Club One 3/2013

Club one 3/2013

CLUB ONE PÜSIKLIENDI AJAKIRI www.tALLINK.EE

Koos staaridega Stockholmi!

Vanade sõpradega

Rootsi

Vaade Läänemerele kaptenisillalt

HELSINgI tEISE PILgUgA

MEREHõNgULINE

jazz

Intendant Aivar Laus purjetamisest ja

meresõidust

KummarduS KuulSuStele: laval Staarid elviSeSt lady GaGani

uuS SiGnatuurmenüü rootSi tippKoKKadelt eeSti-rootSi maitSematK buffet-reStoraniS

Made in SwitzerlandSince more than 125 years all of Frey’s chocolate products are

exclusively manufactured in Switzerland. Only high-grade

ingredients are used, such as fi nest cocoa beans and pure

Swiss milk. In the processing too, nothing is left to chance.

All steps are adapted to one another and it is thanks to the

care and experience of our dedicated chocolate makers

that it is possible to produce chocolate creations of such

exclusive quality. Wherever Chocolat Frey can be found,

Swiss quality lies behind it.

SustainabilityChocolat Frey is committed to adopting a careful approach

to the environment and the people in the value chain.

Our company therefore handles its resources with great

care, from the beans to the finished product. Chocolat Frey

has been certified according to the «UTZ Certified»

guidelines since 2011.

Number 1 in SwitzerlandIs there anything sweeter for a chocolate manufacturer

than to be the best selling chocolate in the country with

the highest chocolate consumption in the world? We do

not think so. This is why we are doing our best every day

to please demanding chocolate lovers in Switzerland

and around the world with our chocolate creations.

The brothers Robert and Max Frey laid the foundation

for Chocolat Frey’s success story in 1887. Their passion

for the finest chocolate products still lives on today

and is expressed in every single product made at our site

in Buchs, in the heart of Switzerland.

Long tradition, a passion for perfection and the careful selection of ingredients make Chocolat Frey

chocolates a unique delight and inspire chocolate lovers all over the world. Chocolat Frey is proud to

be on board Tallink Silja Line.

SISuKORD5 Merereis – see on

lihtne!6 Midagi Magusat,

Midagi Mõru8 intendant aivar

laus, Merest üMbritsetud

12 hooliMe lääneMere puhtusest

15 lääneMeri kaptenisillalt

18 helsingi teise pilguga

22 ilusad sirged poisid – nüüd ja enne

26 laval ainult staarid: elvisest lady gagani

28 Merehõnguline jazz32 unikaalne top36 eesti-rootsi

MaitseMatk38 gurMee rootsi

stiilis40 ehe jook londonist42 silja europaga ilu-

ja terviselainetel45 sügise salapära46 leia õiged vastused!48 esita alati Club one

kaart!49 uudised50 töö innustab

reisiMa

1838

6

32

26

15

40

5 läänemeri club one

CLUB ONE AJAKIRINR 3/2013

Vastutav toimetaja:Kaidi Krimmtoimetaja:

Sirje MaasikamäeKujundaja:Silver VaherReklaam:Siim Kala

[email protected]:

Menu KirjastusVäljaandja:

AS tallink gruppSadama 5/7, 10111 tallinntrükikoda: AS Vaba Maa

Club One info +372 640 [email protected]

Club One püsikliendiajakiri on kõigile gold ja Silver taseme klientidele

postiga saadetav väljaanne. Ajakiri ilmub neli korda aastas.Järgmine ajakiri ilmub

novembris.

Öeldakse, et suvi oli nii mõnus, ja siis tuli sügis. Kurvastamiseks pole siiski põhjust, sest meil on palju häid ja rõõmsaid sõnumeid, mida Sinuga jagada.

Sa ei tea, mida ette võtta nädalavahetusel? Soovid aega veeta sõprade ja perega? Laev väljub Tallinnast Stockholmi igal õhtul kell 18.

Pardal ootab Sind suurepärane meelelahutus, kajut puhta voodipesu, duši- ja tualett-ruumiga, jalutuskäigu kaugusel on poed, baarid, restoranid, diskoteek. Pole vaja muretseda, kuidas öösel koju saad, pole vaja taksot, et sõita ühest linnaosast teise − saad olla koos sõprade või lähedastega ning puhata merel. Juba 40 tunni pärast oled Tallinnas tagasi. Nii lihtne see ongi!

Seekordne Club One ajakiri tutvustab taas mitmeid põhjusi, miks astuda Tallinki laeva pardale, nautida aega merel, käia Stockholmis või Helsingis, et naasta Eestisse puhanuna, värske ja õnnelikuna.

Õnnelikuks ja rõõmsaks võib meid vahel teha ka vaid üks ootamatu sõnum, mis kutsub üles muutma oma profiilipilti Facebookis. See on väga lõbus, kui leiad Facebookis aina enam nii oma vanemaealiste kui ka noorte sõprade pilte, kelle päid kaunistavad diskokuulid. Milline särav ja lõbus vaatepilt!

Mõtlemisainet pakub artikkel laeva Isabelle intendandist Aivar Lausist, kes on ka Muhu väina regati peakohtunik. Pedagoogiharidusega meremees usub, et purje-tamine on üks parimaid noore inimese kasvatamise vorme. Kes on purjetanud, need suudavad vastu võtta raskeid otsuseid, neil on selge silmavaade ja nad oskavad arvestada ka teistega.

Tallink saavutas 2013. aastal Eesti tööandjate maine pingereas esikoha! Kui ette-võttes on rahulolevad töötajad, peegeldub see ka teeninduses ning paljudes õnne-likes ja rahulolevates klientides.

Club One peab väga oluliseks kuulata oma kliente. Tagasiside on väga väärtuslik, sest aitab muuta paremaks nii teenindust kui ka toodete valikut. Tallink viis maikuus läbi kliendiuuringu. Täname kõiki, kes leidsid aega vastata küsimustele! Saime häid mõtteid, kuidas püsikliendiprogrammi veelgi atraktiivsemaks muuta. Uuring näitas, et Tallinki püsiklient on lojaalne, teadlik ja nõudlik.

Hiljuti korraldasime Club One klientide seas ka küsitluse Club One ajakirja väljunditest. Uuringust selgus, et suurem osa kliente eelistab lugeda paberajakirja.

Jazzkaare 25. aasta juubeli puhul räägime merest ja jazzist šarmantse daami Anne Ermiga, kel endalgi oli hiljuti juubel. Anne Ermi suust jäi kõlama, et see, kes on laevaga reisil käinud, teab, et ka laevadel kõlab mõnus jazzmuusika. Anne jagab ka soovitusi ülemere-jazzkontsertide külastamiseks.

Club One hüved ei kehti ainult merel. Meie head koostööpartnerid Tallinnas, Helsingis ja Stockholmis ootavad Club One kliente külla, et pakkuda neile soodus-tusega tooteid ja teenuseid. Tutvu koostööpartnerite pakkumistega Club One kodu-lehel, nii säästad raha ja teed kvaliteetsemad, samas soodsamad ostuotsused. Hoia kliendikaart oma raha-kotis ja esita see alati, et saaksid soodustusi. Kui Sul ei ole kehtivat kliendikaarti, siis kontrolli oma andmeid e-teeninduses aadressil clubone.ee või võta ühendust meie klienditeenindusega.

Ilm jaheneb ning nii keha kui hing ootavad soojust. Saad nautida veemõnusid Aqua Spas, iluhoo-litsusi Hera Salongides või Pirita TOP SPA Hotellis.

Valimised on tulemas, mina soovitan valida Tallinki, sest meie väärtustame oma kliente ning peame kinni lubadustest.

Kaidi KrimmClub One manager

merereiS – See on lihtne!

6 club onešoping laevas

MIDAgI

trühvlid šampanjaga või hoopis valge šokolaadi liköör? Mõjus kreem või šokolaad? Laevapoest leiad iga kuu häid pakkumisi!

tähelepanu! tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

MIDAgI MAguSAt,

MõRu11

1 2

3

7 club onešoping laevas


1. droste kommid. 100 g 3.80 €*2. lindti kommid blue ribbon pralines ballotin. 250 g 12.50 €**3. lindti trühvlid truffes au Marc de Champagne. 160 g 10.90 €**4. giorgio armani Code edt meestele. 75 ml 64.67 €**5. Clarinsi öökreem Multi-active night youth recovery Cream. 50 ml 44.20 €*6. Clarinsi kortsudevastane kreem Multi-active early Wrinkle Correction Cream kõigile nahatüüpidele. 50 ml 39.66 €*7. Calvin klein sheer beauty edt naistele. 50 ml 41.48 €*8. punane vein lugana doc il sestante 12%. 75 cl 7.84 €*9. viski jack daniel’s honey 35%. 100 cl 28.30 €*10. punane vein valpolicella Classico superiore rafaèl 13%. 75 cl 7.84 €*11. liköör Mozart 17%. 50 cl 11.25 €*12. dessertvein Mesi 15%. 75 cl 6.70 €*13. dessertvein lakka 15%. 75 cl 6.70 €*14. viski bushmills irish honey 40%. 100 cl 22.61 €**15. konjak braastad Xo 40%. 100 cl 39.66 €*16. konjak Maxime trijol Cognac Xo Celebration 40%. 50 cl 39.66 €**

hinnad kehtivad tallinna–stockholmi liinil.* pakkumine kehtib septembris-oktoobris** pakkumine kehtib novembris-detsembris

7

6

5

4

9

1514 161312

8 10

8 club one persoon

Aivar Laus,Intendant

mereSt ümbritSetud

9 club one persoon

Kes on lugenud raamatut “Kolm musketäri“, teab intendanti kui piiramatu võimuga kuninga käsilast kusagil provintsis. Intendandi korraldustele tuli vastuvaidlematult alluda. Tänapäeva laevades on võim ikka kapteni

käes, kuid kõige eest, mis puudutab laeva teenindavat personali ja reisijate rahulolu, vastutab laeva intendant. Teatud mõttes on intendant nagu personaliülem. Riia ja Stockholmi vahet seilaval Isabellel peab seda ametit Saaremaa mees Aivar Laus, kes erinevalt teistest laeva juhtivatest töötajatest ei ole lõpetanud mereakadeemiat ega ka ühtegi teist merekooli. Ta on hariduselt hoopis pedagoog.

“Tüüpilise saarlasena oli ka minul kunagi tahtmine minna merekooli, aga kuna ma näen värve pisut teist-sugusena kui teised, pidin selle plaani oma elust maha tõmbama. Läksin õppima hoopis pedagoogikat,“ ütleb Laus, kes leidis pärast ülikooli lõpetamist oma väljundi purje-tamistreenerina. Ajad muutusid ja treeneriamet põhineb teadagi enamjaolt missioonitundel. Tore ja üllas tunne aga leiba lauale ei too. Kooli kehalise kasvatuse õpetaja töö oli muidugi abiks, aga eks seegi ole teema, mis Eesti oludes liigseid kommentaare ilmselt ei vaja. Tuli hakata otsima väljundeid mujalt. Aivar hakkas tööle Taani kalapüügiva-rustust müüvas firmas, kus tal tuli tihedalt kokku puutuda nii lätlaste kui leedulastega, mis on praeguses ametis kuldaväärt kogemus.

Kuid eks seegi töö ammendas end ühel hetkel ning aastal 2006 tuli pakkumine minna tööle Tallinki intendan-diks. Aivar Laus ei kõhelnud hetkegi – see oli ju töö, kus ta sai ühendada nii oma hobi, kutsumuse kui ka hariduse. Sest mida see personaliülema töö muud ikka on kui puhas pedagoogika – töö inimestega. Ja mis peamine, töö käib vahetustega: kaks nädalat tööl, kaks kodus. “Mulle abso-luutselt ei meeldi mõte, et ma peaksin kusagile mujale

elama minema. Tallinkis intendandina töötades aga saan olla järjest kaks nädalat kodus ja ma ei pea kusagile kolima,“ ütleb Laus, kellel on koos saarlastest kolleegidega suisa oma logistikasüsteem välja kujunenud. “Meil töötab samas laevas, samas vahetuses neli saarlast: massöör, intendant, restorani direktor ja peakokk. Nii me siis sõida-megi kõik kindlal ajal ühe autoga Kuressaarest Pärnusse, sealt Tallinki “töölistebussiga“ Riiga. Ja vastupidi.“

Kerge see töö mõistagi ei ole. Eriti Riia-Stockholmi liinil, kus enamik personalist tuleb leida Lätist. “Väga raske on leida häid töötajaid. Läti on headest töötajatest sisuliselt tühjaks jooksnud ja püsiva, usaldusväärse kaadri leidmine on seal ikka väga suur probleem,“ tunnistab Laus. Kuid teisalt on laeva personali hulgas ka väga palju neid, kes on juba aastaid nende meeskonnas töötanud. Mõni on isegi vahepeal Iirimaal ära käinud ja siis taas tagasi tulnud. “Oleme nad alati rõõmuga vastu võtnud, sest just sellised inimesed oskavad tõeliselt hinnata tööd kodu lähedal,“ tunnistab Laus.

Riia-Stockholmi liin on pisut teistsugune ka seetõttu, et inimesed, kes seda liini sõidavad, on ka “pisut teistsu-

Riia ja Stockholmi vahet seilava Isabelle intendant Aivar Laus on elukutselt hoopis pedagoog, kuid side merega on tal juba aastatepikkune: mees on eesti meister avamerepurjetamises, olnud aastaid noorte purjetamistreener ja kuus aastat Muhu väina regati peavõistlusjuht.

teKSt tÕnu tramm Fotod peeter KuKK

purjetamine on üks parimaid noore inimese kasvatamise vorme.

1 0 club one persoon

gused.“ Aivar Laus tunnistab, et klient on kuningas küll, aga kui mõni kuningas minetab väärikuse ja muutub ühel hetkel potentsiaalseks ohuallikaks teistele reisijatele, tuleb olla temaga karm. Kuningaks olemine saab kesta vaid teatud piiri-deni. “Reisija peab olema võrdsel positsioonil personali ja kaasreisi-jatega. Sina oled meie külaline ja meil on hea meel sind teenindada. Kui keegi teisiti arvab, tuleb teda ka vastavalt kohelda,“ ütleb intendant, kelle sõnul on säärased olukorrad siiski pigem erandid ja tema töö ongi neid olukordi ennetada ja ära hoida.

purjetaMine kasvatab iseseisvust

Tänavu oma 50. aasta juubelit pidanud Aivar Laus on põline saar-lane. Harjunud, et teda ümbritseb kõikjal meri. Eks see oli peamine põhjus, miks ta juba varases kooli-põlves hakkas tegelema purjetami-sega. Ja hiljem ise noori purjetama õpetas. Ajad oli toona keerulised, varustust Saaremal nappis ja eks see paljuski entusiasmil ja missioo-

nitundel tugines. Sellele vaatamata on Aivar veendunud, et purjetamine on üks

parimaid noore inimese kasvatamise vorme. “Kõigepealt pead sa paadis üksinda hakkama saama, võtma kiirelt ja iseseisvalt vastu üliolulisi otsuseid.

See õpetab iseseisvust ja otsustusvõimekust. Hiljem pead oleme osake meeskonnast, vahet ei ole, kui mitu inimest on paadis. See õpetab olema meeskon-naliige, mis on vaat et olulisemgi oskus,“ räägib Aivar Laus ja lisab, et enamik, kes on kunagi purjetamisega

tegelenud, on hilisemas elus edukad olnud. Nad suudavad võtta vastu raskeid otsuseid, neil on selge silmavaade ja nad oskavad arvestada ka teistega. “Olen alati öelnud, et pange oma laps purjetama, siis kasvab temast ka tubli mees või naine.“

Paljud arvavad, et purjetamine on tohutult kallis hobi. Aivar Lausi sõnul ei ole see kindlasti nii. “Muidugi, alati võib kulutada harrastusele meele-tuid summasid, aga saab hakkama ka üsna vähe-sega,“ räägib mees, kelle sõnul on näiteks Saaremaal ostetud enamik aluseid kamba peale ja tihtilugu otsitakse neisse meeskonnaliikmeid, et merele minna. Ehk võimalusi päris tasuta seilamas käia tuleb samuti sageli ette. “Ja ega peagi kohe olema kogenud purjetaja. Lähed alguses niisama kaasa, vaatad ja tutvud olukorraga, õpid ära mõned nipid, järgmine kord oled juba targem. Niimoodi järjest juurde õppides saadki lõpuks asja selgeks.“ Aga kui palju siiski üks “enam-vähem“ purjekas maksab? “Noh, mingi 4000 euro eest saab juba midagi kätte. Ehkki kõige odavamat ei soovita ma kah kellelgi osta. Remontimine ja korrashoidmine läheb lõpuks kallimaks, kui korralik paat maksaks.“

Muhu väina regatt – purjetaMise tähtsündMus

Aivaril endal hetkel ühtegi alust sadamas ei loksu, ehkki mees on tulnud avamerepurjetamises suisa Eesti meistriks. “Müüsin mõni aasta tagasi oma purjeka maha. Ühel hetkel lihtsalt tundsin, et see etapp minu elust sai läbi. Mulle lihtsalt ei meeldi pidevalt teistele ära teha. Aga mida see sport muud on kui teistele ärategemine. Elus on minu arvates palju olulisemaid väärtuseid,“ tunnistab Aivar, kes kuulub jätkuvalt Saaremaa Merispordi Seltsi ehk SMSi, aitab oma pojal purjetamisega tegelda, abistab seltsi jätkuvalt treeningutega, käib vahel sõpradega merel kaasas. SMS korral dab koos ESS Kalevi Jahtklubi ja Pärnu Jahtklubiga iga-aastast avamere purjetamise meistri võistlust Muhu väina regatt, mis on kujunenud Eesti purjetamise üheks peamiseks tähtsündmuseks. Umbes nagu on roots-lastel Gotland Runt. Aivar Lausi roll peakohtuni-kuna on jälgida, et võistlus oleks aus, et alused vastaksid nõuetele ja tulemused oleksid korrektselt vormistatud.

kes on purjetanud, need suudavad võtta vastu raskeid otsuseid, neil on selge silmavaade ja nad oskavad arvestada ka teistega.

Muhu väina regattAivar Laus on juba kuus aastat

olnud Muhu väina regati peavõistlus-

juht ehk PRO. Või siis lihtsalt peakoh-

tunik. tänavu juulis juba 56. korda

toimunud Muhu väina regatil startis

üle saja aluse, millel seilas üle 700

inimese. Nädal aega kestnud võistluse

jooksul sõideti Haapsalust Hiiumaale,

sealt Muhu maale, edasi Pärnusse ja

finišeeriti Saaremaal Roomassaares.

Kokku kuus etappi, iga päeva lõpus

toimus sadamas etapivõitjate auta-

sustamine ja after party ehk tõeline

purjetajate rahvapidu, millest tuleb

osa saama üha rohkem aluseid ka

naaberriikidest: Lätist, Leedust,

Soo mest, Venemaalt. Aivar Lausil kui

tallinki töötajal on eriti hea meel selle

üle, et ka tallink on asunud Muhu

väina regatti toetama. “See näitab, et

purjetamine Eestis liigub ja areneb

õiges suunas. Mida rohkem inimesi

me suudame purjetamise juurde

tuua, seda parem. Ja mida rohkem

ettevõtteid seda toetab, seda

suuremad võimalused meil selleks

on,“ lausub Aivar Laus ja loodab

siiralt, et koostööd tallinki ja purjeta-

jate vahel jätkub veel pikkadeks

aastateks.

aivar laus koos koerte paula ja steffiga.

Niisutav ja rahustav 24 h kreem kummeL Rahustav kummeliekstrakt, E-vitamiin, allantoiin, sheavõi ja jojobaõli pehmendavad, toidavad ning niisutavad palet terve ööpäeva.

Niisutav ja toNiseeriv päevakreem kurk Kurgiekstrakt puhastab ja ahendab poore, pleegitab nahatähne, toniseerib nahka. E-vitamiin ja taimsed õlid toidavad ning koos UV-filtritega kaitsevad nahka.

toitev ja taastav öökreem mesi Mesilaspiim ja köömneekstrakt stimuleerivad naharakkude uuenemist ning koos taimsete õlide, meevaha ja allantoiiniga taastavad ning tugevdavad kudesid. Oliiviõlist saadud pikatoimeline niisutaja hoiab naha nõtkena.

Niisutav ja rahustav öökreem saiaLiLL Saialilleekstrakt rahustab tundlikku ja stressis nahka. Jojobaõli koos sheavõi ja võimsa taimse kompleksiga annavad vajalikku niisutust ja elujõudu ning pehmendavad habrast nahka.

puhas Loodus näokreemid hellitavad sinu nahka.

ei sisalda parabeene, mineraalõli, silikoone, sünteetilisi värvaineid ega allergiat tekitavaid lõhnaaineid.

www.orto.ee

UUENENUD!

NÄOHOOLDUSSARI INSPIREERITUD LOODUSEST

NÜÜD VEELGILOODUSLIKUMA SISUGA

Puhtast loodusest, puhtast südamest

Niisutav ja rahustav 24 h kreem kummeL Rahustav kummeliekstrakt, E-vitamiin, allantoiin, sheavõi ja jojobaõli pehmendavad, toidavad ning niisutavad palet terve ööpäeva.

Niisutav ja toNiseeriv päevakreem kurk Kurgiekstrakt puhastab ja ahendab poore, pleegitab nahatähne, toniseerib nahka. E-vitamiin ja taimsed õlid toidavad ning koos UV-filtritega kaitsevad nahka.

toitev ja taastav öökreem mesi Mesilaspiim ja köömneekstrakt stimuleerivad naharakkude uuenemist ning koos taimsete õlide, meevaha ja allantoiiniga taastavad ning tugevdavad kudesid. Oliiviõlist saadud pikatoimeline niisutaja hoiab naha nõtkena.

Niisutav ja rahustav öökreem saiaLiLL Saialilleekstrakt rahustab tundlikku ja stressis nahka. Jojobaõli koos sheavõi ja võimsa taimse kompleksiga annavad vajalikku niisutust ja elujõudu ning pehmendavad habrast nahka.

puhas Loodus näokreemid hellitavad sinu nahka.

ei sisalda parabeene, mineraalõli, silikoone, sünteetilisi värvaineid ega allergiat tekitavaid lõhnaaineid.

www.orto.ee

UUENENUD!

NÄOHOOLDUSSARI INSPIREERITUD LOODUSEST

NÜÜD VEELGILOODUSLIKUMA SISUGA

Puhtast loodusest, puhtast südamest

1 2 läänemeri club one

LäänemereKuigi kõik merekeskkonna arengusuunad ei ole kiita, on eesti merevesi võrreldes Läänemere teiste aladega õnneks siiski üks puhtamaid, leiab tartu Ülikooli eesti Mereinstituudi juhtivteadur georg Martin.

hoolime

puhtuSeSt

teKSt anari Koppel Fotod Sven zaceK, tü eeSti mereinStituut


eutrofeerumine on veekogude rikastumine toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega.

maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul on Läänemeri üks ohus-tatumaid mereökosüsteeme maailmas. Suurimaks mureks peab rahvusvaheline looduskaitseorga-

nisatsioon eutrofeerumist, mis tähendab veekogude rikastumist toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmas-tikuühenditega. Eutrofeerumine viib vetikate ülemää-rase õitsemiseni, takistab hapniku jõudmist mere sügavamatesse kihtidesse ning mõjutab ühtede liikide vohamist teiste arvelt. Vetikamürkide ja hapnikupuu-duse tagajärjel võivad hukkuda paljud kalad. Suviti ei saa inimesed sageli ujuma minna mürgiste sini-vetikate tõttu.

eutrofeeruMine ja sinivetikadGeorg Martini sõnul on sinivetikad Läänemeres

elunenud tuhandeid aastaid, olemata otseselt eutro-

feerumise tagajärg, kuid eutrofeerumine soodustab mürgiste vetikate õitsemist. “Sinivetikas on omapä-rane organism ja ainus taim meres, kes suudab oma toiduks kasutada vees lahustunud atomaarset lämmastikku. Sinivetikal on sellega teiste taimede ees eelis. Kesksuveks on tavaliselt muud toitained vees otsa saanud. Kui vees leidub ka teisi toitaineid, toitub sinivetikas nii muudest toitainetest kui ka lämmasti-kust. Tavaliselt õitseb sinivetikas avamerel, kui pind-mine veekiht on piisavalt soojenenud. Eutrofeerumisega seostub see sel moel, et kui muid toitaineid on vees palju ja lämmastikku vähe, siis on sinivetikatel eelis ja nad saavad hästi areneda. Sinivetikad toodavad teatud mürkaineid ja mõjuvad halvasti nii inimestele kui loomadele. Sinivetikatega kokku puutunud inimesed võivad kaevata nii kõhulahtisuse kui ka naha- ja silmaärrituse üle,“ selgitab Georg Martin.

helCoM lääneMere kaitselHELCOMi ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni kuuluvad kõik Läänemere-äärsed riigid. 2007. aas ta lõpus kohtusid HELCOMi esindajad, et käiku lasta tegevuskava, mille tähtsaim eesmärk on saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund ja takistada mere edasist reostumist. tegevuskava püüab lahendusi pakkuda kõigile Läänemerd puudutavatele keskkonnaprobleemi-dele, millest suurimana on esile toodud eutrofeerumine.


Mereteadlase hinnangul on Eestis probleemsed eutrofeerunud piir-konnad Tallinna, Pärnu ja Narva laht ning viimastel aastatel ka Haapsalu laht, kus ei ole praegu kahjuks näha märke olukorra paranemisest. Need on inimasustuse ja tööstushoonete lähedal asuvad lahed, mille veeva-hetus merega on piiratud. Tallinnas toob Pirita jõgi ja Narvas Narva jõgi maismaalt Läänemerre üleliigseid toitaineid. Eutrofeerumise tagajärg on näiteks igasuvine mere haisemine Tallinna lahes Russalka läheduses.

lubadused ja tegelikkusMaailma Looduse Fond (WWF) koos Eestimaa

Looduse Fondi (ELF) ja teiste partnerorganisatsioo-nidega avaldas äsja analüüsi, mis näitab, et hooli-mata lubadustest ei ole Läänemere-äärsed riigid suutnud merekeskkonna parandamisel astuda häda-vajalikke samme.

Ükski riik ei ole lubaduste täitmisega ajagraa-fikus. Analüüsis keskendutakse neljale valdkonnale: eutrofeerumine, elurikkus, ohtlikud ained ja mere-majandus. Iga riik sai punkte vastavalt sellele, kuidas on suudetud täita 2007. aastal merekeskkonna paran-damiseks antud lubadusi. Eestimaa Looduse Fond tõdeb, et Eesti torkab silma riigi passiivsusega merre jõudvate ohtlike ainetega tegelemisel, mis jätab meid kaitseta suurema naftareostuse korral.

Võrreldes 20. sajandi algusega on Läänemeres lämmastikuühendite arv nelja- ja fosfaatide arv lausa kaheksakordistunud. Viis suurt Läänemerre suubuvat jõge – Neeva, Nemunas, Daugava, Vistula ja Oder – toovad enamiku üleliigsetest toitainetest otse merre. Kuigi viimastel aastatel on täheldatud toitainete sissevoolu vähenemist, on eutrofee-rumise mõjudes toimunud vähe muutusi. Kõige suuremad kogused üleliigseid toitaineid jõuavad merre põllumajanduses kasutatud väetis-tega ja seda just jõgede kaudu. Toitained satuvad merre aga ka õhu kaudu, näiteks jäätmete põletamisel.

“Euroopa Liidu normid on karmid ja ettevõtetel ei ole võimalik niisama kuhugi reostust ära suunata. Kuid paraku ei ole ka võimalik tootmisel ainult puhast vett keskkonda eral-dada, ikkagi jääb heitvetesse teatud

kogus kahjulikke aineid sisse,“ tõdeb Georg Martin.

Mere eutrofeerumist põhjustavad ka laevade heitveed. MARPOLi konventsiooni järgi võivad laevad rannikust vähemalt nelja miili kaugusel neljasõlmelise sõidukiiruse ajal merre lasta vaid pihustatud ja desinfitseeritud reovee. Töötlemata reovett võivad laevad merre lasta rannikust vähemalt 12 miili kaugusel. Laevad, millel pole reoveepuhasta-

mise seadmeid, annavad sadamates spetsiaalsetesse kogumispaakidesse korjatud reovee üle. Kuigi olukord on paranenud, sõidab Läänemerel kahjuks endiselt laevu, kus tuntakse kiusatust oma heitvesi merre lasta, ja see tähendab suurt kogust merre jõudvaid toitaineid.

õlilekked on vähenenudGeorg Martin leiab, et kuigi kõik merekeskkonna

arengud ei ole kiita, on Eesti merevesi võrreldes Läänemere teiste aladega õnneks siiski üks puhta-maid. Positiivne on õlilekete vähenemine Läänemerel, mida on mõjutanud reostajatele kehtestatud karmid trahvid. HELCOMi liikmesriikide, sealhulgas Eesti lennukid otsisid sel suvel viis päeva järjest Läänemere kohal võimalikke õlireostusi ja avastasid viis õlilaiku. Et reostajaid ka vastutusele võtta, oli operatsioon salajane. Ühised pingutused lennukite abil reostust avastada on pannud võimalikud reostajad rohkem pingutama, et õlireostust oma laevadelt vältida.

ühised pingutused“Kuigi Läänemere eutrofeerumist põhjustavate

toitainete põhiosa jõuab merre peamiselt suuremate riikide jõgede kaudu, on solidaarne, kui mere

puhtuse nimel pingutavad kõik riigid ühtmoodi. Isegi kui vahel võib tunduda, et Eesti osa mere-reostuse tekitamisel on võrreldes teiste riikidega väike,“ leiab Georg Martin.

2012. aastal BalticSTERNi võrgustiku läbi viidud küsitlus Läänemere-äärsete riikide elanike seas näitas, et inimesed on valmis isegi rahaliselt panustama, et mere kaitsele kaasa aidata. See näitab, et Läänemere ääres elavad inimesed hoolivad mere puhtusest.

1) 2)

georg Martin välitöödel islandil 2011. aasta suvel.

georg Martin saaremaal kõiguste välibaasis 2013. aasta juulis koos eesti ja läti tudengitega proove töötlemas.


läänemeri

Läänemerd peetakse üheks saastatuimaks mereks. Kas teile kaptenina on see ka silmaga näha? Kas näete merel näiteks prügi, nafta-reostust ja vetikate vohamist?

Kuigi Läänemerd peetakse siiani tõesti üheks maailma kõige saastatumaks mereks, pole seda igapäevase meresõidu käigus silmaga otseselt märgata. Olen merd sõitnud Läänemerel pea 20 aastat ja mulle tundub, et olukord on selle aja jooksul kogu aeg paranenud, aina vähem on hori-sondil näha tossavaid korstnaid nii maal kui ka laevadel.

Siiski on Läänemeri väga tundlik ega suuda “seedida” kogu reostust, mida Läänemere ümber tihedalt asuv tööstus ja põllumajanduses kasuta-tavad väetised on aegade jooksul tekitanud. Suurem osa sellest reostusest ladestub Läänemere põhja lähedal hapnikuvaeses veekihis.

Kurseerides laevaga Tallinna–Helsingi liinil, jäävad kiilu alla enamasti sügavused 50–100 m, sadamatele lähenedes väheneb laeva kiilu alla jääv veesügavus järk-järgult ja Tallinna sadamas seistes pole Superstari kiilu all rohkem kui vaid napilt üks meeter Läänemere vett. Läänemere keskmine sügavus on 55 m ja suurim sügavus 459 m (Landsorti süvikus). Võrdlusena on näiteks Vahemere kesk-mine sügavus 1400 m ja suurim sügavus 5121 m (Helleni süvik).

Prügi, mida merel võib hulpimas kohata, on tavaliselt kellegi käest lendu läinud ja hiljem lenda-misest väsinud kirevad õhupallid, paatidest merre uhutud taara ja tühjad kanistrid või kaotatud vendrid.

Rahvusvaheline laevade põhjustatava mere-reostuse vältimise konventsioon MARPOL lubab teatud tingimustel pumbata puhastatud reovett ja

kaptenisillaltKuidas paistab Läänemere tervis

kaptenisillalt, räägib tallinna–Helsingi liinil sõitva kiirlaeva Superstar kapten

tarvi-Carlos tuulik.teKSt Sirje maaSiKamäe Fotod Sven zaceK, virGe vierteK

tallinki laevad ei heida läänemerre mingeid jääke: reovesi kogutakse pardal, töödeldakse ja antakse ära helsingi sadamas asuvasse kanalisatsioonikollektorisse.


mitte üle teatud piirmäära (15 ppm ehk miljon-dik osa) õli sisaldavat pilsivett üle parda merre. Nende tingimuste täitmisel ei tohi veepinnale ega pinna alla jääda õli ega muu reostuse silmaga nähtavaid jälgi. Vaatamata sellele on kõik Tallinki laevad võtnud vabatahtlikult kohustuse ülaltoodud veed sadamates ära anda ja mitte kasutada konventsioonis lubatud võimalust neid Läänemerre pumbata.

Siiski võib täheldada õrna õlikirmega kaetud vett sadamate lähedal mõnikord pärast ägedat vihmasadu. See näitab, et reostus, mis on meie teedel ja linnatänavatel, satub suvel vihmavee ja talvel lumesulamisveega otsapidi siiski Läänemerre.

Eesti riik on ühinenud mitmete rahvus-vaheliste Läänemere kaitse konventsiooni-dega. Kuidas mõjutab see teie igapäevatööd?

Tallinki laevad ei heida Läänemerre mingeid jääke: reovesi kogutakse pardal, töödeldakse ja antakse ära Helsingi sadamas asuvasse kanalisat-sioonikollektorisse. Pilsivesi (vesi, mis koguneb masinaruumi näiteks toruleketest ja mehhanismide pesust ning sisaldab õli) kogutakse ja antakse ära käitlejale Tallinna sadamas. Kütuse puhastamise rasked jäägid ja rasv kogutakse ja antakse ära käit-lejale Tallinna sadamas, olmeprügi kogutakse, sorteeritakse ja antakse ära samamoodi Tallinna sadamas, toidujäätmed kogutakse eraldi, eemalda-takse rasv ja antakse samuti ära käitlejale Tallinna sadamas.

Kas ka reisijad saavad mere kaitseks midagi ära teha?

Reisijatele on meil välistekkidel väljas meelde-tuletused palvega mitte midagi üle parda merre visata. Siiski peab kurbusega nentima, et paljud meie välistekkidel suitsetavad reisijad viskavad äratõmmatud sigareti pahatihti üle parda. Hõõguma jäetud sigaretiotsaga kaasneb lisaks oht, et süttib prügikast või üle parda visatud ja tuulega laevale tagasi lennanud sigaretiots süütab midagi muud laeval. Peab meeles pidama, et tuli ja vesi on suurimad ohud laeval!

Palun kõigil meie reisijatel laevas visata praht prügikasti, sest jättes selle välistekile maha või lauale vedelema, võib tuul selle üsna varsti merre kanda.

Olete töötanud ka Vahemerel. Kas ka seal puutusite kokku saastatusega?

Vahemerel seilates võis kohata merel hulpivaid kile- ja prügikotte ning muud prahti, mis oli enamasti kogunenud Aafrika ranniku lähedusse, arvatavasti hoovustest tingituna. Samuti oli sada-maid Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias, kus sada-mabasseinis oli ujuvat prahti, mida tuul linnatä-navatelt merre oli kandnud. Merevesi oli aga Vahemeres väga läbipaistev ja tundus puhtana, meid saatsid tihti delfiinid ja Aafrika ranniku lähedal võis kohata merikilpkonnade parvesid. Ilmselt suudab Vahemeri tänu oma sügavusele ja vee soolsusele inimtegevusele vastu pidada pare-mini kui meie peaaegu mageda veega ja suhteliselt madal Läänemeri.

Kas tänapäeva laevad, sh Tallinki laevad, on keskkonnasäästlikud?

Tänapäeva laevad ei kujuta merekeskkonnale ohtu, sest tänu rahvusvahelises meresõidus kehti-vatele seadustele, meremeeste väljaõppele ja rahvusvahelisele järelevalvele on suudetud raken-dada tõhusaid meetmed reostuse ärahoidmiseks. Ohuks keskkonnale saavad kujuneda vaid laeva-õnnetuse tagajärjel tekkivad reostused.

Tänapäeval veetakse juba 90% veostest mööda merd ja laevade põhjustatud õhureostus moodustab vaid 7% globaalsest õhusaastest.

Tallinki laevad kasutavad väikese väävlisisaldu-sega kütust, mis puhastatakse enne kasutamist täien-davalt peamasinates, ning kütuse- ja õlijääke ei põletata laevas, vaid antakse töötlemiseks ära kaldal.

Laevakere veealuse osa värvimisel ei kasutata mürkvärve, vaid laevakorpuse värvid on keskkon-nasõbralikud ja takistusteguri vähendamiseks puhastatakse korpust harjadega vastavalt vajadusele. Puhastasime Superstari veealust osa viimati alles augustikuu algul Tallinna sadamas kahe öise seisaku ajal. Kui täheldame laeva kiiruse vähenemist juba poole sõlme võrra, on enamasti mõistlik korpus puhastada, see vähendab veetakistust, seega ka laeva kütusekulu ja sellest tingitud õhusaastet.

Korraldame laevadel meeskonnale keskkonnahoiu teemadel regulaarselt õppusi. MARPOL on üks alustaladest, millele toetub rahvusvahelise meresõidu seadusandlik regulatsioon ning selle tundmine on osa laevaohvitseride ja mere-meeste väljaõppest.

Igale laevale on välja töötatud tegevuskava laeva naftareostuse puhuks ehk SOPEP (Ship Oil Pollution Emergency Plan). Korraldatakse treeninguid reostuse likvideerimise varustuse efektiivseks kasutamiseks ja harjutatakse kiiret reagee-rimist. Näiteks peame pidevalt valmis olema autotekile pargitud sõidukite kütuse- või õlilekke koheseks avastamiseks, piiramiseks ja likvideerimiseks.

Kõigi laevas tekkivate olmejäätmete nõuetekohase käitlemise tagamiseks on välja töötatud prügi käitlemise plaan, millega peab tuttav olema kogu laevapere. Plaan kirjeldab kogu olmeprügi laevas käitlemise ahelat ja määrab selle järgimise eest vastutavad isikud.

Kogu laevalt ära antavate olmejääkide kogus ja maht registreeritakse laeva prügiraamatus. Operatsioonid kütuse ja õlidega ning naftasaadusi sisaldavad jäätmed registreeritakse laeva naftaraamatus.

õppused ja tegevuskava Meeskonnale

Eakate festivaliga tähistatakse rahvusvahelist eakate päeva (1. oktoober). Festivali eesmärk on väärtustada eakaid inimesi, pakkuda neile kahte elamusterohket päeva täis erinevaid loenguid ja meelelahutust ning ühtlasi võimalust panna pärlid kaela, saada oma eakaaslastega kokku ja nendega suhelda.

Tule ja küsi lisainfot seenioride kruiisi kohta Tallinki boksist 1. korrusel! Club One kaardi omanikule ja tema kaaslasele tasuta sissepääs.

Kutsume kõiki seeniore Stockholmi 3.-5. novembril. Seekord seilame Tallinki ühe uuema laevaga M/S Baltic Queen. Teie meelt lahutab kruiisijuht Inda Kõiva ning loomulikult ei puudu ka üllatusesineja. Suurt populaarsust kogunud Stockholmi 2,5-tunnine laevaekskursioon algab otse sadamast, meie kruiisi-laeva kõrvalt. Sõidame mööda Lidingö saarest, Stockholmi populaarsest piknikusaarest Fjaderholmist, möödume kuninglikust Vasa sõjalaevast, kuningalossist ja teistest huvitavatest vaatamisväärsustest.

Info ja broneerimine telefonil 669 6564 või e-posti aadressil [email protected]

3. NOVEMBRIL SEENIORIDE ERIKRUIIS

STOCKHOLMI LAEVAL BALTIC QUEEN!

NB! Ekskursiooni kohtade arv

on piiratud

Üksikreisijale kruiis Stockholmi

al.44.50 €/in.(tingimusel, et kajutis on 4

maksvat reisijat)

Grupi liikmele (alates 10 inimest)

kruiis Stockholmi

al. 43 €/in.

Stockholmi laevaekskursioon

20 €/reisija

Hind sisaldab• kohta aknata neljakohalises

B-klassi kajutis• 1 õhtusööki Rootsi lauas

vabalt valitud suunal• Grupijuhile on kruiis, õhtu- ja

hommikusöögid TASUTA

Hind sisaldab• kohta aknata

neljakohalises B-klassi kajutis

• 1 õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

EAKATEFESTIVAL

1.–2.10.2013

SALME

KULTUURIKESKUS

1 8 club one sihtkoht

idülliline Maaelu keset linna

Neile, kes armastavad jalutada ja ajaloolist arhitektuuri nautida, soovitab Külli südalinnast sõita Annalasse Rautatietori eest trammiga number 6 või 8. Annala on ajaloolise Helsingi süda, sest just seal linn algselt asutati. Praegu ilmestab Annalat kaunis park ning armsad väikesed puitmajad, mis on idülliliste aedadega ümbritsetud. “Seal on tunne, nagu oleksid sattunud maale, kuigi tegelikult oled Helsingi kesklinnas. Natuke nagu meie Kalamaja Tallinnas, ka ajaloo poolest, sest kunagi kirtsutati selle rajooni peale nina, aga

nüüd on sinna kolinud palju noori peresid,” toob Külli võrdluse.

Kui hakata Annalast südalinna poole tagasi liikuma, jääb tee peale Arabia tehas. Sinna soovitab Külli kindlasti sisse astuda, sest suures tehasepoes on hea valik Arabia, Iittala ja Hackmani tooteid. Teine disainihuviliste meelispaik jääb aga Tallinki laevalt Läänesadamas maha astudes sõna otseses mõttes otse ette: Punavuori kvartal, mis 19. sajan dil oli halva kuulsusega paik, pakub täna ostlemiseks huvitavaid disainikauplusi ning silmailuks kaunist arhitektuuri.

Kui ilm kehvavõitu ja jalutamist ei

helSinGiteise pilguga

Helsingis mitu aastat õppinud kunstiõpetaja Külli Vihmar avastas õpinguaastate jooksul mitmeid vahvaid ajaveetmisvõimalusi, mis turistidel tavaliselt nägemata-kogemata jäävad.

teKSt helena Saar Fotod viSitFinland.Fi, viSithelSinKi.Fi


turu saarestik väärib

avastaMist ka sügisel

Kui linnasagin tundub tüütu ja

tahaks nautida loodusvaateid ning

rahu ja vaikust, tasub suund võtta

turu saarestiku poole.

Sügisene värvidemäng ja pidevalt

ilmet muutev meri teeb 20 000

saarega turu saarestikust maalilise

puhkusepaiga. Silm puhkab, hing

rahuneb ja argipäevane rutt ei tule

enam meeldegi – ning kõike seda

Helsingist vaid veidi rohkem kui

150 kilomeetri kaugusel.

Kuigi ühe nädalavahetusega ei ole

võimalik kõike põnevat avastada,

mida turu saarestikul pakkuda on,

piisab paarist-kolmest päevast tere-

tutvuse loomiseks küll. Kuna sügisesel

ajal ei pruugi ilmad rattamatkajaid

soosida, saab autoga ette võtta

näiteks teekonna saarestiku ringteel.

See algab turu toomkiriku juurest

ning on umbes 250 kilomeetrit pikk,

aga sügisel ei ole välissaarestiku osas

avatud. Siiski saab saarestiku ilu

nautida ka ringtee mandripoolses

osas. Põnevaks teevad sõidu uhkete

sildade ületamine ja praamisõidud,

mis saarte vahel liiklemiseks parata-

matud on, kui just paati käepärast

pole. Lisaks suurele saarestiku ring-

teele leidub mitmeid lühemaid, kuid

samuti kauneid marsruute saarestiku

avastamiseks. Nendega saab tutvuda

veebilehel www.saaristo.org.


soosi, võib sisse põigata mõnda arvukatest muuseu-midest. Külli sõnul on Soome muuseumides suurt rõhku pandud publikuprogrammidele, alates külas-tajatele pakutavatest tasuta giiditeenustest ja lõpe-tades aktiivset kaasalöömist pakkuvate töötubadega. “Kui Kiasmas on juba käidud või tundub Kiasma liiga suur, soovitan näiteks Tennispalatsi tarbe-kunstimuuseumisse minna. Peale muuseumi on seal ka kino ja erinevad söögikohad, nii et seal leidub üsna mitmekesist tegevust,” kirjeldab Külli.

helsingi südalinna paljalt ujuMaÜks Külli soovitusi on üsna eripärane. “Helsingi

kesklinnas Yrjönkatul asub 1928. aastal ehitatud klas-sitsistlikus stiilis ujula – kaunis kõrgete lagede ja sammastega interjöör on hoopis erinev tavapärasest ujulamiljööst. Mehed ja naised saavad seal eri päevadel ujumas käia ning selle põhjus on lihtne: Yrjönkatu ujulas ujutakse paljalt. Kes soovib, võib muidugi ka trikoo selga panna, aga see on alles üsna hiljutine komme, sest ujumisriideid hakati seal kasutama 12 aastat tagasi,” räägib Külli. Nii et pole hullu midagi, kui ujumise mõte alles Helsingisse jõudes pähe tuleb, sest supelkostüümi puudumise pärast ei pea muretsema.

Veebilehe www.visithelsinki.fi ingliskeelse versiooni rubriigist “Spotted By Locals” leiab Helsingi elanike soovitusi, mida nende kodulinnas põnevat teha võiks. Suurem osa soovitusi puudutavad küll restorane ja kohvikuid, kuid vihjeid leiab ka aktiivse tegevuse kohta.

kohalikud soovitavad

Päevareisi hind Helsingisse alates

34 €. Club One kliendid teenivad

laevareisilt boonuspunkte.

Külasta Helsingis ka süvavete

elukate maailma Sea Life ja

kaasaegset troopikamaja

tropicariot. Pileteid saab osta koos

laevareisiga tallinkist.

Tallinki rühma- ja konverentsiosakondTel +372 669 6564; [email protected]; www.tallink.ee

korralda merel!Inspiratsioon ja lõõgastusMiks eelistada koosoleku, seminari või muu sündmuse korraldamiseks just laeva? Vastus on lihtne – elamusterohke laevareis viib sinu ja su kaaslaste mõtted argirutiinist eemale. See on suurepärane võimalus viibida koos, ammutada inspiratsiooni ja genereerida uusi ideid.

al. 57.50 €

Hind ühele inimesele Tallinn–Helsingi–Tallinn

Hind sisaldab - laevapiletit - konverentsiruumi kasutamist kuni kaheksa tundi - kohvibuffet’d - ühte õhtusööki Rootsi lauas

Konverentsi päevakava näidis11:00 laevale minek

11:30–12:00 kohvipaus

12:00–14:30 konverents

14:45–16:15 lõunasöök Rootsi lauas

16:30–19:45 konverents

20:00 õhtusöök Rootsi lauas või à la carte restoranis

22:00 laev saabub Tallinnasse laeva meelelahutus


Kolm lapsepõlvesõpra – Lembit Abel, tõnis Lukk ja Mart Kalmus – võitsid tallinki fotokonkursil Stockholmi reisi ja külastasid

varasuvel naaberriigi pealinna. Kahele mehele oli see esimene kord Rootsi kuningriigis käia.

iluSad SirGed poiSid–teKSt meriKe leeS Fotod tallinK, eraKoGu

nüüd ja enne!

nii taaslavas-tati elvas pilt, mis tehti seal aastakümnete eest.


Kuidas te sattusite osalema fotokon-kursil “Remember”?

Lembit: Tänu abikaasale ja tütardele, kes märkasid konkursikuulutust Eesti Ekspressis. Meil oli juba varem võetud plaani taaslavastada kaheksanda klassi lõpus tehtud pilt, nii otsustasimegi vana pildi ja meie sõpruse loo teele panna.

Tõnis: Sõbra tütred leidsid konkursi-kuulutuse ja kuna sobiv pilt oli olemas, siis mõtlesime osaleda. Tütred teadsid, et see on just see, mis konkursil peale läheb. Ja läkski.

Mis tõi võidu just teile?

Lembit: Arvan, et vana pilt, millel olime 15–16aastased. Teiseks põhjuseks oli fotole lisatud sõpruse lugu ja kindlasti meie siiani kestev sõprus.

Tõnis: Nii vanu pilte oli konkursil vähe ja liiati veel meessoost sõpradest. Meil oli kaheksanda klassi lõpus tehtud pilt. Sellest on palju aega möödas, pea 50 aastat. Terve elu mahub sinna vahele.

Olete väga vana sõpruskond, lausa eluaegsed sõbrad. Mis on teid nii kaua koos hoidnud?

Lembit: Meie sõprust on hoidnud sarnased elud ja ühised huvid ning see, et elame kõik endiselt Lõuna-Eestis. Oleme oma eludega ühel tasemel, alati on meil, mida arutada ja millest rääkida. Tegeleme kõik rohkemal ja vähemal määral põlluma-jandusega, korraldame koos saunaõhtuid, ühiseid huvisid on palju.

Tõnis: Koos hoiavad meid huvid ja sarnane elulaad, me suhtleme perekonniti. Kasvasime koos ja oleme jäänud ühe liini peale lähestikku elama: Tartu–Elva–Rõngu.

Ka meie abikaasad suhtlevad omavahel. Kõik läks nagu iseenesest.

Mart: Nii on lapsepõlvest peale jäänud.

Sellise pika aja peale on kindlasti palju mäletada. Mis meenub esmalt, kui üksteisele või oma sõprusele mõtlete?

Tõnis: Meenuvad lapsepõlveaegsed luuremängud, omavaheline usaldus ja probleemideta läbisaamine.

Mart: Poisikesepõlv. See, kust kõik alguse sai. Tõnis tuli meile kolmandas klassis, aga millal me Lembituga tutvu-sime, ei mäletagi. See võis juba enne kooli olla.

Mis tunded teid valdasid, kui saite teada, et olete võitnud reisi?

Mart: Mis tunded ikka valdavad! Pime kana leiab ka vahel tera!

Lembit: Kui abikaasaga Tallinki kodulehel võitjate pilte nägime, siis kohe nagu ei uskunudki oma silmi! Aga tege-likult oli ikka hea meel küll. Konkursil osales ju 166 fotot.

Tõnis: Ülevad tunded, kuigi minul oli küll kogu konkursi ajal tunne, et võit tuleb. See pidi tulema! Konkursil oli palju noorte pilte, aga mustvalgeid fotosid nagu polnudki. Me eristusime teistest. Ilusad sirged poisid – nüüd ja enne!

Kas olete Tallinki laevadega palju reisinud ja varemgi Stockholmis käinud?

Lembit: Jah, mina olen reisinud nii Soome kui Rootsi, kuid Stockholmiga olin tutvunud vaid põgusalt, kuna sõitsin

Mälestused ja Merereis

Lähedaste ning sõpradega veedetud aeg loob mälestusi, milles peitub jõud hoida inimesi ning suhteid. Kevadel alustas tallink kampaaniat ”Remem ber”, mille pearõhk oli taaselustada mälestusi, hoidmaks au sees sõpru, vanemaid, õdesid ja vendi. tallink tahtis anda kampaa-niaga võimaluse ja põhjuse kokku kutsuda vanavanemad, ema-isa, sugulased või tuttavad, et koos ette võtta üks mälestusterohke merereis!

Kampaanias osalemiseks tuli saata üks äratuntavalt vana foto, millel pidi olema väike selgitus, milline ajalugu ühendab inimesi pildil. Laekunud fotod ja lood laaditi üles tallinki Facebooki-lehele, kus nende poolt sai hääletada. Enim hääli kogunud pildid ja lood said eriauhindu.

Viis võidufotot kuulutatati välja 1. mail 2013. Võidutööd valis välja Tallinki töötajatest koosnev žürii. Võidufotosid kasutati tallinki suvekampaania visuaalidena ning võitjad said auhinnaks ka kruiisi Stockholmi.

tallinkisse saadeti üle 200 pildi, mistõttu parimate valimine oli žürii hinnangul väga raske.

enne reisi tallinna sadamas. vasakult Mart kalmus, lembit abel, tõnis lukk, pille abel ja kaie lukk.


sealt edasi Norrasse. Tõnis: Mina polnud Stockholmis varem käinud,

ainult Soomes. Mart: Ma ei olnud Tallinkiga varem reisinud.

Mis on Stockholmi reisi eredaimad mälestused?

Lembit: Eks laevasõit ise, rikkalikud Rootsi lauad, õhtused etendused, hommikune sõit skää-ride vahel.

Tõnis: Mulle meeldis see pikk laevasõit väga. See võimaldas meil ka nii kaua aega koos olla. Me kõik oleme ju pensionärid, aga meil on väga kiire! Reisil olime vabad, meil polnud mingit kiirust taga. Ligi kolm päeva vabadust!

Millega sisustasite laevas oma õhtuid?

Lembit: Nii minnes kui tulles nautisime pikalt õhtusööki ja hiljem vaatasime showbaaris etendusi.

Tõnis: Veetsime aega showbaaris, vaatasime programmi – seekord oli Aafrika oma – ja suhtle-sime omavahel. Käisime kõik lõbustuskohad läbi.

Kuidas veetsite päeva Stockholmis?

Lembit: Stockholmi maratoni tõttu oli linnas

liiklus häiritud ja kõik ei kulgenud päris nii, nagu olime planeerinud. Tutvusime kesklinnaga ja külas-tasime kuningalossi.

Tõnis: Et liiklus oli osaliselt ümber suunatud ja suletud, ei õnnestunud bussiekskursiooni teha. Võtsime kaardi, sõitsime metrooga kesklinna ning jalutasime niisama varasuvises linnas. Ilmaga ka vedas, oli parajalt jahe – 16–17 kraadi.

Mart: Mis sa paari tunniga ikka suurt jõuad teha – see aeg oleks võinud pikem olla.

Laevareisi peetakse heaks võimaluseks rutiini murda ja lõõgastuda. Kas see õnnestus hästi?

Lembit: Arvan, et õnnestus, kuna igapäevatöö ja argimured jäid tagaplaanile.

Tõnis: Täielikult! Saime välja igapäevasest kesk-konnast. Laevareis oli meil endil jutuks enne konkurssi. Arutasime, et miks me ei saa mindud, kas me siis ei leia endale üht vaba nädalavahetust. Me käime graafikutega tööl ja need ei klapi sugugi. Aga kui Tallinkist võit tuli, siis tuli ära käia, muud varianti polnud! Loobuda ei tahtnud!

Mart: Paar teistmoodi päeva oli.

Kas soovite reisi lähiajal korrata või minna laevareisile mõnda teise sihtkohta?

Tõnis: Oleme mõelnud küll uute laevareiside peale, aga siis juba tõesti kuhugi mujale.

Lembit: Rootsi-reisi pole lähiajal plaanis korrata, aga Soome või Peterburi oleks tore laevaga sõita. Eks mõne aja pärast võib ka taas Rootsi minna.

Mart: Konkreetset plaani praegu pole. Merel loksumise vastu pole mul aga midagi.

reisil olime vabad, meil polnud mingit kiirust taga. ligi kolm päeva vabadust! tõnis

tõnis lukk, Mart kalmus ja lembit abel stockholmis kuningalossi juures.

Tallinki rühma- ja konverentsiosakondTel +372 669 6564; [email protected]; www.tallink.ee

korralda merel!Inspiratsioon ja lõõgastusMiks eelistada koosoleku, seminari või muu sündmuse korraldamiseks just laeva? Vastus on lihtne – elamusterohke laevareis viib sinu ja su kaaslaste mõtted argirutiinist eemale. See on suurepärane võimalus viibida koos, ammutada inspiratsiooni ja genereerida uusi ideid.

Kõik kellaajad on antud kohaliku aja järgi.

al. 60,25 €

Hind ühele inimesele Tallinn–Stockholm–Tallinn

Hind sisaldab - kruiisipiletit ühele neljakohalises aknata B-klassi kajutis

- konverentsiruumi kasutamist kuni kaheksa tundi

- kohvibuffet’d

- ühte õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal

Konverentsi päevakava näidis17:0017:30 -18:0018:00 -21:0021:00 -...

7:30 -10:0010:30 -16:3017:00 -19:3020: 00 -22: 00

22:00 -...

10:00

1. päev

2. päev

3. päev

laevale minekkohvipauskonverentsvaba aeg ja meelelahutus laeval

hommikusöök Rootsi lauasvaba aeg Stockholmiskonverentsõhtusöök Rootsi lauas või à la carte restoranis

meelelahutus laeval

saabumine Tallinnasse

2 6 club one meelelahutus

Kruiisilaeval BALTIC QUEEN toob showprogrammi vaatajateni Live Business Grosvenor Productions Suurbritanniast. Ühendkuningriigi artistid esitavad neli show’d: “Tribute to Katy Perry”, “Tribute to Robbie Williams”, “Tribute to Michael Bublé”, “Tribute to Lady Gaga”.

Kruiisilaeval VICTORIA I saab kaasa elada Dance Factory hoogsale ja glamuursele “Look Alike” show’le, kus esinevad meie armastatud tähed, näiteks Elina Born, Kristjan Kasearu, Silver Laas, Tuuli Rand ja

Mikk Saar, ning USA artistid VanSwan White ja John Grant. Nad toovad lavale sellised staarid nagu Lady Gaga, James Brown, Tina Turner, Loreen, Bob Marley, Amy Winehouse, Stevie Wonder, Michael Jackson. Kõlavad ka U2, Muse, Queen, popikuninganna Madonna ja tõeline legend, kuningas Elvis!

Kruiisilaevade ROMANTIKA ja ISABELLE pardale jõuavad samuti Suurbritannia show’d. Agentuur IDEA Worldwide toob lavale Beyoncé’i, Cheri, Jon Bon Jovi ja Robbie Williamsi.

Sügis 2013 toob tallinki kruiisilaevadele show’d, mis teevad kummarduse maailmakuulsatele staaridele. elvis, Robbie Williams, beyoncé, Cher, Michael bublé, Lady gaga... Vaatemängu on igale maitsele.

laval ainult Staarid: elvisest Lady gagani

Fotod tallinK, Scanpix

Mitmekülgset ja rahvusvahelist meelelahutust leiab peale showbaa-ride ka mujal laevas: jazzilik meeleolu on pianobaaris ja rokilik pubis. Diskosõpru ootab diskoteek ja lauluhuvilisi karaoke. Lapsed leiavad tegevust mängunurgas, kus nendega tegeleb mängutädi. Koolivaheajal lahutab laeval laste meelt ka Lotte.

Vaata laevade meelelahutusprogrammi ja esinejaid Tallinki kodu lehelt www.tallink.ee.

2 7 club one meelelahutus

victoria i glamuurses show`s esineb ka meie armastatud noor staar elina born.

foto on tehtud konkursil eesti laul 2013.

FOtO

: A

RN

O S

AA

R/õ

HtU

LEH

t


Hilissuvine Jazzkaare kontor on tavatult vaikne – ei mingit festivalimelu ega saginat. Anne Ermiga jazzist ja Jazzkaarest rääkides panen tähele, et suure ürituse korraldaja ei räägi

kriipsu võrragi murejuttu − ei korraldamise valudest, väsimusest ega napist rahast. Otse vastupidi! “See on küll tore! Mul on hea meel öelda! Selle üle on küll hea meel!” kõlab ühtepuhku. Et Jazzkaarel läheb hästi, et rahva jazzihuvi kasvab, et meil on palju andekaid muusikuid, et Eesti jazz on heal tasemel...

Käite aastas mitu korda festivalidel. Kas mõnda kohta sõidate ka laevaga?

Festivale külastan mõõdukalt, vahel rohkem, vahel vähem. Minu tavaprogrammi kuuluvad Tampere Jazz Happening ja Pori Jazz. Ikka Tallink on see, mis kindlalt kohale viib, lisaks siis rong või auto. Viimati käisime Jazzkaare naistega Flow’ festi-valil Helsingis ja kui seal juhtub mõni põnev kont-sert olema, siis on hea kerge seda kuulama minna, ainult et viimane laev võiks veel tunnikese hiljem

välja sõita, siis oleks kindel, et saab kontserdi lõpuni kuulata.

Kas laevareisil kuulate ka laeval esinevaid artiste? Vahel kasutatakse sõna “laevamuusik” pisut üleolevalt...

Kevadel Stockholmi sõites vaatasin nii tulles kui minnes eeskava, mis oli väga lahe: Argentina kitar-ristid baaris, tumedanahalised akro-baadid, Eesti muusikud suurel laval.

Arvan, et laevadel esinemine on Eesti noortele muusikutele väga hea elukool. Töö laevas annab esinemiskindlust, suhtlemisoskust, uusi kontakte ja − mis pole ka vähetähtis − kindla normaalse sisse-tuleku. Ainult et laevatööle ei peaks jääma igaveseks.

Ka laevadel kõlab mõnus jazzmuusika. Muidugi – suured programmid on eeskätt popi peale üles ehitatud, aga väiksemates kohtades kõlab ikka jazz. Paljud jazzmuusikud mängivad ka laevadel, sageli näiteks poplugusid jazzilikus võtmes. Meeleolu loomiseks on jazzil seal oluline koht.

“Anne Erm ja 70 − ei või olla!” Kas olete palju sellist imestamist kuulnud?

Jah, mitte üksnes praegu, vaid juba aastaid tagasi olid mu armsad kolleegid imestanud, kas mul lööb tõesti juba nii soliidse numbri ette. Ikka pakutakse palju vähem. Ise ma aastaid ei loe ja parem on, kui seda mustrit endale sisse ei pressi. 70 – mind tahe-takse sellega nagu hirmutada, aga ma ise seda nii väga ei rõhutaks. Tähtis on, kas sul on midagi anda, kas oled isiksus, kas oled avatud, kas sul on oma mõttemaailm.

Vahel, kui ma käin festivalidel, siis mõtlen – ahhaa, ma olen siin vist kõige vanem inimene. Aga mis siis, mul on tore olla. Vahel ma lähen üritustele ka lihtsalt uudishimust – tahan näha, mis suunad valitsevad ja mida tehakse.

Mõni juubilar tahaks kuskile ära kaduda. Teil aga oli vägev pidu Kuuba ansambliga.

Millal siis veel, kui mitte nüüd! Võimalusi sõprade, kolleegide, muusikutega kohtuda polegi nii palju. Kõigil on alati kiire ja ühist vaba aega ei leidugi. Ehk andis hea Kuuba bänd ja üks Eesti suuremaid üllatajaid ja tegusamaid artiste Kadri Voorand lisapõhjuse, miks ühel õhtul kokku saada ning end mõnusa muusika ja heade kolleegide seltsis rõõmsalt tunda.

Mitte iga 70aastane pole tegus ja “terav”. Kas pidev liikumises olemine ja töö hoiab vormis?

Jõudu ja energiat jätkub nii 25. aasta juubelit tähistaval Jazzkaarel kui ka selle peakorraldajal Anne ermil, kes pidas hiljuti 70. sünnipäeva.

Merehõngulinejazz

teKSt Sirje maaSiKamäe Fotod Sven tupitS

kevadel stock-holmi sõites vaatasin nii tulles kui minnes eeskava, mis oli väga lahe.


"Minu tavaprogrammi kuuluvad tampere jazz happening ja pori jazz. ikka tallink on see, mis kindlalt kohale viib, lisaks siis rong või auto," ütleb anne erm.


Öeldakse küll, et liikumine hoiab vormis, aga paraku on mul istuv töö ja unustan isegi laua tagant tõusta, et end pisut sirutada. Aga kui vähegi saan, siis kevadest sügiseni tulen läbi kauni Tornide väljaku ja vanalinna tööle. Talvel on asi kehvem, siis eelistan transporti.

Kas jooga kuulub endiselt teie päevaplaani? Mida on see andnud?

Igahommikune joogapooltund on tõesti sisse harjunud muster ja usun, et sellest on kasu. Meelerahu annab jooga kindlasti ning see aitab ka keha ja vaimu

virgutada. Samuti aitab vormis olla igapäevane suht-lemine noortest koosneva meeskonna ja muusiku-tega. Püüan ka tehnoloogiliste uuendustega sammu pidada.

Kuidas on 25. aasta juubelit tähistava Jazzkaare tervis: kas tegijatel jätkub jaksu ja publikul huvi?

Tänan küsimast! Jazzkaare tervis on suurepärane. Minu ümber on noored tegijad, ideede puudust pole, entusiasmi jätkub ja publik võtab meie kontserdid tänuga vastu, sest hea muusika kaudu on tore oma emotsionaalset maailma rikastada. Selle aasta publi-kunumber rõõmustas meid, lisandunud on päris palju nooremat rahvast ning loodan, et see nii ka jääb. Muusika on ju ainus kunst, mille emotsioon jõuab hetkega südameni.

Jazzkaar on kasvanud nagu suureks mitmeharuliseks puuks, see pole enam üks festival, mis toimub ühel kindlal ajal.

Tõepoolest, Jazzkaar on teinud juba pikka aega kogu hooaja jooksul tööd. Meil on läbi hooaja kont-serdid, vahel augustist maini. Eks meie eesmärk on hoida inimesi pidevalt kursis, tahame hoida vaimsust.

1990ndate esimesel poolel tegime ainult Tallinnas kolmepäevase festivali, aga mingist hetkest hakkas see laienema Tartusse, Pärnusse, Viljandisse. Mõnel aastal on Jazzkaar olnud kogunisti 15 Eesti linnas.

Kui 1997. aastal alustasime Jõulujazziga, siis eriti palju kontserte sel ajal ei tehtud, aga nüüd on konku-rents suur. Õnneks on see aeg, mil inimesed ihkavad soojust ja valgust, nii et ka Jõulujazzil läheb hästi.

Huvi jazzi vastu on kasvanud. Praegu on jazzielu väga elav: Jazzliit ja Eesti Kontsert korraldavad väga aktiivselt kontserte, ka Raivo Tafenau klubi. Tänu Eesti Muusikaakadeemiale, kust on tulnud kõrgelt haritud jazzmuusikuid, on tase kohutavalt tõusnud. Meie parimad on Euroopa parimatega samal tasemel, tekkinud on palju koostööprojekte tippmuusikutega. Eesti jazz on väga hea ja meiega arvestatakse – sellest on hea meel! Jazzkaar on palju kuulsust võitnud Ameerikas, Inglismaal, Norras, Itaalias... Ma isegi ei tea, kes kõik ajakirjanikud on siin käinud ja Jazzkaarest kirjutanud. Ja muidugi on paljud muusikud käinud. Jazzkaar on vägagi arvestatav sisefestival maailma mastaabis.

Omamoodi tore aeg oli, kui festival toimus kunagises Sakala keskuses.

Kui kõik oli ühes paigas, siis oli küll palju lihtsam teha – kontserdid vaheldusid suures ja väikses saalis ning fuajees oli klubilava. Aga siis läks raskemaks – kontserdid olid eri kohtades – Vene Kultuurikeskuses, teatrites, kirikutes jm. Tahtsime leida jälle oma kodu.

Jazzkaar on läinud justkui merelisemaks?

See on tõepoolest nii. Paaril viimasel aastal oleme lasknud püstitada spetsiaalse ehitise, Merepaviljoni, mis ei ole muidugi odav lõbu. Aga Tallinn on mere-linn ja tahtsime seda hõngu paremini edasi anda. Sealt on ilus vaade vanalinnale, jahisadamale. Inimesed tunnetasid Merepaviljonis jälle seda head festivaliatmosfääri. Seal on tore suur saal, mida on muidu raske leida. Ja kui ilus ilm ka veel toetab!

Mida on 25 aastat õpetanud nii publiku kui korraldamise kohta?

Ma olen kogu aeg mõelnud, et asi läheb kerge-maks, aga ei lähe midagi. Eks alati tuleb arvestada oma võimalustega. Kui artist maksab 50 000 ja sul ei ole nii palju raha... Riske me muidugi võtame, aga kõiki riske siiski võtta ei saa.

Tuleb olla sõltumatu: mitte lasta endale midagi pähe määrida, vaid usaldada oma maitset. Hea on uuendusmeelsus: et alati oleks midagi põnevat.

Ei saa öelda, et Jazzkaarel oleks kõik saalid välja müüdud. Õnneks küll on välja müüdud peaesinejate kontserdid. Vahel on mul nii kurb – issand jumal, meil on Prantsuse kõige parem saksofonimängija, kõige kuulsam – ja rahvast on hõredalt. Tänapäeval on Ameerika plaadifirmad teinud oma artistidele väga head reklaami, mistõttu neid tuntakse rohkem kui Euroopa artiste, kes on tihtipeale hoopis paremad.

Aga eks me oleme oma publikut kasvatanud ja tänu sellele on meil suur truu kuulajaskond, kes lausa ootab kevadist festivali. Ilma Jazzkaareta oleks keva-dest nagu midagi puudu. Selle üle on küll hea meel!

Mul on hea meel öelda, et kevadiseks festivaliks on meil maiuspalad olemas, maailma superklassi peaesinejad. Ka Jõulujazzi kava on kenasti valmis, tulemas on paarkümmend kontserti. Loomulikult on üks hea vokaalansambel – New York Voices, kes on olnud üks meie lemmikuid.

paljud jazzmuusikud mängi - vad ka laevadel, sageli näiteks poplugusid jazzilikus võtmes.

Jazzkaar ja tallink teevad koostööd juba viis aastat. Paljud artistid tulevad tallinna Helsingi kaudu ja nad on laevade atmosfääriga igati rahule jäänud. “Ühe festivali edukas toimimine sõltub kõikide partnerite positiiv-sest sünergiast ning tihtilugu on õigeaegne ja kvaliteetne transport üks olulisemaid faktoreid,” ütleb Jazzkaare turundusjuht Eva Saar.

tallink toetab jazzkaart


Skandinaavias on mitmeid häid ja tuntud jazzifestivale, kus on muusikalist avastamisruumi päris palju. Mulle meeldib, et peale tuntud USA nimede leiavad järjest enam sinna tee põnevad ja isikupärased Euroopa muusikud.

Helsingi Flow ja Juhlaviikot on tähelepanuväärsed suvefestivalid Helsingis. Sellise suurusjärgu tähti, nagu olid Philipp Glass ja Yoko Ono tänavustel Helsingi pidunädalatel, saab maailmaski kuulata harva. Kellel vähegi mahti, siis soovitan kindlasti võtta need festivalid järgmise aasta plaani. Novembri-kuine Tampere Jazz Happening on väga hea kavaga ja väga koduse atmosfääriga. Festival toimub ühes vanas laohoones. See on mulle ka üks kontaktide loomise koht.

Rootsi festivalidest tasub kindlasti kuulata Umeå ja Stockholmi jazzifestivali. Eelmise aasta Stockholmi festivalil nägime Jazzkaare noori säravaid tähti Gregory Porterit ja Hiromit, kelle kuulamine andis kindlustunde, et meie otsus need muusikud Eestisse tuua oli õige.

Norra omadest soovitan Molde ja Oslo festivali ning neile, kes otsivad teravaid elamusi, sobib kindlasti ka Punkti festival.

Kahtlemata on häid kultuurisündmusi kõikjal rohkesti, aga minu käimised on piirdunud siiski peamiselt jazzifestiva-lidega. Tihti on jazzifestivalide programm ühele pikale näda-lavahetusele koondatud, mistõttu saab paari päevaga ära näha-kuulda väga palju.

festivalile Soome, Rootsi ja Norrassesoovitab anne erM

stockholm

3 2 club one hotellid

uniKaalne

tOp


Pirita TOP on ainukordne oma arhi-tektuurse ansambli poolest, seda hoonet võib tõepoolest kompleksiks nimetada. Omaaegne TOP ehk Tallinna Olümpia Purjespordikeskuse

spordikompleks ehitati 1980. aasta olümpia-mängude purjeregatiks ligi 200 000 ruutmeetrile. Paljud imetlevad, kui oskuslikult on ära kasu-tatud looduslikku asukohta – ühel pool mere-kallas ja teisel pool jõesuue. Omavahel on pandud sobituma tribüünid jõekaldal, pikitel-jeline sümmeetria, astmeliselt asetsev maju-tusala, Eesti ainus nõukogude ajal ehitatud “kirik”... TOPi autorite koosseisu, keda on hiljem nimetatud arhitektide rühmituseks Tallinna Kümme, inspireeris popkunst ja tehnoloogiline masina-esteetika. Kui tähelepanelikult vaadelda, siis leidub hoone juures teatud masinlikkust ja sarnasusi suure robotsüsteemiga ka praegu.

Tallinna arhitektuuribiennaalil TAB 2013 satub Pirita TOP taas fookusse: biennaalil toimuval kuraatorite näitusel esitletakse 12 nõukogudeaegse Tallinna hoone ja ruumi visioone tulevikuks “kilukarbisaalis”, endise EKP keskkomitee peakorteris ja praeguse välisminis-teeriumi ruumides. Biennaali teema − taas-kasutades nõukogude ruumipärandit − avastab ja uurib sotsialistlikke ja modernistlikke ruume ja ideid. Biennaali keskne küsimus on, mida nendest minevikuideedest, -projektidest ja -materjalidest taasleida? Mida tulevikus taas-kasutada?

heroilise arhitektuuri täiuslik näide

Tasub haruldast juhust kasutada ja vaadata, millist renessanssi pakub Pirita TOPile Poola arhitektuuribüroo VROA ja Łukasz Wojcie-chowski, kes käis eelmisel aastal Pirita TOPiga tutvumas. Küsimusele, kas arhitektil on mäles-tusi TOPist ehk juba 1980. aasta Moskva olümpia mängude ajast, vastab ta ei – sellal oli ta juhtumisi vaid kaheaastane. Lisaks ütleb Wojciechowski, et Baltimaade sotsialistlik arhi-tektuur polnud nagunii kuigi populaarne ning selle kohta midagi teada saada oli üsna keerukas. “Aga igatahes oli Pirita TOPi külastamine tuulise

pirita tOp SpA Hotell saab oma hiilgust näidata septembris tallinna arhitektuuribiennaalil tAb 2013, mis heidab pilgu tallinna nõukogude ajal kerkinud ehitistele.teKSt liia merino Fotod andreS tarto, mariS tomba

3 4 club onehotellid

ilmaga videviku ajal imeline kogemus ja omamoodi müsteerium. Ümberringi oli tühjus. Võib-olla ma sellepärast mõtlesingi kohe, et seda oleks tore rikka-liku maastiku, multifunktsionaalse pargiga näha.”

Wojciechowskile on hoone heroilise arhitektuuri täiuslik näide. “Selle konsoolid on väljapaistva struk-tuuriga. Avatud platvormid ja trepid on spetsiifilise sotsiaalse kontseptsiooniga. Selle detailid väljen-davad tugevust. Siiski on hoone hoolimata oma muskulatuursusest tänapäeval väga haavatavas seisus. Seisab üksi nagu fossiilne näidis – aga arhi-tektile on see ka põnev.”

Poolakad leiavad, et tugevuse kasvatamiseks vajab TOP sügavamaid juuri ning see on Wojciechowski sõnul ka põhjus, miks VROA interpretatsioon on rikastada Pirita TOPi uue magnetilise maastikuga – õuetegevuse võrgustik tooks hoonesse uusi külasta-jaid. “Meie jaoks on see hoone kui sild. Sild ilma infrastruktuurita on aga kasutu. On vaja teid, et sellest kasu oleks. Et see teha kohaks, kus elu keeb, on meil vaja teid, mis ühendavad silda linna ja teiste puhke-väljakutega. Need võivad inspireerida: jooksmine, jalgrattasõit, kohtamine, suusatamine, kõndimine, uisutamine jne. TABi ajal näevad külastajad teedemu-delit – see esitleb võimalikke ühendusi ja uut, rikka-likku, multifunktsionaalset maastikku ning ka seda, kuidas ühendada seda juba olemasoleva arhitektuu-riga. Teedest võivad saada rambid, sillad, trepid, pingid, kõnniteed, bulvarid ja isegi uisuring.”

kuidas kõik algasKui Rahvusvaheline Olümpiakomitee kuulutas

1974. aasta novembris Viini raekojas, et Moskvas toimuvad 22. olümpiamängud, sai purjeregatt Tallinnas kinnitust ja tööd võisid alata täie rauaga. Ettevalmistusi tehti tegelikult juba paar aastat varemgi. Renoveeriti vanalinna, putitati ümbrust ja pealinnas valmisid suurürituse tuules ka hotell Olümpia, teletorn, lennujaam, linnahall ja muidugi purjespordikeskus Pirital.

Kui 1973. aastal kuulutati välja võistlus Pirita purjespordikompleksi loomiseks, võttis sellest osa

12 kollektiivi. See tähendas, et pea kõik Eesti arhi-tektid tegutsesid ühe eesmärgi nimel. Võitjaks tulid küll noored arhitektid Avo-Himm Looveer, Kristin Looveer, Tiit Kaljundi ja Harry Shein, kuid teatava usaldamatuse tõttu moodustati hiljem peagrupp hoopis vanematest arhitektidest Henno Sepmanniga eesotsas ning noortest jätkas vaid Avo-Himm Looveer. 1976. aasta mais asetas Rahvusvahelise Purjespordiliidu president Peppe Croce keskusele nurgakivi ja nii see hoogtöölaupäevakute rõõmsas rütmis ja kuldtähe-statuudi valguses valmiski. Paraku kõrvaldati küll vahetult enne suurüritust oma ameti-kohalt tulihingeline regatientusiast Ivar Kallion, kelle rolli Tallinna praeguse näo kujunemisel on raske alahinnata.

Varem oli samas kohas sportjahtide tehas ja sõjaväe jahtklubi, hiljem on selles kompleksis tegut-senud kõikvõimalikud asutused. 1981. aastal pälvis keskus NSVLi riikliku preemia. 1997. aastal võeti hoone arhitektuurimälestisena riikliku muinsuskaitse alla.

Saates “Ajavaod” valutas purjespordikeskuse pärast südant üks TOPi võiduprojekti autoreid, Kristin Looveer, leides, et kogu kompleks on täna-päeval üsna unarusse jäetud. Võimalusi, mida ära kasutada, ju jaguks… Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatoreid, Aet Ader arhitektuuribüroost b210 möönab, et rahvusvaheline spordivõistlus ja suurriigi koosseisus olemine tõi Eestisse skaalad, mis pole kuidagi väikeriigile kohased. Tellija on lahkunud, aga hooned, mis hiigelriigi ajal loodi, on meiega ja parimad neist on endiselt ka eredad arhitektuuri-pärlid, isegi kui nende algne funktsioon on kadunud.

1997. aastal võeti hoone arhitektuurimälestisena riikliku muinsuskaitse alla.


Olümpiaajalooga Eesti suurim spaahotell Pirita tOP SPA Hotell pakub tervise-, ilu- ning wellnessiteenuseid ja -pakette. Hotellis on 265 rõduga tuba, 360 külastajat mahutav võrratu merevaatega restoran Regatta ja baarid, viiest ruumist koosnev seminarisaarestik. Keha ja vaimu aitavad lõõgastada MediSPA tervise-, wellness- ja ilukeskus. Samuti on võimalik kasutada täismõõtmetes ujulat ja spordisaali, käia saunades ning mängida minigolfi.

Vaata lisa www.tallinkhotels.com.

olüMpiakeskus tänapäeval

Pirita tOP SPA Hotellis kõikidele Club One kaardiomanikele –10%:• spaa- ja iluteenustelt,• restorani Regatta a la càrte menüüst ja majaveinidest (Club One kaardiomanik + 8 kaaslast).

3 6 club one toit

Inspireerituna tallinna-Stockholmi laevade buffet-menüüst, võttis toiduajakirjanik HeIDI VIHMA ette eesti-Rootsi maitsematka.

eeSti-rootSi maitsematk

Fotod eGert KameniK, viSitSweden.Se

3 7 club one toit

Inspireerituna tallinna-Stockholmi laevade buffet-menüüst, võttis toiduajakirjanik HeIDI VIHMA ette eesti-Rootsi maitsematka.

Minu eesmärk ei olnud üles otsida mitte need road, mis maitsevad ühtmoodi hästi nii eestlasele kui rootslasele, vaid just need, mille üle saaks vaielda, mis “meil” on

teistmoodi kui “neil”. Laevabuffet’s ma tavaliselt kalalauast kaugemale ei jõua, seepärast piirdun ka siin oma lemmikutega – külmade kalasuupis-tetega ja nende juurde käiva leivaga.

kalalaud rootsi MoodiKalalaua kuningas on õrnsoolalõhe, eesti

keeles veel kergsoolalõhe, mõnikord kodunenult graavilõhe, rootslastel gravad lax. Toores lõhe, vaid kergelt soola saanud, on tuntud ja armastatud roog nii siin kui sealpool Läänemerd. Erilist konf-likti maitsetes pole, kuid kui eestlane Rootsi retsepti järgi kodus kala soolama hakkab, ajab ettenähtud suhkrukogus ta hämmingusse: 4 sl ehk 60 grammi soola kohta tuleb võtta mõne retsepti järgi 40 grammi, mõne järgi isegi 60–80 grammi suhkrut! Eestlane ei tahaks üldse kalale suhkrut panna, või kui retsept just nõuab, siis mitte üle kolmandiku soolakogusest...

“Suhkrukonflikt” jätkub ka marineeritud heeringaga: ülemerenaabrite marinaadid on tunduvalt magusamad, äädikase maitse tasakaa-lustamiseks kasutatakse suhkrut palju rohkem kui eestlastel tavaks. Klassikaline Rootsi marinaadi-retsept näeb ette 1 : 2 : 3 vahekorra: marinaadiks võetakse 1 osa 12% äädikat, 2 osa suhkrut, 3 osa vett, ja seda on eestlasele liig mis liig.

Rootsi kulinaariaklassika hulka kuulub ka sinepiheeringas: põhimarinaadiks seesama 1 : 2 : 3 marinaad, millele lisatakse teravat Dijoni sinepit, mahedamat sinepit, mädarõigast, pipart jm. Samalaadne sinepikaste käib rootslasel kokku ka lõhe ja forelliga – laenatud Prantsuse köögist, aga ammu kodunenud. Sinepiga maitsestatakse ka räimi. Eestlase jaoks on “õige” sinep pikka aega olnud Dijoni sinepist veelgi teravam Vene sinep, selle magusamate ja maitserikkamate variantidega pole me veel päris kodu-nenud. Eestis on sinepi koht süldi ja seaprae kõrval, selle kala kõrvale sobi-tamisega me alles tegeleme.

vaese Mehe toidukõrvasest rahvuslikuks uhkuseks

Kala juurde käivad kartul ja leib. Kartul on kartul, sordid on erinevad, maitsed jäävad. Nii siin kui sealpool Läänemerd käib kartul kokku tilli, või ja hapukoorega. Leib aga võib ülemere-naabrite juures olla meie omast vägagi erinev. Traditsiooniliselt söödi Rootsi põhjaosas tortilla-tüüpi valget nisuleiba (säärast hakati ka hiljuti Eestis Lapi leiva nime all müüma, kuigi maitsed pole võrreldavad), lõunas magusapoolset rukkileiba ja nende vahel mitmesuguseid krõbe- ehk kuivikleibu. Kunagisest vaese mehe toidu-kõrvasest on nüüdseks saanud rahvuslik uhkus ja menuroog, mis esineb lõpututes variatsioo-

tega: vürtsköömnega, aniisi ja fenkoliga. Vürtsköömnel ja Eesti leiva põlisel maitsestajal köömnel pole aga peale nimelise sarnasuse midagi ühist, tegemist on nii botaaniliselt kui ka maitse-telt erinevate taimede ja nende seemnetega.

Buffet-menüüs olev kreveti-skageni puhul pole aga oluline mitte leib, vaid leivakate: Rootsi skagen on pidulik väike krevetivõileib. Aluseks võib olla nii nisu- kui rukkiküpsetis, peaasi, et kate oleks

rikkalik: krevetisalat ja kalamari.

“rootsi aktsent” MenüüsJättes kõrvale konfliktide otsimise

ja tehes Rootsi köögiga lähemalt tutvust, võib kinnitada, et Eesti köögil on rohkem sarnasust oma ülemerenaabrite rootslaste ja soom-laste kui lõunanaabrite lätlaste omaga. Asume Põhjala lõunaosas ja kuulume ka oma toidukultuurilt Põhjamaade hulka, kinnitab Eesti kulinaaria grand old man Dmitri

Demjanov. Põhjamaade kulinaaria on viimasel aastakümnel teinud võidukäiku kogu maailmas – Bocuse d’Oril ehk kokkade maailma-meistrivõistlustel saavad Taani, Rootsi, Norra ja Islandi kokad järjest auhinnalisi kohti, need maad on tasapisi muutumas gurmeeturismi sihtkohaks. Nii et kerge “rootsi aktsent” Tallinki buffet-restorani menüüs pole üldse paha, vastupidi – selle üle on põhjust rõõmustada.

nides: seemnetega ja ilma, peen- ja täisterajahust, nisust ja rukkist. Kakke ja kuivikleibu on küpsetatud ka Eestis, kuid elava traditsioonina pole see edasi kestnud, nüüdisaegsesse kööki on need jõudnud juba Soome-Rootsi laenudena.

Rootsi leivad, eriti need tavapärased pätsileivad, maitsestatakse eestlastele harjumatute maitseaine-

toores lõhe, vaid kergelt soola saanud, on tuntud ja armastatud roog nii siin kui sealpool läänemerd.

3 8 club one toit

Rootsi stiilisgurmeeMenüü on inspireeritud Rootsi maakondadest ja sommeljeed on valinud iga roa juurde sobiva veini. Signatuurmenüüd saab nautida kruiisilaevade Victoria I, Baltic Queeni, Silja Symphony ja Silja Serenade gourmet-restoranides. Sind ootavad parimad kulinaariaelamused!

tallinki kruiisilaevade gurmeerestoranide uus signatuurmenüü sündis Rootsi tipp-kokkade Swedish Culinary teami ja Vinovativa koostöös.

Fotod Sven-oloF enGlund


KALIxRääbis, rukis ja Kalixi rääbisemari.Ürdisavariin, marineeritud punane sibul ja hapukoorGeil Riesling Heritage Trocken, Rheinhessen, Saksamaa

BOHUSLäNBohusläni munajuust mädarõikaga,rannakarbid, pruunistatud kammkarp ja austrimajoneesZweigelt Claus Preisinger, Burgenland, Austria

swedish Culinary teami loodud uus signatuurmenüü on inspireeritud rootsi maakondadest.

3 9 club one toit


ÖREBRO LäNHjälmari järve koha ja ahjujuurseller,metspähkel ja hapendatud porgand.Yabby Lake Chardonnay, Victoria, Austraalia

DALSLANDDalspira kitsejuust sibulakompotiga,juuretise-beignet, marineeritud hõbesibul ja hapuoblikasAmarone Valpolicella Doc Roncolato, Lavagno, Itaalia

SÖRMLANDVanilli-mousse ja praetud Ingrid Marie õun,kaer iirisega ja hapukas beseeIngrid Marie POM, Sörmland, Rootsi

gOtLANDHärja välisfilee Gotlandilt,kukeseened, Gotlandi trühvli- ja sibulavõi, praetud maapirnidAvanthia Valdeorras Mencia 2008, Hispaania

Röstitud aniisiga maitsestatud šampanja-granita

hind Club one kliendile 125 €Püsikliendid teenivad ostult ka boonuspunkte.

4 0 club one jook

Impeerium on nüüdseks Victoria ajastu mastaapsusest mõnevõrra kaotanud, kuid Beefeaterit villitakse Londonis siiani. Vähe sellest – retsept, mille järgi toda kuulsat jooki tehakse, on püsinud muutumatuna

1860ndatest. Ajast, mil James Burrough süüvis destilleerimise saladustesse, et uute maitsenüans-sidega katsetades leida džinnile ainulaadne stiil. Selle ta ka leidis ning Beefeater London Dry Gin oli sündinud. Tänapäevani on selle unikaalses retseptis püsinud üheksa naturaalset koostisosa, mis teevad Beefeaterist Beefeateri.

Koostisosade seast leiab terved kadakamarjad, koriandri, heinputkejuured, mandlid ning Sevilla apelsinide ja sidrunite koore. Neid leotatakse tera-viljast valmistatud piirituses 24 tundi enne destil-leerimist, et loodusest pärit taimede ja viljade maitse piiritusse imbuks. Seejärel aurustatakse piiritus 7–8 tunni jooksul madalal temperatuuril välja. Just nii

saabki luua ideaalselt tasakaalustatud ja suurepärase maitsega joogi, mida tuntakse juba 150 aastat.

Beefeater London Dry Gini pudeli sildilt leiab samuti seose Londoniga: sellel rõõmustab silma toretsev punases kuues ja musta peakattega Londoni Toweril sajandeid silma peal hoidnud valvur ehk Beefeater.

fakte beefeaterist• 1820ndatel avas John Taylor koos oma abikaasaga

Londonis Chelsea linnajaos väikese viinavabriku.• 1863. aastal võttis selle üle James Burrough, kes

hakkas arendama destilleerimisprotsessi ning katsetas džinni retseptis uute maitsetega. Nii sündis Beefeater London Dry Gin.

• Beefeateri kangus on vähemalt 40%. Tallinki laevadel müüdav Beefeater on 47% - sellise kangusega Beefeaterit müüakse ainult reisikau-banduses.

ehe jooKLondonistteKSt helena Saar Fotod tallinK, ShutterStocK

Beefeateri džinni sünnile pandi Londonis alus juba kümmekond aastat enne seda, kui kuninganna Victoriast sai 1837. aastal briti impeeriumi valitseja.


4 1 club one

beefeater toM Collins

4 cl Beefeateri džinni2 cl sidrunimahla2 cl suhkrusiirupit10 cl mullivett

Kokteili koostisosadeks on Beefeateri džinn ja mullivesi. Joogile iseloomu andmiseks on lisatud natuke sidruni-mahla ja suhkrusiirupit. Kokteil sobib hästi ka aperitiiviks.

jook

beefeater toniC (gt)

4 cl Beefeateri džinni15 cl toonikut

See on klassika – džinn toonikuga!

September ja oktoober peaks eriti rõõmustama džinnisõpru. Club One jookideks on seekord beefeateri džinniga valmistatud kokteilid.

Klubijoogid septembris ja oktoobris

yelloW diaMond (alkoholivaba)

2 cl Monini mangosiirupit4 cl apelsinimahla10 cl Sprite`i

Kindlasti meelepärane kokteil kõikidele lastele. Monini mango-siirup, apelsinimahl ja Sprite annavad meeldiva kihiseva joogi. Loomulikult pannakse joogi sisse ka valgustikk!

Hind Club One kliendile 3.50 €

beefeater pineapple

4 cl Beefeateri džinni15 cl ananassimahla1 laimilõigu mahl

Magusamate kokteilide sõpradele on seekord Beefeateri džinn ananassimahlaga. Värskendav ja mõnusa magusa mekiga.


Hinnad kehtivad Tallinna–Stockholmi liinil.

kokteilide hind

Club one

kliendile 5.50 €

4 2 club one ilu 1 2 club one ilu

Silja Europa 12. tekilt, kus asub Hera ilusa-long, avaneb vaatepilt, mille kohta isegi miljoni dollari vaade oleks vist vähe öelda. Vaade kõrgelt suurtest akendest on lummav isegi siis, kui laev seisab sadamas. Aga mis

veel rääkida sellest, kui laev on merel! Mööduvad laevad, vee ja pilvede kordumatud värvidemängud, päike... See on suurepärane häälestus ilu- ja terviselai-nele minekuks, et siis privaatsemas atmosfääris lasta enda eest hoolt kanda. Massaaž, maniküür-pediküür, näohooldus või hoopis uus soeng – Hera iluteenuste valik ei jää alla maapealsetele salongidele. „Kõik variandid on olemas, kõik teenused saab ühest kohast,“ ütleb lühidalt Hera Salongide juhataja Krista Ilves, kellega koos astume sisse massaaži- ja kosmeetikaka-binetti ning juuksurisalongi.

Meeldiv üllatus on Hera Salongides asuv väike jõusaal, kus on kõik põhilised jõu- ja kardioseadmed, et oma keha trimmida või vaimule puhkust anda. Seegi pole veel kõik: kohe salongi kõrval asub video-mängude saal, kus vanemaid oodates saavad aega veeta suuremad lapsed. Salongi naabriteks on ka konverentsi- ja saunakeskus.

Ilu ja tervIs kogu perele„Kas ma kulme saaksin värvida?“ küsib üks

küpsemas eas proua. Jaa, muidugi! Juhtumisi on

club one1 3 ilu

Silja Europaga ilu- ja tErviSE-lainEtEl

Ma ei tea, miks ma arvasin, et laeva ilusalong on ilmselt üks väike ja hämar paik. Silja Europa Hera ilusalongis on hoopis vastupidi – seal on avarust ja valgust ning suurejoonelised vaated merele! tEKSt SirjE MaaSiKaMÄE I FotoD HEiKi laan

4 3 club one ilu1 2 club one ilu

Silja Europa 12. tekilt, kus asub Hera ilusa-long, avaneb vaatepilt, mille kohta isegi miljoni dollari vaade oleks vist vähe öelda. Vaade kõrgelt suurtest akendest on lummav isegi siis, kui laev seisab sadamas. Aga mis

veel rääkida sellest, kui laev on merel! Mööduvad laevad, vee ja pilvede kordumatud värvidemängud, päike... See on suurepärane häälestus ilu- ja terviselai-nele minekuks, et siis privaatsemas atmosfääris lasta enda eest hoolt kanda. Massaaž, maniküür-pediküür, näohooldus või hoopis uus soeng – Hera iluteenuste valik ei jää alla maapealsetele salongidele. „Kõik variandid on olemas, kõik teenused saab ühest kohast,“ ütleb lühidalt Hera Salongide juhataja Krista Ilves, kellega koos astume sisse massaaži- ja kosmeetikaka-binetti ning juuksurisalongi.

Meeldiv üllatus on Hera Salongides asuv väike jõusaal, kus on kõik põhilised jõu- ja kardioseadmed, et oma keha trimmida või vaimule puhkust anda. Seegi pole veel kõik: kohe salongi kõrval asub video-mängude saal, kus vanemaid oodates saavad aega veeta suuremad lapsed. Salongi naabriteks on ka konverentsi- ja saunakeskus.

Ilu ja tervIs kogu perele„Kas ma kulme saaksin värvida?“ küsib üks

küpsemas eas proua. Jaa, muidugi! Juhtumisi on

club one1 3 ilu

Silja Europaga ilu- ja tErviSE-lainEtEl

Ma ei tea, miks ma arvasin, et laeva ilusalong on ilmselt üks väike ja hämar paik. Silja Europa Hera ilusalongis on hoopis vastupidi – seal on avarust ja valgust ning suurejoonelised vaated merele! tEKSt SirjE MaaSiKaMÄE I FotoD HEiKi laan

kasulik teada! Hera salongide teenuseid Silja Europa saab bronee-rida laeval ja eelnevalt e-posti aadressil [email protected]. Silja Europa väljub iga päev tallinnast Helsingisse kell 13 ja Helsingist tallinnasse kell 18.30. Reis kestab ühel suunal 3,5 tundi. Hera Salongid on avatud 9.30-22.00.

4 4 club oneilu 1 51 4 club one club one ilu

on lühemaid, poole-tunniseid hooldusi ja ka pikki luksusliku-maid protseduure. Kosmeetikud kasu-tavad Sothyse vahen-deid, mis on kindel märk kvaliteedist. Sothyse näo- ja keha-hooldustooteid saab ka kaasa osta. „Väga hästi ostetakse!“ kinnitab kosmeetik Birgit. Meeldivad ja tõhusad iluhooldused äratavad sageli soovi ka kodus endale rohkem tähelepanu pöörata. Kui oled saanud toodet salongis sõna otseses

mõttes omal nahal proovida, annab see ka kindluse, et see tõesti sobib sulle.

Sõnaga ilusalong seostub automaatselt sõna naised. Kuid see on vananenud arusaam. Herasse on oodatud ka mehed, koguni lastele on iluprotseduure. „Teinekord on kogu pere salongis,“räägib Krista Ilves. „Siin on kõik olemas,“ kiidab Silja Europa Hera võima-lusi ka massöör Maret. „Siin saab väga hästi aja maha võtta.“ Supervaated merele pole temagi jaoks oma esialgset võlu kaotanud. „Sellest vaatest ei saa kunagi küll. Lihtsalt oled. Sageli inimesed istuvad siin, ei tee midagi. Tekib nagu meditatiivne seisund.“

aeg mahaÕdusas massaažiruumis pakub massöör Maret

värskendavat sidruni-laimivett. Hubasust loob oran-žikas soolalamp, mil on ka tervistavad omadused. Toas on peale tavapärase massaažitoa sisustuse ka väike lauake ja korvtoolid, kus saab enne ja pärast massaaži rahulikult istuda. „Istume, vestleme klien-diga, pakun vett,“ selgitab Maret, kellest õhkub toetavat energiat ja soojust. „Küsin alati, kas klient tuli lõõgastuma või on tal mingeid probleeme, vasta-valt sellele valin võtted.“ Silja Europa on Tallinna-Helsingi liinil sõitnud vaid mõne kuu, kuid juba on Maretile jõudnud tekkida ka püsikliendid. Ma ei imestaks, kui mõni võtab laevareisi ette just eriliselt hea massaaži pärast. Juba lühikese vestluse jooksul jõuab Maret anda mitu kuldaväärt nõuannet, kuidas pingetest välja lülitada ja energiat koguda. „ Ta ei silita niisama,“ tunnustab Maretit ka Krista Ilves. „Meie massöörid on erilised, nende kätes on „vool“, energia.“

Meil on kogu aeg kiire – eelistame ka üle lahe reisida enamasti kiirete laevadega, et jõuaks ruttu-ruttu oma toimetuste juurde Tallinnasse või Helsingisse. Kui paljudel on raske olla hetkegi nuti-telefoni või arvutit sõrmitsemata! Laused võta aega enda jaoks, võta aega maha kõlavad tüütult klišeeliselt, kuid nende mõte on aina tähtsam. Silja Europal saab kiiruse unustada: siin jõuab šopata, pidutseda ja ka oma tervise ja välimuse eest hoolitseda. Miks mitte teha üks mereline tervisereis ja usaldada end heade spetsialistide kätesse, kes annavad kõik, et saabuksid tagasi värskema, ilusama, õnnelikumana.

kosmeetik Birgitil graafikus aeg vaba ja naine saab kohe soovitud teenuse. Kindlam on muidugi aeg eelnevalt kinni panna: seda saab teha juba enne reisi, aga ka laevas. Kes on Hera enda jaoks avastanud, paneb teinekord varakult aja kinni juba järgmise reisi jaoks.

Tore on see, et Hera Salongides saab teha nii kõige tavalisemaid ja argisemaid iluhooldusi, nagu näiteks kulme piirata ja värvida, aga saab nautida ka pikki näo- ja kehahooldusi või tervistavat massaaži. Valikus

on lühemaid, pooletunniseid hooldusi ja ka pikki luksuslikumaid protseduure. Kosmee-tikud kasutavad Sothyse vahendeid, mis on kindel märk kvaliteedist. Sothyse näo- ja kehahooldustooteid saab ka kaasa osta. “Väga hästi ostetakse!“ kinnitab kosmeetik Birgit. Meeldivad ja tõhusad iluhooldused äratavad sageli soovi ka kodus endale rohkem tähele-panu pöörata. Kui oled saanud toodet salongis sõna otseses mõttes omal nahal proovida, annab see ka kindluse, et see tõesti sobib sulle.

Sõnaga “ilusalong” seostub automaatselt sõna “naised”. Kuid see on vananenud arusaam. Herasse on oodatud ka mehed, koguni lastele on iluprotseduure. “Teinekord on kogu pere salongis,” räägib Krista Ilves. “Siin on kõik olemas,” kiidab Silja Europa Hera võima-lusi ka massöör Maret. “Siin saab väga hästi aja maha võtta.” Supervaated merele pole temagi jaoks oma esialgset võlu kaotanud. “Sellest vaatest ei saa kunagi küll. Lihtsalt oled. Sageli inimesed istuvad siin, ei tee midagi. Tekib nagu meditatiivne seisund.“

aeg MahaÕdusas massaažiruumis pakub massöör Maret värskendavat sidruni-laimivett. Hubasust loob oranžikas soolalamp, mil on ka tervistavad omadused. Toas on peale tavapärase massaa-ži toa sisustuse ka väike lauake ja korvtoolid, kus saab enne ja pärast massaaži rahulikult istuda. “Istume, vestleme kliendiga, pakun vett,” selgitab Maret, kellest õhkub toetavat energiat ja soojust. “Küsin alati, kas klient tuli lõõgas-tuma või on tal mingeid probleeme, vasta-valt sellele valin võtted.” Silja Europa on Tallinna-Helsingi liinil sõitnud vaid mõne kuu, kuid juba on Maretile jõudnud tekkida ka püsi-kliendid. Ma ei imestaks, kui mõni võtab laeva-reisi ette just eriliselt hea massaaži pärast. Juba lühikese vestluse jooksul jõuab Maret anda mitu kuldaväärt nõuannet, kuidas end pinge-test välja lülitada ja energiat koguda. “Ta ei silita niisama,” tunnustab Maretit ka Krista Ilves. “Meie massöörid on erilised, nende kätes on “vool”, energia.”

Meil on kogu aeg kiire – eelistame ka üle lahe reisida enamasti kiirete laevadega, et jõuaks ruttu-ruttu oma toimetuste juurde Tallinnasse või Helsingisse. Kui paljudel on raske olla hetkegi nutitelefoni või arvutit sõrmitsemata! Laused “võta aega enda jaoks, võta aega maha” kõlavad tüütult klišeeliselt, kuid nende mõte on aina tähtsam. Silja Europal saab kiiruse unustada: siin jõuab šopata, pidutseda ja ka oma tervise ja väli-muse eest hoolitseda. Miks mitte teha üks mereline tervisereis ja usaldada end heade spetsialistide kätesse, kes annavad kõik, et saabuksid tagasi värskema, ilusama, õnneli-kumana.

4 5 club one ilu

1. gucci Made to Measure edt meestele. 50 ml 53.30 €2. boss jour edp naistele. 50 ml 52.84 €3. dior dior homme edt meestele. 50 ml 47.16 €4. giorgio armani sì edp naistele. 50 ml 64.66 €5. givenchy ange ou démon le secret edt naistele. 50 ml 56.25 €6. Michael kors signature edp naistele. 50 ml 60.11 €7. Calvin klein encounter fresh edt meestele. 50 ml 43.07 €8. Marc jacobs honey edp naistele. 50 ml 55.57 €9. biothermi öökreem blue therapy night Cream. 50 ml 56.70 €10. estée lauder advanced night repair synchronized recovery Complex. 50 ml 75.57 €

hinnad kehtivad tallinna–stockholmi liinil.sooduspakkumised kehtivad 31. oktoobrini 2013, kuni kaupa jätkub. tallink jätab endale õiguse teha hindades muudatusi.

pimedal hooajal on sügavust ja salapära, mida saad endas esile tuua erilise parfüümiga. Naha sära kindlustab hästi valitud öökreem.

salapäraSüGiSe

2

1

3

4

6

7 8

5

9 10

4 6 club one lapsed

üle

sand

ed k

oost

as L

oon

e O

ts.

Läänemeri laiub meie kodurannal. Kas on olemas ka Põhjameri, Lõunameri ja Idameri?

4. a) Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. b) Läänemeres voolab Golfi hoovus. c) Läänemere suurim kiskja on morsk. d) Läänemere ääres asuvad pealinnad tallinn,

Helsingi ja Stockholm. e) Läänemere suurimat lahte Botniat hüütakse ka Põhjalaheks. f) Läänemere madalaim koht on Hiiu madal, kus vesi võib olla vaid meetrisügavune.

Läänemerest leiab nii mõndagi. Osa leide on looduslikud, osa prügi. Mis nendest on prügi?

POIKIVI

õLLEPURK

VEtIKAD

KILEKOtt

PUUNOtt

MEDUUS

KOHVItOPS

KÜPSISEPAKEND

PUDEL

Milline jõgi ei suubu Läänemerre?

Pärnu, Wisła, neeva, DauGava, RHEIN, NEMUNAS, KLARäLVEN

• See loom on umbes sama pikk ja sama raske kui keskmine inimene.

• Erinevalt inimesest sünnitab ta oma lapsed jääle.

• Läänemeres on teda umbes 7000—8000 isendit.

• tema ladinakeelne nimetus on pusa hispida.

• tema eestikeelne nimetus riimub sõnaga tiiger.

1.

3.

Läänemere suurim saar on Sjælland taanis (7031 km²). Järgnevad gotland

(3001 km²) Rootsis ja taani saar Fyn (2973 km²).

Mis nime kannab ja millises riigis asub Läänemere suuru-selt neljas saar pindalaga 2673 km²?

2.

6.

5. Mis loom see on?

Märgi õige vastuse ette õ, vale ette V.

vastusedLeia õiged !

Saada vastused meiliaadressil [email protected] või aadressil club one, Sadama 5/7, 10111 tallinn. Kõikide õigesti vastanute vahel loositakse välja rootsi kruiisi kinkekaart neljale. ootame vastuseid kuni 30. oktoobrini.

Saada vastused meiliaadressil [email protected] või aadressil club one, Sadama 5/7, 10111 tallinn. Kõikide õigesti vastanute vahel loositakse välja rootsi kruiisi kinkekaart neljale. ootame vastuseid kuni 30. oktoobrini.

4 8 club one club one

Club One kliendikaart pakub soodustusi nii maal kui merel. Hoia püsikliendikaart oma raha-kotis ning esita see alati enne ostu sooritamist. • Püsikliendikaardi värv ja äärel märgitud sõna (Bronze,

Silver, Gold) näitavad, milline püsiklienditase sul on.• Club One kliendikaardil on esitatud püsikliendi nimi,

püsikliendi number ja riigi kood, kus sa oled registree-rinud ennast püsikliendina.

• Kliendikaardil on märgitud klienditaseme kehtivus (level valid until) ning kliendikaardi kehtivus (card valid until).

• Klienditaseme kuupäev märgib, mis ajani tase ja sellega kaasnevad soodustused kehtivad.

• Kliendikaart kehtib üks kuu kauem kui klienditase. See võimaldab kasutada kliendikaarti ka pärast taseme muutumist, kuni uus kliendikaart saabub postiga sinu märgitud kodusele aadressile.

eSita alati Club One kaart!

Fotod eGert KameniK

fotod on tehtud meeleolukal Club one sünnipäeva-peol tänavu kevadel laeval baltic Queen.

4 9 club one uudised

uudiSed

uued moodsad tallinki kassad Kuni novembri keskpaigani toimuvad ümberehitustööd Tallinna reisisadama D-terminali II korruse Tallinki kassades. Tallinki kassad töötavad ajutiselt termi-nali I korrusel. I korrusel on ajutiselt ka self check-ini terminalid.

Uue kontseptsiooni autor on sisustus-arhitekt Marjut Nousiainen. Ümber-ehitustööde käigus saavad kassad uue, nüüdisaegse sisekujunduse ja kliendi-sõbraliku näo.

Vabandage võimalike ebamugavuste pärast! Soovitame terminali saabuda piisava ajavaruga.

club one klient on lojaalne ja nõudlikTallink viis koostöös TNS Emoriga läbi kliendiuuringu. Püsiklientidele esitati küsimusi, et mõista, mida Club One’i juures hinnatakse ja kuidas peaks kliendiprogrammi edasi arendama. Küsitlusest järeldame, et püsiklient on teadlik ja lojaalne ning väga nõudlik klient. Kliendid hindavad boonus-punktide süsteemi, pakutavaid soodustusi ning allahindlusi ja partnerite pakkumisi. Püsikliendid soovivad boonuspunktide eest kasutada rohkem reisiteenuseid.

Täname kõiki vastajaid! Tänuks pühendatud aja eest loosis Tallink vasta-nute vahel välja kruiisi kahele Stockholmi DeLux-kajutis koos hommiku-söökidega. Õnnelikuks võitjaks osutus Piret R. Tallinnast.

Jätkame püsikliendiprogrammi arendamist, et pakkuda klientidele uusi soodustusi ja teenuseid.

tallink on 2013. aasta mainekaim eesti tööandjaTallink saavutas Eesti tööandjate maine 2013. aasta pingereas esikoha!

Esikolmikusse on Tallink kuulunud kõigil aastatel alates TNS Emori uuringu käivitamisest. Esimest kohta hoidis Tallink ka aastatel 2007–2008. Kolm olulisemat kriteeriumi töötajale tööandja valikul on stabiilne töökoht, hea töötasu ning avatud ja mõnus tööõhkkond. Üha olulisem on ka tööaja paindlikkus. Usume, et vastavus neile kriteeriumidele oligi põhjus, miks üle poolte küsitletutest valisid Tallinki oma esimeseks valikuks teiste tööandjate seas!

Hakka Facebookis Tallinki fänniks. Tee endale uus särav profiilipilt ja võida kruiis Stockholmi!1. Leia arvutist või oma Facebooki galeriist sobiv pilt ja lae üles.2. Elementide liigutamiseks kliki ja nihuta oma pilti või happyheadi.3. Suuruste muutmiseks kasuta paremal-vasakul olevaid nuppe.4. Kui oled tulemusega rahul, vajuta “Valmis”.

pea ees kruiisile!

FOtO

: Eg

ERt

KA

MEN

IK

5 0 club one meeskond

Gerli tellib endale töökoha lähedal asuvas restoranis caffè latte ning joob seda aeglaselt ja naudinguga. “Tulin Tallinkisse töökuulutuse peale, kui mu esimene laps oli saanud kolmeseks.

Tallink otsis sel ajal soome keelt oskavat reisikon-sultanti. Õppisin keele selgeks üheksakümnendatel Soome televisiooni vahendusel nagu paljud eest-lased. Kasuks tuli ka keelepraktika, mille sain Soomes lapsehoidjana töötades,” meenutab Gerli karjääri algust Tallinkis.

justkui reisibüroos“Reisikonsultandid pakuvad kliendile täisteenust.

Me teeme kõike seda, mida pakub üks tavaline reisi-büroo, ent meie suhtleme klientidega telefoni teel. Broneerime kõike, mida klient soovib: hotelle, bussi-reise, kõikvõimalikke pääsmeid. Pakume nii valmis

teKSt anari Koppel Foto Sven tupitS

reisipakette kui ka selliseid, mida saame kliendi soovide põhjal ise kokku panna,” kirjeldab Gerli enda ja oma kolleegide tööd.

“Kui tulen tööle, siis unustan tihti ära, et olen telefoni otsas. Kui inimene helistab ja hakkab selgitama, mida ta soovib, hakkab mul pilt silme ees jooksma nagu filmis. Näiteks helistab pereisa ja ütleb, et soovib minna lastega Rootsi ja Taani Legolandi. Kuna mul on endal lapsed, kellega olen koos reisinud, siis oskan anda vastuseid oma kogemusest lähtudes. Tekib tunne, nagu läheks ise reisile kaasa. Kõne lõpus tahaks ise ka juba kohvreid pakkima hakata!

Gerli naeratus lööb ka tema silmad sõbralike tulukestena särama. Kliendid seda kahjuks telefonis ei näe, kuid naeratusel ja sisemisel säramisel on hea omadus isegi ainult hääle kaudu teiste inimesteni jõuda. Võib-olla seepärast ongi paljud

kliendid Gerlile häid sõnu öelnud, et tajuvad tema siirast ja sõbralikku soovi inimesi aidata.

“Reisimine on hästi meeldiv tegevus. Tallinkis töötamine on andnud mulle reisihuvi. Veedame perega juba kõik puhkused reisides. Tallinkiga käisimegi viimati koos perega Soomes ja nüüd läheme Stockholmi kuningalossi vaatama,” lubab Gerli heatujuliselt.

Ta räägib maheda ja rahuliku häälega, just sellise häälega on ta muu hulgas ka Tallinki laevade siseraadios soomekeel-seid reklaame lugenud.

alati leidub lahendus“Selliseid kliente, kelle murele või küsimusele poleks ma

lahendust leidnud, pole mul üheksa Tallinkis töötatud aasta jooksul ette tulnud. Oleme professionaalid ja meid on ka palju koolitatud. Meie töö on õnnestunud, kui klient kõne lõpus naeratab ja on saanud oma küsimusele lahenduse.”

Kõige rohkem on Gerlit töö algusaastatel ehmatanud üks mees, kes nõudlikult ütles: “Kuula mind, räägin seda kõike vaid ühe korra!” Gerli tegi kõne põhjal märkmeid ning vormistaski reisibroneeringu ühegi täpsustava küsimuseta. Järsu olemisega mees leebus ja pomises kõne lõpetades tänusõnu.

Soomlastest kliendid on tihti teinud komplimente Gerli hea soome keele oskuse kohta. Kord saadeti talle tänutäheks Rosamunde Pilcheri raamat koos viisakusi tulvil kirjaga. “Minu töö pole igav ega üksluine. Iga klient, kes meile helistab, on erinev,” rõõmustab Gerli.

Pärast seda, kui ta on veetnud järjekordse tööpäeva kirg-likult telefoniga rääkides ja põnevaid reisiideid välja pakkudes, ootab teda tund aega meditatiivset autosõitu koju. “Naudin pika rääkimise järel vaikust ega pane autos isegi raadiot mängima. Kodus ootavad mind tütred, kes tahavad minuga juttu ajada. Puhkan ka siis, kui lähen aeda roosidega tege-lema.” Gerli jumaldab roose ja aias kasvavad tema lemmikud− Austini roosid.

Kuigi Gerli suhtleb reisikonsultandina soome keeles, on ta õnnelik, et elab ja töötab just Eestis ega kujutaks end praegu ette kusagil mujal. Ta kasvatab koos abikaasaga peale kahe tütre ka neljakümmet roosi ja üht väikest koerakest. Elu on ilus!

tÖÖ innuStab

reiSimagerli Leetmaale kuulub see sõbralik ja asjalik hääl, mis aitab soomlastel telefonitsi tallinki kaudu puhkusereisi broneerida.

selliseid kliente, kelle murele või küsimusele poleks ma lahendust leidnud, pole mul üheksa tallinkis töötatud aasta jooksul ette tulnud.


one ingredient. fruit.100 % fruit smoothie. no added sugar or preservatives.

Documents

Club One 3/2013