TALLINNA ÜLIKOOL

REKREATSIOONIKORRALDUS

AUSTRAALIA JA OKEAANIA

Koostajad: Mattias LungeMattias Metsaru

Ülari ViikMaris Talve

Berit RoosRK-3

2010

SISUKORD

Austraalia ja Okeaania lk 3-4

Austraalia lk 5- 8

Üldinfo lk 5-6 Kliiima lk 6

Rahvastik lk 6

Majandus lk 6-7

Ajalugu lk 7

Austraalia Vaiksel ookeanil lk 7-8

Kuidas reisida Austraaliasse lk 8

Rekreatsioon lk 8

Uus – Meremaa lk 9-16

Üldinfo lk 9 Ajalugu lk 9-10

Goegraafia ja kliima lk 11

Kultuur lk 11

Rekreatiivsed tegevused Uus-Meremaal lk 12-16

Uus Guinea lk 18-20

Üldinfo lk 18 Kliima lk 19

Loodus lk 19

Majandus lk 19

Ajalugu lk 19-20

Rekreatsioon lk 20

2

Kasutatud kirjandus lk 21

Austraalia ja Okeaania maailmajagu. Austraalia ja Okeaania maailmajagu hõlmab Austraalia mandri ja Vaikses ookeanis asuva Okeaaniaks nimetatava saarteala Polüneesia, Mikroneesia ja Melaneesia. Austraalia ja Okeaania pindala on 9 008 458 km².

Riigid ja lipud Pindala(km²)

Rahvaarv Inimesi (km²)

Pealinn

Australasia[12]  Austraalia 7,686,850 22,028,000 2.7 Canberra

 Uus Meremaa 268,680 4,108,037 14.5 WellingtonAustraalia territooriumid

 Jõulu saar 135 1,493 3.5 Flying Fish Cove  Kookose (Keeling)

saar14 632 45.1 West Island

Coral Sea saar 3  Norfolki saar 35 1,866 53.3 Kingston

Melanesia  Fiji 18,270 856,346 46.9 Suva

 Indonesia (Okeaania osa ainult)

499,852 4,211,532 8.4 Jakarta

 New Caledonia (Prantsusmaa)

19,060 240,390 12.6 Nouméa

 Papua New Guinea 462,840 5,172,033 11.2 Port Moresby  Solomoni saared 28,450 494,786 17.4 Honiara

 Vanuatu 12,200 240,000 19.7 Port VilaMicronesia

 Federated States of Micronesia

702 135,869 193.5 Palikir

 Guam (USA) 549 160,796 292.9 Hagåtńa  Kiribati 811 96,335 118.8 South Tarawa

 Marshalli saared 181 73,630 406.8 Majuro  Nauru 21 12,329 587.1 Yaren (de facto)

 Northern Mariana saared (USA)

477 77,311 162.1 Saipan

 Palau 458 19,409 42.4 Melekeok[18] Wake saar (USA) 2 Wake Island

Polynesia

3

 American Samoa (USA)

199 68,688 345.2 Pago Pago, Fagatogo[19]

 Cook'i saared (NZ) 240 20,811 86.7 Avarua  Lihavõtte saar (Chile) 163.6 3,791 23.1 Hanga Roa

 French Polynesia (France)

3,961 257,847 61.9 Papeete

 Hawaii (USA) 28,311 1,283,388 72.8 Honolulu  Niue (NZ) 260 2,134 8.2 Alofi

 Pitcairn Islands (UK) 5 47 10 Adamstown  Samoa 2,944 179,000 63.2 Apia

 Tokelau (NZ) 10 1,431 143.1 —[20]  Tonga 748 106,137 141.9 Nuku?alofa  Tuvalu 26 11,146 428.7 Funafuti

 Wallis and Futuna (Prantsusmaa)

274 15,585 56.9 Mata-Utu

Kokku 9,037,695 38,894,851

4

AUSTRAALIA

ÜLDINFO

Austraalia on maailma suurim saar ja väikseim kontinent, ning pindalalt kuues riik maailmas 7,686,850 km². Küll aga on Austraalia väga pika rannajoonega riik - 25,760 km.  Austraalia on 22 miljonit elanikku on ebaproportsionaalselt paigutunud elama rannikule eriti ida- ja kagurannikule ja meeletu lahmakas maad Austraalia keskosas on valdavalt kuiv, üsna tasane ja tühi kõrb. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalial pole maismaapiire st naabrid on kenasti mere taga. Lähimad (ja problemaatilisemad) naabrid on Indoneesia, Ida-Timor ja Paapua Uus-Guinea

5

põhjas. Kaugemale kirdesse jäävad populaarsed suvituskohad Solomoni saared, Vanuatu ja Uus-Kaledoonia. Väikevend Uus-Meremaa asub Austraaliast kagus.

Riigihümn Advance Australia Fair

Pealinn Canberra

Pindala 7 704 366 km2

Riigikeel(ed) inglise

Rahvaarv 22 106 112 (2010)

Rahvastiku tihedus

2,8 in/km2

Riigikord konstitutsiooniline monarhia

Kuninganna Elizabeth II

Peaminister Kevin Rudd

Iseseisvus 1. jaanuaril 1901

Rahaühik dollar (AUD)

Usklikudkatoliiklased (26%), anglikaanid (26%) muud kristlased (23%)

Ajavöönd maailmaaeg +8 kuni +11

Austraalia rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on Big Beni vulkaan (2745 m) Heardi saarel. Austraalia pindalast 68 920 km2 moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Austraalia suurimad linnad ja osariikide-territooriumide pealinnad on Sydney, Melbourne, Brisbane, Adelaide, Perth & Darwin. Canberra on Austraalia pealinn alates 1908 aastast, mil pealinlik vägikaikavedu kahe olulisema linna Sydney ja Melbourne vahel lõppes sellega, et leiti kompromiss väikese ja hoolsalt planeeritud administratiivkeskuse näol. Canberras asub Austraalia suurejooneline parlamendihoone ja enamus saatkondi.

6

 

KLIIMA

Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses.

RAHVASTIK

Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast 800 000, Kreekast 600 000, Itaaliast 600 000 ja Poolast 200 000. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina dialekte ja itaalia keelt.

MAJANDUS

Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse. 1980. aastatel hakkas Austraalia Tööpartei peaministri Bob Hawke'i ja rahandusministri Paul Keatingi juhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja 1990. aastatest alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega OECD riikidest. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast hakati Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel ellu viima liberaalset majanduspoliitikat.ustraalia peamine väljaveoartikkel on kivisüsi, mida veeti 2005. aastal välja 6,5 miljardit USA dollari eest. Järgnevad toornafta 3,4 miljardit USA dollarit, rauamaak 2,7 miljardit USA dollarit, kuld 2,7 miljardit USA dollarit ja boksiit 2,3 miljardit USA dollarit. 2005 veeti kaupu välja kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses. Peamine sisseveoartikkel on autod 4,5 miljardit USA dollarit. Tähtsuselt teine on toornafta 4 miljardit USA dollarit. Järgnevad arvutustehnika 2,5 miljardit USA dollarit, ravimid 1,8 miljardit USA dollarit ja elektrotehnika 1,2 miljardit USA dollarit. 2005. aastal veeti kaupu sisse kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses. Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodangust ja üle poole koguväljaveost.

AJALUGU

7

1611. aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu, kuna Austraalia läänerannik on kaetud peamiselt suurte kõrbetega ja põhjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu. Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli William Dampier, kuid James Cooki uurimisretked lõunarannikule 1770. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid suured kummipuud ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi nektarist toituvaid papagoisid, ja erivärviliste õitega põõsad. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi Botany Bayks. Varsti pärast seda, 1788. aastal, saabusid Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva Sydney kohal rajati esimesed asulad. Eriti olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest Põhja-Ameerika kolooniate kaotamise tõttu. Umbes 20% asumaastajatest olid naised ja üks kolmandik iirlased. Peaaegu keegi asumisele saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada. Uue ühiskonda loomine sellise inimrühma alusel oli keeruline. 1852. aastal lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, kuid selleks ajaks oli neid seal juba 150 000. Arenguhüpe Austraalia ajaloos kaasnes kulla avastamisega Bay Hurstis 1851. aastal. Paljud kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. Ajavahemikul 1829–1859 sai 4 kolooniat Austraalia osariikideks. See tõi kaasa kiire lamba- ja karjakasvatuse kasvu ning kaevandustööstuse ja transpordi arengu. Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli Earl Grey juba 1847. aastal. Briti parlament tunnustats Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus 1. jaanuaril 1901. Kuna Sydney ega Melbourne polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Austraaliasse Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn.

AUSTRAALIA VAIKSEL OOKEANIL

Austraalia välispoliitika on viimastel aastatel muutunud märgatavalt Aasia-kesksemaks. Keatingi valitsemisajal kasvas oluliselt läbikäimine Aasia riikidega nii bilateraalsetel läbirääkimistel kui ka Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö organisatsiooni (APEC) kaudu. Oluline on Austraalia roll ka kogu Kagu-Aasia julgeolekupoliitikas, kus regiooni järjest kiirenev majanduskasv on toonud kaasa ka regionaalse võidurelvastumise. Kiita pole ka mitme Kagu-Aasia riigi omavahelised suhted. Hiina järjest kasvav võimsus sunnib ka teisi piirkonna riike oma julgeoleku eest hoolitsema. Austraalia on osaline viie riigi vahel sõlmitud julgeolekualase koostöö kokkuleppes, mille ülejäänud osalised on Suurbritannia, Uus Meremaa, Malaisia ja Singapur. Eelmisel aastal sõlmiti vastastikuse julgeolekualase koostöö leping Indoneesiaga. Viimane leping kujunes osaks hiljutises valimisvõitluses, sest liberaalid süüdistasid Tööparteid koostöölepingu sõlmimises riigiga, mis Ida-Timoril peetava sõjas rikub pidevalt inimõigusi. Kõige olulisem sõjaline partner on Austraaliale siiski USA, mille relvajõud asuvad ka praegu Austraalia territooriumil. Juhul, kui USA armee üksused on sunnitud lahkuma oma praegusest baasist Okinawalt, kavatseb USA armee juhtkond oma peamiseks sadamaks Kagu-Aasias muuta Austraalia kirderannikul asuva Darwini. Osa USA relvajõudude arvates oleks vägede peamise raskuspunkti ülekandmine Austraaliasse vajalik juba lähiaegadel.

KUIDAS REISIDA AUSTRAALIASSE

8

Eesti kodanik ei vaja Austraaliasse sisenemiseks viisat, kui reis toimub turismi eesmärgil või äriasjus. Vajalik on reisija elektrooniline registreerimine riiki sisenemise eel Austraalia immigratsiooni- ja kodakondsusameti kodulehe kaudu.Registreerimine peab toimuma vähemalt kaks nädalat enne reisi, toiming on tasuta. Registreerimine on kehtiv 12 kuud ning võimaldab iga sisenemise puhul viibida Austraalia Ühenduse territooriumil kuni 3 kuud. Austraalias esineb loodusstiihiaid. Tähelepanu tasub pöörata troopiliste tsüklonitele, mille periood kestab enamasti novembrist aprillini. Novembrist veebruarini võib esineda võsatulekahjusid. Viimati oli suurem põleng veebruaris 2009, mil enim sai kannatada Victoria osariik. Ujumiskoha valikul tuleb alati järgida vetelpääste poolt antud juhiseid ning  vette minna vaid lippudega märgistatud alal. Tugev voolus ja murdlained võivad ohtlikuks osutuda ka kogenud ujujale. Tutvuge Austraalia vetelpääste nõuannetega. ustraalia floora ja fauna on väga rikkalik. Mitmed liigid võivad olla inimesele ohtlikud: krokodillid, meduusid, haid, mürgised putukad, maod.

REKREATSIOON

Austraalia on maa, kus on võimalik harrastada väga erinevaid rekreatiivseid tegevusi. Näiteks on võimalik külastada loodusparke ja kõrbeid. Tänu mitmekülgsele loodusele leidub igas Austraalia nurgas midagi põnevat teha. Kuna kängurumaa on ümbritsetud ookeanist on võimalik tegeleda surfiga, kitega, kanuutamisega, snorgeldamisega, ujumisega jne. Loomulikult saab tegeleda ka mitmete muude aladega: langevarjuhüpped, mägiratta sõiduga, siseralliga, paintballiga, kalapüüdmisega, kaljuronimisega, lihtsalt matkamisega või suusatamisega. Austraalias on ka mitmekesine looduselu. Võimalik on minna linnuvaatlus retkele või kohtuda kohalike loomadega. Loomulikut saab tegeleda ka kohalike inimeste lemmiktegevustega näiteks nagu tennisega, golfiga, ratsutamisega, korvpalliga ja mäesuusatamisega ning lumelauaga. Kultuurielu Austraalias on sama kirgas kui loodus. Aastaringselt toimuvad üritused, festivalid, teatrid ja kontserdid. Samuti on võimalus tutvuda pärismaallastega ja nende kultuuriga.

UUS - MEREMAA

ÜLDINFO

Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri.Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaad kohta kasutatakse ka

9

maoorikeelset nime "Aotearoa" Pika Valge Pilve Maa. Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina; Tokelau; ja Rossi Sõltuvuses Uus-Meremaa territoriaalsed nõuded Antartikas.Uus-Meremaa, Hawaii ja Lihavõttesaar moodustavad antropoloogide sõnul Polüneesia Kolmnurga. Uus-Meremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri. Lähimad naabrid põhjas on Uus-Kaledoonia, Fidži ja Tonga.

AJALUGU

Polüneesia meresõitjad saabusid Uus-Meremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa tõlgitakse tavaliselt kui “pika valge pilve maa”. Legendi järgi sai ta oma nime, kui avastajad saarele lähenedes horisondil vastava kujuga pilve nägid. Sobivus Chathami saarega, mis asus maismaast idas, tekitas morioori rahva; lingvistiline tõendusmaterjal, konkreetselt novaatorlus, mida unikaalselt jagasid moriori ja maoori keeled, näitab et nad kolisid sealt Uus-Meremaale. Enamus Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumiteks, mida nimetati “rohedeks” ning mida kontrollisid “hapū-d” (peasuguharud). Maoorid kohanesid nende troopikale põhinevale kultuurile, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde moasid, mis peagi välja surid. Nad näitasid suurt nupukust kohanedes nende troopilise põllumajandus tehnoloogiaga selles mõõdukas kliimas, edukalt kultiveerides tarot, magusat kartulit, pudelkõrvitsaid ja palju teisi taimi, mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse, et kumara kasvas kaugemal lõunas kui seda on Banksi poolsaare lõuna saartel. Kui oli väga kerge kasvatada neid taimi põhjas, siis olid need sooja kliima taimed ebapraktilised lõunas Lõunasaarel. Ometi, sisepiirkondne vahetus ja ekspluateerimine nende mõnede toidu taimedega kohalikust loodusest oli piisav. Nad tutvusid ka muude taimedega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korp riiete valmistamiseks kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks.Esimesed teadaolevad eurooplased tõi Uus-Meremaale Abel Tasman, kes seilas mööda läänerannikut Lõuna ja Põhja saartel 1642. Ta nimetas seda “riigistatud maaks”, uskudes et see on üks osa maismaast, mida Jacob Le Maire nägi Tšiili rannikul aastal 1616. “Riigistatud maa” ilmus Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaast, kuid see muudeti Hollandi kaardistajate poolt “Nova Zeelandia”-ks, Hollandi maakonna Zeeland järgi, see juhtus mõni aeg pärast seda kui Hendrik Brouwer 1643. aastal tõestas, et eeldatav Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladina pärane “Nova Zeelandia” muutus Hollandi pärasemaks, “Nieuw Zeelandia”. Kapten James Cook nimetas järgnevalt selle saarestiku “Uus-Meremaaks”, kuigi maooride nimetatud Põhja- ja Lõunasaared (Aehei No Mouwe ja Tovy Poenamu) lükati tagasi ja kolme põhisaart hakkati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas oma ulatuslikke vaatlusi saartest 1769. aastal, viies selle Euroopa vaalapüügi ekspeditsiooniks ja lõpuks tähenduslikuks euroopalikuks koloniseerimiseks. 1780ndate algusest oli Maori rahval kokkupuuteid Euroopa meremeestega ja vaalapüüdjatega. Musketide ettevõtluskaubandus iwide (Maoori suurimad igapäevased sotsiaalsed rühmad) ja Euroopa külaliste vahel lõi põneva jõutasakaalu Maoori hõimude vahel ja seal oli ajutine kuid pingeline suguharude vaheline sõjatanner, tuntud kui Muskettide Sõda, mis lõppes alles siis kui kõik maoorid olid relvastatud.Waitangi rahulepingule allakirjutamine. Tundes muret maooride ärakasutamise pärast eurooplaste poolt, määras Briti Koloniaalne Kantselei 1832. aastal James Busby Briti residendiks Uus-Meremaal. 1834. aastal veenas Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis Uus-Meremaa

10

Iseseivusdeklaratsioonini. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Kiriku Misjonäride Ühiskonna hirme, kes jätkasid musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks jaanuaris 1840 Kuningliku Teadeande kaudu teatama Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni, saadeti 1839. aastal Uus-Meremaale leitnant kuberner William Hobson, kes viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti 6. veebruaril 1840 ja seniajani on seda peetud dokumendiks, mis rajas Uus-Meremaa kui rahvuse ning garanteerib maooridele nende õigused. Maoori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta “tino rangatiratanga” kui vastutasuks loovutatakse “kawanatanga”, mida inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduse üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustasid Uus-Meremaa Maade Sõja, mis leidis aset aastatel 1845 kuni 1975. 1975 Waitangi Rahulepingu akt asutas Waitangi Tribunali, mis oli täis laetud kasvanud Waitangi Rahuleppe tingimuste rikkumistega. Mõned maoori hõimud ja morioorid ei allkirjastanud kunagi seda rahulepet.Gustavus von Tempsky "Taranaki Sõdade vaieldav õnnetus Uus-Meremaa maade sõja ajalUus-Meremaa oli administeeritud Lõuna-Walesi koloonia osana ja sellest sai eraldi koloonia novembris 1840. Esimeseks pealinnaks oli Okiato või vana Russell Saarte lahes, kuid peagi kolis see Auklandi. Euroopa asustus kulges kiiremini kui keegi oodata oskas ja peagi oli uusasunikke rohkem kui maoorisid. Omavalitsused oli eraldatud uusasunike populatsioonile aastal 1852. Tekkisid poliitilised mured seoses kulla leidmisega aastal 1861 kesk Otagos, millest Lõuna saared tahtsid luua eraldi koloonia, nii siis 1865. aastal viidi pealinn rohkem keskele ehk Wellingtoni. Uus-Meremaa osales Põhiseaduse Konventsioonil Sydneys märtsis 1891 koos Austraalia kolooniatega. See oli määratlemaks potentsiaalset konsitutsiooni, esitatud Austraalia födreatsioonidele, kõikides Austraalia kolooniates. Uus-Meremaa loobus mõttest liituda Austraalia föderatasiooniga pärast seda konventsiooni.Aastal 1893 sai Uus-Meremaast esimene rahvus maailmas, kes andis naistele valimisõiguse, siiski said naised osaleda valimistel alles aastal 1919.Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907. Täielik iseseisvus anti Suurbritannia parlamendi poolt 1931. aastal Westminsteri statuudiga. Statuut võeti omaks Uus-Meremaa parlamendi poolt alles 1947. Alates sellest ajast on Uus-Meremaa olnud suveräänne konsitutsiooniline monarhia Rahvaste Ühenduses.Uus-Meremaa oli üks esimesi, kes koos Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia ja Kanadaga liitus Liitlasvägedega Teises Maailmasõjas kui kuulutati sõda Saksamaale 3. septembril 1939. aastal pärast sakslaste tungimist Poola. Uus-Meremaa sõjavägi võitles Põhja Aafrikas, Kreekas, Kreetal, Itaalias ja Vaiksel Ookeanil. Samuti võtsid osa Uus-Meremaa merevägi ja lennuvägi.1951. aastal sõlmisid Austraalia, Uus-Meremaa ja USA ametliku ANZUS leppe, mis kuulutas nad liitlasteks. 1985. aastal kuulutas Uus-Meremaa iseennast tuumavabaks tsooniks. Selle tulemusena ei saanud USA sõjalaevad siseneda Uus-Meremaa vetesse ilma deklareerimata, et neil oleks pardal tuuma lõhkepeasid või tuumakütust.

GEOGRAAFIA JA KLIIMA

Taupo järv ja Ruapehu mägi asuvad Põhjasaare keskel. Lõuna-Alpid ja nende tekitatud vihmapilved on selgelt nähtavad Lõunasaarel.Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, “Te-Ika-a-Maui” ja “Te Wai Pounamu” Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. Pikki põhja-loode telge on saare pikkus enam kui 1600 km (1000 miili), rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-

11

Meremaale oma merealaga on maailma suureselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala.Lõunasaar on saartest suurim ja olles pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. Draamataline ja vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia” ja “Viimane Samurai”.Kliima üle terve riigi on enamjaolt mõõdukas. Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik muutub Uus-Meremaa lääneranniku niiskest ja jahedast kliimast kuivaks ning mandriliseks Mackenzi nõost edasi sisemaale Cantenbury ümbruses ja on peaaegu troopiline Põhja-Aucklandi poolsaarel. Linnadest on kõige kuivem Christchurh, kus langeb taevast alla kõigest 640 mm sademeid aasta kohta. Auklandis sajab vihma kaks korda rohkem.Uus-Meremaal on 14 rahvusparki. 1/3 Uus-Meremaast on kaitstud parkide ja looduskaitsealadega.Uus-Meremaal pole madusid, skorpione, karusi, metsikuid kasse või krokodille. On vaid ämblikke, ning nendestki ainult üks on võimeline hammustama tekitamata olulisi kahjustusi.

KULTUUR

Kaasaegsel Uus-Meremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, šoti, iiri ja maoori kultuurid, sealhulgas on mõjutusi ka maooridelt erinevast polüneesia kultuurist (kaasa arvatud Samoa, Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Hawaii); samuti Lõuna-Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodža ja Vietnami) ning Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuuridest. Kuigi põhiline sisseränne oli Inglismaalt, tuli ka palju rahvast Šotimaalt koos varasemate Briti asustajatega ja ka koos oma kultuuri elementidega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui Šotimaal. Tänu püsivale sisserändele Inglismaalt ja sellele, et paljud noored uus-meremaalased veedavad aega Inglismaal saamaks “ülemerelisi kogemusi”, säilib kultuuriline ühendus Uus-Meremaa ja Inglismaa vahel, mistõttu säilib ka tavapärane inglise keel.

 

12

REKREATIIVSED TEGEVUSED UUS-MEREMAAL

Bagidega purjetamine (blokart sailing)

Benji hüpped (bungy jumping)

Koopamatkad ja veeliud koobastes (caving & canyoning)

Jalgrattamatkad (cycling tours)

13

Maastikuautode tuurid (four wheele driving)

Liustikud (glacier walking)

Jetboat

Süsta ja kanuumatkad (kayacking & canoeing)

14

Meresüstamatkad (sea kayaking)

Kärestikusüst (white water kayaking)

Mägirattamatkad (mountain biking)

15

Mägironimine

Deltaplaan (paragliding)

Sledging

Paadimatkad (eco/scenic)

16

Rafting

Kaljuronimine (rock climbing)

Surfamine (surfing)

Delfiinidega ujumine (swim with the dolphines)

17

UUS – GUINEA

ÜLDINFO

Uus-Guinea on Gröönimaa järel pindalalt teine saar maailmas, eraldatud Austraaliast Torrese väinaga. Uus-Guinea kuulub Austraalia ja Okeaania maailmajakku. Uus-Guinea pindala on 829 000 km². Saare kõrgeim tipp Jaya on 5029 meetri kõrgune. Uus-Guinea on jagatud Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea vahel.

Riigikeeled - inglise, tok-pisin, hirimotu Pealinn - Port Moresby Riigipea - Elizabeth II Kindralkuberner - Paulias Matane Peaminister - Sir Michael Somare Pindala - 462 840 km² Rahvaarv - (2005) 5 887 000Rahvastiku tihedus - 13 in/km² Iseseisvus - 16. september, 1975 Rahaühik kina - PGK Ajavöönd - maailmaaeg +10 Riigihümn - O arise all you sonsof this land

Paapua Uus - Guinea asub Okeaanias Melaneesia kesk- ja edelaosas. Vaikse ookeani

18

saartel Austraaliast põhjas ja kirdes. Riigi põhjapiir kulgeb piki ekvaatorit. Paapua Uus – Guinea põhjanaabriteks on Belau ja Mikroneesia, idas Saalomoni saared, läänes on ainuke maismaapiir Indoneesiaga mööda Uus – Guinea saare keskosa. Paapua Uus – Guinea koosneb üle 600 saarest. Suuremad saared on Uus – Guinea idaosa (see moodustab neli viiendikku riigi territooriumist), Uus – Britannia, Uus – Iirimaa jt. Paapua Uus – Guinea saared paiknevad Koralli mere põhjaosas, Saalomoni ja Bismarcki meres.Maismaapiiri pikkus on 820 km, merepiiri on aga 5152 km. Riik jaguneb 18 provintsiks, 1 pealinnaringkonnaks ja 1 autonoomseks piirkonnaks. Saared on enamasti mägised ja vulkaanilise tekkega. Tegemist on seismiliselt aktiivse piirkonnaga. Esinevad tegevvulkaanid. Esineb tugevaid maavärinaid, kuna saared asuvad laamade piiridel – Vaikse ookeani “Tulerõngas”. Saared on enamasti kõrged, kaljused. Kõrgeim tipp Mount Wilhelm 4509 m üle merepinna asub riigi lääneosas Uus – Guinea saarel. Rannikualadel esineb madalikke ja soid. Leidub ka korallilise tekkega väikeseid saari.

KLIIMA

Ekvaator läbib Paapua Uus – Guinea põhjaosa. Kliima on troopiline mussoonkliima. Maist oktoobrini kestab kagumussoon, on kuum ja kuivem. Õhutemperatuurid ulatuvad 32 -34°C. Detsembrist kuni märtsini kestab loodemussoon, siis on enamasti niiske. Tsüklonid ja tugevad tuuled toovad kaasa orkaanid ja tugevad vihmasajud, mudavoolud.

LOODUS

Suurematel saartel esineb palju lühikesi jõgesid. Pikimad neist on Fly, Sepik. Esineb ka järvi, suurim on Murray järv. Paapua Uus – Guineas kasvavad ekvatoriaalsed vihmametsad. Liigirikkus neis metsades on suur. Siit võib leida viiendiku kogu maailma liikidest. Edelarannikuala on maailma üks suurimaid sooalasid.

MAJANDUS

Loodusvaradelt on riik rikas. Tähtsaim majandusharu on metsatööstus, kaevandamine, enamus elanikest tegeleb naturaalmajandusega, põllumajanduse ja kalandusega.

19

Peamised eksportkaubad on nafta, kuld, vasemaak, palgid, palmiõli, kohvi, kakao, langustid,krevetid. Peamised kaubanduspartnerid on Austraalia 30,2 %, Jaapan 8,2 %, Hiina 5,7 % (2006).

AJALUGU

Uus – Guinea saar asustati  üle 50 000 aasta tagasi. 16. sajandi alguses jõudsid esimeste eurooplastena sinna Portugali meresõitjad, siis hispaanlased. 1545. aastal kuulutati saar Hispaania omandiks ning nimetati Paapuaks (malai keeles – käharpäine). Kolooniaid hakati sellele saarele rajama alles 19. sajandil. 19.sajandil hakkasid hollandlased rajama istandusi saare lääneosas, kirdeosast ja lähedalasuvatest saartest sai Saksa Uus – Guinea, kaguosast Briti Uus – Guinea. 1902. aastal anti Briti Uus – Guinea Austraaliale ning 1906. aastal nimetati ta Paapuaks. Esimese maailmasõja ajal okupeeris Austraalia ka Saksa Uus – Guinea. Teise maailmasõja ajal okupeeris Jaapan piirkonna, kuid 1945. aastal vallutas Austraalia ala tagasi.1949. aastal ühendati Paapua ja Uus – Guinea ühtseks tervikuks. 1963. aastal okupeeris Indoneesia Hollandi Uus – Guinea ning tegi sellest oma provintsi. Saare idaosas tugevnes rahvuslik liikumine. 1973. aastal anti Paapua Uus – Guineale omavalitsuslikud õigused. 1975. aastal loobus Austraalia oma hooldusmaast ning Paapua Uus – Guinea kuulutati iseseisvaks riigiks. Ametlikult on Paapua Uus – Guinea riigipea Suurbritannia kuninganna, võim kuulub aga peaministrile. Riigi elanikkond elab hajusalt ning ühtsust on raske saavutada. Riigis on toimunud rahutusi erinevate saarte vahel, erinevad saared on püüdnud iseseisvuda.

REKREATSIOON

Paapua Uus – Guineas leidub samuti viise, kuidas enda aega sisustada rekreatiivselt näiteks nagu Skulli koopaste vaatamine Milne Bay's. Väga populaarne tegevus on linnuvaatlus. Samuti saab tantsida mägismaa hõimudega tantsu ''singsing''. Veel mõned rekreatiivsed tegevused: ronimine Mt. Wilhelmi tippu, matkamine II Maailmasõja Kokoda radadel, öö veetmine Sepiku jõe hõimude juures, aardejaht Sepiku jõe orus, kimbe lahes sukeldumine, surfamine ja aktiivse vulkaani jalamile ronimine.

20

Kasutatud kirjandus

http://www.austraalia.info

http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia

http://www.asiarooms.com/travel-guide/australia/adventure-and-recreation-in-australia/index.html

http://www.vm.ee/?q=et/node/197

http://www.postimees.ee/leht/96/03/04/valis.htm

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html

21

http://www.globaleducation.edna.edu.au/globaled/go/pid/3247

http://et.wikipedia.org/wiki/

K. Kiljunen. A ja O taskuteatmik. Riigid ja lipud.Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.

http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/au.htm

http://en.wikipedia.org/wiki/Oceania

http://adventure.thedefinitiveguide.co.nz/adrenalin.html

http://www.immigration.govt.nz/

22