Tallinna Ülikool

Terviseteaduste ja Spordi Instituut

Rekreatsiooniteaduste osakond

Berit Roos

PROTESTANTLIK EETIKA

EESTI JA HISPAANIA NOORTE HULGAS

Bakalaureusetöö

Juhendaja: lektor Joe Noormets

Kaitsmisele lubatud:..............................................

(juhendaja allkiri)

Tallinn 2011

2

RESÜMEE

Roos, Berit. Protestantlik eetika Eesti ja Hispaania noorte hulgas. Bakalaureusetöö,

Tallinna Ülikool, 2011.

Käesoleva uurimuse eesmärgiks on välja selgitada kahe erineva identiteediga riigi (Eesti,

Hispaania) noorte protestantliku eetikaga seotud väärtushinnanguid. Protestantlik eetika on

orienteeritud tööle. Selles rõhutatakse raskele tööle pühendumist, kohese kasu saamise

edasilükkamist, ressursside säilitamist ja jõudeelu vältimist. Uuring viidi läbi kahes koolis:

Tallinna Ülikoolis ja Alicante Ülikoolis (Universidad de Alicante). Selles osales 159 noort

inimest vanuses 18 kuni 32. Uurimise meetodiks oli standardiseeritud ankeetküsitlus, mis

viidi läbi perioodil 8. november 2010 kuni 15. märts 2011. Uurimuses selgus, et

protestantlik eetika ei leidnud kinnitust kogu valimi ulatuses. Protestantlikku eetikat

kinnitavate väidete skaalaga nõustusid pigem Hispaania noored ja protestantlikku eetikat

mittekinnitavate väidete skaalaga nõustusid Eesti noored. Võrreldes hispaanlaste ja

eestlaste nõustumist protestantliku eetika skaala üksikväidetega, kalduvad protestantliku

eetika heakskiidu poole hispaanlased.

Võtmesõnad: protestantlik eetika, Eesti, Hispaania, üliõpilased, küsimustik

3

ABSTRACT

Roos, Berit. Protestant Ethic among Young People in Spain and Estonia. Bachelor

Thesis. Tallinn University Institute of Heath Sciences and Sports, 2011.

The aim of this research is to find out the protestant ethic values among young people from

two countries with different identities (Estonia, Spain). The protestant ethic is work-

oriented. It emphasizes dedication to hard work; postpone fast profit, maintenance of

resources and avoiding idleness. The research was conducted in two schools: Tallinn

University and University of Alicante. 159 young people aged 18 to 32 participated in the

research at hand. The research method was a standardized questionnaire, which was

conducted from the period of the 8th of November 2010 until the 15th of March 2011. As a

result of this research, the author can conclude that the protestant ethics were not

confirmed within the whole sample range. The Spanish youth were the ones who agreed

more with the scale claims confirming protestant ethics and the Estonian youth mostly did

not agree with the scale claims confirming protestant ethics. When comparing Spanish and

Estonian compliances with singular claims of the protestant ethic scale, the Spanish are

more inclined to approve of protestant ethics.

Key words: protestant ethics, Estonia, Spain, students, questionnaire

4

SISUKORD

RESÜMEE............................................................................................................................2

ABSTRACT..........................................................................................................................3

SISSEJUHATUS..................................................................................................................5

1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE..........................................................................................6

1.1 Protestantlik eetika.......................................................................................................6

1.2 Töösse suhtumise religioosne taust: katoliiklik ja protestantlikud kirikud..................6

1.3 Kultuur ja Protestantlik eetika .....................................................................................8

1.4 Protestantlik eetika ja üliõpilased ..............................................................................10

2. TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED............................................................................11

3. METOODIKA................................................................................................................12

3.1 Valim .........................................................................................................................12

3.2 Andmekogumise meetod ...........................................................................................12

3.3 Andmetöötlus.............................................................................................................13

4. TULEMUSED ................................................................................................................14

4.1 Töötamine Eesti ja Hispaania noorte hulgas..............................................................14

4.2 Protestantliku eetika heakskiit ...................................................................................15

4.3 Eesti ja Hispaania noorte võrdlus ..............................................................................18

4.4 Väidete korrelatsioonid..............................................................................................20

5. ARUTELU......................................................................................................................22

JÄRELDUSED...................................................................................................................26

KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................27

LISAD.................................................................................................................................30

5

SISSEJUHATUS

Platon on öelnud, et vabadel inimestel on skhole ehk neil „on aega” ja nende suhtumine

ajasse on teadlik, mis tähendab, et inimene on võimeline organiseerima oma aega ise ning

kombineerib töö ja vaba aja talle sobilikul viisil. Oma aja puudumine, askholia, seostub

hoopis vangistusega (orjusega) (Himanen, 2003). Platoni mõtted illustreerivad antiikaja

vaba kodaniku ideaali, mil tööd käsitleti kui karistust ja seostati vaevanägemisega. Alles

protestantlik usureformatsioon tõi kaasa selle, et füüsiline töö muutus vastuvõetavaks ja

koguni õnnistust toovaks.

Max Weberi (2007) hinnangul kujundas protestantlik eetika välja uue töömoraali ja

ratsionaalse eluhoiaku, mis varustasid töö religioosse tähendusega ja muutsid selle

kutsumuseks. Protestantlik eetika on orienteeritud tööle. Selles rõhutatakse raskele tööle

pühendumist, kohese kasu saamise edasilükkamist, ressursside säilitamist ja jõudeelu

vältimist (Beit-Hallahmi, 1979: 263).

Varasemates uurimustes on vaadeldud protestantliku eetika heakskiitu väga erinevate

sotsiaalsete gruppide vahel, sealhulgas ka ülikoolides õppivate noorte hulgas (Dorst jt

1978; Wentworth and Chell 1997). Samuti on teostatud küllaltki palju uurimusi, kus on

võrreldud protestantliku eetika heakskiitu kultuuriti (Cokley jt 2007; Giorgi and Marsh

1990; Furnham jt 1993). Uuritud on ka protestantliku ja katoliku eetika erinevusi (Rigney

jt 2004). Antud töös uurib autor, kuidas suhtuvad Eesti ja Hispaania noored töösse ning kas

erinev kultuuritaust võib olla võimalike erinevuste põhjuseks.

Eelnevates uuringutes on välja toodud, et katoliiklane on rahulikum ja kogukonnale

orienteeritum. Protestant hindab tööd ja sellega kaasnevaid väärtusi. Välja on veel toodud

erinevusi hariduse eelistuses. Protestandid eelistavad reaalaineid ja katoliiklased

humanitaarseid aineid, mis seletab ka katoliiklaste vähest osavõttu kapitalistlikust

ettevõtlusest. Tropman (1985) on uurinud protestantliku ja katoliku eetika erinevusi ning

leidnud, et protestantlik eetika orienteerub rohkem tööle, jõukusele ning katoliiklik eetika

jagamisele. Katoliiklased proovivad aidata eriti vaeseid ja nõrgemaid, kuid protestant

keskendub iseendale.

6

1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE

1.1 Protestantlik eetika

Protestantlikust eetikast rääkides tuleb välja tuua Max Weberi, kell 1905. aastal ilmunud

teos „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim” uurib kapitalismi tekke religioosseid

põhjuseid.

Protestantlik eetika, mõnikord nimetatud ka puritaanlik tööeetika, on sotsioloogiline

teoreetiline mõiste, mis põhineb kalvinistlikul seisukohal, kus ühelt poolt on töö inimese

kutsumus ja maine edu põhineb isiklikul lunastusel ning teiselt poolt vaba aeg on

kõlbeliselt kahtlane – raskeimaks patuks on ajaraiskamine, jõudeelu ja nautlemine. Max

Weber tähistab protestantliku eetikaga nähtust, mis väljendub individualistlike väärtuste,

töökuse ja korraväärtuse omamises (Weber, 2007).

Võib öelda, et eelkõige on selle „eetika” ülimaks hüveks raha ja üha rohkem raha teenida,

loobudes igasugustest loomulikest naudingutest. Inimene on seotud raha teenimisega kui

oma elu eesmärgiga. Seda nimetab Weber üheks kapitalismi juhtmotiiviks. Teisest küljest

vaadates peeti raha teenimist sallivaks, aga õndsaks saamise mõttes ikkagi kahtlaseks

ainuüksi ohu tõttu sattuda vastamisi kirikliku liigkasuvõtmise keeluga (Weber, 2007: 50).

Bloodi (1969) arvates ei tohiks töökohta valides unustada enda isiksust, sest töö peaks

pakkuma inimesele rahulolu ja võimalust areneda. Nimelt see, kuidas inimene hindab tööd

üldiselt, peaks kajastuma tema reaalses töös. Inimene, kes suhtub töösse halvasti ja teeb

seda üksnes teenimaks tulu, on tõenäoliselt õnnetu, seda isegi kõige meeldivama ameti

juures (Blood, 1969: 456).

1.2 Töösse suhtumise religioosne taust: katoliiklik ja protestantlikud kirikud

Protestantism tähendab reformatsiooni tulemusena katolitsismist eraldunud kristlike

usuvoolude ning vastavate kirikute ja sektide kogunimetust (Eesti keele seletav

sõnaraamat, 2009: 416) (vt ka Lisa 3). Protestantism ei erista põhimõtteliselt püha ja

ilmalikku valdkonda ning eitab iga lõplikku ja suletud õpetluslikku maailmavaatelist,

7

poliitilist ja eetilist süsteemi. Protestantlike kirikute hulka kuuluvad luterlaste ja

reformeeritud kiriku suuremad konfessionaalsed ühendused (Eesti Entsüklopeedia, 1994:

492). Katoliiklus ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti

oma vaimuliku peana (Wikipedia).

Rigney on uurinud, kas katoliiklastel eksisteerib oma eetika nagu protestantismil

protestantlik eetika, ning mis võiks seda iseloomustada. Selgub, et katoliiklik eetika ei

mängi küll igapäevaselt suurt rolli ühiskonnas, aga ta on mõjutanud seda läbi aegade.

Samuti on toodud välja, et katoliiklikus eetikas esinevad tugevad perekonna sidemed,

etnilisus ning seda kogu naabruskonnas (Rigney jt, 2004).

Tropman (1985) väidab oma uurimises, et protestantlik eetika orienteerub rohkem tööle,

jõukusele ning katoliiklik eetika jagamisele. Katoliiklased proovivad aidata eriti vaeseid ja

nõrgemaid, kuid protestant keskendub iseendale. Tropmani teoreemile on küll vastu

vaieldud, et tänapäeva ühiskonnad on omavahel põimunud ja selliseid piire ei saa tõmmata

nende vahele, aga samas pole uut teooriat selle kohta loodud.

Max Weber on võrrelnud kahte erinevat religiooni ja toonud välja mõned sotsioloogilised

aspektid:

1. Askeetliku protestantismi uskumised ja normid annavad protestantidele parema

sotsiaalse mobiilsuse, mis annab kokkuvõttes protestantidele kõrgema sotsiaalse

staatuse võrreldes katoliiklastega.

2. Protestantide uskumised ja normid toodavad suuremat saavutamise motivatsiooni

kui katoliiklastel.

3. Protestantide uskumused ja normid soodustavad parema hariduse omandamist ja

selle kasutamist.

Weberi väited on leidnud vähest toestust (Furnham, 1984: 89). Siin saab paralleele

tõmmata Tropmani uuringuga, kus tuuakse välja katoliiklaste ja protestantide erinevusi.

Tänapäeva ühiskonnas, kus kultuurid on omavahel põimunud seoses globaliseerumisega, ei

saa selliseid selgeid piire enam tõmmata. Mõlemad eetikad on tänapäeval kokku sulanud ja

protestantlikus eetikas on põimunud mitmeid erinevaid religioone (Rigney jt, 2004: 157).

8

Uuritud on ka sissetulekuid ja jõutud järeldusele, et protestantide ja katoliiklaste vahel

suuri erinevusi selles valdkonnas ei eksisteeri, mis kinnitab eelnevaid mõtteid (Rigney, jt,

2004: 155-156). Küll aga eksisteerib erinevusi töö valikutes ja käitumisnormides.

Katoliiklane on rahulikum, tal on vähem tarvet ettevõtlusega tegeleda ning peab rohkem

lugu võimalikult kindlustatud elukäigust ka napimate sissetulekutega, samas kui protestant

eelistab suuremat palka ja luksuslikumat elu. Rahvasuu ütleb piltlikult: kas hästi süüa või

rahus magada. Antud juhul sööb protestant meelsasti, kuna katoliiklane tahab rahulikult

magada (Weber, 2007: 40-41).

Edukaid tegusid saab inimene ise esile kutsuda olenemata rahvusest või religiooni

eelistusest. Küsimusele „Miks peab inimestest raha tegema,” vastas Benjamin Franklin:

„Kui näed meest, kes oma ametis on tubli, siis on ta on koht kuningate ees!”

Rahateenimine – kuni see legaalselt toimub, on kaasaegses majanduskorras inimese

tubliduse tulemuseks ja väljenduseks (Weber, 2007: 51).

1.3 Kultuur ja Protestantlik eetika

Teatud usulised traditsioonid on ajalooliselt kujundanud ühiskondade rahvuskultuure, kuid

tänapäeval avaldub see mõju pigem läbi üleriigiliste institutsioonide nagu haridusasutused

ja massimeedia (Feldmann, 2007: 796). Vaatamata muutustele, annab isegi neile, kellel on

kas väga väike või puudub kontakt kirikuga, kunagi võimsate protestantlike

institutsioonide poolt kujundatud võrdsussüsteem endiselt tunda. See kujundab kõiki – nii

protestante kui ka teisi sobituma teatud rahvuskultuuri (Furnham 1984: 87-104).

Protestantism pigem üldistab raske ja hoolsa töö põhimõtet oma järgijate seas, kes

hindavad üksteist selle standardi vastavuse järgi. Seega, enamik tänapäeva protestante ei

tööta mitte selleks, et olla kindel lunastatud saamises vaid sellepärast, et nende vanemad on

neile õpetanud tööarmastust (Beit-Hallahmi, 1979: 263-267 ).

Protestantlikku eetikat on uuritud mitmetes suurtes riikides nagu USA ja Canada (Abbas

and Falcone, 1995) ning Austraalias (Ray, 1982). Samuti on uuritud Ameerika ühiskonnas

töösse suhtumist (Buchholz, 1978), kus on välja toodud, et noored inimesed on kõige enam

orienteeritud tööeetikale.

9

Lennart Meri lausus kunagi ühes vabariigi aastapäeva kõnes: „Kapitalismi vaimu peab

toetama protestantlik eetika.“ Samas on ta ka väitnud, et eestlastele on omane protestantlik

töösse suhtumine, mis paneb meid viimaste aastakümnete jooksul kaotsi läinud aega tasa

tegema nii töös, kui demokraatia arendamisel (Meri, 1999).

Eestlaste perekondlikku kasvatussüsteemi on kristalliseerunud kalvinistlike ja luterlike

väärtuste peegeldusi. Eestlased on tavatsenud endast rääkida kui väikesest ja töökast

rahvast. Töökus on olnud meie rahvusliku identiteedi oluline osa ja heatahtliku

enesehinnangu üks alus (Käärik, 2007).

Kõik need ajalooga omandatud tarkused on viinud selleni, et põhjamaa riigid on edukad

maailmas ja figureerivad majanduse tipus. Penttilä (2007) peab selle edu üheks tähtsaks

põhjuseks ka kultuuri ehk protestantliku puhkuse-eetika esilekerkimist. Sajandite jooksul

kujunes kõva töö kultuurinormiks ja kaotas seose religiooniga. Samuti toob ta välja, et

Skandinaavia riigi elanikud töötavad vähem tunde aastas ja vähem aastaid elus, kui

jaapanlased, ameeriklased, sakslased. Sellest hoolimata on põhjamaade inimesed edukad.

Skandinaavlased suhtuvad puhkusesse sama tõsiselt kui töösse. Töö ja eraelu tasakaalu

loetakse sama oluliseks kui kunagi rasket tööd. Teisisõnu: protestantlikku tööeetikat

täiendab protestantlik puhkuse-eetika.

Eelmainitud jutu võib liigitada etnose alla. Etnos on ajalooliselt kujunenud püsiv

inimrühmitus nagu rahvas, mille põhitunnused on ühine keel ja asuala. Etnose tekkes on

olulised rassilised ja usulised tegurid. Seda iseloomustavad ühised kultuuritraditsioonid ja

ühine eneseteadvus (ENE 1987 s.v etnos). Etnilised grupid erinevad üksteisest sageli oma

vaba aja kasutuse poolest, mille nad on ise oma kultuurilisest taustast lähtuvalt endale

kujundanud. Mõnikord on need erinevused kultuurilise uhkuse tunnusmärgiks, mis

pärandatakse edasi järgnevatele põlvkondadele. Üks silmatorkavamaid aspekte etnilistes

erinevustes on see, et need on jäänud püsima ka tänapäeva ühiskonnas. Vaatamata

muutustele maailma majanduses, massitarbimises, turismis ja rahvusvahelise

kommunikatsiooni arengus on etnilisus püsima jäänud. See on ka üheks põhiliseks

tunnusjooneks, mille järgi inimesed eristavad ühte gruppi teistest (Grahmann, 2003: 158-

160).

10

1.4 Protestantlik eetika ja üliõpilased

Protestantismi maades on ajalooliselt suurt rõhku pandud hariduse omandamisele.

Kõrgharidus annab võimaluse leida paremat ja tasulisemat töökohta. Kõrgemates

õppeasutustes on katoliiklike õpilaste protsent märgatavalt väiksem kui protestantlike

õpilaste protsent kogu rahvastikust. Vaadates hariduse eelistusi saab järeldada, et

katoliiklased eelistavad humanitaarseid aineid, mis seletab ka nende vähest osavõttu

kapitalistlikust ettevõtlusest (Weber, 2007: 38-39).

Protestantism on pannud rohkem rõhku traditsioonilisele haridusele. McClelland toob

välja, et tööeetika väärtushinnangute juurutamisel on haridusel tugev mõju. Ta tõdeb, et

varane koolist lahkumine mõjutab tööeetikat. Seda näitab ka erinevates Euroopa maades

läbi viidud uurimused. Samuti on ta välja toonud, et mida õpetatakse võib olla vähem

tähtsam kui see, kuidas õpetatakse (Giorgi ja Marsh, 1990: 513).

Ameerika Ülikoolides on uuritud üliõplaste suhtumist töösse ja vabasse aega, mis on läbi

viidud Mirels ja Garret (1971) skaala järgi. Uuringust selgus, et enamus üliõpilastest on

võimelised eraldama oma tööaega vabast ajast. Töö ja mäng on mõlemad rakendatavad

alternatiivid ja tegevused, kuid neid ei vaadelda võrdsete võimalustena. Töö on esmakohal

ja peale seda saab lubada endale „mängimist” (Dorst, jt, 1978: 187-190).

Heili Lind (2009) on uurinud protestantlikku eetikat ja vaba aja väärtusi Eesti ja Taani

noorte hulgas. Tema uuringu eesmärgiks oli välja selgitada kahe protestantliku

identiteediga riigi (Eesti ja Taani) noorte väärtushinnangud seoses töötamise ja vaba aja

veetmisega. Selgus, et protestantlik eetika ei leidnud kinnitust. Uuritud noored võtavad

töötamist küll tõsiselt, aga see ei ole nende elu eesmärk. Võrreldes taanlasi ja eestlasi

protestantlikku eetikat mittekinnitavate väidete ja vaba aja väärtuste skaalal, omavad

eestlased märgatavalt kõrgemaid keskväärtusi kui taanlased. Võib väita, et eestlased

pooldavad vaba aja veetmisega seotud väärtusi rohkem kui taanlased.

11

2. TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED

Töö eesmärgiks on uurida kahe erineva identiteediga riigi noorte protestantliku eetikaga

seotud väärtushinnanguid.

Eesmärgist lähtuvalt seati järgnevad ülesanded:

1. Välja selgitada protestantliku eetika heakskiit Eesti noorte seas.

2. Välja selgitada protestantliku eetika heakskiit Hispaania noorte seas.

3. Võrrelda omavahel Eesti ja Hispaania noorte protestantliku eetikaga seotud

hinnanguid.

12

3. METOODIKA

3.1 Valim

Uurimistöö valim koosneb Eestis Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse eriala

statsionaarõppe esimese, kolmanda ja kehakultuuri eriala esimese, kolmanda kursuse

üliõpilastest ning Tallinna Ülikoolis teistes erialades õppivatest üliõpilastest. Hispaanias on

uuritavateks Hispaania ülikooli (Universidad de Alicante) 2010. õppeaasta sügissemestri

üliõpilased.

Küsitlus on läbi viidud Eestis 9.-15. märts 2011. aastal ning Hispaanias vahemikus 8.

november kuni 20. detsember 2010. aastal. Uurimuses on osalenud 159 noort, nendest 80

Eestist ja 79 Hispaaniast. Küsitletute vanus on vahemikus 18-32, keskmine vanus 25.

3.2 Andmekogumise meetod

Käesolevas uurimustöös kasutatakse kvantitatiivset uurimusmeetodit. Andmekogumise

meetodina on kasutatud ankeetküsitlust. Ankeet koosneb protestantliku tööeetika

küsimustikust (Blood 1969), millele lisandub neli küsimust, mis puudutavad üldandmeid

(vt Lisa 1).

Protestantliku tööeetika küsimustik koosneb kaheksast väitest, mis näitavad nõustumise

määra seoses protestantliku tööeetika väärtustega. Skaala on sisemiselt jagatud kaheks, kus

väited kaks, neli, kuus ja seitse kinnitavad protestantliku tööeetikat ning väited üks, kolm,

viis ja kaheksa seda ei kinnita. Küsimustikus on kasutatud seitsmepunktilist Likert`i skaalat

(-3 kuni +3), kus -3=ei ole üldse nõus ja 3=täiesti nõus. Ankeedi täitjal tuli enda jaoks välja

valida sobivaim vastus ja see märgistada. Küsitlus ei sisalda ühtegi avatud vastust.

Küsitlusankeet on koostatud kahes keeles, üks eesti (Lisa 1) ja teine hispaania keeles (Lisa

2).

13

3.3 Andmetöötlus

Andmeanalüüs on teostatud statistilise andmetöötluse paketi SPSS 15.0 for Windows abil.

Protestantliku eetika skaalades on arvutatud keskväärtus ja standardhälve. Analüüsimaks

skaalade keskväärtusi on kasutatud ühemõõtmelist dispersionaalanalüüsi ANOVA. Kahe

valimi (eestlased ja hispaanlased) üksiktunnuste statistilise olulisuse kontrollimiseks on

kasutatud t-testi. Skaalade ja üksikväidete omavaheliste seoste selgitamiseks on arvutatud

Pearsoni korrelatsioonikordaja.

14

4. TULEMUSED

4.1 Töötamine Eesti ja Hispaania noorte hulgas

Uurimuses osalenud 159 noorest töötab 76 (47,8%) üliõpilast. Võrreldes Eesti ja Hispaania

noorte töötamist, ilmneb oluline erinevus. Hispaania noored töötavad peamiselt täiskohaga

(21,5%), samas Eestis töötab täiskoha ainult 3,8% üliõpilastest. Eesti noored töötavad

poole kohaga, lepinguliselt ja hooajaliselt. Kõigi antud valikute puhul on vastajate arvuks

12 ehk 15% vastanutest. Hispaania noortest töötavad poole kohaga 8 (10,1%) ja

hooajaliselt 7 (8,9%) üliõpilast (vt Tabel 1).

Joonis 1. Eesti ja Hispaania noorte sooline erinevus töötamises

Samuti selgub uurimuses, et olenevalt riigist esineb sooline erinevus töötamises. Vaadates

Hispaania näitajaid, selgub et 37. töötavast noorest on 22 meest ja 15 naist, samas Eestis

39. töötavast üliõpilasest on 17 meest ja 22 naist (vt Joonis 1).

15

Tabel 1. Töötamine eestlaste ja hispaanlaste hulgas

Rahvus Kogu

valim

eestlane hispaanlane

Täiskohaga (40 tundi nädalas) n 3 17 20

% 3,8 21,5 25,3

Poole kohaga (20 tundi nädalas) n 12 8 20

% 15 10,1 25,1

Lepinguline (puudub kindel tööaeg ja

-koht)

n 12 5 17

% 15 6,3 21,3

Hooajaline (peamiselt suvel ja/või

nädalavahetustel)

n 12 7 19

% 15 8,9 23,9

n 39 37 76

4.2 Protestantliku eetika heakskiit

Esmalt selgitab autor välja, kas protestantlik eetika leiab kinnitust kogu valimi ulatuses.

Selleks on arvutatud protestantliku eetika skaala (edaspidi ka PES) kahe allskaala

keskväärtused.

Protestantlikku eetikat kinnitavad väited on: Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks;

Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine; Inimese väärtuse määrab tema

suhtumine oma kutsetöösse; Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim omada pigem

vastutusrikast kui vähese vastutusega ametit.

Protestantlikku eetikat mittekinnitavad väited on: Kui tööpäev on lõppenud, siis peaks

inimene unustama oma ametitöö ja lõbusalt aega veetma; Töö peamine eesmärk on

16

pakkuda inimesele vahendeid vaba aja nautimiseks; Millal iganes võimalik, inimene peaks

lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena nagusee on, mitte alati püüdma saavutada

kättesaamatuid eesmärke; Inimesed, kes “saavad asjadega kergelt hakkama” on nutikad.

Mõlema skaala puhul on minimaalne väärtus -12, keskmine 0 ja maksimaalne 12.

Koondtulemused on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Protestantliku eetika heakskiit

Selgub, et nii mehed (X=2,87) kui naised (X=3,48) nõustuvad enam PESi mittekinnitava

skaala väidetega. Tööl käimisega esineb sama tulemus, kus töötavad (X=3,28) kui ka

mittetöötavad (X=3,12) kalduvad rohkem nõustuma PESi mittekinnitava skaala väidetega.

Erinevus tuleb välja töösuhete osas. Ainsana nõustuvad PESi kinnitava skaalaga

täiskohaga töötavad üliõpilased (X=3,0). Põhjuseks võib olla asjaolu, et antud noored on

leidnud endale kindla ameti, kus loodetakse teha pikemat karjääri. Nii eesti noored

PESi kinnitav PESi mittekinnitav

n X X

Sugu

mees 75 1,36 2,87

naine 84 0,69 3,48

Töötamine

jah 76 1,6 3,28

ei 83 0,47 3,12

Töösuhe

täiskohaga 20 3,0 2,3

poole kohaga 20 0,95 3,5

lepinguline 17 0,77 2,82

hooajaline 19 1,53 4,47

Päritolu riik

Eesti 80 0,04 3,91

Hispaania 79 1,99 2,47

Kogu valim 159 1,24 3,22

17

(X=3,91) kui hispaania noored (X=3,222) nõustuvad pigem protestantlikku eetikat

mittekinnitavate väidetega. Ilmneb, et PESi kinnitav skaala (X=1,24) leiab vähem

heakskiitu kui PESi mittekinnitavate väidete skaala (X=3,22).

Järgnevalt vaadeldakse PESi üksiktunnuste keskväärtusi. Tulemused on esitatud kahanevas

järjekorras (vt Tabel 3).

Kõige enam on nõustutud väitega Kui tööpäev on lõppenud, siis peaks inimene unustama

oma ametitöö ja lõbusalt aega veetma (X=2,17, SD=1,259).

Tabel 3. Protestantliku eetika heakskiit üldvalimi alusel

N Min Max X SD

Kui tööpäev on lõppenud, siis peaks inimene

unustama oma ametitöö ja lõbusalt aega veetma

159 -3 3 2,17 1,259

Aja raiskamine on niisama halb kui raha

raiskamine

159 -3 3 0,87 1,983

Millal iganes võimalik, inimene peaks

lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena nagu

see on, mitte alati püüdma saavutada

kättesaamatuid eesmärke

159 -3 3 0,62 2,012

Inimese väärtuse määrab tema suhtumine oma

kutsetöösse

159 -3 3 0,36 1,857

Töö peamine eesmärk on pakkuda inimesele

vahendeid vaba aja nautimiseks

159 -3 3 0,35 1,642

Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim

omada pigem vastutusrikast kui vähese

vastutusega ametit

159 -3 3 0,18 1,508

Inimesed, kes "saavad asjadega kergelt

hakkama" on nutikad

159 -3 3 0,06 1,898

Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks 159 -3 3 -0,41 1,856

18

Kõige vähem on nõustutud väidetega, et Inimesed, kes "saavad asjadega kergelt hakkama"

on nutikad (X=0,06, SD=1,856) ja Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks (X=-0,41,

SD=1,856), mõlemad väited on samuti erinevatelt allskaaladelt.

Statistilised olulised soolised erinevused ilmnevad t-testi põhjal kahe väite puhul. Väitega

Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim omada pigem vastutusrikast kui vähese

vastutusega ametit (p=0,011) on rohkem nõus naised (X=0,24, SD=1,625) kui mehed

(X=0,11, SD=1,371). Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine (p=0,088)

nõustuvad pigem mehed (X=1,09, SD=1,876) kui naised (X=0,68, SD=2,066).

Statistilised olulised erinevused töötavate ja mittetöötavate noorte vahel ilmnevad t-testi

põhjal kahe väite puhul. Väitega Inimesed, kes "saavad asjadega kergelt hakkama" on

nutikad (p=0,001) nõustuvad mittetöötavad noored (X=0,39, SD=1,853) rohkem kui

töötavad (X=-0,29, SD=1,896). Samuti esineb statistiline erinevus väite Kui kõik muud

asjad on samaväärsed, on parim omada pigem vastutusrikast kui vähese vastutusega

ametit (p=0,005) puhul. Sellega nõustuvad pigem töötavad (X=0,41, SD=1,489) kui

mittetöötavad (X=-0,04, SD=1,502) üliõpilased.

4.3 Eesti ja Hispaania noorte võrdlus

Analüüsimaks andmeid võrdlevalt, on kasutatud ühemõõtmelist dispersioonanalüüsi

(ANOVA). Päritoluriigi sõltumatu tunnus näitab, et eestlased omavad kõrgemaid

keskväärtusi kui hispaanlased PESi mittekinnitavas skaalas (Tabel 4). PESi kinnitavate

väidete tulemusega omavad hispaanlased märgatavalt kõrgemaid keskväärtusi kui

eestlased.

Tabel 4. PESi kinnitava ja PESi mittekinnitava väidete skaala keskväärtused

PESi kinnitav X PESi mittekinnitav X

Eesti (n=80) 0,04 3,91

Hispaania (n=79) 1,99 2,47

Võrreldes eestlaste ja hispaanlaste vastuseid üksikväidetele, ilmneb t-testi põhjal

statistilised olulised erinevused nelja väite puhul. Esimese kolme väite puhul esineb kõige

suurem erinevus kahe riigi üliõpilaste vahel (Tabel 5).

19

Tabel 5. Eesti ja Hispaania võrdlus skaala üksikväidete alusel

Väide Rahvus n X SD1. Kui tööpäev on lõppenud, siis peaks inimene unustama oma ametitöö ja lõbusalt aega veetma

eestlane 80 2 1,312

hispaanlane 79 2,34 1,1862. Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks eestlane 80 -0,91 1,752

hispaanlane 79 0,10 1,830

3. Töö peamine eesmärk on pakkuda inimesele vahendeid vaba aja nautimiseks

eestlane 80 0,15 1,758

hispaanlane 79 0,54 1,500

4. Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine

eestlane 80 0,80 2,028

hispaanlane 79 0,95 1,947

5. Millal iganes võimalik, inimene peaks lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena nagu see on, mitte alati püüdma saavutada kättesaamatuid eesmärke

eestlane 80 1,23 1,728

hispaanlane 79 0 2,1006. Inimese väärtuse määrab tema suhtumine oma kutsetöösse

eestlane 80 -0,20 1,865

hispaanlane 79 0,94 1,674

7. Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim omada pigem vastutusrikast kui vähese vastutusega ametit

eestlane 80 0,35 1,568

hispaanlane 79 0 1,432

8. Inimesed, kes "saavad asjadega kergelt hakkama" on nutikad

eestlane 80 0,53 1,814

hispaanlane 79 -0,41 1,878

Väitega Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks (p=0,00) on rohkem nõus hispaanlased

(X=0,10, SD=1,830) kui eestlased (X=-0,91, SD=1,752). Erinevus esineb väitega Millal

iganes võimalik, inimene peaks lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena nagu see on,

mitte alati püüdma saavutada kättesaamatuid eesmärke (p=0,000). Sellega väitega on

rohkem nõus eesti noored (X=1,23, SD=1,728) kui hispaania noored (X=0, SD=2,100).

Väitega Inimese väärtuse määrab tema suhtumine oma kutsetöösse (p=0,000) on vähem

nõus eestlased (X=-0,20, SD=1,8659) ja rohkem nõus hispaanlased (X=0,94, SD=1,674).

Viimane väide, kus erinevus esineb on Inimesed, kes "saavad asjadega kergelt hakkama"

20

on nutikad (p=0,002). Selle väitega on pigem nõus eestlased (X=0,53, SD=1,814), samas

hispaanlased on pigem selle väite vastu (X=-0,41, SD=1,878).

4.4 Väidete korrelatsioonid

Tunnustevaheliste seoste tugevuste määramiseks on kasutatud Pearsoni

korrelatsioonikoefitsenti. Korrelatsioon kahe pideva muutuja vahel tähendab seda, et ühe

muutuja suurematele väärtustele vastavad sagedamini teise muutuja suuremad (positiivne

korrelatsioon) või väiksemad (negatiivne korrelatsioon) väärtused. Kui seost ei ole, on

korrelatsioon null; maksimaalne on +1 ja minimaalne -1 (Tammaru, 2002).

Tabel 6. Väidete korrelatsioonid

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.

1. 1 -,019 ,118 -,017 ,033 ,030 -,056 ,041

2. 1 ,115 ,227(**) -,239(**) ,220(**) ,110 -,201(*)

3. 1 ,118 -,021 ,195(*) ,170(*) ,149

4. 1 -,098 ,135 ,391(**) -,047

5. 1 -,157(*) ,070 ,088

6. 1 ,275(**) ,132

7. 1 ,124

8. 1

** Correlation is significant at the 0.01 level (2-tailed); * Correlation is significant at the 0.05 level (2-tailed)

Tugev tunnuste vaheline seos on väite Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks

järgnevate väidete vahel:

Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine (r=0,227);

Inimese väärtuse määrab tema suhtumine oma kutsetöösse (r=0,220);

Millal iganes võimalik, inimene peaks lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena

nagu see on, mitte alati püüdma saavutada kättesaamatuid eesmärke (r=-0,239).

21

Väide Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine korreleerub positiivselt väitega

Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim omada pigem vastutusrikast kui vähese

vastutusega ametit (r=0,391).

Samuti esineb positiivne korrelatsioon väidete Inimese väärtuse määrab tema suhtumine

oma kutsetöösse ja Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim omada pigem

vastutusrikast kui vähese vastutusega ametit (r=0,275) vahel (vt Tabel 6).

22

5. ARUTELU

Antud peatükis arutleb autor uuringu tulemuste üle, pöörates tähelepanu nii teooriale kui

ka oma isiklikule kogemusele, olles elanud Hispaanias pool aastat.

Võttes kokku 1.2 alapeatüki teooria osa võib järeldada, et riigid, mis on läbi aegade

mõjutatud protestantismist, suhtuvad töösse tõsisemalt kui katoliiklikud maad. Vaadates

üliõpilaste vastuseid seoses tööl käimisega, ilmneb väga väike erinevus. Hispaanias töötab

37 noort ehk 46,8 % vastanutest ja Eestis 39 üliõpilast ehk 48,8% vastanutest. See

tähendab, et mõlemas riigis pooled üliõpilased töötavad ja teenivad endale elatist. Sellest

saab järeldada, et antud valimi põhjal ei saa väita, et protestantismi ajalooga riigis

suhtutakse töösse tõsisemalt.

Eestlased peavad end väikeseks ja töökaks rahvaks. Töökus on olnud meie rahvusliku

identiteedi oluline osa (Käärik, 2007). Uurides statistikat selgub, et Eestis töötab 68% mehi

ja 59% naisi kogu tööealisest populatsioonist, mis on teiste Euroopa Liidu riikidega

võrreldes väga hea tulemus (Women and poverty, 2007). Samuti selgub antud uuringus, et

Eesti üliõpilastest töötavad enam naised (22) kui mehed (17).

Hispaania katoliiklik peremudel on erinev. Naine on olnud läbi aegade kodu eest hoolitseja

ning kõrghariduse omandamisele ei ole suurt rõhku pandud. Mees on alati olnud perepea ja

see, kes käib tööl. Tänapäeval on naistel rohkem sõnaõigust koduse elu ja vaba aja

korralduses ning seda näitab ka statistika. Naiste osakaal Hispaania tööjõust kasvas 20%-st

kuni 41%-ni vaid veidi rohkem kui kahe aastakümnega (Pha Lo, 2007). Kuigi Hispaania

ühiskond on muutunud iseseisvamaks, mis puudutab naiste töötamist, siis leidub ka palju

leibkondi, kus väärtustatakse endiselt peremudeleid, milles mees mängib peamist rolli.

Traditsioonid ja kombed, mida vanematelt päritakse, kanduvad edasi lastele. See võib olla

üheks põhjuseks, miks Hispaanias töötab rohkem mees- (22) kui naisüliõpilasi (15) (vt

Joonis 1).

Võrreldes Eesti ja Hispaania noorte töötamist, ilmneb teatuid erinevusi. Hispaanlased

töötavad peamiselt täiskohaga (21,5%) ja eestlased valdavalt poole kohaga, lepinguliselt

23

või hooajaliselt (kõikidel näitaja 15%) ning täiskohaga vaid 3,8% vastanutest. Suur

erinevus esineb just täiskohaga töötamises. Selle üheks põhjuseks võib olla ülikooliga

seonduvad maksud. Hispaanias on registreerimis- ja õppemaks ning muud tasud kõrgemad

kui Eestis. Võrreldes Eesti üliõpilaste keskmist õppemaksu, mis on 1789,53 eurot ehk 28

000 krooni aastas (EÜL, 2009), Hispaani õppemaksuga, mis on 4500 eurot ehk ligikaudu

70 000 krooni (Alicante Ülikool), on tulenev vahe mõistetav (vt Tabel 1).

Järgmiseks arutleb autor, kas protestantlik eetika leiab kinnitust kogu valimi ulatuses või

mitte. Vaadates tabelit 2, ilmneb, et protestantlikku eetikat kinnitav skaala (X=1,24) leiab

vähem heakskiitu kui protestantlikku eetikat mittekinnitavate väidete skaala (X=3,22).

Selleks, et mõista, miks üliõpilased eelistavad PESi mittekinnitvaid väiteid, tuleb vaadata

tabelit 3, kus on esitatud kõik väited kahanevas järekorras. PESi kinnitava skaala väited

(2,4,6 ja 7) ja PESi mittekinnitavad väited (1,3,5 ja 8) on esitatud nii tabeli üla- kui ka

alaosas, kuid kõige enam nõustuti väitega Kui tööpäev on lõppenud, siis peaks inimene

unustama oma ametitöö ja lõbusalt aega veetma (X=2,17, SD=1,259), mis on PESi

mittekinnitav väide. Kõige vähem nõustuti väitega Raske töö teeb inimese paremaks

isiksuseks (X=-0,41, SD=1,859), mis on PESi kinnitava skaala väide. Sellest saab

järeldada, et noored peavad tähtsaks puhkuse ja töö vahelist tasakaalu. Nii eestlased kui

hispaanlased ilmselt nõustuvad väitega, et edukalt saab töötada vaid see, kes on piisavalt

puhanud. Ületöötamine ja raske töö pruugivad küll viia eduni, kuid nendega võivad

kaasneda ettearvamatud tagajärjed, nagu stress, tervise halvenemine, vähene liikuvus,

ebatervislik toitumine.

Autorit üllatas kõige rohkem see, kui vähesed nõustuvad väitega, et Töö peamine eesmärk

on pakkuda inimesele vahendeid vaba aja nautimiseks (X=0,35, SD=1,642), mis on ühtlasi

protestantlikku eetikat mittekinnitav väide. Sellest võib järeldada, et raha pole tähtis

vahend vaba aja nautimiseks.

Uurides eestlaste keskmisi näitajaid PESi kinnitaval (X=0,04) ja PESi mittekinnitaval

(X=3,9) skaalal, näeb suuremat nõustumist just viimasega. Hispaanlaste PESi kinnitava

(X=1,99) ja PESi mittekinnitava (X=2,47) skaala näitajate vahe ei ole niivõrd suur kui

eestlastel (vt Tabel 4). Vaadates PESi kinnitava skaala keskmisi, näeb, et hispaania noored

kalduvad rohkem nõustuma tööeetikaga. See kinnitab, et tähtis ei ole kus elatakse, vaid

kuidas inimene ise suhtub töösse ja mis eesmärgid on ta endale seadnud.

24

Vaadates tabelit 5 ning väidet Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks, on näha, et

hispaanlased (X=0,10, SD=1,830) on sellega rohkem nõus kui eestlased (X=-0,91,

SD=1,752). Nagu Penttilä (2007) ütleb, et üheks põhjuseks, miks põhjamaa riigid on

maailmas edukad ja figureerivad majanduse tipus, on see, et neis riikides esineb

protestantlik puhkuse-eetika. Skandinaavlased suhtuvad puhkusesse sama tõsiselt kui

töösse. Töö ja eraelu vahelist tasakaalu loetakse sama oluliseks kui kunagi peeti rasket

tööd. Autor oskab enda kogemusest öelda, et hispaanlastele üleüldiselt meeldib puhata ja

nende riigis enamik töökohti suletakse kolmeks tunniks keskpäeval, et töötajad saaksid

pausi teha ja energiat koguda. Põhjus, miks põhjamaa inimesed on siiski edukamad ning

töötavad vähem tunde, on seotud sellega, et hispaanlased lepivad tihti ka kehvema

töövalikuga, mis tähendab rohkem töötunde ja üldisemalt raskemat tööd.

Erinevusi leidub kahe riigi vastajate vahel veelgi. Väitega Millal iganes võimalik, inimene

peaks lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena nagu see on, mitte alati püüdma

saavutada kättesaamatuid eesmärke on rohkem nõus eestlased kui hispaanlased. Mõistes

antud väidet, võiks aravata, et hispaanlased on need, kes soovivad rohkem lõõgastuda ja

nautida elu, aga nagu selgub tulemustes ei ole see nii. Siinkohal peaks mainima, et

sterotüüpide järgi oleks kerge lahterdada vastuseid päritolu riigi järgi. Kuid uuring näitabki

seda, et valimis osalenud noored ei vasta nende riigi sterotüüpidele, vaid on individuaalsed

isiksused erinevate arvamustega.

Väitega Inimesed, kes "saavad asjadega kergelt hakkama" on nutikad on pigem nõus

eestlased, samas hispaanlased on selle väite vastu. Nendes vastustes ilmnevad taas

ajaloolised erinevused, suhtumine ja kasvatusmudelid. Hispaanlased ei karda rasket tööd ja

usuvad, et see teeb paremaks isiksuseks ning ainult nutikusega ei löö elus läbi. Selleks, et

saavutada edu, peab olema tahtejõudu. Eesti üliõpilased pigem eelistaksid olla nutikamad,

sest usuvad, et tänu sellele on edu saavutamine kergem ja raske töö ei tee paremaks

inimeseks.

Väitega Inimese väärtuse määrab tema suhtumine oma kutsetöösse nõustuvad rohkem

hispaania noored kui eesti noored. Autor oskab enda kogemusest kommenteerida, et

Hispaania ühiskonnas ei mõisteta ühtegi tööd hukka. Selle all mõtleb autor, et inimene, kes

käib tööl ja teenib elatist on täisväärtuslik kodanik ning millist tööd ta teeb, ei oma

tähtsust. Eesti ühiskonnas on tunda rohkem rahulolematust oma töö suhtes.

25

Ameerika ülikoolides on samuti uuritud protestantliku eetika heakskiitu üliõpilaste seas

(Dorst jt 1978; Wentworth and Chell, 1997). Uuringu tulemustes on välja toodud, et

üliõpilased suudavad tööd vabast ajast lahus hoida ning mõistavad, et mõlemad on

eraldiseisvalt eksklusiivsed võimalused. Peale tööd lubatakse endale vaba aega. Tulemusi

saab võrrelda antud uuringu tulemustega, sest ka selles osalenud üliõpilased peavad

tähtsaks nii tööd kui ka vaba aega. Ilma puhkuseta võib töö tulemus langeda, seepärast on

tähtis hoida tööd ja puhkeaega tasakaalus.

Viimaseks arutleb autor, miks teatud väited omavahel nii positiivselt kui ka negatiivselt

korreleeruvad. Väide Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks korreleerus positiivselt

kahe väitega: Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine ja Inimese väärtuse

määrab tema suhtumine oma kutsetöösse. Sellest saab järeldada, et noored peavad tööd

tähtsaks ja väärtustavad seda. Noored, kes nõustusid väitega Raske töö teeb inimese

paremaks isiksuseks ei olnud nõus väitega Millal iganes võimalik, inimene peaks

lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena nagu see on, mitte alati püüdma saavutada

kättesaamatuid eesmärke, sest antud väited korreleeruvad omavahel negatiivselt.

Üliõpilased, kes arvavad, et raske töö teeb neist parema isiksuse, ei nõustu sellega, et

inimene peaks puhkama igal vabal hetkel. Pigem arvatakse, et edu nimel tuleb vaeva näha,

mis väljendub ka käibefraasis „Iga mees on oma saatuse sepp.”

Väide Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine korreleerub positiivselt väitega

Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim omada pigem vastutusrikast kui vähese

vastutusega ametit. Selle all võivad noored mõelda, et vastutusrikka tööga kaasneb suurem

töökoormus ja vähesem vaba aeg. Samuti esineb positiivne korrelatsioon väidete Inimese

väärtuse määrab tema suhtumine oma kutsetöösse ja Kui kõik muud asjad on

samaväärsed, on parim omada pigem vastutusrikast kui vähese vastutusega ametit vahel.

Kokkuvõttes võib öelda, et noored peavad väga tähtsaks omada head ja vastutusrikast

töökohta, aga samas peab inimesele meeldima enda väljavalitud amet.

26

JÄRELDUSED

Tulemuste põhjal saab teha järgmised järeldused:

1. Kogu valimi põhjal saab väita, et protestantlikku eetikat kinnitavate väidete skaala

leidis vähem kinnitust kui protestantlikku eetikat mittekinnitavate väidete skaala.

Seega saab öelda, et protestantlik eetika ei leidnud kinnitust.

2. Protestantlikku eetikat kinnitavate väidete skaalal nõustusid Hispaania noored enam

kui Eesti noored. Protestantlikku eetikat mittekinnitavate väidete skaalal nõustusid

eestlased rohkem kui hispaanlased.

3. Võrreldes hispaanlaste ja eestlaste nõustumist protestantliku eetika skaala

üksikväidetega, siis ilmnes statistilisi erinevusi nelja väite puhul. Nendes väidetes,

kus erinevused esinesid võib väita, et pigem kalduvad protestantliku eetika

heakskiidu poole hispaanlased.

27

KASUTATUD KIRJANDUS

Abbas J.A, Falcone T. 1995. Work ethic in the USA and Canada. Journal of Management

Development, 14 (6), 26-34.

Beit-Hallahmi, B. 1979. Personal and Social Components of the Protestant Ethic. The

Journal of Social Phsychology, 109, 263-267.

Blood, M. R. 1969. Work Values and Job Satisfaction. Journal of Applied Psychology, 53

(6), 456-459.

Buchholz, R.A. 1978. An Empirical Study of Contermporary Beliefs About Work in

America Society. Journal of Applied Psychology, 63 (2), 219-227.

Cokley, K., Komarraju, M., Pickett, R., Shen, F., Patel, N., Belur, V., Rosales, R. 2007.

Ethnic Differences in Endorsement of the Protestant Work Ethic: The Role of Ethnic

Identity and Perceptions of Social Class. The Journal of Social Psychology, 147, 75-89.

Dorst, G. L., Leon, J. J., Philbrick, J. L. 1978. American College Students’ Protestant

Ethic: A Smallest Space Analysis. Social Behavior and Personality, 6 (2), 187-190.

Feldmann, H. 2007. Protestantism, Labor Force Participation and Employment Across

Countries. American Journal of Economics and Sociology, 66 (4), 795-816.

Furnham, A., Bond, M., Heaven, P., Hilton, D., Lobel, T., Masters, J. et al. 1993. A

Comparison of Protestant Work Ethic Beliefs in Thirteen Nations. The Journal of Social

Psychology, 133, 185-197.

Furnham, A. 1984. The Protestant Work Ethic: A review of the psychological literature.

European Journal of Social Psychology, 14, 87-104.

Giorgi, L., Marsh, C. 1990. The Protestant Work Ethic as a Cultural Phenomenon.

European Journal of Social Psychology, 20, 499-517.

28

Grahmann, J. H. 2003. Ethnicity. In: Jenkins, M. J. and Pigram, J. J. (Eds.), Encyclopedia

of Leisure and Outdoor Recreation. London: Routledge, 157-160.

Himanen, P. 2003. "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim". Tõlkinud Kalle Kurg.

Tallinn: Kunst.

Lind, H. 2009. Protestantlik eetika ja vaba aja väärtused Taani ja Eesti noorte hulgas.

Bakalaureusetöö, Tallinna Ülikool.

Mirels, H. L., Garrett, J. B., 1971. The Protestant ethic as a personality variable. Journal of

Consulting and Clinical Pshychology, 36: 40-4.

Ray, J. J. 1982. The Protestant Ethic in Australia. The Journal of Social Psychology, 116,

127-138.

Rigney D., Matz J., S.M., Abney J.A. 2004. Is there a Catholic sharing Ethic?: A research

note. Sociology of Religion, 65 (2), 155-156

Tropman, J.E. 1985. The ’Catholic ethic’ vs the ’Protestant ethic’: Catholic social service

and the welfare state. Social Thought (Winter), 13-22.

Weber, M. 2007. Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim. Tõlkinud Jaan Isotamm. Tallinn:

Varrak.

Wentworth, D. K., Chell, R. M. 1997. American College Students and the Protestant Work

Ethic. The Journal of Social Psychology, 137, 284-296.

Muud allikad

Eesti Entsüklopeedia 7. 1994. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.

Eesti keele seletav sõnaraamat („Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2., täiendatud ja

parandatud tükk) 2009. Tallinn.

Eesti keskmine õppemaks [www] Kättesaadav: http://www.esindus.ee/?div=5-

12&kalender=2629 [4.03.2011]

29

Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2, 1987. Tallinn: Valgus.

Alicante Ülikooli õppemaks. [www] Kättesaadav: http://www.ua.es/ [1.04.2011]

Käärik, H. 2007. Klassika kasulikkusest. Kättesaadav: [www]

http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/01.06.07/peamearu/4.shtml

Meri, L. 1999. Vabariigi President Ameerika Kaubanduskojas 6. septembril 1999

Stuttgartis. [www] http://vp1992-2001.vpk.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=3881

Penttilä R. 2007. Puhkus on Põhjamaade majandusedu võtmekomponent. [www]

http://epl.ekspress.ee/artikkel/371224 (24.01.2007)

Pha Lo. Household Chores Still Women’s Work. 2010. [www] Kättesaadav:

http://fyiliving.com/mental-health/depression/household-chores-still-womens-work

(14.12.2010)

Tammaru, T. 2002. [www] Kättesaadav: http://www.zbi.ee/~toomast/sloe3-04.pdf

Wikipeedia, Katoliiklus [www] Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Katoliiklus

Women and poverty, 2007. [www] Kättesaadav:

http://2010againstpoverty.eu/mycountry/countries/estonia.html?langid=en [1.04.2011]

30

LISA 1

Eestikeelne küsitlusankeet

Palun täitke all olev küsimustik, et aidata kaasa minu uurimustööle töö ja vaba aja väärtuste kohta Eesti ja Hispaania noorte vahel. Aitäh!

1. Sugu: ___ Mees ___ Naine

2. Vanus: ____

3. Töötamine: ___ Jah ___ Ei

4. Kui Te töötate, siis millises mahus? Tehke rist sobiva vastuse ette.

__ Täiskohaga (40 tundi nädalas)

__ Poole kohaga (20 tundi nädalas)

__ Lepinguline (puudub kindel tööaeg ja -koht)

__ Hooajaline (peamiselt suvel ja/või nädalavahetustel)

5. Tööväärtused. Lugege igat väidet hoolikalt. Kasutage seitsmepunkti skaalat, et näidata oma nõustumise määra.

PALUN RINGITAGE ÜKS VASTUS IGAS REAS!

Ei ole üldse nõus

Täiesti nõus

Kui tööpäev on lõppenud, siis peaks inimene unustama oma ametitöö ja lõbusalt aega veetma

-3 -2 -1 0 1 2 3

Raske töö teeb inimese paremaks isiksuseks

-3 -2 -1 0 1 2 3

Töö peamine eesmärk on pakkuda inimesele vahendeid vaba aja nautimiseks

-3 -2 -1 0 1 2 3

Aja raiskamine on niisama halb kui raha raiskamine

-3 -2 -1 0 1 2 3

Millal iganes võimalik, inimene peaks lõõgastuma ja aktsepteerima elu sellisena nagusee on, mitte alati püüdma saavutada kättesaamatuid

-3 -2 -1 0 1 2 3

31

eesmärke

Inimese väärtuse määrab tema suhtumine oma kutsetöösse

-3 -2 -1 0 1 2 3

Kui kõik muud asjad on samaväärsed, on parim omada pigem vastutusrikast kui vähese vastutusega ametit

-3 -2 -1 0 1 2 3

Inimesed, kes “saavad asjadega kergelt hakkama” on nutikad

-3 -2 -1 0 1 2 3

32

LISA 2

Hispaaniakeelne küsitlusankeet

Por favor, rellena este cuestionario para ayudarme con mi investigación sobre la valoración del trabajo y del tiempo libre por parte de los jóvenes en Estonia y España. ¡Muchas gracias!

1. Sexo _ Hombre _ Mujer

2. Edad _

3. Empleado _ Sí _ No

4. Si trabajas, ¿cuá nto? Pon una cruz delante de la respuesta correcta.

_ A tiempo completo (40 horas a la semana)

_ A tiempo parcial (20 horas a la semana)

_ Contractual (por contratos sujetos a cierto periodo de tiempo y lugar)

_ De temporada (principalmente en verano y/o fines de semana)

5. Valoración del trabajo. Lee detenidamente cada una de las frases. Usa la escala de cuatro puntos (1 totalmente en desacuerdo y 4 totalmente de acuerdo) para indicar hasta qué punto está s de acuerdo con cada frase. Por favor, rodea con un círculo una respuesta en cada fila.

Totalmente en desacuerdo

Totalmente de acuerdo

Cuando la jornada de trabajo termina, la gente debería olvidarse del trabajo y disfrutar.

-3 -2 -1 0 1 2 3

Trabajar duro hace del hombre una mejor persona.

-3 -2 -1 0 1 2 3

El principal fin del trabajo es proporcionar los medios para disfrutar del tiempo libre.

-3 -2 -1 0 1 2 3

Perder el tiempo es tan malo como derrochar el dinero.

-3 -2 -1 0 1 2 3

Siempre que sea posible, una persona debería relajarse y aceptar la vida tal y como es, en lugar de estar siempre luchando por metas

-3 -2 -1 0 1 2 3

33

inalcanzables.Un buen indicador de la valía de un hombre es lo bien que hace su trabajo.

-3 -2 -1 0 1 2 3

Si todo lo demá s es igual, es mejor tener un trabajo con mucha responsabilidad.

-3 -2 -1 0 1 2 3

Los que hacen las cosas de la manera fá cil son los má s listos.

-3 -2 -1 0 1 2 3

34

LISA 3

Euroopa religioonide kaart 17. sajandi alguses

Allikas:http://teacherweb.ftl.pinecrest.edu/snyderd/mwh/projects/cov/maps/MapRel.

htm