Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
ATR0110 ANALOOG- JA
DIGITAALTEHNIKA
Kevad 2019
Pooljuhid
Martin Jaanus NRG-308
[email protected] 56 91 31 93
Õppetöö : http://isc.ttu.ee
Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin
Teemad
Pooljuhtseadised
Dioodid
• p-n siire, diood, stabilitron, valgusdiood, fotodiood,optron
Transistorid
• bipolaartransistor, väljatransistor
Türistorid
• dinistor, trinistor, sümistor
Pooljuhid
• Madal elektrijuhtivus toatemperatuuril
• Elektrijuhtivus kasvab temperatuuri tõustes.
• Poolmetallid (metalloidid) Ge, Si ,Se
• Mõned oksiidid ja sulamid
• Juhtivust saab muuta lisanditega (doping)
Räniaatomid 45,000,000
x.suurendatult -wikipedia
N ja P tüüpi pooljuhid
• Puhtas pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga, sest kovalentsideme katkemisel moodustuvad paarikaupa üks vaba elektron ja auk.
• Erineva lisandiga saadakse erinevat tüüpi juhtivus.
• Laengukandjateks muutuvad N tüüpi pooljuhis elektronid
• P tüüpi pooljuhis augud.
N tüüpi (lisatud fosfor) P tüüpi (lisatud alumiinium)
p-n siire
• Põhiline kaasaegse elektroonikaseadme ehituskivi.
• Tekib erinevate lisanditega pooljuhtmaterjalide kokkupuutel.
• Toimub üleminek aukjuhtivuselt P elektronjuhtivusele N.
• Ruumilaengu mõjul tekib tõkkekiht
P N
P doping N doping
Vabad augud Vabad elektronid
Pingestamata p-n siire
• P kihil on elektronide vähesuse tõttu positiivne laeng.
• N kihil on elektronide rohkuse tõttu negatiivne laeng.
• Siirde läheduses olevad elektronid täidavad lähemad augud.
• Positiivsed ja negatiivsed laengud seetõttu kaugenevad,
tekib nendevaheline pinge (räni puhul 0,6...0,7 V )
Vabad augud Vabad elektronid
+
++
+
++
+++
+
++
--
-- -
-- -
- --
-
--
--
P N
Vastupingestatud p-n siire
• Vastaslaengud tõmbuvad kihtide otstele.
• Tõkkekiht (laenguta ala) suureneb.
• Elektrivoolu ei teki.
Vabad augud Vabad elektronid
+
++
+
++
+
++
+
++
-
-
--
- -
-
-
-
-
-
--
- +P N
Augud
Elektronid
Päripingestatud p-n siire
• Tõkkekiht väheneb, kuna laengud tõugatakse siirde poole.
• Alates avanemispingest (räni puhul 0,6...0,7 V) tekib vool.
Vabad augud Vabad elektronid
+
+ +
+
+
+
++
+ +
+
+
-
--
- ---
- --
-
-
-
--
+ -P N
Augud
Elektronid
Elektroonikakomponent - diood
• Mittelineaarne kaksklemm
• Idee pärineb aastast 1874, kus saksa teadlane Ferdinand
Braun avastas pooljuhtefekti kristallides.
Alaliigid:
• Mahtuvusdiood, tunneldiood, valgusdiood, stabliitron........
• Hüdraulika analoog –
tagasilöögiklapp
Anood Katood
• Juhtivus sõltub pingest
• Põhieesmärk – vahelduvsignaali alaldamine
Elektroonikakomponent - diood
• I –dioodi vool
• IS – vastupingestatud dioodi
küllastusvool
• VD – dioodi pinge
• VT - termopinge
• k – Boltzmanni konstant
• T – absoluutne temperatuur
• q – elektroni laeng
Päripingestatud ränidioodi aseskeem
Elektroonikakomponent - diood
Valgusdiood (LED)
• Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas.
• LED= Light Emitting Diode, 1961 , 200 USD tüki hind
• Pooljuhtmaterjal GaAs ,InP
• 1968 – masstootmine- punane, infrapunane , 5 senti tk.
• 1995 – Sinine valgusdiood InGaN (Shuji Nakamura), sai aastal 2006 milleeniumi tehnoloogia auhinna . Mitmevärviline LED ühes kestas (punane, roheline, sinine). Ehk suvaline värvus
• 2009 – Valgusdioodide masskasutus olmes (valgustid)
• Tööpõhimõte – elektoluminessents, mis tekib elektronide
ja aukude rekombinatsioonil. P-N siire tehakse serva peal.
Pilt - wikipedia
Valgusdiood (LED)
Eeltakisti arvutus
Kasutame
• Kirchhoffi pingeseadust (arvutame takistile jääva pinge VR=Vs-VL
• Ohmi seadust R=VR/I
+
–Vs Infrapuna - 1.1 V
Punane – 2 V
Kollane – 2.2 V
Roheline – 2.3V
Sinine - 3.3 V
Valge - 3.3 V
Sõltub tehnoloogiast
VL
Valgusdioodi läbiv vool normaalolekus 10-20 mA
10 mA voolu korral
Fotodiood
• Fotodiood on pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused
sõltuvad tema pn-siirdele langevast valgusest
• Sisefotoefekti toimel tekitab valgus siirdes elektromotoorjõu.
• Fotogalvaaniline – diood muudab valgusenergia
elektrienergiaks (päikeseelemendid 1954)
• Vastupingerežiim -fototakistid, pildisensorid (CCD).
Optron
• Samas kestas paiknev kiirguselement ja kiirgustundlik
element (valgusdiood, fotodiood). Patent 1963, USA
• Kasutatakse, kui on vajalik signaali (andmete ülekanne)
aga elektrilist sidestust tuleb vältida.
• Kiirgur - tavaliselt infrapuna valgusdiood
• Vastuvõtja – fotodiood, -takisti,- transistor, -türistor
• Suletud või avatud kanaliga
https://www.electronics-tutorials.ws/blog/optocoupler.html
• Alandatud läbilöögipingega diood
• Kasutatakse põhiliselt tugipingeallikana
Stabilitron
Stablilitroni (zeneri) V-A karakteristik (digikey.com)
• Kolmklemm
• Olemuselt tüüritav takisti (transformer of resistor)
• Hüdraulika analoog – kraan
• Väikese energiakuluga tüürime suuremat energiavoogu
• Bipolaartransistor
• Väljatransistor
Elektroonikakomponent - transistor
Transistor (mõned kuupäevad)
• Transistori sünniaastaks loetakse aastat 1947 , mil John Bardeen, William Shockley ja Walter Brattain demonstreerisid bipolaartransistorit.
• Väljatransistor patenteeriti 1925 aastal aga ideest kaugemale ei jõutud.
• 1951 - sai transistore poest osta.
• 1953 - esimene transistorarvuti.
• 1954 – ränitransistor
• 1958 – esimene integraallülitus (mikroskeem)
...............................
• 2016 - 25 miljonit transistori
ruutsentimeetrile
Pilt- wikipedia (Transistor)
Bipolaartransistor
• Kaks juhtivust PNP ja NPN
• Võib võrrelda dioodidega
• Olemuselt vooluga tüüritav takisti
• Enamlevinud analoogelektroonikas
Bipolaartransistor
• Võimendustoime põhineb siirete vastastikusel mõjul.
• Baas on väga õhuke, võrreldes emitteri ning kollektoriga.
• Sisendignaal rakendatakse emittersiirdele.
Elektronid
Augud Rekombinatsioon
Emittersiire Kollektorsiire
Bipolaartransistor
Kui β on „suur“ , siis lihtsuse mõttes loeme baasivoolu nulliks !
Lihtsustab tunduvalt ligikaudseid arvutusi.
Bipolaartransistor võimendina• Võimalik ühendada kolmel viisil.
• Transistor töötab aktiivrežiimis.
• Valdavalt kasutusel digitaalelektroonikas.
• Kaks olekut – avatud ning suletud.
Bipolaartransistor lülitina
Võimalikud koormused
Väljatransistor• Elektriväli mõjutab laengute liikumist
• Olemuselt pingega tüüritav takisti
• Põhiline komponent mikroelektroonikas (IT)
• 100 miljonit tükki aastas inimese kohta (USA 2016)
• Kaks juhtivust N ja P , tüübid MOSFET ja J-FET
Pais (gate)
Läte (source) Neel (drain)
Ümberkujundatud Ohmi seaduse pilt internetist
P-N väljatransistor (J-FET)
• Elektriväli muudab kanali tegevristlõiget
• Olemuselt pingega tüüritav takisti, N ja P kanaliga
• Saab võrrelda elektronlambiga
• Kasutatakse harva, põhiliselt analoogelektroonikas.
P kanaliga väljatransistor J-FET
S – source, läte
G – gate, pais
D – drain, neel
N tüüpi pooljuht
P-N siire
P tüüpi pooljuht (kanal)
Isoleeritud paisuga väljatransistor
• Elektriväli muudab laengukandjate kontsentratsiooni kanalis.
• MOSFET (metal–oxide–semiconductor field-effect transistor)
• Tänapäeva digielektroonika põhiline komponent
• Kaks juhtivust - N ja P kanaliga
• Formeeritud kanaliga
(voolukanal sisse moodustatud)
• Indutseeritava kanaliga
(kanal tekib pingestamisel),
Inditseeritava kanaliga väljatransistor
N- tüüpi kanal
P tüüpi alus
Väljatransistori kasutamine
Võimendina Lülitina
Transistorite võrdlus
Bipolaartransistor
• Väike sisendtakistus
• Vajab tüürimiseks voolu
• Temperatuuritundlik
• Väiksem tundlikkus
staatilise elektri suhtes
Väljatransistor
• Suur sisendtakistus
• Omamüra madalam
• Temperatuuri mõju
väiksem, neeluvool
temperatuuri tõustes
nõrgeneb.
• Pais on tundlik staatilise
elektri suhtes
Elektroonikakomponent - türistor
• Olemuselt tüüritav takisti (kreeka keeles thyra ‘üks' ja
inglise keeles resistor 'takisti‘)
• Kolme siidega pooljuhteadeldis
• Dinistor (dioodtüristor), Trinistor (trioodtüristor)
• Enamlevinud jõuelektroonikas
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAV3361/22.html
Sümistor (TRIAC) olemuselt kaks vastassuunas ühendatud
türistori. Vahelduvpingeahelate tüürimiseks
Sümmeetriline dinistor (DIAC) , Kasutusel põhiliselt
kaitselülitustes
Elektroonikakomponent - türistor
Türistoride ühendamine
• Lihtsamad kasutusviisid
Pildid: https://www.electronics-tutorials.ws/power/thyristor-circuit.html