ARENGUKAVA 2014 2017 · Koolitusluba välja antud 17.03.04 ministri käskkiri nr 251 Omandivorm munitsipaallasteaed Teeninduspiirkond Saarde vald Asjaajamis- ja õppekeel eesti keel

Kilingi-Nõmme lasteaed Krõll

ARENGUKAVA 2014 – 2017


Arengukava 2014-2017

SISSEJUHATUS

Arengukava eesmärk ja koostamise lähtealused

Kilingi-Nõmme lasteaia arengukava eesmärgiks on määratleda lasteaia visiooni, missiooni

ja põhiväärtuste elluviimist toetavad uue perioodi strateegilised peaeesmärgid,

arenguvaldkondade eesmärgid ja tegevuskava aastateks 2014-2017, et tagada õppeasutuse

jätkusuutlik areng.

Arengukava koostamisel on arvestatud nii riiklike ja piirkondlike arengustrateegiate ja

õigusaktide kui ka Kilingi-Nõmme lasteaia asjakohaste sisedokumentidega:

-Koolieelse lasteasutuse seadus;

-Riiklik õppekava (RÕK);

-Üldharidussüsteemi arengukava;

- Pärnumaa arengustrateegia 2030 +;

- Saarde valla arengukava aastani 2028;

- Kilingi-Nõmme lasteaia põhimäärus;

- Sisehindamise nõuniku tagasisideraport 2012.

Arengukava koostamiseks moodustati 2013.a. märtsis töögrupp, kuhu kuulusid lasteaia

juhtkond, pedagoogide, tehnilise personali ja hoolekogu esindajad (Lisa 1).

Dokumendi koostamise käigus viidi läbi ajurünnakuid, et analüüsida Kilingi-Nõmme lasteaed

Krõll tänast olukorda, mõista käimasolevaid haridus-, majandus- ja demograafilisi protsesse

ning hinnata nende võimalikke mõjusid lasteaia arengule.

Arengukavas määratletu lähtub sise- ja väliskeskkonna analüüsist:

- sisekeskkonna analüüs põhines valdavalt sisehindamistulemuste koondanalüüsil (sh nõuniku

tagasisiside raport) ja koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatul;

- väliskeskkonna analüüsi lähtealusteks olid riiklikud ja piirkondlikud arengustrateegiad.

Arengukava koostamise käigus sõnastati ümber Kilingi-Nõmme lasteaed Krõll visioon ja

missioon.

Arengukava tegevuskavas planeeritu on aluseks nii lasteaia õppekava kui ka õppeaasta

tegevuskava koostamisele.



1. ÜLDANDMED

Aadress Aia tänav 1, Kilingi-Nõmme linn, Saarde vald, Pärnumaa

Registrikood 75003789

Telefon 4492212

E-post, kodulehekülg [email protected], www.lasteaedkroll.ee

Koolitusluba välja antud 17.03.04 ministri käskkiri nr 251

Omandivorm munitsipaallasteaed

Teeninduspiirkond Saarde vald

Asjaajamis- ja õppekeel eesti keel

Lasteaed on avatud tööpäevadel 7.00 – 18.00

Asukoht

Kilingi-Nõmme lasteaed Krõll asub Kilingi-Nõmmes Saarde vallas, Pärnumaal. Lasteaia maja

läheduses asuvad igale vanusele eraldi koostatud õpperajad, lastepark, RMK metsamaja,

järved, mis võimaldavad planeerida erinevaid tegevusi.

Ajalugu

1979.a. avati 140-kohaline 6 rühmaga majanditevaheline lastepäevakodu. Nime „Krõll“ sai

lastepäevakodu konkursi korras ja ristiemaks oli lastekirjanik Ellen Niit. 1993.a. toimus

lasteaia üleminek Nõmme sovhoosilt Kilingi-Nõmme Linnavalitsuse alluvusse ning 2005.a.

sai haldajaks Saarde Vallavalitsus.

Lasteaia eripära, traditsioonid

Lasteaia territooriumil ja läheduses on piisavalt looduslikke tingimusi ning võimalusi, mis

võimaldavad õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia õues ja õuealal.

Lasteaias on loodud võimalused huvitegevusteks. Lastel on võimalus osaleda laulu-,

folkloori- ja tantsuringis, harrastada jalgpallimängu ja iluvõimlemist. Pisikeste koduste laste

tarvis tegutseb kord nädalas mängukool.

Lasteaial on oma kooliminekulaul, mille autor on pikaaegne lasteaia lauluõpetaja Helgi

Smirnova. Alates 2009.a. koostatakse lasteaia lõpetuseks lennuraamat.

2006.a. detsembrist liitus lasteaed vabariikliku Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL)

võrgustikuga, esimese lasteaiana Pärnumaal. Lasteaia tervisemeeskond tegeleb kavakindlalt

tervise edendamisega. Traditsioonilisteks ülemajalisteks üritusteks on igas kuus toimuvad

mailto:[email protected]

http://www.lasteaedkroll.ee/



tervisehommikud (traditsioon 1997.a.) ning igakevadised terviseteemalised

orienteerumismängud ja matkad loodusesse.

2013.a. jaanuaris liitus lasteaed Kiusamisest vaba metoodikaga, mille eesmärgiks on, et

laste vahel tekiks üksteist arvestav ja kaasav kultuur. Lasteaias loodud head suhted laste vahel

peaksid kanduma koolikeskkonda. Lasteaiast kooli minnes peaks mudilastel olema pagas,

mille abil saada hakkama klassiruumi eriliste sotsiaalsete suhetega.

Pikaajalise traditsiooniga on öödisko ja Krõlli meisterdamine lõpurühmas, nõidade pidu,

matkad, tervisehommikud, terepidu, vanavanematepidu. Lasteaia sünnipäeva tähistatakse

kevadel.

2. HETKE OLUKORRA KIRJELDUS

Lasteaia arengule ja mainele on aidanud oluliselt kaasa arenguvõimeline kollektiiv, kes on

väärtustanud lapsest lähtuva õpetamise – kasvatamise põhimõtteid ja mängu, kui lapse

põhitegevust. Suurt rõhku on pööratud lapse mängukeskkonna parendamisele. Mängu- ja

õppevahendite uuendamisel on aluseks vahendite turvalisus, sobivus sihtgrupile, vahendi

funktsionaalsus ja lastepärasus.

Lapsed on saanud igakülgse kooliks ettevalmistuse. Õpetajate ja lapsevanemate seas

läbiviidud küsitlused näitavad, et laste, õpetajate ja lapsevanemate omavahelised suhted on

head, mis on eelduseks edukale, tulemuslikule õppekasvatustööle. Tagasiside Kilingi-Nõmme

Gümnaasiumi algklassiõpetajatelt on olnud positiivne. Lasteaias tehtav töö on taganud laste

sujuva ülemineku kooli.

2.1. Personali analüüs

Lasteaias on 28,5 ametikohta. Seisuga 01.09.2013.a. on täitmata logopeedi ametikoht.

Töötajaid on 28. Pedagooge on kokku 16 (neist 12 on pedagoogid rühmades).

Kilingi-Nõmme lasteaia pedagoogide keskmine vanus on 46,8, muu personali keskmine

vanus on 49,2 (01.10.2013.a. seisuga).



Tabel 1. Personali haridustase 01.10.2013.a. seisuga

kõrgharidus ped. keskeri muu keskeri keskharidus põhiharidus

Juhtkond 2 1

Pedagoogid 7 7

Õpetaja abid 1 5

Muu personal 1 4

Tabel 2. Pedagoogiline kvalifikatsioon 01.10.2013.a.

Pedagoog-metoodik 2

Vanempedagoog 3

Pedagoog 9

Noorempedagoog -

Kvalifikatsioonita -

Direktorit ja õppealajuhatajat ei atesteerita.

2.2. Rühmad ja laste arv

Kilingi-Nõmme lasteaias Krõll on 6 rühma. 1 sõimerühm, 4 aiarühma ja 1 liitrühm. Rühmad

komplekteeritakse vanuseti. Kilingi-Nõmme lasteaias ei ole olnud ootejärjekorda, kõik kes on

soovinud lasteaeda tulla, on vastu võetud. Kohtade olemasolu korral oleme ka vastu võtnud

teiste valdade lapsi.

Tabel 3. Laste jaotumine rühmadesse seisuga 01.10.2013.a. ja edasine liikumine

RÜHM KOHTI

RÜHMA

S

LASTE

ARV

Poisse/

tüdrukui

d

vallast mujal

t

Kooli

2014

Kooli

2015

Kooli

2016

Kooli

2017

TIBUPOJAD 14+2 11 5/6 8 3

SIPSIKUD 18+2 12 4/8 12

LIBLIKAD 20+4 22 11/11 20 2 22

MESIMUMMUD 20+4 22 10/12 21 1 22

JÄNKUD 20+4 17 11/6 15 2 1 16

MÕMMIKUD 20+4 24 13/11 24 24

KOKKU 112+20 108 54/54 100 8 25 16 22

2012/2013 õppeaasta eesmärkide täitmine, lastega seotud tulemuste analüüs

Eesmärk Saavutatud tulemus Rühmade rahulolu %

Tutvustame vanasõnu ja

kõnekäände.

Vanasõnu, mõistatusi ja kõnekäände tutvustasime aiarühmades. Alguses

tundusid need lastele naljakad, hiljem said nad mõttest aru ning kasutavad

neid ka oma kõnes. Noorematele lastele oli arusaamine keerulisem ja sisu jäi

kaugeks.

Täiesti rahul 1 17%

Pigem rahul 3 50%

Osaliselt rahul 1 17%

Rahulolematu 1 17%

Luule, kirjanduspalade,

dramatiseeringute kasutamine

õppetöös.

Õppetöös kasutasime luuletusi ja kirjanduspalade ümberjutustamist ning

dramatiseeringuid. Lastele meeldis kuulata ümberjutustusi ja vaadata

dramatiseeringuid ning kasutavad õpitut mängudes nii kodus kui ka lasteaias.


Pigem rahul 3 50%


Väärtuskasvatuse teemalised

jutud, vestlused, arutelud,

õppefilmid.

Oleme läbi viinud antud teemal vestlusi ja arutelusid -lapsed osalesid nendes

aktiivselt. Veel oleme kasutanud õppefilme ja kirjanduspalasid. Lapsed teevad

vahet heal ja halval, kuid enda käitumise kontrollimine igakord ei õnnestu.

Antud teema vajab pidevat kordamist ja meelde tuletamist.


Pigem rahul 4 67%


Kunstitegevused õues ja

erinevad katsed õppetöös.

Kunstitegevustes oleme kasutanud looduses leiduvaid erinevaid materjale

(liiv, muru, lumi, õied, kaselehed, muld jne).

Katsetes oleme kasutanud luupe, kaalu, liiva-veekeskust, binoklit, õhupalle ja

looduslikke vahendeid.

Pigem rahul 5 83%

Vähem rahul 1 17%

Jalutuskäigud looduses,

vaatlemine, uurimine,

maitsmine, katsumine.

Oleme organiseerinud õppekäike lasteaia territooriumil, loodusõpperajal,

RMK loodusrajal. Lastele meeldis väga looduses viibida ja loodust uurida

ning vestelda ümbruskonnas toimuvast.


Pigem rahul 2 33%


Ülemajalised üritused koos

Krõlliga.

Krõlli kohalolek ülemajalistel üritustel oli lastele väga oluline. Ka väiksemad

lapsed ei kartnud enam maskotti ja võtsid tegevustest aktiivselt osa.


Pigem rahul 2 33%

Ülemajalised üritused ja

tervisehommikud siduda

väärtuste temaatikaga.

Üritused ja tervisehommikud on olnud õpetlikud, suunavad ja põnevad ning

seotud väärtuste temaatikaga: liiklus, kiusamine, sõprus, tervis, tunded,

toitumine jt.


Pigem rahul 3 50%

2.3. Juhtimissüsteem

Lasteaia juhtimissüsteem lähtub järgmistest juhtimiskvaliteedi põhimõtetest:

- õppeasutuse jätkusuutlikkuse eelduseks on sihipärane ja süsteemne tegutsemine, järjepidev

ja süstemaatiline õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise analüüs, kõigi huvipoolte

vajadustega arvestamine ning soov pidevalt täiustuda;

- õppeasutuse tulemuslikkus saavutatakse eesmärgistatud planeerimise, hästi toimivate

protsesside võrgustiku, personali ja teiste huvipoolte maksimaalse kaasamise, motiveerimise

ja eestvedamise, kõigi osapoolte pühendumuse ja väärtustel põhineva tugeva

organisatsioonikultuuri kaudu.

Lasteaia juhtimisel ja arendamisel pööratakse olulist tähelepanu õppe- ja kasvatustegevuse kui

põhiprotsessi tulemuslikkuse tagamisele, st nii juhtimis- kui tugiprotsesside eesmärk on

kindlustada õppe- ja kasvatustegevuse tõhusaks ja mõjusaks toimimiseks vajalikud

tingimused.

Juhtimisprotsess on seotud eestvedamise ja strateegilise juhtimisega:

Arengukava ja tegevuskava koostamine, elluviimine ja täitmise analüüs;

Õppeaasta tegevuskava koostamine, eluviimise korraldamine, hindamine ja analüüs;

Sisehindamise süsteemne elluviimine;

Koostöö huvigruppidega;

Arendustegevus, sh pedagoogide kutsealane arendamine ja mentorlus.

Juhtimisprotsessi eest vastutavad direktor, õppealajuhataja, majandusjuhataja.

Õppe- ja kasvatusprotsessi tulemuslikkuse eest vastutab lasteaia pedagoogiline nõukogu,

kelle ülesandeks on oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine,

analüüsimine, hindamine ning lasteaia juhtimist toetavate vajalike otsuste tegemine.

Õppe- ja kasvatusprotsess jaguneb:

Lapse arengu tagamine:

lapse arengu kavandamine, läbiviimine ja analüüsimine;

lapsevanemale lapse arengust tagasiside andmine;

laste ja lastevanemate nõustamine;

tugitegevuste (kõneravi, nõustamine, ennetustöö, huvitegevuse korraldamine)

arendamine;



väärtuskasvatuse elluviimine;

laste rahulolu hindamine ja analüüs;

koostöö partneritega.

Õppekava arendamine:

Õppekava arendamine lähtuvalt lapse vajadustest;

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade integratsioon;

Laste tervislikke eluviise edendavad tegevused;

Õppekava täitmise hindamine ja parendustegevuste planeerimine.

ÕKT korraldamine:

õppekava tulemuslik rakendamine vanuseastmeti sh ajakohaste õppe- ja

kasvatusmeetodite rakendamine:

rühma õppeaasta tegevuskava koostamine ja elluviimine.

Tugiprotsessid on seotud haldustegevuse, toitlustamise ja IT-juhtimisega.

Õppe- ja kasvatustöö korraldus on kirjeldatud Kilingi-Nõmme lasteaia põhimääruses,

õppekavas ja kodukorras.

2.4. Koostöö huvigruppidega

Lasteaed Krõll koostöövõrgustik toetab lasteaia visiooni ja missiooni elluviimist ning

võtmehuvigrupid ja nendega tehtav koostöö on esitatud tabelis 4.

Tabel 4. Koostöö huvigruppidega ja koostööpartneritega.

Huvigrupp Tegevus

Lapsed laste arengu igakülgne toetamine õppe- ja kasvatusprotsessi

eluviimise käigus.

Lasteaia personal lasteaia missiooni ja visiooni elluviimine.

Lapsevanemad,

hoolekogu

kaasaaitamine lapse arenguprotsessi kujundamisel;

osalemine hoolekogu kaudu lasteaia tegevuse analüüsimises ja

arendustegevustes;

abi lasteaia ürituste ettevalmistamisel (matkad, peod, näidendid,

karneval, spordipäev);

lapsevanem varustab võimalusel taaskasutusmaterjalidega;

lapsevanem viib läbi koolituse (tuletõrje, esmaabi);



võimalustel sponsorite otsimine;

abi ühekordsete projektide juures;

koosolekud.

Pidaja (Saarde

Vallavalitsus)

lasteaia jätkusuutliku arengu toetamine;

valla esindaja kohtumine lastega;

vallamaja külastamine;

koostöö sõprusvalla Hebby kommuuniga Rootsist.

Koostööpartner Tegevus

Kool kohtumine algklasside õpetajaga lastevanemate koosolekul;

lapsed külastavad kooli;

osalemine algklasside spordipäeval;

koolitus lasteaia töötajatele (kunstialane, vms.);

töövarjupäev;

perekonnaõpetuse tunni raames lasteaia rühmade külastamine;

erinevad koostööprojektid.

Muusikakool esinemine lasteaias;

külaskäik muusikakooli.

Pärnu- ja

Viljandimaa

lasteaiad

ühised õppepäevad.

Tervise- ja

hoolduskeskus

laste esinemine hooldushaiglas (jõulude ajal, sõbrapäeval või

kevadpühal);

laste tööde näitus hooldushaiglas.

Politsei-, päästeamet õppekäik päästeametisse;

politseitöötaja esinemine lasteaias (liiklus);

tuletõrje- ja politsei teemaline joonistamine;

päästeametniku esinemine lasteaias töötajatele;

Nublu lasteaias;

evakuatsiooniõppus.

Pärnu õppe-

nõustamiskeskus

(ÕNK)

nõustamiskeskusest logopeedi ja psühholoogi tellimine lasteaeda

laste ja lastevanemate ühekordseks nõustamiseks;

vajadusel tasuta psühholoogiline ja logopeediline nõustamine

ÕNK keskuses.



Saarde Sõnumid artiklid ajalehes.

Ringijuhid iluvõimlemine, jalgpall, laulmine.

Päevakeskus vastastikku koolitustest osavõtmine;

päevakeskuse külastamine lastega.

Spordihoone ürituste korraldamine ja osavõtt spordihoones.

RMK loodusradade ja maja kasutamine.

3. KILINGI-NÕMME LASTEAIA KRÕLL SISE- JA VÄLISKESKKONNA

ANALÜÜS

Lasteaia sise- ja väliskeskkonna analüüs põhineb 2-etapilisel SWOT-analüüsil:

- analüüsi aluseks on 2009-2013.a. sisehindamise koondtulemused (sisehindamisaruanne ja

nõuniku tagasisideraport), üldharidussüsteemi arengukavas, Saarde valla arengukavas aastani

2028 ning Pärnumaa arengustrateegias 2030 + kajastatud asjakohased aspektid;

- SWOT-analüüsi 1. etapis määratleti lasteaia jätkusuutlikku arengut kõige enam mõjutavad

sise- ja väliskeskkonna tegurid; 2. etapis analüüsiti nende tegurite koosmõju (ristanalüüs) ja

määratleti uue arenguperioodi põhisuunad, peaeesmärgid ning koostati eesmärkide

saavutamiseks vajalik tegevuskava.

3.1. Kilingi-Nõmme lasteaia Krõll sisekeskkonna analüüs

3.1.1.Eelmise perioodi arengukava (2009-2013) täitmise tulemused

Tulemused on esitatud valdavalt 2009-2013.a. sisehindamise koondtulemuste põhjal

hindamisvaldkondade lõikes: tulemuste põhjal saab väita, et arengukavas määratletud

prioriteetsete valdkondadega seotud tegevused on ellu viidud.

Parendusvaldkondade alusel kavandatakse konkreetsed tegevused uue perioodi arengukava

tegevuskavas.

Eestvedamine ja juhtimine. Arengueesmärgid:

toimiv sisehindamissüsteem;

lasteaia arendustegevusse on kaasatud kogu personal;

2010.a. on esitatud sisehindamisraport.

Tugevused/tulemused: Parendustegevused:

asutuse arendustegevusse ning

otsustusprotsessidesse on kaasatud kogu

luua metoodilisse kabinetti lasteaia

kordade ja dokumentide kaust



personal;

info on kättesaadav kõigile;

töögruppide töö on järjepidev ja tulemuslik.

(kohapealseks kasutamiseks).

Personalijuhtimine. Arengueesmärgid:

personal on kaasatud lasteaia arengut toetavatesse otsustusprotsessidesse;

tulemuslik meeskonnatöö;

töötajate motivatsioon tulemuslikuks tööks ja enesetäiendamiseks;

toimiv motivatsiooni ja tunnustussüsteem.


pedagoogiline personal on kvalifitseeritud;

pedagoogid viivad igal õppeaastal läbi

lahtise õppetegevuse, kus kogemuste saajana

osalevad ka teised pedagoogid;

4 pedagoogi liitusid 2012.a. sügisest 160-

tunnise mentorkoolitusega.

täpsustamist vajab töötajate arengumapi

sisu, mis tõstaks töötajapoolset

motivatsiooni mapi täiendamiseks

(oluline atesteerimisel);

teha aktiivsemalt tööd logopeedi

leidmisel lasteaeda.

Koostöö huvigruppidega. Arengueesmärgid:

toimiv koostöö huvigruppidega;

rahulolevad lapsevanemad;

lasteaiast kooliteed alustavad lapsed on kooliga tuttavad ning lapsevanemad teadlikud

kooli nõudmistest.


koostöö erinevate huvigruppidega:

lapsevanemad, omavalitsus, hoolekogu ja

koostööpartneritega s.h Kilingi-Nõmme

Gümnaasiumiga, ringijuhid, muusikakool,

teiste valdade lasteaiad (Pärnu maakond ja

Karksi-Nuia TEL lasteaed), Tervise- ja

Hooldekeskus, Päästeamet, Politsei, Pärnu

Õppenõustamiskeskus, kohalik ajaleht

“Saarde Sõnumid”, Klubi, Spordihoone ning

koostöö erispetsialistidega väljastpoolt

lasteaeda (kiirabiarst, hambaarst, logopeed,

psühholoog, meditsiinitöötaja, kohalik

koolitusi korraldada koostöös

huvigruppidega (lapsevanemad, kool,

KOV ja lasteaed);

suurendada KOV huvi lasteaia tegevuste

vastu (saata kutsed üritustele);

info paremaks levikuks hoolekogu

koosolekute protokollid avalikustada

lasteaia koduleheküljel.



päästeteenistus ja politsei), mis omakorda

toetab lasteaia ja lapse arengut.

Ressursside juhtimine. Arengueesmärgid:

turvaline ja kaasaegne õpi-kasvukeskkond;

töötajate motivatsioon tulemuslikuks tööks;

infotehnoloogia rakendumine.


kaasaegsed õppevahendid (2009.a. sügisest

alates uus mänguväljak);

turvaline keskkond õues ja toas, sh

geograafiliselt soodne asukoht (looduslikult

mitmed võimalused: metsad, järved, künkad)

-rakendatud õuesõpe;

lastel on piisavalt ruumi nii toas kui õues

(EHIS-e järgi grupi keskmisest rohkem);

laste arv ühe õpetaja kohta väiksem EHIS-e

grupi keskmisest.

maja soojustamine, sh tuulekodade

kinniehitamine ja katuse vahetamine –

küttekulude kokkuhoid;

arvutid igasse rühma;

1 WC, koridoride, keldrikorruse remont;

ülemiste rühmade nõudepesuruumide

remont, sh nõudepesumasinate

soetamine;

jalgrataste varjualune;

sõime-, liitrühma kiikude

väljavahetamine, neile turvaalade

loomine.

Õppe- ja kasvatusprotsess. Arengueesmärgid:

koolivalmis laps;

lapse individuaalset arengut on toetatud läbi individuaalsete tegevuste;

rakendunud õuesõpe põhimõtted;

teadvustatud tervisedenduslik mõtteviis;

kogu personal lähtub töös kokkulepitud väärtushinnangutest.


pidevalt täiendatakse lasteaias metoodilisi

vahendeid, lasteaia õppekavast lähtuvalt on

loodud teemamapid, mida kasutatakse

õppetöös (soo, mets jt.);

lapse arengu hindamise süsteem on välja

töötatud ja toimib;

välja töötada tagasiside leht/ankeet

koolilt laste toimetuleku kohta koolis

(poole aasta möödudes), millest peaks

välja tulema soovitused lasteaiale ja

lastevanematele, mida tähele

panna/parendada kooliks

ettevalmistamisel;



lasteaial on välja kujunenud traditsioonid;

käivitunud on huviringid (tantsuring,

lauluring, jalgpall), sh lasteaias toimuv

mängukool lasteaias mittekäivatele lastele,

soodustamaks sisseelamist lasteaiaellu

(alates 2004.a.).

laste arengu toetamiseks vajab lasteaed

logopeedi.

Järeldused sisekeskkonna analüüsist

Kilingi-Nõmme lasteaia Krõll jätkusuutlikku arengut mõjutavad uuel arenguperioodil

järgmised 5 prioriteetset sisekeskkonna tugevust ja nõrkust:

SISEKESKKONNA TUGEVUSED SISEKESKKONNA NÕRKUSED

Krõlli lasteaia lapsed on terved, rõõmsad,

kooliküpsed ja sotsiaalselt toimetulevad (on

loodud turvaline, laste individuaalseid eripärasid

arvestav, mänguline ja tervislikke eluviise edendav

ja looduslähedust väärtustav kasvukeskkond;

eesmärgistatud ja integreeritud tegevuskavad,

kuulumine TEL-võrgustikku).

HEV (hariduslik erivajadus)-lastele

vajalik tugisüsteem on ebapiisav (laste

arengu toetamiseks vajab lasteaed

logopeedi ja tugispetsialisti).

Kogu personal on kaasatud lasteaia

arendustegevusse ning otsustusprotsessidesse

(personali rahulolu juhtimise, motiveerimise,

töötingimuste, suhete, arenguvõimaluste jms;

erinevad töögrupid, infotunnid, üritused).

Sisehindamissüsteemi sidustamine

arengukava elluviimisega.

Lasteaias töötab kvalifitseeritud, arenguvõimeline,

teotahteline ja kokkuhoidev personal.

Tehniline personal (õpetaja abid, kokad)

on alamotiveeritud.

Materiaalseid ressursse kasutatakse otstarbekalt ja

säästlikult.

Eelarveliste ressursside vähendamine

takistab vajalike investeeringute tegemist.

Toimub aktiivne ja tulemuslik infovahetus ning

koostöö huvigruppide (lapsevanemad, hoolekogu,

kogukond) ja koostööpartneritega.

Koostöö mitmekesistamine

omavalitsusega.



3.2. Kilingi-Nõmme lasteaia väliskeskkonna analüüs

Väliskeskkonna võimaluste ja ohtude määratlemisel analüüsiti järgmiste aspektide mõju

lasteaia jätkusuutliku arengu tagamisel:

- majanduslikud, poliitilised ja demograafilised trendid nii riiklikul kui ka kohaliku

omavalitsuse tasandil;

- võtmehuvipoolte (sh ühiskonna) vajaduste muutumine;

- lisafinantseerimise võimalused;

- koostöövõrgustik ja ühisprojektid.

Väliskeskkonna analüüsiks vajalik informatsioon on pärit üldharidussüsteemi arengukavast

2007–2013, Saarde valla arengukavast aastani 2028, Pärnumaa arengustrateegiast 2030 +,

Eesti elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020, Eesti inimvara raport (IVAR):

võtmeprobleemid ja lahendused 2010, „TARK ja TEGUS RAHVAS” 2013–2016, Laste ja

perede arengukava 2012–2020.

Järeldused väliskeskkonna analüüsist

Kilingi-Nõmme lasteaia jätkusuutlikku arengut mõjutavad uuel arenguperioodil järgmised 5

prioriteetset väliskeskkonna võimalust ja ohtu:

VÄLISKESKKONNA VÕIMALUSED VÄLISKESKKONNA OHUD

Saarde valla suurima kapitali – ruumilise väärtuse

(maa, mets, rabad ja õhk) – ärakasutamine

välisinvesteeringute kaasamisel (Kilingi-Nõmme

kujunemine Edela-Eesti teiseks tõmbekeskuseks:

investeeringud infrastruktuuri ja inimkapitali

arengusse;

välissuhtluse ja mitmekülgse koostöö arendamine;

haridusasutuste tugistruktuuride tihe lõimimine;

tervist toetava keskkonna kujundamine;

piirkondlike haldus- ja arengustruktuuride

tugevdamine;

tööjõu mobiilsuse toetamine).

Regionaalne tasakaalustamatus/

ääremaastumine (haldusreformi

pidurdumine, KOV-de ebapiisav

koostöö, KOV-i vähene vaba ressurss

investeeringuteks, elanikkonna

vananemine, valglinnastumine,

mahajäetud ja lagunenud ehitised on

turva- ja keskkonnaohuks, väljaränne,

keskkonnakaitselised piirangud).

Elukestva õppe strateegia rakendumine

(eelhariduse programmide rakendamine (sh

koolivalmiduse tagamine);

Haridusreformi elluviimine on

aeganõudev protsess (poliitilised

erimeelsused, hariduskulude



haridusasutuste tarindite ja õpikeskkonna

kaasajastamine;

huvihariduse teenuste arendamine;

õpetajaameti jätkuv väärtustamine;

loovuse ja innovatiivsuse arendamine (sh

sotsiaalsete kompetentside arendamine ja

innovaatiliste õppemeetodite rakendamine);

HEV-laste tugisüsteemi arendamine;

keskkonnahariduse populariseerimine).

vähenemine, hariduse struktuuri ja sisu

mittevastavus ühiskonna

arenguvajadustele).

Infotehnoloogia võimaluste süsteemne

rakendamine (õppijate ja õpetajate digikirjaoskuse

arendamine;

vabavara kättesaadavus, virtuaalõppe keskkonnad

(sh e-õpe)).

Infotehnoloogilised riskid (riist- ja

tarkvara kiire vananemine, ressursside

vähesus, kasutajate ebapiisavad oskused,

küberkuritegevuse kasv, kaob piir reaal-

ja virtuaalmaailma vahel).

Paindliku ja tõhusa perepoliitika rakendamine

(toimiv sotsiaal- ja lastekaitsesüsteem, vanemate

nõustamissüsteem, kogukonnapõhine laste

riskikäitumise varase märkamise ja sekkumise

süsteem).

Peremudel on häiritud (sotsiaalne

ebavõrdsus, edukultus, väljaränne, tugi-

ja nõustamissüsteemi ebapiisav

rakendamine, visiitabielud).

3. 3. Lasteaed Krõll arengu põhisuunad uue arengukava perioodil

Uue arenguperioodi olulised väljakutsed/arengusuunad määratleti ristanalüüsi (TOWS-

meetod) tulemusena, mille käigus analüüsis töögrupp prioriteetsete sise- ja väliskeskkonna

tegurite koosmõju:

● TV-strateegia: kuidas sisemisi tugevusi ära kasutades maksimaalselt välistest võimalustest

kasu saada;

● TO-strateegia: kuidas sisemisi tugevusi ära kasutades väliskeskkonna ohte minimeerida või

kõrvaldada;

● NV-strateegia: kuidas väliskeskkonna võimalusi ära kasutades sisemisi nõrkusi leevendada

või kõrvaldada;

● NO-strateegia: kuidas minimeerida või kõrvaldada võimalikke sise- ja väliskeskkonnast

tulenevaid ohte.



Lähtuvalt eelnevast ristanalüüsist on lasteaia arendamise põhisuunad (väljakutsed) uue

arengukava perioodil järgnevad:

Laste individuaalse arengu mitmekülgne toetamine ja koolivalmiduse tagamine:

o aktiivne osalemine TEL-võrgustikus;

o keskkonnateadlikkuse arendamine;

o HEV-laste tugisüsteemi arendamine;

o laste loovuse ja sotsiaalsete kompetentside arendamine: õppefilmide koostamine

koos lastega;

o innovaatiliste õppemeetodite kasutamine: virtuaalsete õppematerjalide loomine;

o õppekava arendamine;

o väärtuskasvatuse elluviimine;

o koostöö huvigruppidega.

Koostöövõrgustiku loomine lasteaia jätkusuutliku arengu tagamiseks:

o huvigruppidega koostööks tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine;

o koostöö KOV-ga;

o koostöö lapsevanematega.

Vanemate nõustamissüsteemi loomine ja rakendamine:

o koostöö kogukonnaga;

o koostöö haridusasutustega.

Personali professionaalse arengu toetamine:

o osalemine siseriiklikes ja rahvusvahelistes projektides/võrgustikes;

o tehnilise personali kaasamine õppe-kasvatustöösse ja lasteaia arendamisesse;

o kvalifikatsiooni tõstmine;

o koolituse tulemuslikkuse hindamine;

o avatud tegevused;

o praktikantide juhendamine.

Avaliksuhtluse (sh mainekujundus, lobbitöö) teadlik korraldamine:

o väliskommunikatsiooni tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine.

IT-võimaluste maksimaalne ärakasutamine õppe- ja kasvatustöös ning sise- ja

väliskommunikatsioonis.

Lisaressursside leidmine lasteaia arendamiseks (sh õppe- ja töökeskkond).



Eelpool esitatud väljakutsed on aluseks lasteaia missiooni kaasajastamiseks, peaeesmärkide

määratlemiseks; arenguvaldkondade (sisehindamise valdkonnad) eesmärgistamiseks ja

tegevuskava koostamiseks.

4. UUE PERIOODI ARENGUKAVA PEAEESMÄRGID, ARENGUVALDKONNAD

JA TEGEVUSKAVA

Arengukava koostamise käigus sõnastas töögrupp ümber Kilingi-Nõmme lasteaia visiooni ja

missiooni.

Missioon: Oleme professionaalse personaliga kvaliteetset alusharidust pakkuv lasteaed, kes

toetab perekonda lapse igakülgsel arendamisel.

Visioon: Kilingi-Nõmme lasteaias Krõll on terved, rõõmsameelsed ja sotsiaalselt

toimetulevad lapsed, rahulolevad lapsevanemad ning teotahteline ja edumeelne personal.

Väärtused:

Tervislikud eluviisid.

Tervislike eluviiside kujundamine lastel ja personalil.

Lapsest lähtuv õppekasvatus.

Lapse vajaduste, huvide ja individuaalsete erinevustega arvestamine.

Traditsioonide hoidmine.

Lasteia traditsioonide jätkamine ja arendamine.

Turvalisus.

Tagame lastele vaimselt ja füüsiliselt turvalise lapsesõbraliku keskkonna.

Koostöötahteline meekond.

Usaldusel ja vastutusel põhinev koostöö kõikidel tasanditel.

Peaeesmärgid ja nende elluviimist tagavad kriitilised edutegurid:

Peaeesmärk 1 Kriitilised edutegurid

Mänguline, tervislikke

eluviise edendav ja

looduslähedust

väärtustav kaasaaegne

õpi- ja kasvukeskkond

tagab iga lapse

võimetekohase arengu.

Kaasaegsete õppemeetodite rakendamine (avastusõpe,

kiusamisest vaba lasteaed, tervist edendav lasteaed,

meediakasvatus; innovaatiliste, loovate ja lapse individuaalset

arengut toetavate õpistrateegiate rakendamine).

IT võimaluste ärakasutamine õppe- ja kasvatustöö arendamisel

(virtuaalsete õppevahendite loomine, IT-vahendite kasutamine

õppetöös).



Õppe- ja kasvatustöö väljaspool maja (sõpruslasteaiad, nt

külastused, ühisüritused, maakondlikud ja vabariiklikud üritused,

nt. laulupäev, tantsupäev).

HEV-laste tugisüsteemi arendamine (individuaalne töö lapse ja

tema vanemaga, vastavate õppematerjalide soetamine/koostamine,

koostöö teiste lasteaedade, kooli, KOV-ga).

Õppekavade arendamine (laste loovuse ja sotsiaalsete

kompetentside arendamine, peremudeli väärtustamine,

väärtuskasvatus, tegevuste mõju hindamine).


Lasteaias töötavale

kvalifitseeritud ja

arenguvõimelisele

personalile on loodud

nende professionaalset

arengut toetav ja

väärtustav töö- ja

arengukeskkond.

Kolleegilt-kolleegile õppimine (e-õpe, avatud tegevused,

virtuaalsete õppematerjalide loomine, majasisesed kogemuspäevad,

praktikantide juhendamine, koolituse tulemuslikkuse süsteemne

hindamine).

Kogu personali kaasamine õppe- ja kasvatustöösse ning lasteaia

arendamisse (ühisüritused, laiapõhised töögrupid, infotunnid,

koolitused, IT-vahendite kasutamine sisekommunikatsioonis;

personali rahulolu töötingimuste, töökorralduse ja

arenguvõimalustega on tõusvas trendis/positiivne).

Personal osaleb lasteaia arengut toetavates siseriiklikes ja

rahvusvahelistes võrgustikes.

Personali kvalifikatsiooni jätkuv tõstmine (täiend- ja tasemeõpe,

sisekoolitused, meediaõpetus, mentorkoolitus; praktikult-

praktikule).

Tehnilise personali töötingimuste parendamine.


Toimiv

koostöövõrgustik tagab

lasteaia jätkusuutliku

Avaliku suhtluse ja maine kujundamine (väliskommunikatsiooni

tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine; IT-vahendite

kasutamine väliskommunikatsioonis).



arengu.

Huvigruppidega koostöös tegevuskava väljatöötamine ja

rakendamine (heade praktikate rakendamine lasteaia arendamisel,

detailne tegevuskava koostööks kogukonna , haridusasutuste, KOV,

lastevanematega).

Huvigruppide tagasisidesüsteemi loomine ja selle mõjususe

regulaarne hindamine (huvigruppide rahulolu koostööga on

tõusvas trendis; lasteaia kujundamine õppivaks organisatsiooniks).



5. ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA 2014-2017

Peaeesmärkide elluviimisega seotud arenguvaldkonnad, valdkondade alaeesmärgid ja mõõdikud ning peaeesmärkide elluviimiseks vajalik tegevuskava

on esitatud alljärgnevas koondtabelis. Konkreetsete tegevuste määratlemisel on arvestatud ka sise- ja väliskeskkonna ristanalüüsist tulenevate

lahendustega ning sisehindamise aruandes kajastatud parendusvaldkondadega. Arengukava tegevuskava on aluseks konkreetse õppeaasta üldtööplaani

koostamisele, finantseerimise allikad kajastuvad õppeasutuse iga-aastases eelarves.

Arenguvaldkond: EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE

Eesmärk: Lasteaed Krõll on väärtuspõhise juhtimise ja organisatsioonikultuuriga õppiv organisatsioon.

Mõõdikud (oodatavad tulemused) Tegevused 2014 2015 2016 2017 Vastutaja Finantseerimise

allikas

2017.a. on välja töötatud ja

rakendatud väärtuspõhine

juhtimisstrateegia.

Lasteaia põhiväärtuste ülevaatamine ja

kooskõlastamine huvigruppidega.

x Juhtkond,

Töögrupp

Määramatu

Väärtuspõhise juhtimisstrateegia väljatöötamine ja

rakendamine.

x x x x Juhtkond Määramatu

Väärtuspõhise juhtimisstrateegia mõjususe regulaarne

hindamine sisehindamise käigus.

x x x Juhtkond Määramatu

Lasteaia traditsioonide edasiarendamine. x x x x Juhtkond Määramatu

2017.a. on LA missioon ja visioon

kogukonnas teadvustunud.

Väliskommunikatsiooni (sh mainekujundus,

avaliksuhtlus, lobbitöö) tegevuskava väljatöötamine ja

rakendamine koostöös huvigruppidega.

x x x x Direktor Määramatu

Väliskommunikatsiooni tegevuskava mõjususe

regulaarne hindamine sisehindamise käigus.


Lasteaia juhtkonna ja personali osalemine siseriiklikes

ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.


2017.a. on arengukavas

planeeritud tegevused ellu viidud.

Arengukava 2014-2017 tegevuskava regulaarne



Lasteaia õppeaasta tegevuskava koostamine,

elluviimine ja analüüs.


Sisehindamise koondaruande koostamine. x Direktor Määramatu

Huvigruppide kaasamine sisehindamisprotsessi. x x x x Juhtkond Määramatu

On loodud meeskonnatööd

soodustav keskkond.

Meeskonnatööd soodustavate koolituste, ürituste jms.

läbiviimine personalile.




Koostöise õppimise rakendamine (kolleegilt-kolleegile

õppimine).


Lasteaial on oma sümboolikaga

meened.

Lasteaia sümboolika arendamine tunnustamise korrast

lähtuvalt.

x x x x Direktor Eelarve

Huvigruppide rahulolu lasteaia

maine, juhtimise,

organisatsioonikultuuriga on

tõusvas trendis/positiivne.

Huvigruppide lõikes rahulolu-uuringute regulaarne

läbiviimine, tulemuste analüüsimine, tulemuste

tagasisidestamine, asjakohaste parendustegevuste

elluviimine.


Arenguvaldkond: PERSONALIJUHTIMINE

Eesmärk: Lasteaias töötab professionaalne, motiveeritud, elukestvas õppes osalev ja laste mitmekülgset arengut toetav personal.


allikas

Kogu personal on kaasatud õppe-

ja kasvatustöösse ning lasteaia

arendamisesse.

Laiapõhjaliste töörühmade moodustamine

arendustegevuste elluviimiseks.


Pedagoogiliste nõupidamiste ja infotundide

läbiviimine (sh tehnilise personali osavõtul).


Ühisürituste ja avatud tegevuste korraldamine. x x x x Juhtkond Määramatu

Sisekommunikatsioonisüsteemi edasiarendamine (sh

IT-vahendite laialdasem kasutamine).

x x x x Juhtkond Eelarve

2017.aastaks on välja töötatud ja

rakendatud personali

professionaalse arengu programm.

Personali motivatsiooni-, hindamis- ja

nõustamissüsteemi loomine ja rakendamine (sh

(karjäärivõimalused, kutseaasta, mentorlus,

otsustusvõime delegeerimine, praktikantide

juhendamine, personali tunnustamine).


Personali koolitusvajaduse hindamine lähtuvalt

lasteaia vajadustest ja personali ootustest ning

koolitusplaani koostamine ja rakendamine (sh

õpetajate koolitamine projektide “Kiusamisest vabaks”

ja “Avastusõpe” kaudu; sisekoolitused, kolleegilt-

kolleegile õppimine).

x x x x Õppeala

juhataja

Eelarve

Koolituse mõjususe ja tulemuslikkuse süsteemne

hindamine.


Õpetajate eneseanalüüsi süsteemne rakendamine. x x x x Õppeala

juhataja

Määramatu



Lasteaia juhtkonna ja personali osalemine siseriiklikes

ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes.


Regulaarne personali IT-alaste pädevuste arendamine

(sh meediaõpetus).


Arenguvestluste läbiviimine personaliga. x x x x Juhtkond Määramatu

Tervisemeeskonna koolitamine läbi TAI projektide. x x x x Õppeala

juhataja

Eelarve

Personali tunnustamine lähtuvalt tunnustamise korrast. x x x x Direktor Eelarve

...aastaks on tööle võetud

logopeed.

Logopeedi ametijuhendi koostamine. x x x x Juhtkond Määramatu

Konkursi väljakuulutamine, logopeedi töölevõtmine. x x x x Juhtkond Määramatu

Personali rahulolu töökeskkonna ja

arenguvõimalustega on tõusvas

trendis/positiivne.

Personali rahulolu-uuringute regulaarne läbiviimine,

tulemuste analüüsimine, tulemuste tagasisidestamine;

asjakohaste parendustegevuste elluviimine.


Arenguvaldkond: KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

Eesmärk: Huvigrupid on kaasatud laste ja lasteaia järjepideva arengu toetamisse.


allikas

Huvigrupid on teadlikud lasteaias

toimuvast.

Lasteaia kodulehe ja Facebooki lehe uuendamine ja

täiustamine.


Lobbitöö korraldamine vallas ja maakonnas

(väliskommunikatsiooni tegevuskava osana).


Aktiivse meediasuhtluse korraldamine

(väliskommunikatsiooni tegevuskava osana).


Huvigrupid ja koostööpartnerid on

kaasatud lasteaia

arendustegevusse.

Koostööks huvigruppidega detailse tegevuskava

väljatöötamine ja rakendamine (hoolekogu, KOV,

lapsevanemad, kogukond, haridusasutused).


I klassi läinud laste hakkamasaamise kohta

tagasisidesüsteemi väljatöötamine koostöös kooliga ja

selle rakendamine.

x x x x Õppeala

juhataja

Määramatu

Koostöö Pärnu Õppenõustamiskeskusega

lastevanemate ja personali nõustamisel ning lapse

arengu toetamiseks (sh vanemate nõustamissüsteemi

väljatöötamine).

x x x x Õppeala

juhataja

Määramatu



Koostöö ülikoolide ja teiste lasteaedadega personali

enesetäiendamise võimaluste loomisel.

x x x x Õppeala

juhataja

Eelarve

Huvigruppide rahulolu koostööga

on tõusvas trendis/positiivne.



tagasisidestamine; asjakohaste parendustegevuste

elluviimine.


Arenguvaldkond: RESSURSSIDE JUHTIMINE

Eesmärk: Lasteaia finants- ja inforessursside juhtimine on tulemuslik ja toetab arengukavas püstitatud eesmärkide elluviimist.


allikas

Õpi- ja töökeskkonna

arendamiseks on hangitud

eelarvevälised lisaressursid.

Lasteaia arengut toetavate projektide kirjutamine

koostöös KOV-ga.

x x x x Juhtkond Projekti eelarve

Hoolekogu aktiivne kaasamine lasteaiale täiendavate

eelarveliste vahendite leidmisel.

x x x x Juhtkond Täiendavad

eelarvelised

vahendid

Toimub materiaal-tehnilise baasi

(hooned, rajatised, õppevahendid)

eesmärgistatud arendamine ja

haldamine.

Katuse ja fassaadi remont, sh katustealused.

katus

fassaad

x

x

Direktor,

pidaja

Eelarve,

erinevad

projektid

Rühmaruumide remont vastavalt vajadusele

(sanitaartööd -värvimine ja pisiremont)

x

x

x

x

Direktor Eelarve

Nõudepesuruumide remont + inventar

3 ja 4 rühm

5 ja 6 rühm

1 ja 2 rühm

x

x

x

Direktor Eelarve

Mänguväljakute

hooldus

uuendamine (kiik)

x

x

x

x

x

x

Direktor Eelarve

Regulaarne lasteaia eelarve täitmise jälgimine ja

riskianalüüsi teostamine.

x x x x Direktor Eelarve

Sise- ja väliskommunikatsioonis

ning õppe- ja kasvatustöös

kasutatakse kaasaegseid IT-

vahendeid.

IT-vahendite uuendamine, laiendamine ja täiustamine.

arvutite soetamine rühmadesse (4 rühma)

x

x

x

x

Direktor Eelarve

Virtuaalsete õppematerjalide loomine, sh e-õpe. x x x x Juhtkond Eelarve

Veebipõhiste rahuloluküsitluste läbiviimine. x x x x Juhtkond Eelarve

Veebipõhise suhtlusvõrgu loomine. x x x x Juhtkond Eelarve



Lasteaia töö- ja õpikeskkond on

turvaline.

Ohtude kaardistamine, riskianalüüside läbiviimine ja

tegevuskava koostamine.

x x x x TEL

meeskond

Määramatu

Evakuatsiooniõppuste läbiviimine. x x x x Direktor Määramatu

Ressursse on kasutatud

otstarbekalt ja

keskkonnasäästlikult.

Kokkuhoiuvõimaluste kaardistamine ja kokkuhoiu

rakendamine.


Keskkonnahoiu põhimõtete seostamine õppekavaga,

õppeaasta tegevuskavadega.

x x x x Õppeala

juhataja

Määramatu

Keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine personali ja

huvigruppide hulgas.


Sisemiste ja väliste huvigruppide

rahulolu ressursside juhtimisega

on tõusvas trendis/positiivne.



tagasisidestamine; asjakohaste parendustegevuste

elluviimine.


Arenguvaldkond: ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS

Eesmärk: Lastele on loodud mitmekesised võimalused nende individuaalsust arvestavaks võimetekohaseks õppeks.


allikas

2017.a. on välja töötatud ja

rakendatud väärtuspõhine

õpetamisstrateegia.

Väärtuspõhise õpetamisstrateegia väljatöötamine ja

rakendamine (sh väärtuskasvatuse lõimimine õppe- ja

töökavaga).


Lastevanemate ja koostööpartnerite kaasamine

väärtuskasvatuse elluviimisesse.


Väärtuspõhise õpetamisstrateegia mõjususe regulaarne



Õppe- ja kasvatustöös

rakendatakse kaasaegseid

innovaatilisi ja loovaid

õppemeetodeid.

Õppekavade edasiarendamine (sh laste loovuse ja

sotsiaalsete kompetentside arendamine, peremudeli

väärtustamine, väärtuskasvatus, avatusõpe,

meediakasvatus, keskkonnateadlikkuse arendamine).

x x x x Õppeala

juhataja

Määramatu

Rühmade liitumine projektiga “Kiusamisest vaba

lasteaed”, metoodika rakendamine rühmades.

x x x x Õppeala

juhataja

Eelarve

Tervisedenduse tegevuskava koostamine ja

elluviimine.

x x x x TEL meeskond Eelarve

Väljaspool lasteaeda toimuvate tegevuste elluviimine. x x x x Juhtkond Määramatu



IT-vahendite mitmekülgne kasutamine õppe- ja

kasvatustöös


Toimub süsteemne lapse arengu

jälgimine ja hindamine.

Lapse arengumapi koostamine lähtudes lasteaia

õppekava korraldusest.

x x x x Rühma

meeskond

Määramatu

Koolivalmiduse hindamine, koolivalmiduskaardi

koostamine kooliminevatele lastele.

x x x x Rühma

meeskond

Määramatu

Lapsevanemale lapse arengust regulaarse tagasiside

andmine.

x x x x Rühma

meeskond

Määramatu

HEV-laste tugisüsteemi arendamine (sh personali

koolitus, vanemate nõustamine, vastavate

õppematerjalide koostamine, koostöö teiste

haridusasutuste ja KOV-ga) ja tugisüsteemi mõjususe

regulaarne hindamine sisehindamise käigus.


Lapsevanemate rahulolu õppe

kvaliteediga on tõusvas

trendis/positiivne.

Rahulolu-uuringute regulaarne läbiviimine, tulemuste

analüüsimine, tulemuste tagasisidestamine;

asjakohaste parendustegevuste elluviimine.




6. ARENGUKAVA KINNITAMISE JA UUENDAMISE KORD

Arengukava kinnitatakse asutuse pidaja kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse

enne kinnitamist arvamuse andmiseks lasteaia hoolekogule ja pedagoogilisele nõukogule.

Arengukava on kättesaadav Riigi Teatajas, Saarde valla koduleheküljel, lasteaia kodulehel ning

paberkandjal lasteaias.

Arengukava tegevuskava täiendatakse iga-aastase sisehindamise ja riskianalüüsi tulemuste alusel.

Sisehindamise koondtulemused on oluliseks sisendiks uue perioodi arengukava koostamisele.

Arengukava uuendatakse seoses:

- haridusalase seadusandluse muudatustega;

- muudatustega õppeasutuse eelarves;

- muudatustega riiklikus õppekavas;

- õppeasutuse pedagoogilise nõukogu või hoolekogu ettepanekuga;

- õppeasutuse arengukava tähtaja möödumisega.



LISA 1

Arengukava töögrupp:

Kersti Pärn (ekspert)

Evi Lapp (direktor, töötervishoiuspetsialist)

Liivi Laarmann (õppealajuhataja)

Aire Aldoja (majandusjuhataja kuni 20.08.2013)

Juta Aasa (majandusjuhataja alates 21.08.2013)

Moonika Ringas (hoolekogu liige)

Martti Rooden (hoolekogu liige, KOV esindaja)

Kristel Pikker (õpetaja abi)

Riina Tallo-Pärn (hoolekogu liige, TEL meeskonna liige ja õpetaja abi kuni 31.08.2013)

Ene Lauri (õpetaja, hoolekogu liige, TEL meeskonna liige)

Piret Vinogradov (õpetaja, töötervishoiuvolinik)

Reet Eesmaa (õpetaja, TEL meeskonna juht)

Anu Andrejeva (õpetaja)

Annika Aldoja (õpetaja, TEL meeskonna liige alates sept 2013)

Documents

ARENGUKAVA 2014 2017 · Koolitusluba välja antud 17.03.04 ministri käskkiri nr 251 Omandivorm munitsipaallasteaed Teeninduspiirkond Saarde vald Asjaajamis- ja õppekeel eesti keel