Alatskivi valla terviseprofiil - riigiteataja.ee · erinevad laekuvad maksud (füüsilise isiku tulumaks, maamaks, kohalikud maksud, müügimaks, reklaamimaks), tulu kaupade ja teenuste

ALATSKIVI VALLAVALITSUS | 2015

Alatskivi valla

terviseprofiil

2014

1

HEA LUGEJA!

Käesolev dokument koondab endas Alatskivi valla elanike tervise ning seda mõjutavate

tegurite statistikat ning tervise- ja muude valdkondade spetsialistidelt kogutud arvamusi ja

infot valla elanike tervisenäitajate kohta.

Terviseprofiil on üks esimesi samme selleks, et teadvustada ning kaardistada kohalikul

tasandil elanike tervisekäitumine ning olukord. Dokument on abiks, et leida paremini seoseid

erinevates valdkondades tehtavate otsuste ja planeeritavate tegevuste ning tervisemõjude

vahel, rõhudes ning tuues välja valla kitsaskohad ning tugevused. Terviseprofiili koostamise

põhiline eesmärk on juhtida tähelepanu omavalitsuses tehtavate otsuste tervisemõjudele

ning tagada temaatika integreerimine omavalitsuse arengukavasse. Lisaks aktiviseerib

terviseprofiil ning selle koostamise protsess kogukonna liikmeid tegutsema paremate

tervisetulemuste saavutamisele.

Terviseprofiil on suunatud kõigile omavalitsuse elanikele, et tõsta nende teadlikkust antud

valdkonnas ning valitsevast olukorrast vallas. Terviseprofiil on kindlasti abiks ka erinevate

valdkondade spetsialistidele, poliitikutele kui ka otsustajatele. Terviseprofiili abil saame

koondada tervist puudutava olulise info, selgitada välja probleemid, vajadused kui ka tervist

mõjutavad tegurid. Sellest tulenevalt on võimalik planeerida ning selgitada välja tervise

parendamist võimaldavad tegevused ning edendada valdkondadevahelist koostööd.

Terviseprofiili kaudu on võimalus muuta tervise teemat nähtavamaks ning tuua seda

lähemale nii kohalikele elanikele kui ka kohalikku elu juhtivate inimesteni arusaadaval viisil.

Allikas: Terviseinfo.ee

Järgnevad leheküljed tutvustavad Alatskivi valla üldandmeid ning seejärel on välja toodud

erinevad tervise ning tervisekäitumisega seonduvad indikaatorid ning jooniste abil statistika.

All olevates joonistes on kasutatud enamasti Eesti Statistikaameti andmebaasi andmeid ning

seal välja toodud rahvaarvu ning statistilisi andmeid. Eraldi on välja toodud rahvastikuregistri

andmed rahvaarvu kohta, kuid jooniste tegemisel neid ei ole kasutatud, et säilitada andmete

allika ühtsus. Käesolev profiil on valminud Alatskivi vallavalitsuse, Alatskivi tervisemeeskonna

ning Tartumaa tervisetoa koostööl. Ühtseks dokumendiks on andmed kogunud ja koondanud

Aili Vesselov.

2

SISUKORD

1. ÜLDANDMED ....................................................................................................................................... 4

1.1 Lühiiseloomustus ........................................................................................................................... 4

1.2 Maastik, paiknemine ja pindala ..................................................................................................... 5

1.3 Asustustihedus .............................................................................................................................. 6

1.4 Kohaliku omavalitsuse eelarvetulud ühe elaniku kohta ................................................................ 7

1.5 Laekunud tulumaks ühe elaniku kohta.......................................................................................... 8

1.6 Tervisespetsialisti ametikoha ja kohaliku tervisekomisjoni olemasolu ....................................... 10

2. RAHVASTIK ......................................................................................................................................... 11

2.1 Aastakeskmine rahvaarv ............................................................................................................. 12

2.2 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus ................................................................................................... 13

2.3 Elussündide arv ............................................................................................................................ 15

2.4 Surmajuhtude arv ........................................................................................................................ 16

2.5 Loomuliku iibe kordaja ................................................................................................................ 17

2.6 Demograafiline tööturusurveindeks ........................................................................................... 19

2.7 Rahvastiku rahvuslik jaotus ......................................................................................................... 20

2.8 Ränne ........................................................................................................................................... 22

2.9 Rahvastiku terviseseisund ........................................................................................................... 23

2.9.1 Suremuskordaja vereringeelundite haigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse ja

välispõhjustesse ............................................................................................................................ 23

2.9.2 Nakkushaigustesse haigestumus .......................................................................................... 24

3. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED ............................................................................ 25

3.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ ettevõtted ............................................................................ 25

3.2 Töötus .......................................................................................................................................... 26

3.3 Keskmine brutotulu ..................................................................................................................... 27

3.4 Ülalpeetavate määr ..................................................................................................................... 29

3.5 Ravikindlustusega kaetud ............................................................................................................ 31

3.6 Puuetega laste ja täiskasvanute arv ............................................................................................ 31

3.7 Välja makstud toimetulekutoetused ühe elaniku kohta ............................................................. 33

3.8 Sotsiaaltoetused .......................................................................................................................... 34

3.9 Paikkonnas pakutavad sotsiaalteenused ..................................................................................... 36

3.10 Kogukonna motivaatorid ........................................................................................................... 38

3.11 Kultuurielus osalemise ja tarbimise võimalus ........................................................................... 39

4. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG .................................................................... 41

4.1 Laste arv omavalitsuses ............................................................................................................... 41

4.2 Lastele ohutu elu- ja õpikeskkond ............................................................................................... 41

3

4.3 Laste arv haridusasutustes .......................................................................................................... 43

4.4. Tervist edendavad lasteaiad ja koolid ........................................................................................ 44

4.5 Kooli/ lasteaia terviseteenuse olemasolu ................................................................................... 44

4.6 Toitlustus haridusasutustes ......................................................................................................... 45

4.7 Alaealiste komisjonis arutatud esmas- ja korduvjuhtude arv ..................................................... 46

4.8 Alaealiste süütegude arv ............................................................................................................. 46

4.9 Laste ja noortega tegelevad asutused ......................................................................................... 47

4.10 Kohaliku omavalitsuse poolne initsiatiiv ja toetused tagamaks teenuste kättesaadavust ....... 48

4.11 Laste subjektiivne tervisehinnang ............................................................................................. 50

5. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND ............................................................................................ 51

5.1 Keskkonna mõjurid ...................................................................................................................... 51

5.2 Transport ja teedevõrk ................................................................................................................ 52

5.3 Inimkannatanutega liiklusõnnetused .......................................................................................... 54

5.4 Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute ................................................................................ 55

5.5 Tabatud joobes sõidukijuhtide arv .............................................................................................. 56

5.6 Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika ning alkoholi müüvad kauplused ................................. 56

5.7 Kuritegude arv ............................................................................................................................. 56

5.8 Tulekahjud ning neis hukkunud ................................................................................................... 58

5.9 Kõrgendatud riskiga objektid ...................................................................................................... 58

5.10 Tööõnnetused ........................................................................................................................... 59

6. TERVISLIK ELUVIIS .............................................................................................................................. 60

6.1 Subjektiivne tervise enesehinnang .............................................................................................. 60

6.2 Tervisealase teabe kättesaadavus ............................................................................................... 61

6.3 Tervislikku eluviisi toetavad sündmused paikkonnas .................................................................. 61

6.4 Tervishoiuteenused ..................................................................................................................... 62

6.5 Nõustamisteenused ..................................................................................................................... 64

7. KOKKUVÕTE ....................................................................................................................................... 65

4

1. ÜLDANDMED

1.1 Lühiiseloomustus

Esimesed märgid inimese olemasolust Kodavere kihelkonnas, kuhu Alatskivi kuulub,

pärinevad keskmisest kiviajast, perioodist 9000-5000 a. e. Kr. Mitmed asula- ja linnusekohad

ning kalmed annavad tunnistust pidevast asustusest. Omavalitsusüksusena kujunes Alatskivi

vald välja 1867. aastal. Kuni 1939. aastani oli tänase Alatskivi valla territooriumil teinegi vald

– Kokora, kus esimene omavalitsuse protokoll koostati samuti 1867. aastal. Alatskivi ja

Kokora ühendati vastavalt Eesti Vabariigi presidendi otsusele 7. oktoobrist 1938, kusjuures

mõned külad liideti naabervaldadega.

Pärast sõda jaotati vald väiksemateks valdadeks, mis nimetati ümber külanõukogudeks.

1954. aastaks suurenes Alatskivi külanõukogu liitmiste tulemusena taas peaaegu samadesse

piiridesse, kui oli vald 1939. aastal. Osa endisest metsaalast kuulub praegu Vara vallale,

Tedreküla on jaotatud pooleks Pala vallaga ning osa Pärsikivi külast on liidetud Kallaste

linnaga. 16. mail 1991 kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Alatskivi valla omavalitsusliku

staatuse.

Alatskivi valla vapp on kilbikujuline alt kumera servaga. Laiuse ja

kõrguse suhe on 2:3. Vasemal on punasel taustal hõbedase värviga

kujutatud Alatskivi lossi fassaadi profiilis. Paremal ülal on kolm

rohelist kuuske hõbedasel pinnal sümboliseerimaks valla

metsarikkust. Alumisel osal on sinisel põhjal kolm hõbedast lainet –

kolm Alatskivi ümbritsevat järve.

Alatskivi valla lipu pind on jagatud horisontaalselt

neljaks osaks – 1/4 roheline, 2/4 valge, 1/4 roheline.

Valge osa keskel asetseb valla vapi kujutis. Lipu

laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 (105 x 165 cm).

Allikas: www.alatskivi.ee

http://www.alatskivi.ee/

5

1.2 Maastik, paiknemine ja pindala

Maastik

Alatskivi ümbrus jääb kahe erineva maastikurajooni kokkupuutealale, mille piir on looduses

jälgitav, kulgedes piki Tartu – Kallaste maanteed. Idapoolsed alad paiknevad Peipsi-äärsel

madalikul, mis oli mandrijäätumise lõppedes jää sulamisvetega kaetud. Lääne poole jääb

Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa, mida liigestavad paljud sügavad ürgorud, nendest

põhjapoolsemad on Alatskivi-Pala ja Naelavere ürgorg.

Peipsi-äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase

vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja

kannatavad enamasti liigniiskuse all. Heade põllutüübiliste haritavate maade osakaal on

63,9%, keskmised põllutüübilised haritavad maad moodustavad 21,4% ja rohumaatüübilised

haritavad maad 14,7%.

Oluline Alatskivi valla elu-olu ja looduslike tingimuste seisukohalt on piirnemine

Peipsi järvega. Valla senises majanduselus ei ole suurjärve-äärseid eeliseid kasutatud. Sood

moodustavad valla territooriumist 4,5%. Suuremad soomassiivid on Virtsu soo (raba) - 20 ha,

Valgesoo - 30 ha, Ninasoo - 100 ha ning Alasoo madalsoo - 430 ha. Sood omavad

märkimisväärset osa magevee varude säilitamisel, loomade elu- ja peidupaigana ning

metsamarjade kasvukohana.

Paiknemine

Alatskivi vald asub Tartu

maakonnas ning piirneb ühest

küljest Peipsi järvega ning Vara

valla ja Peipsiääre vallaga. Põhja

pool on naabervallaks Pala vald.

Alatskivi vald on Tartu maakonna

kõige kirdepoolsem omavalitsus

ning on ühtlasi ka maakonna üheks

piiriäärseimaks vallaks (kaardil märgitud punasega).

6

Alatskivi valla pindala on 128,38 km² ning vald on Tartu maakonnas pindalalt pigem väike.

Väiksema pindalaga valdasid on maakonnas veel kuus (Eesti Statistikaameti andmebaas,

tabel RV0291).


1.3 Asustustihedus

Asustustihedus on inimeste

arv ruutkilomeetri kohta.

Alatskivi vallas on 2014. aasta

keskmine asustustihedus 9,96

inimest ruutkilomeetri kohta.

Asustustihedus koos kirjeldusega

aitab hinnata keskkonnast

tulenevaid riske ja paremini

kavandada/planeerida

tervisesekkumisi, arvestades

omavalitsuste elanike konkreetset

elukohta.

Kõige tihedamini on asustatud

vallas Alatskivi aleviku ümbrus,

kuhu on koondununud ka

põhilisemad kohaliku omavalitsuse

teenused. Tihedamini on

asustatud ka Kokora küla, Ninaküla ja Haapsipea küla.

Allikas: eesti Statistikaameti piirkondlik portree


7

Aastate jooksul näitab asustustiheduse muutus langust, mis on tingitud rahvaarvu

vähenemisest ning negatiivsest iibes.

Joonis 1: Alatskivi valla asustustihedus aastate lõikes (2000 – 2014)

Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas (ESA), tabelid RV0282 ja RV0291

1.4 Kohaliku omavalitsuse eelarvetulud ühe elaniku kohta

Kohaliku omavalitsuse eelarvetulud jagatuna kõigi elanikega on eelarve suuruse ja elanike

arvu suhe ning näitab omavalitsuse materiaalseid võimalusi oma paikkonna elanikele

parema elukvaliteedi tagamiseks. Kohaliku omavalitsuse eelarvetulude hulka kuuluvad

erinevad laekuvad maksud (füüsilise isiku tulumaks, maamaks, kohalikud maksud,

müügimaks, reklaamimaks), tulu kaupade ja teenuste müügilt (riigilõiv, tulu

majandustegevusest), tulud varalt, toetused ja laekunud trahvimaksed.

Kohaliku omavalitsuse eelarvetulud on olnud aastate lõikes üsna kõikuvad, kuid siiski pigem

tõusnud. Aastal 2010 on see olnud kõige kõrgem ning viimasel neljal aastal ilma suuremate

muudatusteta tasapisi tõusnud.

Joonis 2: Alatskivi valla kohaliku omavalitsuse eelarvetulud ühe elaniku kohta (2000 – 2014)

Allikas: ESA, arvutatud tabelitest RR31, RR32

12,54 12,39 12,35 12,19 11,92 11,76 11,61 11,41 11,22 10,98 10,94 10,59 10,09 9,98 9,96

0

5

10

15

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

inim

est

km²

Asustustihedus (in km² kohta)

0,38 0,52 0,55

0,67 0,67

0,97 0,94 1,11

1,24 1,25 1,44

1,24 1,29 1,34 1,35

0,00

0,50

1,00

1,50

2,00

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

...t

uh

at e

uro

t el

anik

u k

oh

ta Kohaliku omavalitsuse eelarvetulud ühe elaniku kohta

8

Järgneval joonisel on välja toodud erinevad kululiigid ning nende osakaal kogu valla

eelarvest. On näha, et kõige suurem kululiik on hariduse valdkond (58%) ning sellele järgneb

vaba aeg, kultuur ja religioon (16%).

Joonis 3: Kululiigi osatähtsus Alatskivi valla eelarve kogukuludest aastal 2014

Allikas: ESA, piirkondlik portaal

1.5 Laekunud tulumaks ühe elaniku kohta

Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Antud

indikaatoris käsitletakse füüsilise isiku tulumaksu, ehk makse, mida elanikud maksavad oma

tuludelt. Füüsilise isiku tulumaksumäär 2015. aastal on 20%. Näitaja põhjal saab kirjeldada

elanikkonna elatustaset, mis võimaldab omavalitsusel planeerida piirkonna arengut ja

investeeringuid.

Joonisel 4 on näha, et füüsilise isiku tulumaks Alatskivi on langenud aastatel 2008 – 2010,

suure tõenäosusega majanduslanguse tagajärjel. Peale 2010. aastat on aga maksude

laekumine olnud tõusujoonel ning jõudnud sarnaselt teiste Tartumaa valdadega

majanduslangusele eelnenud tasemest kõrgemale. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine

aastal 2014 oli Alatskivi vallas 0,42 tuhat eurot elaniku kohta.

9

0,56

0,3

0,58

0,41

0,53

0,5

0,51

0,55

0,55

0,43

0,48

0,55

0,22

0,45

0,47

0,55

0,48

0,56

0,57

0,46

0,39

0,61

0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7

ELVA LINN

KALLASTE LINN

TARTU LINN

ALATSKIVI VALD

HAASLAVA VALD

KAMBJA VALD

KONGUTA VALD

LAEVA VALD

LUUNJA VALD

MEEKSI VALD

MÄKSA VALD

NÕO VALD

PEIPSIÄÄRE VALD

PIIRISSAARE VALD

PUHJA VALD

RANNU VALD

RÕNGU VALD

TARTU VALD

TÄHTVERE VALD

VARA VALD

VÕNNU VALD

ÜLENURME VALD

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta Tartu maakonna

kohalikes omavalitsustes aastal 2014

Joonis 4: Füüsilise isiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta Alatskivi vallas (2006-2014)

Allikas: ESA, tabel RR36

Järgneval graafikul on aga

võrreldud Tartu maakonna

valdade füüsilise isiku tulumaksu

laekumist aastal 2014. On näha, et

Alatskivi vald jääb selles osas

pigem tahapoole. Madalam

maksude laekumine on vaid

Kallaste linnas, Peipsiääre vallas ja

Võnnu vallas.

Joonis 5: Füüsilise isiku tulumaksu

laekumine Tartu maakonna

kohalikes omavalitsustes aastal

2014

Allikas: ESA, tabel RR36

0,20

0,27 0,31

0,28 0,26 0,28

0,33 0,38

0,42

0,00

0,10

0,20

0,30

0,40

0,50

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... ü

he

elan

iku

ko

hta

, TU

HA

T EU

RO

T

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine

10

1.6 Tervisespetsialisti ametikoha ja kohaliku tervisekomisjoni olemasolu

Alatskivi vallavolikogu 27. novembri 2014. aasta otsusega algatati Alatskivi valla terviseprofiili

koostamine. Tegutsemist alustas terviseprofiili koostamise juhtrühm, kes pani kokku

tervisemeeskonna, kuhu kuuluvad erinevate valdkondade inimesed.

Terviseprofiili eesmärk on juhtida tähelepanu omavalitsuses tehtavate otsuste

tervisemõjudele, tagada tervise arendamise temaatika integreerimine omavalitsuse

arengukavasse, anda terviseküsimustele laiem kõlapind nii elanike kui ka otsustajate hulgas,

aktiviseerida kogukonna liikmeid tegutsema paremate tervisetulemite saavutamiseks ning

luua eeldused rahvastiku tervise parendamiseks.

Tervisemeeskonna tegevusteks on terviseprofiili koostamine, tulemuste esitamine ja

levitamine ning Alatskivi valla tervise arendamise kava koostamine.

Terviseprofiili järjepidevuse tagamiseks ja regulaarseks uuendamiseks määratakse ametnik,

kes vastutab terviseprofiili uuendamise ja täiendamise eest ning jälgib, et vajalikud

uuendused ja täiendused jõuavad igal aastal korrigeeritavasse valla arengukava versiooni.

Allikas: Alatskivi vallavalitsus

11

2. RAHVASTIK

Alatskivi vallas elab rahvastikuregistri andmetel 2015. aasta 1. jaanuari seisuga kokku 1352

valda registreeritud elanikku.



12

1610 1590 1585 1565 1530 1510 1490 1465 1440 1410 1405 1360 1295 1281 1279

0

500

1000

1500

2000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... a

rv

Aastakeskmine rahvaarv

2.1 Aastakeskmine rahvaarv

Käesolevas profiilis on kasutatud Eesti Statistikaameti andmebaasi andmeid nii

aastakeskmise rahvaarvu (arvestades rännet) kui ka muude indikaatorite arvutamiseks.

Enamasti kasutatakse kohalikus omavalitsuses teenuste ja eelarve planeerimisel

rahvastikuregistri andmeid, mis näitab kui palju on vallas registreeritud elanikke, sest õigus

nendele teenustele on vaid KOVi nö sisse kirjutatud elanikele. Statistikaameti rahvaarv on

rahvaloenduse, sündimuse, suremuse ja rände statistika põhjal arvutatav rahvaarv, mis

näitab vallas tegelikkuses elavat rahvastikku. Kuna terviseprofiili eesmärk on kirjeldada KOV

olukorda statistilisest vaatevinklist, siis kasutatakse käesolevas profiilis Statistikaameti

andmebaasi rahvaarvu, mis arvestab rännet (tabel RV0282) ning kõik profiili indikaatoriteks

olevad kordajad arvutatakse selle aastakeskmise rahvaarvu põhjal (viidatud eraldi, mis

andmeid kasutatud).

Aastakeskmine rahvaarv näitab inimeste arvu paikkonnas, mille profiili koostatakse.

All olev graafik kirjeldab Alatskivi valla rahvaarvu muutust alates aastast 2000 ning on selgelt

näha, et see on olnud ühtlases languses. 14 aasta jooksul on rahvaarv stabiilselt langenud

ning seda 331 elaniku võrra.

Joonis 6: Aastakeskmine rahvaarv Alatskivi vallas aastatel 2000 – 2014

Allikas: ESA, tabel RV0282

13

750 740 750 745 725 720 710 685 675 670 675 654 618 614 613

860 850 835 820 805 790 780 780 765 740 730 706 678 667 666

0

200

400

600

800

1000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... a

rv

Rahvaarv meeste ja naiste lõikes

Aasta keskmine, mehed Aasta keskmine, naised

Joonis 7: Rahvaarvu muutus võrreldes 2000. aastaga


2.2 Rahvastiku soo- ja vanusjaotus

Järgnev indikaator võimaldab hinnata sihtgruppide suurust ja nende muutusi, annab

võimaluse analüüsida muutuste põhjusi ja planeerida sobivaid tegevusi sihtgruppide tervise

parandamiseks. Samuti loob see võimalusi uute tervisetegevuste kavandamiseks ja pikema

perspektiivi prognooside tegemiseks.

Esmalt on järgneva joonise abil välja toodud aastakeskmine naiste ja meeste arv alates

aastast 2000. Naiste arv vallas on olnud suurem ning aastate jooksul on see erinevus ka

mõnevõrra vähenenud. Samuti on ka Eesti keskmine sooline jaotus analoogne naiste

ülekaaluga.

Joonis 8: Alatskivi rahvaarvu muutus meeste ja naiste lõikes aastatel 2000 - 2014

Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas, tabel RV0282

0

-20 -25 -45

-80 -100

-120 -145

-170 -200 -205

-251

-315 -329 -350

-300

-250

-200

-150

-100

-50

0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Rahvaarvu muutus võrreldes 2000. aastaga

14

Rahvastikupüramiid peegeldab rahvaarvus ja rahvastiku kooseisus toimuvaid muutusi.

Järgmine joonis kirjeldab Alatskivi valla rahvastikku vanuse ja soo lõikes ning välja on toodud

ka Eest näitajad joontega, kus joonistuvad selgelt välja ka erinevused. On näha, et 25 -

39aastaste meeste ja naiste osakaal elanikest on Alatskivi vallas märkimisväärselt väiksem,

kui Eesti keskmine ning suurem osakaal on 65 – 79aastaste elanike seas. Kõige enam elab

Alatskivi vallas mehi vanuses 55 – 59 ning naisi vanuses 65 – 79. Noori on aga Alatskivi vallas

võrreldes teiste vanustega märkimisväärselt vähem.

Aluselt kahanev (kuusepuu või rombi kujuline) rahvastikupüramiid näitab aga sündimuse

järsku langust ning vanemaealiste osakaalu suurenemist. Seda tüüpi rahvastikupüramiide

esineb väga paljudel niinimetatud arenenud arengumaadel, sealhulgas ka Balti riikides ja

Venemaal. Selline püramiid on iseloomulik ka Eestile ning nagu jooniselt 9 näha, on see

iseloomulik ka Alatskivi vallale.

Joonis 9: Alatskivi valla rahvastikupüramiid aastal 2015 võrdlus Eesti rahvastikupüramiidiga

Allikas: ESA, piirkondlik portaal

15

Järgnevalt on võrreldud Alatskivi valla rahvastikupüramiide aastatel 2004 ja 2014, et näha

kümne aasta jooksul toimunud muudatusi.

Aastal 2004 oli Alatskivi noorte arv võrreldes 2014. aasta püramiidiga märkimisväärselt

suurem. Eriti suur on olnud just 10 – 14 aastaste neidude osakaal, mis aga 2014. aastal

(jõudnud vanusegruppi 20-24) on kadunud. Seega võib järeldada, et noorte naise ränne

vallast väljapoole on üsna suur. Kümne aastaga on suurenenud aga vanemate elanike

osakaal. Nii aastal 2004 kui ka 2014 on olnud kõige vähem elanikke vanuses 25 – 40, eriti just

naiste osas.

Joonis 10: Alatskivi valla rahvastikupüramiidid aastatel 2004 ja 2014


2.3 Elussündide arv

Elussünd on elutunnustega lapse sünd sõltumata raseduse kestusest. Näitaja on oluline

erinevate teenuste pakkumiseks tulevikus, näiteks lasteaia- või koolikohtade planeerimiseks.

Elussündide arv on aastate lõikes olnud kõikuv. Viimase 14 aasta suurim sündimuse arv oli

aastal 2006 ning kõige vähem järgneval aastal 2007 ning ka aastal 2013. Vaadates viimast

kolme aastat, on sündide arv mõnevõrra stabiliseerunud. Suurem tõus sündimuses on olnud

aastatel 2005 – 2006. Naiste arv nendel aastatel on olnud aga vaid ühe elaniku võrra

väiksem.

16

13 12 13 11 10

18 20

7

12 12

9

16

8 7 9

0

5

10

15

20

25

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... s

ün

du

de

arv

Elussündide arv

Võrreldes aga mitmekümnete aastate taguste numbritega on elussündide arv langenud

kordades. Näiteks aastal 1991 sündis Alatskivi vallas kokku 34 last, aastal 2014 oli sünde vaid

9.

Joonis 11: Elussundide arv Alatskivi vallas aastatel 2000 – 2014


2.4 Surmajuhtude arv

Surmajuhtude arv võimaldab hinnata suremust aastate lõikes, andes võimaluse märgata

sekkumist vajavaid suundumusi või muutusi. Surmajuhtude arv on aastate lõikes olnud

samuti üsna kõikuv. Kui vaadata perioodi 2000 – 2006 ja perioodi 2007 – 2014, on juhtumite

arv olnud pigem languses. Vaadeldes eraldi mehi ja naisi, võib kokkuvõtvalt 14 aasta lõikes

öelda, et naiste surmajuhtude arv on olnud väiksem, kuigi kõikumisi aastate lõikes esineb.

Joonis 12: Surmade arv Alatskivi vallas aastatel 2000 – 2014


2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

MEHED 13 24 13 16 20 11 17 19 14 15 12 10 7 11 10

NAISED 15 17 16 19 16 10 16 7 19 12 14 5 7 15 10

KOKKU 28 41 29 35 36 21 33 26 33 27 26 15 14 26 20

0 5

10 15 20 25 30 35 40 45

... s

urm

ade

arv

Surmade arv aastate lõikes

MEHED NAISED KOKKU

17

-20,00

-15,00

-10,00

-5,00

0,00

5,00

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

-9,32

-18,24

-10,09

-15,34 -16,99

-1,99

-8,72

-12,97 -14,58

-10,64 -12,10

0,74

-4,63

-14,83

-8,60

ko

rdaj

a 1

00

0 e

lan

iku

ko

hta

Iibe üldkordaja

Võrreldes suremuskordajaid (e. näitaja 1000 elaniku kohta), on Alatskivi indikaator Eesti

keskmisest mõnevõrra suurem. Aastatel 2011 ja 2012 on surmade arv olnud väiksem, kuid

kahjuks taaskord järgnevatel aastatel tõusnud.

Joonis 13: Suremuskordaja Alatskivi vallas ja Eestis aastatel 2000 – 2014


2.5 Loomuliku iibe kordaja

Loomulik iive näitab piirkonna rahvaarvu muutust kindla ajavahemiku (aasta) jooksul, mis

moodustub sünni- ja surmajuhtude arvu vahena. Loomuliku iibe kordaja on aasta

elussündide ja surmajuhtude arvu vahe 1000 aastakeskmise elaniku kohta.

Alatskivi valla loomulik iive on viimase 14 aasta jooksul olnud negatiivne (va aastal 2011, mil

on näha ka viimase seitsme aasta suurimat sündide arvu). Näitaja on üsna sarnane Eesti

keskmisega (joonis 15), kuid iibe sügavus Alatskivi vallas on aastate lõikes märkimisväärselt

suurem (samas tuleb siin arvestada, et kordaja arvutatakse 1000 elaniku kohta, mis väikeste

arvude puhul võib kõikumisi suurendada).

Joonis 14: Iibe kordaja 1000 elaniku kohta Alatskivi vallas aastatel 2000 – 2014

Allikas: ESA, tabel RV49 ja RV112

17,4

25,8

18,3 22,4 23,5

13,9

22,1 17,7

22,9 19,1 18,5

11,0 10,8

20,3 15,6

13,2 13,3 13,3 13,2 13,0 12,8 12,9 13,0 12,5 12,1 11,9 11,5 11,7 11,6 0,0

10,0

20,0

30,0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 ... k

ord

aja

10

00

ela

nik

u

koh

ta

Suremuskordaja

ALATSKIVI Eesti keskmine

18

Joonis 15: Iibe kordaja 1000 elaniku kohta Alatskivi vallas ja Eestis aastatel 2000 – 2014


Järgnevas graafikus on võrreldud Tartu maakonna 1000 – 2500 elanikuga valdade loomulikku

iivet. Negatiivsust on märgata kõikides neist, va Haaslava vallas. Alatskivi valla iibe

negatiivsus on aga võrreldes teiste valdadega suurem, vaid Võnnu valla loomulik iive on

veelgi sügavam.

Joonis 16: Iibe kordaja Tartu maakonna 1000 – 2500 elanikuga valdades aastal 2014


-9,3

-18,2

-10,1

-15,3 -17,0

-2,0

-8,7

-13,0 -14,6

-10,6 -12,1

0,7

-4,6

-14,8

-8,6

-3,8 -4,2 -3,9 -3,7 -2,7 -2,2 -1,8 -1,2 -0,5 -0,2

0,0

-0,4 -1,1 -1,3

0,0

-20,0

-15,0

-10,0

-5,0

0,0

5,0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

IIbe üldkordaja võrdluses Eestiga


-14,00

-12,00

-10,00

-8,00

-6,00

-4,00

-2,00

0,00

2,00

Alatskivi Haaslava Konguta vald

Mäksa vald

Puhja vald Rannu vald

Vara vald Võnnu vald

-8,60

0,99

-0,74 -4,18

-1,35 -1,31

-5,82

-12,16

... v

ahe

10

00

ela

nik

u k

oh

ta

Loomulik iive Tartu maakonna valdades aastal 2014

19

2.6 Demograafiline tööturusurveindeks

Demograafiline tööturusurveindeks on eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5-

14-aastased) ja sealt vanuse tõttu potentsiaalselt lahkuvate inimeste (55-64-aastased) suhe.

Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt

vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Näitaja võimaldab omavalitsusel arendada

vastavaid strateegilisi suundi, kavandada erinevaid programme olukorra tasakaalustamiseks.

Kui demograafilise tööturusurve indeks on suurem kui 1, võib prognoosida tööjõu pakkumise

suurenemist. Ja vastupidi: 1-st väiksem indeks prognoosib tööjõupuuduse tekkimise

võimalust. Indeks on loomulikult mõneti ebatäpne, sest tööjõu pakkumist mõjutab ka

piirkonnast välja- ja sisseränne, mida on keeruline prognoosida (Eesti Statistikaameti

andmebaasi rahvaarvu andmed on statistiliselt seda arvestanud). Näitaja võimaldab

omavalitsusel arendada vastavaid strateegilisi suundi, kavandada erinevaid programme

olukorra tasakaalustamiseks.

Alatskivi valla demograafiline tööturusurveindeks on alates 2003. aastast olnud languses

ning aastal 2008 langenud esmakordselt alla ühe. Seega prognoosib hetkel antud indikaator

vallas tööjõupuuduse teket. Tööturule siseneb vähem noori, kui sealt vanuse tõttu

potentsiaalselt lahkub.

Joonis 17: Demograafiline tööturusurveindeks Alatskivi vallas aastatel 2000 – 2015


Joonisel 18 on välja toodu Tartu maakonna ja valdade demograafiline tööturusurveindeks.

Võrreldes teiste valdadega, jääb Alatskivi valla näitaja maha mitmetest valdadest, veel

madalam indeks on vaid viies maakonna omavalitsuses.

1,24 1,26 1,34 1,35

1,18 1,12 1,09 1,05

0,89 0,86 0,84 0,81 0,83 0,79 0,75 0,76

0,00

0,50

1,00

1,50

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

ind

eksi

sko

or

Demograafiline tööturusurveindeks

20

1,76

0,95

1,08

0,83

1,48

0,84

0,76

0,79

0,5

0

1,11

0,8

0,32

1,52

0,96

0,99

1,03

0,76

0,33

0,94

1,02

0,81

0 0,5 1 1,5 2

ÜLENURME VALD

VÕNNU VALD

VARA VALD

TÄHTVERE VALD

TARTU VALD

RÕNGU VALD

RANNU VALD

PUHJA VALD

PEIPSIÄÄRE VALD

PIIRISAARE VALD

NÕO VALD

MÄKSA VALD

MEEKSI VALD

LUUNJA VALD

LAEVA VALD

KONGUTA VALD

HAASLAVA VALD

ALATSKIVI VALD

KALLASTE LINN

ELVA LINN

TARTU LINN

KOGU EESTI

Demograafiline tööturusurveindeks Tartu maakonna valdades 1. jaanuar 2015 seisuga

Joonis 18: Demograafiline tööturusurveindeks Tartu maakonna valdades aastal 2015


2.7 Rahvastiku rahvuslik jaotus

Rahvus võib oluliselt mõjutada indiviidi võimalusi heale tervisele ja/või põhjustada

ebavõrdsust elanike tervises. Antud indikaator aitab kavandada ja planeerida tegevusi (sh.

terviseteenuseid), arvestades kultuurilist eripära, keeleoskust ja sotsiaalset integreeritust.

Alatskivi valla rahvaarvust moodustab kõige enam eestlased. Kõige rohkem teisest rahvusest

elanikke on venelasi, kes moodustavad 2015. aasta 1. jaanuari (rahvastikuregistri andmetel

21

põhinevalt) seisuga 17,6% valla rahvastikust. Neile järgnevad ukrainlased, kes moodustavad

1,5% rahvastikust.

Tabel 2

Rahvastiku rahvuslik jaotus Alatskivi vallas 2010-2015

2010 2011 2012 2013 2014 2015

Aserbaidžaan 1 1 1 1 1 1

Eestlane 966 976 964 969 951 949

Karjalane 1 1 1 1 1 1

Lätlane 3 3 3 3 3 4

Mustlane 1

Poolakas 1 1

Sakslane 3 3 3 2 2 2

Soomlane 5 5 6 5 5 4

Ukrainlane 21 20 18 19 20 20

Valgevenelane 1 2 2 2 2 2

Venelane 259 255 257 249 240 240

Taanlane 1 1 1

Inglane 1

Andmed

puuduvad

130 137 131 129 124 127

Kokku 1392 1404 1386 1381 1350 1352

Allikas: Rahvastikuregister

Eesti keelt mitte-kõnelevate elanike integreerimine kogukonda:

Alatskivi keskkool pakub eesti keele tugiõpet vene keele kodukeelega õpilastele.

Alatskivi lasteaias on õppekavades eraldi eesti keele ainekava vene keele kodukeelega

lastele. Kuid praktika näitab, et kõige paremini arenevad lapsed igapäevases

keelekeskkonnas.


22

2.8 Ränne

Kõige mõistlikum on valla rännet analüüsides vaadata nii sisserännanute kui ka

väljarännanute arvu aastas (nii välisriigis kui Eesti siseselt kokku) ning samuti analüüsida

rändesaldo kordaja muutust. Rändesaldo näitab piirkonna rahvaarvu muutust sisse- ja

väljarände tagajärjel kindla ajavahemiku (aasta) jooksul ehk rändesaldo kordaja on sisse- ja

väljarännanute vahe 1000 elaniku kohta.

Vaadeldes sisserännanute ja väljarännanute arve, on aastate lõikes näitaja olnud muutlik,

kord väljarännanute arv suurem, kord sisserännanute arv suurem. Alates 2000. aastast kuni

2014. aastani on Alatskivi vallast välja rännanud kokku ligikaudu 663 inimest ning sisse

rännanud 674 inimest.

Joonis 19: Elanike ränne Alatskivi vallas aastatel 2000 - 2014

Allikas: ESA, tabel RVR01

Kui aga võrrelda rändesaldo üldkordajat Eestiga, on Alatskivi valla näitajad positiivsemad.

Mitmetel aastatel on üldkordaja olnud Alatskivil positiivne, Eesti keskmine on aga jäänud igal

aastal pigem negatiivseks.

Joonis 20: Rändesaldo üldkordaja Alatskivil ja Eestis aastatel 2000 - 2014


2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Sisserännanute arv 28 59 82 43 50 32 42 29 38 47 72 32 46 29 45

Väljarännanute arv 22 36 49 81 38 56 37 47 51 45 51 56 44 31 19

0

50

100

Elanike ränne

Sisserännanute arv Väljarännanute arv

3,7 14,4 20,9

-23,9

7,8

-15,8

3,3

-12,2 -9,0

1,4 15,1

-16,9

1,5

-1,5

20,5

-1,2 -1,4 -1,1 -1,5 -1,3 -2,3 -2,4 -0,5 -0,5 -0,6 -1,9 -1,9 -2,8 -2,0

-30,0

-20,0

-10,0

0,0

10,0

20,0

30,0

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... v

ahe

kord

aja

10

00

ela

nik

u

koh

ta

Rändesaldo üldkordaja


23

Joonisel 21 on välja toodud Alatskivi vallast välismaale välja rännanud inimeste arv aastate

lõikes. On näha, et suurem väljaränne on toimunud 2005. aastal ning samuti ka 2011. aastal.

Joonis 21: Välismaale lahkujate arv Alatskivi vallas aastatel 2000 – 2014


2.9 Rahvastiku terviseseisund

2.9.1 Suremuskordaja vereringeelundite haigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse ja välispõhjustesse

Joonisel 22 on välja toodud kolm surmapõhjust - pahaloomulistesse kasvajatesse,

vereringeelundite haigustesse ja välispõhjustesse (viimase alla kuuluvad sõidukiõnnetused,

juhuslikud mürgitused, alkoholimürgitus, enesetapp ja rünne, põletused ja tuleõnnetused,

uppumine, lämbumine, kukkumised, hammustused, elektri- ja kiirguskahjustused jne). Kõige

suurem on arv vereringeelundite suremuse juures ning see on sarnane ka kogu Eestile ning

teistele maakodadele ja valdadele. Vereringeelundite haigused on ka kogu Euroopas kõige

sagedasemaks surma põhjuseks. Teisel kohal kolmest põhjusest on surmad

pahaloomulistesse kasvajatesse. Nende juhtumite arv on aga mõningal määral näitamas

langustendentsi.

0 0 1 1

0

10

1

3 4

2 3

8

3

5

2

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... v

älja

rän

nan

ute

arv

Välismaale lahkujate arv

24

Joonis 22: Surmad pahaloomulistesse kasvajatesse, vereringeelundite haigustesse ja

välispõhjustesse.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi Tervisestatistika andmebaas, tabel SD30

2.9.2 Nakkushaigustesse haigestumus

Nakkushaigustesse haigestumine on vallas vähenenud. Samas on muutunud ka

vaktsineerimine aktiivsemaks. Viimastel aastatel on vähenenud puukborrelioosi ja -

entsefaliiti haigestumine, sest inimesed on vaktsineeritud ja teadlikumad.

Allikas: Perearst

0

5

10

15

20

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

10 7 8 7

5 3 2 3

6

15

10

19

15 16

8

12 15

11

3 4 5 4 2

0 1 3

0

Surmad pahaloomulistesse kasvajatesse, vereringeelundite haigustesse ja välispõhjustesse

Surmad pahaloomulistesse kasvajatesse

Surmad vereringeelundite haigustesse

Surmad välispõhjustesse (õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad)

25

3. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED

3.1 Majanduslikult aktiivsed üksused/ ettevõtted

Majanduslikult aktiivsete üksuste/ ettevõtete all peetakse silmas statistilisse profiili

kuuluvaid ettevõtteid. Statistiline profiil on majanduslikult aktiivsete üksuste (äriühingute,

füüsilisest isikust ettevõtjate, asutuste, mittetulundusühingute) kogum, mis moodustatakse

majandusüksuste statistilise registri andmete põhjal.

Näitaja kirjeldab potentsiaalseid töökohti kogukonnas. Ettevõtete arvu kasv näitab, et

omavalitsuses on ettevõtluse arenguks piisavalt perspektiivi. Ettevõtte suuruse alusel saab

vaadata, kuivõrd on piirkonnas ettevõtlikke inimesi, kes eelistavad ise olla ettevõtjad (suur

arv väikese töötajate arvuga ettevõtteid) või eelistavad piirkonna inimesed olla

palgatöötajad (väike arv suure töötajate arvuga ettevõtteid).

Alatskivi vallas tegutsevad kahte tüüpi ettevõtted – mikroettevõtted (alla 10ne töötajaga)

ning väikeettevõtted (10 – 49 töötajaga). Kõige enam on registreeritud valda just

mikroettevõtteid, mis annab märku elanike ettevõtlikkusest ning soovist olla ise ettevõtjad.

Mikroettevõtete arv on aastate jooksul kasvanud (va aastal 2014, mil vähenes võrreldes

eelneva aastaga 3 ettevõtte võrra). Väikeettevõtete arv on olnud kõige suurem 2011. aastal,

kuid langes kohe järgneval aastal 3me ettevõtteni ning on püsinud sama arvu juures ka

järgnevad aastad.

Joonis 23: Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted Alatskivi vallas aastatel 2004 - 2014

Allikas: ESA, tabel ER32

36

47 45 47 39

47

66 63 69 72 69

3 3 3 2 2 2 4 6 3 3 3

0

20

40

60

80

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... e

ttev

õte

te a

rv

Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted

< 10 töötajat 10-49 töötajat

26

3.2 Töötus

Töökoha olemasolu ning selle puudus on väga oluline tervisemõjur, mida on oluline valla

terviseprofiilis kajastada ja analüüsida.

Töötud on 15-74-aastased isikud, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

a) on uuringunädalal tööta;

b) on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul pärast uuringunädalat) alustama

tööd palgatöötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana;

c) otsib aktiivselt tööd, st on teinud viimase nelja nädala jooksul enne uuringunädala

lõppu konkreetseid samme töö leidmiseks kas palgatöötaja või füüsilisest isikust

ettevõtjana või on leidnud töökoha, kuhu asub tööle kolme kuu jooksul (allikas:

stat.ee)

Joonisel 24 on välja toodud Alatskivi valla töötute arv (aastakeskmine arv) ning osakaal kogu

elanikkonnast. Kõige suurem töötute arv on olnud majanduslangusele järgnevatel aastatel

2009 – 2011 ning on peale seda õnneks ka langenud. Siiski ei ole veel saavutatud

majanduslangusele eelnenud taset. Aastal 2014 oli aastakeskmine töötute arv veidi üle 21

elaniku, mis moodustab 1,67% elanikkonnast.

Joonis 24: Töötute arv ning osakaal Alatskivi valla elanikest aastatel 2003 - 2014

Allikas: Eesti Töötukassa,

https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/tootud-kohalikes-omavalitsustes

Järgneval joonisel 25 on aga võrreldud Tartu maakonna valdade töötute osakaalu.

Võrdlusesse on võetud vallad, kus elanike arv jääb 1000 ja 2500 vahele. Võrreldes sarnase

suurustega valdadega, on Alatskivi valla määr pigem väike. Väiksem töötute osakaal on veel

Konguta ja Rannu vallas, teistes aga suurem.

16,92 16,67 27,5

14,17 11,67 11,08

44 49,25 50,17

26,58 23,08 21,33

1,08 1,09 1,82 0,95 0,8 0,77 3,12 3,5 3,69 2,05 1,8 1,67

0

20

40

60

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... a

asta

kesk

min

e tö

ötu

te a

rv

Töötus

Töötute aastakeskmine arv % elanikkonnast


27

Joonis 25: Töötute osakaal Tartu maakonna 1000 – 2500 elanikega valdades aastal 2014

Allikas: Eesti Töötukassa,


3.3 Keskmine brutotulu

Antud näitaja on kohalikus omavalitsuses elavate inimeste brutotulu kuus brutotulu saajate

kohta. Indikaator näitab vallas elavate töötavate inimeste jõukust. Koos brutotulu saajate

osakaaluga saame kirjeldada kohaliku omavalitsuse suhtelist jõukust, mis määrab kohaliku

eelarve omatulude mahtu elaniku kohta.

Sarnaselt Eesti keskmise näitajaga, on ka Alatskivi keskmine brutotulu olnud aastate lõikes

kasvamas. Siiski jääb summa Eesti keskmisele alla 125,3 euro võrra.

Joonis 26: Keskmine brutotulu Alatskivi vallas ja Eestis aastatel 2003 – 2014

Allikas: ESA, tabel ST005

1,67 2,05

1,15

1,71 1,96

1,51

2,24 2,08

0

0,5

1

1,5

2

2,5

Alatskivi Haaslava Konguta vald Mäksa vald Puhja vald Rannu vald Vara vald Võnnu vald

... %

ela

nik

kon

nas

t Töötute osakaal Tartu maakonna valdades (1000 -

2500 elanikuga) aastal 2014

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

ALATSKIVI 339,05 361,87 413,7 477,74 590,74 684,37 673,25 685,64 696,5 735,4 771,15 828,7

Eesti keskmine 407,3 443,1 501,8 582,1 704,8 805,6 770,6 766,8 797,7 844,4 900,1 954,0

0

200

400

600

800

1000

1200

... e

uro

t

Keskmine brutotulu



28

0 200 400 600 800 1000 1200

KOGU EESTI

TARTU MK

ELVA LINN

KALLASTE LINN

ALATSKIVI VALD

HAASLAVA VALD

KAMBJA VALD

KONGUTA VALD

LAEVA VALD

LUUNJA VALD

MEEKSI VALD

MÄKSA VALD

NÕO VALD

PEIPSIÄÄRE VALD

PIIRISAARE VALD

PUHJA VALD

RANNU VALD

RÕNGU VALD

TARTU VALD

TÄHTVERE VALD

VARA VALD

VÕNNU VALD

ÜLENURME VALD

954,02

954,88

947,43

642

828,7

914,7

900,99

879,97

860,52

954,76

805,4

855,92

915,42

675,89

631,76

847,19

881,25

845,26

958,64

963,5

882,09

769,96

1 066,20

Keskmine brutotulu aastal 2014 Tartu maakonnas ja

valdades

Soo lõikes on meeste tulu olnud suurem kui naiste brutotulu ning selline tendents on

sarnane kogu Eestile. Aastate jooksul on aga ka summa erinevus isegi veelgi suurenenud.

Joonis 27: Keskmine brutotulu soo lõikes Alatskivi vallas aastatel 2003 – 2014


Järgneval joonisel 28 on

võrreldud Tartu maakonna

valdade ja maakonna keskmist

brutotulu aastal 2014. Võrreldes

teiste valdadega jääb Alatskivi

näitaja pigem tahapoole.

Väiksema brutotuluga valdasid

on veel 5. Ülejäänud valdades on

elanike keskmine brutotulu

suurem Alatskivil elavate

inimeste omast.

Joonis 28: Keskmine brutotulu

aastal 2014 Tartu maakonnas ja

valdades


381,74 398,87 482,21

551,81 686,54

788,22 743,48 782,47 798,48 861,71 900,22 965,52

293,03 318,98 340,33 396 483,49

575,33 601,73 585,28 588,47 595,07 637,4 689,11

0

200

400

600

800

1000

1200

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... e

uro

t

Keskmine brutotulu soo lõikes

Mehed, EUR Naised, EUR

29

3.4 Ülalpeetavate määr

Ülalpeetavate määr on mittetööealiste ehk kuni 14-aastaste ja üle 65-aastaste elanike arv

100 tööealise (15-64-aastased) elaniku kohta. Näitaja iseloomustab rahvastiku

vanuskoosseisu. See on oluline eelarvepoliitika seisukohalt, sest eelarve tulude pool sõltub

hõivest, kuid haridus-, tervishoiu- ja pensionikulud laste ja eakate inimeste arvust.

Sisuliselt näitab see indikaator, mitu mittetööeas inimest tuleb 100 tööealise inimese kohta

ehk mitut inimest peab ülal pidama 100 tööealist inimest. Kui ülalpeetavate määr on 50,

tähendab see, et 100 tööealise elaniku kohta on 50 ülalpeetavat, st iga kahe tööealise

elaniku kohta üks ülalpeetav. Mida väiksem on see suhe, seda väiksem on koormus

töötajatel.

Joonisel 29 on välja toodud Eesti ja Alatskivi valla ülalpeetavate määr aastate lõikes. On

näha, et Alatskivi näitaja on Eesti keskmisest kõrgem, ehk Alatskivi valla elanikel on suurem

koormus kui Eesti keskmistel töötajatel. Aastal 2014 oli Alatskivi valla 100 tööealise elaniku

kohta 70,4 ülalpeetavat. Eesti keskmine on aga 49,9. 1. jaanuar 2015. aasta seisuga on määr

veidi langenud, täpsemalt 69,1le.

Joonis 29: Ülalpeetavate määr Alatskivi vallas ja Eestis aastatel 2000 – 2014


Joonisel 30 on aga võrreldud Tartu maakonna valdasid ning sealset ülalpeetavate määra.

Alatskivi valla määr on kogu Tartu maakonnas üks kõrgemaid. Suurem koormus tööealistel

elanikel on vaid Peipsiääre vallas.

80,3 80,4 79,9 79,7 75,4 73,8 73,2 71,3 65,6 63,3 61,4 59,1

72,5 71,4 70,4

49,7 49,1 48,6 48,1 47,6 47,2 46,9 47,4 47,5 47,7 48,1 48,5 49,4 50,9 49,9

0

20

40

60

80

100

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... m

äär

Ülalpeetavate määr


30

0 20 40 60 80

KOGU EESTI

TARTU MK

ELVA LINN

KALLASTE LINN

ALATSKIVI VALD

HAASLAVA VALD

KAMBJA VALD

KONGUTA VALD

LAEVA VALD

LUUNJA VALD

MEEKSI VALD

MÄKSA VALD

NÕO VALD

PEIPSIÄÄRE VALD

PIIRISAARE VALD

PUHJA VALD

RANNU VALD

RÕNGU VALD

TARTU VALD

TÄHTVERE VALD

VARA VALD

VÕNNU VALD

ÜLENURME VALD

51,9

50,2

62,9

57,8

70,4

49,7

56

51,9

59,4

46,6

61

53,5

56,7

73,7

62,5

57,5

60,8

62,7

51

45,8

55,6

58,4

49,7

Ülalpeetavate määr Tartu maakonnas ja kohalikes omavalitsustes aastal 2014

Joonis 30: Ülalpeetavate määr Tartu maakonnas ja kohalikes omavalitsustes aastal 2014


31

3.5 Ravikindlustusega kaetud

Näitaja kirjeldab ravikindlustusega katmata elanike osakaalu. Indikaator võimaldab

planeerida vajalikke sotsiaal- , tervishoiu- ja muid teenuseid.

Alatskivi valla ravikindlustusega kaetud elanike protsent on jäänud viimase viie aasta jooksul

veidi alla 90%. Peale 2010. aastat on olnud langus, kuid viimasel kahel aastal on indikaator

näidanud pigem tõusu ning jõudnud taaskord pea 90%ni.

Joonis 31: Ravikindlustusega kaetute osakaal Alatskivi valla elanikkonnast (2010 – 2015)

Allikas: Rahvastikuregister; Eesti Haigekassa statistika

3.6 Puuetega laste ja täiskasvanute arv

Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus

või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega

tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puude raskusastmeid on kolm:

sügav, raske ja keskmine puue.

Puuetega laste arv Alatskivi vallas on olnud aastate lõikes üsna kõikuv kuid siiski viimasel

neljal aastal näidanud pigem vähenemist.

91,8

89,6 88,7

87,8 88,2 89,1

84

86

88

90

92

94

2010 2011 2012 2013 2014 2015

Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikust (%)

32

Joonis 32 : Puuetega laste arv Alatskivi vallas aastatel 2005 – 2015

Allikas: KOV

Puuetega täiskasvanute arv on samuti aastate lõikes langenud ning seda üsna

märkimisväärselt. Indikaator näitab ühtlast ning stabiilset langust igal aasta. Kümne aastaga

on vähenenud puuetega täiskasvanute arv 158 inimese võrra (474lt 316ni).

Joonis 33: Puuetega täiskasvanute arv Alatskivi vallas aastatel 2005 – 2015

Allikas: KOV

16 13 12 12 12 14 12 12 10 9 9

6

6 5 5 7

9

7 8 8 9 8

0

0 0 0

0

0

0 0 0 0 0

0

5

10

15

20

25

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Puuetega laste arv

Kerge puue Raske puue Sügav puue

111 101 102 100 107 116 109 99 94 94 90

254 246 236 225 210 203 202 199 193 187 178

109 97 87 82 73 76 69 70 64 55 48

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Puuetega täiskasvanute arv

Kerge puue Raske puue Sügav puue

33

3.7 Välja makstud toimetulekutoetused ühe elaniku kohta

Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajale, mida maksab kohalik omavalitsus.

Hõlmab toimetulekupiiri tagamise toetust ja lisatoetust. Toimetulekupiiriks nimetatakse

summat, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Indikaator

on oluline profiilis kajastada, kuna vaesus on oluline terviserisk. Näitaja annab ülevaate

vaesusriskis elavate inimeste hulgast ja toimetuleku toetuse vajaduse ulatusest.

Alatskivi valla väljamakstud toimetulekutoetused on madalamad Eesti keskmisest. Aastatel

2005 – 2008 olid need Eesti keskmisega üsna sarnased, kuid peale majanduslangust on

erinevus kasvanud märkimisväärselt.

Joonis 34: Välja makstud toimetulekutoetused Alatskivi vallas ja Eestis aastatel 2000 – 2014

Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas, SK42

Järgneval graafikul on võrreldud välja makstud toimetulekutoetusi ja makstud toetusi

toimetulekupiiri tagamiseks. Väljamakstud toimetulekutoetused on olnud suuremad piiri

tagamisest aastatel 2005 – 2008, kuid on nüüdseks jäänud üsna sarnasele maksele.

Joonis 35: välja makstud toimetulekutoetused koos välja makstud toimetulekutoetustega

toimetulekupiiri tagamiseks Alatskivi vallas aastatel 2000 – 2014. Allikas: ESA, tabel SK42

7,73 9,4

3,64

7,99 7,03

10,29 8,24

9,97

2,81 4,79 5,69

9,06

4,36 5,32 7,31

14,0 16,6 16,4 15,3

11,1 12,0 9,1

6,5 5,8

9,1

15,6 18,1

16,0 14,3 13,58

0

5

10

15

20

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Välja makstud toimetulekutoetused


7,73 9,4 3,64

7,99 7,03 10,29 8,24 9,97

2,81 4,79 5,69 9,06

4,36 5,32 7,31

7,73 9,4

3,64

7,99 7,03 9,46

7,35 5,11

1,92

4,79 5,69

9,06

4,36 5,32 6,95

0

5

10

15

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... e

uro

t el

anik

u k

oh

ta

Toimetulekutoetused

Välja makstud toimetulekutoetused

Välja makstud toimetulekutoetused toimetulekupiiri tagamiseks

34

3.8 Sotsiaaltoetused

Järgnevas peatükis vaadeldakse erinevaid rahalisi toetusi, mida kohalik omavalitsus maksab

omal algatusel.

Alatskivi valla eelarvest ühekordsete toetuste maksmise kord:

Eakate sünnipäevatoetust makstakse kõigile 75-, 80-, 85- ja üle 90 aastastele

sünnipäevaks vallavalitsuse korralduse alusel. Toetust ei maksta nendele eakatele,

kelle eest maksab vald hooldekodukulusid.

Matuse korraldamise toetus makstakse avaldajale või sugulasele vallavanema

käskkirja alusel isiku surma korral, kelle elukoht rahvastikuregistris oli Alatskivi vald.

Maamaksutoetust makstakse vallavalitsuse korralduse alusel represseeritutele või

represseritutega võrdsustatud isikuteavalduse alusel, millele on lisatud

maksedokumendid ja represseeritu tunnistuse koopia. Avaldused vaadatakse läbi

kahel korral aastas.

Jõulutoetus antakse kätte jõulupakkidena kuni 4. klassi lastele (kaasa arvatud), kelle

elukoht rahvastikuregistris on Alatskivi vald.

Kooliminekutoetus eraldatakse kingitusena kõigile 1. klassi astuvatele lastele, kelle

elukoht rahvastikuregistris on Alatskivi vald.

Medaliga keskkooli lõpetaja toetus makstakse kooli direktori ettepanekul

vallavanema käskkirja alusel Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkooli medaliga lõpetajale

(lõpetajatele), kelle elukoht rahvastikuregistris on Alatskivi vald.

Sünnitoetus on lisaks riiklikele peretoetustele makstav kolmeosaline täiendav

lapsetoetus Alatskivi vallas.

Sissetulekute alusel makstavad toetused:

Toetus raske majandusliku olukorra puhul makstakse üks kord aastas

toimetulekuraskustesse sattunud isikule või perekonnale, kui perekonna iga liikme

kohta jääb pärast perekonna kõigist sissetulekutest (palk, riiklikud pensionid ja

toetused, elatisraha) sotsiaalhoolekandeseaduses põhjendatud eluasemekulude

mahaarvamist kuus kasutada summa, mis jääb alla 2,5-kordsest riiklikult kehtivast

toimetulekupiirist.

35

Toetus küttepuude ostmiseks makstakse üks kord aastas küttematerjali

muretsemiseks toimetulekuraskustes üksi elavale üksikvanurile, töövõimetus-

pensionärile või puudega isikule, kes ei oma metsa. Üldjuhul on toetuse määramise

aluseks vastav ostutšekk või ostu – müügileping. Toetust kütte muretsemiseks võib

erandkorras määrata kriisiolukorda sattunud isikule või perekonnale.

Paljulapseliste perede lasteaia toidupäeva toetus. Lapsevanema avalduse alusel

hüvitatakse lasteaia toidupäeva maksumusest 75% kui avaldajal puudub võlgnevus

vallavalitsuse ees ja 1) lasteaias käib ühest perest 3 või enam last; 2) üldharidus- või

kutsekoolis ja lasteaias käib ühest perest 3 või enam last.

Koolilõunatoetust makstakse lapsevanema avalduse alusel Alatskivi või Kallaste

Keskkoolis õppivale õpilasele, kui õpilane ei saa riiklikku koolitoidutoetust. Avalduse

võib samuti esitada klassijuhataja, hooldaja või eestkostja.

Erakorralist toetust makstakse lapsevanema avalduse alusel isikule või perekonnale,

kes on ajutiselt sattunud kriisiolukorda õnnetusjuhtumi, tulekahju, kuriteo, omaste

surma vms tagajärjel. Sotsiaalabi suurus sõltub konkreetsest juhtumist, vajadusest ja

võimalustest.

Toetust lastekodulastele makstakse Alatskivi Vallavalitsuse poolt asenduskodu-

teenusele suunatud laste ülalpidamiskulude katteks. Toetust makstakse arve alusel

asenduskoduteenuse osutajale juhul, kui seda ei ole võimalik katta teistest riiklikest

allikatest.

Toetus kutse- või kõrgkooli esmakursuslasele makstakse toimetulekuraskustes

olevate perede lastele, kes alustavad õpinguid kutse- või kõrgkoolis. Toetust on

võimalik taotleda esimesel õppeaastal kooli tõendi või EHIS alusel.

Toetust prillide ostmiseks makstakse toimetulekuraskustes olevate perekondade

lastele, erandjuhtudel teistele riskigruppidele, üldjuhul kuni 50% prilliklaaside

(läätsede) maksumusest ostutšeki alusel.

Lastelaagrites osalejate toetust võib maksta madala sissetulekuga perede laste

laagrituusikute maksumuse osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks.

Toetus ravikindlustusega hõivamata isikute ravikulude katteks

1) Toetust makstakse ravikindlustamata isikule retseptiravimite, ravikulude või

puudeastme taotlemise kulutuste kompenseerimiseks avalduse alusel, millele on

36

lisatud kuludokumendid või perearstipoolne taotlus garantiikirja saamiseks.

2) Garantiikirja alusel ravikindlustuseta isikule osutatud raviteenuse eest esitatud

kulude arved kinnitab vallavanem ning määratud summa kannab vallavalitsuse

raamatupidamine teenindanud meditsiiniasutuse arvele.

Koolitoetust makstakse majanduslikes raskustes olevatele peredele

üldhariduskoolides käivate laste koolitarvete, riiete, jalanõude ja muu hädavajaliku

ostmiseks. Toetuse suuruse määrab vallavalitsus.

Riiklikud toetused:

Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik oma-

valitsus. Toimetulekupiiriks nimetatakse summat, mis on vajalik minimaalseks

igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul.

Allikas: http://www.alatskivi.ee/sotsiaaltoetused

3.9 Paikkonnas pakutavad sotsiaalteenused

Alatskivi valla keskuses on olemas kõik sotsiaalse infrastruktuuri objektid: kool, lasteaed,

huvikool, raamatukogud, noortekeskus, päästeteenistus, perearst, hambaarst, apteek,

postkontor, avalik internetipunkt, kauplused ja juuksur. Neid tuleb kindlasti säilitada.

Teenuste kättesaadavus külades ei ole võrdväärne keskasulaga eelkõige puuduliku

bussiühenduse tõttu. Probleemne on bussiühendus ka Tartuga ebasobivate sõidugraafikute

ja marsruutide ning aeglase bussiliikluse tõttu.

Alatskivi valla sotsiaalhoolekanne toimib hästi. Samas tuleb sotsiaalhoolekande teenuste

kättesaadavust ja mahtu suurendada, sest elanikkond vananeb.

Renoveeritud Peipsiveere Hooldusravikeskus on vajalik asutus, mille abil saab piirkonnas

välja kujundada kogu tervishoiu ja sotsiaaltöö keskuse, mida etapiviisiliselt edasi arendada.

Selleks on olemas vajalik maa-ala, kuhu mahub ehitada juurdeehitisi, kõrval asuvaid hooneid,

kui rajatisi õuealale. Suutlikkus ja tahe on selleks ka olemas. Hooldusravikeskus majandab

ennast edukalt ära.

Toimetulekuraskustega perede ja erivajadustega inimeste märkamine ning sotsiaalne

abistamine on Alatskivi valla pidev hool ja kohustus ja toimib hästi.

37

Rohkem tegelemist vajavad töötud, et nad suudaksid tööturule tagasi tulla. Omakorda sõltub

see ettevõtluse vajadustest ja võimalustest. Viimasel ajal on töötute arv väike.

Allikas: Alatskivi valla arengukava 2020

Sotsiaalnõustamine. Sotsiaalnõustamine on suunatud isikule või tema lähedastele, kelle

iseseisev toimetulek on psühholoogiliste, sotsiaalsete või majanduslike tegurite tagajärjel

häirunud. Teenuse sihtrühmaks on isik, kes vajab abi oma toimetuleku ning heaolu

kindlustamiseks argielus. Sotsiaalnõustamise eesmärgiks on inimese iseseisva

psühhosotsiaalse toimetulekuvõime kujundamine või taastamine. Otsese nõustamise kaudu

aitab sotsiaaltöötaja kliendil mõista oma olukorda, jõuda otsusele ja leida vajalikke ressursse.

Ta teavitab klienti tema õigustest ja ühiskonna võimalustest ning vahendab või korraldab

sotsiaaltoetusi, -teenuseid ja abi. Sotsiaalnõustamise käigus nõustatakse isikut elukoha

leidmisel, dokumentide vormistamisel, erinevate ametkondadega suhtlemisel, töö ja

õppimisvõimaluste ning vabaaja tegevuste leidmisel. Täpsem info Alatskivi valla

sotsiaalnõunikult.

Koduteenuseid on õigus saada rahvastikuregistri andmetel Alatskivi vallas elavatel ja

igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel abivajavatel isikutel:

1. kellel üldjuhul puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad ja kelle enda materiaalsed

võimalused ei ole piisavad iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse

kindlustamiseks;

2. kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kuid kelle enda ja tema seadusjärgsete

ülalpidajate materiaalsed võimalused ei ole piisavad isiku iseseisvaks toimetulekuks ja

vajaliku hoolduse kindlustamiseks;

3. kelle seadusjärgsed ülalpidajad ei ole suutelised isikule hooldust tagama või nad ei

saa abivajajat hooldada töötamise, haigestumise või mõne muu mõjuva põhjuse

tõttu;

4. kelle seadusjärgsete ülalpidajatega pole võimalik kontakti saada.

Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmiseks või laenutamiseks väljastab Alatskivi

Vallavalitsus vastavalt Sotsiaalministri 14. detsembri 2000. aasta määrus nr 79 "Tehniliste

https://www.riigiteataja.ee/akt/129032011025?leiaKehtiv

https://www.riigiteataja.ee/akt/129032011025?leiaKehtiv

38

abivahendi taotlemise ja soodustustingimustel eraldamise tingimused ja kord" valla

kodanikule isikliku abivahendi kaardi.

Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist ja laenutamist võivad taotleda:

lapsevanemad või eestkostja lapsele;

tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude

puhul alates 30 db) või on määratud puude raskusaste;

insuliini süstivad diabeetikud glükomeetrite ostmiseks;

vanaduspensioniealised isikud, kellel abivahend võimaldab parandada toimetulekut.

Sotsiaaltöötaja tutvustab taotlejale abivahendi saamise võimalusi.

Allikas: http://www.alatskivi.ee/sotsiaalteenused

3.10 Kogukonna motivaatorid

Kogukonna motivaatoriteks on kohaliku omavalitsuse poolne tunnustus ning erinevad

väljaantavad auhinnad (Kaunis kodu, Parim sportlane jne). Indikaator võimaldab hinnata

kohaliku omavalitsuse tähelepanu inimeste aktiveerimisele ja motiveerimisele.

Kõrgeimaks tunnustuseks Alatskivi vallas on valla teenetemärk, mida antakse Eesti

Vabariigi kodanikele või välismaalastele Alatskivi vallale osutatud eriliste teenete eest.

Kõrgeks tunnustuseks on ka keraamiline valla vapitaldrik, mille andmise otsustab

vallavalitsus.

Allasutuste töötajaid, ettevõtjaid ja kogukonna eestvedajaid tunnustatakse volikogu

esimehe või vallavanema tänukirjaga.

Igal aastal kuulutab spordiklubi Juku välja aasta naissportlase, aasta meessportlase ja

aasta võistkonna. Tunnustatakse ka treenereid ja toetajaid.

Iga-aastaseks tunnustuseks ja tänuks on ka aasta õpetaja valimine.

Alatskivi keskkoolis toimub õppeaasta lõpus õpilasesinduse eestvedamiel aasta

õpilase valimine.

Kogukonna häid ettevõtmisi ja saavutusi esitatakse ka maakondlikele konkurssidele

(nt kultuuripärl, kaunis kodu, aasta ema).


39

3.11 Kultuurielus osalemise ja tarbimise võimalus

Elanike võimalus osaleda ja saada osa paikkonna erinevatest kultuuriväljunditest (kino,

teater, sport, muuseumid, raamatukogud jne). Indikaator näitab inimeste võimalust saada

osa paikkonna erinevate kultuuriasutuste tööst, annab ülevaate vaba aja kultuurse ja sisuka

veetmise võimalustest.

Alatskivi vald on kultuuriliselt rikas paik. Olemas on ajalooline, kultuurilooline,

arhitektuuriline ja kohapärimuslik (Kalevipoeg) ressurss. Kultuuri mitmekesistamisele aitavad

kaasa isetegevuskollektiivid, seltsid, keskkool, huvikool, muuseumid ja raamatukogud.

Alatskivil tegutseb Alatskivi Kunstide kool, mille eesmärgiks on muusika–, kunsti- ja

tantsuhariduse andmine õpilaskonnale, arvestades Alatskivi valla võimalusi. Aktiivselt

tegutseb Alatskivi Keskraamatukogu. Alatskivi vallas asub ka Liivi Muuseum ning Alatskivi

loss, kus tegutsevad mitmed käsitöö ning huviringid, toimuvad teemapäevad ning sagedased

etendused.

Alatskivi vallas on mitmeid aktiivseid ühendusi ja seltse, kes soovivad lisaks oma seltsi

tegevusele ka kogukonna tegevustes ja otsustusprotsessides kaasa lüüa.

Alatskivi Kogukonna Arenguselts (AKAS) on Alatskivi kogukonna poolt loodud MTÜ,

mille eesmärgiks on kaasa aidata Alatskivi piirkonna igakülgsele arengule. 2014. aasta

peaeesmärgiks võttis AKAS Alatskivi keskkooli gümnaasiumiosa säilitamise.

Viimased projektid: turismialane ettevõtlusõpe Alatskivi keskkoolis (Peipsiveere

programm toetas Alatskivi Kogukonna Arenguseltsi algatust siduda meie

turismiettevõtluskogemus kooliga); Alatskivi Talveülikool (loengud toimuvad kord

kuus, loengute teemad on seotud kogukonna elu edendamise erinevate aspektidega);

küsitlus elu kohta Alatskivi kogukonnas; Alatskivi keskkooli staadioni ja liivaväljakute

heakorratööd.

MTÜ Alatskivi Maanaiste Selts pakub seltsi liikmete huvidele ja soovidele vastavaid

ühistegevusi, elukestva täiendõppe võimalusi, soodustab liikmete loomingulisust ja

algatusvõimet erinevate tegevuste väljapakkumisel ning läbiviimisel. Sõlmib sidemeid

teiste sarnaste organisatsioonidega nii kodu- kui välismaal. Viimased projektid:

Kinokoja projekt; Alatskivi maanaiste käsitööoskuste arendamine; õpiring ”Tervis – ilu

ja heaolu pant”.

40

MTÜ Alatskivi Noortekeskus on kutsutud ellu, et sisustada huvitavalt noorte vaba

aega, pakkuda noortele võimalust enesetäiendamiseks, korraldada erinevaid üritusi ja

võistlusi, ühendada Alatskivi valla noori, korraldada heategevust, arendada koostööd

teiste piirkondade noorte ja organisatsioonidega, teha alkoholismi ja

narkomaaniaalast ennetustööd, kujundada noortes aktiivset ellusuhtumist, arendada

noorte organiseerimisvõimet, süvendada kodukoha patriotismi ja väärtustada

perekonda. Viimased projektid: liikumisaasta projekt ”Liigume iga ilmaga”;

koostööprojekt piirkonna teiste noortekeskustega ”Loovalt ühtseks”. Üha enam näeb

noortekeskust osalemas valla ühisüritustel, olgu selleks siis talgud, suve- ja

talimängud, piirkonna tutvustamine või valla arengukava uuendamine.

Lisaks on noortel võimalus osaleda Alatskivi keskkooli õpilasesinduses (valla olulistes

otsustusprotsessides küsitakse ka õpilasesinduse arvamust).

MTÜ Spordiklubi JUKU

Mittetulundusühing Spordiklubi Juku on loodud sporditegevuse edendamiseks

avalikes huvides ning Alatskivi valla elanike, Alatskivi keskkooli õpilaste ja teiste

liitunute tervislike eluviiside propageerimiseks. Spordiklubi Juku eestvedamisel on

talgukorras rajatud keskkooli juurde suusarada ja liivaväljakud ning korrastatud

staadion. Koostöös vallaga korraldatakse liikumisüritusi ja võistlusi erinevatele

vanusegruppidele.

Külaseltsid: MTÜ Kokora Kandi Külaselts, MTÜ Nina Külaselts, MTÜ Päiksi, MTÜ

Alasoo, MTÜ Peatskivi, MTÜ Rootsiküla külaselts.

2015. aastal suvel ja sügisel toimus Alatskivi valla arengukava uuendamine, kus kõik

eelnimetatud seltsid ja ühendused said ümarlaudades arutleda, mis on vallas hästi ja mis

vajaks muutmist ning arengukava värskendamisel oma arvamust avaldada ja ettepanekuid

teha.


41

4. LASTE JA NOORTE TURVALINE NING TERVISLIK ARENG

4.1 Laste arv omavalitsuses

Käsitledes laste arvu indikaatorit vanusegruppidena, saame teavet vajalikeks

investeeringuteks lähemas ja kaugemas perspektiivis.

On näha, et Alatskivi valla laste arv on aastate jooksul vähenenud. Kui 2000 – 2002 oli näha

kerget tõusus, siis nüüdseks on see langenud pea aegu poole võrra. Võrreldes kõrghetkega

aastal 2002 ja 2003, mil laste arv vallas oli 460, siis aastal 2014 on laste arv vähenenud 217

elaniku võrra arvule 243.

Joonis 36: Laste arv vanuse lõikes Alatskivi vallas aastatel 2000 – 2014


4.2 Lastele ohutu elu- ja õpikeskkond

Käesolev indikaator võimaldab hinnata ohutegureid ja tegeleda just lapseea õnnetuste ja

vigastuste ennetamisega.

VEEKOGUD

Alatskivi vallas on 5 järve. Väljaehitatud supluskohti pole. Ujumas käiakse põhiliselt Peipsi

järves, Kuningvere järves ja Alatskivi järves. Alatskivi järve traditsioonilisse supluskohta on

paigaldatud Päästeteenistuse infotahvel veeohutusest koos päästerõngaga.

80 70 70 80 60 70 60 80 60 70 60 60 54 57 52

140 140 120 100 90 80 70 70 70 70 70 70 58 61 59

130 140 150 170 160 140 140 110

90 80 70 70 74 67 60

90 100 120 110 120 130 140 140

150 140 120 120

85 82 72

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... l

aste

arv

van

use

lõik

es

Laste arv omavalitsuses

0-4a 5-9a 10-14a 15-19a

42

TEE KOOLI JA LASTEAEDA

Alatskivi lasteaed asub turvalises kohas, eemal maanteest. Jalutuskäigud lastega ei toimu

maanteel, vaid lossipargis või muus laste jaoks ohutus kohas. Maantee ületamiseks on asulas

kaks ülekäigurada. Lapsed kannavad jalutuskäikudel helkurveste.

Jalgsi kooli ja koju käivad lapsed liiguvad maanteel, sest jalakäijate kõnniteid ja jalgrattateid

maanteede äärde rajatud ei ole.

ÜLEKÄIGURAJAD

Alatskivi alevikus on kaks liiklusmärkide ja tänavakattemärgistusega tähistatud ülekäigurada,

mida aastas korra uuendatakse. Ülekäiguradade asukohad on küsitavad, sest liiklejad

kasutavad rohkem märgistamata ülekäigukohti. Kõige probleemsem on keskkooli ja kunstide

kooli vaheline õpilaste liiklemine üle maantee ning alevis olevate kortermajade ning kooli

vaheline ülekäik.

Ümberkorralduse ootel on aleviku bussijaam, kus hommikul enne kella 8 peatub ligi 5 bussi

ning neljas suunas liigub palju sõiduautosid. Bussijaama kõrval on kohe ka tankla, kus osa

autosid tangib. Õpilaste teekond bussipeatusest koolini kulgeb autode vahelt rist-rästi, sest

puuduvad konkreetsed ülekäigurajad. Liiklusohutuse seisukohast on väga oluline

riigimaantee Meoma-Alatskivi lõigu renoveerimine 2016. aastal, mille käigus rajatakse

Alatskivi alevikku Kolkja ristile ringtee koos uute bussitaskute ning valgustatud

ülekäiguradadega.

Maanteeametiga oleks vaja üle vaadata ka Kokora bussijaam, kust lapsed kooli käivad. Buss

peatub liiga ristmiku lähedal ning pole tähistatud ülekäigurada.

MÄNGUVÄLJAKUD

Alatskivi lasteaias on uus, turvanõuetele vastav mänguväljak.

Alatskivi keskkooli staadioni kõrval oli omaaegne väga kõrge raudtorudest ronila, mis 2015.

aasta sügisel turvalisuse eesmärgil madalamaks lõigati.

43

Alatskivi aleviku mänguväljaku atraktsioonid on amortiseerunud ning ohtlikud ja vajavad

enamuses väljavahetamist.

MÖÖBEL, MÄNGUASJAD JA SISETEMPERATUUR HARIDUSASUTUSTES

Lasteaed on ühekorruseline, lasteaia ruumid on renoveeritud ning ohutusnõuded täidetud.

Nii lasteaias kui koolis on termomeetrid sisetemperatuuri jälgimiseks.


4.3 Laste arv haridusasutustes

Järgnevas peatükis käsitletakse kohaliku omavalitsuse haldusalas olevate lasteaedade ja

üldhariduskoolide õpilaste arvu. Indikaator on vajalik lastele ja noortele mõeldud

haridusteenuste ja teiste arendavate tegevuste (sh koolivälised tegevused, huviringid jt)

planeerimiseks.

Alatskivi vallas tegutseb Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool, kus 2015. aasta septembri

seisuga õpib kokku 184 õpilast. Teiseks haridusasutuseks on nelja rühmaga Alatskivi

lasteaed, kus 2015. aasta seisuga käib 66 last.

Alatskivi lasteaia laste arv on aastate jooksul olnud väga stabiilne, kõikudes vaid mõne lapse

võrra. Kooliõpilaste arv on aga kümne aastaga langenud ligi poole võrra. Kui aastal 2005

õppis Alatskivi Keskkoolis 299 õpilast, siis 2015. aastal 115 õpilast vähem.

Joonis 37: Laste arv haridusasutustes aastatel 2000 – 2015

Allikas: KOV

61 55 55 61 59 69 62 58 54 59 62 67 63 67 56

298 303 302 315 322 299 287

262 241 236 232 235 227 209 192

0

100

200

300

400

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Laste arv haridusasutustes

Lasteaedades Üldhariduskoolides

44

4.4. Tervist edendavad lasteaiad ja koolid

Tervist edendavate lasteaedade (TEL) võrgustikku kuuluvad vabatahtlikkuse alusel liitunud

lasteaiad, kes lähtuvad oma tegevuses tervist edendava lasteaia põhimõtetest. Tervist

edendava lasteaia eesmärk on hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema

igakülgset arengut. Lasteaia ülesanne on luua eeldused ja tingimused, mis toetavad laste ja

personali heaolu ning tervist. Tervise ja heaolu edendamine lasteaias on seotud kõikide

lasteaia tegevustega ning põhivaldkondadega (eestvedamine ja juhtimine,

personalijuhtimine, koostöö huvigruppidega, ressursside juhtimine, keskkonna kujundamine

ning õppe- ja kasvatustöö), on planeeritud, süsteemne, järjepidev ning lähtub hindamiste

põhjal selgunud arenguvajadustest tervise, heaolu ja turvalisuse valdkonnas.

Alatskivi Lasteaed hetkel antud võrgustikku ei kuulu.

Eestis on mitmeid võimalusi koolielu paremaks muutmiseks ja üks nendest on maailmas

tuntud ja edukas Tervist Edendava Kooli liikumine. Liikumise keskseks mõtteks on

koolikeskkonna kujundamine kõigi kooliga seotud inimeste poolt selliseks, et õpilastel,

õpetajatel, direktoril ja teistel – koolitädideni välja, oleks meeldiv ja hea koolis õppida või

töötada. „Hea" tähendab seda, et suhted inimeste vahel, tunniplaan ja kooli kodukord,

füüsiline keskkond, toitlustamine jne. oleksid igaühele tervislikud, mitte ülemäärast stressi

tekitavad või tervisekahjustusi põhjustavad.

Tervist edendavate koolide ülesanne on oma tegevuste kaudu järjepidevalt toetada ja

kujundada kooli sisemisi kvalitatiivseid muutusi vastavalt väliskeskkonnast tulenevatele

mõjutustele, et rajada selline elu- ja töökeskkond, mis arendab ja tugevdab tervist.

Tähelepanu pööratakse nii õpilastele kui koolipersonalile.

Alatskivi Keskkool hetkel antud võrgustikku ei kuulu.

4.5 Kooli/ lasteaia terviseteenuse olemasolu

Kooli/ lasteaia terviseteenuse all on mõeldud psühholoogi, logopeedi, tervishoiutöötaja,

sotsiaaltöötaja ja liikumisõpetaja olemasolu haridusasutuses. Kohalik omavalitsus on

kaasvastutaja haridusasutuse tervishoiuteenuse olemasolu ja toimimise eest.

45

Juhan Liivi nim Alatskivi Keskkool

Alatskivi Keskkoolis töötab tervishoiutöötaja, kes võtab õpilasi vastu kaks päeva

nädalas

Samuti töötab koolis sotsiaalpedagoog 0,5 kohaga (kes on ühtlasi ka HEV

koordinaator)

Koolis töötab ka logopeed 0,2 kohaga (kes on lisaks ka klassijuhataja, algõpetuse

õpetaja, kunstiõpetaja)

Samuti on avatud pikapäevarühm

Koolis on kaks kehalise kasvatuse õpetajat, kes viivad läbi erinevaid treeninguid

Lisaks tehakse tihedalt koostööd valla sotsiaalnõunikuga

Alatskivi Lasteaed

Alatskivi lasteaias on hetkel logopeedi ametikoht täitmata (2015. aasta septembri

seisuga)

Liikumistunde annab erialase haridusega liikumisõpetaja


4.6 Toitlustus haridusasutustes

Antud indikaatoris hinnatakse haridusasutuste toitu kohalikul tasandil. Tervisliku koolitoidu

kättesaadavus toetab laste ja noorte tervislikku toitumist ja kujundab toitumise

väärtushinnanguid ning valikuid edaspidiseks. See omakorda aitab ennetada väärtoitumisest

põhjustatud või soodustatud haigusi. Laste ja noorte kvaliteetne toitlustamine

haridusasutustes näitab KOV hoolimist oma kogukonnast ja võib osadel juhtudel olla ka

perede materiaalseks toetuseks.

Kõik Alatskivi keskkooli õpilased söövad koolitoitu. Koolitoit ja -söökla vastavad riiklikele

nõuetele. Tervisekaitse teostab regulaarset järelevalvet. Kohaliku omavalitsuse initsiatiiv

koolitoidu ja -sööklate hindamisel ja tunnustamisel on olnud tagasihoidlik.

Kool ei osale „Piimanina“ programmis, kuid jagab Euroopa Koolipiima programmi

alusel EL poolt subsideeritud piimatooteid ja puuvilja.

Kool ei ole osalenud „Parima koolisöökla“ konkursil.

46

Alatskivi lasteaias söövad toitu kõik lapsed. Toiduenergia arvestust peetakse TAI

toitumisprogrammi kasutades. Lapsi toitlustatakse kindlaks määratud kellaaegadel ja menüü

alusel kolm korda päevas. Söögiaeg kestab vähemalt 30 minutit ja söögikordade vahe on 4

tundi. Menüü koostatakse terve nädala lõikes. Päevamenüüd võimalik lugeda rühma stendilt.

Lasteaias on koolipiim ja koolipuuvili.


4.7 Alaealiste komisjonis arutatud esmas- ja korduvjuhtude arv

Käesolev näitaja võimaldab hinnata riskinoorte osakaalu ja planeerida sekkumisi ning

teenuseid. Võimaldab analüüsida seda, kuidas neid juhtusid ennetada. Väiksemates KOVides

(alla 9000 elaniku) läheneda juhtumipõhiselt, st. kui alaealiste komisjonis arutatud juhte on

vähe, võib koostöös spetsialistidega analüüsida, mis on antud piirkonnale tüüpilisemad

alaealiste komisjoni vaatevälja sattumise põhjused. Andmetes võib olla kattuvusi eelneva

(koolikohustuse mittetäitmine) ja järgmise indikaatoriga (süütegude arv), seetõttu tuleks

neid vaadelda koos.

Koolikohustuse täitmisega vallas probleeme ei ole olnud

Alaealiste komisjonis arutatud esmas- ja korduvjuhtude arv on jäänud viimase kolme

aasta jooksul vaid üksikute juhtumite piiresse. Rohkem arutatud juhtumeid oli

aastatel 2008 ja 2009, kuid nüüdseks on nende arv vähenenud vaid mõne üksiku

juhuni.

Allkas: Maakondlik alaealiste komisjon

4.8 Alaealiste süütegude arv

Süütegude arv (väär- ja kuritegude summa) võimaldab hinnata riskinoorte osakaalu ja

planeerida sekkumisi ning teenuseid.

Langust näitab ka alaealiste süütegude arv. Kui vaadata viimase kümne aasta perioodi, siis

kõige kõrgem oli juhtumite arv aastal 2008, 38 juhtumit. Kõige vähem aga aastal 2010 ja

2015 (september seisuga), 7 juhtumit.

47

Joonis 38 : Alaealiste süütegude arv Alatskivi vallas aastatel 2005 – 2015

Allikas: Politsei infosüsteem ALIS

4.9 Laste ja noortega tegelevad asutused

Antud indikaator võimaldab hinnata laste ja noorte võimalusi huvi- ja vabaaja tegevusteks ja

eelnevaga seonduvalt ka riskikäitumise vähendamiseks.

Asenduskodud

2015. aastal on asenduskodus 7 Alatskivi valla last

Noortekeskused

Alatskivi noortekeskus asub alevikus, kus lasteaia ühes tiivas on renoveeritud

nõuetekohased ruumid. Noortekeskuses töötab 0,5 kohaga noorsootöötaja ja toimetab

kaheksaliikmeline noorteaktiiv. Keskus on avatud esmaspäevast reedeni kella 19-ni

vähemalt 20 tundi nädalas. Noortekeskust külastab kesmiselt 30 7-26 aastast noort.

Noortekeskus juhindub oma tegevuses kutsest „Logi võrgust välja – noortekas ootab sind

p ä r i s e l u !“ Palju korraldatakse erinevaid liikumisüritusi, õpitubasid, osaletakse

jõuluturul omavalmistatuga, tehakse näitemängu. 2015. aastal on prioriteediks koostöö

piirkonna teiste noortekeskustega (Vara, Koosa, Pala).

Huviringid

Alatskivi keskkoolis tegutsevad erinevad tasuta huviringid: rahvatants, näitering,

ansamblilaul, kunstiring, käsitööring, puutööring. Töötavad ka mudilas- ja lastekoor.

Keskkooli õpilastele toimuvad käsipalli, sportmängude ja pallimängude treeningud.

Huviringi juhendajate töötasu maksab vallavalitsus.

13

19 17

38

13

7

29

19 14

8 7

0

10

20

30

40

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Alaealiste süüteod

48

Kunstikoolid

Alatskivi Kunstide Koolis on kolm osakonda – saab õppida muusikat (klaver, viiul, kitarr,

flööt, laulmine, löökpillid); tantsu (seltskonnatants, pop-tants) ja kunsti.

Kunstide koolis õpib 2015. aasta 1. oktoobri seisuga 80 õpilast.

Spordiklubid/koolid

Alatskivi spordiklubi Juku korraldab noortele indiaca treeninguid.


4.10 Kohaliku omavalitsuse poolne initsiatiiv ja toetused tagamaks teenuste kättesaadavust

Indikaator näitab kohaliku omavalitsuse toetust elanikele, sh orienteeritust lastele. Samuti

aitab teenuseid ja tegevusi planeerida. Kaardistab võimalikke riskirühmi laste ja noorte seas.

Koolitoit

Koolitoit on Alatskivi keskkooli õpilastele tasuta (riiklikult finantseeritud).

Lasteaias maksab toidu ees lapsevanem. Kolme- ja enamalapseliste perede toiduraha katab

kohalik omavalitsus 75% ulatuses.

Koolitransport

Koolitransport on lastele tasuta. Teenindavad valla buss ja bussifirma.

Lasteaia kohad

Lasteaias alati vabu kohti, järjekorrad puuduvad.

Lasteaiaga seotud kulud lapsevanemale

Lasteaiaga seotud kulud (õppemaks, toitlustamine) katab lapsevanem. Kohamaksu suurus on

10 € kuus, millest 70% arvestatakse õppevahendite kulu katteks. Toidupäeva maksumus on

sõimerühmas 1,39 € ja aiarühmades 1,50 €.

49

Pikapäevarühmad

Koolis töötab pikapäevarühm 1.-4. klassi õpilastele. Rühm on väga vajalik, sest seal veedavad

aega ja õpivad õpilased, kelle kojusaamine sõltub liinibussidest. Samuti on võimalus

pikapäevarühmas osaleda õpilastel, kes vajavad õppimisel abi.

Õpilasmaleva rühmades

Alatskivi õpilasmalev alustas tegutsemist 2004. aastal. 11 aasta jooksul on Alatskivi valla

õpilasi igal suvel malevas osalenud keskmiselt 10.

Alushariduses õppekavavälised tegevused

Lasteaias tegutseb rahvatantsuring, mis on lastele tasuta.

Laste ja noortega seotud erinevad nõustamised, mis on kohaliku omavalitsuse elanikele

kättesaadavad

Laste ja noortega seotud erinevaid nõustamisi korraldavad kool ja vald koostöös SA-ga

Innove.

Ujumisõpetus

Ujumisõpet saavad 3. klassi õpilased riiklikult toetatud programmi alusel.

Huviringide/ trennide rahastamine/ toetamine

Alatskivi keskkooli huviringid ja treeningud ning spordiklubi Juku treeningud on õpilastele

tasuta. Samuti on tasuta ka täiskasvanute huviringid ja treeningud. Juhendajate ning

treenerite töötasu maksab vallavalitsus. Alatskivi vallavalitsus tasub lepingu alusel ka

väljaspool valda spordiklubides osalevate laste toetuse.

Kooliminevate laste toetused

Esimesse klassi astujale kingitakse nimeline kott koos esimeseks aastaks vajaminevate õppe-

ja töömaterjalidega.

Lastetoetused

Sissetulekute alusel sotsiaalabina määratavad toetused:

paljulapselistele perede toidupäeva toetus

toetus lastekodulastele

lastelaagrites osalejate toetus

50

koolitoetus

Kindlaksmääratud toetused:

jõulutoetus jõulupakkidena kuni 4. klassi (kaasaarvatud) lastele

medaliga keskkooli lõpetaja toetus J. Liivi nim Alatskivi Keskkooli õpilasele

sünnitoetus 3 –osas

esimesse klassi astuja toetus

õpilaste sõidutoetus


4.11 Laste subjektiivne tervisehinnang

Alatskivi vallas eraldi laste subjektiivse tervisehinnangu uuringut pole läbi viidud, kuid lapsed

on hõlmatud Tartu Ülikooli Kliinikumi uuringutesse.

Viimasel ajal on märgata, et liikumisüritustele tullakse kogu perega. Sportlikku elustiili

toetavad lisaks vallavalitsuse korraldatud spordiüritustele ka spordiklubi, lasteaia, kooli ja

noortekeskuse liikumisega seotud ettevõtmised. Liikumisharrastusele pakub vaheldust ka

kunstide kooli tantsuosakond.

Alatskivi lasteaias on alates 2013. aastast pärast pikka vaheaega taas kvalifitseeritud

liikumisõpetaja. Juba paari aastaga on tulemusi näha – lasteaias spordipisiku ja -kogemuse

saanud lapsed on aktiivsed ja naudivad spordiüritustel osalemist ning loogilise jätkuna

soovivad koolis osaleda mõnes trennis.

Siiski võib täheldada passiivsust põhikooli õpilaste seas. Tingimused spordi harrastamiseks on

loodud, kuid omaalgatust on vähe. Tõusuteel on vabandatud puudumised kehalise tundidest.

Silma jääb, et laste meelisostudeks taskuraha eest on kartulikrõpsud, erksavärvilised

magusad kommid ja magusad karastusjoogid (tihti ka coca-cola ja energiajoogid).


51

5. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND

5.1 Keskkonna mõjurid

Indikaator näitab keskkonna puhtust ning võimaldab planeerida tegevusi füüsilise keskkonna

parandamiseks.

Vesi

Alatskivi vallas on tsentraalse vee- ja kanalisatsioonivarustusega hõlmatud valdavas osas

Alatskivi alevik, mille elanikest umbes 400 kasutavad ühisveevärgi- ning umbes 380

ühiskanalisatsiooni teenust. Alates 2008. aastast osutab AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni teenust Alatskivi alevikus.

Olemasolev veevarustuse süsteem baseerub Alatskivi vallas põhiliselt kesk-devoni

põhjaveekompleksil. Probleemid ühisveevarustuses on vee madal kvaliteet (üle normi raua ja

fluori sisaldus), jaotustorustike halb olukord ning ebapiisava ulatusega jaotusvõrk.

Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamisel on rekonstrueeritud ja laiendatud vee- ning

kanalisatsioonitorustikke, aga uuendamist vajavad kortermajade välisveetorustikud.

Eesmärgiks on tagada veetarbijatele normidele vastav joogivee kvaliteet.

Hajaasustuses kasutatakse joogivee tarbimiseks salv- ja puurkaeve, reovesi juhitakse

kogumiskaevudesse või kasutatakse omapuhastit või imbväljakut. Joogivee kvaliteedi

parandamiseks tuleb kaevud puhastada ning vee rauasisalduse vähendamiseks paigaldada

rauaeraldusfiltrid. Alates 2008. aastast osaleb Alatskivi vald hajaasustuse programmis, mille

abil on küladesse rajatud 8 puurkaevu ja 4 salvkaevu.

Õhk

Välisõhk on üks keskkonna elutähtsatest komponentidest. Lõuna-Eesti piirkonnas peetakse

peamisteks välisõhu saastajateks transporti ning olmekütmist. Keskkonnaregistri andmete

alusel (http://register.keskkonnainfo.ee) puuduvad Alatskivi vallas õhku saastavad paiksed

allikad.

52

Siseõhk

Avalikes asutustes järgitakse tubakaseaduse nõudeid.

Jäätmed ja jäätmekäitlus

Alatskivi valla haldusterritooriumil prügila puudub ning lähim keskkonnanõuetele vastav

prügila asub Jõgevamaal Torma vallas. Alatskivi vallal on kehtiv jäätmehoolduseeskiri ning

jäätmekava. Alates 2008. aastast toimub korraldatud jäätmevedu. Alevikus on

jäätmekogumispunkt, kus valla kodanikud saavad ära anda elektroonikajäätmeid, ohtlikke

jäätmeid, suurjäätmeid ning pakendijäätmeid.


5.2 Transport ja teedevõrk

Antud peatüki analüüs võimaldab kaardistada ja maandada riske ning algatada tervist

toetavaid linnaplaneeringuid. Planeerimine, soodustamaks jala käimist, vähendab suure

tõenäosusega ka kuritegevust, kuna tänavatel liigub rohkem inimesi.

Teedevõrk

Alatskivi valla territooriumil on ligi 210 km maanteid:

o riigimaanteid 56,5 km

o RMK teid 41 km

o valla teid 107,7 km ja tänavaid 5,6 km

Valla teed on enamuses kruusateed, mustkattega teid vaid 2,4 km

Ühistransport

Bussiühendus Tartuga on pikka aega olnud probleemiks – liiga pikk sõiduaeg ja osaliselt

sobimatu sõidugraafik õhtutel ja nädalavahetusel.

Muudatused paremuse poole tõi kaasa Tartu maavalitsuse poolt 3. märtsil 2014. aastal välja

kuulutatud rahvusvaheline riigihange leidmaks vedajafirma Tartu maakonna avalikele

bussiliinidele perioodiks 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2022. Mitmetel liinidel

busside sõiduaeg lühenes ja juurde tulid mõned olulised liinid (näiteks väljub buss Tartust

53

Alatskivile igal õhtul kell 22.15, mis teeb võimalikuks teatriskäigu liinibussiga). Samas

Alatskivilt Tartusse väljub viimane buss iga päev juba kell 18.20 (pühapäeviti koguni kell

16.40).

Ligipääs ühiskondlikele hoonetele, perearstikeskustele ja toidupoodidele

Ligipääs ühiskondlikele hoonetele ühistranspordiga on tagatud. Perearstikeskus, kiirabi,

apteek, kauplused, postkontor, toitlustuskohad, vallamaja, raamatukogu, keskkool, lasteaed

ja kunstide kool asuvad Alatskivi alevikus bussijaamast 30-300 m kaugusel

(hooldusravikeskus bussijaamast 540 m). Külade elanikud saavad vajadusel valla bussiga

perearstikeskuse, apteegi ja postkontori juurde.

Transpordi intensiivsus

Alatskivi alevikus Tartu maanteel on liiklusintensiivsus kõrgem kui valla teistel teedel.

Tipptund on hommikul kell 7.50-7.55, kus aleviku bussijaamas peatub 4 bussi ning neljas

suunas liigub palju sõiduautosid. Tartu maanteel liigub ka arvestataval hulgal

erinevaid haagistega raskeveokeid, kaubaautosid ja põllutöömasinaid. Liiklustihedus on

kõrgem ka suveperioodil, kui Alatskivi külastab palju turiste ja toimuvad suvelavastused.

2016. aastal algab riigimaantee Meoma-Alatskivi lõigu renoveerimine, mille käigus rajatakse


ülekäiguradadega. Eeldatavalt aitab ringtee kaasa kiiruse vähendamisele tiheasustusalal.

Tänavavalgustus

Vallas on 4,28 km tänavavalgustust (Alatskivi alevikus 2,25 km, Nina külas 1 km, Rootsikülas

0,5 km, Kokora külas 0,53 km).

Augusti keskpaigast kuni mai lõpuni töötab tänavavalgustus automaatsel sügis-talvisel

režiimil. Juunist kuni augusti teise pooleni tänavavalgustus alevikus ei põle (va eriolukorrad,

näiteks suurürituste ajal).

Külades lülitatakse tänavavalgustus sügis-talvisele režiimile septembri keskpaigast.

54

Ülekäigurajad

Alatskivi alevikus on kaks liiklusmärkide ja tänavakattemärgistusega tähistatud ülekäigurada,

mida aastas korra uuendatakse. Ülekäiguradade asukohad on küsitavad, sest liiklejad

kasutavad rohkem märgistamata ülekäigukohti. Kõige probleemsem on keskkooli ja kunstide

kooli vaheline õpilaste liiklemine üle maantee ning alevis olevate kortermajade ning kooli

vaheline ülekäik.

Õpilaste teekond hommikusel tipptunnil kulgeb bussipeatusest koolini autode vahelt rist-

rästi, sest puuduvad konkreetsed ülekäigurajad.

2016. aastal renoveeritakse riigimaantee Meoma-Alatskivi lõik, mille käigus rajatakse


ülekäiguradadega.

Rohealad/ rekreatsioonialad

Alatskivi valla üldpindala on 128,38 km2, rohealade pindala on 9 km2, mis moodustab 7%

valla kogupindalast.

Kergliiklusteed

Kergliiklusteid hetkel vallas ei ole. 2016. aastal rajatakse koos riigimaantee Meoma-Alatskivi

lõigu renoveerimisega Alatskivi alevikku 1 km valgustatud kergliiklusteed.


5.3 Inimkannatanutega liiklusõnnetused

Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on aastate jooksul pigem langemas. Viimasel

kolmel aastal on olnud juhtumite arv vaid 1 ja 2 õnnetuse piires. All oleval graafikul on välja

toodud kõik inimkannatanutega liiklusõnnetused (sh ka jalakäija ja jalgratturiga, kellega

juhtunud õnnetused on aga aastate jooksul vaid mõned üksikud).

55

Oluline on leida paikkonnas üles need kohad, kus õnnetusi kõige enam juhtub ning arutada,

mistõttu just seal need õnnetused juhtuvad, mis on nende põhjused ja kuidas neid edaspidi

ennetada.

Joonis 39: Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv Alatskivi vallas aastatel 2000 – 2014

Allikas: TAI tervisestatistika andmebaas, tabel LO02

5.4 Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute

Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv on viimastel aastatel samuti (võrreldes 2004

– 2008 perioodiga) pigem vähenenud. Hukkunute arv 14 aasta jooksul on jäänud kolme

juhtumi piiresse.

Joonis 40: Liiklusõnnetustes vigastatute arv Alatskivi vallas aastatel 2000 – 2014

Allikas: TAI tervisestatistika andmebaas, tabel LO02

0

2 1

5 4

5 5

2

6

1

4

2 1

2 1

0

2

4

6

8

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... k

ann

atan

ute

arv

Inimkannatanutega liiklusõnnetused

0 2 2 2

8 7 5

3

16

1 3

0 1 3 3

0

5

10

15

20

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

... h

ukk

un

ute

ja v

igas

tatu

te

arv

kokk

u

Liiklusõnnetustes hukkunud ja vigastatud

56

5.5 Tabatud joobes sõidukijuhtide arv

Joobeseisundis sõidukijuhtimine on oluline probleem ja riskifaktor liiklusõnnetusteks.

Analüüsimisel tuleks arvesse võtta, et tabatud joobes juhtide arv kajastab ka seda, kui palju

on juhte kontrollitud ning kui mõistlikult on reidid planeeritud. Samuti sõltub näitaja sellest,

kas paikkonda läbib mõni suurem maantee.

Tabatud joobes sõidukijuhtide arv on aastatega vähenenud. Kui aastal 2007 oli juhtumite arv

31, siis aastal 2014 vaid 6 tabatud joobes sõidukijuhti.

Joonis 41: Tabatud joobes sõidukijuhtide arv aastatel 2005 – 2015


5.6 Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika ning alkoholi müüvad kauplused

Alatskivi vallas kehtivad alkoholipoliitika üleriiklikud regulatsioonid. Alkoholi müüvaid asutusi

vallas on 2015. aastal kolm: Alatskivi Olerex tankla, Alatskivi AjaO kauplus ja Kivi pood.

Kauplustes kehtib alkoholi müügi piirang kella 10.00-22.00.


5.7 Kuritegude arv

Antud peatükis käsitletakse politsei poolt registreeritud kuritegude arvu (kõik kuriteod

kokku). Indikaator hindab kuritegevuse ja turvalisuse taset paikkonnas ja viimaste aastate

suundumusi.

16 18

31 26

10 6

13 11 13

6 1

0

10

20

30

40

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 (8 kuud)

Tabatud joobes sõidukijuhtide arv

57

Kuritegude arvu muutust kirjeldab all olev graafik. Selgelt on näha hüppelist tõusu aastal

2011, mis aga on viimaste aastate jooksul langenud.

Joonis 42: Kuritegude arv kokku Alatskivi vallas aastatel 2006 – 2014


Väga sarnane graafik on ka varavastastel kuritegudel. Hüppeline tõus on toimunud aastal

2011, mil registreeriti antud valdkonna kuritegusid kokku 35. Aastaks 2014 oli juhtumite arv

langenud 7le.

Joonis 43: Varavastased kuriteod Alatskivi vallas aastatel 2006 – 2014


Isikuvastaste kuritegude arv on Alatskivi vallas üksikute juhtude näol pigem veidi langenud.

Kuna juhtumite arv on niivõrd väike, ei ole antud indikaatorit mõistlik ka eraldi graafikuna

välja tuua. Kõige suurem on juhtumite arv olnud aastal 2011, täpsemalt 4 juhtumi juures

ning ülejäänud aastatel olnud üksikute juhtumite piires. Aastal 2013 on aga taaskord olnud 3

juhtumit.


30 24 21

13 20

53

21

11 15

0

20

40

60

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Kuritegude arv kokku

11 6

10 7

14

35

11 5 7

0

10

20

30

40

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Varavastaste kuritegude arv

58

5.8 Tulekahjud ning neis hukkunud

Tulekahjude arv kajastab tuleohutusnõuete täitmist paikkonnas ja inimeste ohuteadlikkust.

Peamised tulekahjude põhjused on: hooletus lahtise tulega ümberkäimisel, laste mängimine

tulega, lõkke tegemine valesse kohta või selle järelevalveta jätmine, lõkkest lendavad

sädemed, kulu põletamine, katkised elektri- või kütteseadmed või nende vale kasutamine,

tahtlik süütamine, äike ja suitsetamine. Surmad tule ja suitsu tõttu on üks ennetatavate

surmade liik. Indikaator kajastab tuleohutusnõuete täitmist paikkonnas ja inimeste

ohuteadlikkust.

Tulekahjude arv on aastatel 2011 – 2013 olnud mitme aasta kõige madalaim, kuid tõusnud

järsult 2014. aastal. Kui vaadata perioodi 2002 – 2008, siis on juhtumite arv kõvasti

vähenenud ning loodetavasti on 2014. aasta suurem number vaid juhuslik aastakäik.

Tulekahjudes hukkunute kohta on detailsemad andmed olemas alates 2011. aastast ning

olemasolevatel andmetel ei ole neil aastatel Alatskivi vallas olnud ühtegi tulesurma.

Joonis 44: Tulekahjude arv Alatskivi vallas aastatel 2000 – 2014

Allikas: Eesti Statistikaameti andmebaas, tabel JS45

5.9 Kõrgendatud riskiga objektid

Kõrgendatud riskiga objektid on ühiskondlikud hooned (koolid, kauplused, lasteaiad,

ühiselamud, restoranid, ööklubid jm); haiglad jt hooldeasutused; tootmishooned; raudtee

sorteerimisjaamad; loodusliku gaasi hoidlad ja transpordivahendid/seadmed. Oluline

teadvustamiseks ja kiireks reageerimiseks valmisolekuks.

18 16

56

23

38 28 28

22 18 8 12

5 5 6 16

0

20

40

60

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Tulekahjude arv

59

Kõrgendatud riskiga objekideks Alatskivi vallas on Alatskivi lasteaed, Alatskivi keskkool ja

Peipsiveere hooldusravikeskus. Nimetatud asutustes on olemas juhtumikorraldusskeemid.

Vallas on moodustatud alaline kriisikomisjon kriisireguleerimisalase tegevuse korraldamiseks

omavalitsusüksuse territooriumil.


5.10 Tööõnnetused

Antud peatükis käsitletakse paikkonnas registreeritud tööandja juures juhtunud

tööõnnetused. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja poolt

antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või

muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Turvaliste töökohtade loomise eesmärgil on

tööandjatel vaja analüüsida turvariske.

Registreeritud tööõnnetuste arv Alatskivi vallas on aastate jooksul jäänud mõne üksiku

juhtumi piiresse (igal aastal 1 kuni 4 juhtumit ning seetõttu eraldi graafikuna antud

indikaatori välja toomine ei ole mõistlik). Siinkohal võib väike juhtumite arv olla tingitud ja

tõsiasjast, et tihtilugu kõiki tööõnnetusi lihtsalt ei registreerita.

Surmaga lõppenud tööõnnetusi registreeritud ei ole.

Allikas: Tööinspektsioon

60

6. TERVISLIK ELUVIIS

6.1 Subjektiivne tervise enesehinnang

Alatskivi vallas ei ole läbi viidud tervisekäitumise uuringut.

Alatskivi inimesed on tegusad ja peavad oluliseks eneseteostust, kuid see toob tihti kaasa

ületöötamise ja jätab vähe aega puhkuseks. See on probleem, millega tuleb tegeleda, et

vältida läbipõlemist.

Üldiselt on täiskasvanute füüsiline aktiivsus siiski paranemas. Toimub palju spordiüritusi ja

võistlussarju, tegutsevad erinevad spordiringid ning võimalus on kasutada olemasolevaid

spordirajatisi (võimla, staadion, suusarada, liivaväljakud, tänavakorvpalliväljak, jalgrattateed,

discgolfirada, matkarada). Treenitakse ja liigutakse ka iseseisvalt (nt jalgrattasõit, kepikõnd,

jooga, lauatennis).

Toitumine

Inimestel on soov ja valmidus tervislikult toituda. Eelistatakse oma aias kasvatatud puu- ja

köögivilju ning kohalike tootjate kaupa. Talukaubaga kauplemine muutub aasta-aastalt

aktiivsemaks, tarvidus kohaliku turu järele on suur.

Alatskivi AjaO kaupluses pakutav toidukaupade valik ei toeta soovi tervislikult toituda, sest

kauba valik on ühekülgne. Näiteks ei müüda poes eestimaiseid köögivilju ja värske kala on

luksus, mille järele tuleb sõita Tartusse.

Sõltuvusained

Alkoholi tarbimine ja suitsetamine (ka õpilaste hulgas) on probleem, millega tuleb tegeleda.

Ennetustööd tehakse koolis ja noortekeskuses. Kool on osalenud Tervise Arengu Instituudi

suitsetamisvastases ennetusprogrammis Suitsuprii Klass 4.–9. klasside õpilastele.

Narkootiliste ainete tarbimist ei ole täheldatud.


61

6.2 Tervisealase teabe kättesaadavus

Käesolev indikaator võimaldab hinnata teabe kättesaadavust ja planeerida vajadusel

efektiivsemaid viise tervisealase teabe edastamiseks, sh muukeelsele elanikkonnale.

Arvestada ka üleriigilise meedia poolt pakutavat terviseinfot, et see parimas variandis ja

ulatuses toetaks paikkonna poolt pakutavat.

Kohalik omavalitsus levitab tervisealast infot valla veebilehe ja valla ajalehe kaudu.

Patsiendiinfo on kättesaadav perearsti ja hambaarsti juures erinevates keeltes erinevatel

teemadel. Teemakohased trükised on ka apteegis.


6.3 Tervislikku eluviisi toetavad sündmused paikkonnas

Antud indikaator võimaldab hinnata paikkonna terviseüritusi tervikuna (st kuidas ja kui

suures ulatuses on hõlmatud kõik sihtgrupid, eriti aga nõrgemad ja enamhaavatavad

sihtgrupid) - milline on oma kogukonnast hooliva KOV-i tervisesõnum, eraldi saab

analüüsida üksikute ürituste/kampaaniate õnnestumist ja kvaliteeti.

Vallas toimuvad traditsioonilised spordisündmused – valla suve- ja talimängud, rahvatriatlon,

maraton, jüriöö teatejooks, indiacavõistlus Alatskivi Suled, lauatennise karikavõistlused jt.

Vallaelanikel on võimalus kasutada liikumisharrastusteks Alatskivi matkarada, lossipargi

discgolfirada, keskkooli võimlat, staadioni, liivaväljakuid, tänavakorvpalliväljakut, jalgrattateid

ja suusarada ning noortekeskuse jõusaali.

2014. aastal korraldas noortekeskus lastele ja noortele liikumisaasta projekti „Liigume iga

ilmaga!“, mis tõi Alatskivi spordi jõuliselt pildile ning lükkas ka noorte sporditegemise

hoogsamalt käima. Projekt sai tunnustuse „Tartumaa aasta tervisetegu 2014“. Alatskivi

noortekeskust tõsteti maakonnas esile kui tervist edendavat noortekeskust.

2015. aastal andis noorte projekt teatepulga üle kodanikualgatuse ja valla koostöös

korraldatud suvisele võistlussarjale „Alatskivi Sportlikud Kolmapäevad“, mis kutsus nii lapsi

kui täiskasvanuid kaasa lööma 5 erineval võistlusalal: Lossijärve kevadjooks, Alatskivi duatlon,

62

III Alatskivi rahvatriatlon, II Veskijärve lastetriatlon, II Alatskivi maraton ja Lossijärve

sügisjooks. Kevadest sügiseni toimunud võistlussarjas osales 65 spordisõpra.

Lisaks harrastusspordile toetab vald ka võistlussporti – 2013. aastal toetati valla eelarvest

indiacamängijate osalemist Saksamaal toimunud maailmameistrivõistlustel; 2014. aastal said

Alatskivi noored toetust Luksemburgis indiaca maailma karikavõistlustel osalemiseks; 2015.

aastal osales Alatskivi noor korvpallur eriolümpia maailmamängudel Los Angeleses ning

spordiklubi Juku viis oma võistlejad Jaapanisse indiaca maailma karikavõistlustele. Sportlaste

toetamine on investeering tulevikku – võimalus kaasa rääkida maailma tasemel spordis

innustab lapsi ja noori järjepidevalt treenima.

Alatskivi Maanaiste Selts korraldab aeg-ajalt tervisepäevi, kus perearst räägib erinevatel

tervist puudutavatel teemadel.

Samuti on Alatskivi Kogukonna Arenguseltsi poolt ellu kutsutud Alatskivi Talveülikooli

programmis tervist toetavaid loenguid.


6.4 Tervishoiuteenused

Alatskivi vallas töötab sotsiaalnõunik ning kaks sotsiaalhoolekandetöötajat.

Arstiabi pakub Alatskivi Perearsti OÜ, mis on avatud viis päeva nädalas. Samuti on vallas

olemas hambaraviteenus, mida pakub Anu Annast Hambaravi ning elanikele kättesaadav

Tiina Järsi Alatskivi Apteek.

Perearstid

Alatskivi vallas on perearstikeskus, kus esmaspäevast reedeni võtab vastu perearst ja

pereõde. Perearstikeskus pakub ka koduvisiidi teenust. Perearst suunab eriarstile Tartusse.

Perearstikeskuses võtab kord nädalas vastu füsioterapeut ja kord nädalas töötab ka laborant,

ühel päeval nädalas on avatud massaažikabinet. Kord nädalas käib valla buss, millega on

tagatud arstiabi ka kaugemalt küladest inimestele.

63

Eriarstiabi (väljaspool haiglaid)

Perearst suunab eriarstile Tartusse.

Haiglad (sh. hooldushaiglad)

Alatskivil asuv SA Peipsiveere Hooldusravikeskus pakub hooldusravi, koduõendust ja

hooldekodu võimalust eelkõige Alatskivi ja naaberomavalitsuste inimestele, kellel on

krooniliste haiguste või kõrge ea tõttu raskusi enese igapäevaeluga toimetulekus.

Hambaravi teenus

Hambaravi teenus kohapeal olemas. Hambaarst võtab vastu 4 päeval nädalas.

Apteegiteenus

Alatskivil tegutsev apteek on BENU apteegi iseseisev partner. Apteek on avatud 5 päeval

nädalas.

Koolitervishoiu teenus

Kooliõde töötab Alatskivi perearsti alluvuses haigekassa lepinguga.

Töötervishoiu teenus

Töötervishoiu küsimustes saab abi Tartust.

Ämmaemandusteenus

Teenust pakuvad Tartu linna raviasutused.

Koduõendus- ja hooldusteenused

Koduõenduse teenuseid SA Peipsiveere Hooldusravikeskus.

Hooldusteenuseid pakub vald lepingu alusel 15 abivajajale. Koduteenuseid korraldavad

sotsiaaltöötajad: autoga arsti juurde viimine, raviasutusse transportimine, raivimite ja

toidukauba toomine, kütte muretsemine ja tuppa toomine, vajadusel vee toomine jms.


64

6.5 Nõustamisteenused

Erivajadustega laste nõustamine, psühholoogiline nõustamine (sh. perenõustamine)

SA Innove hallatavate keskuste kaudu osutatakse koolidele eripedagoogi ja psühholoogi

teenust ning vajadusel Alatskivi keskkool kasutab seda võimalust.

Sotsiaalse toimetuleku sh. finantsalane nõustamine – nõustamist teostab valla

sotsiaalnõunik

Seksuaalnõustamine – nõustab perearst

Toitumisalane nõustamine – nõustab perearst

Sõltuvusest loobumise nõustamine (suitsetamine, alkoholism, narkomaania) – nõustab

perearst

Vangist vabanenutele rehabiliteerimisteenuse osutamine – teenust osutab valla

sotsiaalnõunik


65

7. KOKKUVÕTE

Käesolev Alatskivi terviseprofiil on valminud 2015. aasta oktoobris ning koondab endas

erinevaid statistilisi näitajaid aastast 2000 kuni aastani 2014.

Alatskivi valla keskuses on olemas kõik sotsiaalse infrastruktuuri objektid: kool, lasteaed,

huvikool, raamatukogud, noortekeskus, päästeteenistus, perearst, hambaarst, apteek,

postkontor, avalik internetipunkt, kauplused ja juuksur. Samuti on vallas tagatud väga head

kultuurielus osalemise ja vaba aja veetmise võimalused ning elanikke kaasatakse aktiivselt

vallaelu arendamisse. Terviseprofiili koostamise algatusega paralleelselt on vallas nüüdseks

moodustatud tervisemeeskond, kelle põhilisteks ülesandeks on terviseprofiili koostamine,

tulemuste esitamine ja levitamine ning Alatskivi valla tervise arendamise kava koostamine.

Profiilis kajastatud ajaperioodi kirjeldab rahvaarvu järk järguline vähenemine ning seda

eelkõige negatiivse iibe arvelt. Viimase neljateistkümne aasta jooksul on valla iive olnud igal

aastal negatiivne ning iibe negatiivsus võrreldes Eesti keskmisega suurem (aastal 2014

Alatskivil -8,6, Eestis 0,0). Kümne aasta jooksul on väljarände tagajärjel vähenenud kõige

enam noorte naiste osakaal. Rahvastikupüramiidis joonistub välja sarnaselt Eesti keskmisega

vananev rahvastik.

Kõige sagedasemaks surmapõhjuseks vallaelanike seas on nii nagu kogu Eestis, suremus

vereringeelundite haigustesse. Nakkushaigustesse haigestumine on aga vähenenud ning

vaktsineerimine muutunud aktiivsemaks.

Sotsiaalse sidususe valdkonnast võib positiivsena välja tuua suure mikroettevõtete arvu ning

selle püsivuse, mis annab märku elanike ettevõtlikkusest ning soovist olla ise ettevõtjad.

Samuti on langenud regulaarselt töötute arv ning nende osakaal elanikkonnast, vallaelanikud

on taastunud majanduslangusest tingitud hüppelisest töötute arvu tõusust, kuid päris

eelneva perioodi näitajateni veel jõutud ei ole. Murekohana võib välja tuua ülalpeetavate

arvu suuruse, mis on Tartu maakonnas üks suuremaid (suurem määr on vaid Peipsiääre

vallas) ehk Alatskivi tööealistel elanikel on üsna suur koormus ülal pidada kuni 14-aastaseid

ja üle 65-aastaseid elanikke. Positiivsena võib välja tuua puuetega elanike (nii laste kui ka

täiskasvanute) arvu vähenemise. Kümne aastaga on vähenenud puuetega täiskasvanute arv

158 inimese võrra (474lt 316ne elanikuni).

66

Laste ja noorte eluolu vallas on hea. Noortel on palju vaba aja veetmise võimalusi ning

samuti kultuurielus osalemise võimalusi. Noori kaasatakse valla oluliste otsuste aruteludes

(arengukava koostamine). Koolis töötab tervishoiutöötaja, sotsiaalpedagoog, logopeed,

avatud on pikapäevarühm ning erinevad trennid õpilastele. Positiivsena võib välja tuua

alaealiste süütegude arvu vähenemise. Probleemiks on aga noorte üsna ebatervislik

toitumine. Märgata on, et vahepaladeks on pigem kartulikrõpsud ja energiajoogid (uuringut

antud valdkonnas aga läbi viidud ei ole). Negatiivsena võib välja tuua ka Alatskivi Keskkooli

õpilaste arvu vähenemise ning lasteaias ei ole 2015. aasta septembris täidetud logopeedi

ametikoht.

Tervisliku elukeskkonna valdkonnas võib välja tuua liiklusõnnetuste arvu vähenemise ning

samuti on vähenenud tabatud joobeseisundis sõidukijuhtide arv. Vähenenud on ka

kuritegude arv.

Documents

Alatskivi valla terviseprofiil - riigiteataja.ee · erinevad laekuvad maksud (füüsilise isiku tulumaks, maamaks, kohalikud maksud, müügimaks, reklaamimaks), tulu kaupade ja teenuste