Asi yuleb teha vesimärkidega (watermark), vesimärk …aprikk/TTM ajalugu_11092014.doc · Web viewII – 21.02.1976 Sakala 3 TA saalis, osales 6 võistkonda, võitis Inseneride Maja

Pühendame oma raamatu inseneriõppele Tallinna Tehnikaüli-koolis ja eesti tehnikakultuurile. Mõtleme tänutundega eesti inse-neridele: neile, kes olnud, ja neile, kes täna tööd teevad. Targad insenerid ja kõrgetasemeline inseneriõpe on riigi majanduslik ja sotsiaalne alus.

MAJATA MAJALUGU

Tallinna Teadlaste Maja

Tallinn 2006

Koostas ja toimetas Elsa PajumaaTeksti ja fotode arvutitöötlus Arvi Prikk, Raul Juurma

ISBN 9985-50366-X© Elsa Pajumaa

Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas

Sisukord

SAATEKS...................................................................................................91. PÜÜDLUSI, KA UNISTUSLIKKE................................................11

1.1. ETTEVALMISTUSTÖÖD......................................................................111.1.1. Vajadus..................................................................................111.1.2. Algatajate avamäng rahvaküsitlusega....................................14

1.2. ASUTAMISKOOSOLEK........................................................................201.3. ASUTAMISÜRIKU TEKST....................................................................24

2. ARGISTEST ASJADEST...............................................................342.1. RAHAST..................................................................................................34

2.1.1. Kasinad kopikad....................................................................342.1.2. Ranged pilgud........................................................................392.1.3. Uhked rahavood.....................................................................41

2.2. KUS ON MAJA KODU, KES ON KODUHOIDJAD?...........................492.3. MAJA TUNNUSMÄRK..........................................................................512.4. TEGEVUSPAIKADEST..........................................................................522.5. „STRIX” SÜDALINNAS.........................................................................58

3. AINULT RAHA EI PANE RATTAID KÄIMA.............................703.1. VOLINIKEST..........................................................................................703.2. OTSUSTAJATEST..................................................................................833.3. KÕIGE KÕRGEM VÕIM........................................................................973.4. ON, KELLE JAOKS PÜÜDA!..............................................................117

4. TEGEVUSVÄLI ON LAI.............................................................1224.1. RÄÄGIME MAAILMA ASJAD SELGEKS ... VÄHEMALT ENDA

JAOKS....................................................................................................1224.1.1. Millest kõigest küll ei ole räägitud!.....................................1224.1.2. Vaimustusega isemajandamisest ja poliitikast....................129

4.2. LIIKUMA, KA VÄRSKESSE ÕHKU...................................................1354.3. VAIMUVIRGUTUSI MALE JA KABEGA..........................................158

4.3.1. Malepisik nakatab................................................................1584.3.2. Julgesti rinda pistma rahvusvaheliste meistritega...............1584.3.3. Omakandimehedki pole “papist”.........................................1604.3.4. Maja oma malemeistrid.......................................................1614.3.5. Maailma ainulaadne maleturniir..........................................162

4.3.6. Malefestivalil.......................................................................1644.3.7. Kabeköitvus kasinam...........................................................170

4.4. NOBEDAD NÄPUD AITAVAD ALATI..............................................1714.5. LAULAME ISE......................................................................................1754.6. TANTSUTUURID AINA ÜLEVAL.....................................................1824.7. KÖITEV KULTUURILUGU.................................................................1924.8. TEISTE LOOMETÖÖ VILJU MAITSMAS.........................................194

4.8.1. Kirjanikega kirjandusest ja muustki....................................1944.8.2. KUNSTI NAUTIMAS........................................................2024.8.3. MUUSIKAST MUUSIKUTEGA........................................2034.8.4. MITMEKÜLGNE FILMIKAVA........................................205

5. MAJALE AINUOMAST..............................................................2155.1. TALLINNA TEADLASTE MAJA TEADUSPREEMIA......................2155.2. PUHT – TÖÖALANE KATSE..............................................................2165.3. TALLINNA – NIMELINE TEADLASTE MAJA.................................218

5.3.1. Kuidas nimi pandi?..............................................................2185.3.2. Tallinna nimi kohustab........................................................2195.3.3. Kui toimetati Nõmmel.........................................................2205.3.4. KODUlinna armunud loomeinimesed.................................2235.3.5. Ikka Tallinnale mõeldes.......................................................2235.3.6. Et ka avalikkus teaks...........................................................2255.3.7. Uus aastatuhat Tallinnas......................................................226

5.4. TUTVUMISKÄIKUDEST.....................................................................2385.4.1. Vaataks … ka naabri aialapile.............................................2385.4.2. MAJA SUURIM ÕPPEKÄIK.............................................2405.4.3. TERVE UUDISHIMU EI RAUGE.....................................241

5.5. VESTLUSSARI “MINU TEADLASETEEST JA UURIMISTÖÖST” 2605.6. KOLLEEGIDE NÕUANDED KULUVAD MARJAKS ÄRA..............263

6. MIDAGI HELENDAB..................................................................2646.1. FOSFORIIDIST......................................................................................2646.2. POLIITILINE MUINSUSKAITSE........................................................2646.3. ÜHISRINNET LOOMAS......................................................................2656.4. ÜLEMINEKUAJA HÕNGU PROTOKOLLIDEST..............................2676.5. ÜHEST RIIGIST TEISE........................................................................2716.6. DEKOLONISEERIMISE KONVERENTS...........................................2776.7. OMA RIIGI AASTAPÄEV....................................................................2806.8. ÜLDLAULUPEO AUKS VÄNDRA METSA !....................................282

7. EESTI KEELE KESTMISE EEST...............................................2897.1. AJAME ASJU EESTI KEELES.............................................................2897.2. PROJEKT „EESTI TEADUSKEEL JA EUROOPA LIIT”...................2907.3. PROJEKT „KODU JA PERE MÕJU EESTI KEELE ARENDAMISELE

JA KESTMISELE”.................................................................................2968. MEIE JUURED KESTAVAD PERES.........................................303

8.1. PEREPROBLEEMIDE KÄSITLUSI.....................................................3038.2. RÄÄGIME LASTEGA VANEMATEST JA VANAVANEMATEST. 3038.3. TEIST PÕLVE MAJA LIIKMEID........................................................304

9. KULGEMINE EUROOPA LIITU; PROJEKT „KES TARK, VÕTAB ÕPETUST”.....................................................................312

10. KOOS TEISTEGA........................................................................31611. ON’S JUHTMÕTETEL MÕTET ?...............................................32212. KUI ÕIGE ÜLDISTAKS MÕNDA AASTAT NELJAKÜMNEST?

33012.1. MIKS JUST NEED?...............................................................................33012.2. OLI AASTA 1972..................................................................................33012.3. KÜMME AASTAT HILJEM – AASTAL 1982....................................34712.4. JUBA 30-AASTANE !...........................................................................34912.5. UUEST AASTATUHANDEST – AASTA 2005...................................355

13. TALLINNA TEADLASTE MAJA LIIKMESKOND 40 AASTA JOOKSUL.....................................................................................365

14. IMELISI INIMESI........................................................................38515. LÕPETUSEKS – AJAHOIDJA....................................................392

Maj

ata

maj

a lu

guSAATEKS

Jutustan järgnevalt loo ühest Majast, mis kannab TALLINNA TEADLASTE MAJA nime. Õigupoolest pole see üldse maja selle sõna otseses tähenduses, vaid mõtte- ja saatusekaaslaste ühendus, organisatsioon oma liikmete, töövormide ja tavadega.

Olen selle jutustamisloa saanud Tallinna Teadlaste Maja nõukogu otsusega, milles antud soovitusi olen püüdnud järgida. Loomulikult olen kasutanud dokumente, et tagada kirjutatu ajalooline tõepärasus. Sellest tingituna on tekst võrdlemisi kokku surutud, on rohkesti arve ja nimesid ning siit ka tekstil kuivuse pitser.

Olen selle Maja asutajaliikmena ajapikku kaasa teinud kõik, mis selles Majas ja Majaga on toimunud. Olen koguni võimaluse ja au osaks saanud selle Maja elu mõjutada ning mõnevõrra korraldada kogu tema senises kestmises, olles seda juhtiva nõukogu liige ja nõukogu teadussekretär.

Olen püüdnud hoiduda järelduste tegemisest, kuigi kiusatus oli. Lugeja saab ise otsustada tegude põhjal. Ühe järelduse luban endale siinkohal siiski, kuigi Maja liikmed on seda minult korduvalt kuulnud: Maja tegevus neljakümne aasta jooksul, ja väga keerulistel aegadel, on kinnitanud seda, et õilsa ja tähtsa kordasaatmisel on eestlane sõbralik, abivalmis ja koostöötahteline – ei jälgegi kiusust ega kadedusest (mida väga sageli kuuleme eestlastele süüks pandavat).

Olen tänulik paljudele Maja liikmetele, kes mind jutustamishoos on aidanud, aga ka pidurdanud. Eriti suur tänu Maja direktorile Sirje Arrole, Hendrik Arrole, Kaisa Mensile, Enn Pirrusele, Rein Võrgule, Enn Uusenile ja Arvi Prikile, kelle abita käesolevat trükist ei olekski.

Heatahtlikku lugemist ja ajas kaasakõndimist !

Elsa Pajumaa

10

Maj

ata

maj

a lu

gu

11

Maj

ata

maj

a lu

gu1. PÜÜDLUSI, KA UNISTUSLIKKE

1.1. ETTEVALMISTUSTÖÖD1.1.1. VAJADUS

Teadlane kui ühiskonna liige elab läbi ja kaasa kõik selle, mis rõõmustab või häirib või vapustab ühiskonda. Eesti rahval, sh õpetlastel, on vapustusi olnud ridamisi: omariikluse hukk ja kolm kohutavate tagajärgedega okupatsiooni – raske on leida veel midagi hirmsamat.

Ometi oli vaja edasi elada, oli vaja arutleda, oli vaja luua, oli vaja mõttekaaslastega ühte hoida.

Mingi valguskiir tundus ühiskonda tungivat, kui suur diktaator Stalin siit ilmast lahkus. Siberist tulid tagasi need, kes imekombel ellu jäid ja vabaks lasti. Vaimueluski tundus puhuvat värskemaid tuuli. Ilmavalgust nägi rahvuseepose „Kalevipoeg” kaheköiteline teaduslik väljaanne, hakkas ilmuma ajakiri „Keel ja Kirjandus”; aparatuuri ja hoonete poolest kosusid teadusinstituudid ja kõrgkoolid, kus tuhatkonna õppejõu hoole all oli üle 13000 üliõpilase …

Teadlaste tööd andsid püsivamaid väärtusi ning võimaldasid vaimuelus eemalduda õõnsast propagandapoliitikast, viisid otsingutesse ja arutlustesse ning andsid seeläbi toitu ka hingele ja vaimule. Seda oli üha enam vaja, sest loodetud valguskiireke tuhmus üsna pea: kerkis Berliini müür, tulid uued kõvad käed (1964, Brežnev, Kossõgin), suures Hiinas helistati aina valjemini üha kummalisemaks muutuva kultuurirevolutsiooni kelli.

Tuli ikka valida hoolega, kus ja kellega ning mida ja millest kõnelda. Algas jälle tõmbumine kitsamasse ringi omade keskele. Saabus loomerahva klubide tekkeaeg.

Aspirantuuriaja õpingukaaslastest teadustöötajate ühel järjekordsel kokkusaamisel tekkis mõte sagedamini kusagil kokku saada.

Mis võiks olla parem kui oma klubi!Oli möödunud sajandi kuuekümnendate aastate keskpaik ja

ühinemiste aeg.

12

Maj

ata

maj

a lu

gu

1962. a olid kirjanikud valmis saanud oma maja (Harju tn 1), kunstnikud olid peremehed KUKU klubis kunstihoone keldris, filmitöötajad olid just (1965) kirja pannud oma liidu.

Selle aja oludes oli imekombel pea igal ettevõttel oma klubi või kultuurimaja. Teaduste Akadeemial ei olnud. Ka kõrgkoolid vaevlesid ruumikitsikuses.

Oma kultuurielu oli muidugi laulukooridel: vähemalt kord-kaks nädalas proovid, siis esinemised, võistulaulmised jne. Kooridel olid oma proovisaalid. TA naiskoor ja meeskoor käisid koos Sakala 3 Teaduste Akadeemia saalis (praegu Kaitseministeeriumi valduses).

Sakala 3 majas töötasid ka mõned instituudid: TA Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI); TA Keemia Instituut (KI); veel mõned teaduslaborid; TA kirjastusosakond.

Naabermaja Estonia pst 7 oli täiesti teadlaste päralt. Seal töötasid: TA Ajaloo Instituut (AI); TA Geoloogia Instituut (GI); TA Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut (ETUI); TA Majanduse Instituut ( MI); TA Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo (SKB); TA Küberneetika Instituut (KüI).

Sealsamas kõrval, 1964. a valminud TA Teadusliku Raamatukogu (TATR) hoones võtsid lisaks raamatukogule kohad sisse TA Keskarhiiv ja TA aspirantuuriosakond. Nii oligi Tallinna kesklinnas liikumas ja töötamas arvukalt teadusinimesi, kes soovisid kokku saada ka pärast tööd.

Teadlaste oma klubi loomise mõte idanes. Kunstiteadlane Mart-Ivo Eller (AI) tõi kinnitust Bulgaaria Rahvavabariigist, Leningradis teati koguni kaht Teadlaste Maja, Kiievis oli kasutada kaunis palee, Moskva Teadlaste Maja igapäevast lahtiolekut, paljusid isetegevusringe ning hotelli teadsid mõnedki eesti aspirandid ja stažöörid (sh Valve Kirsipuu, Ilme Pilv, Helle Kaar, Vello Subi, Silver-Lello Jõks jt.). Teadlaste oma klubi mõtet heietati ja levitati. Nõusse oli saadud juba ka TA president Johan Eichfeld, asepresident Nikolai Alumäe, TPI rektor Agu Aarna, AI direktor Viktor Maamägi, GI direktor Karl Orviku, Konservatooriumi rektor Vladimir Alumäe ja hulgaliselt huvilisi teadlaste ja õppejõudude seast. Mõttele ei seisnud vastu ka Haridus- ja Teadustöötajate Vabariiklik 13

Maj

ata

maj

a lu

guKomitee, lootes sellest tuge leida ametiühingute kultuuritööle. Pealegi olid mujal teadlaste majad tegevad ametiühingute raha toel ja valvsa pilgu all. Vastuseisu ei avaldanud ka Kõrgema ja Keskerihariduse Komitee juhid.

Tänu Maja loomist korraldanud inimestele, kes säilitasid ja köitsid kokku märkmelehti ja protokollegi, on võimalus mõnda meenutada. Sedagi, et asutamiskoosoleku „eelmäng” kestis vähemalt pool aastat.

Päevinäinud kaustast „Teadlaste Maja asutamise ankeetlehed ja kirjavahetus” (kokku 342 lk) leiame pliiatsiga kirjutatud juba koltunud paberilehelt:

„ 8. juuni 65Maamägi, Makarova, Koržets, Martinson, Kirsipuu, Kaar.

1. Maja peab aitama kõiki Tallinna uurimisasutuste töötajaid.Maamägi: kontingendiks kõik kraadiga inimesed, aspirandid (jt?).

Koosolekutesaal, kohvik. Külaliste vastuvõtt vajalik. Kokkutulekud, pidulikud koosolekud.

Ruumid: ühing „Teadus” saal, tööruumid, kohvik „Moskva” või taotleda valitsuselt kõrgehitustes korrus. Tingimata kesklinnas;

Ringid jne. kujunevad hiljem; Mõningad koosseisulised töötajad kas akadeemia

koosseisust (või ?); Ettepanek keskkomiteele; Koosolek: igast instituudist esindajad; Liikmemaks; Põhikiri.

Martinson: Ringid instituutides surid välja. Kas on võimalik neid koondada Maja juurde? Kas AÜ komiteed on nõus suunama need summad Maja juurde?

Maamägi: osa nõuda valitsuselt.Makarova: Lätis, Leedus on ühendatud AÜ komitee, koosolekud 2

x kuus. Rida üritusi ühised. Teha ka siin paralleelselt analoogne organisatsioon.”

Lehe pöördele on kirjutatud rida instituute ja märge: 22. kell 15

14

Maj

ata

maj

a lu

gu

Kommentaariks: kes oli kes sel ajal? Viktor Maamägi – TA Ajaloo Instituudi direktor ja TA

presiidiumi liige (akadeemik 1964); Liidia Makarova – TA Keskasutuse aspirantuuriosakonna

juhataja ja AÜ komitee esimees; Rudolf Koržets – TA asjadevalitseja; Karl Martinson – TA Teadusliku Keskarhiivi juhataja; Valve Kirsipuu – TA Majanduse Instituudi noorem

teaduslik töötaja; Helle Kaar– TA Keemia Instituudi teaduslik sekretär.

1.1.2. ALGATAJATE AVAMÄNG RAHVAKÜSITLUSEGA

Paberilehelt, mille päises on märge 22. juuni 65, leiame osavõtjate omakäeliselt kirjutatud nimed ja töökohad, kokku 25 (üks nimi 6. numbri all Kristi Kultas on maha tõmmatud). Lisaks 8. juunil koos istunutele on veel:

A. Kerge – ETUI aspirant; M. Rubel – GI noorem teaduslik töötaja; M. Eller – AI noorem teaduslik töötaja; M. Norvik – KKI AÜ komitee esimees; L. Issako – EBI vanem teaduslik töötaja; T. Orav – EBI vanem teaduslik töötaja; L. Hallop – EBI aspirant; L. Paalme – KI; T. Tomson – KI; U. Lõhmus – TATR AÜ komitee esimees; K. Vainola – SKB peakonstruktor; J. Pukk – KüI peainsener; I. Ehin – MI noorem teaduslik töötaja; I. Pilv – EKMI (Eksperimentaalse ja Kliinilise

Meditsiini Instituut) ntt; H. Kahn – EKMI teaduslik sekretär; 15

Maj

ata

maj

a lu

gu R. Valdek – TA TEFI (Termofüüsika ja Elektrofüüsika

Instituut); V. Baru – TA TEFI; H. Eesmaa – TPI.

Enam ei arutata, kas Maja luua, vaid kuidas luua. Huvipakkuv on Harri Eesmaa, tollase TPI haldusprorektori sõnavõtt, mis on kirjas nõnda:

“1949 algasid TPI-s ettevalmistused TM loomiseks. Oluline on organiseerimisgrupi suur ettevalmistustöö, enne kui pöörduda presiidiumisse. Tuleb valida maja kas vanalinnas või Nõmmel. Niisugune on näiteks Kleini (E.P.-ilmselt Glehni) pargi loss. Sinna tuleb TPI klubi. Rääkida sm. Brunsiga, võibolla kesklinnas on ka mõni niisugune maja. Pidada nõu Arhitektide Liiduga, Arh. obj. kaitse valitsusega. Et saaks maja ajutiseks kasutamiseks 5-6 aastat. Edasi astuda samme uue maja saamiseks.

Kas Majal on juriidilised liikmed või personaalsed liikmed? See on oluline. Ettevaatlik tuleb olla liikmemaksuga. See ei tohi olla piirav tingimus. Ei maksa arvata, et TM saab luua siis, kui maja on juba valmis.”

Ilmar Ehin (MI):“Ruumid määravad ära liikmete hulga. Parem rohkem kui vähem.

Kohviku osa olgu sõltumatu plaanitäitmisest. Ruumide saamine on utoopiline. Ühingus „Teadus” tuleb remont. Asi enne seda korda ajada. Finantsiline külg on väga raske. Liikmemaksud ei kata kulusid. Kust peale hakata? Kultuurmassilise töö summad osaliselt eraldada TM-le. Sisustus nõuab raha. Kust me saame raha, kas riigi eelarvest? Millised on siis meie lähemad plaanid?”

(I. Ehin pidas tõenäeoliselt silmas instituutide aü komiteede raha –E.P.).

K. Martinson luges koosolijaile ette küsitluslehe kavandi, sellele tehti täiendusi ja otsustati jaotada instituutidesse.

Küsitlusleht sisaldas 16 küsimust liikmeskonna, liikmemaksu, liikmeks saamise korra, ürituste, ringide, oma kohviku jm kohta. Algas nii: „Palume Teie asutusest ......... töötajalt vastuseid alljärgnevatele küsimustele.”

Ja vastuseid laekus, küll loodetust vähem. Küllap oli põhjus ajas: 22. juunil alles arutati ringküsitluse teksti kava, seejärel paljundati ning saadeti siis postiga 13-le ja viidi käsitsi 7-le organisatsioonile. Vastuseid oodati juba 7. juuliks. Vastustega siiski hilineti.16

Maj

ata

maj

a lu

gu

ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-Erihariduse komitee Ed. Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut (TPedI) saadab 10. juulil 1965. a prorektor R. Kallingu allkirjastatud vastuse, milles täheldab: “Kahjuks pole neid võimalik saata sellisel arvul nagu soovisite, sest enamik meie õppejõude viibib alates 1. juulist puhkusel.” Saak ongi sealt kesine, ainult 9 vastust, kuid need on sisukad.

Väga põhjalikult vastab Raimond Isok 4. juulil 1965. a Otepäält (on seal laagris). Arvab, et „võtaks kindlasti osa, kui meie peret teadlaste hulka saaks arvata! Spordikateedris on seega teadlase mõõtu väljaandvaks õppejõuks meditsiinikandidaat dotsent Olaf Imelik”. R. Isok leiab: „otstarbekohane on teaduslike ringide loomine. Teadlastele näiteks ühe või teise teadusala uurimismeetodite (matemaatilised, küberneetilised jms) ringid või siis võõrkeel, filosoofia jms, dissertatsiooni vormistamise konsultatsiooni ringid”.

Oma kohvikut peab võimalikuks, kuid „tuleks arvestada ohtu – kas ei muututa liialt eraldatuks, kas ei kujundata mingit erilist priviligeeritud seisust?” Alkohoolsete jookide kohta kohvikus vastab otsustavalt: „Põhimõtteliselt mitte, kuid kaubandusorganisatsioonid ei ole vist sellise „kuivusega” mingil juhul nõus!”

Laekunud vastustes on mõndagi huvitavat, millest järgnevalt rida näiteid:

NSVL Ehituskomitee Riikliku Ehitusmaterjalide Tööstuse Komitee Silikaltsiidi Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Üleliidulise Instituudi (SilTUI) direktori asetäitja teaduslikul alal Johannes Hint vastab, et on nõus aktiivselt osa võtma Teadlaste Maja tööst, ta leiab, et „Teadlaste Maja võiks mõjustada koolide õppeprogrammide koostamist, nii et nendes oleksid väljendatud mitte ainult meie rahva ja teiste rahvaste saavutused kirjanduse ja kunsti alal, vaid ka teaduse ja tehnika alal.”

30-aastane (vastaja vanust küsiti – E.P.) GI ntt Rein Einasto leiab muuhulgas, et „oma liikmetele korraldatavatest üritustest peaks olulisel kohal olema vaba mõttevahetus ja diskussioonid ettekuulutatud teemal.” Märkuste all lisab: „Asutamiskoosolekust osavõtja võiks lugeda Maja asutajaliikmeks.”

Sama instituudi 32-aastane vaneminsener Vello Karise arvab muu kõrval, et „üritused võiksid mõnelgi juhul toimuda nn kohvikuõhtu vormis” ning et „võiksid töötada näiteks male, käsipalli, lauatennise, sulgpalli, võimlemise jt sektsioonid”, lisades, et „kehakultuuriringide tööst võtaksin osa, samuti ka minu abikaasa”.

17

Maj

ata

maj

a lu

guSama instituudi 65-aastane sektorijuhataja A. Verte arvab, et

„kohvik võiks olla, isegi tantsusaaliga”.29-aastane Elektrotehnika Instituudi vallaline grupijuht Rein

Randma kirjutab lisaettepaneku: “Teadlaste Majal võiks olla raamatukogu, eriline tähelepanu pöörata perioodikale ja mingisugune informatsiooniteenistus (bibliograafiline)”.

27-aastane EBI vaneminsener Tiit Pärnik arvab, et Maja liikmel „peaks olema liikmekaart ”.

Sama instituudi 63-aastane teadlane Paul Rahno on nõus aktiivselt Maja tegevusest osa võtma ning loetleb: „Majas võiksid töötada: näitering, kirjandusring, teaduse ajaloo ja kodu-uurimise ring, male-kabe ring”.

P. Rahno kolleeg 42-aastane bioloogiakandidaat V. Tohver kirjutab: „Tallinna raekoda anda teadlastele, võib ka mõni muu hoone vanalinnast, näiteks endine Briti saatkond Laialt tänavalt”.

Sekka viskab nalja TA instituudi töötaja, keegi 40-aastane, kirjutades: „esialgu veel abielus: konjak ja vein kindlasti. Loov töötaja ilma konjakita on humoresk. „Pegasusest” esialgu piisab.” Ühtlasi arvab ta: “Miks näiteks ei võiks liikmeks vastuvõtmise akti sooritada humoorikalt – pidulikult?”

ERKI dotsendi kt., ühtlasi RPI „Eesti Projekt” peaarhitekt Mart Port arvab, et „Maja liikmeks võiksid saada teaduslikud töötajad ja õppejõud automaatselt, ülejäänud võetakse vastu personaalselt.” Ruumide kohta teeb ta ettepaneku: “Tuleks põhjaliku rekonstrueerimisega sobitada mõni vanalinna elamu koos siseõuega, mis on vähe sobiv elumajaks.”

TPI statistika kateedri juhataja, 37-aastane dotsent Uno Mereste leiab,et Maja liikmeks astumisel tuleb nõuda 2 soovitust varasematelt liikmetelt ja Maja peaks asuma kesklinnas.

TPI-st saadi tagasi 36 küsitluslehte (suurim arv), KKI-st – 17, EBI-st – 16, SKB-st – 10, KüI-st – 10,

ENSV Elektrotehnika Instituudist – 10, teistest asutustest vähem (selleaegse nimetusega):

NSVL Meditsiini Akadeemia Eesti Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudist (EKMI) – 7,

Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeeriumi Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudist – 6 jne.

18

Maj

ata

maj

a lu

gu

Viimastest saab lugeda, et Sakus töötavatel teadlastel võib kujuneda osavõtt Maja tööst raskendatuks.

Kokku laekus 193 ankeeti, millest ainult kolmes on eitav vastus aktiivse osavõtu kohta tulevase Maja tööst.

Väga huvitavad on Teadlaste Maja ruumideks pakutud ettepanekud:

Akadeemia maja Estonia pst 7; Teaduste Akadeemia Raamatukogu uus hoone (korduvalt); Õpetajate Maja; Maarjamäe loss; Tehnika Propaganda Maja; Tombi klubi (Mustpeade maja); Ühingu „Teadus “ saal (Harju tn 13); Pikk tn 20; Niguliste kirik (1 kord); Viru värava torn (1 kord); Kohtu tn 6 TA hoone (korduvalt); Kirjanike Maja; EKP KK vabanevad ruumid (Võidu väljak 7, korduvalt); Sakala 3 söökla ruumid, II korrus, mõned ruumid (väga

palju kordi); Toompeal mõni vanaaegne maja; Uue maja ehitamine (väga palju kordi); Keegi tegi ettepaneku ümber ehitada Teadlaste Majaks

Tallinna I Lastehaigla Narva mnt alguses (see on lammutatud seoses Viru hotelli ehitamisega).

Ankeedile saadud vastused kinnitasid üksmeelselt: Teadlaste Maja on vaja teadlaste ja õppejõudude omavaheliste sidemete tugevdamiseks ja ka napi vaba aja veetmiseks. Kohvikut peeti vääramatult vajalikuks, oma hotelligi. Isetegevusringe ei peetud vajalikuks, küll aga matkamist, sporti ja võõrkeele õppimist. Liikmemaksu leiti vaja olevat, kuid arvamused lahknesid: pooldati diferentseeritut st sõltuvalt palgast, aga enam oli ühtse liikmemaksu pooldajaid.

Ankeedist said Maja asutamise ettevalmistajad ainet nii põhikirja koostamise kui korraldustöö tarbeks.

Korraldajad püüdsid harjutada instituutide inimesi ühisüritustel käima. 19

Maj

ata

maj

a lu

guDokumendid näitavad, et „21. detsembril 1965. a. on Sakala 3

suures saalis toimunud loeng-kinoetendus. (Kahjuks ei selgu etenduse nimetust – E.P.) Allkirja vastu on antud pääsmeid á 20 kopikat: 15 TATR-le ja SKB-le, 25 on vastu võtnud MI aü komitee esimees Kaljo Laas, 20 – GI aü komitee esimees Ülo Heinsalu, 12 – ETUI peainsener A. Kerge, 34 on jagatud TA Presiidiumis; lisatud on ka kinokülastajate nimekirjad, millest järeldub, et 1965. a. 21. dets. kell 20.15 olid kinos K. Orviku, A. Raukas, D. Kaljo, Ü. Ennuste, R. Otsason, H. Paalberg, V. Aasmäe, O. Priilinn, U. Margna, Ü. Vaher, T. Orav, R. Jannus, R. Maran jpt.”

Päris 1965. a lõpus on korraldajad veel koos olnud koguni 28. detsembril. Esindatud on 11 organisatsiooni 16 inimesega:

V. Kirsipuu (MI) H. Nestor (GI)A. Kerge (ETUI) U. Lõhmus (TATR)H. Arro (ETUI) A. Milk (KI)E. Jõgioja (ETUI) E. Jürisma (SKB)P. Tamkivi (TEFI) K. Vainola (SKB)H. Sui (TEFI) A. Silvere (EBI)K. Leppik (KüI) K. Martinson (TA Presiidium)R. Tavast (KüI) H. Eesmaa (TPI)

Kindlat päevakorda pole leida, küll aga pliiatsiga kirjutatud Helle Kaare märkmed:

Kohvi organiseerimine.Tseremooniameister ?Panso ?Ratassepp ?Pasun !

Märk Hümn Liikmekaardi kavand Vimpel Presidendi kepp

Maamägi – sõnavõtt (seletus)Sõnavõtud (7-8 min)MemorandumValimised.President

JuhatusPresidendid

Komisjonid: revisjon majaotsimise ajutine kultuuri- (tseremooniate) komisjon majanduskomisjonjuriidiline

kontsert 4. jaanuar, teisipäev

20

Maj

ata

maj

a lu

gu

Räägitu ei ole protokollitud. Märkmelehelt on lugeda kavandatud nimesid juhatuse ja komisjonide koosseisu. 4. jaanuaril 1966. a esialgselt kavas olnud Maja asutamiskoosolek aga lükati 9. jaanuarile.

Koosoleku teatele lisati, et on vaja kaasa võtta kohvitass, lusikas ning 50 kopikat kohviraha.

21

Maj

ata

maj

a lu

gu1.2. ASUTAMISKOOSOLEK

1966. a 9. jaanuari pärastlõunal kogunes TA Sakala 3 saali sadakond teadlast, õppejõudu ja külalist valdavalt oma kohvitassiga. Kohvilaua taga istuti oma klubi loomist otsustama.

Esindajaid oli 19 asutusest, erialati:Tehnika – 25 Matemaatika – 5Ajalugu – 12 Arhitektuur – 4Majandus – 10 Põllumajandus – 3Muusika – 9 Filosoofia – 2Keemia – 8 Õigus – 2Filoloogia – 7 Raamatukogundus – 2Bioloogia – 5 Geograafia – 1Geoloogia – 5 Rahandus – 1

Kõrget akadeemiku tiitlit kandis 17, professoreid oli kokkutulnute seas 11.

Sellega piirdubki Maja ajaloos tiitlite üleslugemine. Pärast asutamisüriku vastuvõtmist, eriti pärast põhikirja kinnitamist rakendus kirjutamata seadusega endastmõistetavalt üks nimetus – Tallinna Teadlaste Maja liige, vajadusel lisati sellele: nõukogu esimees, aseesimees, nõukogu liige, komisjoni esimees, asutajaliige.

Aga pöördume tagasi asutamiskoosoleku juurde.Korraldustoimkond oli koosoleku juhataja tarbeks teinud täpse 18-

punktise juhise. Juhatajaks nähti ette valida Agu Aarna (TPI), sekretärideks Maija Raudsepp (TA Presiidium) ja Eeva Ahven (KKI). Nii läkski.

Kuulati isetekkinud korraldustoimkonna volitatud esindaja Viktor Maamäe (AI) kokkuvõtet ettevalmistustööst, mis oli kestnud pool aastat. Oli loomist toetavaid sõnavõtte. Seejärel luges Rudolf Sarap (Konservatoorium) ette asutamisdokumendi, mida sealsamas hakati nimetama asutamisürikuks. Üriku teksti oli hoolega tehtud, see kõlas kaunilt, isegi veidi nn vanakeelse hõnguga, tekstis oli välditud tarbekeele tavaväljendeid (oli tunda Emakeele Seltsi mõju); ürik sisaldas ilusaid alltekstiga juhiseid. Plaksutati tublisti ja kirjutati sealsamas koos olnud asutajate poolt alla.22

Maj

ata

maj

a lu

gu

Ürik (digifotokoopia)

23

Maj

ata

maj

a lu

guMõned hingelt asutajad olid vabandust palunud, et ei saa tööülesannete või puhkuseloleku tõttu koosolekule tulla (J. Eichfeld, L. Jürgenson, O .Kirret, B. Levin, H .Moora, H. Oruvee, M. Pesti, H. Randalu, E. Rannik, J. Saat, E. Siirde, P. Tarvas, J. Vaabel), kuid palusid end asutajaks arvata.

Allkirju kogunes asutamisürikule 96. Seejärel valiti Teadlaste Maja Asutava nõukogu esimeheks senine

korraldustoimkonna esindaja Viktor Maamägi ja aseesimeesteks Agu Aarna ning Nikolai Alumäe. Nimekirja alusel valiti veel ajutisse nõukogusse kultuuritööd korraldama Alice Roolaid (Konservatoorium) ja ruumidekomisjoni juhtima Harri Eesmaa (TPI) ning seni isetekkinud korraldustoimkonnas aktiivselt tegutsenud:

Helle Kaar (KI)Juhan Kahk (AI)Vladimir Alumäe (Konservatooriumi rektor)Johan Eichfeld (TA president) Hans Kruus (endine TA president)Madis Pesti (Kõrgema ja Keskerihariduse Riikliku Komitee esimees)Elvi Kaas (Haridusala Kõrgemate Koolide ja Teaduslike Asutuste Töötajate AÜ Vabariikliku Komitee esimees)

Jaan Vares (ERKI).Paar tosinat tublit töötegijat valiti nelja komisjoni:

1. Põhikirja ja kodukorra koostamise komisjon:

B. Levin (MI)H. Randalu (MI)H. Lepikson (TPI)K. Martinson (TA Keskasutus)J. Kask (TA Presiidiumi teadussekretär)

2. Finants- ja majanduskomisjon:R. Otsason (MI)E. Jõgioja (ETUI)L. Issako (EBI)A. Rannes (TPI)

3. Tallinna Teadlaste Majale sobivate ruumide otsimise komisjon:

H. Üprus (Restaur. Töök.)P. Tarvas (ERKI)H. Arro (ETUI)H. Eesmaa (TPI)A. Kerge (ETUI)L. Jürgenson (TPI)H. Aben (KüI)H. Arumäe (AI)

4. Kultuurikomisjon: A. Ratassepp (Konservatoorium)M. Eller (AI)L. Tormis (AI)R. Tavast (KüI)A. Viidalepp (ERKI)H. Ahven (Emakeele Selts)V. Kirsipuu (MI)

24

Maj

ata

maj

a lu

gu

Rõõmsas elevuses seisti pikas tassipesemise järjekorras ja lennutati sealsamas toredaid ettepanekuid, mida võiks ja peaks tegema.

Maja oli sündinud !Peatselt kutsuti kokku nõukogu esimene koosolek, millest võtsid

osa (registreerimislehel kirjutatud järjekorras): H. Randalu, E. Pajumaa, J. Kask, J. Eichfeld, N. Alumäe, K. Martinson, H. Eesmaa, A. Rannes, J. Vares, E. Kaas, A. Roolaid, R. Tavast, A. Kerge.

NÕUKOGU KUTSE

Ruumide komisjoni ettekandele (4 lk) on alla kirjutanud A. Kerge. Komisjoni arvates oleks TM-le vajalik „hoone vähemalt 10 ruumi koos abiruumide ja kahe saaliga.”

Kultuurikomisjon pidas vajalikuks korraldada diskussioone, kohtumisi teadlaste ja kultuuritegelastega; majanduskomisjonile jäeti väljasõitude ja lõbusate koosviibimiste korraldamine. 25

Maj

ata

maj

a lu

gu1.3. ASUTAMISÜRIKU TEKST

Sellel külmal ja tuisusel näärikuu üheksandal päeval 1966. aastal oleme tulnud siia kokku meie, Tallinna naised ja mehed teaduspõllult ja Tallinna suurkoolidest, et panna üks kindel ja tugev alus kokkutulemistele, mida nüüd ja edaspidi kutsutagu Tallinna Teadlaste Majaks.

Me loodame, et see maja saab üheks heaks kokkutulemise paigaks kõigile Tallinna naistele ja meestele, kes teevad oma tööd teaduse ning uurimise vallas või õpetavad tarkust kõrgetes koolides.

Me soovime:saagu see maja niisuguseks kohaks, kus on mõnus ning kasulik

viita oma nappi vaba aega ja kust igaüks võiks kaasa viia mõne targa tõetera või mõne tululise õpetuse;

saagu see maja niisuguseks kohaks, kus iga teadusemees või naine vaataks oma aialapilt üle müüri ka naabri aialapile, vaataks, mis ta teeb ja puhuks temaga mõne sõna mõnusat juttu või veel parem, kui ta selle müüri oma aiamaa ümbert hoopiski maha lõhuks;

saagu see maja üheks sõbralikuks kokkutuleku kohaks, andku talle kaunist paistust südamesoojus ja ärgu olgu siin tähtsust aukraadidel ning piiri ülemuste ega alamate vahel!

Ent üleüldse saab see maja üheks toredaks, hubaseks, meeldivaks ja kasulikuks paigaks alles siis, kui me kõik suure huvi, tõelise innu ja kogu oma südamega sellest tööst osa võtame.

Ja kui sel näärikuu päeval ongi siin ja seal vahest umbe jäänud mõned teed ja rajad, siis ometigi ärgu jäägu iial umbe meie igaühe käimisteed teaduse vallas ja andku meie üritus loomingulist jõudu ja indu sotsialismimaa teaduse edasiviimiseks!

Et see kõik oleks tõesti nõnda, seda kinnitame meie, selle asutajad sellelsamal 1966. a. näärikuu 9. päeval oma allkirjaga:

(asutajaliikmete allkirjad)

Lugeja märkab kindlasti, et aja märgile on tekstis määratud üks sõna.

26

Maj

ata

maj

a lu

gu –

asu

taja

liikm

eid

Asutajad

27

Maj

ata

maj

a lu

gu –

asu

taja

liikm

eid

Asutajad96 asutajaliikmete 3x4 cm pilti: Raul/asutajaliikmed

28

Maj

ata

maj

a lu

gu –

asu

taja

liikm

eid

Asutajad

29

Maj

ata

maj

a lu

gu –

asu

taja

liikm

eid

Asutajad

30

Maj

ata

maj

a lu

gu –

asu

taja

liikm

eid

Asutajad

31

Maj

ata

maj

a lu

gu –

asu

taja

liikm

eid

Asutajad

32

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

20 aastat hiljem, 9. jaanuaril 1986 palus Maja nõukogu asutajaliikmed „Strixi”, et üheskoos sõbralikus vestlusringis sünnipäevakringlit süüa ning otsustada: kas ja kuidas edasi? Tavakohaselt otsustas nõukogu aseesimees Nikolai Alumäe küsimusega: „Noh, kas nüüd paneme Maja kinni?” Sellele kõlas üksmeelne valjuhäälne: „Ei.” Mõned kinnitasid seda kellegi küsimata ka käetõstmisega. Õhtult lahkuti kindlas teadmises, et Maja jääb kestma.

TM_20_7

Oskar Raunam Paul Luhtein

33

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Aruteluainet ja meenutusi jätkus mitmeks tunniks.

TM_20_5Agu Aarna, Viivi-Maret Russ, Heino Lepikson

TM_20_3Heino Arumäe, Dimitri Kaljo, Erkki Rannik

34

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

TM_20_1Lilian Issako, Maret Tamm

TM_20_2

Nõukogu ettevalmistatud ülevaatlik slaidikava kutsus esile mõnegi muige. Vasakult Heino Ahven, Eeva Ahven, Lilian Issako, nõukogu liige Rein Võrk.

35

Maj

ata

maj

a lu

gu2. ARGISTEST ASJADEST

2.1. RAHAST 2.1.1. KASINAD KOPIKAD

Kuigi rahaasjadest kõnelemist ei peeta just heaks tooniks, räägitakse rahast sageli rohkem kui millestki muust. Ükski asutus ega organisatsioon ei saa läbi rahata, ka Tallinna Teadlaste Maja.

Huvitav on jälgida Maja loomise eel ja loomise ajal tehtud sissekandeid „Jooksvate kontode ja arvelduste raamatus”. Eelpool juttu olnud loomiseelsete ühisürituste korraldamist ilmestavad 1965. a 21. detsembri sissekanded:

Filmide demonstreerimisest (tulu) 67.- rublaKinomehaanikule (kulu) 3.- “Riietehoidjale “ 5.- “Valvurile “ 1.50 “Kinematograafiatöötajate Liidule “ 30.- “

Jääk 1.01.1966 27.50 rbl.1966. a päev enne Maja asutamiskoosolekut on laekunud á 1 rubla

osavõtjalt, kokku 101 rubla. Koos jäägiga on juba 128.50 rbl. Sellest on Maja asutamiskoosoleku ostudeks kulutatud 9. jaanuaril 1966. a:

Peensuhkur 3.90 Kohviube 11.25Kondiitritooted 8.75Kondiitritooted 46.35

Kokku 70.25 rbl.Lisatud kohviku „Tallinn” arvelt võime lugeda, millest koosnes

summa 46.35:Tort „Trüffel” 1 kg 5 tk á 3.42 = 17.10 Tort „Biskviit” 1 kg 5 tk á 2.77 = 13.85Küpsis „Liiva” 2 kg á 2.90 = 5.80Küpsis „Anjuta silm” 4 kg á 2.40 = 9.60

36

Maj

ata

maj

a lu

gu

Päeval pärast üldkoosolekut on välja makstud:Purunenud nõude eest 2.17Nõude laenutamine 11.84Klaaside laenutamine 0.20Riietehoiu eest 3.-Ja veel on lisatud konjak 4.12 (kellele jne pole täpsustatud).

Nii ostude kui nõude laenutamisega on paberite järgi tegelnud Heli Arro, asutajaliige.

10. jaanuaril 1966. a on vastasutatud Tallinna Teadlaste Majal raha 36 rubla ja 92 kopikat.

Siis tulevad sissekanded alles 1966. a 8. aprillist ja need kajastavad sisseastumismakse (á 2 rubla) ning kohviku „Pegasus” külastuskaardi tasu (á 50 kopikat); summa aina paisub: 23. aprillil 1966. a on arvel 480.42 rbl, 30. mail juba 1152.42 rbl.

Ka esimesi väljamakseid võime näha:12. mail 1966 – majanduskuludeks 18.8625. mail 1966 – töölepingu alusel 74.2025. mail 1966 – töölepingu alusel 18.0731. mail 1966 – majanduskuludeks 40.3931. mail 1966 – majanduskuludeks 5.24ning Maja arvele on raha jäänud 958.66.

Siinkohal ka Maja esimene tööleping: „Ühelt poolt „Teadlaste Maja” Nõukogu V. Maamägi isikus ja

teiselt poolt Malts, Edith Karli tr. sõlmisid 25 .aprillil lepingu alljärgnevas: Sm. Malts, Edith Karli tr. on kohustatud pidama „Teadlaste Maja“ kirjavahetust, korrastama dokumentatsiooni, aitama kaasa ürituste läbiviimisele kohvik „Pegasuses“ ja laiemates ringides, pidama sidet „Teadlaste Maja“ liikmeiks olevate organisatsioonide vahel, aitama kaasa TM Nõukogu ja komisjonide töös.

Teiselt poolt „Teadlaste Maja” Nõukogu on kohustatud tasuma vastavalt TM Nõukogu koosoleku protokollile nr.2, 22. aprillil 1966 (vt lisa) sm. Malts, E. 80 rubla kuus töötasuna.“

Järgnevad poolte aadressid ja allkirjad. Lepingut on täidetud. Maja esimene palgatöötaja Edith Malts on kirjutatud Maja

ajalukku tema enda abiga: tema on esimesed dokumendid kogunud ja köitnud.

37

Maj

ata

maj

a lu

guEdasi jätkuvad kontode raamatus „Pegasuse” külastuskaardi tasu

laekumise sissekanded. Dokumentidest näeme, et huvi selle kaardi vastu oli suur, 1966. a aprillist kuni 1968. a oktoobri lõpuni on asutuste kaupa kokku kaarte saanud (nimekirjad on säilinud):

TPI - 200 Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut - 50

Silikaatbetooni TUI - 122 SKB - 43KüI - 120 TATR - 39ERKI - 82 TBA - 32Elektrotehnika TUI - 80 Saku Maaviljeluse Instituut - 30GI - 76 Ajaloo- ja Vabaõhumuuseum (koos) - 23KKI - 70 Epidemioloogia ja Hügieeni TUI - 20ETUI - 63 Kõrgema ja Keskerihariduse Komitee koos

selle metoodilise kabinetiga - 19AI - 63 Ministrite Nõukogu Teaduse ja Tehnika

osakond - 12TEFI - 62 Pedagoogika TUI - 10EBI - 51 jne, jne.

Paar näidet ka esimestest suurematest kulutustest, mis pakuvad kultuuriloolist huvi.

Kultuurikomisjoni esimehe M. Elleri kirjutatud avaldus Maja nõukogule.

Selle pöördele on kirjutanud asutajaliige L. Tormis Ajaloo Instituudist:

„Lgp. Sm. Pobul! Vastavalt kokkuleppele M. Elleriga jätan Teile Teadlaste Maja

ballil esinenud artistide arved, kuna Te pidite tegema palgalehe. Üliõpilased võtavad raha välja kõik koos, oma esindaja kaudu. Teised esinejad eraldi. Ülo Vilimaa passinumber on puudu, selle kirjutame hiljem juurde. Arvatavasti tuleb Aller sellele palgalehele järele.“

38

Maj

ata

maj

a lu

gu

M. Elleri avaldusest näeme, kes esinesid Maja sügisballil 1966.a oktoobris. Säilinud on ka H. Pobuli kaunis käekirjas koostatud kõnealune palgaleht.

39

Maj

ata

maj

a lu

gu

Põhikiri_3

40

Maj

ata

maj

a lu

gu

Teine näide on Maja kultuurikomisjoni kulude ülevaade seoses suusapäevade korraldamisega Tallinna Rohelise Vööndi Metsamajandi Vääna jahilossis 1968. a 5. märtsil; lossi kasutamise eest on makstud 40 rubla; muud suusapäeva kulutused, nagu aruandes on kirjutanud ürituse läbiviija Heli Arro:

6 kg suhkrut 6 x 0.78 = 4.685 pulka pärmi 5 x 0.07 = 0.35tasu õlle tegemise eest 5.00

kohalevedu Vääna 6.50 16.50

viinerid 6.5 kg 6.5 x 2.20 = 14.30kartulisalat 10 kg 10 x 0.80 = 8.00hapukapsasalat 10 kg 10 x 0.60 = 6.001 kg kohviube 4.50suhkrut 3 kg 3 x 0.78 = 2.44siirupit 2 tuubi 0.40 36.34Pillimehe tasu 10 rubla, vahile kraamimise eest 5 rubla. Kulud kokku 67.87 rubla.

Heli Arrol ruumidekomisjoni liikmena tuli niisiis teha ka spordiüritusi, sest asutamisnõukogu ajal spordikomisjoni ei olnud. Dokumentidest ei nähtu, kes oli õllemeister ja kuidas tegu õnnestus. Ei ole ka suusapäevast osavõtjate nimekirja, mistõttu vahetuid mälestusi pole õnnestunud saada.

Samast kontode raamatust nähtub, et 1968. a oli Majal midagi ka juba hoiukassas ning et protsente saadi 46 rubla ja 75 kopikat.

41

Maj

ata

maj

a lu

gu2.1.2. RANGED PILGUD

1969. a detsembris andis asutamisnõukogu oma tegevusest aru ja valiti nõukogu uus koosseis, ka esimene revisjonikomisjon: Heimar Peremees (esimees), Leev Kuum ja Hildegard Pobul.

Kontode raamatust pole midagi huvitavat silma jäämas, kandeid on minimaalselt, need puudutavad Maja direktorit: „töötasu sm. Mõtustele 1970. a augustist välja makstud kaks korda kuus kokku 77 rubla kuus.” Maja esimene kontode raamat lõpeb kirjega: „Vastu võetud 24.12.70. a. rbl. 536.74 (viissada kolmkümmend kuus rbl ja 74 kop) L. Tagamets.” Sel ajal TA füüsika- matemaatika- ja tehnikateaduste osakonna vaneminspektorina töötanud Laine Tagametsa hooleks jäigi edaspidi viieks aastaks raamatupidamise tegelik korraldamine koostöös finantskomisjoniga, mida juhtisid nõukogu liikmed Ivar Jõerüüt (1969–1971 ja 1977–1985), Heimar Peremees (1971–1975), Uno Mikkov (1975–1977), Boris Levin (1985–1993); pärast seda eraldi finantskomisjoni ei ole olnud.

Nõudlik ja asjatundlik on olnud revisjonikomisjon, mida on juhtinud esimeestena Heimar Peremees (1969-1971), Arnold Jannus (1975–1977), Dimitri Kaljo (1977–1981), Gunnar Kiivet (1981–1989), Tõnu Akkel (1989–1995), Jaan Ennulo (1995–k.a.).

Et revisjonikomisjoni kuulus aastaid asutajaliige Hildegard Pobul, ametilt TA pearaamatupidaja, siis oli Maja rahaasjadele range ja asjatundlik pilk tagatud. Hiljem tegi aastaid (1975–1992) Maja raamatupidamist TA Keskasutuse raamatupidaja Helga Utsal ja tema siitilmast lahkumise järel Hildegard Pobul (1992–2004). Edasi ohjab juba vastavat raamatupidamisprogrammi Maja direktor Sirje Arro.

Kõik revisjonikomisjonid on Maja tegevust revideerinud põhjalikult, õigeaegselt ning tulemustest alati ka ette kandnud Maja liikmete aastakoosolekul.

Näiteks 14.12.1989 koostatud revisjonikomisjoni akt, millest loeme, et „Majas oli 1040 üksik- ja 25 kollektiivliiget ning kollektiivliikmemaksu plaanist 7950 rubla oli revideerimise päevaks laekunud 7950 rubla; individuaalliikmemaksude laekumise plaan oli 5350 rubla, revideerimise päevaks oli laekunud 4948 rubla. 42

Maj

ata

maj

a lu

gu

Liikmemaksuvõlglaseks on kontrollimise hetkeks 3 liiget 1987. aastast ning 4 liiget 1988. aastast, 1989. aasta eest polnud revideerimise ajaks liikmemaksu veel tasunud 52 liiget.”

Komisjon märgib aktis ka Maja kulud:„Juhtimiskulud 2460.74Majandamiskulud 403.89Inventari soetamine -Komisjonide tööks 4238.43Nõukogu korraldatud üritusteks 346.93Preemiateks 845.-

Vahendite jääk 14.12.1989 on 4705 rubla 85 kopikat, sellest Hoiupangas 4320.98. Järeldus: Teadlaste Maja kulutused on tehtud kooskõlas üldkoosolekul kavandatud finantsplaaniga nõukogu poolt kinnitatud plaanitud tööks ning vormistatud nõuetekohaselt.”

Revisjonikomisjon käis aeg-ajalt ka volinike tegevust kontrollimas.Näiteks, kirjutab revisjonikomisjoni liige Elin Lokk 7. detsembril

1989. a aktis:„Kontrollitud Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonna grupi

finantsmajandust – volinik Heli Raudsepp.1988. a oli TTM liikmeid 30, kõik maksid liikmemaksu á 5 rubla ja

raha laekus 150 rbl.Aasta jooksul lahkus 2 liiget teise asutusse. 1989. a. oli liikmeid

28, kõik maksid liikmemaksu. Pretensioone Teadlaste Maja nõukogu tööle ei ole. Kõik soovijad on saanud üritustest osa võtta. Volinik isiklikult märkis, et võiks olla rohkem teatri ühiskülastusi.”

1989. a 14. detsembri aktis on kirjutatud: „Käesolevaga revideeriti Teadlaste Maja finantstegevust Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis. Revideeris TM revisjonikomisjoni liige Asre Koha, seletusi andis volinik Helgi Kooskora.

Instituudis on 24 TM liiget. Liikmemaksu on tasunud kõik. Dokumentatsioon on korras.”

1989. a 7. detsembril on revideeritud ka TA Keemia Instituuti – Tallinna Teadlaste Maja kollektiivliikme organisatsioonilist ja finantsilist tegevust. Aktist võib lugeda:

„1. TM liikmeid oli 1.01.1988 – 52;2. Kahe aasta (1988,1989) jooksul tuli juurde 5 liiget; 43

Maj

ata

maj

a lu

gu3. Samal ajal lahkus 7 liiget, kelle kohta on TM nõukogule

esitatud avaldus;4. 1989. a. 1. dets. oli Keemia Instituudis arvel 49 TM liiget;5. 1989. a. liikmemaks on laekunud 50 TM liikmelt;6. Keemia Instituudi TM liikmetest on teaduste doktoreid 6,

teaduste kandidaate 32;7. Liikmemaksude lehed on vormistatud nõuetekohaselt ja raha

üle kantud.Allkiri Lia Nappa, revisjonikomisjoni liige, volinik Helvi

Uibopuu juuresolekul”.Revisjonikomisjoni on Maja neljakümne tegevusaasta jooksul

valitud 39 inimest (23 meest ja 16 naist), sh 27 üks või kaks korda, et oleks värske ja terav pilk! Enam kordi on valitud Leev Kuum (5), Tõnu Akkel ja Elin Lokk (6), Gunnar Kiivet (7), Jaan Ennulo (9).

2.1.3. UHKED RAHAVOOD

Uhke raamatupidamisalane oskussõna – rahavood – kõlab Maja puhul eriti kaunilt, just ainult sõna kõlalt. Voogusid pole olnud kogu tegevusaja vältel, vaid ikka vaevu-vaevu ots otsaga kokku. Siinkohal siiski ka arvnäitajaid aastati.

ÜksikliikmemaksAasta Aastamaks

1970-1972 3 rubla1973-1990 5 rubla

1991 8 rubla

1992 8 krooni1993 10 krooni1994 20 krooni

1995-1996 30 krooni1997 50 krooni1998 60 krooni

1999-k.a. 100 krooni44

Maj

ata

maj

a lu

gu

Mittetöötavad pensionärid maksavad juba mõnda aastat liikmemaksu 25 krooni aastas.

Juriidiliste ehk ühisliikmete (kollektiivliikmete) aastamaks on kokku lepitud igal aastal eraldi.

Käive aastati

Aasta Käive (rublades) Aasta Käive (rublades)1970 2045 1988 109051971 3945 1989 110001972 6591 1990 138051973 6608 1991 198321974 6839 KROONIDES1975 6567 1992 61681976 6859 1993 347031977 8135 1994 330001978 9809 1995 483501979 7439 1998 613851980 8213 1999 798411981 9554 2000 772801982 10570 2001 158482 (sh 77000 pr.toetus)1983 10837 2002 126900 (sh 30000 pr.toetus)1984 11234 2003 130742 (sh 29692 pr.toetus)1985 11380 2004 133211 (sh 15000 pr.toetus)

1986 10900 2005 133450 (sh projektitoetust veel 3000)

1987 11100

Ülalmärgitud projektitoetusi on Teadlaste Maja saanud viimasel viiel aastal

Aeg Projekti nimetus Toetaja Summa (kroonides)

04.2001-04.2002

„Eesti teaduskeel ja Euroopa Liit”

Avatud Eesti Fond, Euroopa Liidu Infosekretariaat

77000

04.2002-02.2003

Sama projekti raames konverentsi korraldamiseks ja kogumiku “Eesti teaduskeel ja Euroopa

Haridusministeerium 30000

45

Maj

ata

maj

a lu

guLiit” väljaandmiseks

03.2003-12.2003

„Kes tark, võtab õpetust” (Eesti ja Euroopa Liit) Avatud Eesti Fond 29692

12.2004-12.2005

„Kodu ja pere mõju eesti keele arendamisele ja kestmisele”

Haridus- ja Teadusministeerium 15000

14.03.2005Emakeelepäeva tähistamine Estonia Talveaias

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 3000

Aegade jooksul on Majas palgalisi ametikohti loodud kolm:direktor – 1. juulist 1970raamatupidaja – 1. veebruarist 1975nõukogu teadussekretär – 1. märtsist 1991

Nende ametipalgad kuus

AmetikohtA. rublaajal B. krooniajal

1970 1975 1980 1990 1991 1992 2000 2005

direktor 90 95 130 195 350 378 1250 1700

raamatupidaja

80maksti ainult

preemiat kord

kvartalis

35 80 120 120 120 600 750

osalise tööajaga

nõukogu teadussekretär x) x) x) x) 400 432 1250 1700

x) nõukogu sekretärile maksti kord poolaastas 130-250 rubla preemiat.

Maja loomisest peale on väljasõitude bussi eest ning ööbimis- ja toiduraha tasunud osavõtjad, nagu ka pidudest osavõtu eest. Kõik see ongi võimaldanud piskuga kuidagi läbi ajada.

Tuleb aga tingimata korrata aastaid Majas teada tõde: kui Maja ühisliikmed ei oleks algusest peale kehtestanud kirjutamata seadust, et ühisliikmed annavad Maja üritusteks oma ruume kasutada tasuta, siis ei oleks Maja tegevus saanud toimuda.

46

Maj

ata

maj

a lu

gu

Kauneid sõnu, millega ühisliikmeid 40 aastat kestnud vastutuleku ja abi eest saaks tänada, on palju leida, aga olgu siinkohal Maja pere nimel öeldud lihtsalt: olge kogu südamest tänatud !

47

Maj

ata

maj

a lu

gu

Revisjonikomisjoni juhte, liikmeid

48

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

TTM_A_3

Nõukogu esimees Nikolai Alumäe loeb finantsdokumente hoolega – ja alles siis annab direktor Sirje Kalamile palutud allkirja (16.12.1885 Strixis)

3 tähtsat_1

Kolm väga toimekat Maja liiget: vasakult Arnold Jannus on juhtinud revisjonikomisjonu; Astrid Saava on tegutsenud revisjonikomisjoni liikmena ja esinaisena; Rein Munter on olnud nõukogu liige

49

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Nõukogu_85_6

Nõukogu_85_7

Nõukogu_85_1

Nõukogu_85_2

Nõukogu_85_3

50

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Nõukogu_85_4

Nõukogu_85_5

Rahajutte kuulates muutuvad ilmed. Nõukogu aseesimehe Heimar Peremehe (ülal vasakul) tõsist teavet kuulab tähelepanelikult, kuid muiates rahanduskomisjoni esimees Ivar Jõerüüt (all vasakul); nõukogu teadussekretär Elsa Pajumaa (all vasakul) rõõmustab, sest teaduspreemia saab jälle teoks; elukogenud kultuurikomisjoni esinaine Alice Roolaid (all paremal) jääb vaoshoituks, sest esinejaid tuleb edaspidigi ikka otsida AITÄH eest. (Nõukogu koosolek „Strixis” 16.12.1985).

51

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Arro_85Revisjonikomisjoni esimees Jaan Ennulo (paremal) ja komisjoni liige Heinar Nurste Maja tegevust revideerimas (Teadlaste Maja toas Estonia pst 7-177, 13.12.2005)

Arro_83Seletusi jagab Maja direktor Sirje Arro

52

Maj

ata

maj

a lu

gu

2.2. KUS ON MAJA KODU, KES ON KODUHOIDJAD?

Maja postiaadressiga päriskodu on vahetunud juba kolm korda. Sünnikoht on küll Sakala tn 3 TA saal (tõelise sünnitusmaja vastas), kuid tegevust korraldati ja registreeritud aadress oli algaastail Kohtu tn 6 TA Presiidiumi majas; koos käidi sagedamini Kirjanike Majas asuvas kohvikus „Pegasus” (Harju tn 1).

Kohtu tn 6 TA Presiidiumi saal sai ka Maja direktori töölaua asupaigaks üsna mitmeks aastaks. Selle taha asus 1970. a sügisel Tallinna Teadlaste Majja tööle suunatud TPedI kultuuritöö eriala lõpetanu Mart Mõtuste, Maja esimene direktor. Väike palk sundis meest lisatööd otsima muusikamehena ning suunamisaja lõppemisel ta vabastatigi töölt. Uueks direktoriks sai 1973. a Salme Saksen, kes oli enne seda TA aspirantuuriosakonna töötaja ja omandanud kultuuritöö eriala kaugõppes väljaspool Eestit.

21. jaanuaril 1975 on protokollitud Maja nõukogus toimunud arutelu direktorikandidaadi, TPedI IV kursuse üliõpilase Sirje Kalamiga.

„A. Roolaid: Kas loodate, et tulete toime?S. Kalam: Arvan küll.H. Aben: Kas diplomitöö teema on olemas?S. Kalam: Pean lavastama ühe näidendi, ilmselt P. Pinna nim.

Rahvateatris. Tükki veel ei ole. Lavastus peab valmima hiljemalt maiks.

S. Hanson: Kas Majas ei taha lavastada meie oma jõududega?S. Kalam: Ei tea.N. Alumäe: Vajalik oleks meie oma jõududega sisustada

senisest rohkem meie kokkutulekuid.Otsustati: Kinnitada S. Kalam 28. jaanuarist k.a. tööle TTM

direktorina poole kohaga. (S.Kalami avaldus ja Instituudi tõend lisatud).”Nii saigi Maja uue direktori. Juba 1975. aasta veebruarikuu

tööplaanis oli teade: „10. veebruaril kell 17.30 ootab Kohtu tn 6 saalis uus direktor Sirje Kalam näidelda ja pilli mängida soovijaid.” 53

Maj

ata

maj

a lu

gu

Kuulutatud ajal olid uut direktorit toetama tulnud kultuurikomisjoni esimees Alice Roolaid ja nõukogu liige Elsa Pajumaa, aga ei ainsatki näidelda ega pilli mängida soovijat. Direktor oli silmnähtavalt hämmingus (ja kes tema asemel poleks seda olnud!), sest lootis asuda rakendama ka lavastajana oma erialalisi TPedI-s omandatud teadmisi. A. Roolaid ja E. Pajumaa selgitasid Maja liikmeskonna lootuste eripära: soovitakse napil töövabal ajal saada uusi teadmisi, kuulda teiste teadlaste vaatenurki ja mõttevahetustes neid omadega võrrelda, tutvuda teiste uurimislaborite sisseseadete ja töökorraldusega, lõbutseda üheskoos peoõhtutel, matkata jne. Direktor leppis seletustega ja asus innukalt tööd jätkama, sügisel juba täiskohaga.

1983. a aprillis sai direktor tööruumi TA Teadusliku Raamatukogu juurdeehituses (Lenini pst 10, nüüd Rävala 10); tuba nr 80 poolkeldrikorrusel oli seni olnud akadeemik Nikolai Alumäe kabinet. Küberneetika Instituudi uue hoone valmimisel Mustamäel (Akadeemia tee 21) pidas selle direktor Hillar Aben loomulikuks pakkuda instituudi loojale ja esimesele direktorile sobiv tööruum oma instituudis. Tänu sellele vangerdusele, mida korraldas Maja asutajaliige, nõukogu aseesimees Hillar Aben, kes oli mõni aasta varem (1980) lasknud rajada ka klubilise kohviku („Strix”), sai Maja nüüd suurepärased tegutsemisvõimalused südalinnas. Jäeti maha 17 aastat askeldusi ja elamusi Toompeal.

1983. a septembrist alates oli direktor Kalami kabinet avatud juba kuus päeva nädalas: E 10-13, T 10-13, K 13-17, N 14-18, R 10-13 ja L 11-16; saadetised võis jätta TATR valvelauda, sealt võis võtta ka Maja töökava, nagu nüüdki. Ka vastremonditud kohvik oli laupäeviti 11-16 avatud.

Kümme aastat hiljem – novembris 1993 – sai Maja jälle uue aadressi ja direktor uue kabineti, kuhu mahtus nüüd ka nõukogu teadussekretäri töölaud. Koliti Estonia pst 7, TA hoonesse esimesele korrusele Geoloogia Instituudi ühte tuppa (nr 119), mis peatselt vahetati teise (nr 117) vastu sealsamas üle koridori. Viimases ongi töötatud tänaseni.

54

Maj

ata

maj

a lu

gu

2.3. MAJA TUNNUSMÄRK

Maja sümboliks kinnitas nõukogu 17. detsembril 1970. a asutajaliikme Paul Luhteina kavandi alusel öökulli (strix).

Mitu aastat hiljem, alles 1976. a aprillis võttis see suuresilmne lind koha sisse Maja igakuise tööplaani nurgal ega ole sestsaadik sealt lahkunud.

Strixi leiame kaunilt kujundatult ja Kunstiinstituudi (ERKI) graafikakojas valmistatud Maja liikmepiletilt ning sel ajal lubatud ainult kakskeelselt plangilt, mida trükiti ERKI-s.

Ka kõik Majale valmistatud meened, mida on antud tunnustuseks võistlustel (särgid, klaasid, järjehoidjad, rinnataskurätikud, vimplid jne) kannavad öökulli kujutist.

1971. a 22. novembril seadis nõukogu sisse tänutähise (puidust), eritänutähise (alumiiniumivärvi sulamist) ja ülitänutähise (pronksivärvi sulamist); jällegi Paul Luhteina kavand; kusagil töökojas (ERKI) meisterdas neid üliõpilane Toomas Urb, puidust tänutähiste valmistamist korraldas Harri Eesmaa.

Ülitänutähiseid valmistati kokku üldse ainult kümme. Neid on seni välja antud nõukogu otsusega Jaan Varesele, Nikolai Alumäele, Tartu Riiklikule Ülikoolile, Eesti Põllumajanduse Akadeemiale, Tallinna Polütehnilisele Instituudile, Küberneetika Instituudile, Moskva Teadlaste Maja Akadeemilisele segakoorile esinemise ajal Tallinnas, Paul Luhteinale ja Dimitri Kaljole.

55

Maj

ata

maj

a lu

gu2.4. TEGEVUSPAIKADEST

Neljakümne aasta jooksul on Maja tegevust korraldatud mitte üksnes Tallinna, vaid kogu Eestimaa paljudes paikades. Ettevõtmiste läbiviimiseks on kasutatud, endastmõistetavalt tasuta, kõikide kollektiivliikmete ruume; valik on olnud suur, sest kollektiiv- ehk ühisliikmeid on Majal olnud aastati üle kolmekümne.

Maja liikmed on harjunud paljude tegevuspaikadega. Seda võib isegi eeliseks pidada – ikka võib loota midagi uut. Mugavat ja uut loodeti ja ka saadi, kasutada muidugi, kui midagi sobivat valmis, nagu Glehni loss või TA SKB kohvik-klubi või Küberneetika Maja. SKB kohvik-klubi ehitas isemajandav rakendusorganisatsioon – Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo, kus toodeti uudisaparaate ja oli selleks tarbeks arvukalt töötajaid. Söökla ehitamise sildi all kohvik-klubi ehitamine patuga pooleks toimuski. Maja asutajaliige Kalju Vainola, aastaid ka Maja nõukogu liige, tundis hoone projekteerimise eel üksikasjalikku huvi Maja tegevuse eripära ja ruumide vajaliku lahenduse vastu, seetõttu sündiski suure söögisaali kõrvale väike baariruum näituste tegemise võimalusega ning baari kõrvale hea parkettpõrandaga peosaal (Akadeemia tee 19/21). Selles pidas Maja 1985. aastast üle aasta üldkoosolekuid ja vana-aastapidusid, viimati 1993. aastal; SKB kohvik-klubist oli selleks ajaks juba mõne aasta eest saanud AS „Penbor” Maja nõukogu endise liikme Boris Mehilase juhtimisel.

1988. a pidutseti Maja aastakoosoleku järel esimest korda Küberneetika Instituudis (Akadeemia tee 21); nüüd kannab see hoone Küberneetika Maja nime. Avara vestibüüli, hubase saali ning peaaegu kõrval asuva tantsupõrandaga söögisaal on olnud 1994. aastast pidevalt Maja suuremate ettevõtmiste, konverentside, aastakoosolekute ja pidude toimumise paigaks, eelkõige tänu AS Cybernetica juhtidele, kellest üks – Ülo Jaaksoo – oli aastast 1997 Maja nõukogu esimees.

Selle lõigu võiks lõpetada juhuslikult võetud näitega – nn üleminekuaasta 1990; selle jooksul pakkus Maja võimaluse suunduda Teadlaste Maja 34 eri paika, täpsemalt näiteks detsembris: KKI-sse, KüI-sse, Kinomajja, loomulikult „Strixi” korduvalt, TTÜ aulasse ja Mustamäe spordihoonesse, Lauatennisesaali (Rüütli 15), Estonia pst 7 saali, MI-sse, Matkamajja, Narva ja koguni Riiga. Tuleb lisada, et see polnud kaugeltki tegevusrohkemaid aastaid.56

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Teadlaste Maja direktoridSalme SaksenSirje Arro

57

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Liikmekaart

TTM_05_2A

TTM_05_3

Põhikiri_4

LiikmekaartTänutähis – medalidKirja pealdis

58

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

VimpelPöördel on tekst: TALLINNA TEADLASTE MAJA

59

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Sakala 3, Teaduste Akadeemia saalis pandi 9.01.1966 alus Tallinna Teadlaste Majale

Kohtu tn 6, Teaduste Akadeemia Presiidiumi hoones paiknes Tallinna Teadlaste Maja 1966–1983

60

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Estonia pst 7, Geoloogia Instituudi ühes toas on Teadlaste Maja tööruum aastast 1993

Lenini pst 10 / Rävala pst 10, TA TR juurdeehituses sai Maja esimest korda omaette tööruumi kümneks aastaks (1983–1993)

61

Maj

ata

maj

a lu

gu2.5. „STRIX” SÜDALINNAS

„Strixi” nime on Maja andnud TATR hoonesse rajatud kohvikule alles 1985. aastal, kuigi kohvik avati juba 11. mail 1981 Maja liikmetele kell 17–20 tööpäeviti ja 11–16 laupäeviti, muul ajal tegutses südalinnas töötavate teadusinstituutide ja TATR töötajate ning lugejate tarbeks söögikohana.

1985. aasta veebruarikuu töökavas on kirjas: „Teisipäeval, 5. veeb-ruaril kell 17.30 Lenini pst. 10 kohvikus (edaspidi nimetatud „Strix”, öökull ehk kakk) näputööhuviliste klubiõhtu.”

Kõne all oleval nime andmise kuul korraldati „Strixis”:5. ja 19.02. – näputööhuviliste klubiõhtud;7.02. – esimene õhtu uuest sarjast „Minu teadlaseteest ja uurimistööst” – avaõhtul oli külas Nikolai Alumäe;11.02. – kohtumine sõjateaduste doktori Vello Varega;13.02. – välkmaleõhtu;18.02. – Maja nõukogu ja revisjonikomisjoni koosolek;18.02. – kohtumine Evald Okasega (kelle näitus oli samal ajal avatud TATR fuajees);20.02. – sarjast „Kohtumisi kuulsate naistega. Õhtu Ülle Ullaga.”

Toodud näide üksnes kinnitab, et „Strix” oli muutunud kiiresti väga meeldivaks kooskäimise kohaks kesklinnas: peale plaaniliste ürituste määrati siia kohtumisi, arutati tööasju, käidi raamatukogu lugemissaalist vahepeal lugemisest kohvitassi taga puhkamas.

„Strixis” on varasematel aastatel olnud igas kuus vähemalt 4–5 üritust ja rohkemgi, viimastel aastatel aga ainult kolmapäeviti, sest eraettevõtjate huvid ei ole võimaldanud rohkem üürivaba aega Majale anda.

Algusest peale ei ole „Strixis” suitsetatud ja alkohoolsed joogid ilmusid ka palju hiljem.

Kohviku rajas Küberneetika Instituut teadlikult klubiruumideks: üht saali saab teisest lükandustega eraldada, diivanid võimaldavad rahvarohkematel üritustel tihedamalt istet võtta, ümmargused lauad ja tumbad, otsaseina katva ülestõstetava Raul Meeli maali taha on peidetud 62

Maj

ata

maj

a lu

gu

ekraan, tagasihoidlikud värvitoonid (tume lagi – selle aja sümbol!), tumeroheline mööbel ja heleroheline põrandakate lõid rahuliku keskkonna meeldivaks suhtlemiseks. Maja liikmed on pidanud Vello Asi „Strixi” kujundust õnnestunuks ja väga sobivaks ning on olnud rahul.

„Strixis” on Maja aastakümneid korraldanud pidevalt paari kuu tagant ka kunsti- ja fotonäitusi, seegi võimalus plaaniti juba kohviku rajamisel. Siin on vaadata olnud tõelise kangelase Meelis Luksi trükipilte, eesti keelejuhtide fotosid Eesti Keele Instituudi kogust, Tuglasele kingitud eesti kuulsate kunstnike töid Tuglase erakogust, mitu näitust Paul Alliku töödest, Ivo Lille klaasikunsti, Helen Kauksi vaipu, Jaak Nõlvaku, Tõnis Saadre, Heino Väljali jt fotosid, Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ termopilte, mis suurendatult meenutasid mõne kuulsa graafiku abstraktseid töid, Silvi Väljali raamatuillustratsioone ja akvarelle, Aleksei Turovski loomaportreid, Jaan Varese maale, Ene Pika ja Silvia Hansoni akvarelle jms.

Maja tegevuse kestel on seni „Strixis” olnud üle kolmesaja näituse; sageli on tööde üle aru peetud koos autoriga.

2005. aasta aprillis peeti „Strixi” sünnipäeva. Kutse ilmutati aprillikuu töökavas:

„Kolmapäeval, 13. aprillil kell 17.15 tuleme „Strixi” (Rävala pst.10 kohvikusse) ja peame „Strixi” sünnipäeva: meenutame, mis siin huvitavat tehtud ning mis peamine – räägime sellest, missugune peaks edaspidi olema „Strix” ja mis siin sündida võiks (nüüd ju Tallinna Ülikooli alluvuses). Baar on avatud.”Sünnipäevalisi kogunes saalitäis, teiste seas Maja asutajaliige

Hillar Aben – tänu kellele tollal niisugune kohvik Küberneetika Instituudi poolt rajati – ning sisekujundaja emeriitprofessor Vello Asi. Neid tänati südamlikult.

Jääb vaid kahetseda, et äsja viimase remondi käigus nüüdne omanik (TLÜ Akadeemiline Raamatukogu) ei säilitanud Maja paljude liikmete ühe meelispaiga sisekujunduse terviklikkust.

63

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Alumäe_memo_1995_2Alumäe_memo_1995_3

Aastakümnete jooksul „Strixis” toimunud ürituste arv on ammu ületanud tuhande piiri. Üksikutelt ettevõtmistelt mõned fotod

Nokolai Alumäe 80. sünniaastapäeva tähistamine 12.09.1995

Vasakult Hillar Aben, Ilmar Öpik, Valdek Kulbach, seljaga Leo Alumäe, Mare Pirn, tema kõrval Aleksandra Alumäe

Vasakult seljaga Malle Alumäe, Tanel Alumäe, Laine Alumäe, Jüri ja Kaja Engelbrecht

64

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

TTM_A_6_gray.tif

Sünniaastapäeva puhul seadsid Maja direktor Sirje Arro ja nõukogu teadussekretär Elsa Pajumaa TATR fuajees üles Nikolai Alumäe mälestusnäituse, millega „Strixi” meenutama tulnud said eelnevalt tutvuda

65

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Hanson_Strix_2004Lepikson_Strix_97

Silvia Hansonil on Majas olnud mitu näitust; seekord jõudis see kohale Haapsalust 1. detsembriks 2004, kui endine daamidekomisjoni esinaine esitles ka oma luuleraamatut (näitus oli avatud 15.01.2005)

Kohtumine Tallinna linnapea Robert Lepiksoniga 25.03.1997 on lõppenud, aga linnapeal on veel hetk aega Maja juhte kuulata, vasakult Rein Võrk, Robert Lepikson, Elsa Pajumaa, Dimitri Kaljo

66

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Rein Helme, tif

Sarjast „Meenutame Eesti riigimehi” kõneles 20.02.2002 Maja liige Rein Helme Jaan Sootsist (1880–1941 mõrvatud Solikamskis; kindralmajor Soots oli Jaan Poska rahudelegatsiooni liige, viies valitsuses minister ning ka Tallinna linnapea 1934–1939; arreteeriti 20.09.1940)

67

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Alimäe_97_3

Alimäe_97_1

Vladimir Alumäe, Maja asutajaliikme ja nõukogu endise liikme mälestusõhtul (10.04.1997) 80. sünniaastapäeva puhul (6.04) mängisid tütar Niina Murdvee ja tütrepoeg Mikk Murdvee

Ühiselt käidud teed meenutas vend Leo Alumäe; vasakul istub Valter Ojakäär. Meenutajate seas oli ka Nikolai Alumäe tütar Mare Pirn ja tema Abikaasa Lembit Pirn

68

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Väljal_98_2.tif

Väljal_98_1.tif

Maja poolt sai kunstnik tänusõnad ja õnnesoovid Elsa Pajumaa vahendusel

Silvi Väljal, kelle näitus „Strixis” avati 23.12. 1997, kuid kohtumisele ootas kunstnik oma austajaid 30.01.1998

69

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Eisen_90_6.tif

Eisen_90_5.tif

Eisen_90_7.tif

TTM_A_5_gray.tif

Maja teeneka liikme Ferdinand Eiseni 90. sünniaastapäeval 17.11.2004 oli „Strix” tulvil Eisenit austades ja mälestades; samuti tänu temale säilis ja arenes eestikeelne kool ka NL okupatsiooniaastatel

Jüri Kraft

Ilmar Kopso

Eva Maaring

Kõneleb Jaan Vares, vasakult Aksel Pajupuu, Arnold Green, Väino Rajangu, Jüri Kraft

70

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Eisen_90_2.tif

Eisen_90_3.tif

Eisen_90_4.tif

Eisen_90_1.tif

Ants Eglon

Väino Rajangu

Kalju Luts

Kõneleb Arnold Green

71

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

_11_0013_gray.tif

_12_0014_gray.tif

_13_0015_gray.tif

_15_0017_gray.tif

Õnnitlejaid kogunes „Strixi” maalt ja linnast, sest maitsetaimede uurija on mõlemaga seotud; Maja asutajaliige Lilian Issako on endiselt võluv ja toimekas. Õnnesoovijate seas on Tiia Mänd, Helvi Uibopuu, Lembe Laanest

Endel Jõgioja

Silvia Hanson

Oskar Priilinn ja Udo Margna (endised vahetud ülemused EBJ-st)

72

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Skaneerida 2002 kogumiku „Eesti keel ...” kutse ja esikaas

73

Maj

ata

maj

a lu

gu3. AINULT RAHA EI PANE RATTAID

KÄIMA

3.1. VOLINIKESTTeadlaste Maja elujõulisus sai kujuneda aastatepikku tänu hästi

läbimõeldud toimimisskeemile. Kohe alguses sai selgeks, et organisatsioonikultuur sünnib elavas suhtluses. Et nõukogus kavandatu jõuaks iga liikmeni oli vaja inimesi, kes võtaksid enda kanda tänamatu igapäevase teavitustöö. Tuleb arvestada toonaseid paljundamisvõimalusi ja teabetehnikat ning lisaks veel peaaegu olematut Maja eelarvet.

Pole õnnestunud kindlaks teha, kelle huulilt esimesena poetus sõna „volinik”. See lühend sõnapaarist „volitatud isik” sobis. Nii võtsidki kohe pärast Maja põhikirja registreerimist tõsiselt ette ulatusliku vahendustöö volinikena 1970. a Maja asutajaliikmed:

Aleksandra Alumäe Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis;Viivi-Maret Russ TPI-s;Maret Tamm TA Küberneetika Instituudis;Hilja Vihalem TA Teaduslikus Raamatukogus.

Samal aastal võtsid volinikuülesanded enda kanda juba Maja uued liikmed:

Silvi Alumäe Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudis;Tiia Mänd TA Eksperimentaalbioloogia Instituudis (Harkus);Vera Nikolajeva Silikaatbetooni Teadusliku Uurimise Instituudis;Jaan Viru Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituudis (Sakus).

Loetletutest on seda koormat ainsana (!) veel kandmas Viivi-Maret Russ nüüdses TTÜ-s.

Alles 1972. aasta 23. oktoobril kinnitas nõukogu voliniku statuudi, kui oli selge, et ainult volinike abiga suudetakse Maja liikmeid teavitada ning saada nende kaudu teada liikmete arvamusi, ettepanekuid ja kriitikat.

Volinikele langes ka Maja liikmemaksu kogumine ja igakuiste töökavade edastamine.74

Maj

ata

maj

a lu

gu

Peagi selgus, et TPI on ühele volinikule ülejõu käiv koormus (kõik ju põhitöö kõrvalt!) ning 1972. aastal tulid volinikena appi:

Heino Arumäe – mehaanikateaduskonnas;Lauri Einer – automaatikateaduskonnas;Milvi Loitve – üldainete teaduskonnas;Lia Raud – ehitusteaduskonnas.

Maja tegevuse jooksul on voliniku koormust kandnud rohkem kui 60-s organisatsioonis 148 Maja liiget, sh 55 meest. (Trükise lõpus toodud nimekirjas on vastav märgistus (Vol)).

Maja nõukogu on pühendanud alati tähelepanu volinikele, kelle suhtumisest Majja on sõltunud Maja edukas tegevus.

Esimestel aastatel oli Maja nõukogu koosolekutel sageli päevakorras volinike informatsioon oma tööst. Näiteks:

22. mail 1972 – volinike töö korraldamisest TPI-s ja Küberneetika Instituudis;

23. jaanuaril 1973 – Ajaloo Instituudi ja TPI ehitusteaduskonna TTM volinike informatsioon oma tööst (Ellen Karu ja Lia Raud);

13. veebruaril 1973 –TPI majandusteaduskonna TTM volinik Maie Tomson andis aru oma tööst;

14. mail 1973 – oma tegemistest rääkis Silikaatbetooni Instituudi volinik Vera Nikolajeva;

12. veebruaril 1974 – kuulati Geoloogia Instituudi voliniku Kaisa Mensi ja Kunstiinstituudi voliniku Malle Jaaniso teavet;

23. aprillil 1975 –Lauri Einer andis ülevaate oma tööst TTM volinikuna TPI ehitusteaduskonnas;

26. augustil 1975 – informatsiooni esitasid Leev Kuum – (Kaubanduskonjunktuuri Instituut) ja Aleksandra Alumäe (Ehituse TU Instituut);

28. jaanuaril 1976 – ülevaate oma tööst andis TPI mehaanikateaduskonna volinik Heino Arumäe;

6. aprillil 1976 – esitas aruande Akadeemia SKB volinik Endel Jürisma;

31. mail 1976 – esines informatsiooniga oma tööst Projek-teerimis- Tehnoloogia Instituudi (TUPTI) volinik Meldo Papp.

Seda rida võiks jätkata. 75

Maj

ata

maj

a lu

guMaja nõukogu on kasutanud ka muid võimalusi volinikega

suhtlemiseks, et teada saada Maja liikmete soove ja ettepanekuid Maja töö paremaks korraldamiseks.

Kohtu tn 6 kaminaga saal oli väga sobiv koht volinikele mõnusate kaminaõhtute korraldamiseks. Seal räägitu arutati läbi Maja nõukogu koosolekutel. Näiteks, 1975. a 8. jaanuaril peetud volinike kokkusaamisel tehtud ettepanekuid ja kriitilisi märkusi arutas Maja nõukogu oma 21. jaanuari koosolekul. Vahelduseks toimusid sellised kokkusaamised aga ka mujal. Nii peeti 1975. a 23. oktoobril nõukogu ja volinike ühine koosolek Tallinna Raekojas, seejärel oldi aga jälle kaminaõhtutel: 1.03.1976, 28.02.1978 kutsel oli kirjas: „… arutatakse kõiki selle aasta pakilisi tööprobleeme, antakse tööks vajalikke materjale.” 19.02.1979 sõitis nõukogu tööpäeva lõpul koos volinike ja revisjonikomisjoniga Lohusallu, kus arutati paari tunni jooksul Maja edasist töökorraldust ja liikmetele enam vastuvõetavaid töövorme. Volinike õhtuid on jätkatud pidevalt.

Teabevahetuseks oli aeg-ajalt nõukogu päevakorras ka kohtumisi mõne instituudi või asutuse Maja liikmeskonnaga. Sel puhul läks nõukogu kohale täies koosseisus (ka revisjonikomisjon, kui soovis). 1974. aasta 26. novembril oldi näiteks Keemia Instituudis (Akadeemia tee 15). See kohtumine on protokollitud (A. Kollist) ja kirjapandust võib lugeda arvukalt ettepanekuid, sh:

reklaamida rohkem matku, teha ka jalgrattamatku; organiseerida Maja juurde „Automi” sektsioon; pallimänge on vaja ja nendeks mängudeks saali; teha väljasõite ainult telkides ööbimisega; arutada teemal „Kuidas kujuneb meie korter? Korterite

planeerimine (puudused!)”; külastada „Maratit”, „Tarbeklaasi”, Kunstitoodete

Kombinaati; diskuteerida teemal „Naine ja teadus”; kohtumiste puhul püüda küsimusi juba ette koguda jne.

Viimane lause protokollis on: „KI rahva arvamus – TTM esialgu alles jätta.”

Välja arvatud jalgrattamatkad ja „Automi” sektsiooni organiseerimine on ettepanekud ajapikku teoks tehtud, sh on püütud mõnda aega ka korv- ja võrkpallimängu korraldada.

76

Maj

ata

maj

a lu

gu

Volinikud on palutud tavaliselt ka üle aasta detsembris toimuvale kollektiivliikmete õhtule, kus kavandatakse nõukogu ja revisjonikomisjoni uut koosseisu.

Aja jooksul on ikka enam kinnitust leidnud eeldatu: volinik on ülitähtis, sest tema vahetu inimlik suhtlemine oma asutuse Maja liikmetega oli see, mis hoidis Maja kui elava organismi pidevas töökorras. Maja volinik tegi oma töö kõrvalt seda vahendustööd päevast päeva aastaid järjest, saamata selle eest midagi ainelist.

Nõukogu on korraldanud aegajalt volinike austamisõhtuid, et sõbraliku sõnaga neid määratu tähtsa töö eest tänada. 1985. aasta 21. oktoobril kutsus Teadlaste Maja nõukogu: “Austame töö- ja laululembest helget inimest, Keemia Instituudi Teadlaste Maja volinikku Helvi Uibopuud tema esimesel juubelil Raekojas.” Tulvil Raekoda sai kuulda kauneid sõnu ja Helvi Uibopuu erakordset lauluhäält.

26. mail 1998 oodati „Strixi” Maja endiseid ja praeguseid volinikke, kellele tänukõne järel laulis Maja kergemuusikakoor. Arvukalt osales volinikke ka kurval kokkusaamisel 20.04.1999 „Strixis”, aasta eest ärateele lahkunud Küberneetika Instituudi voliniku, Maja asutajaliikme Maret Tamme mälestusõhtul. Tema lahkumine puudutas valusalt paljusid volinikke, kellega ta oli ühistööd teinud üle kolmekümne aasta.

Volinikud said mõnikord nõukogult ka üsna ootamatuid lisaülesandeid. 1990. a maikuu töökavas kirjutati: „NB! Teadlaste Maja kutsus üles eesti rahvast ülal pidama oma kulu ja kirjadega Eesti Kongressi ja Eesti Komiteed. Palume Teadlaste Maja liikmeid – eesti kodanikke – jaanipäevani loovutada Teadlaste Maja volinikele (on vastavad kogumislehed) just nii palju, kui süda sunnib.

Täname ette volinikke selle erandliku lisaülesande täitmise eest! Teadlaste Maja nõukogu”.

2001. a 24. jaanuaril palus nõukogu volinikke, ka endiseid, Eesti Raamatu Aasta puhul „Strixi”, et neid ikka jälle tänada ja veidi üllatadagi.

Aastate jooksul on üle kolmekümne voliniku saanud Maja nõukogult puidust tänutähise, millel on küll ainult lihtsa sümboli väärtus.

Eesti Vabariigi taastamise järel on kõrgkoolide ja teadusasutuste ulatusliku reformimise tulemusena ning e-posti kasutuselevõtmisega muutunud ka volinike ülesanded, vähenenud koormus (liikme- ja osavõtumaksude tasumine panka); selle kõigega kaasnes kohe ka Maja liikmete arvu vähenemine, mille üks põhjusi on vaieldamatult vahetu inimliku suhtlemise nõrgenemine. Kahanenud on ka volinike arv.

Igavesti tänuvõlglasteks jäävad Maja liikmed oma volinikele ometi.77

Maj

ata

maj

a lu

gu

16 PORTREEDKAUAAEGSED VOLINIKUD

78

Maj

ata

maj

a lu

gu


79

Maj

ata

maj

a lu

gu


80

Maj

ata

maj

a lu

gu


81

Maj

ata

maj

a lu

gu


82

Maj

ata

maj

a lu

gu

6 PORTREED + 1 tundmatu

KAUAAEGSED VOLINIKUD

83

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

Voli_06_2.tif

Voli_06_1.tif

Üks paljudest volinike kokkusaamistest, seekord „Strixis” (4.11.1996). Kõneleb Eha Viluoja, vasakult Hilja Vihalem, Kadri Sisask ja Aino Ostrat

Vasakult Eha Kindel, Kaisa Mens, Tiia Viru, Vello Karise, Mai Teder ja Kaljo Laas

84

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

KadriSisask_1.tif

KadriSisask_2.tif

Kaua aastaid volinikutööd südamega teinud Kadri Sisask sarjast „On Põhjust ...” „Srixis” 14.11.2001 – suure juubeli – 80. sünnipäeva eel sõprade ja endiste kolleegide keskel

Esireas vasakult Kiira Subi, Ants Tauts, täpne, põhjalik ja alati rõõmsameelne Kadri Sisask, Rein Võrk, Heli Raudsepp

85

Maj

ata

maj

a lu

gu

Fotod

__9_0017_gray.tif

__1_0025_gray.tif

Alice Roolaidu 90. sünniaastapäeva eel 9.06.2004 mälestades kogusid Maja liikmed tema pere liikmete, kolleegide ja külaliseks palutud korp Lembela liikmetega kokku mälestuskillud; pajatas Viktoria Jagomägi („Strixis”)

Maja asutajaliige, aastakümneid volinik ja pikka aega nõukogu liikmena Maja kultuurikomisjoni juhtinud Alice Roolaid lahkus meie seast 9.10.2001

86

Maj

ata

maj

a lu

gu

3.2. OTSUSTAJATEST

Nõukogu on Teadlaste Maja töö peamine suunaja ja hindaja üldkoosolekute (aastakoosolekute) vaheajal.

Kord kuus toimuvatel nõukogu koosolekutel arutatakse ja hinnatakse eelmises kuus tehtut ja kinnitatakse järgmise kuu tööplaan (v.a. juuli ja augustikuu), võetakse vastu uusi liikmeid, kuulatakse ürituste ettevalmistuste käiku jne. Maja tegevuse jooksul on nõukogu pidanud üle 400 töökoosoleku; ärajätmise või jäämise juhtumeid pole esinenud. Koosolekuid on peetud nõukogu liikmete tööpaigus, aga ka suurürituste (matkapäevade) ajal Viitna motellis, TPI Klooga spordibaasis, aastapäevaõhtute eel Tallinna Raekojas, uurimislaevadel „Aju–Dag” ja „Arnold Veimer”, legendaarsel „Suurel Tõllul”, Teletorni jalamil Botaanikaaia murul, Johan Laidoneri muuseumis ja mujal.

Nõukogu annab igal aastal aastakoosolekul Maja liikmetele aru ning kahe aasta tagant valitakse nõukogu ja revisjonikomisjoni uus koosseis.

Tavaliselt on nõukogus 12-15 liiget, kelle seast on nõukogu koosolekul valitud esimees, 1-3 aseesimeest, teadussekretär (1982. aastani sekretär) ja komisjonide esimehed.

Majal on neljakümne aasta jooksul olnud neli nõukogu esimeest: Viktor Maamägi – 12.10.1917 Berdjansk – †31.10.2005 Tallinn,

ajaloolane, TA akadeemik, asepresident, Ajaloo Instituudi direktor; Maja asutajaliige ja asutamisnõukogu esimees 1966-1969;

Nikolai Alumäe – 12.09.1915 Tallinn– †27.03.1992 Tallinn, tehnikateadlane, Küberneetika Instituudi rajajaid ja esimene direktor, TA akadeemik, asepresident, Maja asutajaliige ja asutamisnõukogu aseesimees 1966-1969, nõukogu esimees 1969-1989;

Dimitri Kaljo – 12.10.1928 Haapsalu, geoloog, TA akadeemik, osakonna akadeemiksekretär, Geoloogia Instituudi direktor; Maja asutajaliige, revisjonikomisjoni esimees 1977-1981, nõukogu aseesimees 1985-1989, esimees 1989-1997;

Ülo Jaaksoo – 16.04.1939 Mõisaküla, tehnikateadlane, küberneetik, TA akadeemik, asepresident, Küberneetika Instituudi direktor, AS Cybernetica direktor; Maja nõukogu esimees 1997–2006. 87

Maj

ata

maj

a lu

gu

(FOTOD-NÕUKOGU ESIMEHED)

Maamets V_A.tif

Alumäe, N (1).tif

Kaljo, D.tif

Viktor Maamägi

Nikolai Alumäe

Dimitri Kaljo

Ülo Jaaksoo

88

Maj

ata

maj

a lu

gu

(FOTOD NÕUKOGU KOOSOLEKUTEST)

Strix_3.tifTTM noukogu 95.tif

Nõukogu koosoleku järel puhuvad veel „Strixis” 14.01.1985 mõnusat juttu Jüri Martin (vasakul) ja nõukogu aseesimees ning finantsjuht Boris Levin

Üks sõbralik laudkond Maja nõukogu koosolekul Rahvusraamatukogus 9.10.1995, aseesimees Rein Võrk, Jaak Põlluste, Kalev Kukk, esimees asutajaliige Dimitri Kaljo ja direktor Sirje Kalam

89

Maj

ata

maj

a lu

gu


Noukogu_Viimsi_96.tif

Enne pika päevakorra kallale asumist 26.06.1996 (poolaasta töö kokkuvõte, ESTO päevade ja Ülemaailmse Eesti Teadlaste Kongressiga seonduv jm) jõudsid mõned nõukogu liikmed vaadata kindral Laidoneri muuseumis Konstantin Pätsi tuba. Seletusi jagasid Elle Lees (paremalt esimene) ja muuseumi töötaja Marika Reintam (vasakult kolmas); kuulamas vasakult Harri Tani, Elsa Pajumaa, Anne Veinberg, Aili Lobjakas, Rein Võrk, Kalev Kukk

90

Maj

ata

maj

a lu

gu


Nõukogu_2003_Raekoda_1.tifNõukogu_2003_Raekoda_2.tif

Nõukogu koosolekul 9.01.2003 sünnib Sirje Arrol ajalooline foto; vasakult Jaak Põlluste, Riina Raud, revisjonikomisjoni esimees Jaan Ennulo, Anne Veinberg, Elsa Pajumaa, esimees Ülo Jaaksoo, Tiia Püss, Aleks Rulkov, Heinar Nurste, Rein Võrk

91

Maj

ata

maj

a lu

gu


PB090010_gray.tifPB090030_gray.tifPB090011_gray.tif

Nõukogu, ühisliikmete ja asutajaliikmete ühisel arupidamisel „Strixis” 16.11.2005 Maja edasise käekäigu üle; asutajaliikmed (vasakult) Raul-Roman Tavast, Paul Tamkivi, Helmut Oruvee, Endel Jõgioja, Jaan Vares, Mari Must

Samas kõneleb Maja kõige mõjukama ühisliikme TTÜ esindaja – juba rektor, aga veel Maja nõukogu aseesimees Peep Sürje, istuvad (vasakult) Valve Kirsipuu, Pille Kippar, Kalju Vainola, Hildegard Pobul, Ago Kerge, Heinar Nurste, Ülo Jaaksoo – nõukogu esimees, tema vastas aseesimees Peeter Normak, kelle paremal käel – Viivi-Maret Russ, seljaga Ivar-Heldur Petersen

92

Maj

ata

maj

a lu

gu


PC120078_gray.tif

Maja nõukogu koosolek TTÜ energeetikahoones nõukogu saalis 12.12.2005; pildile mahtusid (vasakult) aseesimees Peeter Normak, Heinar Nurste, Aleks Rulkov, Andres Tekkel, Jaak Põlluste, esimees Ülo Jaaksoo, seljaga rektor Peep Sürje

93

Maj

ata

maj

a lu

guEsimeestest on sõltunud nõukogu tööstiili kujundamine: kõik otsused tehakse sõbraliku arutelu tulemusena, kõik saavad avaldada oma arvamusi ja ometi pole koosolekud veninud pikaks, sest kõik on üsna koormatud inimesed ja hindavad kallist aega. Nõukogu koosolekutel valitseb tavaliselt äärmine heatahtlikkus, sõbralikkus, heidetakse nalja, juuakse kohvi (ja ainult!), arutatakse nõukogu liikme labori, õppetooli ja instituudi teadusuudiseidki. Palju aastaid on tavaks pidada aasta viimane nõukogu ja revisjonikomisjoni koosolek detsembrikuus TPI-s, nüüd TTÜ-s, kus iga kord on esimese päevakorrapunktina kirjas: „Mis on uudist TPI-s (TTÜ-s)?”

Kuna nõukogus on mitme eriala inimesi, siis on ka nõukogu koosolekud omaette teabevahetuse vorm, mis kinnitab asutamisürikus kirjapandu ellurakendamist: “Saagu see maja niisuguseks kohaks ... kust igaüks võiks kaasa viia mõne targa tõetera või mõne tululise õpetuse.”

Näiteks kas või 1985. aastal valitud nõukogu kümnenda koosseisu liikmete erialad ja tööülesanded nõukogus:

Esimees – tehnikateadlane Nikolai Alumäe – üldjuhtimine; Aseesimees – geoloog Dimitri Kaljo – asendab vajadusel

esimeest; Aseesimees – kaubandus-majandusteadlane Boris Levin –

finantsid; Aseesimees – majandusteadlane Heimar Peremees –

kollektiivliikmed; Teadussekretär – eesti keel ja kirjandus – Elsa Pajumaa; Daamidekomisjon – arstiteadlane Astrid Saava; Diskussioonid – majandusteadlane Ilmar Pärtelpoeg; Filmikroonika – botaanik Jüri Martin; Kinokomisjon – tehnikateadlane Aleks Rulkov; Kujunduskomisjon – arhitekt ja akustik Helmut Oruvee; Kultuur – muusik ja pedagoogikateadlane Maie Vikat; Linnandus – arhitekt Uuno Pall; Näputöö – matemaatik Maret Tamm; Spordikomisjon – tehnikateadlane Rein Võrk; Nõunik – keemiateadlane Valdek Mikkal; Nõunik – aparaadiehitaja – Kalju Vainola.

94

Maj

ata

maj

a lu

gu

Nagu kõikide teiste nii ka selle nõukogu mõtteerksusest ja otsustuskindlusest kõnelevad kõik kokku seatud ja täidetud tööplaanid; küll on kahetsusväärne, et rahapuudusel jäi tegemata kroonikafilm.

Sama kirjud erialati ja südid tegutsema on olnud nõukogu kõik 19 senist koosseisu, kuhu 40-ne tegevusaasta jooksul on valitud 102 Maja liiget (80 meest ja 22 naist), sh ainult 19 inimest viis ja enam korda, 16 inimest ka kolm ja neli korda, seega tubli kaks kolmandikku on olnud nõukogus kaks aastat, mis näitab nõukogu koosseisu pidevat uuenemist. Seni on enam kordi nõukogusse valitud Rein Võrk (9), Aleks Rulkov ja Heimar Peremees (11), Nikolai Alumäe (13), Elsa Pajumaa (19) korda.

Teadlaste Maja kõik juhid ei ole väsinud toonitamast, et Maja ainus rikkus on inimesed, kes ei virise, ei kadetse, ei kiusle, vaid tegutsevad väga sõbralikult, arusaamises ja tubli annuse tegutsemistahtega. Just nende pärast muretsebki nõukogu pidevalt. Ühel arupidamisel, 13. detsembril 1978 Sakus, kui tehti kokkuvõtet uute liikmete vastuvõtmisest ja kuulnud, et sel aastal on juurde tulnud 61 liiget, küsis nõukogu aseesimees Hillar Aben: „Kas pole kasv olnud liiga kiire? Kas mahume ikka ära? Kas ruumid võtavad üritustele soovijad vastu?”

Nõukogu koosseisu pidev uuenemine ning samas mingi osa “vana seemne” säilitamine ongi taganud nii aina uute mõtete tekke kui ka tavade kujunemise. Nendest võiks mõnda nimetada. Need on kujunenud kirjutamata seadusteks.

Kindlasti ei nihutata Maja asutamise aastapäeva tähistamise kuupäeva (9. jaanuar) ega ka üldkoosolekut, kas aruande- või aruande- ja valimiskoosolekut igal aastal detsembris.

Kindlasti tuleb nõukogu koosolekule tavaliselt iga kuu teisel esmaspäeval, väga harva erandlikult mõnel teisel päeval.

Kindlasti arutavad ühisliikmete esindajad vähemalt paar nädalat enne nõukogu ja revisjonikomisjoni valimisi kandidaate nendesse ning lepivad kokku oma ettepanekud.

Kindlasti algavad väga paljud Maja üritused kell 17.15. Erandeid tehakse siis, kui minnakse tutvuma instituutide, laborite või ettevõtetega, kus töökorraldus seda kellaaega ei võimalda.

Kindlasti kehtib reegel, kes ees … Kui on tegemist piiratud arvu kohtadega (buss, kontsert või muu), siis ei ole nõukogu ega revisjonikomisjoni liikmetel mingisugust eelist, kehtib registreerimise järjekord.

Kindlasti peab järgmise kuu töökava olema saada eelmise kuu viimasel päeval.

95

Maj

ata

maj

a lu

guKindlasti püüab Maja tegelda jõukohaselt heategevusega,

peamiselt raamatute kogumisega Maja liikmetelt ning kinkimisega vajajatele (Illuka Põhikool, Narva koolid, Ladise (Laitse) Rahvamaja, Paldiski Gümnaasium, lapserikkad pered …).

Kindlasti peetakse nõukogu ja revisjonikomisjoni töökoosolekuid erinevates kohtades, 2004. aastal näiteks:

9.01. – Geoloogia Instituudi raamatukogus; 9.02. ja 13.09. – Küberneetika Majas; 8.03. – TPÜ (nüüd TLÜ)Akadeemilises

Raamatukogus; 10.05. ja 13.12. – TTÜ uues hoones nõukogu saalis; 21.06. – Sisekaitseakadeemias: 8.10. – Tervise Arengu Instituudis; 8.11. – Euroülikoolis.

Niisugune praktika on võimaldanud nõukogu liikmetel saada ettekujutuse uurimistööde temaatikast, õppetöö korraldamise ulatusest ja kitsaskohtadest, teadlaste ja õppejõudude koormusest ja ettevalmistamisest ning muust tähelepanuväärsest, mida juht (juhid) oma asutusest pajatada on soovinud. Kõik see on aidanud kavandada ja ellu viia Maja arvukaid eripalgelisi üritusi.

Kindlasti on Maja nõukogu püüdnud kuulda võtta Maja tegevuse korraldamisel Maja asutajaliikmete arvamusi; seni viimane sellekohane kokkusaamine toimus 16. novembril 2005 „Strixis”, kus otsustati, et Maja peab tegevust jätkama. Asutajaliikmeid on olnud pidevalt ka nõukogu koosseisus, üldse 30, Maja algaastatel rohkem, koguni enamus; 20. nõukogus on aga veel ainult kaks asutajaliiget (V. Kirsipuu ja siinkirjutaja).

96

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD (16 portreed)

97

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD (16 portreed)

98

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD (16 portreed)

99

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD (2 portreed)

100

Maj

ata

maj

a lu

gu

3.3. KÕIGE KÕRGEM VÕIM

Põhikirja järgi on kõige kõrgem võim Maja liikmete üldkoosolekul, kes otsustab põhikirja muutmise, kinnitab (või ei kinnita) nõukogu esitatud aastaaruande ja revisjonikomisjoni koostatud aruande (akti) ning valib uue nõukogu ja revisjonikomisjoni. Seni toimunud üldkoosolekute ajast ja kohast saab ülevaate järgmisest tabelist

Jrk. nr. Aasta Kuupäev Koht Aadress

1. 1966 09.01. Teaduste Akadeemia saal (asutamiskoosolek) Sakala 3

2. 1969 18.12. Teaduste Akadeemia Presiidiumi saal Kohtu 6

3. 1970 19.12.Teaduste Akadeemia saal Sakala 3

4. 1971 18.12.5. 1972 23.12. Poliitharidusmaja saal Sakala 3

6. 1973 22.12.Kesklektooriumi saal (vana-aastapidu kohvikus „Moskva”)

Harju 13

7. 1974 21.12.

Poliitharidusmaja saal Sakala 38. 1975 20.12.9. 1976 18.12.10. 1977 17.12.11. 1978 16.12.12. 1979 22.12.

Glehni loss Vana-Musta-mäe tee 4813. 1980 20.12.

14. 1981 26.12. Postimaja saal (vana-aasta-peol tantsiti saali ees fuajees) Narva mnt 1

15. 1982 25.12. Glehni loss Vana-Musta-mäe tee 48

16. 1983 17.12. Aiandussovhoosi saal Mustamäe tee 60

17. 1984 22.12. Õpetajate Maja Raekoja pl 14

18. 1985 21.12. TA SKB kohvik-klubi Akadeemia tee 19/21 101

Maj

ata

maj

a lu

gu19. 1986 20.12. Glehni loss Vana-Musta-

mäe tee 48

20. 1987 19.12. TA SKB kohvik-klubi Akadeemia tee 19/21

21. 1988 16.12. Küberneetika Instituudi saal

Akadeemia tee 21

22. 1989 16.12.

TA SKB kohvik-klubi Akadeemia tee 19/2123. 1990

12.01.91Erandlikult

(seoses Maja 25 aastapäevag

a

24. 1991 21.12. AS „Penbor” saal (end. TA SKB saal)

Akadeemia tee 19/21

25. 1992 19.12. Küberneetika Instituudi saal

Akadeemia tee 21

26. 1993 18.12. AS „Penbor” saal Akadeemia tee 19/21

27. 1994 17.12.

Küberneetika Instituudi saal

Akadeemia tee 21

28. 1995 16.12.29. 1996 21.12.30. 1997 20.12.31. 1998 19.12.32. 1999 18.12.33. 2000 16.12.34. 2001 15.12.35. 2002 21.12.36. 2003 20.12.37. 2004 18.12.38. 2005 17.12

1970. aastast alates on aastakoosolekule järgnenud alati pidu. Need on olnud rahvarohked ja sõltunud eelkõige saali võimalustest.

102

Maj

ata

maj

a lu

gu

VÄIKE VALIK AASTALÕPU KOOSOLEKUTE JA VANA-AASTAPEO KUTSEID

Kutse_4a.tif

Kutse_4b.tif

Kutse_2a.tif

Kutse_2b.tif

1983

1984

103

Maj

ata

maj

a lu

gu


Kutse_6b.tif

Kutse_6a.tif

Kutse_19a.tif

Kutse_19b.tif

1985

1986

104

Maj

ata

maj

a lu

gu


Kutse_19a.tif

Kutse_19b.tif

Kutse_8a.tif

Kutse_8b.tif

1987

1991

105

Maj

ata

maj

a lu

gu


Kutse_12_3.tif

Kutse_12_2.tif

Kutse_17a.tif

Kutse_17b.tif

2002

2003

106

Maj

ata

maj

a lu

gu


Kutse_14a.tif

Kutse_14b.tif

2004

107

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Glehn_1977_2.tif

Glehn_1977.tif

Maja aastakoosolekule ja vana-aastapeole Glehni lossi 22.12.1979 jõudsid ka tartlastest Maja liikmed, vasakult Jaan Eilart, Harry Õiglane ning Majas korduvalt soololauludega külas olnud Olaf Prinits – kõik oma kaasadega

Külalised Tartust koos asutajaliikme Vladimir Alumäe ning Maja voliniku Silvi Alumäega

108

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Glehni loss_78.tif

Palju aastaid korraldati Maja vana-aastapidudel loteriid, kus võitudeks Kunstiinstituudi üliõpilaste tööd. Nende väljaostmiseks tuli raha tagasi saada (ja kasumit ei tohtinud teenida!). Helgi Vihmal ja Karl Martinsonil sujus loteriipiletite müük suurepäraselt

Glehni lossis 22.12.1979

109

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Pidu_gray.tif

Baskin_gray.tif

1984. aasta 22. detsembril on jälle aeg aasta jooksul tehtust aru anda: kõneleb linnanduskomisjoni esimees Uuno Pall, kuulamas direktor Sirje Kalam, nõukogu aseesimees Ilmar Jürisson, näputöökomisjoni esimees Maret Tamm, tagareas revisjonikomisjoni esimees Gunnar iivet ( Õpetajate Majas)

Majas oli alati esinema oodatud Eino Baskin; oli aeg, millal tekstist enamgi kõnelesid pausid, ilmed ...

110

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Preem_7.tif

Koosolek_1985_1.tif

Koosolek_1985_2.tif

Tavakohaselt avab aastakoosoleku nõukogu esimees; SKB kohvik-klubis 21.12.1985 tegi seda Nikolai Alumäe; istuvad vasakult aseesimees Heimar Peremees, revisjonikomisjoni esimees Gunnar Kiivet ja nõukogu liige Kalju Vainola (majaperemees)

Daamidekomisjoni esinaise Eve-Reet Tammeti aruanne läheb finantskomisjoni esimehele Boris Levinile südamesse

111

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Preem_3.tif

Preem_5.tif

Tänu tubli töö eest on teeninud kinokomisjoni esimees Uno Vergi ja Eve-Reet Tammer daamide juht; Nikolai Alumäe annab nendele tänutähised

112

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Preem_9.tif

Preem_10.tif

Valimiste tulemused annab teada August Undusk, just revisjonikomisjonist vabaks saanud

Nõukogu ja revisjonikomisjoni uue koosseisu kandidaate tutvustab kollektiivliikmete nimel Eeli Tiigimägi TPI-st

113

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Koosolek_1985_5.tif

Koosolek_1985_4.tif

Maja teaduspreemia annab aastakoosolekul 21.12.1985 Juhan Pruudenile (KüI) ja Rein Küttnerile (TPI) nõukogu aseesimees Heimar Peremees; laureaadil on kombeks midagi lausuda ...

Töö tehtud, uued juhid valitud – on aeg tõtata tantsupõrandale: kutsiv eeskuju direktor Sirje Arro ja volinik Tavi Nirk

114

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Preem_8.tif

Preem_4.tif

Tantsupausis naerutas publik nalja- ja muusikamees Ants Matisen ansambliga „Tavaline” kellelt ka 21.12.1985 vana-aastapeol tantsumuusika

115

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

TTM_25_3

TTM_25_2

TTM_25_1

TTM_25_4

23. aastakoosolek, seekord erandlikult koos uus-aastapeoga SKB kohvik-klubis 12.01.1991 oli pidulikum – Maja 25. aastapäev; SKB-s töötavad Maja liikmed olid meisterdanud erilise, 25 küünla süütamiseks üle kahe meetri kõrguse küünlajala, mille ees mõttes endine esimees Nikolai Alumäe ja esimesed kaks aastat esimehe kohustusi kandnud Dimitri Kaljo. Paremal Maja nõukogu liige Boris Mehilane, järgnenud peo peakorraldajaid. Tema sai hakkama teoga ja valmistas rohkem kui kolmesajale peolisele mõdu ... teatud ajal!

Sel ajal oli kõigest puudu; elasime defitsiidis ja talongidega ... Samanimeline ansambel Peeter Kaljumäega pakkus elurõõmu ja irooniat

116

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

TTM_25_8

TTM_25_7

TTM_25_9

TTM_25_10

Tekstid Corelis!

117

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Vana-aasta_95_1

Vana-aasta_95_2

Töist aastakoosolekut Küberneetika Instituudi saalis 16.12.1995 juhatavad Dimitri Kaljo ja nõukogu liige Rein Võrk, kõnepuldis Kalev Kukk

Aruannete ja valimiste asjalikkuse hajutasid Hans Hindpere ja „Vanad sõbrad” koosolekule järgnenud kontserdiga

118

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

PC170003_gray

PC170052gray

Seni viimase aruande- ja valimiskoosoleku eel Küberneetika Majas 17.12.2005; nime paneb esimesena kirja Hendrik Arro

Saalis koosoleku ootelö esireas vasakult Heiki Sumre, Ülo Jaaksoo abikaasaga, Tiina Linnas, teises reas Aino Pihlak, Erika Odamus, Helgi Laanpere, Heino Aruküla, Heino Levald

119

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

PC170016_gray

PC170005_gray

PC170058_gray

Pika ja sisuka kontserdi eest saab Elsa Pajumaalt tillukese ”öökulli” ja lilled Rainer Vilu (17.12.2005)

Asutajaliige Jaan Vares tutvub põhjalikult nimekirjaga

Töö tehtud, kontsert kuulatud, nüüd on aega niisama juttu puhuda; vasakult Andres Kollist ja Kalev Kukk

120

Maj

ata

maj

a lu

gu

3.4. ON, KELLE JAOKS PÜÜDA!

Teadlaste Maja loomise käigus oli juba paljukogenud rektoritele ja direktoritele ning TA presidendile ja asepresidendile selge, et organisatsioon, kellel ei ole oma katust pea kohal, ei suuda ellu jääda ainult üksikliikmemaksude varal. Nad leppisidki kokku, et annavad oma asutuste ruume Teadlaste Maja üritusteks tasuta ning lisaks vormistavad asutused kollektiiv- (juriidilise) ehk ühisliikme staatuse vastava liikmemaksu tasumisega. Seda kokkulepet (suuline see ju oligi!) on täidetud tänaseni (üksikute eranditega).

Ainult see lepe ongi võimalikuks teinud Maja kestmise.Nõukogu ja komisjonide ning direktori töö viljana hakkas kasvama

liikmete arv, vormistati ühisliikmeid (tabelis on esimestel ka vormistamise aeg märgitud)

AsutusKollektiiv-

ehk ühisliige, (ÜL)

Liikmete arv

1972 1976 1986

1. TA Ajaloo Instituut ÜL 23 25 302. Autotranspordi Arvutuskeskus 1 1 -

3. Eesti Maaehitusprojekt 1 1 1

4. Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse TUI ÜL 9 11 22

5. Ehituse TUIÜL

(17.04.1971)18 19 27

6. TA Eksperimentaalbioloogia Instituut

ÜL(25.10.1971)

29 30 45

7. Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut

ÜL 22 29 52

8. Elektritööstuse Planeerimis- ja Juhtimissüsteemide Teadusliku Uurimise ja

ÜL(22.11.1972)

17 25 11 (üks sektor

läks üle 121

Maj

ata

maj

a lu

guProjekteerimis-Tehnoloogiline Instituut

KüI-sse)

AsutusKollektiiv-


Liikmete arv

1972 1976 1986

9. Kõrgema-ja Keskerihariduse Ministeerium (endine komitee)

6 7 6

10. Riiklik KunstiinstituutÜL

(22.11.1971)10 14 11

11. Teaduste Akadeemia Presiidium 20 22 22

12. Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni TUI

3 5 15

13. E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut ÜL 18 26 41

14. TA Füüsika ja Astronoomia Instituut 2 2 2

15. TA Geoloogia InstituutÜL

(29.03.1971)24 25 29

16. Haridusala, Kõrgemate Koolide ja Teaduslike Asutuste Töötajate AÜ EV Komitee

1 1 -

17. TA Keele ja Kirjanduse Instituut

ÜL(25.10.1971)

15 14 32

18. TA Keemia Instituut ÜL 38 41 51

19. TA Küberneetika InstituutÜL

(22.11.1972)38 47 71

20. TA Majanduse InstituutÜL

(29.03.1971)39 34 70

21. NL TA Majandusmatemaatika Keskinstituudi Eesti Filiaal

ÜL(22.11.1971)

13 13Ühendati MI-

ga122

Maj

ata

maj

a lu

gu

22. Parteiajaloo Instituut 4 - -

23. Pedagoogika TUI 8 8 11

24. Projekteerimisinstituut EKE Projekt” 3 6 -

AsutusKollektiiv-


Liikmete arv

1972 1976 1986

25. Riikliku Autoklaavse Silikaatbetooni Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut

ÜL 20 19 26

26. TA Zooloogia ja Botaanika Instituut 4 6 2

27. TA Tallinna Botaanikaaed ÜL 5 7 15

28. TPI kokku, shÜL

(22.12.1970)101 143 178

– Administratsioon 5 13 11– Ühiskonnateaduste

kateedrid 9 11 6

– Üldteoreetiliste õppeainete kateedrid 9 11 21

– Energeetikateaduskond 15 24 34– Elektrotehnika

teaduskond 10 9 14

– Mehaanikateaduskond 6 7 9– Keemiateaduskond 20 30 30– Ehitusteaduskond 11 16 25– Majandusteaduskond 16 22 23

29. Tallinna Riiklik Konservatoorium 15 15 17

30. Tartu Riiklik Ülikool 1 1 231. TA Spetsiaalne

Konstrueerimisbüroo 4 5 12

32. TA Teaduslik Raamatukogu 12 13 23

123

Maj

ata

maj

a lu

gu33. TA Termofüüsika ja

Elektrofüüsika Instituut ÜL 17 22 33

34. Vabariiklik Restaureerimisvalitsus 11 7 4

35. Üleliidulise Kaubanduskonjunktuuri TUI Eesti Filiaal

ÜL 3 3 6

KOKKU 560 634 867Tabelist nähtub, et lühikese ajaga, Maja põhikirja kinnitamisest,

kolme aasta jooksul, oli asutajaliikmete kõrvale tulnud ligi pool tuhat inimest: arvel oli juba 560 üksikliiget. Kollektiiv- ehk juriidilisi ehk ühisliikmeid oli 1972. a kümme. Üksikliikmeid oli ka Tõraverest ja Tartust. Instituudid ja kõrgkoolid olid sel ajal jagatud 13 süsteemi vahel, arvukamalt olid esindatud Teaduste Akadeemia ja Kõrghariduse Komitee (hiljem ministeerium). Siit saab veelgi selgemaks, miks peeti meil vajalikuks Teadlaste Maja kui tollase teadlasi ja õppejõude ühendava organisatsiooni loomist.

Mõnigi nimistus toodud instituut käis oma plaane kooskõlastamas ja aru andmas otse Moskvas, sest Eestis tal polnudki nn kõrgemalseisvat organit.

Eesti teadlaste ja õppejõudude omavaheliste sidemete loomine ja tugevdamine oli hädavajalik, et panna neid üheskoos arutama Eesti olude ja tuleviku üle, et teadlasi ja õppejõude omavahel tuttavaks teha ja huvi äratada ühiste tegemiste vastu. Maja põhikirja nüüd uuesti üle lugedes saab selgeks ja sügavama tähenduse mõnigi esmapilgul tavalisena ning kergelt võetud rida.

1976. aastaks, kui Majal olid täis saanud juba esimesed kümme tegevusaastat, oli liikmete arv nelja aastaga tõusnud saja võrra, sh oli kolmandik juurde tulnuist kolmes tegusas organisatsioonis.

36. TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

ÜL 22 24

37. Infoinstituut ÜL 4 32

38. Plaanikomitee TUI Labor (hiljem Plaaniinstituut) ÜL 8 22

Kokku oli 1976. aastal Majas liikmeid 661, kellest mehi 431, naisi 230; teadusliku kraadiga oli 468 liiget sh 54 doktorikraadiga. Liikmeks 124

Maj

ata

maj

a lu

gu

astumisel olid paljud märkinud aktiivse kaasalöömise soovi, ka korraldajana:

Daamidekomisjonis – 61; Diskussioonikomisjonis – 78; Kultuurikomisjonis – 118; Linnanduskomisjonis – 8; Spordikomisjonis – 114.

Just nende seast leitigi asjalikud, võib öelda ka ennastsalgavad korraldajad, sest kõike tehakse ju tasu saamata, ainult aitäh eest.

Maja 20. aastapäevaks (1986) olid liikmete read veelgi täienenud ja asutuste arv kasvanud. Üksikliikmeid oli 1022.

39. Algoritm ÜL 1040. Desintegraator ÜL 11

41. ETKVL Arvutuskeskus ÜL 1742. Juhtide Kvalifikatsiooni

Tõstmise Instituut ÜL 12

43. Teenindusministeeriumi Projekteerimise ja Tehnoloogia Instituut

10

44. Üleliidulise Rakendusgeofüüsika TUI Eesti Filiaal

7

45. Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut 6

46. Kohtuekspertiisi TUI Labor 3

47. Läänemere Kalamajanduse TUI 2

Üksikute liikmetega olid esindatud veel ka Lahemaa Rahvuspark, Ühing „Teadus”, EKE Tehnokeskus, Looduskaitse Selts, EPA jt.

Liikmete arv suurenes ka edaspidi, jõudes 1989. aastal 1044-ni, juriidiliste liikmete arv jäi samaks.

Riigi üleminekuaastatest alates hakkas liikmeskond kahanema: 1997. a oli veel 740 liiget, uude aastatuhandesse astus Maja 8 ühis- ja 536 üksikliikmega. Teadusreformi käigus vähenes teadlaste arv ja lakkas

125

Maj

ata

maj

a lu

guolemast TA instituutide süsteem, mis on liikmete arvu vähenemise peamisi põhjusi.

126

Maj

ata

maj

a lu

gu

4. TEGEVUSVÄLI ON LAI

4.1. RÄÄGIME MAAILMA ASJAD SELGEKS ... VÄHEMALT ENDA JAOKS

Tallinna Teadlaste Maja tegevuse jooksul on üks või teine töövaldkond kord laienenud kord ahenenud, see on sõltunud ajast ja oludest, liikmete huvidest ning komisjonide aktiivsusest. Üks on aga olnud kindel: diskussioonid (vaidlused, väitlused) on Maja tegevuse vääramatu osa, nende tähtsus väga suur.

Aastast 1970 kuni veebruarini 1984 toimusid need Teaduste Akadeemia Presiidiumi saalis Kohtu 6, seejärel kuni 1992. aastani Keele ja Kirjanduse Instituudi saalis (Lauristini/Roosikrantsi 6) ning edasi juba Teadusliku Raamatukogu hoones asuvas kohvikus „Strix” (Lenini/Rävala pst 10). Aeg-ajalt mujalgi, kuid ikka iga kuu teisel teisipäeval kell 17.30, „Strixis” aga kolmapäeviti kell 17.15.

Nagu ka hilisematel diskussioonikomisjonidel oli juba esimese – Endel Lippmaa juhitud komisjoni teemade valik haardega ning aruteludel mindi süvitsi. Diskussioonidele tuldi oma arvamusi välja ütlema, teisi kuulama, tarkuseiva noppima, ühisrinnetki looma. Kuigi iga toimunud sündmust tuleb hinnata eelkõige omas ajas, on aastakümneid tagasi toimunud vaidluste teemad tänagi huvitav mõtteaines.

4.1.1. MILLEST KÕIGEST KÜLL EI OLE RÄÄGITUD! Ülevaate peaks andma järgnev tabel

Aeg Teema / diskussioonikomisjoni esimees

Komisjoni esimees Endel Lippmaa – Küberneetika Instituudi sektorijuhataja

1970märts Teadlase suhted ühiskonnaga

mai Moodsa teaduse mõju ühiskonnale ja eetikalenovember Teaduse osa kaasaegsas ühiskonnas

detsember Teaduse osa inimühiskonnas ning inimühiskonna osa maa biosfääris ja universumis 127

Maj

ata

maj

a lu

gu

1971

jaan., veebr. Teaduse osa inimühiskonnas ning inimühiskonna osa maa biosfääris ja universumis

märts, aprill, mai

Kas loodusseadused on üldkehtivad või spetsiifilised üksikutele teadusharudele?

november Väärtushinnangud käitumishinnanguks elus ja teaduses

detsember Teadusliku tõeni jõudmise teedest ja samuti küsimusest, kas on olemas ka mitteteaduslikke tõdesid?

Komisjoni esimees Ants-Peep Silvere – Eksperimentaalbioloogia Instituudi vanemteadur

1972

veebruar Loomingu ja tõe suhetest koos lisaküsimusega, kas teadusalane tegevus ja selle tulemused sõltuvad maailmavaatest?

märts Kunsti ja teaduse eesmärkidest koos lisaküsimusega, kas on olemas professionaalne looming?

aprill Kas on olemas loova inimese põhiomadus?mai, juuni, september IQ – sisu, määramise alused ja rakendamise perspektiivid

oktooberVabariigi teaduse perspektiivse arengu probleemidest aastani 1990

november Narkomaania (kohvist LSD-ni) kui inimtegevuse motivatsiooni probleem

detsember Ekstrasensoorse tunnetuse motivatsioon ja suunitlus

1973

jaanuar Teoreetilise ja rakendusliku aspekti vahekord loodus- ja humanitaarteadustes ning selle areng

veebruar Kosmose alistamine ja inimkonna tuleviku probleemid

märtsFenomenoloogilis–intuitiivse ja instrumentaal-matemaatilise käsitluse vahekorrast loodus- ja humanitaarteadustes ning selle arengu perspektiividest

aprill Elava looduse uurimise perspektiividest ja probleemidest

mai Teaduslikust fantastikast ja fantaasiast teaduses

juuniKas ja kus on võimalustel piirid – teadmistes ja nähtuste mõistmiseks, toorainetel ja majanduse arengus, rahvaarvus ja elutasemel?128

Maj

ata

maj

a lu

gu

oktoober

Võimaluste piiridest, seekord teaduses (paekivi orgaanilise osa struktuuri uurimine ja kasutamine, 25 m optilise teleskoobi ehitamine, meie vabariigi Teaduste Akadeemia allveelaevastiku asutamine jne)

november Teadusliku uurimistöö efektiivsuse hindamisestdetsember Teadusliku uurimistöö planeerimisest

Komisjoni esimees Ado Köstner – Tallinna Polütehnilise Instituudi kateedrijuhataja

1974jaan., veebr. Inimese dimensioon teaduses ja mujalmärts, aprill,

oktoober Haridussüsteemi probleemidest

november, detsember

Loodus elu keskkonna ja ressursside allikana. Alustatakse veest ja maast

1975jaan, veebr.,märts, aprill

Kas ja kuivõrd on teadus ja teadlane juhitavad?

oktoober, nov., dets. Julged hüpoteesid ja teaduslikkus

Komisjoni esimees Mati Hint – Tallinna Pedagoogilise Instituudi dotsent

1976jaan., veebr. Perekonnaprobleemidest

märts Perekonnaprobleemidest (Vaino Vahingu osavõtul)aprill Perekonnaprobleemidest, ka armastusest

oktoober Tänapäeva ökoloogiline kriis – maailma lõpu algusnovember Ökoloogilise kriisi aspektidest, seekord maailma toiduvarudest

detsember Ökoloogilise kriisi aspektidest, seekord urbaniseerumisest ja tehiskeskkonnast

1977jaan., veebr.,

märts Aktseleratsioonist, devalvatsioonist, progressist

aprill Aktseleratsioonist meie igapäevases elus

oktoober Mis juhib meid õigemini, kas kaine mõistus või alateadvuslikud instinktid ? (Vaino Vahingu osavõtul) 129

Maj

ata

maj

a lu

gunov., dets. Psüühilistest pingetest ja nende maandamisest

Komisjoni esimees Mart Mäger – Tallinna Pedagoogilise Instituudi dotsent

1978jaan., veebr.,

märtsKas teaduste ja kunstide areng on kaasa aidanud kommete puhastamisele (paranemisele)?

aprill Teaduse eetikast (eelmiste täiendusena)

okt., nov. Teadus ja moraal; meditsiini eetilised aspektid (sissejuhatus tervishoiuministrilt onkoloog Väino Rätsepalt)

detsember Inseneriteaduse eetilised aspektid1979

jaan., veebr. Teaduse keel ja keeleteadusmärts, aprill Mida kaitseme, loodust või keskkonda?

okt., nov., dets. Maailm, meie ja igapäevane leib

Komisjoni esimees Toivo Orav – Eksperimentaalbioloogia Instituudi sektorijuhataja

1980

jaanuar Maailm meie ja igapäevane leib

veebr., märts Kas eesti rahvas on kultuurrahvas?

aprill Kas ja kuidas seondub religioon poliitikaga?mai Religioon ja kultuur

oktoober Miks on (ja kas üldse on) teaduses mahajääjaid?

november Mil määral on edukus mahajäämuse mõõduks ja milles seisneb mahajäämus teaduses?

detsember Rahvamajanduse planeerimine. Mis määrab planeerimise diapasooni?

1981jaanuar Sotsiaalinfrastruktuur. Tegelikkus, perspektiivid, planeerimine

veebr., märts Kas teadus vajab kriitikat? Kellelt? Kuidas?

aprill Kihelkondlikust mõtlemisest

okt., nov. Kas ja kuidas muutub Eestimaa lähema 20 aastaga, s.o 2000. aastaks? Eriti sotsiaalse ökoloogia aspektist130

Maj

ata

maj

a lu

gu

detsember Sama, eriti maaelu

Komisjoni esimehed

Hubert Kahn – Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi sektorijuhataja

Valdek Mikkal – Tallinna Polütehnilise Instituudi prorektor

1982jaanuar Sama, eriti teenustest ja teenindamisest

veebruar Sama, eriti hariduskorraldusestmärts Sama, eriti alg- ja keskhariduskorraldusest

aprill, mai Sama, eriti arstiabikorraldusest

oktoober Tavatus vormis ja vaidlusteooriamaiguline (sissejuhatusega Ülo Vooglaiult)

november Kas, kuidas ja palju või vähe mõjutab teaduse ja tehnika areng tervishoidu? (Vello Lutsoja algatusel)

detsember Kas ja kuidas mõjutab teaduse ja tehnika areng toitumisteadust ja toitlustamist? (Einar Vagase osavõtul)

1983

jaanuar Milline peaks olema teadlaskollektiivi juht? (Ülo Vooglaiu juhtimisel)

veebruar Juhi osast teadlaskollektiivis (ametkonnast sõltumata)

märts Toiduainete kvaliteedist ja tehnilisest progressist (Jüri Kannu sissejuhatusega)

aprill Infost: kas ja keda uputab? Millal ja kuidas?

oktoober Kas sport või tervis või hoopis tervisesport? (sissejuhatus kehakultuuridispanseri peaarstilt Heldur Annuselt)

november Teadlikust ja mittemõistlikust juhtimisest (juhtimisteooria tähtkuju Raoul Üksvärava hakatusel)

detsemberKas on haridusest, hariduses ja haritusest hädasid ja kui on, siis kuidas need mõjutavad progressi? (filosoofiakandidaat Edgar Savisaare osavõtul)

Tabelis toodud üle 100 diskussiooni rohkem kui 70-l teemal toimus 14 aasta jooksul.

131

Maj

ata

maj

a lu

guTA Kohtu tänava 6 saali seinad on kuulnud nii mõndagi, ka seda,

mis tolleaegsetele järelevalvajatele üldse ei meeldinud. (Saalitäie sekka oli kerge end poetada ka “Pagari tänava poistel”).

Suurriikliku surve tugevdamise tingimustes hakati Teadlaste Majale etteheiteid tegema ka diskussioonide suhtes, eriti ilmnes see pikka aega (oktoobrist 1981 – maini 1982) käsitlusel olnud teema puhul “Kas ja kuidas muutub Eestimaa lähema 20 aastaga, s.o. 2000 aastaks?” Küll ei meeldinud Eesti Vabariigi aegse koolikorralduse põhimõtete esitamine, tervishoiu ja teeninduse kriitika, sh vene keele vohamise kohta, küll ei meeldinud Ilmar Jürissoni väide, et meil küntakse aastal 2020 jälle põldu hobustega. See oli öeldud suurtraktorite kasutamise vastu, sest need rasked masinad hävitasid mulla mikroorganismid (nagu väitsid Johan Eichfeld, Richard Toomre, Ilmar Jürisson jt).

“Suured kõrvad” kandsid nende arvates ebaõiged ütlemised kultuuriministeeriumi (Teadlaste Maja oli registreerituna kirjas III kategooria kultuuriasutusena) ning aseminister Raoul Viiesel oli jälle “põhjust” Maja töö korraldajaid noomida, muidugi mitte ainult diskussioonide pärast. Veel varem, 1975. a detsembris ähvardas ta Maja kinni panna, sest olevat tungitud võõrale (Kunstnike Liidu) söödamaale, kui noortekomisjon (esimees Andres Kollist) oli Harkus Eksperimentaalbioloogia Instituudis korraldanud koos noorte kunstnikega kunstinäituse ja sümpoosioni “Harku 1975”.

Iga kord päästis Maja targalt tehtud põhikiri, mis justkui võimaldas kõike, eriti kui seda pikalt ning laialt seletada ja süüdistajad sellega tüdimuseni viia. Paar korda nõudis kirjalikku seletust diskussioonide kohta ka tollane akadeemia president Arnold Veimer, kes ei olnud Maja liige. Ta luges seletuseks toodud paberi läbi, lükkas kõrvale ja ühmas: “Vaadake, et seda enam ei juhtu!” (ikka see 2000. a areng!?). Ei juhtunudki, sest täpselt sama teemat ju teiseks korraks ei sõnastatudki, vaid kõne alla võeti üldteemast mõni teine täpsem tahk.

1984. a veebruarist lükati tülikad diskuteerijad TA Kohtu tänava saalist all-linna; uus võimalus leiti Keele ja Kirjanduse Instituudis, kus teadusdirektorina töötas Maja asutajaliige Eeva Ahven. (Sinna instituuti asus teadussekretärina tööle ka Maja nõukogu teadussekretär Elsa Pajumaa, kellele instituudist suurt lisatööd ei antud, ja sai pühenduda Teadlaste Majale). Diskussioonid jätkusid.

132

Maj

ata

maj

a lu

gu

Komisjoni esimees Jüri Martin – Tallinna Botaanikaaia direktor

1984

jaanuar Objektiivse ja subjektiivse vahekorrast majanduselus (Vladimir Koslovi sissejuhatusega)

veebruar Ajalehes avaldatud haridusreformi projektist hariduselu tippjuhtide osavõtul

märts Kodutundest, selle loomise võimalustest (või ka võimatusest)

aprill Kodutundest, psühholoogilised aspektid kodust ja koju vaadatuna

mai Noorsugu sotsioloogiapeeglis

oktoober Isiksuse teispoolsus ilma müstikata (sissejuhatus Voldemar Kolgalt)

november Alateadvusestdetsember Noosfäärist

1985

jaanuar Haridusdiplomi relevantsusest ja degeneratsioonist (sissejuhatus Väino Rajangult)

veebruar Söömisest kui rekreatsioonist, sukulentsetest paladest, supersöömisest ja tervisest

märts Arhigooniast ilutaimedes, viriilsetest lilledest ja lilledest kultuuris

aprill Teadusjuhi ettenägelikkusest ja ettevaatamisest: kui kaugele, kas üksi või koos ja kellega?

oktoober Kus lõpeb minu ja algab meie teaduslikus loometöös?

november Professiooni deformatsioonisdetsember Karjerismist teaduses

Komisjoni esimees Ilmar Pärtelpoeg – Plaaniinstituudi teadusdirektor

1986

jaanuar Meeskonnast teaduses, kas ja kuidas luua, millal ja mil moel laiali saata jne

veebruar Peremehetunde tulekust, olekust ja minekust (majanduses ja juhtimises eriti)

märts Pärimisõigusest ja sotsiaalsest õiglusest 133

Maj

ata

maj

a lu

gu

aprill Ühiskondliku koguprodukti jaotamise printsiipidest ja praktikast (kas meil on ja kui on, siis kellel on privileege?)

mai Mõtlemisest üldse ja uut moodi mõtlemisest eriti – ning mitte ainult majanduses

oktoober Palgast ja sellealasest eksperimendist meil ja mujal

november Meie põllumehest (ka sellest, mis teda tööle sunnib või innustab)

detsember Kas, millal ja kuidas asub meie tööstus inimeste nõudmisi ja vajadusi rahuldama?

4.1.2. VAIMUSTUSEGA ISEMAJANDAMISEST JA POLIITIKAST

Tabelist nähtub, et suurriigis püstitatud uutmoodi mõtlemise lootus polnud meie kandis ammu võõras, vastupidi – IME hakkas tulema!

Juba 1987. a jaanuaris ja veebruaris väideldi teemal: „Kultuuri isemajandamisest. Kas tõesti? Mis sellest tulla võib? Kas kultuur kannatab või võidab?” jne.

Järgnesid vaidlused kujutava kunsti sotsiaalsest rollist ja tellimusest, ka tellijatest, maksjatest ja maksumusest, siis kirjaniku sotsiaalsest rollist (meie päevil iseäranis) Jaak Jõerüüdi osavõtul; seejärel muusikast ja massikultuurist.

Huvi pakkus statistika teema üldse, statistiline keskmine eestlane eriti.

Sama aasta 10. novembri diskussioon oli sõnastatud otsesõnu vabariigi isemajandamisest. Seeme oli idanemas.

Aasta viimasel diskussioonil väideldi Ea Janseni osavõtul jälle rahvuskultuuri ja kõrgkultuuri üle. See jätkus järgmisel aastalgi (1988) Ivar Trikkeli osavõtul. Komisjoni juhtis endistviisi (teist korda järjest) Ilmar Pärtelpoeg. Päevakorda tulid avalikud diskussioonid rahvusküsimusest, dogmadest üldse ja tänapäeval eriti, seaduslikkusest, migratsioonist mitme kandi pealt, kodakondsusest, valimisseadusest, vööndiajast meie tegelikkuses.

1989. a jaanuaris jõuti jälle IME juurde, seekord vaieldi selle üle olmes ja olmekultuuris, siis jäeti paariks kuuks kõrvale ja võeti ette 134

Maj

ata

maj

a lu

gu

põletavamad teemad: „Kas olla segunev või hääbuv rahvus? Kuidas olla?” Ega vastanud otsesõnu sellele küsimusele ka osalenud rahvastikuteadlane Toivo Mängel.

Vabariigi kodakondsuse seaduseelnõu projekti arutelu oli aga nii kiireloomuline, et 2. märtsil 1989 tuli teha lausa erakorraline diskussioon. Seejärel tuli juba korraliselt päevakohane väitlus kultuuride kooseksisteerimisest (Aili Aarelaiuga). Siis jõuti teemani „Eesti ja Vene IMEst”, oktoobrist aga vajas vaidlemist koos Rahvarinde juhtidega see, kas, kes ja kuidas saab muuta Eestimaa palge kultuursemaks, aga tõstatus ka Vene Kultuuri Seltsi olemuse selgeksrääkimine ning muidugi Eesti teadus IMEs.

Kümnendivahetusel said meil hoogu üleminekuaastad Eesti Vabariigi taastamiseks. Majas toimusid endistviisi diskussioonid, kuid osalejaid oli vähemaks jäänud, sest nii Eesti Kongressi kui ka Rahvarinde ning parteide tekkega olid hõivatud ka paljud teadlased. Teadlaste Maja kõrvale tekkis uusi kohti, kus vabalt oma arvamust avaldada. Majas aga vaieldi endistviisi kirglikult ja põhjalikult.

Komisjoni esimees Kaljo Laas – Tallinna Polütehnilise Instituudi õppejõud

1990

jaanuar Kas Rahvarinne taandub või taandatakse, kui ja, siis miks ja kuhu?

veebruar Traditsioonide osatähtsusest eestluse säilimiselmärts Tavadest ja teadmistest eesti talus

aprill Uued perekonnatavandid aja proovil

oktoober Eesti majanduspoliitikast: kas on vaja oma majanduspoliitikat, kui ja, siis kes ja kus seda teeb jne?

november Majanduspoliitikast, keskendumisega tehnikapoliitikale (sissejuhatus Kaarel Kilvitsalt)

detsember Ehe ja võlts elus ja laval (jutuotsa ülesvõtja Endel Zimmer-mann)

1991

jaan., veebr.JUBA KOGUNETI ROOSIKRANTSI 6 (MITTE ENAM LAURISTINI 6)Millest oleneb edukus poliitikas ja edukast poliitikast

märts Linnalapsest talupidajaks – on see perspektiivikas?

aprill Vaba ajakirjandus – reaalsus või unistus? 135

Maj

ata

maj

a lu

gu20. august TAASTATI EESTI VABARIIK

okt., nov. Akadeemia pluss ülikool – armastus või sundabielu?

detsember Kuidas kiiremini ühendada Eesti majandust ja kultuuri tervikuks – Kirde–Eestit eriti?

Diskussioonitoimkonna juht Jüri Tanner – Tallinna Tehnikaülikooli prorektor

1992

jaanuar Tõrjututest ja tõrjutusest ühiskonnas (sissejuhatus Tiiu Kangronilt)

veebruar Eesti Vabariigi põhiseadusest; mida eelnõuga edasi teha?märts Rahvuspoliitikast Eestis

aprill Teadlaste sotsiaalsest kaitsest (ühisarutelu Eesti Teadlaste Liiduga)

mai Riigikaitsest (koos selle ala tippjuhtidega)

maiErandlikult! Rahvuspoliitika programmi algvariandi arutelu (TA Teadusliku Raamatukogu hoone kohvikus „Strix” Rävala pst 10)

Aasta teisest poolest, kui Eesti Vabariigis oli 28. juunil põhiseadus rahvahääletusega kinnitatud, otsustati mitte igas kuus diskussioone korraldada, vaid teha siis, kui on vaja kujundada Teadlaste Maja üldist seisukohta mõne seaduseelnõu, programmi või muu projekti kohta.

Edaspidised arutlusõhtud hakkasidki toimuma enamjaolt „Strixis” (Rävala 10 kohvikus) ikka algusega kell 17.15. Neid ei korraldanud enam pidevalt tegutsev toimkond, vaid mõni nõukogu liige nõukogus tehtud otsuse alusel. Esialgu jäid need ülesanded endiselt Tallinna Tehnikaülikooli prorektorile Jüri Tannerile.

1993

jaanuar Sotsiaalteadustest ja -uuringutest, rahvusvahelistest suhetest (mõttevahetus Priit Järvega)

veebruar Mõttevahetus teletööst (Hagi Šeiniga)

märts Millega tegeleb ja kuidas tegutseb Eesti riigi kasuks Patendiamet? (otseütlemisi Matti Pätsile)

aprill Teaduskorralduse seaduse eelnõu arutelu (ühe koostaja Ülo Jaaksoo osavõtul)

mai Teaduskorraldusest Rootsis ja Inglismaal (Teadusfondi 136

Maj

ata

maj

a lu

gu

direktori Helle Martinsoniga)

oktoober Dekoloniseerimisest (Jüri Estamiga)

Aastatel 1994 ja 1995 lootis nõukogu väitluste korraldamisel peamiselt Tallinna Tehnikaülikooli professorile Rein Munterile.

1994

veebruar Dekoloniseerimiskonverents (vt 6.6)

märts Kultuurkapitali seaduse eelnõu arutelu (koos Riigikogu liikme Rein Veidemanniga)

aprill

Kas teadlasel on eetiline tulla ja olla poliitikas? (koos Riigikogu liikmete Lauri Vahtre ja Kalev Kukega) Ringhäälingu seaduse eelnõu arutelu (koos Riigikogu liikme Rein Veidemanniga)

mai Esimene õhtu sarjast „Kas ja kuidas ühineda Euroopa ühenduse ja Liiduga?” (sissejuhatus Rein Randmalt)

juuni Keeleseaduse muutmise eelnõu arutelu

oktoober Mida arvab teadlane tänasest ja homsest Tallinnast?

november Euroopa Liidu poolt ja vastu (väitlemas Ivar Raig)

1995. aasta kujunes sisutihedaks mõttevahetuseks poliitikute ja valitsusametnikega

jaanuarÜhendus Parem Eesti – Jüri Estam (esimees)Reformipartei – Valve Kirsipuu (aseesimees)

veebruarEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei – Tunne Kelam (esimees)Roheliste Partei – Jüri Martin (esimees)

aprill Mida kavatsete ette võtta Riigikogus? (mõttevahetus sinna valitud Maja liikmetega)

mai Keskkonnaminister Villu Reiljan

oktoober Riigikogu haridus-ja kultuurikomisjoni esimees Tõnis Lukas

november Kaitseministeeriumi rahuvalvebüroo juhataja Raul Öpik

137

Maj

ata

maj

a lu

guJärgmisel paaril aastal ootas nõukogu mõttevahetuste korraldamist

nõukogu liikmelt Rein Küttnerilt – Tallinna Tehnikaülikooli prorektorilt, keda abistasid siiski ka teised nõukogu liikmed.

1996

jaanuarMida ja kuidas teha Naissaarel?(pärast päevast 165 Maja liikme viibimist saarel eelmise aasta septembris)

jaanuar Kõrghariduse suundumustest ja õppekeeltest Eestis (koos TTÜ rektori Olav Aarnaga)

veebruar Raudteest: poolt ja vastu, head ja vead (ER finantsjuhi Peeter Põlluveere ja TTÜ teedeinstituudi direktori Peep Sürjega)

aprill Ettepanekuid Maja esindajale edastamiseks Eesti rahvusliku kasvatuse kongressile

mai Arvamusi Eesti Ringhäälingu kohta (edastamiseks Riigikogu kultuurikomisjonile)

juuni Haridusseadustiku uuendamise põhiseisukohtadestnovember Tallinna mälestusmärkidest

detsember Energeetika hetkeseisust ja tulevikust Eestis (kas ameerika-onu suleb Eesti elektrijaamade ahju- ja korstnasuud või ..?)

1997

jaanuar Mida arvame reklaamist Tallinnas? (ettepanekud anti Tallinna Linnavalitsusele ja Riigikogule)

juuni Vikerraadiost (programmi juhi Ain Saarnaga)

septemberEesti rahvastiku olud ja tulevik (Andra Veidemanniga)

oktoober Kriminaalhoolduse seaduseelnõust (Justiitsministeeriumi ametnike Heiki Loodi ja Maarja Mändmaaga)

november Eesti ohvitser täna ja homme (ettevalmistusest ja muust)

1998jaanuar, veebruar

Eesti energeetika tulevikust, ka erastamisest (koos majandusministri nõuniku Arvi Hamburgiga)

märts Rahvaloendusest: kas, kellele ja milleks on seda vaja?

mai Hariduskorralduse dokumendid „Eesti haridusstsenaariumid 2015” ja „Õppiv Eesti” (enne arutelu Riigikogus)138

Maj

ata

maj

a lu

gu

november Euroopa Liidust (sissejuhatus Euroopa Nõukogu Assamblee asepresidendilt Kristiina Ojulandilt)

1999

jaanuar Riigikaitsealasest haridusest, teadusest (?!) ja õppeasutustest (sissejuhatus Boris Tammelt)

veebruar Pealinna olustikust ja arendamisest

märts Mida teete Riigikogus? (jutuajamine Riigikogusse valitud Maja liikmetega)

mai Kas ja kuivõrd on Vabaduse väljakul ja Estonia puiesteel muinsust ja kaitsmisväärset ning kohatut ja muutmisväärset?

septemberLaulu- ja tantsupeo tulevikustTallinna tervishoiukorraldusest ja elanikkonna tohterdamisest

oktoober

Kas ja kuidas saab, võib ja tohib kujundada ühtehoidvaid hingerikastavaid tavasid kultuuri ja keskkonna alusel (koos Paeliiduga). Teadlase ettevalmistamisest, töötingimustest ja rakendamisest Eestis (haridusministri Tõnis Lukase osavõtul)

2000

märts Haldusreformi kavast (koos Riigikantselei vastava büroo juhataja Väino Sarnetiga)

aprill Kvantmeditsiinist

mai Kõrgharidusega spetsialistide ettevalmistamisest, ka tellijatest ja tellimustest, tööandjatest ja töövõtjatest

juuni Ettepanekuid ETV ja ER töö parandamiseks

oktoober

Meie põllumajandusteaduse olud ja saatus (osalemas EPÜ professor Andres Koppel ja Põllumajandusministeeriumi büroojuhataja Illar Lemetti)Kõrgkoolireformi viimastest seisukohtadest (Haridusministeeriumi osakonnajuhataja Rein Vaikmäega)

november

Meie ühiskonnas toimuvatest protsessidest: kompetents, vastutus, võim (Enn Uuseni ärgitusel ja sissejuhatusega)Eestlastest ja eestlusest, rahvusest üldse ning meie tänasest rahvuspoliitikast (sissejuhatus Andres Kollistilt)

Diskussioonid on aastakümnete jooksul kinnitanud, et Eesti teadlased ei ole kapseldunud oma uurimisvaldkonda, vaid näevad olusid ja protsesse palju laiemalt; nad on alati valutanud südant Eesti arengu pärast ning on püüdnud seda võimaluste piires mõjutada.

139

Maj

ata

maj

a lu

guEesti taasiseseisvumise ajaks olid Maja diskussioonidel paljud

maailma asjad põhjalikult läbi vaieldud ja selgemaks saanud, mistõttu poliitikutele appi tõtanud teadlased olid vajalikult ette valmistatud.

Uue aastatuhande hakul suundusid ka Maja arutlused moodsas kõnepruugis levinud projektide teele.

Nendest edaspidi.

140

Maj

ata

maj

a lu

gu

4.2. LIIKUMA, KA VÄRSKESSE ÕHKU

Mitmepäevased väljasõidud võeti Maja tegevuskavasse üsna algaastail. Põhikiri nägi ette spordiharrastusi ja kehakultuuriüritusi, mis toetaksid teadlaste ja õppejõudude pingsa töö tegemiseks vajalikku tervislikku toonust.

1970–1971 kuulusid nõukogu kinnitatud spordikomisjoni: Aleksandra Alumäe (ETUI) Hendrik Arro (TPI) Dimitri Kaljo (GI) Arnold Milk (KI) Elsa Pajumaa (TA Presiidium) Ilmar Pärtelpoeg (Majandusmatemaatika KI Eesti Filiaal) Vello Tarmisto (MI)

Esimehe ülesanded olid pandud nõukogu liikmele Elsa Pajumaale.Käidi suusatamas, matkamas, mängiti lauatennist, malet, loodi

ujumis- ja võimlemisrühmi jne.6.12.1971 taotles spordikomisjon järgmise aasta eelarvest

(rublades):

Auhindadeks 210Ruumide üüriks 390Transpordikuluks 440Ööbimiskuludeks 230Komandeeringurahaks 30Postikuluks 10Nõude ja matkavarustuse laenutamiseks 100Leningradi Teadlaste Maja maletajate, võrk- ja korvpallurite toitlustamiseks 170

Kokku 1680.-

141

Maj

ata

maj

a lu

guLisatud oli ka kavandatud tööplaan, milles oli üritusi: male – 5 suusatamine – 3 ujumine – 2 võistlust ja pidev töö 1 kord nädalas lauatennis – 3 võistlust ja pidev töö 1-2 korda nädalas korv- ja võrkpallivõistlusi – 3 orienteerumisvõistlusi – 2 (1 valikorienteerumine septembris ja teine

juunis „Öökullide I kokkulennul”) tennisevõistlusi – 1 matku (kahepäevane Ravilas 16.-18. juunil, teine sügisel Viitna

metsades, koos orienteerumisega) võimlemine naistele sulgpallitunnidNii tuleb esimest korda trükitult sõnapaar „Öökullide kokkulend”,

mis äraseletatult tähendab suvist mitmepäevast väljasõitu.1972. aasta juunikuu töökavas oli täpne teave:„Öökullide kokkulend” telklaagris Ravilas. Väljasõit reedel, 16.

juunil kell 17.30 Sakala 3. Saabumine samasse 18. juunil kella kuue paiku õhtul. Toiduraha ‘a 4 rbl. maksta volinikele 7. juunini. Kaasa võtta toidunõud (kauss, lusikas, nuga, kahvel, kruus) ja magamisvarustus telgis ööbimiseks (võimaluse korral ka telk), piiratud arv ööbimiskohti on majas (kaasa võtta tekk ja linad).

Rahvast oli rohkesti. Toidunõusid polnud kõik võtnud, mistõttu pilt oli kurb ja kaootiline: kes ootas järge, kes sõi-jõi midagi purgist. Korraldajad olid jaganud omavahel, kes milliseid toiduaineid kaasa ostab, aga sellest ei oldud täpselt kinni peetud. Komisjoni esimees langetas seda nähes otsused:

1. Tuleb osta Majale nn matkaserviis;2. Tuleb osta üheskoos toit ette koostatud menüü alusel, et oleks

mitmekesine ja maitsev;3. Osavõtjad tuleb jagada toimkondadesse, kes kohapeal toidu

valmistavad, laua katavad ja hiljem nõud pesevad.Nendest põhimõtetest on kõik aastakümned kinni peetud.

„Öökullide I kokkulend” oli looduskaunis kohas Pirita jõe käärus Ravila sovhoosi puhkemajas ja selle ümbruses. Kavas: jalgsimatkad, orienteerumine, saun, puhkeõhtud mõttevahetuse ja vestlustega selle paiga kultuuriloost ning tantsuga.142

Maj

ata

maj

a lu

gu

Kõik need tegevused on kavas olnud ka kõikidel hiljem toimunud väljasõitudel, kusjuures püüti iga kord leida uus „kokkulennu“ paik. Sügiseti on muidugi lisaks veel seenelkäigud, talveti suusatamine ja suusavõistlused.

Esimesest kokkulennust ei ole kahjuks fotosid ega slaide. Sellel juhtus aga lugu, mis äärmiselt pahandas tollast nõukogu esimeest Nikolai Alumäed ja spordikomisjoni liikmeid. Maja direktor Mart Mõtuste, tahtes valmistada üllatust, oli spordikomisjoni ja nõukogu esimeest asjasse pühendamata tellinud Saku Õllevabrikust vaadi õlut. Spordikomisjoni põhimõte oli – alkoholita väljasõidud. Direktor eksis selle põhimõtte vastu ja nõukogu väljendas õigustatult pahameelt.

Ööbimiseks oli isiklikke telke kaasa võetud vähe. Direktor laenutas neid matkatarvete laenutusest ja vedas kohale suure autokoorma; see läks täie ette.

Esimene „Öökullide kokkulend” läks korda ja hilisematel osavõtjate read aina täienesid.

1973. aastaks palus spordikomisjon juba 2500.- rubla, sh juba ka tasu rajameistritele ja võimlemistreenerile (165.- rbl), honorari malesuurmeistritele (60.- rbl) ning maletajate sõiduks Tartusse ja Jõgevale koos ööbimiskuludega (180.- rbl).

Tööplaanides oli spordiüritusi hulgaliselt, eelpoolnimetatutele oli lisaks võetud ka laevasõit Võrtsjärvelt või Tartust Pihkvasse seal ööbimise ja ekskursiooniga ning purjelaevasõidud Tallinna lahel.

Pihkvasse jäi laevasõit siiski ära, sest laevukese üürimine kujunes kavandatust palju kallimaks.

Selle aasta spordivõistlustel selgusid ka esimesed Maja meistrid.17. märtsil 1973 tulid suusatamises Maja meistriteks: N – Laine

Tagamets (TA Keskasutus); M – Olev Tapupere (TPI). Naisi võistles 14, mehi 20.

Valikorienteerumise meistrid selgusid Viitnal: N – Laine Tagamets (TA Keskasutus); M – Eeli Tiigimägi (TPI).

Lisaks perekondade klass, kus meistritiitli said Uuno ja Helju Kreis (ETUI).

„Öökullide II kokkulend” toimus 22.-24. juunini Haapsalu lähistel Silma jahilossis. Väljakuulutatud kavas oli: valikorienteerumine, linnulaulud, jaanituli, keskööprogramm, minimatkad, öine orienteerumine.

Silma talu vanaperenaine, kes elas välismaal, oli Maja asutajaliikme Lembit Vaigu sugulane. Ta saabus viimase abiga just meie 143

Maj

ata

maj

a lu

gukokkulennu ajaks Eestisse ning Silmale. Vanaprouaga vesteldes veedeti mitu sisukat tundi.

Suundorienteerumise võitsid Silmal: N – Tiiu Luks (MI); M – Eeli Tiigimägi (TPI); perekondadest – Valdek ja Maret Mikkal (TPI).

Kokkutulek oli rahvarohke (ligi 90 osavõtjat), ilmad olid väga ilusad, telklinnak oli muljetavaldav. Selma Arro huikas tõelise öökulli kombel ja õpetas teistelegi, rannas päevitamas olnud „öökullid” muutsid end ühtäkki mudameesteks ja mudanaisteks Hunniuse õpetust järgides. Meeldejäävaks kujunes matk Laikmaa kodumajja ja tema kalmule. Erakordne sääserohkus tekitas võimaluse korraldada koguni võistkondlikud sääsepüüdmisvõistlused, mis suure naeru saatel ka teoks tehti.

Sellest kokkulennust on Jaan Vaitmaa tehtud slaide, millest ka fotod.

Vahepeal oli aja möödudes 1973. a. detsembris spordikomisjoni juhtima asunud Endel Jõgioja (ETUI), kes spordikomisjoni aruandes kirjutas:

“Öökullide III kokkulend viidi üle septembrisse ja toimus Ojaäärsel 13.-15.09.1974. Osavõtjaid oli 56.”

Teatavasti oli sel aastal erakordselt vihmane suvi. Sügisel oli väga palju seeni. Toimkonnad valmistasid maitsvaid seenetoite. Meelde jäid hubased kaminaõhtud tantsutuuridega, kultuurikomisjoni esimehe Leo Normeti värvikad meenutused Indiast, Lahemaa Rahvuspargi (loodud 1.06.1971) tuleviku arutamine koos selle direktori Ilmar Epneriga, matk Palmse mõisa, metsaandide skulptuurinäitus.

Säilinud märkmetest on näha, et köögitoimkondades olid:R – Õ Koidu Marge, Evi Pärsim, Malle Mõistlik, Meeri Ratas,

Tiia MändL – H Liidia Pets, Robert, Helgi ja Heli Raudsepp, Jaan ja Tiia

ViruL – L Leo Jürgenson, Ilme Pilv, Galina Mikk, Elsa Pajumaa,

Illa Veigel, Hilja VihalemL – Õ Pille Kippar, Kalju Möller, Eeli ja TiiuTiigimägi, Jaan

Timmusk abikaasagaP – H Nikolai Alumäe, Karl Peterson abikaasaga, Kadri Sisask,

Harry ja Tiiu ÕiglaneP – L Ahto Jaanivald, Endel Jõgioja, Koidu Marge, Hilmo ja

Tiia Seppel, Ilmar Öpik.144

Maj

ata

maj

a lu

gu

Olgu lisatud ka menüü:R – Õ Hakkšnitsel kurgisalatiga, leib, lõikesai, või, tee, teekook,

suhkurL – H Suitsuvorst, omlett seentega, leib, lõikesai, või, kohv,

kreemisai, suhkurL – L Nuudlid muna ja vorstiga, tomatisalat, punasesõstramahla

jook, kooresaiL – Õ Keedetud kartulid praetud seentega, leib, lõikesai, või, tee,

keedisP – H Juust, kilud, leib, või, kohv, kooresaiad, suhkurP – L Hernesupp, seapraelõigud, leib, praetud sai, õunad.Toiduraha oli kogutud 5 rubla inimese kohta.Saunatoimkond: Hendrik Arro ja Lia Raud suutis vastu pidada

vahetuseta 2 päeva.Kui programm täidetud, toad koristatud, matkaserviis kastidesse

pakitud, istuti pooleks tunniks üheskoos kokkuvõtteid tegema ja tänu tegemiste eest avaldama. Märkmetes on kõik kirjas, kellele ja mida ning mille eest.

Suundorienteerumise võitjatele: N – 1. Evi Pärsim – puust leivaalus, 2. Koidu Marge– laastudest ehtekarp, 3. Malle Mõistlik – väike korv; M – 1. Eeli Tiigimägi – kadakapuust leivaalus, 2. Udo Margna – leivaalus, 3. Oolu Rõõs – tuhatoos; perekonnad – 1. Viru – suur saunalina, 2. Peterson – suur saunalina, 3. Timmusk – suur saunalina

Kultuuriürituste sisustajatele: 1. Lahemaa RP direktor Ilmar Epner – kasetohust märsike, 2. Leo Normet India muljete eest – puidust luuvalumassaaži muna, 3. Silvia Hanson kujundustegevuse eest – puust kuuseke.

Toimkondadest märgiti: 1. Petersoni peret köögis tegutsemise eest – 2 linikut, 2. Seppeli peret köögis tegutsemise eest – 2 linikut, 3. Lia Rauda saunatoimkonnast – puust kausike.

Spordikomisjon oli auhinnad ja meened valinud kõik looduslähedasest materjalist. Sama põhimõtet on rakendatud ka „Öökullide IV kokkulennul”, mis toimus 27.-29. juunil 1975. aastal Rakvere Metsamajandi valdustes Mustjärvel. Spordikomisjoni esimees oli siis Eeli Tiigimägi (1975-1979. Rajameistrid Aavo Teigar ja Marje Liim olid juba varem kohal orienteerumist ette valmistamas; 1,5 km enne baasi oli tee märgistatud öökulliviitadega. 145

Maj

ata

maj

a lu

guMis on osavõtjatele eriti meelde jäänud? Mõndagi: Lõputu vihm, mistõttu ainult 45 osavõtjat; Saima Loigu juhtimisel kehastatud nn elavad pildid

(skulptuurid); Leo Jürgenson sai sestpeale tuntuks omavalmistatud

puulusikameistrina (kinkis Koidu Margele ja Evi Pärsimile); Mõnus tantsumuusika, mida tegi oma akordioniga Hilmo

Seppel; Osavõtjate lõppematu lauluhimu ja kohapeal

„kultuuriministriks” nimetatud Helle Martinsoni kaasakiskuv tegutsemislust.

Seekordki kuulati asjalikku juttu, mida Kaug-Ida ekspeditsioonist rääkis Vello Karise, ning tehti meeleolukas lõkkeõhtu vihmahoogude vahel ja peletamiseks.

Kava järgi on öörahu alanud kell üks öösel, hommikust söödud kell 9 ja 10.30 antud orienteerumisstart; saun pidi 12-neks valmis olema.

Orienteerumise võitsid: N – 1. Silvi Roomets, 2. Tiia Mänd, 3. Selma Arro; M – 1. Oolu Rõõs, 2. Jaan Timmusk, 3. Jaan Allikvere; Perekondadest – 1. Nirk, 2. Lõhmus, 3. Kracht.

„Öökullide V kokkulend” peeti 18.-20. juunini 1976 Vääna-Jõesuus. Maja nõukogu 22.06.1976. aasta protokollis on selle kohta kirjas:

“18.-20. juunil “Öökullide kokkulend” Vääna-Jõesuus oli osavõtjate arvult (44) üks väiksemaid, kuid sportlik programm oli väga tihe; esmakordselt võisteldi ka öises orienteerumises (meeldis väga!). Ilm ei soosinud, sellest ka osavõtjate vähesus.”

„Öökullide VI kokkulend” toimus 24.-26. juunini 1977 Aegviidus TPI baasis, kus ilmnesid ruumipuudus ja sääsepaljusus. Kultuurikomisjoni esimees Ahto Lõhmus lõi eriti agaralt kaasa, aidates spordikomisjoni esimeest Eeli Tiigimäge kõiges.

„Öökullide VII kokkulennuks” võtsid “öökullid” 30.06.1978 suuna Tõraverre. Ööbiti Mosinal, peamiselt telkides. Tehti põhjalik ekskursioon observatooriumi, vaadati tähti ja vaimustuti. Muidugi oli ka orienteerumine.

„Öökullide VIII kokkulend” oli 29.06.-1.07.1979 Kloogal TPI baasis, kus olid kasutada tennise-, võrk- ja korvpalliväljakud, riietus- ja saunaruumid, mõned toad (enamus eelistas ööbida telkides). Eriti innukalt ja palju mängiti võrkpalli.146

Maj

ata

maj

a lu

gu

1979 kuni 1983 juhtis spordikomisjoni Enn Uusen (Plaanikomitee Instituut).

„Öökullide IX kokkulend” 1980. aasta 13.-15. juunini langes olümpiamängude aastale; see toimus Võrtsjärve ääres ühe Tartu ettevõtte puhkebaasis. Etendati olümpiamänge, isegi „ajastuhõnguline” kaarik oli kasutusel. Muusikalist osa eesti rahvaaineliselt, ent olümpiasisuliselt täitis vaimukalt ja meeldejäävalt Jüri Laving eeslauljana.

Sel korral võeti ette jalgsimatk mööda Võrtsjärve kaldateid Zoloogia ja Botaanika Instituudi Võrtsjärve Limnoloogiajaama, mis osutus neli korda kaugemal asuvaks kui algselt teatatud (4x7 km). Aga pärale jõuti, veedeti palju kauneid tunde Võrtsjärve teadlasi kuulates, käidi nende laevaga järvelgi. Lahke teadlasrahvas leidis bussigi, millega „ülekäinud” jalgsimatkajad „öökullid” oma „olümpiabaasi” tagasi saadeti.

„Öökullide X kokkulennuga” nägi suurt vaeva Enn Uusen. Rahvas nõudis korduvalt kokkulendamist mõnele saarele. Valiti Hiiumaa, aga sel ajal oli ju range piiritsoon, kuhu sai kas isikliku kutse alusel või mõnele teaduslikule üritusele Siseministeeriumi loaga. Ehedad selleaegsed dokumendikoopiad kõnelevad ise selle aja keelt ja meelt.

Lubati ainult üks bussitäis – 40 inimest, soovijaid oli algul üle 60.Spordikomisjoni 1981. aasta tähtsündmus toimuski 26.-28. juunini

Hiiumaal, kus arheoloog Vello Lõugas tutvustas meile saare läänepoolset osa. Enn Uusen kirjutab sellest: „Ekskursioon kujunes väga sisukaks ja huvitavaks. Saime teada väljakaevamistulemustele toetudes, milline oli minevikus põlluharimine ja kivikoristus, millised olid Hiiumaa kalmed, kus oli asustus ning missuguses territoriaalses järjekorras on Hiiumaa kerkinud”. Kokkuvõttes on nimetatud kõik vaadatud kohad: Kõpu suurkivi, ohvripärn, Kõpu ja Ristna tuletornid, Andruse mägi, Reigi, Ristimägi, Kõrgessaare alevik, 17. saj. tegutsenud Hüti klaasimanufaktuuri asukoht, Isabella mõis, Vanajõe org, Luidja rand, jugapuu Emmaste kooli aias jne. Enn Uusen toonitab, et „Maja suvised üritused ei saa mööda orienteerumisvõistlusest. Nii ka seekord. Kahjuks aga puudus kaart (piiritsoon!). Mul oli kohalike teede skeem, mille alusel valmistasin käsitsi kaardi. Maastiku reljeef jäi mängust välja, tuli vaid jälgida teid. Juhtus aga äpardus. Väga kogenud orienteeruja Tiia Viru ei saabunud õigel ajal finišisse, oli jätnud ühe risttee märkimata ning jooksnud täistuuril Kärdla suunas. Kõik lahenes lõpuks õnnelikult, isegi praamile jõuti õigeks ajaks. Ainult tavakohane kokkutuleku lõpetamine ühisistumisega enne teeleasumist jäigi tegemata.”

Aastatel 1983-1987 juhtis spordikomisjoni Rein Võrk.147

Maj

ata

maj

a lu

gu

Propusk

Tunnistus_6

148

Maj

ata

maj

a lu

gu

Järgmistest kokkulendudest kokkusurutult allpool

Jrk Aeg Koht Mõnda iseloomulikkuXI 25.-27.

06.1982GI baasis Särghaual Pärnumaa

l

C. R. Jakobsoni 100. surma-aastapäevaga seotud matkad tema Kurgja talumail, tema kalmule. Niitsime, suplesime, orienteerusime, kõnelesime, ka lõkkeõhtul C. R. Jakobsoni mõjust, tema kolmest isamaakõnest

XII 24.-26. 06.1983

Jõgeval Põhitegevus keerles Jõgeva Sordiaretusjaamas ja selle ümbruses

XIII 26.06.-1.07.1984

Vaiblas Võrtsjärv

e ääres

Et oldi Tartu elektrimeeste puhkebaasis, siis oli põhjalik tutvumine Lõuna-Eesti energiaprogrammiga. Orienteerumisel sumati juhtumisi ka rinnuni kraavides. Tantsumuusika oli valinud ja laskis kuulda Ivar Jõerüüt. Söödi ülimaitsvat suitsukala!

XIV 28.-30. 06.1985

Pada orus Aseri

Tellisetehase

puhkebaasis

Matkati Aserisse, kus tutvuti keskkooliga (direktor Jaan Saar aitas kõik kohapeal korraldada), käidi Aseri Tellisetehases, selle spordihoones, külastati kultuurihoonet. Põhjaliku ülevaate Pada orus tehtud arheoloogilistest kaevamistest tegi seal kaevanud ajaloohuviline koolipoiss Indrek Pajumaa. Orienteeruti Uljaste järve ääres.Orienteerumise võitsid: N – 1. Juta Nappus, 2. Astrid Saava, 3. Maaja Truuvert; M – 1. Rein Randma, 2. Rein Võrk, 3. Enn Uusen

XV 27.-29. 06.1986

Ahjal Tuglase 100. sünniaasta. Tutvusime selle kandi loodusega, eriti sipelgate kaitsealaga; tõusime väga vara hommikul, et kopraid jälgida. Tutvusime kooliga, mõisahoonega, Tuglase radadega. Abiks oli Astrid Saava – DK esinaine, kes sealtkandist pärit. Segavõistkondade jalgpallimängud kooli staadionil

XVI 3.-5. 07.1987

Hobulaiul Paadisõit Hobulaiule – romantika! Kaunis loodus. Vaikus, aga seda rebestasid sagedased vene lennukite sõjaharjutuste lennud. Kohtumine Haapsalu Põllumajandustehnika juhtidega. Ikka ka 149

Maj

ata

maj

a lu

guorienteerumine

Andres Siirdel tuli spordikomisjoni juhtida 1987. aasta detsembrist kuni 1991. aasta lõpuni – üleminekuaastatel; sealt edasi pole püsivat komisjoni olnud.

XVII 1.-3. 07.1988

Värskas Vabariikli

ku Õpetajate Täiendus-Instituudi

baasis

Väga sooja veega järv. Väga suured rahvarohked toad. Väga kaunid metsad. Väga hea seltskond nagu ikka. Lõkke ääres raadiost uudiste püüdmine (aeg ju ärev). Ja muidugi orienteerumine

XVIII 30.06.-02.07.1989

Vormsi saarel

Tutvumine saarega vormsilase Oiva Urva juhtimisel, kohtumine külanõukogu esimehe Ilona Urvaga, minimatkad, ühistöö, lõkkeõhtu, ööbimine SKB puhkemajas ja telkides, orienteerumine. Aime Piirsalu ootamatu öövisiit.

XIX 22.-24. 06.1990

Niinsaarel Jõhvi

„Agro” puhkebaa

sis

Matkad Kurtna järvistus ja Pühtitsa Kloostri uudistamine; arutelud hilisööni Virumaa probleemide üle

XX 28.-30. 06.1991

JälleGI baasis Särghaual

C.R.Jakobsoni 150. sünniaastapäev. Enamuse ajast veetsime Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal. Tutvusime põhjalikult Vändraga, ka sealse kalmistuga, panime lilli ja küünlaid Lilli Suburgi, Mihkel Lüdigi jt kultuuritegelaste kalmudele. Jõime iga päev Kurgjalt toodud piima. Oli igati ilus ja hingekosutav isamaaline kokkulend

1992. a maikuu töökavas oli eelteatena „Öökullide kokkulennu” ajaks märgitud 26.-28.06., kuid ... 1992. a. juunis oli rahareform ja mitmepäevane kokkulend jäi rahapuudusel ära. Midagi siiski toimus!

XXI 19.06. 1992ühepäevane

NB!

Rapla-maal Jalase

Teejuhiks oli maja liige Aino-Helene Valgma. Tutvusime kohaliku muuseumiga, Villandite ettevõttega, kus toodeti paest 150

Maj

ata

maj

a lu

gu

Osavõtusoov oli

esmakord-selt

kroonides!

külas esemeid, Maja Kergemuusikakoor laulis Jalase küla rahvale. Perenaised kostitasid meid maitsvate pirukatega. Aino-Helene Valgma oli selle küla hinge äratanud ühistööle: korrastamisele ja teede remontimisele, kooskäimistele ja – otsustamistele

1994. a juuniks ei kavandatud kokkulendu, sest tuli laulupidu, millega märgiti esimese üldlaulupeo 125. aastapäeva. 23.-25.09. olid küll sügisesed matkapäevad Arbaveres, aga see ei olnud „öökullide kokkulend”.

XXII

1.-2.07. 1995

Arukülas Sõideti rongiga 10.37; pilet maksis 3kr 50 senti, toiduraha koguti á 25 krooni. Orienteerumist ei olnud kavas, kuid matkati, niideti rohtu, lõhuti puid, parandati katust, söödeti loomi (ööbiti Hellema talus Anne Eenpalu juures). Kõige väiksema arvuga kokkulend – koos pererahvaga istus lauas 23 (!) inimest

1996. a kavandati XXIII kokkulendu Muhusse Maja liikme Lauri Eineri juurde, kuid teoks ei tehtud, sest 6. maiks olid teada andnud ainult mõned soovijad (osamaksuks oli 225.- krooni).

Sügisel korraldati ühepäevane matk Pääsküla rabasse Maret Tamme algatusel, kuid see ei olnud kokkulend.

Ka 1997. aastal ei kasutatud väljasõidul Lainela puhkemajja Käsmus „Öökullide kokkulennu” nimetust. Seal matkati, kohtuti kohalike kodu-uurijatega, loeti mereluulet.

1998. aasta juunikuu töökavas oli teada antud, et XXIII kokkulennul matkame ca 10 km ja kohtume kohaliku elanikuga (üllatus!). Paljudele saigi üllatus, kui kohaliku elanikuna tuli meile vastu Heimar Peremees.

XXIII

28.06. 1998

ühepäevane

Ülgasel Sõideti liinibussiga 184A. Matkajuht oli nõukogu endine aseesimees Heimar Peremees. Ta näitas vanu fosforiidikaevandusi, tutvustas Ülgase küla ja võõrustas meid oma kodus. Pidasime sellel kokkulennul Heimar Peremehe sünnipäeva, mis oli just sel päeval. Kringel meie poolt, kõik muud maitsvad toidud proua Evi 151

Maj

ata

maj

a lu

guPeremehelt

„XXIV Öökullide kokkulend 10.-12.09.1999 toimus jälle GI baasis Särghaual. Töökavas oli kuulutatud: mõttetalgud maaelust, matkad, sh Kurgjale Jakobsoni tallu, saunamõnud, lõkkeõhtu, jalakeerutus ja seeneotsingud. 12. septembril meenutame Nikolai Alumäed tema 84. sünniaastapäeval.”

Nii sündiski, kohapeal tehti ka tordid, sõprusringis oli igaühel meenutada midagi toredat alati kokkulendudel osalenud Nikolai Alumäest. Pikalt aeti juttu Tartust Särghauale elama asunud Ernst Peterson-Särgava sugulasega ja käidi tema uues kodus. Käidi C.R. Jakobsoni perekalmistul lilli viimas ja küünlaid süütamas.

Seeni oli ülivähe. Kurgjal oli üleriigiline meepäev – osteti mett. Käidi ka kohaliku mesiniku kodus mett ostmas ning lauldi pererahvale eesti laule.

Sajandi lõpuaastal – 2000. aastal – Maja „öökullid” kokku ei lennanud. Ka 2001. aastal, kui tehti küll 22.09. kultuurilooline seenematk Ruilas ja Varbolas, ei olnud see kokkulend.

Arvult XXV kokkulend oli 2002. aastal, selle tekst töökavas: „Kolmapäeval, 12. juunil kell 17.15 „lendame öökullide kokkulennule” „Strixi” (Rävala pst 10) kohvikusse. Vaatame slaide ja fotosid, meenutame ... Esimesest lennust saab k.a. 16. juunil 30 aastat!”

Kokkutulnud tõdesid, et „Öökullide kokkulennud” on: loonud ühtekuuluvustunde; rikastanud uute teadmistega nendest paikadest ja inimestest; lisanud paar päeva mitmekesist ja meeldivat tervistavat

tegevust, on olnud suurepärane vaba aja veetmine; rikastanud vaimu, sest teiste erialade inimestega lävimine koos

veedetud päevil pakkus selleks palju võimalusi; „Öökullide kokkulendudest” osavõtnud on kujunenud

sõbralikuks ja koostööaltiks tuumikuks Maja liikmeskonnas.Liikumine värskes õhus on olnud Maja liikmetele alati

meelepärane. Aastakümnete jooksul on arvukatel, ka ühepäevastel matkadel kõnnitud sadu kilomeetreid, eriti Tallinna lähistel, suusatatud, joostud orienteerumisradadel. Peatumiste meelispaikadeks on kujunenud Viitna, Käsmu, Aegviidu, Otepää, (viimatinimetatud olid kõrgkoolide suusabaasid), muidugi Ojaäärse, kus viimati käidi 2005. aasta sügisel. 152

Maj

ata

maj

a lu

gu

Liikumine on rõõmu valmistanud paljudele Maja liikmetele võimlemistundides ja sulgpalli mängides, sellest on olnud kasu tervisele. Ürituste korraldajaid, juhendajaid ja eeskõndijaid on olnud kümneid, ikka Maja liikmete hulgast – ja ilma tasu saamata. Omamoodi rekord kuulub Ants Vaimelile: sulgpalli hakati Majas mängima juba 1972. aastal, algul TPI kilehallis, peatselt võttis juhendamise enda kanda tema ja tegi seda veel 2001. aasta maikuus. Vapustav ja vaimustav pühendumine!

153

Maj

ata

maj

a lu

gu

SLAIDE SUUSATAMISEST

dia_0023

22.-24.06.1973 sõideti Silma jahilossi ümbrusse suvistele matkapäevadele (öökullide teisele kokkulennule) busside ja ka oma autodega

154

Maj

ata

maj

a lu

gu

SLAIDE SUUSATAMISEST

dia_0025dia_0022

Lõunatoimkonnal: Heli Arro, Eeli Tiigimägi (keskel) ja Anatol Sügis tuli 83-le “öökullile” koorida mitu potitäit kartuleid

Öine suundorienteerumine oli kavas esimest korda ja nõudis korralikku päevast ettevalmistust, vasakult Arvo Einre, Olev Tapupere ja Eeli Tiigimägi – tema ka võitis; naistest oli võitja Tiiu Luks, perekondadest Mikkal

155

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD KOKKULENDUDEST

Slaid_4Slaid_2

23.06.1973 suundutakse kaunis päikesepaistes Silmalt üheskoos Ants Laikmaa kodumajja

Hunniuse mudaravi proovivad nn ennetustöös oma nahal vasakult Heino Arumäe, Endel Küllik ja Maie Tomson

156

Maj

ata

maj

a lu

gu


Aegviidu_3

Suvised matkpäevad – „ÖÖKULLIDE VI KOKKULEND” – Aegviidus TPT puhkebaasis 24.-26.xx.1977

Jaaniõhtu järel on hommikueinele jõudnud varem virgunud „öökullide” vahetus, kellele pakub kohvi direktor Sirje Kalam (seisab, vasakult esimene). Kosti võtavad vasakult Ilme Pilv, väsimatu kitarrimees Oolu Rõõs, Enn Uusen, Elsa Pajumaa, Kadri Sisask, Tiia Viru, Aavo Teigar; paremalt on näha Helle Martinson, Ahto Lõhmus

157

Maj

ata

maj

a lu

gu


Aegviidu_1

Aegviidu_2

Aegviidu metsaradadelt puhkebaasi jõudnud jalgu puhkamas, vasakult Tiia Viru (istub), Jaan Viru, Eeli Tiigimägi, Helga Laanpere, Ahto Lõhmus abikaasaga, Selma Arro

Matkalt naasnutest nautisid paljud ehtsat allikavett; esiplaanil vasakult Hendrik Arro, Oolu Rõõs, Enn Uusen

158

Maj

ata

maj

a lu

gu


Viitna_79_5

Viitna_79_7

Viitna_79_4

Viitnal 21.-23.09.1979 toimunud matkapäevadel tunti suurt rõõmu orienteerumisest

Finišeerivad Leev Kuum (ees) ja Oolu Rõõs

Nikolai Alumäe uurib stardi eel väga tähelepanelikult raja legendi

Naised ootavad stardiluba, vasakult Koidu Marge, rajameister Liim (seljaga) juhendamas Arne Tunisega viimase abikaasat, Heli Arro, Tiia Mänd, Ilme Pilv, Helga Laanpere, Meida Mayer, ?, Heli Raudsepp, Evi Pärsim (valges)

159

Maj

ata

maj

a lu

gu


Viitna_79_1

Viitna_79_6

Viitna_79_3

Rajameistrite Liimi (istub vasakul) ja Teigari juures uudistavad lõpetanute aegu Enn Uusen (vasakul) ja Eeli Tiigimägi

Meestesumm tuleb metsast, seekord on võistlus lõppenud; esiplaanil Eeli Tiigimägi, tema taga (vasakul) Olav Keerberg, tema taga keskel Nikolai Alumäe, Ado Köstner (vasakul), Jaan Viru (paremal), viimane (tumedas mütsis) Arne Tunis

Eeli Tiigimäel (vasakul) ja Heino Lelumehel paistab jagada olevat meeldivaid muljeid; istub rajameister Liim

160

Maj

ata

maj

a lu

gu


Metsaskulptuur_19791

Leitud metsakõdust kokku seatud metsaskulptuuri “Metsavana” tunnistasid hindajad eesotsas Harry Õiglasega parimaks; koostamist juhendanud Leo Jürgenson arvas, et tema oli lihtsalt hea modell

161

Maj

ata

maj

a lu

gu


Slaid_3

Slaid_1

Maja liikmete meelispaiku on Viitna metsahõrvikud, mis pakuvad silmailu, hingeülendust ja tervisekosutust igal aastaajal; seeneline Lilian Issako metsaüksindust ei leia

Käbejalgsemad on enne teisi minimatkal Viitnalt Sagadisse jõudnud (23.09.1979); tagareas vasakult Kadri Sisask, Sirje Kalam, Ants Kala, istuvad Aire Koha (vasakult teine) sõbrannaga, Elsa Pajumaa, Veera Zahharova ja Vilma Kala

162

Maj

ata

maj

a lu

gu


Aruküla_1

XXII “ÖÖKULLIDE KOKKULEND” 1.-2.07.1995 Arukülas Anne Eenpalu juures

Pererahva seas grupp „öökulle”, esireas vasakult Jüri ja Meeli Lakson tütrega, Evelin ja Sirje Kalam, Mall Lattik, Helga Laanpere, Elsa Pajumaa, esiplaanil valges Anne Eenpalu; seisavad vasakult esimene Kadri Sisask, kolmas Ilmar Laan, edasi Ingrid Laan, Koidu Marge, Ilme Pilv, Ada Ambus, Kaarel Eenpalu, mälestustahvlit uurib Rein Võrk, tema kõrval Lembit Vaha, Mai Teder, tema ees Merilaid Saava

163

Maj

ata

maj

a lu

gu


Aruküla_2

Toiduvalmistamise eest hoolitsevad seekord (vasakult) Mall Lattik, Evelin ja Sirje Kalam ning Helga Laanpere; valvsal pilgul jälgib tegevust nõukogu liige Rein Võrk

164

Maj

ata

maj

a lu

gu

4.3. VAIMUVIRGUTUSI MALE JA KABEGA

4.3.1. MALEPISIK NAKATAB

„On loomulik, et üheks viljakamaks spordiharrastuseks Majas kujunes male, mis pakub üheaegselt mõtlemispinget, paeluvaid emotsioone ja mõnusat suhtlusvõimalust. Male oli paljudes akadeemilistes asutustes toredaks vahelduseks ja ajaviitmisviisiks vabadel minutitel. Ikka leidus mõni malekell, karp nuppe, ruuduline laud ja oskaja–huviline. Juhtus sedagi, et mindi mänguhasardis liiale”, meenutab Maja maleelu innukas korraldaja Enn Pirrus (GI).

Maja maleürituste kenas nahkköites kroonikaraamatus leidub palju huvitavat. Esimese sisulise kande on teinud Enn Pirrus 26. novembril 1970: „TTM malehuviliste esimene kokkutulemine leidis aset TA Sakala 3 saalis. Tulnuid oli 11: U. Kreis, U. Margna, I. Mikk, L. Mölder, E. Pirrus, A. Päss, O. Rõõs, A. Räni, N. Štšeglov, V. Talts, Ü. Tedre. Tutvuti, vahetati mõtteid edaspidisest, valiti initsiatiivgrupp 1971. aastaks (V. Arhangelski, E. Pirrus, I. Rozenfeld, Ü. Tedre). Peeti välkturniir 1970. aasta TTM meistri selgitamiseks. Meistriks tuli Vello Talts, ergutusauhinnad said Ülo Tedre, („keskmine mees”) ja Nikolai Stšeglov („tagumine mees”).” Nii E. Pirrus kui V. Talts said mõlemad 8 punkti ja jagasid 1.-2. kohta.

Raamatust on näha, et esimesel kokkusaamisel viibinute nimed korduvad sageli ka järgmistes sissekannetes, aga juurde tuleb arvukalt uusi.

4.3.2. JULGESTI RINDA PISTMA RAHVUSVAHELISTE MEISTRITEGA

Maleelu toimumispaigaks saab paljudeks aastateks TA hoone Kohtu 6. Esimene rahvusvaheline kohtumine toimus 2. märtsil 1971. a rahvusvahelise meistri R. Wade’ga – Suurbritannia esindajaga turniirilt „Tallinn 1971”. Külaline vestles oma Tallinna muljetest, Inglismaa maleelust, Paul Keresest, prognoosis ka maailmameistri pretendentide väljavaateid eelseisvatel matšidel. Lõpuks andis külaline simultaani, milles võidupunkti sai Isai Rozenfeld, viigi mängis välja Rein Vaher.

9. veebruaril 1972. a oli Maja maleseltskonnal külas Paul Keres. Kroonikast loeme: „Kohtumisõhtul, mis vältas ligemale 3 tundi, vastas 165

Maj

ata

maj

a lu

gusuurmeister meie paljudele pärimistele, kosutas end vahepeal Majas pakutud musta kohviga ning pidas maha tõsise simultaani”. 32-st kohalolnust riskis Kerese vastu astuda 15, kellel õnnestus koguda vaid 3,5 punkti. Kerest võitsid Teet Tobias, Raul Renter ja Isai Rozenfeld, viigi sai Uno Mikkov.

Ka kohtumine rahvusvahelise meistri Ivo Neiga 18. jaanuaril 1973. a teemal „R. Fischer ja B. Spasski eile ja täna” lõppes simultaaniga, milles Maja malemehed võitu ei saanud, kuid Rein Vaher ja Valter Küchle said viigi. Sama aasta 5. märtsil oli kohtumine ja simultaan rahvusvahelise suurmeistri Lev Polugajevskiga, kellega malelahingut pidas 22 julget. Võidupunkti sai jällegi Isai Rozenfeld, viigiga väljusid võitlusväljalt Hillar Bachman, Viktor Hendrikson, Vello Press, Teet Tobias ja Ahto Räni.

14. märtsist 1974 on Maja malekroonikas väga hoogsas käekirjas sissekanne: „Jutud on räägitud, mängud mängitud, jutud jätkuvad, mänge mängitakse ikka. V. Heuer”. Temaga mänginud 10-st mehest said viigi Vello Press ja Arvi Ravasoo.

27. veebruaril 1975. a võõrustasid Maja maletajad turniiri „Tallinn 1975” üht osavõtjat, kellel seisis järgmisel päeval ees kohtumine eksmaailmameistri Boris Spasskiga; rahvusvaheline meister L. Espig (Saksamaa) andis siiski ka simultaani, milles Majale tõid võidupunktid Uno Hiie ja Enn Pirrus, lisaks pool punkti Vello Pressilt.

Rahvusvahelisi meistreid välisriikidest on Maja maletajad aastate jooksul korduvalt vastu võtnud, näiteks:

4.03.1977 – Axel Ornstein (Rootsi); 4.03.1979 – Rainer Knaak (Taani), keda simultaanil võitsid

Ahto Kennik, Uno Mikkov, Vello Talts, viiki mängisid Hillar Bachman, Uuno Kreis, Ilmar Mikk, Enn Pirrus, ja Hindrek Tamvelius;

17.03.1981 – L. Barczay (Ungari); 3.03.1983 – Vlastimil Jansa (Tšehhi), kellest said võitu Maja

malemehed Uno Mikkov ja Vello Talts; 4.03.1985 – J. Jrjöla (Soome) jne.

Enn Pirrus meenutab: „Neid külalisi saadi peamiselt traditsioonilistelt Tallinna rahvusvahelistelt turniiridelt nii P. Kerese osavõtul toimunuist, kui ka tema mälestuseks peetuist. Neil toimunud vestlused maailma maleelust ja muidugi ka simultaanid – jõukatsumised olid harivad ja ergastavad. Maja kohtumistel käisid ka ridamisi kõik Eesti 166

Maj

ata

maj

a lu

gu

paremad maletajad: juba eespooltoodud Keresele, Neile ja Heuerile lisaks ka J. Randviir (1979), T. Õim (1975, 1983), H. Luik (1987) jt, ka rahvusvahelise kategooria kohtunik L. Vahesaar (1985). Temaga oli kõne all peamiselt Karpov-Kasparovi tiitlimatš.”

Kroonikaraamatusse tegi L. Vahesaar ka sissekande: „Oli meeldiv kohtumine Teadlaste Maja malehuvilistega. Rõõmustas suur huvi kõigi aktuaalsete maleprobleemide vastu. Soovin parimat edu kõigis malesektsiooni edasistes ettevõtmistes.” (11.12.1985).

4.3.3. OMAKANDIMEHEDKI POLE “PAPIST”

Dateerimata, kas aastast 1970 või 1971, on kroonikaraamatus kirjas arutlus: „TTM ja male. Millised peaksid olema need suhted? Sportlikul alusel? Vaevalt. Seltskondlikul? Küllap enam. Meenutada aeg–ajalt kunagist harrastust, otsida ilu males eneses, veeta vaba õhtutund mõttekaaslaste seltsis, kuulda huvitavat laiast maailmast? Just see! Siit siis ka programm : rohkesti välkmalet, kohtumisi huvitavate malemeistritega, sõprusmatše omataoliste maleharrastajatega.”

Omataolisi otsiti ja leiti: Ajakirjanike Liit, Inseneride Maja, koondis „Algoritm”, Plaanikomitee, Kirjanike Liit jne.

Kroonikaraamatust: „15. detsember 1981 – toimus huvitav kaheringiline sõpruskohtumine Plaanikomitee TU Instituudi malehuviliste ja TTM võistkonna vahel. Ehkki tulemus kujunes ettearvatust ühepoolsemaks, veedeti mõnus õhtu.” Seekord jäi peale Maja meeskond 15,5:4,5.

Ajakirjanike Liiduga kohtuti korduvalt. Esimesest – 22. märtsil 1972. a oli lugeda ajalehestki: „Tallinnas oli sõprusmatš välkmales Teadlaste Maja ja Ajakirjanike Maja meeskondade vahel. 48:16 võidu said ajakirjanikud. Sügisel kohtutakse uuesti.” Peeti sõna ja kohtutigi 4. detsembril 1972. a. Kroonikaraamatus on kirjas: „Võistlus toimus sedapuhku individuaalturniirina, milles võistkondlikku arvestust peeti individuaalvõistlejate punktide summeerimise teel. TTM-l oli kolm, AL-l üks võistkond”. Maja I võistkond (Renter, Mikkov, Vaher, Hütt) sai seekord punktidega 43,5:30,5 võidu ajakirjanike üle.

Malehuvilised Maja liikmed olid erineva ettevalmistuse ja tasemega, meenutab Enn Pirrus: „olid endised Eesti meistriklassi kuuluvad maletajad (Renter, Rozenfeld, Mikkov, Kühle), neile lisandus suur hulk keskklassi harrastusmaletajaid õppejõudude ja teadurite hulgast, aeg-ajalt sattus üritustele ka episoodilisemaid osavõtjaid.

167

Maj

ata

maj

a lu

guPõhivormiks kujunes välkmale, mis pakkus kõige enam meeldivat suhtlusvõimalust.“

168

Maj

ata

maj

a lu

gu

4.3.4. MAJA OMA MALEMEISTRID

Välkmaleõhtuid oli Maja tööplaanis vähemalt kord–kaks kuus. Sõbralikus ringis, ent hasardiga peeti malelahinguid Maja malemeistri nimele. Seni on seda tehtud 18 korda:

Seitse korda oli malemeistri tiitli pingelistes malelahingutes saanud Uno Mikkov (1971, 1976, 1977, 1982, 1984, 1985, 1987);

Viiekordne meister Valter Küchle (1975, 1978, 1981, 1983, 1986);

Kaks korda heitles end meistriks Raul Renter (1972, 1974); Üks kord on meistritiitli oma nimele saanud Vello Talts (1970),

Ahto Räni (1973), Isai Rozenfeld (1979) ja Enn Pirrus (1980).Endastmõistetavalt kujunes Majas kaunis komme: aasta

malemeister andis järgmisel aastal simultaani, näiteks 1975. a meister V. Küchle üle õnnestus võit saada vaid E. Pirrusel, 1973. a meistri A. Räni mängisid aga üle Vello Press ja Uno Kanarik, 1974. a meister R. Renter loovutas oma simultaanil ainult Rein Vaherile pool punkti.

Imetlusväärne on olnud Enn Pirruse tegutsemine. Aastast aastasse on tal jätkunud jõudu ürituste korraldamise kõrval ise pidevalt kaasa mängida ja meistritiitligi eest võidelda. Maja maleelu temata olnuks olemata.

„Tore traditsioon kodustel võistlustel oli autasustada meenetega mitte ainult võitjat, vaid ka nn “keskmist meest” ja sageli ka viimaseks platseerujat, mis ei peletanud nõrgemaidki ning lõi võistlustel õdusa ja sõbraliku õhkkonna. Kena oli tähistada ka mõnd juubelisünnipäeva maleturniiriga, samuti manalasse lahkunud kolleege samal viisil meenutada”, arvab E. Pirrus tagasihoidlikult, lisamata muidugi, et just tema need kaunid tavad ongi loonud.

29. oktoobrist 1980 sai maleelu püsipaigaks „Strix” (siis veel Lenini pst 10 kohvik). Välkmaleõhtul osalejad tundsid end uues kohas õdusalt ja mängisid huviga. Tulemused: 1. Valter Küchle, 2. Ado Köstner, 3. ja 4. kohta jagasid Enn Pirrus ja Toomas Kööp.

169

Maj

ata

maj

a lu

gu4.3.5. MAAILMA AINULAADNE MALETURNIIR

Elevust tõi Maja maleellu täiesti erakordne ja omapärane Majas korraldatud maailma ainulaadne akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni mälestusturniir males.

Algas see nõnda: 1973. a ilmus Paul Aristelt kaunis ja ülevaatlik raamatuke Wiedemannist (30.03.1805-29.12.1887), milles oli trükitud šarž „Wiedemann malet mängimas.” See ärgitaski mõtte teha väljapaistva keelemehe meenutuseks maleturniir 1974. aastal ning tutvustada turniiri avatseremoonial Wiedemanni elu ja tööd, eriti tema 1869. a ilmunud „Eesti-saksa sõnaraamatut”(üle 55 000 sõna), mille esmatrükkimisest täitus 105 aastat. Et 1973. a oli ilmunud ka selle sõnaraamatu kolmas kordustrükk, millesse kasutamise juhised oli kirjutanud Maja asutajaliige, kultuurikomisjoni aseesimees, Emakeele Seltsi teadussekretär, suur malehuviline Heino Ahven, oli selge, et maletajatele saab väga huvitava Wiedemanni elu ja tööd tutvustava ettekande just temalt.

16. veebruaril 1974 saigi teoks Wiedemanni I mälestusturniir males (TA saalis Kohtu 6); osalejad said auhinnaks või meeneks raamatu, millesse lisati turniiri tarbeks Evald Okka tehtud raamatuviit (nii tehti ka kõikidel järgnevatel turniiridel).

Esimesel Wiedemanni mälestusturniiril oli mängimas 6 võistkonda: TTM I, TTM II, TPI üliõpilased, Eesti Energia, Inseneride Maja ja Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus. Spordilehes avaldatud sõnumist loeme: „Tallinna Teadlaste Maja korraldatud välkturniiriga tähistati NSVL Teaduste Akadeemia 250. aastapäeva ja meenutati Eestist võrsunud akadeemikust maleharrastajat F.J. Wiedemanni. Võitsid võrdse arvu punktidega Tallinna Inseneride Maja ja Tallinna Teadlaste Maja I võistkond.” Olgu lisatud, et selles mängisid Mikkov, Renter, Talts, Küchle ja Räni.

Edaspidi toimusid Wiedemanni mälestusturniirid järgmiselt:II – 21.02.1976 Sakala 3 TA saalis, osales 6 võistkonda, võitis

Inseneride Maja I oma II meeskonna ees, Teadlaste Maja I (Küchle, Rozenfeld, Talts, Vaher, Tedre) jäi neljandaks, teine võistkond viimaseks;

III – 26.02.1978 samas saalis, osales 16 meest, peeti individuaalturniirina, millel summeeriti 3-liikmelistele võistkondadele saavutatud punktid; võitsid TPI üliõpilased, TTM I jäi teiseks;

IV – 29.02.1980, Wiedemanni sünnist oli siis 175 aastat; osavõtjaid 24, kes jaotusid 6 võistkonda. Need reastusid: 1. TTM I (Mikkov, Küchle, Sokk, Pirrus), 2. Malekool (Eintalu, Tamme, Rõtov,

170

Maj

ata

maj

a lu

gu

Nei), 3. TPI, 4. Spordileht, 5. TTM II (Vaher, Kennik, Bachman, Kreis), 6. Ülejäänud kokkutulnud.

Individuaalselt võitis Eintalu, 2.-3. kohta jagasid Küchle ja Mikkov;

V – 20.02.1982 TATR hoones II k aspirantuuri saalis (tol ajal Lenini pst 10, nüüd Rävala pst 10); osales 5 võistkonda. 24. veebruari Spordilehest: „Individuaalselt võitis peaauhinna meister Jüri Randviir (Spordileht). Järgnesid meister Uno Mikkov, meistrikandidaat Valter Küchle (mõlemad. Teadlaste Maja) ja Sergei Gogolev („Algoritm“). Meeskondlikult oli parim Tallinna Teadlaste Maja (U.Mikkov, V. Küchle, U. Kreis, E. Pirrus, R. Vaher) 40 p. Järgnesid: „Algoritm“ 35,5, Põhja-Kõrgepingevõrgud 29,5, Spordileht 24 p. jt.”;

VI – 31.03.1984 samas saalis; osales 4 võistkonda, individuaalselt võitis Küchle, võistkondlikult TTM I, teiseks jäi Malekool, kolmandaks „Algoritm”;

VII – 30.03.1985 samas saalis; sellega tähistati akadeemik Wiedemanni 180. sünniaastapäeva; osales 4 võistkonda, kellest esimeseks tuli Inseneride Maja, teiseks jäi TTM (Mikkov, Pirrus, Vaher, Kennik);

VIII – 19.03.1988 maletati samas saalis, (turniirid aga lõpetati tavaliselt samas hoones kohvikus „Strix”). Seekordki oli võistlemas 4 võistkonda, kes jaotasid kohad: esimene – Inseneride Maja, teine –Teadlaste Maja (Mikkov, Pirrus, Mikk, Küchle), kolmas – Kirjanike Liit, neljas – TA Meeskoor;

IX – 31.03.1990 osales 10 meest, individuaalselt: I–Mikkov, II–Räni, III–Pirrus. Kroonikaraamatust: „Võistluse käigus moodustusid kaheliikmelised võistkonnad. Rebimine nende vahel oli pingeline, liidrirollis oldi vaheldumisi. Lõpuks kujunes asi nii: „Tehnika” (A. Räni, B. Pellenen) 22 p.; 2. „Majandus” (U. Mikkov, A. Marksoo) 21,5 p.; 3. „Kirjandus” (Ü. Tuulik, J. Tuulik) 20,5 p.; 4. „Kõnemehed” (E. Pirrus, Ü. Tedre) 17 p.; 5. „Geoloogia” (R. Vaher, T. Meidla) 9 p.

Üritus läks korda. Auhindadena viidi kaasa huvitavat kirjandust ja turniirimeeneid. Korraldus ladus. Akadeemiku elutee huvitavamatest tahkudest pajatas Ü. Tedre”;

X – ja seni viimane Wiedemanni mälestusturniir peeti aastaid hiljem 29.03.2000 „Strixis” aegumatu tähtsusega eesti keelt arendanud keelemehe 195. sünniaastapäeva tähistamiseks. Ühtlasi meenutati sellega heade turniiride üht korraldajat, Majas üle paarikümne aasta maletanud keelemeest Heino Ahvenat (11.11.1919-22.04.1988), kes viimse turniiri mängis veel kuu enne oma lõplikku lahkumist (Wiedemanni VIII mälestusturniiril 19.03.1988), jäädes 18 osavõtja seas jagama 9.-11. kohta. 171

Maj

ata

maj

a lu

guKümnes Wiedemanni mälestusturniir, kus U. Mikkov tuli esimeseks, jäi temale ka viimseks.

Kümnendal turniiril hõivas teise koha kirjanik Ülo Tuulik ja kolmanda tema kolleeg Tarmo Teder. Võistkondi oligi ainult kaks, esimese koha võitis Kirjanike Maja. F.J. Wiedemannist ja H. Ahvenast vestis ning austas osalejaid Maja nõukogu liige Elsa Pajumaa.

Välja anti ikka Evald Okka tehtud raamatuviit. Neid on Majal veelgi – ootamas järgmisi Wiedemanni mälestusturniire. Tavaliselt kutsuti külla malevõistkondi, kellega oldi varem juba kohtutud, aga ka Haapsalu Wiedemanni kooli, tollase Tallinna I keskkooli (endine Kubermangugümnaasium, mis Wiedemanniga seotud) ning ka üliõpilaste võistkondi. Kahjuks ei ole koolinoored aktiivselt kutseid alati kuulda võtnud. Aga lootus jääb!

Maja malehing Enn Pirrus võtab Wiedemanni mälestusturniirist öelda nõnda: „See kujunes küllaltki põnevaks sündmuseks Tallinna maleelus. Sellel võideti ja kaotati, kuid toredad kirjandusteosed meenutavad neid heitlusi paljude kodulaual.“

4.3.6. MALEFESTIVALIL

Majas on olnud ka üks erakordselt huvitav ja tähelepanuvääriv maleüritus – Teadlaste Maja võistkond osales Läti linnas Ventspilsis korraldatud üleliidulisel malefestivalil neljaliikmelise võistkonnaga 1.-13. augustini 1976. a. Saadi jõukohane 26.-30. koht 66 võistkonna seas.

Kroonikaraamatust loeme: „Festival osutus järjekorras kuuendaks. Meie kõigi aegade ainsad eestlased sellel. Ühtekokku osales 222 võistlejat, neist 5 meistrit ja 49 meistrikandidaati. Võistlus toimus šveitsi süsteemis. Meie võistkond: H. Bachman, A. Kennik, E. Pirrus ja M. Vahemetsa (naismaletaja).Ühtekokku 11 vooru, konkurents oli tihe, vastased tugevad, partiid võistluslikud.”

Kahjuks pole Maja üliahtad rahavõimalused lubanud Maja maletajatel ringi sõita ega ka kaugemalt külalisi kutsuda, auhinnad ja meenedki on olnud ülimalt tagasihoidlikud. Kui siia lisada Maja paljude tugevate malehuviliste lahkumine meie seast ning E. Pirruse arvamus: “Noori malehuvilisi juurde ei tulnud – algas arvutite võidukäik meie ellu! Isegi elevust tekitanud iga-aastased Maja meistrivõistlused kaotasid oma pinge. Maleelu mõõnab, et mitte öelda halvemat. Kahju! Majal oli üsna kena materiaalne baas. Ehk sünnib veel ime?”, siis jääb üle tõdeda: ime peaks küll sündida saama, sest Maja male „raudvara” – A. Kennik, 172

Maj

ata

maj

a lu

gu

R. Vaher ja E. Pirrus on ju alles ja kroonikaraamatus jätkub veel tühje lehti! Küllap kasvab ka noori teadlasi, kes malet vaimuvirgutusena hindavad!

Maletajaid

12 portreed

173

Maj

ata

maj

a lu

gu

SELLELT TURNIIRILT MÕNED FOTOD

Male_06_3

Male_06_2

Rahvusvaheline meister Rootsist Axel Ornstein andmas simultaani Teadlaste Majas 4.03.1977 (Kohtu tn 6) 12-l laual; teda võitsid Väino Klaus, Hillar Bachman, Indrek Koolmeister, Peep Pirrus, punkti poolitas Marino Talfeldt

Vasakult Rein Vaher, Peep ja Enn Pirrus

174

Maj

ata

maj

a lu

gu


Male_06_6

Male_06_10

Male_06_11

Male_06_9

Fotomeenutusi 1988. aasta 19. märtsil peetud VIII Wiedemanni mälestusturniirilt; tänukäe ulatab Heino Ahvenale ettekande, osavõtu ja korraldusabi eest Elsa Pajumaa, keda täiendab spordikomisjoni esimees Andres Siirde

Vasakult Rein Vaher, Enn Pirrus, Uno Mikkov, Ilmar Mikk, Ülo Tedre

175

Maj

ata

maj

a lu

gu


Male_06_1

Male_06_4

Male_06_5

Ülo Tedre

Ants Ern

176

Maj

ata

maj

a lu

gu


Male_06_8

Male_06_7

Võistluskahureid paugutavad Valter Küchle (vasakul) ja Uni Mikkov

Midagi põnevat! Vasakult Ülo Tedre, Ants Erm, ?, Paavo Kivine, Ülo Tuulik

177

Maj

ata

maj

a lu

gu

4.3.7. KABEKÖITVUS KASINAM

1975. aastast edasi viie aasta jooksul toimetasid Majas agarasti ka kabehuvilised. Alustati 24. veebruaril kell 17.30 Kohtu 6 saali kõrval, kus nüüd juba aastaid presidendi kabinet, siis aga oli asepresident K. Rebase ja TA presiidiumi teadussekretäri E. Pajumaa ühine töötuba.

Tööplaanis anti Maja liikmetele teada: „Esimene kabemänguõhtu ja edasise tegevuse täpsustamine.” Kavandati ja täpsustatigi. Juba sama aasta aprillis kohtuti ETKVL-i kabetajatega, maikuus võeti mõõtu omavahel. Suvekuid, ka septembrit ei kulutatud väga tubastele tegemistele.

Külaliskabetajatega kohtuti jälle sügisel. Esimene sõprusvõistlus Plaanikomitee kabehuvilistega peeti 25. novembril, meistrivõistlused pandi kavasse päris detsembri lõpuks. Selle aasta väga aktiivse kabeelu korraldamise eest pälvis Maja tänutähise Tiit Saluvere (KBFI).

Järgmisi kabeaastaid sisustab juba Toivo Orav, Maja asutajaliige (EBI). Kõik toimub endistviisi kindlas rütmis: ikka omavaheline jõukatsumine kord kuus, sekka ka tugevaid külalisi ETKVL-ist, Plaanikomiteest ning Kirovi-nim. kalurikolhoosist. Korraldustöös abistab teda Vello Pihelgas (EBI).

1979. aastal võeti tavakohaste ürituste kõrval ette ka kasvav põlvkond ja korraldati 15. aprillil TA saalis Sakala 3 rahvusvahelisele lasteaastale pühendatud kooliealiste laste kabevõistlused.

Mitukümmend huvilist pidas Majas kokku 26 kabelahingut. Kahjuks ei peetud kroonikaraamatut, ei saa siinkohal võitjate nimesid pakkuda.

Tänamatu organiseerimistöö väsitas, korraldajate töökoormus põhitööl suurenes ning ülemajalised kabeüritused Maja töökavast taandusid.

178

Maj

ata

maj

a lu

gu

4.4. NOBEDAD NÄPUD AITAVAD ALATI

Rahvaste iidvana näputöö- ehk käsitöökultuuri pole suutnud tööstus välja suretada. Oludest sõltuvalt, kord rohkem, kord vähem, on olnud vajadus luua igapäevaseid tarbeesemeid, ning inimese enamasti loomulik ilumeel on saanud seeläbi esemelise väljundi. Tarvidus kauneid esemeid ja asju luua ei sõltu igakord inimese kutsealasest ettevalmistusest. Seda on tõestanud ka Maja nobenäpud.

Rahvasuus laialt kasutatud ütlemine: „Kes palju teeb, see palju jõuab,” kehtib paljude Maja liikmete, iseäranis aga Maret Tamme kohta. Pingelise matemaatikutöö kõrval Küberneetika Instituudi vanemteadurina oli ta Maja asutajaliikmena ka agar Maja volinik. Nõukogu liikmena juhtis ta 1971-1973 daamidekomisjoni, 1979-1983 kohvikukomisjoni, seejärel 1983-1996 näputöökomisjoni. Just Maret Tamm, kes ise oskas teha väga palju mitmes tehnikas käsitööd, oli see, kes innustas teisi tegema ja koondas arvukad tegijad.

Huvi äratamiseks ja teadmiste edastamiseks ning oskuste proovimiseks oli aastate jooksul naistel mitu kokkusaamist enne, kui loodi kavakindlalt igal nädalal koos käiv näputööhuviliste ring. Maja töökavades teatati:

1973. a 24. oktoobril toimub TPedI-s (Narva mnt 41) õhtu „Täna koome ja heegeldame” Laine Aarne ja Saima Loigu juhendamisel; kaasa võtta lõng, vardad, heegelnõel;

1974. a 18. septembril – TA aspirantide saalis (Lenini 10 III k.) tarbekunstniku vestlus “Mida teeme lappidest?”;

1974. a 20. novembril – TPedI töökojahoones (ruumis C-5) „Täna tikime”, nõuanded L. Aarnelt; tikkimise uudistest vestleb S. Loik. Kaasa võtta soovikohane materjal;

1975. a 19. novembril ja 10. detsembril TPedI käsitööklassis (C-4) Saima Loigu juhendamisel naise ja mehe köögiriietuse valmistamine; kaasa võtta oma materjal;

1976. a 18. märtsil – TA aspirantide saalis Kaisa Puustaku vestlus portselani maalimisest;

1978. a 15. novembril – samas, Virve Abeni vestlus tekstiilist kodus;

1979. a 14. veebruaril – samas, Lea Valter: „Kuidas teha gobelääni?” 179

Maj

ata

maj

a lu

gu1979. a 23. mail kell 17 koguneti samas näputööringi

avakoosolekule, juhendajaks Aino Veenre, korraldajaks Maret Tamm. Sama aasta oktoobrist jätkati tööd juba kolmes grupis. Siitpeale muutusid Maja töökavas tavaliseks teated: „Näputöötegijate kooskäimised. Teated Maret Tammelt tel. ...” Nii oli vaja, sest kohti, kus käidi koos õppimas ja tööd tegemas oli mitu. Lisaks eelnimetatutele, nagu meenutab ringi liige Kaisa Mens: „Üheks püsivamaks kogunemiskohaks sai Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut (VÕTI) Sakala tänavas, milles töötav konsulent Maimu Põldoja võttis meid oma hoole alla. Veel kasutas näputööring TA Presiidiumi (Kohtu 6) ja Küberneetika Instituudi ruume (Mustamäel). Viimase pööningukorrusel olid üleval ka kudumisteljed.” Korraldati ka välilaager Kloogal Tallinna Polütehnilise Instituudi spordibaasis, kus värviti mitmesuguseid riideid mitmes batika tehnikas. Nahkehistöö saladustega tutvuti huvikeskuses “Kullo” ning saadi juhendeid nahkesemete tegemiseks.

Kõik aastad Maret Tammega koos käsitööd teinud geoloogiateadlane Kaisa Mens jätkab: „… kogunenud olid käsitöötehnika oskustes tasemelt erinevad. Oli päris algajaid kui ka väga häid oskajaid. Esimeseks juhendajaks oli suurte kogemustega käsitööõpetaja Aino Veenre, kelle abil saadi selgeks, et peale tavalise heegelnõela on võimalik pitsi teha tuniisheegelnõela, heegelhargi, niplis- ja süstikpitsitehnikas, omandati ka makrameetehnika, milles valmistati käekotte, vöösid, seinakaunistusi ja lillepotiümbriseid.

Esimestel aastatel õpiti tikkimist, milles lemmikmotiiviks kujunes lilltikand. Selles tehnikas tehti muhu susse (pätte), pilte, prillitoose, nõelapatju, veste ja isegi üks seelik (Lihula kihelkonna motiividel).

Üheks meelistehnikaks kujunes silmuskudumine, milles valmisid islandi kampsunid, sõrmkindad, šanellkostüümid, kleidid ja pitslinad. Maimu Põldojalt saime teadmisi kudumite mitmesuguste detailide tegemiseks (kandid, taskud, nööpaugud, kaelused jne).

Käsitöötehnikatest käsitletigi põhjalikumalt heegeldamist, tikkimist, kudumist, makrameed, gobelääni, nahkehistööd, kangaste värvimist (batika ja siidtrükk) ning lapitööd. Käsitöötehnika valik sõltus eelkõige seda tehnikat valdava juhendaja olemasolust. Esemete tegemine õpitud tehnikas oli paratamatult seotud tolleaegsete majanduslike oludega nii materjalide kui ka töövahendite valikul. Siiski, juhendajad ja ka mõned osavõtjad suutsid hankida defitsiitseid töövahendeid (harke, süstikuid, pitsipulki jne) kogu ringi tarbeks. Organiseeritult õnnestus osta põrandariiete kudumiseks ketellõikeid ja tikkimiseks lõnga, lasta tallutada muhu susse ning raamida pilte. 180

Maj

ata

maj

a lu

gu

Lähenev XX üldlaulupidu (1985) äratas huvi rahvarõivaste vastu ja soovi neid endale valmistada. Konsulteeriti rahvakunstikoondise „Uku” meistritega, külastati Eesti Etnograafiamuuseumi ning otsiti seelikuriiete kudumiskohti. Laulupeoks jõudsid nobedamad valmis teha oma soovirõiva komplekti, teised valmistasid üksikesemeid oma seniste rõivaste täiendamiseks: tehti seelikuid, särke, käiseid, tanusid, liistikuid, sukki ja kirivöösid, aga ka lastele ja lastelastele kinkimiseks vöösid ja sukapaelu.”

1991. aastal tekkis võimalus toetada meie piirikaitsepoisse (nii oligi detsembrikuu töökavas kirjas) soojade sokkide, kinnaste ja sallidega. Loomulikult algatasid esemete kogumise Majas näputöötegijad. Nad kogusid ja pakkisid ning andsid ka üle.

Järgmisel aastal algatas Monika Oit piirivalvuritele kardinate, kruuside, tasside ja raamatute kogumise jõulukingitusteks. See läks korda, jällegi olid kogumise korraldajad ja üleandjad näputööhuvilised.

Jätkab Kaisa Mens:„Näputööringi tegevus jagunes kaheks omavahel tihedalt

põimunud liiniks. Esiteks – mitmesuguste käsitöötehnikate õppimine ning siis oma võimete ja oskuste proovilepanek esemete valmistamisel selles tehnikas.

Teiseks – klubiline tegevus, mille käigus kuulati asjatundjate huvitavaid esinemisi (Anu Raud, Anni Kreem, Saima Loik, Elgi Reemets, Maimu Plees, Silvia Hanson, Laine Aarne, Virve Aben jt), külastati „Mistrat”, „Ukut”, „ARSi” ning mitmeid käsitöönäitusi; lehitseti mitmesuguseid defitsiitseid ning vanu käsitöö- ja moeajakirju (Burda, Triinu, Taluperenaine, Maret jne).

Sügistalvised näputöötegemised lõpetati kevadeti näitusega. Need toimusid kas TA aspirantide saalis, VÕTI-is või Küberneetika Instituudis ja kestsid 2-3 päeva. Väljapandud esemete ning ka külaliste vähesuse üle ei saadud kurta. Näitusel esinemiseks andis julgust asjaolu, et esemed pandi välja autori nimeta.”

Maja 1996. a jaanuarikuu töökavas oli teade:„4. ja 5. jaanuaril 16-19 Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudis

võtame esemeid näitusele „Ajahambast puremata.” Näitus peaks andma ülevaate sellest, mida 30 aasta jooksul on Teadlaste Maja näputööhuvilised õppinud ja teinud. Näituse pühendame Maja asutajaliikmele, näputööhuviliste koondajale ja juhendajale, KüI volinikule Maret Tammele, kes peab 1. jaanuaril oma suurt juubelit. Teave Koidu Margelt või Juta Tarviselt. 181

Maj

ata

maj

a lu

guEsmaspäeval, 8. jaanuaril kell 18 avame näituse, õnnitleme Maret

Tamme. Näitus jääb avatuks 8.01. 16-18, 9.01. 11-17, 10.01. 11-18 ja 11.01. 11-15.”

See oligi Maja viimane näitus, mis oli näputöötegijate õpetaja ja eestvedaja Maret Tamme 70. sünnipäeva puhuks korraldatud. Lahkus siitilmast Maret Tamm, lakkasid näputöötegijate kooskäimised. Kes tuleb näputööhuvilisi innustama ja kas tuleb asendaja? Seni ei ole tulnud, aga võiks juba tulla! Ammu on aeg!

182

Maj

ata

maj

a lu

gu

4.5. LAULAME ISE

1986. aasta 17. oktoobril toimus Maja Kergemuusikakoori „Rido” 10. aastapäeva kontsert Tallinna Matkamajas. Juba kümme (!) ohkas mõnigi.

Esimest korda kutsuti töökava kaudu lauluhuvilisi Maja liikmeid 1976. a 12. oktoobril TA saali Sakala 3. Sestpeale käisid laulu- ja muusikahuvilised koos kolmapäeviti kell 17.30. Konservatooriumi üliõpilane Imbi Potter (Maja liikme Arvo Ratassepa õpilane) arendaski kirglikest lauluhuvilistest Kergemuusikakoori. Hiljem on dirigentidena „Rido” juures kätt proovinud veel Sven Peterson ja Irene Schifrin. „Rido” on esinenud aastate jooksul korduvalt Maja pidudel ja pidulikel aastapäevaõhtutel Raekojas, aga ka mujal – ja mitte ainult Maja rahvale. Solistidena on võlunud kuulajaid koori liikmed Silver-Lello Jõks, Aave Kerkel ja Helvi Uibopuu.

1983. a oktoobrist käis koor harjutamas TA IV korruse saalis (Estonia pst 7), mille SKB oli vabastanud seoses Mustamäele kolimisega. Koorivanemaks oli Tiit Kallaste järel saanud Jaan Allikvere. Maja töökavas anti aeg-ajalt teada, et oodatakse uusi lauluhuvilisi, eriti mehi.

Koor ja dirigent võtsid üksmeelselt asja väga tõsiselt: suviti korraldati isegi laululaagreid, mõnikord koos pereliikmetega, harjutustunde vahele ei jäetud. Kooriga koos arenes jõudsalt ka naisansambel „Jingle Bells”, kes ulatusliku, sh võõrkeelse repertuaariga käis laulmas isegi väljaspool Eestit: Leningradi ja Moskva teadlaste majades, Bulgaarias, Soomes. 18. mail 1990 laulsid nii koor kui ansambel Maja korraldatud Narva päeval Narva eestlastele. Sama aasta 6. juuli kirjas Narva-Jõesuu linna juhile Juri Andrejevile palub nõukogu abi, et seal läbi viia 13.-16. septembrini koori järjekordne laululaager; selleks on vaja: klaveriga harjutussaali, 5-7 autole parkimiskohta ning öömaja (14 naist, 9 meest). Kirja lõpul lubatakse: „Laupäeval või pühapäeval võiksime anda ka sõpruskontserdi kas puhkajatele või Narva-Jõesuu elanikele.” Lubadused ka täideti, selle eest seisis hea ka juba uus koorivanem (1990. aastast) Tiia Mänd, kes laulab nii kooris kui ansamblis.

Väga südamlikult võtsid koori esinemise vastu Raplamaa Jalase küla elanikud 19. juunil 1993. Esineti küla keskel kaevu juures, kuhu külaelanikud olid tänutäheks kaasa toonud Maja rahvale pakkumiseks

183

Maj

ata

maj

a lu

gumaitsvaid küpsetisi. Selle korraldas Maja toimekas liige Aino-Helene Valgma, kohaliku kultuurielu ilmestaja oma lapsepõlvemail.

1993. a 4. mail korraldas Maja nõukogu (kooskõlastatult välisministeeriumiga) kevadkontserdi ja tagasihoidliku vastuvõtu Tallinnas asuvate välisriikide saatkondade töötajatele Küberneetika Instituudi saalis Mustamäel. Esinesid Maja Kergemuusikakoor „Rido” ja naisansambel. Mitme saatkonna töötajad tänasid pärast kontserti meeldiva üllatuse eest, olles imestunudki, et teadlased nii kenasti laulda oskavad. See olevat olnud neile meeldiv ja erakordne üllatus, et neid esindustöö eest siin riigis teadlased oma kontserdiga tänavad.

Aastaid hiljem pole koori tegevus küll väga sihipärane, kuid lauljad on hääles ja aeg-ajalt ka laulavad rõõmsasti üheskoos, et koori eelseisvat 30. aastapäeva kenasti tähistada. Naisansambel jätkab aga tänini kavakindlalt, mitte küll enam Maja nime all, sest juhendaja ja harjutamisruum leiti mujalt. Sellest pajatab Tiia Mänd: „... avanes võimalus saada peavari Vanurite eneseabi ja Nõustamisühingu juures Poska 15. See oli 1996. aastal, mil meid kaasati delegatsiooni, kes sõitis EURAG-i kongressile Berliini. Viibisime seal terve nädala ja saime ka esineda, laulsime vanu kätteõpitud laule.

Kui varem laulsime ainult ingliskeelset repertuaari, siis uues kohas tekkis vajadus ka eestikeelsete lugude järele. Meid hakkas juhendama muusikaharidusega Sirje Merelaid. Lisandusid veel mõned välisreisid: 2001. aasta kevadel käisime Soomes, kus andsime ühe päevaga kaks kontserti; sama aasta advendiajal esinesime Vantaa linna Myyrmäe kirikus; juba nädal hiljem sõitsime viieks päevaks Berliini, kus tähistati Sotsiaalkeskuse 30. aastapäeva, iga päev oli 100-kohaline saal täis erinevat publikut; meie esinemine peegeldus ka kohalikus ajakirjanduses. Viimane välisreis oli 2003. aasta mais Turu linna, kus toimus sotsiaaltöötajate rahvusvaheline konverents. Välissõitude puhul oleme saanud toetust ka Tallinna linnalt.

Praegu olemegi Poska maja esindusansambel. Oleme laulnud mitmes Eesti paigas Saaremaal, Hiiumaal, kaks korda Viinistus. Ja loomulikult oleme esinenud ka Teadlaste Maja üritustel.

2005. aasta juulis valmis 22 lauluga CD, mille tegemise eest võlgneme tänu Jüri ja Meeri Laksonile. Ja selleks, et oleks vähem arusaamatusi meie ansambli keerulise nimega „Single Bells”, kanname nüüd nime „Ave”. Praegune juhendaja ja klaverisaatja on Laine Sermand. „Aves” laulavad: I sopran – Aave Kerkel, II sopran – Tiia Mänd, I alt – Ello Maremäe, II alt – Helvi Uibopuu, algkoosseisus laulis seda häält Lembe Laanest. 184

Maj

ata

maj

a lu

gu

Alguse saanud kooslaulmine 1967. aastal Teaduste Akadeemia inglise keele klubi suusalaagrist arenes paarkümmend aastat Teadlaste Majas, jätkub jõudumööda Poska majas.”

185

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

TTM_20_juubel_4

TTM_20_juubel_1

Kergemuusikakoori vastutusrikkamaid etteasteid – nn trepikontsert TATR fuajees Teadlaste Maja 20. aastapäeva näituse avamisel 9.01.1983. Fuajeetäis fotosid, dokumente, sümboolikat jms oli vaadata jaanuarikuu lõpuni

Kuulajaid esireas (vasakult) Eve-Reet Tammet, Maie Vikat, Oskar Raunam

Teises reas paremalt esimene koorivanem Jaan Allikvere

186

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

TTM_20_juubel_5

TTM_20_juubel_3

TTM_20_juubel_2

Dirigent Imbi Potter (end Järvet)

Muiates kuulavad Agu Aarna ja Leo Normet

Paistab meeldivat! Vasakult Endel Pata, Eve-Reet Tammet, Mare Vikat, Sirje Kalam, Jaan Vares, Eugen Künnap, Hurmi Oja, Paul Luhtein, teises reas näha (vasakult) Lembit Vaik, Oskar Raunam, Erika Jürgenson

187

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

KMuus_5

KMuus_3

KMuus_4

Igas olukorras nakatavalt elurõõmus ja väljendusrikas dirigent Imbi Potter

188

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

KMuus_2

KMuus_1

Maja Kergemuusikakoori „Rido” kümnenda aastapäeva kontserdil Matkamajas 17.10.1986; ülal võrratu häälega solist Helvi Uibopuu, keda klaveril saadab Imbi Potter

189

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Meeskoor_1986_1

P1090156

Samal kontserdil esineb koori meeskoosseis (solist on Helvi Uibopuu)

Mitukümmend kontserti paljudes kohtades laulnud ligi 30-aastane “Ridol” oli jälle kord vaja laulda Raekojas, seekord Teadlaste Maja 40. aastapäeva tähistamisel Tallinna Raekojas 9.01.2006; dirigent endiselt Imbi Potter

190

Maj

ata

maj

a lu

gu

4.6. TANTSUTUURID AINA ÜLEVAL

Tants on kaunis ja tervislik liikumine, seetõttu pole ime, et enamasti istuva eluviisiga teadlased seda liikumist armastavad ning harrastavad. Sihipäraselt hakati tantsukursusi korraldama juba Maja algaastail.

1973. aasta oktoobrikuu kavas on kirjas: „10. oktoobril kell 20 oodatakse TA Sakala 3 saalis Ants ja Malle Taela tantsutundi neid, kes veidi tantsivad ja end edasijõudnuks ei pea.” Sellest alates jäid Taelad Maja tantsuhuvilistega seotuks paljudeks aastateks. Koos käidi üle nädala kord, sest rühmi oli mitu: esmaalustajad, edasijõudnud, edukad … Rühmavanema tööd tegid järjestikku Endel Jõgioja, Rein Allikas (1975), Juhan Tamm (1980). Maja noortekomisjon korraldas diskosid. Üks teade kõlas töökavas nõnda: „Eesti praegune tõsine rock. Teated Viktor Siilatsilt”.

1983. a 20. oktoobrist hakkasid peotantsutunnid toimuma TA SKB kohvik-klubis (Akadeemia tee 19/21): 3. novembril kell 19 oli edukate peotantsuhuviliste tund, teatati veel, et oodatakse neid, kes Taelade juures on varem tantsinud (rühmavanem Rein Vaikmäe); järjekordne rühm esmaalustajaid tuli kokku nädal hiljem (rühmavanem Kati Kukk).

Nimekirjadest on näha, et 1983. a oli alustajaid 26 paari, 1984. a tegutses edasijõudnute rühmas 22 paari, 1988. a ligi 30 paari … ja nii edaspidigi. TA SKB kohvik-klubi toredas parkettpõrandaga saalis tantsiti kaheksa aastat. 1991. a detsembris saadi teha seal viimaseid tantsutunde, seejärel tulid uued peremehed (SKB taandati ning parkettpõrandaga saali rajati … kauplus (!).

Paremad tantsupaarid leidsid Ants ja Malle Taelaga koos tantsimisvõimalusi Mustpeade Majas ja mujalgi. Juba mitu aastat, tänaseni on tantsutreener Hillar Nuude võimaldanud Maja peotantsijail tulla oma tundidesse pühapäeva õhtuti spordiklubi „Flexer” saali (Tartu mnt 50).

Maja liikmed on saanud oma tantsuoskusi rakendada järjekindlalt pidudel, sest on toimunud kevad-, sügis- ja vana-aastapeod. Kes küll pole pidudel tantsuks mänginud: „Rock-Hotell” Ivo Linnaga (korduvalt), „Apelsin” Mati Nuudega (korduvalt), „Tavaline” koos Ants Mattiseniga, „Defitsiit”, „Rodeo”, „Kuld ja hõbe”, „Pihlapojad” (Aserist), „Meedikud”, „Eufooria”, Silvi Vrait oma grupiga „Nemo”, Peeter Selise ansambel „Kontor”, „Kukerpillid”, „Velled”, „Troika” jne. Lisaks korraldati 191

Maj

ata

maj

a lu

guTallinna Varietees (Harju tänavas) mitu korda aastas õhtuid, kus enne tantsu kuulati suure huvi ja kaasaelamisega meie tuntud näitlejaid (T. Aav, L. Ulfsak, E. Koppel jpt.).

Viimastel aastatel on pidusid jäänud küll vähemaks, kuid Maja vana-aastapidudel on hoogsad tantsutuurid ikka üleval ning muusikamehigi on jätkunud. 2004. a 18. detsembril saadi jalga keerutada jälle kord AS Cybernetica külalislahkes majas (Akadeemia tee 21) ja koguni Tartust kohale palutud „Senior sving bändi” saatel; selles mängib ka tuntud teadusemees Agu Laisk.

Kutse_9aKutse_9b

Sellel lustilisel kevadpeol (1986) astus üles SKB meesansambel, kus laulis tosina mehe seas ka Maja volinik Meldo Papp; ansamblit juhendas noor muusikamees Ants Soots.

192

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Kutse_7a

Kutse_7b

Kutse_1

1983

193

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Kutse_3a

Kutse_3b

Kutse_10b

Kutse_10a

1988

1991

194

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Kevadpidu_85_3

Kevadpidu_85_2

Kevadpidu 18. mail 1985 oli mitmeti eriline; seni ainsa praktikandina Majas olnud Tiiu Aasmäe lõpetas praktikumi meil eksamipeoga; Leo Jürgenson ei jätnud eksaminaatorit Elle Sagrist istuma ...

SKB rahvas oli nende majas toimuva peo tarbeks kõik nendest sõltuva teinud – värsked kasedki toonud – nüüd veedeti mõnusasti aega, vasakult Väino Paasik abikaasaga, Boris Mehilane abikaasaga, esiplaanil Väino Milli abikaasaga

195

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Kevadpidu_85_1

Preem_2

Kuulati tõsisemat lüürilist muusikat, mida pakkus Moskva Teadlaste Maja (pildil all); kuulajate seas on eriti keskendunud revisjonikomisjoni esimees Gunnar Kiivet (esireas vasakult), komisjoni liige August Undusk ja tulevane esimees Jaan Ennulo

196

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Koosolek_1985_3

Kevadpidu_85_5

Kevadpidu_85_4

Publik elavnes, kui laulu võttis üles Silver–Lello Jõks – ja aplodeeris tuliselt kaasa Claudia Sevtšenko (alles üliõpilane) mustlasrütmidele ...

Praktikant sooritas eksami edukalt!

Silver–Lello Jõks

Claudia Sevtšenko

197

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0020

dia_0009

Väsimatut laulu- ja pillimeest Oolu Rõõsi toetamas Ado Köstner

Tantsust on alati lugu peetud ka mitmepäevastel väljasõitudel matkama, orienteeruma, suusatama (fotod 11.03.1972), Viitna motelli suurse kaminasaalis suusapäevadel Tavi ja Pärja Nirk, keskel Ants Teetsov

198

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0007

dia_0017

Tantsu löövad Ilmar Öpik ja Maret Mikkal; keskel Alo Kann

Vasakul Ants Virkus, taga keskel Nikolai Alumäe ja Heli Arro, paremal Valdek Mikkal ja Elsa Pajumaa

199

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Skaneerida Tantsukaart

Tatsukaart

200

Maj

ata

maj

a lu

gu

4.7. KÖITEV KULTUURILUGU

Aastakümnete jooksul on Majas toimunud sadadesse ulatuvaid kultuuriloolisi vestlusõhtuid ja tutvumiskäike. Sagedasti on toimumise paigaks olnud „Strix” (Rävala pst 10 kohvik). Nimetame kasvõi viimasel viiel aastal toimunud õhtuid eesti kultuuriloo tegelastest:2001. aastal

Kas võiksime ja tohiksime unustada Lilli Suburgi ? (sünnist 160 aastat);

Ärkamisaja tegelane ja kirjamees Jakob Pärn (85 aastat surmast);

Ajaloolane, kodu-uurija, ülikooli rektor, TA president, Maja asutajaliige Hans Kruus (110 aastat sünnist);

2002. aastal Villem Grünthal-Ridala (60 aastat surmast); Miks on tänagi meile tähtis Brunbergi Eedi – Eduard

Bornhöhe? (sünnist 140 aastat); Mida teame Alide Ertelist (25.07.1877–20.12.1955), suure

talupere tütrest, rahvavalgustajast, kirjanikust?; Jüri Jürison, kellele kuulub reisikirjeldus “Eestimehe teekond

ümber maailma “Askoldi” laeva peal” (sünnist 170 aastat); „Beiträge” tegija Rosenplänteri sünnist 220 aastat; Juhan Kunderist, kes lahkus siitilmast 35-aastaselt ja tegi – oh

kui palju! (sünnist 150 aastat);Ado Reinvald (sünnist 155 aastat);

2003. aastal Estonia Seltsi esimees ja laulupidude korraldaja August Busch

(sünnist 135 aastat); Peterburi eestlastest selle linna 300. aastal; Mees nimega Michael Ignatius (sünnist 290 aastat); Miks võiksime (või peaksime!) mäletama ja teadma, kes olid

meie kultuuriloos vennad Erlemannid ?; Mihkel Veske tähendus eesti kultuuris (sünnist 160 aastat);

201

Maj

ata

maj

a lu

gu2004. aastal

Suurte sildade looja Ottomar Maddison (sünnist 125 aastat); Liisa Perandi tegemised (sünnist 125 aastat); Meie ajaloo suurkuju Johann Voldemar Jannsen (sünnist 185

aastat); Sancho Panza nime all kirjutanud kirjandustegelane – Paul

Ambur (100 aastat sünnist); Eestikeelne kultuur Narvas ajast aega (Eesti Seltsi “Ilmarine”

130. aastapäeva eel); Mida võiksime (või ehk peaksime?) mäletama Dietrich

Heinrich Jürgensonist ? (sünnist 200 aastat); Anna Rosalie Haavakivi, üks meie 19. sajandi haritum naine,

kes luuletas end läbi kahe sajandi Anna Haavana eesti kultuurilukku (sünnist 140 aastat);

2005. aastal Mida tegi meie maal notar Johann Renner ligi pool tuhat aastat

tagasi? ; Meenutame keele- ja kirjandusteadlast, Maja nõukogu endist

liiget Mart Mägerit (saanuks k.a. 70-aastaseks); Eduard Vilde 140. sünniaastapäev; Eesti haridusloost, ka haridusminister Ferdinand Eisenist omas

ajas; Meenutame kodu-uurimise korraldajat, Treffneri Gümnaasiumi

direktorit, eesti keele ja kirjanduse õpetajat, aastakümneid TPedI-s töötanud ja sadade eesti keele ja kirjanduse õpetajate õpetajat August Raielod (26.04.1905–7.10.1982);

Jüri Annusson, põlevkiviuurija, Riigikogu hariduskomisjoni esimees, haridusminister (40 aastat surmast; USA-s);

Mida Georg Arnold Eggers siinmail kultuuri ja tööstuse alal korda saatis?;

Tallinna Kubermangugümnaasiumi eesti soost õpetajast Johann Jakob Frommhold Nocksist (1800-1890).

Ühiskonnaelu, kirjanduse ja muu loomeelu ning õpetamise hindamine omas ajas – mis see muud ongi, kui kokku huvipakkuv kultuurilugu ajaloos. Arvatakse, et vestluste teemad ja arvukus ning põhjalik käsitlus võiksid kokku välja kanda lausa rahvaülikooli teaduskonna nimetuse. Jutuotsa ülesvõtjaid on ikka leida olnud Maja liikmete seast. Küllap ka edaspidi!202

Maj

ata

maj

a lu

gu

4.8. TEISTE LOOMETÖÖ VILJU MAITSMAS

4.8.1. KIRJANIKEGA KIRJANDUSEST JA MUUSTKI

Teadlased on kirjandusega alati olnud sina-peal, teisiti poleks mõeldavgi. Loovad nad ju ise teaduskirjandust, paljud ka populaarteaduslikku rahva harimiseks ning töötavad pidevalt kirjandusega. On neidki, kes langevad ilukirjanduse loomevõludesse ja pööravad selja teadusele.

Teadlastele, ja mitte ainult nendele, pakub huvi kohtuda kirjanikega silmast silma ja kuulda autori enda arvamust oma kujunemistee, teoste loomeprotsessi, ainestiku, keele jms kohta. Seesama terve uudishimu on aastate jooksul Teadlaste Majas kokku viinud palju kirjandushuvilisi Maja liikmeid ja kirjanikke.

Korraldada täpselt samasuguseid kirjandusüritusi nagu Kirjanike Majas ei tahetud ega tulnud kõnessegi. Midagi teisiti! Kuidas ja mida? Millestki ja kellestki tuli alustada. Dokumendid näitavad, et Majas toimus 7. detsembril 1971. aastal Majanduse Instituudi ruumes kohtumine Enn Vetemaaga. Miks valiti alustuseks Vetemaa ? Sellele on lihtne vastata. Vetemaa oli TPI-s õppinud ja saanud keemiainseneri kutse, töötanud mitu aastat Eesti Televisioonis kirjanduse- ja kunstisaadete peatoimetajana, õppis Konservatooriumis, oli sel ajal Kirjanike Liidu luulekonsultant ning avaldanud lisaks luuletustele ka lühiromaane, sh just palju kõneainet pakkunud „Munad Hiina moodi” ja „Kalevipoja mälestused.”

1973. a 25. jaanuaril suundusid Maja kirjandushuvilised kunstiklubisse KUKU, kus Paul Rummo vestis väliseesti kirjandusest. Aasta jätkus veel Rummoga, aga juba Paul-Eerikuga tema luulest 19. aprillil kunstiklubis ning veel kord 29. novembril Kohtu 6 TA saalis tema uuest luulest.

Jõudmata kõiki kohtumisi üles lugeda märkigem siinkohal veel 1975. a Aimée Beekmani kohtumist Maja liikmetega aspirantuuriosakonna saalis (sel ajal Lenini pst 10); temalt oli selleks ajaks ilmunud juba kaheksa romaani. Kirjanike Liidus käidi juttu vestmas Vladimir Beekmaniga, Liidu esimehega.

Kohtumisteks sobivate ruumide leidmisega oli tükk tööd. Kohtu 6 TA saal osutus meeldivaimaks kohaks. Seal peeti 1977. a 18. mail kohtumisõhtu Jaak Jõerüüdi ja Jaan Kaplinskiga ning aasta lõpul, 1. detsembril Veera Saarega. 203

Maj

ata

maj

a lu

guMaja kirjandusellu tõi murrangulise muudatuse tollase nimetusega

Tuglase maja valmimine muuseumina. Aastaid hiljem (1997) on Teadlaste Maja liige August Eelmäe, kes Tuglase Majamuuseumi selle loomisest peale juhatas, kirjutanud ajakirjas „Välis–Eesti”: “1978. a aprillist hakkas Tallinna Teadlaste Maja Elsa Pajumaa ettepanekul ja toetusel Tuglase Majamuuseumis korraldama kirjandusõhtuid iga kuu viimasel neljapäeval. Sihiks võeti kohtuda kõikide Tuglase novelliauhinna laureaatidega. Nii on ka toimunud, välja arvatud üksikud erandid (Betti Alver, Madis Kõiv). Tähelepandav osalejate huvi ja aktiivsus on mõne kirjaniku puhul tinginud koguni kahe õhtu korraldamise (P.-E. Rummo, J. Peegel, J. Kaplinski), sest saalis on vaid 40 istekohta. Teadlaste Maja rahvas on heasoovilik, mõistev ja leplik, nii et mõnikord on olnud osalejaid kaugelt üle istekohtade arvu.

Eriti väärtuslikuks on nende kirjandusõhtute korraldamise teinud asjaolu, et Tuglase maja on esinejate nõusolekul helisalvestanud kõik senised jutuajamised, sundimatud vestlused. Ei tohiks olla kahtlust, et tegemist on kultuuriloo seisukohalt olulise ja tänuväärse materjaliga, mille väärtust aja edasine kulg üksnes suurendab. Nende materjalide publitseerimine ootab alles oma järge.”

Kord kuus sündisid need sundimatud vestlused Tuglase majas eelkõige tänu Teadlaste Maja asutajaliikmele, kultuurikomisjoni aseesimehele Heino Ahvenale, kes aastaid neid õhtuid ette valmistas ja jutuajamisi juhtis. Heino Ahven saatis kirjanikule küsimusi, määratles vestlusteemasid, kuid jättis valiku kirjanikule. Mõni päev pärast üritust saatis kirjanikule tänusõnadega südamliku kirja. Mõned näited:

27. märtsil 1986 toimunud õhtu järel kirjutab Heino Ahven 8. aprillil Andres Vanapale: „ Juba kaks nädalat saab täis Teie külaskäigust Tallinna Teadlaste Maja kirjandushuviliste juurde. See oli tore rõõmsameelne õhtu ning ikka ja jälle tulen mõttes selle juurde tagasi. Aitäh meeldivate õhtutundide eest!”

9. veebruaril 1988 teine kiri: „ Lugupeetud Priit Aimla! Väga suur tänu ilusa rõõmsameelse vestlusõhtu eest! Kui õhtu kestis oodatust kauem ja tegi Teile järgnevad õhtutunnid ülearu pingeliseks, siis palun vabandust, et ma varem ei lõpetanud. Kahetsen, et ma ei saa osa võtta Teie teisest vestlusõhtust Tuglase majas 11.veebruaril s.a. Olen sel päeval Elvas keelepäeval. Tänu ja lugupidamisega H.A.”

23. detsembril 1987 kiri Herman Sergole: “Veel kord aitäh mõnusate vestlustundide eest nädalapäevad tagasi, 16 skp. Tuglase majas Tallinna Teadlaste Maja kirjandushuvilistele. Teie eestvedamisel saime mitme tunni vältel heita uudistavaid pilke meremehe ellu, teha kaasa

204

Maj

ata

maj

a lu

gu

huvitavaid mõttematku ning meenutada ka ühe unustatud rahvakillu minevikku (Reigi rootslased). Südamlik tänu kõige eest! Teile ja Teie perele häid jõule ja õnnelikku uut aastat! Teie H.A.”

Mahukad kaustad materjale on Heino Ahven kirjutanud nende kirjandusõhtute ettevalmiste käigus; igale kirjanikule oma lähenemisnurga alt.

22. septembril 1983 on Heino Ahven kirjutanud (tema sõnutsi viisaka meeldetuletuse) Asta Põldmäele: „Minu ülesandeks on see kohtumisõhtu (29.09.) sisse juhatada ja olla Teile üks vestluspartnereid – kui seda vaja on ... Eelnevaga seoses küsiksin Teilt, kas Teil on õhtuga ühenduses mingeid soove, mida me peaksime ja saaksime arvestada?”

Kirjandusõhtut Rein Saluriga 1. novembril 1979 sisse juhatades lausus Heino Ahven: „Oma loomingus olete küllaltki sageli ja mitme vaatenurga alt kujutanud teadlaste elu, olete esitanud konfliktsituatsioone. Filoloogina, lingvistina olen kogenud küll väga teravaid sõnalisi kokkupõrkeid teaduse pinnal või selle ääremaadel sama ala inimeste vahel, ometi ei kujutle ma omal alal selliseid vaidlusi kuni rusikateni minekuni, nagu lasete näiteks „Väitekirjas” jutustada Killil. Kas see on teadlik kunstiline liialdus või peate selliseid juhtumeid teaduselus tõepoolest võimalikuks?”

25. novembril 1982 on kirjandusõhtul Debora Vaarandiga Heino Ahven tema poole pöördunud: „Üldiselt peetakse Teid vist saarlaseks. Kas on Teis ka veel: – võrumaalast – sest olete sündinud Võrus; – tallinlast – sest mitmed algkooliaastad olite Tallinnas; – tartlast – sest seal on möödunud Teie üliõpilasaastad; ja lõpuks hiidlast – sest Hiiumaalt on pärit Teie emapoolsed vanavanemad ja sealgi olete veetnud pikki aegu? Kas ja mida on need eri maakohad, eri elukohad, erinevad inimesed ja erinevad elukeskkonnad andnud Teie kujunemisse ja Teie loomingusse?”

25. mail 1986 on Heino Ahven teiste küsimuste seas pärinud Rein Veidemannilt: „Praegusajal on elavamalt kui varem hakatud kõnelema emakeelest, selle tähtsusest vaimsuse kujunemisel, selle suhtlemisväärtustest jne. Kuivõrd Teid toetab või ei toeta näiteks oma lapsepõlvekodu keeletarvitus ja kool ning koolis õpitu?”

Esitatud küsimused andsid kirjanikule vastuste leidmiseks juhtniidi ja avasid ühtlasi võimaluse laiemalt arutleda. Nii need õdusad ja ladusad vestlusõhtud sündisidki. Neid oli palju. Näiteks, aastal 1979: 29.03. – Juhan Peegel; 26.04. – Jaan Kross; 31.05. – Arvo Valton; 27.09. – Mati Unt; 01.11. – Rein Saluri; 29.11. – Paul Kuusberg; 27.12. – Mats Traat; aastal 1980: 31.01. – Teet Kallas; 21.02. – Toomas Vint; 27.03. – Mari 205

Maj

ata

maj

a lu

guSaat; 24.04. – Heino Väli; 29.05. – Jaak Jõerüüt; 25.09. – Uno Laht; 30.10. – Jaan Kruusvall; 27.11. – Tuglase novelliauhinna laureaatide ühisõhtu.

1981. aasta külalised kirjandusõhtutel: Hando Runnel, Ain Kaalep, Toomas Liiv, Paul-Eerik Rummo.

1982. aastal kohtumise ettevalmistamiseks Juhan Viidinguga on Heino Ahven valinud ühe küsimuse kriitikast: „Kes kriitikutest on – Teie enda arvates – kõige paremini tabanud Teie luule olemust, Teie taotlusi? Näiteks: ... ja järgneb loetelu üheksa kriitiku nimega ning nende artiklite nimetustega aastatest 1971-1980; Heino Ahven oli need loomulikult ise läbi töötanud, endastmõistetavalt oli see nii ka teiste kirjanike puhul.

Väärib siinkohal meenutamist, et Heino Ahven ei olnud kirjandusteadlane, ent kuulates teda haaravalt kirjandusõhtuid juhatamas ta lausa hiilgas ainetundmisega; see nõudis põhjalikkust ja palju tööd. Ainsaks valitud näide kinnitab seda.

1982. a olid veel õhtud Vaino Vahingu, Aadu Hindi, Minni Nurme, Ellen Niidu, Ralf Parve, Debora Vaarandi ja Viivi Luigega.

1983. a oli külas Jaan Kaplinski, kellele H. Ahven kirjutas kohtumise ettevalmistamiseks muuhulgas: „Praegu võiksin Teile öelda väga üldjoontes, et Teadlaste Maja kirjandussõpru on ikka huvitanud kirjaniku tee kirjandusse, kodu ja kooli mõjud seejuures, loomeprotsess (kui sellest on võimalik kuidagi kõnelda), mõne konkreetse teose (või luuletuse) sünnilugu, loomingukavatsused jms. Ühe põhisoovi ütleksin välja nüüd: palume Teid õhtul lugeda oma luulet!”

Kaplinskile järgnesid õhtud Arvi Siia, Kersti Merilaasi, Asta Põldmäe, Doris Kareva, Aleksander Suumani ja Helvi Jürissoniga.

31. märtsil 1983. a peeti Marie Underi õhtu, kuhu olid palutud, nagu ütles H.Ahven:”need poetessid, kes on kord juba olnud meie külalised: Debora Vaarandi, Minni Nurme, Ellen Niit ja Viiu Härm, nendega koos on samuti meie head tuttavad Jaan Kross ja Paul-Eerik Rummo.” Ning jätkas „... siinsamas majas, selle läve taga liikus, elas ja töötas Marie Under. Ja nähtavasti siinsamas majas on ta kord küsinud:

„Kes istub ümber minu laua, kui ükskord olen ära kaua?

Ja kelle, kelle jalapuute all nõtkub kord mu vaibaruute?” („Kes?”)

Adsoni ja tema kaasa Underi ehitatud majas, kus nad elasid 3. oktoobrist 1933 – septembrini 1944, ja kus kogu sõjajärgse aja kuni

206

Maj

ata

maj

a lu

gu

oma surmani (1971) elas Friedebert Tuglas, on arvukalt Teadlaste Maja liikmeid veetnud kirjandusõhtutel sadadesse ulatuvaid õdusaid tunde, teinud selles majas ka oma „jalajälgi”.

Aastal 1984 olid teadlastele oma loometööst pajatamas: Henn-Kaarel Hellat, Andres Langemets, Viiu Härm, Lehte Hainsalu, August Eelmäe, Aira Kaal, Lennart Meri.

Tuglase novelliauhinna laureaadi nimetuse saab aastas (2. märtsil) mitte üle kahe kirjaniku, seetõttu oli kohtumisõhtuid endastmõistetavalt ka teiste kirjameeste ja – naistega, kelle seas oli ka tõlkijaid, toimetajaid ning kriitikuid.

1985. a olid juttu puhumas Endel Nirk, Enn Vetemaa, Einar Maasik, Ülo Mattheus, Heljo Mänd, Valda ja Anu Raud, kellele H. Ahven hiljem kirjutab: „Mulle näib, et õhtu köitis osavõtjaid – neid oli ruum täis – ning vestlusest võeti elavalt osa. Elati kaasa Teie mõtetele.”

Küllakutsutute rida jätkus Lembit Remmelgaga, kellega H. Ahven võttis jutuks nii tema 1956. a ilmunud artikli „Vigadest ja väärhinnangutest” (käsitles M. Laossoni „Mõningaid eesti kirjandusteaduse ja kirjanduskriitika küsimusi” (1949) ja E. Sõgeli „Rahvalikust ja rahvavastasest kirjandusest” (1951)) kui romaani „Vahva sõdur Švejk” tõlkimise ning „Tallinnfilmi” stsenaariumide kolleegiumi töö. Oli teisigi teemasid, mis kõik ühe õhtu jooksul osalejate silmaringi avardasid.

1986. a on Maja kirjandushuviliste ees Raimond Kaugver, Ülo Tuulik (vestlemas Juhan Smuulist), Andes Vanapa (Viktor Mellov), Olaf Utt, Kaido Liiva, kes satiiri- ja huumoriajakirja „Pikker” plangil vastab toimetajana H. Ahvena tänukirjale: „Tänan meeldiva kirja eest. Kuulajate siiras kaasaelamine on oraatoreile varemgi komistuskiviks saanud – unustad mitte ainult aja, vaid ka iseenda. Sellegipoolest olen ka edaspidi nõus kahel jalal seistes samale kivile komistama.”

Samal aastal olid veel Rein Veidemann, Andres Ehin ja aasta lõpetas Ülo Tuulik, nüüd juba endast ja oma loometööst kõnelemas, abiks H. Ahvena hoolsalt ette valmistatud kaheksa vähemalt poolel leheküljel lahtikirjutatud teemat:

Lapsepõlvekodu. Abruka ja Saaremaa;Rännud ja reisid. Mered ja mandrid;Tartu ja ülikool;Tee kirjandusse;Oma loomingust; 207

Maj

ata

maj

a lu

guEesti ja maailmakirjandus;Huvid ja harrastused. Mis edasi?;Friedebert Tuglas ja tema looming.

Lahtiseletatult on see kirjas nõnda: „Missugused on olnud Teie kokkupuuted Friedebert Tuglasega? Tema isik, tema kirjanikukuju Teie silmis? Kuidas olete vastu võtnud Tuglase loomingu – koolipoisina ja

hiljem? Kas on Teid midagi eriti köitnud Tuglase loomingus?”Seosed ja suhtumine Tuglasesse olid ja on Teadlaste Maja

kirjandusõhtutel tavakohane küsimus igale küllakutsutud kirjanikule, toimetajale, kriitikule.

1987. aasta algas Jüri Tuulikuga, seejärel olid Heino Kiik, Jaan Undusk, Holger Pukk, Heljo Mänd, Hugo Angervaks (Eduard Päll), Vello Lattik, Herman Sergo. 1988. a on kohtumisõhtud Priit Aimla, Toomas Haugi ja Joel Sangaga, viimane jäi Heino Ahvenale viimseks Teadlaste Maja kirjandusõhtuks (31.03.1988).

Mida need arvukad kirjandusõhtud on Teadlaste Maja rahvale andnud? H. Ahven ise on ühel õhtul selle küsimuse esitanud ja vastanud nõnda: „... võiksin päris kindlasti väita üht: nende õhtute kaudu olen paremini tundma õppinud eelkõige eesti tänapäeva kirjandust. Olen enda jaoks avastanud mitu väga huvitavat kirjanikku, keda seni olen lugenud vähe ja juhuslikult või hoopiski mitte (kõike ilmunut ei jõua ju lugeda!). Olen saanud – endale ootamatultki – väga meeldivaid ja tugevaid lugemiselamusi. Kui nimetada autorite nimesid, siis prosaistidest Jaan Kruusvall ja Jaak Jõerüüt, Vaino Vahing ja Mihkel Mutt, Rein Saluri ja Toomas Vint, Teet Kallas, Mari Saat ja Asta Põldmäe ja teisigi. Luulest vahest nii palju otse avastuslikku ei olnud – luulet olen lugenud pisut järjepidevamalt, kuid luuleõhtud on ikka palju ilusat andnud, meenutagem kasvõi Kersti Merilaasi või Debora Vaarandit, Minni Nurmet või Viiu Härmi, Doris Karevat või Lehte Hainsalu, Paul-Eerik Rummot või Jaan Kaplinskit, Hando Runnelit või Aleksander Suumanni ja teisi.”

Heino Ahvenast endast kui luuletajast räägiti alles Teadlaste Maja korraldatud tema mälestusõhtul Tuglase majas 24. novembril 1988. a. Õhtu läbiviija Elsa Pajumaa luges alustuseks Heino Ahvena Teet Abaja varjunime all loodud luuletuse „Kuhu viivad neil teed?”

Ma seisatan rannal.Mu silme ees sinine meri.On tuuletu.Kuid lõputu mühin.

Kuhu viivad neil teed ?Kuhu kannavad laevu need veed ?208

Maj

ata

maj

a lu

gu

Ja lõputult veerevad lainedmu jalge ees liivale.

On meresid mitmeidja maailmas maidki on mõnda,on sündivaid ja surevaid randu.

Nõnda seisatan rannal ...Üle päikeses helkleva veesilmapiirileheidan pilgu ja saadanmulle võõraid ja tundmatuid laevukuni kaovad nad kaugele ...

On troostitult kustuvaid päevi,on säravaid hommikuid !

Iga laev valib endale rannad.Igaüks valib endale tee !

(Kogus „Kolm Ahvenat.” Kalju, Heino, Lembitu luulet”, ilmunud 2002).

Selle kirjandus- ja mälestusõhtu lõppedes jäi üle vaid tõdeda: määratu vaimurikkus on see, mille Heino Ahven oma suure koormusega põhitöö kõrvalt Maja kirjandushuvilistele vahendas.

Pärast Heino Ahvenat on Tuglase majas kirjandusõhtuid juhtinud Mart Mäger, August Eelmäe, Elsa Pajumaa ja Ülle Kurs. Neid on toimunud märksa vähem. Tormilised üleminekuaastad kallutasid Maja liikmete huve senisest palju rohkem ühiskonnakorralduse ja teadustöö süsteemi muutmistele ning kaunid kunstid olid sunnitud taanduma. Seda kinnitab ka järgnev.

Aastal 1989 olid külas: Ott Kool, Mart Mäger, Toomas Raudam, Sirje Ruutsoo, Olev Remsu. Märgiti ka majaperemehe Artur Adsoni 100. sünniaastapäeva ning 30. novembril Teadlaste Maja 100. kirjandusõhtut Tuglase Majamuuseumis.

Et oli edaspidi kavas kutsuda kohtuma esimest korda Tuglase novelliauhinna laureaadi nimetuse saanuid, siis kahanes ka seetõttu kirjandusõhtute arv. 1990 – jõudis kohtuma piiri tagant Kalju Lepik ning tähistati Hendrik Visnapuu 100. sünniaastapäeva. 1991 – loetakse Tuglase aias lõkke ääres sügisluulet (tehnikateadlane Andres Siirde toob lõkkesse uue tehnoloogia nn lõkkepaku), tähistatakse vestlusõhtuga suure osa oma elust Tuglase majale ja kirjaniku pärandi tutvustamisele pühendunud August Eelmäe (Maja liige) 60. sünnipäeva, kohtutakse Elo Vee ja Linda Viidinguga.

Sügisluulet on sügise hakul edaspidigi Tuglase aias lõkke ääres ja ka majas sees loetud, näiteks Juhan Sütiste 100. sünniaastapäeva puhul (1999). Aastal 1992 on külas noored daamid Triin Soomets ja Liisi Ojamaa, aga ka Jaan Kruusvall ning 50-aastaseks saanud Paul-Eerik 209

Maj

ata

maj

a lu

guRummo; väga südamlikuks ja mõjusaks kujunes kirjandusõhtu Marie Heibergist ja tema saatusest.

Juba pikemat aega oli kirjandusõhtute korraldaja (siinkirjutaja) püüdnud leida teadlasi, kes uurimistöö või muu põhitöö kõrval kirjandusloomega tegeleks ning oleks nõus Maja kirjandushuvilistega kohtuma. Lõpuks ka õnnestus: Eksperimentaalbioloogia Instituudi teadusdirektori Oleg Toompuu tagasihoidlikkust sai sedavõrd murendatud, et südamlik jutu- ja luuleõhtu temaga toimus (1992). Järgmisel aastal jätkati sama liini Valter Kruudiga, Tuglase maja peavarahoidjaga, kes selles majas ametis juba 1976. aastast ja kes on tänaseks ilmutanud mitu kogu ühiskonnakriitilisi ja humoristlikke värsse või nagu ta ise ühe kogu „Issanda loomaed” esilehel märgib: „Tölplala värsslugusid, humoristlikke tundeluuletusi, lembelaule, reklaami, limerikke ja Maarjamaa tšastuškasid.” Värsikoguni pole küll jõudnud, kuid eelmistest julgust saanud, saarel sündinud, romantilise meelega raamatupidamist elu aeg teeninud Maja asutajaliige Hildegard Pobul riskis oma värsse kuulajatega jagada (1994).

Muidugi on jätkunud kohtumised tuntud kirjanikega, Tuglase novelliauhinna laureaatidega: Eva Park (1994), Peeter Sauter ja Mats Traat (1996), Tõnu Õnnepalu ja Jüri Ehlvest (1997), Andrus Kivirähk (1998), Mart Kivastik (1999), Andres Vanapa ja Mehis Heinsaar (2000), Tarmo Teder (2001).

Siis võeti ette uutmoodi kirjandusõhtu. Et Mehis Heinsaar sai laureaadiks teist ja Mats Traat kolmandat korda (2002), siis otsustati teha nn kirjanduse „isa ja poja” kokkusaamine. Õnnestus – ja oli väga huvitav kuulata loomeinimeste eri põlvkondade vaateid elule ning loomingule. Õhtul leidis kinnitust tehnikateadlase, Maja asutajaliikme Enno Siirde kunagi lausutu: „Loomisvõime on inimesele eriomane võime probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada.”

Väga huvitavaid kirjandusteaduslikke tekste loonud Jaan Undusk, kes juhibki Underi ja Tuglase Kirjanduskeskust, nõustus Tuglase novelliauhinna laureaadina oma ilukirjanduslikku loomingut tutvustama Maja liikmetele 2003. aastal. Järgmisel aastal astus aga lugejate ette siis veel üsna vähetuntud, aga laureaat Lauri Pilter.

Kirjanduselamusi on Maja rahvale pakkunud ka Eesti Raamatu Aastal, Tammsaare ja Kreutzwaldi aastal Majas korraldatud üritused, aga ka kohtumised „Strixis” Olivia Saarega (2000), Debora Vaarandiga (2001), Mihkel Mutiga (2004) jt ning meeleolukad õhtud näitlejatega Särevi Kortermuuseumis (Tina 23).210

Maj

ata

maj

a lu

gu

211

Maj

ata

maj

a lu

gu4.8.2. KUNSTI NAUTIMAS

Kunstiteadlasest Maja asutajaliige Mart-Ivo Eller lausus kord: ”Kunstiteos mõjub rohkem siis, kui seda rohkem vaadatakse ja sellest vähem räägitakse.” Ehk ongi nii!

Majas on tehtud mõlemat – räägitud kunstiteadlaste ja kunstnikega ning vaadatud palju näitusi, ka koos kunstnikega, näiteks Kunstihoones: Tiit Pääsukesega (4.05.1989), Jüri Hainiga (21.11.1989), Raul Meeliga (9.10.1990). Kultuurikomisjoni liige Endel Parijõgi korraldas agarasti aastaid kevad- ja sügisnäituste ühiskülastusi, millele järgnes tavaliselt arutelu koos kunstnikega.

On käidud ka kunstnike ateljeedes, sh Olev Subbi (25.04.1975) ja Jaan Varese juures (06.06.1983). Koos ERKI kateedrijuhatajate ja prorektor Mait Summatavetiga analüüsiti vastaval näitusel ERKI diplomitöid (2.11.1989). On vaadatud rahvusvahelist näitust “Ruum ja vorm” (30.01.1990), aetud “Strixis” juttu Heinz Valguga (13.01.1986), arutatud Ants Viiresega värve ja sümboleid eesti rahvakunstis (20.02.1989), Kaljo Põlluga Skandinaaviamaade kaljujooniseid (21.03.1990), kuuldud Irina Solomõkovalt New Yorgi eesti kunstnike koondisest “Fraternitas Artis” (29.05.1989) jne, jne. Kord aastaid tagasi (1974) võeti ette isegi sõit Leningradi külastamaks seal Kairo muuseumi Tutanchamoni hauakambrite aarete näitust.

Need üksikud eripalgelised näited lisaks “Strixis” korraldatud sadadele kunstinäitustele kõnelevad kultuurikomisjonide kunstialaste ettevõtmiste laiast haardest; osavõtjad hindasid neid harivateks, tunde- ja ilumeelt rikastavaks, üksnes nende loetelust saaks kümneid lehekülgi.

Miks kunstiüritusi üldse korraldati? Ikka selleks, et paremini mõista teise ala loovisikute loomise motiive, kunsti arengu järjepidevust ning kunstnike suhet ühiskonnaga.

212

Maj

ata

maj

a lu

gu

4.8.3. MUUSIKAST MUUSIKUTEGA

Polnud juhus, et Maja asutama tulnute seas oli kümme Konservatooriumi õppejõudu eesotsas rektoriga. Algusest peale võeti suund rakendada Majas võimalikult palju tulevasi muusikuid, tuua neid teadlastest publiku ette praktiseerima. Nõnda ongi tehtud pidevalt ning seda on korraldanud kas nõukogu liige või kultuurikomisjoni liige konservatooriumist (Vladimir Alumäe, Heljo Sepp, Lilian Semper, Mare Teearu, Andres Pung jt).

Juba 18.10.1974 sai teoks TA Sakala 3 saalis suurejooneline kohtumine TA nais- ja meeskooriga; neid koore juhatas Arvo Ratassepp, asutajaliige ja kultuurikomisjoni liige. Hiljem on vähemalt üle aasta kokku saadud ja kuulatud häid eesti koore Tallinnast, Tartust, Sakust jm, sh Arsise kammerkoori Aivar Mäe juhatusel 9.04.1991.

Põhjalik tutvumine Konservatooriumiga võeti ette 1979. aastal: 10. aprillil alustati (siis veel Vabaduse pst. 130) jutuajamisega rektor Viktor Gurjevi, prorektor Heljo Sepa (asutajaliige), dekaan Venno Laulu ja professorite Herbert Laane, Hugo Lepnurme ning Roman Matsoviga. Aasta jooksul käidi juba kateedrites. Ka Konservatooriumi uues kauaoodatud kodus Rävala pst 16 on korduvalt käidud. Kultuurikomisjonid on nuputanud huvitavaid sariüritusi, näiteks:

„Eesti klassikalist muusikat”, seitse õhtut, sh Heino Elleri, Gyrillus Kreegi ja Eduard Tubina loomingut;

„Ajaloolised kontserdid ajaloolistes paikades” viie aasta jooksul; „Eesti rahvalaulud” (koos Celia Roosega 1990, 1991); „Õhtud muusikute perega” rohkem kui seitse aastat, sh näiteks

Rene Eespere pereõhtul 19.03.1990 Küberneetika Majas olid juttu vestmas ja musitseerimas pereisa (helilooja), pereema (koorijuht, muusikaõpetaja) kaks perepoega ja peretütar, kes kõik tegelevad muusikaga.

Sarjade kõrval on hulgaliselt muudki põnevat tehtud: Kuulatud magistrikontserte ja üsna algajaid üliõpilasi; Nauditud muusikakoolide lõpetajate etteasteid; Kutsutud esinema Rapla laulustuudio „Klükk” Thea Paluoja

juhendamisel (21.12.2002) ja Paldiski Eesti Gümnaasiumi noored õpetaja Sirje Kulluse juhtimisel (18.12.2004);

213

Maj

ata

maj

a lu

gu Kuulatud välismaal stažeerinud lauljaid (Anu Kaal, Mati Palm

jt.); Vesteldud muusikast Ivo Linna ja Alo Matiiseniga (18.01.1989)

jne, jne.Allpool nopmeid paarist aastast tervikunaEndastmõistetavalt ei möödu Majas ükski pidu muusikaliste

etteasteteta. Näited 1983 ja 1987 kuuluvad enamasti klassikalise muusika

valdkonda, mis ei tähenda, et niinimetatud lõõgastusmuusika kergemad žanrid maja liikmeid ei huvitanud; käidi meelsasti nautimas ka varieteede programme jm. Kui algas stereoajajärk, siis alustati seda ühiskuulamisega ja erialateadlaste selgitustega. On olnud palju mitmekülgseid muusiküritusi; õhtud heliloojatega Heliloojate Majas olid alati suurele tänulikule kuulajaskonnale; üks meelispaiku oli Kadrioru Kunstimuuseum, kuhu alati oli kontserdile soovijaid rohkem, kui suudeti vastu võtta.

TTM 1983TTM 1987

214

Maj

ata

maj

a lu

gu

4.8.4. MITMEKÜLGNE FILMIKAVA

Kultuurikomisjoni kõrval pidas Maja nõukogu vajalikuks eraldi kinokomisjoni loomist; seda on juhtinud Toivo Nigol (1971-1979), Eugen Ojamaa (1979-1983), Uno Vergi (1983-1985), sellest edasi on hoolt kandnud Aleks Rulkov.

Üksikuid kohtumisi filmiloojate ja -kriitikutega on toimunud pidevalt, juba näiteks 22.02.1973 kuulati kohvikus „Tuljak” Tatjana Elmanovitšilt huvitavat filmikunstist. Sellest aastast algasid filmiõhtud teisipäeviti TPI-s (koostöös TPI filmiklubiga) ning kestsid vahetpidamata 1994. aasta juunikuuni – kokku 21 aastat!

Samal ajal tehti ühistööd Kinomaja ning „Tallinnfilmiga”. Saalitäied Maja filmihuvilisi hindasid „Tallinnfilmi” dokumentaalfilme 25. oktoobrist 1985, iga aasta toodangule pühendati kuni kuus õhtut. See kestis kokku seitse aastat (kuni stuudio „Tallinnfilm” tegevuse lõpetas). 1991. aasta 27. veebruaril käisid Maja filmihuvilised veel Harju tn 9 stuudios kohtumas direktor Škubeliga.

Kinomajas korraldas Teadlaste Maja eraldi seansse, näiteks Leida Laiuse lühifilmidest (1981), Kaljo Kiisa loomingust; Telemajas käidi vaatamas Mati Põldre uusi filme ja kohtuti temaga (22.02.1989). Loetelu saaks üsna pikk. Maja filmiklubi sai 1990. aasta algul koguni Eesti Filmiklubide Seltsi liikmeks.

Uus tahk ilmus püsivalt filmihuviliste tegevusse 18.11.1983, kui Kinomajas korraldati esimene õhtu sarjast „Taidlusfilmid ja nende loojad”; alustati Tõnu Aruga – tema on juba aastaid rahvusvahelises taidlusfilminduses tehtud mees. Sellesse seltskonda kuulub ka meie Maja liige Mati Viiul. Maja on aastaid hinnanud üleriigilistel amatöörfilmifestivalidel taidlusfilme ning andnud Maja poolt tagasihoidlikke meeneid, peamiselt parimatele teadus- ja populaarteaduslike filmide loojatele; rõõmustav, et nende hulka on sageli mahtunud ka Tõnu Aru ja Mati Viiul. Rõõmustab seegi, et riigis on hulgaliselt koolinoori ja üliõpilasi, kes neid filme loovad.

215

Maj

ata

maj

a lu

gu

Skaneerida Akt nr. 45Skaneerida (või võtta CD-lt) Väljavõte 20.04.1987

Akt 45Valjavote protokollist

216

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Tuglase maja_1993Raamat_3

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses (Väikese Illimari 12) on kultuurifotograaf Kalju Suur jäädvustamas äsja Tuglase novelliauhinna laureaadiks saanud Madis Kõivu, keda Maja nimel õnnitleb Elsa Pajumaa (2.03.1993)

Eesti Raamatu Aastal Majas loodud Eesti Raamatu Komitee (Pille Kippar, Elsa Pajumaa, Anne Veinberg – esimees) korraldas 19.04.2000 TATR sinises saalis avaaktuse, kuhu aukülaliseks paluti Mats Traat abikaasaga; esiplaanil Ruth Mirov, keskel Endel Annus, tagareas Helmi Neetar

217

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Monum_7

Monum_6

Maja kunstihuvilised külastasid Monumentaalskulptuuri ateljeed korduvalt, esimest korda hoone valmimise järel 26.01.1978; fotod on 11.06.1985 külaskäigult

Midagi hakkab vormuma

Skulptori lennukaid mõtteid saab monumentaalskulptuuriks vormida ainult suur ja tugeva abilisega, kes ei pelga rasket ja musta tööd

218

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Monum_5

Monum_2

Loomeprotsessi üksikasjad pakuvad Maja kunstihuvilistele suurt huvi, Maret Tammel käsi püsti lisaküsimusteks

Tähelepanelikud kuulajad vasakult Marina Leppik abikaasaga, Heiki Sumre, Mihkel Aitsam, Ahti Jaanivald

219

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Raamat_1

Raamat_2

Osavõtjate seas olid ka kuulsad raamatukujundajad Silvi Väljal ja Paul Luhtein (Maja asutajaliige)

Muusikalise tervituse korraldas Maja liige Mati Viiul (vasakult esimene)

220

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Monum_4

Monum_3

Kangakudumist uudistamas vasakult Elvi Pruuden, Sirje Kalam, Ferdinand Eisen

Vaibakudumine pakud erilist huvi vasakult Elvi Viirale, Ahti Jaanivallale ja Ilme–Luule Puussaarele

221

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Pärijõgi

TiiuPallo

Põldroos_2

Põldroos

Endel Pärijõgi – agar kunstinäituste ühiskülastuste korraldaja Kunstihoones 5.05.1987

Tiiu Pallo–Vaigu ateljees 11.06.1985

Enn Põldroos, Kunstnike Liidu esimees oli sageli seletusi jagamas kunstnike kevadisel ülevaatenäitusel Kunstihoones, ka seekord 5.05.1987

Vasakult Arvo Ukleika, Ülo Niine ja Enn Põldroos

222

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Klaver_1

Klaver_3

Klaver_2

Ühel arvukatest muusikaõhtutest improviseeris Rein Rannap 28.04.1987 Kiek in de Kökis

Lilled ja tänusõnad kultuurikomisjoni esimehelt Maie Vikatilt

223

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Konkursipilt

1973. aasta fotovõistluse võidutöö ALGUS, autor Robert Raudsepp

224

Maj

ata

maj

a lu

gu

5. MAJALE AINUOMAST

5.1. TALLINNA TEADLASTE MAJA TEADUSPREEMIA

1981. aasta 19. jaanuari nõukogu koosolekul arutati ettepanekut sisse seada Teadlaste Maja teaduspreemia. Maja oli just saanud viieteistaastaseks ning midagi uut korda saata oli meeliköitev soov. Tehti põhimõtteline otsus ja anti sellest veebruarikuu töökavas Maja liikmetele teada: „ …. sisse seada üks rahaline preemia á 500 rubla parima teadusliku töö eest Teadlaste Maja liikmele. Märtsikuus ootab nõukogu põhimääruse tegemiseks ettepanekuid.”

Ettepanekuid laekus, neid arutati, kuid kuna detsembris tuli valimisele nõukogu uus koosseis, leidis lahkuv nõukogu õigema olevat lasta põhimäärus kinnitada uuel nõukogul, kes pidi seda ka ellu rakendama.

Seitsmepunktiline põhimäärus avaldati 1982. a märtsikuu töökavas, seda korrati veel oktoobris, sest 20. oktoobriks oodati töid. Teaduspreemiaga püüti süvendada meie teadlaste omavahelist koostööd. Seetõttu kirjutati põhimäärusesse, et 500.- rubla jaotatakse võrdselt kahe laureaadi vahel, et preemia antakse uuringu või rakendustöö eest, mis on sündinud koostöös kahe asutuse – Teadlaste Maja kollektiivliikme – uurimis- või rakendustöös. Preemiat lubati anda nelja-aastase tsükliga:

1. humanitaarteadused (ajalugu, filosoofia, filoloogia, majandus, geograafia, õigus, pedagoogika, psühholoogia, kunst);

2. meditsiin (ka farmaatsia), bioloogia, põllumajandusteadused;3. füüsika, matemaatika, keemia, geoloogia, mineraloogia;4. tehnikateadused (ka arhitektuur).Esildist koos tööga (monograafia, artiklite kogumik, õpik,

populaarteaduslik raamat või rakendustöö aruanne) oodati kollektiivliikme direktsioonilt või rektoraadilt. Preemia andmise otsuse pidi langetama kollektiivliikmete komisjoni moodustatud ekspertrühma ettepanekul Maja nõukogu ja preemia tuli üle anda aastakoosolekul.

Põhimäärus avaldati edaspidi igal aastal. Kollektiivliikmete koostöönõue oli üsna tugevasti piirav, preemiasumma ise väga väike, sest 225

Maj

ata

maj

a lu

gurohkem Maja eelarve välja ei kannatanud ning muutuvad olud ei andnud sellele preemiale ei pikka iga ega pikka laureaatide nimistut. Siin need laureaadid on:

1982. aastal – Ivar Raig TA Majanduse Instituudist ja Aivo Nurkse Üleliidulise Kaubanduskonjunktuuri Instituudi Eesti Filiaalist töö eest „Elanike isiklikes abimajapidamistes peituvate reservide kasutamise võimalused põllumajandussaaduste tootmisel ja varumisel ning mittekaubalise tarbimise perspektiivid Eesti NSV-s”;

1984. aastal – Teet Tobias TA Küberneetika Instituudist ja Leo Vallner TA Geoloogia Instituudist töö eest „Diferentsiaalvõrrandite süsteem mittestatsionaarse rõhu jaotuse kirjeldamiseks paljukihilises põhjaveeladestuses”;

1985. aastal – Rein Küttner TPI-st ja Juhan Pruuden TA Küberneetika Instituudist teadustööde tsükli eest „Baastarkvara masina- ja aparaadiehituse automatiseeritud projekteerimissüsteemidele”;

1987. aastal – Milvi Agur TA Eksperimentaalbioloogia Instituudist ja Viive Rosenberg Maaviljeluse Instituudist töö eest „Tervendatud seemnekartuli algmaterjali viirusnakkuse kontrollsüsteemi väljatöötamine ja rakendamine.”

Kuigi põhimäärust avaldati ja töid oodati veel ka järgmisel neljal aastal, preemiataotlejaid juurde ei tulnud. Nii jäigi kokku ainult kaheksa laureaati.

Järgnesid üleminekuaastad; Maja eelarve ei võimaldanud preemiat enam rahastada ja selle saamise võimalust 1992. aastast alates enam välja ei kuulutatud. Põhimäärust, tõsi küll, pole seni ka tühistatud.

5.2. PUHT – TÖÖALANE KATSE

Et instituutide ja kõrgkoolide teadlasi ka tööalastes küsimustes tihedamalt kokku viia otsustas nõukogu katsetada töökogemuslikke kokkusaamisi. 1976. aasta septembris saadeti poolesajale sektori, labori või töögrupi juhile kiri:

„Tallinna Teadlaste Maja nõukogus on olnud korduvalt kõne all ettepanek korraldada Majas mõni üritus spetsiaalselt teadlaste miniorganisatsioone (sektoreid, töögruppe, laboratooriume jne) 226

Maj

ata

maj

a lu

gu

juhtivatele teadlastele. Nõukogu ei arva, et nendel inimestel on palju vaba aega, mida on vaja kavandatavate üritustega vähendada. Vastupidi, nõukogu arvab, et minikollektiivide (tinglik nimetus) juhtijatel on vähe aega, aga lahendamist nõudvaid küsimusi palju. Individuaalsed otsustamis- ja lahendusteed on väga erinevad. Nõukogu arvab, et minikollektiivide juhtidel on küsimusi, mille üle on kasulik mõtteid vahetada eesmärgil, et sellest mõttevahetusest kooruks kasutamiskõlbulik iva.

Kui Teie nõustute nõukogu arvamusega, siis palun vastake käesolevale kirjale lühidalt ja vabas vormis. Vastusest tahaksime välja lugeda Teie ettepanekud:

mida kõne alla võtta? kas teha üks kokkusaamine või mitu? millisel teemal tahaksite ise üles astuda (mitte pika loenguga)

või keda tahaksite tingimata kokkusaamisel kuulata? veel kõik muu, mis on asjakohane.Kui ma pole Teilt vastust saanud k.a. 5. oktoobriks, siis loen

nõukogu idee Teie poolt hukatuks.”(Alla kirjutanud E. Pajumaa)Vastuseid tuli. Näiteks kirjutas 4. oktoobril 1976 tollane

Botaanikaaia sektorijuhataja Andres Tarand:„Teaduse pisijuhtide kavandatud kokkusaamised Teadlaste Maja

juures oleksid minule kui algajale neis asjus eriti kasulikud kogenud ametivendade kuulamise ja nendelt õppimise mõttes. Ilmsesti ei pääseks arutlused mööda teadlaste juhitavuse probleemidest, kusjuures huvituksin muuhulgas selle eetilisest küljest.

Kokkusaamise sageduseks võiks olla üks kord poolaastas.”Nõukogu arutas vastuseid ja leidis õige aja olevat alles 1977. aasta

märtsikuu tööplaani kaudu teatada: „28. märtsil kell 17.30 Kohtu 6 saalis minikollektiivide juhtide töökogemuslik mõttevahetus; uus üritus, mis võib jätkuda, kui asjasthuvitatutel on soovi.”

Nõukogu kutsele vastas kohaletulekuga ligi kolmkümmend teadlast. Arutleti ja leiti, et huvipakkuvad teemad võiks kõnesse võtta Maja vaidlusõhtutel, mida valmistaks ette diskussioonikomisjon. Nõnda edaspidi ka toimiti nii teaduse eetiliste probleemide kui teadusjuhi olemuse, tema juhitavuse ja teisteski küsimustes.

227

Maj

ata

maj

a lu

gu

228

Maj

ata

maj

a lu

gu

5.3. TALLINNA – NIMELINE TEADLASTE MAJA

5.3.1. KUIDAS NIMI PANDI?

Kui Teadlaste Maja loomisega alles tegeldi, siis olid kõne all ka nime variandid:

Vabariiklik Teadlaste Maja/Klubi Teadlaste Maja/Klubi Tallinna Teadlaste Maja.

Suuri vaidlusi siiski ei tekkinud, sest Mart-Ivo Eller oli tema enda sõnul välja pakkunud mõtte panna nimesse Maja asukoha linna nimi; nii oli ka teistel teadlaste majadel kuuendikul planeedist. Nõnda sündiski nimetus Tallinna Teadlaste Maja ilma mingi seda kõigutada püüdva ettepanekuta asutamiskoosolekul, sest juba varem oldi maja eeliseid klubi ees arutatud, ning mõiste maja leidnud tulist poolehoidu. Pealegi olevat leitud (Agu Aarna sõnutsi) hingesugulust Kirjanike Majaga.

Nimetusega loodi veidi põnevustki. Organisatsiooni moodustamise ajal polnud mingit maja eraldatud, kuhu oleks võidud sisse kolida. Niisiis – majata Maja. See sõnapaar meeldis mõnelegi ajakirjale ja ajalehele, kus Teadlaste Maja tegevust kajastati (Aja Pulss 8, 1985, „Maja ilma majata”, Õhtuleht „Majata majas ...”, Nõukogude Naine, 1973, „Majata maja naistest ...” jne). Küll oli oluline Tallinna nime lisamine, sest eeldati, et selletaolisi tekib mujalgi.

Aastaid hiljem, kui ka Tartus kavandati teadlaste maja loomist ja EPA dekaani Heino Mölleri kutsel käis nõukogu sekretär Maja tegemisi seal tutvustamas, siis peeti sealsel arutelul loomulikuks, et Tallinna Teadlaste Maja kõrvale tekiks Tartu Teadlaste Maja. Millegipärast see mõte soikus ega olegi saanud teoks.

Tallinna tõttu nimes sattus Maja ka 1979. aastal ilmunud „Tallinna lühientsüklopeediasse (lk 292).

229

Maj

ata

maj

a lu

gu5.3.2. TALLINNA NIMI KOHUSTAB

Loomulikult on kõik Maja nõukogu koosseisud pidanud endastmõistetavaks Tallinnaga tegelda. Selleks loodi juba 1971. a linnanduskomisjon, mida on juhtinud nõukogu liikmed mitmelt erialalt:

Ivar Jõerüüt, majandus, 1971-1973;Hillar Aben, tehnika, Maja asutajaliige, 1973-1975;Vladimir Polonski, ehitus, 1975-1977;Johannes Küttis, majandus, 1977-1979;Boris Levin, majandus, 1979-1983;Uuno Pall, tehnika, 1983-1987;Jüri Laving, majandus, 1987-1991;Heinar Nurste, tehnika,1991-1993.

Siitpeale ei moodustatud küll komisjoni, kuid nõukogu on jätnud oma südameasjaks Tallinna probleeme Majas päevakorral hoida.

Sihikindlalt on kavandatud igal aastal pea igas kuus Tallinnaga seotud üritusi: kohtumisi linnaametnike ja projekteerijatega, tutvumiskäike uusehitustele, jalutuskäike koos asjatundjatega vanalinnas ning arutelusid linna tänasest ja homsest, põhjalikke arutelusid linnaosade arengu kavandajatega jne, jne. Aeg-ajalt võeti ette linna mõni asutus või ettevõte, eriti neid, mis Tallinna nimega. Kuulati juhtkonna seletusi, käidi tsehhides ja töökodades, tutvuti toodangu näidistega, misjärel arutati tootmisjuhtidega nähtut ja kuuldut, avaldati arvamusi ning tehti ettepanekuid. Aastakümnete jooksul on käidud pea kõigis suuremates Tallinna, aga ka teistes tollastes ettevõtetes. Kõikjal võeti Maja liikmeid vastu kui oodatud külalisi: Baltikas, Klementis, Kunstikombinaadis ARS, Salvos, Floras, Standardis, Kommunaaris, Mistras, (nii Tallinnas kui hiljem Vändras), Moemajas, Ülemiste veepuhastusjaamas, trükikodades, Aseri tellisetehases jne. Viimastel aastatel on tööstusettevõtted tõrksamad ja külaskäike on vähem korraldatud. Suureks meeldivaks erandiks sai Lorupi Klaasivabrik tänu emeriitprofessor Maie–Ann Raunale.

Aastate eest korraldas Uuno Pall põhjaliku tutvumise ja seejärel arutelu Tallinna Loomaaia kui kogu riigile vajaliku omalaadse kultuuriasutuse arendamise üle. Nõukogu pidas küsimust sedavõrd tähtsaks, et pidas koguni eraldi nõukogu väljasõidukoosoleku koos sealsete spetsialistidega. Põhjalik töö lõpetati üldhinnangu ja ettepanekutega kultuuriministrile ning Tallinna Linnavalitsusele. Tõdeti, et tähelepanu nii suure kasvatusliku tähtsusega kultuuriasutusele peaks 230

Maj

ata

maj

a lu

gu

kasvama rahaabiks Loomaaia väljaehitamiseks. Aasta hiljem korrati arupidamist kohapeal ning siis võidi tunnistada, et tänu erakordse andumusega töötava direktori (Mati Kaal) ja linnavalitsuse ühistele jõupingutustele on seal mõndagi tunduvalt paremaks saanud.

5.3.3. KUI TOIMETATI NÕMMEL

Et Maja asus 80ndate aastate Tallinna struktuuris ühes rajoonis Nõmmega (Keskrajoonis), siis oli loomulik Maja nõukogu esindaja lülitamine Nõmme päevade korralduskomiteesse rajooni täitevkomitee juures. 1987. aastast vähemalt kolme aasta jooksul tegi Maja Nõmme päevade korraldamisel palju huvitavat tööd. 10. septembril 1987 andis Maja kergemuusikakoor Glehni lossis nõmmelastele kontserdi „Nõmme sügise” raames, järgmisel õhtul said Nõmme elanikud kohtuda kinos „Võit” teadlastega Nõmmelt ja kuulata nende tegemistest. Päev hiljem olid teadlased Nõmme koolide klassides jutustamas oma labori ning instituudi tööst õpilastele ja õpetajatele.

1987. aasta oktoobrikuu töökavast loeme „Teadlaste Maja nõukogu tänab „Nõmme sügisel” aktiivselt kaasa löönud Maja liikmeid Heino Ahvenat, August Eelmäed, Silver–Lello Jõksi, Gunnar Kiivetit, Ado Köstnerit, Heiki Lindperet, Arvid Lutsu, Helle Martinsoni, Karl Martinsoni, Valdek Mikkalit, Tiia Mändi, Marianna–Helene Saart, Merilaid Saavat, Vladimir Segerkrantzi, Alvi Tellmanni, Helvi Uibopuud, kergemuusikakoori „Rido” ning selle dirigenti Imbi Potterit.

1988. a anti Majale Nõmme päevade korralduskomiteelt ülesanne esitada ettepanekud kogu nädala jooksul tehtavaks. Maja pakkus kodukoha teema motoga „Avan koduvärava, astun koduõue ...” Paarkümmend eripalgelist ettevõtmist, mis nõudsid hulga Maja liikmete jõupingutusi, leidsid nõmmelastelt hea vastuvõtu. Need. Muuhulgas korraldati Nõmme I kultuurikonverents, Paul Kerese päev mälestussimultaaniga Kerese tänaval ning meenutusõhtuga 27. Kooli saalis, kus üks meenutajaid oli Paul Kerese sõber, laulja Tiit Kuusik.

Rahumäe kalmistul korrastati kirjanike, teadlaste ja ühiskonnategelaste kalme eelnevalt ning korraldati siis ühel ajal küünalde süütamine ja lilledepanek ning nendest pajatamine korraga rohkem kui paarikümnel kalmul; sellele järgnes TA Naiskoori mälestuskontsert Rahumäe uues leinamajas.

Väga soojalt võeti vastu TA Meeskoori sügiskontsert kinos „Võit”. „Nõmme sügise” lõpetamisel ja hiljem telefonitsi jagasid nõmmelased sooje tänusõnu Maja liikmetele, kes seda sisukat ja ainukordset perele, kodule ja kodukohale pühendatud sügisnädalat korraldasid. 231

Maj

ata

maj

a lu

guSelle aasta „Nõmme sügise” lõpetamisel sai Maja

korralduskomiteelt tänukirja Elsa Pajumaa nimele.Nõmme päevi korraldati sel ajal koguni kolm korda aastas:

„Nõmme talv”, „Nõmme kevad”, ,,Nõmme sügis”; Maja nõukogu teadussekretär oli korraldus-toimkonnas pidev kaasalööja. 1989. aastal kestis „Nõmme kevad” koguni 5 päeva, mille jooksul aidati taastada Nõmme Majaomanike Selts ja peeti ka Nõmme II kultuurikonverents, seekord haridusest.

Nõmme päevade meenutamine siinkohal teenib eesmärki näidata Maja süvenenud käsitlust Tallinnale oluliste küsimuste püstitamisel ja lahenduste otsimisel. Seda on järgitud juba Maja algaastaist peale, kui asutajaliige, kunstiteadlane Helmi Üprus andis selged sihid: ainet peab hästi tundma, siis saab selle kohta ka midagi asjalikku arvata ning siis võtavad seda arvamust tõsiselt ka ametnikud ning juhid.

Nõmme ja ka vanalinna päevade üritused andis Maja oma liikmetele teada kõigile saadetud töökava kaudu, seetõttu võeti elavalt sõna ka vanalinna konverentsidel.

Nomme_1.tifNomme_2.tifNomme_3.tifNomme_4.tif

232

Maj

ata

maj

a lu

gu

TÄNUKIRI

Nõmme_88_5

233

Maj

ata

maj

a lu

gu5.3.4. KODULINNA ARMUNUD LOOMEINIMESED

Oma ala hästi tundvad teadlased ja õppejõud, aga ka linnaametnikud ei keeldunud kunagi tulemast tutvumiskäigule ja arutlusele. Seetõttu saigi võimalikuks käia koos Gea Troskaga Vabaõhumuuseumis (20.06.1973) ja Raekojas Rasmus Kangropoolega (16.10.1974), arutada linna peaarhitekti Dmitri Brunsiga Tallinna kesklinna väljaehitamist (19.11.1975) ja Henno Sepmanniga Tallinna Olümpiaregati ehitiste projekte (26.05.1976), uudistada Villem Raamiga Pirita kloostri restaureerimist (09.09.1976) ja metsateadlase Malev Margusega Tallinna Rohelist Vööndit (24.05.1977), kuulata Ülo Puustakut tutvumisel restaureerimistöödega Tarbekunstimuuseumis ja Niguliste kirikus (12.09.1979) jne, jne.

Palju kordi on Maja liikmetele oma teadmisi Tallinnast jaganud Heino Paalberg, Vladimir Polonski, Heli Arro, Helju Sirel, Arno Valma, Heiki Tamm, Rein Zoobel, Sulev Mäeväli, Vello Lõugas, Mai Lumiste, Rasmus Kangropool, Heino Gustavson ja mitmed teised. Heino Gustavsoniga kunagi jutuks olnud kavandatav teema “Militaarne Kadriorg” sai teoks tehtud aga juba tema mälestuskäiguna muinsuskaitsekuu puhul 2005. aasta 5. mail.

Nõukogude okupatsiooni üldise vaesuse ajal oli loomeinimeste ühtehoidmine ja vastutulek imetlusväärne; tasu selle töö eest ei küsitud: Tallinn oli nendest enamusele südameasjaks. Ka Tallinna Teadlaste Majale – tänaseni.

5.3.5. IKKA TALLINNALE MÕELDES

Isegi poliitilise elu väga tulistel aastatel 80ndate lõpus peeti Tallinna temaatikat Majas tähtsaks, näiteks 1989. aastal:

jaanuaris arutati Eesti puhkealade generaalplaani Ago Kergega (asutajaliige) “Maaehitusprojektist”;

veebruaris käsitleti ehituse innovatsiooni Viljar Hämalasega ETUI-st ja Tallinna keskkonnakaitse probleeme Eino Väärtnõuga Roheliste liikumisest;

märtsis arutati Tallinnat suuresti puudutavat kodakondsuse seaduseelnõu Andres Kollistiga Keemia Instituudist ja 234

Maj

ata

maj

a lu

gu

kultuuride kooseksisteerimist Aili Aarelaiuga Filosoofia ja Õiguse Instituudist, Tallinna TK aseesimehe Anti Oidsaluga võeti kõnesse linnamajandus (kommunaal, side, transport IME-s (Isemajandav Eesti)), käidi tutvumas Tallinna Mööblimajaga;

mais tegeldi Nõmme päevade korraldamisega, aga käidi ka tutvumas Linnaarhiiviga ning Muusikaansamblite Maja restaureerimistöödega Helju Sireli (ETUI-st) korraldusel;

juunis tehti ühistööd Botaanikaaias (seal peeti ka jaaniõhtu); septembris kohtuti Raekojas Tallinna kammerkooriga (dirigent

Kuno Areng – Maja asutajaliige), linna TK sekretäri Uno Veeringuga arutleti teemal “Kuidas ja keda hakkame valima juhtima Tallinna elu?”, Pelgulinna detailplaneeringut arutati Irina Rauaga;

novembris oli kõne all migratsiooniseaduse eelnõu koostamine (Andres Kollistiga);

detsembris arutati Tallinna Linnauurimise Instituudi juhataja Marje Pavelsoniga pealinna elanikkonna koosseisu ja orientatsiooni.

Juba vabas Eestis tegi Maja, ka näiteks oma 30ndal tegevusaastal (1996) mõndagi Tallinnaga seotut :

jaanuaris Maja tavakohane aastapäevaõhtu Raekojas, Küberneetika Majas arutati mida ja kuidas teha Naissaarel?;

veebruaris kõnniti Heino Gustavsoniga Merepuiesteel ja meenutati selle ala minevikku ning kõneldi tulevikust;

märtsis käidi Linnahalli juures “Suurel Tõllul” ja tutvuti ka Nõmme linnaosaga;

aprillis arutati Heino Gustavsoniga Kaubamaja alal olnut ja olevat;

mais käidi koos sama mehega matkal Hiiu jaamast Glehni parki, Toomkiriku arhitektuuri arutati Helju Sireli ja Ada Ambusega;

juunis korraldati Viimsis Laidoneri muuseumi pargis nädal “Töö ühendab ja ülendab”;

septembris kõnniti Pääsküla rabas ja Männikul, veendumaks mis on neist küll saanud, kohtuti Tallinna volikogusse kandideerijatega ning tutvuti Tallinna Politseikooliga Nõmmel;

235

Maj

ata

maj

a lu

gu novembris ja detsembris diskuteeriti põhjalikult Tallinna

mälestusmärkide üle ning edastati arvamused linnavalitsusele ja kultuuriministeeriumile.

Paar aastat näitena ei ole olnud erandlikud. Aasta jooksul Tallinnaga seotud kokku ligi paarkümmend üritust – ja nii pea igal aastal. Need on andud linnakodanikule võimaluse oma arvamus linna valitsemise asjus vahetult otsustajatele teatavaks teha. Kas ja kuipalju neid ütlemisi arvestati, on jäänud linnaametnike südametunnistusele.

5.3.6. ET KA AVALIKKUS TEAKS

Aastate jooksul Majas toimunud linnateemaliste ürituste alusel avaldas Õhtuleht 11., 12. ja 13. veebruaril 1992 rea kirjutisi sarja pealkirjaga akadeemik Wiedemanni sõnutsi: “Pisukesed pajad ajavad ruttu üle.” Nõukogu teadussekretär Elsa Pajumaa oli selles kokku võtnud Maja liikmete seisukohti, millest mõned katked allpool:

“... Tallinn on eriline. Seda teame kõik. Ta on seni Eesti Vabariigi pealinn, on sadamalinn, üks tööstuskeskusi, üks haridus- ja teaduskeskusi. Tallinn on välismaiste diplomaatiliste esinduste paiknemiskoht.

Ja üle kõige selle on ta põlistallinlase püsikodu, tallinlase kodu. Arvame, et sellest viimasest – tallinlase kodust – peakski lähtuma ja just sellest tulenevalt tasakaalustama kõik teised Tallinna rollid.

Et selles kodus on vana ja uus kõrvuti, see on loomulik, aga alles siis, kui nende vahel valitseb mõistlik tasakaal. Tasakaalu loob mõõdutunne ja aukartus selle kodu ees (siin mõeldud linna). Arhitekt või linnaametnik, kellel need “mõõtmed” puuduvad või on väärastunud, ei saaks ega tohiks tegutseda linna üldarengut määravates lülides ...

... Toetame niisuguse Tallinna loomist, mis on põhjamaiselt karge ja kaine, rikka rohelusega ja väärikas ...

Tallinn tuleks elanike arvult ja suuruselt vastavusse viia Eesti Vabariigi vajadustega, teda tuleks oluliselt väiksemaks teha, ja see nõuab väga hästi läbimõeldud sihikindlat pikaajalist tegevuskava ...

Oleme veendunud, et Tallinnast saab inimsõbralikku omanäolist Euroopa linna kujundada ainult seaduslikul teel, mis austab ja hindab omanikke ning seab nendele tingimusi ja kohustusi. Selleks on vaja teha Tallinna seadus ...

236

Maj

ata

maj

a lu

gu

... Meie arvates oleks üsna loomulik, et nn üldnauditavate ja imetlemisväärsete veekogude kaldapealsed (-äärsed) oleksid ehitustest vabad, kujundatud parkideks – looduslikeks või tehislikeks – , kuhu on igal tallinlasel ja Tallinna külalisel vaba pääs ...

... Üks põhiküsimusi selles peitubki: kas teeme Tallinnast ühe paljudest sadamalinnadest, kus lokkab maailmas ühetaoline lõbustusasutuste kultuur või ...

Eesti ja Tallinna mõõtmeid eiravad röögatumad ärikeskused jms jäägu sinna, kus nad sündinud. Eestisse ja Tallinna tuleks aga rajada vastavad ja omanäolised ... Tallinn peaks suutma taastada ja säilitada väärikuse ... Seadusesõna aitabki väärikust säilitada.”

Kahjuks tuli 1. juunil 2005 Maja liikmetel paljutki sellest jälle korrata kohtumisel järjekordse linnapeaga, kelleks seekord oli Tõnis Palts.

5.3.7. UUS AASTATUHAT TALLINNAS

Aastatuhande algul võeti muude arvukate ürituste seas jälle tähelepanu keskmesse Tallinna väljanägemine ja arutati seda tollase linnakunstniku Mare Mikofiga; koguti arvamusi ja analüüsiti linna haljastust ettevalmistusena kohtumiseks linnaaedniku Tiina Tallinnaga, kohtuti tollase linnapea Jüri Mõisaga jne.

2005. aasta kevadel on lõpuks kinnitatud Tallinna linna haljastuskava, mida Maja liikmed aastaid tagasi linnaaednikult nõudsid. Linna haljastuse olukord on aga murettekitav: puid saetakse maha tunduvalt rohkem kui juurde istutatakse. Vaikselt on maha võetud puid Toompeale viiva tänava äärest, kadunud on puuderida südalinnas Inglise Kolledži ja Linnaraamatukogu eest, Tammsaare park on kujunenud tallermaaks, Estonia teatri esise ja Sakala keskuse äärse haljasala hekid „niideti” maha ning nüüd on haljasala risti-rästi ülekäimise (sageli ka lällamise) koht, Kadrioru park meenutab „kaevetöödega” kohati sõja lõpuaastaid jne. Käesolevas kirjatöös pole kõiki Tallinna haljastushädasid vajalik loetleda, see töö ootab edaspidi jätkuvalt vahetut suhtlemist linnaametnikega. Lootust annab see, et linnaelanikud suutsid päästa Kaarli puiestee.

Majas on kogu olemasolu kestel kohtutud ja pealinna asju arutatud pea kõikide linna TK esimeeste ja peaarhitektidega, nüüd linnapeade ja arvukate linnaametnikega. Ikka on peetud silmas põhimõtet öelda 237

Maj

ata

maj

a lu

guasjakohased arvamused ja teha ettepanekud otse nendele, kes asju ajavad ja kes on kohustatud neid lahendama. Nii on jätkatud ka uue aastatuhande algul.

Viimastel aastatel on Majas südant valutatud järgmiste oluliste asjade üle:

1. Mereranna täisehitamine, seega ranna sulgemine, eriti Kadriorus, kus endise ETKVLi (ETK) staadioni ala (sotsiaalmaa) muudeti äri-ja elamumaaks ning sinna rajatakse tüüpilised tänapäevased kõrged kastelamud. Teadlaste Maja seisis selle vastu. Majas tegeldi nende (Narva mnt 63 ja 65) kinnistute detailplaneeringu eskiislahenduste arutelu teavitamisest ja materjalide avalikustamisest 1. detsembril 2003 kuni lõpliku vastuse saamiseni detailplaneeringu kehtestamise kohta juunis 2004. Maja vastuseis avaldati kõigis etapiviisilistes aruteludes, sh Harju Maavalitsuses, kuid seda ei arvestatud. Jäi veel kohtutee ette võtta, mida aga ei tehtud rahapuudusel. Meie Maja vastasrind oli rahalt “rasvasem”. Selle töö tellis Skanska EMV AS ja teostas (projekteeris) AB R-konsult OÜ, projekti juht Irina Raud ning arhitektid Ain Kalberg, Marju Nurm, dendroloog Aino Aaspõllu, insenerid Ilmu Sukk, Lembit Käes, Kaarel Roopalu.Maja ettepanek korrastada seal avatud mererand koos avalikult üldkasutatavate spordiväljakutega (endise staadioni alal) jäeti rahuldamata;

2. Tallinna Linnahalli saatus. 2004. aasta 9. märtsil tutvuti Linnahalliga selle direktori Tõnu Pröömi juhtimisel, kuulati Maja liikme ehitusteadlase Karl Õigeri arvamust ning väideldi: ”Kas on Linnahalli üldse vaja ning kui ja – siis kellele ja milleks?” Väitluse tulemused esitati kirjana Linnahalli omanikule (vt kirja lk 228-230).

Sellele kirjale sai Maja 12.04.2004 Linnavolikogu esimehelt M. Maripuult vastuse, milles tänatakse Maja seisukoha avaldamise eest ning lisatakse: “Kahjuks ei saa linnavolikogu Teile hetkel lõplikku vastust linnahalli küsimustes anda. Linnavalitsuse läbirääkimised OÜ-ga Manutent linnale kuuluva linnahalli ostmise osas on hetkel pooleli. Manutenti viimase pakkumise järgi võiks Tallinna linna omand säilitada kontserdisaali osas, mida ei lammutataks. Midagi linnahalli võimaliku müümise ega lammutamise suhtes aga veel otsustatud ei ole (järg lk 231).

238

Maj

ata

maj

a lu

gu

TEADLASTE MAJA KIRI

Linnahallist_1

239

Maj

ata

maj

a lu

gu

TEADLASTE MAJA KIRI

Linnahallist_2

240

Maj

ata

maj

a lu

gu

TEADLASTE MAJA KIRI

Linnahallist_3

241

Maj

ata

maj

a lu

guOlen seisukohal, et linnahalli võimalikku müümist kaaluv

linnavalitsus peab oma otsustamisel arvestama avaliku arvamusega.”Järelikult tuleb Majal selles küsimuses hoida silmad lahti ja kõrvad

kikkis, et õigel ajal asjasse jälle sekkuda;3. Vabaduse väljaku ja vabadussamba probleemistik. Majas oldi

vastu Leonhard Lapini “Vabaduse kella” rajamisele Vabaduse väljakule, ja saadeti põhjendatud materjalid ka linnavalitsusele, kes aga mitte üksnes Teadlaste Maja, vaid ka arhitektide ja paljude teiste arvamusi arvesse ei võtnud.Vabaduse väljaku võimalikku ümberehitamist arutati Majas viimati 2005. aasta 6. aprillil ning esitati seejärel materjalid 11. mail Tallinna linnapeale. Nendes ei pooldatud avalikustatud Vabaduse väljaku sellist ümberehitamise kava. Nii see, kui mitmed teised olulised linna arendamise küsimused olid kõne all kohtumisel linnapea Tõnis Paltsiga Majas toimunud kohtumisel 1. juunil 2005.Vabadussamba paigana pakuti nii Harjumäge kui Estonia teatri esist haljasala;

4. Teadlaste vähene kaasamine Tallinna projekteerimisse ja arendamisse ning aatelise peaarhitekti puudumine linnas;

5. Ametnike arvu vohamine Tallinnas, sh linnaosavalitsuste suure arvu ametnike vajaduse küsitavus ja politiseerimine;

6. Tallinna kui omavalitsusüksuse sagedane vastandamine riigile selle asemel, et piiritleda Valitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse ülesanded pealinna arendamisel ning võtta vastu Riigikogus Tallinna seadus;

7. Keeleseaduse täitmise üle kontrolli peaaegu täielik puudumine Tallinnas;

8. Tallinna väljanägemise risustamine liigse reklaami, paljude postide, vaiade ja näotute kioskitega;Probleemide loendit võiks pikendada. Tallinn ei saa ju kunagi

valmis! Ja kuni tegutseb Tallinnas Teadlaste Maja, ei lõpe selles ka Tallinna teemad.

Tallinna linna juhtide heasoovlikkus on võimaldanud Majal Raekoda kasutada (tasuta!), sh Maja aastapäevaõhtute korraldamiseks. Maja on selle eest Tallinnale võlgu aegumatu TÄNU – ja on linnale kinkinud oma tagasihoidliku tänutähise.

242

Maj

ata

maj

a lu

gu

KUTSED JA FOTOD

Kutse_20a

Kutse_20b

Kutse_13a

Kutse_13b

Kohtumise järel tänavad Tallinna abilinnapead Toivo Ninnast Maja nõukogu aseesimees Andres Pung ja direktor Sirje Kalam (19.11.2001)

Jälle ühe linnapeaga – Tõnis Paltsiga – on kohtumine lõppenud (1.06.2005); vasakult näha istumas Kalju Terasmaa, Maie Vikat, Rein Võrk ...

243

Maj

ata

maj

a lu

gu

KUTSED JA FOTOD

ToivoNinnas

14A_0116_gray

244

Maj

ata

maj

a lu

gu

KUTSED JA FOTOD

TTM_20_Raekoda-2

TTM_20_Raekoda-3

TTM_20_Raekoda-1

Maja 21. sünnipäevaõhtu peeti päev varem – 8.01.1987 Raekojas. Esireas vasakult nõukogu aseesimees Heimar Peremees ja teadussekretär Elsa Pajumaa; teises reas vasakult Mare–Anne Laane, Erika Jürgenson, Maie Vikat

Väini Rajangu ja Endel Jõgioja

Elsa Pajumaa pakub raedaamile kohvi

245

Maj

ata

maj

a lu

gu

KUTSED JA FOTOD

TTM_20_Raekoda-6

TTM_20_Raekoda-5

TTM_20_Raekoda-4

Ülal Maja sünnipäeval esinenud Lauri Väinmaa, Maie Vikat, Viiva Väinmaa; paremal Rein Võrk, Arvo Einre, Robert Raudsepp; all esireas Daisy–Felicitas ja Hubert Matve

246

Maj

ata

maj

a lu

gu

KUTSED JA FOTOD

TTM_30_1

TTM_30_2

TTM_30_4

TTM_30_3

Raekojas 9.01.1996 Maja 30. aastapäeval süütab traditsioonilise sünnipäevaküünla nõukogu aseesimees Rein Võrk, silma hoiab peal esimees Dimitri Kaljo, kes peab peokõne ja annab siis esinemisjärje lauljatele Urve Tautsile ja Kristjan Mõisnikule (nüüd ooperisolist Saksamaal)

247

Maj

ata

maj

a lu

gu

KUTSED JA FOTOD

__7_0019_gray

_22_0004_gray

_13_0013

Maja 37. aastapäeval Raekojas (9.01.2003) tervitab kokkutulnuid nõukogu esimees Ülo Jaaksoo, avaldab siis lootust, et küllap Elsa Pajumaa toob midagi huvitavat lisaks; õhtu lõpul ongi tõrjumas August Eelmäe ületähtsustatud tänusoove

248

Maj

ata

maj

a lu

gu

5.4. TUTVUMISKÄIKUDEST

5.4.1. VAATAKS … KA NAABRI AIALAPILE

Igal aastal on Majas ette võetud tutvumiskäike instituutidesse, laboritesse, õppetoolidesse ja teaduskondadesse, aga korduvalt ka teistesse asutustesse ning mujalegi.

Esimene käik võeti ette juba 1970. a juunis, kui külastati Pirita tee 20 töötavat Projekteerimis-Tehnoloogilist ja Teadusliku Uurimise Instituuti (vastutas Olaf Terno). Järgmise aasta 19. mail vaadati ringi Tallinna kaheksas kaunimas koduaias. Õppekäikude arv suurenes aasta aastalt, kasvas uudistajate ja ürituste arv ning laienes huvidering. 1971. aasta veebruaris käidi „Estoplastis”, mais õpiti Viitnal tundma linde ja taimi, novembris oli ekskursioon Kunstitoodete Kombinaati.

1977. aastal oldi korduvalt Kunstiinstituudis, kus seletusi jagasid:

18.02. – tööstuskunsti kateedris Bruno Tomberg;10.03. – tarbekunstikateedris Leo Rohlin, Lilian Linnaks;29.04. – arhitektuurikateedris Helmut Oruvee , Maja asutajaliige;19.10. – graafikakateedris Paul Luhtein, Maja asutajaliige.

Sama aasta detsembrikuu töökavast võib lugeda : “Maja nõukogu tänab Kunstiinstituudi kollektiivi, eriti Maja volinikku Malle Jaanisod ning kateedrite juhatajaid mitme kuu vältel kestnud instituudi tutvustamise eest Maja liikmeskonnale.”

Sellega siiski sel aastal ei piirdutud. Lisaks Kunstiinstituudile käidi tutvumas Eesti Televisiooniga, kus direktor Voldemar Linströmiga (24.01.) arutati ka teadussaadete mahtu, sisu ja teostust. Tootmiskoondist „Kalev” külastati koguni kahel päeval (15. ja 16.03), sest soovijaid oli väga palju. Lahemaa Rahvuspargis käidi 28. mail. Novembrikuus võeti ette sõidud Lõuna-Eestisse. Tartus uudistati TA Füüsika Instituuti ning kasutati juhust vaadata ka Vanemuise etendust “Polonees” (19.11.), noortekomisjon aga korraldas koguni kahepäevase ekskursiooni Valka (18. ja 19.11.).

Loetlemata kõiki käike nähtub materjalidest, et kujunes praktika korraldada üksnes aasta jooksul tosin sisukat õppekäiku, mis andsid võimaluse põhjaliku süvenemise korral teadmisi täiendada, küsimusi esitada ja vastuseid saada, aga ka probleeme püstitada. 249

Maj

ata

maj

a lu

gu1979. aastal käidi korduvalt Tallinna Riiklikus Konservatooriumis,

kus kateedrite kaupa tutvuti õppetöö korraldamisega, selle ainelise baasi ning tulemustega. Need käigud lõppesid tavaliselt kontserdiga.

Projekteerimise Instituut Eesti Maaehitusprojekt pakkus Maja liikmetele huvi sellest seisukohast, kuidas instituudis loodu muudab Eestimaa palet ja mõjutab elanike töö- ja elukorraldust (suurfarmid, kolhoosikülad hajaküla asemel jne).

Tervet uudishimu jätkus ka järgnevatel aastatel. Külastamata ei jäetud ühtegi arvutuskeskust, uusehitist (olümpiarajatistel tehti ka tööd).

1986. aastal uudistati:26.02. Mustamäel TPI uut Arvutuskeskust, kus selle juhataja, Maja

liige Vilhelm Kracht jagas seletusi; huvi pakkus uue tehnika kasutamine teatris ja nii vaadatigi 15.04. “Estonia” teatrit lava tagant peanäitejuhi Aarne Miku eeskõndimisel ja seletustega.

Uusima tehnoloogia rakendamist raamatukogutöös lootis näha üle saja Maja liikme, kes tulid uudistama (17.10.1991) Rahvusraamatukogu valminud hoones tehnoloogiarakendusi selle ala direktori Mihkel Reiali juhendamisel.

Kui TA instituudid olid ajapikku (mõned isegi korduvalt) kõik oma silmaga üle vaadatud ja nende töösuunad, probleemid ning aparatuur hinnatud, võeti põhjalikult ette ministeeriumide alluvuses töötanud nn haruinstituudid ehituse, pedagoogika, meditsiini ja teistel aladel. Saku Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituudis on käidud korduvalt: uuritud Viive Rosenbergi ja tema kolleegidega nn kartuliklooni varamut, degusteeritud mitukümmet kartulisorti veel Ilmar Jürissoni direktoriksoleku ajal, vaadatud põlde ja tootmishooneid ning arutatud põllumajanduse olukorda juba Arvo Sirendiga (30.05.1988) Pärnus instituudi puhkebaasis pärastlõunast hilisööni, istutud tillukeses nõupidamissaalis direktor Arvi Kallase ja teadustöötaja Heino Lõivekese (Teadlaste Maja nõukogu liige) seltsis (30.05.1996) ning peetud murelikult nõu meie põllumajandusteaduste veel võimaliku ellujäämise üle tingimustes, kus võimsast, suure katsemajandiga instituudist oli järele jäänud ainult mõni hektar katsepõlde ja kaugelt alla poolesaja töötaja.

Samal aastal vaadati veel taasiseseisvunud Eesti uuenenud Ajaloo Instituuti (Rataskaevu/Rüütli tänavas) ning arutati ajaloouuringute vajadust, ulatust, publitseerimist ja noorte ajaloolaste juurdekasvu koos instituudi direktori Priit Raudkivi ning teadussekretäri Maie Pihlamäega; seda instituuti külastati ka juba varem korduvalt küll arheoloogiliste kogude, küll mündihoidlate ja müntide ning ulatusliku uurimistemaatikaga tutvumiseks.250

Maj

ata

maj

a lu

gu

Endastmõistetavalt ei ole jäetud uudishimu üles näitamata uute kõrgkoolide sh erakõrgkoolide vastu: vanimaga neist – Eesti Kõrgema Kommertskooliga (nüüd EBS) on tutvust tehtud korduvalt nii Madis Habakuke kui Olav Aarna abiga; põhjalikke seletusi Akadeemias NORD on jaganud rektor Ene Grauberg, sotsiaal- ja kunstiteaduste omamoodi lõimimisest teiste neid viljelevate asutustega on talle omase süvenemisega Majakaaslastele hiljuti pajatanud Euroülikooli rektor Jüri Martin jne.

Põhjalik tutvumine Eesti Mereakadeemia ainelise baasi ja õppekorraldusega ning mõttevahetus merehariduse ja mereteaduste üle akadeemia juhi Jüri Lemberi, õppejõu Heino Levaldi ja teistega on viinud Maja liikmeid ja nõukogu järeldustele, et mereharidus ja –teadus on meie riigis alatähtsustatud. Sellest kasvas välja vajadus teha ürituste sari „Mereteadused Eestis”, mida alustati 10.10.2005 TTÜ Meresüsteemide Instituudi direktori, okeanograafia õppetooli juhataja Jüri Elkeni vestlusega teemal „Muutuv Läänemeri.” Sarja jätkatakse kindlasti, küllap kooruvad sellest ka ettepanekud valitsusasutustele.

Alati on Maja liikmete tähelepanu ja huvi äratanud uued instituudid. Jõuti ära käia isegi vähe aega tegutseda suutnud Tööinstituudis (03.02.1988), mida juhtis Juhan Sillaste. Huvitav arutelu tekkis Tuleviku-uuringute Instituudis (24.03.1993) Erik Tergiga. Köitev ja väga sisukas oli õppekäik Ökoloogia Instituuti, kus direktor Jaan-Mati Punning oma kolleegidega jutustas mitme tunni jooksul väikese ja väga tööka uurimisasutuse tegevusest (13.05.1993), palju mõtteainet pakkusid Metsainstituut Tartus (10.10.1975), Mereinstituut Viljandi maanteel (3.05.1999), Viljandi Kultuurikolledž (20.11.1999) jt.

5.4.2. MAJA SUURIM ÕPPEKÄIK

Üks suuremaid Maja ettevõtmisi tehti teoks 1982. aasta 20. oktoobril, millest töökavas teatati: ”TRÜ 350. aastapäevale pühendatud Teadlaste Maja päev Tartus – tutvumine uusehituste ja restaureeritud hoonetega, kohtumised ülikooli juhtide ja õppejõududega. Väljasõit 8.00 Estonia pst. 7, saabumine samasse öösel.”

Sõitjaid oli palju. Sõideti üheksa bussiga, rongiga (19) ning autodega (26), kokku 328 tallinlast. Hommikueinet söödi kell 11 restoranis „Kaunas”, seejärel koguneti keskpäeval TRÜ aulasse, kus rektoraat tegi üldise sissejuhatuse. Edasi suunduti Tartu vanemgiidi Mall Tamme kavandatu kohaselt ringsõidule, igas bussis seletusi jagamas tema määratud giid:

251

Maj

ata

maj

a lu

gu1.Enn Veldi2.Lauri Linask3.Ester Rahi

4.Mai Maser5.Signe Mandel6.Mari Kannusaar

7.Leili Künnap8.Malle Saar9.Erik Kergandberg

Külastati kõiki TRÜ poolt varasema kava kohaselt kokku lepitud teaduskondade hooneid, vaadati sisseseadeid ja muudki huvipakkuvat. Õhtust söödi jälle restoranis „Kaunas”, koguni kahes vahetuses, sest ühte ei mahtunud. Kviitungitelt on näha, et toidu eest on tasutud 690 rubla.

Tartu päev jätkus õhtul Vanemuises, kus vaadati Vaino Vahingu ja Madis Kõivu näidendit „Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus.” Kavalehel on kirjas: „Näidend ja lavastus on pühendatud Tartu Riikliku Ülikooli 350. aastapäevale.”

Lavastuse ja kujunduse oli teinud Evald Hermaküla, kes sel õhtul mängis ise võrratult arst F.R.Faehlmanni osa.

See on Maja ajaloos kõige suurema osavõtjate arvuga väljasõit, milles osales Maja liikmeid 26-st asutusest, sh TPI-st 61, EKMI-st 28, MI-st 24, ETUI-st 21, KüI-st 20, TUPTI-st 17, SBTUI-st 14, „Desintegraatorist” 12, ETKVL-i Arvutuskeskusest 8 jne.

Aastaid hiljem korraldati taoline päev ka tutvumiseks EPA-ga Tartus. Osavõtjaid oli siis 200 ringis.

Korraldusliku külje ja päeva sisukuse poolest on neid sõite loetud parimate ettevõtmiste kilda.

5.4.3. TERVE UUDISHIMU EI RAUGE

Uue aastatuhande esimesed viis aastat on instituutide õppekäikude loetellu mõndagi lisanud. Aastal 2001:

23.01. – Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (peadirektor Peeter Karing);

23.03. – TTÜ Toiduainete Instituut (direktor Raivo Vokk).2002:

11.03. – TTÜ Majandusteaduskond (tutvustas prorektor, Maja nõukogu liige Peep Sürje);

18.04. – Eesti Mereakadeemia (rektori kt Jüri Lember); 13.05. – Eesti Muusikaakadeemia (tutvustas prorektor, Maja

nõukogu aseesimees Andres Pung).252

Maj

ata

maj

a lu

gu

2003:10.03. – TTÜ Humanitaarteaduskond (dekaan Väino Rajangu); 16.04. – TTÜ Geoloogia Instituut (tutvustas akadeemiksekretär

Dimitri Kaljo);12.05. – Saku Maaviljeluse Instituut (direktor Arvi Kallas).

2004:29.01. – TTÜ Mehaanikateaduskond (dekaan Jüri Papstel); 29.03. – TPÜ Sotsiaalteaduskond (dekaan Aleksander Pulver); 21.06. – Juba kolmas (!) tutvumiskäik Sisekaitseakadeemiasse

(rektor Peeter Järvelaid);11.10. – Tervise Arengu Instituut (direktor Maarike Harro),

vastloodud asutus endise suure ja tähtsa uurimiskeskuse – Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi asemele.

2005:14.02. – Statistikaamet kui ka teaduslikuks uurimistööks andmeid

koguv ja töötlev riigiasutus (tutvustasid Maja nõukogu liige Andres Tekkel, just direktoriametisse pandud Priit Potisepp ja veel mitu nende kolleegi);

14.11. – TTÜ Loodusteaduste Majas töötav Keemiainstituut (direktor Mihkel Kaljurand).

Neljakümne tegevusaasta jooksul teadusasutustesse tehtud õppekäikudest saab kokku sadadesse ulatuva loetelu, millele toob lisa iga aasta. Jääb loota, et korraldajate vaev pole olnud asjata, et asutamisüriku vaimust kantud tegevus on avardanud Maja liikmete arusaamu teadustöö korralduse väga keerukas ja mitmepalgelises ainevallas, pannud liikuma mõtteid.

Omaette lood on Paldiski ja Naissaarega. Need olid okupatsiooniaastatel meile suletud. Alles 1995. aastal õnnestus taasiseseisvunud Eestis Majal neid külastada esimest korda. Paldiskis on oldud korduvalt. Maja kogus Eesti Gümnaasiumile eestikeelset kirjandust (990 nimetust anti üle 14.01.2005); gümnaasiumi õpilased on muusikaõpetaja Sirje Kulluse juhtimisel Majas andnud kontserdi (18.12.2004). Selle gümnaasiumiga tuleks Majal töösidemeid tihendada.

Maja nõukogu pikka aega kavandatud käik Naissaarele tehti teoks 16.09.1995. Nii suurt hulka inimesi saarele lubada oli risk nii tollastele 253

Maj

ata

maj

a lu

guhaldajatele kui ürituse eest vastutajale – demineerijad ei olnud ju veel jõudnud kogu saart korralikult „läbi kammida”. Nemad olid meile ka teejuhtideks; saarel töötanud kümmekond meest valmistasid meile lausa erirongi, millega saarel liikusime.

Saarele sõiduks saime üürida laeva „Koplirand”, mille 165 kohta jäi siiski väheks (!).

Naissaarel käigule järgnes tõsine ja asjalik tegevus: Küberneetika Majas vaadati 28.11.1995 Valdo Prausti, Monika Oidi ja Tiit Reederi filmi ning arutati, mida tuleks saarel edaspidi teha. Korduvalt arutati siis saare tulevikku ka Viimsi vallavalitsuse ja saare vanema (mis ilus ametinimetus!) Riho Peetsi korraldusel; nendest võttis Maja esindajana osa nõukogu teadussekretär Elsa Pajumaa. 18.01.1996 arutati veel kord „Strixis” ning leiti kokkuvõttes, et Naissaar peaks jääma tagasihoidliku püsiasustusega looduskaitsealana puhkajatele, et pilvelõhkujad, suured pangahooned ja mängupõrgud sinna ei sobi.

Ehk kulgebki saare areng selles suunas!Huvitavaks töövormiks on kujunenud ka maakondade ja linnade

päevad, varsti saab Eestile ring peale.

254

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Bot_5

TA Tallinna Botaanikaaias on Maja käinud palju kordi: küll aia tulevikku arutamas (Jüri Martiniga 18.06.1980), küll tutvumas kollektsioonidega kasvuhoonetes ja avamaal; fotod 20.06.1985

255

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Bot_4Bot_3

256

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Kostivere_1Kostivere_2

Eesti suurimat – Kostivere karstiala ja kivikirstkalmeid on Maja vaatamas käinud korduvalt; jälle on pajatamas paremalt esimene Vello Lõugas (13.05.1984), aga on kuulatud ka Tanel Moorat (27.05.1979) jt

257

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Euroülikool_2Euroülikool_1

Euroülikooli rektor Jüri Martin tutvustab 8.11.2004 oma õppeasutust. Tema vastas esireas Ülo Jaaksoo; all teiste seas keskel Andres Kollist (tagareas), tema ees Eino Väärtnõu, kelle kõrval Valve Kirsipuu, tema ees Väino Rajangu

258

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

PB150010_gray19A_0010

Vasakul TTÜ dekaan Jüri Pabstel jutustab Mehaanikateaduskonna laboritest 29.01.2004; paremalt Endel Jõgioja ja Gunnar Kiivet

Alumisel fotol on TTÜ Loodusteaduste Majas 14.11.2005 jutustamas Keemiainstituudi tegevusest direktor Mihkel Kaljurand

259

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

_18_0008_grayPA180009_gray

Endises Riigikaitse Akadeemias – nüüd Sisekaitseakadeemia – on uudistamas käidud 28.09.1993, 12.09.1994, foto 21.06.2004; veenduti, et õpitavate saladuste „kohvrid” lähevad aina väiksemaks, saladused ...

18.10.2005 on Patarei vanglahooneid vaatamas ka selles kinni peetud mehed: vasakult mustas baretis Ants Kala ja keskel heledas ülikonnas Hendrik Arro

260

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Paldiski_2Paldiski_1Paldiski_5

Tallinna Teadlaste Maja Paldiskis 27.05.1995; vasakul plakati kõrval esineb vaimuka giidina Mark Sinisoo

Paldiskist kui endisest kaunist suvituslinnast pajatas Ilmar Laherand (esireas vasakult teine), militaarajastust selle esindaja, kõrge vene sõjaväelane, erariietes (vasakult neljas); romuhunnikuid kõikjal

261

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Paldiski_6Paldiski_4

Enne sisenemist koletise kõhtu tehti musta augu ees igaks juhuks ka viimane foto

262

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Pald2005_3Pald2005_5Pald2005_4

Teadlaste Maja Paldiskis 10 aastat hiljem, 18.09.2004. Lõunasadamat tutvustab kapten Rein Raudsalu

263

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Pald2005_2Pald2005_1

Rõõm oli tõdeda: linn on muutunud kaunimaks, isegi uusi skulptuure on tekkind, Töötab Paldiski Eesti Gümnaasium, mida ka külastati, seletusi jagasid direktor Helve Mansulo (pildil paremal), ajalooõpetaja Leo Achenberg (pildil vasakul), kes oli giidiks ringsõidul linnas. Kuulati linnavalitsuse nõuniku Regina Rassi juttu Paldiski arengukavast; paar tundi veedeti leitnant Teeäre käe all Rahuvalvekeskuses

264

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Naissaar_2Naissaar_1

Külakostiks viidi saarel töötavatele meestele Maja poolt kringleid

Naissaarele sõitjad Linnahalli kail laevukest ootamas; esiplaanil paberitega Sirje Kalam, kelle ülesandeks oli hingede üle täpset arvet pidada sel päeval vähemalt kolm korda

265

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD


Naissaarel oli näha ja kogeda enneolematut!

Meie erirong: vanast madruste klubist vineertoolid lahtistel platvormidel, aga rööpad ja vedur sobisid sõiduks suurepäraselt

266

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD


Ühe vana patarei jäänuste juures. Heino Gustavson on raamatus „Mõnda Naissaarest” (Varrak, 1994) väga täpselt ja köitvalt kirjutanud

Saladusliku „kastid” Naissaarel, meremiinid?

267

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Pärnu päev_2Pärnu päev_1

Pärnumaa päeval 26.04.2003 külastasime Politseikooli Paikusel, olime maavanema Toomas Kivimäe juures, tutvusime Pärnu uue kontserdimajaga, kus meile korraldati Tartu Akadeemilise Meeskoori kontsert (dirigent Alo Ritsing)

268

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Polli_2003_2Polli_2003_1

Viljandimaa päeva mahtus seekord (27.09.2003) „Till Eulenspiegeli” kontrolletendus Ugalas; Karksi–Nuia linn koos Enno Alliku koduateljeega ning Polli Aianduse Instituut, mida tutvustas kauaaegne direktor Toivo Univer (pildil paremal)

Pollis korraldati meile ka õunanäitus (degusteerimisega); esiplaanil vasakul Kadri Sisask, Milvi Kracht, paremal Helga Laanpere

269

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

22A_0108_gray24A_0106_gray

Järvamaa päeval Paides 2.07.2005 kõneleb Maja liikmetele maavanem Üllar Vahtramäe (ülal); teda täiendab Vallimäel 100–aastase Paide Muuseumi direktor Tiiu Saarist; ringsõidul külastati veel Eesti Piimandusmuuseumi, Eesti Ringhäälingumuuseumi ning Kõrgemat Tehnika- ja Maamajanduskooli Säreveres

270

Maj

ata

maj

a lu

gu

5.5. VESTLUSSARI “MINU TEADLASETEEST JA UURIMISTÖÖST”

Teadlased on valdavalt väga tagasihoidlikud, kui neid oma tegemistest pajatama paluda. Küll nõustuvad nad meelsasti oma õppetooli või uurimisrühma või instituudi töödest rääkima. Et teadlase mina rohkem esile tuua ja tema isiklikust panusest teaduse vastaval alal täpsemat pilti saada on nõukogu nuputanud ürituste sarja, mis neid eesmärke peaks täitma.

Kakskümmend aastat on kestnud sari „Minu teadlaseteest ja uurimistööst”. Avaõhtu kuulutati välja 7. veebruariks 1985: „tuntud teadlased vestlevad oma uurimisvallast ja vastavad kohalolijate pärimistele”. Alustati Nikolai Alumäega. Kõik seni toimunud vestlusõhtud on peetud „Strixis” ja ülesehituselt on need olnud sarnased: alustuseks räägib teadlane teemakohaselt vähem kui pool tundi ning vastab seejärel arvukatele küsimustele.

Nikolai Alumäe järel astusid samal aastal üles bioloog Erast Parmasto ja tehnikateadlane Heino Lepikson, Maja asutajaliige. Järgmisel aastal tulid rahva ette geoloog Maja asutajaliige Dimitri Kaljo, füüsik Aare Purga, haridusloolane Ferdinand Eisen, keemik Ado Köstner ja geoloog Kaarel Orviku.

Aastal 1987 tundis ühiskond suuremat huvi humanitaarteaduste vastu, kõikjal arutati eesti keele ja ajaloo küsimusi. Majas olid selles sarjas kõnelemas keeleteadlane Mari Must, Maja asutajaliige ja teadusloolane Karl Siilivask.

Edasi on huvitavat oma teadlaseks saamisest ning olemisest vestnud:

1988 – ehitaja Heinrich Laul, keemik Jüri Kann;1989 – geoloog Jaan-Mati Punning;1990 – arstiteadlane Lembit Mehilane, keemik Uuve Kirso;1991 – arstiteadlane Lii Jannus-Pruljan;1992 – Toomas Varrak (esimene politoloogiadoktor Eestis) ja

tehnikateadlane Ilmar Öpik, Maja asutajaliige.Siis aga tuli uus teaduskorralduse süsteem ja suuresti

projektipõhine toimetamine. Asi oli uus ja nõudis täit tähelepanu ning paljud teadlased ei nõustunud sarjas kõnelema. (Instituutegi likvideeriti ja teadlaste arvu vähendati). 271

Maj

ata

maj

a lu

guSarja kümnendal aastal astus üles tehnikateadlane Boris Tamm,

Maja asutajaliige. Järgnesid geoloog Anto Raukas (1997), Jüri Kann (1998) teist korda, küberneetik Ülo Jaaksoo ja füüsik Georg Liidja (mõlemad 1998), tehnikateadlane Hillar Aben, Maja asutajaliige (1999), keeleteadlane Ada Ambus ja tehnikateadlane Mihkel Veiderma (2000).

Uuel aastatuhandel tegi esimesena oma etteaste loodusteadlane Oskar Priilinn (Maja asutajaliige), misjärel kalduski sari loodusteaduste poole: geoloogid Jaak Nõlvak ja Kaarel Orviku – mererandade olukord tõi viimase teiste teadlaste ette juba teist korda. Ohtlikest nakkushaigustest rohkem teada tahtmine, kuid mitte ainult see, tõi uudishimulikele jutustama arstiteadlase Silver-Lello Jõksi.

Sarja kahekümnendal aastal (2005) on selles üles astunud tehnikateadlane Tiit Kaps ja keeleteadlane Vilja Oja.

Sarjas seni esinenuid võib jagada teadusalati: tehnikateadlasi 15 loodusteadlasi 8 humanitaare 6 arstiteadlasi 3.

Kõiki need 32 inimest on oma tagasihoidlikkuses olnud ometi kuldaväärt esinejad, kes on osanud oma kitsa eriala võlusid üldarusaadavalt edasi anda, mõned ka näitmaterjale abiks võttes.

Majale ainuomane sisukas sari saab kindlasti jätku, sest häid uudishimulikke kuulajaid ja küsijaid leidub Majas ikka. Loodetavasti ka oma teadustööst kõnelda tahtjaid.

Rööbiti nimetatud sarjaga on teisigi töövorme teadlaste tööst kõnelemiseks. Erialakonverentsid ja ekspeditsioonid välismaal on avarapilgulistel teadlastel võimaldanud seal veedetud päevade jooksul tähele panna ka kohalikku loodust, olusid ja inimesi. Hiljem on kolleegidele kodus kõiki neid muljeid ning nähtut ja kuuldut Majas kõik aastad vahendatud, abiks fotod ja slaidid.

Kuulajaid on köitnud ikka kaugemad käigud ja nende tulemused. Siinkohal ainult üksikud näited 80ndatest aastatest: bioloog Kalle Laugaste (ZBI) lõi pildi Egiptuse loodusest ja ajaloolistest vaatamisväärsustest ning Elga Mark-Kurik (AI) Austraaliast, loodusteadlane August Loopmann (TBA) sai pajatada oma tööst ja elust Antarktikas (1984), majandusteadlasel Heimar Peremehel tuli Kuuba saarel toimuvast kõnelda lausa kaks õhtut järjest, sest ühel korral ei mahutud kohvikusse „Strix” istuma. Hiina on alati huvi pakkunud, eriti 272

Maj

ata

maj

a lu

gu

siis, kui vastava ala tippteadlane sellest pajatab – nii nagu tegi seda arstiteadlane Mart Saarma (1987). Kuidas karged Põhjamaad haljastust edendavad, sellest jutustas Norra kogemuste põhjal Marianna-Helene Saar (TBA), Gobi kõrb ja Mongoolia pakkusid kõneainet Jaak Nõlvaku (GI) vahendusel, kaugest Brasiiliast vestis temale omase köitvusega Endel Lippmaa, Maja asutajaliige (KBFI), geoloog Väino Puuraga õpiti tundma Süüriat, keeleteadlaste Jüri Viikbergi ja Lembit Vaba saatel „käidi” Ussuurimaal, kunstikasvatust Jaapanis uurinud Maimu Põldoja jagas kogetu põhjal oma mõtteid, kuidas ja mida sellest meilgi sobiks (või ei sobi) rakendada jne.

Need ei ole tavalised, pealiskaudsed reisimuljete vahendused, vaid põhjaliku ja analüüsiva ainekäsitlusega teadmisi andvad ja värskendavad tunnid, mida on küll Majas riigi taasiseseisvumise järel välissõiduvõimaluste laienemisega vähemaks jäänud.

273

Maj

ata

maj

a lu

gu

5.6. KOLLEEGIDE NÕUANDED KULUVAD MARJAKS ÄRA

Kõigile on selge, et liikumine värskes õhus hoiab ja tugevdab tervist. Spordikomisjoni arvukad ettevõtmised ainult kinnitasid seda. Ometi on veel peale selle ka mitmesuguseid „nippe”, mille tundmine ja järgimine annab tervisele tuge.

Maja liikmeskonnas on palju erineva kutseala esindajaid, kes on alati nõus olnud jagama oma kogemusi ja nõuandeid, eriti arstiteadlased.

Kuidas toime tulla allergiaga, seda oskas seletada Naomi Loogna (EKMI), mida ravimtaimedest kasutada ja milleks, sellest sai kuulda Aili Pajult (TRÜ), mis on nõelravi ja kes seda ravi võiksid saada, sellest pajatas Jaan Karusoo (EKMI), mis eneseabi võtetega alandada vaimseid pingeid oli Astrid Neeme (TPedI) vestlusteema. Sama kõrgkooli laborijuhataja Hans Gross jagas nõuandeid, kuidas sauna tervise teenistuses hoida. Tuntud silmaarst Ingeborg Trofimova oli sageli Majas külas, et ikka arutada teemal „Silmast silma ja silmaga”, sest silm on teadlase asendamatu tööriist.

Hügieeni ja Profülaktika TUI töötajad Maimu Teoste ja Raiot Silla tutvustasid noorsoo tervislikku seisundit ja selle parandamise võimalusi, Elmar Rõigas (EKMI) aga haris kuulajaid AIDSi teemal. Meestevahelised jutud räägiti omavahel Hubert Kahniga (EKMI), vaimse tervise säilitamise tingimused ja võimalused võeti kõnesse psühhiaater Jüri Ennetiga. Muusikateadlane Heljo Tauk jagas haaravalt näpunäiteid, kuidas muusika elada aitab, keemik Aili Kogerman haris kokkutulnuid kodukeemia vallas.

Kõik siin näiteks toodud teemad olid päevakorral 80ndate aastate teisel poolel, mis aga ei tähenda, et nõuandejutte juba kümneid aastaid tagasi ei kuulatud. Ka hiljem on huvitavaid nõuandeid jagatud: Milvi Tedremaa Meditsiiniraamatukogust on valgustanud biblioteraapia võimalusi, lõhnaravi ja enesemassaaži on korduvalt tutvustanud Riina Tartu, tervislikku toitumist aga Einar Vagane, Lilian Issako, Merilaid Saava, Raivo Vokk, Lindu Kaljulaid jt.

274

Maj

ata

maj

a lu

gu

6. MIDAGI HELENDAB

6.1. FOSFORIIDIST

80ndate teisel poolel eriti kerkis ühiskonnas terav vastasseis N Liidu röövellikule maavarakasutusele, uute fosforiidikaevanduste rajamisele Kabala-Toolsele. Juba 16. jaanuaril 1986. a kõneles sellest „Strixis” sarjast „Minu teadlaseteest ja uurimistööst” Geoloogia Instituudi direktor Dimitri Kaljo, Maja asutajaliige ja tollal ka nõukogu aseesimees. Teadlaste ringkondades arutati Kabala-Toolse fosforiidikaevanduse rajamise kavatsusi ja seisti põhjendatult kaevanduse vastu. 1987. aasta kevadest oli Eestis mitmel pool selle vastu rahva protestiavaldusi, tekkis nimetus fosforiidisõda.

Majas oli 15. oktoobril 1987 kaks tundi küsimustele kostmas Mäetehnilise Järelevalve Riikliku Komitee aseesimees, vabariikliku fosforiidiprogrammi nõukogu aseesimees Ülo Tambet, keda julgustati kindlamalt uue kaevanduse rajamisele vastu astuma. Järgmise aasta jaanuaris oli Majas „töötlemisel” vabariikliku fosforiidikomitee esimees Pjotr Melnik.

Eestlastele, sh teadlastele oli selge, et endist Eestit oma ajaloo, sümboolika, kultuuri ja maavaradega peab kaitsma seadusandlikul teel.

5. septembril 1988. a oli Teadlaste Maja nõukogu koosolekul (teatega töökavas kõikidele liikmetele) „Eesti NSV keskkonnakaitse ja loodusvarade ratsionaalse kasutamise kontseptsiooni aastani 2005” projekti üle elav arvamustevahetus. Selle loojatele pandi südamele: ”Kontseptsioonis tuleb selgelt välja öelda, et rakendatavad keskkonnakaitse abinõud peavad lõpetama ökoloogilise genotsiidi Eestis (radioaktiivse saastamise maavarade kaevandamisel).”

6.2. POLIITILINE MUINSUSKAITSE

Muististe kaitsega on Eestis pidevalt tegeldud juba 19. sajandi 80ndaist aastaist, muuseumegi loodud (1909).

Muinsuskaitseliikumine – selgelt poliitilise värvinguga – tekkis 1987. aastal, kui loodi hulgaliselt muinsuskaitse klubisid, mille esindajate

275

Maj

ata

maj

a lu

guühisel kokkusaamisel asutati 12. detsembril Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS).

Muinsuskaitse Klubi loodi ka Teadlaste Majas, selle agaramad eestvedajad olid Jaan Timmusk ja Juta Lutsar. Juba 25. aprillil 1988. a oli „Strixis” sarjast „Kaks tundi küsimisi ja kostmisi” külas Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Klubi tegevus oli väga mitmekülgne. Ei piirdutud ainult koosistumiste ja arutlustega. Näiteks, 4. juunil töötati arheoloog Vello Lõugase juhendamisel Rebala muinaspõldudel, kus ehitati (korrastati) kiviaedu, mitu õhtut töötati Rahumäe kalmistu korrastamisel. „Strixis” peeti järjest MK Klubi lahtiseid koosolekuid, kus tähistati Pühajärve sõja 150. aastapäeva, kohtuti veel EM Seltsi juhtkonnast Mart Laariga, tähistati rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva, peeti jõuluõhtuid, arutati koostööd Narva muinsuskaitsjatega jne.

Riikliku ja rahvusliku sümboolika seadustamine (23.06.1988) lisas jõudu ning vaimustust. Löödi kaasa Eesti Vabariigi kodanike registreerimisel.

Juta Lutsar jäigi hiljem mõneks ajaks tööle isikutunnistuste väljaandmise ühte büroosse, kui valmistati ette EV põhiseaduse vastuvõtmist rahvahääletusel. See toimus teatavasti 28.06.1992 ning hulk Maja liikmeid oli tegevuses vaatlejatena ja ka hääletuse korraldajatena.

6.3. ÜHISRINNET LOOMAS

Mitmesugused arutelud, muinsuskaitseliikumise kogunemised, öölaulmised, keeleseaduse tegemine, Molotovi-Ribbentropi salaprotokolli avalikustamine (paljuski tänu Endel Lippmaale!) ühendasid eesti rahvast sedavõrd, et oktoobri algul 1988 jõuti ametliku opositsiooni – Rahvarinde loomiseni. Maja liikmeidki oli sellega seotud (Mati Hint, Ülo Kaevats, Tiit Käbin, Ivar Raig jt).

Maja aastakoosolekul 17. detsembril 1988 ütles nõukogu esimees Nikolai Alumäe oma aruandekõnes: „On ikka olnud tore aasta. Kas võisime aasta tagasi teada, et loomingulised liidud tulevad ja hakkavad kurjustama valitsusega?! Tõstku käed, kes on käinud Lauluväljakul laulmas! (tõusis palju käsi – E.P.). Oleme Eestimaa probleemid läbi arutanud. Peaksime kummardama Rahvarinde ees, kes on elu julgelt edasi viinud ...”

Majas oli kümneid aastaid diskussiooniõhtutel läbi vaieldud kõikvõimalikud elukorralduslikud tahud. Et vaidlejate seas oli neidki, kelle iga võimaldas kogemuslikke näiteid tuua ka Eesti riigi ajaloost enne 276

Maj

ata

maj

a lu

gu

okupatsioone, oli ühiskonnakorralduslik suund, mida silmas pidada, teoreetiliselt üsna selge. Nagu oli selge seegi, et meil ei saa riigiloomes korduda aastad 1918-1920, et kõik tuleb suruda seaduste raamidesse. Seega – aktiivsed teadlased, sõnaseadjad seadusandlikku kogusse!

1990. a märtsis valitigi Eesti Ülemnõukogusse Maja liikmed Tiit Käbin, Tiit Made, Vello Pohla, Ivar Raig, Andrus Ristkok, Arvo Sirendi ja Andres Tarand; Endel Lippmaal tuli askeldada NSVL Rahvasaadikute Kongressi liikmena Moskvas.

Majas arutati koos MK Klubiga ka loodava Eesti Kongressi küsimusi (7. veebruaril 1990) ning sedagi, kas ja keda Maja poolt Eesti Kongressi delegaadiks saata. Valiti kaks meest: Maja asutajaliige, endine diskussioonikomisjoni esimees Endel Lippmaa ja Maja MK Klubi eestseisja Jaan Timmusk. Endel Lippmaa valiti teatavasti Eesti Kongressi I istungjärgul selle juhatajaks ning ka juhatuse liikmeks.

Eesti Komitee hääleõiguslikuks liikmeks märtsis 1990 said veel ka Maja liikmed Tiit Käbin, Tiit Made, Ivar Raig ja Andres Tarand, keda kõiki Maja 1990. a aprillikuu töökava avalausetes Eesti Komiteesse valimise puhul õnnitleti.

Kõigil neil jätkus tööd kuhjaga: E. Lippmaa oli EV valitsuses minister, A. Tarand, T. Käbin ja I. Raig töötasid Eesti Põhiseaduse assamblees (1991-1992), kuhu Ülemnõukogust valiti ka Maja liige A. Sirendi.

Aktiivsete teadlaste kaasalöömist nõudis ka erakondade teke; olid ju nendes küpsemas poliitilise kultuuri esimesed viljad. Arvo Sirendist oli 1989. a kevadel saanud Eesti Maaliidu esimees, Ivar Raig asus aga kevadel 1990 loodud Eesti Maa–Keskerakonna esimeheks. Tiit Made juhtis Eesti Ettevõtjate Liitu jne.

Ka Eesti taasiseseisvumise järel on Riigikogu liikmeks valitud rida Maja liikmeid: Lauri Einer, Endel Lippmaa, Valve Kirsipuu, Kalev Kukk, Tiit Käbin, Uno Mereste, Viive Rosenberg, Arvo Sirendi, Aime Sügis, Andres Tarand (olnud ka peaminister), Ülo Tärno, Ilmar Pärtelpoeg, Olav Aarna (juhib praegu kultuurikomisjoni).

Väga vastutusrikkaid ülesandeid on tulnud täita Maja liikmetel Rein Otsasonil (oli Eesti Panga president), Ülo Kaevatsil (oli riigisekretär), Andres Kollistil (oli Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor), Rein Veetõusmel (oli Statistikaameti peadirektor), Helle Martinsonil (oli Eesti Teadusfondi tegevdirektor), Mihkel Veidermal (oli Presidendi kantseleiülem), Vaido Kraavil (juhtis Veeteede Ametit), Helle Aruniidul (juhib tarbijakaitset), Kuulo Kutsaril (korraldab sotsiaalministeeriumis tervishoidu), Peeter Lorentsil, Ants Teetsovil ja

277

Maj

ata

maj

a lu

guRein Helmel (tegelemine riigikaitsega), Toomas Tiivelil ja Leili Utnol (suursaadikutöö) jne.

On aga ilmselge: mida vastutusrikkamad ülesanded, seda vähem jääb aega Majas tegelda. Ometi on nende poole pöördumisel alati vastutulekuga reageeritud. See rõõmustab.

6.4. ÜLEMINEKUAJA HÕNGU PROTOKOLLIDEST

Murrangulised üleminekuaastad mõjutasid tublisti Maja tegemisi ja tegijaid. Selles võib veenduda lugedes ka väljavõtteid 1989. a nõukogu protokollidest.

9. jaanuaril kell 16 Raekojas1. Veebruarikuu tööplaani kinnitamine:Veebruaris otsustati rohkem tähelepanu pöörata diskussioonile

rahvuse kestmisest. Poliitilised pinged on haripunktis, sest Eesti NSV Ülemnõukogus tuleb 18. jaanuaril jällegi arutusele – ja loodetavasti võetakse vastu – keeleseadus.

(Repliik Nikolai Alumäelt: „Noh, Elsa Pajumaa sellega ainult tegelebki”).

Jutt kalduski keeleseadusele, sest nõukogu soovis kuulata Elsa Pajumaalt seda, mis ja kuidas on keeleseaduse hetkeseis. Nikolai Alumäe kinkis seejärel kõnelejale ilusad lilled tänuks suure töö eest keeleseaduse alal.

13. veebruaril kell 17.15 “Strixis”4. Info Teadlaste Liidu organiseerimisest:Jaan Laas – „Teadlaste hääl meie ühiskonnas on nõrk. Lätlased

tegid 1988. a lõpul oma teadlaste liidu. Eestis on algatusgrupp osaliselt Tartus, osaliselt Tallinnas. Tartus tegeldakse programmiga, Tallinnas põhikirjaga. Mai 2. või 3. dekaadil tuleb asutamiskongress. Teaduses töötab meil 30 000 inimest.

Lätlastel on põhikirjas punkt kooperatiivide organiseerimisest.Võib-olla hakkame trükkima ja müüma Eesti geograafilisi

aluskaarte. Tartu inimesed on eriti huviga asja juures. Dokumentide projekte veel valmis ei ole.”

278

Maj

ata

maj

a lu

gu

Küsimusi esitasid ja avaldasid arvamust: Gunnar Kiivet, Maret Tamm, Elsa Pajumaa, Malle Jaaniso, Heimar Peremees, Nikolai Alumäe.

Sooviti algatusgrupile edu.20. märtsil kell 17 „Strixis”1. Veebruarikuu tööplaani täitmisest:Ilmar Pärtelpoeg: „Diskussioon „Kas olla segunev või hääbuv

rahvus? Kuidas olla?” oli väga elav; kohal oli ka Eesti Raadio ja selles kuus oli ka saade raadios.

Jüri Laving: „Viljar Hämalasega – Maja uue liikmega – Ehituse Instituudi direktoriga oli huvitav tutvuda ja asju arutada.”

Andres Siirde: „Lund pole, seetõttu on pallimängud ja male; kõik üritused on olnud kinnistes ruumides.”

Repliik Nikolai Alumäelt: „Isu on talve järele.”Maie Vikat: „Väga vahetu ja muljeterohke oli kohtumine Eri

Klasiga.”Endel Ervin: ”Mati Põldre filmiõhtul oli inimesi palju. Õhtu oli

sisukas.”Maret Tamm: „Teeme rahvariideid.”Malle Jaaniso: ”Leila Pärtelpoja vestlus mõisate sisustamisest oli

väga elav, sügav, hea ja õpetlik.”Elsa Pajumaa: „Tööplaan oli veebruaris väga tihe, 28-st päevast

oli 21-l meie üritusi, mõni päev mitu. See on hea, annab meie liikmetele valikuvõimaluse. Aitäh tehtu eest!”

5. Kohalalgatatud küsimused5.2. Seoses NSVL rahvasaadikute valimisega 26.03. arvati olevat

kena, kui toetame ajakirjanduses Mikk Mikiveri ja kutsume tema heaks hääletama. E. Pajumaal paluti vastav pöördumine „Õhtulehele” saata.

17. aprillil kell 17-19.20 „Strixis”1. Märtsikuu tööplaani täitmisest:... väga huvitav oli 2.03. erakorraline diskussioon kodakondsusest;

toimus jälle Keele ja Kirjanduse Instituudi saalis. Osa võttis 70 inimest 28-st asutusest. Kokkuvõte ettepanekute ja arvamustega saadeti Tõnu Laagile, kes Ülemnõukogus selle küsimusega tegeleb. Saadetud materjalis on kirjas ka lause: „Anda kodakondsus kõigile, kes seaduse vastuvõtmise momendil elavad Eestimaal, ei tule kõne allagi.”

15. mail kell 17 „Strixis” 279

Maj

ata

maj

a lu

guPõhiosa koosoleku ajast kuulati August Pedajast, kes kõneles

Harjumaa põllumajandusest. Esmalt paluti kõnelejat murendada põllumehe muresid. Neid sai üksjagu palju, ent esimesena koorus põhimure, mis tänavuse looduskaitsekuu hakul eriti valusalt kõlama jäi – meie sünnimaa põldude muld on tapetud ...

Elav arvamustevahetus viib mõtteni – mulda ja põldu on vaja vaadata peremehepilguga kui jäävat ning raskesti taastuvat hindamatut vara.

... Linnale – Tallinnale – mitte anda enam juurde Harju rajooni põllumajandusmaid. ... Rand säilitada vabana.

23. juunil Botaanikaaias kell 181. Maja tegevuse kokkuvõttest k.a esimesel poolel; noppeid: ... poolaasta tegevus on olnud põnev ja pingeline ... jaanuari algul

oli palju Maja liikmeid seotud rahvaloendusega ... Maja ettevõtmised on olnud kantud ühiskonna muutmisvaimust. ... Kultuurikomisjon kutsus kohtuma Juudi Kultuuri Seltsi, Eesti–Saami Ühenduse ning Eesti-Leedu Seltsi ... Hingekosutav oli kohtumine luuleteatriga „Varius” oma Rootsi-muljetest. … Esimesel poolaastal jäi ära suusapäev Aegviidus, sest lund ei olnud.

5. Kohalalgatatud küsimused5.2. Nõukogu volitas Elsa Pajumaad alustama ettevalmistusi

üleliidulise teadlaste majade direktorite nõupidamiseks Tallinnas eesmärgiga anda sellele seltskonnale võimalus oma silmaga näha ja kõrvaga kuulda Eestis toimuvat, lootuses, et nad aitaksid kaasa laimu ja valeinfo lõpetamisele. (Jäi rahapuudusel toimumata).

11. septembril Raekojas kell 16.301. Kokkuvõte augustikuu tegemistest:Augustikuu on olnud pingeline, kuigi Maja tavakohaselt tööd ei

kavandanud. Keeleseaduse kallale asusid „streikijad”, kellega E. Pajumaa Ülemnõukogu Presiidiumis kohtus nn läbirääkimistel keelekaitsekomisjoni liikmena. Järele anda ei saanud milleski – see olnuks oma emakeele reetmine.

23. augustil osales Teadlaste Maja liikmete esindus Balti ketis (kees) Viljandi maanteel Raku lähistel. Nõukogu esimees Nikolai Alumäe kandis sini-must-valget rahvuslippu. Kaasas olid Majas valmistatud plakatid tekstidega:

Eestimaa kestma jääb! Kõlagu eesti keel Eestimaal!280

Maj

ata

maj

a lu

gu

IMET ise teeme! Emakeelt kaitseme! Hoiame isade maad! (see oli TV-ski hiljem näha); Otsustame Eestimaa saatuse ise! Tühistada MO-RI pakt!

Lauldi, seisti hardalt, otsusekindlalt. Pärast sõideti „Strixi” ja joodi kohvi ning vaadati päevakohast TV saadet. Iga ketis osalenu sai Majalt meenutuseks raamatu „Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni.” Sellesse oli nõukogu poolt kirjutatud: „Mälestusväärsest päevast – meie lootus ei lõpe, meie tõde ei tagane.”

Nõukogu koosoleku järel joodi Raekojas kohvi ja söödi sünni-päevakringlit koos asutajaliikme Kuno Arenguga, kelle 60. sünnipäeva puhul Raekotta koguneti. Teda õnnitleti, siis kuulati Kuno Arengut ja Kammerkoori, klaverimuusikat esitas Peep Lassmann.

16. oktoobril Hariduskomitees kell 17Heimar Peremees rääkis Hariduskomiteest ja selle peatsest

ümberkorraldamisest Haridusministeeriumiks. Koosseis on vähenenud ja väheneb veelgi. Asutakse endises kutsekeskkooli ühiselamus, mille kutsehariduskomitee ehitas ümber haldushooneks.

Õppimine pole praegu „popp”. Tungi kutsehariduse järele pole märgata. Nii et kogu probleemistik keskendatakse üldhariduskoolile.

5. Aruande-ja valimiskoosoleku ettevalmistamisest:Otsustati eelnevalt kokku kutsuda kollektiivliikmete esindajate

koosolek 4. detsembril. Kõik komisjonid esitavad koosolekul aruande tehtust, kuid mitte rohkem kui 5 min jooksul.

Koosolekule järgneb vana-aastapidu, kuhu esinema palutakse Vanalinna Muusikamaja poistekoor Lydia Rahula juhtimisel.

14. novembril Keele ja Kirjanduse Instituudis kell 17.30Nõukogu arutles koos diskussioonihuvilistega teemal: “Eesti

teadusest IME-s”.Huvi teema vastu oli oodatust väiksem. Ilmar Pärtelpoeg lubas

IME vormistajaid informeerida põhilistest seisukohtadest, mida diskussioonis osalejad esile tõstsid.

11. detsembril TPI-s kell 17Nõukogu viimane selle aasta koosolek toimus tavakohaselt TPI-s

(endise nimetusega) ehk Tallinna Tehnikaülikoolis (praeguse nimetusega). Peahoone fuajees kell 16.57 olid vastas prorektor Valdek Mikkal – 281

Maj

ata

maj

a lu

guTeadlaste Maja nõukogu liige ja Viivi Russ, TPI volinik Teadlaste Majas, ametilt TPI teadussekretär.

Teadlaste Maja nõukogu tuli oma osavõtuga austama ka rektor Boris Tamm – Teadlaste Maja asutajaliige.

Koosoleku algul mälestati leinaseisakuga Teadlaste Maja asutamisnõukogu aseesimeest Agu Aarnat, kes 11. detsembri hommikul manalasse varises.

282

Maj

ata

maj

a lu

gu

6.5. ÜHEST RIIGIST TEISE

1991. aasta 3. märtsi rahvahääletuse ja sama aasta 20. augusti Ülemnõukogu otsuse alusel taastati Eesti Vabariik. Riigis tuli seejärel elu kõik valdkonnad ümber korraldada. See puudutas loomulikult ka Tallinna Teadlaste Maja. Seisti küsimuste ees: kas Maja on vajalik, kas tegevust jätkata või lõpetada? Nõukogu küsis seda Maja teabelehe vahendusel Maja liikmetelt. Tegevuse jätkamist pidas vajalikuks 96,43% vastanutest, 3,57% oli tegevuse lõpetamise poolt. Endine diskussioonikomisjoni esimees ja nõukogu liige Ado Köstner TPI-st lisas vastuslehele: „Vaeselt, aga rõõmsalt edasi eksisteerida!” Nii on ka toimitud.

Eesti Vabariigis kehtestatud korra kohaselt esitati materjalid Maja arvelevõtmiseks Tallinna Linnavalitsusele ning 24. aprillil 1992. a saadi vastav kinnitus.

Kui aga Riigikogu 6. juunil 1996. a võttis vastu mittetulundusühingute seaduse, tuli Maja tegevuse jätkamise korral põhikiri ja kogu tegevus selle seadusega vastavusse viia.

1997. a 20. detsembril otsustaski Maja liikmete üldkoosolek tegevust jätkata uue seaduse alusel ning teha põhikirjas vajalikud muudatused. Neid polnud palju, ainult välja jätta mõned nõukogude ajal põhikirjas nõutud fraasid (... kaasa aidata teadlaste ideelis-poliitilise teadlikkuse kasvule; väljaarvamine nõukogude teadlasele sobimatu käitumise korral; tegevuse lõpetamisel kuuluvad vahendid üleandmisele „Eesti NSV tsiviilkoodeksis” sätestatud korra kohaselt) ning juurde lisada mõned uuesisulised laused: korraldada kohtumisi poliitikute ja omavalitsustöötajatega; liikmeks võivad olla ka magistrandid ja doktorandid; juriidiliseks- ehk ühis- ehk kollektiivliikmeks võivad saada ka firmad, aktsiaseltsid, mittetulundusühingud; juhatus ja kes sellesse peaksid kuuluma; tegevuse lõpetamine üldkoosoleku otsusega.

Maja juhatus (nõukogu esimees, nõukogu teadussekretär, Maja direktor) valmistas nõuetekohased dokumendid ja esitas need seaduses ettenähtult registrikande tegemiseks Tallinna Linnakohtule. Nimekirjas oli siis 740 liiget. Umbes aasta pärast saadi vastus ning uus registrinumber: 80074484, mille all Maja tegutsebki järgneva põhikirja alusel.

283

Maj

ata

maj

a lu

gu

TUNNISTUSED

Tunnistus_1

284

Maj

ata

maj

a lu

gu

TUNNISTUSED

Tunnistus_5

285

Maj

ata

maj

a lu

gu

TUNNISTUSED

Tunnistus_2

286

Maj

ata

maj

a lu

gu

TUNNISTUSED

Tunnistus_3

287

Maj

ata

maj

a lu

gu

TUNNISTUSED

Tunnistus_4

288

Maj

ata

maj

a lu

gu

6.6. DEKOLONISEERIMISE KONVERENTS

Eesti taasiseseisvumise järel nõudis valitsusasutuste pidevat tähelepanu põhiseaduslik rahvusriigi ülesehitamine. Siia elama jäänud suurearvuline muulaskond polnud üksmeelne suhtumises Eesti riiki: ühed olid otsustanud siduda oma edasise elu Eestiga, õppisid eesti keelt ja avaldasid soovi sulanduda eesti ühiskonda; teised ei adunud ega püüdnudki muutusi tunnistada, ei avaldanud soovi eesti keelt õppida ning ootasid nõukogude aega tagasi; kolmandad ei jäänud vana lihtsalt tagasi ootama, vaid jätkasid otse Eesti riigile vastutöötamist.

Eesti riigi kodanikkonna korraldamise seisukohalt oli tähtis 8. juulil 1993. a Riigikogus vastu võetud välismaalaste seadus, mille alusel saadi riigis elavatest välismaalastest täpsem ülevaade. Võõrväed ei olnud veel Eestist lahkunud. Mitu korda aastas peeti Lohusalus ja mujal Venemaaga kui NSVL õigusjärglasega läbirääkimisi vägede väljaviimiseks Eestist.

Loomulikult mõjutasid igapäevased poliitilised sündmused ka teadlaste tegemisi. Oli tekkinud Dekoloniseerimise Algatuskeskus, mille tööst võttis osa ka Teadlaste Maja esindus. Nii selle algatuskeskuse tööst kui Majas toimunud kohtumistest poliitikute ja kodakondsus- ning migratsiooniametnikega selgus vajadus siinsete välismaalastega seonduv teaduslikult läbi vaielda, sest pidevalt kuuldus kummalisi avaldusi muulaste ahistamisest ja avaldati nende seisukohti riikliku poliitika vastu. 16.-17. juulil 1993. a korraldati Narvas koguni referendum nn „rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses”; Riigikohus kuulutas selle küll õigustühiseks, sest osales alla 50% Narva elanikkonnast. Aeg oli ärev: Vabaduse väljakul lõhkes pomm, Pullapääl möllasid jäägrid … Aga – sama aasta mais võeti Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks, oktoobris võttis Riigikogu vastu vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduse, veebruaris alustas tööd Eesti Inimõiguste Instituut. Eesti-Vene läbirääkimiste järjekordses voorus (15.-17. novembril Lohusalus) pani Venemaa vägede väljaviimise tähtajaks 1994. a 31. augusti.

Selles olukorras otsustas 1994. a jaanuaris tööd alustanud Maja nõukogu uus koosseis korraldada 28. veebruaril 1994. a Küberneetika Instituudi saalis (Akadeemia tee 21) teaduskonverentsi „Dekolonisatsioon ja remigratsioon”, ettekannetega:

Dekoloniseerimise mõiste rahvusvahelises õiguses; Remigratsiooniprotsessid Euroopas II maailmasõja järel; 289

Maj

ata

maj

a lu

gu Eesti Vabariigi koloniseerimine ja rahvastiku protsessid

käesoleva sajandi teisel poolel; Eesti Vabariigi dekoloniseerimise võimalused ja viisid; Remigratsioon taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.Maja liikmeid kutsuti konverentsile töökava teatega, teisi kutsetega.

Konverentsi registreerimislehtedelt on lugeda 73 osavõtja nimed (kõik ei pannud end kirja!) 38-st asutusest, organisatsioonist sh tollased riigikogulased: Vello Saatpalu, Mart Nutt, Tiit Made, Ants Erm, Kalev Kukk, Uno Mereste (viimased neli Maja liikmed), rahvastikuminister Peeter Olesk, volikogude liikmed Erik Kaljuvee (Kohtla-Järve) ja Arnold Rüütel (Tallinn), presidendi abi Ants Paju jt. Konverentsi juhatasid Maja nõukogu esimees Dimitri Kaljo ja nõukogu liige Rein Munter Tallinna Tehnikaülikoolist.

Korraldustoimkonna (Jüri Estam, Sirje Kalam, Elsa Pajumaa) ette valmistatud ettepanekute kavandit täiendas konverents ning Eesti Vabariigi Valitsusele saadeti ettepanekud:

1. Kuni eestlaste arvu taastumiseni 1939. a tasemeni (nõukogude okupatsioonieelse arvuni) muuta ära senine plaanikindel kvoodialune välismaalaste sisseränne, lubades erandjuhtudena välismaalasi Eestisse elama asuda, kuid mitte rohkem kui 0,1 protsenti eestlaste arvust aastas. Tõhustada välismaal elavate etniliste eestlaste tagasikutsumist Eestisse;

2. Koostada dekoloniseerimise riiklik programm ja seadustada see Riigikogus;

3. Moodustada Ümberasujate Abistamiskeskus, kes: levitaks Eestis teavet Venemaa, Ukraina ja Valgevene oblastite ja

linnade võimalustest pakkuda naasjatele ulualust ja tööd (kasutades TV-d, ringhäälingut, ajakirjandust), korraldades kohtumisi vastavate oblastite juhtide ja ettevõtjatega;

korraldaks vajalikku lühiajalist ümberõpet; abistaks ümberasujaid sõidupiletite soetamisel, konteinervedude

korraldamisel ning korterite ja tööosakute alusel ainelise abi andmisel;

abistaks välismaalastest noori õppima asumiseks nende päritolumaa kõrgkoolidesse ja tehnikumidesse, aidates neid seeläbi sisse elada ja vajalikku ettevalmistust saada tööle asumiseks nendes maades;

korraldaks Eesti riigisiseseid rändeprotsesse.290

Maj

ata

maj

a lu

gu

4. Kehtestada seadus, mis lubaks maad müüa ainult Eesti Vabariigi kodanikule;

5. Muuta ja täiendada EV seadusi nii, et: tunnistataks kodakondsuse andmine elamisloata vastuolus olevaks

rahvusvahelise praktikaga ning seadustataks, et kodakondsust taotleda võib isik, kes on alalise elamisloaga tegelikult vähemalt 10 aastat Eestis elanud;

asutuskolonistidele elamislubade ja kodakondsuse andmisel kehtestataks eesti rahvuse kestmajäämise huve ja demograafilist olukorda arvestav kvoot (kodakondsuse puhul 0,01 protsenti eestlaste arvust aastas);

lõpetataks õigusvastane ja kolonialismi põlistav mistahes tasemel valimisõiguse andmine asustuskolonistidele;

kindlustataks kultuurautonoomia õiguse realiseerimine kultuuriühenduste kaudu ainult vähemusrahvustest EV kodanikele, registreerides ainult need kultuuriühendused, mille tegevus näeb ette rahvuskeele, -kommete ja -kultuuri viljelemist, mitte aga majanduslikku ja poliitilist tegevust;

6. Korraldada peamiselt omavalitsuste töötajate jõul 1994. a juuni algul Eesti Vabariigis dokumentaalne rahvastikurevisjon, et selle alusel sisse seada usaldusväärne rahvastikustatistika (ka rahvuste andmepank) ning saada ülevaade siin elavatest inimestest;

7. Koostada p-6 toodud andmestikku aluseks võttes teadlaste abiga Eesti Vabariigi rahvastiku arengu kava (kavad), arutada neid ülikoolides, teadusasutustes ja -seltsides, valdade ja linnade volikogudes ning seadustada seejärel Riigikogus. Arendada sellealast koostööd Läti Vabariigiga;

8. Koostada eesti keele arendamise ja kasutamise kava, analüüsides eelnevalt keeleseaduse senist täitmist üleriigilisel keelefoorumil ning alles seejärel asuda koostama keeleseaduse uut teksti;

9. Tagada keeleseaduse täitmine. Aidata luua ja rakendada Tallinna Linnavalitsuses tööle keeleinspektuur, kes koos linnaosade valitsustega tagaks keeleseaduse täitmise Eesti Vabariigi pealinnas;

10. Seada sisse eesti kodanikele: maaperetoetus, mida antakse:

o noortele maal elavatele ja töötavatele lastega peredele; o lastega üliõpilasperedele, kui vähemalt üks abielupool on pärit

maalt (Eestist); 291

Maj

ata

maj

a lu

gu riiklik noore pere laen, mida antakse madala laenuprotsendiga,

mis väheneks iga lapse sünniga ning neljanda lapse sünniga kustutatakse;

11. Vabastada tulumaksust maal elavad ja töötavad eesti kodanikest talupered, kus kasvab vähemalt kolm last;

12. Teha ÜRO-le ettepanek kuulutada 1999. aasta (ülemaailmseks) väikerahvuste aastaks, mis puhul korraldada Eestis ÜRO egiidi all nn miljonipiiri rahvuste (teadlaste) kongress „Kesta või kustuda (kaduda)?”; näitus ja rahvamuusika festival jms.

Need ettepanekud saatis Maja EV valitsusjuhile Mart Laarile, kõikidele ministritele, Riigikogu juhatajale Ülo Nugisele ning Maja liikmetest riigikogulastele ja konverentsil osalenutele, EV presidendile Lennart Merile ja tollasele kantseleiülemale Mihkel Veidermale, migratsiooniametile jt. Ajalehed Rahva Hääl, Maaleht, Kultuurileht said ka arvulist abimaterjali, mida osaliselt ka avaldati. Konverentsil põhiettekande teinud TÜ professori Ene-Margit Tiidu lugu avaldati 4.03.1994. a Päevalehes pealkirja all „Eesti Vabariigi koloniseerimine ja rahvastikuprotsessid XX sajandi teisel poolel.” Selles tõdeb autor: „Seega võib kokkuvõttes öelda, et viimase viiekümne aasta jooksul toimus sõdades laastatud, suure osa oma elanikkonnast kaotanud Eesti klassikaline kolonisatsioon – poliitiline ja majanduslik allutamine metropolile Moskvas.” Väga sisutiheda, rohkete arvandmetega loo lõpetab autor sõnadega: „Oma identiteedi suutis eesti rahvas säilitada suuresti tänu suhteliselt edukalt funktsioneerivale haridussüsteemile ja kultuurielule, milles säilitati rahvuslikke ja demokraatlikke ideaale, jäädes nii suurel määral immuunseks koloniaalideoloogia suhtes.”

6.7. OMA RIIGI AASTAPÄEV

Eesti Vabariigi aastapäeva hakati Majas ametlikult tähistama 1991. aastast.

22. veebruaril koguneti „Strixi”, kus Juta Lutsar Maja Muinsuskaitseklubist vestis Eesti Vabariigi kodanike registreerimisest ja isikutunnistuste väljaandmise ettevalmistusest. Kogunenud jagasid oma mälestusi Eesti Vabariigist.

20. veebruaril 1992. a vestles „Strixis” Mihkel Veiderma oma isast Aleksander Veidermast – ja endisest EV ministrist temast säilinud materjalide alusel teemal: „EV kultuuri- ja hariduselu kutsetel ja fotodel.” 292

Maj

ata

maj

a lu

gu

Iseseisvuspäeval vaadati TA saalis (Kohtu tn 6) luuleteatri „Varius” esietendust „Austatud Riigikogu liikmed”. Üks päev Toompeal aastatel 1920–1930. (Heidi Sarapuu koostatud ja lavastatud).

22. veebruaril 1993. a oli „Strixis” Maja külaliseks (ka Maja liige) riigisekretär Ülo Kaevats.

22. veebruaril 1994. a istuti omavahel „Strixis” ja tähistati meenutuste õhtuga EV aastapäeva .

21. veebruaril 1995. a aga korraldati Küberneetika Instituudi saalis kohtumine peaministriga oma Maja liikmeskonnast – Andres Tarandiga ja kuulati seejärel meeliköitvaid laule Teaduste Akadeemia Meeskoori esituses; kokku sai kaunis isamaaline koosviibimine.

1996. aastast on „Strixis” toimunud alati veebruaris EV aastapäeva eel õhtud sarjast “Meenutame Eesti riigimehi” – ikka üks korraga: August Konik, Konstantin Päts, Jaan Tõnisson (ka tema isamaalist luulet), 1999. a jälle K. Päts tema 125. sünniaastapäeval koos Matti Pätsiga, järgnesid Jaan Teemant, Jüri Jaakson, Jaan Soots, kellest oma viimse ettekande Majas pidas Maja liige Rein Helme. Siis tulid õhtud Jüri Vilmsist, Jaan Hünersonist ja 2005. a Anton Palvadrest, EV esimesest õiguskantslerist. Sari jätkub kindlasti.

Lisaks riigimeeste meenutamisele on 1998. aastast korraldatud EV aastapäeva pidusid, milles tavapäraselt on kavas: hümn, isamaaline kõne, tervituskontsert (ka tervituslaud) ja tants.

Esimene toimus Sakus Maaviljeluse Instituudis, kus isamaalise kõne pidas Riigikogu liige Juhan Aare (Maja liikme Johannes Aare järeltulija).

1999 – Glehni lossis – kõne Maja liikmelt ja Riigikogu liikmelt Andres Tarandilt.

2000 – Muusikaakadeemias, kõne pidas Maja liige Vardo Rumessen.

2001 – Maarjamäe lossis, kõneles Maja liige, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist.

2002 – Tallinna Pedagoogikaülikoolis, kõne Maja asutajaliikmelt, Riigikogu liikmelt Valve Kirsipuult.

2003 – Muusikaakadeemias, sütitavad sõnad Maja liikmelt ja Riigikogu liikmelt Arvo Sirendilt.

2004 – Tallinna Kõrgemas Ärikoolis (Lauteri 3), nüüd ainult võõrkeelselt EBS-ks kutsutud – kõneles Sisekaitseakadeemia rektor Peeter Järvelaid. 293

Maj

ata

maj

a lu

gu 2005 – Tallinna Tehnikaülikooli aulas, kõne Maja liikmelt,

endiselt nõukogu liikmelt, äsja Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud Valdek Mikkalilt.

Tervituskontserdid on olnud huvitavad, sisukad ja väga erinevad, alates Saku keskkooli lastest ja meesansamblist ning lõpetades Teaduste Akadeemia Naiskooriga (dirigent Merike Toro). Nende vahele on mahtunud Muusikaakadeemia üliõpilasi, Tehnikaülikooli ansambel, milles lööb laulu ka Maja liige, Küberneetika Instituudi direktor Jaan Penjam, Maja liige, viiulikunstnik Mare Teearu ja tema õpilased, juba kuulsust kogunud Iris Oja (EKI voliniku Vilja Oja tütar) oma laulukaaslastega jt. Eriti südamlik oli Jaan Tätte kingitud tervituskontsert (2004).

6.8. ÜLDLAULUPEO AUKS VÄNDRA METSA !

Üldlaulupeo 135. aastapäeva tähistamiseks korraldas laulupeo büroo 2004. a maikuu alguses üleriigilised 1 000 000 puu istutamistalgud. Majas peeti loomulikuks talgutest osa võtta ning nii nõukogu ka 8. märtsi koosolekul otsustas.

Et rahva huvi oli suur ja linnale lähemal asuvad kohad hõivati kooride poolt lausa lennult, siis otsustati Majas sõita Vändra metsa. Kokkuleppele metskonna metsaülemaga, kelle nimeks – Jaan Kägu – saadi kiiresti. Peatselt saadi e-postiga Karjavaru langi asukoha kirjeldus: „Kurgja teeristist 2,7 km Paide poole (58 km postist 400 m edasi) ja siis maja juurest vasakule. 2 km pärast liivakarjääri juurest paremale, 2,3 km edasi ja uuesti paremale ning siis 2 km vana karjäärini”. Sinna 8. mail sõidetigi. Just sealt võib leida langi Maja istutatud puukestega ja üle vaadata, kuidas nad kasvavad.

Puugihirm tegi sõita soovijate algnimekirja lühemaks, kuid sõideti, istutati tillukesi männihakatisi päikesest palaval langil. Istutajad väitsid, et neid vallanud imeline tunne, et just Vändra metsas Pärnumaal ... Metskonna töötajad ei teinudki tööpäeva nii pikka, nagu meie arvasime. Töö lõpetamise järel lauldi langil laulupidudel alati lauldud nn kullafondi laule ja võeti vastu valitsusjuhi allkirjaga tänukirjad. Pakutud hilislõunasöök C. R. Jakobsoni talus lõpetas talgupäeva, misjärel käidi C. R. Jakobsoni kalmul lilli panemas ja jalutati tuttavates paikades. Maja liikmed on sealmail korduvalt käinud, ka öökullide kokkulendudel.

Oli meeliülendav ja kaunis isamaaline päev.294

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Balti kett_1

Viljandi maanteel Raku lähistel 23.08.1989 Balti ketis riigilipuga Nikolai Alumäe, temast vasakul Karl Martinson ja Rein Võrk

295

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Saku_5

Saku_3

Eesti Vabariigi 80. aastapäeva pidu, mis korraldati Sakus 22.02.1998 koos Agroökonoomika Instituudiga; Leev Kuum abikaasaga

Hümni laulmine – kõik kolm salmi – on alati endastmõistetav meeldiv algus

296

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Saku_7

Saku_8

Saku_6

Tervituskontserdil kõlasid kaunid viisid

Saku meestelt

Muusikaüliõpilastelt; vasakult kolmas Iris Oja

... ja Saku Gümnaasiumi õpilastelt

297

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Saku_4

Saku_2

Rahvariided kaunistasid olemist; vasakult esiplaanil Merilaid Saava ja Leili Utno

Tagasihoidliku tervituslaua juures on askeldamas Maja mehed

298

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

24A_0005_gray

26A_0003_gray

27A_0002_gray

28A_0001_gray

Isamaalise kõne Eesti Vabariigi 86. aastapäeva peol 21.02.2004 EBS-is (Lauteri 3) pidas Sisekaitseakadeemia rektor Peeter Järvelaid

Kontserdi südamlikest lauludest kinkis Majale Jaan Tätte

Teiste seas said kõrge riikliku autasu Maie Vikat ja Ülo Jaaksoo; neid õnnitleb nõukogu nimel Riina Raud

299

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Vändra mets_1

Vändra mets_2

Vändra metsas laulupeo auks puid istutamas 8.05.2004; ülal vasakult Tiia Viru ja Küllike Birk; all – puhkehetkel koos vaatama tulnud metskonna töötajatega

300

Maj

ata

maj

a lu

gu

7. EESTI KEELE KESTMISE EEST

7.1. AJAME ASJU EESTI KEELES

Majas on kõik dokumendid, asjaajamine ja üritused olnud algusest peale eesti keeles. Ainult üks kord (!) on tulnud hulk aastaid tagasi kirjutada Moskvasse tollasele Ametiühingute Kesknõukogule kohaliku kesknõukogu nõudmisel aruanne Maja tegevusest vene keeles.

Üksikutel harvadel üritustel, kus on kõnelemas olnud mujalt maalt teadlasi, näiteks NL TA asepresident, on kõlanud ka võõrkeeled.

Eestlaste kõrval on Maja liikmeskonnas ka muust rahvusest inimesi, kelle eesti keele oskus on võimaldanud Maja eestikeelsest tegevusest osa võtta.

Eesti keelele pühendati Majas mitu diskussiooniõhtut ka siis, kui mujal eestikeelse ülikooli loomise 60. aastapäeva ei peetud (1979).

80ndatel aastatel oli keeleseaduse tegemisega seotud üle paarikümne Maja liikme, peamiselt Keele ja Kirjanduse Instituudist (KKI) ja Tallinna Pedagoogilisest Instituudist (TPedI). KKI-s loeti kahe nädala jooksul läbi kõik keeleseaduse projekti kohta Ülemnõukogu Presiidiumile laekunud Eesti elanike kirjad (üle 400 000), sõeluti nendest asjalikud ettepanekud, mis anti edasi keeleseaduse tegemise töörühma, kuhu kuulusid ka Maja liikmed Mati Hint ja Elsa Pajumaa. Töökollektiivides käidi selgitamas seaduse projekti. Seaduse vastuvõtmise järel loodud Ülemnõukogu Presiidiumi juures aastaid tegutsenud keelekaitsekomisjonis töötasid selle liikmetena ka Mati Hint ja Elsa Pajumaa. Keeleseaduse esimesel aastapäeval pakkus Maja tänukohvi seaduse tegijatele Keele ja Kirjanduse Instituudist.

1996. aastast peetakse aga Majas eesti keele ja kultuuri päeva: alustati Kristjan Jaak Petersoni 190. sünniaastapäeval Eesti Entsüklopeedia keeletoimetajate ning Maja asutajaliikme, murdeuurija Mari Musta austamisega. Järgmisel aastal, kui sel päeval austati Eesti Keele Instituudi teadlasi, võidi üllatusena kuulda keelemehe Henn Saari värsiloomingut.

1998. aastal oldi Koidula kalmul. Järgmisest aastast sai 14. märts juba riiklikuks tähtpäevaks emakeelepäevana. Sel päeval kõneldi Majas oma emakeele õpetajatest ning pandi lilled ja küünlad Tammsaare samba jalamile. Aastal 2000 oli Veljo Tormise eestikeelsete laulude kontsert 301

Maj

ata

maj

a lu

guTTÜ vilistlasnaiskoorilt austuseks Emakeele Seltsi teenekatele liikmetele, aga ka piiblikeele edendajale Toomas Paulile (Rahvusraamatukogus); Maalehe tegijaid tänati ilusa eesti keele kasutamise eest (2001); TÜ vilistlasnaiskoor laulis 2002. aastal Eesti Keele Instituudis tänuks eesti filoloogidele, sh ajakirja Keel ja Kirjandus tegijatele. Tallinna koolide eesti keele õpetajaid ja Õpetajate Lehe ajakirjanikke austati 2003. aastal, siis luges oma luulet ka Teadlaste Maja ning Eesti Paeliidu ühise luuleauhinna võitja, hiljem ka K.J.Petersoni luuleauhinna laureaat üliõpilasneiu Linda Püssa. 2004. aasta emakeelepäev pühendati õpetaja, keeleteadlase ja toimetaja Daniel Palgi mälestusele. Kümnes Maja emakeelepäev (2005) oli väga pidulik Estonia Talveaias, kus õhtul „Eesti keel ja meel sõnas ja helis” austati eestikeelsete laulude loojaid ja nende esitajaid.

Nii ongi juba kujunenud kümneaastane tava – Maja austab eesti keeles kirjutajaid ja lauljaid, eesti keele uurijaid, edendajaid ning hoidjaid.

Eesti keelest on kõneldud palju kordi.Tähelepanelikult ja huviga kuulati Majja külla kutsutud Eesti Keele

Kaitse Ühingu esimeest Eduard Väärit, andunud ja aatelist keelemeest. Palju huvitavat, aga ka murelikku, on eesti keelest pajatanud Maja liikmed Eeva Ahven, Ada Ambus, Elli Riikoja, Helju Kaal, Mari Must, Rein Kull jt.

7.2. PROJEKT „EESTI TEADUSKEEL JA EUROOPA LIIT”

Uued olud tõid kaasa uusi ilminguid. Üks enamkorduvaid mõisteid – projekt – kaigub ja vaatab vastu kõikjalt. Levinumaid lauseid „See projekt sobib võrgustikku ja toob turule uusi teenuseid” on kõlamas alailma.

Ega’s Majagi või moest ja elust maha jääda!Esimese ulatusliku projektina võttis Maja ette 2001. aasta kevadel

Eesti riigi ja eesti kultuuri kestmajäämiseks üliolulise teema: eesti keele tulevik, sh eesti teaduskeele tulevik Euroopa Liidus.

Maja nõukogu leidis projekti „Eesti teaduskeel ja Euroopa Liit” algatamisel, et Eesti vajab Euroopa Liitu pürgimise käigus selgust eesti keele kestmajäämise, sealhulgas teaduskeele asjus: mis keeles hakkab Eestis ilmuma siis, kui Eesti on Euroopa Liidu liige, teaduskirjandus, 302

Maj

ata

maj

a lu

gu

ülikoolide õppekirjandus, teadustulemusi meie rahvale tutvustav kirjavara jms.

Aasta kestnud projekt lõpetati 25. aprillil 2002 konverentsiga „Eesti keel teaduskeelena ja Euroopa Liit”.

Eesti keele edendamise, sealhulgas ühe väga tähtsa allkeele – teaduskeele – arendamise suhtes ei valitse ainuarvamus. Infoajastu, mis pole ju muud, kui teabe uute tehniliste vahendite rakendamine, ei pühi maailma väheste arenenud kultuurkeelte seast iseendast eesti keelt, kui eestlased, sealhulgas eesti teadlased, seda ise ei tee. Minevikus on suuri tehnoloogiamurranguid varemgi toimunud. Teabe levitamises olid trükikunsti leiutamine ja rakendamine sugugi mitte vähem tähtsad kui arvuti rakendamine selleks. Eesti keel üldse, sealhulgas teaduskeel ja selle oluline osa – oskussõnavara arendamine sõltub seega igast eestlasest Eesti riigis.

Diskussioonisarja “Eesti teaduskeel ja Euroopa Liit” ning samateemalise konverentsi korraldamises oli Maja koostööpartneriks Emakeele Selts; toetajaiks Avatud Eesti Fond, Euroopa Liidu Infosekretariaat ja Eesti Vabariigi Haridusministeerium. Emakeele Seltsi tollane teadussekretär Tõnu Tender (Maja liige) kinnitati juhiks ja Elsa Pajumaa projekti koordinaatoriks Maja nõukogu koosolekul.

Ettevõtmisel oli mitu eesmärki: Saada – niivõrd kui see võimalikuks osutub – ülevaade eest

teaduskeele (erinevate teadusalade oskuskeele) olukorrast; Ärgitada tippteadlasi, kes kujundavad (või kelle ülesanne

oleks kujundada) oma uuritava teadusvaldkonna eestikeelset terminoloogiat, mõtlema ning kõnelema oma eriala oskuskeelest: selle kujunemisest ehk minevikust; praegusest olukorrast ning ka tulevikuvõimalustest;

Püüda äratada ajakirjanduse huvi eesti teaduskeele vastu; Otsida võimalusi eesti keele ühe olulise allkeele – teaduskeele

väärtustamiseks, selle positsioonide tugevdamiseks Eesti teadlaste seas ning Eesti ühiskonnas;

Valmistada ette teaduskeele alane konverents; Valmistada ette pöördumine Valitsusele, Riigikogule ning

avalikkusele eesti teaduskeele olukorrale tähelepanu osutamiseks.

Projekti juht Tõnu Tender on kokku võtnud sellest ettevõtmisest mõttenopmeid ja teinud üldistusi, mis on avaldatud kogumikus “Eesti keel 303

Maj

ata

maj

a lu

guteaduskeelena ja Euroopa Liit” (Tallinn, 2002). Kokku toimus ettevõtmise raames seitse arutelu:

„Eesti keel tehnikateaduste keelena ja tehnikateaduste levitamine teistes keeltes”, 23. mail 2001 Akadeemilise Raamatukogu kohvikus (Rävala 10), osavõtjaid 54, registreerunuid 48;

„Eesti keel arstiteaduse keelena praegu ja edaspidi”, 20. juunil 2001 Akadeemilise Raamatukogu kohvikus, osavõtjaid 33, registreerunuid 27;

„Eesti keele kui teaduskeele hetkeseis loodusteadustes. Kuidas edasi?” 19. septembril 2001 Eesti Keele Instituudi saalis (Roosikrantsi 6), osavõtjaid 38, registreerunuid 34;

„Kuidas toetab infotehnoloogia eesti keelt teaduskeelena?”, 31. oktoobril 2001 Eesti Keele Instituudi saalis, osavõtjaid 49, registreerunuid 45;

„Mis keeles kirjutavad praegu ja edaspidi Eesti humanitaarteadlased oma uurimistulemustest?”, 28. novembril 2001 Eesti Keele Instituudi saalis, osavõtjaid 34, registreerunuid 31;

„Eesti keel õigus- ja majandusteaduste keelena: kas ja mis takistab?”, 30. jaanuaril 2002 Akadeemilise Raamatukogu kohvikus, osalejaid 44, registreerunuid 41;

„Eesti keel teaduskeelena meie põllumajandusteadustes; on seda üldse vaja? (arvab mõnigi ...)”, 28. veebruaril 2002 Tartus Eesti Põllumajandusülikooli nõukogu saalis (Kreutzwaldi 64), osalejaid 29.

Arutelude ülevaated on avaldatud ajakirjas Keel ja Kirjandus (vt Tender 2001, Tender 2002a, Tender 2002b).

Projekti lõpetamiseks toimunud konverentsil 25.04.2002 peeti ettekanded:

Kokkuvõte projekti „Eesti teaduskeel ja Euroopa Liit” käigus toimunud seitsmest arutelust – Tõnu Tender – projekti juht, Maja liige, Haridusministeeriumi keelepoliitika talituse juhataja;

Eestikeelsus infoühiskonnas – Meelis Mihkla – Eesti Keele Instituudi infotehnoloogia töörühma juhataja;

Euroopa Liidu õigusaktide eestindamisest – Merit Ilja – Eesti Õigustõlke Keskuse direktor;

Terminoloogiatöö valikuid – Arvi Tavast – Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse esimees;304

Maj

ata

maj

a lu

gu

Teaduskeele edendamisest sotsiaalteaduste õppeprotsessis – Sulev Mäeltsemees – Tallinna Tehnikaülikooli professor;

Soome keel teaduskeelena – Pirkko Nuolijärvi – Kodumaiste keelte uurimiskeskuse direktor (Soome, ettekanne oli eesti keeles);

Eesti senine riiklik keelepoliitika ettevalmistustes ühinemiseks Euroopa Liiduga – Mart Rannut – Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent;

Eesti Entsüklopeedia eesti teaduskeele hoidjana – Anto Raukas – akadeemik, Eesti Entsüklopeedia teaduslik peatoimetaja, Teadlaste Maja liige, Teadlaste Liidu esimees.

Konverentsil vastati küsimustele, võeti sõna ja arutati konverentsi nimel vastuvõetavaid tekste, millest üks saadeti Vabariigi presidendile, Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele 23. mail 2002. Tekst on järgmine:

„Eesti keele kui teaduskeele olukorrast ja edendamise abinõudestEesti teadlaste sidemed teiste maade teadlastega on viimasel

aastakümnel, eriti Euroopa Liitu astumiseks tehtavate ettevalmistuste käigus muutunud järjest tihedamaks. Meie teaduse arengu seisukohast on see kahtlemata hea. Paraku on sellega kaasnenud eesti keele tähtsuse vähendamine teaduskeelena ja on hakanud ilmnema teadlaste võõrandumine oma rahvast.

Eesti teadus ei ole siiski ainult maailmateaduse osa, vaid eelkõige eesti rahvuskultuuri osa. Seetõttu on valitud rahvaesindajatel ja Eesti teadlastel eesti rahva ees kohustus teha kõik, et eesti keel püsiks elujõulisena. On ju oskuskeel keele tähtsamaid allkeeli, mille kuivamisega hääbub ka kirjakeel. Praegu ollakse kriitilisel piiril, mille ületamine tähendaks tõsist ohtu eesti keele tulevikule. Ohu kõrvaldamiseks on vaja, et Riigikogu ja Vabariigi Valitsus:

1. Koostaksid ja kinnitaksid lähemaks kümneks–kahekümneks aastaks eesti oskuskeeletöö riikliku tegevuskava, milles oleks ette nähtud:

1) riikliku tellimusena terminoloogide – nii filoloogide kui ka teiste erialade teadlaste – ettevalmistamine ja nendele töökohtade loomine;

2) uute oskussõnastike koostamine ja nende eelretsenseerimine;

3) võimaluste loomine äsjaloodud Eesti Terminoloogia Ühingu tööks;305

Maj

ata

maj

a lu

gu4) kõrgkoolide õppetoolide kohustus ajakohastada õpetatava aine

eestikeelset terminoloogiat;

5) eestikeelse laiatarbe arvutitarkvara loomine eesmärgiga tagada eesti keele kasutamine kõikidel elualadel;

6) Eesti Keele Instituudi ülesanded oskuskeeletöö juhendamisel ja kooskõlastamisel.

2. Täiendaksid meie õigusakte muu hulgas järgmiste sätetega, mis täpsustaksid riigikeele kasutamist eelkõige õppe- ja teadustöös:1)Eestis avaldatavatel ja kaitstavatel võõrkeelsetel teadustöödel peab

olema eesti teaduskeelne kokkuvõte, mille maht ei tohi olla vähem kui kümnendik selle töö kogumahust;

2)korralise õppejõu või teaduri kohale valimisel ja uurimistoetuse saamisel peab olema üheks eelduseks eestikeelsete trükiste olemasolu, mida arvestatakse võrdselt võõrkeelsetega;

3)teadusega seotud taotlused, aruanded ja hinnangud peavad olema ka eesti keeles;

4)kõrgkoolil on kohustus korraldada õppejõudude ja teaduskraadi taotlejate eesti teaduskeele täiendõpet;

5)meie teadlase välismaal kaitstud doktoritööst tuleb avaldada vähemalt eestikeelne sisukokkuvõte, mille maht ei tohi olla vähem kui kümnendik selle töö kogumahust;

6)eestikeelse arvutitarkvara olemasolu korral on selle kasutamine vähemalt üldhariduskoolis ja kutsekoolis ning riigi- ja omavalitsusasutustes kohustuslik.

3. Tagaksid teadusliku, eelistatavalt elektroonilise referaatajakirja ilmumise, mis peale teadusteabe levitamise laiendaks ka eesti teaduskeele toimimist ja levikut.”

* * *

Vastustes lubasid nii Riigikogu kultuurikomisjon kui Haridusministeerium kasutada seda keelestrateegia väljatöötamisel.

Teine tekst avaldati 2002. aasta 3. mail kultuurilehes Sirp ning Õpetajate Lehes ja oli mõeldud Eesti avalikkusele, teadusorganisatsioonidele ning haritlastele ja õppuritele:

„Konverentsist „Eesti keel teaduskeelena ja Euroopa Liit” osavõtjad pöörduvad teie poole ettepanekuga

306

Maj

ata

maj

a lu

gu

hinnata vääriliselt ja kasutada oma igapäevaelus, õpingutes ja töös eesti keelt, meie riigikeelt!

Eesti keel on kõrgesti arenenud rahvuskeel, mille korrastamiseks ja edendamiseks on andnud oma panuse paljude põlvkondade haritlased. Rahvuskeel on tervik. Selle kõige teaberikkama osa moodustavad oskuskeeled. Korrastatud oskuskeeleta ei ole mõeldav õpetamine, uurimistöö ega mistahes tegevusala tulemuste talletamine; need kõik nõuavad mõistete kasutamist, mis on täpsed, lihtsad ja selged.

Eesti teaduskeele hoogne areng sai tuult tiibadesse Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aastal, misjärel sündisid keeleteadlaste ja teiste erialateadlaste ühistöös paljude erialade oskussõnastikud. Meie rikkalikus kirjakeelses sõnavaras on eesti teaduskeelt toetamas mitu miljonit oskussõna, mida luuakse pidevalt juurde seoses uute nähtuste, asjade ja protsesside tekkega. Eesti kirjakeele arengutase võimaldab juba praegu väljendada mistahes mõistet eesti teaduskeeles.

Rikkast sõnavarast siiski ei piisa, igal haritlasel tuleb osata sõnad ladusaiks lauseiks ja selgeks tekstiks kujundada.

Maailmas on alla 200 arenenud kirjakeele, nende seas eesti keel. Euroopa Liit, kuhu Eesti valmistub astuma, on seni keelepoliitika jätnud iga riigi siseasjaks.

Meist kõigist, eriti aga eesti teadlastest, õppejõududest ja õpetajatest ning õppuritest sõltub see, kas Eestis jääb kestma eesti keel ja edenema eesti teaduskeel. Seepärast kirjutagem oma teadustöid põhimõttel: välismaale võõrkeeles, oma riigis oma rahvale eesti keeles!

Tehkem seda kogu südamest, missioonitundega, et rikastada edaspidigi aastasadu maailma rahvaste vaimukultuuri ka eestikeelsega!”

See tekst vajaks pidevat avalikku kordamist, sest probleemistik püsib päevakorral.

* * *

Päevakohane on ka Maja nõukogu esimehe Ülo Jaaksoo kõnealusele kogumikule kirjutatud saatesõna järeldus: „meist endist, praegustest eesti teadlastest, haritlastest ja õppuritest – tulevastest eesti teadlastest ja haritlastest sõltub eesti teaduskeele olevik ja tulevik.”

Maja esimene suurprojekt oli lõppenud. Ürituse koordinaatoril jäi üle vaid tänada heatahtlikke kaasalööjaid ja eriti AS Cybernetica, kes toetas ja võimaldas teha konverentsi osavõtumaksuta.

Veel kord võidi tõdeda: 307

Maj

ata

maj

a lu

guMajas 40 aasta jooksul kujunenud vaidluskultuurile on omane

kriitilisus, teravuski, öeldu põhjendatus, sallivus, kuid oma seisukohtade kirglik kaitsmine ei ole kaasa toonud väiklaslikku vimmakiskumist. Teise põhjendatud seisukohti on rahulikult kuulda võetud. Nii oli ka projekti käigus peetud seitsmes diskussioonis.

Sama võib öelda ka Maja teiste projektide kohta.

308

Maj

ata

maj

a lu

gu

7.3. PROJEKT „KODU JA PERE MÕJU EESTI KEELE ARENDAMISELE JA KESTMISELE”

Kõigil on ammuilma teada, et laps areneb ja omandab ühiskonnaliikmele vajalikud käitumis- ning keelekasutusharjumused peres. Rahvastikuteadlased aga on meil sunnitud teada andma suurenevast lahutuste ja laste sündide vähenemise arvust. Seega nõrgeneb ka eesti kultuurikeskkond.

Eesti keele ja kultuuri kestmine ja arendamine on Maja liikmetel pidevalt südamel, soov kaasa aidata pidev. Sellest sündiski veel üks pikemaajaline projekt „Kodu ja pere mõju eesti keele arendamisele ja kestmisele”, mis sai heakskiidu Maja nõukogult 2004. aasta septembris ning esitati Haridus-ja Teadusministeeriumile toetuse saamiseks.

Tegevuse eesmärgiks seati: selgitada ja analüüsida pere mõju laste ja lastelaste keelekasutusele ning tähtsustada kodu osa eesti keele arendamise ja olemise protsessis. Kestuseks kavandati 9 kuud, sh 2004. aastal kolm ja 2005. aastal kuus kuud. Vormiks valiti:

avalikud arutluskoosolekud Majas kord kuus; teemakohane kirjatöövõistlus õpilastele; avalik suurkoosolek kokkuvõtete tegemiseks; trükise koostamine ja väljaandmine (levitamiseks eelkõige

lastevanematele).

Peakorraldajaks kinnitati nõukogu teadussekretär Elsa Pajumaa. Projekti elluviimisse otsustati kaasata: Lastevanemate Liit, lasteraamatukogusid, lastekirjanduse väljaannete toimetusi, Emakeeleõpetajate Selts, Emakeele Selts, kõrgkoolide vastavaid asjatundjaid, TPÜ Akadeemiline Raamatukogu, Õpetajate Leht, kultuurileht Sirp, Eesti Raadio jne.

Ootamata ära ministeeriumi seisukohta pandi esimene arutluskoosolek Maja 2004. aasta oktoobrikuu töökavasse ning lennutati üle saja kutse: „Alustame uut diskussioonisarja. Esimesel õhtul kõneleme sellest, kuivõrd vanemate ja vanavanemate eesti keele kasutus mõjutab laste ja lastelaste keelekasutust. Väitlusõhtu sissejuhatuse teeb Teadlaste Maja liige, keeleteadlane Elli Riikoja (muuseas täiskasvanud kolmikutest noormeeste vanaema.” Diskussioon 20. oktoobril toimuski TPÜ

309

Maj

ata

maj

a lu

guAkadeemilise Raamatukogu kohvikus „Strix” (Rävala 10) algusega kell 17.15.

Sissejuhatus sai suurepärane, sest osales ühe pere kolm põlve: vanaema Elli Riikoja, Eesti Keele Instituudi kauaaegne töötaja, tütar Kai Adamson, filoloog, Riigikantselei töötaja ja üks tema kolmikutest – Sander Adamson, Sisekaitseakadeemia üliõpilane. Ühe keelelembese pere piires võidi tõdeda põlvkondade erinevat keelekasutust, mis ju iseloomustabki keele arengut. Mõttevahetus oli elav, kogemustele toetuv, sest teemakohaseid uurimusi pole leida.

Teisel õhtul (24. novembril 2004) arutleti, kuidas jõuab (ja kas jõuab) kodudesse valitsuse kinnitatud eesti keele arendamise kava aastatel 2004–2010 ning kuidas saab selle täitmisele kaasa aidata meie pere; seda kõike Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika nõuniku Jüri Valge ettekande alusel.

Et koostööleping ministeeriumiga allkirjastati alles 14.12.2004 ja toetust eraldati ainult 15000 krooni ning ministeerium ei soovinud projekti lõpetada trükisega, tuli projekti vähendada.

Kolmas õhtu (30.03.2005) pühendati kuulsale keelemehele Ferdinand Johann Wiedemannile, kelle 200. sünniaastapäev oli just sel päeval. Arutleti koduraamatukogu mõju üle eesti keele kestmajäämisel, sh tänapäeva lapse lugemisharjumuste kujunemise ja lapse koduraamatukogu loomise ning kasutamise üle. Sissejuhatavalt esinesid Lastekirjanduse Teabekeskuse juhataja Anne Rande ja lastekirjanduse konsultant Anne Kõrge ning Maja nõukogu liige Rein Võrk. Osalejate kogemused kinnitavad laste lugemishuvi langust. Raamat on kallis, mistõttu ei saa rääkida koduraamatukogude hoogsast arendamisest, seetõttu langeb avalikele, eriti lasteraamatukogudele väga suur vastutus.

Sarja neljandal õhtul arutleti kirjavahetuse (sh täna levinud vormis) ja perekonnakroonika mõju üle eesti keele kestmajäämisel, sh laste ja noorte osal selles. Õhtu juhatasid sisse Maja nõukogu liige Rein Võrk (kirjavahetus pojaga) ning Eesti Raadio keelesaadete andunud tegija Mari Tarand, kes koos õe Anni Kreemiga avas oma perekonnakroonika lehekülgi; saadi kuulata veel ka nende ema Linda Viidingu kirjutatud lehekülgi. Õpetlik ja innustav arutelu!

Sarja „Kodu ja pere mõju eesti keele arengule ja kestmisele” viiendal õhtul (25.05.2005) arutleti kojutellitud ajakirjanduse osa üle selles, sh laste ja noorte lugemishuvi tekitamises, koostöötahte kujundamises jne. Arutelu juhatasid sisse kirjanik Leelo Tungal, ajakirja Hea Laps peatoimetaja ja Sirje Piirsoo lehest Saku Sõnumid. Meeldiv on 310

Maj

ata

maj

a lu

gu

olnud kultuurilehe Sirp keeletoimetaja Aili Küntsleri huvi Maja keeleelu vastu ning tänu tema sõnumitele on see loomerahvale (Sirbi lugejatele) teatavaks saanud.

Projekt jätkus. Tänu Õpetajate Lehele saadi 3. juunil 2005 välja kuulutada õpilaste kirjatöövõistlus:

„Tallinna Teadlaste Maja ootab õpilaste kirjatöid 15. oktoobriks, et paremad kirjutajad teatavaks teha ja autasud kätte toimetada isadepäevaks.

Teemad: kodu, pere, eesti keel mu emakeel (kas koos või eraldi).Kirjatöödena oodatakse luuletusi ja kirju, mille adressaadi määrab

kirjutaja ise.Kirjatöid hinnatakse mitmes vanuseklassis (märkida klass). Oleks

kena leida kirjatöö veerelt ka autori eesti keele õpetaja nimi.”Selle projekti kuuendal arutlusõhtul (28.09.2005) oli jutuks

nimekasutus ja nimemood peres; sissejuhatavad ettekanded olid Tallinna Perekonnaseisuameti juhatajalt Karin Kaselt ning Tallinna Ülikooli nimeteadlaselt Hannika Hussarilt. Õhkus muretki. Võib ju naerda kummaliste võõrapäraste nimede üle, kuid kannatavad nende kandjad – lapsed, kes nimepanekul kaasa ei räägi. Eesti nimi on üks eesti kultuuri sümboleid, mida tuleb hoida ja kaitsta. Seda saab kõige paremini teha pere.

Projektist tehti kokkuvõte 26.10.2005 „Strixis”, kus tutvuti ka kirjatöövõistluse parima tööga. Tõdeti, et teema tähtsust arvestades, on vaja seda ühiskonnas jõulisemalt tähelepanu all hoida. Igaüks meist saab kaasa aidata!

10.11.2005 andis Tõrva Gümnaasiumis võidutöö autorile preemia ja tema õpetajale tänuavaldused üle Maja nõukogu teadussekretär Elsa Pajumaa.

Allpool võidutöö kärbetega (saadud e-postiga).

311

Maj

ata

maj

a lu

gu

VÕISTLUSTÖÖD

Konk_1

312

Maj

ata

maj

a lu

gu

VÕISTLUSTÖÖD

Konk_2

313

Maj

ata

maj

a lu

gu

VÕISTLUSTÖÖD

Konk_3

314

Maj

ata

maj

a lu

gu

VÕISTLUSTÖÖD

Konk_4

315

Maj

ata

maj

a lu

gu8. MEIE JUURED KESTAVAD PERES

8.1. PEREPROBLEEMIDE KÄSITLUSI

Pere ja kodu ei ole Majas alles tärganud huviobjektid. Majas on kirjutamata seadus, et juuli- ja augustikuus ei tõmba Maja oma üritustega Maja liikmeid eemale perest, eriti lastest ja lastelastest, et maja üritustel võivad osaleda ja on oodatud liikmete kaasad, mõnikord lausa palutakse kaasa kutsuda lapsi (näiteks jalgsimatkadele). 1974. a töökavast loeme: „Pühapäeval 24. novembril kell 10 oodatakse TPedI graafika kateedrisse (Rahvakohtu 3) 6–10 aastaseid lapsi koos vanemaga Senta Kivistiku juhendamisel lihtsamaid kunstitehnikaid õppima.” Sama jätkus veel märtsis 1975 ja mais 1976. Maja arhiivis on praegugi mõned selleaegsed laste tööd (Triine Annus, Kadri Möller, Mari Nõmmiksaar, Märt Promet, Priit ja Veiko Rooba, Arvi Tavast, Terje Teder, Toomas ja Urmas Virkus jt).

Pereprobleemidest korraldati diskussioone (1976. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis); toimusid eraldi vestlused naistele ja meestele seksuaalpsühholoogiast (1976. aasta novembris, detsembris); rahvus-vahelisel lasteaastal korraldati kooliealiste laste kabeturniir (1979. aasta aprillis); vesteldi teemal „Targalt kodus talita” (1979. aasta aprillis); kohtuti Eesti Raadio saatesarja „Perekond ja kodu” tegijatega (1980. aasta jaanuaris); arutleti teemal „Näärimeeleolu koduses peolauas” (1980. aasta detsembris) jne. Aastaid kestnud tantsukursusedki teenisid kaasadele ühise meelelahutuse andmise võimalusi.

8.2. RÄÄGIME LASTEGA VANEMATEST JA VANAVANEMATEST

Niisugust nime kandev vestesari on mõeldud pere ja suguseltsi ühtehoidmise ja kultuurimälu tähtsuse tugevdamiseks. Alustati 5.12.2001 kõnelustega Elmar Einastost tema lastega (Rein Einasto jt). Veel on sellest sarjast olnud vestlusõhtud:

23.01.2002 – Kiiveti suguvõsast (Gunnar Kiivetiga); 13.02.2002 – Hans-Roland Wõrk (Rein Võrguga);

316

Maj

ata

maj

a lu

gu

18.09.2002 – Villem Nano (Peeter Normak õega oma vanaisast);

2.10.2002 – August Komendant (vestlemas vennatütar Mare Komendant);

20.11.2002 – August Richard Kress (vestles tütar Mare Ojarand);

10.03.2004 – Daniel Palgi (jutustasid tütar Maret-Elo Mikkal, poeg Lauri Palgi, väimees Valdek Mikkal);

16.06.2004 – Emma Petersen (Asson) (poeg Ivar-Heldur Peterseniga);

29.09.2004 – Oma vanemaid meenutas Raul-Roman Tavast abikaasa Annega;

24.10.2005 – Isast, emast ja vanavanematest pajatas Pille Kippar, täiendas neljandat põlve õpetajast poeg Jaagup.

Sari jätkub kindlasti. Sarja puhul äratab aukartust vanemate ja vanavanemate sihikindel pürgimus hariduse poole ja eneseteostusele vaatamata sageli väga kitsastele majandusoludele ning ulatuslik seltskondlik tegevus eesti kultuuri edendamiseks tasu saamata ja tunnustust ootamata. Vestlusõhtutel osalenud on avaldanud arvamust, et perekonnakroonikate koostamine võiks saada suuremat hoogu nüüd, kus vabas Eestis ei pruugi enam karta iga kirjapandud rea poliitilist tõlgendamist pere kahjuks.

8.3. TEIST PÕLVE MAJA LIIKMEID

Rahvastikuteadlaste määratluse järgi ületab 40 aastat kaugelt ühe inimpõlve. Seega pole imestada, kui leiame Maja liikmete seast mõnikümmend teist põlve Maja liiget. Kolmandat põlve veel ei ole.

Majas on hästi tuntud praegu Riigikogus töötav tehnikateadlane Olav Aarna (Agu poeg), endine nõukogu liige, spordikomisjoni esimees Andres Siirde (Enno poeg), praegu Maja nõukogu üks aseesimehi Peeter Normak (Evaldi poeg), endine noortekomisjoni liige Ivar Raig (Helmuti poeg), endine volinik Aleksei Turovski (Anita poeg), endine volinik Luule Saat ja tema õde, majandusteadlane Mari Meel (Joosepi tütred), endine volinik Maret Merisaar (Georg Liidja tütar).

317

Maj

ata

maj

a lu

guKes poleks kuulnud muusikateadlasest Mart Humalast (Arnoldi

poeg), suursaadikust Toomas Tiivelist (Irene poeg)? Kahe asutajaliikme Hildegard ja Evald Pobuli perest on Majale täiendust tulnud nende tütre Reet Talpsepa näol.

Teist põlve on Maja liige, ka teist põlve geoloogiateadlane Kaarel Orviku (Karli poeg).

Selle loeteluga teist põlve Maja liikmete arv ei piirdu.Mis võib olla vanematele kauneim tänu, kui see, et lapsed nende

töid ja tegemisi jätkavad! Oleks neid lapsi vaid rohkem!

Kutse_15aKutse_15bKutse_16aKutse_16b

318

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Teaduskeel_2

Saku_1

Teaduskeel_1

Eesti teaduskeele diskussioonidelt: vasakul kõnelemas Teadlaste Liidu esimehi Anto Raukas; all projekti juht Tõnu Tender, esiplaanil vasakul Mart Rannut Eesti Keele Instituudi saalis 19.09.2001

Samas saalis 28.11.2001 sama diskussioonisarja jätk – humanitaarteadustest; saalis seistes sõna võtmas Helgi Vihma; kuulajate seas on esiplaanil vasakult Aili Küntsler ning kirjanikud Helgi ja Enn Nõu

319

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Strix_2

Pere&Kodu_1

Pere&Kodu_2

Kohe on Eeli Riikoja (paremalt esimene) alustamas diskussioonisarja „Pere ja kodu osa eesti keele kestmisel ...” avaettekannet (20.10.2004 „Strixis”); vasakult Helju Kaal ja Mari Must

Vanaema Elli Riikoja järel kõnelevad tütar Kai Adamson ja tütrepoeg Sander Adamson

320

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Strix_1

Samas diskussioonisarjas kirjavahetuse ja perekonnakroonikate üle kõneleb 20.05.2005 Strixis Mari Tarand, vasakult tema õde Anni Kreem, paremalt Tallinna Kõrgema Meditsiinikooli eesti keele õpetajad Marin Väljaots ja Helgi Ummus

321

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

TM_20_8

TTM_A_2b

TTM_A_4_gray

Korduvalt ja köitvalt on Majas teiste seas vestnud Heino Lepikson (ülal vasakul), Endel Lippmaa, Kaarel Orviku (all)

322

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

Lapsed ja vanad_1a

Strix_4

Sarja „Räägime lastega vanematest ja vanavanematest” esimene õhtu Elmar Einasto lastega: paremalt istuvad Vello ja Kersti (Sõmera), seisavad Peeter ja Rein; vasakult istuvad õhtut juhtinud Elsa Pajumaa, Einastote sugulane Eva Maaring, seisavad Tõnu Saadre ja Sirje Arro (5.12.2001 „Strixis”)

Samas sarjas kõneles Raul-Roman Tavast oma isast 29.09.2004, vasakul Anne Tavast

323

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

PA240007_gray

Kümnendal õhtul 24.10.2005 sarjast „Räägime lastega vanematest ja vanavanematest” oli Pedagoogikamuuseumis võimalus kuulata Maja asutajaliiget Pille Kipparit (seisab paremal)

324

Maj

ata

maj

a lu

gu

9. KULGEMINE EUROOPA LIITU; PROJEKT „KES TARK, VÕTAB ÕPETUST”

Eestis alustati ettevalmistusi ühinemiseks Euroopa Liiduga peatselt pärast iseseisvuse taastamist. 1994. aasta 1. aprillil arutasid teadlased ja erakondade esindajad ümarlauanõupidamisel teadlaste osalemist Eesti ühiskonnaelu korraldamisel. Sama aasta 29. aprillil käis siin Euroopa Liidu parlamendi president Alfred Klepsh, et arutada Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.

Majaski toimus üht-teist Euroopa Liiduga seotut, kuid alles ühinemisaja lähenedes võeti ette pikem ja põhjalikum arutelu. Alustuseks korraldati 2003. aastal kaks Peeter Normaku, TPÜ prorektori, Teadlaste Maja nõukogu aseesimehe juhitud diskussiooni teemal “Eesti ja Euroopa Liit”, täpsemalt:

26. veebruaril – „Projektipõhine ja projektiväline teadustegevus Euroopa Liidu riikides ja Euroopa Liidu struktuuride soosingus (või ebasoosingus) ning kuidas sobindub (ei sobindu) sellesse Eesti”;

26. märtsil – arutelu „Euroopa Liidu haridusstandardid üldse – tõelisus ja müüdid – nende senine rakendamine, eriti Euroopa Liidu väikeriikides”.

Rein Kaarli – Haridus- ja Teadusministeeriumist, Meelis Sirendi – Eesti Teadusfondist, Heli Mattisen – Tallinna Pedagoogikaülikoolist esitasid sisukad avaettekanded, milles oli hulgaliselt arvandmeid; see lõi head eeldused teavitusprojekti kolme järgmise diskussiooni toimumiseks.

Edasi jätkati üldteemal „Eesti Euroopa Liit” ning tehti Avatud Eesti Fondi toetusel teoks teavitusprojekt “Kes tark, võtab õpetust”, mille juht oli Maja nõukogu liige Rein Võrk ja koordinaator Elsa Pajumaa. Projekti koostööpartneriks oli Teadlaste Liit, kelle juht akadeemik Anto Raukas (Teadlaste Maja liige) oli ka ise aktiivne aruteludes osaleja.

Projekti käigus tehti loomulikult koostööd TTÜ, TPÜ jt kõrgkoolidega ning Statistikaametiga. Akadeemiline Raamatukogu andis kasutada oma ruume.

Projekti käigus peeti kolm diskussiooni: 325

Maj

ata

maj

a lu

gu1. 23. aprillil 2003 – Töö tasustamise alustest, normimisest,

hindamisest ja töötasu maksustamisest Euroopa Liidu riikides; osavõtjaid 27 inimest 16-st asutusest ja organisatsioonist (5 ei registreerunud);

2. 21. mail 2003 – Kuidas on tööjõu vaba liikumine (ja kui vaba) mõjutanud sisserännuriigi tööjõupoliitikat? Võõrtööliste kutsumine, vastuvõtmine ja tagasirände mehhanismid (ka kasu või kahju); osavõtjaid 46 23-st asutusest ja organisatsioonist (3 ei registreerunud);

3. 11. juunil 2003 – Riigi kodaniku poliitiliste õiguste jaotumisest, koondumisest, hajumisest (või lakkamisest) riigi kuulumisest Euroopa Liitu. Kuidas toetatakse (ei toetata) rahvuskuuluvust ja rahvuste arengut (või hääbutamist)?; osavõtjaid 31 15-st asutusest ja organisatsioonist (3 ei registreerunud).

Igast arutelust tehtud lühikokkuvõtet levitati nii paberil kui e-postiga Teadlaste Maja ja Teadlaste Liidu liikmetele, erakondadele, Riigikogule, ametiühingutele ja üliõpilasesindustele, ka asjasse puutuvatele valitsusasutustele jt. Vikerraadio edestas diskussiooni toimumise päevadel teavet nende toimumisest ja tegi intervjuusid projekti koordinaatoriga.

Projekti teostamise käigus ilmnes eeldatult, et Eesti teadlased on üsna hästi informeeritud Euroopa Liidu (EL) riikides toimuvast teadustööst ja ka hariduskorraldusest, eriti riikides, kelle teadlastega tehakse koostööd, kuid märksa halvem on olukord muude eluvaldkondade teabega. Tuli ilmsiks seegi, et Eesti ametnike seas on neidki, kes pole valmis rahva ette tulema, väites, et pole EL teemadel kompetentsed(!).

Siinkohal mõned nopped väidetest ja arvamustest 11.06.2003 toimunud diskussioonist:

Eesti intelligents on Euroopa Liidu teemal suhteliselt vähe oma arvamust selgelt avaldanud;

EL on praegu midagi rahvusvahelise organisatsiooni ja riigi vahepealset, mistõttu on ka palju ebamäärasust kodaniku poliitiliste õiguste teostamise võimalustes; loodetavasti täpsustatakse need EL-i põhiseaduslikus lepingus;

EL-i senise poliitika konsensuslikkus on olnud hinnatav; eeldatavalt jääb see kestma tulevikuski;

EL-i ülesehituses võib täheldada parteide „konsortsiumi”, milles on suures ülekaalus sotsiaaldemokraadid;

326

Maj

ata

maj

a lu

gu

Euroopa parlamendi kui kodanike valitud kogu osatähtsus EL-is on väga väike;

EL-i konvendi töös võis täheldada üsna ägedat poliitilist võitlust suurriikide ja väikeriikide tõekspidamistes võimu teostamise asjus;

EL-i konvendis kavandatav (kavandatud) põhiseaduslik leping jätab suure osa Euroopa Komisjoni volinikest hääleõiguseta; seda võib vaadata ka poliitiliste õiguste kärpimisena;

Ajakirjanduses avaldatud väitlusest EL-i kohta pole teaduslikus mõttes tõsiselt võetavaid argumente poolt ja vastu; sageli korrutatakse tühje fraase, mis ei veena;

Inimõiguste toonitamisega on märgata poliitiliste õiguste (kodanikuõiguste) ähmastamise tendentse EL-i riikides;

Sotsiaalteadlaste tähelepanekud ja uurimused viitavad sellele, et suurt osa EL-i riikide elanikest huvitab heaolu ja pere rohkem kui kõik muu;

Eesti kuulumisest EL-i peaks meie parteide tegevus omas riigis muutuma rohkem ühishuve toetavaks, et nende esitamine ja elluviimispüüded EL-is omaksid meie riigi selgeid, üheselt mõistetavaid seisukohti;

Võib arvata, et Eesti liitumisel EL-iga sumbuvad meie väikesed erakonnad oma häältega EL-is võimulolevatesse suurtesse parteidesse;

Meie erakondade sidemed oma valijaskonnaga võivad nõrgeneda Eesti kuulumisest EL-i, sest oma mõjukust tuleb jagada siis kahel suunal;

Eesti on poliitiline ääremaa ega osale määravalt EL-i poliitilise süsteemi kujundamises;

Eesti ühinemisest EL-iga ei tule ilmselt meie kodanikel tegelikku võimalust EL-i poliitikas osalemiseks v.a. selle parlamendi mõne saadiku valimine;

Meie riigi ühe kodaniku poliitiliste õiguste mõju on tulevikus EL-i asjade korraldamises olematu, ja kas saabki oodata rohkemat silmas pidades meie rahva arvu;

Meie riigi elanike seas on üksjagu neid, keda huvitab ainult EL-i punasekaanelise passi saamine;

327

Maj

ata

maj

a lu

gu Meie naaberrahva, soomlaste mõju tundub olevat Brüsseli EL-

i ametkondades palju suurem kui võiks arvata riigi suurust silmas pidades;

Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust (§54). Praeguseni pole meie riigiõiguslased põhjalikult selgitanud, kuidas seda paragrahvi peaks täitma Eesti kodanik Eesti kuuludes EL-i;

EL on praegu rahvusriikide liit. Suures riikide koosluses kaovad tavaliselt äärmuslikud seisukohad ja kui ei hakka domineerima mõni suurriik, siis ei ole karta väikeriikide ja väikerahvuste kadumist;

Seni Brüsselis asuvate EL-i ametkondade tegelik töö soosib rahvuste püsimist ja rahvusriikide põhjendatud arvamusi;

Euroopa suurtes riikides, näiteks Prantsusmaal nimetatakse prantslaseks iga Prantsuse kodakondsuslast; sama on Skandinaaviamaades; ajalooliselt on see nendes riikides nii kujunenud, sest teistest rahvustest elanikke oli vähe ja nende mõjujõud väike. Viimastel aastatel, seoses üha suureneva sisserändega, on aga nendes riikides märgata rahvuspoliitikas olulisi meelemuutusi (kahjuks üsna räigeidki!);

Eesti poliitilises elus on kodanikeühenduste mõju nõrk, nendel napib igapäevaseid tegevuskulusid; rahastajaid on vähe, nende toetused on minimaalsed nagu ka vähestele ühendustele meie võimuorganitelt;

Eestis on valimisõiguse andmine ka mittekodanikele ja välismaalastele madaldanud kodakondsuslaste poliitiliste õiguste tähtsust ja mainet;

EL-i struktuuriüksustes töötamise ajal on märgatud, et teised riigid on järjekindlad ja kasutavad tõlke, eestlased aga on juhuti tõlkevajadust tõrjunud;

Eesti kultuuripoliitikas tugevneb (eeldatavalt) riigi kuulumisest EL-i eesti keele positsioon, sest eesti keel saab üheks EL-i töökeeleks võrdselt teistega;

Eestlaste seaduskuulekus riigi keeleseaduse täitmise suhtes on halb, oma keelest hoolimine on langenud, avalikus elus ei järgita sageli keeleseaduse nõudeid;

Küllap näitab elu juba lähiaastatel, mis nendest väidetest ja arvamustest osutub tõeks ja mis asjata kartuseks.328

Maj

ata

maj

a lu

gu

10. KOOS TEISTEGA

80ndate lõpu- ja 90ndate algaastad kujunesid ka Majas aktiivsema poliitikategemise aastateks. Sedagi sai liigitada põhikirjas märgitud teadlaste silmaringi laiendamise alla. Palju Maja liikmeid sukeldus parteide loomisse ja nende tegevusse.

Eesti keelt, keeleseaduse projekti ja keeleseadust, mis võeti vastu 18. jaanuaril 1989, ründasid sageli interrindelased. Maja pidas tekkinud poliitilistes oludes tähtsaks suhelda tihedamalt ja vahetult teiste siinsete rahvusseltsidega, selgitada nendele eesti kultuuri ja selle alusel eesti keele kestmise vajadust, kultuurautonoomia seadust ning rakendamise hädavajalikkust Eestis.

1988. ja 1989. aastal olid „Strixis” koos Maja liikmetega asju arutamas Eesti-Saami, Leedu, Vene, Tatari jt seltsid eesotsas oma esimeeste ja juhtiva aktiiviga.

Maja delegatsioon ise käis külas Riias Eesti Seltsil (1990), kunstilist külakosti pakkusid Maja liige Silver-Lello Jõks (laul) ning kaasa palutud kirjanik Mats Traat. Püüti toetada ka Narva eestlasi, loodi sidemeid Narva vene koolidega: koguti eestikeelset lastekirjandust, mis Maja korraldatud Narva päeval 18.05.1990 kohapeal üle anti. Teadlased, sh Narvast pärit, külastasid koolides tunde, jutustasid sõjaeelsest elust Narvas ja oma tööst. Narva Eesti Seltsi liikmetega istuti kohvilauas ja külakostiks andis Maja kergemuusikakoor kontserdi. Sama aasta detsembris vestles Narva Vene klubis Maja teadussekretär Elsa Pajumaa suure saalitäie Narva naisaktivistidega, kellele lõpuks laulsid eesti rahvalaule Tallinna Vanalinna Muusikamaja laululapsed. Maja teadussekretär lõi töösidemed Narva haridusosakonnaga ning korraldas seal vene koolide eesti keele õpetajatele seminare, kirjandusõpetajatele ja lõpuklasside õpilastele aga eesti kirjanike esinemisi. Ei mingit tasu saanud keegi, kinni maksti ainult sõiduraha. Väga sisukad olid Ülo Tuuliku, Jüri Tuuliku ja Jaan Kaplinski etteasted. Jüri Tuulik käis hiljem korduvalt esinemas Narva vene koolides. Sel ajal olid loomulikud vastutulek ja abistamise püüe.

Maja liikmed püüdsid toetada ka Narva Muinsuskaitse Seltsi selle tegemistes: sügisel 1991 kaardistati Vanal Kalmistul kõik väärtuslik, järgmisel kevadel arutati „Strixis”, kuidas võiks ja peaks seda korrastama. 329

Maj

ata

maj

a lu

guKahjuks ei toetanud neid ettevõtmisi kuigivõrd Narva tollane linnavalitsus, ja vana kalmistu on tänini halvas seisus.

Tallinnas tegutseva Vana-Narva Seltsiga on Majal koostöösidemed. Sellesse seltsi kuulub mitu Narvast pärit Maja liiget (Valdek Kulbach, Olaf Terno, Ants Vaimel), Selts käib aeg-ajalt koos ka „Strixis”. Maja esindajad on koos Vana-Narva Seltsiga käinud Narvas mälestusväärseid tähtpäevi tähistamas, Vabadussõja kalmistul puid istutamas. Viimati oldi Narvas ja tervitati narvalasi 6. novembril 2004 Eesti Kultuuriseltsi Ilmarine 130. aastapäevale pühendatud pidulikul päeval.

Maja esindajatena tervitasid Elsa Pajumaa ja Olaf Terno Vana-Narva Seltsi selle 10. aastapäeval Salme Kultuuripalees.

Eespool kirjutatust võib leida ühiste ettevõtmiste näiteid Eesti Teadlaste Liiduga, pole vajadust neid siinkohal korrata.

Maja liikmed leiavad aastaid Maja töökavast kutseid Teaduste Akadeemia korraldatud loengutele (Kohtu 6); samast on lugeda kutseid Fenno–Ugria hõimuklubi üritustele; seal on agarasti ametis Maja KKI endine volinik Eha Viluoja. Üht-teist on ette võetud koos Estonia Seltsiga, Eesti Panga Muuseumiga; mõned korrad on Maja esindus osalenud mittetulundusühingute üleriigilistel kokkusaamistel.

Eelkõige tänu Rein Einastole on sugenenud ühiseid ettevõtmisi Eesti Paeliiduga. Kokkuvõte ühest, lausa üleriigilisest allpool. Selle esitas Eesti Paeliidu konverentsil paepäeval – rahvuskivi päeval 4. mail 2000 Elsa Pajumaa; Õpetajate Leht selle ka avaldas.

LUULEVÕISTLUS

Eesti Paeliidu ja Tallinna Teadlaste Maja esimesele luulevõistlusele, mis kuulutati välja 14. märtsil – emakeelepäeval – 2000, laekus toredaid luuletusi õpilastelt ja õpetajatelt. On luuletatud kodumaast, tema loodusest, emakeelest, inimestest ja nende ilusatest tegudest. Võistlustöid hindasid Teadlaste Maja Eesti Raamatu Aasta allkomitee ning Eesti Paeliidu juhatus. Kokku laekus 63 tööd 39-lt autorilt Ida-Virumaa, Pärnu, Tallinna, Tartu ja Tartumaa ning Viljandimaa koolidest.

Esiletoomist on pälvinud: Hendrik-Kristjan Sikk – Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 4D

klassist, „Eestimaa lapsed”;

330

Maj

ata

maj

a lu

gu

Tauno Männi – Maidla põhikooli 6. klassist, „Matkaja meelespea”;

Liis-Katrin Männik – Pärnu Ühisgümnaasiumi 1. klassist, „Minu emakeel”;

Maarja Ader – Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi 5A klassist, „Paekivi”;

Mari Talvik – eelmise klassikaaslane, „Kivi”; Sirje Voitra – Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 4D klassist –

luulekimbuke emast, mustast mullapinnast, muinasmaast; Keit Lipp – Maidla põhikooli 9. klassist, „Kodumaa juurde

kuuluvad”, „Lihtsad soovid” ja „Meid ümbritsevad NEMAD”; Kaisa-Maarja Jagula – Toila Gümnaasiumi 9A klassist,

„Kuhu eales”, „Kodumaa” ja „Igatsus”; Andi Pleskovski – Maidla põhikooli 8. klassist, „Mõtted

kodumaast”; Anne Pokkinen – sama kooli 7A klassist, „Mu meri”; Kadri Johanna Maria Raud – Tallinna Inglise kolledži 11A

klassist, „Katsed Arturile tänutäheks”, „Südamelähedane tähestik” ja „Virtuaal-isamaa”;

Linda Püssa – C.R.Jakobsoni Gümnaasiumi 10C klassist, „Kodu”, „Mets” ja „Emakeelele”;

Jüri Reimand – Tallinna Inglise kolledži 12B klassist, tsükkel: „Sünd, elu, haigus, surm”;

Õpetaja Tiina Tiideberg – Kambja Ignatsi Jaagu Põhikoolist Tartumaalt, „See aastapuu on vilja kandnud”, „Päikesele”, „Ma looduse laps” ja teisedki sellesse luulekimpu köidetud värsid.

Tänu on teeninud Tallinna Õismäe Üldgümnaasiumi 4A klassi 10 last ja nende eesti keele õpetaja Piret Nugin – lapsed on luuletanud eesti keeles, mida nad muulastena on õppinud 1. klassist alates.

331

Maj

ata

maj

a lu

gu

EESTIMAA LAPSED

Hendrik-Kristjan Sikk

Eestimaa on külm ja mõtlik,taevas hall ja tuuline.

Eesti laste samm on tõtlik,asjalik ja tõsine.

Palju on veel vaja muutaiseseisval Eestimaal.

Lapsed peavad seda suutma,kui nad suureks kasvavad.

Need on uue aja lapsed,kes kompuutril töötavad.Ketramine, vanad talud

minevikku vajuvad.

Õnn, et meil on kindel side –eesti keel ja vaba maa.See on ühendaja – pide,

mida kõik meil tunnevad.

PAEKIVI

Maarja Ader

Üks vana taadike jutustas lastele:„See kivi on kasulik kõigile,

see kivi on nõnda tugev,teda vaadates hingest kaob mure,

miski enam südant ei pure,pole halbu sõnu su keelel.Sa mõtle rõõmsal meelel

sellest, kuidas rukkilill õitseb,sellest, kuidas pääsulind laulab.See on meie armas rahvuskivi,

Te teate – PAEKIVI – on ta nimi.”

KIVI

Maarja Ader

Mida on kivil meile öelda,temal, hallil kivil?

Millest on kivil meile rääkida,temal, sammaldunud kivil?

Palju on tal öeldamõtteid ja tarkuseteri.Rohkelt on tal rääkida:

elu, surm, veri ...

Palju, palju on tal pajatadavanadest aegadest.

Rohkelt, rohkelt on tal seletadarõõmust ja vaevadest.

Kui keegi meist kuulata taipabsamblase sõbra juttu,

teda kivi kindlasti aitabvõita muret, kurbust ja nuttu.

Kes teab – ehk on nende laste nimed edaspidi lugeda ka teadlaste seast.332

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOLEHED

Viluoja_E

SirjeKalam

Maja direktor Sirje Arro ja Maja liige, Üks Paeliidu juhte Rein Einasto

Eha Viluoja

333

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOLEHED

Martinson_H

Anto Raukas_09_1

Ülo Jaaksoo 28.05.2004 tänamas ja õnnitlemas 70. sünnipäeval Teadusfondi üht juhti Helle Martinsoni, Maja asutamise üht algatajat

17.12.2005 õnnitletakse Eesti Teadlaste Liidu juhti, Maja teenekat liiget Anto Raukast 70. sünnipäeval (teksti loeb Elsa Pajumaa, lillega Sirje Arro)

334

Maj

ata

maj

a lu

gu

11. ON’S JUHTMÕTETEL MÕTET ?

Ligi paarkümmend aastat piirduti Maja igakuise töökava päises tavaliselt lausega: „Palume Teid aktiivselt osalema ... kuus järgmistes ettevõtmistes!” ja parimat soovimisega uueks aastaks.

Tööplaani trükiloa saamisel juhtis loa andja GLAVLIT meie tähelepanu sageli sellele, et Maja trükises puudub vähimgi viide riiklikele tähtpäevadele. Tungivalt esitati vajadus seda teha 1977. a. Tuligi lisada siis vastavaid lauseid, nagu näiteks 1977. a novembris: „Lugupeetud Teadlaste Maja liige! Suure Oktoobri 60. juubeli pingeline tööaasta hakkab lõpule jõudma! Nõukogu soovib Teile rõõmsaid oktoobripühi ning edu tööaasta lõpetamisel!”

Küllap suurest „juubeldamisest” väsinud ametnikud järgmistel aastatel enam nii rangeid nõudmisi ei esitanud, saime piirduda Maja meespere õnnitlustega naistepäeval ning Maja nõukogu õnne- ja tervisesoovidega esimese üleliidulise teaduse päeva puhul, et tulemusrikkalt järgmisi teaduse päevi vastu võtta! (aprillis 1979).

1985. aasta mais tuli märkida tollases tähenduses võidu püha ja rahu. Võtsime Heljo Männi luuleread:

„Mind tunti muiste kui müüti,nii kõrge oli mu hind,ja oli aeg, kus mindveel ainult sosinal hüüti.Nüüd olen ma kõikidel suus,

ja alati olen ma meeles, –ma igivana ja uus.Vaid sõjaga ühte ei mahu,mu nimi on – rahu.”

1986. aastal sai Maja 20 aastat vanaks. Jaanuarikuu töökavas on sel puhul vihjeid uuenduslikkusele August Sanga värsside kaudu:

„Uus ilmub kobades ja argsija tõotab vaidlust alati.Nii oli juba enne Marxija on ka meie päevil nii ...”

335

Maj

ata

maj

a lu

guMärtsis olid Tuglase 100. sünniaastapäeva märkimiseks tema

sõnad Maja töökava alustamas: ”Keegi ei suuda küll üle oma loomupäraste eelduste pingutada, kuid on ka andestamatu patt, kui juba kord saavutatud menule toetudes pingutustest loobutakse ja lastakse minna, nagu läheb.”

Just 21. tegevusaastast leiab Maja töökavast juba iga kuu mõne juhtmõtte. Aprilli kui naljakuu puhul lausutakse mõnda teadusest:

Ajalugu ei korda ennast, ainult ajaloolased kordavad üksteist; Eksimine on inimlik, aga et asju tõsiselt sassi ajada, on vaja

arvutit; Kui see on roheline või vingerdab, siis on see bioloogia; Kui see ei tööta, on see füüsika; Kui see haiseb, on see keemia; Tagantjärele tarkus on täppisteadus; Oluline on töötada grupis, see võimaldab teil süüdistada

kedagi teist (A.Bloch „Murphy seadus”).Üllatavalt soojalt võeti Maja töökava juhtmõtted vastu, isegi tänati

nende eest. See innustas rohkemgi otsima, leidma ja avaldama.1987. a kavadesse võeti meie tuntud teadlaste ütlemisi. Jaanuaris Harald Kereselt: „Teadus on tänapäeva inimesele

kõrgeim vaimne autoriteet. Teadus kukutas keskaegse jumala ja asus ise tühjaksjäänud troonile. Teaduslikke tõdesid tuleb kohustuslikult arvestada.”

Veebruaris Jüri Saarmalt: „Inimene vajab oma tegevuses pidevat sotsiaalset tagasisidet teiste isikute hinnanguna oma tööle. Sotsiaalses tühjuses ei suuda ükski inimene töötada ...”

Kirjandusteadlane Endel Nirk pääses märtsikuu kavasse: „Võib olla oma kutsealases tegevuses laitmatu ja isegi ametkondlikus mõttes edukas, ent osutuda inimesena kõledaks, sisemiselt vaeseks ja ilmetuks. Seda vahest eluväärtuste ühekülgse orientatsiooni tõttu, kultuurihuvide nappuse ja kunstitarbe ning maitse kängujäämise tõttu, kujutlus- ja vaimustusvõime kärbumise tõttu.”

Aprillis tõdeb Ants Viires: „Ilma esivanemate abita ei näeks me nii kaugele, nagu me näeme nüüd, ei elaks niisugust elu, nagu me elame. Me seisame nende positiivse kogemuse kindlal alusel.”

Hillar Aben (mais): „Linnade kiire kasv viimastel aastakümnetel on tekitanud hulgaliselt raskesti lahendatavaid probleeme. Ühelt poolt on 336

Maj

ata

maj

a lu

gu

ilmne, et linn on organism, mis stiihiliselt arenedes ei saavuta optimaalset olekut. Teiselt poolt on linnade arengu sihikindel suunamine raske ülesanne.”

Septembrikuu kavast loeme Jaan Einasto tõdemust: „Loomulikult pole teaduse ülesandeks ainult uusi tehnilisi vahendeid luua. Vägagi oluline on tema tunnetuslik osa inimkonna elus. Seda teaduse aspekti on raske, kui mitte võimatu rahas väljendada.”

Oktoobrikuus rõhutab Maja asutajaliige Boris Tamm: „Peamine efekt, mida annavad automatiseeritud juhtimissüsteemid, eriti organisatsioonilise või administratiivse juhtimise süsteemid, seisneb eelkõige vastuvõetavate otsuste täiuslikkuses ja optimaalsuses, mille tulemusena likvideeritakse iga laadi organisatsioonilised ebakohad.”

Maja asutajaliige Kalju Habicht lausub novembrikuu saatesõnad: „Keskkonnateadvuse kasvades tekib maastikel, looma- ja taimeriigil, kahtlemata ka kultuurimälestistel meie jaoks nn psühholoogiline väärtus ...”

1987. a lõpetab tarkade sõnadega detsembrikuu töökavas Ustus Agur: „Parem poolikult korrastatud, lõpuni viimata süsteemiga oskussõnavara kui täielik keeleline kaos. Ainult seda taotledes suudame vähegi vaos hoida otsest keelerisustamist, ühtlasi kasvatades kõigis oskussõnavara tarvitajates kas või põgusatki huvi keeleprobleemide vastu ning ära hoida keelevaistu nürinemist.” Teadagi, et sellega vihjati ühiskonnas vallandunud üks- ja kakskeelsuse ning NL keeleseaduse alastele mõttevahetustele.

1988. a töökava juhtmõtted olid erandlikult Maja asutamisürikust.1989. a algab jaanuarikuu töökavas vihjega Georg Cristoph

Lichtenbergilt: „Suuri asju maailmas ei tehta, vaid need sünnivad.”Sama aasta 30. aprillil täitus 125 aastat Juhan Liivi sünnist.

Aprillikuu kavas temalt luuleread: „Ja nõnda on lugu ka Eestisja nõnda on elu kiik:ükskord – kui terve mõte –,ükskord on Eesti riik!

Kas aastatuhanded mingusiis vast see haiget ei tee,et suurte rahvaste kõrvalon vaba ka väikene,et väikese rahva keskelon õnn ja armastus,

337

Maj

ata

maj

a lu

guon armsad vanemad, lapsed,ja armas on vabadus.”

Nende värsside kohta sai paljudelt Maja liikmetelt kuulda tänusõnu. Eestis käiski ju vaimne vabadusvõitlus.

Aasta lõpukuudel ei saadud läbi Jakob Hurdata. 1989. a novembris on töökava päises tema 1878. a „Avalikust kirjast kõigile”: „Eesti – rahva ihu elu on ülenemas. Tema vaimu elu ei tohi taha ega maha jääda. Meie peame tema harimiseks vaeva nägema ja kulu kandma.”

Tabavaid lausungeid võib tagantjärel tööplaane lugedes leida igast aastast. Olgu lisatud veel mõned iseloomustamaks aega ja olusid:

veebruaris 1990, keeleseaduse vastuvõtmisest täitus aasta, sel puhul Juhan Liivilt:

„Andke tunda igas salmiskeele rikkust riimides.Näidake, et igas valmiskeel on kindlas seaduses.”

detsembris 1990, vastupanu ja ärevus suurenevad, Leelo Tunglalt:

„Kes valule rõõmsat meeltvastu võib panna, see teab, mis on vastupanu.”

jaanuaris 1991, NL vägivallaaktid Baltimaades, tabavad sõnad Mats Traadilt:

„Võõrad valmistavad meile veelgi hajumist, hääbumist; ümisedes julma viisi, tõstab tõelus ette uusi kõverpeegleid.”

juunis 1991, Toompeal seisid ju veel barrikaadid, sobis lugeda Betti Alverit:

„Elu on alles uus.Elu on eriti ohus.Eluohus on pungad puus.Eluohus on ritsikad rohus.

Elu nimel seisad sa elava eest.Elu nimel338

Maj

ata

maj

a lu

gu

oled saatuse vastu,kui vaja.”

septembris 1992, Riigikogu valimised, sobiv meenutus Oskar Looritsa „Eestluse elujõust”: „Meie rahva nõudlikkuse ja kõrge vaimse taseme juures ei ole eesti poliitilise juhi kutse sugugi kerge: meie avalikku ellu võivad, küll mürgeldades sisse lennata igasugu sulg- ja kärbsekaalu meistrid, kuid püsivalt meie poliitilisse taevasse särama jäävad ikkagi ainult vähesed ja tõelised raskekaalusuurused.”

veebruaris 1993, EV aastapäevakuul on tsiteeritud kogumikust „Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust” (1928) tollast haridusministrit A. Mõttust: „Täieõigusliku liikmena liigume rahvusvahelises kultuurrahvaste peres. Jõud kasvab ja usk tulevikku läheb kindlamaks ...”

mais 1994, muinsuskaitsekuu puhul avati Russowi „Liivimaa kroonika” ja kirjutati Tallinna Roosiaiast (1574): „Roosiaed asus Suure Rannavärava ees. See aed tõsteti headel aastatel kaupmeeste poolt mullaga kõrgeks tasandikuks. Keset seda tasandikku seisis kõrge ja ilus roheline pikkade ja laiade okstega puu. Lõpuks aga moskoviitliku piiramise ajal tustiti see suurepärane lõbu- ja rõõmuaed ümber ja sellest sai leinaaed ...”

jaanuaris 1995, – Maja liige Jüri Engelbrecht oli valitud (7.12.1994) TA presidendiks, temalt sõnad: ”Probleem on see, kuidas Eesti teaduse potentsiaali panna täitma mitte üksnes inimkonna teadmiste üldist varasalve, vaid kuidas see tooks rohkem kasu just Eestile.”

veebruaris 1996, Maja 31. tegevusaasta alguses tsiteeriti Konstantin Pätsi kõnet 1926. a „Estonias” Põllumeeste kongressil: „Siin peab lehvima loov vaim, mis istutab kõigi siinviibivate südamesse puhtad ja eluvõimsad eod – ehitada edasi oma riiki, kindlustada oma rahva tulevikku ja aidata teda õnnelikuks saada.”

märtsis 1997, eesti keele ja kultuuri päeva puhul Kreutzwaldi sõnad:

„Mu emakeel, mis kätkistma olin pärinud,ei läinud iial meelest,ei saanud unustud.” 339

Maj

ata

maj

a lu

gu novembris 1998, viide Läti Vabariigi 80. aastapäevale

(18.11.): „Soovime lätlastele ja nende riigile kauast ning õnnelikku kestmist!”

novembris 1999, õnnitletakse isasid nende päeva puhul Karl Eduard Söödi sõnadega:

„Veel elab Eestis mehi,kel armas isamaa,kel jätkub julgust, jõuduveel kurja tõrjuda.”

septembris 2000, saatesõnad töökavas Vello Lõugaselt: „Igal juhul peaksime aga säilitama eelnevate põlvede ajaloolise kogemuse, nende tähelepaneku ja hoolitseva suhtumise oma elukeskkonda, oma kodupaika ... ka kultuurilises mõttes.”

detsembris 2000, uue aastatuhande künnisel meenutati sajandivahetust 100 aastat tagasi luulekatketega:

1900 – „Köögis seisab – ootab, ootabmeie armas emakeel ...Kulla härrad, prouad, preilid,laske tuppa eesti keel.

Laske tema lausa saali,paluge ta laudagi –imelikud eesti saksad,võtke mõistust vähegi.”

(Anna Haava)

1901 – „Nad ütlesid, sa oled väike,sul puudub elujõud,sul iseteadvusest ja püüdestning haridusest põud.

Veel elab Eestis usku, lootustja õigust, vabadustveel ausaks ettevõtteks julgustja eluks armastust.

(Karl Eduard Sööt)

340

Maj

ata

maj

a lu

gu

mais 2001, emadepäeva puhul on töökava avamas Juta Kaidla värsid:

„Olen kevad!Olen üleni kevad!Sest temasee nimetu temapatsutab varsti mu paletja ütleb:„Ema”.

detsembris 2001, ilmsed vihjed vana-aastapeoks, küll tundmatu autori sõnadega 17. sajandi III veerandist:

„Sööge, jooge kauniste.Tantsige koos paariste,seni kui, see kukehäälkuuldaks’ rõõmsad olgu veel;pekske jalad kangeste vastu maad ning tantsige,neitsidel’ andke suud,seda tehke, mitte muud.”

septembris 2002, avalaused äsja 65-aastaseks saanud Mati Hindilt: „Emakeele nüansside tundmisele lisaks vajab terviklik isiksus kindlat rahvuskuuluvust, oma rahvuse kultuuri- ja ajalooteadvust. Isiksuste mittetäisväärtuslik areng võimendab tervete rahvuste kultuuriliseks ja eetiliseks allakäiguks.”

novembris 2003, jälle koolireformid päevakorral nagu alati, Maja töökavas tuuakse Tammsaare artiklist „Koolist ja haridusest” (1934) väike katke: „Kogu Euroopa kipub elama tuulde ja meie ühes temaga, sest ka meie oleme haritud. Vahetevahel me ainult reformime oma kooli, teeme näiteks algkooli neljaklassiliseks ... õpetame neile (lastele) suuri ja väikseid Sunda saari, aga oma kihelkondade ja valdade vastu ei tunne me kuigi suurt huvi, sest see pole haridus.”

septembris 2004, Maja töökavas toodud juhtmõte kätkeb ärevust ... tänagi: „65 aastat tagasi oli septembrikuu eriti ärev. Saksa-Vene relvavendluses hävitati iseseisev Poola riik; Moskvas heitles Eesti suure naabri „soovidega”. Välisminister Selter: „Minu valitsus ei andnud nõusolekut 25000 Teie sõduri sissetoomiseks. Leiab selle olevat liig suure arvu. Mina 341

Maj

ata

maj

a lu

guarvan, et isegi praeguse sõja ajaks on 5000 küllalt.“ Stalin: „Liiga vähe väge ei tohi olla. Piirate ümber ja hävitate ära”. (Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni”, Tallinn, 1989).

jaanuaris 2005, juhtsõnad leiti 1865. a L. Koidula kirjutatud luuletusest „Kaugelt koju tulles”:

“Eestimaa, Eestimaa –Kes mind võtnud üles kasvata´!Eesti leib, mull’ üksimagus maitsed –Eesti piir, mind üksikindlast kaitsed.”

septembris 2005, Nikolai Alumäe 90. sünniaastapäev, temalt Maja 1989. a üldkoosolekul lausutud sõnad: „Raske ökoloogiline kriis teeb ärevaks. Meil on nüüd palju igasuguseid arenduskeskusi. Valitsuski toetab neid. Abilisi on palju. Jõudu on palju. Saame elama üksmeeles.”

Kas leidis lugeja midagi üleliigset ?

veebruaris 2005, märgiti Tartu rahulepingu sõlmimist 85 aastat tagasi Maja liikme Vilma Metstaki märgatud sõnapaaridega ühelt Vabadussõja mälestussambalt:

Vaba Eestile – truu surmani !

mais 2005, värsid Hando Runnelilt:

„Surnuaed ja sõnaraamat kajastavad kahte draamat; üks on üldsemantiline,

teine asemantiline; neis sa aimad elu rikkust, hämmastavat häbelikkust.”

juunis 2005, sooviti Teadlaste Liidule sünnipäeva puhul jõudu ning meenutati asutamiskongressil (1989) Harald Kerese lausutud avasõnu: „Tahame luua ühise pere, lõhestamata humanitaar- ja reaalteadlasteks, tahame tõusta võrdväärsetena loomingulise intelligentsi hulka.”342

Maj

ata

maj

a lu

gu

12. KUI ÕIGE ÜLDISTAKS MÕNDA AASTAT NELJAKÜMNEST?

12.1. MIKS JUST NEED?

On mõeldamatu üles lugeda kõike 40 aasta jooksul Majas toimunut, kuigi seda ehk nõuaks kronoloogia, et saada pärisajalooks. Rea tegevusalade esituse kõrval oleks ometi vaja üldistatud täpsemat pilti mõnest aastast tervikuna. Sellest ahvatlevast kiusatusest mööda pääsemata ongi allpool neljale aastale sündmuste lisandusi ja ka üldistavat; on püütud vältida eespoolkirjutatu kordamist.

Esimesed viis aastat said mööda, Majal oli põhikiri ja peaaegu väljakujunenud struktuur, kasvas jõudsasti liikmete arv. Mis toimus edasi – kuuendal tegevusaastal?

12.2. OLI AASTA 1972

Komisjonid olid enamasti 4-5-liikmelised, tegutsesid loovalt ja innukalt.

Daamidekomisjon (esinaine Maret Tamm) viis seltskonna paariks kauniks maipäevaks Viitna motelli eesmärgiga õppida tundma linde ja taimi ning – oh kui põnev oli ärgata veidi enne päikesetõusu (poole nelja paiku), et siis koht sisse võtta mõne põõsa all ja kuulata lindude koori. Hiljem tegi linnulaulust põhjaliku seminari bioloog Paul Rahno, et siis järgmisel hommikul kõik jälle „põõsapraktikumile” teadlikumalt suunduksid. Oktoobris käidi TPedI kateedrijuhataja Silvia Hansoni juures (Rahvakohtu 3) kostüüme tegemas, et 21. oktoobril Harkus Eksperi-mentaalbioloogia Instituudi saalis sitsiballil osaleda. Teade sellest oli kirjas nõnda: „Sitsiball „Lehed langevad” – daamidelt nõutakse sitsist riietust, meestel suvaline (dekoreeritakse kohapeal).”

Filmihuvilised (komisjoni esimees Toivo Nigol) said vähemalt kord-kaks kuus kokku TPI kinoklubis, et vaadata ja arutada huvipakkuvaid filme, ka laiast maailmast.

Kultuurikomisjoni (esimehed Ülo Kess ja Leo Normet) tegevus oli lai nagu kultuur nähtusena alati ongi. Heliloojate Majas käidi kohtumas Eino Tambergiga, kohvikvarietees „Tallinn” kuulati Raivo Tammikut ja 343

Maj

ata

maj

a lu

gutema ansamblit ning arutleti teemal „Jooni džässmuusika ajaloost”. Samas aeti teinekord juttu Mai Murdmaaga balletist üldse ja kaasaegsest eriti.

Pirita tee Projekteerimisinstituudi kohvikus aga olid Maja külalisteks Sulev Nõmmik ja Ervin Abel.

Oli neli tantsupidu: TPI sööklas, Tselluloosi Klubis, siis veel kevadpidu Pirita restoranis ja vana-aastapidu kohe aastakoosoleku järel Sakala 3 TA saalis.

Tegevust alustas nõukogu juures noorte teadlaste komisjon (esimees Andres Kollist), kes pidas vajalikuks avaõhtul arutleda teemal „Noored ja teadus”. Hiljem jätkati juba omavahelisi tutvumis- ja aruteluõhtuid enamasti kord kuus.

Nõukogu pidas vajalikuks korraldada kohtumine ja saada eelnevalt antud küsimuste põhjal linnapealt (tookord nimetatult RSN TK esimehelt) Ivar Kallionilt vastuseid. Nõukogu esimees N. Alumäe saatis temale veel kord 6.04. kirja palvega otsustada juba pikka aega päevakorral olnud Ujula 12 klubihoone üleandmine Teaduste Akadeemiale Teadlaste Majana kasutamiseks. (Jäi saamata!). Kohtumisi oli sel aastal teisigi: ajaloolaste Hans Kruusi (Maja asutajaliige) ja Ea Janseniga ning botaanik Jüri Martiniga. Et viimane oli osa võtnud nõukogude teadlaste ekspeditsioonist Antarktikas Prints Charles’i mägedesse, siis sai selle kohtumisega ka ühele poole NL 50. aastapäeva tähistamine, mis oli (GLAVLIT) selle kuuplaani trükiloa saamise vaieldamatu nõue.

Teadlaste vaimutöö nõuab palju istumist, seetõttu võttis spordikomisjon (esimees Elsa Pajumaa) ette Maja liikmete kehalist aktiivsust turgutada mitmel alal: Rataskaevu lauatennise saalis lauatennis, TPI kilehallis mängiti sulgpalli koguni kolm korda nädalas, suusatati Harkus 29.01, Tallinna ümbruses 30.01., 06.02., 13.02. ja 20.02., osaleti Tallinn-Keila maratonil.

11. ja 12. veebruaril suusatati Kääriku-Piiril, 11. ja 12.03. aga Viitnal (peatuti motellis) ja peeti ka Maja meistrivõistlused suusatamises. Meistriks tulid Anne Tavast ja Kalju Leppik.

Naised käisid Tööstusprojekti võimlas kaks korda nädalas võimlemas, „Dünamo” ujulas saadi kord nädalas tunnike ujuda. Märtsikuu töökavas oli ka niisugune teade: „Aprilli lõpus tulevad TTM suplus- ja ujumisvõistlused. Viimane aeg vormi ajastada!” Toimusidki meeleolukalt 24. aprillil.

Sama aasta 23. ja 24. septembril oldi Viitna motellis; tehti ümbruskonnas lühimatku, käidi seenel, orienteeruti, valmistati kohapeal leitud metsamaterjalidest miniskulptuure ja tehti nendest näitus, kaminaõhtutel peeti loenguid Nobeli teaduspreemia laureaatidest ja tantsiti. 344

Maj

ata

maj

a lu

gu

Maja liikmetele ja kaasadele (saatjatele) pakuti 1972. aastal võimalust Majas aega veeta rohkem kui 120 päeval. Jääb lugeja otsustada – oli seda vähe või palju või just parajasti.

Maja nõukogu koosolekud peeti ikka kord kuus, sel aastal kõik TPI-s.

Järgnevalt fotomeenutusi (slaidikogu alusel) Maja tegemistest 70ndatel aastatel.

dia_0119

11.03.1972 oli kaunis suusailm Viitnal; Ilmar Pärtelpoeg anab mõme sekundi pärast stardioa Nikolai Alumäele

345

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0117

dia_0116

Rajaleminekuni teevad kaminasaalis aega parajaks Ilmar Öpik (vasakul) ka Verner Kikas ning Endel Jõgioja (vasakul) ja Oolu Rõõm

346

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0001

dia_0002

Osalejate silmaringi laiendamist peeti silmas teaduslike ettekannete korraldamisega väljasõitudel (oma teadistööst, Nobeli preemia laureaatidest, välissõitudest); 11.03.1972 räägib suusapäeva lõpul Ado Köstner Nobeli uusimatest preemiatest

Kuulajaist mahtus fotole väike esindus; vasakult Jüri Varvas abikaasaga, Valdek Kulbach abikaasaga, Maie Veske; kokku oli osalejaid üle viiekümne

347

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0114

dia_0111

Öösel tõusnud tugeval tuisul ei õnnestunud suusahuviliste tuju rikkuda; otsus korraldada tujuküllane teatevõistlus Viitna Suurjärvel võeti vastu hõisates

Alo Köstner saab kohe vahetuse Reet Salgalt; tagaplaanil Nikolai Alumäe peab veel ootama

348

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0108

Kuuest võistkonnast on neli jäädvustatud, vasakult

Tavi Nirk, Laine Tagamets, Ants Teetsov, ????, Koidu Marge, Aino Kaan, Valdek Mikkal, Anatol Sügis

349

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0105

Jüri Kann, Nikolai Alumäe, Oolu Rõõs, Kalju Möller, Maie Veske, Galina Mikk, Maret–El0 Mikkal, Heli Arro

350

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0107

Reet Salk, Valdek Kulbach, Elsa Pajumäe, Endel Jõgioja, Ants ja Helle Virkus, Arvo Einre, Ado Köstner

351

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0109

Rein Kull, Pärja Nirk, Ilmar Mikk, Verner Kikas, Ilmar Öpik, Lukreetsia Saks, Hendrik Arro, Leo Jürgenson, Endel Küllik, Jüri Varvas, Ellen Sarv (viimased kolm sellesse võistkonda ei kuulunud)

352

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0010

dia_0012

Suusapäevadel Aegviidu metsades (23.-25.02.1973); Ants Teder (vasakul) ja Kaljo Laas veenduvad – ilm lubab sõita

Kaunid suusarajad viivad seekord sügavasse metsa üksikusse tallu

353

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0013

dia_0014

Oodatakse vanaperet õde–venda juttu puhuma

Tehakse koos piltigi; vasakult Kaljo Laas, Rein Kull, Enno Sork, paremal Arvo Einre

354

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0035

dia_0021

Kuulus Viitna suurkadakas, keda alati jalutuskäikudel külastati

Kas olete näinud teda aastal 2005?

Maja liikmete armastatuim väljas]idukoht Viitna võlus igal aastaajal; fotod 21.-23.10.1973; majakesed meie ootel

355

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0034

dia_0019

dia_0040

Evi Pärsimal on metslillekimbuke valmis parima hüppestiili esindajale: kummale – kas Jaan Varesele (seda stiili hakati nimetama lendav vares)

Või Leo Jürgensonile (stiili jäik täispikk esitaja)

Matkahuvilised ööbisid palju kordi Ojaäärsel; seegi kord (13.-15.09.1974); seenerooga valmistavad Leo Jürgenson ja Tatjana Urbel

356

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0038

dia_0031

Esimestest väljasõitudest peale on nendel püütud varemomandatut süvendada, nii sügiseste seenenäitustega (fotod 12.-14.09.1975)

kui lühiseminaridega orienteerumisest; füüsikaõpetajast Sylvia Hermani abikaasa kontrollib igaks juhuks üle ...

357

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0036

dia_0037

Orienteerumine – Kalju Möller mõtleb tõsiselt

Ja otsustab järgneda Ellen Sarvele – Küberneetika Instituudi spordimetoodikule

358

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

dia_0006

dia_0003

Viitnale võis sõita ka vähest lund nautima; Suurjärvel sai ikka sõita, metsa all päikest võtta, vasakul Leo Jürgenson ühel kaldal daamidega, teisel aga valmistavad suuski ette Verner Kikas (vasakul) ja Jüri Kann (6.-8.04.1974)

359

Maj

ata

maj

a lu

gu12.3. KÜMME AASTAT HILJEM – AASTAL 1982

Komisjonide töötahe ei ilmutanud väsimuse märke, vastupidi – Maja liikmetel oli osavõtuvõimalus pea iga päev.

Liikmeskond aina kasvas.Et teadlaste välisreisid olid piiratud, kasutati mujal viibinute reisi-

ja töömuljete edastamiseks Maja nõukogu korraldatud vestlusõhtuid. Huvitavat teavet valguspiltidega pakkusid oma tööreisidelt:

Jüri Engelbrecht – Itaalia Bologna ja Messina ülikoolist; Jüri Martin – ekspeditsioonist laeval „Akadeemik Vernadski”

Madagaskarilt ja mujalt; Arno Pihlak – Jakuutiast; Andres Kollist – Tšuktšimaast; Peeter Pungar – Tjan-Šanist.

Huvi pakkusid kohapealsete laborite uurimistöö tulemused. Kõik aastad toimunud kehakultuuriüritused jätkusid endistviisi ka

kõnealusel aastal (spordikomisjoni esimees Enn Uusen). Ühepäevased matkad Riisipere kanti ja Aegviidu metsadesse Eino Väärtnõu eeskõndimisel tehti justkui vastukaaluks Ott Sandraku juhitud retkedele mööda Tallinna tolmuseid paiku, kui uuriti, kus ja miks need on. Paaripäevane väljasõit tehti sügisel Ojaäärsele, kus kavas oli matkamine, orienteerumine, seenelkäigud, Lahemaa seminar, kaminaõhtud ja tants; suusapäevad Andineemel ja osavõtt Keila maratonist tõstsid tublisti toonust. Kavandatud kaunis suusapäev Neerutisse tuli aga ära jätta, sest (nagu vabandati aprillikuu töökavas): „ametlikult ei eraldatud Majale sõiduks busse”. Seegi kõneleb selle aja oludest.

Erakordse vaimustusega võeti vastu Maja liikme Heino Linnu korraldatud jahisõidud Tallinna lahel.

Vaimuteritamist ja ihukosutamist jätkasid ka kultuurikomisjoni (esimehed Rein Palvadre ja Jüri Plink) ettevõtmised. Maja liikme Kristjan Toropi juhitud „Leigaritega” lustiti Vabaõhumuuseumis, kuhu spordikomisjon soovitas linnast sinna või (ja) tagasi kõndida.

Sarjast „Ajaloolised kontserdid ajaloolistes paikades” kuulati Rasmus Kangropoole vestlust Mustpeade Majast (siis Kreuksi-nim. Kultuuripalee) ning Ene Üleoja laskis seal kõlada oma segakooril „Noorus”; teine kord pajatas Dominiiklaste kloostrist Elfriede Marran ja 360

Maj

ata

maj

a lu

gu

tutvuti kloostrimuusikaga; Kadrioru muuseumis esitasid „lossiajastu” laule Sirje ja Väino Puura, Eha Pärg jt. Palju elevust tõi kohtumine muusikutest Kõlarite perega; Kuno Arengu Tallinna kammerkoor laulis ja jutustas oma reisidest, ka viimasest, Iirimaale.

Üks kaunis maikuuõhtu veedeti Nikolai Kormašoviga tema ateljees.

Maja nõukogu näitas ülemeelikust ja palus tööplaanis Maja liikmeid: „mitte unustada aprillitegemist lähematele kolleegidele. Naljad valmis! Naerumusklid tööle!”

Et teatripileteid oli tol ajal ühiselt lihtsam saada, siis tehtigi sagedasti ühiskülastusi. Noorsooteatris vaadati J. Smuuli „Mälestusi isast”, F. Dostojevski ainetel „Pihtimust allilmast” ja arutati neid seejärel lavastaja Mati Undi ja osatäitjatega; J. Semperi luulekompositsiooni „Daam mustas, daam valges” vaadati koguni Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi saalis. Teatrikuu puhul aeti juttu ka kultuuriminister Johannes Lotiga.

Lisaks iga teisipäeva kinoõhtule (filmikomisjoni esimees Eugen Ojamaa) TPI aulas jõuti vaadata Kinomajas „Nukitsameest” ja arutati seda filmi looja Helle Mürgiga, aga Nõukogude teaduse päeva puhul (oli lausa niisugune päev!) saadi „Kosmoses” üleliidulise filmifestivali käigus vaadata „Jaroslav Tarka” ning kohtuda selle filmi loojatega.

Ministrite Nõukogu aseesimehe, välisminister Arnold Greeni naasmise järel kuulati tema muljeid ÜRO tööst. Üleilmse keskkonnakaitse päeva puhul tehti Jaan Varese algatusel ühistööd Harku pargis.

Elavat huvi pakkus oma tegemistega linnanduskomisjon (esimees Ivar Jõerüüt): Tallinna peaarhitekti Oleg Zemtšugovi seletused pealinna arhitektuurist ja planeerimisest, Arhitektide Liiduga koos toimunud Nõmme linnaosa rekonstrueerimise ja detailplaneerimise kava arutamine, põhjalik tutvumine linna Kultuuri- ja Spordipaleega (tookord kandis Lenini nime) Tööstusprojekti peainseneri Nurmeti ja palee asedirektori Makke abil ning Niguliste kiriku restaureerimine, mida tutvustas Mai Lumiste; Hugo Lepnurm laskis aga samas kõlada uuel orelil.

Daamidekomisjon (esinaine Sylvia Herman) alustas uut sarja „Kohtumisi kuulsate naistega”. Esimese – Maja asutajaliikme Heljo Sepa õhtu järel kutsuti Alma Vaarman, energiline veteran; seejärel TRÜ sünnitusabi ja günekoloogia kateedri juhataja Kadri Gross; jätkati tutvumist Tallinna Moemaja uudisloominguga, prooviti Ellen Eensaluga koos selgeks saada meie rahvuslikud toailustused; asjalik uudishimu viis „Olümpia” restorani teiste rahvaste roogi proovima. 361

Maj

ata

maj

a lu

guNoorte teadlaste komisjon (esimees Hannes Teder) ajas ikka

julgesti oma asja – koondada noori teadlasi, innustada neid, teha neid omavahel tuttavaks, avardada nende maailmapilti. Vaadeldaval aastal tegid nad Lembit Saarsalu loomingulise õhtu, arutasid Endel Nirgiga teemal „Ajalooteadvus, kirjandus ja kirjanduslugu”, pidasid talvekooli Kõllis ja suvepäevad Abrukal, tutvusid koondisega „Liviko” ja vabrikuga „Kalev”, tantsisid Ehituse TUI saalis ja pidasid eelnääripeo Iru metsamajandi saunklubis. (Mitmekesisus ju!). Loomulikult võisid noored teadlased osa võtta ka teiste komisjonide korraldatud Maja üritustest.

Kevadpidu peeti mais Näituseväljaku Sinises paviljonis, sügispidu Malemajas, kus tantsuks mängis ansambel „Defitsiit” (tollal tundsime selle sõna tõelist tähendust iga päev!), vana-aastapidu aga oli romantilises Glehni lossis kohe pärast aastakoosolekut.

Tegevusse tuleb juurde lugeda endistviisi iganädalased võõrkeelteõhtud, lauatennisetunnid Rataskaevu lauatennisesaalis Vello Karise korraldusel ja sulgpallitreeningud TPI spordihallis Ants Vaimeli käe all, Maja kergemuusikakoori laulutunnid Imbi Potteri juhtimisel, näputöötunnid Maret Tamme korraldusel.

Edasi pole töökavast leida enam võimlemist ja ujumist, ka liigitust komisjonide lõikes. Et GLAVLIT oli sõna daamidekomisjon kasutamise meie töökavas keelanud, (kuigi selle juhile näitasime, et ilmunud ENE-s on sõna daam sees ja tähendab hästikasvatatud naist), siis loobusime Maja tööplaanides ühtsustundest ka teiste komisjonide äramärkimisest.

Nõukogu ja revisjonikomisjon pidasid kümme koosolekut.Majas oli liikmetel võimalus oma nappi vaba aega sisustada sel

aastal koguni 317-l päeval. Surutise suurenemisega ühiskonnaoludes tugevnes teadlaste kooskäimise ja koos arutamise ning tegemise tahe.

Oli lõppenud Maja 16. tegevusaasta.

12.4. JUBA 30-AASTANE !

1996. aastat alustas Maja mitme 30. aastapäeva näituse avamisega 8. jaanuaril:

TA Raamatukogu fuajees „30 aastat Tallinna Teadlaste Maja”;

„Strixis” (Rävala 10) Jaan Varese maalinäitus;

Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi saalis „Ajahambast puremata” (näputöönäitus).362

Maj

ata

maj

a lu

gu

Järgmisel päeval peeti Raekojas 30. aastapäeva pidulik õhtu, kus Maja liige, viiulikunstnik Mare Teearu pakkus muusikalisi meelishetki. 15.01. aga tulid kokku KüI Arvutustehnika Arendusbüroos nõukogu liikme Harri Tani valdustes Maja nõukogu ja revisjonikomisjoni uue koosseisu liikmed, kes jagasid tööülesanded:

Dimitri Kaljo nõukogu esimees; Rein Võrk nõukogu aseesimees; Elsa Pajumaa teadussekretär; Rein Küttner diskussioonid, tutvumine laborite,

instituutidega; Heino Lõiveke maaelu; Heinar Nurste tutvumine ettevõtetega; Jaak Põlluste terviseküsimused; Aleks Rulkov kino; Anne Veinberg daamide ettevõtmised; Ivar Aimre, Kalev Kukk ja Harri Tani – nõunikud, teevad

kõike vajalikku. Revisjonikomisjoni jäi juhtima Jaan Ennulo, liikmed Aili

Lobjakas ja Elin Lokk.Nõukogu pakkus igakuise tööplaani kaudu sel aastal 87 päeval

kokkusaamise võimalusi, lisaks ligi 40 korda sulgpallitunde. Aasta jooksul lisandus üht-teist juba varem kirjutatule:

uuest sarjast „Tutvume Tallinna linnaosadega” võeti ette Kristiine LO (Peeter Lepp) ja Nõmme LO (Kalju Leppik, Maja asutajaliige);

kohtuti Tiit Kubriga (regionaalminister), Märt Raskiga (siseminister), Maja liikme Andres Tarandiga (Mõõdukate juht), Maja liikme, suursaadik Leili Utnoga, kellega aeti juttu Eesti teadlaste kongressi järelkajast ja väliseestlaste tulevikust;

kohtuti Tallinna volikogu valimiste eel sinna kandideerivate Maja liikmete: Rein Einastoga (Rahvuslik koostöö, Lasnamäel), Ülo Kaevatsiga (Paremerakond ja Mõõdukad, Mustamäel), Aksel Kirchiga (Rahvuslik Koostöö, Lasnamäel), Jaan Laasiga (Rahvuslik Koostöö, Põhja-Tallinnas), Valdek Mikkaliga (Reformierakond, Nõmmel) ja Ilmar Pärtelpojaga (Paremerakond ja Mõõdukad, Pirital);

363

Maj

ata

maj

a lu

gu arutati Hagi Šeini koostatud nn rohelist raamatut Eesti

Ringhäälingu kohta ning haridusseadustiku eelnõu ja esitati arvamused Riigikogule;

Särevi kortermuuseumis saadi osa Iivi Lepiku korraldatud pühendusõhtutest „Muinasjutt üksi veel jääb” (Ernst Ennole) ning „Looming ja looja” (Debora Vaarandile 80. sünnipäeval);

sarjast „Kuidas elate, mida teete?” aeti juttu „Biokungla” juhataja, Maja liikme Juta Möldriga;

püüti koondada Tallinnas elavaid virulasi (teadlasi) „Viru Instituudiks” kuid üritus ebaõnnestus Maja liikmete huvipuudusel;

sarjast „Tutvume Maja liikmete lastega” saadi osa Valdo Subi viiuliõhtust;

Et selle aasta 12. ja 13. aprillil toimus III rahvusliku kasvatuse kongress, siis koguti Maja liikmetelt ettepanekuid kongressil esitamiseks. Neid arutati Maja nõukogu erakorralisel koosolekul ning volitati Maja nimel esinema teadussekretäri Elsa Pajumaad, kes lühikõnes, (veel tänagi tähendust kaotamata ja seetõttu mõni lõik siinkohal avaldamist väärib), lausus:

“Esindan Tallinna Teadlaste Maja, mis ühendab 790 teadlast ja õppejõudu kõigist Tallinna teadusasutustest ja kõrgkoolidest. Väga lühike sõnavõtuaeg ei luba öeldavat põhjendada ega seletada, on võimalik teha vaid mõni ettepanek:

Esiteks, jätta kongressi nimetuseks rahvusliku kasvatuse kongress ning korraldada järgmine, s.o. IV kongress 1997. aastal, kui esimesest möödub 70 aastat. (Mitte nostalgiline, vaid piiratumate teemadega kui tänane);

Teiseks, toetame Andres Kollisti kõnes öeldud mõtet soodustada ja innustada igati muulaste tagasirännet, milleks peaks valitsus, lähiaastatel eriti, leidma võimalusi neid ka rahaliselt toetada;

Kolmandaks, püüdkem üheskoos teha lõpp sõnaühendite põhjendamata kasutamisele, mis halvustavad Eesti riiki kui tervikut (riik ei anna, riik on süüdi, riik on halb peremees jne jne). Jätkem Eesti Vabariigi kui terviku siunamine ja suunakem õigustatud pahameel nende asutuste ja ametnike pihta, kes selle oma halva tööga, saamatusega, lohakusega, küündimatusega või pahatahtlikkusega on ära teeninud. Kui

364

Maj

ata

maj

a lu

gu

me ise ei pea oma riiki millekski ega hinda seda, kes seda siis üldse hindab? Miks peaksid seda kaitsta tahtma noored?Teadlaste Maja on arvukatel kohtumistel poliitikute, linnajuhtide ja ametnikega, ministrite ja valitsusjuhtidega teinud ettepanekuid ja ka etteheiteid. Arvame, et just nii on õige.

Neljandaks, eestluse püsimajäämiseks Narvas on vaja otsekohe leida Eesti Valitsuse eelarvest summad, millega taastada ainus eesti kool (pärast pommiplahvatust 15. märtsil ei ole kool sellel aastal saanud veel kroonigi). Narva linna oma summadest ilmselt ei piisa.”

(Kongressi materjalid on ilmunud raamatus „III rahvusliku kasvatuse kongress. Ettekannete ja sõnavõttude kogumik” (XXI sajandi rahvuslik Eesti), Tallinn 1997).

Selle kongressi algataja ja peakorraldaja oli Maja liige Andres Kollist, siis Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor, kelle algatusel hakati Eestis ka kodanikupäeva tähistama.

KUTSED

365

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

2004_2

2004_1

Tallinna Raekoja remondi ajal oli Maja aastapäevaõhtu 09.01.2004 Estonia Talveaias

366

Maj

ata

maj

a lu

gu

FOTOD

TTM_39_2005_2

TTM_39_2005_1

Suure tormi päeval tuldi Maja 39. aastapäevale Kohtu 6, 9.01.2005

367

Maj

ata

maj

a lu

gu12.5. UUEST AASTATUHANDEST – AASTA

2005

Igal aastal otsustab nõukogu aastakoosolekule aruande esitamise korra: kas teevad seda nõukogu liikmed oma vastutusala töölõigust või esitab koondi nõukogu esimees. Viimastel aastatel on eelistatud esimehe esitust.

Nii ka Maja 2005. aasta tegevuse kokkuvõttega, mille nõukogu aastakoosolekule esitamiseks kinnitas.

Järgnevalt mõnda sellelt koosolekult

Ylestahend_1

368

Maj

ata

maj

a lu

gu

DOKUMENDID, FOTOD

Ylestahend_2

369

Maj

ata

maj

a lu

gu

DOKUMENDID, FOTOD

Ylestahend_3

370

Maj

ata

maj

a lu

gu

DOKUMENDID, FOTOD

Ylestahend_4

371

Maj

ata

maj

a lu

gu

DOKUMENDID, FOTOD

Koosolek 2006

372

Maj

ata

maj

a lu

gu

DOKUMENDID, FOTOD

Kontserdi kuulutusKontserdi kutse

373

Maj

ata

maj

a lu

gu

DOKUMENDID, FOTOD

P1090145_gray

Tõsitöine Maja nõukogu koosolek Raekojas 9.01.2006 – selle koosseisu esimene; vasakult Andres Kollist, Rein Võrk, Jaan Ennulo, Peeter Normak, Ülo Jaaksoo – hetkel juba endine esimees –, Elsa Pajumaa; äsja esimeheks valitud Rein Vaikmäe istub A. Kollisti kõrval

374

Maj

ata

maj

a lu

gu

DOKUMENDID, FOTOD

P1090167_gray

P1090150_gray

Maja 40. aastapäeval Raekojas 9.01.2006 tervitab kokkutulnuid akadeemik Ene Ergma Riigikogust; all plaksutatakse asutajaliikmetele; esireas vasakult vastne nõukogu esimees Rein Vaikmäe

375

Maj

ata

maj

a lu

gu

DOKUMENDID, FOTOD

_16_0010

P1090160_gray

P1090152

Naisansambel AVE, vasakult Ave Kerkel, Tiia Mänd, Ello Maremäe, Helvi Uibopuu; all vasakul Mare Teearu, kuulajate seas esiplaanil vasakult Mai Teder, Mihkel Veidermaa, Valdek ja Maret–Elo Mikkal

376

Maj

ata

maj

a lu

gu

DOKUMENDID, FOTOD

P1060139_gray

P1060136_gray

Tallinna Teadlaste Maja 40. aastapäeva puhul avati 6.01.2006 näitus TTÜ peahoone fuajees; üleval paremalt näituse avanud Maja nõukogu liige, TTÜ teadusprorektor Rein Vaikmäe, Maja asutajaliikmed Elsa Pajumaa ja Viivi Russ ning teenekas Maja liige Hendrik Arro

377

Maj

ata

maj

a lu

gu13. TALLINNA TEADLASTE MAJA

LIIKMESKOND 40 AASTA JOOKSUL

AE aseesimeesAL asutajaliigeAN asutamisnõukoguDK daamidekomisjon (liige)DSK diskussioonikomisjon (liige)E esimeesFK finantskomisjon (liige)KK kultuurikomisjon (liige)KLK kollektiivliikmete komisjon (liige)KNK kinokomisjon (liige)KOK kohvikukomisjon (liige)KUK kujunduskomisjon (liige)

LK linnanduskomisjon (liige)MD Maja direktorNL nõukogu (liige)NK noortekomisjon (liige)NNK nõunikNTK näputöökomisjon (liige)RK revisjonikomisjon (liige)RMK ruumidekomisjon (liige)SK spordikomisjon (liige)S sekretärTS teadussekretärVol volinik

Perekonnanimi Eesnimi Märkus1. Aader Lembit2. Aaloe Ago3. Aare Ellen4. Aare Johannes5. Aarma Heldi6. Aarma Liivi SK7. Aarna Agu AL, AN

AE8. Aarna Olav9. Aasmann Tiina

10. Aasmäe Valter11. Aava Ellen Vol12. Aavik Helgi13. Aaviksaar Aavo14. Aben Hillar AL, N

AE, LK E15. Adamson Ille16. Ader Jaak17. Aedna Elmar18. Agur Milvi19. Agur Ustus 20. Ahven Eeva AL

21. Ahven Heino AL, KK AE

22. Aimre Ivar N L23. Ainola Leo AL24. Ainsaar Ain25. Ainson Heino26. Aitsam Ain27. Aitsam Mihkel Vol28. Akkel Tõnu RK AE, E29. Aksel Maria30. Alasoo Ott31. Alatalu Kadi32. Allik Karl33. Allikas Aarne34. Allikas Rein Vol, KK35. Alop Anatoli NL36. Alumäe Aleksandra AL, Vol,

SK37. Alumäe Leo38. Alumäe Nikolai AL, N

AE, E, NNK

39. Alumäe Silvi Vol, DK40. Alumäe Vladimir AL, N L378

Maj

ata

maj

a lu

gu

41. Alumäe (Tagamets)

Laine NL, S

42. Ambus Ada43. Andresen Lembit44. Annus Arno45. Annus Ellen46. Annus Helsi47. Annus Mare48. Anson Paul49. Apananski Ilja50. Apananski Leonid51. Aps Robert Vol52. Arak Taivo53. Ardel (Järve) Malle54. Areng Kuno AL55. Arhangelskaja Natalia56. Arhangelski Vsevolod57. Ariste Andri58. Arro Heli AL, NL ,

KK E59. Arro Hendrik Vol, SK60. Arro Ivo61. Arro Jaak62. Aruja Asta63. Arukaevu Evi64. Aruküla Heino65. Arumäe Heino AL66. Arumäe Heino Vol67. Aruniit Helle68. Arvisto Mait NL69. Asu Inna KK70. Bachman Hillar71. Barabaner Hanon72. Bassel Naftoli73. Belokon Valentina74. Bergson Anne75. Bernštein Boris76. Birk Küllike77. Birk Rein Vol78. Bogovski Pavel79. Borštševskaja Galina80. Boss Anna

81. Branten Laine 82. Brodskaja Berta83. Bruns Dimitri RMK84. Budarin Vladimir85. Böckler Teddy86. Chevalier Elve87. Christjanson Peep88. Daniel Lembit89. Daniel Vaike-Elvi90. Degtereva Zinaida91. Delski Margot NK92. Djomkin Igor93. Dobkevitš

(Triipan)Maive

94. Dokelin Sergei95. Dušenko Veera96. Ebber Helgi97. Ebber Ilmar98. Eelmäe August99. Eensaar Agu100. Eesmaa Harri AL,NL,

RMK E, KLK E

101. Eesorg Heino

102. Eha (Alasoo) Mai Vol

103. Ehasalu Elmar

104. Ehatamm Endel

105. Ehatamm (Tiimus)

Ruuta

106. Ehin Ilmar

107. Ehlvest Juhan

108. Ehrlich Rita

109. Eichfeld Johan AL, NL

110. Eilart Jaan

111. Ein Elmet 379

Maj

ata

maj

a lu

gu112. Einasto Rein

113. Einer Lauri Vol

114. Einre Arvo Vol

115. Eisen Ferdinand

116. Eisen Olaf AL

117. Ellamaa Malle

118. Eller Mart-Ivo AL, KKE

119. Eller Mihkel

120. Engelbrecht Jüri

121. Engelbrecht (Povar)

Kaja

122. Ennulo Jaan RK, E

123. Ennuste Ülo

124. Enok Leo

125. Epstein Aleksander

126. Erendy Säde

127. Erisalu (Rannula)

Urve

128. Erm Ants

129. Erm Ants

130. Erme Ingrid

131. Ervin Endel Vol, NL, KK E

132. Eskola Sirje NL, DK E, Vol

133. Eslon Pille

134. Eskusson Karl

135. Etverk Toomas

136. Eving Peeter

137. Faingold Samuil

138. Fomina Aleksandra

139. Freiberg Inga

140. Freymann Ilse

141. Froš Eda

142. Galibina Evgenia

143. Ganzurova Irina

144. Gasman Leili

145. Gelb Aleksander

146. Gens Lev (Leo)

147. Gilden Tiina

148. Golst Georgi

149. Graf Mati

150. Grauberg Ene

151. Grigorenko Valeri

152. Grüner Georg

153. Gubergrits Mark

154. Haak Heldur

155. Haasmaa Heljo

156. Haav Raimo

157. Haavasalu Tiina

158. Haavel Ingrid380

Maj

ata

maj

a lu

gu

159. Habakuk Madis

160. Haberman Harald

161. Habicht Kalju AL

162. Haldna Ülo

163. Hallang Tiina

164. Hallap Valmen

165. Halliksoo Villu

166. Halling Aare

167. Hamburg (Krull)

Maret Vol

168. Hannus Maila

169. Hanson Silvia NL, DK E

170. Harlamova (Kasesalu)

Helgi

171. Harro Maarike

172. Hausenberg Anu-Reet

173. Heil Johannes AL

174. Heiman Meier Vol

175. Heinla Leo

176. Heinsalu Ülo

177. Heinsoo Enn Vol

178. Helimets Virve Vol

179. Helme Rein

180. Hendrikson Marianne Vol

181. Hendrikson Viktor

182. Henrichsen Vladimir

183. Herman Sylvia Vol, NL, DK E

184. Herne Gina-Helve Vol

185. Herne Vello

186. Hiibus Sylvia DK

187. Hiie Eha Vol

188. Hiie Uno

189. Hiiemets Jaan

190. Hint Johannes

191. Hint Mati NL, DSK E

192. Holland Kalli

193. Hoolma Mare

194. Humal Arnold

195. Humal Mart

196. Hõbemägi Aleksei

197. Hämalane Viljar

198. Härmson Paul

199. Hütt Vladimir

200. Ideon Urve

201. Idnurm Siim

202. Ilbis (Ruubel) Leelo

203. Ilison Ene

204. Ilo Helgi

205. Ilp Ketsia Vol 381

Maj

ata

maj

a lu

gu206. Isok Madli

207. Issako Lilian AL, NL, DK E

208. Itra Aino Vol

209. Jaakmees Vello

210. Jaaksoo Ülo N E

211. Jaaniso Malle Vol, NL, DK E

212. Jaanivald Ahti Vol

213. Jagomägi Iive

214. Jakobson Aleksander

215. Jakobson Gabriel

216. Jakobson Johannes

217. Jalasto Hans Vol

218. Jannus Arnold RK E

219. Jannus Renate

220. Jannus-Pruljan Lii

221. Jansen Ea

222. Jegorov Dimitri

223. Jegorov Helju Vol

224. Joalaid Marje

225. Joonsaar (Paida)

Anne

226. Joosti Heino

227. Josepson Jüri KOK

228. Josing Marje

229. Juhanson Irina

230. Juhat Kaarin

231. Juursoo Raul

232. Jõepera Voldemar

233. Jõerüüt Ivar RK, NL, DSK, FK E

234. Jõesaar Helju

235. Jõesaar Svetlana

236. Jõgi Erich

237. Jõgi Tiiu

238. Jõgioja Endel AL, NL, SK E

239. Jõgiste Ants Vol

240. Jõks Silver- Lello Vol

241. Jänes Hans-Arnold

242. Jänes Harri

243. Järg Tiia

244. Järv Väino-Rahuleid

245. Järve Priit SK

246. Järve Tiit

247. Järve (Randalu)

Kadri

248. Järvekülg Ljubov

249. Järvelaid Peeter

250. Järvik Jaan

251. Jürgenson Aksel

252. Jürgenson Erika AL382

Maj

ata

maj

a lu

gu

253. Jürgenson Leo AL

254. Jürisma Endel AL, Vol

255. Jürisson Ilmar RK, NL, AE

256. Jürviste Ülla

257. Kaal Helju

258. Kaal Tiit

259. Kaare Tõnu SK

260. Kaarli Karl

261. Kaarli Liidia

262. Kaas Elvi AL, NL

263. Kaasik Vello

264. Kaasik (Allikas) Ellen

265. Kadakas Laine

266. Kadakas Vahur

267. Kadanik Rutt

268. Kaevats Ülo NK

269. Kaganovitš Ilja

270. Kahn Hubert NL, DSK E

271. Kahk Juhan AL, NL

272. Kahk Leo

273. Kahro Milvi

274. Kajak Niina

275. Kala Ants

276. Kala Hillar

277. Kala Kulno

278. Kalabin Sergei

279. Kalam Juhan

280. Kaldma Jaak

281. Kaldver Kadri

282. Kalja Ahto

283. Kaljo Dimitri AL, RK E, SK, N E

284. Kaljulaid Lindu

285. Kaljundi Jevgeni

286. Kall Peeter

287. Kallasorg Raivo Vol

288. Kallaste Evi

289. Kallaste Tiit

290. Kallavus Vallut

291. Kallisaar Alfred FK

292. Kallus Helju Vol

293. Kalmo Marika

294. Kamratov Ardo

295. Kanarik Katrin

296. Kanarik Uno

297. Kangilaski Jaak

298. Kangur Hillar NL383

Maj

ata

maj

a lu

gu299. Kangur Maie Vol

300. Kangur Oleg

301. Kann Aino

302. Kann Jüri

303. Kanne Leida

304. Kannel Kalju

305. Kaplinski Jaan

306. Kaplinski Küllike

307. Kapp Asta

308. Kaps Tiit

309. Kareda Enn

310. Kari Joosep

311. Karing Tiia Vol, SK

312. Karis Harry

313. Karise Vello Vol, SK

314. Karjaste Aita

315. Karlson Eevi

316. Karolin Kaljo

317. Karp Paul AL

318. Karu Ellen Vol

319. Karu Tõnu NK, AE

320. Karukäpp Reet

321. Karusoo Jaan

322. Kasemaa Raivo

323. Kasesalu Galina

324. Kask Aino AL

325. Kask Armin

326. Kask Jüri AL

327. Kask Kaljo

328. Kask Karin

329. Kask Karl

330. Kask Peet

331. Kask Rein

332. Kask Vello

333. Kasterpalu Edith

334. Kazakova Inna

335. Katus (Hurt) Viive

336. Kauba Felix

337. Kaunissaar Külli

338. Kaup Enn Vol

339. Keel Matti

340. Keerberg Olav

341. Keevallik Andres

342. Keevallik Sirje

343. Kell Kaja

344. Kennik Ahto

345. Kera Silvia384

Maj

ata

maj

a lu

gu

346. Kerem Kaie

347. Kerge Ago AL, RK

348. Kerge Krista

349. Kerge Rita Vol

350. Kerkel Aave

351. Kesa Leida

352. Kess Ülo Vol, NL, KK E

353. Kevvai Leonhard

354. Kiik Henno

355. Kiirend Ene

356. Kiisler Karl

357. Kiivet Gunnar RK, AE, E

358. Kikas Konrad

359. Kildema Linda

360. Killar Maire

361. Kilvits Kaarel

362. Kimm Ilmar AL

363. Kindel Eha Vol

364. Kink Aavo

365. Kink Kaie

366. Kippar Pille AL, Vol

367. Kirch Aksel Vol

368. Kirret Oskar AL

369. Kirsel Arda-Maria

370. Kirsipuu Valve AL, NL, KK E

371. Kirso Uuve Vol

372. Kirspuu Virve DK

373. Kirt Enno

374. Kirt Reet

375. Kisper Rita

376. Kivila Helvi

377. Kivirähk Silvia

378. Klaamann Einar

379. Klaassen Anne

380. Klaus Maret-Ene

381. Klauson Vladimir

382. Kleis Ilmar NL

383. Kleitsmann Salme

384. Klementi Helle

385. Klenski Kirill

386. Kobzar Gennadi

387. Koel Mihkel

388. Koff Tiiu

389. Koger Kalev RK

390. Kogerman (Kolk)

Aili AL, Vol

391. Kogerman Avo

392. Kogermann Edgar 385

Maj

ata

maj

a lu

gu393. Koha Asre Vol, RK

394. Koitel Heino

395. Kokkota Valmar

396. Kokla Paul

397. Kolbre (Piho) Ene

398. Kolde Rein

399. Kolga Voldemar

400. Kollist Andres NL, NK E, NL AE

401. Kommel Feodor Vol

402. Kompus Valdo

403. Konsa Mare

404. Kook Jaan

405. Kook Leida

406. Koop Arnold NL

407. Kooskora Helgi Vol

408. Koppel Heino

409. Koržets Rudolf AL, KOK

410. Kortšemkin Mihhail

411. Korv Manivald AL

412. Kosar Vladimir

413. Koslov (Kellik) Vladimir

414. Kotkas Kalev

415. Kotli Malle

416. Kotsar Kaarel

417. Kraav Eva

418. Kraav Maret

419. Kraav Vaido

420. Kracht Milvi

421. Kracht Vilhelm

422. Krall Ingrid

423. Krasnoštšokova

Raissa

424. Kraut Aita

425. Kreen Malle

426. Kreis Uuno

427. Kristjuhan Ülo

428. Kroon Harri

429. Krumm Lembit

430. Kruus Hans AL, NL

431. Kruus Märt

432. Kruus Rein

433. Kruus Vilmar

434. Kruusimägi Juta

435. Kubja Liia

436. Kudrjavtseva Ludmilla

437. Kuill Asta

438. Kuiv Karl

439. Kukk Kalev NL, Vol386

Maj

ata

maj

a lu

gu

440. Kukk Kati

441. Kukrus Ants

442. Kulbach Valdek

443. Kuldma Harri

444. Kuldma Helvi

445. Kuldna Vello

446. Kuligina Tatjana

447. Kull Eduard

448. Kull Rein

449. Kulli Kunder

450. Kulmet Reet Vol

451. Kumann (Rätsep)

Silvia

452. Kundla Enn

453. Kurg Kalle

454. Kurs Ülle

455. Kurss Gennadi

456. Kurvits Ülo AL

457. Kutsar Kuulo

458. Kutser Mati Vol

459. Kuuben Rein Vol

460. Kuum Leev Vol, RK, LK, AE, E

461. Kuurme Tiiu

462. Kuusik Luule

463. Kuusik Maret

464. Kuusik Rein

465. Kuusik Vello

466. Kuusksalu Vello

467. Kõrgema Ilona

468. Kõrgema Rein

469. Käbi Hilja

470. Käbin Tiit

471. Käis Luule

472. Kärblane Heino

473. Käär Harri

474. Kääramees Ivi Vol

475. Kääramees Kalev

476. Köstner Ado NL, DSK E

477. Kööp Toomas

478. Köörna Arno NL, AE

479. Küchle Valter

480. Küllik Endel

481. Künamägi Helju

482. Küng Valdur

483. Küng (Võsamäe)

Aino

484. Künnap Eugen AL

485. Küttis Johannes NL, LK E

486. Küttner Rein NL 387

Maj

ata

maj

a lu

gu

487. Laaman Maie

488. Laan Ilmar

489. Laan Ingrid

490. Laane Mare-Anne

491. Laanest Arvo AL

492. Laanest (Hallop)

Lembe

493. Laanpere Helga

494. Laarmann Eva Vol

495. Laas Harri

496. Laas Jaan

497. Laas Kaljo Vol, NL, DSK E

498. Laasi Evald Vol

499. Laesson Leonardo

500. Lageda Peeter

501. Lahe Andres

502. Lahe Lilja Vol

503. Lahonina Galina

504. Laht Arvo

505. Laht Helgi

506. Lahtmets Rain

507. Laidoner (Latik) Mall

508. Lakson Jüri

509. Lakson (Ratas) Meeri

510. Landra Endel

511. Langeberg Ilmar

512. Lasting Väino

513. Laugis Juhan

514. Laul Endel

515. Laul Heinrich

516. Laul Venno

517. Laur Anton

518. Laur Emmeline

519. Lauring Vaska Sirje

520. Laus Tamara

521. Lauringson Arne

522. Lauringson Veljo

523. Lausvee Ene

524. Laving Jüri Vol, NL, LK E

525. Leede Valdar

526. Leemets Helle

527. Lees Elle Vol

528. Leesment Liidia

529. Lehari Kaia

530. Leichter Karl AL

531. Leitsalu (Baturin)

Inna

532. Lelumees Enno

533. Lelumees Heino388

Maj

ata

maj

a lu

gu

534. Lemmik Aade

535. Leoste Sirje

536. Lepik Ilmar

537. Lepik Juhan Vol

538. Lepikson Heino AL, NL

539. Lepik Peet

540. Lepp Arno

541. Leppik Imbi

542. Leppik Kalju AL

543. Leppik Marina Vol

544. Lesment Tatjana

545. Levald Heino

546. Levin Bentsian AL

547. Levin Boris RK, NL, LK E, FK E, AE

548. Liblik Leida

549. Liebman Abe

550. Liflender Salme

551. Liidja Georg

552. Liimets Heino

553. Liitmaa Mardo RK

554. Liiv Siiri Vol

555. Liiva Lya

556. Lillak Elvi

557. Lille (Masing) Ilona

558. Lille Ülo

559. Lilleorg Aili

560. Lind Heino Vol

561. Lindmaa Silvi

562. Lindpere Heiki

563. Linnart Kalju

564. Linnas Tiina

565. Linntam Alo

566. Lippmaa Endel AL, NL, DSK E

567. Lippmaa Helle

568. Lippus Endel

569. Lippus Virve

570. Litvintseva Veera

571. Ljapina Nelli

572. Lobjakas Aili RK

573. Lode Elve

574. Lohk Enn

575. Loigu Enn

576. Loik Saima DK

577. Loit Helle-Mai

578. Loit Peeter-Harry

579. Loitve Milvi Vol

580. Lokk Elin RK 389

Maj

ata

maj

a lu

gu

581. Lomp Andres

582. Lond Madli RK, Vol

583. Lonn Varje

584. Loo Elmar

585. Loogna Naomi

586. Loopmann August

587. Loosaar Jüri

588. Loov Jevgenia

589. Lopp Annika

590. Lopp Margus

591. Lorents Peeter

592. Lugus Olev

593. Luhats (Teppo) Krista

594. Luhtein Paul AL, KUK

595. Luiga Ester DK

596. Luiga Peeter

597. Lukas Ella

598. Luks Tiiu NK

599. Luts Arvid

600. Lutsar Juta

601. Lutsoja Heino

602. Lutt Jaan

603. Luup Laine

604. Lõhmus Ahto NL, KK E

605. Lõhmus Hilja

606. Lõhmus Urve RK

607. Lõiv Harry

608. Lõiveke Heino NL

609. Lõvi Jaan

610. Läll Ly

611. Lättemäe Paul

612. Lääne Robert

613. Lääts Koit

614. Maamägi Viktor AL, AN E, NL

615. Maanso Viivi

616. Maasik Aet KUK

617. Maasik Rein

618. Maasik Voldemar

619. Made Tiit

620. Maide Helmi

621. Maiste Urve

622. Makarova Liidia AL

623. Malm Kalju

624. Malmsten (Valgma)

Kai

625. Mandre Malle

626. Maremäe Ello

627. Marge Koidu Vol, SK390

Maj

ata

maj

a lu

gu

628. Margna Udo SK

629. Margus Malev

630. Maripuu Imant

631. Martin Eva

632. Martin Jüri NL, DSK E

633. Martins Ants

634. Martinson Karl AL, NL

635. Martinson (Kaar)

Helle AL, NL

636. Masso Salme DK

637. Matin Andrei

638. Mattisen Edgar

639. Matve Daisy-Felitzitas

640. Matve Hubert

641. Mayer Meida Vol

642. Meel Mari

643. Meelak Malle LK

644. Meensalu Leopold

645. Mehilane Boris NL

646. Meister Ants

647. Meldorf Mati

648. Mens Kaisa Vol, NTK

649. Meremaa Lea

650. Mereste Uno

651. Meriloo Tiiu

652. Merisaar (Liidja)

Maret Vol, NK

653. Mesimaa Endel

654. Mesipuu Ilbo

655. Mets Georg

656. Mets Laine AL

657. Metsa Tiiu Vol

658. Metsaveer Jaan

659. Metsik Rein

660. Metslang Helle

661. Metstak Vilma

662. Miidel Avo

663. Mikk Eino

664. Mikk Ilmar

665. Mikkal Maret-Elo

666. Mikkal Valdek NL, DSK E, NNK

667. Mikkov Uno NL, LK E, FK E

668. Mikli Lauri

669. Milk Arnold AL, SK

670. Miller Voldemar

671. Milli Väinu

672. Mirme Anne Vol

673. Mirme Eva Vol

674. Mirov Ruth 391

Maj

ata

maj

a lu

gu

675. Molvõgin Arkadi

676. Moora Harri AL

677. Moosberg Hilda

678. Mueller Sibylle

679. Muiste Uno

680. Munter Rein NL,DSK E

681. Murel Virma

682. Must Hele-Mai KOK

683. Must Mari AL

684. Mõistlik Malle Vol

685. Mõistlik Peeter

686. Mõtus Leo

687. Mõtus Märt

688. Mäe Viive Vol

689. Mäeküla Oskar

690. Mäeltsemees Sulev

691. Mäger Mart NL, DSK E

692. Mägi Silvi

693. Mägi Virve

694. Mägi (Kukk) Ülle

695. Mänd Tiia Vol, NL, KK E

696. Männik Emilie

697. Männik Jaak

698. Männik Leelo

699. Männil Ralf

700. Märss Tiiu Vol

701. Mölder (Nappus)

Juta

702. Mölder Leevi

703. Möller Kalju Vol

704. Möller Leili

705. Müllerbek Elene

706. Müürisepp Karl

707. Müürsepp Olev

708. Müürsepp Peeter

709. Naaber Virge Vol

710. Nappa Lia RK

711. Narusk Maaja

712. Neeme Astrid

713. Neeme Tõnis

714. Neilinn Karin

715. Nemvalts Peep

716. Neuman Anu Vol

717. Neumann Vallot

718. Niglas Katrin Vol

719. Nigol Toivo NL, KNK E, KK

720. Nigul Uno AL

721. Niine Aleksander392

Maj

ata

maj

a lu

gu

722. Niine Ülo

723. Niinelt Mart

724. Nikolajeva Vera Vol

725. Nilson Osvald

726. Nirk Endel

727. Nirk Pärja

728. Nirk Tavi Vol

729. Noor Viivi

730. Normak Evald

731. Normak Peeter N AE

732. Normet Leo AL, NL, KK E

733. Norvik Madis

734. Norvik (Raud) Piret

735. Nurges Skaidrite

736. Nurges Ülo

737. Nurkse Aivo

738. Nurm Viive

739. Nurmela Vello

740. Nurmeots Klaus

741. Nurmiste Boris

742. Nurste Heinar NL, RK, LK

743. Nuut Ilmar

744. Nõlvak Maret

745. Nõmmiksaar Milvi

746. Nõva Ants RK

747. Oagu Urmas

748. Obram Niina

749. Odamus Erika

750. Oidram Rein

751. Oit Henn

752. Oit Lydia

753. Oit Monika NTK

754. Oja Hurmi AL, Vol

755. Oja Vilja Vol

756. Ojamaa Eugen AL, NL, KNK E, RK

757. Ojamaa Tõnu

758. Ojarand Mare

759. Ojaveer Maire

760. Ojavere Elve

761. Olesk Kalju

762. Olivson Abira

763. Ollik Konstantin

764. Olljum Hillar Vol

765. Olm Tiiu

766. Olspert Kersti

767. Onga (Makkar) Mare Vol393

Maj

ata

maj

a lu

gu768. Oper Urve

769. Orav Toivo AL, NL, SK, DSK E

770. Orgmäe Endel

771. Orn Jüri

772. Oruvee Helmut AL, NL, KUK E

773. Orviku Kaarel

774. Orviku Karl AL

775. Oserov Georgi NL, SK E

776. Osman Galina

777. Ostrat Aino Vol

778. Ostrat Jaak

779. Ots Arvo

780. Ots Jakob Vol

781. Otsa Enn

782. Otsmaa Vello

783. Otsason Rein AL

784. Otsmann Evi

785. Oviir Antti

786. Paalberg Harry LK

787. Paap Ülo

788. Paas Lujdmila

789. Paasik Väino

790. Padar Tiina

791. Pahapill Lia

792. Paivel Aksel AL, Vol

793. Paju Vaike Vol

794. Pajumaa Elsa AL, NL, SK AE, SK E, S, TS

795. Pakosta Mart

796. Pall Uuno NL, LK E

797. Pall Valdek

798. Pallas Lea

799. Palm Toivo

800. Palu Vilja Vol

801. Palvadre Rein NL, KK E

802. Pank Maret

803. Paplavskis Jazeps

804. Papp Meldo Vol

805. Pappel Kaie

806. Parijõgi Endel KK AE

807. Park (Pork) Andrus

808. Parmasto Erast

809. Parts Innari

810. Parts Romeo

811. Past Jaan

812. Pata Endel AL

813. Pats Liidia

814. Paul Ilmar394

Maj

ata

maj

a lu

gu

815. Pauts Valve

816. Pavelson (Lepp)

Marje

817. Pedajas Milli-Irene

818. Pedak Lembit

819. Pedusaar Aili

820. Peegel Virve

821. Pekarevitš Gabriel Vol

822. Pelt Edda-Merike

823. Penjam Jaan

824. Peremees Heimar RK E, N AE, FK E

825. Pesti Madis AL, NL

826. Petersen Ivar-Heldur AL

827. Petersen Lea

828. Peterson Karl

829. Petrova Irina

830. Pets Liidia

831. Pettai Iris

832. Piel Maret

833. Pihelgas Vello Vol

834. Pihlak Aino Vol

835. Pihlak Arno

836. Pihlak Evi

837. Pihlak Sulev

838. Piip (Vija) Nelly

839. Piirits Inga

840. Pikkov Lui

841. Pikkov Otto

842. Pikver Ann

843. Pilv Ilme NL, DK E

844. Pimenova Susanna AL

845. Pirn Lembit

846. Pirrus Enn SK

847. Pirso Larissa

848. Pitkäaho Dora

849. Plakk Mari

850. Plaks Asta

851. Planken Maiju

852. Plink Jüri RK, NL, KK E

853. Ploom Malle

854. Ploom Säde

855. Pobul Evald AL

856. Pobul Hildegard AL, RK

857. Pohl-Raidla Helle

858. Pohla Vello

859. Polisinski Uno

860. Poll Valdur

861. Polonski Vladimir NL, LK E 395

Maj

ata

maj

a lu

gu

862. Poom Malle

863. Pork Mare

864. Post Ruuben Vol

865. Posti Erika Vol

866. Poverus Lembit

867. Press Vello

868. Priilinn Oskar AL

869. Priiman Reet

870. Prikk Arvi

871. Promet Piret Vol

872. Proos Ivi

873. Prooses Ilona

874. Pruuden Elvi NL

875. Pruuden Juhan

876. Pukk Arnold AL

877. Pukk Reet

878. Pullat Raimo

879. Pung Andres NL AE

880. Pungar Peeter

881. Punning Jaan-Mati

882. Purga Aare

883. Puskar Jüri

884. Puškin Boriss

885. Puura Väino

886. Puusepp Märt

887. Puussaar Ilme-Luule NL, DK E

888. Puustak Ülo Vol, RK

889. Põder Olga

890. Põlluste Jaak NL

891. Pärn Henn

892. Pärnapuu Mare

893. Pärsim Evi Vol

894. Pärtelpoeg Ilmar NL, DSK E, SK

895. Päss Adolf

896. Püss Tiia Vol, NL

897. Raadla Anne

898. Raado Lembi

899. Raesaar Peeter

900. Rahno Paul

901. Raig Helmut

902. Raig Ivar

903. Rajango Daisy Vol

904. Rajangu Väino

905. Rajasalu Teet

906. Rajur Kaido

907. Rand Eha

908. Randalu Hillar AL396

Maj

ata

maj

a lu

gu

909. Randalu Ilme

910. Randma Heino

911. Randma Rein Vol

912. Randmer Anne Vol

913. Randvee Ingmar

914. Randvee Tarmo

915. Randveer Mare

916. Rang Heino

917. Rang Toomas

918. Rannamägi Leo

919. Rannap Heino

920. Rannes Arkadi AL

921. Rannik Erkki AL

922. Raska Eduard NL

923. Ratas (Sepp) Urve

924. Ratassepp Arvo AL

925. Raud Raivo

926. Raud Riina RK, NL

927. Raudjärv Matti

928. Raudla Ljudmilla

929. Raudoja Hilja

930. Raudsalu Mari-Helve Vol

931. Raudsep Loreida

932. Raudsepp Heli Vol

933. Raudsepp Hugo

934. Raudsepp Maija AL

935. Raudsepp Robert Vol

936. Raukas Anto

937. Raukas Ergo

938. Raukas Evi-Saidi

939. Raukas Maie

940. Raukas Uusi

941. Raunam Oskar AL

942. Ravasoo Arvi

943. Rebane Karl

944. Rebane Ljubov

945. Redi Ellen Vol

946. Reedik Vello

947. Rehemäe Leho

948. Reier Alfred SK

949. Reigo Mae

950. Reiman Värdi

951. Reimand Tõnis

952. Reimo Tiiu

953. Reinold Mall

954. Reinsalu Enno

955. Reinvald Arved 397

Maj

ata

maj

a lu

gu

956. Reinvald Avo

957. Reinvald Loori

958. Reinvald Tõnu

959. Reisenbuk Helgi-Annika

RK

960. Reiter Eerik

961. Reitsak Agnes-Agnia

RK

962. Remmel (Anton)

Helve

963. Remmelg Hugo

964. Renter Ally Vol

965. Renter Olav-Johannes

966. Renter Raul RK

967. Rešetnjak Heinrich

968. Riikoja Elli-Elfriede

969. Riismaa Tiit

970. Rikberg Helle

971. Rips Heiki

972. Risthein Endel

973. Ristkok Andrus

974. Ristkok (Meerits)

Enel-Eha

975. Ritso Marika Vol

976. Rodi Kaja

977. Rodionova Irina

978. Rohtla Ilme Vol

979. Rohumägi Ene

980. Rohusaar Jaan

981. Romeikis Mare-Anne

982. Rooba Elve

983. Rooba Paavo

984. Roolaid Alice AL, NL, KK E

985. Rooma Ülo

986. Roomets Silvi Vol

987. Roose Ants

988. Roost Virve

989. Roosve Hardi

990. Rosenberg Viive

991. Ross Heino

992. Ross Juhan

993. Rozanov Nikolai

994. Rozenfeld Isai

995. Rubel Madis AL, Vol

996. Rubin Inge

997. Rubin Mati

998. Rudi Ülo

999. Ruga Lembit

1000.Ruga Reet1001.Rulkov Aleks

(Aleksander)

NL, KNK E

1002.Rumberg Viive398

Maj

ata

maj

a lu

gu

1003.Rumessen Vardo1004.Rumma Kusta1005.Russ Viivi-Maret AL, Vol,

DK1006.Rute Malle1007.Ruubel Tiit Vol1008.Ruutsoo Rein1009.Rõigas Elmar1010.Rõigas (Mae) Saima1011.Rõõs Oolu1012.Rähni Endel1013.Räim Vilja1014.Räni Ahto1015.Rätsep Väino1016.Rääk Vello1017.Räämet Edith Vol1018.Räämet Raimund1019.Rüütel Arnold1020.Rüütel

(Rätsep)Piia

1021.Saar Aino1022.Saar Aivo1023.Saar Bernhard1024.Saar Jaan1025.Saar Karl NL 1026.Saar Marianna-

HeleneVol

1027.Saar Ülo1028.Saarniit Andres1029.Saat Joosep AL1030.Saat Luule Vol1031.Saat Maksim1032.Saat Sirje Vol1033.Saava Astrid Vol, NL,

DK E1034.Saava Merilaid Vol1035.Sakkos Tiiu1036.Saks Elin1037.Saks Eva1038.Saks Lukreetsia1039.Saks Teet1040.Saksen Salme MD, KK1041.Salandi Heino

1042.Salijeva Kai1043.Salk Reet1044.Salum Henn1045.Saluste Saima1046.Saluvere Tiit1047.Samel Nigulas1048.Sammal Olav1049.Samolevski Georg1050.Sander Heldur1051.Sander Ilmar1052.Sarand Riho1053.Sarap Rudolf AL1054.Sarap Viivi1055.Sardis

(Tompel)Helgi Vol

1056.Sarv Enn1057.Sarv Vaike1058.Sarv Vello AL, Vol1059.Sarv Ülo1060.Saukas Olaf1061.Saul Madis1062.Saulepp Ilmo1063.Saveljev Lembit1064.Schamardin Boris1065.Schiff Gunnar1066.Schifrin Juta Vol1067.Schipai Aleksander Vol1068.Schmidt Eduard1069.Schmidt Ludvig1070.Schults Eduard1071.Seestrand Lembit1072.Segerkrantz Vladimir1073.Seier Gustav1074.Seilenthal Mats1075.Seilenthal Tõnu1076.Semper Lilian Vol1077.Semper

(Paomees)Maire AL

1078.Sepp Ants1079.Sepp Elvi1080.Sepp Heljo AL1081.Sepp Jaan 399

Maj

ata

maj

a lu

gu1082.Sepp Tiina1083.Sepp Urmas1084.Seppel Hilmo Vol1085.Sepping Eino1086.Sergejev Valeri1087.Sevastjanova Aino1088.Sibul Ilo1089.Siigur Jüri1090.Siilivask Karl1091.Siimer Enn1092.Siimer Kadri1093.Siirde Andres NL, SK E1094.Siirde Enno AL1095.Sikk Hoide1096.Sild Ants1097.Sild Marko1098.Sildnik Hannes1099.Sildvee Heldur1100.Silla Raiot1101.Sillamaa Hanno1102.Sillaste Juhan1103.Silling Merike1104.Silvere Ants-Peep AL, NL,

DSK E1105.Simm Helle RK 1106.Simm Jaak1107.Simm Leeni1108.Sinisoo Mark1109.Sinivee Vello1110.Sirel Helju Vol, LK1111.Sirendi Arvo1112.Sirk Aavo1113.Sirkel Rein SK1114.Sisask Kadri Vol1115.Sisask (Põld) Helli Vol1116.Sivitski Inna1117.Soesoo Alvar1118.Soidra Ülo1119.Sokk Leonhard1120.Solomõkova Irina1121.Soodla Uve1122.Soonets Ene-Reet

1123.Soonurm Enno1124.Soosaar Ants1125.Sork Enno1126.Soskind Gennadi1127.Sotter Ingrid RK 1128.Spirka Valdek1129.Springberg Aino RK 1130.Starkopf Jüri-

Aleksander1131.Starovoitova Milica1132.Stepanov Igor1133.Stepanova Galina1134.Stulov Anatoli1135.Subi Kiira DK1136.Sui Helmut AL1137.Sui Virve1138.Suls Ene-Lea1139.Sumre Viive1140.Sunila August-

Voldemar1141.Sutt Jüri1142.Sõrmus Tamara1143.Söödor Urve1144.Sügis Anatol1145.Sügis (Rulli) Aime1146.Süld Kalle1147.Süld Tiia Vol1148.Sürje Peep N AE1149.Šaraškin Jüri1150.Štein Otto1151.Štšeglov Nikolai1152.Zahharova Veera1153.Zobel Rein1154.Taal Vilma1155.Taigro Ülo1156.Takkin Arnold1157.Talas Ülo1158.Talfelt Marino1159.Tali Mare1160.Tali Veiko1161.Talimets Ellen1162.Talpsepp Lembit400

Maj

ata

maj

a lu

gu

1163.Talpsepp Reet1164.Talts Vello1165.Talvari Andres1166.Talvik Rein1167.Talvoja Heli1168.Tamkivi Alar1169.Tamkivi Paul AL1170.Tamm Anna1171.Tamm Boris AL1172.Tamm Boris ,Leo p. AL1173.Tamm Ebu1174.Tamm Heiki1175.Tamm Heldi1176.Tamm Leo1177.Tamm Maret AL, Vol,

KOK E, DK E, NTK E

1178.Tamm Marje1179.Tamm Mati1180.Tamm Saima1181.Tamm Uljas1182.Tammaru Ilmatar1183.Tamme Julia1184.Tamme Loona1185.Tammet Eve-Reet Vol, NL,

DK E1186.Tammist Õie1187.Tammoja Heiki Vol1188.Tampere Aldo1189.Tamvelius Hindrek1190.Tang Pear1191.Tani Harri NL 1192.Tanner Jüri NL 1193.Tapupere Olev1194.Tarand Andres1195.Targo Guido1196.Tarma Mati1197.Tarmisto Vello AL, SK1198.Tartu (Jõgi) Riina1199.Tarvas Peeter AL1200.Tarvis Juta Vol, NTK1201.Tasa Rita

1202.Tatar Tiiu1203.Tauk Helju1204.Tauts Ants Vol1205.Tavast Anne Vol1206.Tavast (Jürima) Elvi1207.Tavast Raul-

RomanAL

1208.Tavel Lehte-Mai1209.Tealane Helli DK1210.Teder Hannes NL, NK E1211.Teder Inge1212.Teder Inge1213.Teder Juhan1214.Teder Mai Vol, RK 1215.Tedre Ülo RK 1216.Teearu Mare Vol1217.Teetsov Ants1218.Tehver Jaan1219.Teigar Aavo SK1220.Teinberg Rein1221.Teistre Urve1222.Tekkel Andres NL, Vol1223.Telgmaa Aksel RK , Vol1224.Telling Valeria1225.Tellmann Alvi Vol1226.Tender Tõnu1227.Tenno Koidu1228.Teoste Maimu Vol1229.Tepandi Jaan1230.Teras Jüri1231.Teras Luule RK 1232.Tergem Ilmar1233.Terno Olaf NL, NNK1234.Thalberg Pavel Vol1235.Tigane Anu Vol1236.Tihase Karl1237.Tihhonov German1238.Tiidemann Tiit1239.Tiido Heinrich1240.Tiigi Leili1241.Tiigimägi Eeli Vol, NL,

SK E 401

Maj

ata

maj

a lu

gu1242.Tiik Heino1243.Tiikma Toomas1244.Tiimus Urve1245.Tiismus Hugo NL 1246.Tiits Alfred1247.Tiits Heli1248.Tiivel Irene KK1249.Tiivel Toomas NK AE1250.Tikk Elve1251.Tiko Anne1252.Timmusk Jaan SK1253.Tinn Kaljo RK, AE1254.Tiro Albert1255.Tisler Jüri1256.Tobias Teet1257.Tohver Ants1258.Toimet Maie Vol1259.Tolbast (Žirlova) Svetlana1260.Tomingas Mare Vol1261.Tomson Jaan1262.Tomson Maie Vol, DSK1263.Tomson Teolan1264.Toom Evald1265.Toomaspoeg Juhan1266.Toomet Madis1267.Toompuu Ester1268.Toompuu Oleg1269.Toomre Richard1270.Toomsoo Gunnar LK1271.Tormis Lea AL, KK1272.Torop Kristjan1273.Touart Raivo1274.Treiel Väino-Arvo1275.Trell (Alling) Ellen1276.Troska Gea1277.Trummar Reinald-

Johannes1278.Truusa Jüri1279.Truuvert Maaja1280.Truve Egon1281.Tšernov Apolloni1282.Tšernova Ivetta

1283.Tuherm Tiit1284.Tulp Laine1285.Tulva Taimi1286.Tunis Arne Vol1287.Turovskaja Anita1288.Turovski Aleksei Vol1289.Turu Helju1290.Tuulik Vello1291.Tuutmaa Veleida1292.Tõnson Kalju1293.Tõugu Enn1294.Tõugu Milvi1295.Tärno Ülo1296.Tümanok Aleksei1297.Ubar Raimund-

Johannes1298.Uibo Udo1299.Uibopuu Helvi Vol1300.Uibu Jaak1301.Ukleika Arvo1302.Ulm Sulev1303.Undusk August RK 1304.Unger Helve NTK1305.Urov Kaarli1306.Urvak Ants1307.Utno Leili1308.Uuemõis Haljand1309.Uuesoo Raul AL1310.Uus Endel1311.Uusen Enn NL, SK

E, DSK E1312.Uusküla Hans1313.Uusna Sulev1314.Vaabel Juhan AL1315.Vaarandi Arne1316.Vaba Lembit1317.Vabaoja Jüri1318.Vabar Mart1319.Vahemetsa Malle1320.Vaher Rein1321.Vaher Ülo1322.Vagane Einar402

Maj

ata

maj

a lu

gu

1323.Vaiga Jüri1324.Vaik Lembit AL1325.Vaikmaa Anne1326.Vaikmäe Rein NL E1327.Vaimel Ants SK1328.Vain Avo Vol1329.Vainjärv Tiiu1330.Vaino Eduard AL1331.Vainola Kalju AL, NL,

NNK1332.Vaitmaa Jaan1333.Valdma Mati1334.Valdre Ülo AL1335.Valdsoo Mare1336.Valgma Aino-Helene1337.Vallaste Heikki1338.Vallikivi Ahto Vol1339.Vallner Leo1340.Vallner Uuno1341.Valma Arno LK1342.Valt Lembit DSK1343.Valtin Juhan Vol1344.Vapper Lia1345.Vare Vello1346.Varendi Merle1347.Vares Jaan AL, NL,

KUK E1348.Vares Kai1349.Vares Villu1350.Variksoo Mall1351.Varlamova Galina1352.Varrak Toomas1353.Varvas Jüri1354.Vasiljev Anatoli1355.Vask Anton1356.Vassar Artur AL1357.Vassilenko Veera1358.Vatter Enn1359.Vee Küllike1360.Veetõusme Rein1361.Veidebaum Toomas1362.Veiderma Mihkel

1363.Veiderma Silvia1364.Veigel Illa-Maret Vol1365.Veinberg Anne NL, Vol1366.Veiner Milvi1367.Veksler Naum1368.Velbri Sirje1369.Veldre Ingeborg1370.Velner Harald-

Adam1371.Vendelin Albert1372.Venesaar Urve1373.Vent Urmas Vol1374.Ventsel Allan1375.Veretevskaja Irina1376.Vergi Uno NL, KNK

E1377.Vernik Ene-Mall1378.Veske Maie1379.Vesker Laine 1380.Veski Ants1381.Veski Ellen1382.Veski Rein1383.Veskimäe Helgi1384.Veskimäe Pilvi1385.Veskimägi Kaljo1386.Vichmann Frederik1387.Vihalem Ann Vol1388.Vihalem Hilja AL, Vol1389.Vihma Helgi Vol1390.Viidalepp Ants AL1391.Viiding Herbert1392.Viiding Mare DK, KOK1393.Viies Mare1394.Viies Vladimir1395.Viik Riho1396.Viikberg Jüri1397.Viikmann Ella1398.Viikna Anti1399.Viil Aime1400.Viil Juta1401.Viilup Lembit1402.Viira Helvi 403

Maj

ata

maj

a lu

gu1403.Viira Tarmo1404.Viires Ants1405.Viires Endla1406.Viiroja Lehti1407.Viisimaa Ludmilla1408.Viitak(Siirak) Anu1409.Viiul Mati1410.Vikat Maie NL, KK E1411.Viks Erich1412.Vilbok Heinrich1413.Vilkis (Mere) Ahe1414.Villand Leo1415.Villemi Ene-Mall Vol1416.Viluoja Eha Vol1417.Vimmsaare Kuulo1418.Vinnal Mart Vol, KOK1419.Vint Endel AL1420.Vint Tamara AL, Vol1421.Virkus Ants1422.Virkus Hindrek1423.Virovere

(Tanimäe)Anu

1424.Viru Jaan Vol1425.Viru Tiia Vol1426.Vitsur Endel1427.Vokk Raivo1428.Vokk Vambola1429.Volt Vello FK1430.Vooglaid Valve1431.Vseviov David1432.Võhandu Leo1433.Võrk Jaan1434.Võrk Maie1435.Võrk Rein NL, SK

E, N AE, RK

1436.Wõrk Ants1437.Vähk Sirje1438.Väljaots Alli1439.Väljaots Maret1440.Väljaots Reet1441.Väljaste Vello

1442.Väljataga Ants Vol1443.Väljataga Juhani1444.Vällo Arnold1445.Vänikver Milvi1446.Värk Eda1447.Väärtnõu Eino SK AE1448.Õiger Karl1449.Õiglane Harry DSK1450.Õispuu Leo1451.Õispuu Silvi Vol, RK 1452.Õunapuu Ellen1453.Äärismaa Anne1454.Öpik Ilmar AL1455.Öpik (Raud) Lia Vol1456.Üksvärav Raoul1457.Üprus Helmi AL, KK,

Vol

404

14. IMELISI INIMESI

Lugedes Maja liikmete nimekirja võib sellest leida juba eespool esiletoodud aktiivsete asutajate, volinike, nõukogu ja revisjonikomisjoni liikmete kõrval kümneid ja kümneid inimesi, keda võib IMELISEKS nimetada.

Miks? Ühe sõnaga seda põhjendada on raske, ühe lausega võib juba midagi selguda: nad on võtnud endale ülesandeid ja on täitnud neid väsimatult, mõned koguni palju aastaid. Seejuures ei ole nad ennast ohverdanud – vastupidi – nad on ühitanud oma huviala ja pakkunud selle viljelemise kaudu teistelegi rõõmu.

Järgnevalt paarilt leheküljelt vaatavad mõned neist vastu.Milvi Agur ja Viive Rosenberg. Viimast tuntakse Riigikogus

töötamise põhjal kindlasti laiemalt, kuid kahekesi koos tegevuses on nad püüdnud hoida meie kartulite tervist. Jah, just nii lihtne see tundubki. Ainult tundub. Meeletu töö: katsed, tulemuste läbitöötamine – ja nii aastaid. Kartuli osatähtsus meie toidulaual on kunagi olnud määratu, nüüd küll tähtsustatakse vähem, kuid „kartulipanga” loomine ja säilitamine, selle alusel terve kartuli kasvatamine pole tähtsust kaotanud. Need imelised daamid said aastate eest Teadlaste Maja tagasihoidliku teaduspreemia.

Niipalju nende austusväärsest põhitööst.Alfred Kallisaar ja Vello Volt olid oma teadmiste, leidlikkuse ja

optimismiga aastakümneid toeks kõikidele Maja finantskomisjoni esimeestele; üheskoos pidid nad võluma tasakaalu kujutletavate ja Majale vajalike rahavoogude ning tegeliku olukorra kuristiku vahel.

Tiiu Luks ja Laine Luup pühendasid Maja noortekomisjonile palju aega, sest aastati paisus sellega seotud noorteadlaste arv kaugelt üle paarisaja. Sellest nimistust võib täna leida meie ühiskonnas hästi tuntud teadlasi ja ühiskonnategelasi, mõnda üksikut esile tõsta oleks aga teiste tähelepanuta jätmine. Küllap kirjutatakse nendest ja kirjutavad nad ise raamatuid.

Saima Loik – alati teravmeelne, loov, vaimukas seltsikaaslane, kes suure koormuse kõrval Kunstiülikooli õppejõuna nautis oma erialateadmiste ja -oskuste edastamist sellest erialast kaugel seisvatele Maja liikmetele.

Ants Vaimel on onud raudselt järjekindel sulgpallitreeningute korraldaja Majas mitu aastakümmet. Lausa imemees, kes on teeninud teisi tasu saamata. (Siis ei kehtinud veel turumajanduse mehhanismid).

Juta Lutsarist ja Jaan Timmuskist oli eespool juttu kui Maja Muinsuskaitse Klubi eestseisjatest, viimasest ka kui Maja poolt Eesti Kongressile valitud mehest.

Vello Pihelgas on jõudnud palju: mängida malet, korraldada kabemängu ja seda ise mängida, täita ka veel Maja voliniku ülesandeid.

PORTREED

Aavo Teigar on pühendanud arvukalt tunde, et orienteerumissport Majas omaseks saaks, jõukohane oleks ja naudingut pakuks. See tal ka õnnestus.

Jaan Vaitmaa pakkis sageli fotoaparaadi ja filmid reisikotti, et Maja liikmete väljasõitudel tegevusi ja momente tabada ning jäädvustada. Maja slaidikogu on suuresti tema loodud. Seega on ta teinud Maja ajalugu.

Ja muidugi imelised laulunaised: Aave Kerkel, Lembe Laanest, Ello Maremäe, (Tiia Mänd ja Helvi Uibopuu on fotodel eespool volinike seas). Lembe Laanest oligi naisansambli asutaja ja esimene juhendaja. Polnud kerge otsida repertuaari, muretseda noodid, leida proovikohti, lasta häälestada klaver jne. Nende kutsetöö ei olnud ega ole muusika, kuid nende töö viljad võluvad kuulajaid igasuguse allahindluseta.

Niipaljukest ainult mõnest Maja imelisest inimesest.

PORTREED

Pidev ja viljakas huvialategevus viis Maja esindusi sageli rinda pistma teiste asutuste kolleegidega. Lauatennises korraldati ja peeti tihti tuliseid heitlusi. Korraldajate seast võib nimetada eelkõige Vello Karist ja Dimitri Kaljot (fotod on eespool volinike ja asutajaliikmete seas). Tõe kinnituseks ainult üks juhuslik protokoll.

PROTOKOLL

Protokoll_1

PROTOKOLL

Protokoll_2

Majata Maja algus oli ammu – neljakümne aasta eest. Pikaajaline tegevus on toimunud ainult tänu tema toimekatele inimestele, kellest nende kaante vahel ongi põgusalt juttu, kahjuks mitte kõigist. Majal pole nende jaoks muud, kui lihtsad tänusõnad suuremate tähtpäevade puhul. Nagu needki järgnevad read.

ÕNNITLUSED

Soovid_2

ÕNNITLUSED

Soovid_2

15. LÕPETUSEKS – AJAHOIDJA

Mul on kodus pendliga seinakell. Vanavanemate ostetud Jung-hansu firma toode möödunud sajandi kolmekümnendatest, arvatavasti aastast 1932. See on sõjapõgenemiste käigus tugevasti kannatada saanud ja ka aeg on oma töö teinud – sihverplaat on kortsus, kumer originaalklaas on asendatud tavalise aknaklaasiga. Kellakast on kukkumisest mõranenud. Seda on paigatud ja üle värvitud sõjajärgse, mitte just kvaliteetse värviga. Kuid kell käib ja käib täpselt, eriti kui suvel pendlit natuke lühemaks ja talvel jälle pikemaks reguleerida, et kompenseerida suvist kõrgemat ja talvist madalamat keskmist temperatuuri. Ja kell lööb. Igal pooltunnil ühe paugu ja igal täistunnil niipalju, kui just vaja. Ja millise kindlustunde need rahustavad löögid loovad, andes mõista, et kõik siin ilmas liigub, kuid et see liikumine võib olla ka stabiilne, ilma suuremate vapustusteta. Ja kella vajadused on äärmiselt tagasihoidlikud – ainult üks kord nädalas üleskeeramist.

Algusest peale on Tallinna Teadlaste Majal olnud oma ajanäitaja – valitud nõukogu, kelle liikmed on üle elanud paremaid ja halvemaid aegu nii enda kui Maja elus. Nõukogu on juhtinud Maja tegevust sihikindlalt, täpselt koostatud igakuiste tööplaanide alusel, lähtudes Maja liikmete kultuuri-, poliitika- ja spordihuvist. Nõukogu on teinud seda sõbralikult, üksmeeles ja kindlast veendumuses, et Maja liikmed vajavad seda. Ja ta ei ole eksinud. Kuid nõukogu arvates vajavad Maja liikmed veel enamat – nad vajavad raamatut, kuhu on salvestatud nende möödunud aeg. Ja see raamat on nüüd olemas. Ajahoidja on oma töö teinud. Suur tänu kõikidele Maja liikmetele, kes on Maja huvides tegutsenud, sealhulgas nõukogu teadussekretärile Elsa Pajumaale !

Ülo Jaaksoo

Tallinna Teadlaste Maja nõukogu liige 23.07.2006

(nõukogu esimees 1997–2006)

Documents

Asi yuleb teha vesimärkidega (watermark), vesimärk …aprikk/TTM ajalugu_11092014.doc · Web viewII – 21.02.1976 Sakala 3 TA saalis, osales 6 võistkonda, võitis Inseneride Maja