Madli Kopti ANDMEBAASID JA ANDMED EESTIS

� MaRP eelduseks on mitmesuguste andmete olemasolu.

� Andmebaaside analüüs annab meile teavet, kuidas ratsionaliseerida merealade kasutust.

� Andmebaasidega seotud tegevusi võib jagada kolme suuremasse valdkonda:1. andmebaaside loomine ja haldamine,

2. andmebaaside integreerimine,

3. avaliku teenuse pakkumine.

� Andmebaaside loomisel tuleb ühelt poolt arvestada kehtiva seadusandlusega ning teiselt poolt Eesti rannikumere spetsiifikaga

� EL INSPIRE direktiiv ja ISO 19115Core/19119 (http://inspire.jrc.ec.europa.eu/) standardid sätestavad ka andmebaasidele teatud nõuded, mille praktiseerimine Eestis on pigem erand kui reegel.

ANDMEBAASID

� Üheks enam levinud standardiks ruumiliste andmete hoidmisel on geoandmebaaside keskkond (nt ArcGIS keskkonnas pakutavad andmebaasiformaadid)

� Peamisteks andmetüüpideks on punktandmed, joonandmed ning pindandmed

� Spetsiifi l isemaks, kuid teatud juhtudel kohustuslikuks komponendiks tuleb pidada rasterandmeid sh. ortofotosid ja mere sügavusmudelit.

� Kõikide andmekihtide jaoks vajalik metaandmete vorm� kirjeldab andmete päritolu, ruumilise ulatuse ja ajalise kestuse, kvaliteedi jms. seotud aspekte (saadaval nt. http://www.inspire-geoportal.eu/index.cfm/pageid/342 ).

� Järgides EL INSPIRE direktiivi ja ISO 19115Core/19119 standardeid tagatakse koostatavate andmekihtide efektiivne infohaldus ja vajadusel ka kiire andmebaaside integreerimine nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil .

ANDMEBAASID

� Eesmärk parandada EL ruumiandmete kättesaadavust ja koostalitusvõimelisust kõikides li ikmesriikides.

� Loob ruumiandmete infrastruktuurile ja selle haldamisele õigusliku raamistiku ning määrab ruumiandmevaldkonnad, mille osas direktiivi kohaldatakse: � Hõlmab meetmeid, mis käsitleks koostalitlusvõimeliste ruumiandmete kättesaadavust, vahetust, jagamist, kasutamist, võrguteenuseid, nende metaandmeid ja kasutamise tingimusi, kokkuleppeid, koordinatsiooni ja järelevalvemehhanisme ning haldamise protsesse.

� INSPIRE keskendub keskkonnavaldkonnale, kuid on avatud kasutamiseks ja laiendamiseks ka teistele sektoritele, näiteks põllumajandus, transport ja energia.

� Direktiiv on suunatud teabele, mis on vajalik keskkonnaseisundi, samuti õhu, vee, mulla ja loodusliku maastiku jälgimiseks ning parendamiseks.

INSPIRE DIREKTIIVEUROOPA RUUMIANDMETE INFRASTRUKTUURI DIREKTI IV

� Metaandmed on teave, mis kirjeldab ruumiandmekogumeid ja ruumiandmeteenuseid ning võimaldab neid leida, vaadelda ja kasutada.

� Direkti ivi määrus (rakenduseeskiri) loetleb järgmised metaandmeelemendid, läbi mil le tuleb ruumiandmekogumeid ja -teenuseid kir jeldada: � identifitseerimine (allika pealkiri, referaat, liik, keel, asukoha määraja,

kordumatu identifikaator, sidestusallikas);

� liigitus (kategoriseerimine, mille väärtuse valik on toodud määruses);

� võtmesõna (tuleneb mitmekeelsest keskkonnalasest tesaurusest GEMET);

� geograafiline asukoht (geograafiline ulatus ruumis, esitatakse piirdekattena);

� ajaline viide (avaldamise, viimase läbivaatamise või loomise kuupäev);

� kvaliteet ja õigsus (kas õigsus on kinnitatud või kvaliteet tagatud, kas tegemistametliku versiooniga, õiguslik kehtivus);

� vastavus Euroopa Komisjoni rakenduseeskirjadele;

� kasutamise ja juurdepääsu piirangud;

� loomise, haldamise, hooldamise ja levitamise eest vastutav organisatsioon;

� metaandmed metaandmete kohta (metaandmete loomise kuupäev, kontaktpunkt, keel).

INSPIRE DIREKTIIV„METAANDMED“

� Metaandmete loomisel on abiks Euroopa Komisjoni töörühma poolt koostatud juhendmaterjalid (Guidelines), mis ei ole õigusaktid ja mis ajas täienevad:http://inspire.jrc.ec.europa.eu/index.cfm/pageid/101

� Liikmesriikide töö abistamiseks on komisjon töötanud välja metaandmete kogumise prototüübi (Metadata editor), mille abil on võimalik metaandmeid koostada ning moodustada xml. faile: http://www.inspiregeoportal.eu/index.cfm/pageid/342

INSPIRE DIREKTIIV„METAANDMED“

NÄIDE METAANDMETESTHELCOM MAP AND DATA SERVICE

� Haldussuutlikkuse tõstmiseks on tarvis juurutadaandmebaasiserverite laiem kasutus

� Andmebaasiserverina võib siis käsitleda andmebaasisüsteemi tarkvara installatsiooni mingis arvutisüsteemis

� Andmebaasiserver võimaldab automaatset suhtlust erinevate andmebaaside vahel (sh. reaalajas erinevate ametkondade andmebaaside sünkroniseerimist)

� Andmevahetuse ja avalikustamise vahetuks eelduseks on andmebaasi serverite kaudu avalike teenuste pakkumine

� Käesoleval hetkel on Eestis enam kasutatud platvormiks ArcGis server keskkonnas pakutud teenused� Maa-amet, � Keskkonnaministeeriumi Infotehnokeskus, � Tallinna linnavalitsus� TÜ Eesti Mereinstituut ja� lähitulevikus lisandub neile ka mitmeid teisi ameteid.

ANDMEBAASISERVERID

� MaRP-l kasutatakse geoandmestikku mitmesugusel eesmärgil sh. andmete visualiseerimisel, ruumianalüüsil ja kartograafilisel esitlusel

� MaRP andmete kategooriad:

1. alade piirid,

2. mere infrastruktuurid,

3. mereelupaigad, mitmekesisus ja vee kvaliteet,

4. meregeoloogia ja

5. inimkasutus.

ANDMED

� Eesti põhikaart: Maa-Amet

� Eesti baaskaart: Maa-Amet

� Ortofotod (suur ruumiline lahutus) : Maa-Amet

� Sisemere, territoriaalmere piirid: Keskkonnaministeerium ITK

� Tüüpalade ja veekogumite piirid: Keskkonnaministeerium ITK

� Vesikonnad ja alamvesikonnad: Keskkonnaministeerium ITK

ANDMED – ALADE PIIRID

� Käibel olevad navigatsioonokaardid (kokku 65): Veeteede Amet

� Eesti tuletornide kaart: Veeteede Amet

� Riigisadamate kaart: Veeteede Amet

� Riigisadamate register: Veeteede Amet

� Vrakid: Meremuuseum

� Kaldaga püsivalt ühendatud ehitised:?

� Kaldaga püsivalt ühendamata ehitised: (seaduse järgi hetkel

ehitusloa väljastamine võimatu)

ANDMED - MERE INFRASTRUKTUURIDMERE INFRASTRUKTUURIDMERE INFRASTRUKTUURIDMERE INFRASTRUKTUURID

� I lmakaart: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut� Kli imakaart: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut� Hüdroloogia (temperatuur, soolsus, toitained, hapniku sisaldus,

bakterid): Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Keskkonnaministeeriumi ITK, TTÜ Meresüsteemide Instituut, TÜ Eesti Mereinstituut

� Reovee punkt- ja hajukoormused: Keskkonnaministeerium ITK� Looduskaitse- ja NATURA 2000 alad: Maa-Amet, Kaardiserver X-GIS� Mereseire alusandmed: Keskkonnaministeerium ITK� Vee-elustik (plankton, suurselgrootud, suurtaimed, kalad): TÜ Eesti

Mereinstituut� Kaitsealuste l i ikide levik (veetaimed, selgrootud ja kalad): TÜ Eesti

Mereinstituut, potentsiaalne andmekiht� EL Loodusdirekti ivi väär tuslikud elupaigad: TÜ Eesti Mereinstituut,

potentsiaalne andmekiht� Olulised kalaelupaigad: TÜ Eesti Mereinstituut, potentsiaalne

andmekiht� Mereimetajad sh. kaitsealused l i igid: Keskkonnaamet� Merelinnud sh. kaitsealused l i igid: MTÜ Taevasikk

ANDMED -MEREELUPAIGAD, MEREELUPAIGAD, MEREELUPAIGAD, MEREELUPAIGAD, MITMEKESISUS JA VEE KVALITEETMITMEKESISUS JA VEE KVALITEETMITMEKESISUS JA VEE KVALITEETMITMEKESISUS JA VEE KVALITEET

� Geoloogia kaardirakendus: Maa-Amet, Kaardiserver X-GIS

� Meresette kaardid: OÜ Eesti Geoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut

� Sügavusandmed: Veeteede Amet, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut

ANDMED ANDMED ANDMED ANDMED ---- MEREGEOLOOGIAMEREGEOLOOGIAMEREGEOLOOGIAMEREGEOLOOGIA

� Planeeringud: Maa-Amet, Kaardiserver X-GIS� Vee-erikasutusload: Keskkonnaministeerium ITK� Veemajanduskavad: Keskkonnaministeerium ITK� Pärandkultuur: Maa-Amet, Kaardiserver X-GIS� Kultuurimälestised: Maa-Amet, Kaardiserver X-GIS� Süvendamine ja kaadamine: Keskkonnaministeerium ITK� Maavarade kaevandamine: Keskkonnaministeerium ITK� Merekaablid (elektri - ja sidekaablid): Keskkonnaministeerium ITK� Militaarsed väl jaõppealad: Kaitsevägi� Meretuulikupargid: Keskkonnaministeerium ITK� Kalapüük ja kalakasvatus: Keskkonnaministeerium ITK,

Põl lumajandusministeerium� Muu väl japüük (sh. agarik): Keskkonnaministeerium ITK� Põhjatraalimine:?

� Uuringute läbivi imine: Keskkonnaministeerium ITK� Transport: Veeteede Amet� Turism:?

ANDMED ANDMED ANDMED ANDMED ---- INIMKASUTUSINIMKASUTUSINIMKASUTUSINIMKASUTUS

� Sellest tulenevalt on esimeses etapis vajalik:

� kiirelt luua andmebaaside osas standard(vähemalt osade parameetrite) ning

� võimaldada efektiivne andmebaaside integreerimine ja andmevahetus avalike serveriteenuste kaudu.

ANDMEBAASIDE KAOOTILINE ISELOOM

� Merealade ruumilise planeerimise metoodika. Hendrikson & Ko. 2009

� http://inspire.jrc.ec.europa.eu/

� http://maps.helcom.fi/website/mapservice/index.html

KASUTATUD KIRJANDUS