“Ave Maria” läbi aegadeTui Hirv (sopran), Aare Tammesalu (tšello), Toomas Trass (orel)

August Kitzbergi nim Gümnaasiumi lastekoor ja poistekoor Juhendajad Sirje Veerme ja Ülle Roomets

P 9. detsember 2012 kell 16 Karksi valla kultuurikeskus

hooaja peatoetaja

Eesti Kontserdisuurtoetaja

“Loreto litaania” (litaania pühimale Neitsi Maarjale) Toomas Trass, Tui Hirv August Kitzbergi nim. Gümnaasiumi lastekoor ja poistekoor

Giulio Caccini “Ave Maria”(1551–1618) Tui Hirv, Toomas Trass, Aare Tammesalu

Franz Schubert “Ave Maria” (1797–1828) Tui Hirv, Toomas Trass

Antonín Dvořák “Klid” (“Metsavaikus”) op. 62(1841–1904) Aare Tammesalu, Toomas Trass

Camille Saint-Saëns “Ave Maria”(1835–1921) Tui Hirv, Toomas Trass

Olivier Messiaen “La Vierge et L’Enfant” (“Neitsi ja laps”) (1908–1992) orelitsüklist “La Nativité du Seigneur” (“Issanda sünd”) Toomas Trass

3

Johann Sebastian Bach “Ave Maria” (1685–1750)

Charles Gounod (1818–1893) Tui Hirv, Toomas Trass August Kitzbergi nim Gümnaasiumi lastekoor ja poistekoor

Jórunn Viðar “Vökuró” (vesper, tekst Jakobína Sígurðardóttir, (1918) 1918–1994) Tui Hirv, Toomas Trass, Aare Tammesalu

Kuldar Sink “Ave Maria”(1942–1995) Tui Hirv, Toomas Trass

Johann Sebastian Bach Aaria orkestrisüidist nr 3 D-duur, BWV 1068 Aare Tammesalu, Toomas Trass

César Franck “Panis Angelicus”(1822–1890) August Kitzbergi nim Gümnaasiumi lastekoor ja poistekoor Aare Tammesalu, Toomas Trass

Charles-Marie Widor Toccata orelisümfooniast nr 5 f-moll op. 42 nr 1(1844–1937) Toomas Trass

4

“Ave Maria”

Ave Maria, gratia plena, Dominus tecum,

benedicta tu in mulieribus, et benedictus fructus ventris tui Iesus.

Sancta Maria mater Dei, ora pro nobis peccatoribus,

nunc, et in hora mortis nostrae. Amen.

Ole tervitatud, Maarja, täis armu, Issand on Sinuga;

Sa oled õnnistatud naiste seas ja õnnistatud on Sinu ihu vili Jeesus.

Püha Maarja, Jumala ema, palu meie patuste eest,

nüüd ja meie surma tunnil. Aamen.

“Ave Maria” on katoliku kiriku vanimaid ja keskseimad palveid, mille kujunemine algas juba keskajal. Palve tekst jaotub kaheks: esimene pool, mis põhineb Luuka evangeeliumil, ühendab endas ingel Gabrieli kuulutuse (Luuka 1:28) ja Eliisabeti tervituse, millega ta pöördub Maarja poole (Luuka 1:42). Nende tekstilõikude seostamine ulatub vähemalt 5. sajandisse, mil seda kasutati ida kiriku liturgias Antiookias ja Aleksandrias. Lääne kirikus tarvitati teksti sellisel moel teadaolevalt 7. sajandil, kus see oli offertoriumi antifooniks Maarja kuulutuse pühal. “Ave Maria” teksti teine osa, mis kujutab endast palvet eestkosteks, lisandus 15. sajandil, kuigi üksikuid näiteid on ka varasemast ajast. Palve oma praegusel kujul formuleerus 16. sajandi jooksul, kuni selle lülitas 1568. aastal ametlikult katoliku palveraamatusse paavst Pius V. Muusikalisi näited leiab “Ave Maria” palvest alates keskajast; varaseimad on fikseeritud kahes “Ars antiqua” tähtsaimatest käsikirjadest: 14. sajandi algusest pärit Montpellier’ ja Burgose koodeksites.“Ave Maria” on kujunenud muusikajaloo vältel ilmselt üks enim viisistatud tekstiks – kokku on arvatud ligikaudu 3000 helitööd, millest suurima kuulsuse on pälvinud Franz Schuberti “Ave Maria” ja Charles Gounod’ meloodia, mille ta lisas Johann Sebastian Bachi prelüüdile C-duur HTK I vihikust.

Evelin Kõrvits

5

Tui Hirv on peamiselt uuele muusikale spetsialiseerunud kammer- ja koorilaulja. Laulmist on Hirv õppinud Matti Pelo, Leili Tammeli, Marta Hrafnsdóttiri ja Anne-Liis Polli juures. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetas ta 2007. aastal laulu erialal bakalaureuse ning 2009. aastal muusikateaduse magistriõppes. Aastatel 2008–2009 oli Tui Hirv Eesti Filharmoonia Kammerkoori koosseisus (dirigendid Daniel Reuss, Tõnu Kaljuste, Paul Hillier jt), alates 2011. aastast laulab ta varase muusika ansamblis Vox Clamantis (dirigent Jaan-Eik Tulve). Nimetatud kollektiividega on Tui Hirv esinenud festivalidel ja turneedel üle maailma ning salvestanud koorimuusikat plaadikompaniidele ECM, Harmonia Mundi ja Virgin Classics. Koostöös mitmete vana- ja nüüdismuusikaansamblitega (Tallinna Kammerorkester, Resonabilis, PaukenfEst, Heinavanker, Hortus Musicus, Repoo, Duo Harpverk (Holland/Island), Reykjavíki Kammeransambel, Konveier) on Hirv olnud mitmete heliloojate (Pärt, Tulve, Grigorjeva, Lill, Pálsson, Viira) uudisteoste esmaesitaja. Tui Hirv esineb Arvo Pärdi värskel albumil “Adam’s Lament” (ECM New Series) solistina teoses “L’Abbé Agathon” koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga Tõnu Kaljuste juhatusel.

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb vabakutselise solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja ja pedagoog. Aare Tammesalu õppis Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ja prof Toomas Velmeti juures. Hiljem täiendas ta end Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris prof Peeter Paemurru juhendamisel. 1987. aastal võitis ta vabariiklikul keelpillimängijate konkursil II preemia.Aare Tammesalu on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome) ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Ta on esinenud paljudel festivalidel kodu- ja välismaal, sh mitmetes Euroopa maades, Venemaal,

USAs, Kanadas ja Lähis-Idas.Aare Tammesalu mängib Tobiase Keelpillikvartetis ning ansamblites

6

Resonabilis ja Reval Ensemble. Ta on olnud mitmete tänapäeva heliloojate teoste esmaesitaja ja salvestanud muusikat heliplaatidele. 2008. aastal osales ta tummfilmi “Noored kotkad” (1927, rež Theodor Luts) restaureerimisel ja muusikalisel kujundamisel.Aare Tammesalu on Mustjala festivali kunstiline juht, Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali 2012. aasta stipendiaat ning Eesti Kultuurkapitali 2012. aasta muusikapreemia laureaat.

Toomas Trass lõpetas 1986. aastal Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria erialal ning 1992 Tallinna Konservatooriumi heliloojana prof Lepo Sumera juhendamisel, õppides paralleelselt orelit prof Hugo Lepnurme juures. Hiljem jätkas ta kompositsiooniõpinguid Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris prof Jaan Räätsa käe all. Toomas Trass on täiendanud end oreli alal Belgias (1990), Hollandis (1999) ja Hispaanias (1992–1993).Alates 1993. aastast töötab Toomas Trass Eesti Muusikaakadeemias oreli ja muusikateooria dotsendina. Ta on esinenud organistina Eestis,

Euroopas, Venemaal, Ameerikas. Tema teoseid on esitatud Lääne-Euroopas, Ameerikas, Jaapanis jm. 1998. aastal omistati talle Heino Elleri nim preemia.Tähtsamad teosed: animaooper “Die Sprotte im Sonnenhein” (rež Mati Kütt, Tallinnfilm, 1993, eripreemia Annesy animafilmide festivalil, 1996); oratoorium “Passion of St Luke” (1997), Advendikantaat “Immanuel” (1998), “Ohio Mass” orelile, keelpillikvartetile, segakoorile ja solistidele (1998), concerto kammerorkestrile (1998), dokumentaalooper “Peeter!” solistidele ja fonogrammile (2003), “Pardon, Olivier!” fonogrammile ja flöödile (2004), “Livomemoria” puhkpilliorkestrile (2008), “Christus-suite” orelile, “Aastaajad” fonogrammile, klaverile ja lugejale, “Kaks kurba laulu” Karl Ristikivi tekstile (2006), oratoorium “Rememoria” segakoorile, solistile, orelile ja sümfooniaorkestrile (2006), muusikat filmidele, reklaamidele jm.

Lühiülevaade koolikooridest Karksi-Nuias

Koorilauluga on tegeldud siinmail kaua. 1947. aastal käis esmakordselt Tallinnas peol Nuia Mittetäieliku Keskkooli lastekoor. Pikki aastaid koolikoore, kohalikku nais- ja meeskoori juhendanud Ivi Harju juhib praegu valla naiskoori ja juhendab solistina laulda soovijaid noori muusikakoolis. Aastatel 1982–2012 on poiste-, laste-, neidude- ja noortekoore juhendanud Syrle Eesik. 9. detsembri kontserdil löövad kaasa poistekoor, lastekoor ja noortekoor.

Poistekoor on kui võimas vennaskond, koori nimel paljukski valmis. 2007. aastast on koori juhendanud Sirje Veerme. Poistekoor kuulub Eesti Meestelaulu Seltsi; koos teiste vabariigi poistega on osaletud laagrites ja meestelaulupäevadel. Suurim ja võimsaim meeste ühislaulmine oli eelmisel aastal Tartus Põhjamaade meestelaulu päeval. Neli poissi laulavad ka vabariiklikus poistekooris Kalev ning sel sügisel lauldi Varssavis konkursil välja II koht. Poisid on väga aktiivsed, toimekad ja andekad paljudel aladel. Nii ei ole imekspandav, et ühiselt tegutsedes õnnestubki vabariiklikul poistekooride kokkutulekul alati auhinnalisi kohti saavutada. Välja on kujunenud ühtehoidev, aktiivne, teotahteline ja loov seltskond. Nad on mitmekülgsete huvidega: sport, tantsimine, näitlemine. Kes teeb, see jõuab!

Lastekoor on hiilgeaegade 60-liikmelisusest kahanenud poole võrra, kuid laulmise tasemel kahaneda ei lasta. Eelmisest, 2011. aastast juhendab koori Ülle Roomets. Kooris laulvad tüdrukud on tõelised laulupatrioodid ning pakuvad oma hingest tulevat laulurõõmu teistelegi. Esinetud on oma koolis ja valla rahvale, kaasa löödud maakondlikes lastekooride laagrites ja laulupäevadel. Helde haldjahingega neiud jagavad laululusti kuulajaile ja on toeks üksteisele.

Esmakordselt saavad meie kooli gümnasistid valida endale valikainena koorilaulu – nemad moodustavadki noortekoori. Sügisest juhendab neid Ülle Roomets. Toeks ja abiks on lauljad eelmise aasta segakoori koosseisust – andekad ja tublid 11. ja 12. klasside lauljad, kes käisid ka eelmisel noorte laulupeol.

Kontserdi produtsent Tuuli MetsojaToimetaja Signe Kiis

www.concer t .ee

Ametlik autopartner