Teoreetilised,empiirilisedjarakenduslikuduuringud

DTI6001.DTÕppiminekõrgkoolisPilleEslon

I.Teoreetilised uuringud

• Alusuuringud(baasuuringud,fundamentaaluuringud)inglbasicresearch,fundamentalresearch,pureresearch– Teoreetilised

• Teooriaehkõpetusmillest?– Dialektikakuiõpetusüldistestarenguseadustest:vastanditeühtsus,kvantitatiivsetemuutusteüleminekkvalitatiivseteks,eituseeitusonjaatus

– Dialektikakategooriad:põhjus-tagajärg,tegelikkus-võimalikkus,universaalne-individuaalne,sisu-vormjt

– Uutteadmust(vaatenurka)loovloogilinetervik– Otsesepraktiliserakenduseta– Teoreetilisetunnetuseasteerineb empiirilisestkvalitatiivselt,onavastuslik,epohhiloov• Empiirilisedmõistedjaseadusedkuuluvadteooriastruktuuri,kuidteooriaopereeribüldistemõistetejakategooriatesüsteemiga,onkontseptuaalne,seletabnähtusteolemust,onrakendatavaderivaldkondadeempiirilistesuuringutes

• Teoorialaiemasmõttes

Millal tekib vajadus uue teooria järele, kust teooriad pärinevad?

• Vana(d)teooria(d)onennastammendanud,eiannapiisavaidseletusijapõhjendusi

• Uueteoorialähteprintsiipide,lähteidee(de)leidmine/tekkimine– Raskus:lähteprintsiipide,juhtideedesõnastamiseksonvajaüldmõisteid,midaeisaaempiirilistestandmetest.

• Kustneedsiisvõetakse?– varasemühiskondlik-ajaloolinekogemus

• Empiiriliste&teoreetilistemõistetevahekord– kristalliseerunudfilosoofiakategooriates,neilteoorialoomiselvägaolulineroll

• Dialektilineloogika– suunabjapiiritleb loomingulistmõtet– ergutabjaavardabmõttekäiku– toobsisseuuemõõtme,millelnähtusiseletavjõud– kategooriadeioletäpsed,vaidhajusadjapiisavaltüldised,sobivadrakendadaerinevavaldkonnauuringutes

– kategooriadeiolerangeltmääratud,nendevahelpuuduvadühesedseosed• dialektilised,mitteeklektilised

Epistemoloogia– teadmisõpetus,õpetusteadmisteolemusestjanendesaamiseviisist

• Positisvism– teadmisedsaadaksetegelikeasjade,nähtustejmsreaalsevaatlemise,mõõtmise,faktidevõrdlemisejaeksperimentide teel– usaldusväärsusereliaablus– universaalsus(üldkehtivus)jm

• Empirism– teadmisteallikasonkogemus• Interpreteerimine– uuritaksetähendusi,midainimesedtegelikkusenähtusteleomistavad,javiise,kuidasnadsedateevad

• Konstruktivism– objektiivnetegelikkusoninimestesubjektiivsetunnetusetulem

• Objektivism– olemasinimesetunnetusestsõltumata

Mõtteprotsess• Kategooriatesüsteemseataksevastavussemõistetega– vastandtunnustele(opositsioonidele)tuginev,ntpõhjus/tagajärg,olemus/nähtumus,üksik/üldine,võimalikkus/mittevõimalikkus• Vastanduseteineliigeonesimesestavaram,sisaldabesimest,onsama-aegseltniivastandtunnuskuikavastandustneutraliseerivtunnus,ntjaatus/eitus• Vastandtunnusteneutraliseeruminekolmandasliikmes,ntvõimalikkus/mittevõimalikkus–tegelikkus(reaalsus)

• Teooriasüntees:teadlikdialektiliseloogika(dialektikaseaduste)kasutamine

NtDarwinievolutsiooniteooria– tuginebdialektikaseadustel• juhuslikkus– paratamatus• üksik– üldine• muutumatu– muutlik• pidev– pidevusetujne

• Kvalitatiivseteteooriateloomine=>kategoriaalnesüntees

• Matemaatilistevõrranditesünteesmingimatemaatiliseteooriaabil

• ntdiferentsiaalarvutus– tänastesuurimustes:matemaatilisesünteesieelneminekategoriaalsele• algularendatakseväljamatemaatilineformalismjaallessiisselgubselleesemelinetähendus

• kvantitatiivseteoorialoomine=>kategoriaalnesüntees

• Polepuhtaltkvalitatiivseidvõikvantitatiivseidteooriaid=>tavaliseltnendesüntees=>integreeritudlähenemine

Teadusvaldkondadevastastikuneheuristilinetoime

• Ühevaldkonnateoreetilistelseisukohtadelonteisevaldkonnateooriaarendamiseseisukohastheuristiline(avastuslik)tähendus– Näited

• analoogiastühegeneetikaseadusejakeelekasutusevahel

• objektipõhistestontoloogiatest

Analoogiageneetikaseadusejakeelekasutusevahel

• Geneetikaseadus:suuremosagenoomist(umbes95%)– töötabn-ötühikäigul(junkDNA)– eioleorganismielutegevuseksotseseltvajalik

• junkDNA poletäiestikasutugenoomiosa– mobiilsedgeneetilisedelemendid,misonniiorganismiarengu,adapteerumisvõimekuikagenoomieksistentsitagatis(Markovjt2010:4jj)

• Analoogialoomulikukeeleelementidekasutamisega– keelekasutuseseilähesuurematosagrammatikastüldsevaja

– grammatikakuihierarhilisesüsteemiiseloomulikuksjooneksliiasus,midasarnaseltjunk DNA-gaeisaasamutipidadakasutuks

– väikeosakeelesüsteemistonvägamobiilne(Zipfiseadus);sagelikasutatavatekeelestruktuuridehulkonsemantiliseltjagrammatiliseltpiiratud;seetagabkeelesüsteemifunktsioneerimiseksvajalikuregulaarsuse,misomakordavajalikkeelesäilimiseks.(Eslon2013:20)

Ontoloogiad

– Dialektiliseloogikarakendamine,dialektikaseadusedtaksonoomiateloomisel• Ntstrukturalistlikopositsioonideletuginevhääliku- javormiõpetus(jaotusedvastandtunnustealusel-täishäälikudvs.kaashäälikud)

• Ülem- jaalammõistetehierarhiad

– Ontoloogiadkuiobjektipõhisedmõistetehierarhiad• semantilinealus,milleskodeeritudteatudvaldkonnateadmised=>tagabnendeteadmistekorduvkasutuse

Sõnastikealuselkoostatudontoloogiad

• Ontoloogiadtuginevadloomulikuskeeleskristalliseerunudühiskondlikulekogemusele

• Neidsaableidasõnadetähendustepõhjal,kuiotsidatähendustevahelseoseid– NttänasedWordnettüüpisõnastikud=>http://www.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/?lang=et

• Loogilis-kognitiivsedmõistehierarhiad– eestikeelefraseoloogilineaines,vtfile:///C:/Users/Pille%20Eslon/Downloads/Katre_Oim_ettekanne.pdf

Tekstikorpustealuselkoostatudontoloogiad

• Leitudloomulikukeelekasutusealuseltekstikorpustest– andmekaevetoobesileloomulikuobjektilähedaseehkontoloogiliseklassifikatsiooni(taksonoomia)

– sisaldabüldmõistetehierarhiatnendevastastikustesseostes– objektiivnealusteoreetilisemõttearengule• Aluskontseptuaalseltsidusamõistevarakujunemisele/kujundamisele

• Aluserinevatenähtusteklassifitseerimiseks(süsteemiloomisel)jasellekirjeldamiseks

• Alusuutliikiteadmuseleseletusteleidmiseksjaseaduspärasustesõnastamiseks

Lingvistiliseklasteranalüüsinäide

• Klastrileidja – arvutiprogramm,mistöötabeestikeelealusel– Sisend:eelmärgendatudtekstid,kusloomulikukeelesõnavormidonasendatudeestikeeleparserimetakeelemärgenditega

**CLB@J@SUBJ@+FMV(etautortahab)@SUBJ@+FMV@ADVL(autorkirjeldabmitte)@+FMV@ADVL@ADVL(ontänapäevalnii)– Otsibn-grammelibisevalt(sõna1sõna2sõna3;sõna2sõna3sõna4 jne),ühendabsarnasusealuselrühmadesse

Keelekasutuseseaduspärasusedavanevaduuestvaatenurgast,vajavaduutkirjeldustjaseletust

• Lingvistiliseklasteranalüüsimõistehierarhia– süstematiseeribkeelemustreid,võimaldabneideritasanditelkirjeldada

– avabsüsteemseidseoseidkeeleelementidevaheltekstis

– toobesilekeeleelementidekooskasutusmustreid,millepõhjalüldistuvadkeelekasutusreeglid

– sõnaliigijärjenditekombineerimisreeglidonnäidesellest,kuidaselementidefunktsionaalnepotentsiaalsõnadejavormideloomulikuskooskasutusesavaneb

Kasuueobjektipõhisesemantiliseontoloogiaaluselleitudsüsteemsus,reeglistikjaseletused

onuusteooria?• Teoorialeomasedtunnused– Üldmõisted+(leitudobjektistenesestformaalsetetunnustealuseljaseegasubjektiivsetestfaktoritestsõltumata)• Onolemuslikudehkontoloogilised

– Üldmõistetehierarhia– leitudaltülesmeetodil,saabkasutadaülaltallaprintsiibil

– Üldmõisteterakendatavussüsteemsuseloomiseksteistevaldkondadeuuringutes,milleobjektkeelekasutusmustrid• ntarvamusuuringud,midasaabtehaisikutejasotsiaalsetegruppidekeelekasutusepõhjal

• õpikutekstidekeerukuseastejm

• Meetodileomasedtunnused– parserimetakeeleformalismiletuginevaandmekaeveautomaatnerakendaminejapaindliktekstianalüüs

– jagatavus:vabajuurdepääsprogrammile,meetodikorduvkasutus

– erinevateuurimisvaldkondadejateadusparadigmadeintegreerimineninguueteadmuseloomine• ntkasutusgrammatikaehkkeeleparadigmadesüntagmaatilineesituskeelekasutusmustrites

• Empiirilistesuurimustespaigutubfunktsionalistlikujakonstruktivistlikukeelekäsitlusevahele=>teooriadkitsamasmõttes– Mõlemasridakitsamaidteoreetilisilahendusi

• Seotudkasutuspõhisekeelekäsitlusega– Kujunemaskitsamakskeeleteaduseharuks

• Valdkondlikeuurimustesuhtesüksmetodoloogilisiprintsiipejameetodeid– Metodoloogiapretendeeribteoorialelaiemasmõttes

• Paigutubempiirilisejateoreetiliseteadmisevahele,omabavaratrakenduslikkuväljundit

Kuidasühendatudteadusparadigmadega?

• Ratsionalistlik– Formaalne,matemaatiline,statistiline(loogiline,kvantitatiivne)

• Empiirilis-analüütiline– Objektipõhinesemantilineontoloogia>klassifitseerimiseüldinepõhimõte,alusvaldkondlikeletaksonoomiatele

– Kontseptuaalsemõistevaragaopereeriminepaindlik– Kvalitatiivnejakvantitatiivne

• Hermeneutiline(shdialektiline)– induktsioon-deduktsioon,dialektilisedseosed– subjektiivne,interpretatiivne,kognitiivne– kvalitatiivne

II.Empiiriliseduuringud

• Suunatudobjektidelevõisihtgruppidele;aluseksteoreetilineraamistik– Uurimisobjektipiiritlemine– Konkreetsedfaktid>hüpoteesipüstitamine– Uurimisküsimustesõnastamine– Uutefaktideleidmine

• toetavad/lükkavadümberhüpoteesi• täiendavadjaarendavadteooriat• vastusedkonkreetseteleuurimisküsimustelekinnitavadnendevastavustuurimisobjektiga

Empiirilisteuuringuteliigid

• Eksperimentaalsed(ntmeditsiinis,neurolingvistikas,psühholoogias)

• Kvalitatiivsed(ntsotsiaal- jahumanitaarteadustes)

• Kvantitatiivsed(ntreaal- jaloodusteadustes;intensiivseltülekandunudsotsiaal- jahumanitaarteadustele)

Eksperimentaalseteuuringutenäiteid

–Meditsiinilineeksperiment• kasbarokamberaitabinsuldisttaastumisel(neuroloogdrKatrinDmintrijev)

– Silma- jakäeliigutustejälgimine• mikshajubtennisemängijatähelepanu(KaiaKanepi&TallinnaÜlikoolikinesioloogid)

– Kirjutamisprotsessiajakulujaparandused–psühholingvistilineeksperimentScriptLog-programmiga• millegaonseotudkeeleõppijakahtlused(ajakulu)japarandused(O.Pastuhhova-Gaitšenja2017:107–122)

Kvalitatiivseteuuringutenäiteid

• Kasutatakse– empiirilisikorpusandmeid,objektikaardistamist(ntkeeleteadusesmodaalsusekaardistamineVanderAuwera,JohanandVladimirPlungian1998)

– sisuanalüüskuisubjektiivneinterpretatiivnetegevus(ntsündmus>meediatekstid>interpreteerimine)

– ajalooliseandmestikuanalüüs(allikateletuginedes)– empiirilinematerjal,missaadudvaatluse,intervjuude,vestlustejaintrospektiivseeneseanalüüsi,keelelistemaastikejmsvahendusel

• Vaatlus– nteksperimentaalsetesjaloomulikestingimustes

• Intervjuu– ntettevalmistatudküsimustega(ntkiriusutlus)võispontaansevestlusekäigus

• Küsitlus– ntankeedid,testid

• Eneseanalüüs– ntpäevikud,blogid

• Biograafiad(elulood)– ntkeelelineelulugu(kuidasomandasAmeerikapõlisrahvaväikesedkeeled)

III.Rakenduslikuduuringud• Seospraktilistevajadustega• Vajateavetüksiküsimuste,harvemkompleksküsimsutekohta– Nthttp://www.stat.ee/valjaanne-2016_sotsiaaltrendid-7

– SaarPoll:sotsiaal- jaturu-uuringud(avalikarvamus,toote- jabrändiuuring,meedia- jakaubandusuuring,lugejauuringjm)• Enimlevinudküsitlusmeetodidon silmastsilmaintervjuud,s.homnibussi-uuring,telefoniküsitlused, in-hall testid,veebiküsitlused,fookusgrupivestlused,süvaintervjuudjm

• Rakendusuuringonteooriaproovikivi

• Rakendusuuringsuunatudarendustegevusele(innovatsioon)– Uudseideerakendamine

• nttööstuses(ntnanotehnoloogiatekasutaminegaasi- janaftatööstuses)

• uutekeeletehnoloogilisterakendusteloominejm– Eelneb

• vajadusteanalüüs• rakendusevisand,vaheversioon,lõppvariant

– Järgneb• rakenduseevalvatsioon(hindaminelähtuvaltstandarditest,testimine)

• tagasisiderakendusetarbijalt

IT– teooriavõipraktika?

• IT-sonteooriajapraktiliserakendusevahelvägahästitoimivsümbioos– ITonteooriapraktikas(JaakVilo)

• IT-firmajaoksonbakalaureusekraad„tugevaltalaharitud”;on„vajaoskusijateadmisi,midaõpetatakseainultmagistris“(DanBogdanov)– “Kuisaõpidendajaoks,siisonmõistlikõppidaraskeidasju,viiesomapiirejärjestkaugemalejakaugemale.Ainultniiarenebinimeneedasi.”(J.Vilo)

– soovitusõppidaIT-erialalejuurdeeriala,milleabilsaadinimesireaalseltaidata• Ntpoliitikudvõiksidjuteada,kuidasandmeidtöödeldaksejakokkupannakse (D.Bogdanov)

(http://vilistlaselu.ut.ee/it-teooria-voi-praktika/)