike seda on aeg korrata juba 2018.

aastal, kui Open Spirit toimub taas Eesti vetes.

Juba kümme aastat on Eesti merevägi panusta-

nud NATO 1. alalise miinitõrjegrupi töösse. Miini-

jahtija Admiral Cowan osales 2015. aasta augus-

tist detsembrini miinitõrjegrupi töös ja sai sel-

le aja jooksul osaleda kahel suuremal õppusel –

Northern Coasts ning Trident Juncture. NATO

kümnendi suuremasse õppusesse Trident Junctu-

re panustas merevägi lisaks miinijahtijale Admiral

Cowan ka miinituukrite ja staabiohvitseridega. Mii-

nijahtijaga panustame grupi töösse edaspidigi, kuid

mereväe ambitsioonid ulatuvad kaugemale. Esimest

korda ajaloos asub 2016. aastal NATO 1. miinitõr-

jegrupi etteotsa Eesti mereväe ohvitser ja järgneval

aastal võtab kogu grupi juhtimise üle Eesti mere-

väelastest koosnev staap. Sellise ülesande andmine

Eesti mereväele on usalduse märk NATO merelise

väejuhatuse poolt, mis on väljateenitud liitlaskohus-

STEN SEPPERmereväekapten

mereväe ülem

Aasta jooksul kordasaadetu on vundament tulevikuks

68

tuste täitmise eest ja senise eeskujuliku tööga grupis.

Kahtlemata on see ka märkimisväärne ja oluline

proovikivi väikesearvulisele mereväe isikkoossei-

sule, millega hakkamasaamises ei julge ma kahelda.

Lähitulevikku vaadates tuleb väga olulise sünd-

musena esile tuua Sandown-klassi võimeuuendu-

ses lepinguni jõudmise Ühendkuningriigi ettevõtte

Th ales ja kaitseministeeriumi vahel 2015. aasta no-

vembris, millega materialiseerub kauaoodatud ja

pikalt kavandatud miinijahtijate uuendusprogramm.

Programmis on ette nähtud miinijahtimissonarite

vahetus uute modernsete sonarite vastu koos lahing-

juhtimissüsteemi nüüdisajastamisega. Lisaks vahe-

tatakse välja muid laevasüsteeme eesmärgiga tagada

Sandown-klassi võime täita talle pandud ülesandeid

laevade kasuliku allesjäänud eluea jooksul. Ühtlasi

uuendatakse programmi raames ka miinisõja info-

keskuse tark- ja riistvara. Esimene laev on planeeri-

tud uuendusse 2018. ja järgmised 2019. aastal.

Eesti mereväe vedada on 2016. aasta mais Tal-

linnas toimuv Euroopa mereväe ülemate konverents

(CHENS), millel osalevad 26 riigi merevägede üle-

mad ning vaatlejad NATO, Euroopa ja Ühendriiki-

de staapide esindusest. See on kohtumine, mis on

eriti sobilik Eesti merekultuuri aastale.

Esiletoomist väärivad kindlasti veel mitmed

teisedki nii väiksema kui ka suurema tähtsusega

sündmused möödunud aastast. Merevägi sai juur-

de kuus sõjakooli lõpetanud mereväeohvitseri, kelle

koolitamisel ja väljaõpetamisel on märkimisväär-

ne panus ka mereväe ohvitseridel ja allohvitseridel.

Tuukrigrupp viis esmakordselt Eestis oma jõudu-

dega läbi laevatuukri kursused. Miinijahtija Sakala

viis sügisel läbi eelmääratud laevateede kontrolli

– iga-aastane traditsiooniline töökohustus, mis pal-

ju tähelepanu ei pälvi, kuid on esmatähtis olukorra-

Mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper, Ühendkuningriigi ettevõtte Thales müügijuht Håkan Ahlström, kaitseministee-

riumi hangete osakonna juhataja Nele Loorents ja Thalesi tegevjuht Philip Jones miinijahtija Ugandi pardal Sandown-klassi

võimeuuenduse lepingute allkirjastamisel. 24. november 2015.

AASTA JOOKSUL KORDASAADETU ON VUNDAMENT TULEV IKUKS

69

teadlikkuse tagamiseks Eesti-suguses mereriigis.

Rahvusvahelises koostöös osaleb merevägi 2015.

aastast ühe staabiohvitseriga Euroopa Liidu Sophia

missioonil Vahemeres.

Tulevikku vaadates ootavad mereväge ees suu-

red katsumused. Hoolimata mitmest kinnisvara

arendusest Miinisadamas ei ole mereväe töötingi-

mused oluliselt paranenud. Seega on hädavajalik

liikuda edasi Kompassi-nimelise staabihoone ehitu-

sega Miinisadamas. Hoones on planeeritud modern-

sed tingimused mereväe koolile, operatsioonikes-

kusele koos sidekeskusega ning määratud jaoskon-

dadele mereväebaasist ja laevastikust.

Eeltoodud kokkuvõttes on esile toodud näh-

tavamad saavutused 2015 aastast. Mereväelaste

igapäevatöös on veelgi esiletõstmist väärivaid kor-

daminekuid, mille eest tänan kõiki mereväelasi ja

kaasvõitlejaid ning soovin edu edasises töös.

Mere kutsel – mere kaitsel!

Mees üle parda! – väljaõppeharjutus EML tuukri- ja toetuslaeval Tasuja 20. oktoobril 2015.

S t e n S E P P E R

70

71

Kui 2014. aasta algus viis Eesti kaitseväelased Eu-

roopa Liidu missioonile Kesk-Aafrika vabariiki

(EUFOR RCA), siis 2015. aasta taaselustas kaitseväe

jaoks ligi 20 aasta taguse ÜRO rahuvalvemissioo-

ni (UNIFIL) Liibanonis. Iga missioonipiirkond on

erinev ja toob lisaks uutele ohtudele kaasa ka uued

kogemused.

USA kunagise asekaitseministri Joseph Nye

pehme jõu käsitlust, mille kohaselt saab eesmärke ja

poolehoidu ning soovitud käitumist saavutada meel-

divuse ja positiivsete eeskujudega kõrvuti n-ö kõva

jõuga (majanduslikud sanktsioonid ja relvajõud),

mõju lääneriikide viimaste kümnendite julgeoleku-

poliitikale on raske alahinnata.

Nye näeb ka ÜRO rahuvalvemissioone pigem

esimese e pehme jõuna1, mitte kõva jõuna, seda vaa-

tamata sõjaliste vahendite olemasolule. Kuigi sini-

kiivrite pehme jõu mõju on ebaõnnestunud mis-

sioonide ja viimasel ajal järjest enam esile kerkinud

väärkohtlemisjuhtumite tõttu oluliselt kahjustada

saanud, on ÜRO praegu Euroopa Liidu ja Ameeri-

ka Ühendriikide kõrval siiski ilmselt suurim pehme

jõu projitseerija maailmas. Seda eelkõige ühiskonda

kaasavate algatustega, mida nii rahuvalveväed kui

ka organisatsiooni mitmed agentuurid üle maailma

ellu viivad.

Liibanonis, kus kogu aeg sõjategevust ei toi-

mu, kuid ohud on sellegipoolest olemas, sõltub

sinikiivrite edu suuresti pehme jõu kasutamisest,

mis on omakorda seotud nii ÜRO missioonide hu-

manitaarse tausta kui ka maailmaorganisatsiooni

laiemate eesmärkidega nagu tervishoid, sh AIDS-i/

HIV-i vastane võitlus, naiste võrdne kohtlemine (nii

üksustes kui ka missioonipiirkondades laiemalt),

puhta joogivee kättesaadavus, keskkonnateenused

ja haridus, mille arendamine on ka paljude UNI-

FIL-i tsiviil-sõjalise koostöö algatuste (Civil-Mili-

tary Cooperation e CIMIC) sisu. Nii saame rääkida

1 Nye, Jr., Joseph. S. „Soft Power: Th e Means to Success in

World Politics“ Public Aff airs Books, New York 2004 p. 146

relvajõudude pehmest kasutamisest.

Miks on see Eestile oluline ja milliseid koge-

musi me Liibanonist saame, mis lisaks Lähis-Idas

rahu tagamisele tuleksid kasuks ka kodumaal?

Relvajõud toimivas riigis

Vaatamata sellele, et Liibanon on naaberriik Iisraeli-

ga ametlikult endiselt sõjas, riigis on pea konstantne

valitsuskriis, nõrk majandus ja terrorirühmitused,

on Liibanon siiski toimiv riik – oma institutsiooni-

de, valitsusasutuste, kehtivate seaduste ja kohalike

elanikega, kelle suhtumine ÜRO vägedesse võib ko-

hati väga erineda.

Pehme jõuga sõdimisel on Liibanonis kaks põ-

hilist eesmärki: ühelt poolt arendada valdkondi, kus

Liibanoni riik ise ei suuda piisavalt oma kohustusi

täita ning näidata, et parem elu on võimalik. Teisalt

aga aitavad tervishoiu ja hariduse ning teiste oluliste

valdkondade edendamiseks elluviidavad tsiviilpro-

jektid võita kohalike poolehoidu ÜRO vägedele, mis

on oluline hakkamasaamise tegur.

Erinevate usukogukondade eelistuste ja meel-

suste vahel vahet tegemine nõuab igalt sõdurilt väga

head olukorrateadlikkust ja suhtlemisoskust, mis on

sama tähtsad kui taktikaline väljaõpe ja kogemused.

Kõik see erineb oluliselt Afganistanist ja Iraa-

gist ning seab relvajõudude kasutamisele mitu pii-

ROLAND MUROFnooremleitnant

UNIFIL-i Eesti kontin-

gendi teabeohvitser

ÜRO pehmest jõust Liibanonis on kasu ka Eestis

< Eesti lipp heisati ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis 27. mail 2015.

72

rangut, millega tuleb arvestada nii üksuse ülemal

kui ka igal üksikvõitlejal. Ka Eestis, kus kevadised

suured õppused viiakse suures osas läbi eramaadel,

peab iga sõdur mõtlema, kuidas suhtuvad kaitseväe

tegevusse kohalikud elanikud. Kohalike toetus on

kaitseväele vajalik nii rahu- kui ka sõjaajal ja Liiba-

non annab siin olulise oskuse mõista paremini neid,

s.o riigi kodanikke, kelle jaoks relvajõud ju tegeli-

kult eksisteerivad.

Koostöö põhjanaabrite reservväelastegaEesti jalaväerühm ja staabiohvitserid kuuluvad Soo-

me kontingendi koosseisu – Liibanon on esimene

sõjaline operatsioon, kus Eesti ja Soome koostööd

teevad. Et rahu Liibanonis on õhkõrn, siis on vaa-

tamata missiooni pehmele iseloomule oma kindel

roll ka tavapärasel jalaväelase väljaõppel. Oluline

osa missiooni ettevalmistavast spetsiifi lisest välja-

õppest toimub Soomes Pori brigaadis, kus koolituse

saavad ka Soome rahuvalveüksused. Ühine väljaõpe

ja teenistus annab nii eestlastele kui ka soomlaste-

le teadmised üksteise relvastusest ja taktikalistest

protseduuridest.

Kui sõdur märkab, et suuri erinevusi polegi,

siis on ka selles omaette väärtus, mis näitab, et ole-

me suuremate takistusteta võimelised mõne kuuga

ühise üksuse moodustama.

Pea kaks kolmandikku missioonil viibivatest

soomlastest on iga eluala reservväelased – kokka-

dest tuletõrjujateni välja. Neil kõigil on Soome ühis-

konnas roll nii oma põhitööd tehes kui ka reserv-

väelastena. Teenistus Liibanonis võimaldab reserv-

väelase väljaõppe taset hoida ja kaasab neid kaitseväe

tegevusse ka pärast ajateenistust. Laiapindse riigi-

kaitsemudeli jaoks on siin õppida ka Eestil.

Pehme jõud: meditsiinialasele väljaõppele paneb ÜRO Liibanonis erilist rõhku ning teadmisi jagatakse nii üksustele kui ka

kohalikele.

ÜRO PEHMEST JÕUST L I IBANONIS ON KASU KA EESTIS

73

13 aastat missioonikogemust

Ligi 40 eestlasele annab UNIFIL-i Soome–Iiri pa-

taljoni töös osalemine võimaluse panustada rahu-

püüdlustele maailma ühes keerulisimas piirkonnas,

millest Süüria konfl ikt jääb loetud kilomeetrite kau-

gusele. Süürias toimuv mõjutab vaatamata kaugu-

sele nii põgenikekriisi kui ka kasvava terroriohuga

meie elu siin Euroopas.

Kolmel Scoutspataljoni sõduril on oma side

Liibanoniga aastatest 1996-1997, kui nad teenisid

Süüria ja Iisraeliga piirnevatel aladel Liibanonis

esimest korda. Veebel Alari Trummi, vanemseer-

sant Hardi Heinsare ja seersant Ingvar Lagerestiga

vesteldes märkad erinevust – nad näevad maail-

ma teistmoodi kui nende nooremad kaasvõitlejad.

Selles on rohkem arusaamist nii Liibanonis kui ka

mujal toimuvast. See arusaamine tuleb isiklikest

kokkupuudetest, mis neil kokku 13 missioonidel

veedetud aastaga kogunenud on.

Afganistanis, Iraagis, Kosovos, Bosnias teeni-

nutena ei tasu kahelda nende kõva jõu kasutamise

oskustes. Isiklikest kokkupuudetest kohalikega os-

kavad nad näha ja mõista paremini ka neid, kelle

heaks nad tegelikult teenistuses on. See teeb neist

omamoodi diplomaadid, kelle tegevusest sõltub nii

ÜRO kui ka eestlaste maine. See maine on osa peh-

mest jõust, mis aitab saavutada mõnikord rohkemgi

kui kõva jõud.

Nye nimetas kõva ja pehme jõu koosmõju tar-

gaks jõuks2. Oma kogemuste ja oskustega on Alari,

Hardi ning Ingvar tark jõud, millest on kasu nii Lii-

banonis kui ka Eestis.

2 Nye, Jr., Joseph. S. „Th ink Again: Soft Power“ Foreign Pol-

icy, February 23, 2006. Available on the Internet: http://

foreignpolicy.com/2006/02/23/think-again-soft-power/

31.01.2016

Veebel Trummil ja seersantidel Lagerestil ning Heinsarel on Liibanoniga oma side – nad teenisid siin esimest korda aastatel

1996–1997.

R o l a n d M U R O F

74

Kolonelleitnant Kari Kaakinen, Soome–Iiri pataljoni ülemKuidas on kulgenud Eesti üksuse liidendamine

Soome kontingendiga ÜRO rahuvalvemissioonil

Liibanonis?

Kui 2015. aasta veebruaris meie kaitseministee-

riumi kantsler Arto Räty ütles, et Eesti jalaväerühmast

saab osa Soome kontingendist UNIFIL-i missioonil,

siis meie esmane hinnang oli, et üksus on heal juhul

liitumisvalmis novembris. Meile öeldi, et see juhtub

siiski 2015. a mais, mispeale muutusin ma pisut mu-

relikuks, sest siirmiseni oli siis aega ainult kolm kuud.

Juba üksi üksuste kokku harjutamine võtab

aega, lisaks oli vaja läbi viia missioonispetsiifi line

väljaõpe. Kuid peagi sai mulle selgeks, et meil ei

teki mingeid probleeme taktikalisel tasemel ega ka

peastaabi tasandil. Ainus mure, mis siis veel jäi, oli

ÜRO, mis teadupärast ei ole väga paindlik organi-

satsioon. Kuid ka New Yorgis lahenesid asjad kui-

dagi, sest lisaks seisukohtadele oli kõigil, kes meid

aitasid, ka oma nõuanded, kuidas asju kiirendada.

Mäletan, kui olime kevadel Säkyläs Pori bri-

gaadi juures väljaõppel ja üksustel soovitati jälgida

kindlat marsruuti. Eestlaste patrulli ülem keelas

selle ära, sest teel võib olla varitsus. Siis sain aru, et

meil on tegu professionaalsete sõduritega, kes mõt-

levad teistmoodi kui võib-olla ülejäänud üksused,

keda ÜRO missioonidele üldse saadetakse.

Kuigi olukord Liibanonis on näiliselt rahulik, tuleb Eesti rahuvalvajatel patrullida Iisraeli ja Liibanoni eraldaval sinisel joonel, et

vältida sündmuste eskaleerumist Lähis-Ida ühes keerulisemas piirkonnas. 30. mai 2015.

ÜRO PEHMEST JÕUST L I IBANONIS ON KASU KA EESTIS

75

Major Harri Öblom, Soome–Iiri pataljoni A-kompanii ülem (kuni 2015. a november)Millised olid teie alluvuses teenivate eestlaste ja

soomlaste rühmade peamised erinevused?

Erinevate riikide üksuste vahel on alati omad

taktikalised erinevused. Pealegi, professionaalsed

üksused töötavad välja oma töömeetodid, et olla

võimalikult efektiivsed.

Me järgime samu käske ja instruktsioone ning

suuri erinevusi üksuste vahel ei ole. Minu jaoks on

olulised pigem n-ö vaiksed kogemused, mis ilmne-

vad ainult siis, kui me koos töötame. Selles osas saa-

me alati üksteiselt õppida.

Millised olid teie ootused eestlaste üksusele

ja millisena näete neid nüüd, kus olete nendega

juba üksjagu koos töötanud?

Ma teadsin, et eestlaste üksus on professio-

naalne ja neil on arvestatavad kogemused. Minu ai-

nus mure oli keelebarjäär ja see, kuidas suudan kõik

oma korraldused täpselt nendeni viia. Kogemused

näitavad, et tegelikult pole meil olnud mingeid

probleeme.

Kõigil kolmel rühmal on sarnased ülesanded

ja ma tean, et ma võin eestlaste üksusele iga päev

kindel olla.

Küsis Roland Murof

Eesti jalaväerühm ESTPLA-19 pärast laskeharjutust UNIFIL-i peakorteri juures Naquoras 9. juunil 2015.

R o l a n d M U R O F

76

Nooremleitnant Priit Lillemets, ESTPLA-20 rühmaülemMillised on erinevused Afganistani operatsiooniga?

Keskkond Liibanonis on märksa rahulikum

kui Afganistanis – puudub vastane. Samas peab

kogu aeg valvas olema, sest oht võib kerkida mõ-

lemalt konfl ikti osapoolelt: nii Israeli kui ka Liiba-

noni poole pealt. Patrullide ja operatsioonide osas

on rühmaülemal Liibanonis vähem võimalusi oma

tahet teostada, sest patrullide ajad ning marsruudid

on staap juba ette andnud ja määranud.

Seega kui Afganistanis tegutseti enamjaolt

rühmasuuruse üksusega, siis Liibanonis võib väita,

et tegutsetakse hoopis nelja jaoga – kolm jalaväe-

jagu pluss juhtkond, kes moodustab neljanda jao.

Suurt rolli Liibanoni missioonil mängivad kohali-

kud – neilt saab enamiku infost ning nendega läbi-

saamine on siinjuures võtmetähtsusega.

Kuidas laabub koostöö soomlastega?

Soomlastega on väga hea ja lihtne koostööd

teha, sest tegu on ikkagi vennasrahvaga ning seetõt-

tu mõistetakse teineteist hästi.

Mis on UNIFIL-i missiooni kõige olulisem

kogemus allüksuse ülemale?

Koostöö teistest rahvustest üksustega. Ülema-

na saab näha, kuidas teised rahvused oma väljaõpet

planeerivad ja läbi viivad, millised on nende drillid

erinevate situatsioonide lahendamisel ning millised

on juhtimispõhimõtted. Loomulikult saab missioo-

ni jooksul väga head keelepraktikat, mis, arvestades

tihedat koostööd liitlasüksustega Eestis, tuleb igati

kasuks.

Küsis Arvo Jõesalu

Et vaenupooled kasutavad pimeduse varju laskemoona ja relvade ümber paigutamiseks, siis viiakse ligi 2/3 patrulle

Lõuna-Liibanonis läbi öösel. 16. juuli 2015.

ÜRO PEHMEST JÕUST L I IBANONIS ON KASU KA EESTIS

77

Kakskümmend aastat maailmarahu teenistusesKolonelleitnant Rein Vaabeli nelja aasta töö tulemu-

sena sai kirjastuse Otto Wilhelm kaasabil parajasti

ÜRO 70. aastapäevaks kaante vahele Eesti rahuval-

vajate 20 tegevusaastat kokkuvõttev teos. Raamat

annab tervikliku pildi rahutagamisteenistuse ise-

loomust ja eripärast ning täiendab suurepäraselt aja-

ja missiooniteenijate mälestusraamatute rida.

„Eesti sinikiivritel“ on mitu mõõdet. Esiteks

jäädvustab see asjaosaliste meenutuste kaudu 20

aasta tagust perioodi Eesti kaitseväe ajaloos, mil

alustati rahvusvahelist koostööd teiste Euroopa

riikide kaitsestruktuuridega ning raputati end puh-

taks Nõukogude armee taagast. Sellesse aega jääb

BALTBAT-i loomine, esimesed koolitused Läänes,

ESTPLA-1 ja ESTPLA-2 lähetamine DANBAT-i

koosseisus Horvaatiasse ja esimeste sõjaliste vaatle-

jate läkitamine missioonile UNTSO.

Teiseks annab raamat lihtsa ja selge, kaartide-

ga illustreeritud ülevaate kriisipiirkondadest, kus

Eesti sinikiivritel on tulnud tegutseda. Lahti on kir-

jutatud kriis endises Jugoslaavias ja missioon UN-

PROFOR, Iisraeli–Liibanoni konfl ikt ja missioon

UNIFIL, Araabia–Iisraeli konfl ikt ja Süüria kodu-

sõda koos missioonidega UNTSO ja UNSMIS ning

Mali kodusõda ja MINUSMA.

Kolmas väärtus on muidugi sõjameeste mä-

lestused. Mehi, kes on koostajale kasutada andnud

oma kirjavahetust, märkmeid, fotosid ja artikleid

ning kirjutanud spetsiaalselt raamatu jaoks oma

mälestusi, on paarkümmend, nende seas Raul Öpik,

Tõnis Asson, Paul Vaha, Toomas Boltowsky, Janari

Jaanso, Inno Miller, Alar Laneman, Andres Soome,

Madis Morel, Indrek Sarap. Lugudest saab kokku

värvikirev ja muljetavaldav üldpilt. Pajatatakse lau-

sa uskumatuid seiklusi, ollakse kriitilised maailma-

organisatsiooni bürokraatia suhtes ning tunnista-

takse, et kodust kaasa võetud mustvalge ettekuju-

tusega ei ole kohapeal midagi peale hakata. Kok-

kuvõttes tulevad rahuvalveteenistusest unikaalse

elu- ja teenistuskogemusega tagasi nii staabiohvitser,

rühmaülem kui ka reavõitleja.

Raamat annab asjatundliku ja põneva pildi

ÜRO teenistuse eripärast ning seda tasub kindlasti

soovitada ka noorte lugemislauale, kes on huvitatud

oma tulevikust rahvusvahelises teenistuses. Kogu-

miku lisas leidub kõigi Eesti sinikiivrite nimekiri

raamatu ilmumise seisuga. Kaanepildil on EST-

PLA-19 võitlejad, kes raamatu ilmumise ajal veel

Liibanonis teenisid.

Raamatu ostja annetab 2 eurot Eesti vigasta-

tud võitlejate ühingule.

EESTI SINIKIIVRIDKoostaja Rein Vaabel

436 lk, kõvad kaaned

Kirjastus Otto Wilhelm

78

79

Siili-aastal koputas kaitseväe uksele korduvalt sot-

siaalmeedia. Mullused kogemused viitavad võima-

lustele, kuidas internetisuhtlust riigikaitse hüvan-

guks laiemalt kasutada saab, aga ka riskidele, mida

selle kasutamine endaga kaasa toob. Kaitsevägi on

sotsiaalmeedia võimalusi kasutanud mitu aastat:

tuntud on 12 000 kiitjaga Sõdurilehe Facebooki leht

ja Eesti rahvaarvuga võrdse vaatamisnumbriga You-

tube’i kanal. Suurim ettevõtmine selles valdkonnas

oli eelmisel aastal õppuse Siil 2015 keskne info-

vahetuse ja meeleolu loomise kanal Facebookis,

mille sisu lõime koostöös õppusele kutsututega.

Maikuus harjutusväljale jõudnutelt saadud taga-

siside kohaselt märgati õppuse reklaame enim just

sotsiaalmeediast. Neist populaarsemaid vaatas ligi

200  000 inimest. Sellesama Facebooki lehe kaudu

sai igaüks ka õppust puudutavatele küsimustele

vastuseid ning juhtnööre. Tulevikus ootab enam

kui pool küsitletud reservväelastest põhjalikku in-

fot õppekogunemise kohta eeskätt muidugi õppuse

kutsest, aga seejärel just internetist.

Seega pakub sotsiaalmeedia kaitseväele või-

malust jagada suurele hulgale inimestele teavet ja

suuniseid, kuid sellega tema võimalused ei piirdu.

Nii kaitsejõud, eriteenistused, mässajad kui ka ak-

tivistid rakendavad oma eesmärkide saavutamiseks

üha ulatuslikumalt interaktiivset suhtlusmeediat

ning selle lai levik on teinud võimalikuks sotsiaal-

meedia muutmise relvasüsteemiks.

Sotsiaalmeedial on mitu omadust, mis teevad

ta ühelt poolt võimsaks, teisalt aga sellega toimeta-

mise keerukaks ja riskantseks.

Võimu ja hävingu potentsiaal

Kõigepealt võimsusest. Sotsiaalmeedia tundub küll

isiklik, aga on tegelikult avalik. Igaüks eelistab ves-

telda inimestega, kes temast aru saavad. Veelgi meel-

divam on vestelda inimestega, keda juba tuntakse

ning kes on mitmes küsimuses ka sama meelt. Need

inimlikud tõdemused peegelduvad ka sotsiaalmee-

dia enesekorralduse viisis. Inimesed koonduvad

arutelugruppidesse, kus üksteisele kaasa kiidetakse.

Arutlejad mõistavad iga uue sõnumi puhul varase-

mat mõttevahetuse käiku ja oskavad seda konteksti

asetada. Samas on ahvatlev mõnd teise inimese ärk-

samat sõnavõttu jagada ka vestluses mitteosalevate

tuttavatega. Ilma täpsema konteksti selgituseta ja-

gatud sõnumi saanud uued inimesed võivad seda

omakorda tõlgendada ja edasi jagada. Võrgustike

uurijad on välja toonud, et allika mõju kandub üle

kuni kolmanda järgu tuttavateni (minu sõbra tutta-

va tuttav ütles). Kui võtta tagasihoidlikult ühe ini-

mese internetisõprade arvuks 20, siis üks sõnum on

mõjusam tänu levikuviisile 20×20×20 = 8000 ini-

meseni jõudes. Järgneva leviku puhul ei tunne saaja

tõenäoliselt enam sõnumi algallikaga seotust ning

see on tema jaoks anonüümne sõnum, mille mõjus-

tav väärtus ei sõltu saatjast. Kui keegi edastusahelas

oli aga äratuntavalt kaitseväelane, võidakse seda kä-

sitleda kaitseväe ametliku seisukohana.

Siit algavad riskid. Ka kõige usaldusväärsema-

te inimeste seas võib leiduda keegi, kes arvab, et põ-

nevat seisukohta edasi saates ei tee ta kellelegi kurja

või keegi, kes unustab avalikus internetipunktis oma

kontolt välja logida või keegi, kelle konto andmed

kaaperdatakse näiteks ebaturvalise WiFi-võrgu ka-

sutamise ajal. Nii nagu relva käsitsemisel tuleb alati

eeldada, et see on laetud, peab ka sotsiaalmeediasse

Sotsiaalmeedia sõjapidamises

UKU AROLDmajor

kaitseväe peastaabi

strateegilise kommuni-

katsiooni osakond

80

postitades alati eeldama, et kirjutatu-joonistatu võib

üldrahvaliku või koguni rahvusvahelise arutelu ob-

jektiks saada. Seda peab arvestama tundlikku teavet

kaitstes ja sõnu seades ega maksa unustada ka igapäe-

vases vahetus suhtluses kehtivaid viisakusreegleid.

Üks näide sotsiaalmeedia mitmekülgsete ka-

vandamata mõjude kohta oli reaktsioon õhuväe üle-

ma isiklikul Facebooki kontol avaldatud murekirja-

le. Kolonel Jaak Tarien on aktiivne sotsiaalmeedia

kasutaja ning tema isiklikud vahetud muljed keeru-

ka ja kõrgtehnoloogilise väeliigi tegemistest on õhu-

väge rahvale pikka aega aidanud omasemaks teha.

Oktoobri lõpul avaldatud hingestatud kirjutisega

said siinsed diplomaadid selge sõnumi, et kaitse-

vägi ei salli liitlassõdurite nöökimist. Sama tähtis

oli postituse positiivne mõju siinsete liitlasüksuste

moraalile. Paraku haarasid postituse piltlikumatest

näidetest kinni võõrriigi propagandaorganisatsioo-

nid ning oma ühiskondliku manipulatsiooni püüd-

lustes kasutasid postituse kohe ära ka erinevad Eesti

poliitiliste aktivistide meeskonnad. Mõnest Eesti

ja liitlasriigi meediakanalist jäi koguni väärmulje

nagu oleks liitlassõdurite kiusamine keskmise Eesti

inimese igapäevapraktika.

Lisaks ohule saada valesti mõistetud kasuta-

vad elektroonilisi vahetu suhtlemise kanaleid ära

ka elukutselised luurajad ning desinformatsiooni

levitavad propagandistid. Mõlemat tüüpi tegelas-

tega õnnestus kaitseväelastel eelmisel aastal kokku

puutuda nii reaalses elus kui ka harjutustegevuses.

Siil 2015 formeerimisfaasis postitati andmekae-

vega kogutud elektroonilistele aadressidele küsimu-

sed, mille abil prooviti pahaaimamatuid kaitseväelasi

provotseerida reetma killukesi formeerimiskorral-

dusest. Õppuse Facebooki lehel levitas varem vaid

Nõukogude Liidu tähtpäevadel aktiivsust ilmutanud

libakonto detailset valeinfot kaitseväe ja tsiviilisikute

konfl iktidest. Selliste riskidega oli kaitsevägi arvesta-

nud ning me reageerisime adekvaatselt.

Tänapäeval harjumuspärane taskutelefoni

abil globaalsesse infokeskkonda lülitatus näitas aga

hambaid mitmele maastikul harjutavale üksusele.

Siil 2015 mängukeskuse simuleeritud SMS-idega

teabe õngitsemisel haaras konksu nii mõnigi re-

servväelane, kes uskus, et üksikvõitleja varustuse

täiskomplekti õnnelikuks omanikuks on võima-

lik saada mobiililoteriil isiklikke teenistusalaseid

andmeid teatades. Mobiiliussina puges allüksuste

kuulujutuveskisse demoraliseeriv kahtlus teenistus-

tasu õigeaegse kättesaamise kohta. End reedeti ka

reklaami peale taksoga „teadagi mida“ tellides või

reklaamitegija läbisõimamiseks tagasi helistades.

Selline uurimine ei tulenenud mängukeskuse lust-

likust meelelaadist, vaid peegeldas reaalseid lahin-

gulisi õppetunde, mis Ukraina relvajõududele konf-

liktis Putini režiimiga viimase aasta jooksul osaks

oli saanud. Infokeskkonna ohud on sama reaalsed

kui ohud õhust ning varje ja kaitse on ellujäämiseks

sama olulised.

Sotsiaalmeedia lahinguplaanis

Kuidas infokeskkond (sh sotsiaalmeedia) tänapäe-

vast sõjapidamist mõjutab ning kuidas relvajõud

selle toimimisloogikat oma eelisteks püüavad pöö-

rata, on põnevate uuringute aineseks erinevates riigi-

kaitselistes akadeemilistes asutustes. Meie kandis

avaldasid selleteemalisi uuringuid NATO küber-

Erinevaid mõjusid esile kutsunud õhuväe ülema kolonel

Jaak Tarieni Facebooki postitus. Kuvatõmmis.

SOTSIAALMEEDIA SÕJAPIDAMISES

81

kaitse oivakeskus Tallinnas ja NATO strateegilise

kommunikatsiooni oivakeskus Riias.

2015. aastal said Riigikaitse Raamatukogu sar-

jas kättesaadavaks kaks sõjateaduslikku teost, mis

sotsiaalmeedia rolli hübriidsõdade ajastul mõtesta-

da aitavad. David Kilculleni „Juhupartisanid. Väi-

kesed sõjad keset suurt sõda“ kõneleb mässutõrjest

ning Lääne relvajõudude kohatisest oskamatusest

operatsioonipiirkondades endale liitlasi leida. Par-

tisanisõda pidavad mässajad on oma strateegia

üles ehitanud juhupartisani tsüklile ja rünnakuid

kavandatakse võimalikult suure kommunikatsioo-

nilise mõjuga. Iga tegevus saadab sõnumit – mit-

te varitsus, vaid relvastatud propaganda kirjeldab

enimkasutatud taktikat. Võõrriigi vägesid ürita-

takse provotseerida võimalikult suurt kaaskahju

tekitavatele rünnakuviisidele, mida saab edukalt

nii kohapealses kui ka rahvusvahelises propagan-

das ära kasutada. Nii radikaliseeruvadki kohaliku

elanikkonna osad, kes mässajatega ühinevad. Rah-

vusvaheline toetus neile, kelle suhtes tajutakse üle-

kohut, kasvab. See väljendub terrorirühmituste

uutes värvatutes, rahalises abis ja logistika-, luure-

ning propagandatoetuses. Ühe ja sama tegevusega

viiakse läbi nii lähi-, süva- kui ka tagalaoperatsioo-

ne. Seda võimaldab kõikjale ulatuv tasuta ligipääse-

tav infokeskkond.

Th omas E. Nisseni „Sotsiaalmeedia kasutami-

ne relvasüsteemina. Tänapäeva konfl iktide omadu-

sed“ ilmus 2015. a. oktoobris. Sotsiaalmeedia abil

korraldatavad sõjalised tegevused jagunevad Nisse-

ni järgi kuueks: juhtimine, luure, sihtmärgistamine,

kaitse, informeerimine/mõjutamine ja operatsioo-

nid. Nende kaudu on võimalik eri viisil vastaseid

ja muid konfl iktiosalisi mõjutada. Mõjud ei piirdu

vaid sihtrühmadele uue arusaamise loomisega, vaid

mõjutatud võib saada ka tahe või tegelik sõjaline

võimekus. Selle eeldus on, et sõdu ei pea tänapäeval

enam pelgalt relvajõud, vaid terved riigid kõigi oma

vahenditega, erinevad kaasuvad inimrühmad ja

rahvusvahelised organisatsioonid ning koalitsioo-

nid. Sotsiaalmeedia vahendusel on nende tegevust

võimalik nii koordineerida kui ka eksitada või nen-

de sidusust lagundada.

Järeldused kaitseväele

Sotsiaalmeedia puudutab laiu inimhulki nii rahus,

sõjas kui ka nende vahele jäävatel segastel aegadel.

See on delikaatne keskkond ning seal toimetamist

peab kaitsevägi järjekindlalt õppima. Oluline samm

LUURE

KAITSE

INFORMEERIMINE

JA MÕJUTAMINE

“OPERATSIOONID”

JUHTIMINE

Sotsiaalmeedia sõjapidamise tegevuste ja mõjude raamistik

SIHT-

MÄRGISTAMINE

Sotsiaalmeedia

kasutamine

relvasüsteemina

(tegevused ja

mõjud)

U k u A R O L D

Allikas: Th omas E. Nissen. Sotsiaalmeedia kasu-

tamine relvasüsteemina. Tänapäeva konfl iktide

omadused. lk 83

82

selle suunas on mullusest kõigile kaitseväelaste-

le kohustuslik küberhügieeni kursus. Kaitsevald-

konna üleselt on olulisemad arengud riigivälistele

sihtgruppidele suunatud kaitseministeeriumi Twit-

teri-konto käivitamine ning ettevalmistused sot-

siaalmeediaga lõimitud keskse riigikaitseportaali

käivitamiseks.

Eesti on valinud sotsiaalmeedia infokonku-

rentsis toimetulekuks inimeste harimise ja ise selge

sõnumi edastamise tee. See erineb mitme muu riigi

praktikast. Putini režiim on populaarsemad blogid

allutanud meediale kehtivale ekstremismi-regu-

latsioonile, mis võimaldab puuduva õigusriigi tin-

gimustes keda tahes meelevaldselt represseerida.

Prantsusmaa, mis kaheldamatult on õigusriik, julge-

olekustas mulluse Pariisi terrorilaine tagajärjel pal-

jud eluvaldkonnad ja neil on nüüd kriminaalkorras

karistatav terrorirühmituse Facebooki-postituste

meeldivaks märgistamine (nn laikimine). Eesti pu-

hul tähendaks sellise meetme rakendamine DNR-i

NATO SC COE (2016) Daesh information campaign and its

infl uence. stratcomcoe.org/daesh-information-campaign-

and-its-infl uence-1

NATO CCD COE (2015) Strategic Communications and

Social Media in the Russia Ukraine Confl ict (Chapter 12).

Cyber War in Perspective: Russian Aggression against

Ukraine. ccdcoe.org/sites/default/fi les/multimedia/pdf/Cy-

berWarinPerspective_Lange_Svetoka_12.pdf

SOTSIAALMEEDIA SÕJAPIDAMISES

83

või LNR-i mõne propagandakanali loo laikijatele

või sümboolika kasutajatele vanglakaristuse või

avalikus ametis teenimise keeldu hõlmava krimi-

naaltrahvi määramist. Kaitseväelaste puhul säärane

käitumine harilikult probleemiks ei ole, aga üldi-

seltki on meie ühiskonnas mõtte- ja arvamusvaba-

dus kõrgemalt hinnatud kui rumaluste nuhtlemise

soov.

Sotsiaalmeedia võimaluste kasutamisel anna-

vad kaitseväele eeskuju e-Eestis ka teised riigiasutu-

sed ning kodanikuühendused. Kui kaitseressursside

amet ja Sõdurilehe Facebooki konto haldajad saa-

vutaks sellise suhtlemismeisterlikkuse nagu veebi-

konstaablid, oleks ajateenistuseks või õppekogu-

nemiseks valmistujatel suurem selgus ja kaitseväel

parem pilt ootustest ning hirmudest. Eesti seadus-

te järgi saab kohtukutset inimesele kätte toimetada

sotsiaalmeedia kontaktide kaudu, mobilisatsiooni-

kutset veel mitte. Teeme Ära tüüpi paindlik, ent hal-

latav organiseerumisviis võiks olla hea mudel vaba-

tahtlike hädaolukordade lahendamisse kaasamisel

või sõjaliselt asjakohaste maastiku iseärasuste kaar-

distamisel maakaitseüksuste väljaõppe osana.

Väikeriigi kaitsevägi ei saa endale lubada

üleeilses päevas elamist ei rahuaegses administree-

rimises, käimasolevas infokonfl iktis ega täiemahu-

lises sõjas. Globaalne infokeskkond ning selle kasu-

tamine sõjaliseks otstarbeks on meile vägagi kohale

jõudnud ning tema kohati otsustav roll tähtsustub

üha.

Ülevaate koostamisel kasutasin kaitseväe sotsiaal-

meedia kontode teavet, vestlusi asjaosalistega, õppu-

se Siil 2015 infooperatsioonide ja osalejate tagasiside

kokkuvõtteid, Tallinnas ja Riias paiknevate NATO

oivakeskuste 2015. a uuringuid nende kodulehekül-

gedelt. Lisaks artiklis mainitud Th omas E. Nisseni ja

David Kilculleni raamatutele on tänapäeva globa-

liseerunud infokeskkonna omaduste tutvustamisel

tuginetud andmetele, mis on võetud Nicolas A. Ch-

ristakise ja James H. Fowleri raamatust „Connected:

Th e Surprising Power of Our Social Networks and

How Th ey Shape Our Lives -- How Your Friends’

Friends’ Friends Aff ect Everything You Feel, Th ink,

and Do“ ja Philip Seibi raamatust „Real-Time Dip-

lomacy. Politics and Power in the Social Media Era“.

NATO SC COE (2015) Internet Trolling as a hybrid warfare

tool: the case of Latvia. stratcomcoe.org/internet-trol-

ling-hybrid-warfare-tool-case-latvia-0

U k u A R O L D

84

85

Et idanaabrite meedia Eesti suhtes kõige sõbralikum

ei ole, on teada juba ammu. Viimasel ajal on aga

üha enam hakatud rääkima Eesti ja laiemalt Lää-

ne suunal meedia kaudu tehtava õõnestustegevuse

sihipärasusest ja süsteemsusest. On hästi teada, et

Venemaal on eraldatud rohkelt ressursse ja rajatud

meediakanaleid selleks, et toimetada oma sõnumid

kätte maailma avalikkusele, aga ka konkreetselt

Eesti elanikele, ent samas suurt rolli täidab Vene-

maa enda sisemaine ajakirjandus. Kokkuvõtvalt on

sellist meediasurvet nimetatud ka hübriidsõjaks,

täpsemini peetud kõrvu muusuguse mõjutusega

üheks hübriidsõja aspektiks. Venemaa propaganda

mõjukust ei tasu üle dramatiseerida, aga kindlasti

tuleb sellest teadlik olla, seda jälgida ja tundma õp-

pida.

Mõjutustegevust lühidalt iseloomustada ei

ole lihtne, sest tegu on kihilise ja selgete kontuu-

rideta nähtusega. Esmajoones avaldub see meedia-

kajastuste vaenulikkusena: Eestit süüdistatakse,

laimatakse, probleeme võimendatakse, kohati ka-

sutatakse lausvalet ja lugusid, mille side reaalsuse-

ga on parimal juhul unenäoline. Näiteks omistab

24. novembri Rossiskaja Gazeta Kaitseliidu ülemale

brigaadikindral Meelis Kiilile üleskutse, et „igal en-

dast lugupidav Eesti talumees peaks soetama koju

granaadiheitja või vähemalt kuulipilduja“.

Rääkides Eesti kaitseväe asjadest, on Vene-

maa propagandaväljaanded olnud üsna tundlikud

NATO tegevusele, olgu siis kõne all relvastuse eel-

paigutus või ühisõppused. Rõhutatud on Ameerika

sõdurite ja sõjatehnika viibimist Venemaa piirist

loetud kilomeetrite kaugusel. Samuti on pingsat

huvi pakkunud NATO hävitajate ja ründelennuki-

te saabumine Ämari õhuväebaasi. Seoses Ukraina

sõjaga tõusis möödunud aastal teravalt ja kõige kõr-

gemal tasemel üles tuumaähvarduse teema ja sellest

ajendatud jutud kolmanda maailmasõja võimalik-

kusest. Siinjuures on tänuväärse panuse andnud ka

Lääne ajakirjandus, sest kõige vahedamad kujundid

on Venemaa meediatöötajad noppinud just sealt –

võimalik, et mingit laadi infopesu käigus. Balti riiki-

de puhul rõhutatakse, et konfl ikt Venemaa ja NATO

vahel teeks Balti riikidest peamise sõjatandri.

Üldisematel teemadel on Venemaa Eestit tra-

ditsiooniliselt süüdistanud fašistlike meeleolude

kultiveerimises. Möödunud aastal haagiti selle tee-

ma juurde pagulaskriisi kõrvalnähuna rassism, mil-

le jaoks on küll ka Eesti ise kasutuskõlblikku ma-

terjali välja andnud. Veidi intrigeerival moel said

jutud eestlaste loomuomasest rassismist seostatud

venekeelse elanikkonna diskrimineerimise süüdis-

tustega. Kõige üldisemalt aga kujutatakse Eestit ja

teisi Balti riike nõukogude aja „hiilgusega“ võrrel-

des läbikukkunud ja perspektiivitute riikidena, kust

inimesed välja rändavad, et otsida lihttööd teenin-

dajatena, ning kus diskrimineeritakse vähemusrah-

vuseid ja puudub ajakirjandusvabadus.

Kõikide nimetatud teemade käsitlemisel tor-

kab aga traditsioonilise kommunikatsiooniõpetuse

taustal silma levitatavate sõnumite vastuolulisus.

Ka Eesti kaitseväge puudutavates aasimistes leiab

ühel ja samal teemal vastukäivaid argumente. Nii

on NATO tegevust Balti riikides peetud suureks

ohuks, millele Venemaa on sunnitud vastama kõige

resoluutsemal viisil, teisalt ei loobuta kinnitustest,

et NATO kontingendi kohalolule vaatamata oleks

Balti riikide hõivamine soovi korral päevade küsi-

mus. Eestit kujutatakse kord iseseisvuseta ripatsina

Lääne organisatsioonide russofoobsete plaanide

Venemaa psühholoogiline sõda

HEIGO SOOMANkaitseväe peastaabi

strateegilise kommuni-

katsiooni osakond

< Tätoveering Ukraina paremäärmusliku vabatahtlike pataljoni Azov võitleja peas. Kiiev, 14. august 2015.

86

küljes, teisalt jälle leitakse, et Eesti ja teised Balti

riigid ise püüavad hoida üleval teemat agressiivsest

Venemaast, sest muidu ei pakuks nad enam maail-

male mingisugust huvi.

Venemaa mõjutustegevuse analüüsimisel on

olnud pöördemomendiks 2014. aasta lõpus ilmu-

nud Peter Pomerantsevi ja Michael Weissi raport

„Ebatõelisuse oht“1, milles esitati ideed, et Venemaa

propagandas ei soovita edastada mingit konkreet-

set sõnumit ega veenda kedagi oma väidete õigsuses,

piisab, kui Lääne auditoorium hakkaks kahtlema ka

peavoolu meedias, omaenda valitsuse seisukohtades

ja oma riigi tõsiseltvõetavuses. Ühtlasi on Venemaa

meedial sel viisil olnud võimalik end Lääne jaoks

kujutada kui uuriva ajakirjanduse lipulaeva, kes ei

piirdu tavapäraste käibetõdedega, vaid hoopis su-

keldub sügavamale ja „küsib rohkem“, nagu kõlab

telekanali RT tunnuslause. Venemaa propaganda

ükskõiksusest sõnumite täpse sisu vastu annab tun-

nistust ka möödunud aasta esimeses pooles avalda-

tud netitrolli ülestunnistus2, mille kohaselt töötavad

trollid kolmeliikmeliste tiimidena, mille üks liige

teistele aktiivselt vastu väitleb, soovitavalt küll nii,

et tema väited kõlama ei jääks. Seega on hübriidsõja

tingimustes vastuväited sageli sõnumi loomulik osa

ning katsed vastaspoolest valefaktide aktiivse kum-

mutamise teel võitu saada, võivad ise muutuda pro-

paganda osaks ja täita Venemaa kommunikatiivseid

eesmärke.

Eelöeldu põhjal tundub, et Eesti suunal on ka

hübriidsõja doktriin ise osa õõnestustegevusest en-

1 www.interpretermag.com/wp-content/uploads/2014/11/Th e_Me-

nace_of_Unreality_Final.pdf 2 www.r ferl .org/content/how-to-guide-russian-trolling-trol-

ls/26919999.html

dast. Just seetõttu on tähtis hübriidsõja ideed mit-

te liiga sõna-sõnalt võtta. Nii nagu arusaam sellest,

et Lääne ja Venemaa vahel võib välja kujuneda uus

külm sõda, on peamiselt Venemaa auditooriumile

suunatud sõnum, millega püütakse jätta muljet, et

Venemaa on sõjaline ja poliitiline suurvõim. Kin-

del on aga see, et üks mis tahes vaenuliku riigi või-

maliku õõnestustegevuse eesmärk on ikka riikliku

inforuumi lõhkumine ja usaldamatuse külvamine.

Meie jaoks tähendab see, et kui jätaksime hirmust

Venemaa meedia vastulöökide ees rääkimata jutud,

mis on meile endale avalikus debatis olulised, viik-

sime tegelikkuses ellu sellesama mõjutustegevuse

sihte.

Blogi Propastop tegeleb Eesti-vastase propa ganda paljas-

tamisega.

Eesti ja Venemaa suhted RIA Novosti karikaturisti pilgu

läbi.

VENEMAA PSÜHHOLOOGIL INE SÕDA

87

Ukraina kunstniku Darja Martšenko 2015. aastal valminud teos „Sõja nägu“, mille valmistamiseks kulus 5000

separatistide territooriumilt korjatud padrunikesta.

H e i g o S O O M A N

88

89

Maidani revolutsiooni järgsel perioodil olen viis

korda Ukrainas käinud. Külastasin mitut regiooni,

kohtusin paljude inimestega, nende hulgas Ukrai-

na armee ohvitseride, sõdurite, vabatahtlike ja liht-

inimestega. Tänu Ukraina vabatahtlike pataljoni-

de abile said teoks minu väljasõidud terrorivastase

operatsiooni tsooni (ATO) juunis ja oktoobris 2015.

Nähtu põhjal panin kirja mõningad märkmed, need

puudutavad põhiselt maaväe relvaliikide taktikalisi,

sõjapoliitilisi ja infosõja aspekte.

Strateegiline väljundCarl von Clausewitzi tees, et sõda ei ole kunagi iso-

leeritud akt, käib ka Ukraina konfl ikti kohta, kus on

selgelt eristatav majanduslik, poliitiline, sotsiaalne

ja kultuuriline dimensioon. Lisaks langeb see kokku

Gerassimovi doktriiniga, milles Vene kindralstaap

sätestas, et tulevases relvakonfl iktis on mittesõja-

lised meetmed sõjalistest võimsamad ja efektiivse-

mad. Majanduslikult survestas Venemaa Ukrainat

energeetika vallas, poliitikas toetati opositsioonilisi

jõude, ühiskonda üritati lõhestada sotsiaalsel ja rah-

vuslikul pinnal. Seda kõike tehti ühe eesmärgi ni-

mel – murda ukrainlaste kaitsetahe ja võitlusvaim.

Ukraina armee1991. aastal Nõukogude armee väeosade ukrainas-

tamise teel loodud Ukraina rahvusarmee kannatas

pideva reformimise protsessi all, mistõttu langes ar-

mee lahinguvõime mitmekordselt. Lahingutehnika

müüdi aastatega välismaale või tassiti laiali koha-

peal, sõjalist väljaõpet ei toimunud, armee maine oli

ühiskonnas halb. Kutsealused hoidsid teenistusest

kõrvale või ostsid end sellest vabaks, ohvitseride ja

isikkoosseisu seas levisid aga joomarlus, korrupt-

sioon, riigireetmine ja vargused. Võimalikku sõja-

list konfl ikti peeti ebatõenäoliseks, relvajõududel

puudus doktriin ja ühine arusaam tulevase konf-

likti iseloomust. Venemaad käsitles Ukraina sõjaväe

juhtkond liitlasena ja enamik vägesid oli koondatud

läänepiirile.

Vabatahtlikud pataljonidEsimesed vabatahtlikud relvagrupid tekkisid Mai-

dani omakaitse liikmetest, seejärel formeeriti erine-

vate poliitiliste parteide ja ühiskondlike aktivistide

relvagrupid. Vaid käsitulirelvadega relvastatud ja

puudulikult varustatud vabatahtlikud pataljonid

suutsid konfl ikti algul edukalt vastu seista separatis-

tide relvaformeeringutele Ida-Ukrainas, andes riigile

aega mobilisatsiooni läbiviimiseks sisemaal ja regu-

laararmee üksuste koondamiseks konfl iktipiirkonda.

Minski kokkulepete alusel allutati 2015. a kevadel

vabatahtlikud üksused poolsunniviisiliselt riiklikele

jõustruktuuridele ja viidi konfl iktipiirkonnast välja.

Praegu on määratlemata Ukraina vabatahtlike ük-

suste tulevik ja nende kasutamine riiklikes huvides.

Formaalselt riiklikesse jõustruktuuridesse integree-

rituna säilitavad nad oma lahinguvõime, täiendavad

relvastust ja varustust ning õpetavad välja isikkoos-

seisu. Muret tekitab aga vabatahtlike jätkuv eba-

lojaalsus riigivõimule ning nende mõjutatavus polii-

tiliste ja ühiskondlike gruppide poolt.

VastaneAlgselt mõne spordiklubi baasil, elukohajärgselt

või välismaistest vabatahtlikest formeeritud üksu-

sed said varustuse Venemaalt ja esialgse relvastuse

Krimmis Ukraina sõjaväekontingendilt ära võetud

relvade ja soomustehnika näol. Valdavalt tegutsesid

Märkmeid Ukraina sõjast

IGOR KOPÕTINnooremleitnant,

magister

kaitseväe ühendatud

õppeasutused

90

paindliku struktuuriga konkreetse lahinguülesan-

de täitmisele orienteeritud pataljonisuurused gru-

pid. Pataljoni suurus võis olla 300–500 võitlejat, see

omakorda jagunes operatiivtaktikalisteks ja lahingu-

toetuse gruppideks (suurtükid, tankid). Operatiiv-

taktikalised grupid olid jao-, rühma- või roodusuu-

rused ja neile liidendati raskerelvad.

Üksuste juhid olid isehakanud, kuid karismaa-

tilised välikomandörid, kelle hulgas oli nii Ukraina ja

Vene sõjaväeteenistuse taustaga mehi kui ka poolkri-

minaalset elementi. Üksuste juhtimist toetasid Vene-

maalt saadetud GRU1 ja VDV ohvitseride grupid. Kui

esialgu saatis Venemaa Föderatsioon oma sõjaväelasi

väikeste gruppidena, siis Ilovaiski lahingust alates

2014. a augustis saadeti Donbassi piirkonda juba

pataljonisuurused üksused koos tabelrelvastuse ja

1 GRU – Venemaa Föderatsiooni sõjaväeluure (Glavnoje razvedõ-

vatelnoje upravlenije); VDV – Venemaa Föderatsiooni õhudes-

santväed (Vozdušno-desantnõje voijska); FSB – Venemaa Fö-

deratsiooni föderaalne julgeolekuteenistus (Federalnaja sluzba

besopasnosti)

-varustusega. Üldjuhul kasutati Vene sõjaväelasi rel-

vaspetsialistidena, kohalikke separatiste kulutati aga

lihtsõduritena. Ukrainlaste tagalas tegutsesid aktiiv-

selt FSB koordineeritud terroristlikud grupid, kelle

sihtmärgid olid riigi strateegilised kommunikatsioo-

nisõlmed – sillad, teetruubid, raudteed.

Sõjategevuse iseloomSõjategevuse iseloom taktikalisel tasandil vaheldus,

oli kohati dünaamiline, kohati aga positsiooniline,

olles seotud konkreetsete maastikupunktidega. La-

hinguruum oli nii avamaastik kui ka asustatud alad

(linn, alev, aedlinn). Pidevat rindejoont polnud, väe-

üksused kontrollisid maastiku võtmepunkte, mille

vahel tehti manöövreid.

JuhtimineKui ATO ja lahingusektori juhtkond tegi üldist pla-

neerimist, siis pataljoni lahingutegevust juhiti tihti

kohapeal, mil pataljoniülem ja rooduülemad olid oma

MÄRKMEID UKRAINA SÕJAST

Aidari pataljoni võitleja protestimas pataljoni laialisaatmisotsuse vastu Ukraina kaitseministeeriumi väravas Kiievis

2. veebruaril 2015.

91

allüksuste lahingurivistuses. Lahingu juhtimiseks ka-

sutati raadiosidet (kuni 5 km), mobiiltelefone ja käsk-

jalgu, traatsidet ega motolaskureid ei kasutanud. Mõ-

ned üksused kasutasid lahingujuhtimiseks ja kaudtule

tellimiseks vabatahtlike abiga soetatud lahinguvälja

juhtimissüsteemi tarkvara (Battlefi eld Command and

Control System). Lahingu juhtimisel kasutati lisaks

sõjaväe topograafi listele kaartidele ka Google Mapsi

väljaprinditud kaarte või mehitamata õhusõidukite

tehtud aerofotosid. Otsuste tegemisel välditi üldjuhul

käsubürokraatiat.

Jalaväe taktikaRoodu ja pataljoni tasandil sõditi tihti vana Nõuko-

gude armee lahingumäärustiku reeglite järgi, kuid

rühma ja jao tasandil rakendati aina rohkem NATO

põhimõtteid ja püsitoiminguid. Nii põhineb jalaväe

tegevus lahingupaari või -kolmiku kasutamisel.

Allüksuste struktuuri muudeti ülesandest lähtuvalt,

pideva rindejoone puudumisel osutus efektiivseks

mobiilsete luure-diversioonigruppide kasutamine

kuni 20 km ulatuses vastase kaitse sügavusse. Kait-

sel keskenduti võtmepunktide hoidmisele (asulad,

teesõlmed) ning pealetungilahingus toetati kerge-

jalaväge (vabatahtlikud) tankidega.

Teedele paigutatud kontrollpostid mehitati

rühmasuuruste üksustega ja neid tugevdati soo-

mustehnika või tankidega. Kontrollpostidel oli

ringkaitse põhimõttel ehitatud kaevikute süsteem

ja oma tankitõrjevõimekus.

Vastane seadis üldjuhul oma varitsused üles

teede äärsetes metsaribades, kus kasutati nii jala-

väerelvi AGS-17 kui ka laskurite taha paigutatud la-

hingumasinaid või tanke. Kolonnide suunamiseks

kasutati palke ja langetati puid, markeriteks okste

külge riputatud kilekotte.

Jalaväe relvastusJalaväe relvadest olid konfl iktipiirkonnas kõige roh-

kem levinud Kalašnikovi-tüüpi käsitulirelvad kaliib-

I g o r K O P Õ T I N

OSCE vaatleja jälgib 5. oktoobril 2015 Luganski piirkonnas Ukraina tankide tagasitõmbumist kontakttsoonist Nizne küla

lähistel.

92

riga 7,62 ja 5,45 mm. Oli ka üksikuid Teise maailma-

sõja aegseid relvi nagu näiteks raskekuulipilduja

Maxim M1910, kuulipilduja DP-27 ja vintpüss Mos-

sin M1891/30. Väga populaarsed olid vintrauaalu-

sed granaadiheitjad, käsigranaadid ning jalaväe tule-

toetusrelvana automaatgranaadiheitjad. Toetusrel-

vadena kasutati kõige tihedamini granaadiheitjaid

Muhha, tankitõrjesüsteeme Fagott ja Konkurss,

82 mm miinipildujaid ja õhutõrjekahureid ZU-23-2,

mis osutusid väga efektiivseks maasihtmärkide hä-

vitamisel. Separatistidel olid uuemad Venemaa rel-

vad, nende seas 100. seeria Kalašnikovi automaadid

ja 12,7 mm raskekuulipildujad Kord.

Tankid ja soomustehnika kasutamineUkraina kasutas konfl iktipiirkonnas enamasti

T-64-tüüpi tanke, separatistid T-72 vanemaid mu-

deleid. Soomukitest olid levinud nii nõukogude pä-

ritolu soomusmasinad BTR-80, BRDM-2, BMP-1 ja

BMP-2 kui ka uuemad Ukrainas toodetud BTR-4,

BMM ja Spartani soomukid. Tanke kasutati jalaväe

toetuseks kaitses ja rünnakul, objektide kaitsel, pat-

rullis, kolonnide kaitsel ja tankitõrjerelvana. Soo-

mukeid kasutati nii laskurite transportimisel kui ka

tuletoetuseks.

TankitõrjeTankitõrjes kasutati tankitõrjerelvi Fagott ja Kon-

kurss, mis näitasid häid tulemusi ka kindlustatud

positsioonide ja tulepunktide hävitamisel. Vastase

soomustehnika hävitamiseks eelistati lasta vähe-

malt kahelt positsioonilt korraga, sihtides torni ja

rataste vahele ülemise roomiku kohale. Kasuta-

ti ka Teise maailmasõja aegseid optilise sihikuga

14,5  mm Degtjarjovi tankitõrjepüsse PTRD, mil-

lega suudeti hävitada vastase tehnikat kuni 1500 m

kauguselt. Mõlemad pooled kasutasid massiliselt

100 mm tankitõrjekahureid MT-12 Rapiir.

MÄRKMEID UKRAINA SÕJAST

Grupp patriootiliselt meelestatud võitlejaid terrorismivastase operatsiooni tsoonis suvel 2015.

93

Suurtükiväe tegevusUkraina sõda on äärmiselt kaudtulekeskne. Põhili-

selt kasutati 82/120 mm miinipildujaid, 122/152 mm

haubitsaid, reaktiivmiinipildujaid Grad ja liikur-

suurtükke, aga vahel ka Uragane ja Smertše. Sõl-

tuvalt sektorist ja lahingu iseloomust suurtükiväe

ülesanded erinesid, kuid kõige levinum oli suur-

tükiväeduell positsioonisõja oludes, kus eelkõige

üritati maha suruda vastase suurtükid ja alles see-

järel anda tuld teiste sihtmärkide pihta. Märkimist

väärib, et sõja viimasel etapil põhjustas üle 90% vas-

taspoolte kaotustest just kaudtuli. Tihti olid suur-

tükiväe positsioonid paigutatud elurajoonidesse,

kasutati ka kiiresti positsioone vahetanud üksikuid

BM-21 Grad-süsteeme ja veoautodele paigutatud

miinipildujaid. Tulejuhtidena leidsid rakendust se-

paratistidele kaasa tundnud kohalikud, kes, olles

läbinud vaenlase juurest kiirkoolituse ja naasnud

üle rindejoone koju, juhtisid tuld, kasutades selleks

valdavalt mobiilsidet. Efektiivselt kasutati ka mehi-

tamata õhusõidukeid ja üksikmiinipildujate avasta-

miseks tarkvaraga ühendatud helipüüdureid.

PioneeritegevusMõlemad konfl iktipooled rajasid täisprofi ilis kae-

vikud, tulepunktid, majutuspunkrid, laskemoona-

punkrid ja jooksukraavid. Asulates ehitati vaat-

luspunktid, tulepositsioonid ja meditsiinipunktid

majadesse. Tõkestamisel ehitati mullast tankitõrje-

tõkkeid, õhiti maantee- ja raudteesillad. Miiniolu-

kord oli konfl iktipiirkonnas üsna stabiilne. Kasutati

enamasti MON suundmiine, POMZ-tüüpi ringtoi-

melisi statsionaarseid miine, TM-tüüpi tankitõrje-

miine ja fugasse kaevandustest võetud nõrgendatud

toimega brisantlõhkeainega. Esines peibutusmiine

ja demineerimisvastaselt paigaldatud miine. Tanki-

miinide kasutamisel oli vastase tegevus standardne.

I g o r K O P Õ T I N

Separatistid tulistamas reaktiivmiinipildujatest Grad Gorlivkas Donetski oblastis 18. veebruaril 2015.

94

VälimeditsiinKonfl ikti alguseks ei olnud Ukraina armee meditsii-

niteenistus võimeline oma ülesandeid täitma. Väli-

meditsiini õpetamist mobiliseeritutele ja esmaabi

osutamist eesliinil korraldasid vabatahtlikud. Esi-

algu veeti haavatuid soomustamata transpordil või

hääletati tagalasse sõitnud juhuslike sõjaväeautode-

le. Selline kaos põhjustas lisakaotusi haavatute eva-

kueerimise ajal ja ka haavatute teadmata kadumist.

Lahingukogemuste saades hakati haavatuid enne abi

osutamist pildistama ja markeerima, evakueerimisel

kasutati eelistatult soomustatud transporti. Sõja vii-

masel etapil avati igas sektoris välihospidal ja inten-

siivistati koostööd rindelähedaste tsiviilhaiglatega,

kus osutati abi mõlema sõdiva poole võitlejatele.

Statistika järgi oli üle 70% haavadest kuulidest

ja kildudest põhjustatud, järgnesid traumad, põletu-

sed, stress ja segahaavad. 60% haavadest olid seotud

jäsemetega ja üle 60% haavatutest olid mobiliseeri-

tud. Need numbrid peegeldavad lahingute iseloomu

ja ka Ukraina armee väljaõpet. Haavade iseloom

sõltus oluliselt lahingute iseloomust, see omakorda

erines lahingusektorite järgi.

Tsiviil-sõjaline koostööUkraina vägede koondumisel piirkonda tekkisid

raskused kohalike elanikega läbisaamisel. Suurem

osa kohalikke toetab jätkuvalt separatiste ning edas-

tab neile luureinformatsiooni Ukraina vägede koh-

ta. Sõjaliste operatsioonide läbiviimist raskendas

asjaolu, et suuremat osa elanikkonnast ei suudetud

evakueerida. Kohalikud elanikud viibivad lahingu-

piirkonnas alaliselt alates 10 kilomeetrist kontakt-

joonest ning ületavad seda iga päev. Vastane kasutas

Ukraina-vastaselt meelestatud kohalikke elanikke

oma operatsioonide läbiviimisel ka elava kilbina.

MÄRKMEID UKRAINA SÕJAST

Ukraina sõda on äärmiselt kaudtulekeskne, palju kasutatakse 122 mm haubitsaid.

95

Info- ja psühholoogilised operatsioonidKõik vastase sõjalised operatsioonid toimusid võim-

sa meediatoetuse saatel, sõnumite edastamisel ka-

sutati lisaks Venemaa infokanalitele ka kohalikke

Ukraina kanaleid. Ukraina-vastase tegevuse alu-

seks kasutati kunstlikult loodud ja meedias võimen-

datud ajaloonarratiivi – „Ukrainlased pole mingi

rahvus, vaid vene rahvuse osa“, mille järgi on Uk-

raina ajalooliselt ebaõnnestunud riik ning sisuliselt

kuulub Venemaale. Tihti sattusid Ukraina sõdurid

Vene mõjutustegevuse või infooperatsioonide ohv-

riks langenud pereliikmete või sõprade surve alla.

Kuna Ukraina armees kommunikatsioon ei tööta-

nud, kasutas vastane olukorda ja külvas paanikat

erinevate kuulujuttude levitamisega ajalehtede, te-

levisiooni, interneti ja sotsiaalvõrkude kaudu. Kõik

ATO-sse roteerunud uued Ukraina sõdurid said pe-

rioodiliselt separatistidelt ähvardava sisuga SMS-e

ning esines ka juhtumeid, kus rindel olnud sõdurite

omakseid ähvardati telefoni teel.

KokkuvõteUkraina relvakonfl ikt näitab hübriidsõja efektiiv-

sust ja paljastas Venemaa uute meetmete kasutamist

oma strateegiliste ja taktikaliste eesmärkide saavu-

tamiseks. Kuna asume Ukrainaga ühes kultuuri-

ruumis ja meil on ühine naaber – Venemaa Föde-

ratsioon, tuleb meil sellest sõjast kindlasti õppida.

Seda enam, et sealne relvakonfl ikt erineb suuresti

meie kaitseväe poolt Iraagis ja Afganistanis koge-

tust. Ukraina konfl ikt näitas ka seda, et kogu riigi

sõjalise okupeerimise asemel võidakse rakenda-

da meie vastu meie oma ühiskonna lahkhelisid ja

vastuolusid ning seda selliselt, et riik võib langeda

kaosesse. Tänapäeval pole oluline tankitõrjeraketi

laskekaugus, vaid eeskätt selle operaatori meelsus

ja kaitsetahe. Usun, et Ukraina konfl ikti analüüs ja

sellest tehtavad järeldused suudavad teha meie riigi-

kaitse efektiivsemaks.

I g o r K O P Õ T I N

Tuvid ja Ukraina rahvusvärvides Lenin Kramatorskis 11. veebruaril 2015.

96

97

Küsimustele vastab 1. jala-väebrigaadi ülem kolonel-leitnant Veiko-Vello PalmPalun selgitage, mida soomusmanöövervõime

endast kujutab ning miks selle arendamine Eesti

kaitseväele vajalik on.

Lahinguväljal tegutseva üksuse edu tagavad

kolm komponenti: tulejõud, manöövervõime ning

kaitstus. Ka kergejalaväe üksustel on olemas tule-

jõud ning manöövervõime, kuid samas on nad puu-

dulikult kaitstud nii vastase otse- kui ka kaudtule-

relvade eest. See tähendab, et manöövrite soorita-

mine võtab tunduvalt rohkem aega, kuna kaitstust

saab tagada kas üksuste hajutamise või välikind-

lustamise teel. Soomuskaitsega üksused seevastu

vajavad tegevuse ettevalmistamiseks vähem aega ja

seetõttu suudavad lahinguväljal tegutseda ka mär-

gatavalt agressiivsemalt.

Nüüdisaegsete lahingute rütm on kiire ning

ülesandeid on vaja lahendada ka brigaadi raames

võimalikult väikse ajakuluga. Ajakriitiline on näi-

teks vastase välja tõrjumine positsioonidelt, mis

looksid neile eelise edaspidistes lahingutes. Samuti

kui reke avastab lahinguväljalt sobivad sihtmärgid,

ei ole aega põhjalikeks ettevalmistusteks, vaid tu-

leb kiirete vasturünnakutega tegutseda kohe ja ära

kasutada soodsat, sageli üürikest, ajaakent. Selleks

ongi vaja parandada ning täiustada eelmainitud

kolme komponenti: tulejõudu, manöövervõimet ja

kaitstust. Lahingsoomukite CV9035 kasutuselevõtt

on Eesti kaitseväele selles kontekstis suur samm

edasi.

Soomusüksused on olnud maaväe lahingu-

tegevuse tähtsad elemendid juba alates Teisest maail-

masõjast. Traditsiooniliselt on soomusüksuste silma-

paistvaimad esindajad olnud tankid, mis – olles

küll väga võimekad relvasüsteemid – ei ole siiski ai-

nukesed masinad, mis soomusüksuse võivad moo-

dustada. Alati ei ole vaja tanki võimast pearelva või

ülitugevat soomust, piisab lihtsalt suurest tulejõust

ja heast soomuskaitsest ning seetõttu on moodne

jalaväe lahingumasin paljudes olukordades isegi

universaalsem kui tank. Tankiüksuse manöövri-

kiirus väheneb tunduvalt, kui seda ei saada sarnase

mobiilsusega soomustatud jalavägi. Olemasolevad

PASI-tüüpi soomustransportöörid suudavad tanke

toetada vaid väga piiratud määral, seega usun, et

moodsatest jalaväe lahingumasinatest alustamine

oli õige otsus.

Tunnistan, et soomusmanöövervõime on mõ-

neti ebamäärane ja laialivalguv mõiste, kuid samas

on selle tähendus 1. jalaväebrigaadi jaoks vägagi

konkreetne. See on brigaad, mille alla kuulub üks

mehhaniseeritud, jalaväe lahingumasinatega rel-

vastatud ja vajalike toetusmasinatega varustatud

pataljon, kaks soomustransportööridel liikuvat

jalaväepataljoni, brigaadiga liidetud Kaitseliidu

kergejalaväe üksused, mida kasutatakse tähtsate

maastikukohtade hoidmiseks ning manööverele-

menti toetavad üksused. Viimaste hulka kuuluvad

nii rekeüksused (tulevikus varustatud UAV-ga),

suurtükiüksused (tulevikus relvastatud liikursuur-

tükkidega), õhutõrje-, pioneeri- ning tagalaüksused.

Brigaadiülemana ja hingelt tankistina loodan, et tu-

levikus kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu ka oma

tankiüksus. Jalaväe lahingumasinate tugevdamine

Soomusmanöövervõime arendamine 1. jalaväebrigaadis

VELLO-VEIKO PALMkolonelleitnant

1. jalaväebrigaadi ülem

98

tankidega võimaldab lahinguväljal käituda veelgi

agressiivsemalt ja otsustavamalt.

Kui võimekas CV9035 võrreldes oma analoo-

gidega tegelikult lahinguväljal on?

Võib öelda, et tänapäeva jalaväe lahingumasi-

nate seas on CV9035 moodsaim: tema mobiilsus ja

maastikuläbivus on parem kui enamustel soomus-

masinatel, sealhulgas ka lahingutankidel. Samuti on

lisasoomusega CV9035 kaitstus võrreldav vanema

põlvkonna tankidega. Lahingumasinal on võim-

sad jälgimisseadmed ja moodne automaatne sihti-

missüsteem koos otsingu-hävitus (hunter-killer)

võimega, mis võimaldab ka liikuval soomukil ilma

probleemideta tabada kilomeetrite kaugusel asuvat

liikuvat sihtmärki. Pearelva muudab äärmiselt tõ-

husaks programmeeritav laskemoon (KETF – Kine-

tic Energy Time Fuze), mida saab plahvatama pan-

na kas kontaktil sihtmärgiga, enne sihtmärki või

pärast sihtmärgi läbistamist. See on ohtlik ükskõik

millisele vastase sihtmärgile: isegi kui laskemoon ei

läbista sihtmärgi soomuskaitset, viib ta rivist välja

vaatlusseadmed, sihikud ja antennid, mis paikne-

vad tänapäeva soomusmasinatel enamasti väljas-

pool kere. Lahingumasina aktiivne kaitsesüsteem

annab meeskonnale kohe märku, kui masin on sihi-

kule võetud, jättes aega ohule reageerida.

Lahinguväljal toetavad lahingumasinatega

relvastatud Scoutspataljoni brigaadi kaudtule- ja

tankitõrjeüksused ning liitlaste õhuväeüksused.

Seejuures on suur tähtsus olukorrateadlikkusel, mis

kindlustab hea ülevaate lahinguruumist; brigaadi

kontekstis tagaksid selle erinevad sensorsüsteemid,

sealhulgas UAV-d.

Lahingsoomukite vastupidavusest rääkides

võiks mainida, et kuna tegu on kõrgtehnoloogilise

relvasüsteemiga, siis peame ka sellega vastavalt üm-

ber käima. Hirmu, et keeruline tehnika võib alt ve-

dada, ei ole põhjust tunda, kuna kõik süsteemid on

dubleeritud ja töötavad seni, kuni on olemas inimene,

kes neid juhib. Sellele vaatamata peab tehnika hool-

Lahingusoomukid CV9035 Eesti vabariigi 97. aastapäeva paraadil Peetri platsil Narvas 24. veebruaril 2015, toona veel

Hollandi värvides.

SOOMUSMANÖÖVERVÕIME ARENDAMINE 1 . JALAVÄEBR IGAADIS

99

dusele ja korrashoiule suurt tähelepanu pöörama.

Milliseid funktsioone hakkavad täitma Nor-

rast hangitud platvormidele ehitatavad toetussoo-

mukid?

Norrast hangitud CV90 kered kohandatakse

ümber erinevate toetussoomukite funktsioonide

täitmiseks. Suuremaid töid nõuavad miinipilduja-

soomukid, tulejuhtimissoomukid, haavatute trans-

portimiseks kannatanu evakuatsioonisoomukid,

samuti juhtimispunktisoomukid. Erinevate rel-

vameeskondade ja laskemoona transportimiseks

mõeldud soomukid vajavad vaid vähemat kohanda-

mist.

Fakt, et nii Hollandist hangitud lahingmasinad

kui ka Norrast hangitud toetussoomukid on mõle-

mad sama tüüpi ehk CV90 platvormil, lihtsustab

tunduvalt väljaõppe läbiviimist, sest ei mehhaani-

kud ega juhid ei vaja tegutsemiseks lisaõpet. Tulene-

valt varuosade ristkasutuse võimalusest lihtsustub

samuti soomukite logistiline toetus nii rahu- kui ka

sõjaaja tingimustes.

Kui ruttu ning millistes etappides läheb

Scoutspataljon üle motoriseeritud üksuseks, mis

on varustatud SISU XA-188 soomustransportöö-

ridega, mehhaniseeritud üksuseks, mis on varus-

tatud 2016. aasta sügisel Eestisse jõudvate lahin-

gumasinatega CV9035?

Üleminek tegelikult juba käib. Praegusel het-

kel oleme ettevalmistuse etapis, koolitades spetsia-

liste ja luues tingimusi ülemineku sujuvaks jätku-

miseks. Scoutspataljoni ümberrelvastamine toimub

allüksuste ehk kompaniide kaupa ning esimesega

alustame juba selle aasta lõpus. Kõigepealt koolita-

takse lahingumasinate spetsialistid ja meeskonnad

ning seejärel alustatakse jalaväeüksuste väljaõpe-

tamisega. Eelmise aasta kevadel Soomes CV9030

koolituse läbinud instruktorid viibivad praegu välja-

õppel Hollandis ning on selle aasta lõpuks valmis

oma teadmisi teistele edasi andma.

Soomusüksustega lähemalt kokkupuutunud

V e l l o - V e i k o P A L M

14. märtsil 2015 saabus Tapale Ameerika Ühendriikide maaväe tankirühm tankidega M1A2 Abrams. Kaitseväelaste huvi

saabunud raske soomustehnika vastu oli suur.

100

kaitseväelasi on meil tegelikult juba praegu mitu,

sest Eesti kaitseväe ohvitseridele ja allohvitseridele

on välismaal juba aastaid antud vastavat väljaõpet.

Näiteks oleme nii mina kui ka praegune Scouts-

pataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo mõ-

lemad lõpetanud Soome soomuskooli. Vähemalt

neli kaitseväelast on lõpetanud sarnased kursused

Ameerika Ühendriikides.

Paralleelselt lahingusoomukitele üleminekuga

toimub ka Scoutspataljoni ümberpaiknemine Pal-

diskist Tapale. Kolimise põhjus on paremad välja-

õppetingimused ning keskpolügooni lähedus. Kait-

seväe keskpolügooni planeeritud laiendustegevuste

lõppemisel on seal võimalik läbi viia enamikke

CV9035 laskeharjutusi.

Soomusmanöövervõimega seotud väljaõppe

läbiviimiseks on 1. jalaväebrigaadi koosseisu loo-

dud ka eraldi struktuuriüksus, mis kannab nime

soomuskool.

Millised muud arendustegevused peale soo-

mukite soetamise ja isikkoosseisu väljaõppe on

1. jalaväebrigaadil seoses soomusmanöövervõime

arendamisega lähiaastatel plaanis?

Lahingsoomukite eduka kasutuselevõtu eeldu-

seks on olemasoleva infrastruktuuri parandamine

ja täiendamine. Taristu puhul on oluline mainida,

et kogu loodav tervik toetab ka raskemate masinate

kasutamist, parandades ühtlasi ülejäänud brigaadi

väeüksuste ning liitlaste väljaõppetingimusi.

Esimeste objektidena valmivad sel aastal ma-

sinate hoolduseks ja väljaõppe läbiviimiseks mõel-

dud garaažid. Scoutspataljoni kolimist toetavad ka

2017. aastal ja hiljem valmivad uued kasarmud ning

Tapa linnaku äärele planeeritava lähiharjutusala ra-

jamine. Tapa linnakut hakkab tulevikus kaitseväe

keskpolügooniga ühendama otsetee, mis tähendab

esiteks lühemat sõiduaega ja väiksemat kütusekulu

ning teisalt võtab see ära koormust kohalikelt tee-

delt. Osana Tapa linnaku arendustöödest rajatakse

vanasse linnakusse viiv raudteelõik, mida saavad

SOOMUSMANÖÖVERVÕIME ARENDAMINE 1 . JALAVÄEBR IGAADIS

Aasta lõpul Eestis viibinud Ameerika Ühendriikide 155 mm kaliibriga liikursuurtükid Paladin M109A6 sooritasid

lahinglaskmisi kaitseväe keskpolügoonil. 27. november 2015. 

101

kasutada ka liitlasüksused oma rasketehnika kohale-

toimetamiseks.

Küsimusi esitas reamees Sander Mändoja.

Mullu Eestis viibinud Ameerika Ühendriikide tankiüksused osalesid suurõppusel Siil ning tegelesid taktikalise ja laskealase

väljaõppega kaitseväe keskpolügoonil. 14. november 2015.

V e l l o - V e i k o P A L M

102

103

Vastavalt riigikaitse arengukavale 2013–2022 re-

organiseeriti 1. augustil 2014 Lõuna kaitseringkond

ümber 2. jalaväebrigaadiks. Tegu pole pelgalt nime-

vahetusega, vaid uue ning kasvanud ambitsiooniga

kaitseväes, mille eesmärk on välja arendada kiirelt

kasutatav, täielikult mehitatud, relvastatud ja varus-

tatud üksus, mida saaks vastase ootamatu sissetun-

gi korral kohe rakendada.

Jalaväebrigaadi struktuurile üleminek andis

meile võimaluse tugevdada erinevate relvaliikide

vahelist koostööd. Brigaad koosneb jalaväe-, suur-

tükiväe-, õhutõrje-, pioneeri-, luure-, tankitõrje-,

side- ja tagalaüksustest ning staabist, mis moo-

dustavad üksteist lahinguväljal toetava orgaanilise

terviku. See on struktuur, mis loodud sõdima eri-

nevates lahinguliikides ja -oludes ning on vastasele

suurem peavalu kui samad üksused eraldivõetuna.

Seni on kaitseväe mõlemad jalaväebrigaadid

olnud üsna sarnase väljaõppe ja võimaliku lahingu-

lise kasutamisega, kuid nüüd arendab 1. jalaväebri-

gaad jõudsalt välja soomusmanöövri võimet ja on si-

suliselt muutumas mehhaniseeritud formatsiooniks.

Lähtuvalt sellest on 2. jalaväebrigaad silmitsi uute

katsumustega, sest mehhaniseeritud ja kergejalaväe

kasutamine ning nende toetus lahinguväljal erineb

üksteisest oluliselt. Varem oleme lahingutoetuse ja

tagala osas tuginenud kolleegide kogemustele, kuid

nüüd on tekkinud olulised erinevused, mis nõuavad

2. jalaväebrigaadi tegevväelastelt oluliselt suuremat

panustamist võimearenduse protsessidesse.

Üks olulisem katsumus meie brigaadil on sü-

vendada koostöövõimekust liitlastega. Siinkohal ei

pea ma silmas kamraadide vahelist head läbisaa-

mist, vaid staabitöö ja taktikaliste protseduuride,

sidelahenduste ja muude tehniliste aspektide osas

ühtsete arusaamade ja ladusa koostegevuse saavu-

tamist. Kõlab küll lihtsalt, kuid tegelikult on ras-

kesti saavutatav ning kord juba omandatud oskuste

ja koostöö hoidmine nõuab nende sagedast kasuta-

mist ja järjepidevat harjutamist. Koostöö on väga

oluline, kuna potentsiaalne tulevikukonfl ikt eeldab

kaitseväelt liitlastega koos tegutsemist, ühiseid tege-

vuskavasid ja arusaamu. Praeguseks on 1. jalaväeb-

rigaadil toimiv koostöö Taani diviisiga, mille raa-

mes kaasatakse brigaadi nende väljaõppeharjutuste-

le. Ka 2. jalaväebrigaad vajab oma juhtimisvõime ja

koostegevuse arendamiseks samalaadset koostöös

liitlastega toimuvat süsteemset väljaõppevõimalust.

2. jalaväebrigaad pole veel täielikult kõige la-

hingupidamiseks tarvilikuga varustatud. Meie iga-

päevase väljaõppe kitsaskoht on harjutusväljade ja

eriti lahinglaskmispaikade puudus. Konkureerime

koos teiste kaitseväe, Kaitseliidu ja liitlaste üksus-

tega valdavalt Põhja-Eestis asuvatele väljaõppe-

võimalustele. Pikalt on olnud arutelu Nursipalu

harjutusvälja väljaehitamise üle, see annaks olulist

kokkuhoidu transpordikuludelt ja väljaõppele ku-

luvalt ajalt ning võimaldaks tõhustada ajateenijate

väljaõpet kohapeal.

Lisaks materiaalsele ja ajalisele kokkuhoiule

annaks väljaehitatud Nursipalu kompleks tulevi-

kus võimaluse harjutada tiirulaskmiste kõrval ka

lahinglaskmisi – eelkõige liikumist ja tuld, võimal-

daks kasutada relvastuses olevaid miinipildujaid,

tankitõrje granaadiheitjaid ning seal oleks ka koht

käsigranaatide heitmiseks ja kuni 10  kg laengute

lõhkamiseks. Kõik see võimaldaks suure osa ajatee-

nijate väljaõppest läbi viia Võru lähedal ning toe-

taks reservõppekogunemiste kõrval ka KVÜÕA ja

EERO REBOkolonel

2. jalaväebrigaadi ülem

2. jalaväebrigaad – arengud ja proovikivid

< Sõduri baaskursuse lõpueksam Kuperjanovi jalaväepataljonis 26. augustil 2015.

104

kaitseliitlaste väljaõpet piirkonnas.

Kuigi harjutusväljade osas on üksteisemõist-

mist ja kohalike toetust nappinud, on laiapindse

riigikaitse muudes tegevusliinides koostöö siiski

hõlbus ja viljakas. Oleme teinud regulaarset koos-

tööd tsiviilsektoriga, seda nii reaalsete olukordade

lahendamisel kui ka erinevatel koostööharjutustel.

Samas on meie põhitegevus siiski sõjaks valmistu-

mine. Tagame relvastuse, tehnika, varude valmis-

oleku ning plaanide olemasolu, millega seonduvalt

on oluline jätkusuutlikult arendada ning alal hoida

teadmisi, oskusi ning vilumusi.

Möödunud aasta suurim õppimiskoht oli ke-

vadine suur õppus Siil 2015, millest 2. jalaväebri-

gaad võttis osa oma jalaväeüksustega ning mille

peamine hinnatav tegevus oli üksuste formeerimi-

ne. Õppus oli meie jaoks igati edukas, eriti positiiv-

seks saab lugeda 110% reservväelaste osalemist. Edu

on kahtlemata seegi, et õppus tõi välja hulga kitsas-

kohti, mille kõrvaldamiseks tuleb meil teha tööd ja

mis sageli nõuavad ka täiendavaid kulusid. Näiteks,

praegu veel ajaraamidesse mahtuv formeerimis-

protsess vajab üle vaatamist, et vältida liialt pikka-

de järjekordade tekkimist formeerimiskeskustes ja

tagada üksuste võimalikult kiire lahinguvalmiduse

saavutamine.

Meie brigaad on enamasti reservväelastest

koosnev üksus ja sellest lähtuvalt tuleb kõigi tase-

mete ülematel nendega pidevalt suhelda. Reserv-

väelane peab olema võimalikult hästi informeeritud

oma sõjaaja ülesannetest ja eesseisvatest õppekogu-

nemistest ning une pealt teadma, kuhu tal mobi-

lisatsiooni korral tuleb minna. Seega on meie üks

prioriteet reservväelastega suhtlemine, et hoida

neid kursis brigaadi arengutega ning seeläbi neid

motiveerida andma suuremat isiklikku panust riigi-

kaitsesse.

Püüame laiendada oma kaadrivaliku võimalu-

si ja leida reservist motiveeritud ning aktiivseid üle-

maid sõjaajaüksustele. Selleks oleme kaasanud Eesti

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras kohtus 6. mail 2015 suurõppusel Siil osalevate 2. jalaväebrigaadi

kaitseväelastega.

2. JALAVÄEBR IGAAD – ARENGUD JA PROOV IK IV ID

105

reservohvitseride kogu, kelle abil loodame meie te-

gevusse uusi reservväelasi integreerida.

Oluline prioriteet meie jaoks on tegelemine

mittekonventsionaalsete ohtudega ja enese kursis

hoidmine arengutega selles vallas. Et kogu maa-

ilmas on suurenenud tavatu sõjapidamise tähtsus,

tuleb ka meil arendada oma võimeid nende ohtu-

dega toimetulekuks. 2015. a sügisel viisime sel tee-

mal koostöös Kaitseliidu, KVÜÕA ja liitlastega läbi

ulatusliku julgeolekuõppuse selgitamaks välja ole-

masolevaid teadmisi ja leidmaks üles kitsaskohad.

Õppuse tulemina selgus, et kuigi meie võimekus

tegeleda mittekonventsionaalsete ohtudega on kas-

vanud, tuleb teha veel palju tööd, et leida õppuse

käigus ilmnenud kitsaskohtadele konstruktiivsed

lahendused.

Väljaõppe seisukohalt on meile väga oluline

eesseisev õppus Kevadtorm 2016, kus 2. jalaväe-

brigaad harjutab oma riigi kaitsmist koduväljakul

– Võru, Põlva ja Tartu maakondades. Meie brigaadi

staabil on vastutusrikas ülesanne juhtida tegev- ja

reservväelastest ning ajateenijatest koosnevaid, liit-

laste toetatud üksuseid. Kevadisele suurele õppusele

on oodata erakordselt arvukat ja võimekat vastu-

tegevust, kus jalaväelaste kõrval tegutsevad soomus-

masinad, helikopterid, lennukid ja muu sõjatehnika.

Vastutegevus, milles osalevad nii meie kaitseväela-

sed kui ka liitlasüksused, toimub 1. jalaväebrigaadi

juhtimisel. Nii Kevadtormile kui ka selle eelnevatele

õppekogunemistele kutsume reservväelasi, kes ei

osalenud õppusel Siil 2015.

2. jalaväebrigaad on tulevikku vaatav ja arenev

kaitseväe struktuuriüksus, kellel on Lõuna-Eesti

elanikkonna toetus. Ootame muutunud julgeoleku-

keskkonna tingimustes uuelt planeerimise perioo-

dilt positiivseid arenguid selleks, et edukalt lahen-

dada meie ees seisvad ülesanded.

Kuperjanovi pataljoni ajateenijate väljaõppeline kaitselahing 19. novembril 2015.

E e r o R E B O

106

107

„Miks sa üldse lähed sinna?“, „Mida see sulle annab?“,

„Sa kulutad sellega lihtsalt 11 kuud, põhimõtteliselt

aasta oma elust ju …“ – need olid vaid üksikud asjad,

mida mu sõbrad ja tuttavad ütlesid. Siiski leidus aga

ka lähedasemaid inimesi, kes olid rohkem toetavad,

elasid kaasa ja mõistsid mind – nemad teadsid küsi-

matagi, miks ma selle teekonna ette kavatsesin võtta.

Kuus aastat kodutütrena, seejärel aasta kodutütarde

rühmavanemana ja Kaitseliidu tegevliikmena and-

sid mulle selge sihi ja ettekujutuse oma elust. Nende

aastatega oli metsast saanud mu teine kodu. Nüüd oli

vaja vaid järele proovida ja veenduda, et just kaitse-

vägi on see koht, kus ma enda tulevikku näen.

Bussisõit Tallinnast Võrru oli pikk ja väsitav,

kuid kohale jõudes olid meeled sellegi poolest väga

erksad. Kõik oli uus ja kõik oli võõras. Ühel hetkel

seisime neljas viirus ja politsei tuli koertega meid

läbi otsima. Kontrolliti, et keegi ei oleks keelatud ai-

nete mõju all ega ka neid kaasa võtnud. Peatselt aga,

olles käinud nii auditooriumis, meditsiinikeskuses,

sööklas kui ka laos, leidsin ennast Taara linnaku

4. kasarmu 2. korruse 6. magalast. Tegu oli vana lao-

ruumiga, mis mõni aasta tagasi magalaks ümber

ehitati. Täpsemalt siis nii-öelda naiste magalaks.

2014. aasta suvel asus Kuperjanovi jalaväe-

pataljoni aega teenima kuus neidu, kõik eelkutsega.

Vastavalt seadusele on naistel õigus 90 päeva jooksul

ümber mõelda ning ära minna – olla edaspidi kait-

seväekohustustest prii. Seda võimalust üks neiu ka

SBK lõpus kasutas.

Esimesed päevad olid üsna segadusttekitavad:

keegi ei teadnud, kuhu istuda või astuda. Me kõik

eeldasime, et varustuse paigutamiseks sõdurikap-

pi on kindlad kriteeriumid, aga et need nii rangelt

paika on pandud: iga asi oli omal kindlal riiulil; iga

eseme jaoks oli oma nõue, kuidas midagi voltida;

kõik pudelid, mis asusid enamasti hügieenivahen-

dite riiulil, pidid olema suuruse järgi rivistatud (nii

küljelt küljele vaadates kui ka eest taha vaadates) ja

riiuli äärest ruumi esimeste asjadeni 5 cm.

Kui meie seersant õpetas, milline peaks üks

korras sõdurikapp välja nägema ning kuidas voodi

järgneva 11 kuu jooksul tehtud peab olema, küsis

üks kaasvõitleja: „Kas sellest pilti võib teha ja voo-

di tegemist näiteks fi lmida?“ Selle peale hakkas aga

nooremseersant naerma ja küsis, et millega küll. Te-

lefone võib tema teada kasutada vaid vabal ajal...

Aga nagu teada, siis sõdur õpib kiiresti. Veel

kiiremini peab ta tegutsema. SBK ajal ei ole aega

mitte kunagi üleliia. Enamik asju tuli teha jooksu-

sammul ning pidevalt jälgida, et ise, ja veel enam, et

mõni natuke aeglasem alati õige ajal õiges kohas ja

õige varustusega oleks.

Tõenäoliselt ei mõista aga vastassoost kaas-

teenijad kunagi seda, mis tunne on olla oma rüh-

mast totaalselt eraldatud ning seetõttu kannatada

infopuuduse tõttu. Olukordades, kus aega anti niigi

vähe, et ettenähtud kohta jõuda, jõudis info selle

kohta naiste magalasse nii mitmelgi korral hiljem

kui viimasel minutil. Seda lihtsalt seetõttu, et meid

unustati ära. „Oih... meil on ju naised ka...“

Kaasvõitlejad on valdavalt toetavad ja pakuvad

abi. Mehed tulevad naistele abi pakkuma, kui on

KRISTEL LEOLAnooremseersant

sõjakooli kadett

„Ajateenistuses on kõik võrdsed“ ehk tütarlapse meenutused ajateenistusest

108

vaja mõnda natuke raskemat kasti tõsta või midagi

vedada. Kuid milleks? Arvasin toona nii ja arvan ka

nüüd, et kui naisterahvas läheb aega teenima, peaks

ta olema sellega arvestanud, et tuleb ette ka raske-

maid hetki, just füüsiliselt, ega saa iga kell oodata,

et tuleb mõni meesterahvas seda tööd tema eest te-

gema. Rännakud on kõigil sama pikad sama raske

varustusega ning mis kõige tähtsam, lahinguväljal

ei loe, kas oled mees või naine, kui on vaja kiiresti

liigutada, siis on vaja kiiresti liigutada kõigil!

Samas, kui enamikele meestele antakse võima-

lus soovi avaldada, millises allüksuses nad oma tee-

nistuse mööda saata soovivad, siis naistega päris nii

ei ole. Esimesel päeval avaldasin soovi minna jala-

väkke. Vastus oli aga lühike: „Ei, naised pääsevad

ainult tagalasse!“ Julgedes midagi vastu öelda, ei

lastud mul põhimõtteliselt lauset alustadagi. „Nai-

si ei saada me mujale, ainult tagalasse!“ öeldi taas

konkreetselt ja karmilt, jätmata ühtegi läbirääki-

misvõimalust.

Sellegi poolest elasime samadel tingimustel

kõikide teiste teenistuskaaslastega. Kui kontrolliti

meeste magalas puhtust ja korda, ei jäänud ka meie

kontrollimata. Kui kellelgi oli voodi veidigi nõrgalt

pingutatud, tõmmati see ka meil üles.

Tihti juhtus, et anti loetud sekundid aega, et

rühm korrusele rivvi jõuaks. Kui selleks ajaks ei ol-

nud vastutav ette kandnud, et kõik võitlejad on rivis,

ootasime hilinejaid toenglamangus ja kätekõverdu-

si tehes. „Kord-distsipliin“ või „üks all, kaks üleval“

või „mina ütlen hopp, teie ütlete numbri ja teete

pumba (kätekõverduse)/küki“ ei ole ilmselt mitte

ühegi teenistuses viibinud inimese jaoks võõrad

repliigid. Võin aga julgelt öelda, et ei mäleta ühtegi

korda, kui rühm oleks oodanud mõne naisterahva

liiga aeglase tegutsemise pärast.

Hommikustel ülevaatustel oli naistel tõepoo-

lest natuke lihtsam. Kui meestel on vaja igal hom-

mikul enne ülevaatust jälgida, et juuksed ei oleks lii-

ga pikaks kasvanud, habe oleks aetud, kukal korda

Sõdur õpib kiiresti ja veel kiiremini peab ta tegutsema, sõltumata sellest, kas oled mees või naine.

TÜTARLAPSE MEENUTUSED AJATEENISTUSEST

109

tehtud, küüned lõigatud ja saapad viksitud, siis meil

oli vaja täita viimased kaks nõuet. Kusjuures, nais-

kaitseväelastel võivad küüned olla kuni 5 mm sõrme-

otstest. Sageli aga visati hommikuste ülevaatuste

ajal meie üle nalja, et kellel on JÄLLE habe ajamata

ja JÄLLE kukal piiramata jäänud ...

Sõduri baaskursus (SBK) oli üldiselt aga hu-

vitav aeg. Tol ajal see võib-olla päris nii ei tundu-

nud, aga sellest ajast on, mida meenutada. „3. rühm

korrusele!“ 3. rühm on korrusel rivis. „Nüüd on teil

aega 1 minut, et olla siin rivis tagasi, dressid seljas!“

3. rühm on rivis tagasi ja nii mitmelgi võitlejal ku-

lus selleks poole rohkem aega. „Maru aeglased olete!

Nüüd on teil 1,5 minutit. Olgu, hea päev teil – saate

2 minutit, et olla tagasi vorm 3-s“ (vorm 3 sisaldab

välivormi ja lahinguvarustust – komplekteeritud

rakmed, kiiver ja killuvest). Muidugi kulus ka selle

jaoks ettenähtust rohkem aega. „Kuna te ikka val-

mis ei jõudnud, teeme paar harjutust veel. Nüüd on

teil 2 minutit – 2 MINUTIT ON VÄGA PALJU –,

et olla siin tagasi hügieenivormis“ (hügieenivorm

sisaldab lühikesi pükse, plätusid ja naistel ka T-

särki). Viimaks oli meil aega 10 minutit, et taas

vorm 3 selga ajada, võtta maja ees rivvi, teha rivi-

korras tiir ümber söökla ja suitsetamiskoha ning

olla tagasi korrusel. See oli üks väheseid drille, mille

õigeaegselt tehtud jõudsime.

Kahjuks on nii, et eredamad mälestused SBK-

st ongi tihti seotud erinevate drillide ja harjutuste-

ga. 2,5 kuu jooksul toimunud metsalaagrid ei olnud

nii meeldejäävad kui nooremallohvitseri baaskur-

suse (NAK) neli nädalast laagrit  ... Saabunud olid

esimesed külmad ilmad. Õhtul lähen magama, telk-

mantel, millest ööseks endale varjualune on teh-

tud, on veidi niiske. Öösel on tulnud väike miinus

ning hommikuks on telkmantel jäätunud. Iga järg-

neva päevaga temperatuur muudkui alaneb. Kätte

on jõudnud rünnakulaager. Teame, et rünnaku ajal

hakkab väga soe, aga oodates enda korda, hakkab

„meeldivalt jahe“. Tuleb leida sobiv riietus. Kaas-

Ajateenistuses on kõik võrdsed – kedagi ei huvita, millisele positsioonile sa oma eelneva eluga oled jõudnud.

K r i s t e l L E O L A

110

võitleja, värisedes ja teed juues, vaatab mulle otsa:

„Kas sa ikka veel tahad sõjakooli minna?“ Ma vaatan

naeratades otsa: „Oled sa kuulnud, et ei ole halba

ilma, on vaid halb riietus. Seega jah. Ilmastik mu

elukutse valikut küll ei mõjuta.“

Tohutult meeldisid mulle aga rännakud. Jah,

teatud hetkedel on need üsna väsitavad, kuid see

ongi nende eesmärk: parandada üksikvõitleja füü-

silist vormi, enesedistsipliini ja võimet ise ennast

motiveerida. Lisaks annab see ka hea meeskonna-

tunnetuse, kus tõesti, üksus on nii nõrk kui on tema

nõrgim lüli. Kõige katsumusterohkem oli minu

jaoks NAK-i lõpurännak, kus vähem kui ühe öö-

päeva jooksul sai kõnnitud u 90 km, koos kontroll-

puntides toimunud ülesannetega. Eriti motiveeris

see, kui meie, tagalakompanii ainus jagu, kõndisi-

me mööda kõikidest jalaväekompaniide jagudest.

Samas oli see üks väheseid rännakuid, kui mitte

ainus, kus ma pidin veerand kuni pool maad sörki-

des läbima, sest minu sammupikkus on noormeeste

omast lühem. Aga maha ju ka ei saanud jääda.

Ajateenistus on koht, kus kõik peavad alusta-

ma nullist. Kõik on võrdsed. Kedagi ei huvita, kas

ja kes kuhu oma eluga eelnevalt jõudnud on. Võrd-

sed on nii gümnaasiumi lõpetanud noorukid kui

ka juba paar aastat oma äriga tegelenud kodanikud.

Näiliselt eristatakse muidugi mehi ja naisi, kuid

kaitseväes on auastmed ja ametikohad. Võib olla

ebamugav ja alguses vastumeelnegi alluda endast

mitu aastat nooremale, pisemale naisterahvale, kes

tsiviilmaailmas kohtudes jätaks kindlasti ka oluli-

selt haprama mulje. Sellegi poolest tuleb enesehin-

nang alla suruda, sest käsu tähtsust ei määra käsu-

andja sugu.

Tuleb tunnistada, et alluvaid oli igasuguseid.

Mõned mõistsid kohe, et kui korraldus on antud,

tuleb see ka täita. Teised üritasid mind algul proovi-

le panna, saades aga lõpuks aru, et ega see olukorda

lihtsamaks tee, pigem vastupidi. Oli ka neid, kellele

olid tütarlapse antud käsklused vastuvõetamatud.

Metsalaagrid on meeldejäävad… selleks, et vältida „meeldivat jahedust“, tuleb leida sobiv riietus.

TÜTARLAPSE MEENUTUSED AJATEENISTUSEST

111

Kõige valulisem oli see aga ühele NAK-is käinud ja

reameheks jäänud võitlejale ... Nagu on öelnud üks

teine võitleja: „Tuled sõjaväkke aega teenima, mõt-

led küll, et selline badass ja karm koht on, aga siis

saab sinu ülemuseks, rühmavanemaks, naine, kes

muuseas jagab käsklusi ka naiseliku häälega! Nii-

palju siis badass’ist ja karmist kohast.“

Tsiviilisikutega suheldes küsiti algul päris pal-

ju, et kas noormehed üritavad neidude ees ka silma

paista ja tähelepanu võita. Eks mingil määral kind-

lasti, kuid väga palju selleks võimalusi polnud. Ehk

oli puudu ka julgusest, sest iga vale liigutuse eest sai

ju karistada. Tegelikult oli see rohkem motiveerimi-

se nime all – „motiveeriti“ edaspidi korrektsemalt

ja distsiplineeritumalt käituma. Mida ajateenistuse

lõpupoole, seda enam hakkasid poisid ka esinema.

Kevadistel õhtustel rivistustel oli tihti kuulda kerget

vilistamist või „kss-kss“, kui mõne muu kompanii

rühm meie selja tagant oma kohale marssis.

Nüüd, pool aastat hiljem meenutades teenis-

tuskaaslastega möödunut või vaadates vanu pilte,

tuleb loomulikult väike nostalgia peale. Eks oli nii

häid kui ka natuke halvemaid hetki, kuid mai lõpus

viimast korda Kuperjanovi pataljoni pääslast välju-

des olime kõik kindlasti kordades targemad, tuge-

vamad ja loodetavasti ka paremad inimesed. Minu

jaoks olid möödunud 11 kuud aga üks osa tervikust.

Tervikust, mis praegu on alles alguses – minu kaitse-

väelisest karjäärist.

Meenutades nüüd koos teenistuskaaslastega möödunut, tuleb loomulikult väike nostalgia peale.

K r i s t e l L E O L A

112

113

Möödunud sajandi 90-ndate lõpus Eestis aktiivse-

maks muutunud langevarjutegevus on kulgenud

tõusude ja mõõnadega nagu ikka elus tavaks. Koos-

töös teiste Eestis tegutsevate langevarjuklubidega

osalesid Kaitseliidu ja kaitseväe langevarjuhüppe-

huvilised mitmel õppusel, sooritasid demonstrat-

sioonhüppeid paraadidel ja heategevusüritustel.

Õppustel kasutati ALMAVÜ-st pärandina saadud

hüppevarustust ja ka teadmised dessandi kohta pä-

rinesid NSVL relvajõududes teeninud langevarjuri-

telt, demohüpeteks valmistuti aga nädalavahetustel

langevarjuklubide hüppetegevuses osaledes.

Esimene ühisdessant toimus 1997. a suvel

õppusel Baltic Challenge, kui meie langevarjurid

hüppasid koos liitlastega lennukilt C-130 Hercules

Ämari lennuväljale. Järgmine kord hüpati Hercu-

lese pardalt 2002. aastal toimunud ühisõppusel ja

maanduti taas nii Ämari lennuväljale kui ka Soo-

me lahte vette (planeeritud maandumiskoht!). 2006.

aastal toimus aga esimene samm NATO mõõtmetes

tänapäevase militaarlangevarjunduse suunas, kui

osaleti militaarlangevarjukoolide vahelises mõõdu-

võtmises (Challenge Inter-Ecole de Parachutisme

ehk CIEP). Sellel, traditsioonilisel võistlusel on osa-

letud peagi 10 aastat ning korra, 2011. aastal, on

seda peetud isegi Eestis. Mainitud võistlustel osale-

mine andis Kaitseliidu ja kaitseväe langevarjuritele

palju vajalike teadmisi, kogemusi ja kontakte ning

pani aluse praegu toimuvale koostööle.

Mida aeg edasi, seda sagedamini kutsuti meie

langevarjureid koostööharjutustele ja suurenes ka

partneritepoolne huvi dessantharjutuste läbiviimi-

seks Eestis. Kuni 2015. aastani osaleti mitmel välis-

üritusel Euroopa riikides ja ka USA-s. Suurimad des-

santõppused, kus kaitseliitlased ja kaitseväelased osa-

lesid, on liitlaste korraldatavad rahvusvahelised hüppe-

nädalad (International Jumpweek). Taolisi, koostööd

arendavaid ja ühtlustavaid õppusi korraldavad kõik

suuremad riigid. Kui Eestis sooritatakse aasta jook-

sul umbes 10 000 langevarjuhüpet (nii tsiviil- kui ka

militaarhüppeid), siis näiteks Saksamaa õppustel saa-

vutatakse selline hüppearv tavaliselt nädalaga. USA-s

toimunud kahenädalastel õppustel oli aga hommiku-

ti rivis üle 3000 oma hüppejärjekorda ootava sõduri

ning kokku sooritati sellel õppusel 15 000 hüpet.

2015. aastal jõudsid liitlaste suuremad dessant-

õppused ka Eestimaa pinnale. Aasta algul vaadati

üle võimalikud dessantalad ja lennuväljad, selle põh-

jal hinnati nende sobivust harjutusalana. Järvamaal

tunnistati sobivaks Kaitseliidule kuuluval Nurmsi

harjutusalal asuv Koigi lennuväli – endine NSVL

relvajõudude lennuväli, mida tänapäeval kasutavad

peamiselt Eesti lennusportlased. Järva maleva kaitse-

liitlased kulutasid palju isiklikku aega Koigi lennu-

välja korrastamiseks, nii nädalavahetused kui ka

nädalasisesed vabad hetked kasutati langevarjuri-

te maandumisala ohtlikest jäätmetest puhastami-

seks. Koristustöödele tuli appi ka kaitseväe pioneeri-

pataljon. Liitlased olid ka varasemalt mõned korrad

dessantvarjudega Nurmsi harjutusväljakule maan-

dunud, kuid alati eelnes sellele hüppajate pikk kohale-

lend Leedust või lausa Saksamaalt ning see välistas

meie kaitseliitlaste võimaluse hüpetel osaleda.

Esmakordne, ulatusliku meediakajastuse saa-

nud ühisharjutus toimus 21.–23. juulil 2015. Tapa-

le rotatsiooni korras paigutatud USA 173. õhudes-

santbrigaadi Destined kompanii kasutada oli kaks

Black Hawki helikopterit ning piisavalt langevarju-

varustust, et võimaldada hüppeid ka Kaitseliidu ja

kaitseväe langevarjuritele.

Langevarjurite ühisdessandid Eestis

MIHKEL HAUGreservkapten

Kaitseliidu Järva

maleva langevarju-

instruktor

< Ühisdessant Kaitseliidu Nurmsi harjutusalal 23. juulil 2015.

114

Suur meediahuvi tõi harjutuse korraldusse lisa-

ülesande hoolitseda meedia ja avaliku huviga kaasne-

vate isikute liikumise eest harjutusalal. Ühisõppuse

päeval olid kohal nii USA saatkonna, kaitseministee-

riumi kui ka Kaitseliidu peastaabi esindajad, aga sa-

muti palju kohalikke ja ka kaugemalt tulnud huvilisi.

Esimesel harjutusel osales 116 langevarjurit, neist 86

USA-st ja 30 Eestist. Dessantharjutus viidi läbi järg-

neva plaani kohaselt: esmalt tutvusid kõik osalejad

hüppevarustusega, siis viidi läbi kuivtreening käsk-

luste ja protseduuride osas ning võimalikult reaalse

kogemuse saamiseks kasutati selles ka varustuse ma-

kette ja pargitud õhusõidukeid. Hüpeteks ettevalmis-

tus algab üldjuhul varajastel hommikutundidel – ta-

valiselt on esmane kogunemine kell 5 hommikul, kus

loetakse üle isikkoosseis. Eelmise päeva kuivtreenin-

gult puudunud isikuid hüppama ei lubatud. Siis kor-

rati veelkord üle protseduurid.

Kõrvaltvaatajaile meenutab see tegevus in-

diaanifi lmidest tuntud vihmatantsu või loitsu, eest-

lased hakkasidki seda vihmatantsuks kutsuma. Sel-

line protseduur on möödapääsmatu, et tagada suure

hulga eri tausta ja kogemusega hüppajate pädevus ja

tegevusrutiin. Suurt tähelepanu pööratakse eriolu-

kordadele ja maandumisharjutusele. Väiksemates

üksustes on selline tegevus paindlikum, kuid suu-

remates üksustes, kus isikkoosseis roteerub tiheda-

mini, tuleb hüpete ohutuse tagamiseks teha rohkem

harjutusi ja ka kontroll on rangem. Eesti langevar-

juritele on taolistel suurtel õppustel osalemine and-

nud juurde kogemusi, mida kodumaal ei ole lihtne

saada juba ainuüksi isikkoosseisu vähesuse tõttu.

Suurema hulga hüppajate puhul tuleb olla arvesta-

vam ja paindlikum ning see tagab lõpuks eesmärgi-

kohase tulemuse. Instruktoritele on üsna tõsine kat-

sumus hoida vähese ressursiga olukord kontrolli all –

üsna tavaline on, et varustuse spetsialistide (inglise

keeles rigger) ja instruktorite hulk võrreldes hüpa-

ta soovijatega on minimaalne. Kui eeltöö on tehtud

korrektselt, siis kulgeb hüppetegevus nagu õlitatult.

Eesti langevarjurite esimesed hüpped lennukilt C-130 Hercules toimusid õppusel Baltic Challenge 1997. a suvel.

LANGEVARJUR ITE ÜHISDESSANDID EESTIS

115

Hüppajad suundumas helikopterisse UH-60 Black Hawk Koigi lennuväljal 23. juulil 2015.

M i h k e l H A U G

„Õnn kaasa“ – jumpmasteri edusoovid hüppajale. 23. juuli 2015.

116

Eesti langevarjuritel on olnud võimalus hüpa-

ta nii eelmise generatsiooni langevarjudega kui ka

2008.–2010. aastatel toimunud NATO varustuse

vahetuse käigus uuendatud langevarjudega, samuti

on paljudel varasem hüppepraktika ka Vene des-

santvägede kasutatavate langevarjudega. See info

on vajalik nii arenduse kui kogemuse kohalt. Kõi-

ge suurem erinevus ja võib öelda ka, et samm edasi

oli lihtsamate masshüpete korraldamisel kasutatud

T-10 dessantvarjude asendamine varjudega T-11. Es-

mane versioon T-10 oli kasutusel alates 1950. aastast

ning on teeninud lugematul hulgal langevarjureid.

Arvestades tänapäeva sõduri kaasaskantava varus-

tuse arengut, tekkis vajadus uuenduse järele. Kuna

massdessant ei ole enam reaalse sõjapidamise osa,

vaid pigem ettevalmistav harjutus sõduri psühho-

loogilise ja füüsilise vormi kindlustamiseks, siis on

ka arusaadav, miks versioone nii harva uuendatak-

se. Hoopis teine teema on aga väiksemate gruppide

dessanteerimiseks mõeldud varustus, mida arenda-

takse pidevalt. Praegu on kasutuses kaks süsteemi,

millest üks on mõeldud väikestelt kõrgustelt hüpete

sooritamiseks (MC-6) ja teine juba vabalangemi-

sega arvestades suurematest kõrgustest ülesannete

täitmiseks (MC-4). Tänu erinevate varjudega hüp-

pamise kogemustele on paljudel langevarjuritel väl-

ja kujunenud ka oma lemmikud ja vastavalt sellele

komplekteeritakse ka isiklik hüppevarustus.

6.–12. detsembrini osalesid Kaitseliidu lange-

varjurid koos seitsme liitlasriigi ametivendadega

Saksamaal langevarjuhüpete harjutusel Toy Drop

Ramstein. Tegu on traditsioonilise, 1997. aastast

alates toimuva varustuse dessanteerimise õppuse-

ga, mis sisaldab endas ka paraja annuse jõulumeele-

olu ja heategevust. Toy Drop Ramsteini avahüppe

sooritab jõuluvana ning ka kingikotid maanduvad

hüppeid sooritavate langevarjuritega. Sümboolset

hüpet jälgib hulgaliselt lastekodudes või suurpere-

des kitsikuses kasvanud lapsi. Nad on alati ülimalt

rõõmsad nähes, et jõuluvana saabub lennates ning

Langevarjurite hüppepäev võib asjatundmatule pealtvaatajale tunduda laisklemisena, paraku peab alati jälgima ilmastikuolu-

sid ja ootama oma hüppekorda. 23. juuli 2015.

LANGEVARJUR ITE ÜHISDESSANDID EESTIS

117

kindlasti annab kingitustele lisaväärtuse õhulend,

mida kõik saavad jälgida. Avaürituse järel jätkub

langevarjurite tavapärane koostööharjutus. Õppus

lõppeb üritusega „Airborne ball“, kus meenutatak-

se ja analüüsitakse aasta jooksul kordasaadetut ning

arutatakse tulevikku.

Mis siis ikkagi tõmbab neid inimesi vabatahtli-

kult täiesti töökorras lennuvahendist välja hüppama

ja mingis mõttes ka oma eluga riskima? Selline lii-

kumisviis pole ju inimesele loomukohane. Eeskätt

on põhjuseks vaimne ja füüsiline valmisolek proo-

vile panna end ekstreemsetes olukordades, kont-

rollida olukorda, muutuda täiuslikumaks ja taas

kogeda seda imelist lendamise tunnet. Ütles ju XV

sajandi geenius Leonardo Da Vincigi: „Kui sa oled

kord maitsnud lendu, jääd maa peal käies igavesti

taevasse vaatama, sest seal oled sa olnud ja sinna ta-

had sa naasta.“

Sinist taevast!

M i h k e l H A U G

118

Mehitamata õhusõidukid (UAV) moodustavad lahingutegevuse toetamisel

terviksüsteemi. Erineva klassi UAVd täidavad võimetele vastavaid kogumis-

ülesandeid ning toetavad erineva tasandi ülemate otsustusprotsessi

parimal võimalikul viisil.

Mehitamata õhusõiduki väljaõppe olulisim komponent on realistlik matkekeskus,

mis võimaldab treenida nii UAV operaatoreid kui ka valmistada informatsiooni

tarbijad ja ülemad ette UAV sensorite kogutud teabe kasutamiseks.

2000–5000 m Operatsioonitasandi mehitamata õhusõidukite süsteem (UAS) Theia

700–2000 m

200–700 m

100–300 m

100+ km 100+ km≈100 km ≈100 km≈15 km

≈5 km ≈15 km ≈30 km ≈70 km ≈100 km 100+ km

Logistikataristu

≈15 km≈5 km ≈5 km

Taktikatasandi UAS Stream

30–70 min

2 h

6–8 h

20–24 h

Mini UAS Eos

Multirootorid KX

Navigeerimisvaade Interaktiivne 3D-matkesüsteem

119

Möödunud aasta oli sõjateaduses eelkõige ümber-

korralduste ja tegutsemisviiside muutmise aasta.

2014. aastal formuleeritud1 kaitsealase teadus- ja

arendustegevuse eesmärgid ja toimemehhanismid

tõid kaasa hulga põhjalikke muudatusi, mille ees-

märk on Eesti sõjalist võimekust kiirelt suurendada.

Nende ümberkorralduste elluviimine võtab aga pa-

raku teatud aja ja tulemustes seega kohe märkimis-

väärselt ei kajastu.

Sõjateaduse keskpunkt on suutlikkus paremi-

ni sõdida ning selleks süstemaatiliselt ja efektiivselt

valmistuda. Selleks, et olla võidukas, peame õppi-

ma tundma lahinguväljal toimuvat (operatsiooni-

analüüs), oskama juhtida ja välja õpetada üksuseid

ning inimesi (eestvedamine), leidma tehnilisi lahen-

dusi edu saavutamiseks lahinguväljal (tehnoloo-

gia), suutma kasutada oma ressursse – nii inimesi,

aega kui ka vahendeid – kõige mõistlikumal viisil

(ressursihaldus). Meil peab olema selge arusaam

sellest, kuidas riigina sõdime (riigikaitsestrateegia)

ning peame tundma ja kujundama oma riigi kait-

set mõjutavat keskkonda (kaitsepoliitika). Eespool

sulgudes loetletud märgusõnad, kaitseministeeriu-

mi teadus- ja arendustegevuse mõistes üldpädevu-

sed, on need kaitsealase teadus- ja arendustegevuse

valdkonnad, mis peavad igakülgselt toetama võime-

arendust kogu selle komplektsuses.

Taoline kõiki võimearenduse vajadusi arvesse

võttev käsitlus on ühelt poolt uus, teisalt aga välti-

matu selleks, et suudaksime sõjateadusega toetada

võimearendust just selles, mida on võiduks vaja.

Vaadeldes sõjapidamist ja selleks valmistumist ter-

vikuna, ei ole eesmärk teha kõike korraga ja sama

põhjalikult. See polekski võimalik, sest olukorras,

kus ressursid on piiratud, tuleb suuremat süvene-

mist nõudvate teemade osas teha valikuid. Tänu

üldpildi nägemisele oskame nüüd hinnata, missu-

gustes valdkondades on meil olulised puudujäägid.

1 Kaitseministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika 2015–

2022

Näitena võiks tuua operatsioonianalüüsi. Selleks,

et me suudaksime hinnata lahinguväljal toimuvat,

mõista erinevate tegevusvariantide plusse ja mii-

nuseid, osata õigesti kokku panna võimekomplekte,

mõista edukuse eelduseid, peame oskama operat-

sioonianalüüsi. Operatsioonianalüüs on võimekus

lahinguvälja mudeldada, läbi mängida erinevaid si-

tuatsioone ja võimepakette, arvutada enda ja vastase

tegevuste tulemusi ja tõenäosusi, analüüsida otsuste

tagamaid jne. Operatsioonianalüüsi kui sõjateaduse

meetodi pädev kasutamine tagab selle, et vastuvõe-

tud otsused ja valitud lahendused on optimaalsed.

KVÜÕA on 2015. aastal astunud tubli sammu

lähemale eesmärgile, mille talle seab juba eespool

mainitud teadus- ja arendustegevuse poliitika –

saada sõjateaduste keskuseks.2 Keskuseks, mis tõm-

bab kaasa, suunab, genereerib uusi ideid ning viib

kokku sõjanduse ja teaduse valdkondade esindajaid

otsimaks teaduspõhiseid lahendusi lahinguvälja va-

jadustele.

Kaitsevägi suudab teadus- ja arendustegevu-

sest kasu saada täpselt nii palju, kui palju ta oskab

oma vajadusi sõnastada, teadusmaailmale arusaa-

2 Austria koloneli Andreas Th alhammeri sõnade järgi on sõjatea-

duste eesmärk teadmise genereerimine ja avardamine relvajõu-

dude kasutamisest ja lahingutegevuses rakendamisest teadusliku

uurimistöö abil, nende teadmiste edasiandmine õppetöö kaudu,

aga ka institutsionaalse raamistiku kujundamine (sees- ja väljas-

pool militaarseid institutsioone), milles seda organiseeritakse ja

sellega tegeletakse.

STEN ALLIKkolonelleitnant

KVÜÕA rakendus-

uuringute keskuse ülem

Sõjateaduse roll Eesti sõjalises võimekuses

< Threod Systems OÜ tegeleb mehitamata lennuvahendite ja nende juhtimiskeskuste arendamise ning tootmisega.

120

davasse keelde panna ja lahenduste otsimisel oma

oskusteavet sõjapidamisest uuringusse või projekti

põimida. Kuid seda on lihtsam öelda kui teha. Sel-

leks, et kaitsevägi oleks teadusmaailmas sõjateadu-

se kandja ja arvestatav partner uurimisasutustele,

peab teadus kaitseväe sees elama – meie mõtlemises,

otsustes ja protsessides.

2015. aastal alustas KVÜÕA-s õpinguid kolm

tegevväelast, kes esmakordselt suunatakse kind-

laks määratud teemadel doktoriõppesse. See on

osa teaduspädevuse süstemaatilisest kasvatamisest

kaitseväes, mis peab looma sõjateadustele kindla ja

kaalutletud vundamendi. Oma valdkondade – sõja-

väepedagoogika, lahinguvälja energeetika ja olu-

korrateadlikkus – kompetentsete esindajatena toe-

tavad nad tulevikus paremate otsuste vastuvõtmist

või teevad neid ise.

2015. aastal astuti oluline samm sõjateaduse

lõimimiseks võimearendusega. Esmakordselt on

kaitseväe juhataja 2016. aasta käsus teadus- ja aren-

dustegevuse lisa ning kaitseministeeriumi arengu-

kavas 2017–2020 teadus- ja arendustegevus osana

väevõime arendusühikust. Esimesed sammud sellel

paljudele kaitseväelastele tundmatul alal nagu tea-

dus- ja arendustegevus võivad olla konarlikud, kuid

samas on märk sõjateaduse lõimimisest võimepla-

neerimisega maha pandud ning edasi jääb teha ai-

nult selle sisu paremaks õppimise, harjutamise ja

sõjateaduse igapäevase teenistuse osaks saamise

abil.

Mis puutub sõjateaduse muutumisse iseseis-

vaks ja tunnustatud teadusdistsipliiniks, siis usun,

et 2015. a on teed sillutanud ka sellele, et koostöös

haridus- ja teadusministeeriumiga tõstetakse sõja-

teadus Eesti teadus- ja infosüsteemi (ETIS) klassifi -

kaatorites teenitult teiste teadusdistsipliinide kõrva-

le. See on oluline kõikidele teadlastele nii kaitseväes

kui ka ülikoolides, kes saavad siis oma töid ametli-

kus andmebaasis õige klassifi kaatori – sõjateaduse –

all esitada.

2015. aastal alustati KVÜÕA-s ka mitu uut

projekti. Näiteks projekt „Venemaa infooperatsioo-

nid Ukraina konfl iktis“, kus KVÜÕA koostöös Tar-

tu Ülikooliga uurib värskeima meid vahetult mõju-

tava konfl ikti mõjutusoperatsioone. Või siis projekt

„Olukorrateadlikkus laiapõhjalise riigikaitse kon-

VÕIMEARENDUS

Sõjateaduste aasta 2015 – muudatused, algatused ja saavutused

UUS VASTUTUS

Ümberkorraldused kaitseväes –

KVÜÕA keskne roll sõjateaduse

tegemisel, korraldamisel ja

finantseerimisel

UUS VAHEND

Teadus- ja arendustegevuse

lõimimine kaitseplaneerimisse

tagamaks vahetu seose

võimearendusega

UUS PÄDEVUS

Tegevväelaste suunamine

doktoriõppesse kaitseväe jaoks

olulise teemaga:

olukorrateadlikkus;

sõjaväepedagoogika;

lahinguvälja

energiaga tagamine

OPERATSIOONIANALÜÜS

Projekt „Olukorrateadlikkus

laiapõhjalise riigikaitse

kontekstis“ koostöös TTÜ,

SM ja PPA-ga

Projekt „Infooperatsioonid UKR

konfliktis“ koostöös TÜ, SKO ja

NATO strateegilise kommunikat-

siooni oivakeskusega

TUNNUSTUSED

Garage 48 innovatsioonitalgud –

Lasketreeningu seade HitaFly,

esikoht (KVÜÕA idee ja

osalemine teostamises)

Jüri Bakhoff, KVÜÕA

põhikursuse lõputöö, Teaduste

Akadeemia teadusauhind

Veiko Dieves, KVÜÕA

keskastmekursuse magistritöö,

Kaitsealaste magistri- ja

doktoritööde konkurss, II koht

RESSURSIHALDUS

JA EESTVEDAMINE

Kutsealuste tervisenõuete

hindamine, koostöös TÜ jaTÜK

Inimvara kompleksuuringu

ettevalmistamine koostöös TÜ

(SJKK), TAI, ToTeKe ja KRA-ga

TEHNOLOOGIA

Sõjatehnoloogia kogumik

koostöös TTÜ ja TÜ-ga

KVÜÕA-TTÜ sõjatehnoloogia

katsepäevad; projektid IN4STAR

(TTÜ/Euroopa Kaitseaentuur),

materjalide signatuuride

mõõtmine ja eriotstarbeliste

materjalide projekt (TTÜ)

SÕJATEADUSE ROLL EEST I SÕJAL ISES VÕIMEKUSES

121

tekstis“, kus koos teiste teadusasutuste ning riiklike

institutsioonidega analüüsitakse seda, mis on laia-

põhjalise riigikaitse raames teadlikkus olukorrast,

kuidas see tekib, kuidas vajalik teave jõuab otsusta-

jateni ja millised on olukorrateadlikkuse eeldused.

KVÜÕA osales möödunud aastal esimest

korda tehnoloogiainnovatsiooni talgutel Garage48

(üritus, kus 48 tunni jooksul püüavad kohapeal

moodustatud meeskonnad välja töötada uudseid

tehnilisi lahendusi), kus käidi välja hulk ideid. Ülla-

tusena üks neist ideedest – laskeväljaõppe abiseade

– võitis. Tunnustusest olulisemad olid aga talgutel

saadud koostöökogemused ja kontaktid.

Lisaks mainitule tunnustati mullu ka mitut

KVÜÕA õppurite tööd: põhikursuse kadeti Jüri

Bakhoffi lõputöö „Aatomkihtsadestatud nanokile

mõju relvaosade puhastamisele MG3 juhtpuksi näi-

tel“ pälvis Eesti teaduste akadeemia teadusauhinna,

kapten Veiko Dievese magistritöö „Suurtükiväe-

pataljoni luurerühma vastutule sihtmärkide kinnis-

tamise võime“ aga võitis kaitseministeeriumi kait-

sealaste doktori- ja magistritööde konkursil teise

koha.

Teadusmaailmas on rahvusvaheline koostöö

üks neist viisidest, kuidas eri uurimisasutuste va-

helise sünergia kaudu tegevusvälja laiendatakse ja

uurimistöö kvaliteeti tõstetakse, sama kehtib ka

kaitsealases teadus- ja arendustegevuses. Praegu

teeb KVÜÕA infooperatsioonide-alases projektis

sisulist koostööd Riias asuva NATO strateegilise

kommunikatsiooni oivakeskusega, peatselt peaks

käivituma samalaadne koostöö ka NATO energi-

ajulgeoleku oivakeskusega Leedus, mille raames

keskendutakse lahinguvälja energiaga tagamisele.

Sõjateadus on rakendusteadus ja peaks olema

kaitsetööstusega vahetult seotud. Kuigi 2015. aas-

tal ettevõtete poolt ja eestvedamisel välja töötatud

uued tooted – näiteks iseliikuv maismaaplatform

(Milrem), külgmiin PK 14 (Eesti Arsenal), plastist

laskepesad (TerraMil) või mehitamata õhusõidukite

Kaitsetehnika arendusega tegelev AS Milrem esitles septembris 2015 Londonis toimunud suurel kaitsetehnika messil DSEI

maailma esimest hübriidajamiga mehitamata roomiksõidukit.

S t e n A L L I K

122

Terramil OÜ plastist varjendi magamismoodulisse mahub kuni 12 inimest. Seda saab ühendada omasuguste, eri otstarbega

moodulitega, mis tähendab, et maa alla võib ehitada terve turvalise ja vastupidava linnaku.

SÕJATEADUSE ROLL EEST I SÕJAL ISES VÕIMEKUSES

123

(Th reod) juhmoodulid – on suuremal või vähemal

määral valminud tööstuse ja ülikooli koostöös, tu-

leb kaitsetööstuse ja sõjateaduse pikaajalise süner-

gia leidmisel veel tükk tööd teha. See ei ole öeldud

kriitilise noodina, sest kaitsetööstuse ja sõjateaduse

omavaheline suhe peegeldab Eesti tööstuses valit-

sevat olukorda üldiselt. Vajadus tihedamaks koos-

tööks on kõigile osapooltele ilmselge, mistõttu usun,

et lahendused kujunevad igapäevase tegevuse ja pika-

ajalise planeerimise käigus.

Möödunud aasta osas peaks kindlasti veel

märkima tehnoloogiapädevuse koostöölepingu

(osapooled kaitseministeerium, kaitsevägi, KVÜÕA,

Tallinna tehnikaülikool ja Tartu Ülikool) raames

alustatud uue kõiki sõjategevuses olulisi tehno-

loogiavaldkondi katva sõjatehnoloogiakogumiku

koostamist ning katsepäevi, kus esimest korda or-

ganiseeris KVÜÕA tehnoloogiaprojektidele ekspe-

rimentide läbiviimiseks vajalikud tingimused ning

logistilise ja erialase toetuse.

Kokkuvõtteks – 2015. aasta lõi mitu eeldust sel-

leks, et sõjateadus saaks hakata mõjutama lahingu-

väljal toimuvat. Lähenedes võimearendusele tervik-

likult, luues vajalikke sise- ja välismaiseid koostöö-

sidemeid, lõimides teadus- ja arendustegevuse kait-

seplaneerimisega, levitades ja ergutades sõjateadu-

sega tegelemist trükisõnas ja muus meedias, leides

aega igapäevaste põletavate küsimuste lahendamise

kõrval ka probleemide sügavamaks analüüsimiseks

ja lahenduste otsimiseks, investeerides aega, raha

ja inimeste pühendumist uuringutele, eksperimen-

tidele, katsetamistele, hinnates uut teadmist sama-

väärselt uue käega katsutava asjaga – see kõik on ta-

sapisi saamas kaitseväe igapäevaste tegemiste osaks

ja selle oskusliku ärakasutamise kaudu saame me

paremateks sõduriteks, tõhusamad üksused ja või-

dukaks pooleks lahinguväljal.

Järelkasvu eest tuleb hoolt kanda – kaitsevägi, Kaitseliit ja KVÜÕA on noorte infomessil Teeviit alati vääriliselt esindatud.

S t e n A L L I K

124

125

Suurel riigil on võimalik suureks saada oma res-

sursside toel, väike riik peab olema nutikas.

Ka Eestil on olnud oma relvatehas – Kalama-

ja piiril asuv Arsenal, mis hoidis korras ja arendas

Eesti relvastust, valmistas püstolkuulipildujaid, täp-

suspüsse, soomusautosid, käsigranaate, gaasimaske,

tankitõrjemiine, suurtükimoona, optilisi vahendeid,

padruneid ja relvade osi. Teise maailmasõja eel mo-

derniseeriti Arsenali sisseseade põhjalikult ja võeti

eesmärgiks toota aastas 20 miljonit püssipadrunit

ja 270  000 mürsku. Oma aja kohta oli Eesti rel-

vatööstus tõhus ja eesrindlik.

Tänapäeval on Eesti sõjalise arendustöö ras-

kuspunkt nihkunud padrunite-mürskude tootmi-

selt teadus- ja arendustegevusele. Teadustöö ja Eesti

kaitsejõudude arengu edendamiseks on KVÜÕA-s

loodud rakendusuuringute keskus, mille ülesanne

on kaitsestruktuuride arengu ja riigikaitse tugevda-

misega seotud probleemidele teaduslikult argumen-

teeritud lahendust leida.

KVÜÕA täidab Eesti vabariigis tähtsat rolli

rahvusliku sõjaväelise haritlaskonna loomisel ja

rakendusuuringute keskuse ülema kolonelleitnant

Sten Alliku juhtimisel on sihiks võetud stimulee-

rida igati KVÜÕA akadeemilise personali teadus-

ja uurimistööd, tihendada sidemeid teiste riikide

organisatsioonidega, mis viivad läbi uurimistööd

sõjateaduse ja sõjandusega tihedalt seotud valdkon-

dades ja tagada rahastus riigikaitseliste teaduspro-

jektide jaoks Eesti vabariigi kaitseministeeriumist.

Arendustöö nõuab järjepide-vust ja koostööpartnereidSõjaline arendus- ja loometegevus peaks Eestis kaa-

sama võimalikult palju nutikaid inimesi, kelle ideed

võiksid ideaalis aidata lahendada militaartehno-

loogilisi probleeme. Eelmisel õppeaastal alustatud

uuelaadne tehnoloogiakursus, kus probleemide kal-

lal tegutsevad ühise kursuse raames õppeasutuste

keskastme kuulajad ja Tartu Ülikooli tehnoloogia-

tudengid, järgib just sama põhimõtet. Ühelgi uuel

teadmisel pole rakenduslikku väärtust, kui see jääb

pidama vaid ühe sõjateadlase pähe või ringlema sõja-

teadlaste kitsasse ringi. Nii peaks iga sõjateadlane,

iga ohvitser, allohvitser ja riigikaitsega seotud koda-

nik avaldama oma mõtteid, järeldusi ja tõstatama ka

uusi probleeme.

Sõjateadusliku sõna ja mõtte avaldamise ja le-

vitamise eest hoolitseb KVÜÕA, kelle eestvedami-

sel ilmub ajakiri KVÜÕA Toimetised, mis on kõr-

gelt noteeritud teadusajakiri. Lisaks ilmuvad uue

väljaandena Occasional Papersid, mille eesmärk on

avaldada raporteid ja uurimusi. Oma väikse panuse

sõjateaduse populariseerimisse annavad ka sõjan-

dusajakirjad Sõdur ja Kaitse Kodu!, mille maht ja

sisu koostamiskontseptsioon ei võimalda muidugi

põhjalikke uurimustöid täies mahus ära trükkida,

kuid kajastust on näiteks leidnud paremad üliõpi-

lastööd nagu 3D-printerite ja nanotehnoloogia ka-

sutusvõimalustest kaitsetööstuses.

Matkekeskus annab arenda-misele praktilise suunaKaitsealane arendustegevus vaid teoreetilisel tasan-

dil ei ole eriti tõhus. Nii ongi juba kümme aastat

SVERRE LASNajakirja Sõdur

peatoimetaja

Väikese riigi tugevus seisneb tarkuses

< HitaFly tõi Garage48 riistvaratalgute peavõidu.

126

tegutsenud kaitseväe ühendatud õppeasutuste ra-

kendusuuringute keskuse matkekeskus, mis asub

ajaloolises Puiestee tänava linnakus ja kus on või-

malik arendustegevusele praktilist tagasisidet saada.

Kaitseväe väljaõppes on matkevahenditel üha

suurem osatähtsus. Ükski matkesüsteem ei asenda

küll täielikult tegelikku kogemust, kuid võimal-

dab siiski tõhusamat, kiiremat ja ohutumat välja-

õpet.  Keskusel on jätkuvalt erinevaid arenguüles-

andeid, sh tutvustada ja katsetada uusi matkesüstee-

me. Nii näiteks on Nursipalus katsetatud erinevate

materjalide sobivust laskemoona mõjude hindami-

seks, mis on vaid osa teadus- ja arendustegevusest,

millega matkekeskus teoreetilist teadustegevust toe-

tab. Ühe efektiivse võimalusena on keskuses kasu-

tusel ka interaktiivne 3D-matkesüsteem, mille abil

saab matkida õppusi üksiksõdurist kuni kompanii-

tasemega.

Arendusvõistlus Garage48 tõi peavõiduSeda, et rakendusuuringute keskuses pole tehtud

tühja tööd, näitab Tartus toimunud Garage48 riist-

varatalgutelt HitaFly seadmega toodud peavõit. Hit-

aFly on seade, mis analüüsib laskmisel tehtud vigu

ja aitab laskuril oma oskusi iseseisvalt treenida.

Veebi- ja mobiililahenduste loomisele kes-

kenduva arendusnädalavahetuse Garage48 idee sai

alguse Eestist 2010. aasta aprillis ja on laienenud

nüüdseks ka mujale maailma. Kolonelleitnant Alli-

ku sõnul soovitakse osalemisega sellistel üritustel

astuda kaitseväes samm lähemale seisundile, kus

arendustöö on igapäevase teenistuse mõtteviis ja

lahutamatu osa.

Kaitseväe ideede testimiseks käidi koos spet-

sialistidega nagu insenerid ja tarkvaraarendajad

kõik potentsiaalsed ideed läbi, sest Garage48 vor-

Kaitseväe idee laskurite abiseadme osas osutus taibukaks ja 48 tunni jooksul suudeti välja töötada toimiv prototüüp.

VÄIKESE R I IG I TUGEVUS SE ISNEB TARKUSES

127

mis mõõduvõtt oma 48-tunnise tegutsemisajaga

on väga lühike võistlus, mille jooksul mahukamat

teostust nõudvaid ideid ei jõua lõpptulemuseni viia.

Napist ajakavast hoolimata õnnestus lisaks

toimivate prototüüpide väljatöötamisele võita nii

Garage48 peaauhind ja lisaks konkureeris tulejuhi

abiseade ARCTOS (Advanced Rapid Compact Tac-

tical Observation System) parima insenertehnilise

lahenduse tiitlile. Garage48-t võib käsitledagi aren-

dus- ja loometegevuse alase õppusena, kus piiratud

aja jooksul tuleb lahendada ülesanne, saavutada

eesmärk ning mobiliseerida selle jaoks kogu mees-

konna teadmised ja energia. Lisaks saadi kogemus,

kuidas sõnastada probleemi tausta, sisu ja põhjuseid

inimestele, kellel pole kokkupuudet sõjaväespetsiifi -

liste küsimustega või kellel on see väga põgus.

Kolonelleitnant Sten Alliku sõnul astuti seeläbi

samm lähemale kodanikes elavale ja igaühe initsia-

tiivist energiat saavale laiapõhjalisele riigikaitsele,

mis tähendab, et riigikaitseliste küsimustega te-

gelemine pole ainult riigi organiseeritud valdkond,

vabatahtlik ekstravagantsus ega pisikese grupi ini-

meste töö või hobi, vaid iga kodaniku ette kerkida

võiv teema. See on põhipõhjus, mis mõlemad võist-

lusest osavõtnud meeskonnad väärivad erilisi tänu-

sõnu ja tunnustust tehtu eest.

HitaFly on seade, mis analüüsib laskmisel tehtud vigu ja aitab oskusi lihvida nii sõjaväelastel kui ka hobilaskuritel.

S v e r r e L A S N

128

129

Rahvusvahelisel areenil hoolitses 2015. aastal taas

parima tulemuse eest maadleja kapral Heiki Nabi,

kes tuli Aserbaidžaanis Bakuus 12.–28. juuni-

ni toimunud Euroopa mängudel Kreeka-Rooma

maadluses raskekaalus pronksile ja oktoobris võitis

ülemaailmse sõjaväespordi nõukogu (CISM) maa-

ilmamängudel Lõuna-Koreas Mungeyongis samas

kaalukategoorias kuldmedali. Heiki Nabi on juba

kolmel järjestikusel aastal toonud koju kaitseväe

sportlaste kõige kirkamad autasud. Sõjaväelaste

maailmamängudelt Mungeyongist tõid medalid

koju veel ka kaitseväe orienteerujad. Meeste teate-

võistluses võitis pronksmedalid meeskond koos-

seisus kapral Timo Sild, kapral Lauri Sild ja kapral

Sander Vaher. Kaitseliitlastest naiskond koosseisus

malevlased Laura Joonas, Kirti Rebane, Annika Rih-

ma ja Merike Vanjuk pälvis aga võistkondlikus ar-

vestuses pronksise autasu.

Väga napilt jäi medalita kettaheitja Martin

Kupper, kes kaotas pronksmedali vaid 5 sentimeet-

riga.

Prantsusmaal Aiguebelette’is septembrikuus

toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel

(MM) võitis Eesti neljapaat pronksmedali. Selles

paadis istuvad eranditult vormis mehed ja seda

mitmes mõttes – lisaks kaitseväelastele kapral Kas-

par Taimsoole, kapral Tõnu Endreksonile ja kapral

Andrei Jämsäle kuulub Eesti 2015. aasta edukamas-

se meeskonda ka politseiametnik Allar Raja. Võide-

tud MM-pronks tagas paatkonnale ühtlasi ka pääsu

Rio de Janeiro olümpiamängudele.

Jätkuvalt on heas hoos kaitseväe spordirühma

triatleedid. Aleksandr Latin tegi Bakuus toimu-

nud Euroopa mängudel väga hea võistluse ja teenis

meeste triatlonis hinnatava neljanda koha. Latin

võitis veenvalt triatloni Eesti meistrivõistlused ning

esines hooaja vältel rahvusvahelisel areenil silma-

paistvalt. Eesti triatlonihooaja pidulikul lõpetami-

sel valiti ta aasta triatleediks. Triatleetide mulluse

aasta säravaima võidu võttis aga Kirill Kotšega-

rov, kes 27. septembril USA-s Tennessee osariigis

MK-sarja kuulunud Ironman Chattanoogal võim-

sa lõpuspurdiga võidu võttis ja Eestisse teise Iron-

mani MK-etapivõidu tõi. Esimese eestlasena võitis

Ironmani MK-etapi 2014. a märtsis Uus-Meremaal

kaitseväe spordirühma liige Marko Albert, kes osu-

tus ka esimeseks Uus-Meremaal MK-etapi võitnud

eurooplaseks.

Kaitseväe spordirühma liikmete mullustest

tulemustest annab kokkuvõtva ülevaate tabel 1.

Taas oli edukas aasta õhuväelasele leitnant

Lauri Malsroosile: 9. juunil võitis ta Portugalis Pen-

ha Garcias rattaorienteerumise Euroopa meistri-

võistluste sprindivõistluse ning kaks kuud hiljem

Tšehhis Liberecis lisandus tema trofeede hulka ka

rattaorienteerumise MM-i pronksmedal.

Edu saatis meie kaitseväelasi ka mõttespordi

rindel – staabi- ja sidepataljoni ajateenija, rahvus-

vaheline suurmeister reamees Aleksandr Volodin

võitis 10. juulil Hollandis Amsterdamis 26. NATO

male meistrivõistlustel esikoha.

11. septembril püstitas staabi- ja sidepataljo-

ni vanemseersant Roman Hvalõnski Saksamaal

Münchenis toimunud võistlusel uue Eesti rekordi

sõjaväe viievõistluses 5335,9 punktiga.

Kaitseväesisene spordielu kulges mullu tavapä-

rases rütmis – korraldati traditsioonilised kaitsejõu-

dude meistrivõistlused kümnel spordialal. Spordi-

võistluste üldvõitjaks tuli staabi- ja sidepataljon

HEINO MÄRKSmajor

kaitseväe peastaabi

väljaõppeosakond

Kaitseväe sportlaste edulugu jätkub

< Kirill Kotšegarov võttis USA-s Ironman Chattanoogal särava võidu.

130

87 punktiga, teise koha pälvis 2. jalaväebrigaad 84

punktiga ja kolmanda koha sõjaväepolitsei/vahi-

pataljon 69 punktiga. Kõigil kümnel võistlusel osa-

lesid staabi- ja sidepataljon, 2. jalaväebrigaad, sõja-

väepolitsei/vahipataljon, 1. jalaväebrigaadi pionee-

ripataljon ja 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon.

Kaitseväe meistrivõistluste korraldamisega

said edukalt hakkama kaks võistlust korraldanud

1. jalaväebrigaad ja toetuse väejuhatus ning ühe

võistluse korraldanud 2. jalaväebrigaad, staabi- ja

sidepataljon, lennubaas, kaitseväe ühendatud õppe-

asutused, merevägi ja Kaitseliidu Võrumaa malev.

Spordiaasta kokkuvõtete tegemisel valisid

kehalise kasvatuse ohvitserid ja allohvitserid ning

spordiinstruktorid kaitseväe 2015. aasta parimaks

sportlaseks järjekordselt kapral Heiki Nabi, kes

võitis Euroopa mängudel pronksmedali ja CISM-i

maailmamängudel Kreeka-Rooma maadluses kuld-

medali.

Parimaks võistkonnaks kuulutati ülemaa-

ilmse sõjaväespordi nõukogu maailmamängudel

orienteerumise teatejooksus pronksmedali võitnud

orienteerumise meeskond koosseisus kapral Timo

Sild, kapral Lauri Sild ja kapral Sander Vaher.

Kaitseväe 2015. aasta aktiivseima meessport-

lase tiitli pälvis leitnant Ailar Asson staabi- ja side-

pataljonist, aktiivseima naissportlase tiitli kadett

Kärt Praks kaitseväe ühendatud õppeasutustest ja

aktiivseima meesveterani tiitli nooremveebel Priit

Narusk 2. jalaväebrigaadist.

Kaitseväe sportlikumaks üksuse ülemaks va-

liti 2015. aastal vahipataljoni ülem kolonelleitnant

Kaido Sirman ja mulluseks kõige paremini korral-

datud võistluseks 1. jalaväebrigaadi poolt läbi viidud

kaitseväe meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadlu-

ses.

Aasta 2016 on olümpia-aasta ja loodame, et

Brasiiliasse Rio de Janeiro olümpiale kvalifi tsee-

runud spordirühma liikmed kirjutavad oma tule-

mustega uue särava lehekülje kaitseväe spordilukku.

Pöidlad pihku!

Kapral Heiki Nabi võitis Aserbaidžaanis Bakuus 12.–28. juunini toimunud Euroopa mängudel Kreeka-Rooma maadluses

raskekaalus pronksmedali.

KAITSEVÄE SPORTLASTE EDULUGU JÄTKUB

131

Kaitseväe spordirühma liikmete paremad tulemused 2015Sportlane

ja spordiala Võistluse tüüp Võistlusala Tulemus Toimumisaeg Toimumiskoht

Kalev Ermits EM 20 km distants 14. koht 1.29.2015 Otepää, Eesti

laskesuusatamine MK-etapp sprint 20. koht 2.14.2015 Oslo, Norra

MK-etapp sprint 30. koht 2.7.2015 Nové Mesto na Morave, Tšehhi

EMV ühisstardist sõit 1. koht 3.1.2015 Haanja, Eesti

Roland Lessing MM 20 km distants 15. koht 3.12.2015 Kontiolahti, Soome

laskesuusatamine EM 20 km distants 10. koht 1.29.2015 Otepää, Eesti

MK-etapp sprint 7. koht 1.10.2015 Oberhof, Saksamaa

EMV 15 km distants 1. koht 3.21.2015 Otepää, Eesti

Kauri Kõiv EM sprint 22. koht 1.31.2015 Otepää, Eesti

laskesuusatamine EM jälitussõit 31. koht 2.1.2015 Otepää, Eesti

MK-etapp sprint 27. koht 3.19.2015 Hantõ-Mansiisk, Venemaa

Indrek Tobreluts EM 20 km distants 42. koht 1.29.2015 Otepää, Eesti

laskesuusatamine

Marko Albert Okeaania/Aasia regiooni MV Ironman 8. koht 3.22.2015 Melbourne, Austraalia

triatlon Euroopa regiooni MV Ironman 10. koht 7.5.2015 Frankfurt, Saksamaa

Ironman Arizona Ironman 11. koht 11.15.2015 Arizona, USA

Kirill Kotšegarov Ironman 70.3 poolpikk triatlon 7. koht 7.5.2015 Haugesund, Norra

triatlon Ironman Chattanooga Ironman 1 .koht 9.27.2015 Chattanooga, USA

EMV poolpikk triatlon 1. koht 6.21.2015 Valga, Eesti

EMV olümpiatriatlon 2. koht 7.25.2015 Tallinn, Eesti

Aleksandr Latin MK-etapp olümpiatriatlon 15. koht 10.18.2015 Alanya, Türgi

triatlon MK-etapp sprint 17. koht 3.22.2015 New Plymouth, Uus-Meremaa

MM-etapp olümpiatriatlon 24. koht 3.29.2015 Auckland, Uus-Meremaa

EMV olümpiatriatlon 1. koht 7.25.2015 Tallinn, Eesti

Lauri Sild MM teade 6. koht 8.5.2015 Inverness, Šotimaa

orienteerumine MM lühirada 13. koht 8.4.2015 Inverness, Šotimaa

MM tavarada 23. koht 8.7.2015 Inverness, Šotimaa

sõjaväelaste MM teade 3. koht 10.10.2015 Mungyeong, Korea

Sõjaväelaste MM-il esines tublilt reamees Martin Kupper, kes kaotas pronksmedali vaid 5 sentimeetriga.

H e i n o M Ä R K S

132

EMV lühirada 1. koht 5.23.2015 Miila, Eesti

EMV öine tavarada 1. koht 8.15.2015 Uulu-Metsaküla, Eesti

Timo Sild MM teade 6. koht 8.5.2015 Inverness, Šotimaa

orienteerumine MM tavarada 22. koht 8.7.2015 Inverness, Šotimaa

MM lühirada 27. koht 8.4.2015 Inverness, Šotimaa

sõjaväelaste MM teade 3 .koht 10.10.2015 Mungyeong, Korea

EMV tavarada 1. koht 8.29.2015 Krüüdneri, Eesti

Sander Vaher MM teade 6. koht 8.5.2015 Inverness, Šotimaa

orienteerumine sõjaväelaste MM teade 3. koht 10.10.2015 Mungyeong, Korea

EMV sprint 1. koht 8.15.2015 Pärnu, Eesti

Heiki Nabi EM kuni 130 kg 3. koht 6.14.2015 Bakuu, Aserbaidžaan

maadlus MM kuni 130 kg 8. koht 9.8.2015 Las Vegas, USA

sõjaväelaste MM kuni 130 kg 1. koht 10.10.2015 Mungyeong, Korea

Martin Kupper MM kettaheide 16. koht 8.29.2015 Peking, Hiina

kergejõustik Euroopa talvised heitealade KV kettaheide 1. koht 4.16.2015 Leiria, Portugal

Euroopa meeskondlikud MV 1. liiga kettaheide 4. koht 6.21.2015 Kreeta, Kreeka

Teemantliiga kettaheide 4. koht 5.17.2015 Shanghai, Hiina

Teemantliiga kettaheide 4. koht 5.30.2015 Eugene, USA

sõjaväelaste MM kettaheide 4. koht 10.8.2015 Mungyeong, Korea

EMV kettaheide 2. koht 8.8.2015 Tallinn, Eesti

Ainar Karlson EM kuni 81 kg 9. koht 8.15.2015 Samokov, Bulgaaria

poks Sõjaväelaste MM kuni 81 kg 5. koht 10.7.2015 Mungyeong, Korea

Gee Bee rahvusvaheline turniir kuni 81 kg 1. koht 3.15.2015 Helsingi, Soome

EMV kuni 81 kg 1. koht 4.5.2015 Tallinn, Eesti

Raigo Roots EMV ipf, kuni 83 kg 5. koht 4.18.2015 Kunda, Eesti

lamades surumine Eesti KV ipf, kuni 83 kg 4. koht 5.30.2015 Orissaare, Eesti

Mikk Pahapill Rahvusvaheline Tallinn Meeting 7-võistlus 3. koht 06.–07.02.2015 Tallinn, Eesti

kergejõustik EMV (sise) 7-võistlus 1. koht 06.–07.02.2015 Tallinn, Eesti

Anžela Voronova EM 60 lamades 13. koht 18.07–01.08.2015 Maribor, Sloveenia

laskmine EM 3x20 27. koht 18.07–01.08.2015 Maribor, Sloveenia

EM 300 m lamades 14. koht/

mk 3. koht 18.07–01.08.2015 Maribor, Sloveenia

EM 300 m, 3x20 8. koht/

mk 3. koht 18.07–01.08.2015 Maribor, Sloveenia

sõjaväelaste MM 3x20 5. koht 10.9.2015 Yeongcheon, Korea

World Cup 3x20 24. koht 8.13.2015 Gabala, Aserbaidžaan

EMV õhkrelv 1. koht 2.14.2015 Narva, Eesti

EMV 3x20 1. koht 6.27.2015 Elva, Eesti

EMV 300 m,

60 lamades 1. koht 7.18.2015 Männiku, Eesti

Peeter Olesk EM 25 m,

20+20+20 lasku 4. koht 7.30.2015 Maribor, Sloveenia

laskmine EM 25 m,

30+30 lasku 23. koht 7.30.2015 Maribor, Sloveenia

EM 25 m, 60 lasku 31. koht 7.27.2015 Maribor, Sloveenia

EMV 10 m õhupüss,

60 lasku 1. koht 2.14.2015 Narva, Eesti

EMV 25 m,

20+20+20 lasku 1. koht 6.27.2015 Elva, Eesti

Tõnu Endrekson MM paarisaeruline

neljapaat 3. koht 9.5.2015 Aiguebelette, Prantsusmaa

sõudmine MK III etapp paarisaeruline

neljapaat 3. koht 7.12.2015 Luzern, Šveits

Kaspar Taimsoo MM paarisaeruline

neljapaat 3. koht 9.5.2015 Aiguebelette, Prantsusmaa

sõudmine MK III etapp paarisaeruline

neljapaat 3. koht 7.12.2015 Luzern, Šveits

Andrei Jämsä MM paarisaeruline

neljapaat 3. koht 9.5.2015 Aiguebelette, Prantsusmaa

sõudmine MK III etapp paarisaeruline

neljapaat 3. koht 7.12.2015 Luzern, Šveits

KAITSEVÄE SPORTLASTE EDULUGU JÄTKUB<

Sõjaväelaste MM-i pronksmedalimehed vennad kapral Timo ja kapral Lauri Sild.

133

134

Jaanuar: Hispaania hävitajad asusid turvama Balti

õhuruumi;

Vahipataljon kolis Miinisadamasse;

Roteerus Ühendriikide soomuskompanii;

Miinijahtija Admiral Cowani meeskonda au-

tasustati Saksa liidumaa vapikilbiga.

Veebruar: Scoutspataljon harjutas koos liitlastega

talvist sõjapidamist;

Hollandi lahingutehnika saabus Eestisse;

Hollandlased tutvustasid eestlastele pioneeri-

tehnikat;

Kaitsevägi kinkis Narvale lumelinna;

Narvas toimus Eesti Vabariigi 97. aastapäeva

paraad;

1. jalaväebrigaadi tagalapataljon sai Rakvere

linnalt lipu.

Märts: Eestisse saabusid Ameerika Ühendriikide

tankid;

Algas Eesti ja USA suurim õhuväeõppus;

USA ratsaväelased sõitsid läbi Eesti Saksamaa-

le;

Logistikapataljoni kolis uutesse kasarmutesse;

Ämaris maandus USA hävitajate eskadrill.

Aprill: Lätis toimus Balti pataljoni õppus;

Kaitseväe ühendatud õppeasutused said EKKA

kvaliteedimärgi;

Hävituslennukid F16 hävitasid keskpolügoonil

maasihtmärke;

USA õhudessantväelased hüppasid Valgamaal

langevarjuga;

NATO erioperatsioone juhiti Pärnumaalt;

Sõjamuuseumis avati Afganistani teemaline

näitus;

Abrams tankid lasid esimest korda keskpolü-

goonil.

Mai: Toimus kaitseväe suurõppus Siil;

Suurbritannia hävitajad asusid Ämarist turva-

ma Balti riikide õhuruumi;

Suurõppust Siil inspekteerisid OSCE vaatlejad

ja Venemaa ning Valgevene ohvitserid;

Miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit leiti 210

lõhkekeha ja 7 laevavrakki;

Tallinnasse saabusid NATO 2. Mereväegrupi

ja NATO 1. alalise miinitõrjegrupi laevad;

NATO allveelaev ja allveelaevastiku ülem kü-

lastasid Eestit;

Eriväelased harjutasid õppustel “Dagger” ja

“Flaming Sword”;

USA maaväe pioneerikompanii tegi keskpolü-

goonil teetöid;

Eesti rühm Liibanonis alustas teenistust.

Juuni: Kaitseväelased osalesid Leedus staabiõppusel

Saber Knight;

Scoutspataljon harjutas õppusel Saber Strike;

Sõja ja katastroofi meditsiinikeskus koolitas

Ukraina meditsiiniinstruktoreid;

USA kompanii koos Abrams tankide ja lahin-

gumasinatega Bradley alustas väljaõpet Eestis;

Tallinnas alustas tööd NATO staabielement;

Ämari lennubaasi külastas AWACS;

Sakala ja Tasuja harjutasid Baltopsil meresõja-

pidamist hübriidsõja keskkonnas;

Kaitsejõudude laskesportlased võitsid Euroo-

pa meistrivõistlustelt praktikal-laskmises mitu

kulda;

Kutsealused alustasid ajateenistust.

Juuli: Türgi ohvitserid tutvusid Eestiga;

Venemaa lennuki vaatluslend Eesti kohal;

Ajateenija reamees Aleksandr Volodin võitis

26. NATO malemeistrivõistlused;

Roteerus USA pioneeripataljoni üksus;

Toetuse väejuhatus hooldas suurõppusel Siil

kasutatud tehnikat:

1.JVB sai uue ülema.

2015. aasta kronoloogia

135

August: Eesti kaitseväelased Liibanonis said uue tee-

nistuskoha;

Pärnus toimus rahvusvaheline merepäästeõp-

pus Baltic Bikini 2015;

Kaitsevägi sai strateegilise meditsiini evakuat-

siooni võimekuse;

Kaitseväelased ja tsiviilteadlased korraldasid

esimese testpäeva;

Saksa hävitajad asusid Ämarist turvama Balti

riikide õhuruumi;

Toimus strateegilise õhutranspordi ja õhudes-

sandi ühisharjutus Nurmsi harjutusväljal;

Soome ja Eesti peaministrite visiit Liibanoni.

September: NATO staabielement Tallinnas sai rah-

vusvaheline sõjalise peakorteri staatuse;

Esimesed Javelini relvasüsteemid jõudsid Ees-

tisse;

Ämaris maandusid USA hävitajad F-22 Raptor;

USA õhudessantväelased harjutasid koos

2.JVB tagalapataljoniga;

2. JVB sai uue ülema;

Ameerika Ühendriikide mehitamata õhusõi-

duki MQ-1 Predator lend;

Ühendriikide pioneerid rajasid Tapale tankitee

ja puukasarmud;

USA staabiülemate komitee esimees kindral

Martin Dempsey Eestis;

Ämaris maandus USA õhuväe transpordilen-

nuk C-5M Super Galaxy;

Toimus kolmas Ukraina meditsiiniinstrukto-

rite kursus KVÜÕAs.

Oktoober: Kaitseväe suurim transpordioperatsioon

varustuse saatmiseks NATO õppusele Trident

Juncture 2015;

Estpla-19 sai kätte Liibanoni missioonimedalid;

Toetuse väejuhatuse staap kolis Eametsa;

Üle 500 eestlase osaleb NATO suurõppusel

Trident Juncture 2015;

Eestlaste kolmas koht Hispaania relvajõudude

praktical-laskmise võistlustel;

USA uue rotatsiooni lahingutehnika jõudis Ta-

pale;

Mereväe miinitõrjeoperatsioon Tallinna lahel;

Eesti&USA õhuvägede harjutus;

Triatlonist Kotšegarovi võit;

November: Lõppes NATO kümnendi suurim õppus

Trident Juncture;

Super Hot Cosmos Blues Band esines Liibano-

nis;

Liitlasvägede vastuvõtu õppus Baltic Host 15

ja NATO kiireageerimiskorpuse (Allied Rapid

Reaction Corps ehk ARRC) õppus Arrcade Fu-

sion 15;

Viru pataljoni ajateenijad alustasid Javelini

õpet;

Ukrainast ostetud sillasüsteemi TMM-3M

esitlus;

USA tankid harjutavad Eesti maastikul;

Kaitseväe 97. aastapäev;

5. rahvusvaheline juhtimiskonverents

KVÜÕAs;

ESTPLA-20 jõudis Liibanoni;

USA liikursuurtükkide Paladin M109A6 la-

hinglaskmised keskpolügoonil;

NATO suurim küberkaitse õppus Cyber Coa-

lition Eestis.

Detsember – Sõjakooli õppurid mälestasid 1. det-

sembril 1924.langenud kadette;

Sõja- ja katastroofi meditsiini konverents Tar-

tus;

Ründelennukid A-10 maandusid ettevalmista-

mata Kiltsi lennuväljal;

Avati admiral Sir Edwin Alexander-Sinclairi

mälestusbüst;

Kaitseväe ja politsei koostööharjutus kriisiolu-

kordade puhuks;

Eestisse jõudis esimene saadetis õhutõrjeraket-

te Mistral3.

2 0 1 5 . A A S T A K R O N O L O O G I A

136

© 2016 kaitseväe peastaap

Koostaja ja toimetaja: Tõnu Noorits

Keeletoimetaja: Kairi Vihman

Kaanekujundus: Tõnu Noorits

Kujundus: Peeter Paasmäe

Trükk: Greif OÜ

Fotod:

Ardi Hallismaa – lk 23, 31, 32, 34abc, 36a, 37a, 39,

47, 55, 61, 66, 67, 71, 75, 79, 85, 96, 97, 100, 103, 112,

115ab, 116, 125, 129

Tõnu Noorits – lk 5, 7, 17, 21, 30, 36e, 38, 60, 62ab,

63, 65, 78, 98, 101, 114

Siim Verner Teder – lk 4, 19, 34d, 36c, 48, 49, 50, 52,

53, 99, 123

NATO – lk 11, 12, 13, 14, 15, 18, 20, 46, 51

Sander Ilvest – lk 34e, 35bcde, 104

Kristel Leola erakogu – lk 106, 108, 109, 110, 111

Roland Murof – lk 73, 74a, 75ab, 76a

Oleksander Klimenko/www.mil gov.ua – lk 24, 88,

92, 94

Ave Eerma – lk 89, 107, 119

Kristjan Kostabi – lk 124, 126, 127

Richard Kuusk – lk 8, 33, esikaas, tagakaas

Juss Saska – lk 56, 69, 105

Ruto Volmre – lk 36bd, 45

Gleb Garanich/Reuters/Scanpix – lk 87, 95

Mihkel Haugi erakogu – lk 113, 117

Ülo Isbergi erakogu – lk 40, 42

Silver Mikiver – lk 58, 59

Mari Ukkonen/Soome kaitsevägi – lk 70, 74b

Aivo Vahemets – lk 16, 68

Andrey Borodylin/AFP/Scanpix – lk 93

Aleksander Dubrovin – lk 77

Vladimir Isachenkov/AP/Scanpix – lk 22

Arvo Jõesalu – lk 76b

Kirill Kotšegarovi erakogu – lk 128

Martin Kupperi erakogu – lk 131

Taavi Laasik – lk 54

Vasily Maximov/AFP/Scanpix – lk 25

Th reod Systems OÜ – lk 118

Milrem AS – lk 121

Eero Morgenson – lk 43

Heikki Nabi erakogu – lk 130

Valentyn Ogirenko/Reuters/Scanpix – lk 90

Jaanika Ojakõiv – lk 102

Karl Martin Räästas – lk 57

Simmo Saar – lk 37bc

Valery Sarifulin /ITAR TASS/Scanpix – lk 26

Timo Silla erakogu – lk 133

Stringer/Reuters/Scanpix – lk 91

Sergey Supinski/AFP/Scanpix – lk 84

Terramil OÜ – lk 122

Emma Valli/Soome kaitsevägi – lk 72

Andrii Vytvytskyi – lk 35a

www.key.aereo – lk 27

Kaits

eväe

pea

staa

bi s

trat

eegi

lise

kom

mun

ikat

sioo

ni o

sako

nd