Aatomite ajalugu8 klass.

Mis on aatom? Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos)

'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa.

Keemia seisukohast on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust võivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega.

Antiik ajal aatomist. Atomistika pärineb vanakreeka filosoofiast. Aine ehitust püüti kindlaks

teha arutluste teel. Näiteks Anaxagoras pidas ainet lõputult jagatavaks.

Leukippos ja tema õpilane Demokritos aga leidsid, et see on loogiliselt võimatu. Seetõttu nad oletasid, et aine koosneb väikestest jagamatutest osadest, mida nad hakkasid nimetama aatomiteks ning mida nad eristasid neid ümbritsevast tühjusest.

Kuigi aatomid on füüsiliselt jagamatud, on nad matemaatiliselt jagatavad ja neil on kuju. Leukippose järgi koosnevad kõik aatomid ühest ja samast ainest ning erinevad ainult kuju poolest.

Demokritose järgi erinevad aatomid peale kuju ka mõõtmete pooles. Demokritose õpetuse võtsid osalt üle epikuurlased. Seda esitab muu

hulgas Lucretius oma poeemis "De rerum naturae". Aristoteles atomistikat ei pooldanud. Seetõttu ei olnud atomistika

antiikajal väga mõjukas ning vajus keskajal kristlikus maailmas (kuid mitte islamimaailmas) hoopis unustusse.

John Dalton 1766 - 1844 Aatom on üliväike

aineosake. Aatomid erinevad suuruse ja massi poolest.

Sir Joseph John Thomson 1856 - 1940

Ernst Rutherford 1871 - 1937

Niels Bohr 1885 - 1962