Kinnitatud direktoriKäskkirjaga 16.09.2015 nr 1-10/10

KOHTLA-JÄRVELASTEAED PÄÄSUKE

ÕPPEKAVA

1

SISU:1. LASTEAIA LIIK JA ERIPÄRA

1.1 Üldinfo1.2 Lasteaia eripära

2. LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID 3. LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED4. LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDUS

4.1. Lasteaia õppeaasta 4.2 Lasteaia õppeaasta tegevuskava 4.3 Lasteaia õppeaasta TEL- tegevuskava 4.4 Rühmade õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

5. VALDKONDADE ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, SISU, KORRALDAMINEja LAPSE ARENGU EELDAVAD TULEMUSED

5.1 Valdkond Mina ja keskkond5.2 Valdkond Keel ja kõne5.3 Valdkond Eesti keel kui teine keel5.4 Valdkond Matemaatika5.5 Valdkond Kunst5.6 Valdkond Muusika5.5 Valdkond Liikumine

6. LAPSE ARENGU HINDAMINE6-7 AASTASE LAPSE EELDATAVAD TULEMUSED6.1 Üldoskused

6.1.1 Mänguoskused6.1.2 Tunnetus- ja õpioskused6.1.3 Sotsiaalsed oskused6.1.4 Enesekohased oskused

6.2 Õppe- ja kasvatustegevuse tulemused valdkondades6.2.1 Valdkond Mina ja keskkond6.2.2 Valdkond Keel ja kõne6.2.3 Valdkond Eesti keel kui teine keel6.2.4 Valdkond Matemaatika6.2.5 Valdkond Kunst6.2.6 Valdkond Muusika6.2.7 Valdkond Liikumine

7. ERIVAJADUSEGA LAPS8. KOOSTÖÖ LAPSEVANEMAGA9. KOOLIVALMIDUSKAART10. SISEHINDAMINE LASTEAIAS11. LASTEAIA ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD 12. LISAD

2

1. LASTEAIA LIIK JA ERIPÄRA1.1 ÜldinfoKohtla-Järve Lasteaed Pääsuke on muntisipaallasteasutus. Lasteaia kõrgemalseisvaks organiks on Kohtla-Järve Linnavalitsus. Aadress: Keskalle 34, Kohtla-Järve 30321, Ida-Virumaa.Telefon 334 4400E-post: paasuke@kjlv.eeKoduleht: www.paasuke.edu.eeRühmade arv: 4 (liit ja lasteaiarühmad)Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus vene ja eesti keeles (osaline keelekümblus).Koolitusluba nr 9.5-8/18/7495 HTM 27.12.2017 ministri käskkirjaga nr 376 alusel.Kohtla-Järve Linnavalitsuse hallatavale Lasteaiale Pääsuke õppe-ja kasvatustegevuse läbiviimiseks lasteaiasning talle laienevad Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused ja vastutus.

1.2 Lasteaia eripära

MissioonLasteaed loob tingimused lapse arenguks, tervisliku eluviisi kujundamiseks, ümbritseva keskkonnasäästlikuks kohtlemiseks ja lapse lõimimiseks Eesti ühiskonda koostöös lapsevanematega.

VisioonLasteaed on ettevõtlik haridusasutus, kus:- lapsed viibivad hea meelega;- lapsed saavad mitmekesise ja täisväärtusliku alushariduse, mis võimaldab neil edaspidi koolis edukalt hakkama saada;-töötab professionaalse kompetentsusega meeskond.

Põhiväärtused

avatus

lapsest lähtumine

koostöö, sallivus

tervis, turvalisus

traditsioonid

loovus

ettevõtlikkus

professionaalsus.

Eripära

Tervist Edendav Lasteaed, alatest 2008

Osalise keelekümblus metoodika, alatest 2011

Liikluiskasvatus

Programm „Kiusamisest vaba lasteaed“, alatest 2014

3

Keskkonnaharidus ja õuesõpe

LegoWedo Robootika, alatest 2013

IT ja 3 D tehnoologiaiate kasutamineLasteaia üldeesmärgid.

1. Lasteaias on tugev juhtimine ja tulemuslik meeskonnatöö. Kogu lasteaia personal osaleb planeerimises, ühistegevustes, analüüsis ja parendustes.

2. Lasteaias on toetatud töötajate ametialane toimetulek ning tulemuslik tegevus lapse alushariduse omandamisel. Lasteaias on kompetentne ja motiveeritud personal, kes tagab lapse arengu ja viib ellu lasteaiamissiooni ning eesmärgid.

3. Lasteaed teeb laste täisväärtusliku arengu nimel koostööd perede ja mitmesuguste asutustega.

4. Lastele pakutakse mitmekesiseid tegutsemisvõimalusi esteetilistes ja turvalistes ruumides ning õuealal. Töötajatele on tagatud turvalised tööalast tulemuslikkust võimaldavad olme- ja töötingimused.

5. Lasteaias on tagatud kvaliteetse ja süsteemse alushariduse omandamine, lastele pakutakse võimalusi mitmekülgseks arenguks. Lapsed tunnevad huvi eesti keele õppimise ja eesti kultuuri vastu.

6. Lasteaias on tagatud lapse tervise säilitamise ja tugevdamise võimalused, laps väärtustab tervislikku eluviisi ja aktiivset liikumist. Lasteaed tugevdab laste füüsilist ja psüühilist tervist.

7. Lastel on olemas keskkonna kohta teadmised, nad suhtuvad loodusesse ja keskkonda hoolivalt ning vastutustundega.

8. Lasteaias pööratakse tähelepanu väärtuskasvatusele. Lastesse on juurutatud tegevus-, suhtlemis- ja psühhohügieeniline kultuur.

9. Lasteaias toimub tihe koostöö lastevanematega.

TERVIST EDENDAVAT LASTEAED (TEL) Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ningtugevdada seeläbi oma tervist. Eesti Vabariigi Rahvatervise seadus (1995) defineerib tervise edendamist kuiinimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamist ning tervist toetavaelukeskkonna sihipärast arendamist. Tervise edendamise põhilisi ideoloogilisi aluseid on muuta keskkondselliseks, et tervislikud valikud oleks lihtsalt kättesaadavad. (http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/uldpohimotted)

Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine(https://et.wikipedia.org/wiki/Tervis)

Füüsiline tervis, mis on seotud kehaga, haigust väljendava diagnoosi puudumisega.

Vaimne tervis, mis väljendub lapse positiivses eneseväärtustamises ja tema kindlustundes tulla toime.

Emotsionaalne tervis, mis tähendab võimet väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega, tundaheasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga.

Sotsiaalne tervis, mis avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasahaaratud tegevustesse ja mängudesse.

Meie lasteaia TEL eemärgid:

lasteaed kuulub Tervist edendavate lasteaedade võrgustikku; lasteaias on TEL meeskond;

4

lasteaias tagatud tervislik eluviis lastele, personalile, lastevanematele; loodud ohutu ja turvaline keskkond.

KEELEKÜMBLUSPROGRAMM

Keelekümblus on:

Kakskeelse hariduse rikastav õppevorm – mille üks eesmärk on lapse võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka teises keeles.

Lapsekeskne õpetus, mis rikastab ja annab toimiva kakskeelsuse.

Loomulik keeleõpe, kus keel omandatakse emakeele põhimõttel.

Keelekümblusprogrammi eesmärgid:

Teise keele funktsionaalne oskus

Emakeele valdamine eakohasel taseme

Sihtkeele kultuuri mõistmine ja väärtustamine

Edaspidine kolmanda keele hea oskus

Põhimõtted, mida järgime keelekümbluses:

Üks inimene – üks keel, rääkida tuleb järjekindlalt ühes keeles.

Õpetaja emakeel on sihtkeel või sama pädevus, selge artikulatsioon (õpetaja saab aru laste emakeelest).

Keelt ei sunnita rääkima, innustatakse.

Sõnumi sisu on tähtsam kui vorm, esmatähtis on suhtlemine.

Keelt õpitakse loomulikes olukordades.

Kordamine on väga vajalik.

Kõikides seostes püütakse anda võimalikult palju keelelist stiimulit - luuakse palju keelekasutuse võimalusi.

Lasteaia keelekümbluse eesmärgid:

lasteaed kasutab osalist ja täielikku keelekümblusprogrammi;

keelekümblusrühma õpetajad vastavad kvalifikatsioonile;

toetada vene keelt kõnelevate laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut igapäevaelugatoimetulekuks ja keelekümblusklassis õppimiseks;

luua arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne, luua rikkalik keelekeskkond, mis toetab lapse huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi, mille kaudu omandab eesti keelt;

kujundada oskust tulla toime igapäevasuhtluses keelekümbluskoolis kaasvestlejana, kuulajana, algatajana;

keelekümbluskoolis toimetulekuks vajaliku esmase tarbe- ja ainesõnavara omandamine eesti keeles.

Lasteaia õppe-kasvatuse eesmärgid keelekümblusrühmas:

Toetada vene keelt kõnelevate laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut igapäevaeluga

toimetulekuks ja keelekümbluskoolis õppimiseks.

5

Luua arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne, luua rikkalik keelekeskkond, mis toetab lapse huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi, mille kaudu omandab eesti keelt.

Äratada huvi eesti keele vastu, õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla.

Kujundada suulisest ja kirjalikust kõnest aimamis ja arusaamisoskust.

Kujundada valmidust eesti keeles suhtlemiseks ja julgustada last ennast väljendama, esinema.

Äratada huvi lugemise-kirjutamise vastu, kujundada lugemise-kirjutamise alusoskused.

Rikastada laste tundemaailma ja keelt ning pakkuda positiivseid elamusi lastekirjanduse ja muude eakohaste tekstide abil.

Toetada ja suunata last kõnes õige häälduse, õigete grammatiliste vormide ja lauseehituse kujunemisel.

Kujundada oskust tulla toime igapäevasuhtluses keelekümbluskoolis kaasvestlejana, kuulajana, algatajana.

Kümbluskoolis toimetulekuks vajaliku esmase tarbe-ja ainesõnavara omandamine eesti keeles.

Lasteaia õppe-kasvatuse põhimõtted keelekümblusrühmas:

Keelekümblusrühmas õppimine on vabatahtlik ning toimub üksnes lapsevanema ja lapse soovil.

Lapsele luuakse arengut soodustav ja motiveeriv keskkond.

Õppe-ja kasvatustegevuses juhindutakse nädala-ja päeva teemadest.

Õppe-ja kasvatustegevuse valdkonnad on omavahel temaatiliselt integreeritud.

Last toetatakse ümbritseva maailma mõistmisel, väärtustades nii eesti keelt ja kultuuri kui ka lapse emakeelt ja kultuuri.

Õpetaja usub oma laste võimetesse ja kavandab õppe-ja kasvatustegevusi nii, et laste võimed tulevadkõige paremini esile.

Lapsi ei sunnita eesti keelt kasutama, vaid üksnes julgustatakse.

Õpetaja kasutab lastega suheldes ainult eesti keelt, aga saab laste emakeelsest kõnest aru.

Lapsed võivad oma mõtteid väljendada emakeeles

Lapse keelelist, kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse koostöö.

Planeeritud õppe-ja kasvatustegevuste jagunemisel nädalas on rõhuasetus keelearenduslikel tegevustel.

Õppe-ja kasvatustegevus toimub rühma päevakava alusel.

Lapse arengu eeldatavad tulemused keelekümblusrühmas

3-4a 4-5a 5-6a 6-7a

Kuulab sihtkeelt.Kordab sõnu järele.Osutab sõrmega esemele, pildile.Vastab ühe sõnaga.Kasutab monofraase. Tunneb huvi Eesti rahvussümbolite vastu.

Kuulab ettelugemist.Tunneb ära õpitud sõnad.Kasutab õpitud sõnu kõnes.Laulab, loeb liisusalme.Saab aru korraldustest, kõnest.Tunneb ära Eesti lipu.

Tunneb huvi eesti keelevastu.Reageerib eesti keeles antud korraldustele.Tunneb ära lihtsamad õpitud sõnad ja mõistabneid.Mõistab esitatud küsimusi.

Reageerib korraldustele.Kuulab ja mõistab kõnet.Mõistab etteloetud teksti põhisisu.Mõistab esitatud küsimusi.Tunneb ära õpitud sõnad ja väljendid ning mõistab neid.Kõneleb õpitud sõnavara piires.Vastab küsimustele, esitab ise

6

Kuulab ja mõistab kõnet.Kordab järele õpitud sõnu ja fraase.Kasutab endast rääkidessõna mina.Vastab küsimustele õpitud sõnavara piires.Tunneb huvi asjade nimetuste vastu.Hääldab järele kuuldud sõnu.Oskab kirjutada oma nime trükitähtedega.Tunneb huvi lugemise ja kirjutamise vastu.Tunneb Eesti rahvussümboleid ja nimetab neid.Oskab laulda mõnda eesti lastelaulu.

küsimusi.Teab peast mõnd eestikeelset luuletust, laulu.Hääldab õigesti uusi õpitud sõnu.

Kasutab keelt koos õpetajaga aktiivselt.Tunneb eesti keele häälikuid ja tähti.Tunneb kirjapildis ära eestikeelsed sõnad.Loeb lihtsamat eestikeelset teksti.Oskab nimetada mõningaid Eestis tähistatavaid riiklikke ja rahvuslikke tähtpäevi.Tunneb ära eesti rahvarõivad.

LIIKLUSKASVATUS LASTEAIAS

Liikluskasvatuse eesmärgid:

Laste liikluskasvatus on õpetamisel ja teavitamisel põhinev lapse liiklusohutusalaste hoiakute kujundamine ja käitumise mõjutamine ning liiklusoskuste arendamine

Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:1) ohutu liiklemise harjumused, õppida tundma ohutu liiklemise põhitõdesid2) oskus tajuda liikluskeskkonda ning hoiduda käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;3) teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ning ohutust mitmesugustesliiklusolukordades nii jalakäija kui ka sõitjana

Liikluskasvatuse käigus:1) õpetatakse last tema arengust lähtudes ära tundma ja märkama erinevaid ohuallikaid liikluses, tajuma nende olemust ja võimalikku tekkemehhanismi;2) arendatakse ja kujundatakse lapse teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud liiklemiseks jalakäija, sõitja ja juhina ning mis toetavad lapse toimetulekut ja ohutust;3) õpetatakse last kasutama ohutust tagavaid ja suurendavaid kaitsevahendeid (helkur, turvavöö, jalgratturi kiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed jm);4) kujundatakse lapse oskusi käitumiseks ja valikute tegemiseks ohuolukorras, sealhulgas vajaliku abi kutsumiseks.

Liikluskasvatuse läbiviimine:

Liikluskasvatust viivad läbi ja valmistavad lapsi ohutuks liiklemiseks ette lapsevanem, seaduslik esindaja, lasteasutused. Õpetajad juhendavad lapsevanemaid, kuidas lastele ohutut liiklemist õpetada.

Kohaliku omavalitsuse üksus loob eelarvevahendite olemasolu korral võimalused ja tingimused liikluskasvatusalaseks tegevuseks ning tagab kavandatud liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatustöö koolides jalasteasutustes oma haldusterritooriumil.

7

Maanteeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet osalevad vajaduse ja võimaluse korral liikluskasvatuslikes taevituskampaaniates ja muudel üritustel, sealhulgas lasteasutustes ja koolides.

Liikluskasvatuse sisu lasteaias:

Lasteasutuse liikluskasvatusalased kavandatud tegevused on ära toodud lasteasutusetegevuskavas ja õppekavas.

Liikluskasvatuse aluseks on:1. Liiklusseadus;2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava;

Lasteasutuses on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast.

Liikluskasvatuse traditsioonilised üritused ja tegevused meie lasteaias:

Jalgrattapäev

Turvalisuse kuu – jalakäija reeglid ja tavad liikleemises tänaval (liiklusmärgid, valgusfoor, sebra, helkur, 112 jne)

Koostöö Ida Politsei- ja Piirivalveametiga (Liiklustuba külastus Jõhvi Politseis, politsei esindajate loenguga meie majas –Politsei Lõvi)

Lasteaia lapse liikluskasvatuse õpitulemused:

teab ja täidab ohutu liiklemise nõudeid, saab aru reeglite vajalikkusest;

oskab liigelda oma lähiümbruses ohutusnõudeid täites;

teab kuidas käituda õnnetuse korral;

tunneb foori, kasutab ülekäigurada oskuslikult;

suudab olla igapäevaselt tähelepanelik liikleja

kasutab helkurit

sõiduautos ja bussis kasutab turvavööd

KIUSAMISEST VABA LASTEAED

Kohtla-Järve Lasteaed Pääsuke on läbinud MTÜ Lastekaitse Liidu projekti "Kiusamisest vaba lasteaed"koolituse ja omab õigust kasutada antud metoodikat (sertifikaat nr 372, 24.04.2014). Organisatsioon RedBarnet ja Taani kroonprintsessi Mary Fond on välja töötanud ennetava kiusamisvastase programmilasteaedadele ja algklassidele. Eestis on metoodika maaletoojaks ja projekti elluviijaks MTÜ LastekaitseLiit."Kiusamisest vabaks!" on ennetav metoodika, mille eesmärk on luua üksteist arvestav ja kaasav suhe niilasteaia kui ka algklasside laste vahel. Samuti on metoodika eesmärgiks luua kiusamist ennetavkäitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ning austavalt, kus lapsed hoolivad üksteisest ningsekkuvad ja kaitsevad kiusamise eest kaaslast, kes seda ise teha ei suuda.Esimese rühmana alustas metoodika kasutamist Võlurite rühm septembris 2014 ja alatest septembrist 2015liitub Jaanisussikeste rühm.

Programmil on 3 sihtgruppi: lapsed, lapsevanemad ja lasteaia töötajad.

Eesmärgid:

8

Laste vahel on üksteist arvestav ja kaasav suhe, luua kiusamist ennetav käitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ning austavalt

Lapsed hoolivad üksteisest, kiusamise korral sekkuvad ja kaitsevad kaaslast, kes seda ise ei suuda

Lasteaias loodud head suhted laste vahel kanduvad edasi koolikeskkonda.

Lasteaiast kooli minnes on lastel pagas, mille abil saada hakkama erinevate sotsiaalsete suhetega koolis.

Põhimõtted:

Täiskasvanud vastutavad laste seas toimuva kiusamise eest.

Ennetusstraateegiad. Kiusamisega tuleb ennetavalt tegeleda.

Kiusamisvastase töö uus sihtrühm on kiusamise pealtvaatajad.

Tegelemine kogu grupiga, passiivsete pealtvaatajatega muutmine aktiivseteks

Tunnete märkamine, määratlemine

Dialoogi tekitamine laste vahel

Karude koosoleku läbiviimine

Projekti tegevuse lõimimine igapäevaeluga

Projekt toetub neljale põhiväärtusele:Sallivus - näha ja aktsepteerida kogu lasterühmas mitmekesisust ning kohelda üksteist võrdsena, mitmekesisuse mõistmine nii üksiku lapse kui rühma tugevdajana.Austus - suhtuda jaatavalt ja hoolivalt rühma kõigisse lastesse, olla kõigi hea sõber, mitmekesisuse omaks võtmine ning teiste erinevuste ja kommete austamine.Hoolivus - näidata üles huvi, osavõtlikkust, muret ja abivalmidust kõigi laste vastu - nii endast nooremate kui omavanuste vastu.Julgus - jääda endale kindlaks ja seada oma piirid; välja astuda, nähes lapsi teiste piire rikkumas; olla julge ja hea sõber, kes soovib ja on valmis tegutsema õigluse vastu. Selleks, et lastele edasi anda sotsiaalseid käitumismudeleid on välja töötatud kindel metoodika (kohver), missisaldab erinevaid vahendeid lastele ja õpetajale: teemakaardid, õpetaja käsiraamat, massaaźiraamat, plakat, kleepsud ning 5 olulise nõuandega voldik lapsevanematele.Projekti sümboliks on SÕBER KARU, mis sümboliseerib turvalisust, hellust ja sõprust. Igal lapsel on oma väike sõber karu ja rühmas on ka üks suur sõber karu. SÕBER KARU on lapsele toeks nii koosolekutel kui ka igapäevaelus.Oluline on, et nii õpetajad, lapsed kui ka lapsevanemad oskaksid märgata kiusamiskäitumist ja ka õigesti tegutseda. Iga konflikt ei ole veel kiusamine. Kiusamine on korduv pahatahtlik käitumine mõne lapse suhtes.

Kiusamise liigid:

füüsiline (näit. löömine, tagumine, tõukamine)

psühholoogiline (näit. narritamine, nöökimine, negatiivsete hüüdnimedega nimetamine)

suhetega seotud (näit. grupist väljaarvamine, tõrjumine)

Teemad:

vajadused

tunded

9

väärtused

suhtlemisoskused

konflikt

koostöö

KESKKONNAHARIDUS Keskkonnahariduse edendamine on Eesti säästva arengu oluline komponent

Eesmärgid:

Arendada keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamist ning ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimist;

Väärtustada mitmekesist keskkonda ja elurikkust, mõista säästva arengu põhimõtteid ning teha jätkusuutlikku arengut võimaldavaid otsuseid ja valikuid;

Väärtushinnangute ja käitumisharjumuste kujundamine keskkonnasäästlikuks, rakendades selleks taevitustööd toetavat keskkonnaharidust;

Keskkonnaharidus on lasteaias väärtustatud:KIK projektide koostamine jt keskkonnahariduse ideede edendamisega seotud projektide arvusuurendamine, tegevused lastega, õuesõpe;

Keskkonnahariduse omandamiseks luua erinevaid tingimusi, võimalusi (õppevahendid, lasteaias sise- ja välisterritoorium, linnapargi kasutamine)

Looduse hoidmine ja keskkonnast hoolimine;

Luua sobivaid õppemeetodeid ja säästvat arengut soodustavat õpikeskkonda.

Teadlikus:

Oskus teavet leida, töödelda ja hinnata (analüüsida);

Teadmine, et inimene on osa loodusest, loob eeldused ressursside raiskamise vältimiseks ning jätkusuutlikuks arenguks;

Teadmised keskkonnast, huvi looduse ja keskkonna vastu võimaldab väärtustada looduse mitmekesisust, sh elurikkust ja ühiskonna ajalugu ja kultuuri, näha probleeme ning otsida neile lahendusvõimalusi

Otsustamine:

Otsustusvõime alusel saab sekkuda probleemide lahendamisse;

Keskkonnateadlikkus võimaldab teha igapäevaelus ja looduses viibides õigeid otsuseid;

Vastutus:

Läbi suurema teadlikkuse keskkonnast on võimalik teha keskkonnasäästlikke otsuseid ja tunnetada vastutust oma otsuste tagajärgede suhtes;

Vastutustunne seab ühiskonna heaolu kõrgemaks üksikisiku omast.

ÕUESÕPE

Eesmärk: Looduslikus keskkonnas mängu kaudu lapsest lähtuv kasvatamine ja avastuslik õpetamine Õuesõpe (Outdoor Learning) ja avastuslik õpe (Exploratory Learning) on õppimisviisid. Avastuslik õpe toetub kogemusliku õppimise teooriale, milles teadmised luuakse praktiliste kogemuste

10

saamise ja nende ümberkujundamise kaudu. Õuesõppe ja avastusõppe kõige üldisem tõdemus on see, et õuesavastades õpitakse eelkõige seoseid, toas ehk enam arvandmeid ja fakte.Laste põhitegevus on mäng, tegutsema ajendab teadmishimu. Looduse vahendamine õppides ja mängidesaitab mõista looduses toimuvaid protsesse ja tagab keskkonna tunnetamise kõigi meelte kaudu, lisakspõhiviisikule ka liikumis- ja tasakalumeele kasutamise. Loodus on koht, kus tekivad tundmused, arenebmõtlemine ja ilumeel. Seal arendatakse värvi-, vormi- ja helitaju, mängitakse valguse- ja varjumänge,jälgitakse looduse rütmi, mis annab lapsele ainet mõtlemiseks ja võimaluse eneseväljenduseks. Õuesõppides, tegutsedes ja mängides tekkinud raskused nõuavad pingutust, mis omakorda paneb lapsi arukaltvaatlema, mõtlema, juurdlema, valikuid tegema ja lõpuks ka otsustama. Kasutades õues avastuslikku õpetsuurendame huvi õppimise vastu ning arendame hoolivat suhtumist ümbritsevasse keskkonda. Õpetamine jaõppimine toimub vahetu kogemise, ise tegemise ja kogetu vahendamise kaudu. Õpetaja ülesandeks on luuaarengukeskkond, milles lapsed saaksid praktiseerida avastuslikku ja leiutuslikku iseloomuga tegevusi. Õuesmängides õppivad lapsed järgima mängureegleid ja neid teistele selgitama. Samuti saab selgeks mängukäigus tekkinud probleemide lahendamise ja õppida mängukaaslastega kokkuleppele jõudma. Õuesliikumise, avastamise mängimise ja õppimise kaudu saadakse võimalus kogeda tõelisi ja sügavaid tundeid,õpitakse nendega hakkama saama ja ümbritseva maailmaga suhtlema.

Tegevused:

Väljasõidud loodusesse

Jalutuskäigud linna parki

Temaatilised tegevused ja üritused

Säästlik tarbimine: jäätmed, tarbimine, säästev vahendite/materjalide kasutamine jms.

LEGO WEDO ROBOOTIKA

LEGO WeDo on lastele alates viiendast eluaastast mõeldud robootika komplekt. See ühendub arvutiga,pakub võimaluse ehitada ning programmeerida lihtsaid LEGO mudeleid koos mootorite ja anduritega.Lapsed läbivad ridamisi erinevate ainete vahelisi tegevusi, mis arendavad samal ajal nende matemaatilisi-,inseneri-, tehnoloogia- ning keelelisi oskuseid. LEGO WeDo võimaldab arendada meeskonnatööd ning luualihtsaid, elu jäljendavaid mudeleid ning süsteeme. Selleks polegi vaja rohkem, kui paari mootorit, kallutus-ning kauguseandurit ning koguses laste loovust. Tulemusena valmivad loomad, masinad ja palju muud, millelapsed programmeerivad ise liikuma ning reageerima inimesele. Sihtgrupp on lasteaiad ning algkoolideesimesed klassid.

2. LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

Õppe- ja kasvatustegevus toetab lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalsetarengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine,eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervisehoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

3. LASTEAIA ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTEDÕppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõttedLasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise põhimõteteks on: 1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;

11

3) lapse loovuse toetamine;4) mängu kaudu õppimine;5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;6) lapse arengut ja sotsialiseerimist soodustava keskkonna loomine;7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine;9) kodu ja lasteasutuse koostöö;10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

Õpikäsitlus

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes,hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise,katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.

Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Lastkaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:1) kavandada oma tegevust, teha valikuid;2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

4. LASTEASUTUSE ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDUS

4.1. Lasteaia õppeaasta Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastate kaupa.Õppeaasta algab 01. septembril ja lõpeb 31. augustil, suveperioodil 01. juunist kuni 31. augustini toimubõpitu kinnistamine, süvendamine ja kordamine ning põhirõhk on mängulisel õuetegevustel.

4.2 Lasteaia õppeaasta tegevuskava Tegevuskava koostamisel lähtutakse lasteaia arengukavast, õppekavast ja lasteaia eelmise aastasisehindamise tulemustest. Lasteaia tegevuskava arutatakse ja kooskõlastatakse pedagoogilises nõukogus jalastevanemate hoolekogus ning seejärel kinnitab direktor käskkirjaga.

Tegevuskavas määratakse kindlaks:

Eesmärgid

Lasteaia rühmade ja õpetajate koosseis

Päevakava

Traditsioonilised üritused

Sisehindamise valdkonnade tegevused

Kuuplaanid

12

Lasteaia traditsioonilised üritused on: jalgrattapäev tervisejooks sügispidu isadepäev jõulupidu kuuse ärasaatmise pidu kodumaa sünnipäev vastlapäev Emakeele luulehommik lihavõttepüha emadepäev lasteaia pidulik lõpetamine lastekaitsepäev

4.3 Lasteaia õppeaasta TEL- tegevuskava Lasteaed kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku. On moodustatud TEL- meeskond, kelleeestvedamisel ja juhtimisel toimub tervist edendav tegevus. TEL - meeskond koordineerib TEL-suunalistõppeaasta planeerimist ja organiseerimist, mis omakorda arutatakse läbi ja kooskõlastatakse pedagoogilisesnõukogus. TEL - tegevused viiakse läbi vastavalt kuu temaatilises plaanis olevate TEL-üritustega. TEL -tegevused ja teemad määratakse lasteaia õppeaasta TEL-tegevuskavas ja mida lisatakse lasteaia õppeaastategevuskavasse. Õppeaasta lõpus koostatakse TEL sisehindamise aruannet.

4.4 Rühmade õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine Rühma suunad1. rühm „Võlurid“: osaline keelekümblus, programm„Kiusamisest vaba lasteaed“3. rühm „Jaaniussikesed“: osaline keelekümblus, programm „Kiusamisest vaba lasteaed“2. rühm“Tilgakesed“: vene õppekeelega, süvendatud tervist edendava suunaga4. rühm „Miksikesed“: vene õppekeelega, liikluskasvatuse suunaga

Rühmade päevakavaÕppe-ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päeva rütmi, kusvahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe-jakasvatustegevused. Päevakava koostamisel peetakse silmas laste arenguvajadusi, laste vanuserühma. Lapsedpeavad viibima sõltuvalt ilmastikust 1-2 korda päevas õues.Rühmade päevakavasid korrigeeritakse (koostatakse) õppeaasta alguseks vastavalt rühma laste vanuseletervishoiutöötaja ja pedagoogide poolt. Päevakavad kinnitab lasteaia direktor käskkirjaga õppeaasta algul. Seoses rühmade ühinemisega suveperioodiks tohib nimetatud ajavahemikuks tervishoiutöötaja nõusolekul jalasteaia direktori kinnitamisel muuta päevakavasid.

Rühma tegevuskavaIga rühma meeskond koostab koostöös laste ja lastevanematega õppeaasta alguses rühma õppeaasta tegevuskava, võttes aluseks eelneva õppeaasta aruande, lasteaia õppekava ja uue õppeaasta tegevuskava, jooksva õppeaasta eesmärgid, rühma õppesuunda, laste ealiseid iseärasusi ja huvisid. Rühma tegevuskava sisaldab:

1. Rühma töötajad: õpetajad, õpetaja abi, tööajagraafik, läbinud koolitused2. Laste nimekiri ja koosseis

13

3. Rühma iseloomustus/eripära4. Päevakava5. Õppe-kuvatsstegevuse eesmärgid, põhimõtted6. Päeva tegevuskava7. Õppe-kasvtsutegevuse tematika8. Nädala tegevuskava9. Õppeaasta ürituste plaan10. Erivajadustega laste arengu toetamine (kui on vajalik)11. Individuaalne töö12. Koostöö lastevanematega13. Lisad: lastearengu hindamis tabel, individuaaltöö tabel, LIK, KVK14. Nädalaplaanid

Rühma nädalaplaanRühma õppeaasta tegevuskava alusel koostatakse nädalaplaane, mille koostamisel osaleb rühmameeskond. Nädalaplaanis planeeritakse teema, õppe-kasvatustegevuse eesmärgid valdkonniti ja tehaksetegevusanalüüs. Nädala eesmärkide täitmise taset analüüsitakse rühma meeskonna poolt iga nädala lõpulja selle analüüsi tulemusi arvestatakse järgmise nädala eesmärkide ja tegevuse planeerimisel. Rühmaõppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.Tegevusi viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe-ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid,nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas. Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui kavaldkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, erivaldkondade sisude ja tegevuste lõimimist,tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist. Õppe- ja kasvatustegevuseseob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatudõppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest.

Õppeja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi:

kuulamine ja kõnelemine

lugemine ja kirjutamine

vaatlemine ja uurimine

võrdlemine ja arvutamine

kunstitegevused

muusika

liikumineÕppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad:

mina ja keskkond;

keel ja kõne;

eesti keel kui teine keel;

matemaatika;

kunst;

muusika;

liikumine.

Õppe-ja kasvatustegevuste nädalane koosseis:

14

Õppe – ja kasvatustegevusedvaldkonniti

1.5-3aastased

3-5aastased

5-7aastased

Mina ja keskkond 1 - 2 1 - 2 2 - 3Keel ja kõne 2 - 3 3 - 4 4 - 5

Eesti keel kui teine keel - 2 - 3 4 - 5Matemaatika 1 - 2 1 - 2 2 - 3

Kunst – voolimine, joonistamine,kleepimine, meisterdamine,maalimine

1 - 2 2 - 3 3 - 4

Muusika 2 - 3 2 - 3 2 - 3Liikumine 2 - 3 2 - 3 2 - 3

Tegevuskordade arv nädalas 9 - 10 13 - 15 18-20Tegevuskordade arv päevas 1 - 2 2 - 3 3-4

Õppe- ja kasvatustegevuste ajaline kestus:1.5 -3-aastased 10-15 minutit3-6-aastased 15-25 minutit6-7-aastased 30-35 minutit

Õppe-kasvatustöö temaatika:

Mina

Perekond ja sugulased

Kodu

Lasteaed

Kool

Ametid, elukutsed, tööd

Kodumaa, teised rahvused Eestis

Tähtpäevad, pühad ja kombed

Üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumis-reeglid

Sõprus ja abivalmidus

Hoolivus, turvalisus ja tähelepanelikkus

Ehitised

Kodumasinad

Sõidukid

Jäätmed

Tervise väärtustamine

Hammaste tervis

Tervislik toitumine

Inimkeha tundmine

Ohutus ja turvalisus

Kodukoha loodus: veekogud, kodupaiga mets- ja koduloomad; taimed, seened ja putukad

Loomad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng

Putukad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng

Taimed: erinevad kasvukohad ja vajadused, välimus, kasv, areng

Öö ja päev: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses

Aastaajad: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses ning loomade ja inimeste

15

tegevused

Ilmastik: erinevad ilmastikunähtused

Inimese mõju loodusele: loodushoid, säästev areng

Valguse, temperatuuri, vee, õhu ja toiainete tähtsus taimedele ning loomadele

Valgusfoor ja tänava ületamine

Liiklusmärgid

Sõidukid

Helkur, turvatool ja turvavöö

Rühma õppe-kasvatustöö päevikPlaneeritud tegevuste toimumise kohta peetakse iga-päevaselt arvestust rühma õppe-kasvatustöö päevikus.Õppe- ja kasvatustegevuse päevik on ametlik dokument, mille täitmine on kohustuslik ja korrektne.Lasteasutuse direktor kindlustab päeviku süstemaatilise täitmise ja hoidmise.

ELIIS infosüsteemLasteaia õppe-kasvatustöö korraldamises kasutusel on elektrooniline Eliis infosüsteem. Lasteaiapedagoogid täidavad järgmiseid dokumente:

nädalaplaanid

õppe-kasvatustöö päevik

laste andmed

LIK

KVK

5. VALDKONDADE ÕPPE - JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID, SISU, KORRALDAMINE ja LAPSE ARENGU EELDAVAD TULEMUSEDÕppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus esitatakse seitsmes valdkonnas:1) mina ja keskkond;2) keel ja kõne;3) eesti keel kui teine keel;4) matemaatika;5) kunst;6) muusika;7) liikumine.

5.1 Valdkond Mina ja keskkond(1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;3) väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;4) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;6) märkab nähtusi ja muutusi looduses.

(2) Valdkonna Mina ja keskkond sisu:

16

1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahvatähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnus-tatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine;2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele;3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarus-tus, virtuaalkeskkond.

(3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:1) valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaal-set keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust;2) suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu,võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maits-tes, kompides, kuulates helisid;3) lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist,kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;4) suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsi-musi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) jamärgatust ning kogetust järeldusi tegema;5) suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.

Lapse arengu eeldatavad tulemused:2-3a 3-4a 4-5a 5-6a 6-7a

Oskab ohutult liikuda rühmas,õuealal.Oskab kuulata ja määrata heli suunda.

Nimetab tegevusi pildil.Nimetab mõningaid loomi ja linde.

Teab pereliikmeid.

Nimetab sõidukeid, teab fooritulede tähendust.Oskab nimetada loomi, putukaid.

Ütleb ees- ja perekonnanime, nimetab pereliikmeid. Teab oma rühma nime.

Nimetab kodumasinaid

Oskab lohutada sõpra.

Teab, kuidas ohutult liigelda ja jalgrattaga sõita.Kirjeldab mõningaid ohte kodus, lasteaias, liikluses.

Tunneb ja nimetab tuntumaid kodu- ja metsloomi.Kirjeldab ennast, oma kodu.

Suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt.Kirjeldab erinevaidaastaaegu.

Selgitab helkuri, kiivri tähendust.Oskab nimetada ohtusid lasteaeda ümbritsevas liikluses.Kirjeldab ohte kodus, liikluses,veekogul.

Kirjeldab kodukoha loodust, taimi, seeni.Eristab tervisele kasuliku ja kahjuliku.

Kirjeldab ennast, oma huvisid, kodu, perekonda.Nimetab erinevaid ameteid.

Käitub keskkonda säästvalt.Mõistab tehismaailma mõju.

Kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses.Kirjeldab teekonda kodust lasteaeda.

Kirjeldab loomade välimust, loodust, taimi, seeni.

Oskab end tutvustada, teab pereliikmeid ja sugulasi.Teab kodust aadressi, lasteaia aadressi.

Kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võivad mõjutada tervist.Teab kodumasinatega seotud ohte.Nimetab erinevaid ameteid.Näitab kaardilt oma kodukohta.Teab Eesti Vabariigi presidendi nime.Nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone.

Loob ja hoiab sõprussuhteid.Teab oma kohustusi ja õigusi.

17

Teab rühmareegleid ja täidab neid.

5.2 Valdkond Keel ja kõne

(1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:1) tuleb toime igapäevases suhtlemises;2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esma-sed oskused.

(2) Valdkonna Keel ja kõne sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;2) suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;3) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

(3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:1) lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpeta-takse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste oman-damisel, oma tegevuse kavandamisel;2) peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused,liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teistekõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedeskoos täiskasvanuga;3) suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatutekoostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitme-kesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist;4) õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt)mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult;5) mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt.

Lapse arengu eeldatavad tulemused:

2-3a 3-4a 4-5a 5-6a 6-7a

18

Saab aru kuuldu sisust.Tuleb toime suhtlemisel eakaaslastega.Suhtleb täiskasvanuga.Vaatab koos täiskasvanuga raamatuid.Kasutab tuttavas situatsioonis grammatiliselt vormistamata 1-2sõnalisi lauseid.

Osaleb dialoogis.Kuulab ja mõistab kõnet.Loeb väiksemat luuletust peast.Hääldab õigesti enamikke häälikuid.Keerab raamatul lehti.Kasutab 3-5 sõnalisi lauseid.

Algatab suhtlust.Saab aru kuuldu sisust .Kasutab kõnes eri tüüpi lihtlauseid.Tunneb mõningaid tähti. Leiab häälikuid sõnas, määrab selle asukoha.Hääldab kõiki häälikuid õigesti.Jutustab pildiseeria järgi.

Suhtleb nii täiskasvanu kui eakaaslastega.Räägib iseendast.Annab teksti sisu edasi suunavate küsimuste abil. Kasutab omadussõna võrdlusastmeid.Kirjutab õigesti oma nime.Loeb mõned sõnad kokku.

Suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda.Saab aru kuuldu sisust ja reageerib sellele sobivalt.Jutustab pildi järgi, vahendab ka oma tundeid.Kasutab kõnes kõiki käändevorme. Tunneb tähti, veerib 1-2 silbilisi sõnu.Teab peast laule ja luuletusi.Teab vanasõnu, mõistatusi, kõnekäände.

5.3 Valdkond Eesti keel kui teine keel

Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe.

Lasteasutuses või selle rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, alustatakse lasteEesti keele õpet kolmeaastaselt kas:

1) eraldi keeletegevuste kaudu;2) keeleõpet teiste tegevustega lõimides;3) osalise keelekümbluse metoodikat rakendades.

Lasteasutuses või selle rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, võib viieaastastelelastele eesti keele õpetamisel üle minna täieliku keelekümbluse metoodika rakendamisele.

Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eestikodukeelega lapsed eesti keele kas:

1) lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe;2) täieliku keelekümbluse metoodikat rakendades.

Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalnearenduskava.

(1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:1) tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;2) soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;3) tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest;4) kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises.

(2) Valdkonna Eesti keel kui teine keel sisu: 1) kuulamine;2) kõnelemine;3) Eesti kultuuri tutvustamine.

(3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:1) peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemisttoetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt);

19

2) pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat,kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid;3) suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suhtlemisel, luuakse selleks lapsi huvi-tavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik jm);4) korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega –liikumine, laulmine, käeline tegevus, vaatlemine jm;5) vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus(emakeeles);6) valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ettelugemiseks ja ühiseks lugemiseks;7) pedagoog rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, sõna või fraasi kor-rektsena korrates.

Lapse arengu eeldatavad tulemused:

3-4 a 4-5 a 5-6 a 6-7 a

Tunneb huvi eesti keele vastu.Kuulab ja tajub eesti keele kõla.Kordab järele lihtsamaid sõnu.Tunneb huvi Eesti rahvus-sümbolite vastu.

Reageerib lihtsamatele korraldustele.Kuulab eestikeelset ettelugemist.Mõistab lihtsamaid küsimusi.Tunneb ära õpitud sõnad ja mõistab neid.Kordab järele õpitud sõnu.Oskab vastata lihtsamatele küsimustele.Oskab kirjeldada Eesti lippu.Tunneb huvi Eestis tähistatavate rahvakalendri tähtpäevade vastu.

Reageerib eesti keeles antud korraldustele.Kuulab eestikeelset ettelugemist ja tunneb kuuldu pildilt ära.Saab aru küsimustest.Oskab koostada lihtsamaid fraase ja lauseid. Kasutab endast rääkides sõna mina-vormi.

Teab peast mõnd eestikeelset laulu või luuletust.Tunneb huvi eesti keeles lugemise ja kirjutamise vastu.Tunneb kirjapildis ära oma nime.Tunneb Eesti lippu, rahvuslille, rahvuslindu ja oskab neid nimetada.

Reageerib eesti keeles antud korraldustele.Mõistab etteloetud eestikeelse teksti põhisisu.Mõistab esitatud küsmusi.Kõneleb õpitud sõnavara piires.Vastab küsimustele, oskab ise esitada lihtsamaid küsimusi.Moodustab ise lihtsamaid fraase ja lauseid.Vestleb õpitud teemadel.Tunneb eesti keele häälikuid ja tähti.Kirjutab oma nime trükitähtedega.Oskab kirjeldada Eesti lippu, rahvuslille ja rahvuslindu.Nimetab vähemalt paar eesti rahvustoitu.Tunneb ära eesti rahvarõivad.

5.4 Valdkond Matemaatika(1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

20

1) rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;2) järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal;3) tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi;4) mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;6) tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid;7) näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

(2) Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine;2) suurused ja mõõtmine;3) geomeetrilised kujundid.

(3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:1) suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusellaps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rüh-mitadaja loendada;2) harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vas-tavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;3) seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates sealjuures lastkasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemise-, haistmis- ning kompimisaistingut;4) suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujunditenimetused jm);5) toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning erinevatetunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu.

Lapse arengu eeldatavad tulemused:

2-3a 3-4a 4-5a 5-6a 6-7a

Leiab samasugused esemed.Rühmitab esemed sarnase tunnuse järgi.Loendab asju 3 piires.Teab mõisteid üksja palju.Eristab ringi ja ruutu.Teab mõisteid all, ülal, ees, taga.

Rühmitab esemeidsuuruse järgi.Otsustab, kas nimetatud ese kuulub hulka.Loendab 5 piires.Eristab kolmnurkaja nelinurka.Eristab hommikut ja õhtut.Määrab esemete asukohta enda suhtes.

Järjestab.Rühmitab kahe erineva tunnuse alusel.Võrdleb hulki.Loendab edasi-tagasi 5-piires.Kirjeldab nelinurga ja ristküliku sarnasust, erinevust.Teab ööpäeva osi.Teab paremat ja vasakut poolt.

Mõõdab pikkust, laiust, kõrgust.Hindab kaugust silma järgi.Loendab 12-piires.Võrdleb arve, liidab ja lahutab.Koostab mustreid.Teab nädalapäevade nimetusi.Orienteerub ruumis.

Võrdleb hulki, kasutades mõisteid: rohkem, vähem,ühepalju.Mõistab arvurida 12-ni.Koostab matemaatilisi jutukesi.Eristab ruumilisi kujundeid.Teab kuude nimetusi.Teab kellaaega täistundides.Orienteerub tasapinnal.Mõõdab esemete pikkust kokkulepitus mõõtühikuga: samm, pulk, nöör.Mõõdab vedelikke, raskust.Tunneb numbrimärke ja

21

oskab neid kirjutada.

5.5. Valdkond Kunst

(1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:1) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;2) kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;3) vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;4) kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja -võtteid;5) kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;6) vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

(2) Valdkonna Kunst sisu: 1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul;2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine;3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist.

(3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:1) antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada omamaailmanägemist;2) suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlustel teh-tud tähelepanekuid;3) kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne;4) arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi,otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;5) julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergu-tatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;6) viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kas-vatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid mater-jale;7) suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseidmaterjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumisekujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hi-nnangut.

Lapse arengu eeldatavad tulemused:

2-3a 3-4a 4-5a 5-6a 6-7a

Tunneb rõõmu tegevuses osalemisest.Oskab järele joonistada ringi, erisuunalisi jooni.Rullib, veeretab,

Tõmbab jooni, teeb täppe, katabpindu.Katab aluspinna liimiga, liimib kujundeid.Näitab teistele

Tunneb värve ja oskab neid nimetada.Joonistab lihtsaid äratuntavaid pilte.

Väljendab kunsti kaudu meeleolusid, fantaasiaid.Teeb objektidele väiksemaid detaile pintsli vajutusega.Rebib, lõikab, lükib

Nimetab erinevaid värvitoone.Märkab mustri rütmi.Segab värve, kasutab pintsli otsa ja külge.Fantaseerib, jutustab pildi kohta loo.

22

muljub voolimismaterjali.Kaunistab esemeid.

oma tööd, räägibsellest.Tunneb põhivärve.

Lõikab kääridega.Koostab mustreid.Ühendab voolitud detaile omavahel.Märkab ilu enda ümber ja väljendab seda.

esemeid.Kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.Suhtub heasoovlikult kaaslaste töösse.Omab algteadmisi õmblemisest, tikkimisest

Niisutab voolingute ühenduskohti esemete tugevdamiseks.Valmistab lihtsa mänguasja.Oskab õmmelda nööpi, heegeldada ketti.

5.6 Valdkond Muusika

(1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:1) tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;2) suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;3) suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;4) suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.(2) Valdkonna Muusika sisu: 1) laulmine;2) muusika kuulamine;3) muusikalis-rütmiline liikumine;4) pillimäng.

(3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:1) on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;2) kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis-sotsiaalset aktiiv-sustning väärtushinnanguid;3) arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;4) kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades nagu Keel jakõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul;5) seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängudja tantsud;6) muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul arvestatakselaste huvidega ning ea- ja jõukohasusega

Lapse arengu eeldatavad tulemused:

2-3a 3-4a 4-5a 5-6a 6-7a

23

Tunneb rõõmu kuulatavast laulust, muusikapalast.Mängib õpetaja ettenäitamisel kaasa kuuldud muusikale kehapillil (plaksutab, patsutab jne).Sooritab koos õpetajaga lihtsaid liikumisi vastavaltlaulu tekstile.

Reageerib emotsionaalselt vastavalt muusika iseloomule.Püüab õpetajaga kaasa laulda.Mängib kaasa rütmi.Liigub koos õpetajaga vastavalt muusika meeleolule, rütmile.

Kuulab laulu ja muusikapala.Tunneb ära kuulmise järgi õpitud laule.Laulab rühmaga ühtses tempos.Mängib rütmipille muusika järgi, eristab neid tämbrijärgi.Tantsib, kasutadeseakohaseid tantsuelemente (kükitamine, keerutamine).

Laulab loomuliku häälega.Teab peast mõningaid laste- ja rahvalaule.Ansamblimängus pillidega alustab ja lõpetab koos teistega ja ühes tempos koos teistega.Esitab õpetaja seatud tantse, kasutades õpitud tantsuelemente.

Väljendab loovalt muusikast saadud elamusi.Laulab ilmekalt loomuliku hääle ja vaba hingamisega. Oskab iseloomustada kuulatud pala.Eristab pille tämbri ja kõla järgi.Mängib lihtsaid kaasmänge lastepillidel.Liigub vastavalt muusika meeleolule.Väljendab end loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.

5.7 Valdkond Liikumine

(1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu;2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.

(2) Valdkonna Liikumine sisu: 1) kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen;2) põhiliikumised;3) liikumismängud;4) erinevad spordialad;5) tants ja rütmika.

(3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:1) arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teisedliikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kor-damisel;2) rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega – jalgrattasõit,suusatamine, uisutamine, ujumine jms;3) peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel tegelemisel kehalisteharjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;4) suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioonekontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust;5) mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täp-sus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist

24

Lapse arengu eeldatavad tulemused:

2-3a 3-4a 4-5a 5-6a 6-7a

Liigub õpetaja juhendamisel ohutult.Jookseb palli järele.Kõnnib piiratud pinnal.Kõnnib ja jookseb muusika järgi.Mängib matkiva sisuga kõnni- ja jooksumänge.Veab kelku.

Sooritab põhiliikumisi.Säilitab liikudes tasakaalu tasakaalupingil.Teeb harjutusi ettenäitamise järgi ühtses tempos kaaslastega.Mängib matkiva sisuga 1-2 reegliga kõnni- jajooksumänge.Veab tühja kelku.Sõidab kelguga iseseisvalt nõlvakust alla.

Sooritab harjutusi õpetaja ettenäitamise järgi.Oskab olla ringis ja kolonnis.Hoiab tasakaalu.Põrgatab kahe käega palli ja püüab palli.Ronib varbseinal juurdevõtusammuga.Veab kelku ja sõidab iseseisvalt mäest alla.Liigub suuskadel otsesuunas.

Kasutab põhiliikumisi aktiivses tegevuses ja mängudes.Mängib kollektiivseid võistlusmänge.Valitseb harjutusi tehes oma liigutusi ja kehahoidu.Kelgutab mäest alla, täites eriülesandeid.Suusatamisel kasutab libisemist.Orienteerub koos õpetajaga.

Keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks.Peab kinni ohutusreeglitest.Sooritab põhiliikumisi pingevabalt.Organiseerib ise liikumismänge.Mängib sportlike elementidega mänge – jalgpall, korvpall.Sõidab jalg- ja tõukerattaga.Suusatab vahelduva sammuga.Ujub abivahenditega, treeneri juhendamisel.Peab kinni kokkulepitud mängureeglitest.

6. LAPSE ARENGUHINDAMINELapse arengu hindamise eesmärgid:

määratleda lapse arengulised saavutused;

selgitada välja lapse erivajadused, õppimise ja õpetamise eripära;

koostada lapsele individuaalne õppekava (vajadusel);

aidata lapsel ise enda arengut ja edasiminekut näha;

toetada lapse õppimist.

Lapse arengu hindamise põhimõtted

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajadusteväljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse ka-vandamiseks koostöös lapsevanemaga.

Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusiläbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogisuunatud tegevustes.

Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadetulemused.

Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetule-kut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.

25

Lasteasutuse pedagoogiline nõukogu otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu hindamisel.Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.

Vähemalt üks kord õppeaastas viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemagaläbi arenguvestluse, mis:

annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest; selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.

Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses»sätestatud tingimustel.

Lapse arenguhimdamisel kasutame järgmiseid meetodeid:

laste vaatlus igapäevatoimingutes,

laste tööde (joonistused, töövihikud ja -lehed jm) analüüs.

laste igapäevase suhtlemise ja toimingute jälgimine;

laste jälgimine vabamängus;

laste jälgimine õpetaja poolt kavandatud õppetegevustes;

intervjuud, küsitluslehed ja vestlused lastega individuaalselt.

Lapse arenguhindamise tabelLapse arengu hindamiseks on väljatöötatud nõutud pädevuste kriteeriumid tuginedes riiklikule õppekavale jalasteaia õppekava üldoskuste ning ainevaldkondade lapse arengu eeldatavatele tulemustele. Rühmaõpetajateeb lapse arengu jälgimisel ja hindamisel koostööd teiste lapsega tegelevate pedagoogidega ja logopeediga.

6-7 AASTASE LAPSE EELDAVAD TULEMUSED

6.1 ÜldoskusedÕppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma:1) mänguoskused;2) tunnetus- ja õpioskused;3) sotsiaalsed oskused;4) enesekohased oskused.

6.1.1 Mänguoskused1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;4) täidab mängudes erinevaid rolle;5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;

8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

6.1.2 Tunnetus- ja õpioskused1) saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;

26

2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ningkasutab arutlevat dialoogi;3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;

8) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

6.1.3 Sotsiaalsed oskused1) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;2) tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;4) osaleb rühma reeglite kujundamisel;5) oskab teistega arvestada ja teha koostööd;6) loob sõprussuhteid;7) saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;8) teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;9) mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;10) järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;

11) selgitab oma seisukohti.

6.1.4 Enesekohase oskused1) suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;2) kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;3) oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;4) algatab mänge ja tegevusi;5) tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;6) teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;7) saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;

8) kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

6.2 Õppe- ja kasvatustegevuse tulemused valdkondadesValdkonnad:1) mina ja keskkond;2) keel ja kõne;3) eesti keel kui teine keel;4) matemaatika;5) kunst;6) muusika;

7) liikumine.

6.2.1 Valdkond Mina ja keskkond1) tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms;2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;3) nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;4) nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;

27

5) mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;6) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku;7) julgeb keelduda (ühis)tegevusest, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik;8) kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;9) järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi;12) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;13) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad;14) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;16) kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;

17) teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.

6.2.2 Valdkond Keel ja kõne1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, va-hendab ka oma tundeid;5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;9) tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;10) kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;

11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

6.2.3 Valdkond Eesti keel kui teine keelEesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii laste arengutaset, vanust kui ka Eestikeele õppe mahtu ning metoodikat.1) mõistab lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet;2) tunneb ära ja mõistab õpitud sõnu ja väljendeid ning kasutab neid oma kõnes;3) saab aru korraldusest ja toimib vastavalt;4) saab aru lihtsast küsimusest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires;5) kasutab kõnes sobivaid viisakusväljendeid;6) teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule;

7) oskab nimetada mõningaid Eesti kohanimesid, tuntud inimesi.

6.2.4 Valdkond Matemaatika1) määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;2) võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt;3) teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb numbrimärkening oskab neid kirjutada;4) liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –, =;5) koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;

28

6) järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);7) rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;8) kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;9) oskab öelda kellaaega täistundides;10) nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja -päeva;11) mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);12) eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (euro, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidasning kus neid ühikuid kasutatakse;13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab neidkujundeid.

6.2.5 Valdkond Kunst1) leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevatvabalt valitud viisil;2) väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid;3) kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;4) kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu;5) keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö;6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest;7) koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks;8) kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu.

6.2.6 Valdkond Muusika1) laulab ilmekalt loomuliku häälega ja vaba hingamisega;2) laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule nii rühmas/ansamblis kui ka üksi;3) suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat iseloomustada;4) eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu;5) eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille;6) mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmän-ge;7) mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis;8) liigub vastavalt muusika meeleolule;9) väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu.

6.2.7 Valdkond Liikumine1) keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid;3) sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised;4) sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;5) säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;6) kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt;7) matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;8) sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi;9) liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;10) kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne);11) mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne);12) peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;

29

13) nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi.

7. ERIVAJADUSEGA LAPS

Erivajadustega laps käesoleva määruse tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisestja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja tehamuudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatus-meetodid jm) või rühma tegevuskavas.

Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, milletoimumise eest vastutab lasteasutuse direktor. Rühmaõpetajad teevad koostööd muusika- jaliikumisõpetajaga, logopeediga ja tervishoiutöötajaga.

Lapse erivajadustest annavad lasteaia direktorile teada lapse vanemad või õpetajad.

Erivajadusega laps on kaasatud tavarühma tegevustesse, arvestades lapse individuaalsust ja erivajadusi.

Vajadusel ja vastavate tingimuste olemasolul moodustatakse lasteaias sobitusrühmi.

Et iga lapse arengut toetada, jälgivad õpetajad laste arengut, koguvad teavet nende vajaduste kohta ningjulgustavad vanemaid pöörduma erispetsialistide poole.(Rajaleidjakeskus Jõhvis)

Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialisti-dega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehaksekokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapseedasistest vajadustest.

Igal õppeaastal septembri-oktoobrikuu jooksul viib logopeed rühmades läbi laste kõne uurimise jaselgitab välja logopeedi abi vajavad lapsed. Logopeedi abi vajavad lapsed käivad logopeedi juuresindividuaal- ja grupitundides. Logopeed nõustab vanemaid ja juhendab õpetajaid laste kõne arendamisel.

Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvus-tamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.

Erivajadusega lapsele on tugiisiku teenus

Lasteaia on koostatud Erivajadusega lapse arengu toetamise kord (nr 22/ 1-10, 28.01.2015)

8. KOOSTÖÖ LAPSEVANEMAGA

Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dia-loogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustege-vuse korraldusest. Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsi-mustes.

Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning andatagasisidet lasteasutuse tegevusele.

Kord (vajadusel rohkem) õppeaasta lõpus (aprill-mai) õpetajad korraldavad arenguvestlusi lastevane-matega. Arenguvestlus annab lapsevanemale tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest ning sel-gitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Lastevanematele antakse enne arenguvest-luse toimumist koju ettevalmistavad küsimused, et saada nende seisukohad ja ootused lapse arengusuhtes. Lapse arenguvestlusest tehakse kokkuvõte. Õpetajad koostavad vanuses 3-6 a. lastele LIK kaheseksemplaris, mille allkirjastavad koos lapsevanemaga, üks kaart jääb lasteaeda lapse arengumapi ja teise

30

saab lapsevanem endale. Allkirjastatud kahes eksemplaris KVK, ühe saab lapsevanem ja teine jääblasteaeda

Lasteaias on koostatud Lastevanematega arenguvestluse läbiviimise kord (kk nr 23/1-10, 28.01.2015)

Koostöövormid:

Koosolekud: rühmakoosolekud kaks korda aastas; hoolekogu koosolek üks kord kvartalis; uutelelapsevanematele koosolek üks kord aastas

Lapse arenguvestlused üks kord aastas vastavalt rühma tegevuskavale.

Individuaalsed vestlused vastavalt vajadusele ja üleskerkinud probleemidele.

Lasteaiaüritused, mis tulenevad lasteaia tegevuskavast ja on seotud rahvakalendri ning lasteaiatraditsioonidega.

Rühma ühisüritused, mille temaatika ja aja kavandab iga rühm vastavalt tegevuskavale.

Teated ja info teadetetahvlil: rühmainfo, menüü, nädalaplaan, üritused, teated jm.

Avatud uste päevad lasteaia tegevuse tutvustamiseks vanematele ja üldsusele, mille käigus saabkülastada õppetegevusi ja tutvuda lasteaia töökorraldusega.

Uute laste kohanemine lasteaiaga, kus kõikidel uutel lastel on koos vanemaga võimalus olla rühmasja harjuda lasteaia päevarütmiga

9. KOOLIVALMIDUSKAART

Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapsearengu tulemused. Eesmärk: Lapse sujuv üleminek kooli. Teave koolieelsest arengust võimaldab jätkata koolis lapse (sherivajadustega lapse) arengu / toimetuleku jälgimist, õpetuse individualiseerimist ja diferentseerimist ningvajadusel kohest tugiteenuste osutamist. Lapse koolivalmiduse hindamisel saadud arengu tulemusi kirjeldatakse üldoskuste ning õppe– jakasvatustegevuse valdkondades lapse koolivalmiduse kaardil, tuues välja lapse tugevused ja arendamistvajavad küljed. Koolivalmiduskaardile märgitakse lapse lasteasutuses viibitud ajaperiood.Koolivalmiduskaardi allkirjastavad selle koostamisel osalevad isikud: rühmaõpetajad, muusika-jaliikumisõpetaja, eesti keele õpetaja, logopeed, lapsevanem (eeskostja) ja lasteasutuse direktor.Koolivalmiduse kaardi sisu arutatakse läbi eelnevalt koos lapsevanematega ning täidetakse hiljemalt 01.aprilliks. Lapsevanemale edastatakse lapse koolivalmiduse kaart paberkandjal, teine koopia säilitatakse lasteasutuses. Koolivalmiduskaarti säilitatakse lasteasutuses viis aastat.Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust (KLS§ 16 lg 5).

10. SISEHINDAMINE LASTEAIAS

Lasteasutuses viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada lastearengut toetavad tingimused ja lasteasutuse järjepidev areng, selgitades välja lasteasutuse tugevused ningparendusvaldkonnad. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse lasteasutuse sisehindamisel õppe- ja kas-vatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Lasteasutuse sisehindamise läbiviimisekorra kehtestab lasteasutuse direktor. Lasteasutus koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolmeõppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja lasteasutuse tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehin-

31

damise aruanne kooskõlastatakse lasteasutuse hoolekoguga ja lasteasutuse pidajaga ning aruande kinnitablasteasutuse direktor.

11. LASTEAIA ÜLEVAADE

Direktor peab kord aastas esitama valla- või linnavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest, samuti teatama kirjalikult lasteasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveasutuse tehtud ettekirjutustest.

12. LASTEAIA ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

Õppekava uuendamine ja muutmine toimub alljärgnevatel põhjustel:

seaduse ja omavalitsuse määruste muutumisel;

parendamise eesmärgil ja uute ettepanekute tegemisel.

Lasteaia õppekava arendavad lasteasutuse pedagoogid, kaasates lapsevanemaid. Lasteaia õppekava kinnitab direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.

12.1 Õppekava muudatused

1. Õppekava muudatus: pedagoogilise nõukogu otsus 1-5/01-04, 09.09.2016, 1-5/012. Õppekavas muudatus: seoses uue 2017-2020 lasteaia arengukavaga mis kehtib alatest 01.09.2017

Kohtla-Järve Linnavalitsuse määrus nr 14, 25.04.2017, osas: 1. Liik ja eripära, punktis 1.1 üldinfo, 1.2 lasteaia eripära

3. Õppekava muudatused: hoolekogu koosoleku protokoll nr 1-4/04 22.08.2018 otsus nr 1-4/04-03, pe-dagoogilise nõukogu protokoll nr 1-5/06 28.08.2018, otsus nr 1-5/06-01

4. Õppekava muudatused: pedagoogilise nõukogu protokoll nr 1-5/04 16.05.2019, otsus nr 1-5/04-01

32

13. LISAD

Lisa 1. Rühma õppeaasta tegevuskava sisuLisa 2. Rühma õppe-ja kasvatustöö aruanne vormLisa 3. Eesti keele tegevuse aruanne vormLisa 4. Muusikategevuse aruanne vormLisa 5. Liikumistegevuse aruanne vormLida 6. Lapse individuaalsuse kaardi vormLisa 7. Lapse individuaalsuse kaardi II-tasandi vorm (erivajadusega laps)Lisa 8. Koolivalmidusekaardi vormLisa 9. Lapsevanemaga peetav arenguvestluse vormLisa 10. Lastega labiviidava individuaaltöö tabeli vorm (rühmatöö)Lisa 11. Lastega labiviidava individuaaltöö tabeli vorm (eesti keel, muusika, liikumine)Lisa 12. Õpetaja õppeaasta eneseanalüüsi vormLisa 13. 2-3 a. lapse arengu hindamise tabelLisa 14. 3-5 a. lapse arengu hindamise tabelLisa 15. 5-6 a. lapse arengu hindamise tabelLisa 16. 6-7 a. lapse arengu hindamise tabelLisa 17. Keelekümblusrühma nädalakava vormLisa 18. Rühma nädalakava vormLisa 19. Eesti keele nädalakava vormLisa 20. Muusika nädalakava vormLisa 21. Liikumise nädalakava vormLisa 22. Õpetaja tegevuse vaatluslehtLisa 23.Lasteaia töötajatega arenguvestluse kokkuvõtteLisa 24. Lapse vaatluse tabelid

33

34