Click here to load reader

BASSET HOUND

  • View
    321

  • Download
    0

Embed Size (px)

Text of BASSET HOUND

BASSET HOUND TUST

Basset on suurte lontkrvadega filosoof - kogu tema olemusest hkub rahulikku mtlikkust ja leebet tolerantsust kogu selle veidra maailma ja tema pentsikute elanike vastu. Veidi raolevalt toetab ta oma taguotsa maha, vaatleb vaikides mbrust ja pilk tema heatahtlikes pruunides silmades nib ka kige imelikumaid elajaid kohates tlevat: "Noo... miks ka mitte?"

Basset on Prantsuse esivanematega pikk, madal ja hea ninaga hagijas. Kindlasti on ta ks kige ilusamaid ja ebaharilikumaid hagijaid ldse, vlgnedes suures osas enda vrika vljangemise oma suurele majesteetlikule peale, mis on ehitud pikkade, sametiste krvade, kurrulise lauba ja tumedate, hingestatud silmadega. Kahtlemata on Basset jnud heks kige kergemini ratuntavaks tuks ldse.

ISELOOM Basset on muhedus ise - veidi raskepraselt ringi vantsides ei lase ta end naljalt millestki hirida ning paistab igasuguse olukorraga alati rahul olevat. Inimestesse ja tavaliselt ka teistesse loomadesse suhtub ta mistva sbralikkusega, armastab lapsi ning on kiindunud oma perekonda. Basset on ks vheseid jahikoeratuge, kelle kolimine paksust padrikust linnakorteri betoonseinte vahele erilisi probleeme ei valmista. Kuigi vrske jljerada on sellele pontule endiselt niivrd hingelhedane, et peremehe kutsedki selle krval pahatihti oma mju kaotavad, saab basset suurepraselt hakkama ka tavalise perekoerana. Oma raske ja pika keha ning lhikeste tntsakate jalakestega ei vaja ta meeletut jooksutamist vi hirmpikki jalutuskike. Kuigi see lontkrv pole kige kiirema sammuga, ei thenda see aga, et talle piisaks ka kmneminutilisest vantsimisest mber maja (kuigi tema noilmest viks seda alati vlja lugeda). Aga justnimelt rmusliku kehakuju ja pidurdamatu sgiisu tttu tuleb talle vimaldada igapevane tiir pargis, sest tema heasdamlik leplikkus andestab kll iga kord omanikule mtte, et "Ah, kll homme lhme!", ent selle eest peab tihti livu maksma neljajalgse sbra tervis. Kergesti tekkiv lekaalulisus mjub halvasti pikale selgroole ja lhikestele jalgadele. Lisakilod on aga varmad kogunema, kuna basset on kohutavalt maias ega lase kunagi kest vimalust mni paluke manguda. Ja kui veel vaadata tema nii kurbadesse silmadesse - liiga raske on leida judu, et sellisele anumisele klmaks jda. Liiatigi on ta ju nii tore ja kuulekas koer. Ning sealt need juustu- ja vorstitkikesed pudenevadki. Aga vrdlemisi snakuulelik ja snagi hsti petatav koer on basset tepoolest. Kuigi ta vib mnikord veidi kangekaelne olla ja peaaegu alati oma aeglase loomu tttu kskude titmisega venitada, on ta ju siiski nii heasdamlik sell, et peremehe soovile tihti vastu vaidlema ei kipu. Vaid puhtust pidama pib bassetijuntsu vib-olla natuke hiljem kui tema eakaaslased. Ja kuigi toas armastab see lontkrv enamasti sgavalt pnata, tuleb siiski arvestada sellega, et kui ta ksi kodus olles suu lahti teeb, siis see dini jahikoeralik kume jorutamine kostab vgagi kaugele ja lbi mitme paksu seina. Kui aga bassetile andestada ka mitte kige viisakamad lauakombed (ta kipub pltserdama ja ilastama) ning tavaline koeralhn, on see malbe loomuga peni ks sobilikumaid perekoeri ldse.

Rahulik, hea iseloomuga ja sdamlik. Saab hsti lbi nii inimeste kui ka teiste koerte ja lemmikloomadega. Lastega hea ja kannatlik. Peab ennast slekoeraks. Valvuriks ei sobi. Tahab jrjekindlat peremeest, kes on ikka ise n karjajuht. Koer peab teadma oma

kohta perekonnas (karjas), - kik inimesed tulevad alati enne teda! Siis on koer nnelik ja pererahvas rahul.

Tundliku ja kangekaelse iseloomuga. Vtab karistusi ja noomimisi vga hinge. Vib olla jonnakas ja mugavalt selektiivse kuulmisega.

Karja mentaliteediga. ksik Basset ei pruugi pikkade ksiolekutega kuigi hsti toime tulla. Tl kiv omanik viks arvestada, et paremuselt jrgmine asi, peale teiega koos olemise, on teise koera seltskond.

Tegemist on jahikoeraga. Basset on algselt aretatud vga hea haistmisega jljektiks. Tema nina vib viia teda ohtlikesse olukordadesse, nagu autotee vi aiaga mbritsemata basseini Bassetil on ohutuim turvalisel, kinnisel alal vi rihma otsas.

Suhteliselt madala aktiivsusega. Aldis rasvumisele. Tervel, treenitud Bassetil jagub energiat kll, kuid samas rahulduvad nad ka mnusa prastlunase pikutamisega pikese kes Kuigi selline endaga rahulolev natuur teeb neist ihaldatud lemmikud, peab nende kaal kontrolli all olema! Igapevane pikem jalutuskik on vga soovitatav.

Suur, kogukas koer, kellel on rohkem luumassi oma kaalu kohta, kui helgi teisel koeratul! Kuigi Basset on madal ja maadligi, pole tegemist vikese koeraga. Enamasti kaaluvad nad 25- 35 kg. Keskmisel inimesel on raskusi tiskasvanud Basseti tstmisega.

Siledakarvaline koer. Tpiline jahikoerakasukas. Karv ei vaja mingit erihooldust. Bassetit vib pesta nii tihti kui vajalik (ja nii harva kui vimalik). Harjamine ja kammimine on samuti vga mnusad tegevused. Bassetite vrvi osas ei ole mingeid reegleid, lubatud on kik hagijate vrvikombinatsioonid. Tavaliselt mitmesugused mustad, tumedad, pruunikad vi heledamat sorti laigud valgel phivrvil. Ajab karva aastaringi.

Kutsikatel on kasvueas erivajadused! Kuni aastaseks saamiseni, ei tohiks Basseti kutsikad kia piki treppe les ja alla ja ei tohiks neil lubada peale ja maha hppamist nt diivanile, voodisse vi mujale. Selle raske kondiga tu liigesed alles arenevad ja pidev lemrane pingutus vi vsitamine vib phjustada jvaid vigastusi. Prast aastaseks saamist ei tohiks need tegevused, mistlikkuse piires, teie Bassetile kahjulikuks osutuda.

Lhikesed jalad vivad thendada ka abivajamist. Mitte kik, aga paljud Bassetid vajavad abi nt autosse saamisel. Unikaalse, madala kehaehitusega Basset pole just suurem asi hppaja.

Pikad krvad ja rippuvate laugudega silmad vajavad puhastamist ja kned likamist. Basseti pikad lontis krvad takistavad hu ringlust krvas ja on seeprast nakkustele vga vastuvtlikud. Krvu peaks puhastama u korra ndalas, silmad tuleb samuti mustusest ja rhast puhastada ja ksi ligata nii 1-2 x kuus.

Bassetid on vokalistid. Nad uluvad ja hauguvad kui nad midagi tahavad vi arvavad, et midagi on lahti. Neil on vga tugev ja klav hl. Nad kasutavad thelepanu saamiseks ka madalat, kurguhlset vingumist, mis klab, nagu rkimine.

TERVIS

Vrreldes teiste tugudega, on Bassetid ldiselt sna hea tervisega koerad. Sellegipoolest, nagu teistelgi puhtatulistel koertel, vib neil esineda prilikke soodumusi haigestuda teatud haigustesse. Nt on selle tu puhul mrkimisvrne kbuskasvu esinemine. Samuti on enamesinevateks prilikeks haigusteks veel: glaukoom e rohekae, trombopathia (teatud verehaigus), epilepsia, von willebrandi tbi (vere hbimise haigus), hpothroidism (kilpnrme alatalitus), patellar luxation (teatud plveprobleem) ja puusa- ning la dsplaasia. Vii ennast vimalike terviseprobleemidega juba varakult kurssi ning veendu, et teed omalt poolt absoluutselt kik selleks, et koera hea tervis psiks!

SELJA- ja KAELATRAUMAD Bassetile tuleb kohe petada, et kaelarihmaga jalutades ei tohi tirida. Tugev rihma otsas rebimine ja tugevad jrsud tmbed (kas siis koera vi omaniku poolsed) vivad vigastada koera kaela ja selga ning lppeda vga tsiste traumadega, mille tulemusena vigastuvad selgroollid, lihased vi nrvid. Mnedel koertel on valud nii tugevad, et nad nutavad ja uluvad. Tegemist on vga tsise probleemiga ning ole thelepanelik vimalike smptomite suhtes: *Muutused koera rhis *Koer ei taha pead tsta *Koer ei taha jrsku enam trepist kia ega hpata *"Kange" kael ja tundlik puudutamise suhtes *Silmnhtavad selgroo deformatsioonid *Krus selg, liikudes hoiab tagajalgu khu all *Nrkus, knnak vdisev *Koer on vimetu kima, hest vi mitmest jsemest halvatud *Palavik, kehv isu, letargia

Mrgates sarnaseid smptomeid oma koeral, tuleb temaga kiiresti arsti juurde minna, et vlja selgitada probleemi phjus ja alustada kohest ravi. Selja- ja kaelavalude ravi vib sltuvalt valust ja selle asukohast olla vga erinev. Valusid ravitakse pletikuvastaste toimeainetega (mittesteroidid vi kortisteroidid), antibiootikumidega, lihasteldvendajatega ja/vi kemoteraapiliste toimeainetega. Kirurgiline sekkumine on soovituslik selgrootrauma, lli ja llidiski nakkuse ja selgroos vi selle mbruses paikneva vhi korral.

MAOLAIENEMUS Kuna Bassetitel on suur rindkere, siis on nad altid saama maolaienemust. On parem anda neile pevas pigem 2 vi 3 viksemat sgikorda, kui 1 suur khutis. Kui Basset sb khu pilgeni tis, tuleks teda prast seda mitme tunni jooksul jlgida

PRILIKUD HAIGUSED Puusaliigese dsplaasia Puusaliigeste dsplaasiat on leitud KIKIDEL tugudel. Seega on tegemist haigusega, mis puudutab kiki koeri ja nende omanikke. Arvatakse, et puusaliigeste dsplaasia on prilik liigestehaigus, mille tekkes mngivad rolli nii geenid, mbritsev keskkond kui ka toitumine. Puusaliiges koosneb reieluu phikust ja puusanapist. Puusanapp omakorda moodustub kolmest vaagnaluust ja iseseisvast napaluust, mida omavahel hendab khrkude. See khrkude luustub lplikult alles koera tisikka judmisel ning on koos puusanapiga

nooremas kutsikaeas mbritsevatele mehaanislistele mjutustele vga vastuvtlik. Dsplaasiat iseloomustab puusanapi lamenemine. Kausjas kuju, mis sellele on normallne, kaob ning reieluu phik ei saa oma iges asendis fikseeruda. Sellest tulenevalt moodustubki n.. "ltv" liiges, mis raskematel juhtudel vib phjustada koeral isegi liikumisvimetuse. Dsplaasia avaldub alates neljandast elukuust kuni pooleteise aastani ning selle tunneb ra jrgmiste tundemrkide jrgi: 1. koeral on raskused lamamisest tusmisel 2. tustes kasutab koer ainult esijalgu, vedades tagajalgu jrel 3. "jnese hppamist" meenutav knd (bunny-hopping gate) 4. vastumeelsus liikumaminemisel 5. lonkamine peale suuremat fsilist koormust 6. taaruv vi tsuv knnak 7. muutused temperamendis, loidus Dsplaasia ilmneb peamiselt koertel, kellel on selleks geneetiline eelsoodumus, kuid on ka tegureid, millega omanik ise saab dsplaasia tekkimise vimalust kahandada. 1960.ndate aastate a

Search related