ABIKS TAOTLEJALE

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus

2007

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ESTONIAN AGRICULTURAL REGISTERS AND INFORMATION BOARD

1

Sisukord

1.TOETUSE EESMÄRK...............................................................................................2 2.KES SAAB TOETUST...............................................................................................2 3.TAOTLUSE ESITAMINE..........................................................................................2 3.1.Toetuse taotlemise aeg....................................................................................2 3.2.Toetuse taotlemisel esitatavad dokumendid...................................................2 3.3.Ilmsed vead.....................................................................................................5

3.4.Taotlusel esitatud andmete muutmine või taotluse menetlemise lõpetamine.............................................................................................................5

3.4.1. Taotlusel esitatud andmete muutmine .........................................5 3.4.2. Taotluse menetlemise lõpetamine (annulleerimine) ....................6 4.NÕUETE TÄITMISE 5-AASTANE KOHUSTUS....................................................6 4.1.Kohustuse üleandmine ja vastuvõtmine..........................................................7 4.2.Kohustuse asendamine....................................................................................7 5.OHUSTATUD TÕUGU LOOMA PIDAMISE TOETUSE SAAMISE NÕUDED...7 5.1.Nõuded toetuse saamiseks..............................................................................7

5.1.1.Nõuetele vastavuse nõuded (head põllumajandus- ja keskkonnatingimused ja kohustuslikud majandamisnõuded..............8

5.1.2.Üldised keskkonnanõuded..........................................................10 5.1.3.Püsirohumaa säilitamine.............................................................13 5.2.Nõuded ohustatud tõugu looma kohta..........................................................15 5.3. Toetuse määr................................................................................................15 6.TAOTLUSE KONTROLLIMINE............................................................................16 7.TOETUSE VÄHENDAMINE JA TAOTLUSE RAHULDAMINE VÕI RAHULDAMATA JÄTMINE....................................................................................16 7.1.Toetuse vähendamine....................................................................................16 7.2.Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine............................................18 8.ÕIGUSAKTID..........................................................................................................18

8.1.Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse maksmise aluseks olevad Eesti õigusaktid................................................................................................18 8.2.Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse maksmise aluseks olevad EL õigusaktid...................................................................................................19

8.3.Muud toetuse menetlemisel aluseks olevad dokumendid..........................20 Lisa 1 Pindalatoetuse taotlus.......................................................................................21 Lisa 2 Põllumassiivide kaart.........................................................................................23 Lisa 3 Ohustatud tõugu loomade loetelu......................................................................24 Lisa 4 Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustus..........................................25 Lisa 5 Ohustatud tõugu looma rendileping..................................................................26 Lisa 6 Teatis ohustatud tõugu kuuluvate loomade asendamise kohta.........................28 Lisa 7 Kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akt..........................................................29 Lisa 8 Ohustatud tõugu loomade kohustuse asendamise akt ......................................31

2

1. TOETUSE EESMÄRK Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude:

- eesti hobuse; - tori hobuse; - eesti raskeveo tõugu hobuse; - eesti maatõugu veise säilimine.

2. KES SAAB TOETUST Ohustatud tõugu looma pidamise toetust saab taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline või juriidiline isik, seltsing ning muu juriidilise isiku staatuseta ühendus (edaspidi taotleja). 3. TAOTLUSE ESITAMINE 3.1. Toetuse taotlemise aeg Dokumente ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotlemiseks võetakse vastu PRIA piirkondlikes büroodes ajavahemikus 9. maist kuni 29. maini 2007. Hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg on 30. maist kuni 25. juunini 2007. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetust 1% iga hilinenud tööpäeva kohta. Pärast 25. juunit 2007 esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Posti teel saadetud taotluse puhul loetakse taotluse esitamise ajaks postitempli kuupäev. 3.2. Toetuse taotlemisel esitatavad dokumendid Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotlemisel peab taotleja esitama PRIA-le järgmised dokumendid:

• pindalatoetuste taotlus koos põldude loeteluga, millele taotleja kannab tema kasutuses olevad maad, mis asuvad PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil (lisa 1);

• põllumassiivi kaart, kui taotleja kasutuses on maad, mis asuvad PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil (lisa 2);

• esmakordsel ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotlemisel ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustuse võtmise vorm (lisa 4). Toetuse taotlemisel uuele tõule tuleb esitada ka uus ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustuse võtmise vorm;

• ohustatud tõugu loomade loetelu (lisa 3), millele märgitakse eesti, tori ja eest raskeveo hobuse kasvatamisel hobuse nimi ja sünniaeg ning eesti maatõugu veise kasvatamisel taotlusaluste loomade registreerimise numbrid;

3

• kohustuse üleandmisel esitada kohustuse üleandmise – vastuvõtmise akt (lisa 7);

• ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustuse asendamise akt (lisa 8), kui taotleja soovib 2004 – 2006 aastatel võetud ohustatud tõugu looma toetuse kohustuselt minna üle uuele maaelu arengukava 2007 – 2013 ohustatud tõugu looma toetuse kohustusele.

Avaldus taotleja andmete põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks tuleb esitada koos ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotlusega neil taotlejatel, kes ei ole seda varem teinud, näiteks põllumajandusmaad deklareerinud või pärast 1. jaanuari 2002 PRIA-lt toetust või tootmiskvooti taotlenud. Avalduse esitaja peab esitama isikut tõendava dokumendi. Kui taotleja ei esita avaldust ise, siis peab avaldusega kaasas olema ka koopia taotleja isikut tõendavast dokumendist. Äriühingu esindusõigust mitteomav isik ja füüsilisest isikust ettevõtja poolt volitatud isik peab esitama esindusõigusliku isiku või taotleja poolt kinnitatud volikirja ja koopia taotleja või tema esindusõigusliku isiku isikut tõendavast dokumendist. Taotleja kinnitab esitatud andmete õigsust ja annab nõusoleku nende kasutamiseks. Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotlemisel peab taotleja esitama Veterinaar- ja Toiduametile (Väike-Paala 3, 11415 Tallinn) järgmised dokumendid:

• ohustatud tõugu looma rendilepingu ärakiri, kui loom on võetud rendile (lisa 5);

• kui kohustusaluse looma asendamine toimub ajavahemikus 9. mai kuni 15. oktoober, tuleb toetuse taotlejal esitada seitsme (7) päeva jooksul alates looma asendamisest teatis ohustatud tõugu kuuluvate loomade asendamise kohta (lisa 6).

Taotleja saab esitada ainult ühe pindalatoetuste taotluse aastas. Taotleja esitab ühe taotluse kõigi oma põllumajandusettevõtete kohta. Soovitame taotluse isiklikult piirkondlikusse büroosse kohale tuua, et oleks võimalik üle vaadata, kas kõik vajalikud dokumendid on olemas. Eelmis(t)el aasta(te)l esitatud taotlusest koopia saamiseks peab taotleja esitama PRIA-le avalduse. Koopia dokumentidest saadetakse taotlejale posti teel. PRIA taotluste vastuvõtja ülesandeks on taotlusdokumentide ning juhendmaterjali jagamine ning taotluste vastuvõtmine. Toetuse nõuetest arusaamiseks, vajaliku täiendava teabe saamiseks ja individuaalse taotlusvormi täitmisega kaasneva abi vajamisel tuleb pöörduda nõustajate poole. PRIA toetuste vastuvõtuga tegelevad ametnikud ei tohi sisulist nõuannet jagada, küll aga võib nende käest küsida teavet üldise informatsiooni, õigusaktide kättesaadavuse jms küsimustes. Taotlusdokumentide vorme ja infot pindalatoetuste nõustajate kontaktandmete kohta saate PRIA piirkondlikest büroodest ja koduleheküljelt www.pria.ee. Taotluse esitamisel võtke kaasa isikut tõendav dokument. Kui taotleja eest kirjutab taotlusele alla esindaja, peab ta taotlusega koos esitama taotleja poolt kinnitatud lihtkirjaliku volituse.

4

Soovi korral saab taotluse esitada elektrooniliselt e-posti aadressil toetustaotlused@pria.ee. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid tuleb kinnitada digitaalallkirjaga. Viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui taotlus on elektroonilisel teel PRIA-sse jõudnud, saadetakse saatja e-posti aadressile kinnitus taotluse vastuvõtmise kohta. Kui taotluse esitaja ei ole millegipärast saanud tagasisidet elektrooniliselt esitatud taotluse vastuvõtmise kohta, palume pöörduda taotluste vastuvõtmise büroo poole. Taotlusel ja sellele lisatud dokumentidel esitatud andmete õigsuse eest vastutab taotluse esitaja, kinnitades seda oma allkirjaga. Pindalatoetuste taotlus ja sinna juurde kuuluvad dokumendid tuleb täita selgelt ja loetavalt, soovitavalt trükitähtedega. Kõik dokumendid, sh põllumassiivide kaardid, tuleb taotleja poolt allkirjastada ning lisada täitmise kuupäev. Taotlusele tehtud parandusele tuleb lisada alati märkus “parandus õige” ning taotleja allkiri ja kuupäev. Põllumassiivi kaardid, mis taotlusega koos esitatakse, peavad olema samal aastal PRIA-st pindalatoetuse taotlemiseks väljastatud. Vanemad kaardid taotlemiseks ei sobi. Põllumassiivide registris teostatakse ulatuslikku põllumassiivide piiride korrigeerimist uute ortofotode alusel aastaringselt. Seetõttu võivad varem välja trükitud põllumassiivide kaartidel olevad põllumassiivide piirid (ka tootjatele aprilli lõpus koju saadetavatel põllumassiivide kaartidel) olla taotlemise ajaks põllumassiivide registris muudetud. Kaardile tuleb märkida võimalikult täpselt ainult taotleja poolt kasutatav põllumajandusmaa. Samuti tuleb jälgida, et taotleja poolt taotlusele märgitud pind ei ületaks põllumassiivi pindala. Põllumassiivi kaardile tuleb kanda võimalikult täpselt ja selgelt eraldatava joonega kõigi põldude loetelus olevate põldude piirid ning märkida juurde põldude numbrid. Põldude kandmisel kaardile tuleks vältida topeltjooni ja joonte mahatõmbamist. Soovitame kasutada põldude loetelul ja põlluraamatus ühtset numeratsiooni. Hektarite märkimine kaardile ei ole nõutav, kuid on soovitatav (vt lisa 2). Kui võrreldes ettetrükitud kaartidega on taotlemise hetkeks põllumassiivi maakasutuse osas muudatusi (nt maa on võsastunud või metsastatud), on taotleja kohustatud põllud kaardile kandma vastavalt tegelikule olukorrale. Põllu piiride märkimisel kaardile tuleb jälgida, et:

• põld oleks märgitud õigele massiivile; • põld ei ületaks põllumassiivi piire ja ei paikneks väljaspool põllumassiivi

piire; • üks põld ei oleks korraga mitmel massiivil; • sama numbriga põldu ei oleks ühel massiivil mitmes kohas; • põllul oleks piiritletud mittetoetusõiguslikud 0,01 hektarist suuremad maa-alad

(puude grupid, kivihunnikud jms). Ülaltoodud nõuete täitmist kontrollitakse ning puuduste avastamisel kutsutakse taotleja piirkondlikusse büroosse tagasi puudust kõrvaldama.

5

Taotleja on vastutav taotlusel ja selle lisadel esitatud andmete eest. Taotleja võib soovi korral taotlusele kantava maa ise üle mõõta või tellida mõõtmise sellealast teenust osutavalt isikult. Viimasel juhul jääb vastutuse määramine mõõtmise tulemuste eest taotleja ja mõõtmise teinud isiku vaheliseks küsimuseks. Kui taotleja esitab suurema pindala kui ettetrükitud põllumassiivi kaardil, kontrollivad inspektorid erinevuse kohapealse kontrolli käigus üle. Põllumassiivi pindala määramisel arvatakse maha põllumassiivi sees paiknevad üle 0,01 ha suurused maa-alad, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (nt puude grupid, kivihunnikud jne). 3.3. Ilmsed vead Ilmsete vigade parandamine1 võib toimuda taotleja avalduse alusel või PRIA ettepanekul. Enne parandamist peab PRIA ametnik veenduma, et tegemist on ilmse veaga, mida tehes taotleja käitus heauskselt ja ausalt. Ilmseteks vigadeks saab lugeda vigu, mida saab kontrollida registri andmete alusel või mis ilmnevad toetuse taotluse eri andmeid võrreldes või kui viga on tehtud näiteks numbrite vales järjekorras kirjutamisel (169 asemel 196), vale telefoni- või pangakonto number või tehtud liitmisviga, kuid taotlus on muidu täidetud hoolikalt. 3.4. Taotlusel esitatud andmete muutmine või taotluse menetlemise lõpetamine Taotlusel esitatud andmeid võib täiendada või taotluse menetlemise osaliselt või täielikult lõpetada (annulleerida) taotleja kirjaliku avalduse alusel2. Soovituslikud vormid on saadaval PRIA koduleheküljel www.pria.ee ja PRIA piirkondlikes büroodes. Juhul, kui olukorra muutustest tulenevalt ei ole põllumajandustootjal võimalik kavandatud tegevusi teha või ilmastikust tulenevalt ei anna need soovitavat tulemust, tuleb esitada sellekohane kirjalik teave, muutes taotlusel esitatud andmeid. Nii on võimalik hoiduda järgnevatest arusaamatustest või toetussumma vähendamisest ja karistavast toetussumma väljaarvamisest3. 3.4.1. Taotlusel esitatud andmete muutmine

• taotlusel esitatud andmeid on võimalik täiendada kuni 15. juunini 2007. a ehk viimase külvikuupäevani;

• taotluse andmeid saab muuta4 (va loomade lisamist taotlusele pärast 25. juunit) kuni kohapealse kontrolli toimumiseni või kohapeasest kontrollist teatamiseni, PRIA poolt leitud vigadest teada andmiseni, ületaotlemiskirja saamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni;

• taotleja peab PRIA-t 10 tööpäeva jooksul (kuid mitte hiljem kui 15. oktoober 2007. a) kirjalikult teavitama pärast taotluse esitamist tekkinud olulistest muudatustest (loomade arvu vähenemine);

• taotlusel esitatud andmete muutmiseks peab taotleja esitama vabas vormis või PRIA koostatud soovituslikul vormil muutmise avalduse.

1Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 19 2Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 15 3Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 51-73 4Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 15

6

3.4.2. Taotluse menetlemise lõpetamine (annulleerimine) Taotluse või toetusliigi menetlemist on võimalik lõpetada taotleja kirjaliku avalduse alusel kuni:

• kohapealsest kontrollist või PRIA poolt leitud vigadest teatamiseni; • ületaotlemiskirja saamiseni; • toetuse määramise otsuse tegemiseni.

Taotluse annulleerimisel on taotleja samas seisus, kui enne taotluse esitamist, ehk ta saab esitada uue taotluse taotluste vastuvõtmise ajal. 4. NÕUETE TÄITMISE 5-AASTANE KOHUSTUS Taotleja peab alates kohustuse võtmisest viis aastat täitma toetuse saamiseks kehtestatud nõudeid kohustuse võtmise aastal kindlakstehtud loomade arvu osas. Kõigi aastatel 2004-2006 võetud kohustuste puhul jätkuvad MAK 2004-2006 nõuete kohased kohustused kuni 5-aastase kohustuseperioodi lõpuni. Taotlejad peavad iga-aastaselt toetuse taotlemisega kinnitama võetud kohustuse jätkamist. Uusi viieaastaseid ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustusi võetakse 2007. aastast alates “Eesti maaelu arengukava 2007―2013” raames. “Eesti maaelu arengukava 2004―2006” raames ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotleja võib kogu oma kohustuse asendada “Eesti maaelu arengukava 2007―2013” kohase ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustusega, ilma et temalt nõuetekohaselt asendatud loomade kohta eelmistel aastatel makstud toetus tagasi nõutaks. Sel juhul “Eesti maaelu arengukava 2004―2006” raames ohustatud tõugu looma kasvatamise kohta võetud kohustus lõpeb. “Eesti maaelu arengukava 2004―2006” raames võetud kohustuse asendamiseks “Eesti maaelu arengukava 2007―2013” kohase ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustusega tuleb taotlejal esitada „Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustuse asendamise akt”. Kui “Eesti maaelu arengukava 2004―2006” raames võetud ohustatud tõugu looma kasvatamise toetuse kohustuse raames suurendatakse loomade arvu üle 30%, siis algab taotlejal uus, “Eesti maaelu arengukava 2007―2013” kohane ohustatud tõugu looma pidamise kohustus. Sellisel juhul ei pea tootja esitama „Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustuse asendamise akti”.

7

4.1. Kohustuse üleandmine ja vastuvõtmine Kohustust saab teisele tootjale üle anda või üle võtta osaliselt või täielikult. Kohustust ei saa üle anda kohustuse võtmise aastal, v.a vääramatu jõu korral. Kohustuse üleandmiseks või vastuvõtmiseks tuleb pindalatoetuste vastuvõtuperioodil esitada PRIA-le lisaks taotlusvormidele ka kohustuse üleandmise - vastuvõtmise akt ülevõtja poolt (vt lisa 7). NB! Üle anda ja üle võtta saab ainult kehtivat kohustust. Kui toetuse taotleja suurendab seoses kohustuse ülevõtmisega loomade arvu, siis loetakse algne kohustus ja ülevõetud kohustus üheks uueks kohustuseks ning selle kohustuse kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuse kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Kohustuse osalisel üleandjal on õigus oma allesjäänud kohustust suurendada ja vähendada esialgselt võetud kohustuse osas. Kohustuse üleandmisel ei ole kohustuse ülevõtjal, kellel on juba sama kohustus, õigust suurendada või vähendada oma kohustust ülevõetud kohustuse osas. 4.2. Kohustuse asendamine Toetuse saaja võib asendada toetusaluse ohustatud tõugu looma teise toetuse saamise nõuete kohase sama tõugu loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus. Looma asendamine sama tõugu loomaga peab toimuma 20 päeva jooksul arvates asendamisest tingitud sündmusest. Kui asendamine toimub ajavahemikus 9. mai kuni 15. oktoober, teavitab toetuse saaja sellest Veterinaar- ja Toiduametit (edaspidi VTA) seitsme päeva jooksul arvates looma asendamisest, esitades lisas 6 toodud vormi kohase teatise. 5. OHUSTATUD TÕUGU LOOMA PIDAMISE TOETUSE SAAMISE NÕUDED 5.1. Nõuded toetuse saamiseks Alates 2003. a EL ÜPP reformi otsustest on võetud suund põllumajandustoetuste tootmise kohustusest lahti sidumisele, eesmärgiga siduda põllumajandustootjate majandusotsused enam turusituatsiooni ja vähem toetuse ühikumääradega. Sellise suunaga kaasnes toetuse saamise nõuete jagunemine toetusõiguslikkuse nõueteks ja nõuetele vastavuse nõueteks. Esimene nõuete grupp annab aluse toetuse taotlemiseks, teise puhul on tegu põllumajanduslike ja keskkonnakaitseliste, hiljem ka loomade tervishoiu ja heaolu, toiduohutuse ja taimekaitse alaste nõuetega, milliste täitmise kohustus võib lisaks tuleneda ka teistest õigusaktidest ning mille rikkumise või täitmata jätmise korral vähendatakse taotlemise aasta toetussummat sõltuvalt rikkumise tahtlusest ja tõsidusest. MAKi toetuste juures on nõuetele vastavuse süsteemile sarnast, kuid lihtsamat üldiste keskkonnanõuete süsteemi rakendatud juba 1999. a alates. Hetkest, mil nõuetele vastavuse süsteem on täielikult rakendunud, asenduvad MAK 2007-2013 raames võetud toetuste puhul üldised keskkonnanõuded nõuetele vastavuse nõuetega.

8

5.1.1. Nõuetele vastavuse nõuded (head põllumajandus- ja keskkonnatingimused ja kohustuslikud majandamisnõuded 2007. a rakendatakse MAK 2007-2013 pindalatoetuste suhtes ja nende ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotlejate suhtes, kes kasutavad põllumajandusmaad, häid põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõudeid ja püsirohumaa säilitamise nõuet. Head põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuded on kehtestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 lisas IV antud raamistiku alusel nelja teema lõikes ja täpsemalt sätestatud põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määruses nr 57 “Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”. Alates 2009. aastast, kui nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 ei ole sätestatud teisiti, rakendatakse MAK 2007-2013 pindalatoetuste suhtes ja nende ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotlejate suhtes, kes kasutavad põllumajandusmaad, nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 4 ja III lisa kohaseid kohustuslikke majandamisnõudeid. Õigusaktid, mida taotlejad peavad järgima, on toodud MAK 2007-2013 eelnõu lisas 3. Kui muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklite 4 ja 5 ning III ja IV lisa kohaseid nõudeid, samuti väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid ning muid asjakohaseid siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikke nõudeid, millest tulenevad kohustused on toetuse maksmise aluseks olevatest nõuetest ulatuslikumad, vaadatakse võetud kohustused komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 46 kohaselt üle. Kui selline kohandamine ei ole abisaajale vastuvõetav, siis võetud kohustus lõpeb, ilma et nõutaks tagasimaksu aja eest, mil kohustus kehtis. 1. Kulu ja põhu põletamine põllumajandusmaal on keelatud. Põletamise indikaatoriks on selgete põlemistunnustega taimeosad. Kui kohapealse kontrolli käigus leitakse, et taotleja on põllumajandusmaal kulu põletanud, kuid taotleja väidab, et seda on tehtud tema teadmata, peab tal olema ette näidata avaldus politseile. 2. Põllul tehtavatel töödel tuleb lähtuda muldade harimiskindlusest. Põlluharimist võib läbi viia ajal, kui muld ei kleepu ja kasutatav tehnika ei jäta põllule harimissügavusest sügavaid jälgi. Mulla oluliseks omaduseks on struktuursus, eriti aga selle vastupidavus vee ja masindegradatsiooni mõjule. Moodustunud mullastruktuur võib puruneda juba vähese vee ja mehaanilise surve s.o mullaharimise all. Vastupidav mullastruktuur tekib intensiivse mullaelustiku tegevuse ja säästliku mullaharimise tulemusena. Kohapeal kontrollitakse masinate poolt põllule jäetud roobaste sügavust ja ulatust.

9

3. Kogu kasutataval põllumajandusmaal tuleb rakendada tuulekaera tõrjeabinõusid. Selle nõude täitmise üle teostab järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi TTI). Taotleja kasutuses oleval põllumajandusmaal tuulekaera leviku korral peab olema edastatud TTI-le vastavasisuline teatis, millele järgnevad tegevused on sätestatud “Maaelu– ja põllumajandusturu korraldamise seaduse” 6. peatükis. Tuulekaera levikust tuleb TTI-d teavitada hiljemalt 31. juuliks. 4. Kasutuses oleval põllumajandusmaal peab kasvatama põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või peab kasutuses olevat põllumajandusmaad hoidma mustkesas. Umbrohtumust kontrollitakse visuaalselt. Vajadusel määratakse umbrohtumuse määr. Umbrohtumuse määr arvestatakse kontrollitava põllu kohta, võttes aluseks umbrohutaimede arvu pindalaühikul väljendatuna protsentides põllukultuuride arvust. Umbrohtumuse määramiseks loetakse arvestuslapil suurusega 50×50 cm kokku umbrohutaimede arv, mille pikkus on vähemalt 3/4 kultuurtaime pikkusest. Kuni 5 ha suurusel põllul määratakse umbrohtumus neljal arvestuslapil, 5–10 ha suurusel põllul kaheksal arvestuslapil ja iga järgneva 10 ha kohta lisaks neljal arvestuslapil. Arvestuslapid, mille keskmise umbrohtumuse järgi arvutatakse põllu umbrohtumus, peavad asuma diagonaalselt üle põllu. Kui on näha, et kultuur on külvatud liiga hõredalt, ei ole kasutusele võetud meetmeid umbrohu tõrjumiseks ja antud põllult saaki saada ei ole võimalik ning on näha, et vili on külvatud väikse külvinormiga üksnes toetuse saamise eesmärgil (teraviljad külvatud külvinormiga alla 180 kg/ha), siis saab taotleja toetuse vähendamise. Mustkesa tuleb harida selliselt, et seal kasvavad umbrohutaimed ei kasvaks kõrgemaks kui 5 cm. Erandjuhul tulenevalt ilmastikust aktsepteeritakse mustkesana maad, millel umbrohtude kõrgus ei ületa 20 cm ja taimed ei ole jõudnud õitsemisfaasi. 5. Kasutusest ajutiselt väljas oleval põllumajandusmaal peab taotluse esitamise aasta 1. juuliks olema külvatud, maha pandud või istutatud põllumajanduskultuur või peab seal olema rajatud mustkesa või peab seal 31. juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje. Ajutiselt kasutusest väljas olevaks loetakse maad, kus toetuse taotlemise aastal ei toimu põllumajandustoodete toomist, kuid mida hoitakse hooldamise kaudu heas korras. Eespool loetletud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada. Mehhaaniliseks umbrohutõrjeks loetakse maa niitmist, randaalimist, kultiveerimist jms töid, mis hävitavad mehhaaniliselt umbrohtusid ja mis tagavad umbrohtude leviku tõkestamise. 6. Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa või looduslik rohumaa peab vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Erandlik niitmise või karjatamise tähtaeg on sätestatud “Looduskaitseseaduse” alusel kaitse alla võetud rohumaade (sh poollooduslike koosluste) suhtes. Neil aladel peab nõue olema täidetud hiljemalt 20. augustiks. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada. Kui taotleja või taotleja esindaja viibib kohapealse kontrolli juures, peab ta vajadusel järelvalveametnikule ette näitama põllu piiri. Karjamaana kasutataval rohumaal peab olema karjatatud loomi loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse, ning ebapiisava tulemuse korral tuleb rohumaa üle

10

niita. Piisavaks loomkoormuseks tuleks arvestada orienteeruvalt 0,5 loomühikut hektari kohta (see on ca 1 täiskasvanud veis või hobune 2 ha kohta või 1 noorloom ha kohta või neli täiskasvanud lammast või kümme talle 1 ha kohta). Kahtluse korral kontrollib PRIA loomkoormust põllumajandusloomade registrisse kantud loomade kaudu. Kohapeal kontrollitakse, et niidetud hein oleks põllult ära veetud, hekseldatud, pressitud rullidesse või pandud kuhjadesse. Heinaseemne, heintaimede energiakultuurina kasvatamisel ning mahepõllu-majanduses kuni kaheaastase haljasväetiseks sisseküntava rohumaa puhul ei kehti niitmise ja karjatamise nõuded. Heintaimede seemnepõlluks loetakse põldu, kui sellel kasvatatakse ühte heintaime liiki puhaskultuurina. Segukülvina on lubatavad vaid:

a) timuti ja ristiku segukülv; b) timuti ja lutserni segukülv.

7. Taotleja peab pidama põlluraamatut. Põlluraamatu vorm ja pidamise kord on sätestatud põllumajandusministri 9. aprilli 2003. a määruses nr 36. Taotlejad, kelle tegevus ei ole seotud “Veeseadusest” tuleneva põlluraamatu pidamise kohustusega (eelkõige taotlejad, kes põllumajandustoodete tootmise asemel kasutavad maad alade hooldamiseks), peavad põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta pidama tegevuste aruannet, mis on kehtestatud põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määruses nr 57 “Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” lisas 2. 5.1.2. Üldised keskkonnanõuded Üldised keskkonnanõuded koosnevad põllumajandusliku tootmise standarditest (sh keskkonnaalastest standarditest), mida põllumajandustootja peab kogu majandusüksuses järgima. Nõudeid tuleb täita kogu ettevõtte kasutuses oleval maal (seda ka juhul, kui toetust taotletakse vaid osale ettevõtte maale). Üldiseid keskkonnanõudeid peavad järgima ebasoodsamate piirkondade toetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse (sealhulgas ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotlejad, kes kasutavad põllumajandusmaad) ja Natura põllu toetuse taotlejad. Nõuete rikkumisel vähendatakse toetust või jäetakse taotlus rahuldamata. Üldised keskkonnanõuded kehtivad aastatel 2004-2006 võetud MAKi kohustuste suhtes kuni 5-aastase kohustusperioodi lõpuni. Seejuures kattuvad mitmed eelkõige maade hooldamisega seotud nõuded heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega. Hetkest, mil nõuetele vastavuse süsteem on täielikult rakendunud, asenduvad MAK 2007-2013 raames võetud toetuste puhul üldised keskkonnanõuded nõuetele vastavuse osaks olevate kohustuslike majandamisnõuetega.

11

MAK 2004-2006 kohustuste üldised keskkonnanõuded:

1) sõnnikuga võib haritava maa ühe hektari kohta anda keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas;

2) orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini; 3) põllumajandusloomade pidamisel, kui peetakse toetuse taotlemise tähtaja

esimese päeva seisuga üle 10 lü loomi, peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Kui sõnnikuhoidla kuulub enne 1. jaanuari 2002 kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde ja see asub nitraaditundlikul alal, tuleb nõue täita 31. detsembriks 2008, väljaspool nitraaditundlikku ala tuleb nõue täita 1. jaanuariks 2010;

4) väetise laotamine pinnale on keelatud nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi;

5) sõnnikuaun peab veekogust asuma vähemalt 100 m kaugusel; 6) taotleja peab pidama põlluraamatut; 7) reoveesette kasutaja peab kandma andmed sette kasutamise kohta

põlluraamatusse; 8) põllumajanduses on keelatud kasutada töötlemata reoveesetet. Reoveesette

kasutajal peab kasutatava sette kohta olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav sette andja antud dokument, kuhu on märgitud sette töötlusviis;

9) põllul, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi, on töödeldud reoveesette kasutamine keelatud;

10) kasutuses olev taimekaitseseade peab läbima korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel. Ülevaatusel kontrollitakse taimekaitseseadme tehnilise seisundi nõuetekohasust;

11) taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul peab taimekaitsevahendi kasutaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus;

12) taotleja peab niitma vähemalt üks kord enne 31. juulit rohumaid või karjatama seal loomi. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Looduskaitseseaduse § 10 ja 11 alusel kaitse alla võetud pindalalisel loodusobjektil peavad eelpool sätestatud nõuded olema täidetud hiljemalt 20. augustiks. Karjamaana kasutataval rohumaal peab olema loomi karjatatud loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse ning ebapiisava tulemuse korral tuleb rohumaa üle niita. Heintaimede energiakultuurina kasvatamisel, heinaseemne ja kuni 2-aastase haljasväetisena sisseküntava rohumaa puhul ei kehti eelpool sätestatud rohumaade hooldamise nõuded. Nõue ei kehti rohumaa rajamise aastal ja heinaseemnepõldude kohta. Nõude täitmist peab olema võimalik kogu taotlusel märgitud ala ulatuses visuaalselt tuvastada;

13) taotleja ei tohi põletada kulu ja põhku; 14) taotleja ei tohi kasutada looduslikul rohumaal taimekaitsevahendeid ega

väetisi; 15) loomapidaja peab tagama oma majandusüksuses peetavatele põllumajandus-

loomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse; 16) loomapidaja peab arvestust loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutatavate

ravimite ja ravimsöötade kohta. Loomapidaja võib need andmed kanda selleks otstarbeks mõeldud vihikusse, raamatusse, tervisekaardile või salvestada elektrooniliselt. Arvestuseks on piisav ka veterinaararstilt saadud kirjalike

12

selgituste ja retseptide kogumine kausta, kui loomapidaja on dokumentidele lisanud kõik loomadele antud ravimite ja ravimsöötade andmed või peab nende kohta eraldi arvestust;

17) loomapidaja peab põllumajandusloomade kohta arvestust (sh registreerib kõik surmajuhud). Loomapidaja võib nimetatud andmed kanda selleks otstarbeks mõeldud vihikusse, raamatusse või salvestada elektrooniliselt. Arvestuseks on piisav ka veterinaararstilt saadud tõendite kogumine, kui taotleja peab nende kohta eraldi arvestust.

MAK 2007-2013 kohustuste üldised keskkonnanõuded:

1) sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku aastas;

2) mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt 30 kg fosforit aastas;

3) orgaanilisi ja mineraalväetisi on keelatud kasutada alates 1. detsembrist kuni 31. märtsini;

4) loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, on sõnniku- ja virtsahoidla, mis mahutab vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Kui sõnnikuhoidla kuulub enne 1. jaanuari 2002 kasutusel olnud loomakasvatushoone juurde ning asub nitraaditundlikul alal, peab see nõue olema täidetud 31. detsembriks 2008. Muul kui nitraaditundlikul alal tuleb nimetatud nõue täita 1. jaanuariks 2010. Laudas, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja;

5) väetist on keelatud laotada pinnale nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%;

6) sõnnikuaun asub veekogust vähemalt 100 m kaugusel, kui “Veeseaduses” ei ole sätestatud teisiti;

7) kasutuses olev taimekaitseseade läbib korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel; ülevaatusel kontrollitakse taimekaitseseadme tehnilise seisundi nõuetekohasust;

8) taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul on taimekaitsevahendi kasutaja läbinud taimekaitsekoolituse ja tal on taimekaitsetunnistus;

9) looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid; 10) loomapidaja tagab oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele

sööda ja joogivee kättesaadavuse; 11) loomapidaja peab pidama arvestust oma põllumajandusloomadel ravimite ja

ravimsöötade kasutamise üle; 12) loomapidaja peab arvestust oma põllumajandusloomade üle ja registreerib

kõik surmajuhud.

13

5.1.3. Püsirohumaa säilitamine Püsirohumaa on maa, mida kasutatakse kõrreliste või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusettevõtte külvikorraga hõlmatud viie aasta jooksul või kauem5. Lubatud on püsirohumaa uuendamine heinaseemnega (ilma vahekultuurita). Kui säilitamisele kuuluva püsirohumaa asemele külvatakse vahekultuur (näiteks teravili), siis ei loeta seda põldu püsirohumaaks ja taotlusele tuleb näidata maakasutustüüp „P”. Alates 2006. a peab ühtse pindalatoetuse taotleja ja alates 2007. a MAK 2007-2013 raames ebasoodsamate piirkondade toetuse, Natura põllu toetuse taotleja või ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotleja, kes kasutab põllumajandusmaad, säilitama või suurendama 2005. a pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. Püsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud pikaajaline rohumaa (PR) ja looduslik rohumaa (LR). Säilitamisele kuuluva püsirohumaa pindala teatas PRIA taotlejale 1. jaanuariks 2006. a. Kogu Eesti kohta ei tohi taotlusalune püsirohumaa pindala edaspidi väheneda6. Ainsaks erandiks on püsirohumaa pinna vähenemine selle metsastamise tõttu. 2007. a alates loetakse püsirohumaa säilinuks ka juhtudel, kui taotleja taotleb oma püsirohumaa säilitamise kohustusega hõlmatud maale poollooduslike koosluste hooldamise toetust ja täidab seal nimetatud toetuse tingimusi7. Kui 2007. a pindalatoetuste menetlemise tulemusena 2007. a lõpul selgub, et Eesti on säilitanud 2005. a püsirohumaa absoluutväärtuse või on säilitanud 2005. a pindalatoetuste taotlustel esitatud püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Antud juhul tuleb taotlejatel jälgida, et nad säilitaksid endi poolt 2005. a pindalatoetuste taotlustega võetud püsirohumaa pindala 2008. a pindalatoetuste taotlemisel. Seega, kui põllumajandustootja säilitab püsirohumaa pindala mahus, mille PRIA teatas 2005. aasta pindalatoetuse taotluse alusel, ei kohaldu temale alljärgnevad tegevused. Kui 2007. a pindalatoetuste menetlemise tulemusena 2007. a lõpuks selgub, et kogu Eesti taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhe kogu põllumajandusmaasse on võrreldes 2005. a samade näitajatega vähenenud enam kui 5%, teavitab PRIA sellest taotlejaid8. Taotlejatel, kes siiski soovivad oma püsirohumaa pinda vähendada, tuleb sel juhul esitada hiljemalt 1. veebruariks 2008. a taotlus järgnevaks kalendriaastaks püsirohumaa pinna vähendamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks. PRIA vaatab esitatud taotlused läbi ning otsustab nende rahuldamise, lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest ja Eesti jaoks vajaliku püsirohumaa suhte säilitamisest. PRIA võtab otsused vastu hiljemalt 1. aprilliks 2008. a.

5 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 2 lg 2 6 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003 art 5 7 Põllumajandusministri määrus Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord § 3 lg 6. 8 “Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi ÜPT) määrus § 4 p 4

14

Kui 2007. a pindalatoetuste menetlemise tulemusena 2007. a lõpul selgub, et kogu Eesti taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhe kogu põllumajandusmaasse on võrreldes 2005. a samade näitajatega vähenenud enam kui 10%, tuleb põllumajandustootjal püsirohumaa PRIA poolt määratud ulatuses uuesti rajada.9 Püsirohumaa rajamise kohustus hektarites määratakse igale taotlejale 2005. a ja 2007. a taotlustel märgitud püsirohumaa hektarite alusel, lähtudes taotlejate võrdse kohtlemise printsiibist ja riigi tasandil vajaliku püsirohumaa pindala säilitamise kohustusest. Vastava kohustuse teatab PRIA taotlejale hiljemalt 1. aprilliks 2008. a. Juhul, kui 2008. a pindalatoetuste taotlemise käigus selgub, et taotleja ei säilita ega raja uuesti PRIA poolt ette nähtud ulatuses püsirohumaad, vähendatakse taotlejale 2008. a pindalatoetuste menetlemisel määratavat toetussummat 20%, kuna rikkumine on tahtlik. Seega on taotlejal seoses püsirohumaa säilitamise kohustusega riigi tasandil vajalik 2007. a:

• säilitada või suurendada enda poolt 2005. a pindalatoetuste taotlusel esitatud või püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlusega üle võetud püsirohumaa pindala;

• maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest10;

• maakasutuse üleminekul teavitada PRIA-t püsirohumaa säilitamise kohustuse üleminekust teisele põllumajandustootjale mõlemapoolse püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlusega, mille lisaks on põllumassiivide kaart ja põldude loetelu, kus on toodud üleantavad/ülevõetavad püsirohumaa kohustusega põllud11;

• teavitada PRIA-t püsirohumaa pinna ülekandmisest enda kasutuses oleva maa piires ühelt põllumassiivilt teisele püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlusega;

• säilitada püsirohumaa põllul, mis asub sellisel registrisse kantud põllumassiivil, mille kohta ei ole alates 2004. a ühegi põllu kohta pindalatoetust taotletud ja mille 2003. a kasutuseks on teatatud püsirohumaa.

Püsirohumaa säilitamise kohustust on võimalik vähendada ainult püsirohumaa metsastamisel. Need taotlejad, kes esitasid PRIA-le 2006. a metsastamise rajamistoetuse taotluse, eraldi taotlust enda püsirohumaa kohustuse vähendamiseks esitama ei pea. Need taotlejad, kes metsastavad oma püsirohumaad ilma metsastamise rajamistoetust taotlemata, peavad PRIA-t sellest teavitama, esitades avalduse (piirimuutmise avalduse vorm) püsirohumaa pinna vähendamiseks ning näidates ära põllumassiivi kaardil metsastatavad põllud ja nende pindala. Seejuures peab arvestama, et metsastatav maa läheb põllumajanduslike pindalatoetuste jaoks toetusõigusliku maa hulgast välja. Samuti väheneb püsirohumaa säilitamise kohustus nende alade osas, mis on põllumassiivide piiride parandamise käigus toetusõiguslike alade hulgast maha läinud.

9 ÜPT määrus §4 p 3 10 ÜPT määrus § 4 p 6; Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus 11 Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimääruse lisa 2

15

5.2. Nõuded ohustatud tõugu looma kohta

Nõuded ohustatud tõugu looma pidamise eest toetuse saamiseks: • taotleja täidab üldiseid toetuse saamise nõudeid, üldisi keskkonnanõudeid ja

häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning säilitab püsirohumaade pindala.

Ohustatud tõugu hobuse pidamise eest toetuse taotleja kohustub:

• kasvatama taotlemise ajal vähemalt kuue kuu vanust puhtatõulist tõuraamatu põhiossa kantud või sinna kandmiseks sobilikku ja nõuetekohaselt identifitseeritud eesti, tori või eesti raskeveo tõugu hobust. Tori tõugu hobuse mõlemad vanemad peavad olema tori tõugu (nõue ei kehti enne 1996. a. sündinud tori tõugu märade puhul).

• hoidma kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul karjas taotletud arvu loomi. Kohustuseperioodi jooksul võib taotleja asendada looma teise toetuse saamiseks esitatud nõuete kohase sama tõugu loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus.

Ohustatud tõugu veise pidamise eest toetuse taotleja kohustub:

• kasvatama kohustuse võtmise aasta 9. mai seisuga põllumajandusloomade registrisse ja tõuraamatu põhiossa kantud või sinna kandmiseks sobilikku vähemalt kuue kuu vanust eesti maatõugu veist, kelle mõlemad vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa;

• hoidma kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul karjas taotletud arvu loomi. Kohustuseperioodi jooksul võib taotleja asendada taotlusaluse looma teise toetuse saamiseks esitatud nõuete kohase sama tõugu loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus.

5.3. Toetuse määr Toetuse määr maaelu arengukava 2007-2013 võetud toetustele on eesti ja tori tõugu hobuse pidamise eest on 2920 kr, eesti raskeveo tõugu hobuse pidamise eest 3115 kr ja eesti maatõugu veise pidamise eest 3070 kr looma kohta aastas. Toetuse määr maaelu arengukava 2004-2006 võetud toetustele on eesti, tori ja eesti raskeveo tõugu hobuste kasvatamisel 2550 krooni hobuse eest ja eesti maatõugu veise kasvatamisel 2713 krooni veise eest.

16

6. TAOTLUSE KONTROLLIMINE PRIA vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele. Samuti teeb PRIA kohapealset kontrolli toetuse saamise nõuete, üldiste keskkonnanõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmise üle. Kohapealsete kontrollide koguarv peab toetuse saamise nõuete ja üldiste keskkonnanõuete puhul hõlmama vähemalt 5% ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste puhul 1% toetusesaajatest. PRIA esitab ohustatud tõugu looma pidamise eest toetuse taotlejate nimekirja koos ohustatud tõugu looma pidamise kohta esitatud andmetega VTAle kontrollimiseks iga kohustuseaasta 15. juuliks. VTA kontrollib seejärel taotluses toodud loomade nõuetekohasust andmebaaside (tõuraamatute ja põllumajandusloomade registri) alusel ja osaliselt ka taotleja ettevõttes kohapeal. VTA esitab PRIAle andmed ohustatud tõugu looma pidamise toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele vastavuse kohta iga kohustuseaasta 15. oktoobriks. Kui toetuse taotleja jätab kohustuse jätkamist kinnitavad dokumendid õigeaegselt esitamata ja teeb seda kas ise või alles PRIA poolsel järelepärimisel hiljem kui 25. juuni, siis esitab PRIA ohustatud tõugu looma pidamise eest toetuse taotlejate nimekirja koos ohustatud tõugu looma pidamise kohta esitatud andmetega VTA-le kontrollimiseks jooksvalt. Sellisel juhul toetuse saajale selle kohustuseaasta eest küll toetust ei maksta, aga PRIA saab siiski kontrollida võetud kohustuse täitmist. 7. TOETUSE VÄHENDAMINE JA TAOTLUSE RAHULDAMINE VÕI RAHULDAMATA JÄTMINE 7.1. Toetuse vähendamine Kui taotlus esitatakse hilinenult ajavahemikul 30. maist – 25. juunini 2007. a, vähendatakse toetust 1% iga tööpäeva kohta12. Kui kontrollimisel tehakse kindlaks, et tegelik toetuse saamise nõuete kohaste loomade arv erineb taotlusel märgitud loomade arvust, mille kohta toetust taotleti, siis lähtutakse komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 57 lõigetest 2–4, mille kohaselt ei tohi toetust mingil juhul maksta suurema arvu loomade eest, kui on märgitud toetuse taotluses. Kui toetuse taotluses deklareeritud loomade arv ületab haldus- või kohapealse kontrolli tulemusel määratud loomade arvu, arvutatakse toetus haldus- või kohapealses kontrollis kindlaks määratud loomade arvu alusel. Kui taotleja on rikkunud toetusesaamise eeltingimuseks olevaid üldisi keskkonnanõudeid, siis vähendatakse kohustuseaastal määratavat toetust:

1) 5%, kui taotleja on rikkunud “Veeseaduse” § 261 lõikes 4 sätestatud nõuet, mille alusel sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas;

12 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 21

17

2) 5%, kui taotleja on rikkunud “Veeseaduse” § 261 lõikes 4 sätestatud nõuet, mille alusel mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena 30 kg fosforit aastas;

3) 15%, kui taotleja on laotanud orgaanilisi ja mineraalväetisi ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. märtsini “Veeseaduse” § 261 lõike 42 alusel;

4) 5%, kui taotleja on rikkunud “Veeseaduse” § 262 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuet, mille alusel peab põllumajandusloomade pidamisel loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku põllumajandusloomi, olema sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis peab mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Loomapidamishoones, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja;

5) 10%, kui taotleja on “Veeseaduse” § 263 lõike 1 alusel määratud nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%, laotanud pinnale väetisi;

6) 10%, kui sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit; 7) 5%, kui taotlejal ei ole üle kolme aasta vanuse taimekaitseseadme kohta

tõendit, et taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse “Taimekaitseseaduse” § 87 lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt;

8) 5%, kui taotleja on rikkunud “Taimekaitseseaduse” § 79 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus;

9) 10%, kui taotleja on looduslikul rohumaal kasutanud väetisi või taimekaitsevahendeid;

10) 15%, kui taotleja on rikkunud “Loomakaitseseaduse” § 3 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab loomapidaja tagama oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;

11) 5%, kui taotleja ei pea arvestust oma põllumajandusloomadel ravimite kasutamise üle “Ravimiseaduse” § 15 lõike 7 alusel kehtestatud korras;

12) 5%, kui taotleja ei pea oma põllumajandusloomade üle arvestust “Loomatauditõrje seaduse” § 11 lõigete 2 ja 21 alusel kehtestatud korras.

Kui kontrollimisel tehakse kindlaks, et taotleja on rikkunud toetuse saamise eeltingimuseks olevaid häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, sõltub toetussumma vähendamise suurus rikkumise raskusest. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste rikkumiseks loetakse:

• rohumaa on täies ulatuses õigeaegselt niitmata või karjatamata; • niide on koristamata; • põllumajandusmaale ei ole rajatud põllumajanduskultuuri või mustkesa; • põllumajandusmaale on põllumajanduskultuur või mustakesa õigeaegselt

rajamata; • põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleval maal on umbrohutõrje

tegemata; • mustkesa on umbrohtunud; • külvatud või rajatud põllukultuur on umbrohtunud; • tuulekaera levikust ei ole teavitatud Taimetoodangu Inspektsiooni 31 juuliks; • põllul on põletatud põhku/kulu;

18

• mullastruktuuri on rikutud; • puudub põlluraamat; • põlluraamat on puudulikult täidetud.

Kui üksteisele järgneva kolme aasta jooksul on toetust vähendatud ulatusliku rikkumise, raske rikkumise või hooletuse tõttu, siis eelmise aasta vähendamise protsent (3 või 5) korrutatakse kolmega. 7.2. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine Arvestades tehtud kontrolli tulemusi, otsustab PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise 2008. aasta 25. jaanuariks. Toetus makstakse taotleja arvelduskontole 2008. aasta 30. juuniks. Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse taotlus jäetakse rahuldamata järgnevatel juhtudel: • taotlusel ja/või taotluse lisadel puudub taotleja allkiri ja taotlejaga ei õnnestu

ühendust saada (kehtetu taotlus); • taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse

ning taotluses esitatud andmete alusel ei ole võimalik temaga ühendust võtta; • taotlus on esitatud pärast 25. juunit 2007. a13; • taotleja ei võimalda läbi viia kohapealset kontrolli14; • taotleja on ühel kohustuseaastal rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet; • taotleja on häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi rikkunud hooletuse tõttu

enam kui 50% taotletud pinnast; • taotleja on häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi tahtlikult rikkunud enam

kui 20% taotletud pinnast; • heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste tahtliku rikkumise korral kahel

järjestikusel aastal arvatakse taotleja toetuse saajate hulgast välja ka järgmisel kalendriaastal;

• rendile võetud loomade osas jäetakse taotlus rahuldamata juhul, kui taotleja ei ole VTA-le saatnud lisas 5 toodud vormi kohase rendilepingu ärakirja.

8. ÕIGUSAKTID 8.1. Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse maksmise aluseks on järgmised

Eesti õigusaktid:

• “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus”; • Põllumajandusministri 5. septembri 2003. a määrus nr 89 “Põllumassiivi

piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord”;

• Vabariigi valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 162 “Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus“;

13 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 21 p 1 14 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 23 p 2

19

• Põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 57 “Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”;

• Põllumajandusministri 9. aprilli 2003. a määrus nr 36 “Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord”.

MAK 2004-2006 võetud kohustuste puhul lisaks:

• Eesti maaelu arengukava 2004-2006; • Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrus nr 51 “Põllumajandusliku

keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord”.

MAK 2007-2013 kohustuste puhul lisaks:

• Põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 61 “Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”.

• Põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 61 põhineb Eesti maaelu arengukava 2007-2013 eelnõul.

8.2. Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse maksmise aluseks on järgmised

EL õigusaktid:

• Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001;

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 ette nähtud täiendavate tingimuste, toetuse muutmise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid;

• Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta.

MAK 2004-2006 võetud kohustuste puhul lisaks:

• Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta;

• Komisjoni määrus (EÜ) 817/2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks.

20

MAK 2007-2013 kohustuste puhul lisaks:

• Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta;

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad;

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84);

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 1320/2006, millega kehtestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud maaelu arengu toetusele ülemineku eeskirjad (ELT L 243, 06.09.2006, lk 6–19).

8.3. Muud toetuse menetlemisel aluseks olevad dokumendid:

• Komisjoni töödokument AGRI/60363/2005, maa-ala kohapealne kontroll vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklitele 23-32;

• European Commission working document DS/2006/25- REV 1, Working document on increases in the percentages of farmers to be checked in the context of cross- compliance when a significant degree of non-compliance is found (kättesaadav ainult inglise keeles);

• Komisjoni töödokument VI/10535/99 - EN Rev. 7, nõukogu määruse 1257/1999 kohaste maaelu arengukava meetmete menetlemine, kontroll jmt.

• PRIA peadirektori käskkiri heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste rikkumiste kohta.

Eesti õigusaktidega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel www.riigiteataja.ee. Euroopa Liidu õigusaktidega saab tutvuda kodulehel www.legaltext.ee ja http://europa.eu.int/eur-lex/lex/et/index.htm. Eesti maaelu arengukavaga 2004-2006 ja Eesti maaelu arengukava 2007-2013 eelnõuga saab tutvuda Põllumajandus-ministeeriumi kodulehel http://www.agri.ee/index.php/14284/. Muude toetuse menetlemisel aluseks olevate dokumentidega PRIA kodulehel www.pria.ee. NB! Erinevuste korral käesoleva juhendi ja õigusakti vahel tuleb järgida õigusakti.

21

Lisa 1 Pindalatoetuse taotlus

PINDALATOETUSTE TAOTLUS vorm PT50 1.1 Taotleja üldandmed 1.2 Täidab PRIA

Eesnimi: Perekonnanimi: Isikukood:

Taotluse number: 1 1 0 0 7

Ärinimi: Registri kood:

Kinnitan, et olen teinud enne taotluse registreerimist kõik tööeeskirjades ettenähtud kontrollid.

Esindaja nimi: Taotluse lehtede arv: Taotluse vastuvõtja allkiri: Kontakttelefon:

Esmasisestaja nimi: Topeltsisestaja nimi:

2. Ühtne pindalatoetus (ÜPT) Taotlen ühtset pindalatoetust põldude loetelu veerus 8 sümboliga „X“ märgitud põldude kohta.

3. Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus Taotlen põllukultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust põldude loetelu veerus 9 sümboliga „T“ märgitud põldude kohta.

4. Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus Taotlen põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust 2006. aastal põllumajanduskultuuri kasvatamise taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud hektarite alusel ja kinnitan, et tegelen põllumajandusliku tegevusega. JAH EI

5. Ebasoodsamate piirkondade toetus (LFA) ja põllumajanduslik keskkonnatoetus (PKT) 5.1 Taotlen ebasoodsamate piirkondade (LFA) toetust põldude loetelu veerus 10 sümboliga „X“ märgitud põldude kohta. Taotleja, kes võtab kohustuse esmakordselt, esitab ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse vormi (MT61). 5.2 Taotlen põllumajanduslikku keskkonnatoetust (PKT) põldude loetelu veerus 11 sümboliga „K“ või „M“ märgitud põldude kohta või ohustatud tõ ugu loomade loetelus toodud loomadele. Taotleja, kes võtab kohustuse esmakordselt, esitab lisaks taotlusele põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse vormi (MT60).

6. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus Taotlen Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antavat toetust põldude loetelus veerus 12 sümboliga „X“ märgitud põldude kohta.

7. Energiakultuuri toetus Taotlen energiakultuuri toetust, näidates põldude loetelu veerus 14 saagikoristuse aasta. Esitan koos taotlusega kinnituse esmatöötlejaga või kokkuostjaga lepingu sõlmimise kohta või töötlemisdeklaratsiooni.

8. Pindalatoetuste taotlusega koos esitan allkirjastatud ja samal aastal PRIAst pindalatoetuse taotlemiseks väljastatud põllumassiivide kaardi. 9. Taotleja kinnitus

Kinnitan oma allkirjaga, et vastan toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele ja olen teadlik kohustusest säilitada minu 2005. a pindalatoetuste taotlusel esitatud või püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmis-vastuvõtuaktiga üle võetud püsirohumaa pindala. Kinnitan taotlusel esitatud andmete õigsust ning võimaldan esitatud andmeid kontrollida. Annan nõusoleku kasutada minu isikuandmeid toetuse määramisel ja maksmisel Kuupäev: Allkiri: Lk nr 1 Põldude loetelu lehel

Füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood

Juriidilise isiku ärinimi ja registrikood

Juriidilise isiku puhul ettevõtte esindaja ees- ja

perekonnanimi

Taotlus kehtib vaid siis, kui sellel on taotleja allkiri ja täitmise kuupäev

Märkige, mitmel lehel on põldude loetelu

kokku

Märkige sümbol “X” lahtrisse JAH, kui soovite nimetatud toetust taotleda ja

toetuse taotlemise nõuded on täidetud. Juhul kui te nimetatud toetust ei taotle,

märkige sümbol “X” lahtrisse EI või jätke punkt 4 taotlusvormil täitmata.

22

Põldude loetelu Taotluse lisa

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

Jrk nr

Põllumassiivi number

Põl

lu n

umbe

r

Maa

-ala

num

ber

1

Põl

lu p

ind

(ha)

Maa

kasu

tuse

tüüp

(P

, PR

, LR

, PK

, M)2

Kas

vata

tav

põllu

- ku

ltuur

(ig

a põ

llu

koht

a ük

s põ

lluku

ltuur

)

Tao

tlen

ÜP

T to

etus

t (X

)3

Tao

tlen

põllu

kultu

uri

kasv

atam

ise

täie

ndav

at

otse

toet

ust

(T)4

Tao

tlen

LFA

toet

ust

(X)5

Tao

tlen

PK

T to

etus

t

(K v

õi M

)6

Tao

tlen

Nat

ura

toet

ust

(X)7

Põl

lu p

H k

uni 5

,5 v

õi

hein

asee

mne

põl

d

(P ja

/või

S)8 võ

i ha

ljasv

äetis

eks

kasu

tata

v ro

hum

aa (

H)

9

Tao

tlen

ener

gia-

ku

ltuur

i toe

tust

(s

aagi

koris

tusaa

sta)10

*Kokku taotletud hektarit:

Kinnitan, et käesolevas loetelus esitatud andmed on õiged: Taotleja nimi Kuupäev: Allkiri

Lk nr Põldude loetelu …...… lehel

¹ Maa-ala number (veerus 4) – sama maa-ala number tuleb märkida põldude kohta, mis asuvad ühel põllumassiivil ja moodustavad ühtse ja tervikliku maa-ala, mille pindala kokku on suurem kui 0,3 ha. 2P (veerus 6) – põllukultuurid (k.a mustkesa, lühiajaline rohumaa, heinaseeme jne); PR (veerus 6) – pikaajaline rohumaa; LR (veerus 6) – looduslik rohumaa; PK (veerus 6) – püsikultuurid (viljapuu- ja marjaaiad, ravim- ja maitsetaimed jne); M (veerus 6) – põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olev maa. 3ÜPT (veerus 8) – ühtne pindalatoetus; 4T (veerus 9) – põllukultuurid; 5LFA (veerus 10) – ebasoodsamate piirkondade toetus; 6PKT (veerus 11) – põllumajanduslik keskkonnatoetus; K (veerus 11) – keskkonnasõbralik tootmine; M (veerus 11) – mahepõllumajanduslik tootmine; 7Natura (veerus 12) – Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus; 8P (veerus 13) – märgitakse, kui põllu pH kuni 5,5; S (veerus 13) – märgitakse kui põllul kasvatatav heintaimede kultuur koristatakse heinaseemneks; 9H (veerus 13) –märgitakse kuni 2-aastane haljasväetiseks kasutatav rohumaa; 10 saagikoristusaasta (veerus 14) – märgitakse saagikoristusaasta energiakultuuride põllult, mitmeaastaste kultuuride puhul esimene saagikoristusaasta Veerus 6 tähistega PR ja LR tähistatud põlde käsitatakse püsirohumaana; *kokku taotletud hektarid - täitmine vabataht

Märkige põllumassiivi

number,

millel põld

Ühel massiivil

asuvad põllud

peavad olema

Märgitakse Ühtse pindalatoetuse

taotlemisel vastavalt vormi alumises osas

toodud juhistele. Märkige

maakasutuse tüüp, vastavalt vormi alumises

osas toodud juhistele

Põllu pind peab olema

märgitud kaks kohta peale

koma

Märkige põllul kasvatatav kultuur.

Juhul kui hoiate põldu mustkesas, kirjutage veergu "mustkesa" ja

maakasutuse tüübi "M" korral jätke

veerg tühjaks.

Märkige sümbol "X" põldude

juurde, mille kohta taotlete ühtset pindalatoetust. Jätke veerg 8

tühjaks, kui põllule toetust ei soovi.

Põldude kohta, millele taotlete põllukultuuri

kasvatamise täiendavat otsetoetust, märkige

täht "T”. Jätke veerg 9 tühjaks, kui põllule

toetust ei taotle.

Märkige sümbol "X" põldude

juurde, mille kohta taotlete toetust ning

mis asuvad ebasoodsas

piirkonnas. Jätke veerg 10 tühjaks kui põld ei asu

ebasoodsas piirkonnas.

Põldude kohta, millele taotlete põllumajanduslikku

keskkonnatoetust, märkige keskkonnasõbraliku tootmisega

seotud põllu korral "K" või mahepõllumajandusliku

tootmisega seotud põllu korral "M". Jätke veerg 11 tühjaks, kui

põllule toetust ei taotle.

Märkige sümbol "X" põldude

juurde, millele taotlete Natura toetust. Jätke

veerg 12 tühjaks, kui põllule toetust

ei soovi.

Märkige sümbolid "P";

“S” või “H” vastavalt vormi alumises osas

toodud juhistele

Füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku ärinimi

Taotlus kehtib vaid siis, kui

sellel on taotleja allkiri ja täitmise

kuupäev

23

Lisa 2. Põllumassiivide kaart

Toetuse tüüp: Asutus: PRIA Mõõtkava: Taotleja: Trükkija: Kuupäev: …………2007 Maakond: Amet: e-mail: Lehekülg1/1 Allkiri: Põllud nr 1 ja 2 asuvad tervikuna Natura 2000 alal ja neile saab taotleda Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antavat toetust.

24

Lisa 3. Ohustatud tõugu loomade loetelu

Ohustatud tõugu loomade loetelu vorm MT60B Täidab PRIA

Taotluse number: Taotluse esitamise kuupäev:

1 1 0 0 7

Vastuvõtja: Esmasisestaja nimi: Topeltsisestaja nimi:

Hobuste andmed Eesti maatõugu veiste andmed1. jrk nr

2. hobuse nimi 3. hobuse sünniaeg pp/kk/aaaa

4. eesti hobune (X)

5. tori hobune (X)

6. eesti raske- veohobune (X)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23

Ohustatud tõugu hobuste arv KOKKU

1. jrk nr

2. ISO kood

3. registreerimise number

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23

Eesti maatõugu veiste arv KOKKU Kinnitan, et käesolevas loetelus esitatud andmed on õiged: Taotleja nimi: Kuupäev: Allkiri: Lk nr

1 Loomade loetelu kokku lehel

25

Lisa 4 Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohus tus

OHUSTATUD TÕUGU LOOMA PIDAMISE TOETUSE KOHUSTUS

1.1 Taotleja üldandmed 1.2 Täidab PRIA Eesnimi: Perekonnanimi: Isikukood:

Ärinimi:

Registrikood:

Taotluse number: 1 1 0 0 7

Taotluse vastuvõtja allkiri: Esindaja nimi: Esmasisestaja nimi:

Kontakttelefon:

Topeltsisestaja nimi: 2. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse andmed

A. Võtan kohustuse järgida ettevõttes ohustatud tõugu looma pidamise toetuse nõudeid viie aasta vältel.

Kasti märkige ohustatud tõugu loomade arv ja täitke ohustatud tõugu loomade loetelu vorm MT60B

2.1 Taotlen toetust nõuetekohase eesti hobuse kasvatamise eest. 2.2 Taotlen toetust nõuetekohase tori hobuse kasvatamise eest. 2.3 Taotlen toetust nõuetekohase eesti raskeveohobuse kasvatamise eest. 2.4 Taotlen toetust nõuetekohase eesti maatõugu veise kasvatamise eest.

3. Taotleja kinnitus B. Olen tutvunud ohustatud tõugu looma pidamise toetuse saamise nõuetega ja VÕTAN

KOHUSTUSE täita neid alates toetuse taotlemiseks sätestatud tähtpäevast VIIE AASTA JOOKSUL.

C. Lisateave: 1. Olen esitanud avalduse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks. 2. Olen nõuetekohaselt täitnud ja esitanud pindalatoetuste taotluse (vorm PT50). 3. Olen nõuetekohaselt täitnud ja esitanud põllumassiivi kaardi(d). 4. Olen esitanud ohustatud tõugu loomade loetelu (vorm MT60B).

Kinnitan oma allkirjaga, et võtan kohustuse järgida ohustatud tõugu looma pidamise toetuse tegevuse nõudeid viie aasta vältel, kinnitan kohustusel esitatud andmete õigsust ning võimaldan esitatud andmeid kontrollida. Annan nõusoleku kasutada minu isikuandmeid toetuse määramisel ja maksmisel.

Kuupäev:

Allkiri:

26

Lisa 5 Ohustatud tõugu looma rendileping

OHUSTATUD TÕUGU LOOMA RENDILEPING ______________________________ _____ _____________ ________ /lepingu sõlmimise koht/ /päev/ /kuu/ /aasta/ _________________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi), isikukood ______________________, elukoht __________________________________ (edaspidi nimetatud Loomaomanik) ühelt poolt ja __________________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi), isikukood ______________________, elukoht __________________________________ (edaspidi nimetatud Rentnik) teiselt poolt (keda edaspidi nimetatakse eraldiseisvalt Pool ja koos Pooled) sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Lepinguga annab Loomaomanik Lepingu punktis 2.1 nimetatud looma(d) rendile Lepingus ettenähtud tingimustel ning kehtivusaja jooksul. 1.2 Leping jõustub allakirjutamise momendist ja on sõlmitud tähtajaliselt kuni ____________________________________ kuupäev. NB! Minimaalne lepingu kestus on 5 aastat alates ohustatud tõugu looma pidamise toetuse esmakordsest taotlemisest! 2. LEPINGU ESE JA ÜLEANDMINE 2.1 Loomaomanik annab Rentnikule rendile järgmised loomad: 2.1.1 __________________ ____________________________ ________________ /tõug/ /looma nimi, TR või reg nr/ /sünniaeg/ 2.1.2 __________________ ____________________________ ________________ /tõug/ /looma nimi, TR või reg nr/ /sünniaeg/ 2.1.3 __________________ ____________________________ ________________ /tõug/ /looma nimi, TR või reg nr/ /sünniaeg/ 2.2 Loomaomanik kohustub andma Lepingu punktis 2.1 nimetatud looma(d) Rentnikule üle ______________________________ (kuupäev). 2.3 Loomaomanik kohustub Lepingu lõppemisel Lepingu punktis 2.1 nimetatud looma(d) Rentnikult vastu võtma. 2.4 Loomaomanikul on õigus kontrollida looma(de) hoiutingimusi ja heaolu. 3. LOOMA RENDIGA SEOTUD KULUD 3.1 Rentnik maksab Loomaomanikule Lepingu punktis 2.1 nimetatud looma(de) rentimise eest tasu ____________ krooni aastas. 3.2 Looma(de) haigestumise korral maksab ravikulu Loomaomanik/Rentnik (õige variant alla kriipsutada). 4. RENTNIKU KOHUSTUSED Rentnik kohustub: 4.1 Looma(d) vastu võtma; 4.2 Hoolitsema igapäevaselt looma(de) heaolu eest; 4.3 Teatama Loomaomanikule viivitamatult looma(de) haigestumisest, kutsuma vajadusel arsti; 4.4 Tagastama Lepingu lõppemisel looma(d) Loomaomanikule tähtaegselt.

27

5. LEPINGU MUUTMINE 5.1 Lepingu tingimusi võib muuta Poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui Lepingu tingimuste muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. 5.2 Ühe Poole esitatud taotluse Lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Pool läbi kümne (10) päeva jooksul alates taotluse saamise päevast. Keeldumise korral teatatakse sellest teisele Poolele koos vastavasisulise põhjendusega viie (5) päeva jooksul. 6. LEPINGU LÕPPEMINE JA ÜLESÜTLEMINE 6.1 Leping lõpeb tähtaja möödumisel. 6.2 Lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub ühe Poole kirjalikul taotlusel, millest ta on kohustatud teist Poolt kirjalikult teavitama vähemalt 1 kuu ette. 7. LÕPPSÄTTED 7.1 Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse mõlema Poole poolt. 7.2 Looma(de) eest makstavat ohustatud tõugu looma pidamise toetust on õigus taotleda Rentnikul. 7.3 Leping on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest kummalegi Poolele jääb üks eksemplar. Lepingu Pooled: Loomaomanik: Rentnik: ___________________ ____________ /allkiri/ /allkiri/ Nimi: Nimi:

28

Lisa 6 Teatis ohustatud tõugu kuuluvate loomade ase ndamise kohta Teatis ohustatud tõugu kuuluvate loomade asendamise kohta

TEATIS OHUSTATUD TÕUGU KUULUVATE LOOMADE ASENDAMISE KOHTA 1. Taotleja andmed

Eesnimi: …………………………………………………………………….……………………… Perekonnanimi: ...…………………………………………………………………….…………….

Isikukood: kontakttelefon: …………...………..….……

Ärinimi: ……………………………………………..……………………….……………………..

Registrikood: Esindaja nimi: ……………………..……………….. kontakttelefon: ...………………………… 2. Kohustuse asendamine Asendan kohustusalused ohustatud tõugu kuuluvad loomad toetuse nõuetele vastavate sama tõugu loomadega alljärgnevalt: 2.1. ……..… …………..…………………… ……………..….. ………...…………..……….. /tõug/ /looma nimi, TR või reg nr / /sünniaeg/ /karjast väljamineku kuupäev ja põhjus/

asendamise kuupäev: …………………………………….………… asendatakse loomaga: ……....… ………………..……………..……… ………………...….. /tõug/ /looma nimi, TR või reg nr / /sünniaeg/

2.2. ……..… …………..…………………… ……………..….. ………...…………..……….. /tõug/ /looma nimi, TR või reg nr / /sünniaeg/ /karjast väljamineku kuupäev ja põhjus/

asendamise kuupäev: …………………………………….………… asendatakse loomaga: ……....… ………………..……………..……… ………………...….. /tõug/ /looma nimi, TR või reg nr / /sünniaeg/

2.3. ……..… …………..…………………… ……………..….. ………...…………..……….. /tõug/ /looma nimi, TR või reg nr / /sünniaeg/ /karjast väljamineku kuupäev ja põhjus/

asendamise kuupäev: …………………………………….………… asendatakse loomaga: ……....… ………………..……………..……… ………………...….. /tõug/ /looma nimi, TR või reg nr / /sünniaeg/ Nimi: Allkiri: Kuupäev:

29

Lisa 7 Kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akt Kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akt Kandenumber 1.1 Kohustuse ülevõtja andmed 1.2 Täidab PRIA Eesnimi: Perekonnanimi: Isikukood:

Ärinimi:

Registrikood:

Taotluse number: 1 1 0 0 7

Kinnitan, et olen teinud enne taotluse registreerimist kõik tööeeskirjades ettenähtud kontrollid.

Esindaja nimi: Taotluse lehtede arv: Taotluse vastuvõtja allkiri:

Kontakttelefon: Sisestaja:

1.3 Kohustuse üleandja andmed Isikukood: Eesnimi: Perekonnanimi:

Registrikood: Esindaja nimi: Ärinimi:

Kontakttelefon:

2. Kohustuse üleandmine-vastuvõtmine Annan üle/võtan vastu ebasoodsamate piirkondade kohustuse (LFA) 2.1 TÄIELIKULT 2.2 OSALISELT Annan üle/võtan vastu keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse (KST) 2.3 TÄIELIKULT 2.4 OSALISELT Annan üle/võtan vastu mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse (MAH)

2.5 TÄIELIKULT 2.6 OSALISELT Annan üle/võtan vastu ohustatud tõugu looma kasvatamise kohustuse (OTL)

2.7 TÄIELIKULT 2.8 OSALISELT Märkige kasti sümbol “X” ja lisage kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti põldude ja/või loomade loetelu.

3. Kohustusest üleandja ja kohustuse ülevõtja kinnitus 3.1 Tean ja täidan toetuse taotlemiseks kehtestatud nõudeid ja võtan kohustuse täita neid kogu kohustuse perioodi jooksul. 3.2 Olen nõuetekohaselt täitnud ja esitanud kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti. 3.3 Olen nõuetekohaselt täitnud ja esitanud kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti põldude ja/või loomade loetelu.

Kinnitan oma allkirjaga kohustuse üleandmise-vastuvõtmise aktil esitatud andmete õigsust ning võimaldan esitatud andmeid kontrollida. Annan nõusoleku kasutada minu isikuandmeid toetuse määramisel ja maksmisel.

Kohustuse üleandja Allkiri:

Kohustuse ülevõtja Allkiri:

Kuupäev: Kuupäev:

30

Kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti loomade loetelu Täidab PRIA

Taotluse number: Taotluse esitamise kuupäev:

Vastuvõtja allkiri:

Sisestaja:

Hobuste andmed Eesti maatõugu veiste andmed1. jrk nr

2. hobuse nimi 3. hobuse sünniaeg pp/kk/aaaa

4. eesti hobune (X)

5. tori hobune (X)

6. eesti raske- veohobune (X)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23

Ohustatud tõugu hobuste arv KOKKU

1. jrk nr

2. ISO kood

3. registreerimise number

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23

Eesti maatõugu veiste arv KOKKU Kinnitan, et käesolevas loetelus esitatud andmed on õiged: Üleandja nimi: Kuupäev: Allkiri:

Ülevõtja nimi: Kuupäev: Allkiri: Lk nr 1 Loomade loetelu kokku lehel

31

Lisa 8 Ohustatud tõugu loomade kohustuse asendamise akt

Ohustatud tõugu loomade kohustuse asendamise akt

Kandenumber

1.1 Kohustuse asendaja andmed 1.2 Täidab PRIA Eesnimi: Perekonnanimi: Isikukood:

Ärinimi:

Registrikood:

Taotluse number: 1 1 0 0 7

Kinnitan, et olen teinud enne taotluse registreerimist kõik tööeeskirjades ettenähtud kontrollid.

Esindaja nimi: Taotluse lehtede arv: Taotluse vastuvõtja allkiri:

Kontakttelefon: Sisestaja:

2. Kohustuse asendamine

Asendan MAK 2004-2006 võetud ohustatud tõugu looma kasvatamise toetuse kohustuse MAK 2007-2013 võetava ohustatud tõugu looma kasvatamise toetuse kohustusega

2.1 Eesti hobuste kasvatamise osas võetud kohustuse

2.2 Tori hobuste kasvatamise osas võetud kohustuse

2.3 Eesti raskeveo hobuste kasvatamise osas võetud kohustuse

2.4 Eesti maatõugu veise kasvatamise osas võetud kohustuse Soovi korral vastavat kohustust asendada märkige kasti sümbol “X” 3. Kohustuse asendaja kinnitus 3.1 Tean ja täidan toetuse taotlemiseks kehtestatud nõudeid ja võtan kohustuse täita neid kogu kohustuse perioodi jooksul. 3.2 Olen nõuetekohaselt täitnud ja esitanud kohustuse asendamise akti. Kinnitan oma allkirjaga kohustuse asendamise aktil esitatud andmete õigsust ning võimaldan esitatud andmeid kontrollida. Annan nõusoleku kasutada minu isikuandmeid toetuse määramisel ja maksmisel. Nimi: Allkiri: Kuupäev: