ARHEOLOOGILISED UURINGUD VALIPE KINDLUSTATUD ELAMU ...register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste uuringute aruanded/L-11877_A... · 29.04.2014-03.05.2014 ning 19.05.2014 teostati Hiiu

Osaühing Agu EMS

ARHEOLOOGILISED UURINGUD VALIPE

KINDLUSTATUD ELAMU KULTUURKIHIL JA VAREMETEL,

KOOTSAARE JA KANAPEEKSI KIVILABÜRINTIDEL NING

SAUNASELJAMÄE PELGUPAIGAL HIIU MAAKONNAS

TELLIJA:

MUINSUSKAITSEAMET

Arheoloog Monika Reppo

Arheoloog Anneli Kalm

Tegevdirektor Guido Toos

TALLINN 2014

Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1.

Loa number: 11877

Mälestise nimetus/ uuringu objekt:

Valipe kindlustatud elamu kultuurkiht ja varemed; Kootsaare kivilabürindid; Kanapeeksi kivilabürint; Saunaseljamäe pelgupaik

Registrinumber:8939, 23654 (Valipe); 8911, 8912 (Kootsaare); 8906 (Kanapeeksi); 8901 (Saunaseljamäe)

Aadress (uuringu objekti asukoht): Valipe kindlustatud elamu kultuurkiht ja varemed (63902:001:0042, Hansu mü, Valipe küla, Hiiu mk)Kootsaare kivilabürindid (39201:004:1040, 39201:004:0545, Altmäe, Uustalu mü, Reigi küla, Hiiu mk)Kanapeeksi kivilabürint (39201:004:3750, Kaibalde mü, Kanapeeksi küla, Hiiu mk)Saunaseljamäe (Toimaste> 17501:002:1450, Veskimetsa mü, ETAK ID 3318514, Muda küla, Hiiu mk)

Koordinaadid: Valipe X=6524358 Y=440376.Uustalu X=6543429.2 Y=413297Altmäe X=6543336.7, Y=413353.4Kanapeeksi X=6535767.5 Y=423528.6Saunaselja (Veskimetsa) ning ETAK ID 3318514 (puistu) X=6515319.2; Y=418948.9

Uuringute eesmärk ja kokkuvõte:Arheoloogilised uuringud mälestiste kirjeldamiseks, puhastamiseks ja piiride täpsustamiseks. Valipel määrati kindlustatud elamu ala ümbritseva kultuurkihi paksus ja ulatus, samuti mõõdistati Valipe mõisahoone vundamenti.Kootsaare labürint nr 8911 puhastati ja mõõdistati.Kootsaare labürindi nr 8912 (st väiksema labürindi) alal labürinti ei tuvastatud.Kanapeeksi labürint osutus 1950. aastatel maa-omaniku poolt rajatud objektiks.Saunaseljamäe pelgupaik taasavastati, kahjuks ei kinnitanud šurfidest saadud informatsioon pelgupaiga asukohta, samas ei lükanud see seda ka ümber.

Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud:

14C

dendro

luu

muu

Välitööde juhataja ja asutus:Guido ToosAgu EMS OÜToimumisaeg: 29.04.-03.05.14, 19.05.14Tööde tellija: MuinsuskaitseametKaevandi või uuritud ala pindala:Valipe 19,67 m2 (kaevandi ala), 700 m2 (uuritud ala)Kootsaare 8911 – 48,61 m2 (uuritud ala)Kootsaare 8912 – 50 m2 (uuritud ala)Kanapeeksi 8906 – 50 m2 (uuritud ala)Saunaseljamägi – 12,7 m2 (kaevandi ala), 700 m2 (uuritud ala)Leiud (peanumber):AI 7284 (Valipe)

Märkused:Mälestiste kohta on Muinsuskaitseametile esitatud ka eksperthinnang.

Kuupäev: 20.06.2014 Allkiri

Sisukord

Sissejuhatus..........................................................................................................................................31. Valipe kindlustatud elamu varemed (reg nr 23654) ning kindlustatud elamu kultuurkiht (reg nr 8939).....................................................................................................................................................52. Kootsaare Jeerusalemma kivilabürint (reg nr 8911).......................................................................103. Kootsaare kivilabürint (reg nr 8912)..............................................................................................124. Kanapeeksi kivilabürint (reg nr 8906)............................................................................................135. Pelgupaik „Saunaseljamägi“, II at. (reg nr 8901)...........................................................................146. Kokkuvõte......................................................................................................................................167. Leiud...............................................................................................................................................188. Illustratsioonide nimekiri................................................................................................................198.1. Joonised..............................................................................................................................198.2. Fotod..................................................................................................................................19

2

Sissejuhatus

29.04.2014-03.05.2014 ning 19.05.2014 teostati Hiiu maakonnas OÜ Agu EMS poolt

Muinsuskaitseameti tellimusel viiel arheoloogilisel objektil uurimistöid selgitamaks välja nende

vastavuse mälestise tunnustele ning täpsustamaks olemasolevat informatsiooni. Nendeks

objektideks olid Valipe kindlustatud elamu (reg nr 23654, Hansu mü) ja selle kultuurkiht (reg nr

8939, Hansu mü) Valipe külas, Kootsaare kivilabürindid (reg nr 8911, Altmäe mü; reg nr 8912,

Uustalu mü) Reigi külas, Kanapeeksi kivilabürint (reg nr 8906, Kaibalde mü) Kanapeeksi külas ja

Saunaseljamäe pelgupaik (reg nr 8901, esialgne: Toimaste mü) Muda külas (vt Joonis 1).

Arheoloogilisi uuringuid nimetatud objektidel teostasid Guido Toos ja Monika Reppo

Muinsuskaitseameti poolt 29.04.2014 välja antud loa nr 11877 alusel. Täitepinnas eemaldati käsitsi,

müürid ja muud konstruktsioonid puhastati välja labidate, kellude ja harjadega.

Kuna kõikide objektide puhul puudus võimalus kasutada geoalusplaani ning kohapeal puudusid

geodeetilised punktid (v.a. Kanapeeksi) ning ületõstete tegemine olemasolevatest punktidest oli

võimatu, on objektide mõõdistamisel lähtutud nn kolmnurkade printsiibist. See tähendab, et

objektide joonistele kandmiseks on valitud üks või rohkem kinnispunkte, millega on mõõdetavad

objektide nurga- või muud punktid kauguste teel seotud, moodustades suurema hulga kolmnurki,

mis annavad võimaluse joonisele kanda ligikaudse objektide asukoha ja nendevahelise kauguse.

Absoluutkõrguste mõõtmisel lähtuti samuti kinnispunktide ideest, et saada mingigi lugem, mida

oleks hiljem vastava aparatuuri olemasolul võimalik siduda reaalsete näitajatega antud punktid

kohta. Valipele lähim geodeetiline punkt asus ca 2,6 km kaugusel Salinõmmes (Salinõmme01, nr

4579, +26.68 m ü.m.p), seega kasutati šurfide 1, 3 ja 10 mõõdistamiseks kinnispunkti kindlustatud

elamuhoone varemetes, mis seoti keerdtrepi ülemise kiviga (vt Joonis 2, punkt Z) mõõtmiste ajal

kasutatud punkti A abil, mis paiknes punktist Z 145 cm kõrgemal ning 13,72 meetri kaugusel (vt

Joonis 4). Joonistel esitatud kõrguste puhul ei ole punkti Z arvutusvigade vältimiseks arvestatud

(v.a. šurf 10). Šurf 2 absoluutkõrguste mõõdistamiseks kasutati selle vahetus läheduses paiknenud

rändrahnu, millele märgiti mõõtmiskoht X-ga (vt Joonis 3, punkt X). Samuti kasutati suuremat kivi

šurf 9 mõõdistamiseks (vt Joonis 4, punkt Y). Šurfid 4-8, mis paiknesid teistest šurfidest eemal,

mõõdeti kasutades paljandunud hoone nurgakivi (vt Joonis 4, punkt Q).

3

Kootsaare kivilabürindi absoluutkõrgusi ei mõõdetud, objekt asus ligikaudu täpselt etteantud

geograafilistel koordinaatidel, lähim geopunkt, Kootsaare2 (nr 4506), asus objektist umbes 1,8 km

kaugusel (+23.67 m ü.m.p). Kanapeeksi labürint oli metssigade töö tulemusel hävinenud ning

osutus ka valesti määratuks muistiseks, seega ei teostatud seal mõõtmisi, kuid väärib märkimist, et

labürint asus geodeetilise punkti nr 4519 (Kaibaldi; +40.3 m ü.m.p) vahetus läheduses.

Saunaseljamäele kõige lähemal asuv geopunkt, Valgu01 (nr 4604), asub objektist umbes 2,5 km

kaugusel (+31.61 m ü.m.p), umbes kilomeetri kaugsel Muda külas asub Vahtra talu elumaja

vundamendis seinareeper (nr 90389, +32.61 m ü.m.p). Saunaseljamäel kasutati objektide asukoha

määratlemiseks seljandikul keskel paiknenud saarepuud (vt Joonis 8).

Aruandes on esitatud iga objekti kohta eraldi selle asukoht, lühem ajalooline ülevaade1 ning

teostatud tööd ja nende tulemused. Töö lisades on esitatud leiunimekiri (LISA 1), kontekstide

nimekiri (LISA 2) ning illustratsioonid (LISA 3), mis koosnevad kaartidest (LISA 3.1.) ja fotodest

(LISA 3.2.). Tööde käigus koguti magasineeritavaid leide vaid Valipe kindlustatud elamukohalt, mis

on antud säilitamiseks TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogiafondi peanumbri AI 7284 all. Kuna

uuritud objektidel puudusid alusplaanid, kasutati nende koostamiseks Maa-ameti kaardirakenduses

X-GIS(6) kättesaadavaid aluskaarte. Käesoleva eksperthinnangu tekstiosa kirjutas ning joonised

koostas Monika Reppo. Pinnase- jm töid objektidel aitasid teostada Sander Nittim (kõik objektid),

Andreas Kink (fotograafia; Valipe, Kootsaare, Kanapeeksi), Aivar Kiibus (Saunaseljamäe asukoha

tuvastamine, esialgsed šurfid), Vahur Vähejaus (Saunaseljamäe asukoha tuvastamine, esialgsed

šurfid) ning Gert Pärnamäe (Saunaseljamägi). Väärtusliku informatsiooni Kanapeeksi labürindi

kohta pakkus Maire Paljas ning Saunaseljamäe asukoha kohta Helme Vähejaus, Virve Lüll ja Aivar

Kiibus.

1 Pikem ülevaade: Reppo, M. 2014. Eksperthinnang mälestise tunnustele vastavuse kohta. Valipe kindlustatud [---].

4

1. Valipe kindlustatud elamu varemed (reg nr 23654) ning kindlustatud elamu kultuurkiht (reg nr 8939)

Ajalooline lühiülevaade

Valipet on peetud ordu keskuseks saarel, kus valitses landsknecht väheste abijõududega – abilise,

tõlgi ja perenaisega. 1564. aastal kuulus Valipe mõisa juurde 2 adratalu ja 3 üksjalga2. Valipe

lähedal paiknes 16.-17. sajandil sadam3. Kohanimena esineb selles kandis Muhusadam4. Viiteta

väite järgi on Valipe kindlustatud elamu olnud kasutusel 18. sajandi alguseni5. Valipe (ka Vallimäe,

Vallipää) kindlustatud elamu varemeid on varem arheoloogiliselt uuritud kahel korral, samuti on

teateid Suuremõisa valitseja Otto Magnus Jakob Peter Carl Adam von Stackelbergi (1867-1947)

organiseeritud kaevatöödest 19. ja 20. sajandi vahetusel6. 1923. aastal toimunud inspektsiooni järel,

mille käigus joonistatud kaart on olnud järgnevate uurimuste aluseks7, teostas Eerik Laid Valipel

1928. aastal väikesemahulisi kaevamisi objekti olemuse selgitamiseks, kuid märkimisväärset

kultuurkihti ei tuvastatud. Kaevati 4 m2 suurune šurf kolmest künkast keskmisele ning proovikaevad

lõunapoolseima künka nõlvale (vt Joonis 2 ja 3)8. 1974.-1975. aastal kaevas objektil Jaan Tamm,

kes esimesel aastal kaevast 17 väikest ja ühe suurema šurfi põhjapoolseimale künkale. Esimesel

aastal usuti, et kindlustatud hoone müüride paksus oli 2,5 m, kuid järgmise aasta augustis saadud

andmed lükkasid selle väite ümber. Vundamendi paksus ei ületa 1,5 m, jäädes pigem 1,2-1,3 m

kanti. Samuti leiti 92 cm laiune keerdtrepp, mille astmed olid suhteliselt kõrged (24-34 cm, vt Foto

2)9.

2 Toomsalu, H. 1978. Hiiumaast ja hiidlastest, lk 32, 343 Mäeumbaed, V.; Rebassoo, H.-E. 1973. Siin- ja sealpool maanteed, lk 6-7. 4 Kallasmaa, M. 2010. Hiiumaa kohanimed, lk 152.5 Histordamus. 2010. Valipe kindlustatud mõisahoone. [Kättesaadav veebis: http://www.eestiajalugu.ee/?

event=Show_event&event_id=3575&layer=219&lang=est#3575] 6 Aluve, K. 1993. Eesti keskaegsed linnused, lk. 57; lisaks: Rehepapp ehk rahvausundi ja muistendite andmebaas.

2005. E 55092 < Pühalepa khk. - Arnold Lätti (1924), intervjueerinud ilmselt Oskar Loorits. „Vallipää mäel olnudvanasti loss. Suuremõisas olevat kaart sellest. Loss olla kahe torniga olnud. Sel ajal olnud meri kuni lossini, nii et

laevad sõitnud lossi juure. Viimane lossi peremees olla üks naisterahvas olnud. Vaenlane olla lossi ära häävitanud.

Kümme sülda hommikupoole vallist oli veel minu noorepõlve ajal maa-alune käik lahti, mis seestpoolt kividega oli

vooderdud. Keegi mees oli sees käinud. Ta sattunud ühte keldri, kus pottkiviahi sees olnud ja näinud taldreku tükke.

Suuremõisa valitseja Otto Stakelberg olla kaartid kätte saanud, millel olnud märgitud, kus on varandused peidetud

ja hakkand kaevama. Urädnik olla ära keeland. Viima külast Andrus Sonik oli kaevamiste juures olnud.” SisestasPille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005. [Kättesaadav veebis:http://www.folklore.ee/rehepapp/tekst.php?perpage=25&page=333]

7 Vaas, T. 1923. Pyhalepa kihelkonna muinasjäänused, lk 13-16. - Aruanne asub TLÜ AI arheoloogiaarhiivis.8 Laid, E. 14. 11.1928. Kaevamine Pyhalepa khks Suuremõisa v. asuval „Vallimäel” 5. VII 28. - Aruanne asub TLÜ

AI arheoloogiaarhiivis. 4 m2 šurfi asukoht on veel jälgitav.9 Aluve 1993, lk 57; Tamm, J. 1974. Vallipää vasall-linnuse väliuurimiste aruanne. ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik

Ehituskomitee Vabariiklik Restaureerimisvalitsus. ERA.T-76.1.2003 [Kättesaadav veebis:ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0002003.pdf ning http://register.muinas.ee/?

5

Kokkuvõtvalt on Valipe kindlustatud elamul teadaolevalt toimunud 6 eriaegset kaevamist, kuigi

1920. aastate jooniseid vaadates on neid kindlasti olnud rohkem:

• 19. ja 20. sajandi vahetus – Suuremõisa parun; lõpetati Suuremõisa krahvi nõudmisel; täpne

asukoht ebaselge, ilmselt põhjapoolseimal künkal

• I MS aeg (1914-1918) – ?; põhjapoolse kõrgenduse lääneosas

• 1925. a kevad – varanduseotsijad; põhjapoolse kõrgenduse läänepoolse osa keskosas

• 1928. a – Eerik Laid; keskmise künka harjal, lõunapoolseima künka harjal

• (1965 – Udo Hermann; maapinnal jälgitavate vormide plaanistamine)

• 1974-1975 – Jaan Tamm; uurimistööd põhjapoolseimal künkal

• 2014 – OÜ Agu EMS; šurfid kindlustatud elamuhoonet ümbritseval alal (vt Foto 3) ning

keskmisel ja lõunapoolseimal künkal

Šurf 1

Valipe kindlustatud hoone eksperthinnangu koostamiseks kaevati 10 šurfi (vt Joonis 2). Esimene

šurf paiknes hoonejäänustega künkast umbes 23 m läänes (58°51'16.2"N 22°57'59.1"E), põhja-

lõuna suunalisel seljandikul, mis on inimtekkeline, s.t. kuhjatud. See oli ligikaudu 8,2 m pikk ja

kuni 70 cm lai. Šurfis 1 määrati 8 stratigraafilist üksust, mis on vaadeldavad profiilis (vt Joonis 3,

4). Pinnas oli ladestunud looduslikule kollakale savisele ja kruusasele aluspõhjale (SÜ8), mis

paljandus absoluutkõrgusel +2.32 (mõõdetud punktist A). Seda ei olnud kogu šurfi ulatuses

võimalik välja puhastada, sest vahetult selle peale olid ladestunud suured, valge saviga määrdunud

raudkivid ning nende vahel ja peal paiknes tume kruusane kohev, tihenemata muld (SÜ5). Kuna

leide antud kihist ei saadud (v.a. üks, tõenäoliselt ülemiste kihtide varisemisel tihenemata mulla

pealt saadud tellisekatke) ning kivide paiknemisel puudus igasugune struktuur, on tõenäoliselt tegu

rannavalli või kivikülvaga. Siiski ei saa täielikult välistada antud kihi inimtekkelisust, kuna

mullakihi peale jäänud kollases muredas savikas kihis (SÜ3) oli mitmeid põlenud raudkivide tükke

ning saadi ka üks aknaklaasi servatüki katke. Antud kiht oli halvasti jälgitav ning kattunud täielikult

puhta, helevalge, merekarpe ja lokaalselt kollast savi sisaldava liivakihiga (SÜ4). See tähendab, et

läheduses paiknenud rannajoon on mingil perioodil pärast esialgset inimtegevust Valipel muutunud

– mingil põhjusel (ilmselt loodusnähtus) on elamiskõlbulikuks peetud ala taas veega ja selle poolt

kohale toodud liivaga kattunud. Liiva peale oli ladestunud tume veidi klibune ja savine kultuurkihi

menuID=archivalmaterial&action=view&id=4404]

6

riba (SÜ6), mis sisaldas sütt ja loomaluid (toidujäätmeid). Leide antud kihist ei saadud. Seda kattis

1-40 cm paksune segipööratud liivariba (SÜ2), mille peal oli omakorda klibune, loomaluid

(toidujäägid) ja tellisetükke sisaldav tume mullakiht (SÜ7). Tõenäoliselt osutus ala mingil hetkel

ikkagi liiga niiskeks ning seda kaeti kindluse mõttes liivaga. Kõiki pinnasekihte kattis umbes 15 cm

paksune kamarakiht (SÜ1). Ainsad leiud šurfist 1 oli mainitud aknaklaasi katke ning samast kihist

täielikult konkretiseerunud rauast eseme katke, mida ei saanud nende seisukorra tõttu täpsemalt

tuvastada ega arvele võtta. Aknaklaasikatke kaeti pinnakahjustuste tõttu nõrga paraloidlahusega.

Šurf 2

Šurf 2 (58°51'05.9"N 22°58'00.2"E) asub kinnikasvanud merelahe ääres põhja-lõuna suunalisel

künkal, mille merepoolne ots on rändrahnudega pikitud, rahne leidub ka mäe teistes osades. Ida

suunas kulges madalduv rannavall. Valitud sai lagedam ala, millelt avanes pea 360 kraadine vaade

ümbruskonnale, olles nii hea vaatepunkt. Mõõtmiseks kasutati šurfist lõunasse jäävat rändrahnu

(58°51'13.9"N 22°57'58.6"E), millele sai märgitud X-ga mõõtepunkt ning nivelliiri asukoht (vt

Joonis 2). Kuna metsaaluses pinnases kamarakiht (rohi jms) puudub ning avanenud tihenemata,

klibune ja veidi juurdunud pinnas ei sisaldanud ei leide, loomaluid ega sütt, ei tehtud antud šurfist

profiili. Šurfi keskmine sügavus oli 50 cm, selle suurus umbes 1x1 m. Ala katvad puud olid

keskmiselt noored, võsased. Leidus üksikuid suuremaid, vanemaid männipuid. Ligikaudu 13,5 m

kaugusel šurfist 2 lõunas asus võsastunud servadega suurem, varemkaevatud šurf. Antud šurf on

jälgitav ka T. Vaasi 1923. aasta joonisel10.

Šurf 3

Kolmas šurf rajati künkale, kus 1928. aastal teostas proovikaevamisi Eerik Laid. Viimase ase on

tänaseni jälgitav 2 x 2,5 m suuruse lohuna. Tegemist on kagu-loode suunalise seljandikuga. Šurf 3

rajati umbes meetri kaugusele Laiu šurfist, künka laugjale nõlvale. Selle mõõtmed olid ligikaudu

1x2 m (vt Joonis 4). Osaliselt oli šurfis 3 näha 1928. aasta augu kaevamisest kõrvaleheidetud savi.

Uus kaevand oli kagu-loode suunaline ning keskmiselt 40 cm sügavune. Juba antud sügavusel

paljandus looduslik aluspind – veerisene, savine liivakas tihe pinnas. Vahetult selle peale jäi alaosas

leiutühi mullakiht, mille seest saadi suhteliselt maapinna lähedalt tellisetükke ja luukilde.

Šurfid 4-8

10 Vaas, T. 1923. Pyhalepa kihelkonna muinasjäänused, lk 13-16. - Aruanne asub TLÜ AI arheoloogiaarhiivis.7

Kindlustatud hoone ümbruses läbi viidud seirega tuvastati tugevalt põlenud pinnase ning hulgaliselt

telliskive ja nende katkeid sisaldanud ala, kus oli maapinnal selgelt jälgitav mingisuguse hoone

vundamendijäänus (58°51'27"N 22°57'29"E, vt Foto 4). Pärandkultuuri objektide kaardil on

siinasuvana märgitud Valipe mõis11. Hoone kontuurid on olnud 1963. aastal veel täiesti jälgitava,

sest kajastuvad Udo Hermanni aruandes12. Hoone piiride selgitamiseks otsustati vundamendi üks ots

ja külg nurkades ning osaliselt külgjooksul lahti puhastada (vt Joonis 5), loodusliku pinnaseni

jõudmine ei olnud eesmärk. Šurf 4 rajati oletatava hoone vundamendi välisküljele, kohe kamara alt

saadigi poolik punasest savist tellis. Pinnal jälgitav rohtunud kühm oligi vundamendi alumine

nurgakivi. Rohkem leide 15 cm sügavusest šurfist ei saadud. Šurf 5 tehti hoone teise oletatavasse

nurka, et selgitada hoone otsa/küljeseina pikkus ning vundamendi olukord. Ka seal oli tegemist

alumise nurgakiviga. Šurf 6 jäi šurfide 4 ja 5 vahele selgitamaks hoone keskosa müüritise olemust,

võimalikku ukseava. Vundament oli antud kohas pidev, ühekordne. Šurf 7 rajati hoone

lõunapoolsesse otsa seina keskossa, šurfi 6 vahetusse lähedusse. Siin oli kamar kõige paksem, 22

cm, selle alla jäi väga tugev paekiviklibu, mis paljandus 11 cm ulatuses. Šurf 8 kaevati seoses

metallidetektoriga tuvastatud leiuga (tinatatud nööp, vt Foto 1) antud alalt. See jäi šurf 4 lähedusse

(2,5 m kaugusele). 5-15 cm paksuse kamara (SÜ1) alla jäi klibune, mõne telliskivikatkega mullane

pinnas (25 cm paks) (SÜ9), mis paiknes vahetult looduslikul aluspinnasel – tihedal kruusal (SÜ10)

(vt Joonis 3).

Šurf 9

Üheksas šurf rajati kindlustatud elamust idasse jääva tiigi ja oja vahetusse lähedusse, selgitamaks

inimtekkelise kihi (n teeraja) olemasolu kividega vooderdatud allikakoha ümbruses. Šurf jäi 2,8 m

kaugusele tiigi servast. Tiik ise asus umbes 40 m kaugusel kindlustatud elamu kirdeseinast. Allika

lättekoha mõõtmed on märgitud joonisele, ligikaudu oli see 4,2 x 6 m ovaal. Allikast lähtuv oja on

inimkäe järgi vormitud, st see on silmnähtavalt sirge ning keerab lõunas 90 kraadise nurga all

läände, mis looduslikult tekkinud oja puhul poleks võimalik. Šurfis 9, mis oli 75 x 60 cm suur (vt

Joonis 2), oli mullane kamarjas pealiskiht (SÜ1) väga tugevasti juurdunud, pinnas eemaldus

praktiliselt nelinurkse tükina. Selle alla jäi hele liiv (SÜ11), mis on mingil määral segipööratud või

-aetud, olles väga sarnane SÜ2-le šurfist 1. Mõlemad kihid sisaldasid sütt, mullakiht sisaldas

suuremaid tükke, liivas ainult mustjamad laigud. Liiva alla oli ladestunud mustjas söene mudakiht

11 EELIS. 2010. Pärandkultuuri objekt: Valipe karjamõis (639:MTH:001). [Kättesaadav veebis:http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=538631944]

12 Hermann, U. 1963.

8

(SÜ12), milles oli põlenud raudkivitükke. Viimane toetus puhtale aluspõhjaliivale (SÜ 13) (vt

Joonis 3). Šurfi sügavus oli 65 cm. Leide ei saadud, kuid umbes 3 m kauguselt saadi tiigi äärest

rauast kabjanael, mis jäi juurdunud pinnase (SÜ1) alaossa.

Šurf 10

Kümnes šurf rajati Valipe kindlustatud hoone eeldatavale õuealale (suur muruplats vahetult hoone

ees) eesmärgiga selgitada kultuurkihi olemasolu. Šurf oli umbes 1,4 x 2,5 m suur (vt Joonis 4).

Kruusane-moreenine aluspõhi (SÜ15) paljandus kõrgusel +2.35 (punktist Z). Selle peale oli

ladestunud tume, klibune, teiste määratud stratigraafiliste üksustega võrreldes hulgaliselt leide

sisaldanud kultuurkiht (SÜ14) (vt Joonis 3). Leiud paiknesid ühtlaselt ja olid peamiselt 16.-17.

sajandisse dateeritavad keraamikakatked, aknaklaasi fragmendid ning peekrikatked (tahuline

õlleklaas; vt Foto 1). Samuti leidus mörditükke. Klibune kamara kiht oli sigade poolt segi aetud,

mistõttu olid eristatavad kamara kihi pealmine ja alumine osa. Juba maapinna lähedalt saadi

keraamikat, naelu ja muud sarnast. Tegemist on kaevatutest leiurohkeima šurfiga.

Muud tööd objektil

Kaevetööde lõppedes otsustati puhastada puujuurtest, võsast ja muust risust kindlustatud hoone

keerdtrepp (58°51'15"N 22°58'0"E) ning võimalusel tuvastada selle ulatus ja seisukord. Suudeti

tuvastada vähemalt 5 kõrget, ligi 30 cm kõrgust astet, millest puhastati ära neli. Kõige ülemine

säilinud astmetest on halvimas seisukorras, selle pealispind on ca 10 cm ulatuses hävinenud.

9

2. Kootsaare Jeerusalemma kivilabürint (reg nr 8911)


Uurimistulemused on näidanud, et valdav enamus Põhja-Euroopas avastatud labürintidest on

ehitatud 1500.-1650. aastal.13 Kootsaare Jeerusalemma kivilabürindi rajamist seostatakse 1781.

aastal Hiiumaalt küüditatud rootslastega14. Kootsaart on esmakordselt mainitud 1798. aastal Mellini

atlases „Kozarsche Spitze” all (Kootsraots, Kootsaare poolsaar)15. Teaduslikult asuti Kootsaare

labürinti uurima 1981. aastal, esimesed arheoloogilised välitööd viidi läbi 1986. aastal (vt Joonis 616. Kootsaare kivilabürint on ilmselt neerutüüpi (ka: kahe spiraaliga tüüp; Läänemere tüüp) labürint,

kuigi pole välistatud, et tegemist on klassikalise ehk kreeta labürindiga.17 Teooriaid kivilabürintide

rajamise, nimekujude (troojalinn, babülon, neitsiring, hiiglase aed, Püha Peetri mäng jm) ja otstarbe

kohta on esitanud oma magistritöös Kristin Ilves, kes seostab neid suulisele pärimusele toetudes

merendusliku ja maagilise funktsiooniga18.

Objekti puhastamine ja mõõdistamine

Sambla, rohu ja mullakamaraga kattunud objekt puhastati, kasutades kellusid ning harju. Kellu

otsaga kontrolliti kivide paiknemist sambla ja rohu sees ning vastav ala puhastati, jälgides

põhimõtet, mille kohaselt puhastati kivide pealmine osa, jättes enamjaolt küljed suhteliselt

puutumata, vältimaks kivide nihutamist, liikumist jms. Mullakamaraga kattunud kivid otsiti üles

labidaotsaga kontrollimise teel ning puhastati seejärel välja kelludega. Samuti eemaldati labürindi

servadest läbi tunginud kadakavõrsed, vältimaks objekti edaspidiseid kahjustusi. Labürindi lähim

ümbrus üritati samuti labidaotsaga katsudes üle käia, kindlustamaks labürindi välispiiride kindla

tuvastamise. See ülesanne osutus võimatuks tihedas kadakavõsas objekti kirdeküljel, kus

teoreetiliselt võiks olla vähemalt üks rida kive veel. Metallidetektor andis signaale põhjakülje

13 Sjöberg, R. 1996. Lichenometric Dating of Boulder Labyrinths on the Upper Norrland Coast of Sweden. -Caerdoia, nr 27, lk 10-17. [Kättesaadav veebis: http://www.labyrinthos.net/lichoenometry.html]

14 Kraft, J.; Selirand, U. 1990. Labyrinths in Estonia. - Caerdroia, nr 23, lk 32-37. [Kättesaadav veebis:http://labyrinthos.net/estonia]. Samuti on viide Kootsaares pikkade, korrapäraste ridadena koodnduvataleraudkividele, mis olevat maalt välja saadetud rootslaste põldude peenrad. vt Laid, E. 1923. Reigi kihelkunnamuinasjäänused, lk 65. - Aruanne asub TLÜ AI arheoloogiaarhiivis

15 Kallasmaa, M. 2010. Hiiumaa kohanimed, lk 91.16 Kraft & Selirand 1990.17 Püüa, G.; Nurk, R. et al. 2009. Aegna saarel Eerikneemel asuva kivilabürindi arheoloogilised uuringud 2009. aastal.

Aruanne, lk 8-16.18 Ilves, K. 2003. Merenduslikkus maastikus ja kultuuris. Merenduslik kultuurmaastik läbi

kommunikatsioonimuististe. TÜ magistritöö, lk 86-97. [Kättesaadav veebis: http://www.arheo.ut.ee/thesis-list/?type=theses&thesis_type=7&searchstr=Ilves]

10

välimise ringi kivide juures (all), labürindi lõhkumise vältimiseks antud signaale järgi ei

kontrollitud.

Tööde tulemusel paljandunud kivipind plaanistati kivide üle lugemise teel (v.a. labürindi silmas

tiheda rusuna paiknenud ala) ning nende omavahelise kauguse mõõtmisel. Kivid olid keskmiselt 10-

30 cm suurused, kuid esines ka väiksemaid kive (tavaliselt paari- või kolmekaupa selliselt, et

moodustunud kogum oli ligikaudu tavalise kivi suurune). Kootsaare kivilabürindil (reg nr 8911)

teostatud mõõdistustulemuste järgi on labürint ovaal, mille mõõdud on 7,84 x 6,2 m (vt Joonis 7, vt

Foto 5 ja 6). Mälestis on hästi säilinud, kuid mõned kivid on aja jooksul kaduma läinud või paigast

nihkunud. Objektilt arheoloogilisi leide ei saadud.

11

3. Kootsaare kivilabürint (reg nr 8912)


Kootsaare väiksemat kivilabürinti (reg nr 8911) sooviti samuti 1984. aastal läbiviidud uurimistöö

käigus kaardistada, kuid selle ja teise väiksema labürindi leidmine ebaõnnestus. 1990. aastal üritati

seda uuesti teha, kuid 1984. aastal vaadeldud kivihunnikud osutusid vaid kivihunnikuteks, suudeti

tuvastada vaid ühe kivirea kulgemine19, mille juurde on pandud ka arheoloogiamälestise tähis.

Labürindi loetamatust korratakse ka kahes teises väljaandes20.

Tööd mälestise asukohal

Arheoloogiamälestise tulp asub umbes 93 m kaugusel lõunas esimesest, kergesti jälgitavast

labürindist (reg nr 8911, vt Foto 7). Kuna maapinnal ei olnud labürint jälgitav, üritati tuvastada selle

asukoht ja ulatus. Selleks käidi labidaotsaga süstemaatiliselt läbi kogu lagendik, mida piirasid

männid-kadakad. Seal, kus avastati kivide olemasolu, pinnas eemaldati. Kaevamis- ja

puhastustööde tulemusel on kindel, et tegemist ei ole labürindiga ega planeeritud labürindiga, sest

alalt leiti ainult 3-4 kivi, mil puudus üksteisega igasugune seos. Hüpoteesina võib pakkuda, et

mälestise tulp ei ole püstitatud sinna, kus tegelikult 1990. aastal kivirida leiti.

19 Selirand, U.; Kraft, J. 1990. Labyrinths in Estonia. - Caerdroia, nr 23, lk 32-37. [Kättesaadav veebis:http://labyrinthos.net/estonia]

20 Püüa, G.; Nurk, R. et al. 2009. Aegna saarel Eerikneemel asuva kivilabürindi arheoloogilised uuringud 2009.aastal. Aruanne, lk 8-16; Püüa, G.; Nurk, R. Et al. 2010. Archaeological documentation of the Eerikneeme stonelabyrinth on the Island Aegna. - Archaeological Fieldwork in Estonia 2009, pp 109-122.

12

4. Kanapeeksi kivilabürint (reg nr 8906)


Objekti autor on maa-omanik (s 1951, neiupõlvenimi ; ),

kelle ema (1913-2003; neiupõlvenimi ) elas mingi osa oma elust

Reigis, Kootsaare labürindi lähistel. Kaibaldis õpetas ta oma lapsi Kootsaare eeskujul labürinti

laduma. Kokku laoti koos emaga üks labürint, iseseisvalt veel kaks labürinti. Labürindid on

valminud umbes 1955. aastal, kui valvas karja ja igavuse peletamiseks läheduses

paiknevat vundamendivaret (vt Foto 9) kasutades (ilmselt tuulikuvare 392:TUV:00721) labürinte

ladus. Kohas, kus labürint asus, on olnud ka näiteks kartulipõld.

Tööd mälestise asukohal

Esmasel inspektsioonil tuvastati, et kogu ala on metssigade poolt tugevasti läbi tõngutud (vt Foto 8),

sh mälestis. Selle tähis asus geodeetilise punkti (nr 4519) vahetus läheduses. Juba esialgselt

vaatlusel tekkis hüpotees, et metssigade poolt aasta-aastalt tõngutud ala on saanud tugevaid

kahjustusi, st isegi kui siin on olnud mälestis, pole see enam jälgitav. Hilisemad kaevetööd

tõestasid, et antud kohal paiknenud struktuur on täielikult hävitatud ning peale mõne üksiku kivirea

katke on eristamatu ümbritsevast kivisest söötis põllumaast, mis on samuti üles tõngutud. Kuigi

mälestis asub inimtühjas piirkonnas, õnnestus juhuste kokkulangemisel intervjueerida labürindi

autorit, kes sattus objektile arheoloogiliste välitööde teostamise lõppedes, samuti intervjueeriti teda

pikemalt telefoni teel. Objekti autor ei ole huvitatud oma kätetöö määratlemisest arheoloogilise

objektina.

21 EELIS. 2010. Pärandkultuuri objekt: Tuuliku koht (392:TUV:007). [Kättesaadav veebis:http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=2082831940]

13

5. Pelgupaik „Saunaseljamägi“, II at. (reg nr 8901)


1923. aastal inspekteeris Saunaseljamäge Eerik Laid, kelle järgi on tegemist 1-1,5 m kõrguse

edelast-kirdesse 300 m ning loodest-kagusse umbes 125 m laia loodusliku kruusakühmuga, mis

asub pehme vesise heinamaa (Aadu-Simu ja Tehva-Johannese heinamaade) keskel. Idas on ta

seotud madala seljandikuga, mis ulatub Muda külani. Seljandikul, eriti põhjaosas oli näha 2 m

diameetriga, 20-50 cm sügavaid lohke, mille vahele jäävad kivihunnikud meenutavaid kalmeid.

1860. aastatel olevat mäelt leitud katla keti osi. Väidetavalt peitusid siia vanasti sõdade ajal

kohalikud elanikud, elades maa sisse rajatud saunades. Mäe kirde ja edelaotsal paiknesid 1923.

aastal heinaküünid (eeldatavasti siis Aadu-Simu ja Tehva-Johannese). Samuti on Laiu teate järgi

Saunaseljamäe lähedal Põlluseljal ahjuvaresid, mida tollal ja ka tänavuse inspektsiooni ajal ei

suudetud leida.22 Kogumikus „Siin- ja sealpool maanteed“ on Saunaselja mägi dateeritud II a.t.

pKr23. Vaatamata korduvatele katsetele, ei ole 2000. aastate jooksul suudetud objekti asukohta enam

leida.24

Teostatud tööd objekti leidmiseks

Metsaveorada jälgides üritati esmalt leida muistise asukoht Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste

registris esitatud katastriüksuselt, kuid see ebaõnnestus – määratud ala oli soine, ebastabiilne ja

vesine. Seega intervjueeriti mõningaid Muda külaga seotud inimesi, kellel võiks olla keskmiselt

enam informatsiooni kohalike paikade kohta. Esmane info saadi Valgu kunagiselt postiljonilt Helme

Vähejausilt (s 1941; neiupõlvenimi Pao; elab Kaigutsis), kes kontakteerus Virve Lülliga (s 1944;

neiupõlvenimi Muda; pärit Mudalt), kellelt saadi info mälestise tähistamise kohta nõukogude ajal

tema isa abiga, kuid kes ise teadis vaid selle ligikaudset asukohta. Vahur Vähejausil (s 1967; elab

Lugusel) õnnestus saada infot Aivar Kiibuselt (s 1977; +372 51 727 30; elab Mudal), kes teadis

objekti täpset asukohta (vt Foto 11) ning samuti läheduses, paarsada meetrit põllule lähemal

paikneva metsavendade punkri aseme asukohta, mille vundament on tänaseni teeraja keskel jälgitav.

Aivar Kiibust oli ka varem küsiteltud, kuid tollal puudus tal igasugune informatsioon

Saunaseljamäe asukoha kohta. Olles kohalike metsadega väga tuttav, otsustas ta muistise üles

22 Laid, E. 1923. Emaste kihelkunna muinasjäänused, lk 9-10. - Aruanne asub TLÜ AI arheoloogiaarhiivis.23 Mäeumbaed, V.; Rebassoo, H.-E. 1973. Siin- ja sealpool maanteed, lk 42.24 Info pärineb Muinsuskaitseameti Hiiumaa objektide inspekteerimise dokumendiks, mille aruande autor sai

14

otsida, sest ei leidnud külas kedagi, kes teaks selle asukohta ja pidas seda imelikuks. Paari aasta eest

see tal ka õnnestus, kui ta avastas metsas pea 100 meetrise kõrgema kuiva seljandiku, kus oli

ümberkukkunult olemas ka mälestise silt (vt Foto 12).

Mälestisel teostatud tööd

Esmased proovišurfid (2-4, need ja kõik järgnevad šurfid vt Joonis 9) objektil kaevasid Monika

Reppo juhendamisel Vahur Vähejaus ja Aivar Kiibus. Seljandikul on paiknenud vähemalt kaks

hoonet, mis on mainitud metsaheinamaade küünid. Nende vundamendijäänused jäävad teineteisest

ligikaudu 65 m kaugusele. Esimene küünidest on täiesti sümmeetriliste küljepikkustega ristkülik (4

x 5,2 m), mis on olnud ehitatud kohalike ehitustavade järgi nii, et vundamendikive on vaid neli ning

need on hoone nurkades. Küüni keskele kaevati väikene, 34 x 57 cm suurune šurf 1. Kruusasele

aluspinnale (SÜ1) oli ladestunud mustjas viljakas muld, mis sisaldas palju kive (SÜ2). Selle peal oli

õhuke kõdukiht (SÜ1; vt Joonis 9). Leide ei saadud, kuid maapinnal oli näha mõningaid lahtisi

naelu. Küüni lähedalt, lääneküljelt avastati maapinnas lohk, mis osutus kividega vooderdatuks (šurf

2). Seda kattis kõdune huumus (SÜ1), selle alla ja kivide vahele jääv pinnas (SÜ2) oli söene.

Esmasel vaatlusel tuvastati, et kivide alla jääb kruus (SÜ3). Augu mõõtmed olid 1,6 x 1,4 m. 3,65 m

kaugusele küüni idnurgast tehti väike proovišurf 3, ligikaudu 1 x 1 m suur. Huumus (SÜ1) ei olnud

siin eriti paks, kuid selle alune kiht ei sisaldanud mitte mingeid jälgi elutegevusest (SÜ2).

Paariteistkümne sentimeetri sügavusel paljandus juba kruusakiht (SÜ3).

Teine küün on 5x7 m suurune, kogu ulatuses kividega vormistatud vundamendiga. Selle kagunurga

lähedale jäi 95 x 90 cm suurune kividega vooderdatud lohk (šurf 4), mille kõdust (SÜ1)

puhastamisel hakkas sinna sisse jooksma vesi. On võimalik, et tegu on pinnaveekaevu jäänustega.

Aivar Kiibuse sõnade järgi saadi objekti leidmisel antud lohust 2 mürsukildu, mis tundusid sinna

olevat lõhkemise järgselt visatud. Šurf 5 rajati seljandiku keskossa, lagendiku keskel paiknenud

saarepuust 16 meetrit lõuna poole (vt Joonis 7, Foto 11). See oli umbes 45 x 70 cm suur ning kuni

40 cm sügav. Looduslikule kruusale (SÜ3) oli ladestunud söene, niiske mustjas muld, mis oli väga

kivine (SÜ2; vt Joonis 9). Huumuskihi (SÜ1) ja söese kihi vahelt saadi 2 klaasikildu, mis ei

kuulunud magasineerimisele. Samasugune kihieristus saavutati šurfis 6, kust saadi samuti

huumuskihist hiliseid naelu, klaasikilde jms, mida arvele ei võetud.

15

6. Kokkuvõte

Arheoloogiliste uuringute käigus kaevati Valipe kindlustatud elamu ümbrusesse 10 šurfi ning

puhastati trepikäik puujuurtest ja noorest võsast. Kolm šurfi (1, 9, 10) olid otseselt seotud

kindlustatud elamuga. Kõikides neist tuvastati põlengu jälgi ning sütt ja põlenud kerisekivide

katkeid. Šurfi 1 profiilis paljandus inimtekkeline vallitaoline pinnasehitis, mis oli küll küllaltki

madal, aga siiski ka palja silmaga mingil määral maastikul jälgitav. Kõik kaevatud šurfid oli

leiuvaesed või -tühjad, väljaarvatud šurf 10, mis oli rajatud vahetult kindlustatud elamu jalamile.

Sealt saadi 16.-17. sajandisse dateeruvad klaas- ja keraamiliste anumate katkeid (AI 7284, vt Foto 1,

kõik leiud v.a. AI7284:33, mis on šurfist 8). Šurfid 4-8 andsid tunnistust hilisemast hoonest

kindlustatud elamu läheduses, mis on seotud otseselt või kaudselt telliste tootmisega, seoses suure

hulga põlenud telliste ning pinnase söestunud iseloomuga. Antud kohal on ilmselt paiknenud Valipe

mõis. Eksperthinnangu koostamise käigus saadud suulise teate järgi on antud kohal suurel hulgal

telliseid olnud näha veel 20. sajandi keskpaigas. Šurfid 2 ja 3 rajati kontrollimaks eelnevate uurijate

seisukohta, et lõunapoolsematel seljandikel jäljed elutegevusest puuduvad. Kaevamistulemused

kinnitasid seda. Lisaks pöörati eksperthinnangu valmimiseks teostatavatel töödel tähelepanu ka

1970. aastatest katmata trepikäigu puujuurtest puhastamisele, mis olid hakanud mälestist

kahjustama.

Kootsaare Jeerusalemma labürint puhastati samblast, rohust ja mõnes kohas ka mullakamarast ning

kadakavõrsetest. Kootsaare kivilabürindil (reg nr 8911) teostatud mõõdistustulemuste järgi on

labürint ovaal, mille mõõdud on 7,84 x 6,2 m. Mõningad kivid asuvad lahtiselt valedes kohtades,

teised on oma kohalt aja jooksul kaduma läinud. Metallidetektor andis signaale põhjakülje välimise

ringi kivide juures (all), labürindi lõhkumise vältimiseks antud signaale järgi ei kontrollitud.

Kootsaare väiksem labürint (reg nr 8912) ei asunud määratud asukohal. On võimalik, et määrang on

ebatäpne ning pole arvesse võtnud 1990. aasta uurimistulemusi. Samas ei ole välistatud labürindi

paiknemine kusagil Uustalu või Altmäe maaüksusel, kuid selle kindlaks tegemine vajaks ala

süstemaatilist inspektsiooni mitmeliikmelise rühmaga.

Kanapeeksi labürint osutus kõigest 60 aasta vanuseks objektiks, mille autor õnnestus tuvastada.

Kaevetööd labürindi kivide asetuse tuvastamiseks ning objekti suuruse määramiseks suures osas

16

ebaõnnestusid, sest kogu ala on metssigade poolt tugevasti läbi tõngutud, sh mälestis. Antud kohal

paiknenud struktuur on täielikult hävitatud ning on eristamatu ümbritsevast kivisest söötis

põllumaast, mis on samuti üles tõngutud. Ühtses rivis paiknes veel vaid mõni hulk kive.

Saunaseljamäe asukoht tuvastati. Kuigi kaevatud šurfidest pelgupaiga informatsiooniga kattuvaid

andmeid ei saadud, v.a. inimtegevusega seostatav põlengukiht söetükkidega, tuleb silmas pidada, et

uuriti vaid piiratud osa seljandikust, mis ei välista pelgupaiga paiknemist antud alal, mis

maastikuliselt on selleks ilmselgelt sobiv ning muust metsast, mis on äärmiselt liigniiske, väga

kindlalt eristuv.

17

7. Leiud

Kokku saadi järelevalve käigus 36 leidu, millest valdav enamus olid klaasikatked (19 tk). Saadud

leiud pärinevad dateeringute järgi ajavahemikust 16.-19. sajand, tõenäoliselt jääb valdav osa

materjalist 16.-17. sajandi vahetusse. Kogutud esemeleiud 1-36 on antud säilitamiseks hoiule

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiafondi peanumbri 7284 all.

Inventeeritud leidudest 11 olid keraamikakillud, peamiselt savinõude katked.. Leiunimekirjas on

erinevate uusaegsete keraamikatüüpide kohta Erki Russowi soovitusel kasutatud järgmisi

lühendeid:25

BGLK – beež glasuurkeraamika;

PGLK – punane glasuurkeraamika;

PK – punane keraamika.

25 Russow, E. Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.-17. sajandil. Tallinn, 2006.

18

8. Illustratsioonide nimekiri

8.1. Joonised

Leht Nimetus

1. Joonis 1. Aprillis ja mais 2014 vaadeldud muinsuskaitsealuste arheoloogiaobjektide

asukohad (1-5) Hiiumaa kultuurimälestiste kaardil. Redigeeritud mitteametlik väljavõte

Maa-ameti kaardiregistrist. M 1:200 000.

2. Joonis 2. Valipe kaevandite asendiplaan reljeefkaardil ja T. Vaasi alusplaanil. Reljeefkaart

siin ja edaspidi: Redigeeritud mitteametlik väljavõte Maa-ameti kaardiregistrist. M 1:500.

3. Joonis 3. Valipe kaevandite profiilid. M 1:40.

4. Joonis 4. Valipe kaevandite asendiplaan reljeefkaardil ja T. Vaasi alusplaanil. M 1:200.

5. Joonis 5. Valipe kaevandite asendiplaan reljeefkaardil ja T. Vaasi alusplaanil. M 1:200.

6. Joonis 6. 1986. aastal kaevatud labürindi plaan. Selirand, U.; Kraft, J. 1990. Labyrinths in

Estonia. - Caerdroia, nr 23, lk 32-37. [Kättesaadav veebis: http://labyrinthos.net/estonia]

7. Joonis 7. Kootsaare labürint (reg nr 8911). M 1:40.

8. Joonis 8. Saunaseljamäele kaevatud šurfide asendiplaan. M 1:200.

9. Joonis 9. Saunaseljamäe profiilid. M 1:20.

8.2. Fotod

Leht Nimetus

1. Foto 1. Valipe leide (AI 7284:1, 6, 8-9, 20-22, 29-31, 33)

Foto 2. Valipe kindlustatud elamu puhastatud keerdtrepi ase. Trepiase jääb hoone

kaguküljele.

2. Foto 3. Metssigade poolt läbi tõngutud Valipe kindlustatud elamu esine ala. Vaade põhjast

kagusse.

Foto 4. Hoone vundament kindlustatud hoone lähistel, Valipe mõis. Metssigade poolt

tõngutud ala. Esiplaanil šurf 6. Vaade kagust loodesse.

19

3. Foto 5. Kootsaare Jeerusalemma labürint ülaltvaates. NNW-poolne ots.

Foto 6. Kootsaare Jeerusalemma labürint ülaltvaates. SSE-poolne ots.

4. Foto 7. Arheoloogiamälestise tulp Kootsaare labürindi reg nr 8912 asukohal. Vaade kagust

loodesse.

Foto 8. Tööd Kanapeeksi labürindil, taamal Feliksi (metsavahi) talu. Vaade loodesse.

5. Foto 9. Kivihunnikud Kanapeeksi labürindi ümbruses. Vaade läänest itta.

Foto 10. Vaade Saunaseljamäele lõunast, küünivundamendi seest.

6. Foto 11. Vaade Saunaseljamäe keskosast loodesse. Esiplaanil šurf nr 5, Tagaplaanil

saarepuu, mida kasutati kinnispunktina.

7. Foto 12. Amortiseerunud arheoloogiamälestise tähis Saunaseljamäel.

20

LISA 1. Valipe leidude nimekiri

ARHEOL. UURINGUD VALIPEL, KOOTSAARE & KANAPEEKSI LABÜRINTIDEL NING SAUNSELJAMÄEL 2014 1/2

Peanr Alanr Šurf SÜ Kuupäev Materjal Ese Katke Tüüp/Päritolu Dateering Märkus

7284 1 10 14 02.05.2014 savi graapen serv PGLK 1500-1800

7284 2 10 14 02.05.2014 savi anum külg PK 1550-1850

7284 3 10 14 02.05.2014 savi graapen külg PGLK 1500-1800

7284 4 10 14 02.05.2014 savi graapen külg PGLK 1500-1800

7284 5 10 14 02.05.2014 savi graapen serv PGLK 1500-1800

7284 6 10 14 02.05.2014 savi kahhel külg PGLK 1500-1800 Tumerohelise glasuuriga

7284 7 10 1 02.05.2014 savi kahhel külg PK 1550-1850

7284 8 10 1 02.05.2014 savi anum külg BGLK 1625-1850 Koos: AI 7284:8, 9

7284 9 10 1 02.05.2014 savi anum külg BGLK 1625-1850 Koos: AI 7284:8, 9

7284 10 4 1 30.04.2014 savi tellis katke PK 1550-1850

7284 11 M 16 30.04.2014 savi tellis katke PK 1550-1850

7284 12 1 3 29.04.2014 klaas aknaklaas serv

7284 13 10 14 02.05.2014 klaas aknaklaas nurk

7284 14 10 14 02.05.2014 klaas anum? külg

7284 15 10 14 02.05.2014 klaas anum? külg

7284 16 10 14 02.05.2014 klaas aknaklaas külg


7284 18 10 14 02.05.2014 klaas aknaklaas serv

7284 19 10 14 02.05.2014 klaas anum? külg

7284 20 10 14 02.05.2014 klaas anum? külg Koos: AI 7284:20-22




7284 24 10 14 02.05.2014 klaas aknaklaas külg Hävis konserveerimisel

7284 25 10 14 02.05.2014 klaas anum? külg

7284 26 10 14 02.05.2014 klaas anum? külg

Väga tugevalt põlenud, pealisplind klaasjas

LISA 1. Valipe leidude nimekiri

ARHEOL. UURINGUD VALIPEL, KOOTSAARE & KANAPEEKSI LABÜRINTIDEL NING SAUNSELJAMÄEL 2014 2/2

Peanr Alanr Šurf SÜ Kuupäev Materjal Ese Katke Tüüp/Päritolu Dateering Märkus

7284 27 10 14 02.05.2014 klaas anum? külg

7284 28 10 14 02.05.2014 klaas anum? külg

7284 29 10 14 02.05.2014 klaas peeker külg Hüti klaasikoda? Õlleklaasi küljekatke

7284 30 10 14 02.05.2014 klaas peeker serv Hüti klaasikoda? Õlleklaasi küljekatke

7284 31 10 1 02.05.2014 tinasulam nööp terve

7284 32 10 1 02.05.2014 tina aknaraam katke

7284 33 8 1 30.04.2014 tinasulam nööp terve Pealt hõbedane (tinatatud)

7284 34 10 14 02.05.2014 raud toru terve Putk?

7284 35 M 16 30.04.2014 raud katel sang Sang servaosaga

7284 36 M 16 30.04.2014 raud kett lüli 2 lüli

1575-1675 (Hüti: 1628-1664)

1575-1675 (Hüti: 1628-1664)

LISA 2. Lisa 2.1. Valipe kontekstid

ARHEOL. UURINGUD VALIPEL, KOOTSAARE & KANAPEEKSI LABÜRINTIDEL JA SAUNASELJAMÄEL LEHT 1

SÜ Šurf Profiil Kirjeldus

1 1 1-4 Umbes 15 cm paksune kamarakiht

2 1 1 Segipööratud liivariba (vrd SÜ11)

3 1 1 Kollane savi, mure, põlenud raudkivide tükid

4 1 1 Helevalge, merekarpe ja lokaalselt kollast savi sisaldav puhas liivakiht

5 1 1 Suured, valge saviga määrdunud raudkivid, mille vahel ja peal tume kruusane kohev, tihenemata muld

6 1 1 Tume veidi klibune ja savine kultuurkihi riba, sisaldab sütt, luid (vrd SÜ12)

7 1 1 Kamara-alune klibune, luid, tellisetükke sisaldav kiht.

8 1 1 Looduslik kollakas savine ja kruusane aluspõhi

9 8 2 Kamara-alune mullane, tellisetükke sisaldav pinnas

10 8 2 Tihe kruusakiht (vrd SÜ15)

11 9 3 Segipööratud liiv (vrd SÜ2)

12 9 3 Mustjas, söene, põlenud raudkive sisaldav kiht (vrd SÜ6)

13 9 3 Puhas aluspõhjaliiv

14 10 4 Tume, klibune, leide sisaldav kultuurkiht

15 10 4 Kruusane-moreenine aluspõhi (vrd SÜ10)

16 M Leiud Vaemla mõisahoone vundamendi siseselt alalt metssigade poolt ülestõngutud pinnasest (kamarast)

LISA 2.Lisa 2.2. Saunaselja kontekstid

ARHEOL. UURINGUD HIIU MAAKONNAS 2014 LEHT 2

SÜ Šurf Profiil Kirjeldus

1 1-6 1,2 Lehekõdune/murune pealiskiht

2 1-6 1,2

3 1-3, 5-6 1,2 Looduslik kruus, hallikas

Mustjas, söene pinnas, sisaldab hilist leiumaterjali (klaaspudelid, naelad)

Arheoloogilised uuringud Valipe kindlustatud elamu kultuurkihil ja varemetel, Kootsaare ja Kanapeeksikivilabürintidel ning Saunaseljamäe pelgupaigal Hiiu maakonnas 2014. a

LISA3. ILLUSTRATSIOONID

Lisa 3.1. Joonis 1. Aprillis ja mais 2014 vaadeldud muinsuskaitsealuste arheoloogiaobjektide asukohad (1-5)Hiiumaa kultuurimälestiste kaardil.

Redigeeritud mitteametlik väljavõte Maa-ameti kaardiregistrist.

M 1:200 000.

LEHT 1

6

2

71

SAVI 4

5

3

8

ŠURF 1

PROFIILID

ŠURF 8

19

10

A

A

C

B

ŠURF 9A B C1

1112

13

ŠURF 10

114

15

A B

Arheoloogilised uuringud Valipekindlustatud elamu kultuurkihil javaremetel, Kootsaare jaKanapeeksi kivilabürintidel ning

Saunaseljamäe pelgupaigal 2014

LISA 3. ILLUSTRATSIOONIDLisa 3.1. Joonis 3. Valipekaevandite profiilid

M 1:40LEHT 3

Lisa 3.1. Joonis 6. 1986. aastal kaevatud labürindi plaan. Selirand, U.; Kraft, J. 1990. Labyrinths inEstonia. - Caerdroia, nr 23, lk 32-37. [Kättesaadav veebis: http://labyrinthos.net/estonia]

LEHT 6

http://labyrinthos.net/estonia

KOOTSAARE

321 4 5 6 7

NE

Arheoloogilised uuringud Valipekindlustatud elamu kultuurkihil javaremetel, Kootsaare jaKanapeeksi kivilabürintidel ning

Saunaseljamäe pelgupaigal 2014

LISA 3. ILLUSTRATSIOONIDLisa 3.1. Joonis 7. Kootsaarelabürint (reg nr 8911).M 1:40

LEHT 7

Arheoloogilised uuringud Valipe kindlustatudelamu kultuurkihil ja varemetel, Kootsaare ja

Kanapeeksi kivilabürintidel ning Saunaseljamäepelgupaigal 2014LISA 3. ILLUSTRATSIOONID

Lisa 3.1. Joonis 8. Saunaseljamäele kaevatud

šurfide asendiplaan.M 1:200LEHT 8

12

3 ŠURF 1

ŠURF 51

32

Arheoloogilised uuringud Valipe kindlustatud elamu kultuurkihil ja varemetel, Kootsaare jaKanapeeksi kivilabürintidel ning Saunaseljamäe pelgupaigal 2014

LISA 3. ILLUSTRATSIOONID

Lisa 3.1. Joonis 9. Saunaseljamäe profiilid.M 1:20LEHT 9

Arheoloogilised uuringud Valipe kindlustatud elamu kultuurkihil ja varemetel, Kootsaare jaKanapeeksi kivilabürintidel ning Saunaseljamäe pelgupaigal Hiiu maakonnas 2014. a

Foto 1. Valipe leide (AI 7284:1, 6, 8-9, 20-22, 29-31, 33)

Foto 2. Valipe kindlustatud elamu puhastatud keerdtrepi ase. Trepiase jääb hoone kaguküljele.

LISA 3.2. FOTOD LEHT 1/7


Foto 3. Metssigade poolt läbi tõngutud Valipe kindlustatud elamu esine ala. Vaade põhjast kagusse.

Foto 4. Hoone vundament kindlustatud hoone lähistel, Valipe mõis. Metssigade poolt tõngutud ala.

Esiplaanil šurf 6. Vaade kagust loodesse.



Foto 5. Kootsaare Jeerusalemma labürint ülaltvaates. NNW-poolne ots.

Foto 6. Kootsaare Jeerusalemma labürint ülaltvaates. SSE-poolne ots.



Foto 7. Arheoloogiamälestise tulp Kootsaare labürindi reg nr 8912 asukohal. Vaade kagust loodesse.

Foto 8. Tööd Kanapeeksi labürindil, taamal Feliksi (metsavahi) talu. Vaade loodesse.



Foto 9. Kivihunnikud Kanapeeksi labürindi ümbruses. Vaade läänest itta.

Foto 10. Vaade Saunaseljamäele lõunast, küünivundamendi seest.



Foto 11. Vaade Saunseljamäe keskosast loodesse. Esiplaanil šurf nr 5, Tagaplaanil saarepuu, mida

kasutati kinnispunktina.



Foto 12. Amortiseerunud arheoloogiamälestise tähis Saunaseljamäel.


Documents

ARHEOLOOGILISED UURINGUD VALIPE KINDLUSTATUD ELAMU ...register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste uuringute aruanded/L-11877_A... · 29.04.2014-03.05.2014 ning 19.05.2014 teostati Hiiu