Austraalia ja Okeaania maailmajagu hõlmab Austraalia mandri ja Vaikses ookeanis asuva Okeaaniaks nimetatava saarteala (Polüneesia, Mikroneesia ja Melaneesia).

Austraalia ja Okeaania pindala on 9 008 458 km².

-Pealinn - Canberra-Pindala -7 704 366 km2 -Riigikeel(ed) -inglise -Rahvaarv -22 106 112 (2010) -Rahvastiku tihedus -2,8 in/km2 -Riigikord- konstitutsiooniline monarhia (Kuninganna Elizabeth II, Peaminister Kevin Rudd)

-Iseseisvus 1. jaanuaril 1901-Rahaühik - dollar (AUD) -Usklikud- katoliiklased (26%), anglikaanid (26%) muud kristlased (23%) Ajavöönd - maailmaaeg +8 kuni +11

Austraalia on väga pika rannajoonega riik 25,760 km.

Austraalia ligikaudu 22 miljonit elanikku on ebaproportsionaalselt paigutunud elama rannikule (eriti ida- ja kagurannikule) ja meeletu lahmakas maad Austraalia keskosas on valdavalt kuiv, üsna tasane ja tühi kõrb.

Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist: Uus-Lõuna-Wales, Victoria, Queensland, Lääne-Austraalia, Lõuna-Austraalia, Tasmaania, Austraalia Pealinnaterritoorium, Põhjaterritoorium

Ametlikult on kõrgeim Mawson Peak (2,745m) Heard saarel. 

Austraalia suurim monoliit on Mount Augustus Lääne-Austraalias. 

Austraalia madalaim punkt - 15 meetrit alla merepinna – on Eyre järv. 

Suurimad järved Austraalias on Eyre (9500 km²), Torrens (5900 km²) ja Gairdner (4300 km²).(Kõik asuvad Lõuna-Austraalias).

Suurim tehisjärv on Argyle (700 km²) WA-s.  Murray-Darling on Austraalia konkurentsitult

veerohkeim ja pikim (2520km) jõesüsteem ja läbib nelja osariiki.

Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas

ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas.

Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.

Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias.

Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv.

Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning

2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on

ka endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000).

Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina dialekte ja itaalia keelt.

Austraalia peamine väljaveoartikkel on kivisüsi, Järgnevad toornafta, rauamaak, kuld ja boksiit.

Tähtsaimad väljaveopartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan (20,3%), Hiina (11,5%), Lõuna-Korea, USA, Uus-Meremaa ja India.

Peamine sisseveoartikkel on autod, toornafta, arvutustehnika, ravimid ja elektrotehnika.

Tähtsaimad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan, Singapur ja Saksamaa.

Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodangust ja üle poole koguväljaveost.

Mida peaks peadma eesti kodanik austraaliasse minnes: Eesti kodanik ei vaja Austraaliasse sisenemiseks viisat, kui reis toimub turismi

eesmärgil või äriasjus. Registreerimine peab toimuma vähemalt kaks nädalat enne reisi, toiming on

tasuta. Registreerimine on kehtiv 12 kuud ning võimaldab iga sisenemise puhul viibida Austraalia Ühenduse territooriumil kuni 3 kuud.

Pikemate viibimiste kui 3 kuud ning muudel eesmärkidel kui turism ja ärireisid puhul tuleb taotleda vastav viisa.

Austraalias esineb loodusstiihiaid (üleujutus). Tähelepanu tasub pöörata troopiliste tsüklonitele, mille periood kestab enamasti novembrist aprillini.

Novembrist veebruarini võib esineda võsatulekahjusid. Ujumiskoha valikul tuleb alati järgida vetelpääste poolt antud juhiseid ning

vette minna vaid lippudega märgistatud alal. Tugev voolus ja murdlained võivad ohtlikuks osutuda ka kogenud ujujale.

Mitmed liigid võivad olla inimesele ohtlikud: krokodillid, meduusid, haid, mürgised putukad, maod.

Paadisõit ja purjetamine Õhupallisõit Linnuvaatlus Sukeldumine snorgeldamine Kalastamine Atv Golf Laagrisasumine, telkimine, auto-

elamud, matkamine

Skaudilaagrid Suusatamine Surfamine Veesuusatamine Väga populaarsed on ka tennis,

hobuse võidusõit, kriket, siseralli Safarid Langevarjuhüpped Benji Mägirattasõit kaljuronimine

Kakadu National Park – märgalad, aborgieenide kultuur, looduspärand Uluru - Kata Tjuta National Park – kuidas elavad Anagu põliselanikud Booderee National Park – valged rannad, mitmekesine merekeskkond,

paksud metsad Norfolk Island National Park and Botanic Garden - sinine

ookean,põlised vihmametsad, hiiglaslikud männid jm Christmas Island National Park – rikkalik taimestik ja loomastik Pulu Keeling National Park – merelindude pesilad, korallid jm.

Keeled -inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel

Pealinn- Wellington Riigipea- Elizabeth II Peaminister- John Key Pindala -268 680 km² Rahvaarv (2003) ja Rahvastiku

tihedus- 3 951 307 /14,7 in/km² Iseseisvus 26. september 1907 Rahaühik - dollar (NZD) Ajavöönd- maailmaaeg +12

Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri.

Uus-Meremaa kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime ~"Aotearoa" ('Pika Valge Pilve Maa').

Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina; Tokelau; ja Rossi Sõltuvuses (Uus-Meremaa territoriaalsed nõuded Antartikas).

Uus-Meremaa, Hawaii ja Lihavõttesaar moodustavad antropoloogide sõnul Polüneesia Kolmnurga.

Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, “Te-Ika-a-Maui” ja “Te Wai Pounamu” Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest.

Lõunasaar on saartest suurim ja olles pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline.

Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan.

Draamataline ja vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia” ja “Viimane Samurai”.

Kliima üle terve riigi on enamjaolt mõõdukas. Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C.

Uus-Meremaal on 14 rahvusparki. 1/3 Uus-Meremaast on kaitstud parkide ja looduskaitsealadega.

Uus-Meremaal pole madusid, skorpione, karusid, metsikuid kasse ja krokodille. On vaid ämblikke, ning nendestki ainult üks on võimeline hammustama tekitamata olulisi kahjustusi.

Purjetamine Benji hüpped Kanuutamine (koobastes) Safarid Liustikel matkamine Jetboating Süstasõit

Kärestikel süstadega Mägirattasõit Mägironimine Deltaplaan Delfiinidega ujumine Ratsamatkad Sukeldumine kuumaõhupallisõit

Uus-Guinea on Gröönimaa järel pindalalt teine saar maailmas, eraldatud Austraaliast Torrese väinaga.

Uus-Guinea kuulub Austraalia ja Okeaania maailmajakku.

Uus-Guinea pindala on 829 000 km².

Saare kõrgeim tipp Jaya on 5029 meetri kõrgune.

Uus-Guinea on jagatud Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea vahel.

Riigikeeled -inglise, tok-pisin, hirimotu

Pealinn -Port Moresby Riigipea- Elizabeth II Peaminister Sir Michael Somare Pindala - 462 840 km² Rahvaarv - 5 887 000 Rahvastiku tihedus 13 in/km² Iseseisvus 16. september, 1975 Rahaühik kina (PGK) Ajavöönd maailmaaeg +10

Paapua Uus – Guinea koosneb üle 600 saarest Paapua Uus – Guinea saared paiknevad Koralli mere

põhjaosas, Saalomoni ja Bismarcki meres. Maismaapiiri pikkus on 820 km, merepiiri on aga 5152 km.

Riik jaguneb 18 provintsiks, 1 pealinnaringkonnaks ja 1 autonoomseks piirkonnaks.Esineb hõimudevahelisi konflikte

Saared on enamasti mägised ja vulkaanilise tekkega. Tegemist on seismiliselt aktiivse piirkonnaga. Esinevad tegevvulkaanid. Esineb tugevaid maavärinaid, kuna saared asuvad laamade piiridel – Vaikse ookeani “Tulerõngas”. Saared on enamasti kõrged, kaljused.

Kõrgeim tipp Mount Wilhelm 4509 m üle merepinna asub riigi lääneosas Uus–Guinea saarel. Rannikualadel esineb madalikke ja soid. Leidub ka korallilise tekkega väikeseid saari.

Kliima on troopiline mussoonkliima. Maist oktoobrini kestab kagumussoon, on kuum ja kuivem. Õhutemperatuurid ulatuvad 32 -34°C. Detsembrist kuni märtsini kestab loodemussoon, siis on enamasti niiske.

Tsüklonid ja tugevad tuuled toovad kaasa orkaanid ja tugevad vihmasajud, mudavoolud.

Skulli koopaste vaatamine Milne Bay's Linnuvaatlus Tantsimine mägismaa hõimudega tantsu ''singsing'' Ronimine Mt. Wilhelmi tippu. Matkamine II Maailmasõja Kokoda radadel. Öö veetmine Sepiku jõe hõimude juures. Aardejaht Sepiku jõe orus. Kimbe lahes sukeldumine. Surfamine Aktiivse vulkaani jalamile ronimine