AS SBM Pank - Versobank · 2013-03-30 · lõpus sundis hoogustuv euroala inflatsioon Euroopa Keskpanka baasintressimäärasid siiski taas tõstma. Kiiret edasist intresside tõusu

MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandeaasta algus 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp 31.12.2005 AS SBM Pank Registrikood: 10586461 Aadress: Pärnu mnt 12, 10148 Tallinn, Eesti Telefon: (+372) 6802 500 Faks: (+372) 6802 501 e-post: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.sbmbank.ee

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS..........................................................................................................3

JUHTKONNA DEKLARATSIOON .........................................................................4

TEGEVUSARUANNE ................................................................................................5

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ..........................................................12

KASUMIARUANNE .....................................................................................................12 BILANSS....................................................................................................................13 RAHAVOOGUDE ARUANNE ........................................................................................14 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE.........................................................................15 ARVESTUSPÕHIMÕTTED ............................................................................................16 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD .............................................................24

JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2005. A. MAJANDUSAASTA ARUANDELE .......................................................................39

AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS ............................................................................40

JUHATUSE ETTEPANEK KASUMI JAOTAMISE KOHTA ............................41

3

SISSEJUHATUS

Krediidiasutuse üldandmed Ärinimi AS SBM Pank Asukoht ja aadress Pärnu mnt 12, 10148 Tallinn, Eesti Registreerinud riigi nimetus Eesti Vabariik Registreerimise kuupäev 14.10.1999. a. Registrikood 10586461 (EV Äriregister) Telefon (+372) 6 802 500 Faks (+372) 6 802 501 S.W.I.F.T. BIC kood SBMBEE22 E-mail [email protected] Interneti kodulehekülg http://www.sbmbank.ee Audiitor Audiitori ärinimi KPMG Baltics AS Audiitori registrikood 10096082 Audiitori asukoht ja aadress Ahtri 10A, 10151 Tallinn, Eesti Juhtiva audiitori nimi Taivo Epner Aruande bilansipäev 31.12.2005 Aruandeperiood 01.01.2005 – 31.12.2005 Aruande valuuta ja ühikud Eesti kroon (EEK), tuhandetes kroonides Aruande võrdlusvaluuta ja ühikud Euro (EUR), tuhandetes eurodes

4

5

TEGEVUSARUANNE

Krediidiasutuse kirjeldus AS SBM Pank on 1999. aastal asutatud Eestis registreeritud ja tegutsev krediidiasutus. AS SBM Pank (edaspidi Pank) omab Eesti Panga poolt väljastatud tegevusluba, mis võimaldab pangal teostada kõiki pangandusoperatsioone. Pank omab Tallinna Börsi liikme ja Eesti Väärtpaberikeskuse kontohalduri staatust ning on SWIFT-i liige. Panga tugevateks külgedeks võib pidada tema väiksust ja fokusseeritust kindlale kliendigrupile ning kindlatele tegevusvaldkondadele. Seoses sellega on pank paindlik ja operatiivne personaalsete kvaliteetteenuste pakkumisel ning majanduskeskkonna ja turusituatsioonide muutumisel. Lisaks eeltoodule on nii riskide juhtimine kui kontrolli teostamine efektiivsem, kiirem ja lihtsam. Panga tugevuseks võib pidada ka kvalifitseeritud ja panganduskogemusega töötajaid.

Aruandepäeva seisuga on SBM Panga 54,45 % aktsiate omanikuks hr Nikolaos Sarros (elukoht Ateena, Kreeka); 20% aktsiate omanikuks hr Ernesto A. Preatoni (elukoht Tallinn, Eesti Vabariik); 9,8% aktsiate omanikuks hr Nikolaos Sarrose kontrolli all olev osaühing Sigma Real Estate OÜ (asukoht Tallinn, Eesti); 9,8% omanikuks hr Ulrich Johni kontrolli all olev Frösundaviksparken AB (asukoht Ängelholm, Rootsi); 4,95% omanikuks hr Emmanouil Karavelakis (elukoht Ateena, Kreeka) ning 1% aktsiate omanikuks hr Dimitrios Germidis (elukoht Ateena, Kreeka). Hr Preatoni kontrolli alla oleva 20% aktsiate edasiseks omandamiseks on senistel aktsionäridel sõlmitud optsioonileping.

28. veebruaril 2006. a. toimunud Panga erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul otsustati aktsiakapitali suurendada alljärgnevalt:

1. Aktsiakapitali suurendatakse täiendava investori kaasamise põhjusel ja täiendava rahalise sissemaksega.

2. Aktsiakapitali suurendatatakse 100 500 000 krooni võrra ja uueks aktsiakapitali suuruseks on 200 500 000 krooni.

3. Emiteeritakse täiendavalt 10 050 000 lihtaktsiat nimiväärtusega 10 krooni aktsia.

4. Uute aktsiate märkimisel välistatakse olemasolevate aktsionäride aktsiate märkimise eesõigus. Uute aktsiate märkimisõigus antakse Marfin Financial Group Holdings S.A.-le.

5. Uued aktsiad tuleb märkida arvates käesoleva otsuse vastuvõtmisest kuni 29. maini 2006. a AS SBM Pank asukohas Pärnu mnt 12, Tallinn. Märgitud aktsiate eest tuleb teostada rahaline sissemakse hiljemalt 10 pangapäeva jooksul arvates märkimise teostamisest, kuid mitte hiljem kui 12. juuniks 2006. a.

AS-i SBM Pank uus omanike struktuur pärast aktsiakapitali suurendamise edukat lõpuleviimist ning Finantsinspektsiooni poolse heakskiidu saamist saab olema: Marfin Financial Group Holdings S.A. – 50,12% Nikolaos Sarros – 27,16% Teiste aktsionäride osalus saab olema alla 10%.

6

Lähtuvalt vajadusest tugevdada AS SBM Pank kapitalibaasi ja panga arengu paremaks tagamiseks, pidasid nii Panga senised omanikud, kui ka juhatus vajalikuks kaasata täiendavaid investoreid, kellel on ulatuslik kogemus Euroopa panganduses ja piisavad finantsvahendid panga edasiseks arendamiseks. SBM Pank on seisukohal, et Marfin Financial Group Holdings S.A. näol on tegemist tugeva ja usaldusväärse investoriga, kelle kaasamine uue strateegilise aktsionärina aitab läbi täiendavate finantsvahendite, know-how ja suhtevõrgustiku tunduvalt tõsta AS SBM Panga võimet tegutseda konkurentsitihedal finantsvahenduse turul ning aitab tõhusalt kaasa panga laienemisstrateegia elluviimisele. Taustainformatsioon Marfin Financial Group Holdings S.A. kohta MARFIN FINANCIAL GROUP HOLDINGS S. A. (MARFIN F.G.) on valdusfirma, kes on investeerinud pangandus- ja finantsteenuste sektorisse. Tal on kaks peamist tütarettevõtet. MARFIN BANK on kommertspank ja INVESTMENT BANK OF GREECE tegutseb investeerimispanganduses ja väärtpaberivahenduses. MARFIN FINANCIAL GROUP on noteeritud Ateena Väärtpaberibörsil ning kuulub Ateena FTSE 40 indeksi koosseisu. 2005. aastal omandas Marfin F.G. 10,07%-lise osaluse Egnatia Bank S.A.-s ning 2006. aastal 9,98% osaluse Cyprus Popular Bank-is (Laiki Bank), mis juhib finantsinstitutsioonide gruppi, kes on esindatud Küprosel, Kreekas, Suurbritannias, Guernsey’s, Austraalias ja Serbias. Täiendavat informatsiooni MARFIN F.G. kohta saab nende interneti veebilehelt www.marfingroup.gr.

SBM Panga nõukogu on viieliikmeline ja sinna kuuluvad hr Nikolaos Sarros, hr Dimitrios Germidis, hr Andreas Ch. Boumis, hr Emmanouil Karavelakis ja hr Ulrich John. Nõukogu esimees on hr Nikolaos Sarros.

SBM Panga juhatus on neljaliikmeline. Juhatuse esimees on hr Riho Rasmann ning juhatuse liikmed on hr Sven Raba, hr Mart Veskimägi ja hr Roul Tutt. SBM Panga nõukogu valis panga juhatuse neljandaks liikmeks Roul Tuti 16. mail 2005. a.; enne seda oli juhatus kolmeliikmeline. Hr Tutt vastutab jae- ja korporatiivpanganduse valdkonna eest. Juhatuse esimees ning juhatuse liikmed ei oma osalust ega osaluse omandamise optsioone SBM Pangas.

SBM Pangale ei kuulu ühtegi tütar- ega sidusettevõtet, milles omataks 20% ületavat osalust. Pank osales European Business Development AS-i asutamises, kus pank omab 16% aktsiakapitalist. See äriarendusfirma kanti Eesti äriregistrisse 27.01.2005.

Majanduskeskkonna kirjeldus

2005. aastal jätkus Eestis kiire majanduskasv ning sisemajanduse koguprodukt kasvas Statistikaameti andmetel võrreldes eelmise aastaga 9,8%. Kasv oli laiaulatuslik, saades toetust nii kiirest ekspordi kasvust (+30,3% aastasel baasil) kui ka eratarbimisest (jaemüük +12% aastasel baasil). Eratarbimist mõjutas enim jätkuv kiire

7

palgakasv (+10,5% aastasel baasil) ja tööpuuduse langus madalaimale tasemele alates 1995. aastast (7,9% tööjõust). Ettevõtete netokäive ulatus 2005. aastal 453 miljardi kroonini (29 miljardi euroni), suurenedes aastaga 20% ning olles enim mõjutatud kasvust ehitus- ja kaubandussektorites. Olulist rolli üldises majanduspildis mängis aktiivne kinnisvaraturg. Nii teostati 2005. aastal 63 000 notariaalset kinnisvaratehingut kogumahus üle 50 miljardi krooni (3 miljardit eurot) ehk mahuliselt 72% enam kui 2004. aastal. Nõudlus kinnisvaraturul ületas samas oluliselt pakkumist, mis omakorda tõi kaasa ka kinnisvarahindade kiire tõusu, ulatudes 2005. aasta neljandas kvartalis aasta arvestuses 45%-ni. Kiire majanduskasv ning naftatoodete hinnatõus maailmaturul tõi kaasa ka inflatsiooni kiirenemise. Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2005. aastal võrreldes 2004 aasta keskmisega 4,1%. Eesti arengut mõjutasid oluliselt jätkuvalt madalad intressimäärad Euroopas. Aasta lõpus sundis hoogustuv euroala inflatsioon Euroopa Keskpanka baasintressimäärasid siiski taas tõstma. Kiiret edasist intresside tõusu pidurdab samas üldine euroala majanduskasvu madal tase, mis 2005. aastal ulatus ainult 1,7%-ni. Hoogustunud kinnisvaraturg, kiire majanduskasv ning madalad intressimäärad mõjutasid ka pangandusturu arengut. Nii suurenes vastavalt Eesti Panga andmetele kommertspankade laenuportfellide kogumaht 2005. aastal 46%, ulatudes 125 miljardi kroonini (8 miljardi euroni). Eriti kiire kasv toimus laenudes eraisikutele, mille maht suurenes aastaga 69% 50 miljardi kroonini (3 miljardi euroni). Äriühingutele antud laenude maht kasvas 63% 52 miljardi kroonini (3 miljardi euroni). 61% kõikidest laenudest oli antud hüpoteegi tagatisel. Eraisikutele antud laenude jäägist moodustasid 82% eluasemelaenud ning 9% tarbimislaenud. Kiire kasv ei tähendanud samas laenuportfelli kvaliteedi halvenemist ning tähtajaks tasumata laenude osakaal laenuportfellist oli aasta lõpu seisuga vaid 0,2%. Klientidelt kaasatud vahendite kasv ulatus 2005 aastal küll 47%-ni, kuid nende kogumaht jäi siiski oluliselt alla laenuportfellile, olles aasta lõpus 95 miljardit krooni (6 miljardit eurot). Sealjuures kohustused äriühingute ees moodustasid 45 miljardit krooni (3 miljardit eurot) ning kasvasid 65% ja kohustused eraisikute ees moodustasid 34 miljardit krooni (2 miljardit eurot) kasvades 32%. Laenuportfelli mahuliselt kiirem kasv deposiitidest näitab Eesti pankade suurt sõltuvust nende võimest kaasata välisturgudelt võõrvahendeid.

Olulised majandussündmused

2005. a oli AS-i SBM Pank jaoks olulise kasvu aasta. Panga varade maht on kasvanud aasta algusest 1,8 korda, jõudes 31.12.2005 seisuga 337,5 miljoni kroonini (21,6 miljoni euroni). Laenuportfell (välja arvatud finantseerimisasutused) moodustas 235,1 miljonit krooni e 15,0 miljonit eurot (kasv aasta algusest 2,5 korda), ehk 70% kogu varade mahust. 81,4 miljonit krooni (5,2 miljonit eurot) ehk 24% koguvaradest asusid likviidsete vahenditena kassas, keskpangas ning krediidi- ja finantseerimisasutustes.

Klientide hoiused pangas moodustasid majandusaasta lõpus 175,0 miljonit krooni ehk 11,2 miljonit eurot (kasv aasta algusest 2,2 korda). Neist 19% kuulusid finantseerimisasutustele, 46% äriühingutele ning 35% eraisikutele.

Pank emiteeris 2005. aastal neljal korral võlakirju, mille tulemusena oli pangal väärtpaberikohustusi 31. detsembri 2005. a seisuga 64,3 miljoni krooni ehk 4,1 miljoni euro ulatuses (19,1% bilansimahust).

8

Vastavalt Tallinna Börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni poolt 14.07.2005.a vastu võetud otsusele on 3572 AS-i SBM Pank võlakirja (SBMB047507, ISIN- EE3300075605) ühtlasi noteeritud Tallinna Börsi võlakirjade nimekirjas alates 22. juulist 2005. a.

AS-i SBM Pank 2005. a neto intressikasumiks kujunes 13,3 miljonit krooni (0,8 miljonit eurot), millest enamus teeniti laenudelt. Neto teenustasukasumiks kujunes 0,6 miljonit krooni (0,04 miljonit eurot). Valuuta- ja väärtpaberitehingutelt teeniti 2,0 miljonit krooni (0,1 miljonit eurot). Kokku teeniti 2005. aastal pangandustegevusest 15,9 miljonit krooni e 1,0 miljon eurot kasumit. 2005. a administratiivkulud olid kokku 18,7 miljonit krooni (1,2 miljonit eurot). Majandusaasta kahjum moodustas 6,8 miljonit krooni (0,4 miljonit eurot).

SBM Panga nõukogu liikmetele 2005. majandusaastal liikmetasusid ei makstud (2004. aastal 655 tuhat krooni e. 42 tuhat eurot). Juhatuse liikmetele ei ole 2005. ega 2004. majandusaastal makstud liikmetasusid. Juhatuse liikmetele arvestati 2005. aastal töötasusid kokku koos sotsiaalmaksudega 3,3 milj krooni (0,2 milj eurot), töötajatele 6,2 milj krooni (0,4 milj eurot). Keskmine töötajate arv oli 20.

Aruandeperioodi investeeringute mahuks materiaalsesse põhivarasse kujunes 1 891 tuhat krooni (121 tuhat eurot). Avati uus pangasaal Tallinnas, Pärnu mnt 12, 1. korrusel. Pank juurutas mitmeid uusi tooteid, sh. arvelduskrediit, peo- ja pulmalaen, reisilaen ja hambalaen ning täiendas internetipanka. Investeeringuid on plaanis jätkata vähemalt samas mahus. Plaanitakse mh. harukontori avamist Tartus, ning uute laenutoodetega turule tulekut.

Panga omakapital oli 31. detsembri 2005. a seisuga 95,7 miljonit krooni (6,1 miljonit eurot) ja kapitali adekvaatsus 34,88%.

9

Normatiivid Kapitali adekvaatsus

Kapitali adekvaatsus vähenes aruandeaastal eelkõige laenuportfelli suurenemisest tulenevalt. Eesti Panga poolt nõutav minimaalne adekvaatsuse määr on 10%.

(tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR)

31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.20041. Esimese taseme omavahendid 94 833 101 839 6 061 6 5091.1 Sissemakstud aktsiakapital 100 000 100 000 6 391 6 3911.2 Üldine pangandusreserv 0 0 0 01.3 Muud reservid 271 230 17 151.4 Eelmiste aastate jaotamata kasum / kahjum 2 150 1 771 137 1131.5 Jooksva aruandeperioodi kasum 0 0 0 01.9 Oma aktsiad (miinusega) 0 0 0 01.10 Immateriaalne põhivara (miinusega) -832 -162 -53 -101.11 Jooksva aruandeperioodi kahjum (miinusega) -6 756 0 -432 02. Teise taseme omavahendid 0 0 0 03. Kokku bruto-omavahendid (1+2) 94 833 101 839 6 061 6 5094. Mahaarvamised bruto-omavahenditest 0 0 0 05. Kokku neto-omavahendid (3-4) 94 833 101 839 6 061 6 5096. Kolmanda taseme omavahendid 0 0 0 07. Riskiga kaalutud varad 268 532 118 049 17 162 7 5457.1 I kategooria (riski kaal 0%) 32 438 9 802 2 073 6267.2 II kategooria (riski kaal 20%) 37 415 59 137 2 391 3 7807.3 III kategooria (riski kaal 50%) 10 516 12 268 672 7847.4 IV kategooria (riski kaal 100%) 255 791 100 088 16 348 6 3978. Riskiga kaalutud bilansivälised tehingud 2 056 0 131 08.1 Grupp I 2 056 0 131 08.2 Grupp II 0 0 0 09. Kapitalinõue valuutariski katmiseks 0 0 0 010. Kapitalinõue kauplemisportfelli riskide katmiseks 105 20 7 110.1 Kapitalinõue intressipositsiooni riski katmiseks 0 20 0 110.2 Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks 105 0 7 010.3 Kapitalinõue kaubariski katmiseks 0 0 0 010.4 Kapitalinõue optsiooniriski katmiseks 0 0 0 010.5 Kapitalinõue kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks 0 0 0 010.6 Kapitalinõue kauplemisportfelli krediidiriski katmiseks 0 0 0 011. Kapitalinõue riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud

kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonidelt 0 0 0 012. Kapitali adekvaatsus (5.+6.)/(7.+8.+9.x10+10x12,5+11x12,5) 34.88% 86.09% 34.88% 86.09%

10

Riskide kontsentreerumine

(tuh EEK, seisuga 31.12.2005)

arv / summa% neto-

omavahenditest1. Suure riskikontsentratsiooniga klientide arv 92. Klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustused 131 382 138.54%3. Krediidiasutustega seotud isikute võlakohustused 25 830 27.24%

(tuh EUR, seisuga 31.12.2005)

arv / summa% neto-



arv / summa% neto-



arv / summa% neto-

omavahenditest1. Suure riskikontsentratsiooniga klientide arv 32. Klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustused 1 919 29.48%3. Krediidiasutustega seotud isikute võlakohustused 121 1.86%

Krediidiasutus

Krediidiasutus

Krediidiasutus

Krediidiasutus

11

Suhtarvud

Selgitused suhtarvudele Kogutuludesse on arvatud Eesti Panga Presidendi 19.10.1999. a määrusega nr 25 kinnitatud “Avaliku aruande” koostamise juhendis loetletud tululiigid: intressitulu, teenustasutulu, kasum/kahjum finantstehingutelt, tulu finantsinvesteeringutelt, muud tegevustulud, erakorralised tulud, tulu materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutusest (+), kasum nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest (+), tulu pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus.

ROE Puhaskasum / Omakapital, keskmine * 100 EM Aktiva, keskmine / Omakapital, keskmine PM Puhaskasum / Kogutulud * 100 AU Kogutulud / Aktiva, keskmine * 100 NIM Neto intressi kasum / Intressitootvad varad, keskmine * 100 Basic EPS Puhaskasum / Keskmine aktsiate arv Diluted EPS Puhaskasum / Keskmine aktsiate arv (arvestades kõiki

konverteeritavaid väärtpabereid) SPREAD Intressiteenivate aktivate tootlus (YIEA) – Võõrkapitali hind (COL) YIEA Intressitulu / Intressitootvad varad, keskmine, * 100 COL Intressikulu / Intressikandvad kohustused, keskmine * 100 Reitingud SBM Pangal puuduvad rahvusvaheliste reitinguagentuuride poolt antavad reitingud. Kohtuvaidlused Seisuga 31.12.2005 panga tegevusega seotud kohtuvaidlused puudusid.

31.12.2005 31.12.2004Omakapitali tulukus (ROE), % -6.81% 0.81%Omakapitali kordaja (EM) 2.68 1.57Puhastulukus (PM) % -31.11% 4.62%Vara tootlikkus (AU), % 8.32% 11.25%Puhas intressimarginaal (NIM), % 5.45% 5.48%Tava puhaskasum aktsia kohta (Basic EPS) -0.68 0.08Lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (Diluted EPS) -0.68 0.08Hinnavahe (SPREAD), % 3.88% 4.61%Intressiteenivate aktivate tootlus (YIEA), % 7.18% 5.99%Võõrkapitali hind (COL), % 3.30% 1.39%

12

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Kasumiaruanne

Tava puhaskasum aktsia kohta (Basic EPS) 2005. a. EEK -0.68 EUR –0.04 2004. a. EEK 0.08 EUR 0.01 Lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (Diluted EPS) 2005. a. EEK -0.68 EUR –0.04 2004. a. EEK 0.08 EUR 0.01 Arvestuspõhimõtted lk 16-23 ning raamatupidamise aastaaruande lisad lk 24-38 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.


Lisa 2005 2004 2005 2004Intressitulu 1 17 492 9 787 1 118 626Intressitulu krediidiasutuse tegevusest 17 492 9 787 1 118 626

Intressikulu 2 4 220 775 270 50Intressikulu krediidiasutuse tegevusest 4 220 775 270 50

Neto intressi kasum/kahjum (+/–) 13 272 9 012 848 576

Neto teenustasud 638 5 252 41 336Teenustasutulu 3 1 684 5 780 108 369Teenustasukulu 4 1 046 528 67 34

Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/-) 5 1 960 2 236 125 143

Administratiivkulud 18 697 13 928 1 195 890Palgakulu 6 7 230 6 144 462 393Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse 7 2 406 2 054 154 131Muud halduskulud 8 9 061 5 730 579 366

Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–) 9 -1 288 -644 -82 -41

Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–) 10 -1 409 0 -90 0

Muud tegevustulud ja -kulud 1 232 1 131 79 72Muu tegevuskulu 11 1 232 1 131 79 72

Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–) -6 756 797 -432 51

Puhaskasum / kahjum -6 756 797 -432 51

13

Bilanss

Arvestuspõhimõtted lk 16-23 ning raamatupidamise aastaaruande lisad lk 24-38 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.


VARAD Lisa 31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2004

Sularaha 12 295 908 19 58

Nõuded 316 226 167 769 20 211 10 722Nõuded keskpangale 13 32 143 8 894 2 054 568Nõuded krediidiasutustele 14 37 415 59 137 2 391 3 780Nõuded krediidiasutuse klientidele 15 246 668 99 738 15 765 6 374

Võlakirjad ja fiks. tulumääraga väärtpaberid 0 3 002 0 192

Aktsiad ja muud väärtpaberid 16 591 96 38 6

Immateriaalne põhivara 17 832 162 53 10Muu immateriaalne põhivara 832 162 53 10

Materiaalne põhivara 18 3 974 3 413 254 218

Muu vara 19 10 127 28 647 2

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud 20 5 442 8 773 348 561

VARA KOKKU 337 487 184 151 21 569 11 769

KOHUSTUSED

Võlgnevus 174 994 80 871 11 184 5 169Võlgnevus krediidiasutuse klientidele 21 174 994 80 871 11 184 5 169

Väärtpaberikohustused 22 64 325 0 4 111 0Emiteeritud võlakirjad 64 325 0 4 111 0

Muud kohustused 23 189 0 12 0

Viitvõlad ja ettemakstud tulud 24 2 314 858 148 55

Kohustused kokku 241 822 81 729 15 455 5 223

OMAKAPITALAktsiakapital 100 000 100 000 6 391 6 391Reservkapital 271 230 17 15Jaotamata kasum/kahjum 2 150 1 395 137 89Jooksva aruandeperioodi kasum/kahjum -6 756 797 -432 51OMAKAPITAL KOKKU 95 665 102 422 6 114 6 546

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 337 487 184 151 21 569 11 769

14

Rahavoogude aruanne


2005 2004 2005 2004Rahavood äritegevusest -18 251 20 227 -1 166 1 293saadud intressitulu 16 398 9 929 1 048 635makstud intressikulu -2 989 -874 -191 -56saadud teenustasutulu 1 529 1 319 98 84makstud teenustasukulu -1 046 -499 -67 -32administratiivkulud -17 698 -13 548 -1 131 -866saadud tulu finantstehingutelt 1 960 2 236 125 143muud tegevuskulud -1 232 -1 131 -79 -72 tegevusaktivate suurenemine/vähenemine (-/+) laenuportfell -142 338 -21 622 -9 097 -1 382muud nõuded pankadele -21 703 -4 793 -1 387 -306muud aktivad -11 502 -3 511 -735 -224väärtpaberid 2 507 2 464 160 157

tegevusvõõrvahendite suurenemine/vähenemine (+/-) võlgnevus klientidele 94 123 50 483 6 016 3 226väärtpaberikohustused 64 325 0 4 111 0muud passivad -585 -226 -37 -14 Rahavood investeerimistegevusest -2 538 -3 692 -162 -236soetatud materiaalne põhivara -1 637 -3 623 -105 -232soetatud immateriaalne põhivara -901 0 -58 0portfelliinvesteeringu müük 0 -69 0 -4 Kassa ja raha ekvivalendid neto muutus -20 789 16 535 -1 329 1 057Kassa ja raha ekvivalendid aasta alguses 60 244 43 709 3 850 2 794Kassa ja raha ekvivalendid aasta lõpus 39 455 60 244 2 522 3 850 *Raha ja selle ekvivalentide jääk perioodi lõpus koosneb: Lisa 2005 2004 2005 2004

sularaha 12 295 908 19 58kohustusliku reservi ülejääk Eesti Pangas 13 1 745 199 112 13nõudmiseni ja üleöödeposiidid krediidiasutustes 14 37 415 59 137 2 391 3 780Kokku 39 455 60 244 2 522 3 850

Arvestuspõhimõtted lk 16-23 ning raamatupidamise aastaaruande lisad lk 24-38 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

15

Omakapitali muutuste aruanne

Aktsiakapital jaguneb 10 000 000 lihtaktsiaks nimiväärtusega à 10 krooni ning on sisse makstud rahas. Aktsiate arv ei ole aasta jooksul muutunud. Vastavalt põhikirjale on Panga minimaalseks aktsiakapitaliks 100 000 000 krooni ja maksimaalseks aktsiakapitaliks 400 000 000 krooni. Arvestuspõhimõtted lk 16-23 ning raamatupidamise aastaaruande lisad lk 24-38 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.


01.01.2005 - 31.12.2005

01.01.2004 - 31.12.2004

01.01.2005 - 31.12.2005

01.01.2004 - 31.12.2004

Aktsiakapital Jääk perioodi alguses 100 000 100 000 6 391 6 391 Jääk perioodi lõpus 100 000 100 000 6 391 6 391

Muud reservid Jääk perioodi alguses 230 210 15 13 Kohustuslik reservkapital 41 20 3 1 Jääk perioodi lõpus 271 230 17 15

Jaotamata kasum (-kahjum) Jääk perioodi alguses 2 192 1 415 140 90 Eraldised reservidesse -41 -20 -3 -1 Aruandeaasta puhaskasum / kahjum -6 756 797 -432 51 Jääk perioodi lõpus -4 606 2 192 -294 140

Omakapital kokku: perioodi alguses 102 422 102 000 6 546 6 519 perioodi lõpus 95 665 102 422 6 114 6 546

16

Arvestuspõhimõtted

Arvestuspõhimõtted

AS SBM Pank (edaspidi ka „Pank”) on Eestis registreeritud krediidiasutus.

Juhatus on raamatupidamise aruanded heaks kiitnud 10. aprillil 2006.

AS SBM Pank raamatupidamisarunne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Raamatupidamisaruande koostamisel on rakendatud kõiki alates 01. jaanuar 2005 jõustunud ja Pangale kohaldatavaid IFRS standardeid. See on panga esimene raamatupidamise aruanne IFRSi järgi ja rakendatud on IFRS 1. IFRS-le üleminekul tehtud muudatused on selgitatud alajaotuses Arvestuspõhimõtte muutus ja selle mõju.

Koostamise alused

AS SBM Pank arvestusvaluuta ja aruandlusvaluuta on Eesti kroon (EEK). Vastavalt Tallinna Börsi reglemendi nõuetele on aruanne esitatud ka eurodes (EUR). Aruande arvnäitajad on esitatud tuhandetetes rahaühikutes. Kuna Eesti kroon on seotud euroga, kursiga 15,6466 krooni 1 euro, siis aruande väljendamisel eurodes valuutakursi erinevusi ei teki.

Raamatupidamisaruannete koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Kajastatud varad ja kohustused, mille riskid on maandatud, võetakse maandatud riski suhtes arvele nende õiglases väärtuses.

Segmendiaruandlust ei ole koostatud, kuna klientide arvust, toodetest, juhtimisest ja ühest tegevuskohast tulenevalt on pangal senini vaid üks oluline segment. Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud

Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid, mis omavad mõju finantsaruannetes kajastatud summadele. Samuti on nõutud juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud raamatupidamise arvestusmeetodite ja hindamisaluste rakendamisel.

Juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ja muudel faktoritel, mille hulgas on ka tulevaste perioodide sündmuste eeldused, mida peetakse põhjendatuks olemasolevate tingimuste juures. Tegelikud tulemused võivad olla hinnangutest erinevad.

Uued või muudetud standardid ja tõlgendused, mis käesoleva aruande bilansipäevaks on vastuvõetud, kuid mis jõustuvad peale bilansipäeva, ei mõjuta oluliselt Panga poolt rakendatavaid arvestuspõhimõtteid.

17

Arvestuspõhimõtte muutus ja selle mõju Pank rakendas 2005. aastal esmakordselt IFRS-i. Seoses IFRS-ile üleminekuga hakati laenude intressitulu arvestama efektiivse intressimäära meetodil. Efektiivse intressimäära leidmisel võeti arvesse laenude teenustasud, millest tulenevalt hinnati ümber eelmiste perioodide intressitulud ja laenujäägid.

Finantsvara ja –kohustused

Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid krediidi-asutustele ja klientidele ning muid nõudeid ja viitlaekumisi. Finantskohustusteks loetakse võlgnevusi klientidele, väärtpaberikohustusi ning viitvõlgasid ja muid võlakohustusi.

Finantsvara ja –kohustused võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses.

Finantskohustused kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit.

Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui pank kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.

Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval, st päeval, mil pank saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle.

Bilanss Eesti hea tava kohaselt

Muutused üleminekul IFRS-le

IFRS kohaseltEesti hea tava

kohaseltMuutused

üleminekul IFRS-leIFRS kohaselt

(tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EEK) (tuh EUR) (tuh EUR) (tuh EUR)

01.01.2004 01.01.2004 01.01.2004 01.01.2004 01.01.2004 01.01.2004Nõuded klientidele 78 281 -376 77 905 5 003 -24 4 979Aktiva (varad) kokku 133 165 -376 132 789 8 511 -24 8 487

Majandusaasta kasum/kahjum 214 -376 -162 14 -24 -10Omakapital kokku 102 000 -376 101 624 6 519 -24 6 495Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 133 165 -376 132 789 8 511 -24 8 487

Kasumiaruanne Eesti hea tava kohaselt



kohaseltMuutused



2004 2004 2004 2004 2004 2004Intressitulu 9 055 732 9 787 579 47 626Neto intressi kasum/kahjum 8 280 732 9 012 529 47 576Teenustasutulu 6 012 -760 5 252 384 -49 336Puhaskasum/kahjum 825 -28 797 53 -2 51

Rahavoogude aruanne Eesti hea tava kohaselt



kohaseltMuutused



2004 2004 2004 2004 2004 2004Rahavood äritegevusest 20 227 0 20 227 1 293 0 1 293saadud intressitulu 9 169 760 9 929 586 49 635saadud teenustasutulu 2 079 -760 1 319 133 -49 84

18

Välisvaluutas põhinevad aktivad ja passivad Välisvaluutas fikseeritud majandustehingute arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansis hinnatakse välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutused näidatakse kasumiaruandes kirjel “Neto kasum finantstehingutelt”. Netoarvestused Finantsvarade ja –kohustuste vahel teostatakse netoarvestusi ainult juhul, kui selleks juriidiliselt eksisteerib õigus ja ühtlasi on kavas nimetatud summasid tasaarvestada või realiseerida vara ja katta kohustus samaaegselt. Raha ja selle ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid sisaldavad sularaha, nõudmiseni- ja üleöödeposiite teistes krediidiasutustes ning korrespondentkontot Eesti Pangas, millest on maha arvatud kohustuslik reserv. Investeeringud võla- ja omakapitaliväärtpaberitesse Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande

Finantsvaradena õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande kajastatakse väärtpabereid, mille soetamise eesmärgiks on kasumi teenimine turuhinna muutustelt. Väärtpaberid kajastatakse bilansis õiglases väärtuses, mis baseerub noteeritud turuhindadel ning Eesti Panga ametlikel vahetuskurssidel. Börsil noteerimata väärtpaberite puhul kasutatakse õiglast väärtust, mille leidmisel võetakse aluseks kogu pangale kättesaadav info investeeringu väärtuse kohta.

Õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid/kahjumid kajastatakse kasumi-aruandes real “Neto kasum finantstehingutelt”.

Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid

Lunastustähtajani hoitavate väärtpaberite all kajastatakse võlakirjad, mis on soetatud strateegilisel eesmärgil kuni lunastustähtajani hoidmiseks. Neid kajastatakse aruannetes korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, kasutades sisemist intressimäära. Nende realiseerimisel kasutatakse müügitulemi määratlemiseks FIFO meetodit. Muud panga poolt hoitavad finantsinstrumendid klassifitseeritakse müügiootel olevana ja kajastatakse õiglases väärtuses, millest tulenevad kasumid või kahjumid kajastatakse otse omakapitalis. Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumendid (näiteks forward’id ja vahetustehingud) võetakse arvele tehingupäeval nende õiglases väärtuses. Edasine kajastamine toimub tuletisinstrumentide õiglases väärtuses, mis leitakse noteeritud turuhindade ja Eesti

19

Panga ametlike vahetuskursside järgi. Ümberhindlus kajastatakse bilansikirjel “Muud varad” või “Muud kohustused” ja ümberhindluse tulem kasumiaruandes kirjel “Neto kasum finantstehingutelt”. Nõuete hindamine

Laenud klientidele kajastatakse bilansikirjel “Nõuded krediidiasutuse klientidele”. Pangas kehtestatud korra kohaselt toimub laenuportfelli hindamine igakuiselt. Laenulepingutest tulenevaid nõudeid kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumust korrigeeritakse laenu põhiosa tagasimaksetega ja vajadusel nõude väärtuse langusest või laekumise ebatõenäolisusest tingitud võimaliku allahindlusega. Korrigeeritud soetusmaksumus leitakse diskonteerides nõude tulevasi oodatavaid rahavooge efektiivse intressimääraga. Juhul, kui esineb nõude väärtuse langusele viitavaid tunnuseid, hinnatakse nõue alla tulevikus oodatavate laekumiste nüüdisväärtuseni.

Kui eelnevalt alla hinnatud nõude väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on võrdne nõude oodatavate laekumiste nüüdisväärtusega või nõude bilansilise jääkväärtusega juhul, kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud – olenevalt sellest, kumb on madalam.

Väärtpaberite ostu- ja tagasimüügi tehingud (pöördrepod) kajastatakse sarnaselt laenude andmisele.

Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse ostetud patendid, litsentsid ning tarkvara programmid. Immateriaalne põhivara on bilansis kajastatud soetusmaksumuses vähendatuna amortisatsiooni ja võimalike väärtuse langusest tulenevate allahindluste võrra. Immateriaalse põhivara amortiseerimiseks kasutatakse lineaarset arvestus-meetodit. Immateriaalse põhivara amortisatsioonimääraks on 20 % aastas. Materiaalne põhivara Materiaalseteks põhivaradeks loetakse varasid, mille eeldatav kasutusiga on rohkem kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on suurem kui 1 000 krooni. Amortisatsiooni hakatakse uutelt põhivaradelt arvestama alates kasutuselevõtmise kuust kuni vara täieliku amortiseerumiseni. Materiaalne põhivara on bilansis kajastatud soetusmaksumuses vähendatuna amortisatsiooni ja võimalike väärtuse langusest tulenevate allahindluste võrra. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset arvestusmeetodit ning järgmisi amortisatsioonimäärasid aastas: 2005 arvutid, sidevahendid 30 % kontoriseadmed 25 % kontorimööbel 20 % telefonid 40 % kapitaliseeritud rendipindade parendustööd 20% muud põhivarad 20%

20

Emiteeritud võlakirjad Emiteeritud võlakirjad võetakse arvele väärtuspäeval õiglases väärtuses. Edasine hindamine toimub korrigeeritud seotusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära. Emiteerimistasud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel. Intressid ja teenustasud Intressituluna näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga tulud. Intressi iseloomuga on need tulud, mis on seotud vara lepingulise/lunastustähtajaga või suhtega vara suurusesse ning need periodiseeritakse vastavalt nõude kestusele. Intressitulu arvestamisel lähtutakse vara tulevaste rahavoogude diskonteerimiseks kasutatavast esialgsest efektiivsest intressimäärast.

Teenustasutulud ja –kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Laenude teenustasud (miinus nendega seotud otsesed kulud) võetakse arvesse efektiivse intressimäära leidmisel.

Puhkusetasude reserv Töölepingute alusel töötajatele võlgu olevad summad ning nendega kaasnevad maksud aruandeperioodi lõpu seisuga kogunenud puhkusetasu ulatuses on kajastatud puhkusetasu reservina. Rendiarvestus Rendilepingut käsitletakse kapitalirendina, kui kõik olulised lepingust tulenevad tulud ja riskid tulevad üle rentnikule. Kapitalirendi lepingu alusel renditav vara kapitaliseeritakse rendimaksete nüüdisväärtuses ja amortiseeritakse vastavalt nende kasulikule tööeale või rendiperioodile. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina ning selliste lepingute alusel teostatud maksed kantakse kulusse sellel perioodil, mille eest need maksed on sooritatud. Kohustuslik reserv Eesti Pangas Eesti Pank on kehtestanud krediidiasutustele kohustusliku reservi nõude 13% ulatuses deposiitide ja väljastatud finantsgarantiide mahust, kusjuures krediidiasutused on kohustatud igapäevaselt hoidma Eesti Pangas korrespondentkontol minimaalselt 40% kehtestatud Eesti kroonis hoitava reserviosa summast. Bilansivälised varad ja kohustused Bilansiväliste tehingutena kajastatakse garantiisid, kasutamata laenulimiite, akreditiive ning valuuta tuleviku- ja valuutavahetustehingute lepingulisi summasid.

21

Avatud valuutapositsioonid Iga valuuta lühikesed ja pikad netopositsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse kasutades aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kurssi. Üksiku vabalt konverteeritava valuuta netopositsioon ei tohi ületada 15% panga neto-omavahenditest, mittekonverteeritava valuuta positsioon 5% neto-omavahenditest. Eesti krooni ja Euroopa Liidu euro avatud ühispositsioon ei tohi ületada 15% Panga neto-omavahenditest ning kogu avatud neto välisvaluutapositsioon ei tohi ületada 30% krediidiasutuse neto-omavahenditest.

Riskikontsentratsioon Suureks riskide kontsentreerumiseks loetakse ühe kliendi või omavahel seotud osapoolte võlgnevusi ja potentsiaalseid kohustusi krediidiasutuse ees, mis ületavad 10% krediidiasutuse neto-omavahenditest (maksimaalselt lubatud piirmäär on 25% neto-omavahenditest). Suure riskikontsentratsiooniga võlakohustuste kogusumma ei tohi olla suurem kui 800 % krediidiasutuse neto-omavahenditest. Ettevõtte tulumaks Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 23/77 (kuni 31.12.2005 kehtis maksumäär 24/76) netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.

Puhaskasum aktsia kohta

Tava puhaskasum aktsia kohta leitakse jagades aruandeaasta puhaskasum/kahjum perioodi keskmise emiteeritud lihtaktsiate arvuga.

Lahustatud tulu aktsia kohta arvutamiseks korrigeeritakse lihtaktsionäridele omistatavat puhaskasumit ja kaalutud keskmist olemasolevat aktsiate arvu kõikide lahustatud potentsiaalsete lihtaktsiatega, millel on lahustav mõju puhaskasumile aktsia kohta. Kuna pangal puuduvad finantsinstrumendid, mis võivad tulevikus lahustada puhaskasumit aktsia kohta, on tava puhaskasum ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta võrdsed.

22

Riskijuhtimine Likviidsusrisk Panga likviidsuse juhtimise põhieesmärgiks oli 2005. a tagada aktivate ja passivate tähtaegade maksimaalne kokkulangevus, seda tulenevalt konservatiivsest poliitikast mille kohaselt tagati Panga omakapitali kaasabil likviidsus isegi kõigi deposiitide väljaviimise korral. Panga likviidsuse igapäevane juhtimine on raha- ja kapitali-turgude valdkonna ülesanne. Pank hoiab oma likviidseid aktivaid Eesti Panga korrespondentarvel, teistes Eesti pankades, välispankades ja turukõlblikes ning likviidsetes väärtpaberites. Limiidid teistes pankades hoitavatele deposiitidele ja väärtpaberitele määrab kindlaks ja kinnitab juhatus ning need kuuluvad perioodilisele korrigeerimisele. Valdkond on kohustatud jälgima panga likviidsust igapäevaselt ja informeerima sellest juhatust.

Välisvaluutarisk

Soovides pidada madalat riskiprofiili hoiab pank minimaalseid valuutapositsioone, mis on vajalikud klientidele teenuste osutamiseks. Pank ei võta spekulatiivselt välisvaluutapositsioone. Panga juhatus on kehtestanud maksimaalsed avatud välisvaluutapositsioonide limiidid, mis on konservatiivsemad Eesti Panga poolt kehtestatud regulatsioonidest. Kõiki välisvaluutapositsioone jälgitakse pidevalt ja hinnatakse turuväärtuses. Avatud välisvaluutapositsioone kaetakse põhiliselt vahetustehingute ja forvardtehingutega.

Intressimäära risk

Panga üldine strateegia on minimeerida avatust intressimäära riskile eelkõige säilitades panga aktivate ja passivate sarnast tundlikkust intressimääradele.

Krediidirisk

Panga krediidiriski profiiliks on pigem madalam risk ja madalam, kuid stabiilne intressitulu, kui kõrge risk ja kõrge intressitulu. Kõik panga laenudega, garantiidega või käendustega seotud otsused teeb krediidikomitee. Tulenevalt Krediidiasutuste seadusest kehtestab krediidikomitee otsustamise pädevuse panga nõukogu. Krediidikomitee langetab otsused ka klientide kohta kelle kohustuste maht ületab nõukogu poolt kehtestatud pädevust, ja võib potentsiaalselt mõjutada Panga majandusseisu. Sellisel juhul tuleb krediidikomitee otsus edastada kinnitamiseks kas panga nõukogule või mõnele panga nõukogu liikmele vastavalt panga nõukogu poolt antud pädevustele. Kliendi kohustuste all mõistetakse kõiki kohustusi mida klient panga ees omab. Panga krediidiriski igapäevane juhtimine ja jälgimine toimub laenu- ja kliendisuhete valdkonnas. Kõik laenudega seotud raportid on laenuvaldkonnale kättesaadavad reaalajas ja igapäevaselt. Laenuvaldkond raporteerib regulaarselt panga juhatusele panga üldisest krediidiriski seisukorrast ja ka suuremate laenuklientide finantsolukorrast.

Investeeringute risk

Investeeringute portfell jaguneb kaheks: investeeringud panga nimel, mis on panga enda risk ja investeeringud klientide nimel, mis on panga klientide risk. Kõigi panga investeerimisotsuste eest, sõltumata sellest, kelle nimel need tehakse, vastutab raha- ja kapitaliturgude valdkond. Panga juhatus kehtestab limiidid ja investeeringute valdkonnad. Panga juhatus määrab lähtuvalt kehtestatud limiitidest iga konkreetse investeeringu suuruse ja ka investeeringu kestvuse. Juhatus vaatab regulaarselt üle investeeringute portfelli ja vajadusel muudab limiite ja investeeringute valdkondi ning võib ka muuta investeeringute kestvust.

23

Operatsiooniriskid

Operatsioonilise ja personaliriski minimiseerimise põhiinstrumendiks on funktsioonide lahususe printsiibi järgimine pangaoperatsioonide teostamisel. Selleks on operatsioonid jaotatud nn. front-office ja back-office operatsioonideks nii, et üks töötaja ei saa teostada kogu operatsiooni ainuisikuliselt. Personaliriski eest vastutab juhatus.

Infotehnoloogiariski vähendamisel on väga oluline see, et kasutatav pangaprogramm BankSyst kasutab ORACLE andmebaasi, on nn. avatud süsteem, mida pidevalt arendatakse ja täiendatakse. Samuti on kasutatav pangaprogramm skaleeritav, mis võimaldab lisada serverivõimsust, kui töödeldava informatsiooni mahud aja jooksul kasvavad. Väga oluliseks faktoriks on see, et kasutatav pangaprogramm on hästi dokumenteeritud nii arendaja kui ka kasutaja seisukohalt, mis võimaldab asendustööjõu kasutamist, kui selline vajadus peaks tekkima. Pangasüsteem on välise sissetungija eest kaitstud tulemüüridega. Kõik pangasüsteemi kuuluvad programmid on kaitstud paroolidega, mille vahetamine toimub vastavalt väljatöötatud eeskirjadele. Pangasüsteemi juurde kuulub ka varukoopiate tegemise süsteem.

Maariski vältimiseks on panga juhatus kehtestanud põhimõtte, et riske võetakse ainult reitingu olemasolul või selle puudumisel ainult Eestis asuva tagatise vastu.

Kuna AS SBM Pank ei oma tütarettevõtjaid, hõlmab sisekontrollisüsteem ainult krediidiasutuse enda kontrolli.

Varasemalt ülesehitatud sisekontrollisüsteemi koostisosadeks on kontrollimeetmed, mille väljatöötamiseks on panga nõukogu kinnitanud panga tegevuse kontrollimise üldpõhimõtted. Lähtudes nimetatud üldpõhimõtetest on panga juhatus töötanud välja panga tegevuse kontrollimise eeskirja. Panga äriprotsessides toimivad kontroll-mehhanismid on reguleeritud panga juhatuse poolt kinnitatud protseduurireeglitega.

Panga juhatuse pädevuses on lisaks kontrollimeetmete väljatöötamisele ka nende rakendamine ja kontroll nende täitmise üle.

Siseauditi pädevuses on hinnata olemasoleva sisekontrollisüsteemi ning panga nõukogu ja juhatuse poolt kehtestatud kontrollimeetmete piisavust ja efektiivsust, teha ettepanekuid sisekontrollisüsteemi täiustamiseks ning testida sisekontrollisüsteemi toimimist. Siseaudit on aruandekohustuslik panga juhatuse ja nõukogu ees.

Panga finantsinformatsiooni haldamine toimub reaalajas toimivas infosüsteemis, milles asuvad andmed on integreeritud ühtsesse andmebaasi. Panga tegevus-informatsiooni hallatakse nii elektroonselt kui paberkandjal vastavates registrites.

Töötajate ligipääs töökohustuste täitmiseks vajalikule informatsioonile on reguleeritud IT juurdepääsuõiguste eeskirjaga. Panga juhatuse pädevuses on tagada kõigi panga töötajate teavitamine nende töökohustusi reguleerivate õigusaktide sätetest ning panga juhtorganite poolt kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest.

24

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisad 1 – 35


2005 2004 2005 2004 Lisa 1: intressitulu intressitulu laenudelt 16 278 8 739 1 040 512 intressitulu nõudmiseni hoiustelt 1 178 137 75 9 intressitulu tähtajalistelt hoiustelt 0 757 0 48 intressitulu võlakirjadelt 36 154 2 10 kokku intressitulu 17 492 9 787 1 118 579

intressitulu jaotumine geograafiliste piirkondade lõikes Eesti 15 072 9 564 963 564 OECD riigid 2 420 223 155 14 kokku riikide lõikes 17 492 9 787 1 118 579

Lisa 2: intressikulu intressikulu nõudmiseni hoiustelt 337 251 22 16 intressikulu tähtajalistelt hoiustelt 2 420 524 155 33 intressikulu võlakirjadelt 1 463 0 94 0 kokku intressikulu 4 220 775 270 50

Lisa 3: teenustasutulu pangaoperatsioonide tasud 253 185 16 12 väärtpaberitehingute tasud 1 035 451 66 29 arvete avamine ja hooldustasud 361 338 23 22 investeerimispanganduse tasud 0 28 0 2 muud teenustasutulud 35 6 2 0 konsultatsiooniteenused 0 4 772 0 305 kokku teenustasutulu 1 684 5 780 108 418

teenustasutulu jaotumine geograafiliste piirkondade lõikes

Eesti 833 688 53 93 OECD riigid 851 5 092 54 325 kokku riikide lõikes 1 684 5 780 108 418

Lisa 4: teenustasukulu väärtpaberitehingute kulud 546 125 35 8 pangaoperatsioonide tasud 181 147 12 9 S.W.I.F.T.-i kulud 302 256 19 16 muud teenustasukulud 17 0 1 0 kokku teenustasukulud 1 046 528 67 34

Lisa 5: neto kasum / kahjum finantstehingutelt tulu valuutakursi muutustest 1 306 2 235 83 143 tulu kauplemisportfelli aktsiatelt ja võlakirjadelt

654 1 42 0

kokku kasum finantstehingutelt 1 960 2 236 125 143

25


2005 2004 2005 2004 Lisa 6: palgakulu töötasud 7 127 5 499 455 351 nõukogu liikmete tasud 0 655 0 42 erisoodustused 17 39 1 2 erisoodustuste tulumaks 5 14 0 1 puhkusereservi muutus 81 -63 5 -4 kokku palgakulu 7 230 6 144 462 393

Lisa 7: sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse

sotsiaalmaks töötasudelt 2 372 1 842 152 118 sotsiaalmaks nõukogu tasudelt 0 216 0 14 sotsiaalmaks erisoodustustelt 7 17 0 1 sotsiaalmaks puhkusereservi muutuselt 27 -21 2 -1 kokku sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse kulu

2 406 2 054 154 131

Lisa 8: muud halduskulud ruumide rent 2 865 2 046 183 131 infotehnoloogia kulud 1 465 1 361 94 87 posti-ja telekommunikatsioonikulud 425 393 27 25 ostetud teenused 1 868 851 119 54 kontorikulud 349 178 22 11 koolitus ja komandeeringu kulud 137 175 9 11 reklaamikulud 1 074 99 69 6 transpordikulud 720 575 46 37 muud kulud 158 52 10 3 kokku muud halduskulud 9 061 5 730 579 366

Lisa 9: materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus

materiaalse põhivara amortisatsioon -1 072 -272 -69 -17 immateriaalse põhivara amortisatsioon -216 -372 -14 -24 kokku põhivara väärtuse muutus -1 288 -644 -82 -41

Lisa 10: nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus

ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -1 409 0 -90 0 kokku nõuete väärtuse muutus -1 409 0 -90 0

Lisa 11: muud tegevuskulud Tagatisfondi maksed 249 120 16 8 Finantsinspektsiooni tasud 773 814 49 52 Tallinna Väärtpaberibörsi tasud 166 155 11 10 muud tegevuskulud 44 42 3 3 kokku muud tegevuskulud 1 232 1 131 79 72


31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2004 Lisa 12: sularaha sularaha Eesti kroonides 166 564 11 36 sularaha välisvaluutas 129 344 8 22 kokku sularaha 295 908 19 58

26


31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2004 Lisa 13: nõuded keskpangale kohustuslik reserv 30 398 8 695 1 943 556 reservi ülejääk keskpangas 1 745 199 112 13 kokku nõuded keskpangale 32 143 8 894 2 054 568

Lisa 14: nõuded krediidiasutustele Korrespondentarved 37 415 517 2 391 33 Üleöödeposiidid 0 58 620 0 3 747 kokku nõuded krediidiasutustele 37 415 59 137 2 391 3 780 nõuete jaotumine riikide lõikes Eesti 34 173 58 795 2 184 3 758 OECD riigid 3 242 342 207 22 kokku riikide lõikes 37 415 59 137 2 391 3 780

Lisa 15: nõuded krediidiasutuse klientidele

nõuete jaotumine klienditüübi järgi nõuded finantseerimisasutustele 11 526 5 543 737 354 laenud eraettevõtetele 204 103 86 403 13 045 5 522 laenud eraisikutele 31 039 8 196 1 984 524 kokku nõuded krediidiasutuse klientidele 246 668 100 142 15 765 6 400 Laenude intressimäärad on vahemikus 5% - 18%.

Tagatud laenud Hüpoteek 101 280 32 200 6 473 2 058 Kommertspant 25 055 2 701 1 601 173 Ehitise pant 8 476 7 632 542 488 Aktsiapant 41 575 27 464 2 657 1 755 Deposiit 23 470 23 470 1 500 1 500 Muud 37 081 1 132 2 370 72 kokku tagatud laenud 236 937 94 599 15 143 6 046

nõuete jaotumine tagasimaksmise tähtaja järgi nõudmiseni hoiused 11 099 5 462 709 349 kuni 3 kuud 61 284 39 891 3 917 2 549 3 kuni 12 kuud 103 485 22 446 6 614 1 435 1 kuni 2 aastat 38 433 4 335 2 456 277 2 kuni 5 aastat 26 103 27 542 1 668 1 760 üle 5 aasta 6 264 466 400 30 kokku nõuded krediidiasutuse klientidele 246 668 100 142 15 765 6 400 nõuete jaotumine riikide lõikes Eesti 210 797 90 298 13 472 5 771 OECD riigid 35 871 9 844 2 293 629 kokku nõuded krediidiasutuse klientidele 246 668 100 142 15 765 6 400 tähtajaks tasumata nõuded ja laenud laenud eraettevõtetele 1 447 0 92 0 laenud eraisikutele 1 0 0 0 kokku tähtajaks tasumata nõuded ja laenud

1 448 0 93 0

Spetsiifilist allahindlust omavaid laene Pangal ei ole.

27


31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2004 Lisa 16: aktsiad ja muud väärtpaberid Finantsvara õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande

495 0 32 0

-börsil noteeritud aktsiad 495 0 32 0 investeerimisporfelli aktsiad 96 96 6 6 kokku aktsiad ja muud väärtpaberid 591 96 38 6

aktsiate ja osade jaotumine riikide lõikes Eesti 96 96 6 6 OECD riigid 495 0 32 0 kokku jaotumine riikide lõikes 591 96 38 6 Lisa 17: immateriaalne põhivara (tuh EEK) Arvutitarkvara Kokku Saldo seisuga 31.12.2003

Soetusmaksumuses 2 081 2 081 Akumuleeritud kulum -1 617 -1 617

Jääkmaksumus 464 464

2004. a toimunud muutused

Ostud perioodi jooksul 70 70

Amortisatsioonikulu -372 -372

Saldo seisuga 31.12.2004

Soetusmaksumus 2 151 2 151 Akumuleeritud kulum -1 989 -1 989






Soetusmaksumus 3 037 3 037 Akumuleeritud kulum -2 205 -2 205


(tuh EUR) Arvutitarkvara Kokku Saldo seisuga 31.12.2003

Soetusmaksumuses 133 133 Akumuleeritud kulum -103 -103






Soetusmaksumus 137 137 Akumuleeritud kulum -127 -127


28

Lisa 17 jätk





Soetusmaksumus 194 194 Akumuleeritud kulum -141 -141

Jääkmaksumus 53 53 Lisa 18: materiaalne põhivara (tuh EEK)

Kapitali-seeritud

kulud Arvutid Mööbel Muu

põhivara Ette-

maksed Kokku Saldo seisuga 31.12.2003

Soetusmaksumuses 0 993 535 608 0 2 136 Akumuleeritud kulum 0 -954 -534 -583 0 -2 071

Jääkmaksumuses 0 39 1 25 0 65


Ostud perioodi jooksul 1 923 396 373 669 259 3 620 Amortisatsioonikulu -128 -58 -26 -60 0 -272 Mahakantud põhivarad (soetusmaksumuses) 0 -526 -36 -193 0 -755 Mahakantud põhivarade akumuleeritud kulud 0 526 36 193 0 755


Soetusmaksumus 1 923 863 872 1 085 259 5 002 Akumuleeritud kulum -128 -486 -524 -451 0 -1 589

Jääkmaksumus 1 795 377 348 634 259 3 413


Ostud perioodi jooksul 858 83 199 739 12 1 891 Amortisatsioonikulu -542 -149 -108 -272 0 -1 071

Allahindlused väärtuse languse tõttu (soetusmaksumuses) 0 -168 0 0 0 -168

Ettemaksu arvelt põhivarana arvele võetud 0 0 0 0 -259 -259


Soetusmaksumus 2 781 778 1 071 1 824 12 6 466 Akumuleeritud kulum -670 -467 -632 -723 0 -2 492

Jääkmaksumus 2 111 311 439 1 101 12 3 974

29

Lisa 18 jätk

(tuh EUR)

Kapitali-seeritud

kulud Arvutid Mööbel Muu

põhivara Ette-

maksed Kokku Saldo seisuga 31.12.2003

Soetusmaksumuses 0 63 34 39 0 136 Akumuleeritud kulum 0 -61 -34 -37 0 -132

Jääkmaksumuses 0 2 0 2 0 4


Ostud perioodi jooksul 123 25 24 43 17 232 Amortisatsioonikulu -8 -4 -2 -4 0 -17 Mahakantud põhivarad (soetusmaksumuses) 0 -34 -2 -12 0 -48 Mahakantud põhivarade akumuleeritud kulud 0 34 2 12 0 48


Soetusmaksumus 123 55 56 69 17 320 Akumuleeritud kulum -8 -31 -33 -29 0 -102 Jääkmaksumus 115 24 22 41 17 218


Ostud perioodi jooksul 55 5 13 47 1 121 Amortisatsioonikulu -35 -10 -7 -17 0 -68

Allahindlused väärtuse languse tõttu (soetusmaksumuses) 0 -11 0 0 0 -11

Ettemaksu arvelt põhivarana arvele võetud 0 0 0 0 -17 -17


Soetusmaksumus 178 50 68 117 1 413 Akumuleeritud kulum -43 -30 -40 -46 0 -159 Jääkmaksumus 135 20 28 70 1 254


31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2004 Lisa 19: muu vara valuuta tulevikutehingute ümberhindlus 10 127 28 647 2 kokku muu vara 10 127 28 647 2

Lisa 20: viitlaekumised ja ettemakstud kulud

saadaolevad intressid 1 094 475 70 30 saadaolevad teenustasud 97 166 6 11 ettemakstud kulud 4 175 3 813 267 244 arveldused deebitoridega 58 4 318 4 276 muud viitlaekumised 18 1 1 0 kokku viitlaekumised ja ettemakstud kulud

5 442 8 773 348 561

30


31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2004 Lisa 21: võlgnevused krediidiasutuse klientidele nõudmiseni deposiidid 38 844 47 022 2 483 3 005 tähtajalised deposiidid 136 150 33 850 8 702 2 163 kokku võlgnevused krediidiasutuse klientidele

174 994 80 872 11 184 5 169

nõudmiseni deposiitide jaotus klientide järgi valitsus 724 0 46 0 finantseerimisasutused 22 148 1 9 mittetulundusühingud 70 156 4 10 äriühingud 9 469 21 630 605 1 382 eraisikud 28 559 25 088 1 825 1 603 kokku nõudmiseni deposiidid 38 844 47 022 2 483 3 005

tähtajaliste deposiitide jaotus klientide järgi Finantseerimisasutused 33 547 23 470 2 144 1 500 mittetulundusühingud 75 0 5 0 Äriühingud 70 620 5 455 4 513 349 Eraisikud 31 908 4 925 2 039 315 kokku tähtajalised deposiidid 136 150 33 850 8 702 2 163

võlgnevuste jaotumine tähtaegade järgi Nõudmiseni 38 844 47 022 2 483 3 005 kuni 1 kuu 66 877 5 360 4 274 343 3 kuni 12 kuud 62 975 26 600 4 025 1 700 1 kuni 2 aastat 2 016 1 890 129 121 2 kuni 5 aastat 4 282 0 274 0 kokku võlgnevused krediidiasutuse klientidele

174 994 80 872 11 184 5 169

Lisa 22: väärtpaberikohustused emiteeritud võlakirjad 64 325 0 4 111 0 kokku väärtpaberikohustused 64 325 0 4 111 0

emiteeritud võlakirjad tähtaegade järgi 10.08.2006, intr. määr 3.60% p.a., 30/360 6 135 0 392 0 20.04.2007, intr. määr 4.75% p.a., 30/360 * 35 720 0 2 283 0 11.10.2007, intr. määr 4.25% p.a., 30/360 11 200 0 716 0 19.10.2007, intr. määr 4.25% p.a., 30/360 11 270 0 720 0 kokku väärtpaberikohustused 64 325 0 4 111 0 * Noteeritud Tallinna Väärtpaberibörsil.

Lisa 23: muud kohustused maksed teel 189 0 12 0 kokku muud kohustused 189 0 12 0

Lisa 24: viitvõlad ja ettemakstud tulud intressivõlad 1 231 122 79 8 maksuvõlad 319 119 20 8 võlad töötajatele 327 219 21 14 võlad hankijatele 353 397 23 25 muud viitvõlad 84 0 5 0 kokku viitvõlad ja ettemakstud tulud 2 314 857 148 55

31

Lisa 25: tehingud seotud osapooltega Seotud osapoolte hoiused pangas


31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2004

nõukogu liikmed ja nendega seotud isikud 2 182 129 139 8

juhatuse liikmed ja nendega seotud isikud 931 233 60 15

siseaudit 65 0 4 0

nõukogu ja juhatuse liikmetele ning siseauditile makstud intressid

91 17 6 1

omanikega seotud ettevõtted 24 545 23 598 1 569 1 508

omanikega seotud ettevõtetele makstud intressid

758 230 48 15

Seotud osapooltele antud laenud Laenud, tuh EEK

laenujäägid

31.12.04 antud laenud tagasimakstud

laenud laenujäägid

31.12.05 intressitulu kogunenud intressitulu

nõukogu ja juhatuse liikmed 36 100 22 114 33 0

omanikega seotud ettevõtted 23 470 1 990 0 25 460 1 426 68

Laenud, tuh EUR

laenujäägid

31.12.04 antud laenud tagasimakstud

laenud laenujäägid

31.12.05 intressitulu kogunenud intressitulu

nõukogu ja juhatuse liikmed 2 6 1 7 2 0

omanikega seotud ettevõtted 1 500 127 0 1 627 91 4


Makstud tasud 2005 2004 2005 2004 tegevjuhtkonna palgad 2 456 1 850 157 118

nõukogu liikmete tasud 0 655 0 42

Muud tehingud seotud osapooltega müüdud teenused omanikega seotud ettevõtetele 0 4 772 0 305 ostetud renditeenused omanikega seotud ettevõtetelt 2 865 1 021 183 65

SBM Pank AS aastaaruande koostamisel loetakse seotud osapoolteks: a. omanikke; b. tütar- ja sidusettevõtteid; c. teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid; d. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; e. eespool loetletud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid. Panga juhtkond usub, et tehingud seotud osapooltega on tehtud turutingimustel.

32

Lisa 26: klientide võlakohustuste kontsentreerumine geograafiliste piirkondade lõikes

(tuh E E K , se isuga 3 1 .1 2 .0 5 )

la en u d *v ä ä rt-

p a b er idm u u d

n õ u d ed

E esti 2 7 7 1 1 3 9 6 1 0 5 3 1 4 6 6 2 7 4 9 1 2 4 7 .8 9 %R o o tsi 0 1 2 6 0 0 0 0 .0 1 %Itaa lia 1 5 0 0 0 0 0 .0 0 %A m eerika Ü hend riig id 2 8 0 0 0 0 0 0 .0 2 %S o o m e 2 9 2 6 3 6 9 0 0 0 0 .2 9 %Ing lism aa 1 1 1 5 8 0 0 0 5 6 0 7 2 7 4 9 .6 4 %K reeka 2 4 7 3 4 0 0 0 0 2 .1 5 %K o kku 3 1 6 2 2 6 5 9 1 1 0 5 3 1 4 6 6 8 3 5 6 3 9 1 0 0 .0 0 %

(tuh E U R , se isuga 3 1 .1 2 .0 5 )


p a b er idm u u d

n õ u d ed

E esti 1 7 7 1 1 6 6 7 9 4 1 7 5 7 0 4 7 .8 9 %R o o tsi 0 8 0 0 0 0 .0 1 %Itaa lia 1 0 0 0 0 0 .0 0 %A m eerika Ü hend riig id 1 8 0 0 0 0 0 .0 2 %S o o m e 1 8 7 2 4 0 0 0 0 .2 9 %Ing lism aa 7 1 3 0 0 0 3 5 8 3 7 4 9 .6 4 %K reeka 1 5 8 1 0 0 0 0 2 .1 5 %K o kku 2 0 2 1 1 3 8 6 7 9 4 5 3 4 0 7 1 0 0 .0 0 %

(tuh E E K , se isuga 3 1 .1 2 .0 4 )


p a b er idm u u d

n õ u d ed

E esti 1 5 7 9 8 7 3 0 9 8 3 4 6 0 7 1 0 3 2 5 7 .0 2 %Itaa lia 1 7 5 0 5 0 0 0 .0 4 %A m eerika Ü hend riig id 7 9 2 0 0 0 0 0 .1 9 %S o o m e 3 3 1 0 0 0 0 0 .0 8 %Ing lism aa 4 5 0 0 0 0 0 1 6 4 9 4 3 4 1 .5 6 %K reeka 4 3 8 8 0 1 2 4 0 0 1 .1 1 %K o kku 1 6 8 1 7 3 3 0 9 8 4 7 5 0 2 3 5 9 7 5 1 0 0 .0 0 %

(tuh E U R , se isuga 3 1 .1 2 .0 4 )


p a b er idm u u d

n õ u d ed

E esti 1 0 0 9 7 1 9 8 2 2 0 4 5 4 0 5 7 .0 2 %Itaa lia 1 1 0 0 0 0 0 .0 4 %A m eerika Ü hend riig id 5 1 0 0 0 0 0 .1 9 %S o o m e 2 1 0 0 0 0 0 .0 8 %Ing lism aa 2 8 8 0 0 0 1 0 5 4 2 4 1 .5 6 %K reeka 2 8 0 0 8 0 0 1 .1 1 %K o kku 1 0 7 4 8 1 9 8 3 0 0 1 5 0 8 2 1 0 0 .0 0 %

* sisa ld ab nõ ud e id k red iid iasu tuste le ja finan tsee rim isasu tuste le

p iirko n n a o sa ka a l

(% )


(% )p iirko n d / v õ la ko h u stu se liik

B ila n silised n õ u d ed s.h . tä h ta ja ks ta su m a ta ja

eb a tõ en ä o lise lt la eku v a d

v õ la ko h u stu sed

b ila n siv ä lised v õ la ko h u stu sed

p iirko n d / v õ la ko h u stu se liik






(% )







(% )






33

Lisa 27: klientide võlakohustuste kontsentreerumine majandussektorite lõikes


laenud*väärt-

paberidmuud

nõuded

rahandus 81 085 0 0 0 593 316 58.54%hulgi- ja jaekaubandus 33 034 0 89 0 196 051 19.89%kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 151 084 96 667 32 0 13.18%eraisikud 31 039 0 206 2 0 2.71%ehitus 432 0 3 0 0 0.04%tööstus 17 849 495 78 1 432 0 1.47%veondus, laondus, side 0 0 0 0 46 272 4.02%hotellid ja restoranid 1 462 0 9 0 0 0.13%muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 241 0 1 0 0 0.02%Kokku 316 226 591 1 053 1 466 835 639 100.00%


laenud*väärt-

paberidmuud

nõuded

rahandus 5 182 0 0 0 37 920 58.54%hulgi- ja jaekaubandus 2 111 0 6 0 12 530 19.89%kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 9 656 6 43 2 0 13.18%eraisikud 1 984 0 13 0 0 2.71%ehitus 28 0 0 0 0 0.04%tööstus 1 141 32 5 92 0 1.47%veondus, laondus, side 0 0 0 0 2 957 4.02%hotellid ja restoranid 93 0 1 0 0 0.13%muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 15 0 0 0 0 0.02%Kokku 20 211 38 67 94 53 407 100.00%


laenud*väärt-

paberidmuud

nõuded

rahandus 73 575 3 002 129 0 175 051 61.75%hulgi- ja jaekaubandus 5 149 0 14 0 20 604 6.32%kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 70 807 96 253 0 0 17.45%eraisikud 8 196 0 43 0 0 2.02%tööstus 9 905 0 33 0 0 2.44%veondus, laondus, side 0 0 0 0 40 320 9.89%muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 541 0 3 0 0 0.13%Kokku 168 173 3 098 475 0 235 975 100.00%


laenud*väärt-

paberidmuud

nõuded

rahandus 4 702 192 8 0 11 188 61.75%hulgi- ja jaekaubandus 329 0 1 0 1 317 6.32%kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus 4 525 6 16 0 0 17.45%eraisikud 524 0 3 0 0 2.02%tööstus 633 0 2 0 0 2.44%veondus, laondus, side 0 0 0 0 2 577 9.89%muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 35 0 0 0 0 0.13%Kokku 10 748 198 30 0 15 082 100.00%

* sisaldab nõudeid krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele

piirkonna osakaal

(% )

bilansivälised võlakohustused

piirkonna osakaal

(% )majandussektor / võlakohustuse liik

Bilansilised nõuded s.h. tähtajaks tasumata ja

ebatõenäoliselt laekuvad

võlakohustused

majandussektor / võlakohustuse liik



võlakohustused


piirkonna osakaal

(% )




võlakohustused


piirkonna osakaal

(% )




võlakohustused


34

Lisa 28: bilansivälised tehingud

* Valuuta tuleviku- ja valuutavahetustehingute lepinguline summa.

(tuh EEK, seisuga 31.12.2005)Nõuded Kohustused

Tühistamatud tehingud 0 11 446Garantiid ja muud sarnased tühistamatud tehingud 0 2 056Krediidiliinide ja arvelduskrediitide kasutamata osa 0 9 390Tuletisväärtpaberid 835 639 825 512Valuutaga seotud tuletisväärtpaberid * 835 639 825 512

(tuh EUR, seisuga 31.12.2005)Nõuded Kohustused

Tühistamatud tehingud 0 732Garantiid ja muud sarnased tühistamatud tehingud 0 131Krediidiliinide ja arvelduskrediitide kasutamata osa 0 600Tuletisväärtpaberid 53 407 52 760Valuutaga seotud tuletisväärtpaberid * 53 407 52 760

(tuh EEK, seisuga 31.12.2004)Nõuded Kohustused

Tuletisväärtpaberid 235 975 235 946Valuutaga seotud tuletisväärtpaberid * 235 975 235 946

(tuh EUR, seisuga 31.12.2004)Nõuded Kohustused

Tuletisväärtpaberid 15 082 15 080Valuutaga seotud tuletisväärtpaberid * 15 082 15 080

35

Lisa 29: Likviidsus (varad ja kohustused järelejäänud tähtaja järgi)

(tuh EEK, seisuga 31.12.2005)nõud- miseni

tähtajaks tasumata

kuni 1 kuu

1 kuni 3 kuud

3 kuni 12 kuud

1 kuni 2 aastat

2 kuni 5 aastat

üle 5 aasta

Kokku

1. Panga nõuded 84 369 1 466 42 784 29 660 103 506 38 433 26 103 6 360 332 681sularaha ja nõuded pankadele 69 853 0 0 0 0 0 0 0 69 853nõuded klientidele 9 651 1 448 31 624 29 660 103 485 38 433 26 103 6 264 246 668väärtpaberid 495 0 0 0 0 0 0 96 591muud nõuded 4 370 18 11 160 0 21 0 0 0 15 569

2. Bilansivälised nõuded 0 0 835 639 0 0 0 0 0 835 6391. Panga kohustused 39 723 0 67 196 3 582 118 083 8 719 4 519 0 241 822

võlgnevus pankadele 0 0 0 0 0 0 0 0 0võlgnevus klientidele 38 844 0 66 877 3 545 59 430 2 016 4 282 0 174 994emiteeritud võlakirjad 0 0 0 0 58 190 6 135 0 0 64 325muud kohustused 879 0 319 37 463 568 237 0 2 503

2. Bilansivälised kohustused 9 390 0 825 512 0 2 000 0 56 0 836 958

(tuh EUR, seisuga 31.12.2005)nõud- miseni

tähtajaks tasumata

kuni 1 kuu

1 kuni 3 kuud

3 kuni 12 kuud

1 kuni 2 aastat

2 kuni 5 aastat

üle 5 aasta

Kokku

1. Panga nõuded 5 392 94 2 734 1 896 6 615 2 456 1 668 406 21 262sularaha ja nõuded pankadele 4 464 0 0 0 0 0 0 0 4 464nõuded klientidele 617 93 2 021 1 896 6 614 2 456 1 668 400 15 765väärtpaberid 32 0 0 0 0 0 0 6 38muud nõuded 279 1 713 0 1 0 0 0 995

2. Bilansivälised nõuded 0 0 53 407 0 0 0 0 0 53 4071. Panga kohustused 2 539 0 4 295 229 7 547 557 289 0 15 455

võlgnevus pankadele 0 0 0 0 0 0 0 0 0võlgnevus klientidele 2 483 0 4 274 227 3 798 129 274 0 11 184emiteeritud võlakirjad 0 0 0 0 3 719 392 0 0 4 111muud kohustused 56 0 20 2 30 36 15 0 160

2. Bilansivälised kohustused 600 0 52 760 0 128 0 4 0 53 491


tähtajaks tasumata

kuni 1 kuu

1 kuni 3 kuud

3 kuni 12 kuud

1 kuni 2 aastat

2 kuni 5 aastat

üle 5 aasta

Kokku

1. Panga nõuded 85 857 0 9 046 31 182 22 456 4 335 27 542 562 180 980sularaha ja nõuded pankadele 68 939 0 0 0 0 0 0 0 68 939nõuded klientidele 5 462 0 8 714 31 177 22 446 4 335 27 542 466 100 142väärtpaberid 3 002 0 0 0 0 0 0 96 3 098muud nõuded 8 454 0 332 5 10 0 0 0 8 801

2. Bilansivälised nõuded 0 0 235 975 0 0 0 0 0 235 9751. Panga kohustused 47 758 0 241 329 0 26 689 1 899 0 0 317 675

võlgnevus pankadele 0 0 0 0 0 0 0 0 0võlgnevus klientidele 47 021 0 5 360 0 26 600 1 890 0 0 80 871emiteeritud võlakirjad 0 0 0 0 0 0 0 0 0muud kohustused 737 0 23 0 89 9 0 0 858



tähtajaks tasumata

kuni 1 kuu

1 kuni 3 kuud

3 kuni 12 kuud

1 kuni 2 aastat

2 kuni 5 aastat

üle 5 aasta

Kokku

1. Panga nõuded 5 487 0 578 1 993 1 435 277 1 760 36 11 567sularaha ja nõuded pankadele 4 406 0 0 0 0 0 0 0 4 406nõuded klientidele 349 0 557 1 993 1 435 277 1 760 30 6 400väärtpaberid 192 0 0 0 0 0 0 6 198muud nõuded 540 0 21 0 1 0 0 0 562

2. Bilansivälised nõuded 0 0 15 082 0 0 0 0 0 15 0821. Panga kohustused 3 052 0 15 424 0 1 706 121 0 0 20 303

võlgnevus pankadele 0 0 0 0 0 0 0 0 0võlgnevus klientidele 3 005 0 343 0 1 700 121 0 0 5 169emiteeritud võlakirjad 0 0 0 0 0 0 0 0 0muud kohustused 47 0 1 0 6 1 0 0 55


Nõuded, kohustused

Nõuded, kohustused

Nõuded, kohustused

Nõuded, kohustused

36

Lisa 30: tähtajaks tasumata ja ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud Seisuga 31.12.2005. a oli Pangal tähtajaks laekumata nõudeid kokku 1 466 tuhat krooni (94 tuhat euri), millest 1 448 tuh krooni (93 tuhat euri) oli laenude põhiosamaksete võlg ja 18 tuh krooni (1 tuhat euri) oli kogunenud intresside võlg. Seisuga 31.12.2004. a Pangal tähtajaks tasumata nõudeid ja laenusid ei olnud. Lisa 31: puhaskasum aktsia kohta (EPS)

(EEK) (EEK) (EUR) (EUR)

2005 2004 2005 2004 Jooksva aruandeperioodi puhaskasum/kahjum (tuhandetes) - 6 756 797 - 432 51

Aasta kaalutud keskmine aktsiate arv (tuh. tk.) 10 000 10 000 10 000 10 000

Tava puhaskasum aktsia kohta - 0.68 0.08 - 0.04 0.01 Lahjendatud puhaskasum aktsia kohta - 0.68 0.08 - 0.04 0.01 AS SBM Pank ei ole emiteerinud konverteeritavaid väärtpabereid. Lisa 32: kasutusrendi kohustus SBM Pank on sõlminud nelja sõiduki kasutusrendilepingud. Viimane lepingu lõppemise tähtaeg on 15.07.2010. a, seega ühegi lepingu pikkus ei ületa 5 aastat. 2004. aastal sõlmis SBM Pank pangaruumide kasutusrendilepingud 10-ks aastaks, tähtajaga kuni 2014. aasta.


31.12.2005 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2004 Sõidukite rendimaksed jaotatuna tähtaegade järgi

kuni 1 aasta 425 280 27 18

1 kuni 5 aastat 1 151 756 74 48 Pangaruumide rendimaksed jaotatuna tähtaegade järgi

kuni 1 aasta 2 690 2 280 172 146

1 kuni 5 aastat 10 728 9 091 686 581

üle 5 aasta 9 170 7 771 586 497

Lisa 33: Õiglane väärtus Bilansis kajastatud varade ja kohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest.

37

Lisa 34: neto välisvaluutapositsioonid


valuuta Netopositsioonpikk lühike pikk lühike

EEK ja EUR ühispositsioon 334 923 224 008 409 516 426 451 93 980




Muude valuutade netopositsioon ei ületa 1% omavahenditest.







Muude valuutade netopositsioon ei ületa 1% omavahenditest.

Bilansiline positsioon Bilansiväline positsioon


Bilansiväline positsioonBilansiline positsioon


38

Lisa 35: intressikandvad varad ja kohustused intressi fikseerimise perioodi järgi

Sensitiivsus intressimäära muutustele on ebaoluline, kuna põhiosa intressimääradest on fikseeritud.


tähtajaks tasumata

kuni 1 kuu

1 kuni 3 kuud

3 kuni 12 kuud

1 kuni 2 aastat

2 kuni 5 aastat

üle 5 aasta

Kokku

1. Panga nõuded 79 504 1 448 31 624 29 660 109 281 37 294 22 063 5 647 316 521sularaha ja nõuded pankadele 69 853 0 0 0 0 0 0 0 69 853nõuded klientidele 9 651 1 448 31 624 29 660 109 281 37 294 22 063 5 647 246 668

2. Panga kohustused 38 844 0 66 877 3 545 117 620 8 151 4 282 0 239 319võlgnevus klientidele 38 844 0 66 877 3 545 59 430 2 016 4 282 0 174 994emiteeritud võlakirjad 0 0 0 0 58 190 6 135 0 0 64 325


tähtajaks tasumata

kuni 1 kuu

1 kuni 3 kuud

3 kuni 12 kuud

1 kuni 2 aastat

2 kuni 5 aastat

üle 5 aasta

Kokku

1. Panga nõuded 5 081 93 2 021 1 896 6 984 2 384 1 410 361 20 229sularaha ja nõuded pankadele 4 464 0 0 0 0 0 0 0 4 464nõuded klientidele 617 93 2 021 1 896 6 984 2 384 1 410 361 15 765

2. Panga kohustused 2 483 0 4 274 227 7 517 521 274 0 15 295võlgnevus klientidele 2 483 0 4 274 227 3 798 129 274 0 11 184emiteeritud võlakirjad 0 0 0 0 3 719 392 0 0 4 111


tähtajaks tasumata

kuni 1 kuu

1 kuni 3 kuud

3 kuni 12 kuud

1 kuni 2 aastat

2 kuni 5 aastat

üle 5 aasta

Kokku

1. Panga nõuded 74 401 0 8 714 31 177 23 830 4 135 26 824 0 169 081sularaha ja nõuded pankadele 68 939 0 0 0 0 0 0 0 68 939nõuded klientidele 5 462 0 8 714 31 177 23 830 4 135 26 824 0 100 142

2. Panga kohustused 47 021 0 5 360 0 26 600 1 890 0 0 80 871võlgnevus klientidele 47 021 0 5 360 0 26 600 1 890 0 0 80 871emiteeritud võlakirjad 0 0 0 0 0 0 0 0 0


tähtajaks tasumata

kuni 1 kuu

1 kuni 3 kuud

3 kuni 12 kuud

1 kuni 2 aastat

2 kuni 5 aastat

üle 5 aasta

Kokku

1. Panga nõuded 4 755 0 557 1 993 1 523 264 1 714 0 10 806sularaha ja nõuded pankadele 4 406 0 0 0 0 0 0 0 4 406nõuded klientidele 349 0 557 1 993 1 523 264 1 714 0 6 400

2. Panga kohustused 3 005 0 343 0 1 700 121 0 0 5 169võlgnevus klientidele 3 005 0 343 0 1 700 121 0 0 5 169emiteeritud võlakirjad 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Nõuded, kohustused

Nõuded, kohustused

Nõuded, kohustused

Nõuded, kohustused

39

40

41

Documents

AS SBM Pank - Versobank · 2013-03-30 · lõpus sundis hoogustuv euroala inflatsioon Euroopa Keskpanka baasintressimäärasid siiski taas tõstma. Kiiret edasist intresside tõusu