TARTU LIKOOL

TARTU LIKOOL

IGUSTEADUSKOND

ASJAIGUS

2007

Sisukord

I LDINE ASJAIGUS

1. Asjaiguse ldphimtted

1.1. Asjaiguse olemus ja printsiibid

1.2. Asja miste ja liigid

1.3. Asja osad

1.4. Praldised

1.5. Vili

2.Valdus

2.1. Valduse miste ja liigid

2.2. Valduse omandamine ja lppemine

2.3. Prija valdus

2.4. Juriidilise isiku valdus

2.5. Valduse teenija

2.6. Valdaja omaabi

2.7. Valduse kohtulik kaitse

3. Omand

3.1. Omandi miste ja liigid

3.2. Ainuomand ja hine omand

3.3. Kaasomad

3.4. hisomand

3. Omandi kaitse

4.1. Omandi kaitse phiseaduslikud ja rahvusvahelis-iguslikud alused

4.2. Vindikatsioonihagi

4.3. Vindikatiivsed krvalnuded

4.4. Negatoorhagi

II VALLASAJAIGUS

1. Vallasomand

1.1. leandmine

1.2. Heauskne omandamine

1.3. mberttamine, segamine ja hendamine

1.4. Igamine

1.5. Muud vallasomandi tekkeviisid

2. Vallaspant

2.1. Ksipant

2.2. Kommertspant

2.3. Muud registerpandid

2.4. Vrtpaberite pant

2.5. Ehitise kui vallasasja pant

2.6. Seadusjrgsed vallaspandiigused

III KINNISASJAIGUS

1.Kinnistusraamat

1.1. Kinnistusraamatu kande thtsus igusssteemis

1.2. Kinnistusraamatu kande iguslik thendus

1.3. Kinnistusraamatu kannete liigid

1.4. Kinnistusraamatu kande jrjekoht

1.5. Kinnistusraamatu ssteem

2.Kinnisomand

2.1. Kinnisomandi tekkimine ja lppemine

2.2. Kinnisomandi ulatus

2.3. Naabrusigused

2.4. Muud kinnisomandi kitsendused

3.Korteriomand

3.1. Korteriomandi ese

3.2 Korteriomandi erinevus kinnisomandist

4. Piiratud kinnisasjaigused

4.1. Reaalservituut

4.2. Kinnisasja kasutusvaldus ja isiklik kasutusigus

4.3. Reaalkoormatis

4.4. Hoonestusigus ja korterihoonestusigus

4.5. Ostueesigus

5.Kinnispant

5.1. Hpoteegi sisu

5.2. Hpoteegi ulatus

5.3. Hpoteeginude rahuldamine ja sundtitmine

5.4. Osahpoteek

5.5. hishpoteek

5.6. Kohtulik hpoteek

LDINE ASJAIGUS

I teema

ASJAIGUSE LDPHIMTTED

________________________________________________________________

I LDPHIMTTED

isikute suhe asjadesse - absoluutne subjektiivne igus (subj. mratlus) imperatiivsus - turumajanduse ja varalise korralduse alustala - iguste, kohustuste ja piirangute ssteem, mis on sisult materiaaligus asjaiguste omandamine, lppemine ja sisu asjaigused kui numerus clausus.

1. Asjaigus

Asjaigus mrab isikute suhted asjadesse. Kelseni teooria asjaiguse ja vlaiguse eristamiseks: See jaotu on eksitav. Ka asjaigus on igus isikute suhtes. Kui soovitakse jda asjaiguse ja isikuiguse eristamise juurde, mratledes asjaigust kui indiviidi igust konkreetse asja mingi viisil ksutada, jetakse thelepanuta, et see igus seisneb ainult selles, et teised indiviidid on igulikult kohustatud sellist ksutust taluma, st mitte piirama ega kuidagi teisiti kahjustama, seega on ius in rem vhemalt htlasi ka ius in personam. kuna absoluutsele asjaigusele vastandub relatiivne igus, siis on see ikkagi ka isikute igus, mitte aga eraldatud asjaigus.

Asjaigus mrab asja kuuluvuse kindlale isikule nii, et sellel isikul on subjektiivne igustus teostada vimu asja le. Asjaigus annab konkreetse hve konkreetse isiku ksutusse. Vimu teostamine seisneb asja faktilises ja iguslikus ksutamises ja teiste isikute ksutamise vlistamises. Seega asjaigus on absoluutne subjektiivne igus, mis on suunatud kikide kolmandate isikute vastu.

Asjaiguse absoluutsusest tulenevalt on asjaiguslikud normid ldiselt imperatiivsed e kskivad. Vastandiks on vlaiguslikud normid, kus kehtib dispositiivsuse phimte, eelkige dispositiivsed e sellised, milles vib lepinguga kokku leppida teisiti.

Vlaigus reguleerib asjaosaliste kohustusi varaliste ksutuste tegemiseks (kohustustehingud). Asjaigus reguleerib vara valitsemist, kasutamist ja lekandmist teisele isikule (ksutustehingud). Asjaigus reguleerib asjade omandamise korda.

SEEGA, asjaigust vib mista objektiivses ja subjektiivses thenduses:

(objektiivses) asjaigus on igusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud igussuhteid

(subjektiivses, vastandub relatiivsele) asjaigus on iguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Selle sisuks on valitsemisvim, igus nuda kigilt teistelt isikutelt nende iguste rikkumise vltimist ja rikkumise tagajrgede krvaldamist (asjaiguse absoluutsus). Subjektiivse asjaiguse vastas seisab relatiivne asjaigus e nudeigus konkreetse isiku vastu.

Phiteemad kohtupraktikas

vallasasja heauskne omandamine;

kaasomandi kasutamine ja lpetamine (tekkisid kaasomandid, mida need isikud tavaliselt poleks teinud);

ostueesiguse teostamine (Asjaiguseaduse esimese redaktsiooni jrel loodi seadusjrgseid ostueesigusi. Nt KOV sa paljudel juhtudel astuda vahele ja omandada kinnisomandit. Praeguseks on seadusest tulenevate ostueesiguste hulk vhenenud);

kinnistusraamatukande parandamine (said alguse omandireformit, kui vaidlustati neid kandeid, mis olid tehtud vaieldaval alusel. Tagastamis- vi erastamisdokumendid vaidlustati. Tnaseks on phiksimused seoses erinevate mrgete iguslike thendusega).

Viimasel ajal on asjaiguse thtsus vhenenud vlaiguse kasuks (nt autode liisimine nende omandamise asemel). Tstustoodangu kasvu vhendamine mjutab samuti asjaiguse kasutamist vhenemise suunas.

Asjaiguste (ius in rem) olemus ja thendus

Asjaigus kui varalise korralduse alus. Asjaigusel on oluline osa varaliste suhete reguleerimisel hiskonnas. Omand esemelistele hvedele loob omanikule phimtteliselt rohkem vimalusi kui nude omanikule, kes suures osas sltub vlgniku valmisolekust vla tasumiseks.

Asjaigus on turumajanduse nurgakiviks, andes kaitse omanikule vimalike rnnete eest tema varale ja tagades sellega eraomandi puutumatuse, kuid vimaldades samal ajal asjaiguslike tagatiste (eelkige pandi) kui ilmselt kindlamaite tagatiste vtmist ja andmist krediteerimisel, soodustades krediidikivet ja seega ka kogu majanduse arengut.

Asjaigus mrab kindlaks, kuidas asjad omandatakse. Lhtepunktiks on, et juba olemasolevaid ja kellegi varasse kuuluvaid asju antakse teistele le. Thtis on ka, et see, kes omandab uued, vastloodud asjad; kas need omandab see, kes nende tegemiseks oma tjudu kasutas vi tdeldava materjali omanik vi hoopis see, kellele kuuluvad vahendid, millega antud asi valmistati.

Asjaigus on osa eraigusest, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid. ldiselt ei tunnustata petust erilisest avalikus omandist nn avalikele asjadele, kuna asjad, mis teenivad ldist kasutamist (nt tnavad, teed, veeteed jne) vi konkreetselt ldisi huve (nt administratiivhooned, koolid) on avalik-iguslike isikute eraiguslikus omandis e omandi sisu on sama, mis eraiguslikel isikutel. Kll aga vib selle omandi eraiguslik sisu olla piiratud avalik-iguslike stetega (nt on riigi veekogu veeseaduse kohaselt avalikult kasutatav).

Asjaigus on materiaalne igus, stestades asjaiguste tekke, sisu ja lppemise. Asjaigus ei ole protsessiigus. Asjaiguste teostamiseks vi kaitseks sisalduvad protsessuaalsed stted vastavates menetlusseadustikes, eelkige tsiviilkohtupidamise seadustikus, titemenetluse seadustikus ja kinnistusraamatuseaduses.

Asjaigus vabaduste, kohustuste ja piirangute seoses. Reeglina tagab asjaigus (ka kogu eraigus) eraisiku ja tema omandi puutumatuse ning vabaduse, ei saa kski vabadus olla absoluutselt piiramatu. Omand ei pea kasu tooma ainult omanikule, vaid teenima ka ldisi huve. Sellega seoses sisalduvad asjaiguses omaniku iguste krval ka tema kohustused ja omandi piirangud, kuigi suurem osa piiranguid sisaldub avalikus iguses (riigi poolt kehtestatud kitsendused). AS annab omanikule piiramatu vimu. Tasakaalu huvides tuleb seega vastu vtta palju avalik-iguslikke igusakte.

Asjaigust tsiviilseadustiku osana all meldakse objektiivse igusena, mis kuulub materiaalsesse eraigusesse. Sellega reguleeritakse suhteid asjadesse nii staatikas (nt omaniku igused) kui ka dnaamikas (nt asja leandmine, hpoteegi loovutamine). Asjaigus subjektiivses mttes on iguslik seisund, mis kuulub konkreetsele isikule konkreetse asja suhtes.

Rahvusvahelise eraiguse ldtunnustatud phimtetele vastavalt kohaldatakse asjade suhtes selle riigi seadust, kus asi asub (nn asja asukohamaa e lex rei sitae phimte). Asjaiguste tekkimine, muutumine vi lppemine mratakse selle riigi iguse jrgi, kus asi asub asjaiguste tekkimise, muutumise vi lppemise ajal (rahvusvahelise eraiguse seaduse 18). Asjaigust ei saa teostada asukohariigi asjaiguse oluliste phimtete vastaselt.

2. Asjaiguste liigid

a) Asjaiguse liigid reguleerimisobjekti jrgi

ldine asjaigus (valdus, omand, kaasomand, hisomand, omandi ja valduse kaitse)

vallasasjaigus (tekkimine, lppemine, vallaspant)

kinnisasjaigus (kinnisomand, piiratud kinnisasjaigused, kinnistusraamat). Kinnisasja- ja vallasasjaiguse eristamine on saksaiguslik eripra. Vahetegamise phjus on kinnisasjade oluliselt suurem thtsus vrreldes vallasasjadega, selleks vajalik ka teine regulatsioon.

b) Asjaiguse liigid igusliku olemuse jrgi

vallasomand

kinnisasjaigus (kinnistusraamatu igusliku regulatsiooni alus)

- nuded (omandist ja valdusest)

- tagatisigused (vallas- ja kinnispandiigus)

c) Asjaiguste liigid seaduse jrgi. Asjaigused subjektiivses mttes on numerus clausus.

- Omand

- Piiratud asjaigused

- reaalkoormatised

- servituudid

- hoonestusigus

- ostueesigus

- pandiigus

- Muud asjaigused, kui seaduses ette nhtud

3. Eesti asjaiguse genees

Eesti igus on saanud olulisemaid mjutusi Saksamaalt (BGB), Venemaalt ja Skandinaaviast, ka veitsist (ZGB). Balti provontsides juti iguse kodifitseerimiseni 19.saj keskel.

BES 1864-1940 ning saksa okupatsiooni ajal. Kehv kinnistusraamatu ja pandiseadmise regulatsioon. 1919 maaseadus feodaalmaade vrandamine, seisuste kaotamine.

TsS eelnu. 1920 Uluotsa juhtimisel alustati uue tsiviilseadustiku vljattamist. Tsiviilseadustik esitati vastuvtmiseks 1940, kuid enne juti Eesti saksa armee poolt okupeerida oluliseks eeskujuks veti veitsi tsiviilseadustik ZGB, mis oli moodne (elekter jms regulatisoon) ja ka BGB (Saksa tsiviilseadustik) ning BES.

AS 1993 Peale nukogude okupatsiooni tekkis vajadus uue AS jrele, Nukogude omandissteem phines teistel alustel (omandi konsentratsioon, hisomand) kui turumajandusliku hiskonna ssteem (omandi dekonsentratsioon, eraomand). Kibele tulid ka kinnisasjad, mis enne ei olnud. igusliku jrepidevuse jrgi tuli seaduste aluseks vtta enne 1940.a kehtinud seadused.

Skandinaavia pandiigus, nukogude tsiviiligus, P-Ameerika kontinentaalssteemid + tsiviilseadustiku eelnu. Iseloomulik on ka suur notari roll. Kritiseeritud on ostueesiguse regulatsioon, mida on tnapevaks parandatud. Vallasasjad kibele erinevalt Nukogude reziimist. Kinnispandi liike ks hpoteek.

ZGB veitsi tsiviilkoodeks

BGB Saksa tsiviilseadustik

Asjaiguse integratsioon

rv ja EL iguses on asjaiguse htlustamine nrgem kui vlaigusel - asjaigus on pigem rahvusliku igustraditsiooni osa. 1980.aastal kaupade mgi konventsioon. Vlaigust htlustab see, et vlaigus on sageli piirilene. Kinnisasi saab ikka alluda selle riigi igusele, kus ta parasjagu asub. Varaliste iguste thtsaimateks liikideks on asjaigused ja vlaigused, mille iguslik regulatsioon on erinev. Asjaigus sisaldab norme, mis reguleerivad eelkige isikute suhet asjadesse. Asjaigus jrgneb asjale, s. t liigub temaga kibes kaasa. Tegemist on nn asjaigusliku igussuhtega. Nt isiku omand asjale- iguslik seisund kehtib igahe suhtes ja on seega vastandiks kahe isiku vahelistele vlaiguslikele suhetele (nt mgilepingu puhul).

Rohkem integreeritud seoses pankroti, sundtitmise ja pandiga - integreeritud sageli bilateraalsete lepingutega, mis on slmitud riikide vahel.

Kavandatakse transpordivahendite iguse htlustamist

Kiiret asjaiguse htlustumist toimuma ei hakka, erinevalt vlaigusest, mis vib htlustuda.

Asjaigused on vrreldes vlaigusega kestvamad, eelistatumad ja kaitstumad. Asjaiguse miste jb tnapeval kitsaks, kuna ha laieneb iguste asjaiguslik ksutamine.

4. Asjaiguse seos majandusega

Asjaigus on orienteeritud majanduskibe kaitsele. Majanduslikud teadmised on vajalikud ka stete mtte ja eesmrgi mratlemisel (korraprane majandamine). Asjaigus allub majanduslikule analsile paremini kui muud igusharud. Asjaigus soodustab omandi konsentratsiooni vi dekonsentratsiooni. Majanduslikud veendumused soosivad hte vi teist varianti, ning sellest tulenevalt on seda varianti vimalik ka seadusesse nii kirjutada. See aga sltub otsustest, mis sisalduvad riigi phiseaduslikus korras ja mida konkretiseeritakse sellel phineva majandusliku korraga.

omandi konsentratsioon

Majanduslikud riigi phikord seadused majandulik kord

veendumused

omandi dekonsentratsioon

Asjaigusseaduses endas rgitakse majanduslikest terminitest ja nende thendusest (nt korraprane majandamine, vajalikud kulutused, toreduslikud kulutused). Seondub ka sellega, kuidas jagada kulusid tehingu tegijate vahel. See on seotud ka heauskse omandamisega (kui palju peab tegema keegi tehingu slmimiseks kulutusi). Majanduslikult vib varguse korral heauskne omandamine kolmanda isiku poolt olla vimalik, kuid seda ei luba pigem eetika.

Asjaiguse seos majandusega:

orienteeritud majanduskibe kaitsele

Majanduse kaitse on asjaiguses kasksel kohal. Oluline on, et oleks tagatud vimalus omandada asju. Asjaigusest tuleneb, et nt maksejuetu omanik jb oma omandist ilma (kaasomandi puhul eelkige).

Majanduslike teadmiste vajalikkus mtte ja eesmrgi mratlemisel

(korraprane majandamine) Kas asjaigus on kontsentreeritud vi on hajutatud inimeste vahel? Asjaigus nuab enda rakendamiseks majanduslikke teadmisi. korraprase majapidamise mistet ei saa puht iguslike teadmistega mratleda.

Allub majanduslikule analsile

Asjaigusnormidest tuleneb, kuidas jagada tehingu kulutusi ja kuidas jagada riske. Eestis on vallasasja heauskne omandamine. Majandusliku analsi seisukohalt on oluline, kellele peaks langema koormus, et saaks vltida ebasoovitavat tagajrge. Kui varguse puhul oleks vimalik heauskne omandamine, oleks see puht eetiliselt ebaiglane, kuigi majanduslikult vib-olla otstarbekas.

5. Asjaiguse phiprintsiibid

Absoluutsus (nt 68 lg1 ls 2)-Avaldub omandis. Omanikul on igus asja vallata, kasutada ja ksutada ning nuda kigilt teistelt isikutelt nende iguste rikkumise vltimist ja rikkumise tagajrgede krvaldamist.

Avalikkus (nt 641, 92) asjaiguse leminekuks on vajalik vliselt nhtav vorm. Kinnisasja puhul on selleks kinnistusraamatu kanded, mis on avalikud, ning notariaalselt testatud asjaiguslepingud. Kinnisasja igused tekivad ja lhevad le kinnistusraamatu kannete kaudu. 92 puhul on avalikkuse printiibi realiseerijaks valdus. Valduse leminek annab nhtava avaliku vormi sellele, et ks isik enam ei ole igustatud isikuks ning teine isik on selleks saanud.

Numerus clausus ( 5) ammendav loetelu. Vimalikud on ksnes need asjaigused, mis on seadusest tulenevalt asjaigustena mratletud. Vlaigus vastandub sellele lepinguvabadus. Kui iga isik on asjaiguse tttu kohustatud isikuks, peaks tal olema selgepiiriline igus teada, milles tema kohustus seisneb. Samuti kaitseb see majanduskivet, muudab seda kiiremaks. Asjaigusteks on omand ja piiratud asjaigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusigus, ostueesigus ja pandiigus. Seaduses vib stestada veel teisi asjaigusi.

Mratletus (nt 641, 92) - asjaigus saab olla mingi kindlalt piiritletud eseme (asja) kohta. Vallasasjaiguses toimub mratletuse printsiip lbi valduse. Kinnisasjaiguses on see kinnistusraamatu kande kaudu, mis nitab ra selle, millise konkreetse asja suhtes on igus kokku lepitud.

Spetsiaalsus (TsS 6 lg 3 ls 2) iga igus ja kohustus tuleb eraldi le anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuigi majanduselus vib ma asjade kogumeid, slmitakse tegelikult asjaiguslik kokkulepe iga asja suhtes eraldi (pole omandit raamatukogule, vaid igale raamatule eraldi).

Eraldatus (TsS 6 lg 3 ls 1) tuleb eristada vlaiguslikku kausaaltehingut (kohustustehingut) ja asjaiguslikku lepingut (ksutustehingut). Vlaiguslik tehing on suunatud tulevikus omandi leandmisele. Vlaiguslik kausaaltehing ei too kaasa asjaiguse leminekut. Kinnisasja kontekstis on see AS 119 ja 120.

Abstraktsus (TsS 6 lg 4) asjaiguslepingu kehtivus ei sltu kausaaltehingu kehtivusest. Ksutustehingu kehtivus ei sltu iguse ja kohustuse leandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Mnes igusssteemis on need eraldatud, kuid he kehtetus toob kaasa ka teise kehtetuse. Eestis ei too he tehingu kehtetus kaasa teise kehtetust.

Phiprintsiibid:

Absoluutsus vallata, kasutada, ksutada

Avalikkus kinnistusraamat ja valdus

Numerus clausus omand ja piiratud asjaigused

Mratletus kindla asja kohta

Spetsiaalsus iga kohustus eraldi le

Eraldatus kohustustehing ja ksutustehing eraldi

Abstraktsus kohustustehingu kehtivus ei sltu ksutustehingu kehtivusest

II ASJAD

IGUSE OBJEKTID

ESEMED

ASJADE KOGUMID

VARA

asjad igusedmuud hved

vallasasjad kinnisasjad

asendatav asendamatu

ratarvitatav ratarvitamatu

* asjade stteid kohaldatakse ka loomadele, kuivrd seadusest ei tulene teisit

* seaduses stestatud juhtudel kohaldatakse igustele asjade stteid

* seaduses stestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjadele kinnisasja stteid

6. Asja miste

Asi on kehaline ese. Ese on kehaline, kui see on

meeltega tajutav

ruumiliselt piiritletav - nt energia puhul on vimalik ma seda patareina, kui juhtemes oleva elektri korral on mtekas kasutada vlaigust.

reaalselt valitsetav

Lisatingimused:

majanduslik vrtus vrtusetu asja puhul ei saa rkida, et keegi on rnnanud kellegi omandit. Kuid kas asjal on majanduslik vrtus vi mitte, on muutuv ajas ja ruumis.

eetilised kriteeriumid inimene on igussubjekt, mitte objekt. Eetiliselt ei peeta igeks ksitleda inimest vi temaga psivalt hendatud kehaosi (hambaplomm, ksi) asjadena. Ka surnute puhul ei saa neid ksitleda asjana, v.a anatoomikumi lepingute puhul, kui isikud lubavad oma keha kasutada uuringuteks. Rahvusvaheline Inimiguste ja biomeditsiini konventsioon ning elundite ja kudede siirdamise seadus vlistab, et inimene viks enda kehaosasid kasutada tulu saamiseks Eestis. Samas juuste likamine ja mmine eetiliselt tiesti vimalik ja lubatav. Inimene ei ole ksitletav asjana, kuna:

iguse subjekt ei saa olla samal ajal iguse objekt

inimiguslikult ei ole inimest vimalik samastada asjaga

inimest ei ole vimalik omada ega omandada.

Doonorluse kigus le antud inimkeha osa peaks olema ksitletav asjana, mis lheb le tervisekaitse institutioonile, kui vib eeldada, et seda asja kasutatakse oodataval eesmrgil ja moel. Probleemiks on see, mis on kehaosa loovutamise korral vallasomandi tekkimise alus.

Inimese kehaosade omandamine on lai probleem mille alusel tekib vallasomand, kes on selle ksutaja, kus on piirid ksutamisele. ldiselt pole asjaiguse eesmrk reguleerida inimekehaga seonduvat. Asjaigus on loodud eelkige kaubanduse jaoks. Asjaiguslikku kaitset pole vaja ka selle prast, et sellel on juba inimiguslik kaitse.

Eetilised piirangud on seotud ka loomade ksitlemisega. Loomadele kohaldatakse asjade stteid, kui seaduses pole stestatud teisiti. Loomi ei loeta seejuures asjadeks. Loomi, kellest nhtavat kasu ei loodeta ja sbrana peetakse, ei tohiks inimeselt ra vtta. Omanik vib asjaga teha phimtteliselt kike, kuid loomade osas on talle piirangud eelkige seoses loomakaitsega.

Seaduses stestatud juhtudel kohaldatakse asjade kohta stestatud ka igustele.

7. Asjade liigitused

A) Kinnisasi vallasasi

Kinnisasi on maapinna piiritletud osa. (TsS 50 lg 1, vrdle ASRS 13 lg 1). Lisaks on kinnisasjaga iguslikult vrdsustatud hoonestusigus ja korteriomand ja korterikohustuse igus. Kinnisasjaga on teatud mttes vrdsustatud ka laev, mis on kantud laevaraamatusse (laev on vallasasi, millele kohaldatakse kinnisasja stteid). Kinnisasja olulisteks osadeks on:

Psivalt hendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.

Kinnisasjaga seotud asjaigused, kui seaduses pole stestatud teisiti (nt hoonestusigus).

Asjaiguse lppemisel maatkile jnud ehitis muutub kinnisasja oluliseks osaks

Raamatupidamisseaduse (RPS) jrgi arvestatakse maa ja sellel oleva ehitise amortsatsiooni eraldi, kuna nende vananemine toimub erinevalt.

Kinnisasjaigus seondub eelkige kinnistusraamatu ja hpoteegiga.

Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Vt ka ASRakS 13 eriregulatsioon. Kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole iguslikul alusel pstitatud ehitis, sealhulgas pooleliolev ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks, kui seaduses ei stestata teisiti.

Vallasasjadeks ei loeta vrtpabereid ja raha need on asjastatud igused. Paberil on vrtus, kui seda hinnatakse mingi erilise kriteeriumi jrgi (isiklik vrtus).

Vallasasi seondub eelkige vallaspandi ja valdusega.

B) Asendatav asi asendamatu asi

Asendatav asi on asi, mida mratakse kibes arvu, mdu vi kaalu jrgi, puuduvad tunnused, mis eristaks neid teistest sama liiki asjadest. Pooled vivad anda asjale ka vastupidise thenduse (rahathed, vrtpaberid, seeriaasjad).

Asendatav asi vib olla laenulepingu objektiks. Asendatava vallasasja kindlustusvrtuseks loetakse summat, mis on vajalik samasuguse asja soetamiseks, vttes mistlikult arvesse amortisatsioonist tulenevat asja vrtuse vhenemist (VS 479).

Asendamatud asjad on sellised, millel on mingi eriline tunnus, mis muudab ta mitteasendatavaks.

C) ratarvitatav asi ratarvitamatu asi

ratarvitatav asi kui see otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast vi vrandatakse. ratarvitatavad asjad on tavaliselt asendatavad asjad. Asi vib olla ratarvitatav fsiliselt (otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast) kui ka iguslikult (asjad, mis otstarbekohase kasutamisega vrandatakse, tehakse rahaks). Asi on ratarvitatav ka siis, kui see kuulub asjade kogumisse mille ostarbekohane kasutamine seisneb ksikute asjade vrandamises. Vaata ka RKSKS (riigikaitseliste sundkoormiste seadus) 15 p 4.

ratarvitamatu asi aja mdudes vib kll kaotada vrtust, kuid kasutamine ei seisne ratarvitamises.

8. Omandi leminek

Vallasasi jb kokkuleppel omaniku omandusse, kuni talle on selle eest makstud (92). Vallasasja omandi leandmiseks on vajalik a) kokkulepe ja b) valduse leandmine. Vallasasjade puhul on vimalik kokku leppida, et maksmine muutub omandi leminemiseks. See on oluline seoses asja oluliste osadega kui kaugele kehtib omandireservatsioon, kui asi muutub mingi asja oluliseks osaks. Kui palju kaitsta asja terviklikkust.

9. Asja osad

Reaalosa ja mtteline osa

Reaalosa on fsiliselt piiritletud, ruumiliselt mratletav. Osad ei pea ksteisest eraldatud olema. Kui asjad eraldada ei saa rkida enam osast, vaid kahest erinevast asjast. Mttelise osa puhul ei saa osa ruumiliselt mratleda. Eraldi kinnistu moodustamiseks on vajalik hendus maapinnaga (ei saa teha niteks ainult teist korrust).

Oluline osa ja mitteoluline osa

Asi koosneb osadest, millest osad on olulised osad, teised mitteolulised osad. Oluline osa on osa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi vi sellest eraldatav osa hviks vi olemuslikult muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla erinevate isikute omandis. Sellega ptakse kaitsta asja terviklikkust. Peaasja ja olulist osa ei saa koormata erinevate asjaigustega, kui seaduses pole stestatud teisiti.

Asja olulist osa ei saa asjast eraldada ilma et peaasi hviks vi kaotaks oluliselt oma vrtust. Nt auto ratas ei ole auto oluline osa (kui ratas eraldada, siis nende vrtus silib proportsionaalselt tavalise majanduskibe mttes). Samas piiratud seeriaga asjade korra on phjust nende asjade terviklikkust rohkem kaitsta ning niteks omandireservatsioon ei ulatu nii kaugele. Kui mootor paigaldada tavalisse traktorisse, siis vib selle omandireservatisoonile tuginedes sealt vib-olla veel eraldada. Kuid kui mootor on paigutatud ainulaadsesse autosse, siis on phjust selle auto terviklikkust kaitsta ning mootori eraldamist mitte lubada.

Kinnisasja olulise osa puhul peab see olema psiv hendus maatkiga. TsS 53 lg 1 kehtib eelkige vallasasjade oluliste osade kohta, kinnisasja oluliste osade kohta on eriste. Kinnisajade olulisteks osadeks on (TsS 54 lg 1 jt):

Psivalt hendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.

Enamus kinnisasjaga seotud asjaigusi (nt hoonestusigus), kui seaduses pole stestatud teisiti (ebannestunud ste, probleem selles et need igused pole sageli peaasja ja olulise osa omanikul).

Asjaiguse lppemisel maatkile jnud ehitis muutub kinnisasja oluliseks osaks

Psivalt hendatud asi ei ole kinnisasja oluliseks osaks niteks hoonestusiguse alusel pstitatud ehitise korral, mis on hoopiski hoonestusiguse oluline osa. Oluliseks osaks ei ole ka mduvaks otstarbeks maatkiga hendatud ehitis.

Ehitise olulised osad on kogu ehitisse hendatud ehitusmaterjal, millest see on ehitatud vi mis on ehitisega psivalt hendatud ning mida ei saa eraldada ehitist vi eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Ehitusplatsile toodud hendamata materjal on ehitise oluline osa. Kui asi on tahteliselt psivalt hendatud, siis see on oluline osa (nt soojusslmed kortermajades).

Muid asja osasid nimetatakse mitteolulisteks osadeks. Need osad vivad olla peaasjast erinevate iguste esemeks.

Nilised osad

Osad, mis vliselt on on kinnisasja vi ehitise olulised osad, ei ole seda aga maaga hendamise asjutise iseloomu vi teisele isikule kuulumise tttu, on asja nilised osad. Kinnisasja osaks ei ole ehitis, mis on vrale maale pstitatud ja sellega psivalt hendatud asjaiguse alusel (kuulub erinevatele isikutele. Selline ehitis on nt hoonestusiguse oluline osa), samuti maaga mduvaks otstarbeks pstitatud asi (mduv otstarve).

Kinnisasja oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille alune maa ei ole kantud kinnistusraamatusse vi registreeritud riigi- vi munitsipaalmaana maakatastris (ksitletakse vallasasjana, ASRakS 13 lg1).

KINNISASJA STTED

Kinnisasi

hoonestusigus

Praldised (eelduslikult)

korteriomand, korterikohustuse igus

Olulised osad:

laev, kui laevaraamatus

psivalt hendatud asjad

vallasasjad, kui seaduse stest.

Asjaigused

asjaiguse lppemisel maatkile

jv ehitis

10. Praldised

Praldis on eraldiseisev vallasasi, ei ole teise asja osa, kuid teenib peaasja, millega ta on seoses majandusliku (laiema thenduses) ja ruumilise seose kaudu. Praldisele laienevad peaasjaga seotud igused, need lhevad eeldusena kaasa. Praldise kaasamineku vltimiseks tuleb selles eraldi kokku leppida. Praldis vib teatud tingimustel kuuluda mitme kinnistu juurde, eriti kui on ks omanik. Peaasjaks vib olla nii vallasasi kui kinnisasi. Praldise ajutine lahutamine peaasjast ei too kaasa praldise lppemist.

11. Vili

KASU

VILI

KASUTUSEELISED

ASI

IGUS

loodusvili kaudne otsene kaudne

Asja vili on asjast loodusjul vi inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab igussuhte tttu. igusvili on tulu, mida igustatud isik saab igusest vastavalt selle eesmrgile, samuti tulu, mida igus annab igussuhte tttu.

Viljad. Vili on kasutusest saadud tulu. TsS 62-64

Asja viljad on asjast loodusjul vi inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab igussuhte tttu.

- loodusvili e otsene vili (nt viljapuud, lehmapiim, sndinud noorloomad).

- asja igusvili e kaudne vili (asjast saadakse mingi igussuhte kaudu, nt ritulu)

iguse viljad on tulu, mida igustatud isik saab igusest vastavalt selle eesmrgile, samuti tulu, mida igus annab igussuhte tttu.

otsene iguse vili (maa rendiiguse vili vib olla igus saada omale seal kaevandavaid

maavarasid) .

iguse igusvili (litsentsitasu patendi eest. Nt annad patendi edasi ja saad vastu

litsentsitasu).

See liigitus peab aitama leida, millise viljaga on tegemist ja kellele see vili kuulub. Vili kuulub reeglina omanikule vi sellele, kellel on iguse seda asja kasutada, mis vilja annab. Kui keegi peab vilja vlja andma, on tal igus nuda hvitist kulutuste eest.

II teema

VALDUS

________________________________________________________________

reaalne vim asja le - ei ole asjaigus vlise rahu kaitseks olemasoleva suhte silitaja - vallasasja omandi leandmiseks avalikkuse, silitamise ja kaitsefunktsioon.

Valdus on faktiline seisund, tegelik vim asja le. Seda saab omandada nii vlaiguse, asjaiguse kui ldse ilma igusliku aluseta. Seadus ksitleb valdust iguspositisioonina, kuna seda ei saa nimetada iguseks (valdus ei ole ei asja- ega vlaiguslik suhe). Valdaja vib olla kaudne valdaja vi otsene valdaja. Valdusel on soses sellega tagatud huvidest kolm philist funktsiooni.

Kui lhtuda sellest, et faktilise vimu taga peitub enamasti ka iguslik vim ning valdaja on enamasti omanik, vabastatakse omanik valduse kaitse vimalusega raskemast omandi tendamise kohustusest. Nii thendab valduse kaitse praktiliselt omandi kaitse kergendamist. Valdusel on oluline osa ka omandi leandmisel, kuna 92 seab vallasomandi leandmise tingimuseks valduse leandmise ja seda eelkige eesmrgil et omaniku vahetust nhtavaks teha. Sama seos nhtub -st 90, mille kohaselt igast vallasasja valdajast eeldatakse, et ta on valduse ajal selle asja omanik. Seega on valduse lesandeks teenida kibes vrandaja legitimeerimist. Valdus on aluseks vallasasja heausksele omandamisele ( 95), kui vrandajal ei olnud igust asja le anda.

Valdust reguleeritakse ja kaitstakse, sltumata faktilise ja igusliku vimu kokkulangemisest asja suhtes. Sellega seab iguskord eesmrgiks nn vlise rahu silitamise. Faktilist olukorda tuleb rnnete eest kitsta isegi siis, kui valdus ei ole igusprane. Kui igustatud isik ise (vimalik, et juga) omale valduse looks, tekitaks see probleeme ja viks vlja viia vgivallani. Kaasaegne iguskord eitab omavoli ning nuab, et igaks oma nude kohtusse esitaks, kasutades riigi abi. Et seda tagada, tuleb esmalt faktilist olukorda, ka siis, kui see ei ole igusprane, kaitsta vgivaldsete rnnete eest, isegi kui need tulenevad igustatud isikult.

Valduse kaitseks kohtusse hagi esitamisel piisab, kui on tendatud valduse fakt, igust valdamiseks ei pea tendama. Kui keegi teiselt midagi ra vtab, ei pea see teine kohtus tendama, mis alusel ta asja valdas. Sellega tagatakse valduse kaitse phieesmrk- olemasolevate valdussuhete silitamine. See tagab, et vaidlused lahendatakse kiiresti, ilma keerulisemate protsessuaalsete toiminguteta.

1. Valduse funktsioonid

Valdusega kaitstakse selle taga olevaid huve. Sellest tulenevalt on valdusel on erinevad funktsioonid:

avalikkuse funktsioon

leandmine ( 92 jj) valdus on see, mille kaudu vallasasjade omand le lheb, mille kaudu neid panditakse.

heausksus (95) kui isik neb, et asi on kellegi kes, siis heausksus vajab teatud kaitsmist ja asja ei saa ise ra vtta.

omandieeldus (90) eeldatakse, et vallasasja valdaja on selle omanikuks.

silitamisfunktsioon asi peaks ldiselt olema selle valdaja kes.

igamine (110, 124) kui isik on asja vallanud 5 aastat nagu omanik, loetakse ta asja omanikuks. Tagab nn igusrahu.

Omandieelus (90) kui ei teata omanikku, jetakse asi nii nagu on. Vallasasja valdaja ja iga eelnev valdaja on eelduslikult omanik.

Valduse leminek prijale (AS 38).

kaitsefunktsioon valdus kaitseb valdajat omavoli eest, samuti on valdajale antud nudeigus. Valduse kaitse peaks tagama vlise rahu ja kaotama omavoli. Ka omanik, kes on kaotanud valduse, peab valduse taastama ldjuhul kohtu kaudu (erandina omaabi teel).

eristted (40-50 omavoliline valdus, omaabi, otsimisigus, valduse rikkumisest ja ravtmisest tulenev nue, kaudse valdaja igused, osa- ja kaasvalduse kaitse)

kahju hvitamine (VS 127)

alusetu rikastumine (VS 127)

2. Valduse liigid

a) suhte jrgi asjasse otsene valdus ja kaudne valdus. Ka kaudne valdaja on valdaja, et tal oleks igused valduse kaitseks. Teatud juhtudel ei ole kaudsel valdajal vimalik toetuda lepinguiguslikele vi omandiiguslikele nuete, kuid ta saab kaitsta oma huvisid kui valdaja. Isik, kes valdab asja rendi-, ri-, hoiu-, pandi- vi muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle iguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. See suhe peab olema ajaliselt piiratud ja ajutine. rnik on otsene valdaja, kaudne valdaja on rileandja (ei teosta otsest vimu). Pandipidaja on otsene valdaja, pantija on kaudne valdaja. Kaudne valdaja saab kasutada otsimisigust ja kohtulikke nudeid valdaja/enda kasuks.

Prijavaldus (38) valdus lheb le prijale, kui prandaja valdus lpeb. See valdus ei eelda faktilise vimu olemasolu. Loob aluse igusliku valduse tekkimiseks peale prandaja surma. Prijavaldus tagab, et isiku surma korral ei j asi tiesti vabaks haaramiseks, surma jrel valdajaks saanud isikul ei ole kll reaalset vimu, kuid ta saab kasutada valduse kaitse stteid.

b) valdaja tahte jrgi - omavalduse korral isik tegutseb kui omanik. Vrvalduse korral valdab isik asja teise isiku eest ja tunnistab ise seda.

Kui isik teostab tegelikku vimu asja le teise isiku korralduste jrgi tema majapidamises vi ettevttes, ei ole ta asja valdaja, vaid valduse teenija. Sellisel juhul vib olla mratud, milliste asjadega ta tegeleda tohib. Kaudse valdaja omaabiigus laieneb sellest olenemata kogu majapidamisele vi ettevttele.

c) ulatuse jrgi ainuvalduse korral valdab ks isik ties ulatuses. Kaasvalduse korral vallatakse asja hiselt tervelt (nt perekond valdab tervet korterit). Kaasvaldaja vahelistele vaidlustele ei kohaldata valduse kaitse stteid. Osavalduse korral valdab asja mitu isikut reaalosadena (korteris iga isik nt hte tuba).

Valdust ei saa erinevalt omandist jagada mttelisteks osadeks. Valdus peab olema alati

asja reaalse osa le. Kaas- ja osavaldajatel on kik valduse kaitse igused. Kui vaidlus on kaas- vi osavaldajate vahel valduse ulatuse le, ei kohaldata valduse kaitse stteid.

d) igusprasuse jrgi seaduslik valdus on seaduslikud alusega, kas vlaigusliku vi asjaigusliku lepingu alusel. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole testatud vastupidist (silitamisfunktioon). Kui valdus phineb iguslikul alusel, vib valdaja keelduda asja vlja andmast ka omanikule. Vastasel juhul on tegemist ebaseaduslik valdusega. Ebaseaduslik valdus vib phineda vgivallal, salatsemisel (st valdus omandatakse isiku teadmata, kellelt viks oodata vastupanu), prekaariumil (st valdust jtkatakse, hoolimata sellest, et omanik on avaldanud tahet seda lpetada). Ebaseadusliku valduse alaliigid on

- heauskne valdus kui valdaja ei tea/ei peagi teadma, et valdusel puudub

iguslik alus vi et teisel isikul on suurem igus asja vallata. Heausksust

eeldatakse.

- pahauskne valdus

e) omandamise viisi jrgi omavoliline valdaja ja omavolita valdaja. Omavolilise valduse rikkumise vi ravtmise vastu saab kasutada valduse kaitse stteid. Omavolilise valduse tagajrgede eest vastutab ka prija ja muu igusjrglane, kui see valduse omandamisel teadis, et eelkija valdus oli omavoliline.

valdus

valdus

otsene valdus

kaudne valdus

omavaldus vrvaldus

valdus

valdus

ainuvalduskaasvaldusosavaldusseaduslik valdusebaseaduslik valdus

heauskne pahauskne

valdus

omavoliline omavolita

3. Valduse teenimine

Valduse teenija (33). Valduse teenimissuhte eelduseks on, et keegi teostab faktilist vimu teise isiku jaoks ja teostab seda teise isiku ettevttes vi majapidamises, st peab olema teatud sotsiaalne allutatus, millele vastavalt peab valduse teenija alluma valdaja korraldustele. See sltuvus peab olema vliselt nhtav. Valdajal peab olema igus oma tahet ise teostada, kui valduse teenija ta korraldustele ei allu. Valduse teenijateks vivad olla nt ttajad (tlepingu alusel), ametnikud (avalik-igusliku suhte jrgi), esindajad (volituse alusel). Maja klaline ei ole valduse teenija. Otsustav on sotsiaalne allutatus, seega vib thine igussuhe luua teenimissuhte. Lapsed on reeglina vanemate valduse teenijad, ka nende asjade suhtes, mis neile kuuluvad.

Valduse teenija ei ole valdajaks ksinda ega valdaja krval. Talle ei kuulu ka valduse nuded ei valdaja ega kolmandate isikute vastu. Vastavalt -le 41 lg 4 kuulub talle omaabiigus. Kui valduse teenija astub ilma valdaja nusolekuta ise asja valdama, teostab ta valdaja suhtes omavoli ning sellel on seetttu igus nii omaabile kui valduse nuete esitamisele.

Valdaja saab valduse teenija kaudu omandada phimtteliselt ka asja valduse ja omandamisiguse, nt kui majapidaja ostab turult toiduaineid vi kohanitaja leiab kinost srmuse. Vaieldav on, kas valduse teenija pahausksus valduse omandamisel valdajat kahjustab vi mitte. Omandi omandamisel takistab see heauskset omandamist. Isik vastutab valduse teenija kitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma kitumise vi endast tulenevate asjaolude eest (TsS 132).

Faktilise vimu kaotamine valduse teenija poolt toob kaasa ka valdaja valduse kaotamise, kui valdaja ise ei saa valduse teenija asemel faktilist vimu teostada (nt kui asi on talt varastatud). Kui valduse teenija annab asja teisele alaliselt le (teine saab valdajaks), kaotab valdaja valduse. Valdaja kaotab valduse ka siis kui valduse teenija ise valdajaks hakkab ja seega asja kestvalt oma vimu all hoida soovib. Ei piisa ainult seesmisest tahtest, vaid vajalik on vline tegevus (nt iseseisvalt asja kasutamine vi selle andmine teisele isikule).

Sltuvussuhe tekib nt tlepingu alusel. Valduse teenijad on ka nt koduperenaised, kes vajavad valdaja korraldusi. Ka lapsed on valduse teenijad, kuna nad on vanemliku vimu all ja vanemad annavad neile korraldusi. Valduse teenija vib olla ka krgest positsioonist. Valduse teenija on isik, kes teeb td selles suhtes kellegi teise jaoks, mitte iseenda. Otsustusiguse piirid ei ole mratletavad. Valduse teenija ei ole seadusest tulenev termin, seda kasutatakse teoorias ja ka praktikas.

Valduse teenijad vivad olla ksteisele allutatud, neid vib olla mitu. Hierarhia tipus saab olla ainult ks valdaja. Erinevatel hierarhia astmetel saab olla ainult 1 valduse teenija. Riigikohus on ksitlenud majapidamist sarnaselt ettevttega (3-2-1-55-06).

Valdaja

Valduse teenija

Valduse teenija

Valduse teenija

4. Kaudne valdus

Kaudne valdaja on isik, kes on andnud asja rendi-, ri-, hoiu-, pandi- vi muu selletaolise suhte alusel teisele isikule otsesesse valdusesse. Kaudsel valdajal puudub reaalne vim asja le. Kaudsele valdajale iguste andmisel on lhtutud eelkige sotsiaalsetest suhetest, mille jrgi saab otsene valdaja oma iguse valduseks just kaudselt valdajalt ja on tema ees vastutav, lisaks on ta vastava iguse lppemisel ka kohustatud asja vljaandmiseks.

Valdaja iguste andmise aluseks ei ole mrav mitte tegelik vim vaid mrav on kaudse valdaja iguslik seisund otsese valdaja suhtes. Kaudne valdus kestab nii kaua, kui otsene valdaja igussuhet ja kaudset valdajat enda le tunnustab. Otsene valdaja peab tunnustama kaudset valdajat kui tugevama igusliku seisundiga isikut.

igussuhe ksi ei loo kaudset valdust, vaid selle loob alles igussuhte tunnustamine otsese valdaja poolt. See suhe peab olema ajutine (seaduses nimetatud lepingute nited on ka ajutised), ajaliselt ja ruumiliselt piiritletud.

Kaudse valduse funktioon on kahesugune:

kaitse omavoli vastu valduse rikkumisest ja ravtmisest tuleneva nude vib esitada ka kaudne valdaja ( 47 lg1). Kaudne valdaja vib nuda otsese valduse taastamist. Kui otsene valdaja ei saa vi ei taha valdust taastada, vib kaudne valdaja nuda valduse leandmist endale (sel juhul tekib kaudse valdaja otsimisigus).

- Omandamise kergendamine- 93 vimaldab vallasomandi omandada asja vljanudeiguse, s. o kaudse valduse loovutamisega; omandi eeldamine (90) kehtib kaudse valduse jaoks.

Kaudse valduse tunnused:

Nn valdussuhete olemasolu- suhe ei pea olema iguslikult kehtiv, kuid otsene valdaja peab seda tunnustama;

Otsene valdaja kui allvaldaja peab tunnustama kaudset valdajat kui tugevama igusliku seisundiga lemvaldajat;

Valdusvahendussuhe peab olema ajutine, kusjuures oluline ei ole, kas ajaline kestus algul mrati vi mitte;

Kaudsele valdajale peab otsese valdaja suhtes kuuluma vljanudmisigus. See vib tuleneda vastavast igussuhtest, kuid kui valdusvahendus oli kehtetu, piisab ka -st 80 vi ka alusetu rikastumise nudest (VS 1027).

kaudne valdaja

Otsene valdaja

kaudne valdaja

Ajutine suhe

kaudne valdaja

Otsene valdaja tunnustab seda suhet

Otsene valdaja tunnustab kaudse valdaja lemvimu

Kaudsel valdajal on vljanudeigus

5. Otsese valduse omandamine ja lppemine

Omandamine

Valdus omandatakse tegeliku vimu saamisega asja le vi abinude le mis vimaldavad tegelikku vimu asja le. Ka varas on valdaja. Valdajaks jb ka isik, kes rilepingu lppemise jrel asja rileandja ktte ei anna. Valdust tuleb selgelt eristada omandist kui iguslikust vimust asja le. Valdus vib tekkida kigile vallas- ja kinnisasjadele. Valdust kehtetutele hvedele, eelkige igustele, AS ei tunne.

Valduse omandamiseks piisab ka kokkuleppest (tehingust) omandaja ja valduse leandja vahel, kui omandaja suudab teostada tegelikku vimu asja le. Valduse leandja peab seejuures ka tegelikult oma vimust loobuma. Kokkuleppe all meldakse tehingut, k.a esinduslikku (kui makse metsas olev puuriit, ei pea selleks vihmaga metsa minema, vaid tuleb slmida kehtiv kokkulepe, et valdus le lheks).

Valduse kriteeriumiteks on:

Ruumilise suhte olemasolu- asjaga fsilise puutumuse olemasolu (corpus possidendi, kekell kel, rahakott taskus jne), kuid seda tingimust tuleb laiendavalt tlgendada (nt vib aiamaa valdaja elada km kaugusel). Maatkkide puhul on valduse olemasolu selge kui maa on tarastatud vi isoleeritud nii, et teiste isikute mis tahes juurdeps on takistatud

Ruumilise suhte teatud ajaline kestus- tegelik vim peab olema suunatud pikemale ajale, kuid ei tarvitse olla kestnud pikemat aega, nt pargipingile istuja, raamatukogus ajalehelugeja ei ole veel valdaja. Ajutine valdusest loobumine ei lpeta valdust (korterist ajutine lahkumine). Konkreetset ajalist kestust ei ole vimalik mrata, kuna see sltub paljuski konkreetsetest asjaoludest.

Asjale mju avaldamise ja asjalt teiste isikute mjuavalduste krvaldamise vimalus

Tahte avaldamine valduseks (animus possidendi)- ilma tahteta ja tahtevastaselt ei saa tegelikku vimu omandada ega seda teostada. Tahte avaldamine tuleneb reeglina asjaoludest. Valduse asjadele vib omandada ka teadmata: nt omandatakse valdus postkasti lastud kirjale. Rgitakse nn ldisest valduse tahtest, mis puudutab kiki valdaja vimu all olevaid asju. Tahe ei ole tehinguline vaid loomulik, kuna see on suunatud faktilisele vimule, mitte iguslikele tagajrgedele. Seetttu ei ole valduse omandamiseks nutav teovime (kui on tahe saab olla valdaja ka laps vi vaimuhaige). Kui nt magajale on midagi pihku pistetud, siis saab ta valdajaks alles siis kui ta rgates on teinud otsuse asi endale jtta.

Valduse omandamise viisidest eristatakse veel esmast ja tuletatud omandamist, mis on oluline seoses asja heauskse omandamisega. Esmane omandamine thendab tegeliku vimu saamist asja le. Vajalik on valduse saaja tahe saada asja le psiv tegelik vim kas seaduslikul vi ebaseadulikul alusel. Tuletatud omandamise saamiseks on vajalik senise valdaja raandmise nusolek ja omandaja omandamitahe.

Lppemine

Valdus lpeb valdaja loobumisega tegelikust vimust asja le (vabatahtlik) vi valduse muul viisil kaotamisega (mittevabatahtlik). Vabatahtlik valduse lppemine eeldab senise valdaja tahet. Mittevabatahtlik valduse lppemine on siis, kui senisel valdajal ei ole tahet valduse lppemiseks (kaotamine, vargus). Mittevabatahtliku lppemise korral ei ole vimalik heauskne omandamine (95 lg3 - heauskset omandamist ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud vi muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest vlja linud).

6. Kaudse valduse omandamine ja lppemine

Kaudset valdust saab omandada kahel moel:

a) kaudse valduse tekkimise teel, kus kaudseks valdajaks saab senine omanik vi teine isik. Selleks on vajalik kasutusvalduse-, pandi-, ri- vi rendileping.

b) lekandmise teel senine kaudne valdaja loovutab oma vljanude uuele kaudsele valdajale.

Eesti iguses on kaudse valduse omandamine siis, kui asja senine valdaja silitab otsese valduse, teine isik omandab kaudse valduse ja koos sellega iguse asja vljanudmiseks otseselt valdajalt.

Lppemine. Kaudne valdus kestab nii kaua, kui otsene valdaja igussuhet ja kaudset valdajat enda le tunnustab.

7. Prmisvaldus

a) Prandi vastuvtmise ssteemid

Prandvara vastuvtmiseks on kaks ssteemi. Vastuvtussteemi jrgi saab prija omanikuks, kui ta on selleks nusoleku andnud, vastu vtnud. See ssteem kehtis Eestis BESist kuni viimaste aastateni. Vastuvtussteem tegi vahet eemalviibival ja kohalviibival prijal. Vastuvtussteem laieneb ties mahus vaid eemalviibijale. Loobumisssteemi jrgi peab prija tegema aktiivselt midagi (avaldus notari juurde), et prandist lahti saada.

b) Primisvaldus

Valdus lheb le prijale, kui prandaja valdus lpeb. See valdus ei eelda faktilise vimu olemasolu. Prija on valdajaks ka siis, kui ta ei tea et on selline prandvara vi prandaja vi et talle on selline vara prandatud. See vimaldab prijal kaitsta enda huve kui valdaja, kui tema varaga on midagi ette vetud enne primisprotsessi. Primisvalduse eesmrgiks on luua iguslik alus valduse tekkeks olukorras, kus isik sureb ja kaotab valduse oma varale. Uus tekkiv valdus ei ole reaalne vim asja le, vaid eriline igusinstituut.

Primisvalduse liigid on:

Prijavaldus kuulub lplikule prijale ehk prima igustatud isikule, kes on prandi vastu vtnud (nii loobumis- kui vastuvtussteemi korral). Prandivaldus kuulub esialgsele prijale, kes prandist loobub. Kuulub ka primisigusele tuginevale, kuid prima mitte igustatud isikule (nii loobumis- kui vastuvtussteemi korral).

8. Valduse kaitse

omavoliline valdus

valduse rikkumine

valduse ravtmine

vimu takistamine

- valduse kaotamine

ravtmisekatse, reaalne hvardus

- kinnisasi: kasutamise vimatus

kinnisasi: nt kinnisasjal viibimine

Valdajate igused rakendada kaitset

OmaabiOtsimisigusValduse rikkumisest / ravtmisest tulenev nue

Otsene valdaja+++

Kaudne valdaja++

Valduse teenija+

Osavaldaja

(reaalosa valdaja)+++

Kaasvaldaja

(hine valdamine)+++

* valduse rikkumisest/ravtmisest tulenev nue lpeb

1) aegub 1a

2) kohtuotsuse jrgi on omavolitsejal igus nuda asja valdust)

Valduse kaitse nuded on vajalikud, kuna teatud juhtudel pole isikul mingit muud positsiooni, millega oma igusi kaitsta. Seadus annab kaks vahendit omaabi (sh otsimisigus)ja kohtusse prdumise vimaluse. Seadus annab kaitse omavoli vastu.

Omavoli on valdaja nusolekuta valduse rikkumine vi ravtmine. Omavoli vib olla nii ju kasutamine kui ka salajane.

Valduse rikkumine on valdaja takistamine teostada tegelikku vimu asja le, asja ravtmise katse vi hvardus, kui on alust karta selle tideviimist. Kinnisasja puhul on valduse rikkumine nt muruplatsist lesitmine

Valduse ravtmine on tegeliku vimu ravtmine seniselt valdajalt. Kinnisasja puhul nt kinnisasja kasutamise vimatuks muutumine (parkimine teise kohale).

Omaabi (sh otsimisigus 42) annab fsiliselt juga kaitsta valdust omavoli vastu, letamata seejuures hdakaitse piire. Omaabiigus on ka valduse teenijal (nt valvuril). Omaabi peab olema kohene. Kui rikkumine toime pannakse, siis vahetult peaks omaabi osutamine peale hakkama. Kui omaabi oleks vimalik kasutada piiramatul ajal, siis igusrahu pole tagatud, ei tehta vahet heal ega halval. Valduse kaitse hagi ei rahuldata nende kasuks, kes on valduse saanud omavoliga (hagi, mille esitab varas, kellelt on asi hiljem ra vetud, ei rahuldata).

Kinnisasja puhul ei rhuta seadus kohesust vib appi kutsuda naabreid vi pidada lbirkimisi. ldiselt on omaabi siis, kui kinnisasjale hakatakse sisse tungima, vib kasutusele vtta proportsionaalseid abinusid, mis ei leta hdakaitse piire.

Omaabi on lubatud ka valduse teenijale kogu majapidamisse kuuluvate asjade suhtes, olenemata millise konkreetse asja suhtes ta valduse teenija on.

Otsimisigus. Kui vallasasi on valdaja vimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ra viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse vetud. Sellele kehtivad erandid nt naabrusigusest (naabril on igus tema kinnisasjale kukkunud viljale).

Kinnisasja valdaja vib nuda asja otsimisest ja raviimisest tekkinud kahju hvitamist. Kui on alust eeldada kahju tekkimist, on tal igus keelduda loa andmisest asja otsida vi ra viia kuni tagatise saamiseni, v.a kui viivitamine on ohtlik.

Otsimisigus kuulub otsesele valdajale, kaudsele valdajale piiratult ning valduse teenijale ldse mitte.

Kohtulik kaitse on nii valduse omavolilise rikkumise kui ravtmise puhuks.

a) Valduse rikkumise korral on valdajal igus nuda rikkumise krvaldamist ja edasise rikkumise rahoidmist. Nuet ei rahuldata, kui nudja valdus on rikkuja vi tema eelkija suhtes omavoliline ja omandatud he aasta jooksul enne rikkumist.

b) Valduse ravtmisel on valdajal igus nuda valduse taastamist isikult, kes on nudja suhtes omavoliline valdaja. Nuet ei rahuldata, kui nudja valdus on ravtja vi tema eelkija suhtes omavoliline ja on omandatud he aasta jooksul enne valduse ravtmist. Nude vib esitada kaudne valdaja, kuid valduse teenija mitte.

Kaudse valdaja igused (AS 47). Kaudne valdaja vib:

esitada nude valduse rikkumise vi ravtmise puhul

nuda otsese valdaja valduse taastamist. Kui otsene valdaja ei saa vi ei taha valdust taastada, vib kaudne valdaja nuda valduse leandmist endale. Kaudsel valdajal on sellisel juhul ka otsimisigus (42).

Kaasvalduse kaitse (AS 50) Kui kaasvaldajate vahel on probleem, et ks kaasvaldaja ei luba teisel kasutada asja, milleks tal igus on. Kui mitu isikut valdab asja hiselt (kaasvaldus), vib iga kaasvaldaja vi kaasvaldajad hiselt kaitsta valdust -des40-48 stestatud korras. Kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kasutamisiguse ulatuse le ei kohaldata valduse kaitse stteid. Kaasvalduse ulatuse le vaielda ei saa, ainult siis kui kasutamine on ldse vlistatud.

III teema

OMAND

________________________________________________________________

1. Omandi thendus hiskonnas

Ajalooline areng

F.A.Hayek Hukutav upsakus Tallinn 1997 eraomandi teke ti kaasa isikuvabaduse. Hayek neb valmistaja ja asja spetsiifilist seost (kuningas Arthuri ja tema mga seos). See toob konservatiivsesse ideoloogiasse selle, et omand ei pea olema ainult selle isiku kes, kes selle on igusega saanud, vaid nende kes, kes oskavad selle eest kige rohkem vastutada. Omandil peab hiskonnas olema selline omanik, kes annab neist asjadest hiskonnale maksimaalse kasu. Sellise omandiga arenes isikuvabadus, inimrhmade teke eelkige Vahemere piirkonnas.

rghiskonnas tunti omandit ainult vallasasjadele. Hiljem tekkis omand majale. Vanas Roomas vis omand kuuluda ainult rooma rahvale, olles kollektiivses kasutuses. Aadlike ja kiriku vimu vhendamine omandiksimustes ti kaasa omandi muutumise tiesti piiramatuks iguseks, mis ennast ei igustanud. Seeprast on 19.saj kuni tnaseni toimunud omandiiguse piiramine ldistes huvides.

F.Engels Perekonna, riigi ja eraomanduse teke. Rgib samadest asjadest mis Hayeki raamat, kui tlgendab asju vastupidiselt. Omandi teke, tootmisressursside suurenemine ti kaasa vimaluse, et ks inimene hakkab teist ra kasutama. See hakkas piirama rgset isikuvabadust.

Kik hiskonnad kasutavad mlemast vaatest prit elemente. Eestis on vasakpoolsete ideoloogiate thendus olnud suur ka okupatsioonivlistel perioodidel. Maareformi vaadeldi kui ajaloolise igluse jaluleseadmist. Panus tehti vikeomandile.

Omandi jrgi jagatakse ka vaateid vasakpoolseteks ja parempoolseteks. Konservatiivne ideoloogia neb omandit vabaduse ja korra teooriaga. Locke tles kus pole omandit, pole igust.

Omand ja Phiseadus

Omand on ainus asjaigus, mida Phiseadus otseselt ka reguleerib. PS kasutab laia omandiiguse mratlust, mitte AS 68 mratlust. Arvesse on vetud Inimiguste ja phivabaduste kaitse konventsiooni 1 protokolli art 1. Nende jrgi on lubatud ka asjaiguse piirangud, millega isik ei ole omandist siiski ilma jetud.

Phiseadus 32:

igahe omand on puutumatu ja vrdselt kaitstud. Omandit vib omaniku nusolekuta vrandada ainult seaduses stestatud juhtudel ja korras ldistes huvides iglase ja kohese hvitise eest (sundvradamine). Igahel, kelle vara on tema nusolekuta vrandatud, on igus prduda kohtusse ning vaidlustada vara vrandamine, hvitis vi selle suurus.

Igahel on igus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja ksutada. Kitsendused stestab seadus (seega seadusest allpool seisvate aktidega ei saa omandiigust piirata) Omandit ei tohi kasutada ldiste huvide vastaselt.

Seadus vib ldistes huvides stestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mnda liiki juriidilised isikud, KOV-d vi Eesti riik.

Primisigus on tagatud.

Inimiguste ja phivabaduste kaitse konventsiooni prot 1 art 1:

Igal fsilisel vi juriidilisel isikul on igus oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei vi vtta tema omandit muidu, kui ldistes huvides ja seaduses ettenhtud tingimustel ning rahvusvahelise iguse ldphimtteid jrgides. Eelnenud stted ei piira siiski mingil viisil riigi igust vajadusel kehtestada seadusi vara ldistes huvides kasutamise kontrollimiseks vi maksude, maksete vi trahvide tasumise tagamiseks.

2. Omand majanduslikus mttes

Omand majanduslikus mttes on varaline igus. Eesti PSJV kohtupraktika on suures osas seotud omandiiguse kasutamise vimalikkusega.

Riigikohu kompensatsiooni suurusest sundvrandamisel. Turuvrtusest viksemat kompenseerimist igustavad nt legitiimse eesmrk, mida taotletakse majandusreformide kigus vetavate meetmetega, mis on kavandatud suurema sotsiaalse igluse saavutamiseks. Sellisel juhul tuleb kompenseerimist viksemas ulatues kui turuvrtus phjendada (3-2-1-59-04).

Sundvrandamine on lubatud avalikes huvides ja kohese ja iglase hvitise eest.

3. Omandi asjaiguslik mratlus, sisu, piirangud

Omand on tielik iguslik vim asja le. Omanikul on igus asja vallata, kasutada ja ksutada. Seega ei ole omand ks igus, vaid iguste kogum.

valdamine reaalne vim asja le. Valdus on omandi ks element. Otsene valdus ja kaudne valdus.

kasutamine asja tegeliku omaduste tarbimine ja viljade saamine

ksutamine asja juriidilise staatuse mramine. Ksutusiguse leandmisel lpeb ka omand. Ksutusiguse eksisteerimine omandist eraldi erinevalt valdamisest ja kasutamisest pole vimalik.

Omandil on positiivne ja negatiivne element, mis vljenduvad omaniku absoluutses subjektiivses iguses. Omanik vib asjaga teha kike (+) ning nuda, et kik kolmandad isikud seda igust ka jrgiks (-). Kui kolmandad isikud seda rikuvad, on omanikul nudeigus. Omanikul on igus esitada vindikatsioonihagi (vrast valdusest vljanudmine) vi negatoorhagi (teise isiku nudele vastuvaidlemine, oma omandiiguse nitamine). Omandi eraiguslikud ja avalik-iguslikud kaitsevahendid ei konkureeri, neid saab esitada korraga.

Omand tekib ainult seaduses (AS jt) stestatud juhtudel. Omand on iseloomult thtajatu ja prandatav. Omandi thtajaline leandmine pole vimalik, v.a hoonestusiguse puhul.

Omandi ese - asjad. Omand saab tekkida ainult asjadele kui kehalistele asemetele. Esemeks saavad olla ainult vallasasjad ja kinnisasjad. Omandiks ei saa olla kehatud esemed e igused, nagu autoriigus vi litsents. Asjadel on omanik, igustel omaja. Ei tunnista mitmekordset omandit (vt 6 lg2, vrdle RPS 16 p1).

Omandiiguse piirangud. Omanik vib teha oma asjaga kike, v.a seda, mida ta ei vi teha tulenevalt seadusest. (seega alamalseisvate aktidega tehtavad piirangud on vlistatud). Omaniku igusi vib piirata nii seadusega ja teiste isikute igustega, kui need rajanevad seaduslikul alusel vi kinnistusraamatu kandel.

Eraiguslikud kitsendused teise isiku kasuks. Naabrusigused ja omandi ruumilised piirangud.

Avalik-iguslikud avalikes huvides. Sundvrandamine, avalikest huvidest tulenevad piirangud.

Omandi teostamisel tuleb lhtuda hea usu phimttest. Keelatud on pahatahtlik teiste isikute huvide kahjutamine.

Hdaseisund vlistab omaabi omaniku poolt. Hdaseisundis tehtud tegu ei ole igusvastane, kui rahoitav kahju on tekitatavast suurem ja kahju tekitamine suunatud tagajrje vltimisele. Kahjustaja tegutses hdaseisundis, kuid oht tulenes temast endast omanikul igus nuda kahju hvitamist.

Omanikuks saab olla ainult fsiline vi juriidiline isik. Juriidilise isiku vara ei ole aktionride kaasomandis. Isegi ainuaktsionr ei ole vara omanik. Ettevtte vara tuleb hoida lahus omanike varast. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda kellelegi teisele.

Kigil omanikel on vrdsed igused, kui seaduses ei ole stestatud teisiti. Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Omanike iguste vrdusus ja hetaolisus on phiseaduslik printsiip ning ei vajaks tpsustamist eraldi eriseaduses (AS 6 lg2 siiski kinnitab seda). Seadusega vib omandiigust (mis oma loomult on absoluutne) piirata. Peaks olema vlistatud,et juriidiline isik saaks asuda mingi ministeeriumi valitsusalas. Riigil vib olla eraiguslikus JI-s kll osalus, kuid seda osalust ei ksitleta riigi varana.

4. Omandi liigid lhtuvalt omanike arvust

ainuomand

hine omand

kaasomand (kindlaksmratud mttelised osad hisest omandist)

korteriomand

hisomand (omand ei ole mttelisteks osadeks jaotatud, kasutatakse koos)

hisus (igus kuulub mitmele isikule hiselt)

a) Kaasomand

Kaasomand jaguneb mtteliste osadena omanike vahel. Igahele kuulub kindel murdosa kindlast asjast. Abstraktselt nt 1/3 kogu asjast kuulub kaasomanikule. Kaasomanike osad hises asjas on eelduslikult vrdsed. Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa hise asja viljast. Kui asjast mingi osa hvib, mida ks kaasomanik reaalselt kasutas, siis vhenevad kigi omanike osad vrdselt. Kinnisasja puhul kantakse kaasomanikud ja kinnisasja mtteliste osade suurused kinnistusraamatusse.

Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale hises asjas omaniku igused, arvestades teiste kaasomanike igusi. Kaasomanikul on hise asja suhtes kolmandate isikute ees kik omaniku igused. Kaasomand jaguneb:

tehinguline kaasomand

seadusest tulenev kaasomand

Riigikohtu seisukoht kaasomaniku nudeigusest

Kolleegium ei nustunud selle vitega - kui kaasomanike arv on paaritu, on kaaomanikul igus esitada hagi kaasomandis oleva asja kasutuskorra kindlaksmramiseks vaid siis, kui hletamisel vhemusse jnud kaasomanikule kuulub kokku suurem osa hisest asjast (3-2-1-55-00). Vhemusomanikel peavad olemas olema teatud kaitstud igused. Vhemusosanikul on igus saada proportsionaalselt tulu.

Kaasomandi kinnisasja otueesigus

Kaasomandi vrandamisel on phimtteliseks erinevuseks see, et kinnisasjade puhul tuleb arvestada kaasomaniku ostueesigusega. See on seadusjrgne ostueesigus. Ostueeigus toob kaasa kohustuse teatada mgilepingu slmimisest ostueesigusega isikule (VS 244).

Kaasomanite ostueesigus on asjaiguslikult tagatud. Omaniku ostueesigus toob kaasa eelmrke toime. Eelmrke toime thendab, et kaasomaniku suhtes, kellel on ostueesigus, loetakse iga teine tema iguse vastane ksutus kehtetuks. Tal on vimalik sellises olukorras nuda kande parandamist. Piisab, kui kinnistusraamatust nhtub kaasomaniku olemasolu.

Vallasasjade puhul ldist kaasomandist tulenevat ostueesigust stestatud ei ole.

Korteriomand

Korteriomand on kaasomandi erivorm. Korteriomand koosneb ainuomandist korterile ja kaasomandist hises kasutuses olevatele hoone osadele ja maatkile, millel hoone asub. Need kaks omandit on lahutamatult seotud ja osalevad kibes koos. Korteriomandit vib kinnistusraamatu kaudu vabalt vrandada ja koormata asjaigustega, v.a hoonestusigusega.

Kaasomandis olevaid asju valdavad ja kasutavad korteriomanikud hiselt (hisus) ning kohaldatakse AS stteid niipalju, kuivrd KOS-st ei tulene teisiti. histe asjade valitsemist korraldab korteriomanike ldkoosolek (seadusjrgne) vi korterihistu. ldkoosoleku puhul valitakse valitseja.

b) hisomand

hisomand ei eelda mingite piiritletud osade olemasolu. Asi kuulub hisomanikele samaaegselt, ilma et osad oleks kindlaks mratud. hisomand eeldab, et isikute vahel oleks tugevam majanduslik seos, mingi eriline isiklik suhe (abielu, seltsinguleping). hisomand oli levinud nukogude igusssteemis.

Oluliseks probleemiks on omanike vastastikune seotus. Huvide vastandlikkus prsib sageli omandi efektiivset kasutamist. Tragedy of the commons - iga omanik pab omandist vlja vtta maksimumi, kuna teised teevad samamoodi.

abikaasade hisomand (PkS 14). Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade hisvara. Teisiti vib kokku leppida abieluvaralepinguga.

seltsinguvara (VS 589). Seltsingulepingu puhul kohustuvad kaks vi enam isikut tegutsema hise eesmrgi saavutamiseks. Seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lhevad seltsinglaste hisomandisse (seltsinguvara).

5. Kaasomand

a) Kaasomandi ulatus

Kaasomanike osad on eelduslikult vrdsed, kui kaasomandi tekkimise aluses ei ole mratud teisiti. Suhetes teiste kaasomanikega on kaasomanikul kik omaniku igused, arvestades teiste kaasomanike seadusest/tehingust tulenevaid igusi. Kolmandate isikute suhtes on kaasomanikul kik omaniku igused. Kaasomanikule kuulub asja majandamisest saadav loodus- ja igusvili proportsionaalselt oma osale.

b) Kaasomandi valdamine ja kasutamine

Igale kaasomanikule kuulub teatud osa hisest valdamis-, kasutamis- ja ksutamisigusest. Kasutamine ja ksutamine toimub kasutuskorra kaudu, mis lepitakse kokku:

a) kaasomanike kokkuleppel vi

b) enamuse otsuse kohaselt (kellele kuulub ka mtteliste osade enamus). Kohus saab kasutamiskorda muuta, kui see rikub kaasomaniku iglasi ja mistlikke huve.

Kasutamine. Kaasomanikud vivad asja kasutada niivrd, kuivrd see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust, kui teismoodi ei ole kokku lepitud. Reeglina kasutatakse ja vallatakse ning kantakse koormatisi, kahju ja kulutusi vastavalt mttelise osa suurusele kaasomandis. Kaasomanik vib kaasomanikels vrdeliselt nende osadega nuda ainult vajalike kulutuste hvitamist, mida ta tegi asja silitamiseks. Enamuse otsusega ei tohi vhendada kaasomanike igust viljadele.

Valdamine. Kaasomanik ei saa kasutada valduse kaitse stteid teiste kaasomanike suhtes, kll aga omandi stteid. Kaasomandi valdamine ja kasutamine peab toimuma vastavalt kigi kaasomanike huvidele.

c) Mttelise osa ksutamine

Kaasomandi eseme vi selle reaalosa ksutamiseks on vaja kigi omanike nusolekut.

Iga kaasomanik vib temale kuuluvat mttelist osa ksutada. Erandina ei saa seada servituuti ja hoonestusigust, mis eeldavad reaalset asja. Reaalosa ksutamiseks tuleb juba hankida kigi kaasomanike nusolek vi kaasomand lpetada.

Kolmandate isikute suhtes on teistel kaasomanikel kinnisasja suhtes ostueesigus samadel tingimustel (s.h sama mgihind), seda ka sundenampakkumise korral. Korteriomadi puhul kehtib ostueesigus, kui see on nii kokku lepitud tehinguga vi seaduses mrgitud. Erand: Ostueesigust ei ole kaasomanikel siis, kui kaasomandis oleva kinnisasja mtteline osa vrandatakse alanejale sugulasele vi vanemale, vi on ostueesigus antud kolmandale isikule seadusega (nt riigile).

d) Kaasomandi ksutamine tervikuna

Kaasomandi vrandamiseks vi koormamiseks ja majandusliku otstarbe oluliseks muutmiseks on vaja kigi kaasomanike nusolek. Terve kaasomandi vlaiguslikuks koormamiseks on samuti vaja kigi omanike nusolekut. Samas kui on kehtestatud kasutuskord, vib koormata osasid ka eraldi (nt oma korteri vljarimine).

Kaasomanik kannab vastavalt tema osa suurusele kaasomandi koormatisi, samuti selle alalhoidmiseks valdamiseks ja kasutamiseks tehtavaid kulutusi ja kahju. Seega kaasomanikud jagavad oma osale vastavalt igusi ja kohustusi.

e) Kaasomandi lpetamise nue

Kaasomanikul on igus nuda kaasomandi lpetamist. Selle iguse kasutamise vib vlistada kaasomanikevahelise kokkuleppega. Kokkuleppest ei pea kinni pidama, kui selleks on oluline phjus. Kaasomandi lpetamise thtaja letamise korral vib samuti olulisel phjusel seda teha ka peale thtpeva.

f) Asja jagamine kaasomandi lpetamisel

Kaasomandi lpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui seda ei saavutata jagamise viisi suhtes, otsustab asja kohus. Kohus vib otsustada, et asi:

jagatakse reaalosadeks

kui reaalosa ei vasta mttelisele osale, otsustab kohus tasaarvestuse / servituudiga koormamise

anda asi le hele/mitmele kaasomanikule, kes maksavad vlja teiste osad

ma kaasomanike vahelisel vi avalikul enampakkumisel, jagades saadud raha vastavalt osa suurusele.

Asja reaalsel jagamisel tuleb arvestada selle teostamise vimalikkust ja erinevaid piiranguid:

min katastriksuse suurus 30 m2

kinnisasja peab saama edasi kasutada vastavalt selle sihtotstarbele

kooskla maakorralduse ja ehitise olemuse nuetega

Kaasomanikevahelised kokkulepped kehtivad asja igakordse omaniku ehk kaasomaniku eriigusjrglase (tehingulise igusjrglase) suhtes. Kinnisasja puhul:

eriigusjrgluse (vetakse le teatud igued ja kohustused) puhul vajalikud mrkused kinnistusraamatus.

ldigusjrgluse(vetakse le kik igused ja kohustused, nt primine) puhul mrkust vaja ei ole.

Korteriomandi puhul on igusjrgluses erand ldkoosoleku otsused ja kohtuotsused kehtivad kinnistusraamatusse kandmata.

6. Abieluvarareiimid

Eesti perekonnaigus phineb his- ja varalahususreiimil. Varalahusus abielu ajal ja eel soetatud vara jb eraldi. Varahisus kogu abielu eel ja ajal saadud vara jb abikaasade hisesse omandisse. Absoluutsel varahisusel on ka teatud piirangud.

Eesti igus kasutab abieluaegsel hivaral phinevat segavarianti. Abielueelne vara jb lahusvaraks. Prast abiellumist soetatud vara muutub hisvaraks. Asjad on soetatud hisomandiks. Lahusvaraks loetakse ka vara, mille abikaasa on omandanud ka prast (faktiliste) abielusuhete lppemist.

Abieluvara reziimid

Abieluvara segareziimid

hisvara jagamine (Perekonnaseaduse jrgi)

Erinevad variandid vivad oleneda abikaasa panustest vara soetamisse jms.

7. Abikaasade varalised igused ja kohustused

1) Abieluvaralepingust

Varalised igused mratakse kindlaks seaduse vi notariaalselt testatud abieluvaralepinguga. Kui seda lepingut pole slmitud vi ainult osale varale, kohaldatakse lejnud varale seadusjrgseid igusi. Abieluvaralepinguga vidakse mrata:

milline enne abielu abikaasadele kuulunud vara jb hisvaraks, milline lahusvaraks.

milline abielu keste omandatud vara on hisvara/lahusvara

kuidas abikaasade hisvara kasutada/ksutada/vallata

hisvara jagada

vastastikused lalpidamiskohustused abielu kestel/lppemisel (seda ei saa vlistada)

muud varalised igused kohustused, mis pole vastuolus seadusega.

Abieluvaraleping slmitakse notariaalselt testatuna. See lpetatakse notariaalselt testatud kokkuleppega vi he poole nudel kohtu poolt. Leping lpeb he poole surmaga vi abielu lahutamisega.

2) seadusest

hivara:

abielu kestel omandatud vara (v.a isiklikud tarbeesemed)

lahusvara, mille vrtus on abielu kestel oluliselt suurenenud abikaasade panuste tttu

Lahuvara:

enne abiellumist omandatud vara

abielu kestel kinke vi primise teel saadud vara

abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed

prast abielusuhete lppemist omandatud vara

hisvara jagamine

hisvara kasutavad, ksutavad ja valdavad abikaasad hiselt kokkuleppe teel. hisvara jagatakse kokkuleppel vi kohtu poolt, kui vhemalt ks abikaasa seda nuab. Kinnisasja jagamise kokkulepe tuleb notariaalselt testada. Kui he abikaasa suhtes on algatatud titemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenudja nude rahuldamiseks, vib sissenudja esitada kohtule hagi abikaasade hisvara jagamiseks.

Abikaasade hisvara jagamisel loetakse nende osad vrdseks, olenemata sellest, et ks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega vi muudel mjuvatel phjustel. Vrdsusest vib krvale kalduda, kui ks abikaasa ei saanud hisvara omandamises osaleda mjuval phjusel vi kui hisvara on omandatus he abikaasa lahusvara arvelt (PerS 19 lg2) Kummalegi abikaasale jv vara mratakse kaasomandina.

Abikaasa vastutus

Oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga + hisvara selle osaga, mis kuuluks talle hisvara jagamisel. Perekonna huvides vetud varalise kohustuse jrgi vastutavad abikaasad hisvaraga ja mlema abikaasa lahusvaraga.

8. Seltsinguleping

Seltsingulepinguga kohustuvad kaks vi enam isikut (seltsinglased) tegutsema hise eesmrgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga mratud viisil, eelkige panuste tegemisega. Seltsinglase panuseks vib olla igasugune hise eesmrgi edendamine, sealhulgas vara vrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine, seltsingule teenuse osutamine. Seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lhevad seltsinglaste hisomandisse (seltsinguvara kuulub hisomanikele samaaegselt, ilma et osad oleks kindlaks mratud).

Seltsinguvaraks on:

seltsingule tehtavad panused

seltsingu jaoks omandatud vara

seltsinguvarasse kuuluva iguse alusel omandatud vara

vara, mis saadi hvitisena seltsinguvarasse kuuluva eseme hvimise, rikkumise vi ravtmise eest.

Seltsinglane ei vi ksutada seltsinguvarasse kuuluvaid esemeid ega nuda seltsinguvara jagamist. Kui seltsinglaste osad kasumi jaotamises ja kahjumi katmises ei ole mratud, arvestatakse igale seltsinglasele langev osa vastavalt tema panuse suurusele.

V teema

OMANDI KAITSE

___________________________________________________________________________

Omandi kaitmiseks on 2 philist vimalust negatoorhagi ja vindikatsioonihagi. Omanik saab kasutada ka teisi instrumente, nt valduse kaitse. Omanik saab kaitsta enda igusi asjale ka lepinguliste nuete esitamise teel. Negatoor- ja vindikatsioonihagi on vrdselt kehtivad nii vallas- kui kinnisasjade puhul. Omandi kaitse nudega ei saa parandada kinnistusraamatu kandeid.

1. Omandi kaitse phiseaduslikud ja rahvusvahelis-iguslikud alused

Omanikul on nudeigus igahe vastu, kes igusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nue on suunatud omandiiguse tunnustamisele ja asja vljanudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Omanik peab vaidluse korral tendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.

32. Igahe omand on puutumatu ja vrdselt kaitstud. Omandit vib omaniku nusolekuta vrandada ainult seaduses stestatud juhtudel ja korras ldistes huvides iglase ja kohese hvituse eest. Igahel, kelle vara on tema nusolekuta vrandatud, on igus prduda kohtusse ning vaidlustada vara vrandamine, hvitus vi selle suurus.

2. Negatoorhagi omandi rikkumine pole seotud valduse kaotusega

Omanikul on igus nuda igasuguse rikkumise krvaldamist. See ei pea olema seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada rikkumise kordumist, vib omanik nuda rikkumisest hoidumist. Nue on vlistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.

Negatoorne nue AS 89 ei tunnustata teise isiku igust asjale. Puudutab ka valduse mittekaotamisega seotud ksimusi. Negatoorhagi rakendusala on palju suurem kui vindikatsioonihagi. Kui omanik vib asjaga teha, mida soovib, kui ta ei pea taluma mujalt tulenevaid kitsendusi. Kui tegemist pole valduse kaotamisega, saab ta oma igusi kaitsta negatoorhagiga. Negatoorhagi rakendusala ei olegi selgelt piiritletav. Piirid paneb paika kogu omanike iguste ring he asja suhtes.

Negatoorhagi on hagi, millega omanik nuab kasutamis- ja ksutamisiguse rikkumise krvaldamist. Valdust ei ole omanik kaotanud. Negatoorse nude eesmrk on nuda rikkumise lpetamist ja tulevikus rikkumisest hoidumist.

- rikkumise ja selle tagajrgede krvaldamist, kui see kestab;

- rikkumise vltimist, kui on rikkumise tekkimise oht.

Negatoorhagi puhul ei ole s olemasolu oluline. Kui rikkuja tegutseb kellegi teise lesandel, tuleb nue suunata korralduse andja vastu, v.a kui lesandja saanu saab kohe rikkumise krvaldada.

Negatoorhagi seondub palju ka AS 143 kahjulikud mjub naabri kinnisasjale.

Niteks:

Valguse varjamine maatkil he maatki omanik kahjustab nt ehitustegevusega valguse juurdepsu teise maatkile. Tuleb arvestada ehituskorraldusega (avalikust igusest). Ehitustega seotud rikkumisi saab kaitsta juba planeerimisprotsessis.

Mra, leha, suitsu, auru levimine saab olla negatoorhagi ja naabrusigustega seotud piirangute vaidlusese. Teatud asjadele on talumiskohutus (nt ahju ktmisest tulenev suits). lemraste mjutuste puhul tuleb arvesse vtta piirkondade otstarbe mramist ja planeeringuid. Ee tagab, et tstuspiirkond ja elamupiirkond ei hakka ksteist segama. Arvestada tuleb ka kohaliku tavaga.

Soovimatud reklaamsaadetised konkreetsed kleeppildid on piisavad, et oleks arsaadavalt selgeks tehtud, et reklaami ei soovita. Tava, et isik on kohustatud taluma reklaami postkasti panemist, ei ole olemas. Seega ei pea reklaami mittesoovimisest teamata Eesti Postile, piisab kleepekast.

Lubamatu lbisit le maatki

Heitvee juhtimine lbi maatki puhta vee juhtimine le vra maa peaks olema vimalik, heitvee lbijuhtimine mitte.

Asjale juurdepsu takistamine teatud hetkel muutub see juba valduse ravtmiseks, milleks tuleb kasutada vindikatsioonihagi.

Asja lubamatu jdvustamine avalikul territooriumil on vimalik lesvtteid teha. Kui kellegi maja jb sellisel juhul nhtavale, siis seda peab taluma.

ECHR on ei luba avalikustada ka tnaval tehtud pilte inimesest. ldiselt on vajalik nende nusolek.

3. Vindikatsioonihagi

Vindikatiivne nue (AS 80-88) on isiku (omanik, heauskne omandaja) nudeigus iga isiku vastu, kes tema asja valdab. Sellega saab nuda omandiiguse tunnustamist ja asja vljaandmist omaniku valdusesse. Vindikatsioonihagi on omaniku hagi vaidlusaluse asja valdaja vastu temalt asja ravtmise ja selle omaniku valdusse leandmise nudega. Kui nue ei sisalda valduse taastamise nuet (kinnisasjapuhul vabastamise nue), ei saa see olle vindikatsiooninue.

Kes kellelt mida?

Vindikatsiooninue lubab asja vlja nuda igahelt, kes asja igusliku aluseta valdab. Vlistatud ei ole vljanue ka siis, kui senine iguslik alus rajanes lepingul. Vlja saab nuda lepingu lppemisel. Vindikatsiooninudega saab asja tagasi nuda ka juhul, kui on lppenud asja valdamiseks iguse andnud asjaigus vi kui asi on omaniku valdusest vlja linud tema tahte vastaselt.

Vljanudjaks on omanik, aga ka asja heauskne omandaja, kes ei ole asja veel omandanud. Nue on suunatud otsese valdaja vastu. Nuet ei saa suunata valduse teenija vastu, v.a kui peremees eitab oma valdust. Kui omanik on kaudne valdaja, vib ta nuda otsese valduse taastmaist otsesele valdajale. Kui viimane seda ei soovi, vib ta nuda asja andmist endale.

Vindikatsiooninude aluseks on valduse rikkumise fakt, millega vib kaasneda ka lejnud iguste rikkumine ja nude esemeks on nude rikkumise krvaldamine. Vlja saab nuda vaid sama asja. Kui asi on hvinud, saab nuda kahju hvitamist VS alusel, mitte vinditseerimist AS alusel.

Heausksus ja pahausksus

Asjade, viljade ja praldiste vljanudmine ning kulutuste hvitamine sltub sellest, kas valdaja on heauskne vi pahauskne. Pahauskne valdaja on isik, kes omandamisel teadis vi ei teadnud raske hooletuse tttu, et ta ei ole valduseks igustatud vi sai hiljem teada sellest, et ta ei ole valduseks igustatud. Pahauskne valdaja on kohustatud hvitama omanikule asja vi selle praldiste hvimise vi vrtuse vhenemise tttu tekkinud kahju vastavalt VS kahju igusvastase tekitamise stetele.

Keegi ei vi vabandada ennast kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega.

Heauskselt omandajalt ei saa vallasasja vlja nuda, kui see on omaniku valdusest vlja linud tema enda tahte kohaselt. Heauskselt omandajalt ei saa kibe huvides tagasi nuda raha ja esitajavrtpabereid. Kinnisasjade puhul ei saa heaukselt omandajalt, kes on kinnistusraamatusse sisse kantud omanikuna, asja vlja nuda ka siis, kui eelmine kanne, mille alusel omand le anti, oli tehtud igusliku aluseta.

Kui valdaja on heauskne, ei vastuta ta asja ja selle praldiste hvimise vi vrtuse vhenemise eest, kui hvimine vi vrtuse vhenemine on toimunud enne hagi esitamisest teadasaamist. Heauskne valdaja vib asja ka teadlikult lhkuda, kuid ta ei vastuta.Valdaja vastutab asja vi selle praldiste hvimise vi vrtuse vhenemise eest, mis on toimunud tema sl prast hagi esitamisest teadasaamist (84 lg3).

Omavoliliselt saadud valduse korral vastutab ebaseaduslik valdaja alati asja hvimise vi vrtuse vhenemise eest, v.a kui asi oleks hvinud vi vrtus vhenenud ka omaniku kes (84 lg2). Hvitada tuleb saamatajnud tulu (85 lg2, vt ka 85 lg1 + VS 1039 pahauskse rikkuja vastutus, temalt vib nuda rikkumisega saadud tulu vljaandmist).

Kui asja vrtus suureneb valdaja ksutuses olles, siis ka pahauskne valdaja saab vajalikud kulutused vlja nuda AS 88 ja TsS jrgi. Omavoliline valdaja ei saa tehtud kulutusi vlja nuda. VS 1042 reguleerib kulutuste hvitamist. Kriteeriumid on, kas omanik oleks ise ka teinud sarnaseid kulutusi asjale. Valdaja heausksus vi pahausksus ei anna vastupidist tulemust seoses tehtud kulutuste hvitamisega asjale. Oluline on omavolilisus.

Asja hvimine , vrtuse vhenemine vastutab?Vajalikud kulutused hvitatakse?

HeauskneEI enne hagist teada saamist, JAH prast hagist teadasaamistJAH

HalvauskneJAH, v.a kui asi oleks hvinud ka omaniku kesJAH

Omavoliline JAH, v.a kui asi oleks hvinud ka omaniku kesEI

Nide kahjustatud auto 1 (pahauskne valdus): A-lt varastatakse auto, B ms selle C-le, kes teab, et auto on varastatud. C teeb autoga avarii. AS 84 lg 1 jrgi vastutab pahauskne valdaja asja vrtuse vhenemine vi asja vi praldise hvimise eest vastavalt VS 1045 lg1 p5 1043 (isik on kahju tekitamise eest sdi ning ta vastutab selle eest seaduse jrgi) 1050 (s vastutuse alusena). C vttis riski ja kasutas vrast autot, milleks tal igus ei ole. Seega on C sdi kahju tekitamises ka siis, kui ta pole avarii tekitamises sdi. Seega saab A nuda C-lt vlja auto vrtuse vhenemise.

Nide kahjustatud auto 2 (B vastutus) B varastas auto ja tegi avarii. Omavoliline valdaja vastutab alati asja vrtuse vhenemise eest, v.a juhul kui hvimine vi vrtuse vhenemine oleks toimunud hageja valduses. AS 84 lg2. Heauskne valdaja C ei vastuta kahjustatud auto eest.

Nide parandatud auto 1 ja 2 (asi muutub C kes vrtuslikumaks) Asi muutub kolmanda halvauskse isiku kes vrtulikumaks, laseb autol vahetada rehvid ja paneb tumedad klaasid ette. AS 88 ka pahauskne valdaja C viks nuda vlja asjale tehtud vajalikke kulutusi. Kuid VS 1042 jrgi ei ole tegemist vajalike kulutustega (omanik ei oleks ise pannud tumedaid klaase) ning C ei saa vlja nuda tehtud kulutusi. Rehvide vahetamise korral vis olla tegemist vajalike kulutustega. B ei saaks nuda kulutuste tegemist, kuna ta on omavoliline valdaja.

Kontorisisustuse mk - B ei ole asjade eest maksnud, kuid on saanud omanikuks. Kui me ei tea, kas omandireservatsioonis lepiti kokku vi mitte, siis lahendus B on omanik, sest tema kasuks kehtib omandi eeldus. A-l lasub tendamiskoormus, et tema on omanik ning B on omavoliline valdaja.

Klaveri valduse leandmine A vidab, et andis klaveri B-le tasuta kasutamiseks. B on veendunud, et talle kingiti see klaver. Peab uskuma B-d, kuna klaver on tema valduses. Tema on eeldatavasti omanik. A peab vastupidist tendama.

Vindikatsiooninue vs alusetu rikastumise stted

Vindikatsiooninue konkureerib ka asja vljaandmisnudega alusetu rikastumise stete alusel. AR nue annab vimaluse asja tagasi nuda isegi siis, kui ksutus on kehtiv, st asja vallatakse iguslikul alusel, kuid ksutus oli tasuta (nt kinkeleping).

Tendamine

Omanik peab tendama omandi kestvuse ja omandi igusliku aluse (omand ei ole tekkinud igusvastaselt), et talle saaks kohtus asja tagasi mista. Tendamiseks vib kasutada lepinguid, ostutekke, testamenti, arveid kirjavahetust, kinnitusraamatu kandeid, tunnistajate tlusi, registrite andmeid. Vallasasja praegust valdajat kaitseb 90 lg1.

Kui valdaja loobub valdusest nudest vabanemise eesmrgil, vib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda.

Nude aegumise thtajad

omandiigusest tulenev 30 aastat sissenutavaks muutumisest

omavolilise valdaja vi igusjrglase vastu ei aegu

alusetu rikastumine/v kahju tekitamine 3 a teada saamisest, hiljemalt 10 a teost

krvalkohustused (viljad jms) aeguvad koos phikohustusega, kui need pole selleks hetkeks veel aegunud

Valdajal on asja omandamisega tehtud kulutuste tagasinude igus isikult, kellelt ta asja valduse vastavalt VS-le sai. Asja vljaandmise koht ja kulud mratakse VS 4 ptk. alusel (kohustuse titmine).

4. Valduse tendamine

a) valduse tendamine

Omanik peab vaidluse korral tendama, et valdaja valdab just temale kuuluvat eset. Kui videtav valdaja seda ei tee, ei saaks temalt asja vlja nuda.

b) valdusest loobumine nudest vabanemise eesmrgil

Kui valdaja loobub pahauskselt valdusest nudest vabanemise eesmrgil, vib kohus teda sellele vaatamata valdajaks lugeda. See thendab, et valdaja vib meelega asja kellelegi le anda, et seda ei saaks temalt enam nuda. Kui kohus teda ikkagi valdajaks loeb, saab temalt nuda

asjast saadud kasu vljaandmist

asja vrtuse vhenemisega phjustatud kahjude hvitamist.

Samuti vastutab ta valdaja kahju eest, mida ta phjustas omanikule vljanude vimatuks muutmisega.

Pahauskselt valdusest loobumine:

Enne hagiavalduse saamistPrast hagiavalduse saamist

Hageja peab tendama, et loobuti hagist vabanemise eesmrgilKohus peab hagi tagamiseks kasutusele vtma meetmeid (nt arestima asja).

Kui valdaja vrandas kohtumenetluse ajal prast seda, kui ta vhemalt pidi teadma hagi esitamisest, vastutab nagu pahauskne valdaja. Erand: kui vrandamine oli hdavajalik asja rikkumise rahoidmiseks.

Kui valdaja vrandas asja, saab uuelt omandajalt asja vlja nuda olenevalt sellest, kas ta oli heauskne vi pahauskne valdaja.

5. Valdaja vastuvited

Valdaja vib asja vljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes igus asja vallata. Otsene valdaja vib samuti keelduda asja vljaandmiset, kui kaudsel valdajal oli omaniku suhtes igus asja vallata. Valdaja vastuvited vivad seisneda:

hageja ei olegi omanik, seega ka mitte igustatud isik

et ta on ise omanik

valdajal on asjaiguslik vi vlaiguslik alus asja vallata

Kui kaudne valdaja ei oleks tohtinud otsesele valdajale asja le anda, vib omanik nuda otseselt valdajalt asja vljaandmist kaudsele valdajalt. Kui kaudne valdaja keeldub vastuvtmisest, vib omanik asja vlja nuda endale.

Kui kaudne valdaja saaks esitada omaniku vastu igusel rajaneva vastuvite, siis saab selle esitada ka otsene valdaja. Nt allrnik saab keelduda asja vljaandmisest omanikule, kui omaniku ja rniku vahel kehtib rileping.

ei ole igustatud igustatud

OV KV OM

asi

asi, kui KV keeldub asja vastu vtmast

nue

Valduse kehtivus igakordse uue omaniku suhtes

asjaiguslikul alusel valdus kehtib iga uue omaniku suhtes (kasutusvaldus, pant)

vlaiguslikul alusel valdus ei kehti iga uue omaniku suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti

6. Valdaja vastutus asja ja praldiste eest

Pahauskne valdaja peab hvitama omanikule asja / praldise hvimise vi vrtuse vhenemise tttu tekkinud kahju vastavalt VS igusvastase kahju tekistamise stetele. Pahauskne valdaja ei pea olema isegi sdi, et ta vastutaks. Ainsaks erandiks vastutuses on asjaolu, et vrtuse vhenemine oleks toimunud ka siis, kui asi oleks olnud omaniku valduses. Ta vastutab kogu oma valdamisaja jooksul.

Valdaja on pahauskne, kui ta teadis vi pidi teadma, et tal puudub igus asja valdamiseks vi kui ta saab hiljem teada, et tal selline igus puudub.

Valdaja loetakse reeglina heauskseks, kuni pole testatud vastupidist. Seega peab hageja pahausksust tendama.

Omavoliline valdaja vastutab asja / praldise hvimise vi vrtuse vhenemise eest, v.a. kui see oleks toimunud ka hageja valduses.

Heauskne valdaja kui asja/praldise vrtus on vhenenud vi hvinud enne hagi esitamisest teadasaamist, ei vastuta. Kui hvimine vi vrtuse vhenemine toimus prast hagist teada saamist valdaja sl, siis ta vastutab.

Kui igasugune valdaja vrandas kohtumenetluse ajal prast seda, kui ta vhemalt pidi teadma hagi esitamisest, vastutab nagu pahauskne valdaja. Erand: kui vrandamine oli hdavajalik asja rikkumise rahoidmiseks.

ValdajaReegel

Erand

IgasuguneKui vrandas kohtumenetluse ajal ja teadis seda, vastutab nagu pahauskneKui vrandamine oli hdavajalik, ei vastuta

PahauskneVastutus ei vaja isegi sdKui vrtus oleks vhenenud ka omaniku valduses olles

omavolilineVastutus ei vaja isegi sd. Vastutab lisaks ka saamatajnud tulu eest. Kui vrtus oleks vhenenud ka omaniku valduses olles

HeauskneEnne kohtumenetlusest teadasaamist

Ei vastuta

Prast kohtumenetlusest teadasaamist

Kui valdaja sl, siis vastutab

Omanik vib valdajalt nuda asja vljaandmise asemel selle vrtuse hvitamist alusetu rikastumise stete jrgi (VS 52. ptk), kui asi on mberttatud, vrandatud heausksele omandajale, hageja ei tea, kellelt asi vlja nuda.

7. Kasu vljaandmise ja hvitamine

Kasu vljanudmine on vindikatsiooninude kui asja vljanudmise nude krvalnudeks.

Pahauskne valdaja peab vlja andma viljad, mis on alles. lejnu tuleb hvitada hariliku vrtuse jrgi (rikkumise aja seis). Vlja peab andma ka rikkumisest saadud tulu.

omavoliga tuleb hvitada kahju + saamatajnud tulu.

8. Kulutuste hvitamine valdajale

Valdaja vib nuda vajalike kulutuste hvitamist, v.a kui ta on saanud valduse omavoliga. Omanik vib kulutusi teinud isikult nuda parenduste ravtmist, kui see on vimalik parendusi rikkumata. Viljade saamisele tehtud kulutused tuleb valdajale hvitada ulatuses, mis olid vajalikud asja korrapraseks majandamiseks ega leta vilja vrtust.

9. Valdaja omandi eeldus

Vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole testatud vastupidist. Kaudse valduse korral kehtib see eeldus ainult kaudse valdaja suhtes.

________________________________________________________

VALLASASJAIGUS

I teema

VALLASOMAND

________________________________________________________________

1. Vallasomandi tekkimise alused 92 kuni 117

asjaiguslikud

leandmine

mberttamine, segamine, hendamine

heauskne omandamine

igamine

looduslik omandamine

hivamine

leid

peitvara

ehitise kui vallasasja omandamine

primine prija omandab pritud asja siis, kui prandaja omand lpeb e kui ta sureb. Vahepealselt perioodil ei ole asjad peremeheta.

abielust tulenevad kui isikud slmivad abieluvaralepingu, kui muudavad oma vara staatust. Seda ei ksitleta asjaigusliku leandmisega, vaid eraldi instituudina.

juriidiliste isikute hinemine igusjrgluse korras vara leminek. Tavaliselt vara lheb le kogumis, mitte eraldi asjadena

sundenampakkumine- avaliku vimu akt. Omand lheb le senise omaniku tahte vastaselt. Mja asemel tegutseb kohtutitur.

sundvrandamine avalikes huvides toimuv vrandamine. Avalikul vimul on hdavajadus omandada eraisikutele kuuluvat vara ning seda iglase ja kohese tasu.

haldusaktiga tagastamine vara tagastamine omandireformi kigus.

Vallasomand tekib vallasasja leandmisega, kui vrandaja annab asja valduse le omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand lheb le omandajale. (AS 92). Asjaiguskokkulepe krval on vajalik ka vlaiguslik tehing. Tuntumad causad on mk-ost, kinkimine.

2. Vallasomandi leandmine 92 alusel

Asjaiguskokkulepe

omaniku vljendatud tahe asja omand le anda

mratleb konkreets