Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
1
Helme vald
Ala Põhikool
ALA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA
2015-2017
2014
2
Sisukord
I SISSEJUHATUS
Lk
1.1. Arengukava koostamise eesmärk 3
1.2. Üldandmed 3
1.3. Kooli visioon 6
1.4. Kooli missioon 6
1.5. Põhiväärtused 6
1.6. Huvigrupid 6
II HETKEOLUKORRA ANALÜÜS
2.1. Olulised aspektid õppeasutuse toimivuse seisukohalt 6
2.2. Parendustegevused tulenevalt sisehindamisest 15
2.3. Kooli tugevad ja nõrgad küljed SWOT analüüsi põhjal 17
III TEGEVUSKAVA JA STRATEEGILISED EESMÄRGID KOLMEKS AASTAKS
3.1. Eestvedamine ja juhtimine 20
3.2. Personalijuhtimine 20
3.3. Koostöö huvigruppidega 21
3.4. Ressursside juhtimine 22
3.5. Õppe- ja kasvatusprotsess 23
3.6. Õpilastega seotud tulemused 24
3.7. Õppekeskkond 24
3.8. Huvitegevus 25
IV ARENGUKAVA UUENDAMINE JA TÄIENDAMINE
4.1. Arengukava täitmise kontroll ja ettepanekute esitamine ning kogumine 26
4.2. Esitatud ettepanekute arutelu, analüüs ja süntees . 26
4.3. Arengukava täiendamine ja uuendamine, paranduste sisseviimine 26
3
I SISSEJUHATUS
1.1. Arengukava koostamise eesmärk
Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava. Arengukava
põhieesmärgiks on Ala Põhikooli õpilaste vajadustele, huvidele, võimetele vastava ja
turvalise õpikeskkonna loomise kavandamine. Arengukava eesmärgid kolmeks aastaks
esitatakse valdkonniti eraldi.
1.2. Üldandmed
Asutatud 1919. aastal
EELLUGU
Köstrikool Taageperra ehitati 1742. aastal. Antud aastat võib lugeda Taagepera-Ala
kandi hariduselu alguseks.
1876. aastal avati Köstrimäe kool. Koolis oli 3 klassi, õpetajateks Jakob
ROSENBERG ja Reinhold PÕLD. 1884. aastal põles koolimaja maha.
1820. aastal ehitati koolimajaks praegune Ida Kooritsa elumaja, mis ühtlasi oli ka
esimeseks majaks Alal peale kõrtsi. Kool oli 2-klassiline ning mõeldud õigeusklike lastele.
Arvatavasti töötas õpetajana Peeter KOLK.
2-klassiline kool on olnud ka Taageperas Karl Käsperi elumajas, seal oli õpetajaks
Kangru talu vanaperenaine.
1860. aastal asutati Karjatnurme kool. Esimene ja ainus õpetaja ning ühtlasi ka
koolijuhataja oli aastatel 1860-1890 Peeter STELLMACHER. 1890. aastal põles kool maha.
Aasta pärast ehitati uus koolimaja. 1901. aastal põles kool uuesti maha. Lootust kaotamata
ehitati kohe uus maja, mis on säilinud tänaseni (endine haigla maja). 1906. aastal oli
koolijuhatajaks hr KRIMM. 1907. aastal avati koolis 4 klassi, koolijuhatajaks oli Andres
RUSI, õpetajana töötas HION. Rusi töötas aastatel 1907-1936. 1938. aastal suleti
Karjatnurme kool õpilaste vähesuse tõttu. Õpilased hakkasid käima Ala Algkoolis.
Kool asus ka Aaval moonakate majas. Õpetajaks oli seal Aadu KAUBER. 1902. aastal
põles kool maha. Pärast põlemist ehitas hr. Steinfeld uue kooli Alale lähemale. Koolis käisid
õigeusklikud, sellepärast hakkas rahvas kooli nimetama Vene koolitareks. Õpetajaks oli seal
hr KUKK. Kool on säilinud tänaseni (Evi Kase elumaja).
Taagepera mõisa, millest tänaseni on säilinud kaunis lossl rajas kooli ja pidas seda ka
ülal mõisaproua von STRYK. Koolimaja on säilinud tänaseni (perek Ehatähe elamu). Kool
oli mõeldud Taagepera mõisa töötajate lastele.
4
ALA KOOLI ASUTAMINE
1919. aastal asutati endise Ala kõrtsi hoonesse Ala Algkool. Ruumide vähesuse tõttu
hakkas algkoolis tööle ainult 3 klassi. Esimeseks õpetajaks ja koolijuhatajaks oli
Jaak PEHME. Ala kõrtsi hoone oli ehitatud maakividest. Hoone kahel pool otsas asusid rehealused ning
keskel kõrtsiruumid. Hiljem töötasid kõrtsis 1.-4. klass, 5. ja 6. klass töötasid kõrtsi lähedal
Aadu Niilenderi maja.
1927. aastal muudeti Ala Algkool 6-klassiliseks.
1934. aastal lõhuti Ala kõrtsihoone ja kohandati koolimajaks. Oma välimuse on ta
säilitanud tänaseni. Ehitamise ajal töötasid 1.-2. klass Aadu Niilenderi majas ja 3.-6. klassi
õpilased õppisid Karjatnurme koolis.
1936. aastal taasavati Ala 6-klassiline Algkool. Koolijuhatajaks oli Karl MEOS.
1944. aasta oktoobris muudeti kool 7-klassiliseks.
1961. aastal muudeti kool 8-klassiliseks.
1964. aasta kevadel hakati ehitama Ala koolile uut õppehoonet, mis valmis 28. märtsil
1966. aastal.
1988. aastast töötab kool 9-klassilisena.
1991. aastal nimetati kool Ala Põhikooliks.
1997. aasta maikuus valmis kultuuri- ja spordikompleks.
1998. aastal avati arvutiklass.
2001. aastal saime GLOBE’i kooliks.
2002. aastal avati 15-kohaline õpilaskodu, mis tänaseks on kasvanud 30-kohaliseks.
2003. aastal avati ettevalmistusrühm 3-6-aastastele lastele; saime Öko koolide Rohelise lipu
omanikuks; Olümpiakomitee eesotsas Mart Siimanniga avas vastvalminud pallimänguväljaku.
2006. aastal osalesime Unicef `i noorteprojektis „Väike heategu”, mille eest sai kool
tänukirja.
2006. aastal osales kool Eesti Haigekassa projektis „Kooli tervisenõukogude tegevuse
arendamine” raames valmistati kogumik „Eesti koolide tervisedenduslike tegevuste hea
praktika” koostamise eest; kool sai tänukirja.
2007. aastal osales kool Pikapäevakoolide projektis, sai ainukesena Valgamaalt
Pikapäevakooli staatuse.
2007. aastal sai kool tänukirja loodusteadusliku ja keskkonnahariduse edendamise eest
ülemaailmses haridus-ja teadusprogrammi GLOBE raames.
2007. aastal osalesime Unicef `i noorteprojektis „Väike heategu”, mille eest sai kool
tänukirja.
2008. aastal osalesime Unicef `i noorteprojektis „Väike heategu”, mille eest sai kool
tänukirja.
2008. aastal osalesime Helme valla heakorrakonkursil, mille eest omistati koolile nimetus
„Parim heakorrastatud objekt Helme vallas”.
5
2008. aastal osalesime kodukaunistamise konkursil ning kool sai Eesti Vabariigi
Peaministrilt tänukirja „Kaunile Eesti kodule” ning mastivimpli.
2009. aastal osalesime Unicef `i noorteprojektis „Väike heategu”, mille eest sai kool
tänukirja.
2010. aastal liideti kool lasteaiaga – lasteaed-põhikool.
2011. aastal esines „Tagasi kooli „ projekti raames ühiskonnaõpetuse tunnis riigikogu
aseesimees Jüri Ratas , kellelt sai kool ka tänukirja 18.04.2011.
2012. aastal sai kooli õpilasesindus tänukirja aktiivse koostöö eest Noorte Koolitus- ja
Arenduskeskuselt
2013. aastal saime tänukirja Mulgi Kultuuri Instituudilt aktiivse osalemise eest 17. Mulgimaa
folklooripäeval
2013. aastal saime tänukirja aktiivse osalemise eest projektis „Prügi vahetund“, mille
organiseerijateks olid KIK, Teeme ära! Tvo
2014. aastal saime tänukirja Kaitseväe erioperatsioonide üksuselt koostöö ja toetuse eest
õppusel „Kevadtorm „
2014. aastal saime tänukirja Tarvastu Vallavalitsuselt ja Mulgi Kultuuri Instituudilt aktiivse
osalemise eest Mulgimaa laste folklooripäeval 2014.
2014-2015. aastal saime Haridus-ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja
Justiitsministeeriumi tänukirja osalemise ja abi eest projekti „Põhikooli õpilaste psüühiliste
protsesside hindamisvahendite komplekti koostamine ja tugispetsialistide koolitamine“
elluviimisel; Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programm 2014-2015;
Riskilapsed ja –noored.
2015. aastal saavutas 6.kl. õpilane Kadri Aria õpetaja Evelyn Tamme juhendamisel
maakondlikul bioloogiaolümpiaadil esikoha.
Kooli eripäraks on: 1) asend: Lõuna-Eesti kaunis ja puhas looduskeskkond Õhne jõe
ürgorus; 2) koolimaja vanemas hoones on sündinud Eesti-Soome kirjanik Hella Murrik-
Wuolijoki, mille tõttu on koolil ka tihedad sidemed Soome Hauho vallaga; 3)koolil on
õpilaskodu ja lasteaed ( 1 liitrühm 2-7-aastaste laste tarvis); 4) koolil on kooliaed (ilupõõsad,
marjapõõsad,õunapuud, lilled, kiviktaimla, maitsetaimed , muru); 5) läheduses asuvad
arhitektuuriliselt huvitavad objektid: Taagepera kirik asukohaga Alal; esimese eestisoost
mõisniku Mats Erdelli kabel Ala kalmistul; Taagepera loss. Ala küla läbib Valga –Uulu
maantee. Lähedusse jääb ka Sakala kõrgustik ja selle üks kõrgematest punktidest –Rutu mägi
(144 m üle merepinna).
6
1.3. Kooli visioon
Kooli visiooniks on kujuneda kooliks, kus on isiksust arendav , koostööd arvestav ja turvaline
õpikeskkond. Õpiharjumused ja inimlikkus kogu eluks, elukestev õpe.
1.4. Kooli missioon
Ala kool on õpilaste võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond, mis võimaldab
kujuneda inimeseks, kes tuleb toime edasiste õpingutega ja oma eluga. Töötajate
missiooniks on luua tingimused ja toetada iga õpilase arengut. Tagada antava hariduse
stabiilsus ja usaldatavus. Arendada akadeemilisi võimeid ja toetada loominguliste võimete
arengut.
1.5. Põhiväärtused
Ala Põhikooli põhiväärtused on:
Inimlikkus ja õpitahe – olles üksteise vastu inimlikud, tundes kodaniku õiguseid ja vastutust
loome ühiselt keskkonna, kus õppimine on elustiil. Kodutunde saavutamiseks ja arenguks
soodsa keskkonna loomine õpilaskodu kaudu.
Turvalisus ja sõprus – olles üksteise vastu sõbralikud loome turvalise koolipäeva.
Teadmised ja areng – olles iseenda teadmiste suhtes nõudlik loome õpiharjumused kogu
eluks. Kõik arenguetapid on hästi jälgitavad, sest koos asuvad nii lasteaed, kool kui ka
õpilaskodu.
1.6. Huvigrupid
Kooli huvigrupid: õpilased, lastevanemad, hoolekogu, kohalik kogukond, kooli pidaja,
töötajad, vilistlased, lasteaed.
Olulisemad koostööpartnerid: Valga Maavalitsus, Helme Vallavalitsus, Ritsu Lasteaed-
Algkool.
II HETKEOLUKORRA ANALÜÜS
2.1. Olulised aspektid õppeasutuse toimivuse seisukohalt
Õppeaasta jooksul töölt lahkunud õpetajate ametikohtade osakaal õpetajate ametikohtade koguarvust protsentides
2010/11 2011/12 2012/13 Eesmärk
Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine
19,8% 11,1% - 14,9% - -
7
Õpetaja loetakse koolist lahkunuks ainult juhul kui tal ei ole antud ajal ühtegi kehtivat lepingut
mistahes pedagoogilisel ametikohal. 2010-11 õppeaastal oli lahkujaid pisut rohkem vabariigi
keskmisest näitajast, kuid 2011-12 ja 2012-13 õppeaastal lahkujaid ei olnud.
Liikuvuse % on samuti madalam ka võrdlusgrupi keskmisest.
Tulemus näitab kaadri stabiilsust, samuti viitab juhtimise ja eestvedamise ning
personalijuhtimise mõjususele.
Nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate arv vastab riiklikule eesmärgile ning on tunduvalt
kõrgem võrdlusgrupi keskmisest (ametikohtade põhjal):
Kooliaste
2010/11 2011/12 2012/13
Eesmärk
Koolis Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine
I kooliaste - 1.-3. klass 100% 93,7% 100% 83,3% 100% 84,2%
100%
II kooliaste - 4.-6. klass 100% 88,3% 95,5% 77,8% 100% 79,9%
III kooliaste - 7.-9. klass 100% 80,8% 96,9% 69,7% 100% 72,9%
gümnaasium - 10.-12.
klass - 69,2% - - - -
Õpetajate ametikohtade hulka loetakse kehtivad õpetaja, klassiõpetaja, õpiabirühma õpetaja ja
eripedagoogi ametikohad. Ametikoht arvutatakse iga õppeaine juures eraldi tundide ja
koormusnormi jagatisena.
Kolme aasta jooksul on suudetud enam-vähem stabiilsena hoida õpetajate vanuselist
struktuuri:
Õpetajate vanuseline jaotus (protsentides)
Vanusegrupp
2010/11 2011/12 2012/13
Koolis Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine
Kuni 29-aastased - (-) 0,9 (6,3%) 1 (7,7%) 1,1 (9,2%) - (-) 0,9 (7,8%)
30- kuni 39-
aastased
2
(15,4%) 2,5 (16,9%) 1 (7,7%) 2,2 (18,5%)
3
(23,1%) 2 (17,8%)
40-kuni 49aastased 3 5,1 (34%) 4 3,9 (33,3%) 2 3,2 (29%)
8
(23,1%) (30,8%) (15,4%)
50-kuni 59-aastased 3
(23,1%) 4,4 (29,4%)
4
(30,8%) 2,8 (23,5%)
4
(30,8%) 3,3 (30,2%)
Üle 60-aastased 5
(38,5%) 2 (13,4%)
3
(23,1%) 1,8 (15,5%)
4
(30,8%) 1,7 (15,2%)
Kokku 13 14,9 13 11,7 13 11
Õpetajate vanuseline jaotus kooliastmete vahel (ametikohtade järgi)
2010/11
Vanusegrupp
I kooliaste
1.-3. klass
II kooliaste
4.-6. klass
III kooliaste
7.-9. klass
gümnaasium
10.-12. klass
Koolis Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine
Kuni 29 aastased - 0,1 - 0,2 - 0,2 - -
30- kuni 39-
aastased 0,4 0,4 0,5 0,5 1 0,7 - 0
40- kuni 49-
aastased 0,9 1 0,8 1,2 1,3 1,4 - -
50- kuni 59-
aastased - 0,7 0,8 0,9 1,3 1,3 - 0
60- aastased ja
vanemad 0,9 0,2 0,9 0,4 0,7 0,7 - -
Kokku 2,3 2,5 3 3,2 4,2 4,3 0 0
2011/12
Vanusegrupp I kooliaste
1.-3. klass
II kooliaste
4.-6. klass
III kooliaste
7.-9. klass
gümnaasium
10.-12. klass
9
Koolis Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine
Kuni 29 aastased 0,1 0,2 0,4 0,2 0,4 0,2 - -
30- kuni 39-
aastased - 0,5 0,5 0,4 0,6 0,4 - -
40- kuni 49-
aastased 1 0,7 0,8 0,8 1,5 0,8 - -
50- kuni 59-
aastased 0,2 0,5 0,9 0,5 1,4 0,8 - -
60- aastased ja
vanemad 0,9 0,1 0,3 0,3 0,4 0,5 - -
Kokku 2,1 2 2,9 2,2 4,3 2,8 0 0
2012/13
Vanusegrupp
I kooliaste
1.-3. klass
II kooliaste
4.-6. klass
III kooliaste
7.-9. klass
gümnaasium
10.-12. klass
Koolis Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine
Kuni 29 aastased - 0,1 - 0,2 - 0,2 - -
30- kuni 39-
aastased 0,1 0,4 1 0,4 1,1 0,5 - -
40- kuni 49-
aastased 0,1 0,7 0,6 0,6 1,3 0,8 - -
50- kuni 59-
aastased 0,9 0,5 0,9 0,7 1,4 0,9 - -
60- aastased ja
vanemad 0,8 0,2 0,8 0,3 0,3 0,5 - -
Kokku 2 1,8 3,4 2,1 4,1 2,9 0 0
10
Õpilastega seotud statistika
Üldnäitajad
03.06.2014
2010/11 2011/12 2012/13
Koolis Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine Koolis
Grupi
keskmine
Õpilaste arv kokku 57 56 72,2 49 35,5 46 36,8
I kooliaste - 1.-3. klass 10 11 20,6 10 12,1 8 11
II kooliaste - 4.-6.
klass 18 19 23,9 13 11,5 14 11,9
III kooliaste - 7.-9.
klass 29 26 27,6 26 13,2 24 14,2
gümnaasium - 10.-12.
klass 0 0 0 - - - -
Õpilaskodu kohtade
arv 0 30 2,7 30 21,9 30 21,2
Klassi täituvus
põhikoolis 7 8 9,4 7 7,3 6,6 6,8
Klassi täituvus
gümnaasiumis - - 3 - - - -
Tabelitest on näha, et I kooliastmes on õpilaste arv väiksem vabariigi võrdlusgrupi
keskmisest , II ja III kooliastmes on õpilaste arv suurem vabariigi grupi keskmisest
võrdlusnäitajast. Klassikomplektide keskmine täituvus on olnud enam-vähem sama vabariigi
keskmise näitajaga.
Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal õpilaste üldarvust (protsentides)
2010/11 2011/12 2012/13
Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine
11
1,8% 28% 20,4% 30,4% 17,4% 28,9%
Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste arvu hulka loetakse õppurid, kellele on rakendatud
õppeaasta jooksul vähemalt üks tugisüsteemidest (Õpiabirühm ajutiste õpiraskustega õpilastele,
õpiabirühm logopeedilise abi osutamiseks, individuaalne õppekava, individuaalne õppekava
pikendatud õppel, koduõpe tervislikel põhjustel, koduõpe vanemate soovil, koduõpe
psühhiaatriahaiglas, koduõpe lastehaiglas, tugiisik koolikorraldusliku meetmena, tugiisik SoM
määruse kohaselt). Vajalik oleks tööle rakendada pidevalt koolis viibiv eripedagoog.
Põhikooli ühtsete ülesannetega eksamite tulemused õppeaineti keskmisena hinnetes
Õppeaine 2010/11 2011/12 2012/13
Koolis Riigi keskmine Koolis Riigi keskmine Koolis Riigi keskmine
keel ja kirjandus, emakeel 3,2 3,7 3,5 3,7 - 3,8
matemaatika 2,5 3,5 3 3,6 - 3,7
Põhikooli ühtsete ülesannetega eksamitulemuste keskmised arvutatakse välja õppeainete lõikes, kui
vastava eksami sooritas 5 või enam õpilast. 2012-13 õppeaastal oli vastava eksami sooritajaid alla 5.
Õpilasi arvuti kohta
2010/11 2011/12 2012/13
Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine
3:1 7:1 3:1 6:1 3:1 5:1
Olukord on koolis vabariigi keskmisest näitajast tunduvalt parem
Õpetajaid arvuti kohta
2010/11 2011/12 2012/13 Eesmärk
Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine
1:1 1:1 1:1 2:1 1:1 1:1 5:1
Eesmärk on täidetud.
Edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetajate üldarvust (protsentides)
2010/11 2011/12 2012/13 Eesmärk
12
Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine Koolis Grupi keskmine
100% 96,5% 100% 94,1% 66,7% 95,5% 100%
KOOLIEELSE LASTEASUTUSE TEGEVUSNÄITAJAD
Õpilaste koguarv õppeasutuses: 17
A. LAPSEGA SEOTUD NÄITAJAD
Lasteasutuse külastatavus
A1. Laste kohalkäimise määr (protsentides)
2012/13 Eesmärk
Õppeasutus Grupi keskmine
71,3% 62,1% 80%
Rühma täituvus
A2. Keskmine laste arv rühmas
2012/13 Eesmärk
Õppeasutus Grupi keskmine
16 14,8 18
Hariduslike erivajadustega arvestamine
A3. Tugisüsteemide kaudu toetatud laste osakaal toetust vajavate laste koguarvust lasteasutuses
(protsentides)
2012/13 Eesmärk
Õppeasutus Grupi keskmine
- 92,3% 100%
Tugisüsteemide kaudu toetatud laste arvu hulka loetakse lapsed, kellele on rakendatud õppeaasta jooksul vähemalt üks
tugisüsteemidest (tugiõpe eesti keel teise keelena, eripedagoogiline abi, individuaalne arengukava, logopeediline abi,
tugiisik).
B. PERSONALIGA SEOTUD NÄITAJAD
Pedagoogide kvalifikatsioon
B1. Nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide osakaal pedagoogide üldarvust (ametikohtade järgi,
protsentides)
2012/13 Eesmärk
Õppeasutus Grupi keskmine
100 % 83,4% 100%
13
Pedagoogide vanuseline koosseis
B3. Pedagoogide vanuseline koosseis vanusegrupiti (protsentides)
2012/13
Õppeasutus Grupi keskmine
Kuni 29-aastased 33,3% 4,8%
30- kuni 39-aastased - 14,5%
40- kuni 49-aastased - 36,3%
50- kuni 59-aastased 66,7% 36,2%
60a. ja üle - 8,2%
Pedagoogide liikuvus
B4. Töölt lahkunud pedagoogide osakaal pedagoogide üldarvust (ametikohtade järgi, protsentides)
2012/13 Eesmärk
Õppeasutus Grupi keskmine
- - 10%
C. KOOLIEELSE LASTEASUTUSE NÄITAJAD
Laste ja õpetajate suhtarv
C1. Keskmine laste arv õpetaja ametikoha kohta rühmas
2012/13 Eesmärk
Õppeasutus Grupi keskmine
16 8,6 10
Füüsiline kasvukeskkond
C2. Keskmine õppe- ja kasvatustegevuse rühmaruumide suurus lapse kohta (ruutmeetrites)
2012/13 Eesmärk
Õppeasutus Grupi keskmine
15 6,7 3.5
C3. Keskmine mänguväljaku suurus lapse kohta (ruutmeetrites)
2012/13 Eesmärk
Õppeasutus Grupi keskmine
5 63,4 7.5
Arvutitega varustatus
C4. Keskmine pedagoogide arv ühe internetiühendusega arvuti kohta
2012/13 Eesmärk
Õppeasutus Grupi keskmine
0,1 0,3 3
14
Eelarve
C5. Lasteaiakoha arvestuslik maksumus lapse kohta kuus
2012/13 Eesmärk
Õppeasutus Grupi keskmine
192€ 246€ -
C6. Pedagoogi ametijärguga õpetaja palgamäär
2012/13 Eesmärk
Õppeasutus Grupi keskmine
645€ 559€ Eesti keskmine palk
C7. Lastevanemate poolt kaetava osa kogumaht lapse kohta aasta keskmisena kuus (välja arvatud
toit)
2012/13 Eesmärk
Õppeasutus Grupi keskmine
- 21€ 20% VV poolt kehtestatud palga alammäärast
Õpilaste rahulolu Rahulolu-uuringuid on läbi viidud kahel korral, III kooliastmes kolmel
korral .Küsitlused on läbi viidud õppeainete ja ürituste kaupa , kuid tulemusi on võimalik
seostada konkreetse õpetajaga. Tundi läheb meelsasti enamasti keskmiselt 53% õpilastest,
alati läheb meelsasti tundi 27 % , harva läheb meelsasti tundi 15% ja mitte kunagi ei lähe
meelsasti tundi 5% õpilastest. 52 % õpilastest saab aru, et mida tunnis õpib, on eluks vajalik ;
34 % õpilastest arvas , et enamasti on vajalik; 12% leidis, et tunnis õpitu on elus harva vajalik;
2% jättis vastamata. 37% õpilastest arvas, et õpiku tekst on õpetaja selgitusteta tema jaoks
alati arusaadav ; 50 % õpilastest leidis, et see on enamasti arusaadav ; 13 % õpilastest leidis,
et õpetaja selgitusteta on õpiku tekst neile harva arusaadav. 27 % õpilaste arvates valitseb
tundides alati õppimiseks vajalik kord; 56 % õpilaste arvates valitseb tundides enamasti
vajalik distsipliin; 13 % arvas, et tundides valitseb õppimiseks vajalik kord harva ning 4
% õpilaste arvates ei valitse tundides mitte kunagi vajalikku korda.
Klassikomplekte on olnud kolme viimase aasta jooksul järgmiselt:
1. kl+3. kl (liitklass)
2. kl+4. kl (liitklass)
5.kl.+ 6.kl. (liitklass)
7.kl.
8.kl.
9.kl.
Kokku 6 kl. komplekti.
Esimesse klassi astujate prognoos ja võrdlus lõpetajatega
15
Õppeaasta 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/16 2016/17
1. kl astujad 4 4 3 5 6 7 6
9. kl lõpetajad 6 8 3 12 4 7 6
2.2. Parendustegevused tulenevalt sisehindamisest
Eestvedamine ja juhtimine 1.Mikrokliima küsimustiku tulemuste põhjal võib öelda, et parendamist vajab teavitustöö
mittepedagoogilise personali hulgas , kes mõningates küsimustes ei asu mõnikord positiivsel
poolel; kollektiivis on paar inimest, kes ei tunneta mikrokliimat sedavõrd hästi nagu seda on
pedagoogilise kaadri puhul. Rohkem on vaja edaspidi kooli koostöögruppidesse kaasata
teenindavat personali.
2. Infovahetus: kooli üldiste tegevusvaldkondade arutelu jaoks jääb aega väheks.
3. Arengukava kolmeaastase perioodi väljatöötamisse kaasata rohkem teenindavat personali.
Personalijuhtimine
1.Seoses õpilaste arvu vähenemisega eelnevate aastate jooksul, praegu on õpilaste arv
stabiliseerunud, töötab osa inimesi osalise koormusega , mistõttu ka nende perede
sissetulekud on vähenenud ning see ei toeta hariduseesmärkide ja sotsiaalsete vajaduste
rahuldamist. Alla 1,0 ametikoha on koolis 9 pedagoogil ning 6 töötajal teenindava personali
hulgast.
2.Täiendkoolituse kaudu jõuda nii kaugele , et pedagoogid oleksid võimelised õpetama
erinevaid aineid saamaks normkoormuse. Raskusi on tekkinud spetsiifilistes IT-küsimustes
personali nõustamisel ja juhendamisel ning arvutivõrgu hooldamisel.
3. Mõned ametijuhendid, lähtuvalt PGS-st , vajavad korrigeerimist.
Personali kaasamine ja toetamine, arendamine.
1.Koolitussummade stabiilsena hoidmine kooli eelarves.
2. Koolituse tõhususe hindamine sagedamini kui üks kord õppeaastas.
3. Koolitusjärgse aruandlus-ja tugisüsteemi arendamine (tagasiside).
Personali hindamine ja motiveerimine.
1.Õpetaja igakülgset töö kvaliteeti on raske mõõta.
2.Enesehindamissüsteemi on raske kaasata teenindavat personali.
3.Uues arengukavas planeerida enesehindamise koolitused nii pedagoogilisele kui ka
teenindavale personalile.
Personali rahulolu
16
Töötajate rahulolu –uuringud näitavad, et kooli töökeskkonna osas on muutused kõige
positiivsemas suunas arenenud(93%). Töötajatest 76 % leidis, et tema tööd hinnatakse
täielikult, 24 % oli sellega osaliselt nõus. Edu eest olümpiaadidel ja konkurssidel tunnustab
juhtkond kõiki juhendajaid, selle poolt oli 100% pedagoogidest.
Töötajate rahulolu-uuringute tulemused näitavad, et järgneval kolme aastal tuleb:
1.Suuremat tähelepanu pöörata mittepedagoogilise personali motivatsiooni-ja
tunnustussüsteemile.
Koostöö huvigruppidega
1.Koostöö kvaliteedi parandamine mõningate huvigruppidega ( teistest piirkondadest meie
kooli ja õpilaskodusse asunud laste omavalitsuste töötajatega; probleemsete perekondadega).
2.Puuduvad vastavad kriteeriumid selle valdkonna töö edukuse hindamiseks.
3.Lastevanemate vähene huvi osaleda koolielus.
4.Koostöö õpilasesindusega vähene.
Propageerida klassidevahelisi võistlusi ürituste osalusprotsendi arvestamisel.
Määrata probleemsetele peredele ka koolipoolsed tugiisikud ja koostada kava koostööks
nendega.
5.Koostöö õpilaskodu õpilaste vanematega raskendatud pika vahemaa tõttu.
Luua ühine alus huvigruppidega koostöö kavandamiseks, arendamiseks ja hindamiseks
(2015.a.).
Huvigruppide kaasamine
1.Õpilaste seas leidub vähe aktiivseid noori, kes ise sooviksid midagi oma arengu huvides ära
teha; ka pole vahel õpilasesindus vajalikul määral osalenud ürituste planeerimisel ja
läbiviimisel.
2.Lastevanemate apaatsuse kasv koolis toimuvate kl. ja üldkoosolekute vastu , stabiilselt
madal osalusprotsent viimastel aastatel ( osalus jääb 20 ja 30% vahele ) - kas põhjuseks
majandusprobleemid või pole lastega tegelemiseks aega ; tavaliselt osalevad arenguvestlustes
lastevanematest emad.
4. Püüelda lastevanemate huvi äratamisele ning kaasata edaspidi vähemalt 45%
lastevanemate koosolekutel osalemine , I kooliastmes 100 %; haarata isasid arenguvestlusele
vähemalt 25%.
3. Rohkem tähelepanu pöörata õpilasesinduse kaasamisele ja suunamisele ( huvijuht).
4. Püüelda lastevanemate huvi äratamisele ning kaasata edaspidi vähemalt 45%
lastevanemate koosolekutel osalemisele , I kooliastmes 100 %; haarata isasid arenguvestlusele
vähemalt 25%.
17
5.Kaasata rohkem õpilaskodu lapsevanemaid kontakteerudes vähemalt 1 x nädalas (tel.,
internet, e-kool ).
Ressursside juhtimine
Puudu jääb informatsioonist hankimaks koolielu mitmekesistamiseks lisaressursse
projektidest, info on kaootiline ja ebapiisav. Puudub ka vastav inimene, kellel oleks aega
sellega tegelemiseks.
1.Aktiviseerida tegevust saamaks vajalikku ja õigeaegset informatsiooni koolide rahastamise
tarvis toimuvatest projektidest.
2. Planeerida vahendid õuesõppe vajadusteks ning arendada vastavat õpikeskkonda.
Koolil oleksid olemas kõik vajalikud eelarvelised vahendid oma missiooni elluviimiseks.
Eelarve arutelu on demokraatlik, arvestatakse kõikide huvigruppide ettepanekuid lähtudes
kooli missioonist, visioonist ja õppeaasta prioriteetidest.
Eesmärgid: ressursside juhtimine toimub lähtuvalt riigi poolt kehtestatud seadustest,
õppekavast ja kooli põhimäärusest ning arengukavast ja et vahendid oleksid piisavad nende
eesmärkide saavutamiseks.
Tegevused eesmärkide saavutamiseks: eelarve projekt koostatakse kogu kollektiivi osavõtul;
välja on töötatud vastav kooli eelarve projekti vorm , millesse personal saab märkida oma
põhjendatud vajadused kooli ees seisvate eesmärkide saavutamiseks; eelarveprojekti
läbiarutamine toimub direktori poolt koolis ning kohaliku omavalitsuse raamatupidamise ja
vallavalitsusega ning selle kinnitab vallavolikogu.
Vajadusel toimub aasta lõpul eelarveartiklite osas korrigeerimine , mis on tingitud aasta
jooksul toimunud ettenägematutest vajadustest
2.3. Kooli tugevad ja nõrgad küljed SWOT analüüsi põhjal
Eestvedamine ja juhtimine
TUGEVUSED
Kooli ühisüritused
Kooli ja lasteaia liitmine
Õpilaskodu olemasolu ja arendamine
Kooliaia olemasolu ja arendamine
NÕRKUSED
Juhtkonna ja õpetajate töö vähene presenteerimine
Tegevuste ja tulemuste vaheliste seoste vähene väljatoomine
Sisehindamissüsteem pole kõigile üheselt arusaadav
Personalijuhtimine
TUGEVUSED
Kõrge kvalifikatsioonitase pedag. personalil
Õpetajad täiendavad aktiivselt end metoodiliselt
Täiendavate ametikohtade olemasolu (õppealajuhataja, huvijuht, õpilasnõustaja-sots.ped.)
Arenguvestlused
Teenindava personali koolitamine.
18
Ühised väljasõidud
NÕRKUSED
Seoses teatud reformidega haridusvallas on viimastel aastatel kadunud õpetajate motivatsioon
Majanduspersonalile vähe koolitusi
Ametijuhendid vajavad ülevaatamist ja täpsustamist
Tunnustamise süsteem vajab täiustamist ja rahalist katet
Tagasiside koolitustelt vähene
Seoses õpilaste arvu vähenemisega on vähenenud õpetajate koormused.
Koostöö huvigruppidega
TUGEVUSED
Interaktiivse päeviku ( eKool) rakendamine ja arendamine.
Koolielu kajastamine vallalehes on positiivne
Lastevanemate kaasamine ühistele väljasõitudele, ühisüritustele.
Traditsiooniliste tähtpäevade tähistamine on tore ja vajalik.
Tihe koostöö vallaga toimib
Tihe koostöö politseiga
Sagedased õppeekskursioonid õpilastele
Projektidest raha juurdesaamine (eriti KIK-i projektid) koolielu mitmekesistamiseks.
NÕRKUSED
Lastevanemate vähene huvi koolis toimuva vastu
Õpilaste ja lastevanemate vähene terviseteadlikkus
Lastevanemad pole kursis laste ja õpetaja tööga
Huvigruppide kaasamine pole kahjuks alati efektiivne
Koostöö õpilasomavalitsusega väike (aktiivsus madal)
Vähene huvi mõne lapsevanema poolt , kelle laps on mujalt piirkonnast meie õpilaskodus
elama ja õppima asunud, koostöö nendega raskendatud.
Ressursside juhtimine
TUGEVUSED
Eelarve koostamise protsessis on võimalik osaleda kõigil kollektiivi liikmetel
Projektide kaudu on suudetud hankida lisaressursse.
Tihe koostöö kohaliku omavalitsusega
Lasteaia ja õpilaskodu finantseerimine
NÕRKUSED
Koolimööbel vananeb
IT-süsteem aeglane
Vana maja katusega probleeme
Vana maja kanalisatsiooni ühendamine kooli üldise kanalisatsiooniga
Vana maja fassaadi remont
Spordisaali välisfassaadi remont
Õppe- ja kasvatusprotsess
TUGEVUSED
Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilastele pööratakse piisavalt tähelepanu
Õpilaste individuaalsete vajadustega ja võimetega arvestamine väikestes klassides
Arenguvestlused õpilastega
Diferentseeritud õpetamine on tulemuslik
Ainetundide läbiviimine arvutiklassis ja õuesõpe
Töökava koostamisel lähtutakse õpilastest
Toimib õpiabi
Võimalused järelõppeks toimivad (õpetajate konsultatsioonid)
19
NÕRKUSED
Andekad jäävad tahaplaanile
Tihedama koostöö puudumine tugisüsteemidega
Õpilastel puuduvad tööharjumused (oskused õppida)
Käitumisprobleemid
Vanemad ei jälgi e-kooli
Õpilastega seotud tulemused
TUGEVUSED
Vaimselt ja füüsiliselt turvalise keskkonna olemasolu
Konsultatsioonide rakendamine
Lihtsustatud õppekava ja diferentseeritud õppe rakendamine
Karjäärinõustaja olemasolu
4-5-tele õppijate arv
NÕRKUSED
Probleemid koolikohustuse täitmisega ( nt Pukast, Õrust ja Valgast õpilaskodus olevad õpil.)
Palju puudulikke hindeid, eriti riskigrupi lastel
Puudub oma kooli tunne
Õpilaste arvu vähene tõus
Vähene tagasiside pärast kooli – kas saab elus hakkama
Õppekeskkond
TUGEVUSED
Säästlik majandamine ja keskkonnahoidlik suhtumine
Aktiivne projektitöö loodusainete valdkonnas, sagedased loodushariduslikud õppekäigud
Õpetajad saavad piisavalt kontoritarbeid ja muid õppevahendeid
Lasteaia olemasolu
Õpilaskodu olemasolu
Oma söökla olemasolu
Oma katlamaja olemasolu
Kool on korralikult remonditud
Õpilassõbralik ja turvaline keskkond
Õuesõppe varikatused ning lauad-pingid
Kooliaed
NÕRKUSED
Lasteaia mänguväljak (atribuutika) vajab renoveerimist
Vana maja katus ja välisfassaad vajab remonti
Spordisaali välisfassaad vajab remonti
Huvitegevus
TUGEVUSED
Õpilased esinevad edukalt koolisisestel ja koolivälistel üritustel
Külalisesinejad
Koostöö projektides
Sagedased väljasõidud-õppeekskursioonid KIK-i projektidest saadud vahenditest
Õppeköögi olemasolu
Kooride ja ansamblite olemasolu
Jõusaali ja võimla olemasolu
NÕRKUSED
Vähe projekte
Vähene huvi ringide vastu
Õpilased passiivsed
20
III TEGEVUSKAVA JA STRATEEGILISED EESMÄRGID KOLMEKS AASTAKS
3.1. Eestvedamine ja juhtimine
Eesmärgid:
1. Kooli juhtimisstrateegiate täiustamine
2. Meeskonnatöö tähtsustamine
3. Rakendada osalusdemokraatia põhimõtteid
4. Omavalitsuste ühinemise järel jätkatakse õpetamist põhikoolina Parendusvaldkonnad Tegevused Oodatavad
tulemused Tähtaeg Vastutaja
Tõhustada
innustamist ja
julgustamist
Viia läbi
arengvestlused kõigi
töötajatega
Läbi viidud
arenguvestlused Igal aastal Direktor
Vastuvõtt õpetajatele 3 vastuvõttu aastas ( õpetajate päev,
jõulud, õ-a lõpu
vastuvõtt)
Toimunud
vastuvõtud Igal aastal Direktor
Ühised eesmärgid Oma maja – tugevama
meeskonnatunde
kasvatamine
Koostöö
suurenemine 2015-2017
Lea Abolkaln
Metoodikakomisjoni
töö täiustamine Viia läbi koosolekud
vähemalt kaks korda
aastas
Ainetevaheline
koostöö, õpetajad
saavad kaasa
rääkida kooli
arendustegevuses
Igal aastal Lea Abolkaln
Üldtööplaani
aktualiseerimine Töötab välja sobiliku
vormi Olemas toimiv
tööplaan 2015 Lea Abolkaln
Arenguseminar Vähemalt üks arenguseminar aastas
Uued ideed ja
mõtted Igal aastal Karjäärikoordinaator
Infoleviku
parandamine , eriti
õpilaskodu
personaliga.
Igal veerandil toimub
koosolek
Efektiivsed
koosolekud
vastavalt tekkinud
vajadusele.
2014-17 Direktor Lea Abolkaln
Sisehindamissüsteem
kõigile arusaadav Ettekanne
sisehindamisest Loeng toimunud 2015 Direktor
Õpilaskodu
osatähtsuse
suurendamine
Riskiperedest laste
kaardistamine,
õpilaskodu vajaduse
selgitamine peredele
Lapsed ja nende
vanemad on
riigipoolsest abist
teadlikud,
vajadusest aru
saanud
2016-17 Direktor
Väikeklasside
vajaduse selgitamine
haridusmaastikul
Erinevate
võimaluste-vajaduste
selgitamine vastavalt
lapse
isikuomadustele
Lapsevanemad ja
üldsus on aru
saanud eri
vajadustest meie
haridusmaastikul
2016-17 Direktor
3.1.1 Personalijuhtimine
Eesmärgid:
1. Anda ja saada tagasisidet läbi arenguvestluste 2. Edasi arendada töötajaid motiveeriv tunnustussüsteem 3. Jätkata personali ühiskoolitusi, täiendkoolitusi
21
4. Pöörata suuremat tähelepanu õpilaskodu kaadri töökvaliteedi parandamisele. Parendusvaldkonnad Tegevused Oodatavad tulemused Tähtaeg Vastutaja Majanduspersonali
koolitused üks üldarendav koolitus
igal aastal(suhtlemine)
Majanduspersonali
teadlikkuse tõus
2017 Direktor
Ametijuhendite
täpsustamine ,
kaasajastamine
Üle vaadata
ametijuhendid ning
kaasajastada
Kehtivad kaasajastatud
ametijuhendid 2015 Direktor
Arenguvestlused
töötajatega Läbi viia
arenguvestlused,
täiustada ühtset
arenguvestluse
läbiviimise vormi
Läbiviidud
arenguvestlused , mille
tulemusena paranenud
töökvaliteet
Igal aastal Direktor
Koolitusplaanide
konkretiseerimine Õppeaasta 1. veerandil
õppenõukogus teavitada
õpetajaid
sisekoolitustest
Toimunud loengud
2.,3.,4.veerandil Igal aastal Lea
Abolkaln
Ühised väljasõidud Vähemalt korra aastas toimub koolitus
väljasõiduga
Toimunud väljasõidud jätkub Direktor
Tunnustamise
süsteemi
parendamine
Kirjeldada tunnustamise
süsteem Toimiv tunnustamise
süsteem 2016 Direktor
Parandada
tagasisidet
koolitustelt saadud
teadmiste osas
Viia läbi
metoodikapäevi kaks
korda aastas tagasiside
saamiseks ja kogemuste
levitamiseks
Metoodikapäev läbi viidud,
töötajatel kirjalik tagasiside
esitatud
jätkub Lea Abolkaln
Õpilaskodu
kasvatajate
kvalifikatsiooni
tõstmine
Leida võimalusi kooli-
tuste leidmiseks õpilas-
kodu personalile. Kooli-
tusjärgse aruandlussüs-
teemi arendamine.
Käidud koolitustel ja
omandatud vastav
kvalifikatsioon
2015 Direktor; Lea
Abolkaln
3.2. Koostöö huvigruppidega
Eesmärgid:
1. Rohkem aktiviseerida erinevaid huvigruppe 2. Saada tagasisidet huvigruppide ootustest ja vajadustest.
Parendusvaldkonnad Tegevused Oodatavad tulemused
Tähtaeg Vastutaja
Lastevanemate
vähene huvi koolis
toimuva vastu
Klassikoosolekutel
kirjeldada lastevanematele
seadusest tulenevaid
kohustusi ja õigusi.
Teadlikumad
lastevanemad jätkub Direktor
Kl.juhataja
Parandada ülevaadet
hoolekogu tegevusest Kajastatakse kooli
kodulehel
Olemas ülevaade
hoolekogu
tegemistest
2015 Direktor
Efektiivsemaks
muuta huvigruppide
Kaasata arenguseminarile.
Võimalusel huvigruppide
Kaasatud, huvitatus
tõusnud. 2016 Direktor
22
kaasamine koolitamine; koosolekute korraldamine.
Vallalehe ja
maakonnalehe
kaasamine koolielu
kajastamisse
Õpilaste ja teiste
huvigruppide kaasamine Vähemalt üks
artikkel koolielust
iga kuu
2015 Direktor Õpetajad
Huvijuht
Lastevanematele
korraldatud
töövarjupäevad,
avatud tunnid
Jätkata lastevanematele
mõeldud töövarjupäeva-
dega ja avatud tundidega.
Pöörata tähelepanu
vanavanematele.
Lastevanemate
rahulolu kooliga
suurenenud
2016 Lea Abolkaln
Perepäev Kevadel viia läbi perepäev
Toimunud perepäev Igal aastal Huvijuht
Parendada
välismeediaga
suhtlemise süsteemi
Kirjeldada meediaga
suhtlemine Valminud on vastav
dokument 2015-16 Direktor
Koostöö
õpilasomavalitsusega
väike (aktiivsus
madal)
Kohtumine juhtkonnaga 1
x veerandis Toimiv koostöö 2015 Lea
Abolkaln
Huvijuht
3.3. Ressursside juhtimine
Koolil oleksid olemas kõik vajalikud eelarvelised vahendid oma missiooni elluviimiseks.
Eelarve arutelu on demokraatlik, arvestatakse kõikide huvigruppide ettepanekuid lähtudes
kooli missioonist, visioonist ja õppeaasta prioriteetidest.
Eesmärgid: ressursside juhtimine toimub lähtuvalt riigi poolt kehtestatud seadustest,
õppekavast ja kooli põhimäärusest ning arengukavast ja et vahendid oleksid piisavad nende
eesmärkide saavutamiseks.
Tegevused eesmärkide saavutamiseks: eelarve projekt koostatakse kogu kollektiivi osavõtul;
välja on töötatud vastav kooli eelarve projekti vorm , millesse personal saab märkida oma
põhjendatud vajadused kooli ees seisvate eesmärkide saavutamiseks; eelarveprojekti
läbiarutamine toimub direktori poolt koolis ning kohaliku omavalitsuse raamatupidamise ja
vallavalitsusega ning selle kinnitab vallavolikogu.
Vajadusel toimub aasta lõpul eelarveartiklite osas korrigeerimine , mis on tingitud aasta
jooksul toimunud ettenägematutest vajadustest.
Parendusvaldkonnad Tegevused Oodatavad tulemused Tähtaeg Vastutaja Info puudulikkus
hankimaks koolielu
mitmekesistamiseks
lisaressursse
projektidest
Uurida erinevatest allikatest
ressursside saamise
võimalikkusest projektide
kaudu (KIK,
kult.kapital,Partnerluskogu)
Leitud infokanalid,
mille kaudu hakatakse
infot edastama.
2015-
16 Huvijuht
Karjäärikoordinaator
IT-süsteem
puudulik- liiga
aeglane
Kirjeldada puudused ja
leida võimalus
kitsaskohtade
kõrvaldamiseks
Toimiv IT-süsteem 2015 Lea Abolkaln
23
Arvutipargi ja
operatsioonisüsteemi
uuendamine
Vanemate arvutite
väljavahetamine uuemate
vastu, Windows XP
asendamine uuemaga
Arvutid uuendatud,
operatsioonisüsteemid
uuemad ja kiiremad-
turvalisemad
2016 Lea Abolkaln
Majandusjuhataja
Vana maja katuse
osaline remont Üle kontrollida vee
lekkimise kohad ning
parandada katus
kiviplaatidega
Katus on veekindel. 2016 Majandus- juhataja
Spordisaali
välisfassaadi remont Välisfassaadi
krohviparandused Välisfassaad
remonditud
2016 Majandusjuhataja
Koolimööbel
vananeb Uuendada koolimööblit
vastavalt vajadusele (amor-
tiseerumisele)reguleeritavad
lauad-toolid
Osaline vahetamine
pidevalt Igal
aastal Direktor
Majandusjuhataja
Säästlik
majandamine ja
keskkonnahoid
Tähelepanelikumalt jälgida
ressursside kasutamist, olla
kokkuhoidlik (paber, vesi,
el., küte )
Toimiv säästurežiim Igal
aastal
Majandusjuhataja
3.4. Õppe- ja kasvatusprotsess
Eesmärgid:
1. Vajalikud muudatused-täiendused õppekavas 2. Pöörata tähelepanu iga õpilase võimetekohasele arengule 3. Välja töötada meetodid iga õpilase motiveerimiseks 4. Tähelepanu pöörata andekamatele õpilastele 5. Õpiabi aktualiseerimine ( HEV õpilased)
Parendusvaldkonnad Tegevused Oodatavad tulemused Tähtaeg Vastutaja HEV õpilastele
piisavalt tähelepanu Rühmade moodustamine Olemasolev rühmaõpe 2015 Kaidi
Kuškis
Lea
Abolkaln Paindlik
hindamissüsteem Pidada arvestust ja
tegeleda individuaalselt
üksikute „3”dega
õpilastega ning
motiveerida neid
Kvaliteedi tõus jätkub Lea Abolkaln
Ainetundide
läbiviimine
arvutiklassis
Motiveerida õpetajaid
ainetunde läbi viima
arvutiklassis
Ainetunde viiakse
rohkem läbi
arvutiklassis
jätkub Lea Abolkaln
Kaidi
Kuškis Paljundus, paberite
kulu Üle vaadata paberi- ja
paljunduskasutus.
Selgitada õpetajatele
Töölehed ratsionaalselt
moodustatud jätkub Lea
Abolkaln
Töökava koostamisel
lähtutakse õpilastest Kontrollida töökavade
rakendatavust Toimivad töökavad 2015 Lea
Abolkaln Andekad jäävad
tahaplaanile Aineõpetajad arvestavad
töökava planeerimisel
andekate lastega Leida võimalus ette
valmistada andekaid
Erineva tasemega
töölehed ainetunnis Individuaalne
õppekava andekatele
2015-16 Lea Abolkaln
24
3.5. Õpilastega seotud tulemused
Eesmärgid:
1. Tagada koolikohustuse 100 % täitmine
2. Vaadata läbi hindamise põhimõtted (kujundav hindamine; hindamine
väljundipõhise õppe korral.)
Parendusvaldkonnad Tegevused Oodatavad tulemused
Tähtaeg Vastutaja
4-5-tele õppijate arv
normaalne Tegelemine kuni paari
„3”ga õpilastega Kvaliteedi tõus 2015-17 Lea
Abolkaln Koolikohustuse
tagamine Pidev kontroll,
võrgustikutöö
Kõik õpilased
omandavad
põhihariduse
jätkub Lea Abolkaln
Kl. juh.
Rohkem tähelepanu
andekatele õpilastele Kasutada rohkem õppetöö
individualiseerimist Toimiv
individ.õppetöö 2015-17 Lea
Abolkaln
Aineõpet. Kujundava hindamise
arendamine
Süsteemi kirjeldamine,
väljaõppe korraldamine
pedagoogidele
Toimiv hindamis-
süsteem
jätkub Direktor
Lea
Abolkaln
3.6. Õppekeskkond
Eesmärgid:
1. Tegeleda õppekeskkonna parandamisega. 2. Kaasajastada õppevahendid.
õpilasi ja leida võimalus
tasustada juhendavaid
õpetajaid Õpilastel puuduvad
tööharjumused
(oskused õppida)
Selgitada õpilastele
õpetajapoolseid
ainealaseid ootusi ja
nõudmisi Õppima õppimise koolitus
õpetajatele
Õpilased oskavad ainet
paremini omandada Igal aastal Lea
Abolkaln
Toimib logopeedilise
(õpiabi) andmine pide-
valt
Esitab kokkuvõtte
õppeaasta lõpus
Olemas kokkuvõte Igal aastal Lea Abolkaln
Viivi
Kuus Vanemad ei vaata e-
kooli Veerandi keskel
saadetakse hinnetelehed e-kooli kasutamine
suurenenud jätkub Lea
Abolkaln Puudub kolleegide
vaheline tunnustus Luua tunnustussüsteem
„Hea kolleegi” valimine Süsteem kehtestatud 2016 Huvijuht
Raamatukogu
kasutusaktiivsuse
suurendamine
Raamatukogus saavad
õpilased tegeleda
õppetegevusega ja
ilukirjandusega või oodata
bussi
Raamatukogu toetab
õppekasvatustegevust 2015-17 Huvijuht
Kl.juh-d
Raamatukogu tegevus Raamatukogu koostab oma tegevusplaani
Toimiv tegevusplaan 2015 Huvijuht
25
Parendusvaldkonnad Tegevused Oodatavad tulemused
Tähtaeg Vastutaja
Kvaliteetse
magnetofoni vajadus
võõrkeeleeksami
lindistamiseks
Leida eelarves võimalus
kvaliteetse magnetofoni
soetamiseks
Koostöö tulemusel
lahendatakse
probleem
2015 Direktor Majandus
-juh.
Videoprojektoreid
vähe Soetada vähemalt üks
statsionaarne projektor Klassides on
statsionaarsed
projektorid
2016 Direktor
Õppevahendite
nappus
Kaasajastada
õppevahendeid Õpetajad kasutavad
tundides uusi
õppevahendeid
2015 Direktor
Lasteaia riietusruum
vajab laiendamist Laiendada riietusruumi
endise kinoruumi arvelt
Riietusruum on
laiendatud 2017 Majandus
-juhataja
Lasteaia
mänguväljaku
atribuutika
amortiseerunud
Uuendada atribuutikat Atribuutika on
uuendatud
2016 Majandus
juhataja
Aiatööriistad
amortiseerunud
Soetada uued aiatööriistad Uued aiatööriistad
olemas
2016 Direktor
3.7. Huvitegevus
Eesmärgid:
1. Kirjutada rohkem projektitaotlusi. 2. Motiveerida õpilasi rohkem osalema huviringides. 3. Läbi ühisürituste süvendada oma kooli tunnet.
Parendusvaldkonnad Tegevused Oodatavad tulemused
Tähtaeg Vastutaja
Osaleda rohkem
projektides Kirjutada projekte
kultuurkapitali, KIK,
Leida uusi ideid
Elluviidud projekt Igal aastal Huvijuht
Osalemine
koolivälistel üritustel Info levitamine Osaletud
koolivälistel üritustel Jätkub Huvijuht
Külalisesinejad Jätkuv toetus külaliste kutsumisele
Õpilaste silmaring
avardunud jätkub Huvijuht
Kl.-juh-d Vähene huvi ringide
vastu Korraldada ringide
tutvustamist .
Õpilased on
teadlikud ringist ja
selle sisust. Ringid
toimuvad selleks
ettenähtud ajal
jätkub Huvijuht Ringide
juhendajad
Passiivsed õpilased Infopäev, (kaasata ringid, lasteaed, õpilaskodu)
Õpilased võtavad osa
ringidest jätkub Huvijuht
26
IV ARENGUKAVA UUENDAMINE JA TÄIENDAMINE
1.1. Arengukava täitmise kontroll ja ettepanekute esitamine ning kogumine
Arengukava ülesannete ja eesmärkide eest vastutab direktor, kes kaasab ülesannete
täitmiseks õppealajuhataja , majandusjuhataja ning vajalikud töögrupid.
Arengukava ülesannete ja eesmärkide täiendamiseks vajaminev informatsioon
saadakse Helme Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidest, riiklike õigusaktide
muudatustest, kooli sisehindamise tulemustest, riikliku järelevalve aktidest, Ala
Põhikooli hoolekogu otsustest ja lastevanemate kirjalikest ettepanekutest.
Ettepanekud arengukava täiendamiseks esitatakse kirjalikult kooli direktorile.
1.2. Esitatud ettepanekute arutelu, analüüs ja süntees
Õppeaasta jooksul laekunud ettepanekute ja sisehindamise tulemuste põhjal viib
direktor läbi igal kevadel arenguseminari.
Arenguseminari päevakorras on arengukava eesmärkide ja ülesannete täitmise
kontroll, muudatusettepanekute arutelu, analüüs ja muudatuste sõnastamine
1.3. Arengukava täiendamine ja uuendamine, paranduste sisseviimine
Arengukavva viiakse sisse täiendused ja parandused arengukava töökoosolekule
järgnevas õppenõukogus.
Arengukava kinnitab Helme Vallavalitsus.
Arengukava läbi arutatud Ala Põhikooli hoolekogu koosolekul 18.09.2015
Arengukava läbi arutatud Ala Põhikooli õppenõukogu koosolekul 19.10.2015