Aabitsad läbi aegade

Õnnela ja Marete 2014

• Esimesed eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul.

• Et aabitsad on tavaliselt mõeldud lastele, sisaldavad nad tänapäeval ohtralt illustratsioone. Vanades aabitsateski kasutati illustratsioone (algul puu- ja vaselõikeid, hiljem litograafiaid).

• Vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad pärinevad 17. sajandi lõpust ja 18. sajandi algusest.

• Esimene koostaja nime ning tiitellehega aabits on aastal 1795 Otto Wilhelm Masingu poolt avaldatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele, kes tahawad luggema öppida"

• Aastatel 1575–1850 ilmus 47 erinevat eestikeelset aabitsat.

Fakte aabitsate kohta:

Otto Wilhelm Masing

• O. W. Masing sündis Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga.

• Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt.

• 8. november 1763 Lohusuu – 15. märts 1832 Äksi. Oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde.

• 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele".• 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana

ja sinna oli lisatud metoodiline juhend• 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm

usuõpikut

Näited tema teostest:

„ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele“

• Tegemist on esimese eestikeelse aabitsaga, mille autor teada ja milles leidub juba ilmalikke jutte. Lood on õpetlikud ja näitavad, kuidas vale tegu toob endaga kaasa karistuse.

Aabits praegu vs aabits 1819 aastal

Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/Google.com/imageshttp://kreutzwald.kirmus.ee/

Täname vaatamast!