Maamõõtjate infopäev

Alo KotkaMaa-amet, katastri registriosakonna nõunik

mai 2019

Katastriüksuse moodustamist reguleerivad õigusaktid

• Asjaõigusseadus

• Maakatastriseadus

• Maakorraldusseadus

• Keskkonnaministri 14.08.2018 määrus nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“

• Planeerimisseadus

• Veeseadus

• Notariaadiseadus

Lisaks tuleb maakorralduskavade koostamisel arvestada järgmiste õigusaktidega:

• Looduskaitseseadus• Maaparandusseadus• Maapõueseadus• Muinsuskaitseseadus (01.05.2019)• Kinnistusraamatuseadus

Maakorralduskava

Peab olema aru saada millise objektiga hakatakse maakorraldust läbi viimaPeab olema aru saada milline on maakorralduse eesmärk

• Fotolt peab olema näha piirimärgi vorm ja asukoht. Foto tuleb esitada iga mõõdistatud või

kontrollitud piirimärgi juures. Lihtsamat üleslaadimise varianti ei ole.

Foto piirimärgist

• Fotolt peab olema näha piirimärgi vorm ja asukoht.

Need ei ole head fotod piirimärkidest

PIIRIMÄRGIKS ON AIAPOST!

Mõõdistamise aruanne

Mõõdistamisaruandes peavad koordinaadid olema seotud piiriandmetega.

Katastripidaja kontrollib vajadusel mõõdistusaruande vastavust algfailile.

Mõõdistamise aruanne

Aruannetes kasutatavate koodide ühtlustamiseks võib kasutada piiriandmete failis kasutatavaid koode.

Puudutatud katastriüksuste omanike andmed ning kontaktaadressid

e-kiri aadressile: kontaktandmed@maaamet.ee

Küsi siis, kui andmeid on reaalselt vaja! Omanikud muutuvad.

Koosta tabel:

Nimekirja ei tule need üksused, millega on katastri piirikihil vahe! Aadresside väljastaja ei oska neid otsida.

Kutse

Kutsume Teid maakatastriseaduse § 161 lõikega 3 seotud nõuete täitmiseks 21.05.2019 kell 10.00 Jõhvi, Pargi tn 15.

Teie mitteilmumisel ei juhtu midagi, viime toimingu lõpule sama seaduse § 161 lg 4 p 3.

Kutse piiride kättenäitamisele

PIIRI KÄTTENÄITAMISE KUTSE

Lp Uue-Suitsu katastriüksuse omanik Mari Maasikas

Piiri asukoha maastikul kättenäitamise põhjus

Teatan Raplamaal Märjamaa vallas Sooniste külas Teile kuuluva Uue-Suitsu katastriüksusega piirneva Suitsumetsa katastriüksuse mõõdistamisest.Ühisel piiril on seitse ühist piiripunkti: varasemast on säilinud neist neli (9, 10, 11 ja 15) raudtoru, üks piirimärk (13) on tiigi kaevamisega hävinenud ning käesoleva mõõdistusega paigaldati kaks uut metalltorust piirimärki (12 ja 14). Piiripunkti nr 13 asukoht jääb laiendatud tiigi sisse ja sinna piirimärki paigaldada ei saa. Piiripunkti 13 asukoha määramiseks looduses on paigaldatud tiigi kaldale kaks uut piirimärki 12 ja 14 selliselt, et piiripunkt 13 asub piirisirgete 15-14 ja 11-12 ristumispunktis.

Aeg ja koht

Kutsun Teid Uue-Suitsu ja Suitsumetsa katastriüksuste ühiste piiri ja piirimärkide kättenäitamisele: 15.04.2019 kell 12.00Piiri ja piirimärkide kättenäitamine toimub nimetatud katastriüksustel looduses. Ootan Teid Uue-Suitsu ja Suitsumetsa katastriüksuse ühisel piiripunktil nr 14. Ilmumata jätmise või kirjaliku seisukoha esitamata jätmise tagajärjedKui Te ei saa piiri kättenäitamisele tulla, palun teavitage mind sellest kirja lõpus oleva e-maili või telefoni teel. Samadel kontaktidel saate esitada ka täiendavaid küsimusi. Piiri kättenäitamisele võite saata ka esindaja. Palun mind sellest eelnevalt teavitada ja esitada mulle esindust tõendav volikiri.

Kutse saatmisega loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ja omanik piiride asukohaga nõustunuks (maakatastriseaduse §17 lõige 6), välja arvatud juhul, kui ilmneb piiride kindlakstegemise vajadus.Kui Teil on piiri ja piirimärkide kohta märkusi, tuleb need esitada hiljemalt piiri kättenäitamisel maastikul. Teie poolt esitatud märkused, taotlused ja seisukohad kantakse piiriprotokolli.

Piiriprotokolli allkirjastamine

Pärast piiri kättenäitamist koostatakse 3 tööpäeva jooksul piiriprotokoll, mida saate allkirjastada digitaalselt. Digitaalse allkirjastamise võimaluse puudumisel teavitage mind eelnevalt ning sellisel juhul saate piiriprotokolli allkirjastada paberkandjal.

Piirimärkide alalhoiukohustus

Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Te ei või piirimärke iseseisvalt muuta ega ümber paigutada (asjaõigusseaduse § 128 lg 2).

LugupidamisegaVello VaarikasMaamõõtja (tegevuslitsents nr 123 Ma-k)Tel: 1234 5678, e-post: vello.vaarikas@maamõõtja.ee

Kutse peab tekitama huvi ning sisaldama lisaks paragrahvidele põhjalikku selgitust põhjuste kohta

Kutse piiride kättenäitamisele

Kutse peab tekitama huvi ning sisaldama lisaks paragrahvidele põhjalikku selgitust põhjuste kohta

Piiri asukoha maastikul kättenäitamise põhjus

Teatan Raplamaal Märjamaa vallas Sooniste külas Teile kuuluva Uue-Suitsu katastriüksusega piirneva Suitsumetsa katastriüksuse mõõdistamisest.Ühisel piiril on seitse ühist piiripunkti: varasemast on säilinud neist neli (9, 10, 11 ja 15) raudtoru, üks piirimärk (13) on tiigi kaevamisega hävinenud ning käesoleva mõõdistusega paigaldati kaks uut metalltorust piirimärki (12 ja 14). Piiripunkti nr 13 asukoht jääb laiendatud tiigi sisse ja sinna piirimärki paigaldada ei saa. Piiripunkti 13 asukoha määramiseks looduses on paigaldatud tiigi kaldale kaks uut piirimärki 12 ja 14 selliselt, et piiripunkt 13 asub piirisirgete 15-14 ja 11-12 ristumispunktis.

Aeg ja koht

Kutsun Teid Uue-Suitsu ja Suitsumetsa katastriüksuste ühiste piiri ja piirimärkide kättenäitamisele: 15.05.2019 kell 12.00Piiri ja piirimärkide kättenäitamine toimub nimetatud katastriüksustel looduses. Ootan Teid Uue-Suitsu ja Suitsumetsa katastriüksuse ühisel piiripunktil nr 14.

Kutse piiride kättenäitamisele

Piirikirjeldus ja skeem tuleb koostada ühise piiri kohta (KMK § 20 lg 3)

Piiripunkti

nr

Piiripunkti

vorm

Piiri kulgemise viis Märkus Paigalduse info

9 metalltorusirgjooneline

- olemasolev

10 metalltorusirgjooneline

- olemasolev

11 metalltorusirgjooneline

- olemasolev

12 metalltoru*sirgjooneline

*maaga tasa paigaldatud

13 analüütilinesirgjooneline

- -

14 metalltoru*sirgjooneline

*maaga tasa paigaldatud

15 metalltoru-

- olemasolev

Kutsele on lisatud Uue-Suitsu ja Suitsumetsa katastriüksuste ühine piirikirjeldus koos selgitava skeemiga.

Piirikirjeldus – Suitsumetsa

Kutse piiride kindlakstegemisele

Kutse peab tekitama huvi ning sisaldama lisaks paragrahvidele veelgi põhjalikumat selgitust põhjuste kohta PIIRI KINDLAKSTEGEMISE JA KÄTTENÄITAMISE KUTSE

Lp Põlderehe katastriüksuse (12345:001:1234) omanik Mari Maasikas

Piiri kindlakstegemise põhjus

Teatan Raplamaal Märjamaa vallas Sooniste külas Teile kuuluva Põlderehe katastriüksusega piirneva Suitsumetsa katastriüksuse jagamisest Suitsumetsa ja Metsatiigi katastriüksusteks ning nende üksuste mõõdistamisest.Ühisel piiril on kaks ühist piiripunkti. Käesoleva mõõdistusega ei paigaldatud ega taastatud ühtegi piirimärki. Piiripunktis 4 on maastikul kaks piirimärki – Suitsumetsa ja Põlderehe andmetele vastav metalltoru ning Suitsu andmetele vastav piirikivi. Piirmärgid asuvad ühel kupitsal ning nende vahe on 75 cm.Piiripunktis nr 5 paikneva piirikivi koordinaatides on koordineerimise erinevus 107 cm, mis on üle katastriüksuse moodustamise korra § 17 lõikes 14 lubatud 70 cm väärtuse. Need asjaolud nõuavad piiri kindlakstegemist. Piiri kindlakstegemisel määratakse piiri asukoht koostöös puudutatud kinnisasjade omanikega ja vajaduse korral kohaliku omavalitsuse üksuse esindajaga.

Aeg ja koht

Kutsun Teid Põlderehe ja Suitsumetsa katastriüksuste vahelise piiri kindlakstegemisele ning piiride ja piirimärkide kättenäitamisele: 16. aprillil 2019. a kell 10.00Piiri ja piirimärkide kättenäitamine toimub nimetatud katastriüksustel looduses. Ootan Teid lisatud skeemil „x”-ga tähistatud kohas, et siis liikuda koos piirile.

Ilmumata jätmise või kirjaliku seisukoha esitamata jätmise tagajärjed

Kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. Kui Te ei saa piiri kindlakstegemisele ja kättenäitamisele tulla, palun teavitage mind sellest kirja lõpus oleva e-maili või telefoni teel. Samadel kontaktidel saate esitada ka täiendavaid küsimusi. Piiri kindlakstegemisele ja kättenäitamisele võite saata ka esindaja. Palun mind sellest eelnevalt teavitada ja esitada mulle esindust tõendav volikiri. Juhin Teie tähelepanu ka sellele, et piiri kindlakstegemist ei takista see, kui kutsutud kinnisasja omanik ei ilmu kohale. Kui Teil on piiri kindlakstegemise või piiri ja piirimärkide kohta märkusi, tuleb need esitada hiljemalt piiride kättenäitamisel maastikul. Teie poolt esitatud märkused, taotlused ja seisukohad kantakse piiriprotokolli. Kui kinnisasja omanikud ei saavuta kokkulepet piiri asukohas, otsustab kinnisasja piiri asukoha maakatastri pidaja, võttes mh aluseks maamõõtja esitatud andmed.

Piiriprotokolli allkirjastamine

Pärast piiri kindlakstegemist ja kättenäitamist koostatakse 3 tööpäeva jooksul piiriprotokoll, mida saate allkirjastada digitaalselt. Digitaalse allkirjastamise võimaluse puudumisel teavitage mind eelnevalt ning sellisel juhul saate piiriprotokolli allkirjastada paberkandjal.

Piirimärkide alalhoiukohustus

Kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Te ei või piirimärke iseseisvalt muuta ega ümber paigutada (asjaõigusseaduse § 128 lg 2).

LugupidamisegaVello VaarikasMaamõõtja (tegevuslitsents nr 123 Ma-k)Tel: 1234 5678, e-post: vello.vaarikas@maamõõtja.ee

Kutse piiride kindlakstegemisele

Kutse peab tekitama huvi ning sisaldama lisaks paragrahvidele veelgi põhjalikumat selgitust põhjuste kohta

Piiri kindlakstegemise põhjus

Teatan Raplamaal Märjamaa vallas Sooniste külas Teile kuuluva Põlderehe katastriüksusega piirneva Suitsumetsa katastriüksuse jagamisest Suitsumetsa ja Metsatiigi katastriüksusteks ning nende üksuste mõõdistamisest.Ühisel piiril on kaks ühist piiripunkti. Käesoleva mõõdistusega ei paigaldatud ega taastatud ühtegi piirimärki. Piiripunktis 4 on maastikul kaks piirimärki – Suitsumetsa ja Põlderehe andmetele vastav metalltoru ning Suitsu andmetele vastav piirikivi. Piirmärgid asuvad ühel kupitsal ning nende vahe on 75 cm. Piiripunktis nr 5 paikneva piirikivi koordinaatides on koordineerimise erinevus 107 cm, mis on üle katastriüksuse moodustamise korra § 17 lõikes 14 lubatud 70 cm väärtuse. Need asjaolud nõuavad piiri kindlakstegemist. Piiri kindlakstegemisel määratakse piiri asukoht koostöös puudutatud kinnisasjade omanikega ja vajaduse korral kohaliku omavalitsuse üksuse esindajaga.

Kutse piiride kindlakstegemisele

Piirikirjeldus ja skeem tuleb koostada ühise piiri kohta (KMK § 20 lg 3)

Piiripunkti

nr

Piiripunkti

vorm

Piiri kulgemise viis Märkus Paigalduse info

4 määratakse

kindlaks

sirgjooneline

maastikul on kaks

erinevat piirimärki

olemasolevad

5 piirikivi-

- olemasolev

Piirikirjeldus

Selgitav skeem:

Kutse piiride kindlakstegemisele

Kui kirjeldada ei oska siis lisa pilt

Kutse saatmine

Vastavalt katastriüksuse moodustamise korra § 26 lõike 1punktile 20 peab maamõõtja toimikusse lisama koopia piiride maastikul kättenäitamise või kindlakstegemise kutsest ja kutse saatmist või kättetoimetamist kinnitav dokument, kui kutsutud isik ei allkirjastanud piiriprotokolli.

Katastriüksuse moodustamise kord § 21 lg 4: „posti teel saadetakse kutse isiku rahvastikuregistrisse kantud aadressil või isiku poolt maamõõtjale või kohalikule omavalitsusele teatatud aadressil tähtkirjaga või muul saatmist tõendada võimaldaval viisil.“

Tõendavaks viisideks on lisaks tähtkirjale kullerpostiga või Omniva e-teenindusest saadetud kirjad.

Juriidilisele isikule saadetakse kutse äriregistrisse kantud e-posti aadressile.

Maakorraldustoimingute läbiviimisel ei pea piiride kättenäitamisele kaasama reformimata maade taotlejaid. Erandiks on katastrisse kantud üksuste puhul riigiomand, mil pärast maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning maa registreerimist riigi maakatastris ja riigi kinnisvararegistris kaasatakse maa valitseja (Maa riigi omandisse jätmise kord p 17).

Piiride kättenäitamisele võib kutsuda korteriühistu kaudu, piiride kindlakstegemisel peab kutse saatma igale omanikule eraldi.

Kaasomanike puhul, kellel on ühine aadress, tuleb kutsed saata eraldi.

Piiriprotokoll ja maareformi seadus § 25 lg 5

Kuigi maareformi seaduse § 25 lõikele 5 alusel jäetakse katastrimõõdistamisel piiriprotokoll koostamata, peab maamõõtja vastavalt maakatastriseaduse § 17 lõikele 5 piiride kättenäitamisele kutsuma kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjal on mõõdistatava piiriga ühine piiripunkt.

• Vastavalt katastriüksuse moodustamise korra (KMK) § 26 lõike 1 punktile 10 tuleb maamõõtjal esitada iga piirimärgi kohta info, kas piirimärk on olemasolev, korrastatud, taastatud või paigaldatud;

• Vastavalt KMK § 26 lõike 1 punktile 11 tuleb maamõõtjal esitada info, mille alusel on piirimärk taastatud;• Vastavalt KMK § 26 lõike 1 punktile 14 tuleb maamõõtjal esitada info maa alla paigaldatud või paigaldamata jäetud

piirimärkide kohta;• Vastavalt KMK § 26 lõike 1 punktile 20 tuleb maamõõtjal esitada koopia piiride maastikul kättenäitamise või

kindlakstegemise kutsest ja kutse saatmist või kättetoimetamist kinnitav dokument, kui kutsutud isik ei allkirjastanud piiriprotokolli (kuna piiriprotokolli ei koostata ja seda ei allkirjastata, siis peavad kutsed ja kutse saatmist või kättetoimetamist kinnitavad dokumendid toimikus olema);

• Vastavalt maakatastriseaduse § 17 lõikele 4 tuleb kinnisasja piir kindlaks teha maakorraldusseaduse § 15 alusel, kui katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega või maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki. Piiride kindlakstegemise kohta vormistatakse piiriprotokoll – maakorraldusseadus § 15 lg 4, maakatastriseadus §2 p 101, KMK § 24 lg 4-5

Piiriprotokoll

Millisel juhul on tegemist piirimärgi taastamise ja millisel piirimärgi paigaldamisega?

taastamine – hävinenud või korrastamiskõlbmatu piirimärgi asukoha määramine ja piirimärgi paigaldamine(KMK § 2 p 3);

paigaldamine – mis ei ole piirimärgi taastamine ega korrastamine.

Kas piiride kindlakstegemisel peab alati juurde tegema selgitava skeemi?

Jah.

NB! Piiriprotokolli ei kanta maaomanike kontaktandmeid!

Piiriprotokolli märkuste ja seletuste osa peab olema saadetava kutsega sarnaselt põhjalik.

Piiriprotokolli võib koostada piiride kättenäitamisega samal päeval. Tähtis on kõigi osapoolte märkustekirjapanek.

Küsimused-vastused

Kohaliku omavalitsuse roll katastriüksuse moodustamisega seonduvate toimingute tegemisel?

• maareformi läbiviimisel ei ole roll muutunud;

• korraldab maakorralduse läbiviimist (maakorraldusseaduse § 3 lg 1) ja roll ei ole muutunud;

• erinevus varasemaga: katastrimõõdistamisel ei kaasata valimatult piiride maastikul kättenäitamisele.

Taastada Järva maakonnas katastri registriosakonna esindatus!

• kohapealse esindatuse taastamine ei ole plaanis.

Küsimused-vastused

Tüüpprobleemidele tüüplahendused avaliku dokumendina, selleks, et erinevad maamõõtjad ja erinevad katastrid neid sarnaselt lahendaks. Menetlemise kiirus

• foorum on takerdunud tehniliste probleemide taha;

• ühised infopäevad.

Selle aasta algusest on katastri piirid muutunud, väga palju tuleb kõnesid küsimusega-miks muudeti piiride asukohta. Mõned on läinud paremaks, mõned on liikunud paigast ära.

• piiride kohta annab informatsiooni katastripidaja: kataster@maaamet.ee või infotelefonil 675 0810.

Küsimused-vastused

Digi allkiri ja tagasisaadetud tähtkiri? Kui naabritele saata kutse-kirjad tulevad tagasi või inimene ei reageeri, maamõõtja kirjutab, et piir kindlaks tehtud ja kõik on ok. Kui naabrid annavad digi allkirja-miks peab sinna kirjutama, et piir kindlaks tehtud (kui on erinevus suurem kui lubatud) - kõik on ju sellega reaalselt nõus.

Inimene saab olla sellega nõus mis on piiriprotokollis kirjas. Kui piiride kindlakstegemise põhjust ega tulemust kirjas ei ole siis ei näita allkiri nõusolekut.

Riigimaade jagamine (metskonnad), mis moodustatud plaanimaterjali alusel. Äralõige mõõdistatakse, aga kuidas toimub ülejäänud osa kinnistust vormistamine ja kuhu laetakse üles või saadetakse dokumendid?

Ülejäänud osa kohta tuleb teha piiriandmete fail;

Kõik andmed saata katastripidajale, virtuaalkontoris osalist mõõdistust üles laadida ei tohi.

Avalikud veekogud

Veeseadus § 5. Avalikud veekogud(1) Avalikud veekogud on:

1) sisemeri;

2) territoriaalmeri;

3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad;

4) Võrtsjärv;

5) Mullutu laht;

6) Suurlaht;

7) Emajõgi;

8) Narva jõgi;

9) Nasva jõgi;

10) Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani;

11) Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni.

(2) Avalikud veekogud kuuluvad riigile. Avalikud

veekogud ei ole tsiviilkäibes.

NB. Mitte segi ajada avalikult kasutatavate veekogudega.

Avalikud veekogud

Kaldakinnisasjad

• paadikanaleid on hakatud avalikest veekogudest välja arvama;

• uus rannajoon 2021;

• ETAK joon võtta üle punkt-punktilt;

• kontrollitud ETAK objekti ei pea uuesti ruumiandmete osakonna käest üle küsima;

• katastripidaja hakkab mõõdistustingimustega ütlema, kui ETAK objekti tagune omanik on piiride kättenäitamisele vaja kaasata.

Osaline mõõdistamine

Katastripidaja hakanud väljastama tingimusi osaliseks mõõdistamiseks

• küsi tingimuste taotlemisel;

• katastripidaja võib lubada katastriüksuse osalist mõõdistamist, lähtudes katastrimõõdistamise eesmärgist, puudutatud katastriüksuste moodustamise alusandmete kvaliteedist ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest (MaaKatS § 16 lg 5);

• tingimustega määratakse vähim vajalik mõõdistusmaht, rohkem mõõta võib alati;

• dokumentide vormistamisel erinevusi ei ole.

Osaline mõõdistamine

Katastriandmete väljavõte

Omaniku roll ei lõpe piiriprotokolli allkirjastamisega!

Omaniku avaldusMaa-ameti katastri registriosakond

KANDEAVALDUS

Olen nõus katastripidaja poolt määratud katastriüksuste piiriandmetega ning pindala ja kõlvikute andmetega.

Palun registreerida maakatastris katastriüksuse 60801:002:0860 Tartu maakond, Elva vald, Aakre küla, Viira jagamisel

moodustatud katastriüksused:

17101:001:0359 Tartu maakond, Elva vald, Aakre küla, Viira, maatulundusmaa 100%, pindala 7,35 ha; sh haritav maa

7,32 ha, looduslik rohumaa 0,01 ha, metsamaa 0,02 ha

17101:001:0360 Tartu maakond, Elva vald, Aakre küla, Viiramäe, maatulundusmaa 100%, pindala 15000 m²; sh haritav

maa 249 m², looduslik rohumaa 6791 m², metsamaa 5193 m², õuemaa 2733 m², muu maa 34 m²

17101:001:0361 Tartu maakond, Elva vald, Aakre küla, Viirapõllu, maatulundusmaa 100%, pindala 5,05 ha; sh haritav

maa 4,90 ha, looduslik rohumaa 0,04 ha, metsamaa 0,03 ha, muu maa 0,08 ha

17101:001:0362 Tartu maakond, Elva vald, Aakre küla, Viiru, maatulundusmaa 100%, pindala 4,40 ha; sh looduslik

rohumaa 4,07 ha, metsamaa 0,13 ha, muu maa 0,20 ha

omaniku nimi /allkirjastatud digitaalselt/

Alo Kotka

alo.kotka@maaamet.ee

Aitäh!