AINEVALDKOND „VÕÕRKEELED“tammsaarekool.parnu.ee/wp-content/uploads/2018/09/v----rkeeled.pdf · 1 AINEVALDKOND „VÕÕRKEELED“ 1. Ainevaldkonna pädevus Põhikooli lõpetaja:

1

AINEVALDKOND „VÕÕRKEELED“

1. Ainevaldkonna pädevus

Põhikooli lõpetaja:

1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses teiskeelses keskkonnas

iseseisvalt toime tulla;

2) on võimeline osalema erinevates võõrkeelsetes projektides, jätkama õpinguid emakeelest

erinevas keeles ning on konkurentsivõimeline tulevases tööelus;

3) tunneb erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid ja nende kultuure;

4) mõistab oma kultuuri ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;

5) omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis suurendavad enesekindlust

õppida võõrkeeli ja suhelda võõrkeeltes.

2. Ainevaldkonna õppeained ja maht

Ainevaldkonda „Võõrkeeled“ kuuluvad A-võõrkeel ja eesti keel teise keelena. A-võõrkeelena

õpitakse inglise keelt. A-võõrkeele õppimist alustatakse I kooliastmes. Eesti keele teise keelena

õpetus algab 1. klassis.

Õppeaine/klass 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9 Kokku

Eesti keel teise keelena

2

3

3

5

5

4

4

4

4

36

Inglise keel

2 3 3 3 3 3 3 3 23

I kooliaste Eesti keel teise keelena – 8 nädalatundi A-võõrkeel – 5 nädalatundi

II kooliaste Eesti keel teise keelena – 14 nädalatundi A-võõrkeel – 9 nädalatundi

III kooliaste Eesti keel teise keelena – 12 nädalatundi A-võõrkeel – 9 nädalatundi

3. Ainevaldkonna kirjeldus

Võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

mitmekultuurilist maailma, arendavad erinevate keeleliste ja mittekeeleliste vahenditega

süsteemset mõtlemist ning eneseväljendusvõimalusi. Võõrkeeled arendavad kultuuriteadlikku

suhtlusvõimet, andes teadmisi eri maade ja eri keeli kõnelevate rahvaste kohta. Ainevaldkonda

kuuluvate võõrkeelte õpe lähtub Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetest ning selles

kirjeldatud keeleoskustasemetest. Kõigi võõrkeelte (k.a eesti keel teise keelena) õpitulemusi on

raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Raamdokumendi ja Euroopa keelemapi

põhimõtete rakendamine õppes võimaldab motiveerida õpilasi õppima võõrkeeli, arvestada

nende ealist ning individuaalset eripära, suunata erineva edasijõudmisega õpilasi seadma endale

jõukohaseid õpieesmärke ning anda õpilastele objektiivset tagasisidet saavutatu kohta. Kõik see

toetab õpimotivatsiooni püsimist ning iseseisva õppija kujunemist. Keeleõpe on allutatud

kommunikatiivsetele vajadustele, lähtutakse õppijast ja tema suhtluseesmärkidest. Keeleõppes

on tähtis eelkõige keele kasutamise oskus. Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse

– kuulamise, lugemise, rääkimise ja kirjutamise – arendamise kaudu. Neid osaoskusi õpetatakse

lõimitult. Keeleõpe rikastab mõtlemist, arendab oskust end täpselt väljendada, luua tekste ning

neist aru saada. Nendes valdkondades toetub võõrkeeleõpetus emakeeleõpetusele ja vastupidi.

Põhikooli õpilases arendatakse oskust võrrelda oma ja võõrast kultuuri, leida nende sarnasusi

2

ja erinevusi, mõista ning väärtustada teiste kultuuride ja keelte eripära, olla salliv ning vältida

eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Teiste kultuuride tundmine aitab teadlikumalt

tajuda oma keele ja kultuuri spetsiifikat. Võõrkeeleõpe nõuab avatud ning paindlikku

metoodilist käsitust, et kohandada õpet õpilase vajaduste järgi. Õpilaskeskse võõrkeeleõppe

tähtsamad põhimõtted on: 1) õpilase aktiivne osalus õppes, tema teadlik ja loov võõrkeele

kasutamine ning õpistrateegiate kujundamine; 2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus

õpilase huvidele; 3) erinevate aktiivõppevormide (sh paaris- ja rühmatöö) rakendamine; 4)

õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ning nõustajaks

teadmiste omandamises; 5) õppematerjalide avatus, nende kohandamine ja täiendamine õpilase

eesmärkide ning vajaduste põhjal. Kuna võõrkeel on eelkõige vahend teabe hankimiseks ja selle

edastamiseks suhtluses, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires

kujundatakse suhtluspädevust. Need on kõigile võõrkeeltele ühtsed; erinevused

teemavaldkondade käsitlemisel tulenevad õppe kestusest ja tundide arvust

4. Üldpädevuste kujundamise võimalusi

Pädevustes eristatakse järgmisi omavahel seotud komponente: teadmised, oskused,

väärtushinnangud, käitumine. Kooliastmete eesmärkide puhul on aluseks kolm punkti: 1)

keelepädevused, 2) kultuur (väärtushinnangud, käitumine), 3) õpioskused. Võõrkeelte

valdkonda kuuluvate ainete õpetamisel kujundatakse üldpädevusi (väärtuspädevus,

õpipädevus, suhtlemispädevus, ettevõtlikkuspädevus) püstitatud eesmärkide, käsitletavate

teemade, erinevate õpimeetodite ja –tegevuste kaudu. Väärtuspädevust toetatakse õpitavaid

keeli kõnelevate maade ja nende kultuuride tundmaõppimise kaudu. Õpitakse mõistma ja

aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad kultuurilistest eripäradest ja loovad

teatud käitumismustreid.

Õpipädevust kujundatakse erinevate õpistrateegiate rakendamise abil (nt teabe otsimine

võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine). Olulisel kohal on eneserefleksioon ning

õpitud teadmiste ja oskuste analüüsimine (nt Euroopa keelemapi põhimõtetest lähtuvalt).

Suhtlemispädevus on võõrkeeleõpetuse üks võtmepädevusi, kuna võõrkeelse suhtlemisoskuse

saavutamine on selle ainevaldkonna õppeainete põhieesmärke. Erinevates igapäevastes

suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite valikule vajalik teada ka

õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning

ühiskonnas kehtivaid norme. Seetõttu on suhtlemispädevus tihedalt seotud ka

väärtuspädevusega. Suhtlemispädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate õpitöövormide

kasutamine (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keele maaga seotud

kultuuriprogrammidest.

Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele

võõrkeeleoskus. Toimetulek võõrkeelses keskkonnas avardab õppija võimalusi oma ideede ja

eesmärkide teostamisel, samuti loob eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt valdavate

kaaslastega

5. Võõrkeelte lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega

Võõrkeelteoskus võimaldab õppijale ligipääsu täiendavatele teabeallikatele (teatmeteosed,

võõrkeelne kirjandus, internet jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine

jaoks. Võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele ainekavadega haakuvad hästi emakeele ja

3

kirjanduse, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia, loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia,

inimeseõpetuse, muusika ja kunstiõpetuse teemad, aga ka lihtsad matemaatilised tehted ja

tekstülesanded. Võõrkeeled toetavad otseselt emakeelepädevuse ja sotsiaalse pädevuse arengut.

Kokkupuude esteetilise pädevusega toimub erinevate maade kultuurisaavutuste

tundmaõppimise kaudu, konkreetsete teemade (nt Riigid ja nende kultuur, Vaba aeg) kaudu ja

vahetute kunstielamuste (kino teater, kontserdid, õpitavad muusikapalad, sh laulud) kaudu.

Tehnoloogiapädevus areneb arvuti kasutamisel. Loodusteaduslik pädevus teostub läbi erinevate

teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide. Kõige väiksem kokkupuude on

matemaatika- ja kehakultuuri pädevusega, kuid see on olemas, sest suhtluspädevuse raames

tuleb osata võõrkeeles ka arvutada (nt sisseoste tehes), samuti käsitletakse teemade raames

tervisliku eluviisi ja spordiga seonduva

6. Läbivate teemade rakendamise võimalusi

Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad erinevates kooliastmetes õpieesmärke ja teemasid, mis

toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades

selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid

töömeetodeid. Eelkõige on läbivad teemad seotud alljärgnevate teemavaldkondadega:

1) Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: „Õppimine ja töö”.

Kujundatakse iseseisva õppimise oskus, mis on oluline alus elukestva õppe harjumuste ja

hoiakute omandamisel. Erinevate õppevormide kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja

koostööoskusi, mida on muu hulgas vaja tulevases tööelus. Võõrkeelt õppides omandatakse

eneseanalüüsiks ja enda tutvustamiseks vajalikku sõnavara, et ennast võõrkeeles esitleda ja oma

mõtteid arusaadavalt edasi anda. Õpe võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt

käivad õpilased ettevõtteis, tutvuvad ainevaldkonnaga seotud ametite, erialade ja

edasiõppimisvõimalustega. Nii kujuneb oskus koostada õpinguile ja tööle kandideerimiseks

vajalikke dokumente;

2) Keskkond ja jätkusuutlik areng: „Kodukoht Eesti”.

Taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ning

keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning, väärtustades

jätkusuutlikkust, on valmis leidma vastuseid keskkonna- ja inimarengu küsimustele;

3) Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: „Mina ja teised “, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ ,

„Kodukoht Eesti“, „Vaba aeg“.

Taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja

ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning

kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ja toetub oma tegevuses riigi

kultuuritraditsioonidele ning arengusuundadele;

4) Kultuuriline identiteet: „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur”.

Taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste

mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on

ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktika eripärast ning kes

väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on salliv ja koostööaldis;

5) Teabekeskkond: „Igapäevaelu. Õppimine ja töö “, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“.

4

Taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab

teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja

ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

6) Tehnoloogia ja innovatsioon: „Igapäevaelu. Õppimine ja töö “, „Vaba aeg“. Taotletakse

õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt kasutada

oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja

töökeskkonnas;

7) Tervis ja ohutus: „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“.

Taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks

ühiskonnaliikmeks, kes järgib tervislikku eluviisi, käitub turvaliselt ning aitab kaasa tervist

edendava turvalise keskkonna kujundamisele;

8) Väärtused ja kõlblus: „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“, „Kodukoht Eesti“,

„Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“.

Taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas

üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää

ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piire

EESTI KEEL TEISE KEELENA

Õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes

3. klassi lõpetaja:

1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;

2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma

lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;

3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

4) on omandanud õppekava järgi esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist;

5) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse;

6) kasutab esmaseid õpioskusi võõrkeele õppimiseks;

7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.

Keeleoskuse taotletav tase 3. klassi lõpus: kuulamine A1.2., lugemine A1.2., rääkimine A1.2.,

kirjutamine A1.2.

1.klass

Õpitulemused

1.kl lõpetaja:






5)kasutab esmaseid õpioskusi võõrkeele õppimiseks;

6)oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas;

7)on omandanud esmaseid teadmisi Eesti kohta

5

Õppesisu

MINA JA TEISED

Enese, pereliikmete, kaaslaste ja sõprade tutvustamine. Tervitamine. Minu pere. Minu sõber.

KODU JA LÄHIÜMBRUS

Minu kodu. Sünnipäev. Koduloomad. Metsloomad.

KODUKOHT EESTI

Suuremad linnad, aastaring. Nädalapäevad. Kuud. Aastaajad.

RIIGID JA NENDE KULTUUR

Naaberriigid, pealinnad, põhirahvused, keel. Venemaa, Läti, Leedu ja Soome.

IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ Tervis, koolipäev, koolitee. Kehaosad. Tähestik.

Värvused. Arvud. Minu kool. Koolitarbed. Tunnitegevused. Tunniplaan. Transpordivahendid

VABA AEG Lemmiktegevused, mängude käsklused ja juhendid. Lemmiktegevused.

Laulumängud

2.klass

Õpitulemused





4) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist;




Õppesisu

MINA JA TEISED Enese ja kaaslaste tutvustamine: Minu sõber. Minu klassikaaslane. Sõbra

iseloom. Sõbra tegevused. Sõbra välimus.

KODU JA LÄHIÜMBRUS Kodu asukoht ja pereliikmed: Minu kodu. Minu tuba. Minu

perekond. Minu sugulased.

KODUKOHT EESTI Eesti suuremad linnad; Aastaring. Mardipäev. Kadripäev. Eesti

jõulutraditsioonid. Sõbrapäev. Eesti linnad. Eesti ilm. Eesti kõige suurem, kõige pikem, kõige

kõrgem. Eesti loodus. Eesti mets. Eesti linnud. Eesti putukad. Minu Eestimaa. Eesti sünnipäev.

Emadepäev.

RIIGID JA NENDE KULTUUR Naaberriigid: Soome, Venemaa, Läti ja Rootsi pealinn, keel

ja rahvussümboolika.

IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ Lihtsad tegevused kodus ja koolis ning nende

tegevustega seotud vahendid: Mina olen koolis. Mina olen klassis. Minu klass. Mina õpin

koolis. Tegevused koolis ja tunnis. Viisakusväljendid kodus ja koolis. Kellaaeg. Minu

päevaplaan. Minu lemmiktoit ja lemmikjook. Poeskäik. Toidukorrad kodus. Puuviljad.

Juurviljad. Riietus erinevatel aastaaegadel.

6

VABA AEG Lemmiktegevused ja eelistused: Talvised tegevused. Minu koolivaheaeg. Minu

päevaplaan

3.klass

Õpitulemused





4) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist;




Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpuks:

Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

A1.2 A1.2 A1.2 A1.2

Õppesisu

MINA JA TEISED

Enese, pereliikmete, kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine.

Enesetutvustus. Pereliikmed. Klassikaaslased.


Kodukoht; kodukoha loodus; kodused toimingud; perekondlikud sündmused.

Aastaajad. Ilm ja loodus erinevatel aastaaegadel.

Perekond. Perekondlikud tähtpäevad, sündmused ja tegevused.

Elu linnas ja maal.

KODUKOHT EESTI

Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad.

Eestimaa kaart. Eesti suurimad linnad ja saared. Elukoht.

Põnevad paigad Eestis. Rahvussümboolika (hümn, vapp, lipp, lill, lind, kivi).

Eesti rahvakombed.


Naaberriigid; pealinnad, põhirahvused, keel.

Venemaa, Läti, Rootsi ja Soome. Rahvused. Reisimine

IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ

Tervis; koolipäev, koolitee.

Tunniplaan ja tundide ajad. Õppeained. Minu päevaplaan. Õppimisvõimalused ja elukutsed.

Suhtlemisvahendid .Tervis.Tervislik eluviis ja toitumine.

VABA AEG

Lemmiktegevused, mängude käsklused ja juhendid.

Vaba aeg. Vaba aja erinevad veetmise võimalused. Lemmiktegevused. Ohutusnõuded

mänguväljakul.

7

Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes

1) omandab eesti keele oskuse tasemel, mis võimaldab iseseisvalt toimida eestikeelses

keskkonnas ning jätkata õpinguid eesti keeles;

2) omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada;

3) mõistab eesti kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning

väärtustab neid;

4) tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja

filmiloomingust, raadio- ja telesaadetest ning trükimeediast;

5) oskab kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid,

internetti), et leida vajalikku infot ka teistes õppeainetes ja väljaspool õppetööd.

Keeleoskuse taotletav tase 6. klassi lõpus


A2.2 A2.2 A2.2 A2.2

4.klass

Õpitulemused

1) teab sõnu 4. klassi ainekavas esitatud temaatika piires, kusjuures muutuvaid sõnu koos

põhiliste tüvevariantidega;

2) tunneb eesti lastekirjanikke ja nende teoseid

3) teab Eesti riigi sümboleid;

4) oskab korrigeerida oma hääldust;

5) mõistab konteksti abil neis esinevaid üksikuid tundmatuid sõnu;

6) oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni;

7) oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires (oskab rääkida tegevustest,

mida ta oskab või ei oska teha, oskab rääkida oma koolist, päevast ja nädalast, oskab

vestelda toidust ja aastaaegadest);

8) oskab õpitud teksti selgelt, veatult, õige hääldusega lugeda;

9) oskab leida tekstist olulist;

10) oskab jutustada loetust;

11) oskab kirjeldada sündmusi, asju, nähtusi;

12) oskab kirjutada loovtööd, kaarti, lühiteadet, rakendades õpitud õigekirjajuhiseid;

13) oskab kirjutada lühikesi tekste õpitud temaatika piires;

14) oskab suhelda olmesituatsioonides, avaldada arvamust ja väljendada emotsioone;

15) oskab vestlust alustada, arendada ja lõpetada, arvestades adressaati ja suhtlusolukorda;

16) oskab jutustada paikkonna vaatamisväärsustest;

17) oskab kasutada sõnaraamatut.

Õppesisu

MINA JA TEISED

Enese, pereliikmete, kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine; suhtlemine

pereliikmete ja kaaslastega; viisakusväljendid;


Kodukoht ; kodukoha loodus; elu linnas ja maal; kodu kirjeldamine; avalikud kohad;

lemmikloomad; töövahendid ning kohustused kodus; rõõmsad ja kurvad sündmused peres;

8

KODUKOHT EESTI

Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad ;Eesti geograafiline asukoht; ilm; riigi-

ja rahvussümboolika; riigipühad ja riiklikud tähtpäevad; üldrahvalikud sündmused;


Naaberriigid; pealinnad, põhirahvused, keel; Euroopa riigid; pealinnad, põhirahvused, keel,

kultuuritavad, huvipakkuvad paigad, muuseumid; eakohased aktuaalsed ühiskondlikud

teemad;

IGAPÄEVANE ELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ

Koolipäev, koolitee; avalikud asutused; turvaline liiklemine; päeva plaanimine; ametid ja

töökohad;

VABA AEG

Lemmiktegevused, mängude käsklused ja juhendid; kooliväline tegevus; huvid; laagrid;

lugemiseelistused; perepuhkus; aastaajad ja puhkus; spordialad ning sportlikud tegevused.

5.klass

Õpitulemused

1) teab 5.klassi ainekavas esitatud temaatika piires sõnu;

2) tunneb sõnavara rikastamise võimalusi ja kasutab neid;

3) saab õpitud temaatika piires aru lihtsatest tekstidest;

4) mõistab olulist õpitud temaatika piires;

5) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;

6) kasutab eestikeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatuid, internetti) vajaliku info

otsimiseks;

7) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi- ja strateegiaid;

8) töötab õpetaja täpsustavate juhiste järgi iseseisvalt, paaris ja rühmas;

9) oskab tekstiga iseseisvalt töötada;

10) vormistab kirjalikud tööd korrektselt;

11) oskab rääkida aastaaegadest, enesetundest, oma lemmikraamatust, oma perekonnast,

sõbrast;

12) oskab esitada küsimusi ja vastata nendele, kasutades kõnetegevuses omandatud sõnavara;

13) oskab kirjutada lühikirjandi õpitud sõnavara ja rakendades teadlikult õigekirjajuhiseid;

14) jutustab süźeelise pildi järgi.

Õppesisu

MINA JA TEISED




Kodukoht; kodused toimingud; perekondlikud sündmused ; elu linnas ja maal; avalikud

kohad; töövahendid ning kohustused kodus; rõõmsad ja kurvad sündmused peres;

KODUKOHT EESTI

Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad ;Eesti geograafiline asukoht; ilm; riigi-



9


kultuuritavad, huvipakkuvad paigad, eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad;


Koolipäev, koolitee; avalikud asutused; turvaline liiklemine; tee küsimine ja juhatamine;

päeva plaanimine; ametid ja töökohad;

VABA AEG



6.klass

Õpitulemused

1) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejatega igapaevastes suhtlusolukordades ning

kasutab sobivaid õpitud keelendeid;


3) mõistab olulist õpitud temaatika piirides;


5) teadvustab Eesti ja teiste maade kultuuride erinevusi ning oskab neid arvestada;

6) kasutab eestikeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatuid, internetti) vajaliku info

otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;

7) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;


9) seab endale õpieesmärke ning koostöös kaaslaste ja õpetajaga oskab hinnata oma

saavutusi.

10) tunneb sõnavara rikastamise võimalusi ja kasutab neid;

11) teab tegusõna põhivorme;

12) teab enim kasutatavate nimisõnade põhivorme;

13) teab ja kasutab mõnede tegusõnade rektsioone;

14) oskab tekstiga iseseisvalt töötada;

15) oskab tekstilähedaselt ja kokkuvõtlikult jutustada;

16) oskab avaldada oma arvamust loetu ja kuuldu kohta;

17) oskab koostada mõistekaarte ja jutustada nende järgi;

18) oskab esitada küsimusi ja vastata nendele, kasutades kõnetegevuses omandatud

sõnavara;

19) oskab ise teha esitlusi ja neid esitada klassi ette.

Õppesisu

MINA JA TEISED




Kodused toimingud; perekondlikud sündmused ; elu linnas ja maal; kodu kirjeldamine;

avalikud kohad; töövahendid ning kohustused kodus; rõõmsad ja kurvad sündmused peres;

KODUKOHT EESTI

10

Suuremad linnad; aastaring; rahvakalendri tähtpäevad; Eesti geograafiline asukoht; ilm; riigi-




kultuuritavad, huvipakkuvad paigad, muuseumid; eakohased aktuaalsed ühiskondlikud

teemad;


Tervis; avalikud asutused; turvaline liiklemine; tee küsimine ja juhatamine; päeva plaanimine;

ametid ja töökohad;

VABA AEG



Õppe ja kasvatuse eesmärgid III kooliastmes

Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) omandab eesti keele oskuse tasemel, mis võimaldab iseseisvalt toimida eestikeelses

keskkonnas ning jätkata õpinguid eesti keeles;

2) omandab oskuse edaspidi võõrkeeli õppida ja oma keeleoskust pidevalt täiendada;

3) mõistab eesti kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ja mõtteviiside mitmekesisust ning

väärtustab neid;

4) tunneb huvi Eesti kultuurielu vastu, huvitub eestikeelsetest kirjandusteostest, teatri- ja

filmiloomingust, raadio- ja telesaadetest ning trükimeediast;

5) oskab kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid,

internetti), et leida vajalikku infot ka teistes õppeainetes ja väljaspool õppetööd.

Keeleoskuse taotletavad tasemed põhikooli lõpus


Rahuldav õpitulemus B1.1 B1.1 B1.1 B1.1

Hea õpitulemus B1.2 B1.2 B1.2 B1.2

Väga hea õpitulemus B2.1 B2.1 B2.1 B2.1

7.klass

Õpitulemused

1) suhtleb eesti keeles igapäevastes suhtlusolukordades nii koolis kui ka väljaspool kooli;

2) mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal;

3) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ning

selgitada oma seisukohti ja plaane;

4) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;

5) on omandanud esmased teadmised Eesti kultuuriloost, loeb eestikeelset eakohast

kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

6) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;

11

7) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning kohandab

oma õpistrateegiaid.

Õppesisu

MINA JA TEISED

Probleemid laste ja vanemate vahel. Noorte probleemid. Virtuaalne suhtlemine: kiri ja e-kiri.


Kodu ja lähiümbruse korrashoid: Oma kodukoha eelised ja puudused. Linna- ja maaelu head

ja

halvad küljed. Kodused tööd. Lemmikloomad kodus.

Peretraditsioonid: Kuidas erineval viisil sünnipäeva pidada. Loodus: Meie ja väikemaailm.

EESTI

Kultuur: Kodukoha muistendid. Ilon Wikland.

Looduskaitse: Loodus ja meie. Loodusnähtused Eestis. Hädaolukorrad. Käitumine trombi ja

äikese

korral.


Maailma riigid. Maailmarekordid. Guinessi rekordite raamat. Leiutised.

Kultuuriline eripära. Astrid Lindgren.


Tervislik eluviis. Meie igapäevane toidulaud ja vitamiinid. Tervislikud toiduained. Menüü.

VABA AEG

Spordialad ja sportlikud tegevused ( vaba aja veetmise viisid)

8.klass

Õpitulemused






5) on omandanud esmased teadmised Eesti kultuuriloost, loeb katkendeid eestikeelsest

eakohasest kirjandusest, vaatab õpetaja soovitusel filme ja telesaateid;


7) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning on

võimeline kohandama oma õpistrateegiaid

Õppesisu

MINA JA TEISED

Suhtlus elusolendite vahel.

Viisakas käitumine. Tähtsad asjad inimeste elus.


Keskkonnakaitse. Teadlikkus jäätmetöötlusest.

12

EESTI

Eesti vaatamisväärsused: Eesti väikesaared. Kalevipoja teekond ümber maailma.


Kuulsad inimesed. Huvitavad ehitised. Erinevate maade noorte vaba aeg. Viisakus erinevate

riikide kultuurides. Vaba aja veetmise võimalused. Ekstreemspordialad

Filmikunsti arengust. Erinevad muusikastiilid


Lapsed ja nende probleemid, lahendused probleemidele. Riietus ja mood läbi aegade. Värvide

mõju inimesele. Tee küsimine ja tee juhatamine. Probleemid kodumasinatega

Erinevad dokumendid

VABA AEG

Puhkamisvõimalused Eestis. Ettevalmistus reisiks: matka- ja reisivarustuse valimine

Merereisid, ohud merereisidel

9. klass

Õpitulemused






5) on omandanud esmased teadmised Eesti kultuuriloost, loeb eestikeelset eakohast





Keeleoskuse tasemed põhikooli lõpus:


Rahuldav

õpitulemus

B1.1 B1.1 B1.1 B1.1

Hea õpitulemus B1.2 B1.2 B1.2 B1.2

Väga hea

õpitulemus

B2.1 B2.1 B2.1 B2.1

Õppesisu

MINA JA TEISED

Võimed. Inimeste vahelised suhted. Konfliktid. Virtuaalne suhtlemine. Mobiiltelefonid.

Tuntud isikud.


Kodu ja lähiümbruse korrashoid. Käitumine koduümbruses ja looduses,

keskkonnasäästlikkus, turvalisus. Metslooma ja kodulooma võrdlemine.

Peretraditsioonid.

13

EESTI

Eesti geograafiline kaart; haldusjaotus; looduskaitse. Eesti vaatamisväärsused.


Euroopa riigid, nende looduslik ja kultuuriline eripära, looduskaunid kohad, loodusnähtused,

kliima.


Tervislik eluviis. Hädaolukorrad, arstiabi. Edasiõppimine, eksamid.

Huvirühmad koolis. Meedia ja reklaam. Raha ja ostmine.

Seadused ja käitumisreeglid.

VABA AEG

Ettevalmistus reisiks ja reisimise viisid. Reisid teistesse maadesse. Vaba aja veetmise

Viisid. Harrastused.

INGLISE KEEL

Õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes





4) suhtub positiivselt inglise keele õppimisesse;


6) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas;


Kuulamine A1.2 Lugemine A1.1 Rääkimine A1.2 Kirjutamine A1.1

2. klass

Õpitulemused

1) Räägib õpitud sõnavara piires välimusest, perekonnast, tutvustab ennast;

2) ütleb oma aadressi ning telefoninumbrit;

3) palub ja tänab; ütleb oma vanust ja numbreid 1–10;

4) kirjutab enda ja oma lähimate kaaslaste nime.

Õppesisu

INGLISE KEELE SULINE SISSEJUHATUS

ABC, luuletused ia mängud

MINA JA TEISED

Enese, pereliikmete, kaaslaste ja sõprade tutvustamine . Tervitamine. Minu pere. Minu sõber.


Kodukoht, pereliikmede nimised. Sünnipäev. Koduloomade nimetused.

14

IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ.

Värvused. Arvud. Minu kool. Kooliasjade nimetused. Käitumisreeglid.

3. klass

Õpitulemused





5) suhtub positiivselt inglise keele õppimisesse;


7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas

Õppesisu

MINA JA TEISED

Enese, pereliikmete, kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine. Enesetutvustus.

Pereliikmed. Klassikaaslased.


Kodukoht, kodused toimingud; perekondlikud sündmused Perekond. Perekondlikud

tähtpäevad,sündmused ja tegevused

KODUKOHT EESTI

Suuremad linnad. Eestimaa kaart. Eesti suurimad linnad ja saared. Elukoht.


Inglise keeles kõnelevad riikid, pealinnad, keel


Koolipäev, koolitee. Tunniplaan ja tundide ajad. Õppeained.Minu päevaplaan.

VABA AEG

Lemmiktegevused, Vaba aeg, sport, reisimine, muusik, vaba aja, luugemine, erinevad

veetmise võimalused.

Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes

1) suhtleb inglise keelt kõnelejatega igapäevastes lihtsamates suhtlusolukordades, kasutades

sobivaid õpitud keelendeid;




5) saab esimesi teadmisi Eesti ja teiste maade kultuuride erinevustest;

6) kasutab inglisekeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatuid, internetti) vajaliku info

otsimiseks;

7) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja –strateegiaid;


9) seab endale esmaseid õpieesmärke ning koostöös õpetajaga oskab hinnata oma saavutusi.

15


Kuulamine A2.2 Lugemine A2.2 Rääkimine A2.2 Kirjutamine A2.2

4. klass

Õpitulemused








otsimiseks;



Õppesisu

MINA JA TEISED

Mina ja minu suhted sõprade ja lähikondsetega, ühised tegevused, viisakas käitumine: Minu

koolitegevused. Käitumine koolis.


Kodu ja koduümbrus, sugulased; igapäevased kodused tööd ja tegemised: Maakodu ja

linnakodu. Minu pere ja sugulased. Tegevused linnakodus ja maakodus.

KODUKOHT EESTI

Eesti asukoht, sümboolika ja tähtpäevad; pealinn ja linnad, Eesti loodus, ilm. Eesti kõige

suurem, kõige pikem, kõige kõrgem.


Kodused toimingud; poes käik, arsti juures käimine; kool ja klass, koolipäev, õppeained;

ametid: Puuviljad. Juurviljad. Õpilane klassis. Õpetaja klassis. Õpilane tunnis. Kellaajad.

Tegevused koolis ja kodus. Tunnid koolis. Käsud ja keelud. Arvsõnad.

VABA AEG

Huvid, erinevad vaba aja veetmise viisid.

Lemmikloomad. Minu vaba aja tegevused. Aktiivne puhkus. Minu lemmikraamat


Euroopa riigid; pealinnad, põhirahvused, keel, kultuuritavad, huvipakkuvad paigad

16

5. klass

Õpitulemused








otsimiseks;



Õppesisu

MINA JA TEISED

Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega; viisakusväljendid


Elu linnas ja maal; kodu kirjeldamine; avalikud kohad; lemmikloomad; töövahendid ning

kohustused kodus; rõõmsad ja kurvad sündmused peres

KODUKOHT EESTI

Eesti geograafiline asukoht; ilm; riigi- ja rahvussümboolika; riigipühad ja riiklikud

tähtpäevad; üldrahvalikud sündmused;


Euroopa riigid; pealinnad, põhirahvused, keel, kultuuritavad, huvipakkuvad paigad,

muuseumid; eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad;

IGAPÄEVAELU.ÕPPIMINE JA TÖÖ

Avalikud asutused; turvaline liiklemine; tee küsimine ja juhatamine; päeva plaanimine;

ametid ja töökohad

VABA AEG

Kooliväline tegevus; huvid; laagrid; lugemiseelistused; perepuhkus; aastaajad ja puhkus;

spordialad ning sportlikud

6.klass

Õpitulemused

1) suhtleb inglise keelt kõnelejatega igapäevastes suhtlusolukordades ning kasutab sobivaid

õpitud keelendeid;



17


5) teadvustab Eesti ja teiste maade kultuuride erinevusi ning oskab neid arvestada;

6) kasutab inglisekeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatuid, Internetti) vajaliku info

otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;

7) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;


9) seab endale õpieesmärke ning koostöös kaaslaste ja õpetajaga oskab hinnata oma

saavutusi

Õppesisu

MINA JA TEISED

Suhtlemine pereliikmete ja kaaslastega: Oma ja kaaslaste välised parameetrid (kasv, kaal,

jalanumber) välimus, iseloom; Saavutused elu jooksul, Arvamuse avaldamine kaaslase kohta;

Sõprus, kuidas saada sõbraks, mis segab sõprust Kiusamine ja selle vastu võitlemine. Vastus

kirjale Viisakusväljendid: Oma seisukohtade väljendamine; Käitumise kirjeldamine ja

tegudele hinnangu andmine


Töövahendid kodus, asjad, mis igapäevaelus meid ümbritsevad, kodu tegevused, perekonna

liikmed.

KODUKOHT EESTI

Eesti geograafiline asukoht: Eesti kaart Ilm Loodus erinevatel aastaaegadel.


Euroopa riigid: Maailmajaod. Euroopa riigid, nende suuremad pealinnad, lähiriikide rahvused,

enamlevinud keeled. Kultuuritavad: Erinevate maade muinasjututegelased, inglise

muinasjutud, Huvipakkuvad paigad, muuseumid


Õppimine ja töö: Lõbus koolipäev Keeleõppimise võtted Avalikud asutused, Tee küsimine ja

juhatamine: Eksisin ära- põhjus, ennetus

Ametid ja töökohad: Ametid, eritunnused, sobivad isikuomadused. Kooliõpilasele sobivad

töökohad suvel

VABA AEG

Kooliväline tegevus: Ohud mängukohtades. Huvid. Leiutised Laagrid: Skaudilaager

Lugemiseelistused,

Perepuhkus: Transpordivahendid reisil. Reisikiri. Aastaajad ja puhkus Loodusluuletused,

looduspilt, -foto; Suvepuhkusest Uus kooliaasta Spordialad ja sportlikud tegevused.

Õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes

1) suhtleb inglise keeles igapäevastes suhtlusolukordades nii koolis kui ka väljaspool kooli;


18




5) on omandanud esmased teadmised maailma kultuuriloost, loeb inglisekeelset eakohast




oma õpistrateegiaid

Keeleoskuse taotletav tase põhikooli lõpus

Kuulamine B1.2 Lugemine B1.2 Rääkimine B1.2 Kirjutamine B1.2

7 klass

Õpitulemused



3) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada

ning selgitada oma seisukohti ja plaane;


5) on omandanud esmased teadmised Inglise kultuuriloost, loeb katkendeid ingliseikeelsest

eakohasest kirjandusest, vaatab õpetaja soovitusel filme ja telesaateid ning kuulab

raadiosaateid;



võimeline kohandama oma õpistrateegiaid.

Õppesisu

MINA JA TEISED

Probleemid laste ja vanemate vahel. Noorte probleemid. Virtuaalne suhtlemine: kiri ja e-kiri.


Kodu ja lähiümbruse korrashoid: Oma kodukoha eelised ja puudused. Linna- ja maaelu head

ja halvad küljed. Kodused tööd. Lemmikloomad kodus. Peretraditsioonid: Kuidas erineval

viisil sünnipäeva pidada. Loodus: Meie ja väikemaailm.

KODUKOHT EESTI

Kultuur: Kodukoha muistendid. Looduskaitse: Loodus ja meie. Loodusnähtused Eestis.

Hädaolukorrad.


Maailma riigid. Maailmavaatamisvärtused. Leiutised. Kultuuriline eripära. Inglisekeelne

kirjandus.


Tervislik eluviis. Meie igapäevane toidulaud ja vitamiinid. Tervislikud toiduained. Menüü.

19

VABA AEG

Spordialad ja sportlikud tegevused ( vaba aja veetmise viisid)

8.klass

Õpitulemused



3) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada

ning selgitada oma seisukohti ja plaane;


5) on omandanud esmased teadmised maailma kultuurist, loeb katkendeid inglisekeelsest

eakohasest kirjandusest, vaatab õpetaja soovitusel filme ja telesaateid ning kuulab

raadiosaateid;



võimeline kohandama oma õpistrateegiaid.

Õppesisu

MINA JA TEISED

Suhtlemine elusolendite vahel. Tähtsad asjad inimeste elus. Viisakas käitumine.


Kodu ja lähiümbruse korrashoid, käitumine koduümbruses ja looduses, keskkonnasäästlikkus,

turvalisus; peretraditsioonid;

KODUKOHT EESTI

Eesti vaatamisväärsused: Eesti väikesaared. Huvitavad ehitised. Filmikunsti areng. Kuulsad

inimesed. Eesti lauljatest. Eestis nähtud ufod.


Kuulsad inimesed. Huvitavad ehitised. Filmikunsti areng. Erinevad muusikastiilid. Erinevate

maade noorte vaba aeg. Viisakus erinevate riikide kultuurides.


Riietus ja mood läbi aegade. Värvide mõju inimesele. Kodumasinate hoidmine, hooldus.

Lapsed ja nende probleemid, lahendused probleemidele. Tee küsimine ja tee juhatamine.

Erinevad dokumendid.

VABA AEG

Vaba aja veetmise võimalused. Ekstreemspordialad. Merereisid, ohud merereisidel.

Puhkamise võimalused Eestis ja Europas. Ettevalmistus reisiks: matka- ja reisivarustuse

valimine.

20

9. klass

Õpitulemused






5) on omandanud esmased teadmised maailma kultuuriloost, loeb inglisekeelset eakohast





Õppesisu

MINA JA TEISED

Võimed.Inimestevahelised suhted. Konfliktid.Virtuaalne suhtlemine. Mobiiltelefonid ja

arvutid. Tuntud isikud.


Kodu ja lähiümbruse korrashoid.Käitumine koduümbruses ja looduses, keskkonnasäästlikkus,

turvalisus. Metslooma ja kodulooma võrdlemine. Peretraditsioonid.

KODUKOHT EESTI

Eesti geograafiline kaart; haldusjaotus; looduskaitse. Eesti vaatamisväärsused.


Euroopa riigid, nende looduslik ja kultuuriline eripära, looduskaunid kohad, loodusnähtused,

kliima.


Tervislik eluviis. Hädaolukorrad, arstiabi. Edasiõppimine,eksamid. Huvirühmad

koolis.Meedia ja reklaam. Raha ja ostmine. Seadused ja käitumisreeglid.

VABA AEG

Ettevalmistus reisiks ja reisimise viisid. Reisid teistesse maadesse. Vaba aja veetmise viisid.

Harrastused.

21

Documents

AINEVALDKOND „VÕÕRKEELED“tammsaarekool.parnu.ee/wp-content/uploads/2018/09/v----rkeeled.pdf · 1 AINEVALDKOND „VÕÕRKEELED“ 1. Ainevaldkonna pädevus Põhikooli lõpetaja: