Upload
gilles
View
77
Download
5
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Kursuse. AUTOR: ANNE-MAI JÜRISO Koigi Põhikool Järvamaa KOOLITAJA: VIIVE KARUSION 2001. ARVUTI KOOLIS. lõputöö. Teema: Loomariik 7.kl. bioloogia. LOOMARIIK. KALAD KAHEPAIKSED ROOMAJAD LINNUD IMETAJAD 7.klassi õpilastele Koostaja: ANNE-MAI JÜRISO. Kalad. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
AUTOR: ANNE-MAI JÜRISOKoigi Põhikool
Järvamaa
KOOLITAJA: VIIVE KARUSION2001
KursuseKursuse
lõputöölõputöö
Teema: Loomariik 7.kl. Teema: Loomariik 7.kl. bioloogiabioloogia
LOOMARIIKKALAD
KAHEPAIKSEDROOMAJAD
LINNUDIMETAJAD7.klassi õpilastele
Koostaja: ANNE-MAI JÜRISO
Kalad
• Kalad on selgroogsed loomad, kes on kohastunud elama vees.
• Vees ujumiseks on neil uimed.
• Kalad hingavad lõpuste kaudu.
• Maailmas elab 25000 kalaliiki.
• Eestis 76 liiki.
Kahepaiksed• Kahepaiksed on selgroogsed
loomad.• Suudavad elada nii vees kui ka
maismaal.• Kahepaiksed suudavad elada
ainult magedas vees.• Kahepaiksed hingavad
kopsudega ja niiske naha kaudu.
• Maakeral elab 3000 liiki kahepaikseid.
• Eestis 10 liiki
Roomajad
• Roomajad on selgroogsed.• Roomajad on kõigu-
soojased.• Hingamiseks on neil ainult
kopsud.• Paremini on arenenud
nägemis- ja maitsmismeel.• Maailmas on üle 8000
liigi roomajaid, Eestis elab neist 5.
Linnud• Linnud on selgroogsed.• Lindudel on kerged luud.• Esijäsemetest on kujunenud
tiivad.• Linnud on püsisoojased,
nende kehatemperatuur on püsiv ega sõltu välis-temperatuurist.
• Maailmas on 8600 liiki linde.• Eestis elab 297 liiki.
Lindude areng• Lind areneb munast.• Linnumuna on kaetud tugeva
lubikestaga.• Eesti lindudest on kõige
suurem muna luigel-340 g, kõige väiksem pöialpoisil-0,7 g.
• Jaanalinnu muna kaalub umbes 1600 grammi.
• Munade arv pesas sõltub linnu liigist.
Pesitsemine• Munemiseks ja poegade
kasvatamiseks ehitavad linnud pesa.
• Luikede veetaimedest kokkukuhjatud pesad on õige kogukad.
• Põldlõoke teeb pesa maapinnale.• Põõsalind valib pesakohaks tiheda
põõsa või heki.• Varese pesa asub kõrgel puuoksal.• Suitsupääsukese pesa on laudas.• Tuttpütt kuhjab oma pesa
madalasse vette.
Valik linde• KORMORANID pesitsevad
kolooniatena laidudel, puhkavad rannikul kividel, toituvad avaveel.
• Pesa on puu otsas.• Toituvad kaladest.• Kaaluvad 2000-3000 g.• Kormoranide väljaheide hävitab
kiiresti kogu taimkatte koloonias.
• Kornoranid on Eesti haudelinnustiku uustulnukad.
Tuuletallaja
Laululinnud
• ÖÖBIK toob öösooja vanarahva arvates.
• Ööbikul on meloodiline laul.
• KULDNOKK on üks esimesi kevadel saabuvaid rändlinde.
• Kuldnokal on kiire ja reibas laul.
Imetajad• Imetajad on kõige kõrgema
arenguastmega loomad.• Nende keha on enamasti kaetud tiheda
karvkattega.• Pojad arenevad esmalt emaorganismis.• Pärast sündimist toidetakse neid
emapiimaga - sellest ka loomariigi nimetus.
• Püsisoojastena on imetajad levinud üle kogu maakera.
• Maailmas on imetajaid üle 4000 liigi, neist Eestis 61.
Valik metsloomi
INIMENEINIMENE• Inimene kuulub kehaehituselt
esikloomade ehk primaatide seltsi.
• Inimene on Maa kõrgeima arenemistasemega organism.
• Inimene on mõistusemõistuse ja kõnevõimega olend.
• Inimene oskab valmistada tööriistu ja nende abil mõjutada ja muuta keskkonda.
• Inimrassid: europiidid, negriidid, mongoliidid.
Kasutatud materjalid
• Eesti elusloodus. Koostanud Rein Kuresoo, Hendrik Relve Indrek Rohtmets. Kirjastus Varrak, 2001
• Euroopa linnud. Koostanud Lars Jonsson. EE kirjastus 2000
• http://www.hot.ee/avianet/pildid.htm• http://sunsite.ee/loomad/