Y, . qh$a{41-\O r G1-,{-/l I(.J

AKADEEMILiNEPOLLUMAJANDUSLIK SELTS

7920 -1930

AKADEE,MILISE PoLLUMAJANDUSLIKU SELTSI KIRJASTUS€+

TARTU / 1930

getT

2JmmI rzorg" I

b- 6oL

ISADE TAHE" (APS_ILE lo. AASTAPAEVA PUHUL.)

' :TEADLIKUD OLEME SELI.ES: ISAD, KEs PUHKAVAD MULLAS,vorrlusres VERTSTES OLNUD KANGELASJULGED JA VAHVAD;TOOSKI EI LASKNUD END MURDA AASTA-SADADE KESTEL.ISADELT PARANDIKS OLGU JULGUST MEILEGI K6IKJAL,n66rrru JA suDrDusr rooDEKs, MURDMATA vTsADUST puuDEKS rTOO oLGU KoHUSTUsNduoErs pARAIAMATU KA METLEtrAIoeME, VIIMAST NII TAHE'T ISADE LAHKUMISTUNNIL, -SEDA; MEILT TULEVIK NOUae, EESTI ME SUr.tNtUeR KALLIST

K. E. sOOr.

AKADEEMII.ISE POLLUMAJANDUSLIKU SELTSI PUUDEDJA VAIMLINE ILME.

PROF. PEETER KOPP.

Veel siis kui vabaduss6da keestiies hoos, algas uus lehekiilg Eestirahvuskultuuri aialoos. Endise v66rasurve alt vabanenud rahvas algab ise-seisvalt omale looma kodu. Kahuritemiirina saatel luuakse palavikulise kii-rusega riiklikku korda, asutatakse iili'kool, kutsutakse ellu viga mitmekesi-seid riiklikke, omavalitsuse' ia eraalga-tuslikke organisatsigone. Koguvaba-nenud rahva i6ud, vaatamata maailma.s6iast ttidinemisele ia visimusele, onkorraga pingule t6mbunud ia murrabteed iiles pool'e. Iga Vliirilinb rdhvaliige,trindes ennast viikese rakukesena riik-likust organismist, leiab ertdas, tirkavattarviduse tiita tihe osa neist iilesandeist,mida kittev6ideldud vabadusele raia-tud rahva parem tulevik n6uab.

Varsti piiile iilikooli ametliku t6tialgust kuiunevad alma materi tiiva allmitmesugused vabad organisatsioonid

viga mitmekesiste kultuuriliste probleemide lahendamiseks, oma liikmetekasvatamiseks ia ettevalmistamiseks tulevaste filesannete edukaks tiitmiseks.

Kaasakistuna samust tundeist ia paremaist ptitdeist, lootusist ia usustning nooruse vaimustusest asutas riihm p6llumaiandusteaduskonna iili6pilasiAkadeemilise P6llumaiandusliku Seltsi. Kuigi Seltsi iiksikasialisemad tilesan-ded ia sihid ning kuiunemise v6imalused alguses veel ei paistnud ktllalda-selt selgetena, siiski tundus k6igil suur t66tahe enesearendamiseks, kodumaap6llumaianduse edendamiseks ia kogu vaba Eesti edukaks arenguks.

APS-i tiiii on seni arenenud kahes piiisuunas ehk teiste s6nadegaAPSonp i i i i dnud lahendada kaht l i i k i i i l esande id : es i teks - oma l i i k -m e t e m i t m e k i i l g n e a r e n d a m i n e i a k a s v a t a m i n e t u l e v a s e k s

4

Prof. dr. agr. Peeter K6pp.Akad. P6llumaiandusliku Seltsi esimees.

Akadeemilise p6lumajandusliku Seltsi Juhatuc 1930. a.Istuvad : (pahemalt paremale) E. R o ge r - ametita ,j.hatuse liige, ,Agronoomia. tegevto imeta ia ; L i i s KSb in - r *Z t i t r iuha tuse l i ige , .Taruperena ise" paato imeta ia ;p r . o f ' P . K 6 p p - e s i r n e e _ s i . d o t s . M . G ; " ; - - L r . . i - " i l l . 1 ^ ; : t K ; . e b i e r - a m e t i t aiuhatuse l i ige:-,P6l lumehe K.isiraamaio; i . i - . t" ; . . Seisavad H. . f aanusson -teine abi-s e k r e t i r i R . T o - " " " ; _ ? l j l a e k a h o i d i a ; A . 5 i . i

" b i . ; ; . : s e t . i l a , ; i . r r u u _ m a j a i s a ,J. N6u - esimene'Ei**"*.J.-K*i." - teine

"b;" irn".* '- i . l ; i . - ametita iuha-tuseti ige jaE. Wint _ esimene abisekretir .

e d u k a k s t i i 6 k s , ! a t e i s e k s - k o d u m a a p 6 l l u m a i a n d u s ee d e n d a m i n e j a u u r i n g u d .

Esimene iilesann_e - puudutab pilmil:lt l i ikmestikku ja kogu tegevus

piirdub enam-vihem- seltsi ruumidega. Ulikooli i i lesandeks on piile tea-duste levitamise ka loomulikurt iiri6pitaste kasvatamine ia rakendimine pal-jude tegelikkude kiisimuste lahendamisete. Kuid kogu see tii6 kannab enamametlikku ilmet. Kogu tegevus toimub vastavate ,"uglit" ia miiruste alusel,missugused programmi tarvete taotremiseks n6uetavi; ka ririkoori 6ppe!6uiseisab selles tegevuses oma 6pilastest tearavas kauguses. Mirksa kodu""-,tegevusvabam, algatuskiillaldasem on tegevus u"b"I organisatsioonis, missu-gune iilikooli tii6d tiiiendab. siin seisivad vanemad i" ooo."-"d liikmed,6petajad ja 6pilased iiksteisega tihesugustel alustel 1" rikrtuir"le ligemal.Siin suudetakse tihti paremini m6ista iilsteist, arvestada iiksteise tunnete !asoovidega ja usaldada vastastikku. K6ik see on parimaks aluseks ja pinnaks,millel eriti noorte kasvatamiseks, arendamiseks ia tulevase tegevuse suunarajamiseks k6ige soodsamad v6imalused.

o m a e s i m e s e k s i i l e s a n d e k s o n A p s s e a d n u d E e s t i: 1 . u . : . " l s e p 6 l l u m e h e m 6 t l e m i s v i i s i a r e n d a m i s e . t l t r -k6ik crilliseid kohustusi fiks ehk teine liige p6llumalanduses tdidab ehk tu-Ievikus kavatssb tiita, olgu ta n6uandia, a.einik, tegerik p6lrumees - seeoleks esimene n6udmine. , Ka akadelmitine patuiu, pJJ .u"g" kokkukasvama ia oma kutset--armastama. Ta peab arvestama'pottu."ti hinge-eluga, tema m6tlemisviisiga, peab tundma maaelu isefiraliusi, selle hliid ia

halbu ktilgi. Agronoom ei tohi offa ofedra3-oleva seisukorra allahindaia ega hukka-m6istia, 'vaid peab siilt edasi ehitama iakogu p6ilumaianduslikku kultuuri iilespooleviima siilt, kuhu i6udnud senised tii6ta-iad, kelledel puudus harilikult v6imalus edasiidudmiseks oma raskete hallargipiieva ko-hustuste iuures vastava hariduse puudumisel.APS on piiiidnud sellepirast moodustadateatavat vaheliili p6llumaiandusteaduse iategeliklcude pdllumeeste vahel, teaduse iat e g e l i k u e l u v a h e l . A g r o n o o m p e a bt u n d m a k o d u . m . a a p 6 l l u m a i a n d u s e

! a m i t m e s u g u s t e p 6 l l u m a i a n d u s -l i k k u d e o r g a n i s a t s i o o n i d e e l u -a v a l d u s i .

Nende sihtide saavutamiseks on APSkorraldanud pikemaid dpireise kodumaa pa-

rematesse taludesse, andes v6imaluse mitmekiilgselt tutvuda meie taludeseisukorraga. Uhtlasi on sel teel v6imatus ligemalt tutvuda p6llumeesteenestega, kuulda nende arvamisi ia laialdasi kogemusi. Teiseks onAPS talvel palunud k6nelema suuremate i ih ingute, keski ihingute ine.esindaiaid ia teisi iuhtivaid tegelasi p6llumaianduse alalt. Sellega on v6i-malus otseteed ia k6ige vlrskemal kuiul saada tegeliku elu iuhtidelt sele-tusi praeguse olukorra kui ka tuleviku viliavaadete kohta.

K6ik see t6mbab ka nooremaid kaasa, seab neile ette kiisimusi, mil-ledele tuleb leida vastus stuudiumis. Nii sammub iil ikooli ti i i i ia tegelik elukdige ligemas kontaktis ia k6ik see pakub rohkesti materjali iirelem6tlemi-saks ia arutamiseks Seltsi toimkondades.

APS-i li ikmed, tutvudes kodumaa ja vdlismaa p6llumaiandusliku liiku-m i s e k i i s i m u s e g a , a s u v a d l a h e n d a m a l i g e m a l t t i i 6 m e e t o d e i d ,m i s k o d u m a a p 6 l l u m a i a n d u s e e d e n d a m i s e k s t a r v i l i .s e d. Selleks korraldab APS k6nekoosolekuid agronoomilise n6uande teh.nikas, pdllumaiandusliku hariduse levitamise ine. kohta, mis pakuvad labi-riikimisteks rohkesti materiali. Naisiil i6pilastele on korraldatud loenguid iakursusi kodumajanduses ine. K6ikide loetletud tlesannete lahendamine kannabenam-viihem 6ppimise ilmet ia on passiivse iseloomuga.

T e i s e k s s e i s a b A P S - i t i t i i l i i k m e t e a k t i i v s u s e a r e n -d a m i s e s i a v i i m a s e a b i l e n e s e a r e n d a m i s t i i i i s . S e l l e k son APS'il rohke arv mitmesuguseid toimkondi, kus liikmetel v6imalus viludakdnede tehnikas, aiakirjanduse tehnikas, arvustamises, vaielustes, koosolekuteiuhatamises, kodumaa p6llum. uurimises ine. ine. mis teisal iiksikasialise-malt kisitletud.

6

Karl Zolk.APS i esimene esimees.

Esimesi Tartu iilikooli P6llumajandusteaduskonna iili6pilasi.

l. $"Il Einberg (Ainomiie). - 2. Marie Kohlap. - 3. Hilda Brauer (niiiid pr. Pless) -4. Luise Beermann. -

-5. .Jgh._4mii irv. - 6. ' A-l fred Pless. - 7. Johannes Se.pei. -8. Maurus Vahtr ik. - 9 _Ado Veeberg (metsaos.). - 10. Ants Kisebler. - l t . JohannesVitsut (rnetsaos.). - 13. Verner Fischhann. - 14. Nikolai Roosa. - 15. Arnori Buld""(metsaos.). --_ 16, Erika_Topman_ (ni i i id pr. Mil ian). - 17. Aksel Mlgiste. - 18. Sale Jans, -19. Elmar Li ik - 20. samuel Kelder (metsa"s.). - 21. Herman hnderson. - 22. "AugustMilian. - 23. Gleb Jakobson. - 24. Martin Gross. - 25. Marta PdrtelooeE (niiiid pr. lviiin-!il).-

- 26. Edgar Vester (metsaos ) - 27. Voldemar Piller (metsaos.;. -'29f Herrn.o Sild. -30. Al ide (Jusmann. - 31. T6nis Kind. - 32. Salme Rebane - 33. ida Kama. - 34. ElmarAnt-(metllos.)- -- 15'. Nikolai Jenson. - 36. Richart Pirt (metsaos.). - 32. Johanna siimo -38 . Tege l iku a ia t i i6 .6peta ia Johann R i i i i te l . - 39 . Pau l Re im (metsao"s) . - 40 , L indaParts. ; 41. Antonina K6rg-saar.

Ulesv6te on tehtud pi6le lektor Riiiitli loengut Aia tinava iilikooli hoone suures audi-tooriumis I sem, 1921.

K6ige selle abil on liikmetel vdimalik vastavalt huvile ia andekuseleennast vilia arendada mitmekiilgselt. Uhtlasi kasvab sellega osav6tia alga-tusvdime ia usk enese v6imisse. Plile selle on v6imalus liikmel ka iubastuudiumi kestel oma v6imeid avalikkuse ees neidata, ennast sellega tutvus-tada laiematele hulkadele, mis tulevase edasii6udmise m6ttes v6ga suuretihtsusega.

APS-i li ikmete enesearendusettiti ei ole piirdunud ainult li ikmeteisetegevusega Seltsi kitsamas ringkonnas, vaid liikmed on ptiiidnud oma tiivat u g e v u s t p r o o v i d a k a t e g e l i k k u d e k i i s i m u s t e l a h e n d a m i s e l ,m i l l e s t k o d u m a a p 6 l l u m a i a n d u s e l o t s e k o h e n e k a s u . N i i o nAPS koostanud kisiraamatuid tegelikkudele p6llumeestele, vilja andnud aia-kiria ,Taluperenaine', li ibi viinud uuringuid Eesti malanduslikkude oludeselgitamiseks iihes E. Kiriand. S-i kodu-uurimistoimkonnaga, teostanud p6l-Iumaianduse vaimlise vanavara koriamist kontaktis E. R. Muuseumiga, kor-raldanud mitmesuguseid vihemaid uuringuid. Liiga kaugele oma uurimis-tii6des minemiseks ei ole olnud erilist tarvidust, sest selleks on meil olemas

terve rida katseiaamu, riigi statistika-keskbiiroo, raamatupidamistalitis ine..kes, varustatud eelarve korras suuremate riiklikkude toetustega, lahendavad

iiksikasialisemalt vilunud eriteadlaste iuhatusel vastavaid probleeme. APS-i

t6tis on esikohal ikka liiknete enesearendusettib ia koos sellega ka i6udumii6da uuringud, kirianduse soetamine, levitamine, k6nede pidamine tegelik'

kudele p6llumeestele ine.Kogu APS,i teglvus ia liikmete enesekasvatus on siindinud t i i e I i -

s e l p o l i t i l i s e l t e r a p o o l e t u l a l u s e l , v i l i u d e s k o d u m a a

m a i a n d u s e t i l d h u v i d e s t i a p 6 l l u m a i a n d u s e k u t s e h u V i d e s t .

Selts vaatab praeguste kui ka tulevaste agronoomide tegevusele kui kul'

tuur i tbi i le kodumaa parema tulevikukasuks, kust peavad k6rvale i i imakitsamad riihma kui ka isiklikud huvid. Parteilikkus killustab'i6ude, hevitab

nii m6negi ilusa kavatsuse ia saavutuse kultuurtii6s. Selleplrast on piiilUil

lahendada teaduse t6etundmisel ia valgusel selguseta kfisimusi ia iiles sedda

pdhimdtteid ia sihtiooni tulevaseks tegevuseks kodumaa p6llumaianduse i6st-

misel. Sellise sihi taotlemine n6uab tegelastelt vastavat usaldust, liksteise

ligemat tundmist ia voimalikult s6bratikku vahekorda. Selleks on APS kor-

r a l d a n u d v a h e t p i d a m a t a I i i k m e t e v a h e l i s i k o o s v i i b i m i s i , k a i n e t i akarsket meelelahutust vabadel minutitel. APS on ellu kutsunud vastava

toimkonna ,,Uhispere" nime all, kelle iilesandeks on s6bralikkude suhete loo-

uine liikmeskonnas. Uk"kOik, millisesse tili6pilasorganisatsiooni ja huvikonda

iiks ehk teine liige kuulub, kuid APS-is peavad v6imalikult vahed kaduma,

et k6ik tunneksid endid iihise pere liikqetena. Iga liige peab kasvatama

endasse teadmise, et neil k6igil tuteb tulevikus tihiselt kodumaa p6llumaian-

dusele oma t66i6udu piihendada ia et t66 kannab siis paremat vilia, kui iile-

arused konarlused ia pahad eelarvamised puuduvad. Niiiid, millal 10 a. taga.

selia, on rohkesti APS-i liikmeid oma tii6i6udu tegelikus ,elus rakendamas,

alates ministritest, Elikooli 6ppei6ududest, k6rgematest riigiametnikest ial6petades tegelikkude p6llumeestega. Ei taha alla kriipsutada nagu oleks

k6ige selle iuures APS piitegurina esinenud, -.kuid teisest kiiliest ei saa

iltta mainimata, et midagi on APS ka neile lcaasa annud nende mitmeke-

siste ia raskete iilesannete lahendamisel.

T a h a k s u s k u d a i a l o o t a , e t i i i r g m i s e d k U m n e a a s t a t

s e l l e p o o l e s t v i l i a r i k k a m a d - s e l l e k s k a a s a 6 n n e i a

i 6 u d u .

AKADEEMILINE POI,LUMAJANDUSLIK SELTS POLLUMA.JANDUSLIKU TEADUSE JA HARIDUSE EDENDAJANANING KODUMAA POLLUMAJANDUSE JA TEMA ARENGU

UURIJANA.JOOSEP NoU.

P6llumaianduskultuurilise taseme k6rgemale nihutamine, p6llumaiandus-liku kultuuri siivendamine, p6llumaiandusliku teaduse saavutuste arendamine jaralcendamine, .eriti kodumaa olude kohaselt on olnud iiheks suuremaks teot-semisalaks APS-is oma liikmestiku isikuliste v6imete viliaarendamise ia kut-se.eetilise kasvatuse k6rval.

Siidame lihedal on seisnud APs-i tegelastel kodumaa p6llumajandusemured ia r66mud, nii nagu need seisid siidames dr. Aleksander Eisen-schmidtil, kes oli esimesi p6hiapanevamate vagude aiaiaid kodumaa p6llu-maianduse elulise arengu ia teadusliku uuringu alal ning kelle pilt iuba aas-taid seisab APS-i koosolekute saali seinal, m6iudes nagu irreletegemisele vir-gutavalt noortesse tegelastesse.

oli uute asutiste ia ettevdtete organiseerimise ia kuiunemise aeg, kuiasutati APS, ia on loomulik, et ka APS kohe i6ukohaselt piiiidis k""r"aidata viga mitmesuguste kiisimuste selgitamiseks ia lahendamiseks.

P 6 l l u m a i a n d u s l i k u h a r i d u s e k o r r a l d a m i s e k i i s i m u s ,eriti iust k6rgema - akadeemilise p6llumaiandusliku hariduse korraldamisekfisimus, iihenduses Tartu eesti filikooli ja selle pdllumaiandusteaduskonnarajamisega, mis l6i baasi APS-i tekkimiseks, kiiitis k6ige pliilt tiihelepanu,kuna iu APS'i liikmestik ise osutus selleks materialiks, mille tuleviku-vormsuurel miiral s6ltus selle k&simuse iihel v6i teisel kuiul lahenemisest.

Nende lctsinruste selgitamiseks on eriti prof. P. K 6 p p tii6d teinud:aastate kestel on ta APS-is pidanud viis pikemat k6net k6rgema kui ka alamap6llumaiandusliku hariduse ktsimustest, piile selle veel riJa stuudiumi tiihesisseiuhatavaid, pedagoogilise ilmega k6nesid noortele iili6pilastele siigisse-mestrite alul. Samuti on pdllumaianduskoolide pidinspektor 6p. agr. J. U..

" -

r i k esinenud sel alal kahe pikema ettekandega. Oma k6nedes ApS-is onpdllumaiandusliku hariduse probleeme kiisitlenud pikemalt veel pr. mag. A.Mar t in , p ro f . L . R inne ia 6p . agr . J . Mets . L i ihemar t on ne id k f i s i -musi kisitlenud mitmed teised. K6nedega kaasas on kiinud loomulikultsuuremad vaielused ia s6elumised, ktttes vahel noored palavaverelised tege-lased koguni kuumaks.

Kuiv6rt see APS-is toimetulnud selgitusetiiii kaasa on m6iunud tege-liku olukorra kuiunemisele, ei ole nende ridade tlesanne otsustada: m6nieluline mdte on siit aga vististi kiill liikuma hakanud.

APS-i koosolekute raal.

K o d u m a a p 6 l l u m a i a n d u s e i a t e m a a r e n e m i s e u u r i m i s evaiadust ka APS i poolt on r6hutatud iuba APS-i elupievade alguses, kuidteotsemine sel alal kogenud tegelaste vihesuse ia kitsaste maianduslikkudev6imaluste t6ttu oli pidurdatud. '1923. a. v6ttis kiisimuse akuutselt pieva-korda prof. P. K6pp, esinedes selle iile k6nega ning tema ettepanekul asu-t a t i k o d u m a a p 6 l l u m a i a n d u s e u u r i m i s e t o i m k o n d . E tmitmesuguste kiisimuste kohta saada usaldatavat materiali ia et mitmesugu-s e i d e t t e v 6 t t e i d t e o s t a d a , s e l l e k s a s u t i 1 9 2 3 . a . i r k s a m a t e p 6 l l u m e e s t evdrgu loomisele. 1924. a. ol i nende aadresse kogunenud iuba i i le 5 '00,tile riigi igast vallast. Neid p6llumehi oli v6imalik kasutada ankeetide toi-mepanemiseks, loteriide liibiviimiseks, ,,P6llumehe kisiraamatu", k./k. ,,Talu-perenaise" ia muude APS-i viliaannete levitamiseks ine. Sel moel on APSteatud miiral olnud nagu vahendaiaks p6llumaiandusliku teaduse ia p6l-Iumaiandusliku tegeluse vahel. Toimepandud ankeetidest v6iks mainida mag.N. R o o s a korraldatud ankeeti t6lkia (Bunias orientalis) levimiseselgitamiseks ia agr. A. E s I a s e poolt korraldatud ankeeti ti i i i j6utarvitusekiisimuse uurimiseks taludes,

M o n o g r a a f i l i s i u u r i m i s t i i i d - s u u r e m a i d i a v i h e m a i d o n a a s -tate iooksul tehtud mitmeid. Osa neist on triikis avaldatud (mcg. N. Roosa:

oPaiseleht"), osa APS-i koosolekuil ette kantud: k6iki neid siinkohal loetledaei ole v6imalik.

10

1925. a. korraldati APS-i k6nede ia arvustuste toimkonna poolt avalikarvustuskoosolek koguteos Eesti I - ,,Tartumaa" malandusliku

'osa kohta,

kus arvus tusegaes ines id agr . A . K iseb ie r ia agr . A . Mig is te . Se l learvustamise tulemuseks oli, et vastavate libiriikimiste jirele E. KirjanduseS e l t s i k o d u - u u r i m i s t o i m k o n n a g a k o g u t e o s E e s t i t u l u n d u s o s a t o i -

,metamine ant i APS-i kodumaa p6l lurdajanduse uurimise toimkonna ki t te.Sel le toimkonna t6i i tu lemusena on seni i lmunud agr. A. Kisebier i poolt

1 koostatud ,rSetumaa tulunduslikud olud" !a ,,Pirnumaa tulundusolud".Saaremaa tulundusolud on ka libi uuritud ia kisikiri koostatud. Selle iuu-res on APS tegeliku uurimistdii l ibiviimist ka maianduslikult toetanud, saa-tes stipend:aate (agronoomia-iil idpilasi ia agronoome) kohapiile uurimist66le.

E r i t i v 6 i k s m a i n i d a v e e l s e . e m n e k o g u d e j a h e r b a a r i u m i d etoi m k o n n a tegevust, missugune asutatud 1922, a. Aastate kestel on liik-meilt annetustena saadud ia korraldatud v6rdlemisi tiielikud kogud. Umb-rohtude herbaariumiga ia seemnekoguga on esinetud niitustel. Toimkonnal onkavatsus koostada herbaariume ja seemnekogusid 6ppevahenditeks pdlluma-ianduskoolidele, missuguse m6tte algataiaks oli mag A. Milian, T6iitegiiaistsel les toimkonnas oleks mirkida mag. A. Mi l ian, mag. N. Roosa,V . R o o t s , J . A i n s o n - A r u s a l u i a A . T o m i s t e .

l0aasta lcestel onAPS-is peetud terve r ida k6nesid i i l ikool i 6ppe-i6udude, agronoomilise ala iuhtivate tegelaste ia ka teiste alade tegelastepoolt, missugused osalt koostatud originaaluurimuste alusel, osalt aga olnudkokkuv6tlikud referaadid. Kdnede korraldamisel on lihtutud soovist v6imal-dada liikmetele tutvumist eriti ka nende kiisimustega, missugused tilikooli6ppekavas e i le ia k i i l l a ldas t k is i t lemis t , nagu n i i teks agronoomi l inen 6 u and e t ii i i ia selle metoodika. Edasi on piifftud kutsuda k6nelemasuuremate p6llumaianduslikkude organisatsioonide, kesktihingute ia keskasu-tiste iuhtivaid tegelasi, katse'.egelasi, eriti ka neid, kes vllismail kliinud iatiititanud, nii et liikmestikul kuiuneks alati teatav iimmargune iilevaade p6l-lumaianduse olevast seisukorrast, viimastest saavutustest !a tuleviku viliavaa-detest kodu' ia vilismaal. Selleks otstarbeks koostatakse iga semestri alulkindel kava.

K6igi 10 aasta kestel peetud k6nede autoreid !a teeme ei luba kitsasruum ira tuua: viirtuslik materjal on aga APS-i protokollide niiol asiast-huvitatuile kittesaadav.

Kodumaa p6llumajanduskultuuri siivendamiseks on APS kaasa aida-n u d e r i t i k o l l e k t i i v t t t i t d e o r g a n i s e e r i m i s e g a n a g u , , P 6 l l u m e h eK i s i r a a m a t " i " p e r i o o d i l i s t e v i l i a a n n e t e g a n a g u k . / k . , , T a l u p e r e -naine". Kui paliu sel teel teadusliku, rohkem kiill populaarteadusliku viirtusegatiiid on vilia kutsutud ia rahva hulka viidud, selle kohta on ligemalt erikiriutistes.

Pigistame kiitt 10-da teetulba luures iiheteisel p6llumeheliku rammugaia astume rahulikult edasi -

- t d i i v i i b m e i d k A i k i e d a s i !

11

AKADEEMILINE POLLUMAJANDUSLIK SELTS POLLUMA.JANDUSLIKU KIRJANDUSE TOOTJANA JA LEVITAJANA.

Ants KiisebierKauaaegne APS-i iuhatuse liige..P6llumehe Kiisiraamatu' toime.

taja.

ANTS KA,SEBIER.

Kuni iseseisvuse saavutamiseni oli eesti-keelne p6llumaianduslik kirjandus; niihisti tea-duslik kui ka praktiline, v6rdlemisi puudulik.Seda puudust tundis teravalt ka akadeemilinenoorsugu, kes koondus APS-i iimber, Jubaasutamise koosolekul k6neldi eestikeelse pdllu-maiandusliku kirianduse soetamise tarvidusest,millele iirgnesid ka 6ige pea tegelikud sam-mud. Kavatsusi tehti kahes sihis: 1. viljaandma hakata teadusliku sisuga perioodilistviliaannet, kus avaneks vdimalus APS-i li ikmeil

ia ka teistel agronoomilisel alal teotsejail aval-dada omi teaduslikke t6id; 2. vdlia anda ,P6l-lumehe Kisiraamat", mis rahuldaks tegelikup6llumehe n6udeid ja -aitaks laiendada p6llu-mehe silmaringi. Et vahepiil Eesti Agronoo-mide Selts hakkas vilia andma teadusliku si-s u g a a i a k i r i a , A g r o n o o m i a t " , r a h u l d a d e sseega n6ude teadusliku viliaande iirele, siislanges ira teadusliku sisuga viljaande kiisi-

mus. Seda suurema hooga asuti aga ntiid ,,P6llumehe Kiisiraamatu" vilia-andmise ettevalmistustele. Esialgse kava iirele pidi kisiraamat valmima jubat923. aastal, kusiuures kogu kiisiraamat oleks tulnud 400 lehek0lieline.Kiisikiriu ei saadud aga ettenihtud tiihtaiaks kitte, raamatu koostamine vii-bis, nagu see harilik suuremate koguteoste iuures. Vahepiil aga tekkismdte muuta senist kava ia anda vlilia tiksikute annetena suurem kisiraamat,mis rahuldaks ka enam arenenud p6llumeest ia teatud miirani isegi p6llutiiii-k o o l e . N 6 n d a k o o s t a t i 1 9 2 4 . a a s t a l u u s , , P O l l u m e h e K i s i r a a -m a t u " k a v a , m i l l e i i r e l e k i s i r a a m a t i l m u k s 5 a n d e s ,k o k k u u m b e s 1 8 0 0 l e h e k t i l g e , m i s s i s a l d a k s e n e s e s k 6 i k t e a d u s l i k -kude katsete ia tegeliku elu kogemused ning oillise t6ii koostamisest v6-taksid osa k6ik meie tuntumad eriteadlased vastavatelt aladelt. Seega pai-sus raamatu kava ligemale viiekordseks. Niiiid tulid muidugi valmisolevadkiisikiriad vastavalt iimber tiiiitada ia leida ka uusi kaastiiiilisi, sest raamatulaiem ulatus n6udis ka enam tiitiidude vastavatelt erialadelt. Raamatu tr6k-

t2

APS-i raamatukogu.

kimisele asuti 1925. aastal, kuigi osa kisikiriu oli veel saamata. Pikapiiilesaadi ka puuduvad'kisikiriad, n6nda et kisiraamatu I anne (Uldtaimekasvatus)valmis alles 1926., aastal, seega 'nelia aasta tiiii tulemusena. Raamat leidisviga sooja vastuv6tu .tegelikkude p6llumeeste ia agronoomilise personaalip o o l t , n 6 n d a e t e s i m e n e : t r f i k k 5 0 0 0 e k s e m p l a r i n e l i a a a s t a g at i i e s t i l e b i m t i i i d i . P r a e g u o n s a a d a v a l , v e e l v a i d m 6 n e d k i i i t e se t s e m p l a r i d . E r i t i t e r v i t a t i r P 6 l l u m e h e K i s i r a a m a t u t . , k atema odava h inna t6 t tu - 3 k roon i 360 lehek i i l i e l i se , suurekaus ta-lise'raamatu eest. Arusaadavalt on ka raamatu odav hind paliu kaasa aida-nud tema kiireks levimiseks,

K a k s a a s t a t h i l i e m , s . o . 1 9 2 8 . a a s t a l i l m u s i u b a , , P 6 l l u m e h eKi s i ra a m a tu" II anne (Eritaimekasvatus), samuti 360 lehekiilieline nagu

anne, kuid 7000 e k s e m p lari. Kiesoleval, iuubeliaastal on oodata IIIannet,Koos kisiraamatu koostamise kiisimusega oli APS-il eriline hool ka

raamatu levitamise eest, sest oli suur iulgus trtikkida suurt kisiraamatut5000 ia 7000 oks.,aial, kus triikiti raamatuid vaid 1000-2000 eks. APSoskas aga ka siin .6iget levitamisviisi tabada, mida niitab raamatu eriliseltk i i r e l e v i m i n e . O m a s u u r . e e k s , e m p l a r i d e a r v u i u u r e s o nr . a a m a t s u u t n u d t e i e s _ t i t u n g i d a k a k a u g e m a t e s s e m e t -sanurga ta lude 'ss .o . O ie t i ong i k is i raamatu osav lev i tamine s i in e r i t ikdrgelt hinnatav, mis viis raamatu kiiresti rahva hulka.

Nihes kisiraamatu lahket vastuv6ttu ia h?i;id edu tegi APS 1927. a.uue iulge sammu p6llumaiandusliku kirianduse levitamise alal, hakates v6lia

13

APS-i lugenistuba.

a n d m a a j a k i r i a , , T a l u p e r e n a i n e " . P i k e m a l t o n k i s i t l e t u d , T a l u p e -r e n a i s e" senist arengut teisal, siin olgu vaid nimetatud, et tihendatuda i a k i r i i l m u b p r a e g u 2 0 . 0 0 0 e k s e m p l a r i s , m i s o n m e i e o l u d e sviga suur arv, ia niitab seega, et APS on ka siin osanud tabada 6iget kohta

ia 6iget sihti kirianduse tootiana ia levitaiana.M i r k i m a t a e i s a a k a s i i n i e t t a A P S - i k o o s t i i i t d a i a k i r i a o A g -

r o n o o m . i a " v i l i a a n d m i s e l 1 9 2 6 . a a s t a s t a l a t e s . V a r e m a n d i s v i l i a,Agronoomiat" Eesti Agronoomide Selts iiksinda, niiiid tehakse seda kok-kuleppe alusel koos APS-iga. ,,Agronoomia' on teaduslikuma sisuga p6llu-maianduslik aiakiri ia on m6eldud piimiselt agronoomilise eriharidusegalugeiatele, kui ka enam arenenud tegelikele p6llumeestele. 1930. aastastalates on APS v6tnud oma pi6le tasuta ,,Agronoomia" talitusetiiti,

Vihematest tii6dest on APS-i viljaandel ilmunud veel mitmed irat6m-bed aiakir iadest ia koguteostest. Niuetada on si in: J. A"misepp -

Kaunvi l ia kasvatus, A. Kesebier-Pi i rnumaa tulundusolud, H. O t te n -

son - Aiasaaduste alalhoid, N. Roosa - Paiseleht.Kokkuv6ttes v6iks tihendada, et APS on oma esimese 10 aasta kestel

suutnud ilmutada terve rea tiiid, mis on kannud APS-i nime laiali iile maa,tungides ka v6rdlemisi mahaiiinud maanurkadesse, viies sinna viirskust iauut i6udu. Rohke poolehoid, mille osaliseks on saanud APS-i kiriastuselilmunud tiiiid, k6neleb ise nende tiiiide eest, nende t66de viirtusest,

t4

i

AKADEEMILINE POLLUMAJANDUSLIK SELTS KODUKULTUURI TOSTMAS.

LIIS KABIN.

Oma liikmete arendamise ia mitmekesiset6ii k6rval pdllumaianduse alal on APS p66ra-nud ka vliril ist tlhelepanu kodumaiandusele,ilma milleta 6ieti pole m6eldavgi tiiuslik p6l-lukultuur.

Ka kodumaianduse alal on APS tiiiitanudtoimkondade kaudu nagu paliudel teistelgialadel. Nimetatud alal tiidtavad APS-i iuurespraegu kaks toimkonda, nimelt: kodumajan-duse toimkond ia aiakiria ,,Taluperenaise,,toimkond.

Allpool liihike iilevaade nende senisesttegevusest.

1 . K o d u m a i a n d u s e t o i m k o n d .

pr. Liis Kiibin Kodumaianduse toimkond kutsuti ellu

APS-i iuhatuse liise. ..Talunere- APS'i naisliikmete poolt 1925. a. detsembris.naise' piito-imeiaia. Toimkonna sihiks on 1) muretseda tulevastele

naisagronoomidele iildist aimu kodumaiandussepuutuvate kiisimuste kohta, millistega neil kui naistel tuleb elus agro-noomilise tiiii k6rval kokku puutuda ia 2) selgitada ia uurida kodumalan-duse seisukorda kodumaal ning aidata v6imalusi mtiijda kaasa kodur"jun-duse arendamisele.

T66 toimkonnas algas veebruari alul 1926. a. Tii6d alustati suure vai-mustuse ia innuga, seati ii les kauged eesmdrgid ia sihid. Nii iuba esimeseltoimkonna tildkoosolekul otsustati asuda ,rPerenaise kisiraamatu., koostami-sele ia viliaandmisele.

Peele kesiraamatu viliaandmise kavatses toimkond kunagi ka perenaistekutseajakiria viljaandmisele asuda, kuid selle tilesande laofs loodi hiljem,L927. a,, APs-i iuure eritoimkond, nimelt ,Taluperenaise,, toimkond.

Kodumaa kodumaiandusliku seisukorra ia perenaiste olukorra uurimi-seks koostas toimkond vastava ankeedi, mille toimkonna liikmed tahavad isetiitan kiies suvevaheaegadel teatud hulga talusid lebi. Ankeedi tiitmisekson lubanud oma kaasabi ka iaoskonna-agronoomid. See t66 on praegu pooleli.

Toimkonna liikmete pilitiiii on seisnud, nagu see ka loomulik, liikmete

15

enesearendanrises kodumaianduse alal. Selleks toimkond on korraldanud refe-raatdhtuid ia sem,inarihariutusi,-viimased pr. mag. Alma Martini iuhatu-sel - viiga mitmekesiste kodumaiandusse puutuvate kiisimuste kohta, nagu:toitlus, tervishoid, aiatii6, mesilastepidamine, kodukaunistamine, elamu ehitusia sissesead, naiskutseharidus, naiskisit66 ine. Loeti ia isegi katsuti aryus-tada meil ilrnuvaid naiste aiakiriu ning p6llumaianduslikkude aiakiriade 16-pus ilmuvaid perenaistele miiratud osi. Tutvuneti ka vilismaade, pilmiseltsaksa ia soome naiste aiakiriadega.'

Paaril viimasel aastal korraldas toimkond APS-i ainelisel toetusel omaliikmetele igal semestril mingi kodumajandusse puutuva kursuse, milledestv6isid osa v6tta ka k6ik APS-i liikmed. Nii kesitleti 1928. a. sfigissemest,ril riietuse kiisimust - Iektoriteks olid Tartu Naisiihingu kisit6iikoolikompositsiooni 6petaiahraA. R e m m e I ia,,rTaluperenaiseo kisit66osa toime-taia pr. H. Trei l man. Jirgmisel semestr i l k is i t les hra Remmel, ,Eluruum eia sisseseadeid" ning 1930.a. kevadsemestr i l tutvustas hra mag. bot.J . Por t kuu la ia id i lua i andusse puutuvate k i i s imustega.

Vahepilil korraldas toimkond oma liikmeile veel k6nehariutuse 6htuid,kuna maanaisteseltsid sageli paluvad naisagronoome endile k6nelema. Kd:nede teemideks valiti ained, millistest praegusel ajal maanaisteseltsides tu-Ieb k6neleda.

Seega oleks puudutatud piiioontes k6ike, mida toimkond senini teinud.Lihema tuleviku kavatsustest vdiks nimetada, kodumaianduslikkude os-

kuss6nade loomist. See on tiikk ktllalt rasket t66d ning n6uab iillegi p6h-ialikku asiatundmist ning seega asiatundiate kaasat6mbamist ning nende lah-ket abi.

Toimkonna plitlesandeks iiinb aga tulevikuski oma liikmete tutvusta-mine kodumaianduslikkude kiisimustega, milleks puuduvad praegu iilikoolisv6imalused ning huvi iratamine meie kodumaianduse parimale iiriele t6st-mise vastu.

2 . , T a l u p e r e n a i n e t .

M6te maanaiste kutseaiakirla vaiadusest oli iuba n6ni hii aasta enne,Taluperenaise" ilmumist liikvel. K6neldi sellest Eesti P6llumeeste Kesk-seltsis kui ka Asunikkude Riigirentnikkude Liidus ia ka APS.i koduma.iandustoimkonnas, mis 1925. a. l6pul ellu kutsuti

Kuid kaks esimest ei usaldanud seesuguse aiakiria viliaandmisele asudalkuna kardeti, et ta ennast lugeiate puudusel ei suuda veepiil, hoida. Oldiarvamisel, et enne vaia maanaiste seas pinda valmistada geesugusele aiakir-iale. Niisugusteks pinnavalmistaiateks pidid olema aiakiriade oP6llumehe"ia oUus Talu" l6pus leiduvad 1-3 lehektlielised perenaistele miiratud osad.

APS-i kodumaiandustoimkonnal polnud aga v6imalusi aia'kiria viliaand-miseks, kuna tal polnud veel muud midagi selleks vilia panna kui ainulthiid tahet ia vaimustust asia vastu.

t6

p-ahemart paremare ,*,,;]il"li::1}: flTT:'irH:["otu].utoi-.t'.; pr. VeeraK 6 _ p _ p - - j . v r s t u t a v t o i m e t a l a ; - p . . E b b a S a r a l - k u i u m G o s a t o i m e i a i a ; ' ( s e i s a v a d ) :g - r . H e l m i T r e i ! _ m , a n _ - k d s i t i i i i o s a t o i m e t a i a i p r . d r . O l g a M a d i s s o o ; p " . S a l m eU n g e r s o n ; p r . E l l a T r e f f n e r -

" L a s t e - M a i i l m a " t o i r i e t a i a i a p r . A l - i . M a r t i n .P i l d i l p u u d u v a d p r . P 6 l d - R i i v e s i a p r l , H . O - t t - e n s o n .

Katset pakkuda maanaistele midagi nende kutsealalt tegi ka Eesti Nais-organisatsioonide Liidu hiilekandia ,,Naiste heel", mis hakkas ilmuma det-sembris 1926. Siin v6ttis perenaiste osa aiakiria l6pus tervelt 1/3 aiakirjaruumist enese alla ia oli seega k6ige suurem perenaiste osa, mis meil teisteaiakiriade l6pus ilmunud. Kuid ka sellest ei tulnud suuremat vilia,sest ,,Naiste Hiil" oma eriilmelise sisu t6ttu ei levinud laiemates hulkades,

Nfiiid astus Akad. P6llum. Selts selles asias otsustava ning iulge sammuia riskeeris hakata vilia andma aiakiria, mille viliaandmisest teised, kellelkiill aiakiriade viliaandmise alal iuba kogemusi, tagasi kohkusid,

Otsus maanaiste kutseaiakiria ,Taluperenaine" vilia andma hakata tehtiAPS-i iuhatuses 19. iaanuaril 1927. a. APS-i esimehe prof. P. K6pu alga-tusel ia ettepanekul.

See otsus kinnitati Seltsi iildkoosolekul 26. laanuaril 1927. Valia andaotsustati esimesel aastal 7 numbrit - iiks proovinumber tutvustamiseks,laialisaatnriseks ia 6 tellimiste piile saadetavat. Iga number pidi sisaldama32 lk. 27 sm X .18,5 sm kaustas.

Kuigi APS-i iuhatusel oli valmis ka kava, mida ,,Taluperenaine,, pidisisaldama, siiski kutsuti 20-ks veebruariks 1927 kokku n6upidamine ,Talu-perenaiseo sisu p6hialikuks libiarutamiseks ning kaalumiseks. Sellest n6u-pidamisest v6tsid osa paljud asiatundiad perenaiste kutsealadelt - neist onmitmed pra€guses rrTaluperenaise" toimetuses.

L7

,'l'aluperenaise,, toimetus-tatitus. .^*li;:*::111il pildil Aps-i ametkond (pah. pare-m a l e ) ; N . K 6 r g e s a a r , A . K i p p a s t o , L . F e r c h e n i a L . K A b i ; .

,rTaluperenaise" ilme ia sisu kindlaksmdiratud, algas proovinumbrikoostamine ning aiakiria levitamise vdimaluste ia viiside otsimine.

Proovinumbri sisu koostamine ei teinud erilisi raskusi, kuna seesuguseaiakiria viliaandmise m6te leidis sooia poolehoidu igal pool, kuhu ka iganeskaastiiii asius p66rati, olid need siis iilikooli 6ppei6ud, koilumaianduskoolide6petaiad, irksamad tegelikud perenaised v6i teised asiatundlad perenaistekutsealadelt. Raskem oli iuba vllimuse ia nimelt kaanekaunistuse kiisimus,kuna ei leitud, kes oleks teinud sobiva kaunistuse. Ja proovinumbri kaasiparduski tiiielikult.

Veelgi raskem oli aga levitamiskiisimus. Aiakiri valmis trffkkida, virnaladuda ia siis selle iuure tellijaid ootama iiiiida - poleks kindlasti annudmingid tagaiirgi. ,,Taluperenaise" levitamine otsustati 6ige p6hlalikult ettev6tta ia nimelt proovinumbrid kevadpiihade aial m65da talusid laiali kanda.Selleks tii i iks otsustati kaasa tdmmata k6ik APS-i li ikmed, kodumaiandus.koolide 6pilased, kontroll-assistendid, koduma!anduse-instruktorid, APS-ipoolt varem korraldatud loteriide piletite miiiiiad, naisffli6pilaste organisat-sioonid jne.

Proovinumber ilmus iust enne kevadpiihi, aprill ikuus, 10.000-des eksemp-laris ia paar nddalat hiljem oli ta t6epoolest iuba miiiida talusid kogu Ees-tis laiali kantud ning iihtlasi paliu tellimisi vastu vdetud.

Oli tilip6nev aeg. Oodati, kas saab vihemalt 3000 tellimist kokku -

1 8

"Taluperenaiseo kiosk lartu nlitusel1930.

rohkem ei iuletud loota. Esimene iiriekor-raline number pidi ilmuma l.sel iuulil - iasiilt edasi iga kuu l-sel pieval iiks number.Juunikuu keskel, mil algas l-se idriekorra.lise numbri, s. o. iuuli numbri triikkimine,oli aga seisukord iuba niisugune, et sedanumbrit tuli sel aial olemasolevate tellimistep6hial triikl<ida 11.000 eks., s. o. 1000 eks.rohkem kui triikiti proovinumbrit, ia vaevaltkuu aega hiliem tuli luulikuu numbrit, milleladu igaks iuhuks alal hoiti, veel 2000 eks.lisaks triikkida. Jdrgmiseid numbreid kuniaasta l6puni triikiti 13.000 eksemplaris. NeistIiks telli jatele iimmarguselt 10.000 eks., iik-siknumbrite miiii iatele 2500 eks. ja 500 eks.iii tagavaraks, mis aga praegu luba peatiiesti l i ibi miitidud. Jirgmisel aastal, s. o.1928. a. trtikiti ,Taluperenaist., aasta esi-mesel poolel iuba 20.000 eks., m6nda numb-rit isegi 21.000 eks., ia aasta teisel poolel18.000 eks., kuna osa pooleaastatelli jaidoma tellimist aasta teiseks pooleks ei uuen-danud. Sellest arvust liks tellilatele iim-

eks. ia 1000 eks. jei tagavaraks ;i,?::T."tn;3fl1",:-';:fi:HJ"f.l" ,:"tf"lviimasel aastal, s. o. 1929. ia 1930. a., oli seisukord piiioontes samasugune.

- ,,Taluperenaine" liheb laiali iile kogu kodumaa ega ole iihtegi nurka,kus teda ei leiduks. Pirle seile on tar tettilaia k6igis riaailmajagudes, mui-dugi on need kodumaalt viliarinnanud eesilased.

'Aramirkimisviirt on ka

9ee,- et ,,Taluperenaine" on piile maanaiste ka linnanaiste seas sooja poole-hoidu leidnud. Kui suur 0/o

iust linnanaistele liheb, on raske kindraks mi6-rata,- sest kui paliu 5000'st iiksikmiiiigile minevast eksemplarist ostavad lin-Iased ia kui paliu maarahvas, on v6imltu kindraks teha. kui aga linnas pe-rekondades liikuda, siis leiab sd6l sageli ,rTaluperenaise,, laualt.

,,Taluperenaiseo sisulise kiil ie eest hoolitseb eriline selleks moodusta.tud toimkond, kuhu kuulub enam-viihem igart perenaise kutsealalt iiks asia-tundja. Toimkond korraldab ,Taluperenaise" sisu, vastavalt ,Taluperenaise.,asutamise aial ii lesseatud p6him6tetele, mille iirele ,,Taluperenainen on puhtkutseaiakiri ning kisitleb k6iki perenaise kutsealasid, pidades selle ii lesandelibiviimisel tiiielikku erapooletust parteipolitikas ja v6imalikult ka naispoliti-l ises liikumises.

,Taluperenaise" sisu laguneb kahte p5iossa: f. iildosa ia 2. kisitiiiiosa. Uldosas kii-sitletakse kodukorraldamist ia kaunistamist, sisseseadeid, aiatiitid, kanakasvatust, lastekasvatust,tervishoidu, tii6vahendeid, toitmist jne., antakse iilevaateid maanaisteseltside tegevusest, uue.

19

APS'i,,Uhispere" toimkon". frrlhit#ise

loodusse Vapramiele. Siigis-suve

mast kirlandusest !ne., tuuakse iutte ia luuletisi ning m6nesuguseid perenaise olukorda puu-tuvaid iildsisulisi kiriutisi,

Kisit6iiosa toob mitmesuguste klsittiiide 6petusi ia mustreid ning naiste, laste ia, kuiruum lubab, ka meeste moode. Kiisittiiiosal on alati kaasas mustri- ia l6ikeleht,

Alates kiesoleva aasta algusest suurendati ,Taluperenaise( kausta, etv6ita ruumi, mis kippus iliiima liiga kitsaks selle suure kiisimuste hulgale,mis pidid kisitlust leidma. ,rTaluperenaiseo suurendamine v6imaldas ka m6neolulise osa tiiendamist, mis seni ruumi puudusel kiratses. Nii ti iendati k6i-ge piilt kangakudumise osakonda, mis toob niitid igas numbris hulga kanga-mustreid ia isegi riideproovi v6i m6ne virvitrtikis mustri.

Samuti sai nfiiid luba ,,Taluperenaise" asutamise pievil APS-il olnudsoovi, ,rTaluperenaisele" kaasa anda laste osa, tiide viia, ning kiesolevastaastast alates i lmub koos ,rTaluperenaisegao ka ,rLastu -u" i lmJ,, mistohiks olla emadele lastekasvatusel suureks toeks.

on veel nimetamisvi,irt, et ,Taluperenaisea toimetus laseb valmistadak6igi ,,Taluperenaises" ilmunud originaal-mustrite iirele kisitiiid ia esinebnendega iga kahe aasta tagant suurematel p6llumalanduslikkudel niitustel,kus siis rahval on v6imalus nendega tutvuda. Sel teel ,rTaluperenaine" ta-hab rahvast tutvustada tdeliselt viirtusliku kisitii6ga, mis sobib meie kodudekaunistamiseks.

L6puks peab iitlema, et Akad. P6llum. Selts on aiakirla ,,Talupere-naiseo viliaandmisega suure ia iuige sammu meie kodukultuuri t6stmise alaledasi astunud ning seega paliude tuhandete naiste ia kodude tinu ira tee-ninud. ,,Taluperenaine" on iiks suuremaid ia sdravamaid pirle APS.i kiimneaastases tegevuses. Loodame, et iirgnevad aastakiimned sellele pirlile siraaina lisavad.

20

AKADEEMILINE POLLUMAJANDUSLIK SELTS POLLUMA-JANDUSLIKKU KEELT RIKASTAMAS JA UUENDAMAS.

LEO LOKO.

P6llumaiandusliku keele puudulikkust, paendumatust ia ebatihtlust tun-des, tei<kis APS is kohe tegevuse alul m6te puuduvate oskuss6nade loomi-s e l i 6 u d u m 6 6 d a k a a s a a i d a t a . A s u t a t i o s k u s s 6 n a d e t o i m k o n d , m i s -sugune tegevust alustas 1921. a. I semestril kahes sihis, 1) as_uti koguma rah-vakeeles tarvitusel olevaid oskuss6nu ia 2) looma oskuss6nu vastavalt m6is-tetele ia v6drkeelsetele terminitele. Alul kavatseti vene keelt v6tta aluseks,kuid hiliem iiiiidi saksa keele iuure. Rahvalikkude s6nade kogumiseks pti6-rati fileskutsetega p6llumaianduse-iili6pilaste, agronoomide ja instruktoritepoole, et need koguksid materiali ia selle toimkonnale saadaksid. Kahiuksei andnud see tagaiirgi. Aianduse oskuss6nade Ioomisele asudes avaldatiiileskutse kuukirias ,Aed" millele vastas ainult tks - ,,vidrikant,, Valgast(soovitas nimetada puukooli - ,,vidrik").

Sdnade arutamiseks moodustatakse komision vastava ala eriteadlastestia keeleteadlasest. Komisioni tii6st v6tavad osa ka toimkonna liikmed - iili-6pilased, kes teevad tehnilise tii5. S6nad on saadud osalt vastavatelt 6ppe-i6ududelt ia saksakeelsest erikirjandusest vilia kiriutatud. Senini on ilmu.n u d o s k u s s 6 n u i l r g m i s t e l t a l a d e l t : 1 . M a a v i l i u s t u l u n d u s t e a d u s e - ,2 . s o r d i a r e n d u s e - , 3 . a i a n d u s e . i a l i h e m a l a i a l i l m u v a d 4 . t a i m -k a i t s e o s k u s s 6 n a d . A r u t u s e l o n p r a e g u l o o m a k a s v a t u s e e k s -te r i i i i i r i -6petuse s6nad. S6nade loomise lpo le ta l i ta tud s i i s temaat i l i se l t ,vaid on v6etud s6nad, mis esinevad sagedamini.

Uldiselt on peetud 1921.-1930. a.104 t6iikoosolekut, mis kokku kest-nud umbes 300 tundi. Selle aia iooksul on l6bi v6etud 3-mel lugemisel um.b e s 4 0 0 0 m 6 i s t e t i a s 6 n a .

S6nade loomisel on t66tanud iirgmised komisionid:1. Maaviliustulundusteaduse s6nade komision: prof. P. K6pp, Iektor

J . V . Vesk i ; v ihemal md i ra l osa v6 tnud pro f . K . Ter isvuor i , p ro f .A . N d m m i k r m a g . N . R o o s a i a m i t m e d t e i s e d . s 6 n a d i l m u n u d k u u k i r i a soAgronoomia" L923. a.

2. Sordiarenduse s6nade komislon: prof. N. R o o t s i, lektor J. V.

Y" f k i , mag. A . Mi l ian , agr . A . O ia ; v ihemal md i ra l osavdtnud mag.N. Roosa, do ts . M. Gross , agr . J . M" ts ia te is i . s6nad i lmunud kuu-kirias

"Agronoomia" 7924, a.

3 . A i a n d u s e s 6 n a d e k o m i s i o n : 6 p e t . A . M a t l i k , l e k t o r J . V . V e s k i ,A . L a n g e , p r o f . P . K 6 p p , p r o f . N . R o o t s i , d o t s . T . L i p m a a ,

27

!(odv,ll,l,ac

Itihctlconde& lcqete

W J.96,;,ll'o;nsuelotntaameU aAd u;tLl

W , t

{W,R^

tua"4i je.'t-,"t FtuGua

agr .J . Keern ik ia agr . L . K i i svek . S6nad i lmunud kuuk i r ias , ,Agro-noomia" 1926. a.

4. Taimhaitse oskuss6nade komision : lektor J. V. V e s k i, 6pet.K . Z o l k , a g r . A . K i s e b i e r , a s s i s t . A . L u h a k o o d e r i a t e i s i .

5. Loomakasvatuse eksteriiiiiri-6petuse s6nade komision : prof. J. M ii g i,l e k t o r J . V . V e s k i , d o t s . K . T a g e p e r a , d o t s . A . R i n g e l , a g r .A . M u u g a , a s s i s t . A . S t e i n b e r g i a t e i s i .

Lihema tuleviku iilesannetest oleks mainida - loomakasvatuse ekster-iii6ri-6petuse s6nade 16puleviimine ia pdllumaiandus-tehniliste oskuss6nadevliljat66tamisele asumine.

22

AKADEEMILINE POLLUMAJANDUSLIK SELTS KODUMAAMUISTSE POLLUMAJANDUSE UURIJANA.

KRISTJAN JAAMA.

Kodumaa muis tse p6 l lum.a ianduse r i kka l i kud varasa lved tdm-basid iuba varakult APS-i tegelaste tlihelepanu endale. Tegevust sel alalalustati 7923. a. Et muinasesemed kiiresti h66buvad, siis v6eti uurimiseleeeskitt need kihelkonnad, missugused eemal meie kultuurelu sentrumitest,kus enam v6ib leida vanaaegseid p6llumaianduslikke t66riistu !a mitmesugu-seid teisi esemeid ning kombeid.

Kindel t66kava koostati kiisikies E. Rahva Muuseumiga, kes ka sel alalteotsenud. Edaspidise t66 juures otsustati talitada nii, et E. R. Muuseumannab nende kihelkondade uurimiskirjeldustest, mis tema teostab, SrakirladAPS-ile ia APS talitab tema poolt teostatud kihelkondade uurimiskirleldustesuhtes samuti.

St ipendiaadid on t6<itanud vlhemalt i ihe kuu kohapi i i l , k ihelkon-dades, kusjuures s6nalist vanavara, materlali tipsuse !a ehtsuse kontrolliks,on idrele piritud vihemalt 10-14 vanemalt inimeselt.

T ii ii k a v a s olid iildiselt iirgmised n6udmised :l. Ale, (saat, s66rd) kiitis !ne. valmistamine ja esinemine teatud kihelkopnas.2 Maaharimine, kiilv, seeme, sordid. Eriti silmas pidada tuli siin muistset naeri- ia

kaunvilia-kasvatust.3. Saak ia selle koristamine.4, Rehepeks ja saagi tarvitamine,5. Riietus, muistne ia praegune. V6rdlus: kas paremusele, v6i halvenemisele.6. Tiiiiriistad.7. Loomakasvatus, laht ine.8. Vanaaegne voorilkiimine.9. P6llutiiiiliste palgaolud muistsed ia niiiidsed.

10. Ehitised, eriti elamud ia nende sissesead.Piiiile kirielduse tuli vee! teha jooniseid ia fotosid. M6ned uuriiad on isegi mudeleid

valmistanud vanaaegsetest p6llutdiiriistadest ja ehitistest ia osa neist on iile antud Ulikoolip6llutiiiiriistade ja masinate kabinetile.

S e n i o n A P S - i p o o l t l i i b i u u r i t u d 2 3 k i h e l k o n d a : T a r t u m a a l t :Avinurme, Torma, R6ngu ia Maarja-Magdaleena; Valgamaalt: Helme; Petseri-maalt kdik kihelkonnad; Pirnumaalt: Audru ja Saarde; Lrdnemaalt: Kullamaaia Vigala; Saaremaalt : Muhu, P6ide, Kihelkonna, Mustjala, Piiha, Ansektla !aJiimaia.

U u r i m i s t 6 d s t o n o s a v 6 t n u d A . K e s e b i e r , H . J d n e s , K r . J a a m a ,E . V a r d i a , A . K i i p a r i n , J . H i r s c h , O . T e a l a n e , L . K i i s v e k i . t .

Tehtud uurimistd6de kirjeldused on APS-i raamatukogus (irakirlu onantud E. R. Muuseumile) ia osa kirleldusi on praegu Soomes dr. E. M a n n i s ekdes uurimisotstarbel.

23

MONINGAID MARKMEID APS-I TEISIST ELUAVALDUSIST.ELMAR ROGER.

Vabaduss6ia l6ppedes, kihutatuna veelselle entusiasmi aiedest, virgus uus elu Tartus- kibelev, tiis !6udu ja teadmist, et niii idv 6 i m e t e o t s e d a j a n t i t i d p e a m e t e o t s e m a .

Too iili6pilaspere, kes oli koondunudnoore, vaid ra!atud p6lluma!andusteaduskonnaiimber, elas kaasa tolle aja vaimuga, luhitunasuurest tahtest, teadlik olles k6iges mis tarvisteha meie p6llumaianduse hf,dks kdekiiguks,ning olles usus paremasse tulevikku.

Selline oli pind, kus v6rsuma pandi mdteteaduskonna iili6pilaste koondusest, mille mdttei i lesv6 t iaks o l i August Es las . See o l i s i i -gissemestril 1920. Peeti,,P5lluteadlaste ringi,,asutamiskoosolek 23. okt. 1920, mil liikmeksastuda sooviiatena endid iiles tihendasid 4lp6llumaiandusteaduskonna iili5pilast (nende hul-gas oli 8 metsaosakonna iili6pilast).

Juba tollel,,Ringi" asutamiskoosolekul

ootavad. - Niiiid aga "."0"i111:1ffi 'o1"1i''Hil5"r,ffi

#",#3Jfi.1ndeme, et siis kujutletud iilesanded oma ulatuselt iisna laiemad piiridon omandanud kui seda siis v6idi unistadagi.

*

Kui eelmised kiriutised on kdsitlenud APS-i tegevust tiksikuil erinevailaladel, kus t66d tehtud suure t6siduseg'a, siis au andes t6ele peame tihen-dama, et suur rida teisi APS-i eluavarlusi on olnud viillahtippld igapieva-susest, nagu soodsa pinna valmistuseks k6igele muule tegevusele.

olgu iiirgnevad read nende veel mainimata Aps-i eluavalduste iaoks.

samuti kui iga tiksiku isiku v6i j"r"uorrrr"

elus on suur tihtsus k o d u l,nii on see ka organisatsiooni elus, sest kodu - ruumid on see, mis v6imal-dab 6ieti sisemist korralikku tegevust.

Raske on olnud APS-il ruumide leidmine !a kahluks pdris kohaseidpole veel seninigi. Tervelt viis semestrit o" ApS olnud kui linnuke

24

Elmar RogerAPS-i kauaaegne luhatuse liige.Aiakir ja,,Agronoomia,, tegev-

toimetaia.

il];iH:::JJr'ffi;oksa piil, iisna ilma ulualuseta: pidanud iildkoosolekuid iilikooli auditoo-riumes ning iuhatusekoosolekuid erakortereis. Sellane seisukord kestis kuni7922. a. 8. novembrini, mil peeti esimene iildkoosolek omas korteris suur-turg 8, kus oli kiill siis vaid ainult iiks suur tuba, kuid mis rahuldas siiskivaialisi nSudeid. Kui hillem v6imalus iryanes slil veel3 tuba luure saada, siis eiilietud seda miite kasutamata. Ja ntiiid, mil ApS-il o' uuluiikud oma biiroo-ruurnid, tundub, et praegused ei vasta kaugeltki tagasihoidlikutelegi n6udeile.

Kui niiiid korraks astuda APS-i ruumidesse semestri tegevuse keskel,siis keeb siil elu: kes tutvuvad raamatukogu laialdase *r.rug", kes hangi-vad prevauudiseid hulgalisist alalehist k6igist kodumaa nurkadest. Kuid eipuudu ka spordiharrastalaid - need l66vad siis saalis ping-pongi. - Jamiks siis ka mitte, kui on vaba tund kahe loengu vahel. ohtuti v6ib ndhaistumas toimkondi t6d luures, v6ib leida raadioharrastalaid, kes naudivadmuusikat, mida hiiii aparaat tiiesti pakub. siin luuakse tutvusi ja s6prus-sidemeid ning saadetakse tihti ka vabad minutid kaine meelelahutuse iuur",m66da. Sellane on see igapievane ApS.

*

Kus ollakse iuba hulgakesi koos, siil tekivad kavatsused, ettev6tlikkusning korraldustahe. selle tulemusena peaks siinkohal mainima

A P S - i s u v i p i e v i ,mis esmakordselt peeti 29. luunil 1924. seni on peetud suvipdevi igal aas-tal ikka esimesel piihap5eval pidle jaanipdeva. Piikeset5usust piikesel6usunion nad kestnud. Hommikul on olnud viljas6it kusagile lihldasse, viiri-vasse kohta. Pdeval ametlik koosoleku osa, kus v6imalusfeemalolevail l i ik-meil iilevaadet saada APS-i tegevusest, iihine l6una ,ring koosviibimine 6htul.

25

APS-i seitsmes suvipdev.Raadil 29. juunil 1930.

---: Seni on 80-100 seltsiliikme iimber suvipievist osa v6tnud. Suvipievadekorraldus on lasunud piimiselt katseiaamus praktiseerivate tili6pilaste 6lul,eriti aga naisiili6pilased on nende hiiks kordaminekuks suuresti kaasa aitanud.

Teame kuiv6rt tihtis on t,rnau orl" maad !a rahvast, niha eeskujulikkust,mis virgutab iireletegemisele ning annab t6'6 hoogu. K5ike seda on suurelmiSral v6imaldanud APS-i poolt nii kodu- kui ka vilismaale korraldatud

e k s k u r s i o o n i d .See suur kokkupuutumine tegelikkude p6llumeeste ja noorte p6llutead-

Iaste vahel, kel tulevikus nende keskel t6<jtada tuleb, loob 6ieti usalduse !apinna tulevaseks t6,6ks, v6imaldab noortel Sppida tundma p6llumehe hinge-elu, pSllumehe hida !a muresid. Opitakse tundma oma kodumaad - haka-takse seda ka armastama.

Esimene ekskursioon korraldati 26. nov. 1920. a, ,,Vahile". Osav6tiaid oli 40 iili6pi-l a s t , 6 p p e i 6 u d u d e s t o l i d p r o f . A . N 6 m m i k i a l e k t o r J . R i i i i t e l .

Jirgneval kevadel l92l korraldati nii m6nigi liihem matk Tartu lihemasse iimbrusse; -meele on iiiiinud eriti iiks, mil piimaklaaside luures kusagil talus k6igiga sinasOprust joodi.Uldiselt ibi ,sina' hiisti piisima, ainult naiskaasv6itlelad unustasid selle juba liirgmisel plieval !

Tahaksin siinkohal peatuda vaid niiiid ainult suuremate, pikemate ekskursioonide iuu-res, mida arvult on neli. Kdikide nende ekskursioonide luhiks on olnud prof. P. K 6 p p.

1922 a. kevadsuvel villus Tartust 20 iili6pilast pr. ia hr. K6pu osav6tul rongil l6unapoole (vaata pilt lk. 28). Peatudes Sangaste iimbruskonnas oli piiiihuvi iuhitud Sangastem6isale, kus krahv Berg huvitavalt omi suuri kogemusi lagas viga mitmesugustel p6lluma-ianduse aladel, eriti tutvustades oma rukki sordiarendusega, Peatuti veel hra Grossi talus'Saksarnatsil" ning pr. Erteli ,,Soome" talus. Sangastest s6ideti Valga kaudu Abia laamani,

26

APS'i paksust kroonika-raamatust loeme | . . . kuna hommikutund veer vara-iane oli ia viliasdit m5iiratud kell 4, siis energiakiillane Aps-i rahvas'- kiillvaid meespere - -ronis katseiaamahoone katisele ning iga korstna otsa t6u-sis mees. Esimese korstna otsas v6tab valveseisaku Antskiisebier, kelle i6u.rikkal iuhtimisel tehti ,cantust_la t,ervitati iuuretulnukaid iirgi6utise kiiraga . . .

(APS-i kuues suvipiev.)

et tutvuda sE6lse iimbruskonnaga. Kiilastati nimelt hra Arro ,Palu" talu, Abia linavabrikut,hra Kuuma

"Viraku" talu, hra Iire .Losu' talu, hra Meltsa ,T6lla. talu ning prl. Sapaseiuhatusel ttiiitavat Liplapi aiat6ii- ning maiapidamisekooli. Vahepiiil enne Liplapile -ioukotpeatuti veidi iihe oma ksv' kodus, et endid i6es karastada ia ammutada uut virskust. Jirg-misel pieval oldi iuba Viliandis. Kiilaetati hra Leiki Uusna m6isat, kust iuba Oiu pooietiiiiriti, et laeval Tartu saada.

Jirgmisel suvel 1923 v6eti ette 6pireis P6hia-Eestisse. Kiilastati hra Plrlini "Soo!a-maa" talu, J6geva Sordikasvandust, Tooma Sookatseiaama ning Jlineda P$llutiiiikooli, kus

veedeti meeleolurikas 6htu. Reis l6ks edasi Tallinna kaudu Taeblani hra Saare maiapida-misse. Kiilastati ka Haapsalut, kus kohtasime auvidrt kunstnik Laipmani, kes l6busa reigiselt-silisena meiega kaasa tegi eriti huvitava matka Haapsalust Vormsi saarele, mis oma elu iaolu poolest esmakordseile kiilastaiaile erilist huvi pakkus. PSitinnas peatuti Haapsalust ta-gasis6idul pikcmalt, kiilastati P. K. ,,Estooniat" ia tema tehaseid, E. T. K, asutisi, v6i viilia-veo-kontrolliaama i. m. iOhtul oli P. K.

"Estoonia" poolt vastuv|tt, kus s6bralikult hii|s mee-leolus koos istuti.

Jiirgmine ekskursioon tuli toime 1928. a vihmasel suvel luulikuu keskel. S6idukiksveoauto, osav6tiaid 25 iili6pilast. Tookord oli suun Kagu-Eestisse. Esimcsena peatuti hraAaviku nP6ltsamaa" talus Tartu lihedal, si6lt liks s6it edasi E. S. U. Luunia m6isa ia seemnekasvandusse Jdrgnes pikem s6it Ahia ia Rasina kaudu iilikooli 6ppemetskonda, kust iirg-misel pleval Peipsi iirse Naha kiila eeskuiulikke maiapidamisi kiilastati. Jargnesid na'pie6giimnaasium, Viimela p6llutii6kool ning majapidamine. Jiirgnesid hra Vreemani ja hra

-Ud-

rase talud, S6merpalu riigim6isa, Vana-Antsla kodumaianduskool ning m6isa maiapidamine.Uue-Antslas vaadati kalakasvandust. Siit liiks s6it Otepiii suunas, kus kosutav tiiimaia hraVulffi pool aset leidis' Jiirgnevalt iiitkati s6itu Kriiiidneri kaudu Vana-Kuustesse, kos p""-tuti G' Ottase

"Villemi" talus ning hra P6dersoni ,,Kolga" talus, millega l6petatigi 6pireis,ptidrdudes tagasi Tartu.

Nelias suurem ekskursioon tuli toime I.-7. juulini suvel 1930, piiimiseltkeskEestisse.Seekordne ekskursioon oli liikumisvahendiLs valinud kergeveo-auto. Osav6tiaid 25 iili6pilast.Kiilastati ilrgmisi asutisi ning maiapidmisi : Ulila elektriiaama, hra Juudase ,Jurak,rt taluPuhias, hra Palmi .Kerge" talu. Teel peatuti Kolga-Jaani surnuaial - vaadati hiliuti piisti-

27

APS-i esimene suurem ekskursioon Sangaste-A,bja-Uusna. lgZZ.Pahemalt paremale-__lamavad: Joh.-Semper, Karl Ainomle; istuvad: pr. Minna Li ik,H e r m a n A n d e r s o n ; H i l d a B r a u e r . J a a n L u i k . p r . V e e - r a K 6 p p , p r o f . P e e t e rK 6 p p , Joh. .Valfisc!, Ann3_ Treiber! J; seisavad : Elmar Liik, Ak'sel Megiste, peeter

Kitsberg, Albert Zion, Erika Topman, Gustav Abel, Albert Leesment.

tatud Villem Reimani hauasammast, Pikem peatus oli Soosaare m6isas, kus hirra Siversdpireislasi tutvustas heinaseemnekasvatusega, kultuurniitudega ning maaparandusetiiiidega.Edasi E. T. K. tehased ia aiamaiapidamine P6ltsamaal, mil lele i i rgnesid maiapidamised

"Eesti-Taaniso: T, Anvelt i ,Annio talu, bra Langi ,Kihnu" talu !a G. Sihvi .Lal l i" talu.V6hma alevis vaadati eeskuiulikku iihispiimatalitist, i6ukat maiandusiihingut ning eks-

porttapamaia, mis 6pireislaste 6nneks siis iust ka tii6tas. Peatuti veel J. Ilvese oPeetri'talus, kust siirduti Sireveresse - tutvuti m6isa maiapidamisega ia kodumaianduskooliga.Hilisel 6htutunnil i6uti Kehtna k6rgemasse koduma!anduskooli. Jirgmisel pieval kiilastatiKuueiku riigi p6llut6iikatseiaama, Saku kodumaianduskooli. Liihikese peatuse ilirele Tallin.nas s6ideti K. Pitsu tallu Kosele, slilt Kehra riigim6isa ning samanimelisse sordikasvandusse.Teel Jlnedale tgbti vaike k6rvalepiiiirdumine C. Scheeli tallu ,Oeperele", pikem peatus oliJinedal. Edasi Klrevete m6isa ning K. Antoni oMaaria' ia E. Linkhorsti ,,Koltsi" talu.Veel .Viisu m6isas, Vodia p6llutiiiikoolis ning Viiike-Kareda m6isas hra R. Johannsoni kiilalis.tena ning piiiirduti tagasi Tartu poole.

PHLlle nende on korraldatud rida liihemaajalisi ekskursiooire Tartu iimbrusse. Kiill suviple-vade aegu kui ka muul aial, nii Vasulasse, Luunlasse, Haaslavale, Vahile, Maarlam6isa ia muiale.

Seega oleks loetletud need kohad ia asutised, mida on APS-i pere kii-Iastanud. Hiiii tuiu ja r65mukiillased on olnud 6pireisid. Vastuv6tt k6ikialsiidamlik, vaatamata selle suurele vaevale, mida tavaliselt kiilastatavaile see-sugused 6pireisid siinnitavad. Millega saaksime aga veel kord avaldada tinuk6igile selle eest - ei kiill vist muuga kui lubadusega t66tada Eesti p6llu-maianduse edu kasuks, seega vast kaudsel teel kasulik olles ka neile asutis-tele ia maiapidamistele, kes meid alati on iililahkesti vastu v6tnud.

28

Ki'astamas un. ,.fi'i*oi5:::i:T:"?fi:JJlll"l?3;.. p. K r e i s m a n i s.O n k o r r a l d a t u d k a v i l i s m a a e k s k u r s i o o n e S o o m e j a L i i t t i .'7922.

a. 15.-30. juunini Soome iilemaalise niituse ajal Tamperes kor-raldati sinna ekskursioon, millest 20 seltsiliiget osa v6ttis, 6ppe!6udude prof.K . Ter isvuor i iu A . N6mmiku iuhatuse l . See ekskurs ioon o l i vee ltol aial kui sild Eesti Soome vahel veel n6rk oli ning suhted peaaegu nagupuudusid. Kiillalt pikk 6pireis v6imaldas aga v6rdlemisi igakiilgselt tutvudaSoome p6llumaiandusega, rahva elu ja oluga.

7929. a. suvel tuli toime ekskursioon Latti, millest osa v6tsid 15 selt.siliiget, nende hulgas rida vanemaid juba iilikooli l6petanuid. Kiilastati p56leasutiste Riias ja selle liheduses iilikooli katselaamu Auces ning Cesvaineiimbruses maiapidamisi. Vastuv6tt tilis6bralik ia lahke.

Viilismaile teisi suuremaid ekskursioone ettev6etud pole. Plevakorras onolnud tihti Soome s6it, mis aga mitmesugustel asjaoludel on tulnud edasi liikata.

Meeleldi on APS niinud oma kiilalistena ka vilismaa kaasv6itleiaid !apiiiidnud neile alati v6imalust m66da tutvustada Eestit !a meie p6llumalanduseseisukorda. 1924. a.12. ia 13 mail oli APS-il hii meel v6tta vastu Soomevastava organisatsiooni ,,Sampsa" kiilaskiiku. Tookord nlidati v6draile p6i-miselt Tartut, iilikooli ia selle asutusi ning Tartu lShemat iimbrust - Vahiia Raadi. APS-i poolt v56raile tol puhul korraldatud koosviibimine EestiUli5pilaste Seltsi malas kandis pi6le s6bralikkuse veel t6sise h6imut66 ilmet.

Leti p6llumaiandusteaduskonna iili6pilaste seltsi vastukiilaskiik APS-iletuli toime 9.-11. augustini 1930. a., millest osa v6ttis agronoome ia iili-5pilasi arvult 20. 3 pleva jooksul niidati kiilalistele iilikooli asutisi ning kat-sejaamu, kiilastati Vasula kodumajanduskooli, Maariam5isat, Tartu Eesti Ma-iandusiihisust, Luunia m6isat, ,,Villemi" talu Vana-Kuustes, Tooma Sookatse-

29

iaama, J6geva: Sordikasvandust, J6geva Maiandusiihisust ning Uhispanka.Enne iras6itu oli korraldatud koosviibimine Eesti Uli6pilaste Seltsi malas,kust v66rad rongile saadeti.

Loodame, et ka need kahe naaberriigi noorte p6lluteadlaste kiilaskiiigudon kaasa m6junud naaberrahvaste hiide !a sdbralikkude vahekordade ningkoost6ci kindlustamiseks.

Ei saa siinkohal mainimata iitta, et APS-il oli hiiii meel vastu v6ttakiesoleva aasta septembrikuu alul Kehtna k6rgema malapidamisekooli 6pe-taiaid ia 6pilasi. Sel puhul APS-i poolt korraldatud iihine koosviibimineiili6pilasmaias tahtis olla viikesekski tinutiheks nende meie sagedaste Kehtnakiilastamiste ia siiilse lahkete vastuv6ttude eest.

*

APS- i l on ku iunenud kaht lemata ka omad t rad i ts ioon id - i r inguneed ka piisima. Tahaksin siin peatuda nimelt iihe luures - Seltsi liikmeteaustamisel nende k6rge teadusliku kraadi saamisel. - Kohe pidle promot-siooni l6ppu Ulikooli aulas, on palutud noor doktor ia teised kiilalised ApS-iruumidesse, kus siilt pere neid vaimustusega tervitab. V6ike suupiste.K6ned austuse avaldusena k5rgele teadusele Seni on APS-il r66m olnud selpuhul tervi tada prof. P. K6ppu - 30. mai l , t926., prof. L. Rinnet -3. miirts. 1927. ja prof. N. Rootsit 10. dets. 1927. a. Jiingu see kenakomme ka edaspidiseks.

*

Aia n6uded on esile kutsunud nii m6negi APS-i eluavalduse, mis sihi-tud oskuste omandamisele neil aladel, mida iilikoolis pole v6imalik kuulda.Ni i on peetud seni kaks korrapirast t rakto r i -kursust, esimene 1923. a.ia teine 1930. a. M6lemast kursusest v6ttis 20 iili5pilase iimber osa. Lek-toriteks kursustel olid vilunud aslatundlad, - viimasel kursusel Masinatarvita-iate Uhingu Liidu instruktor hra Nurk. Praktiliselt on v6imalus olnud hariutada iilikooli m5isate maiapidamisis.

{.

APS on esinenud vlliapanekutega ka p6llumajanduslikel niitusil, nii umb-rohtude ia nende seemnete koguga ja eeskululiku p6llumehe raamatukoguga.Viimaseil niitusil on alati esinenud aiakiri ,Taluperenaine", villa pannes kahulk viSrtuslikke kiisit6id, mis tehtud ,,Taluperenaises" ilmunud mustriteiirele. Kiisit66d on tunnustatud k6rgema auhinna viiriliseks.

Kord 5ppet6<i keskel tuleb APS-i pere kokku oma aastapie-v a k s. Piiiile t6sise t66 saadetakse iiks 6htu l6busasti vanade s6pradekeskel m6<jda. Opitakse tundma nooremaid, sobitatakse tutvusi.

J a k u i n i i i l d k i e s o l e v a l a a s t a l , A P S - i k t i m n e n d a l a a s t a p i e v a ljallegi eriti rohkesti kaasv6itlejaid, vanu ja noori koos oleme, siis sooviksin,et APS-i 5ilas vaim, tema k6rged sihid ia ideaalid ikka tugevneksid iasemestrist semestrisse nooremaile edasi kanduksid t

30

AKADEEMILISE POLLUMAJANDUSLIKU SELTSI 10 AASTATEGEVUSEST.

ARNOLD STEINBERG.

Aega, mil asutati Akad. P6llumaianduslik Selts, v6ib digusega nimetada,,tormi ia tungi" aiajirguks. Olid pudenenud vanad slavismi kiitked, rebe-nenud germanismi kdidikud, oli veel ainult kuulda kaugenevaid hiireid idast.Niiiid olid k6ik nagu kohustatud kodumaa kultuur- ja maianduselu edenda-miseks tii i i le asuma. Niisuguses tii i imeeleolus asutati 1920. a. II sem. APSenamiku iil ikooli p6llumajandusteaduskonna trli6pilaste poolt. Tunti, et tehaoli paliu, kuid piiratud v6imised iihelt ia maianduslikud raskused teisalt sun-disid esialgset t6iikava vihendama. Aasta-aastalt, piisiva piiiidmisega siiven-datakse tegevust, kristalliseeruvad tegevussihtlooned ia Selts omandab kindlamailme. Olgu eelolevas toodud selle evolutsiooni kohta kvantitatiivseid mo-mente Seltsi tihtsamate organite tegevuse ia tihtsamate ettev6tete kohta.

Sel ts i l i i kmest ik on nagu iuureso levas t tabe l i s t nEha i i r iek ind la t t suurenenud.

N e n d e s t

tegelikke agro-noome ia teisi

r920l92r19221923192419251926192719281929I 930

5693

tr71371962563194194283664011)

569 l

l l 4132184238288370,Jbb

295316

z

J

4,f

7a

7a

t0t2

I5

1 t2449DD

6 l73

Viiikene langus tundub olevat 1929. a., mil kustutati nimestikust paljud iilikooli pooleliiit-nute ia oma kohustusi mittetiiitnute nimed. R6huvas enamuses on APS-i liikmeteks p6llu-maiandusteaduskonna agron.-osak. iili6pilased. 7929. a. olid neist 730/0 APS-i liikmed. Seen i i tab , e t APS on ku iunenud ne i le te iseks akadeemiaks . P6 l lumaiandusteaduskonna6ppei6ud on peaaegu k6ik APS-i liikmed ning elavalt kaasa tiiiitanud. Jiriekirrdlalt suure-neb viliaspool iilikooli olevate liikmete arv, sest k6ik agronoomid, kes iili6pilaseas APS-iliikmeks astunud, on ka piSle stuudiumi l6petamist nendeks edasi jl6nud. Pfiile nimetatuteon liikmeteks veel 6ppej6ude ia iili6pilasi teistest teaduskondadest kui ka teisi iilikoole l6pe-tanud agronoome.

i) Nende seast on eluaegseid liikmeid 80.

31

Akadeemilise P6llumaiandusliku Seltsi

S e l t s i i u h a t u son koosnenud iilikooli 6ppei6ududest, iili6pilastest ia Tartus asuvatest agronoomidest. Pilt-liku iilevaate iuhatuste koosseisudest aastate i6,rel annab ligiolev tabel.

Et aasta-aastalt Seltsi iuhatuse tegevus on laienenud ja et v6imaldada vanemate iavilunumate liikmete osav6ttu Seltsi luhtimisest, on iuhatuse liikmete arv t6usnud alul 5 piiiltpraeguse 13-ni. Suur iuhatuse kvoorurn ei ole sugugi takistanud t66d - iimberpiiiirdult onv6idud enam sisulist tdtid teha iilesandeid iaotades iuhatuse liikmete vahel.

Olgugi, et iuhatusest aastatc vSltel paliu inimesi on libi kiinud, ei ole sellet6ttu teab-mis muutust Seltsi tegevuses, ideoloogias ia iuhtimises olnud. Iga eelmine iuhatus on i6,rg-nevale pd,randanud m66duandva osa endisi liikmeid, milline asjaolu on taganud sihtide iiir-iekindlat teostamist. Kogu l0 aasta jooksul on esimees prol. P. K 6 p p raugematult Seltsi

iuhtinud,. alatasa teid leidnud raskuste iiletamiseks, Seltsi ilme ia olu eest hoolitsedes. Temaoptimistliku m6iu t6ttu on saadud teostada selliseid ettev6tteid nagu ,,P6llumehe Kiisiraa-matu" ia k/k. ,Taluperenaise' viliaandmine. APS-i maiandust on kauemat aega iuhtinud! ro f . N . Roots i , p ro f . L . R inne ia mag. A . Mi l ian . Juhatuse koosse isu l i i b i tehesk6iki ameteid on l ibistanud m6ned vanemad veteraanid - agr. A. Kisebier, agr.L . K a b i n , E . R o g e r i a a g r . A . M h g i s t e , k e l l e d e 6 l u l o n l a s u n u d p a l i u d e s u u r e m a t eAPS-i ettev6tete teostamine.

Juhatuse tegevuscst, arvess€ v6ttes peetud koosolekuid ia otsustatud kiisimusi, annabiilevaate iiirgnev tabel :

Aastad19201921t922t9231924t925

Peetud Otsustatudkoosolekuid kiisimusi.

8 3 120 1042 t 1 1 8t2 9814 9428 r99

Peetud OtsustatudAastad koosolekuid kiisimusi

1926 t7 rr71927 23 1361928 22 r221929 2r 1621930 14 101 kuni20.X30.

iildkokkuv6ttes 200 1282

Seltsi liirmete enesearendusele on m6iuvalt kaasa aidanud iAriekindlalt korraldatavadi l l d k o o s o l e k u d .

Nende koosolekute kandvamaks osaks on olnud k 6 n e d, siis mitmesuguste Seltsi tegevussepuutuvate kiisimuste arutlemine. K6nedega on esinenud iilikooli 6ppei6ud, katsetegelased,eriteadlased. seltsi liikmed i. t. akuutsemate p6llumaianduslikkude pievakiisimuste kui ka iild-ktisigruste iile, Paliud uued m6tted, ideed on siit alguse saanud ning tegelikku ellu teostamiseksedasi kantud. Siin on olnud iili6pilastel vdirnalus mitmerquguste teaduslikkude ia tegeliku

32

l ,l ,

Ir'

Aastad Esimees I abi-esimees

II abi-esimees

Kirjatoime-taia

I abikirja-toimetaja

II abikir ia-toimetaja

1920t92l1922t9231924t925r926't927

1928t929l 930

K. ZolkProf P. K6ppProf. P. K6ppPro{ P. K6ppProf. P. KdppProf. P. K6ppProf P. K6ppProf. P. K0ppProf P. K6ppProf. P. K6ppProf. P. K6pp

A K:ibinA. K:ibinN. RoosaN RcosaE. RogerE RogerP. RuubelP. RuubelR Leben

A Migiste

J . N6u

H. VestrikA Miigiste

A. Ji ir ierA. Juhanson

J. Kass

J. Kass

A. EslasA. Eslas

A. MigisteE. RogerP. Ruubel

A. Migiste

J Pulleri ts

J. AinsonA. Jaanson

A. SteinbergA Steinberg

M KohlapA. Trubok

A. Kdsebier

J Vi i l ipR. Tamm

J. Pulleri tsA Ratt

A. JaansonA SoovikL KentsE. V in t

J Ve l lbaum

J AinsonL Soosaar

L. Berg

J N6uH. Jaanusso.

iuhatuse koosseisud aastatel 1920-1930.

Laekur Abilaekur Maiaisa Ametita iuhatuse liikmed

Prof. L. Rinne, agr. J. MetsProf. L, Rinne, agr, J. Mets, A. Kdsebier

A. Klsebier, L. MartinsonL. Martinson, A. Kbsebier

A. Kisebier, E. Roger, L. Kibin,A. Keskiila ia hiljem L Loko.

R. MillerM. Gross

J. VelitarProf. N. RootsiProf. N. RootsiProf. N. 'RootsiProf. N. RootsiProf. L. RinneMag. A. Mil janMag. A. MiljanDots. M. Gross

1920r92lr922192319241925t92619271928t9291930r)

A. VaskA. VaskR. NoorK. Jaama

B. NeuhausR. Tomson

A. E"1""A. Milian

A. KisebierA. Kisebier

E. RogerE. Roger

A. Migiste

A. Jaanson iahiliem A. Truu

A. Jaanson j L. Rinne, E. Roger, A. Kisebier, L. Klbin

elu kiisimuste arutlemisega kokku puutuda, mis kahtlemata on positiivselt kaasa m6iuoudnende kutselisele ettevalmistusele. K6nekoosolekute ia referaatide arv on piisinud aastatevhltel en.-vihem iihesugusena, teatavaid muuteid niitab koosolekuist osav6tnute keskmisearvu liikumine. 1926127 6.-a , mil iil i6pilaste arv oli iil ikoolis ia pallumaiandusteaduskonnask6ige k6rgem, on elavamalt koosolekuist osa v6etud. Hillem, agronoomilise n6uandetii6laiendamisel on valgunud palju aktiivsemaid liikmeid tegelusse 1" n.nd. asetamine noorematepoolt pole nii intensiivselt i6'rgnenud. Niib, et m66n selles suhtes on miiiidunud !a liigu-takse vastu tdusule - siirane m66navus on omane igare seltskondlikule tegevusere.

Osav6tnuidkeskmiselt

4045.746,049,059,069,663,052,141 q

53,4Kokku

52,0Se l t s i p i i i i t egevus , e r i t i s i su l i ne osa on koondunud a r vuka tesse to imkondadesse .

Nende tekkimist on p6hjustanud kas teatava riihma liikmete tarve ennast tbiendada, aren-

1 1 6108

dada m6nes alas (k6nelemises, artiklite kiriutamises, kodumaianduses, pildistamises i. u. e.)v6i otstarbeka tiiii koordineerimisega ieostada iihiselt mitme.ugrrr" i*.ioomulisi ettev6tteid,kodumaa. e6llumaianduse uurimist, oskuss6nade loomist i. n. . )

Algusest piale on asutatud 2l toimkonda; lirjestatud vanuselt: oskuss6nade-, metsa-asianduse-, raamatukogu-, muinsus, kodumaa p6lrumalanduse uurimise-, kodumaa p6lrumajan-

1) kuni 20. X 30.

APS-i i i ldkoosolekud 1920-1930

R e f e r e n d i d

ik. 6ppe!.i Uuaptr. ]Vari. urft.

i88

1 tl l

1 01 5t 41 2l 0

3

J

32232J

3

J

J

{I

z

433

)3

f

-f

4

:l

J

3z

I

3

.f

3)23J

635

33

duse aialoo-, seemnekogude ia herbaariumide-, p6llumehe kisiraamatu-, foto-, k6nede !aarvustuste-, ,rUhispere-", kodukaunistamise-, kodumaianduse-, suvipd,evade-, ,Agronoomia:.,matka-, k/koTaluperenaise", ajakirianduse-, p6llumajandusliku a!akirjanduse kodifitseerimisu-,raadio- ia maaparanduse toimkonnad.

Viiks pikale peatuda k6igi tegutsevate !a tegutsenute toimkondade juures, peatunainult nende toimkondade iuures, millede tegevust teisal ei ole kiisitletud.

Edukalt suurenenud on

mllere 192r. a. esimene s"rt.i ."i-."1'r::;:if oriulri"tot.

kinkimisega aruse pani. Kuni1922. a. oktoobrikuuni asus raamatukogu P6llumajanduse kabinetis, ilikooli piihoone IIIkorral; hi l iem praegustesse ruumidesse asudes avanes v6imalu" k" ingemislaua avami-seks. Praegu sisaldab raamatukogu 2905 kiiidet puht p6llumajandujiku sisuga omamaa,saksa, vene, soome ia inglise kiriandust ca 10.000 kr. viiituses. Eriti on piiiitud muretsedaka kdike seda, mis iildse Baltimaade p6lluma!. olude kohta kaib. Esiioones on raamatu-kogusse tellitud eksamikursuse raamatuid, kuid ka pdhjalikumaid kisiraamatuid erialadelt.Raamatukogu tliendamiseks on iga aasta kuni 2000 kr. kulutatud. Lugemislauas leiduvadEesti p6llumaianduslikud alakirjad arvult r4, p6llum. aiakirjad saksamaalt I ll, soo-ust_ 5,Inglismaalt - 2 i" Taanist - 1. Pliile selle k6ik Eesti ajalehed, politilised ja muud ningmitmesuguseid aiakiriu kunsti, kirlanduse i. m, aladelt.

Arvurikkamaks ja elavamaks on olnudk 6 n e d e i a a r v u s t u s t e t o i m k o n d .

Semestrist-semestrisse igal nEdalal on toirnkond korraldanud liikmetele harjutus-k6nekoosole-kuid ia impromtok6nesid. Arvustusi on peetud koguteos ,,Tartumaa., maatulundusliku osa,k'/k. "P6llumehe", P6llumehe kiisiraamat I, ,,0histegevuslehe" ja p6llumehe kalender-klisiraa-matu kohta' - On v6idud nlha, et need kes k6ne alal t5empioonidena viljunud toimkonnast,on nendeks iSinud ka edaspidi - tegeluses.

Samuti enesearenduslikul alal teotsebf o t o - t o i m k o u d ,

ke l lekor ra lduse l l923 l24 a .do ts . A . Luksepa ia h i r iem ass is t . A . Muuga. iuhatuserpeeti fotogrqfeerimise kursus. Toinrkonna tegevust halvab vastavate ttidruumide puudus.M6nigi agrouoom on sellest toimkonnast kaasa viinud pildistamisele kihutaia ,,batsilli.,. Kios-oleval semestril on toimkonnas iillegi kiimas fotografeerimise kursus.

Teiseloomuline toimkond on

" U h i " p e r e " ,kes oma sihiks seadnud igapiev k6rvuttiiitavate 6ppiiate ja 6petaiate, vanernate !a nooremateSeltsi liikmete vahel ardndada s6prust ia hiiiid vahekorda. s"ttut. on korraldatud koos-viibimisi, kus vanemad liikmed on esinenud ettekannetega seltskondlikkude kiisimuste iile,mingu-, tee-, i6ulu-, vastla- ine. 6htuid, tehtud iihiseid villas6ite, eriti suveti i. n. ..

1928 a. II sem. asutatia i a k i r j a n d u s e t o i m k o n d .

Et agronoonril tuleb n6r1 ayda nii suu kui sulega, selle ettevalmistamiseks kirlutavad tmk.Iiikmed ilriekindlalt artikleid p6llumajanduslikkude kiisimuste iile. Enne avaldamist ar-vustatakse ia korrigeeritakse artiklid stiili, sisu i. n. e. suhtes. Niimoodi on pallu artikleidmeie p6llumaianduslikkude aiakirlade veergel ilmunud.

Kokkuvdetult on APS-i piitegevus seisnud nooremate, veel akadee-mias 6ppivate, p6llumaiandustegelaste enesearendamiseks kaasaaitamises jakodumaa p6llumajandusekultuuri edustamises. Neil m6lemil aladel on miiiidu-nud 10 a, tegevuse viltel nihtavaid tulemusi suudetud ilmutada. Aeg iaareng nihutab alatasa esiplaanile lisaks endistele uusi probleeme ia iusiraskusi, nende lahendamiseks ja iiletamiseks aidaku kaasa siin tehtav t6ii.

34

I

I

AKADEEMILISE POLLUMAJANDUSLIKU SELTSI MAJAN.DUSLIK ARENG.

AKSEL MAGISTE.

Aksel Miigiste.Kauaaegne APS-i luhatuse liige.

APS-i majanduslik algus oli raske, sestAPS, samuti nagu teisedki 10 aasta eestasutatud akadeemilised seltsid, koosnes pea-aegu ti ielikult i i l i6pilasist, kelledelt l i ikme-maksude nSol kuigi palju loota ega saadapolnud. Algusest pli i le tuli p6him6tteksv 6 t t a s i s s e t u l e k u i d v i l j a s p o o I t h a n -k i m a h a k a t a e h k o m a e t t e v 6 t e t e k a u d utulusid muretseda. Ongi olnud esimesekiimne tegevusaasta kestel raha hankimiseabin6ud viga mitmesugused, enne kui !6utipraeguse olukorrani, mil Selts omad sisse-tulekud saab pdiasialikult omadest tulutoo-

' Vatest ettev6tetest ja liikmemaksudest.Parima pildi APS-i majanduslikust

arengust saame, kui vaatluse alla v6tameAPS-i rahalised liibikiigud iiksikuil aastail

ia i ihenduses sellega tihtsamad tulud ja kulud.

Kr .

1920l92 rl 9231924r9251926192719281929

6 5 0700.0064.00

l15 .50117.00

1139.40353.50649.66

I l l l . 74

550.00550.00350.00160.00470.00

100.00260.00

osooo699.80r 50.00300.00

800.002.699.19

450.4316.921.768.873.63

53.021.5094.931.4464.467.17

6.502.050.003.963.191.615.73

17.348.76r0.648.0353.440.0095.68 r.1065.839.88

APS-i sissetulekud aastate i6rele.

Uhistegelis- | MaavalitsusIt asutisteltl telt

35

APS-i viliaminekud aastate iirele.

Aasta

1920r92ll 9231924r925i9261927r 9281929

Korter

Kr.

Toimkondadkulud

Kr.

Kirjastus

Kr.

Muud kulud

Kr.

Kokku

Kr.

,iaza+a l 7 0 l

1.902.171 .982151.940.442.576.0r2 368.r9

973.771.470; ,8

503.951.290.001.454 002 214.21t.404.431.604.57

:" '

2.519.556.271.92

21.429.0658.620. l351.361.04

6.50499.34903.02

1.579 585 576.50r.880.288.081.6!

30.188.989.815.46

6.501.504.632.956.633 001.44

1r.288.22l r.598.2533 551.6392.789.4565.149.86

Nagu iilaltoodust nrha, ori Aps-i esimese tegevusaasta, s. o. 7920. a,l6pul kassa tasakaalus 650 sendiga192r. a. alul v6eti k6ige esimeses jirjekorras kaarurnisele, kuidasseltsi maianduslikku kiirge kindlustada. t92r. a. eerarve koostati 250 kroonisuuruses, mille juures loodeti toetust viljastpoolt. Toetuse soetamiseks kuika seltsi sihticie tutvustamiseks p66rduti seriekohaste kiriadega peaaegu k6i_k i d e k o d u m a a p 6 l r u m a i a n d u s l i k k u d e o r g " r , i " . ' J o o n i d e p o o r e ,mille tagaidrjel nendelt saadi Kr. 5:0.- SuurJmaks ,ir"eiurekuk"

";, t;:

iunes sel aastal toetaiate liikmete kogumine, mis iile 700 krooni sisse t6i.Sissetulekute saamise otstarbel otsustasid Seltsi liikmed aialehtedele ja

aiakir jadele art ik leidkir lutada, mi lede eest saadav honorar pidi jd i imas e I t s i I e. Viimane kavatsus ei annud aga nimetamisviiirseid tagajirgi.

7922. a. alates on suuremaks Aps-i ioetajaks maavari tsused kuniL926. aastani.

Raha hankimine toetustena oli kiiilalt raske ia seegi raha nagu teatudmdiral nurutud. sellepirast otsiti ikka edasi uusi v6imirusi, et majandusri_kult iseseisvaks saada,11a tai3rdasel tegevusarar ia sihtide teostamiser, mil-lest eespool pikemalt kiriutatud.

1923.a . kor ra lda6g l es imene raha l ine Io te r i i , m is Se l ts iomaet te -v6ttena suurema summa sisse t6i. Selle aasta kassa-aruanne oli tasakaalusKr' 4.638.46.- niidates seega v6rrerdes eermise

"".t";;-,;;rt t6usu.Kuna rahaline loterii hiisti korda lliks ia sellega iihenduses Selts omale

iilemaalise v6rgu p6llumeestest ia teistest isikutest Jai, kes hiimeelega Aps.iettev6tetele kaasa tunnevad, otsustati suurema iilesande - op6lfumeheKiis iraamatus i lmutamisele asuda, mi i leks lg24l2s. a. suurem rahal ineloterii ette v6eti. Nimetatud loteriiga - samuti ka lirgnevaga ei tahtnudAPS endale 'mammonat" koguda, vaid tarvilist p6llumaiandusrikku kirian.dust p6llumeestele kittesaadavaks teha.

36

APS-i kassa libikiikudes t6i suure t6usu uus Seltsi ettev6te ,,T a I u -perenainet, mis oma hi i s isu ia organiseerimise t6t tu suure menu osa-liseks on saanud. Ka ei ole see ilmaaegselt APS-i kassa libikdikusid suu-rendanud, vaid on Seltsile iga aasta viikese summa puhastulu iiitnud teistetihtsate tilesannete teostamiseks.

Et filevaadet saada APS-i praegusest malanduslikust seisukorrast, toonaruande varandusliku seisu kohta f. iaanuarist 1930. a.

Arve nimetusPassiva

Kr.

Pank

,Taluperenaise" l6pp-bilanss

Avansid .Toinrkonnad

Kir iastus

Raamatukogu .

Sisseseade

Vekslid .

Loterii

Uleminevad summad

OmakapitalKustutuskapital1929. a. iileiiiiik .

13.543 57

595.00379.04

10.289.459.430.003 322.2s

273 00

* t t

6 300 002.38 i .50

5.0025.565.65

1.750.00690.02

Nagu sellest niha, on APS-il kiimne esimese tegevusaasta iooksul ko-gunenud kaunis suured kapitalid ia varandus, millede alalhoidmine !a kasva-tamine ei tohiks enam raskusi siinnitada. Iga algus on raske, kuid sellestmaianduslikust algus-raskusest on APS tile j6udnud. Selleks on kaasa ai-danud 6igete ideede leidmine ia selle aluseks olnud t66 !a kokkuhoidlik ma-iandamine, mis ka jirgnevatel aastakiimnetel APS-i maianduse aluseks olgu.

APS-i bi lanss 1.1 1930. a.

Wt l

37

MATESTISI.APS-i ajaloo toimkonnast.

Esimene semester oli libi. Minul l6ppes see kevadel !a suvel pidin koriama taimi japutukaid. Olin Kuresaares ia poest midagi ostes, pakiti kaup paberisse, mitlelt lugesin i6rg-mist !

2lrmo Foltoe.Geiferlilfo 3-mol Ribbeffonno Gobtule

Sono foggulonno Robtuft.6e nimmetuD Roggufonno fobbud pottub toiiggo ollonoliffuft et fe Uulif fobbud nenoo

ormuline on io ubbe mqbbotqdfetDo lelbuoiego feoOo poltoet ioodto tu6ttqfo et gono hJqttqftnimmego lltiffel fint on omq t6 tojoote poleft nenoo 6nneludfe iidfe julhrnD guint on tem-mol teige Fqtrod tO .[obbone ilrro murOonO nuub tenrmol ei iti mitte ennom ldrge pole2l0ro pumo peiile fui fofo luonno lotrbuft teine on Iollelfoteitfummenb elqotoo loonno joSeine on fofdfiimmeno oodtoo tuqnnq !o Uts Sairg io ufd folme 2lodtone tooto ie00o o1 fefoggufonno fobbud iairge tDotqnD et tenrmo ommo pumo piDoomidlegq toime ei fo

xting fuudn6mme tsottoft Unotuo ltonO feo on temmo &6llo ftobic iirro TitfunO folmelooffomo on nenoo Foliod et ieiil ubtigi niillo ei olle olnuo fel orroie fodtoomidfe ojoltemmo ei tuoi logguni felle pote 2l0ro pumo Fiboomift toimitoDo on ie foggutonno folluoon fe00o feif jdrge iuoton0 ning pollob hiiggo ollonOliffuit et ie Uulif fof[uo nen5o ormo-Iinne o[Iefo io nenOe Onnetuofele qbbi jo ormo nouotd.

Sono foggufonno folfuo gel 16-mol Oetfembri fu pdiool 1E33 elodtoll) Robtu t$onnem tliibfet Rint X X Xz) Gotu mee6 Soen .beilm X X X3) Roltu meeo eIOo Somperri X X X

See ol i osa Saaremaa arhi ivist, mis kol imisel koormast pude,renud. Otsisin arhi iviiiles ia siil oli selliseid armupalveid tiindriga m66ta, enamikus villa-laenu palveid magasiaitadest.

Siiiil oli ka vanu vakuraamatuid 18. ia 19. sajandist, kus m6isate iiirgi olid iiles mhrgi-tud talupoegade kles olev maa !a viimaste kohustused m6isate vastu teos, rahas ia ainetes.

Tegin irakirlad neist vakuraamatuist ia 1921. a.talvel pidasin APS-is referaadi: ,Eestitalu enne linnu-priiust".

Sellest tekkis m6te asuda uurima meie maatulunduse minevikku !a 12. veebruaril 1922. a.peeti APS-i Kodumaa P6llumajanduse Aialoo Toimkonna asutamise koosorek.

Toimkond harutades alaloo uurimise v6imalusi jagas ttiii kolme lirku : vana, kesk !auus aeg' Vana aeg oleks see aiaiiirk. kus eesttane ori oli, selle s6nb t6sises m6ttes. Kusnii tema ise kui ka k6ik varandus, mis tema kies, oli teise varandus. See oleks sisseluha-tuseks eestlase majanduse arenemisele.

Keskaeg oleks see a!ai6rk, kus eestlase oma maianduslik tegutsemine algas, kus temapallurnaianduse obiekti kohalt subiekti kohale nihutati. Seda iseloomustaks aslaolu, et siisiga iiksik maiapidamine omaette, individuaalselt elas. Kus iihiselulised ia rahvamalandusli-kud nihted automaatselt avaldusid, ilma et talupoeg neid teadlikult arendada ohks piiiidnud.

Uue aia algus oleks esimese p6llumeeste-seltsi asutamise aasta ia piev. See silmapilk,millal ira tunti, et iiks talu ei ole teistest taludest tiiesti rippumatu, vaid et on olemasmingisugused talude vahelised suhted, mis tahes ehk tahtmata ilmuvad ia arenevad, mis tulebarvesse v6tta' See silmapilk, kui sai nihtava kuiu tahe neid suhteid iihes teatavassihis tead-likult iuhtida ia arendada.

- Toimkond pidi lagunema kahte riihma, iiks uuriks vana- ia keskaega, teine uut. Teise

riihma iilesanne oli iihes maiaoidamiste arenemisega ka seltside !a iihisuste arengut uuridaia neid kahte nihet siduda.

Pirastistel koosolekutel jagati tiiii liikmete vahel, 1922. a. suvel oli toimkonnal maalkolm vanavara kogulat Tartu-, Viru- ia Viljandimaal, kes pidid koguma suus6nalisi teateidvanast aiast. Veel seati kokku iiksikaslalik kava ,vana-aja" kohta.

38

l i**

I

Toimkonna edaspidises tiiiis ilmnes aga, et iili6pilasena pole m6tet ette v6tta sellastiititd. See tiiii n6uab iiiriekindlat arhiivides uurimist, milleks puudus aga aeg ia nii lligiaialoo tegemine sedapuhku seisma.

Kuid olles samal aial APS-i raamatukogu toimkonnas, piiiidsin koguda raamatukokkuka aialooliselt huvitavat materiali. Llks korda leida kiriandust alates 18.

-salandist oing -.i.

maasse puutuv maatulunduslik aiakiriarrdus on APS-is kiill iisna tiielik, alates aast.ga- 1812.Voldomar Ojamaa (Bahman)

Taluperanaice toimetaja esimenc juhtkiri.Milestused APS-i alguspiivilt on kui lapsep6lve milestused. APS-i tegevliige v6ib

olla muigab sellast meeleolu. Muigavad needki APS-i liigetest, kes teda niiiid veel vaidkiilastavad v6i ei tee sedagi. Kuid viimased, ma usun, muigavad teisiti, - m6nuga soojalt.

On iiinud Tartu p6lvest vihk milestusi. See vihk iSiib mulle kiiidetud vihuks, miilestma ei m6ista histi eraldada piid ega k6rsi, mis kuuluksid kuidagi eraldi Aps-ile.

Elu Tartus, Raadil, auditooriumides, laboratooriumides !a APS-is, see piisib m5lestusessuure, haarava pildina.

Sellest on raske vilia l6igata v6i eraldada m6nda riba.Siin tipe selles pildis :

S a h h a i a s i r p i g a v i i i t l e m u k o d d u m a a .Nii seisab kiriutatud papitiikile APS-i k6nepuldil. Lihtsad s6nad lihtsal alusel. Aastat

seitse on sinna tagasi, viihemalt' K6ndisime kokku APS-i, praegune ,Taluperenaise. toime-taia, A' Kibin ia nende ridade kiriutaia. Vaatame: laual ilus uus, vlrske k6nepult. Hiili riist.Kui niiijd k6neled, siis paned mis tarvis purdile ia kuulaia ei saagi aru, kas riigid pii5st,loed maha kiisikiriast v6i koguni raamatust. Kiibin oli tol aial iuba iustruktor, oli luba krinudia niinud ja mitmeltki puldilt k6nelnud.

Tuletas meelde neid pulte' Torma p6llumeeste seltsil olla vana-vana pult, millelt k6nesidpidanudka C'R.Jakobson. Sel lel puldi l on pi i lk ir i ,Sahha ia sirpiga*it l . .r ,okoddumaa..

- Ilusad s6nad,- Need vdiks seista meiegi puldil.Ja nTa luperena ise ' tu levane to imeta la k i r ju tas oma es imese juh tk i r ia k6 t te

iuhtunud papitiikile.

. Kinuitasime kiria puldile, liikkasime puidi kokku !a liiime ootama igrgmist koosolekut.'Et mis niiod teevad kuulajad kui purti t6stes irmub iiirsku see kiri?Kuid

"niod" iiid sedakorda niigemata, sest pult oli vahepiiil kas tursunud v6i kui-vanud, pulti t6sta ei saanudki. Nii kaua kui orin Tartus jliigi kinni see pult.

Alles mitu aastat hiljem sattudes kord Aps-i otse koosorekure, - tegin ise "nio,-Pult kiis lahti ja kiri seisab tioini paigal. V. Ojamaa.

APS-i nimest, esimeestest ja,,zolkolllnist(.Akadeemilise P6llumaiandusliku Seltsi tegevus algas suure keeleteadusliku vaielusega,

Seltsi tiiiikava arutamine ei tekitanud pallu vaieLsi, kuiJ pikalt-laialt arutati, missugune peabo lema n imi - - kas : Akadeemi l ine P6 l lumaiandqse, Ak . p6 l lumaiandus l ine v6 i p6 l luma-jan d u s I i k Selts. J6uti l6puks, 6nneks, ikka 6ige nime iuure.

Esimeses iuhatuses olid kaks liiget vabakuulajad. Slllepiirast oli paliu pahandust Uli-kooli valitsus seda ei lubanud, ei lubanud vabaknulaiaid liikmekski v6tta, Seitsi liikmed agaolid viga puudutatud scllasest,,ebademokraatlikust.. n6odmisest.

Katl Zolk oli esimene esimees, iihe semestri iooksul Seltsil sel aial piivariu ciolnud' Juhatuse koosolekud peeti siis L.-E P6llumeeste Lesksettsi (praegune p6llumajandusePanga operatsiooni'saal) ruumides. K. Zolk oli tol aial siil vist t.i-"hiigu"t. eriteadlaseks.Igatahes tal olid Keskseltsi v6tmed.

Jirgmise semestri alul !6udis kodumaale prof. P. K6pp. Zolk k6neles siis juhatuse koos-

:f*r| :: niiiid kohe tuleb esimeheks valida prof. p. K 6'pp, mis ka jirgmisel paakoosole-

KUt sUIlOtSlCl.

39

Vahepii6l oli APS hankinud endale iihe tillukese toa Hetseli tinaval end. iili6pilaste

iihiselumalas. Siiiil peeti llrgmine luhatuse koosolek, kus K. Zolk andis ameti iile prof' K6pule'

Uleandmine seisis selles, et peeti aru, kust APS v6iks raha saad4. Zolk oli pessimist 1a soo-

vitas mitte sepitseda petlikke illusioone; K6pp lalle oli vhga suur optimist ia arvas, et sada

tuhat kokku saada on lihtne asi, kuid ei olla v6imata saada ka terve milloni. Igatahes hak-

kas K6pu optimism kiilge teistelegi iuhatuse liikmetele ia kui Hetseli tinava miest A' Es-

la""ga kah.kesi alla llksime, iitles ta : ,Kiill nled, niiid liheb meie asi liikuma !" Seda

,r"k*in minagi !a tuiu oli hae. - Eks niiiid Seltsi 10- aastapaeval iga mees otsusta ise

kellel siis 6igus oli.Hetseii tanava tuba me rohkem ei kasutanudki. Seel oli vbga 6udne: oli kiilm, pool-

pime ia pikkades koridorides v66ras vaim. Jirgnevad luhatuse koosolekud, kuni APS sai

o*. kori"ri, peeti prof. P. K6pu korteris Tiigi tinaval, Vihemalt kord nbdalas sai si5l

maia rahu rikutud kuni hilise iiiini, K6neaineks oli enamasti ikka Seltsile sissetulekute mu-

retsemine, Varsti hakkaski raha tulema. Esimesena mibras toetuse Saare Maavalitsus ia

paari kuu looksul oligi 100.000 senti koos'

Vee l m6n i s6na Zo lko l i i n is t . Suve iooksu l kor ra ldas id end ka tse iaamad Raad i l .

Keset Entomoloogia-katselaama maa-ala oli iiks kiingas. Milian teadis k6neleda, et Zolk ko-

gunud vahete-r"h.l k6ik katselaama putuLad sinna maeialale, tillukesed ette, suuremad talta-

ioot. ,riog pidanud siil nendele siis mieiutlusi. Siigisel, semestri alul, palusime hra Zolki

APS-i koosolekule k6nelema entomoloogia-katseiaama tegevusest, milleks ta ka n6usoleku

andis. Sel koosolekul demonstreeris hra Zolk ka Cicuta oirosc juurest keedetud miirki. Uks

vigurimees kirlutas aga miirgipurgi etiketile ,,Zoikoliin" ia laskis sellel siis riugi klia' Jiirg-

*isel pd.val ilmusid Tallinna lehtedes APS-i koosoleku kiri ldused, Lus tihendati, et koos-

olekul olla k6nelela demonstreerinud ka enda leiutatud miirki "Zolkoliini". - Koosoleku kir-

ielduse saatis lehtedele iiks APS-i liige aga seda ma siin kohal ei iitle, kes see oli.A. Kiibin.

l6pusoHnrs.Sooja kiepigistuse tinumeeles ia siidamlikke tervitusi saadab APS hflesoleva

broshiiiirikesegr tOigil. s6pradele - isikutele ja asutustele - niiiidunud kiimne aasta

kestel UntUsi sirutades klie tuleviku kiiitva ja kindla s6prusiihenduse sidumiseks.

Siigavaim tinuavaldus k6igile, kes kuidagi kaasa aidanud APS-i tegevuses ja

piiiidmistes majandusliku vdi k6lblise toetusega vdi lihtsalt sooja, s6braliku kaasatund-

misega iihiste eesnirkide poole riihkirnisel.

Erilise hliiimeelega tuletab APS meelde seda vastululelikkust ja hiiiisoovilikkust,

millega tegeliku{ p6llumehed APS-i ettev6tteisse on suhtunud. Olgu siinkohal eriliselt

mainitud ,P6u.r-"h" Kiisiraamatu", k /h. ,,Taluperenaise" levitajad ja APS-i loteriide

libiviimisele kaasaaitajad, kui ka need, kellcde majapidamisi APS'i liikmed 6pireidas'

tena kiilastanud. Siidamlikku soojust on hoovanud Eesti p6llumehekaredakde pigistu-

sest, sarnuti Eesti perenaise, mitte palju v[hem kareda kfie surumisest - sellele s6p-

rusele loodab APS ka tulevikus ja see s6prus on eriliselt armaa'

Kindtas veendumuses, et hiiitahttik suhtumine kultuurilistesse iiritustesse ja s6b-

ralik koostdiivaim ka tulevikus kindlalt aset leiab kodunaa p6llumajanduse alal teots€'

jate vahel, astub APS jdrgnevasse aastakiimnesse ja iitleb k6igile:

0 n n k a a s a ! J d u d u t 6 6 l o !