Oluline!

Lasteaed pakub tööd

Kevadlaat tulekul

Lasteaia ajalugu II osa

Aitame kirikut

Korstna pühkimist

peab teostama õigesti

Uuri täpsemalt

käesolevast numbrist

Tänapäeva inimene on tehnikast väga sõltuv.

Igapäevases elus peame iseenesestmõiste-

tavaks kaasaegseid võimalusi ja mugavusi.

Kui aga ühel hetkel tehnika alt veab, saame

alles tegelikult aru, kui sügav meie sõltuvus

on. Ootamatus võtab jalad alt ja sunnib

kiiresti uusi väljapääse otsima.

Pealkiri ja sissejuhatus viitavad kahtlemata

sellele, et seekordne lehenumber sai kokku

pandud tavapärasest ekstreemsemates oludes.

Arvuti, mis on pea kahe aasta jooksul

kujundanud kõik meie lehenumbrid, väsis

ootamatult ja vajab turgutust asjatundjate

juures. Hea uudis on, et selles olev infopagas

on kõik alles (teatavasti võib arvuti rike

kaasa tuua ka dokumentide ja programmide

kadumise), kuid halb uudis - hetkel ei saa

katkisest masinast mitte midagi kätte.

Püüdsime mälu ja olemasoleva järgi taastada

kogu lehematerjali, kuid palume väga

vabandust, kui midagi on siiski välja jäänud.

Järgmise numbri saame teha juba õige

masina ja kogu pildi– ja infopangaga, mis

ajalehel aegade jooksul kogunenud.

Sellest hoolimata on lugemist küllaga. Suur

aitäh kõigile, kes saatsid oma lugusid ja

infot. On hea meel, et ajaleht tuleb üha

rohkem meelde, kui soovitakse tutvustada

oma tegevust või lihtsalt olulist infot edasi

anda. Kuna materjalipakkujaid on palju,

peaks lehepinda broneerima varakult.

Praegugi on maikuu number täitumas.

Aga seekordsest lehest. Toome uudiseid

kiriku katusest ja mai lõpus toimuvast

kevadlaadast. Sõna saab korstnapühkija ja

räägime Elle-Vaikega kirjutamisest.

Nagu lubatud, jätkame lasteaia ajalooga.

Tegu on nostalgilise looga, mis toob meelde

paremaid ja halvemaid aegu. Lasteaed ja

koduloomuuseum on väga tänulikud, kui

paned kirja ka oma eredamad mälestused ja

edastad need lasteaiale. Nii saame ühel

päeval kokku põhjaliku tagasivaate

alushariduse minevikule.

Toimetus

Korstnapühkija

soovitused

2

Vallavolikogu info 3

Kirik peab püsima 4

Ilmus raamat

kodukülast

5

Lasteaia ajalugu (II

osa)

6

Selles numbris

Avinurme valla häälekandja HIND 32 senti/5EEK

AWWINORM Aprill 2011

Kevadleht tuli seekord teisiti

Eelmise aasta septembrist hakkas

kehtima uus tuleohutusseadus. Siinkohal

tooks välja mõned olulised punktid:

Eramajadesse peab tellima korstnapüh-

kija vähemalt kord viie aasta jooksul.

Muidu võib oskuslik majaomanik ise

pühkida, kuid naabrimeest ei tohiks

pühkima lasta. Kindlasti jälgi ka, mida

maja kindlustuspoliisis kirjas.

Kortermajja peab korstnapühkija kutsu-

ma vähemalt kord aastas, kui kütte-

seadme paigaldusjuhend või pass ei näe

ette tihedamat puhastust. Korteriomanik

ei tohi pühkimistööd ise ette võtta, sest

ta ei pruugi osata hinnata tuleohtu ning

võib nii seada ohtu kogu maja elanikud

ja nende vara.

Puhastustöid tegeval korstnapühkijal

peab olema Kutsekoja poolt väljastatud

kutsetunnistus ja pärast tööde teos-

tamist peab ta väljastama akti kütte-

seadmete puhastamise ja seisukorra

kohta. Kui tööde käigus tuvastatakse,

et küttesüsteemid on tuleohtlikud ja

ohtu ei ole võimalik kohe kõrvaldada,

on ta kohustatud tegema ettepaneku

tuletõrje järelvalvele. Edasise otsustab

juba sealne inspektor pärast objektiga

tutvumist.

Igal majapidamisel võiks olla oma

korstnapühkija (nagu perearst), kes

täpselt teab just selle maja kütte-

süsteemide hingeelu ning oskab majao-

manikku nõustada ja juhendada.

Korstnapühkijalt soovitan küsida ja

uurida kõike, mida soovite teada

kütteseadmete ja kütmise kohta ka siis,

kui tundub, et kõik on juba ammu selge.

Kütteseadmete paigaldus peab olema

kooskõlas hoone projektiga ja soovi-

tavalt pottsepa kutsetunnistust omava

isiku poolt ehitatud.

Korstnapühkijaid leiab www.korsten.ee,

infot saab Päästeametist numbril 1524

Korstnapühkija Aivar Sekk

Korstna puhastamiseks kutsu ikka spetsialist

Avinurme Elulaadikeskus kutsub:

KEVADMÄTAS 2011 – AVINURME KEVADLAAT

AVINURME KIRIKU PARGIS

LAUPÄEVAL, 28. MAIL 2011 kell 12.00 – 16.30

Tule ja soeta kõik aiatööks vajalik!

Kavas:

12.00 Kevadlaada avamine

12.30 Komposti tegemise praktiline kursus kõigile huvilistele - juhendaja Mati Kirotar (1 EUR)

12.00 Töötoad kõigile osavatele näppudele (osalemise maksumus: 1 EUR)

- puidust, savist ja laastust lillepottide meisterdamine ja dekoreerimine

- taimede pikeerimine ja istutamine

- värskeid ja praktilisi ideid jalanõude taaskasutamiseks

14.00 Oksjon „Kevadmätas“

Kõigil võimalus osaleda aianduslikul LOTERII – ALLEGRIIL!!!

Avatud kohvik: „Rohenäpu mahe maius“

Lapsi ootab batuut!

Kevadiste tervitusega pakub rõõmu kõigile: „Seemnest – Õieni“

Rohenäppe juhib ja suunab Rein Varul

Info ja müüjate eelregistreerimine (25.maini!)

Tel. 53 412 476 Lii Karro, või ltooming@hot.ee

Soovijad saavad osaleda ROHEVAHETUSES: taim – taime vastu. Rohevahetuses osalejad on kohamaksust priid!

Oksjonile on oodatud kõigi eraisikute ja rühmituste kokanduslikud

katsetused, ainsaks tingimuseks on kunstiteose söödavus ja müüdavus (20%

oksjoni tulust läheb kevadlaada „seemneks“, ülejäänud raha, au ja kuulsus

„mätta“ valmistajale.) Igale „kevadmättale“ palume kaasa panna selgitava –

tutvustava jutu mätta sisu ja autori kohta. Tööd palume tuua kohale ürituse

alguseks. Kevadmätta oksjoni maiustega tutvumine 12.30 – 14.00

SISSEPÄÄS

KEVADLAADALE

PRII!

30.03.2011

Otsustati müüa üürnikele munitsipaalkorterid

Merje Roosvalt Ulvi majas nr 1 korter 9 hinnaga 200 €

Jaak Kuus ja Margit Jaska Ulvi majas nr 4 korter 5 hinnaga 150

€

Ostjad tasuvad korteri ostu-müügi lepingu sõlmimise kulud.

Kehtestati Avinurme Tünnilaada pääsmete ja müügikohtade

hinnad

Pääse laadale 2 € . Alla 1 m lastele tasuta.

Kirikukontsert vastavalt kontserdikorraldajate ettepanekule

Müügikohtade hinnad:

Staadioni maa-alal Staadioni välisringil

(jooksuraja ääres)

Käsitöö müügikoht 1 m 3.20 € 1 m 4.50 €

( sh käsitöö tarbed )

Tööstuskauba müügikoht 1 m 9.60 € 11.20€

(riided, jalanõud, pesu, voodipesu, suka-sokitooted, matkatarbed,

kalastustarbed,ehted, loodustooted, masaaži- ja puhastusvahendid

raamatud, trükised ,helikandjad, nõud, õhupallid, päikeseprillid,

mänguasjad jm )

Lillede ja istikute müügikoht

asfalteeritud väljaku

sissesõidu tee äärsed müügikohad 1 m 4.50 €

platsisisesed müügikohad ning

staadionile tuleva teeäärsed müügikohad 1 m 3.20 €

Toidukauba müügikoht 1 m 9.60 €

(talutoodang, suitsu lihatooted, juust, pagaritooted, kala ja kala-

tooted, mesi, maasikad, hapendatud kurgid, kuumad joogid,

jäätis, õlu sh koduõlu jm)

Toitlustajate müügikoht kuni 6 m 1 m 20 €

Suurtoitlustaja (müügikoht alates 6 m) hind kokkuleppel

Tenniseväljaku ainukasutus müügiala 95 €

Batuudid, kiiged õhupallid, mängud,

näomaalingud jm 1 m 9.60 €

Elektri kasutamisel lisandub müügikoha arvele 1 € / kW

Võeti vastu volikogu komisjonide tööplaan

Volikogu 20.04.2011 , toimus Ulvi Rahvamajas

Otsustati munitsipaliseerida staadioni alune maa

Aadress: Võidu 16 b

Pindala 5,7 ha Sihtotstarve üldkasutatav maa

Tunnistati peremehetuks Kase tn veetorustik.

Torustik võetakse vallas arvele ning seejärel saab selle

võõrandada Emajõe Veevärgile.

Ulviga seonduvad teemad:

Volikogu liikmed tutvusid Ulvi koolihoone ja rahvamajaga

Volikogu ülesandel hakkab vallavalitsus tegelema Ulvi

koolihoone müügiga

Arutati Võidu tn 11 kinnistu müüki Jõgeva

Majandusühistule

Hetkel on käimas läbirääkimised hinna ja müügi tingimuste üle

Kultuuri- ja hariduskomisjon andis ülevaate toimunud

koosolekust

Arutati Avinurme Gümnaasiumi puhkpilli olukorda ja arengut.

Noorte puhkpilliorkester on hetkel 16-ne liikmeline ja töötab

huviringina.

Otsustati esitada vallavalitsusele ettepanek, rahaliselt toetada

puhkpilli- ja ka klaveriõpetust

Kohtuti kultuurijuhiga,vaadati üle 2011.a. kultuuri- ja

spordikalender .

Enamus üritusi on projektipõhised, sest eelarve on pingeline ning

ürituste korraldamiseks raha napib. Suurematest üritustest

toimuvad Avinurmes maikuus Lõunaregiooni tantsupidu ja

Virumaa noorte rahvatantsupidu.

Komisjoni arvamusel võiks igal aastaajal olla vähemalt üks

sportlik pereüritus, millel oleksid traditsioonid ja väärtused.

Näiteks korraldada juuni esimesel poolel peredele rattamatk

“Tunne oma koduvalda”.

Arutati vanade klaverite müügiküsimust.

Komisjoni ettepanek, anda aktiga MTÜ –le Nurmetuled kolm

klaverit tasuta.

Kultuurijuhil, kooride dirigentidel ja kooli esindajal otsustada

millised klaverid kuuluvad üleandmisele. Klaverite müük

korraldada MTÜ-l.

Vallavalitsus

Alates 05.aprillist on ajutiselt kehtestatud 4 tonni massipiirang

Avinurme valla teedel ja tänavatel.

Sotsiaaltöö

Matusetoetus a´65 € 3- le perele, sünnitoetus 190 €

Puuetega isikute ravimi- ja arstiabitoetus a ´32 € 4-le taotlejale

150 € puudega lapse osalemistasu rahvusvahelisel ujumise- ja

kergejõustikuvõistlustel Norras.

Küttepuudetoetus 45 € 3-le puudega isikule, prillitoetus

koolilapsele 32 €

Volikogu ja vallavalitsuse info

Jäätmete kogumisplats asub Põllu tn 26A, biopuhastisse viiva tee

ääres.

Jäätmeid võetakse vastu:

1.Igal esmaspäeval kell 13-16-ni vastavalt eelnevalt telefonitsi

kokku-lepitud ajal, telefoni nr. 58 417 131.

2.Iga kuu kolmandal laupäeval kella 9-12ni.

Vastu võetakse järgmisi jäätmeid:

1.Puhas vanapaber-papp (mitte õline-rasvane)

2.Suurjäätmed (mööbel jne.)

3.Elektroonikaseadmed (el.pliidid, külmikud, telerid, raadiod,

mikrolaineahjud jne.)

Seadmed peavad olema täielikult komplekteeritud, osaliselt

lammutatud seadmeid vastu ei võeta.

4.Ohtlikud jäätmed:

a)värvi-, laki- ja liimijäätmed (jäätmed peavad olema kinnises

lekkekindlas taaras); (kuni 10liitrit)

b)ohtlike ainetega saastunud pakend (kanistrid, klaaspurgid,

aerosoolpudelid jne.);

c)õlijäätmed; (kuni 20liitrit)

d)õli- ja kütusefiltrid;

e)päevavalguslambid; (kuni 10tk)

f)pestitsiidid (taimekaitsemürgid); (kuni 10 l)

g)kemikaalid;

h)patareid, akud;

i)elavhõbedajäätmed (katkised kraadiklaasid paigutada kindlalt

suletavasse klaas- või plastanumasse); (kuni 2kg)

j)ravimijäätmed (kuni 2kg)

5.Pakend (ei tohi sisaldada toidujäätmeid)

JÄÄTMETE KOGUMISPLATSI INFO

misega kaasnevalt on kahjustunud

põrand, rõdu, lagi ja isegi katus. Kiriku

lõunapoolne katus oli kaetud roos-

tetava plekiga, mille valtsivahed olid

paljudes kohtades vajumise tagajärjel

lahti tõmbunud nii, et vihm ja lumi

neist pragudest lage ja põrandat

kahjustama pääsesid. Torni ja altariosa

müür on mitme sentimeetri võrra lahti

vajunud kiriku peahoonest ja nendestki

vahedest sadas vihma ja lund sisse.

Selleks ei pea olema mingi spetsialist,

et teha järeldus - kui alt ei pea

vundament ja pealt katus, siis on sellise

hoone saatus kurb. On vaja laiendada

ja kindlustada vundament ning kui

seeläbi on hoone edasine vajumine

peatatud, siis tuleb kirikule uus katus

peale saada. Need tööd on aga väga

mahukad ja väga kulukad. Ometi on

kõik kulgenud suure õnnistuse tähe all.

Olgu siinkohal lühidalt esitatud

vastavate tööde kulgemise käik:

- 2003.a. valmis Avinurme kiriku

tehnilise olukorra hinnang ja kind-

lustustööde eelprojekt ning ehitus-

geoloogilise uuringu aruanne

- 2004.a. valmis kindlustustööde

põhiprojekt

- 2005.a. paigaldati kiriku torni

kolmandale korrusele 3 tõmmitsat ja

osteti 10 tonni armatuurrauda

- 2006.a. kindlustati torni vundament ja

paigaldati selles osas uus põrand

- 2008.a. teostati vundamendi kindlus-

tustööd altari ja käärkambrite osas

- 2009.a. paigaldati altari ja käärkambri

osas uus põrand

- 2010.a. kindlustati ca 2/3 pikihoone

külgseinte vundamendist, parandati

varisemisohtlik altarikaar, paigaldati

tõmmitsaid

- 2011.a . suvel lõpeta ta takse

vundamendi kindlustustööd

Kõigi loetletud tööde rahastaja -

kogusummas 264234.-eurot ehk

4134369.- krooni - on Muinsuskaitse-

amet.

Kirik saab sellel aastal endale

pikihoone osas ka uue plekkkatuse.

2010. aastal valmis PRIA rahastusel

vastav katuse renoveerimise projekt.

Käesoleva aasta jaanuarikuus alustas

Et 1909. aastal valminud kirik püsima

jääb – see ei olegi nii iseenesest-

mõistetav. Juba 1939. aastal, kui Tartu

maaarhitekt G.Saar ja maainsener J.

Lenzius vaatasid üle Avinurme kiriku-

hoone, tõdesid nad oma aktis, et kiriku

seinad on paljudes kohtades pragunenud

ja torn on eemale kaldunud kiriku

peahoonest. Otsustati avastatud seisu-

korrast teavitada kõrgemaid instantse, et

luua komisjon täpsema olukorra

selgitamiseks ja vajumise hädaohu

kõrvaldamiseks vajaliste abinõude leid-

miseks. Ent peagi alanud sõda ja võimu-

vahetus katkestas selle protsessi.

Kogudus jõudis küll enne sõda oma

vahenditega praod kinni krohvida, ent

see pakkus vaid üürikeseks ajaks

silmailu. Kiriku müüride ja eriti torni

vajumine jätkus.

Lisaks sai niigi pragunev torn puna-

armee kahuritulest 1944. aasta septemb-

rikuus mitu tabamust, mis torni müüride

tugevust nõrgendas ehk pragude

võrgustikku veelgi kasvatas.

Aastatel 1962-1966 teostas tehniliste

teaduste kandidaat H.Oengu kiriku

hoone vajumise jälgimist ja tehnilise

seisukorra ülevaatust. Oma aktides

kirjeldab ta hoone aeglast, kuid pidevat

vajumise jätkumist. Oengu ettepanekul

täideti praod seintes tsementmördiga ja

kindlustati müüre metallankrutega ning

tehti palju muudki, kuni krohvimise ja

maalritöödeni välja. Need 1967.aastal

teostatud tööd olid kulukad, riigipoolset

rahalist tuge ei olnud loota, ent

Avinurme rahvas tõttas oma annetustega

appi. Oengu kirjutab, et kui pärast neid

remonditöid „peaks uuesti ilmnema

pragude avanemine, siis tuleb asuda

hoone vajumise põhjuste kõrvaldamisele

ja selle kohase projekti koostamisele.“

Paraku tõesti nähti kuuekümnendatel

vaeva tagajärgede, mitte põhjuse kõr-

valdamisega, mistõttu kiriku lagunemise

protsess ei seiskunud. Kiriku vajumise

põhjus seisneb selles, et kirik on

ehitatud kehvale, vajuvale pinnasele ja

kiriku vundament ei saanud ehitamise

ajal piisavalt kandev, lai ega tugev.

Küsimus pole olnud mitte üksnes müü-

ride pragunemises, vaid hoone vaju-

OÜ Rändmeister katusetöödega. Kaks

kuud kulus neil katusealuste töödega,

märtsis eemaldati kiriku lõunapoolsel

küljel vana katusekate ja hakati pai-

galdama uut. Kogu pikihoone katuse

vahetusega on lubatud jõuda valmis

maikuu lõpuks. PRIA-sse on esitatud

uus taotlus saamaks toetust torni

tiibhoonete ja altari ning käärkambrite

katuste vahetamiseks.

Muinsuskaitseamet eraldas käesoleval

aastal katuse tööde teostamiseks 16385.-

eurot (255600.-krooni). PRIA toetab

summas 59982.-eurot (938520.-krooni),

samas tuleb projekti omaosalusena leida

6664.- eurot ehk 104280.-krooni.

Kokku on 23. märtsi seisuga annetatud

1571.- eurot (24585.- krooni), Valla

eelarvest on lubatud toetust 2556 eurot

(40000.- krooni). Seega on omaosaluse

kokku saamiseks puudu veel 2537.-eurot

(39695.-krooni).

Annetused on oodatud EELK Avinurme

k ogu du s e S we d ba n ga k on t ol e

221031857454 märksõnaga „kiriku

katus“.

Jäägu meie kirik püsima!

Rene Alberi

Avinurme kirik peab püsima jääma

Kes meist ei teaks alati toimekat ja

särasilmset Elle-Vaiket. Ehk ei ole

paljudele uudiseks, et hiljuti esitles ta

juba oma teist raamatut pealkirjaga

“Piimapuki künnapuu”. Kirjutamisest ja

kirjutamisväärsest rääkimiseks leidsime

parima aja - maikuus saab aasta Elle-

Vaike esimese raamatu ilmumisest.

Mis inspireerib Sind kõige enam

kirjutama?

Esimese raamatu “Mudilase mäle-

tamise” (2010) kirjutasin puhta Võru

keele kaitseks, et setu keel teda ära ei

lämmataks. Pühendasin oma mälestused

isa 100. juubeli auks.

Teise raamatu tarvis sain soojad

soovitused KOP-i peaspetsialistilt

Naruskilt. Meile läks väga hinge, et

auväärne puuhiiglane tuli maha võtta.

Emotsioonid tahtsid välja elamist.

Loodus mu ümber hakkas oma elu

elama. Uurisin ja lugesin paljude puude

kohta käivat tarkust ja eesti luule-

loomingut. Nõnda piimapuki künna-

puust kangelane sai. Kodu-uurimuslik

töö sai kirjanduseks. Küllap ajendas

missioonitunne oma väikse Änniksaare

küla ajalugu trükisõnasse valada.

Mida Sa ise kõige enam soovid, et

inimesed saaks või leiaks Sinu

raamatutest?

Ehk esimese raamatu puhul on see lihtne

vaese mudilase tundmine: et ta on tubli,

mis sest, et õega kahe peale oli kogu

lapsepõlve jooksul üksainus nukk,

kõigest muust rääkimata.

“Piimapuki künnapuud” lugedes võivad

lugejad imestada, kuivõrd suuri asju

saab väheste jõududega teha. Ja ehk

sedagi, et inimene ja puu on eriline

kooslus. Poeesia.

Tean, et need raamatud ei ole

ühepäevaliblikad. Neil on kaugemale

ulatuv mõju. Kui üleilmastumise tuhin

möödas, tullakse tagasi juurte juurde.

Kas on plaanis ka järgmiseid

raamatuid. Millest võiks need olla

või on ehk tegu elulooraamatuga?

Usun, et kaks ilma kolmandata ei jää.

Elulooraamat see küll ei tule, vähemalt

minu oma mitte.

Ometi oleks elulooraamatuks ainest.

Oled tegelenud nii palju huvitavaga

elu jooksul.

Tõesti. Juba kooliajal sattusin ikka

nende hulka, kes võtsid organiseerida

mitmesuguseid üritusi. Peda ajal sai

kõik neli õpinguaastat tantsuringis

oldud. Maakooli eesti keele õpetajana

tegin rahvatantsu koolis ja külas.

Pioneerijuhiks ja sealt edasi kitarristiks

-huvijuhiks hakkasin sellepärast, et

mulle meeldis matkata, lavastada,

laagerdada ja silmaringi avardada.

Kooliajast jääb noortele meelde ka see,

mida tehti väljaspool tunde. Huvitavaid

koolitusi on olnud kogu elu jooksul.

Ka nüüd. Õppisin vöösid ja nööre

punuma, fotondust, aiandust ja

projektide kirjutamist. 2001.a. algas

külaliikumisest osavõtt.

2004.a. pidev ajalehelugude saatmine.

“Videvik” tahab, et tervest Eestist

tuleks neile sõnumeid. Olen nii Võru

kui Viru patrioot.

Päris huvitav kogemus oli raamatu

toimetamine. Kui midagi läks viltu,

pole kedagi teist kiruda, ainult

iseennast. Vastutus on suur.

Kui jätta kirjanikutee kõrvale, mis on

Sinu jaoks praegu kõige olulisemad

asjad, millega tegeleda?

Minu praegused ettevõtmised on seotud

kodu, laste ja nende peredega, külaga,

kir jutamise ning tantsu, TV ja

ujumisega. Samuti ei jäta külastamata

ühtki teatrietendust, mis Avinurmes aset

leiavad.

Elle-Vaike Kiige raamatuid saab osta

A v i n u r m e r a a m a t u k o g u s t j a

Elulaadikeskusest.

Elle-Vaiket usutles Mari-Liis Tikerperi

Alberi, Kaidi

Alberi, Rene

Ambos, Elmu

Ambos, Elvi

Jalak, Aino

Jalakas, Aino

Jalakas Anella

Jalakas, Ilse

Jalakas Karli

Jaska, Margit

Jõgi, Elfriide

Jõgi, Marika

Jõgi, Tiit

Kaasik, Maila

Kaldma, Aare

Kallasaru, Viivi

Karo, Liina

Kask, Eino

Keedus, Viive

Kiik, Ants

Kiik, Elle-Vaike

Koppel, Ervin

Koppel, Riida

Kuhanski, Aade

Kukemilk, Pille-Ruth

Kukk, Vaike

Kukk, Ülo

Kuusk, Helju

Kuusk, Peeter

Laur, Juta

Neimann, Mare

Nurmoja, Karli

Reisenbuk, Sivia

Roost, Karin

Rummel, Ants

Rummel, Ilse

Saar, Eevi

Sild, Hilme

Sild, Reino-August

Tooming, Vaike

Truks, Laine

Vaab, Greete

Vals, Ilse

Vellenurm, Johanna

Viise, Mari

Viitak, Aino

2 anonüümset

Elle-Vaike Kiik jäädvustas koduküla ajaloo raamatusse

KIRIK TÄNAB KÕIKI

ANNETAJAID

Omaosaluse katteks on juba

paljud, kellele meie kirik korda

läheb, oma annetuse teinud.

Tänuga olgu siinkohal ära toodud

nende nimed tähestikulises

järjekorras:

Uue lasteaia ehitust oodati pikalt.

Kui Küllike Pärn pärast ülikooli

Avinurme tagasi tuli ja tööd otsides

lasteaeda jõudis, oli uue maja ehitus

juba otsustatud, aga alustamine venis ja

venis. Selleks ajaks olid rajoonis teised

lasteaiad palju paremas olukorras ning

kuulusid majanditele (kolhoosid,

sovhoosid, metsamajandid jne).

Avinurme oli ainus haridusosakonna

halduses olev lasteaed - kõige vaesem ja

väetim. Sel ajal oli lasteaedade ülal-

pidamisega nii, et majandid toetasid oma

lasteaedu nii majanduslikult kui ka

palkade näol. Avinurmes ainsana see nii

polnud. Naised, kes lasteaias töötasid

olid aga fantastilised.

Remonti tehti igal aastal. Kogu personal

võõpas ja värvis nii majas kui õues,

ikka selleks, et hoonele värskemat ja

rõõmsamat väljanägemist anda.

Vaesusel olid tagantjärele tarkusena ka

rõõmupakkuvad tulemused. Tänu vahen-

dite vähesusele on tänaseks renoveeritud

majas (Elulaadikeskus) alles väga palju

vana ja väärtuslikku - alates saja-

aastastest aknaklaasidest ja lengidest

ning lõpetades vanade uste ja väärikate

vasest ukselinkidega.

Uue maja projekt oli perspektiivikalt

suur -140le lapsele, kuuerühmaline, st

mõeldud maksimaalselt eri vanusega

laste rühmade arvule. Ehitamise ajaks

polnud see enam mitte kõige uuem

lasteaiaks mõeldud projekt, üks odava-

maid aga küll. Katsed Haridus-

ministeeriumis projekti ja ehituskohta

(praegu Põllu tn 1) ümber muuta ei

õnnestunud. Tellijaks oli Kohtla-Järve

rajooni haridusosakond ja ehitajaks

Kohtla-Järve KEK.

Ehitamine ise oli küll vaevaline, kuid

varustuse eest sai võideldud südamest ja

kuna objekt oli nii hariduse kui kolhoosi

kureerida, siis maja sisustust oli võima-

lik mõlemalt poolt küsida.Tänu sellele

olid maja avamiseks rühmad nii mööbli,

mänguasjade kui muuga uhkelt varus-

tatud.

Ehituse üleandmine aga erines tänasest

uusobjekti üleandmisest nagu öö ja

päev.

Ehituse lõpetamine venis ja venis:

ettenähtud 10 ehituskuu asemel

toimusid tööd 17 kuud. Maja sai

õppeaasta alguse asemel valmis talvel

ja sedagi tänu toonaste lastevanemate

ja töötajate entusiasmile. Ametlik

hoone vastuvõtuakt on küll kuu-

päevaga 30. september 1987, kuid

paljud sisetööd ja kogu ehitusjärgne

koristamine jäi lastepäevakodu

töötajate enda kanda. Rääkimata

haljastusest, mis tehti alles kevadel

samuti töötajate ja lastevanemate poolt.

Iga rühma vanemad koristasid ja koli-

sid oma laste rühma ning haljastasid

territooriumi. See ei tähendanud ainult

istutamist - töö algas kohaleveetud

täitemulla laialiajamisest, hekikraa-

vide kaevamisest ja nii kuni muru

külvamiseni välja.

Vana maja juurde parki istutasid

viimased lasteaialõpetajad nulud. Uue

maja juurde viidi kaasa väike

tammeistik pastoraadi vana puu juurest

ja esimene uue maja lend istutas maja

ette ebatsuugad, mis nüüd on täis

elujõus igihaljad puud.

Lastepäevakodu alustas uues majas

alushariduse andmist 17. detsembril

1987. aastal, senise 2 rühma asemel 4

rühmaga. Sama aasta septembris töötas

juba kuus rühma, sealhulgas üks

kuueaastaste laste rühm esimese

klassina. Töötajate kollektiiv kasvas 24

liikmeliseks. Lasteaia ristiemaks on

Aili Koppel, kes viinud läbi

nimekonkursi, tegi ettepaneku valida

asutusele nimeks NAERULIND.

Praegugi kehtiv logo on joonistatud

Tiina Toominga poolt.

Uue maja avamiseelsel aasta l

Avinurme tulnud või suunatud noored

kasvatajad esimestel kuudel palju laste

juurde ei jõudnudki. Kuna maja

valmimine venis, tuli ka neil rohkem

ehituse lõpetamisel kui laste hoidmisel

ametis olla. Esimene ehmatus ja

Avinurmega kohanemine polnud ehk

kerge. Rõõm on aga tõdeda, et peaaegu

kõik need noored, uue laseaiahoone

algusaegadel tulnud kasvatajad, on

tänaseni Avinurmes. Juba vanas majas

kasvatajaametis alustanud Margot

Haav mäletab, et 1975. aasta jaanuaris

tõsteti kasvataja palk 79lt-80lt 85le

rublale (bruto) ning tema hakkas

kasvatajana kohe saama kõrgemat palka.

Praegustest õpetajatest alustasid vanas

majas veel Merje Roosvalt ja Eha

Maasik, uues majas alustasid kokk Tiia

Vain, kasvatajad Jaana Kanermaa, Kaire

Kõrv ning Tiia Vabaorg. Mõlemas

majas on pikka aega medõena töötanud

Anne Mölder. Abitöötajatest on uue

maja algusaastatest ametis olnud Urve

Oja ja Marve Mölder. Lastepäevakodu

nimekirjas olnud laste arv on ulatunud

120 lapseni.

Jaana Kanermaa on töötanud

juhatajana 1989-1998 ning 2000-2007

aastatel.

90ndate algusaastatel toimusid Eesti

Vabariigis suured muutused: põllu-

majandusega tegelevad majandid lagu-

nesid, alanud oli suur erastamisperiood,

riik tahtis võimalikult palju asutusi anda

kas kohalike omavalitsuste hallata või

erakätesse. 1992. aasta aprillis andis riik

Põllu tn 1 hoone munitsipaalomandisse.

Nagu juhtus igal pool üle Eesti, suleti

1993. aastal Avinurme Lastepäevakodu.

Mõnel pool müüdi hoonedki maha nagu

juhtus naaberval las Tudulinnas.

Väikesel Avinurme vallal ei olnud

ilmselt vahendeid lastepäevakodu ülal

pidada.

Kuna lastevanematel ei olnud võimalik

lapsi kuhugi hoida anda ning selleks

otstarbeks maja oli olemas, siis otsustas

Jaana Kanermaa asutada eralasteaia, kus

oli 17 last ja kolm töötajat. Peamiselt

töötati vahendite nappuses, töötasu oli

olematu ning Jaanale sai selgeks, et

selliselt jätkates kaob igasugune

motivatsioon tööd teha. Eralasteaed

töötas ainult aasta. 1994. aasta

01.novembril avati lastepäevakodu

Avinurme Vallavalitsuse allasutusena.

Alguses töötas üks rühm. 1995. aastal

avati teine rühm ja 1998. aastal ka

kolmas rühm. Sellest ajast on töötajaid

stabiilselt 14 ja rühmad on igal sügisel

täitunud alusharidust vajavate lastega

(48-54). Samal aastal sõlmiti esimesed

ametlikud töölepingud ning kasvatajete

palk oli 1900.- krooni, mis oli sellel ajal

kehtiv miinimumpalk. Edaspidi tõusis

Avinurme lasteaia ajalugu (II osa)

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

eraldas projekti teostamiseks 283 000

krooni. Majandus- ja Kommunikat-

siooniministeeriumi Energiasäästu-

programmist eraldati 2007. aastal

100 000 krooni, millega renoveeriti

lasteaia soojatrass ja soojasõlm.

2007. aasta sügisel alustas lasteaia

juhatajana tööd Piret Haav, kelle

peamiseks ülesandeks on saanud

tegeleda ettekirjutuste likvideerimisega.

2007. aastal kolis raamatukogu

vastrenoveeritud koolimajja ja lasteaed

sai endale vabanenud ruumid, mis

sisustati sporditoaks peamiselt hoone 20.

aastapäeva annetuste ja kingituste

vahenditest. 2008. aastal eraldati laste-

aiale rahandusministeeriumist õpikesk-

konna arendamiseks 83 000 krooni,

millega sai korda teha sõimerühma

ruumid. Samal aastal eraldati ka

täiendavaid riiklike vahendeid õpetajate

palkade tõstmiseks. 2009. aastal

uuendati Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutuse regionaalsete investee-

ringute programmi 118 500 kroonise

toetuse abil lasteaia mänguväljakut.

2010. aastal rekonstrueeriti sama

programmi vahendite abil hoone

elektrisüsteemid ja paigaldati hoonesse

automaatne tulekah jusignal isa t -

sioonisüsteem ning lahendati evakuat-

sioonivalgustus.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

finantseeris projekti 500 000 krooniga,

valla omaosalus oli 146 306 krooni.

SIA Caparol Baltica Eesti filiaali

suurtoetuse ning vabatahtlike töö abil

värviti lasteaia ruumid, mille tulemusena

paranes tunduvalt õpi- ja töökeskkond.

2010. aastal said täidetud Terviseameti

ettekirjutused. Tänu realiseerunud

töötasu vastavalt miinimumpalga

tõusuga.

Prognooside ja näitajate alusel sai

selgeks, et ka perspektiivis neljandat

rühma Avinurme lasteaeda moodustada

pole tarvis, seega oli poolele majale

tarvis ekspluatatsioon leida. Maja ruume

on rentinud erinevad asutused: 1998.

aasta l töötas alumisel korrusel

juuksurisalong, 1999. aastal rentisid

ruume lillepood ja kasutatud riiete

kauplus. 1995. aastast töötas lasteaia

hoone ruumides valla raamatukogu,

1997.a. teostati ruumide remont, 1998.a

taasavati esimese korruse sõimerühma

ruumides uuenenud raamatukogu.

Aastatel 1998-2000 asendas lapsehool-

duspuhkusel olevat juhatajat Tiina

Tuur, kes muutis lastepäevakodu

lasteaiaks ning sellest ajast kinnitati

vallas esimene “Avinurme Lasteaia

põhimäärus”. Tiina pani kokku

atesteerimiskomisjoni ning kasvatajatest

said ametlikult lasteaia õpetajad, mis oli

aga aluseks olulise palgalisa nõudele.

Õpetajad hakkasid saama 3490.- krooni

kuus. Hoone siseruumidesse maaliti

ehitusfirmadelt sponsorlusena saadud

õlivärvidega lilli ja liblikaid peamiselt

katkiste krohvikohtade peitmiseks.

Jaana Kanermaa naases tööle 2000.

aastal. Selleks ajaks olid kehtima haka-

nud mitmed lasteaia tööd reguleerivad

seadused: koolieelse lasteasutuse seadus,

raamõppekava ning tervisekaitse nõuded

(nt hoones, milles pakutakse lastehoiu

teenust pidi olema täidetud nõuded

mõõdetavas täpsuses: kraadid, ruut-

meetrid, sentimeetrid, luksid jne).

Hoone ise oli saanud juba 13 aastat

vanaks, kõik süsteemid aja jooksul

teatavasti amortiseeruvad. Probleemid

elektri, vee- ja kanalisatsiooni ning

küttesüsteemidega sagenesid. Esimesed

ettekirjutused hoone mittevastavusest

seadustes ettenähtud kriteeriumidele on

tehtud 2000.aastast. 2002.a kolis

lillepood lasteaia ruumidest välja.

Tasapisi hakati rühmaruumide magamis-

tubadest välja lammutama vanu

raudvoodeid ja tehti sanitaarremonti.

Alates 2006. aastast on vallavalitsuse ja

lasteaia hea koostöö tulemusena hoone

olukord aasta-aastalt paranenud.

2006. aastal vahetati hoone aknad,

elektr iprojektile vastab ruumide

valgustus nõuetele. Tagatud on tin-

gimused välisriiete- ja jalanõude

kuivatamiseks. 2010. aastal kolis

kasutatud riiete kauplus hoonest välja.

Neid ruume kasutatakse õpikeskkonna

laiendamiseks: väike raamatukogu,

mängutuba ja ringitegevuse tuba.

2011. aastaks on ainsana jäänud täitmata

Päästeameti ettekirjutus moodustada

hoone trepikodadest omaette tuletõkke-

süsteemid, paigaldada tuletõkke (turva)

uksed. Tööde teostamiseks on esitatud

projekt EAS regionaalsete investee-

ringute programmist vahendite saa-

miseks.

Lasteaiale on kogunenud Avinurmes

palju sõpru erafirmade, ettevõtete,

asutuste, vabaühenduste, lastevanemate

ning toredate inimeste seas. Lasteaed on

võrgustiku „Ettevõtlik kool“ aktiivne

liige.

Meie personali arengut toetavad kesk-

konnahariduse ja ettevõtliku kooli part-

nerid. Tänasel päeval tuleb tunnistada, et

lasteaial läheb aina paremini.

Küllike Pärn

Piret Haav

Pildil: lapsevanemad on alati valmis lasteaia

heaks panustama ja koos lastega toimetama

Avinurme lasteaia kollektiiv tänab kõiki

juubeliüritusel osalenud endisi

juhatajaid, töötajaid ja külalisi

osavõtlikkuse eest.

Teie annetustest ja toetustest kogunes

140 € , mis lisatakse 2010. a.

lastevanemate ja vanavanemate

annetatud 107 € juurde. Raha kogutakse

saali uue muusikakeskuse soetamiseks.

Täname

Väljaandja: MTÜ JustMind Vastutav toimetaja: Mari-Liis Tikerperi

Fotod: Mari-Liis Tikerperi, erakogud, Avinurme muuseum

Kaastööd ja kirjad oodatud ajaleht@justmind.ee või kultuurijuhi kätte kuu 15. kuupäevaks

Kontakttelefon 58364895

Ajaleht internetis

www.avinurme.ee

Me leinas langetame pea...

VALVE KIVI 16.03.1923- 23.03.2011 Vadi küla

SALME TRAKS 21.09.1918-30.03.2011 Maetsma küla

ANDRUS EISTRE 07.03.1967-01.04.2011 Avinurme

VABANDUSTE NURK

Eelmises numbris

tõime ära Jõhvi-Ulvi

bussiliini uued ajad.

Tähelepanelik lugeja

märkas, et ära trükiti

valed kellaajad.

Toome siinkohal

õiged ajad.

Vabandame ebameeldivuste pärast.

RUSTAM MATROSSOV 27.03.2011

Avinurme

Ema Alfia Matrossova

Isa Aleksander Matrossov

KALENDER JA TEATED

1.mai pensionäride kevadpidu päevakeskuses 13:00

3.mail lasteteater kultuurikeskuses 11:15

8.mail naiskoori ja meeskoori emadepäevakontsert

kirikus 11:00

10.mail doonoripäev kultuurikeskuses 10-14:00

13.mail Avinurme kogudude ansambli kontsert

“Hetkede killud” kirikus 18:00

21.mail Lõunaregiooni tantsupidu välilaval

28.mail kevadlaat kiriku pargis 12:00

28.mail Virumaa noorte rahvatantsupidu staadionil

Ujula on maikuus avatud K-P kell 17:00-21:00.

Ujula läheb suvepuhkusele 30.maist. 22.mail on

ujula külastajatele suletud. Info 5032912; 53437675

ÕNNE SÜNNIPÄEVALASTELE

Helmi-Elfride Ivask 03.03.1920 “91”

Neeme Kari 21.03.1936 “75”

Evi Tamm 13.04.1926 “85”

Ellen-Adeline Tooming 22.04.1918 “93”

Greete Vaab 27.04.1926 “85”

Avinurme Lasteaed NAERULIND

kuulutab välja konkursi

MUUSIKAÕPETAJA (koormus 0,3) ametikohale

õppeaastaks 2011/2012 (lapsehoolduspuhkusel oleva

õpetaja asendamiseks)

Tööle asumise aeg august 2011.a

Kandidaadilt eeldame vastavust kvalifikatsioonile.

Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide

koopiad saata hiljemalt

31. maiks 2011.a aadressil

Avinurme Lasteaed NAERULIND

Põllu 1

42101 Avinurme

või avinurmelasteaed@gmail.com

või tuua kohale

Info telefonil 58188836

Änniksaare külast saab laenutada korralikke

istepinke umb 40 inimese tarvis (pinke kokku 5).

Huvi korral helistada numbril 5276102

13.45 Avinurme 15.25

13.50 Avinurme 14.15

13.52 Pärniku 14.13

13.54 Lepiku 14.11

13.56 Adraku 14.09

13.58 Soo 14.07

14.00 Ulvi 14.05