Vetikate kultiveerimise võimalustest Läänemere

tingimustes

Tiina Paalme

TÜ Eesti Mereinstituut

Vetikate kasutamise ja kultiveerimise ajaloost

• Tšiili – 14000 a vanused arheoloogilised leiud (toiduks, raviomadused)

• Aasia riigid – alates 4. sajand Jaapan ja 6. sajand Hiina (toiduks)

• Euroopas – loomatoiduks, põldude väetamiseks (Iirimaa, Prantsusmaa)

• 17-18 saj. Prantsusmaa – sooda valmistamine

• 1829 – 1952 joodi ekstrahheerimine pruunvetikatest

• 1880 alginaatide avastamine → hüdrokolloidide tootmine

• 1950ndatel alustati Hiinas massilist vetikate kultiveerimist

Tänapäev

• Vetikate kogutoodang maailmas 19,8 milj t (2010)

• 95% akvakultuuridest (4,3 biljonit USD)

• Euroopas kogutoodang 82 tuhat t

• akvakultuuridest 700 t (<1%)

• 2010 agariku püügilimiit Kassari lahes 3000 t

• CRM Coastal Research & Management, Kiel –ainuke vetikate tööndusliku kultiveerimisega tegelev ettevõte

Läänemere regioon

Saccharina latissima

TOP 5 vetikate kultiveerijad

Tootmismahud:

1. Hiina

2. Filippiinid

3. Korea

4. Indoneesia

5. Jaapan

Väärtus:

1. Hiina

2. Jaapan

3. Korea

4. Filippiinid

5. Indoneesia

Kultiveeritavate vetikate TOP(ca 95% koguproduktsioonist)

1. Laminaria (kombu) 40%

2. Undaria (wakame) 22%

3. Porphyra (nori) 12%

4. Eucheuma/Kappaphycus (cottonii) 12%

5. Gracilaria (ogonori) 8%

48%

18%

23%

7%

(ca 96% kogu väärtusest)

Kasutamine

• Toit• Loomasööt• Väetis• Biokütus• Hüdrokolloidid: agar, alginaadid, karrageen• Mikroelemendid (60+)• Aminohapped jt bioaktiivsed ühendid• Pigmendid• Biopuhastid (raskemetallid, toksilised ühendid, N

ja P)

Kultiveerimiseks sobivate liikide valimine

• Talluse morfoloogia ja regeneratsioonivõime

• Kasvukiirus

• Paljunemine

• Valguse nõudlus

• Toitainete vajadus

• Kasvukoht

Kultiveerimise meetodid

• 1-astmeline

(vegetatiivne paljundamine)

• 2- või mitmeastmeline

(spooridega paljundamine)

• Köieliinid (ujuvad/ põhjal)

• Võrgud

Integreritud multi-troofne akvakultuur (IMTA)

kalad karbid vetikad

Chopin (2006) järgi

Vetikate kultiveerimine Läänemeres

Kogemus puudub:

• sobilikud liigid?

• kultiveerimistingimused ja meetodid?

• keskkonnamõjud?

• kulud ja tulud?

Keskkonnatingimused

soolsus

valgus

temperatuur

veevahetus

toitainete sisaldus

jää

Läänemere eripära

Vetikate kultiveerimise arvatav mõju merekeskkonnale

Parandab vee kvaliteeti

Suurendab lokaalselt bioloogilist mitmekesisust, elupaigad

CO2 kasutamine

Müra

Mereimetajate liikumine

Põhjaelupaigad

Ruumiline konflikt teiste merekasutusaladega

← integreerida tuuleparkidega

Kõrge Cd sisaldus Läänemere vetikates –limiteerib kasutamist väetistes, söödas

Miks kultiveerida vetikaid Läänemeres?

• Võimalik lahendus võitluses lokaalse eutrofeerumisega

• Kasvav nõudlus vetikatest valmistatud produktide järele (biotehnoloogia)

• Taastuvenergia tootmine

Vetikate kultiveerimisest Eesti rannikumeres

Uurimisprojekt “Kinnitumata punavetikakoos-luse kunstliku kultiveerimise võimalikkus ning selle mõju Väinamere keskkonnaseisundile„

Vormsi Agar OÜ

SA KIK

Furcellaria lumbricalis (agarik)

Coccotylus truncatus

Kassari lahe kinnitumata punavetikakooslus

ca 180 km2

200 000 t

EST-AGAR ASFurcellaraan – karrageen (E407)Kasutus: stabiliseeriva, paksendava ja geelistava ainena toidu-, põllumajandus-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuses

Kokkuvõte

• Kas vetikate kultiveerimine Läänemeres/ Eesti rannikumeres on põhimõtteliselt võimalik? JA

• Kas vetikate kultiveerimine tasub ennast ära?...

• Vetikate kultiveerimise arvatav mõju mere-keskkonna seisundile?

Tänan kuulamast!