Club one püsikliendi ajakiri www.tallink.ee

club one 4/2012

koos Ott Leplandiga uude aastasse!

merel■ säravad shOw`d ja artistid

■ pühademenüü

laevarestoranides

■ ahvatlevad pakkumised

Club one klientidele

parim pidu on

stoCkholmi miljonid tuled

Vahur Ausmees: “kapten jääb alati kapteniks.”

IlusoovItusI

külmaks ajaks

kus valmivad tallinki laevad?

sisukord4 Olgem kOOs –

kOhtumiseni merel!

6 rõõmsaid merereise!

8 13 glamuurset kingiideed

10 aus mees merelt

14 laevatehaste uued väljakutsed

18 suusamäed kutsuvad!

22 stOckhOlmi miljOnid tuled

24 talvenauding riias!

26 uude aastasse Ott leplandiga!

30 kaunis tüdruk kitarriga

32 laeval OOtab jõuluvana

33 laste rõõm!

34 jõulukOmbed läänemere randadel

40 külm ilm, kuum glögi

42 nahk väärib parimat

46 uue hOOga, hulabalOOga!

49 kingitus püsiklientidele

50 mees kOllasest taksOst

club onesisukord

42

3

40

18

34

CK Encounter 210x295mm_0,71.indd 1 08.10.12 08:14

26

32

8

4 club one

Pühade ajal on kõige olulisem pere ja sõprade lähedus. See aeg tähendab koosolemist, nalja, head muusikat, kuuse ja pühadetoitude lõhnu.

Ka sel aastal on Tallink oma häid püsikliente rõõmustanud reisipakkumisega, et saaksite sõita koos oma lähedastega Helsingisse või Stockholmi. Oleme tänulikud, et olete meid usaldanud!

Tooge vaheldust oma päevadesse, puhake ja leidke teineteisele aega. Laevareisil ununevad argimured ja pole kuhugi kiiret. Meie suured ja nüüdisaegsed laevad on nagu ujuvad linnad, kus restoranid, baarid ja diskosaalid on väga lähedal. Head meelelahutust saad turvaliselt nautida kas või hommikutundideni, ja kui oled väsinud, pole kajut kaugel.

Läänemere kõige rikkalikumad jõululauad on Tallinki laevadel. Meie kokad katavad buffet-lauad, mis peegeldavad nelja sihtkohariigi – Soome, Eesti, Läti ja Rootsi – jõulutraditsioone. Jõululaudadelt leiate head rahvuslikud lemmikud, aga kindlasti tasub proovida ka rootslaste kuulsat libekala, Lucia saiu ja muud head-paremat, mida Tallinki kokad on südamesoojusega valmistanud.

Igal aastal käivad paljud aega veetmas Tallinnas Raekoja platsi jõuluturul. Imelised jõuluturud ootavad aga ka rikkalike pühadetuledega kaunistatud Stockholmis ja Helsingis. See ilu on nägemist väärt!

Kuid unustada ei tohi ka lapsi, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta ning kelle pereks on kasvatajad ja teised samasuguse saatusega lapsed. Üks selline pere, Elva väikelastekodu, sai sel aastal juba 65. aastaseks. Täname kõiki Club One liikmeid, kes pidasid oluliseks annetada oma boonuspunktid Elva väike-lastekodu lastele, et nad saaksid sõita jaanuari esimestel päevadel Helsingisse Heureka teaduskeskusesse. Nende reisist saate lugeda järgmises ajakirjas.

Novembri viimastel päevadel raputas Läänemerd tugev torm. Raskete ilmaolude tõttu liiguvad laevad aeglasemalt ja võivad seetõttu hilineda, aga torm ei sea ohtu meie reisijate turvalisust. Ajakirjast saate lugeda, miks isegi tugevad lained ei ohusta Tallinki laevadega reisijaid. Avame laevaehitamise põneva maailma ja tutvus-tame STX Finlandi laevatehaseid, kus on valminud mitmed Tallinki alused. Kirjutame, kuidas mõeldakse ohutuse ja turvalisuse peale juba laevade ehitamise käigus. Suurte kogemustega kapten Vahur Ausmees, kes töötab Tallinki personali- ja arendusdirekto-rina, räägib meresõidust ja laevade ohutust juhtimisest.

Kaidi Krimm,Club One manager

Seekord saadame ajakirja

ka pronkstaseme klienti-

dele. Tule aega veetma

Tallinki hotellidesse ja

laevadesse – püsiklienti-

dele on palju soodustusi!

Kohtumiseni!

Club One ajaKiri nr 4/2012

Vastutav toimetaja: Kaidi KrimmToimetaja:

Sirje MaasikamäeKujundaja: Külli Kuusikreklaam: Siim Kala

siim@menuk.eeTeostaja:

Menu KirjastusVäljaandja:

aS Tallink GruppSadama 5/7, 10111 TallinnTrükikoda: aS Vaba Maa

Club One info +372 640 9808clubone@tallink.eewww.clubone.ee

Club One püsikliendiajakiri on kõigile Gold ja Silver taseme klientidele postiga saadetav väljaanne. ajakiri ilmub neli

korda aastas.järgmine ajakiri ilmub

jaanuaris 2012.

Olgem kOOs – kOhtumiseni merel!

avaveerg

6 club onetervitus

2012. aasta on lõppemas. Vaatame tagasi, mida oleme möödunud aastal muutnud, ning viskame pilgu tulevikku, mida soovime uuel aastal saavutada, et meie kliendid tunneksid

end Tallinkiga reisides ja meie teenuseid tarbides veelgi paremini.2012. aastal usaldas Tallinki veelgi enam kliente, valides meid oma reisikorral-

dajaks. Tallink muutis oma hinnastamist ning lõi uusi võimalusi, et oleks valida rohkemate väljumiste ja hinnaklasside vahel. Meie kliendid hindasid võimalust planeerida pikemalt ette oma järgmist merereisi ning teha seda soodsama hinnaga.

Sel aastal korraldasime ka spetsiaalseid reise seenioridele ning emadele ja lastele. Tore on näha väärikaid Eesti prouasid ja härrasid kruiisil ning seda, kuidas nad lõbutsevad, laulavad ja tantsivad! Hea meel on ka emade ja laste üle, kellele oleme suutnud pakkuda võimalust veeta aega tavapärasest teistmoodi.

Uuendasime kodulehte, et meie klientidel oleks mugavam infot leida ning valida pakutavast parim hind. Koduleht on selge ja innovatiivne, üks paremaid omasuguste seas.

Inimesed usaldavad Tallinki aina rohkem: Club One püsi-klientide arv on veelgi kasvanud ja reisitakse sagedamini. Positiivset vastukaja on leidnud reisijapiletite hinnastamine: mida pikemalt oma reis ette planeerida, seda soodsama hinnaga reisijapileti saab. Reisijatele on meeldinud ka kaubavalik pardal, mida näitab ostude hulk: olgu see siis vajalik ese endale või kingitus perele ja sõpradele. Valik on suur ja hinnaskaala lai – igaüks leiab midagi meelepärast.

Kliendiuuringud näitavad, et kliendid valivad aina enam minipuhkuse veetmi-seks Tallinki laevu ja sihtkohti. On tõesti meeldiv, et meie töö kannab vilja, sest laevadel ootavad reisijaid huvitavad meelelahutusprogrammid, põnevad esinejad, head toidud. Kogu aeg püüame pakkuda ka midagi uut.

Club One kliendid aitasid sel aastal üht suurt ja rõõmsameelset peret – Elva väikelastekodu. Elva väikelastekodu lapsed saavad tänu Club One klientide anne-tatud boonuspunktidele sõita Helsingisse Heureka teaduskeskusesse, mis aitab tuua rõõmu ja vaheldust nende igapäevaellu.

Oleme saanud hästi tööle Club One klientide taseme muutusest teavitamise. Alati, kui klient liitub meie püsikliendiprogrammiga või tõuseb kõrgemale tasemele, saadame talle teavituse e-posti teel. Kliendid on selle heaks kiitnud, sest nii saavad nad paremini kursis olla oma taseme ja soodustustega.

Lisandunud on ka uusi koostööpartnereid, nagu Lennusadam ja Teletorn, kuhu Club One kliendid saavad vabal ajal koos perega minna.

Club One kliendid hindavad Tallinki boonuspunktide kasuta-mise võimalust ning pered on hakanud reisimiseks rohkem kasu-tama kogunenud boonuspunkte.

2013. aasta tõotab tulla põnev ja toob uuendusi. Kindlasti pakume häid teenuseid ja arendame neid edasi, aga plaanis on juurde tuua ka uusi. Külastage meie kodulehte ning hoidke silm peal Club One uudiskirjal, mis annab püsiklientidele esimesena teada uutest teenustest ja soodustustest. Lisame ka võimalusi, kuidas kasutada boonuspunkte, aga sellest täpsemalt juba uuel aastal.

Jaanuarist hakkab Tallinna–Helsingi liinil sõitma Läänemere suurim kruiisilaev Silja Europa. Ootame teid selle laevaga tutvuma ja reisima! Laev on suur ja väärikas, seal on palju restorane ja poode. Ootame ettevõtteid Silja Europa pardale konverentse pidama, sest sellel on suur, moodne ja võimalusterohke konverentsikeskus.

Veetke aega oma pere ja lähedastega – parim koht selleks on Tallinki laevadel!

Peter Roose,

Tallinki juhatuse liige, müügi- ja turundusdirektor

rõõmsaid merereise!

2013. aasta tõotab tulla põnev ja toob ka uuendusi.

Zippo Original - uus kuum lõhn meestele,saadaval nüüd ka Tallink ja Silja Line laevadel!

9 club one

13 1. jean paul gaultier’ komplekt le male meestele (75 ml edt, 75 ml dušigeel, 3d-kaardid). 44.02 €

2. boss bottledi komplekt meestele (50 ml edt, 75 ml pulkdeodorant). 46.63 €

3. especially escada komplekt (50 ml edp, 50 ml ihupiim, 6 g särapuuder). 52.07 €

4. droste piimašokolaadid just for You 300 g. 5.87 €5. konjak maxime trijol cognac X.O. celebration 50 cl

40%. 38.59 €6. Šampanja taittinger demi sec. 75 cl 12%. 32.50 €7. glögi loimu 2012. 75 cl 21%. 8.70 €8. kooreliköör mozart gold 50 cl 17%. 11.85 € 9. kommikarp churchills carousel 400 g. 9.89 €10. lancôme trésor midnight rose’i komplekt (50 ml

edp, 50 ml ihupiim, mini-ripsmetušš hypnôse doll eyes, kuldne käekott). 53.80 €

11. kenzo Flower tagi komplekt (50 ml edt, ihupiim, kaelakee). 51.63 €

12. trevori muusikaga kinkekarp (väike). 6.95 € 13. diesel Only the brave tattoo edt 50 ml. 40.76 €

otsid inspiratsiooni kingitusteks? Laevapoodidest leiad lihtsalt elegantse ja glamuurse valiku kõige kallimatele.

1

2

3

4

5

6

7

8

10

11

12

13

glamuurset kingiideed

8 club onešoping laeval šoping laeval

fOtOd tallink, bulls

Tähe

lepa

nu!

Tege

mis

t on

alk

ohol

iga.

alk

ohol

või

b ka

hjus

tada

tei

e te

rvis

t.

9

1 0 club one club one1 1persoonpersoon

kapten ei tähenda pelgalt tiitlit. “see tähendab isiksuseomadusi, suhtumist, mõttelaadi,” räägib kapten Vahur ausmees, kes selle aasta kevadest töötab Tallink Grupi personali- ja arendusdirektorina.

tekst sirJe maasikamÄe I fOtOd tallink

kohtume Vahur Ausmehega mõni päev pärast seda, kui olen tulnud Soome reisilt. Uudistes korrutati enne reisi väga tugeva tuule hoia-tust ja soovitati koguni merele mitte

minna. Aga laevasõit sujus väga rahulikult. Kuidas nii? Kuhu jäid kõrged lained? Kapten Ausmees muigab pisut ning räägib rahulikult tuulte ja lainete ABCst, abiks Läänemere kaart, kuhu on märgitud Tallinki laevaliinid. Ta näitab tuulte suundi ja selle mõju lainete tekkimisele – kuidas üks või teine tuul tekitab laineid avamerel ja Soome lahes. Saan teada, et kõva tuul pealinnas ei pruugi tähendada veel tormi merel. Ega kõik need tuuled ja lained meelde ei jää, aga ühest saan kapteni jutu põhjal aru – mere poolt vaadates on paljud asjad hoopis teistmoodi kui maal. Ja mitte ainult lained.

Aasta on lõppemas, kuidas vaatate sellele tagasi?

2012 oli jälle üks tore aasta Tallinkile: see on näidanud meie tugevust ja ka suundi, kus on vaja veel areneda. Meie tugevust näitab kas või püsi-

klientide arv – Club One’il on 1,5 miljonit liiget, mis tähendab lojaalseid kliente, kes tahavad Tallinkiga reisida. See on väga tugev number.

Mul on hea meel, et Tallink on suutnud ka majanduslikult raskematel aegadel väga hästi toime tulla. Kui tundus, et majanduses läheb kõik halvasti, suutis Tallink end eri meetodite abil kokku võtta. Oleme saanud parima ettevõtte tiitleid mitmes kategoorias, meie seintel võib näha palju auhindu. Isiklikus plaanis oli 2012. aastal suurem muutus see, et tulin merelt maa peale tööle.

President jääb presidendiks ka pärast ametist lahkumist. Kas kapten jääb alati kapteniks?

Nii see on. Kapten ei ole ju n-ö külgekleebitud tiitel, vaid see tähendab suhtumist, isikuomadusi ja teatud määral ka rolli. See on mõttelaad, mis jääb kindlasti alles.

Teie juhitud laevadel olevat olnud väga kõva kord, mida mõni on võrrelnud lausa sõjaväelise korraga.

mereltaus mees

Sõjaväelise korra võrdlusega pole ma nõus, aga kõva korra taust on see, et kõik teavad oma kohus-tusi ja õigusi. Mis on kord? Kui meeskonnaliige teab, mis on tema ülesanded, kuidas käituda eri olukordades, kellelt abi saada. Kas see ongi nii paha? Olen kindlalt veendunud, et töötajatel peab laevas olema selge, mida, miks ja kuidas teha. Kellele kord ei meeldi, need võivad rääkida, et see on kohutav. Ja enamasti nad lahkuvad. Kes leiavad, et kord on hea, need jäävad. Ja jäävad väga kauaks.

Laevas on kaks asja, mida ma pole kunagi andeks andnud – alkoholitarbimist tööajal ja varas-tamist. Tallink on selles suhtes leppimatu. Alkohol ei sobi merele. Legend, et meremehed muudkui joovad, ei vasta tõele.

Reisilaevadel on kapteni alluvuses 200–250 inimest. Neil on kohustused resijate ees. Kord on väga otseselt seotud turvalisuse ja ohutusega. Meil on ju laeval kolm suurt eesmärki: inimeste ohutus, laeva kui tehnilise vahendi ohutus ja keskkonna-hoid. Kord on ka töötajale endale kasulik: ta saab aru, mida tehakse, kuidas süsteem toimib – kõik toetab üldist eesmärki.

Saite kapteniks 36aastaselt, mida laevajuhi kohta peetakse nooreks eaks. Mõnel alal võib tippjuhiks tõusta väga vara, aga 25aastaselt kapteniks ilmselt mitte?

Ei. Mere peal öeldakse, et karda vana laeva ja noort kaptenit. Pärast kooli lõpetamist tuleb läbida kõik astmed, mis on laeva juhtkonna struktuuris, ja need on piiritletud ka ajaga. Merenduses on vertikaalne struktuur, liigutakse edasi astmeid mööda. Pärast kooli on vaja kaks aastat töötada vahitüürimehena, seejärel kaks aastat vanemtüü-rimehena ja siis on võimalik saada kaptniks. Kuid otsustab ikka omanik ehk reeder, kas teatud inimene sobib talle kapteniks.

On üks tore raamat – “200 asja, mida oleksin pidanud teadma, enne kui sain kapteniks”. Kapteniameti üks pool on meresõit, navigaatori professioon, aga reisilaeva meeskonna juhti-misel tuleb olla eri ametites alates papist kuni kohtunikuni. Sa pead oskama inimesel kätt hoida ja temaga rääkida ning vahel tuleb mõista kohut, kes on teinud õigesti, kes valesti. Meeskond on ju ühiskonna läbilõige kõigi oma suhetega.

Suuri kruiisilaevu on võrreldud lausa linnadega!

Laev ongi ujuv linn kõigi oma võima-lustega – seal on kauplused, restoranid, meelelahutus. Vähe on maailmas paiku, kus

sellised võimalused on kontsentreeritud ühte kohta. Kusjuures laev on keskmisest linnast tehniliselt pare-mini varustatud.

Võtame lihtsad näited. Kui palju inimesi elab Otepääl? Umbes 2000. Tallinki kruiisilaevad võtavad peale ligi 3000 inimest. Kui palju elab Vormsil inimesi? Umbes 200. See on nagu Tallinki ühe laeva meeskond.

Laev on transpordivahend, millega saab ühest kohast teise, aga see on ka väga hea ja turvaline koht veeta vaba aega, siin on palju võimalusi eri huvirühmadele ja vanustele. Soomlastele-rootslastele on aja veetmine laeval harjumuspärane, aga eks nendel on see võimalus olnud 50 aastat.

“meil on laeval kolm suurt eesmärki: inimeste ohutus, laeva kui tehnilise vahendi ohutus ja keskkonnahoid.”

1 2 club onepersoon 1 3persoon club one

Meie inimesed hakkasid seda avastama 15–20 aastat tagasi. Üha rohkem inimesi käib laevadel näiteks restoranide pärast. Paljud Tallinna tipprestoranide peakokad on reisilaeval töötamise taustaga.

Laevadel on ka väga hea tööd teha. Sellise varustuse ja võimalustega konverentsikeskusi, nagu on meie laevadel, Tallinnast ei leia.

Kas kaptenitele on järelkasvu tulemas?Praegu on meil olemas noored, keda meil on

vaja ja kellega tahame edasi minna. Tahame teha paremat koostööd Eesti Mereakadeemiaga – just praktika küsimustes. (Vahur Ausmees heidab korra pilgu kellale.) Tegelikult ongi mul kohe tulemas nendega koosolek. Me näeme, et on võimalusi asja paremaks muuta. Enamik praegustest kaptenitest on lõpe-tanud Peterburi Mereakadeemia, ka mina ise. Praegu on see põlvkond elujõuline, aga peame vaatama ka tulevikku.

Kas noortel on Tallinkis rakendust ja karjäärivõimalusi?

Jaa, muidugi. Absoluutselt! Reisilaevade omapära on muidugi see, et karjäär on aeglane. Need, kes meil töötavad, siit eriti ära ei liigu. Inimestele meeldib töötada Tallinkis. Tööl ollakse kahe nädala kaupa, perega on hea side – see on hoopis midagi muud kui ookeanisõidul, näiteks olla kuus kuud merel. Töötajad väärtustavad väga, et nad saavad töötada kodu lähedal.

Ohutu ja turvalise laevasõidu eeldusi on meeskonnaõppused. Kui tihti neid korral-datakse?

On nõuded ja reeglistik, mille järgi peab kogu meeskond olema ühisel õppusel vähemalt korra nädalas, et läbi teha sellised olukorrad nagu tule-kahju laevas, laeva mahajätmine jne. Tegelikult toimuvad Tallinki laevadel mitmesugused õppused iga päev, selle eesmärk on tagada meeskonna valmisolek eriolukordadeks.

Iga nädal, iga päev? Ega kuu jooksulgi ju midagi muutu.

Sellised on nõuded ja see on elukestev õpe. Muudame kogu aeg õppuste stsenaariume ja ka rolle, näiteks paneme osa meeskonnast reisijaid mängima, et nad mõistaksid, mida on reisijatel vaja. Lähtume filosoofiast, et 10 protsenti teadmistest-oskustest saadakse formaalse õppimisega, 20 tagasi-

side ja analüüsi ning 70 protsenti isikliku kogemuse kaudu.

Oleme Rootsi veeteedeametile väga palju esitlenud laevade ohutuse struk-tuuri ja selle toimimist ning nad hindasid meid kunagi suurepärase lausega: “Sellest, mida te olete Tallinkis teinud, võiks Rootsis kirjutada õpiku laevadele.” See on väga suur tunnustus. Oleme teinud väga palju reisilaevade meresõiduohutuse arendamiseks.

Teatud alad – infotehno-loogia, telekommunikat-sioon – on viimastel aastatel läbi teinud meeletu arengu. Kuidas on merendus arenenud teie karjääri jooksul?

Meresõit on kindlasti arenenud, aga ma ei ütleks, et meeletult. Põhimõte on ju ikka sama, et liigume mööda vett, mis pole inimese tavapärane keskkond. Aga inimene saab sellega väga hästi hakkama heade inseneride loodud laevade abil. Laevad on kindlasti arenenud tehnilise võimekuse poolest, tehnilised lahendused lähevad aina paremaks.

Hea näide on kas või see, et Silja Europa hakkab jaanuarist sõitma Tallinna–Helsingi liinil ja Turu–Stockholmi liinile läheb Baltic Princess. Baltic Princessil kui uuemal laeval on tunduvalt väik-semad kütuse- ja opereerimiskulud. Laevade vahe-tamisega liinidel püüame muu hulgas optimeerida kulutusi.

Moodsal kaptenisillal, kus on palju arvuteid, andureid ja monitore, tekib ikka küsimus, et mida teeb seal kapten.

Võib-olla ta ei teegi midagi, aga kapteni sise-mine pinge on suur. Ta peab oskama õigel hetkel õige tegevusega reageerida. Töökeskkond on kind-lasti mugavamaks läinud, aga jällegi – ainuüksi automaatika ei taga ohutust, inimene peab ka selle taga olema.

Vahel küsitakse: te sõidate ju kogu aeg Stockholmi skäärides, kas igav ei ole? Vastus on, et ei ole. Iga kord leiad midagi uut. Ja sealt tulebki efektiivsus, perfektsus. Merel pole kunagi kaht ühesugust sõitu, lained on alati erinevad.

Kuigi on olemas igasugu andurid, peab säilima n-ö tagumikutunne. Öeldakse, et laeval on kapteni padi tunduvalt kandilisem kui teistel – mingi vale liigutuse, hääle või kõikumise korral on kapten esimene, kes üles ärkab ja kohe asja uurib. Sensorid, mis on inimese sees, on tunduvalt tundlikumad kui need, mis inseneride loodud. Samas ei tohi ennast üle usaldada, et mina tean täpselt, ärge segage mind. Need on merel ohtlikud mõtted. On tähtis, et laevapere oskab tegutseda meeskonnana. See ongi kapteni oskus – tunnetada, kuidas meeskond tööle panna. Iga ettevõtte suurim ressurss on tema inimesed.

Laevas olen alati öelnud, et kapten on väärtusetu ilma meeskonnata ja meeskond kaptenita.

Teie puhul tuleb ikka jutuks, et 2005. aasta jaanuaritormi ajal otsustasite võtta Victoria I-ga suuna Stockholmi peale.

Jah. Kõigepealt, mis oli selle tormi põhjustatud

vahur ausmees■ 1993 lõpetas Peterburi Mereakadeemia■ 1993 m/l Klooga 3. tüürimees

■ 1994 m/l Viirelaid, m/l Kessulaid, m/l Muuga 2. tüürimees ■ 1995–1999 m/l Muuga,

m/l Kalana, r/l Georg Ots, r/l normandy, r/l baltic Kristina, r/l regina baltica vanemtüürimees■ 1999–2012 r/l baltic Kristina,

r/l regina baltica, r/l autoexpress2, r/l Fantaasia, r/l Victoria i, r/l baltic Queen kapten

■ 2012 Tallink Grupi personali- ja arendusdirektor

"ainuüksi automaatika ei taga ohutust, inimene peab ka selle taga olema,” räägib vahur ausmees kaptenisillal.

“laevas olen alati öelnud, et kapten on väärtusetu ilma meeskonnata ja meeskond kaptenita.”

kahju? Üks külmik kukkus maha, uks läks lahti ja kümmekond pudelit kukkus välja. See oli kogu kahju. Torm oli arvestatav Läänemere mõistes, kuid kindlasti mitte laevale ohtlik. Laev oli täiesti kindel ja sobiv sellise tormiga sõitma. Meeskond oli väga põhjaliku eeltöö teinud, kõik oli üle vaadatud, merekindlalt paigas. Olukord oli raske ja erines tavapärasest – see oli selge, aga polnud mingit riski võtmist. See oli väga selgelt kalkuleeritud otsus ja protsess. Asi polnud üldsegi nii hull, meedia oli asja natuke üle paisutanud. Kindlasti polnud see äärmuslik sõit, mille alusel mängufilmi teha!

Keegi ei sundinud teid?Ei. Mitte keegi. Keegi ei saa kaptenit sundida

sellist otsust vastu võtma. Kui kapten otsustab, et ei lähe, siis ei lähe. Kuna olin väga selgelt veen-dunud kahes asjas – mu laev on tehniliselt valmis ja mu meeskond on valmis selles tormis sõitma – sain ma minna. Ja ma läksin.

Sellelt reisilt sain ühe parima tagasiside. Üks pere kirjutas, et kui nad kuulsid ilmateadet, siis nad mõtlesid, et kapten on segane. Kiri lõppes mõttega: “Tegelikult me eksisime. Oleksime pidanud tegema nagu meie lapsed – nad läksid õhtul magama ja hommikul küsisid – mis torm?”

Kas kaptenina oli aega ka reisijatega suhelda?

Muidugi. Aga kelle pärast me seal üldse oleme? On ju tavaline, et kui käid vormis mööda laeva, võetakse ikka varrukast kinni ja räägitakse juttu. Kõikidega, kes on vormis, tahetakse suhelda.

Teil on vahva tähendusega nimi, kas see on pärit Saaremaalt?

No kust mujalt ikka sellised toredad nimed tulevad! Legendi järgi oli nii, et kui üks minu esivanematest läks mõisniku juurde nime saama, ütles too: “Sina oled nii aus mees – sinust saab Ausmees.” Kindlasti on nimi jätnud märgi minu elule, tuleb mõelda, mida see tähendab.

Kas olete pärit meremeeste dünastiast?Dünastiast ehk mitte, Tallinkis on suuremaid

dünastiaid, näiteks Rein Oolmets on kapten ning tema pojad Rain ja Vardo Oolmets on vanem-tüürimehed. Nendest on ka Club One kirjutanud. Minu esivanematest on küll mitmed olnud seotud merega – vanaisa oli laevaehitaja, vanaonu ja isa olid meremehed, vend on meremees ja Eesti mere-hariduse edendaja. Saartelt pärit inimestele on meri olnud ikka hea tööandja.

Mida teete vabal ajal?Purjetan. Viimase aja suuremaid tegemisi on

olnud võistluspurjetamine Gotland Runtil ning 105aastase kaljase Blue Sirius sõidukorda saamine.

Nii et ikka merel?Jah, aga kus siis veel? Kus siis veel! (Naerab

pikalt.)

1 51 4 club one club one

STX Finland Oy-l on Soomes kolm laevatehast. Mis tüüpi laevu seal ehita-takse ja milleks need laevad on mõeldud?

Turu laevatehases valmistatakse eelkõige suuri kruiisilaevu ja ujuvplatvorme ning puur-torne, Rauma tehases reisiparvlaevu ning uuri-mislaevu ja muid eriotstarbelisi laevu. Osaliselt meie omanduses olevas Helsingi laevatehases tehakse praegu polaarlaevu. Praegu on STX esirinnas vedelgaasitankerite projekteerija ja ka ehitajana.

Kui palju aega kulub nüüdisaegse laeva ehitamiseks?

Tüüpiliselt kulub uue parvlaeva valmimiseks alates lepingu sõlmimisest kuni laeva üleandmi-seni tubli kaks aastat. Sellest kuus kuni kaheksa kuud võtab aega laeva projekteerimine.

laevad

tekst sirJe maasikamÄe I fOtOd stX eurOPe

uued vÄlJakutsed“ennekõike peab reisimine olema muretu ja mugav,” ütleb Johan snellman sTX Finland oy rauma laevatehasest. sTX Finland oy on ehitanud peaaegu kõik Tallink silja kruiisiparvlaevad – uusim neist on 2009. aastal valminud Baltic Queen.

Laevatehaste

laevad

tallink silja ja

stX Finland

STX Finland on ehitanud

peaaegu kõik Tallink Silja liikluses

olevad kruiisiparvlaevad. (Silja

europa on ehitatud Saksamaal ja

Superstar itaalias.) Tallink Silja

laevu on ehitatud nii Helsingis,

raumal kui ka Turus. uusim

STX Finlandis ehitatud laev on

2009. aastal rauma laevatehases

valminud baltic Queen.

1 71 6 club one club one

Rääkides ohutust meresõidust – millis-tele tingimustele peab laev vastama? Kuidas on nõuded aegade jooksul muutunud?

Ohutu meresõiduga on seotud nii inimlikud tegurid kui ka tehnilised lahendused. Arenguvajadused on paljuski tekkinud õnnetuste analüüsi kaudu. Ohutusnõuete taset tõsteti näiteks vahetult pärast Titanicu põhjaminekut ja samasugune areng on jätkunud. Laevafirmad on panustanud palju kooli-tusse, sest inimlik viga on alati võimalik. Tallink Silja on minu meelest selles vallas palju ära teinud.

Tänapäeval räägitakse väga palju kesk-konna- ja loodushoiust, sh Läänemere kaitsmisest. Kas seda võetakse arvesse ka laevade ehitamisel?

Läänemere laevafirmad on olnud keskkonnahoius eesku-julikud juba nii laevade ehituse etapis kui ka hiljem, opereeri-misel. Näiteks heitmete vallas on vabatahtlikult rakendatud väiksemaid piirmäärasid, kui seadus nõuab. See käib nii kütuse, heitgaaside kui ka jäät-mete ja pilsivee kohta. Kogu pilsivesi viiakse ju maale puhastamiseks. Uued laevad projekteeritakse ka väiksema kütusevajadusega ning selli-selt, et need tekitaksid meie tundlikus saarestikus vähem laineid.

STX Finland on tuntud innovaatiliste ja kesk-konda säästvate lahen-duste poolest. Mida see tähendab?

STX Finland ehitab muu hulgas Läänemere esimest gaasiturbiiniga autoparv-laeva, samuti suurt gaasiga töötavat patrull-laeva Soome piirivalveametile. Edaspidi on tulevaste süsi-nikdioksiidi kvootide tõttu ka tõenäoline, et laevad hakkavad kasutama just seda puhast kütust.

Ennevanasti elasid inimesed püsivalt samas kandis, kuid nüüd reisivad nad sageli ja tahavad ruttu pärale jõuda. Milliseid väljakutseid toob see kaasa laevatehastele ja laevaehitajatele?

Tuleviku integreeruvas Euroopas reisimine ja kaubavedu arvatavasti tihenevad. Ennekõike peab reisimine olema muretu ja mugav. Lennuliikluse turvakontrollid on näide vähem meeldivast koge-musest.

On leitud, et energia kallinemise tõttu on vaja vähendada laevade kiirusi, kuid teisalt muutub reisimine mugavamaks. See on väljakutse nii laeva-tehastele kui ka laevafirmadele.

Mis vahe on soojal Kariibi merel sõitva

suure kruiisilaeva ja sellise laeva ehita-misel, mis peab liikuma Läänemerel lausa 30kraadise pakasega?

Esmalt mõistagi see, et Kariibi merel on vaja head ventilatsiooni- ja Läänemerel head küttesüsteemi. Tõsi on seegi, et Läänemere autoparvlaevad on märgatavalt tihedamas kasutuses, aga kruiisilaevad veedavad päevad sageli sadamas ja liiguvad järgmisse sihtkohta edasi öösel. Näiteks Turu ja Helsingi–Tallinna liini tihe liiklus paneb laeva tehnikale, kuid ka meeskonnale äärmiselt suure koormuse. Seda arvestatakse usaldus-väärsetes tehnilistes lahendustes juba ette. Autoparvlaevas on ka suuremad masinad.

Kas laevad, mida tehases ehitatakse, on täiesti ainulaadsed?

Äärmiselt harva ehitatakse reisilaevu, mis on identsed. Üldiselt võetakse sõsarlaevade puhul alati arvesse varasemaid kogemusi. Selle kohta on hea näide Romantikaga alanud seeria. Laeva Victoria I muudeti Stockholmi liini tarvis. Galaxyt on pikendatud umbes 20 meetri jagu ning seeria viimastel laevadel – Baltic Princessil ja Baltic Queenil – on veelgi võimsamad masinad.

Kui laev merel pisut kõigub, on see lõbus. Aga kui laev kõigub liiga palju, hakkab mõnedel reisijatel halb. Kas inse-nerid püüdlevad ka selle poole, et laev vähem kõiguks?

Ehkki reisilaevadele paigal-datakse tavaliselt õõtsesummuti, millega laeva liikumist summu-tatakse, püüeldakse alati selle

poole, et laeval oleksid võimalikult mugavad mere-sõiduomadused. Seda saab mõjutada näiteks pirnvöö-riga, mis väldib lainetuse korral tugevaid lööke. Laeva põhimõõtmete valimisega saab jällegi mõjutada rullu-mist. Kui laev on liiga stabiilne, on selle liigutused liiga kiired ja ebamugavad. Võrrandi teeb keeruliseks see, et enamasti on ka palju eritingimusi, näiteks laevatee sügavus, sadamasilla pikkus jne.

Milliseid maailmas ainulaadseid laevu on STXi Soome tehastes ehitatud?

Kindlasti on ainulaadseimad maailma vaieldama-tult suurimad kruiisilaevad Oasis of the Seas ja Allure of the Seas, milles on 2700 kajutit 6300 reisijale.

Maailma suurimad kiired alumiiniumkatama-raanid anti Rauma tehaselt üle Stena Line’ile 1990ndatel. Need mahutasid 1500 reisijat, sadu autosid ja kõigi kiirus oli 40 sõlme. Aastate jooksul on ehitatud suuri tõstuklaevu, suurimaid autoparv-laevu, kala-baaslaevu ning ka filmist “Titanic” tuttav uurimislaev Akademik Mstislav Keldysh on pärit Rauma tehasest.

laevad laevad

sajanditepikkused kOgemused

stX europe ■ on rahvusvaheline laevatehaste grupp, mis on maailmas

juhtival kohal kruiisi-, parvlaevade, avamere- ja eriots-tarbeliste laevade ehituses,

■ grupp toetub sajanditepikkusele kogemusele ning on tuntud innovaatiliste lahenduste poolest,

■ grupil on 15 laevatehast, mis asuvad Soomes, Prantsus-maal, norras, brasiilias, rumeenias ja Vietnamis,

■ STX europe grupis töötab 14 500 inimest.

stX Finland Oy■ kuulub STX europe gruppi,■ tal on kolm laevatehast Soomes: Turus, raumal ja 50%

osalus arctech Helsinki Oy-s, ■ Turu laevatehas on kogenud kruiisilaevade, teiste tehni-

liselt nõudlike laevade ja avamerelaevade ehitaja,■ rauma laevatehas on tuntud parvlaevade, uurimislae-

vade, mereväelaevade ja mitmeotstarbeliste laevade ehituse poolest,

■ Helsingi laevatehas on spetsialiseerunud jäämurdjate ja jääklassi avamere- ja polaarlaevadele,

■ maailma suurimad ja innovatiivseimad kruiisilaevad Oasis of the Seas ja allure of the Seas projekteeriti ja ehitati Turu laevatehases 2009. ja 2010. aastal,

■ STX Finland Oy-s töötab 2500 inimest.

Oasis of the seas ja allure

of the seas

1 91 8 club one club onesihtkoht

himOs – lähedal ja mitmekesise valikuga

Kui aega suusapuhkuseks üksnes mõned päevad, ei maksa kohalejõudmise peale palju aega raisata. Sel juhul on parim valik Helsingist 220 kilomeetri kaugusel asuv Himos, mis on ideaalne paik pika sportliku nädalavahetuse veetmiseks. Himosel on majutus ja muud kulud rahakotisõbralikumad kui kaugemates sihtkohtades. Pealegi ei võta kohalejõud-mine sellesse Soome populaarsesse suusakeskusesse kuigi kaua aega. Laevasõit kestab paar tundi ning ka Helsingist Himosele ei kulu mööda kiirteed üle kahe-kolme tunni autosõitu. Teekonna pikkus on võrreldav Lõuna-Eestisse minekuga, kuid suusanõlvad on hoopis teisest klassist.

Niisiis võib näiteks neljapäeva õhtust püha-

päevani Himosel sportlikult aega veeta, olgu siis pere, sõprade või töökaaslastega. Viimasel juhul saab ühen-dada meeldiva kasulikuga – miks mitte pidada suusa-mägede vahel ka väike seminar ja tuisata seejärel sportlikult mägesid vallutama. Pärast sportlikku pingutust saab õhtul saunas lõõgastuda ja mõnusasti aega veeta.

Sportimisvõimalusi Himosel jätkub, sest sealt leiab 21 suusanõlva, millest pikimal on võimalik laskuda kilomeetri jagu, peale selle on Himosel ka 20 kilo-meetrit murdmaaradu. Kui seltskonnas peaks olema siiski inimesi, kes suusatamisest suuremat ei pea, leidub Himosel neile eri pikkusega talviseid matka-radu. Himos – see on imekaunis loodus, puhas lumi ja värske õhk.

Lisainfo: www.himos.fi

kutsuvad!

kui eestis on veel rõske ja vesine ilm ning lund võib näha vaid

mullutalvistelt fotodelt, on suusahooaeg soomes ja rootsis juba alanud.

Novembri lõpust aprilli lõpuni kestev suusahooaeg kutsub mäele!

tekst helena saar I fOtOd www.visitnOrway.cOm, visitfinlad.cOm

sihtkoht

suusamäed

2 12 0 club one club one

Åre – skandinaavia kõige-kõige-kõige

Skandinaavia suurim suusakeskus asub Rootsis, Stockholmist 630 kilomeetri kaugusel Åres. Mäenõlvu on seal sadakond ning pikim laskumine kestab kauem kui Tallinnas Vabaduse väljakult Järve Selverini sõit: tervelt 6,5 kilomeetrit! Ka rohelisi ehk lihtsaid ning siniseid ja punaseid ehk veidi raskemaid laskumisi on üle 50, nii et sobiva nõlva leiavad Åres nii algajad kui kogenud suusatajad ja lumelaudurid. Ja muidugi on ka mustad mäed, kus saavad end proovile panna adrenaliinijanused ja kogenumad.

Kindlasti tasub ära proovida ka night skiing ehk öösuusatamine. See tähendab, et paljud rajad on nii Himosel, Åres kui ka Trysilis valgustatud kella kahek-sani õhtul ning prožektorivalgus annab nähtavuselt silmad ette päevavalgusele. Lisaks on meeleolu ja vaated õhtusel tuledesäras mäel hoopis teistsugused kui päeval.

Loomulikult on Åres radu ka murdmaasuusata-miseks, kokku lausa 70 kilomeetrit. Kes suusatada ei taha, saab sõita koerarakendiga või proovida auto-sõitu järvejääl.

Åre on lisaks väga headele nõlvadele ja laiale majutusvõimaluste valikule kuulus ka rahvarohke after-ski poolest. Nagu Himoski, pakub Åre mõnusat skandinaaviapärast majutust: valikus on nii hotellid, apartemendid kui ka puitmajad, millest suuremad mahutavad lahedalt ka suurema seltskonna.

Lisainfo: www.executiveskiing.se ja www.skistar.com

trYsil – nOrra pOpulaarseim suusakuurOrt

Auga nii Norra suurima kui ka populaarseima suusakeskuse tiitlit kandev Trysil hõlmab 66 mäesuu-sanõlva, neist pikimalt saab laskuda 5400 meetrit.

Trysilist leiab lausa 11 musta ehk kõige raskemat nõlva ning need, kes käinud nii Himosel kui Trysilis, väidavad, et Trysili mustad nõlvad on Himose omadega võrreldes tõesti karmid.

sihtkoht

Kadri (35)Käisime töökaaslastega 2012. aasta veebruaris Himosel.

Himose kasuks otsustasime seetõttu, et keegi ei saanud nädalat suusapuhkusele kulutada, seega langesid kaugemad kohad valikust ära. Himos tundus neljapäeva õhtust püha-päeva õhtuni talvemõnude nautimiseks kõige paremini

sobivat: seal on piisavalt suur suusakeskus ja mitmekesine valik nõlvu. Himosel said sõita nii need, kes mitu korda aastas mägedes käivad, kui ka need, kes olid enne vaid korra-paar mäesuuskadel seisnud. Mina kuulun viimaste sekka – olin käinud Himosel üle kümne aasta tagasi ja lootsin, et küllap suusatamisega on nagu ratta-sõiduga, et kui kord oled proovinud ja enam-vähem selgeks saanud, siis enam ei unusta. Selgus, et päris nii lihtne see siiski polnud. rentisin Himoselt suusava-

rustuse ning läksin alustuseks madalale, algajate nõlvale, kus ei pidanud ka mäepiletit ostma. Kartsin, et äkki ei tule mul suusatamine ikkagi välja ja siis on mäepileti raha maha visatud. Kui laskusin aeglaselt ja ettevaatlikult väga

laugest ja lühikesest nõlvast, siis siuglesid umbes viieaas-tased või nooremadki minust osavalt mööda – see võttis mu enesekindlust veelgi vähemaks. lõpuks otsustasin, et nüüd aitab! On aeg proovida rohelist nõlva – ostsin mäepi-leti ja sahisesin suusaliftiga üles. Mäetippu jõudes võttis alla vaadates natuke kõhedaks... raja lõpp tundus väga kaugel ja laskumine järsk. Kuid sain julgust, vaadates, kuidas kolleegid, kes üldse esimest korda elus mäel olid, alla tuhisesid. esimesel laskumisel siiski kukkusin poole mäe peal. Püsti saada polnud keeruline, küll aga oli raske uuesti sõitma hakata: seisin peaaegu 10 minutit keset mäge ja enam ei julgenud! aga võtsin julguseriismed kokku ja läksin järjest enam hoogu, nii et kolleegidel oli mind pärast raske mäelt minema meelitada.

Pärast füüsiliselt väsitavat suusapäeva oli saun asen-damatu. Soomlased on tuntud saunarahvas ja nii on igas mökkis ehk puitmajas korralik saun. lumme visku-mine pärast leili on suur lisaväärtus. Seejärel viis ahjust võetud moorpraad, mis meie saunamõnude ajal vaikselt küpses, lihtsalt keele alla. After-ski jäigi meie kaheksaliik-melisel seltskonnal nägemata, sest uni tuli mökki nelja tuppa ütlemata kiiresti...

sihtkoht

Suusakeskustes on alati mõeldud ka kõige väik-semate külaliste peale. Näiteks Trysilis uitab spetsiaal-selt lastele mõeldud alal ringi Trysili maskott Smottene, kes tahab väga mängida ja hullata. Aardejahti ja muid põnevaid tegevusi leidub loomu-likult ka – tuleb ainult lehelt www.skistar.com ürituste kava uurida, et midagi kahe silma vahele ei jääks.

Lisainfo: www.skistar.com

suusakeskustes on alati mõeldud ka kõige väiksemate külaliste peale.

kindlasti tasub ära proovida ka night skiing ehk öösuusatamine.

läksin himOsel hOOgu!

Osta suusapuhkus

tallinkist!

■ Himos – hind alates 117 €

inimese kohta.

■ Åre – hind alates 132 €

inimese kohta.

■ Trysil – hind alates 154 €

inimese kohta.

Hinnad sisaldavad edasi-tagasi

laevareisi koos sõidukiga ja

majutust suusakeskuses koos

lõpukoristusega.

Info www.tallink.ee

2 32 2 club one club onesihtkoht

püha lucia tOOb valguseEnne jõululaupäeva toimuvate suuremate sünd-

muste seas on kahtlemata Püha Lucia pidustused. Neid peetakse detsembri keskel, mil nii Eestis kui Rootsis näeb päevavalgust vaid väheste tundide jooksul, kuid Lucia nimi tähendabki valgust ja valgusekandjat. Eesti rahvakalendris on 13. detsember tuntud kui luutsina-päev, ent meil seda eriti ei tähistata. Seega on reis Rootsi hea võimalus tutvuda Lucia ja tema valguse neitsitega, kes võidavad talvepimeduse küünlavalguse ja laulu-dega.

Kes oli Lucia? See ilusa nimega neitsi elas 4. sajandil Sitsiilias ega soovinud abielluda, eelistades jääda Kristuse pruudiks. Lucia tapeti märtrina.

Sajandeid hiljem on 13. detsembril peetava Püha Lucia päeva pühitsemise mõte saada valgust aasta ühel pimedaimal ajal. Djurgårdenil asuvas Skanseni vabaõhumuuseumis toimuvad 13.–15. detsembrini Lucia pidustused, kus saab näha, kuidas peeti seda püha 1920. aastatel. Samuti on nii Skansenis kui ka paljudes kirikutes üle Stockholmi kavas kontserdid.

Lisainfo www.skansen.seLucia pidustuste kulminatsioon saabub laupäeval,

15. detsembril, mil Friends Arena jalgpalliväljaku Solnas täidavad 1400 tudengit põlevate küünalde ja kaunite lauludega.

jõuluturud silmailuks ja kõhukOsutuseks

Glögi, piparkoogid, põhjapõdralihast valmistatud tooted ja käsitöökaubad on jõuluaja märksõnad Stockholmi eri paigus peetavatel jõuluturgudel. Kolm suurimat tänavust jõuluturgu peetakse Skanseni vabaõhumuuseumis, vanalinna vanimal väljakul Stortorgetil ning Kungsträdgårdeni pargis.

Skansenis on jõulude ajal turgu peetud juba 1903. aastast ning sealne jõuluturg on Rootsi suurimaid.

Skanseni jõuluturg on avatud 24. novembrist 16. detsembrini igal laupäeval ja pühapäeval kella 10–16, kuid kindlasti tasub Skansenisse põigata ka muudel nädalapäevadel, sest tegevust leidub seal küllaga. Näiteks pakutakse lastele võimalust poni seljas ratsutada ja saab kuulata rahvamuusika kontserte. Club One kaardiga kohapeal ostes pilet 10 Rootsi krooni soodsam.

Täpsem info ja piletihinnad www.skansen.se

Stortorget on kena väike keskaegne väljak Stockholmi vanalinnas, mille traditsioonide hulka kuulub ka jõuluturu pidamine. Käsitöökaupu ja pühadehõrgutisi pakutakse Stortorgetil 24. novemb-rist 22. detsembrini kella 11–18.

Lisainfo www.stortorgetsjulmarknad.com

Kungsträdgården ehk maakeeli kuninga aed Stockholmi kesklinnas võõrustab samuti jõuluturul osalejaid. Kuid mitte ainult. Hea ja parema nautimise kõrval saavad soovijad etendada stseenikest “Tähed jääl”, sest avatud on uisuplats. Kui endal uiske kaasas pole, võib need laenutada.

Lisainfo: www.kungstradgarden.com

miljOnid tuled tOOvad valguseEelmisel aastal valgustas Stockholmi üle 20 miljoni

jõulutule, mida jagus nii tänavatele kõikvõimalike valguslahenduste tekitamiseks kui ka puudele sära andmiseks. Nii on ka tänavu: juba novembri lõpust on Rootsi pealinn kaunistatud ohtrate valgusallikate ja kaunistustega, mis loovad pühadetunde.

Ja muidugi kaupluste ja kohvikute vaateaknad! Loomingulisus, pidulikkus ja sära, millega peale ostjate peibutamise ka linna pühadeaegsele väljanä-gemisele särtsu juurde antakse, väärib oma silmaga nägemist.

stOckhOlmi milJOnid

Tuledesäras vaateaknad, piduehteis tänavad ning traditsioonilised jõuluturud linna ajaloolistes paikades – see on pilt, mis avaneb jõulukuul stockholmis viibijale ning loob pidulikkusest tulvil pühadetunde.

tekst helena saar I fOtOd www.visitstOckhOlm.cOm

sihtkoht

tuled

2 52 4 club one club one hotellid

õrnemast soost peakokk on maskuliinses peakokkade maailmas haruldane leid: peakoka töö on keeruline, vastutus-rikas ja füüsiliselt raske. Ka sujuva

pereelu ja eduka karjääri kombineerimine on välja-kutset pakkuv ettevõtmine. Ometi on see kõik Tallink Hotel Riga restorani Elements peakokal õnnestunud.

Tema meeskond toimib täpselt nagu Šveitsi kell ning Svetlana ise on uusi põnevaid roogasid luues energiat täis. Vaid mõned säravamad näited talvi-

sest menüüst kõnelevad iseenda eest: kuidas teile maitseks rukkileiva-mustikapirukas Riia palsamiga, serveeritud koos piparkoogikrõpsude ja kõrvit-sasorbetiga? Või hoopis metsaseenesalat ja õhkkui-vatatud lambaliha salat sinihallitusjuustukreemi, karamellistatud Ameerika jõhvikate ja kõrvitsa-seemne-võiküpsistega? Kreembrüleest oleme kuulnud pigem magustoitude maailmas, kuid Riias on see teisiti – Svetlana juhtimisel pakub restoran Elements piimapõrsakarbonaadi pikantsete mustade ploomidega, lisandiks herne-peekoni

hotellid

talvenauding riias!Tule riiga nautima restorani elements talvemenüüd! restorani peakokk svetlana riškova usub, et ehkki meil ei paku loodus nii rikkalikult ande kui Vahemere ääres, võime gastronoomilistesse naudingutesse suhtuda sama kirglikult kui itaallased või prantslased.

tekst siiri rOOstik I fOtOd tallink, istOckPhOtO

sVeTLaNa JÕuLuaeGNe LemmikreTsePT

riia palsamiga maitsestatud rukkileiva-šokolaadirull kõrvitsasorbeti ja piparkoogi-puruga Šokolaadirull

■ 140 g purustatud rukkileiba ■ 70 g taluvõid ■ 70 g suhkrut ■ 100 g tumedat šokolaadi■ 80 g kodujuustu■ 80 ml vahukoort■ 20 g suhkrut■ 20 g jõhvikaid■ 10 ml (2 tl) rigas balzamsi likööri ■ 10 ml (2 tl) suhkrusiirupit

Sega kausis leivapuru, taluvõi ja suhkur, laota paksu kihina ahjuvormi (soovitatavalt silikoonist) ning küpseta 180 °C juures 8 minutit.

Sulata šokolaad. Vooderda veeklaas, teetass või väike ümara kujuga küpsetusvorm toidukilega. Määri sulatatud šokolaad vormi seintele ja/või põhja. lase jahtuda.

lisa vahukoorele suhkur ja vahusta. Kurna kodu-juustust liigne vedelik. Sega kodujuust vahukoo-rega.

Täida šokolaadirõngas kihiti: üleküpsetatud rukkileivapuru, suhkrusiirupiga segatud rigas balzams, vahukoore ja kodujuustu segu, jõhvikad, seejärel alates rukkileivapurust taas otsast peale. lõpeta rukkileivapuruga. Pressi kergelt, et kõik kihid oleksid tihedad.

kõrvitsasorbett

■ 100 ml kõrvitsapüreed■ 40 ml jõuluveini ■ 40 ml viinamarjasuhkru siirupit ■ 100 g suhkrut

Sega kõik kokku ja pane sügavkülma vähemalt 4–5 tunniks.

Kummuta šokolaadirull taldrikule. eemalda toidu-

kile. lisa pall kõrvitsasorbetti. Kaunista piparkoogi-krõpsude ja külmutatud marjade ning värske pipar-mündilehega.

kreembrülee, astelpaju-maguskartuli püree ning jahvatatud sarapuupähklid martsipaniga.

Kuid ükski korralik söömaaeg ei lõpe magus-roata. Elements pakub puuviljade ja marjade mõnusat kooslust: pirni-jõhvikapüree, rukkileiva-küdooniajogurt, karamellistatud odrahelbed koos vaarikamakroo-nidega.

Svetlana on peakokana töötanud 12 aastat ning alates Tallinki Riia hotelli avamisest 2010. aastal on ta ametis olnud restorani Elements peako-kana. Oma laialdaste koge-muste najal saab Svetlana hakkama kõikide maailma roogadega, aga ometi kuulub tema eelistus Euroopa köögile, eriti Balti ja Skandinaavia omale. Svetlana leiab, et modernne Skandinaavia ja Läti köök on väga sarnased. Nii köögiviljad kui ka puuviljad ja marjad on samad mõlemas regioonis.

Svetlana usub, et ehkki Skandinaavias ja Balti riikides ei paku loodus nii rikkalikult ande kui näiteks Vahemere maades, ei takista see meil gast-ronoomilistesse naudingutesse sama kirglikult suhtuda, kui seda teevad näiteks itaallased ja prantslased. Me saame pakkuda värskeid, orgaa-nilisi hooajasaadusi ning panustada roogade tervis-likele valmistamisviisidele ja esteetilisele serveeri-misele.

Sellest filosoofiast kantuna on Svetlana koos-tanud ka restorani Elements talvemenüü. Olete oodatud nautima!

suurepärased pühaderOad, mõnus meeleOlu

Kel pole mahti või tahtmist laevasõitu ette võtta, saab suupäraseid jõulu-roogi ja mõnusat meeleolu nautida ka kuival maal. Tallinki hotellide restoranid kutsuvad sind koos sõprade ja perega jõulutunnet looma ning aastalõpu tuhinas aega maha võtma. Pirital ootab lummava merevaatega regatta, südalinnas City ja rooma keisri nime kandev nero võõrustab külalisi reisisadama lähistel.

Kõigi kolme Tallinna hotelli restoranide peakokad pakuvad sel pidulikul hooajal suurepäraseid maitseelamusi.

lummav valik restorani regatta menüüst:■ sidruniräime tartar koduleival, kanamunakreem ja sibulasalat,■ küpsetatud lambalihapraad, mustasõstrakaste ja köögiviljatamp,■ suhkrusiirupis küpsetatud ebaküdoonia, vanillikaste ja munavalge-

lumepallid.

Hõrgutised restorani city menüüst:■ tiigerkreveti-, halloumi- ja ananassivardad laimi-tšillisalsaga,■ ürtidega marineeritud pardifilee, kartulignocchid, veinis hautatud punane

kapsas, mee ja vaarikatega valge veini kaste,■ soe õhuke õunakook, koorene kardemonijäätis.

unustamatud gastronoomiaelamused restorani nero menüüst:■ eesti lihaveise tempura avokaadojäätise, juustu ja pähklitekstuuridega,■ praetud lõhe rohelise sauté, vähisabade ja Hollandi kastmega,■ soe vahustatud mustikasupp väikese lagritsa, tekstuuride ning vanilli-

jäätisega.

jõulukingiks mõnusaid elamusi!Kinkekaardiga pole muret, et kingitus ei mahuks selga, oleks valet värvi või jääks kappi seisma. rõõmusta kinkekaardiga oma pere-liikmeid, sõpru või töökaaslasi – kingi neile meeliülendav päev luksuslikus veekeskuses aqua Spa või lõõgastav kehahoolitsus Hera Salongides. Kinkekaarte saad osta Tallinki hotellide vastuvõtulauast.

2 72 6 club one club one

maikuus Eurovisioonil Eestile kõva kuuenda koha võitnud laulja tähistas Bakuus ka oma 25. sünni-päeva. “Jah, ääretult tore aasta on olnud, paremat oleks patt tahta,”

heidab Ott pilgu möödunud aastale.

Aasta 2013 tuleb sulle teisiti – võtad selle vastu bändiga kruiisilaeval esinedes.

Jah, esimest korda võtan uut aastat vastu kodunt kaugemal – välismaal. Alati olen ikka Eestimaa pinnal viibinud. Mul on hea meel veeta aastavahetus just Stockholmis, kus olen tänavu mitu korda varemgi olnud.

Pärast superstaarisaate võitu 2009. aasta sügisel on see sul ilmselt neljas kord aasta vahetumise tunnil kodunt eemal olla. Nagu nõutud lauljate puhul ikka: töö ja lõbu korraga?

(Muheleb.) Aastavahetusel 2009/2010 ma veel esinemas ei käinud. See oli vahetult pärast super-staarisaate lõppu ja väike puhkus kulus ära. Aga sealt edasi, järgmistel aastatel juba küll. Samas pole esinemised seganud mul endal uut aastat meele-olukalt vastu võtta. Pigem vastupidi – nii kestab ju aastavahetuse meeleolu pikemalt.

Nagu nüüdki: 30. detsembri õhtul läheme bändiga laeva, aasta viimaseks päevaks jõuame Stockholmi. 1. jaanuari hommikul oleme Tallinnas tagasi – siis jõuab uut aastat ka pere ja sõpradega kodus tervitada. Laevas tähistame uue aasta saabu-mist eeskätt oma bändiga – igaühel on küll võimalus ka kaaslane kaasa võtta – aga vaevalt see meil lausa perekondlikuks ürituseks muutub.

Pigem on see rahva hulgas tore olemine. Me oleme viimasel ajal bändiga nii palju esinenud, et eks nad ongi perekonnaks muutunud.

Millise loo oled valinud head-uut-aastat-tervituslauluks?

See on hea mõte. Eks me teeme bändiga kava kiirematest lugudest, mille järgi saab tantsida. Aga küllap leiame maailma paljudest head-uut-aastat-lugudest ka sobiva tervitusloo.

Millist lugu oled kodus lähedastega uue aasta saabumise puhul laulnud?

Ausalt öeldes – viimastel kordadel, kui esine-miselt lõpuks pere ja sõprade juurde olen jõudnud, siis uusaastaööl väga enam laulnud polegi. Siis pigem lihtsalt oled ja naudid, räägid juttu ja tervitad uut aastat. Taustaks on meie perekonnas tavaliselt vaikselt mänginud mõni plaat Eesti levimuusika klassikasse kuuluvate lugudega.

Nimetasid, et reisisid tänavu Stockholmi eriti tihti.

Jah, lausa neli-viis korda. Pärast Eurovisiooni on mind sinna mitmele poole esinema kutsutud, aga korra käisin ka lihtsalt puhkamas.

Suvel kutsuti mind laulma Stockholmi iga-aastasele suurele seksuaalvähemuste Pride Festivalile. Tänavu oli festival muidugi kombinee-ritud Rootsi Eurovisiooni-võiduga. Sinna oli esinema kutsutud teisigi selle aasta Eurovisioonil võistelnud artiste. Mul oli au olla avaesineja, kont-serdi lõpetas muidugi tänavune võitja Loreen ise. Väga kihvt vabaõhukontsert oli, tohutult rahvast ja palju toredaid häid artiste.

meelelahutus meelelahutus

Ott lePlandiga!aastasse

Vana-aastaõhtul astub kruiisilaeval Baltic Queen publiku ette Ott lePland – üks eesti 2012. aasta edukamaid artiste.

tekst tanel kivimÄgi I fOtOd scanPiX, egert kamenikuude

2 92 8 club one club one

meeLeoLukaim uusaasTaPidu oN mereL!

Tule 30. detsembril meeleolukale merereisile baltic Queeniga, kus sind ootavad särav meelelahutusprogramm, hõrgud road ja lihtsalt tore lõõgastus. Tervitame kruiisilaeva pardal ühiselt Vene, eesti ja rootsi uue aasta saabumist. Vana-aastaõhtul serveerime laeva baarides tasuta jooke ja rootsi lauas pidulikku õhtusööki. Minnes ja tulles astuvad üles tantsijad, lauljad ja muusikud. Showbaaris saab nautida säravat meelelahutusprogrammi. uue aasta saabumist tervitab Ott leplandi kontsert. aastavahetuse peokavas astub üles ka rootsi artist sara varga. Pidu jätkub kuumade tantsurütmide saatel ansambli ja Kuuba parima dj nrikega varaste tundideni.

Paketti kuuluvad ööbimine mugavas kajutis, vana-aastaõhtul pidulik õhtusöök rootsi lauas, valitud joogid laeva baarides ning öine kehakinnitus, samuti rikkalik hommikusöök buffet-lauas. reisijaid tervitavad pardal nii rootsi kui eesti õhtujuhid.

Mõni nädal tagasi kutsuti meid bändiga ühe Rootsi suurfirma peole. Käisin laulmas ka Eesti Majas ja Stockholmi Eesti koolis.

Millega Rootsi ja rootslased sulle lapse-põlves seostusid? Astrid Lindgreni raamatud,

filmid, muusikavideod?Lindgreni raamatuid – hea

laps, nagu ma olin – teadsin ka mina muidugi. Aga päris väik-sena mõjusid tema lastelood mulle ilmselt nii eestilikult, et ma vist ei osanudki neid Rootsiga seostada.

Ja Rootsi popmuusika on maailmas olnud omaette klass alates ABBA triumfist Eurovisioonil, ja läinud järjest ülesmäge. Roxette ja kes veel kõik – hulga tuntud nimesid Loreenini välja.

Tegelikult sain esimest korda Rootsimaa olemas-olust teada lapsepõlves oma vanaemalt Hiiumaal.

Olin üsna väike, kui vanaema viis mind talu juurde, kus ta oli sündinud ja kasvanud. Ja ka lähedale randa, kus ta rääkis, et kui tema laps oli, paistis vahel pilvitu ilmaga silmapiiril hästi-hästi väikselt Rootsimaa, kuhu paljud eestlased olid sõja ajal paatidega põgenenud. Mäletan, et sellest räägiti meie peres palju.

Mindi üle mere teiegi suguvõsast.On meie suguvõsastki mindud – ja sealt juba edasi

Ameerikasse või Kanadasse. Aga nende järeltulijad on minu teada nüüdseks juba omaette maailma-kodanikud, kes reisivad palju ja avastavad maailma. Nii et nendega meil kontakt puudub.

Millised on sinu lemmikpaigad Stockholmis praegu?

Juba Stockholmi vanalinn on nii põnev ja mõnus. Aga päevaplaan on alati olnud nii tihe, et tegelikult seisab minulgi selle linna üksikasjalikum ja vabam avastamine veel ees.

meelelahutus meelelahutus

Kus plaanid 31. detsembri päeval Stockholmis ära käia?

Praegu ei oska öelda, kuidas proovid ja päevakava meil seal täpselt kujunevad. Aga olen näiteks Stockholmi Globen Arena kohta kuulnud palju kiidu-sõnu, see on Skandinaavias keskne suurkontsertide paik, kus käib ka maailmaartiste, kes Eestisse turnee-dega alati ei jõua. Sinnagi tahaks kunagi jõuda.

Kas plaanid kevadel Malmösse Eurovisioonile eestlaste delegatsiooniga kaasa minna?

Kui sellist võimalust mulle pakutaks, tahaksin kindlasti minna.

Kogu Eurovisiooni-reis oli suur elamus. Igal sammul oli väga hea vastuvõtt ja toredad inimesed. Soovitan kõigile, kel kunagi avaneb võimalus Eurovisioonile minna – kas esinejana või lihtsalt pealtvaatajana. Sada protsenti silmaringi laiendav kogemus!

Kõige suurem kergendus oli hetk, kui sai teata-vaks, et Eesti pääseb poolfinaalist edasi. Ja muidugi oli tore, kui finaaliõhtu teises pooles hakkas meile kõikidelt maadelt punkte robinal sadama.

Kas kogesid sel hetkel oma noore elu suurimat närvipinget?

Nii päris ei ütleks. Andsin endale aru, et punkte oodates ei saa ma enam nii- ehk naapidi kuidagi aidata ega kaasa rääkida.

Hasart ju ikka kasvas?Nojah, aga pigem ikkagi tundsin, et olen kõik

teinud ja endast parima andnud. Muidugi, hiljem salvestist üle vaadates – olles iseenda kõige suurem kriitik – oleksin võinud öelda, et alati saab veel pare-mini. Ükskõik kui hea sa ka pole.

2012 oli ilmselt sinu parim aasta. Eurovisioonilt kõva kuues koht, rahvus-vahelise edu algus. Sind on kutsutud õige mitmele poole Euroopasse esinema.

Jah, äsja tulime bändiga Belgiast. Esinesime Kölnis Saksamaal, Luksemburgis, Portugalis, Soomes ja Venemaalgi, veel enne aasta lõppu on meid kutsutud Londonisse. Järgmiseks aastaks on üks Rootsi-kutse kalendris kirjas.

Jah, ääretult tore aasta on olnud, paremat oleks patt tahta. Ega vabu õhtuid siin Eestiski – mida rohkem aasta lõpu poole – peaaegu ei jäägi.

Kontserdid Sven Grünbergi filmimuusi-kaga avasid tänavu sügisel veel ühe sinu vägeva tahu. Ka PÖFFi avaõhtul esinesid Kosmose suures kinosaalis.

Muidugi oli mul ääretult hea meel, kui selline Eesti levimuusika tugisammas mulle pool aastat tagasi helistas ja mind oma projektis kaasa tegema kutsus. Ja kuna meil algusest peale koostöö tõesti väga klappis, siis on loota, et sellele tuleb lisa.

Söandasin Sven Grünbergi omakorda paluda oma uue albumi produtsendiks. Mulle on see tohutu au, et Sven Grünberg, kes on üliharva teistele produt-

senditööd teinud, oli nõus minu asjale õla alla panema!

Kas kahetsed midagi, mida sa aastal 2012 ei jõudnud teha?

Ooh, raske küsimus. Pigem tegin ära ikkagi kõik, mis ma endale eesmärgiks seadsin. Kui nüüd aus olla, siis Eurovisiooni ma oma aastasse ju ei plaaninud, see lihtsalt tuli… Kui nüüd mu uue plaadi detsembris ka veel valmis saame, siis võib tõesti öelda, et oli tore ja hea aasta!

Mida lubad uuel aastal ära teha?Eks ma selle üle endamisi mõtlen. Kindlasti tahan

oma mussi veel rohkem propageerida, olla sellega ehk veel laiemalt orbiidil…

Kas sul isiklikuks õnnelikuks eluks ka aega jääb?

Noh, tahaks loota. Peab jääma.

peOpaketi hinnaduusaasta peopaketi hind ühele Club One kuldtaseme kliendile alates 150 €, hõbetaseme kliendile alates 158 € ja pronkstaseme kliendile alates 166 €.

Hinna sees on:■ kruiisipilet valitud kajutiklassis,■ pidulik õhtusöök rootsi lauas 31. detsembril 2012 (vaadiõlu, vein, mahl, piim, kohv, tee hinna sees). Õhtusööki serveeritakse Grill House’is ja buffet-restoranis,

■ valitud joogid laeva baarides suunal Stockholm –Tallinn (karas-tusjoogid, vaadiõlu ja -siider, džinn, viin, rumm, kohv, tee),

■ rikkalik hommikusöök rootsi lauas vabalt valitud suunal,

■ meelelahutusprogramm kahel õhtul,

■ öine kehakinnitus uusaastaööl kohvikus kella 01–04,

■ kütuse lisatasu.

“mul on hea meel veeta aastavahetus just stockholmis.”

3 0 club one

sara Varga Madeleine Johnsson on Rootsi folk-poplaulja, kes mitmekülgselt ande-kana ei ole tuntust kogunud mitte ainult oma laulude, vaid ka teleshow’de DJna, paari raamatu autorina ja koguni

maalikunstnikuna.Alustanud muusika salvestamist New Yorgis,

jõudis ta neli aastat tagasi Rootsis debüütalbumini. See kandis nime “Faith, Hope & Love” ja ilmus maineka Universal Musicu alt. Sellest peale on Sara andnud üle Rootsi palju kontserte. Aastal 2010 tegi ta kui DJ kaasa suvetuuri poisteduoga Rebound!, kuhu kuuluvad kaks Rootsi super-staarisaate 2009. aasta finalisti Rabih Jaber ja Eddie Razaz.

Aastal 2007 ilmus Sara esikraamat “Från groda till prins” (“Konnast printsiks”). See on humoorikas, heatahtlikus toonis käsiraamat rootsi meestele, et anda neile aimu, kuidas mõtlevad rootsi naised. Tänavu ilmus temalt mõtisklusteraamat “Min inre röst” (Minu sisehääl”).

Ülerootsilise tuntuseni tõusis Sara eelmisel aastal. Rootsi eurolaulu valimistel ehk Melodifestivalenil jõudis ta finaali sadade konku-rentide hulgast. Võistluslaulu “Spring för livet” (“Jookse oma elu eest”) kirjutas Sara kahasse ühe Rootsi põliseima eurolaulumeistri Figge Boströmiga. Südamlik rootsikeelne ballaad võitis eeskätt nais-hääletajate südamed. Kõneles see ju lihtsa otseko-hesusega Skandinaaviaski paljusid puudutaval teemal. Lauljanna julgustas suguõdesid mitte kannatama kodus psüühilist ega füüsilist vägivalda. Ta sisendas naistele julgust jätta sellised mehed seljataha ja alustada oma eluga otsast peale.

Muide, Rootsi finaali jõudis Sara eelmisel aastal teise võimaluse ehk lohutusvooru kaudu, kus tema konkurendina jäi finaali ukse taha täna-vune võitja Loreen ise. Finaalis oli Sara küll kümne hulgas üheksandal kohal, kuid Rootsi edetabelis Svensktoppenis tõusis just nimelt Sara laul tervelt neljaks suvekuuks esikohale. Laulust “Spring för livet” sai ka Sara teise albumi nimilugu. Tänavu ilmus tema kolmas kauamängiv “Ett år av tystnad” (“Aasta vaikust”).

Headus ja armastus on põhiteemad ka tema maalidel, mille edukas rootslanna on riputanud oma koduleheküljele www.saravarga.com/.

meelelahutus

kaunis tüdruk kitarriga

Üks rootsi kindel kaubamärk on ajast aega olnud popmuusika. Baltic Queeni aastavahetuse peokavas astub üles ka rootsi noorema põlve eripalgelisemaid artiste sara varga.

tekst tanel kivimÄgi I fOtO tallink

210x295 Tallink Silja Club One SF

Soggetto: Rilegatura:

CM

YK

File

PD

F H

iRes

Sir

on

iGD

&P

t

el.(

+39

) 03

9 92

8541

0 fa

x (+

39)

039

9270

192

si

roni

.gde

p@si

roni

.it

09O

TT12

3 33 2 club one club one lapsed

1. tOp modeli meigi-komplekt 15.76 €

2. hello kitty lusikas ja kahvel 9.67 €

3. chupa chupsi jõulu-karp 192 g 5.87 €

4. kleebiste komplekt. 500 tk 8.15 €

5. tOp modeli värvimis-raamat dance 15.76 €

6. Šokolaadid half meter of kinder chocolate. 24 tk 300 g 6.41 €

Hinnad kehtivad Tallinna-Stockholmi liinil.

laste rõõm!Üllata oma väikseid sõpru toredate kingitustega laevapoodidest. Pühade ajal võib ju ka pisut rohkem maiustusi lubada!

1

2

4

3

6

5

fOtOd tallink, bulls

lapsed

Täname kõiki lapsi ja peresid, kes saatsid eelmises ajakirjas ilmunud ristsõnale vastused.

rootsi kruiisi kinkekaardi neljale võitis perekond Kask Tallinnast (Kentmanni tn). Võitjaga võetakse ühendust.

Saada vastus meiliaadressil clubone@tallink.ee või aadressil Club One, Sadama 5/7, 10111 Tallinn.

Kõikide õigesti vastanute vahel loositakse välja rootsi kruiisi kinkekaart neljale.

Ootame ristsõna vastuseid 20. jaanuarini.

kel pole aega sõita jõuluvanale külla tema päris-koju kaugele Rovaniemisse, ei pea kurvastama. Tallinki laevad on pühademeeleolus juba novembrikuust. 24. novembrist kuni 13. jaanua-

rini võib laevadel kohata jõuluvana, kel on abiks päkapikud. Õpi pähe salmid ja loe neid jõuluvanale! Jõuluvanale saab ka kaarti joonistada.

Ja ära unusta, et koolivaheajal tegutseb lastetoas armas koeratüdruk Lotte!

laeval OOtab Jõuluvana

3 4 club one söök

JõulukOmbed lÄÄnemere randadel

Tallink silja laevade jõulubuffet’de menüüd peegeldavad nelja sihtkohariigi – soome, eesti, Läti ja rootsi – jõulutraditsioone.

mitu korda väikeste portsjonite kaupa

JõuLud ON eestlastele alati olnud tähtis püha. Vanasti usuti, et inimeste teod

jõulude ajal mõjutavad otseselt kogu majapidamise käekäiku tuleval aastal. Mina tundsin oma varases lapsepõlves ainult nõukogude aja kommet tähis-tada aasta lõppu, mida nimetati näärideks. Jõuluvana asemel käis meil näärivana, kes jagas kingitusi ja kuulas salme, mida me talle lugesime. Minu esimesed mälestused õigetest jõuludest on seotud hilisema lapsepõlvega. Me ehtisime jõulu-kuuske ning kuhjasime selle alla kingitusi ja omaküpsetatud piparkooke. Paljud ettevalmistused tehti 21. detsembril. Siis tehti jõuluvorsti ja pruuliti jõuluõlut nimega jõulukahi, mille üle iga kodu uhkust tundis.

TäNAPäEVAL ON jõulutoit varasemast mitme-kesisem. Kõigepealt süüakse verivorsti, jõulusinki, hapukapsast ja kartuleid, kõrvitsasalatit ja pohla-toormoosi, pasteete, sülti, sealiharulaadi ja rosoljet või kartulisalatit. Kui kõhus on veel ruumi, asutakse meelsasti piparkookide ja glögi kallale. Minu lemmiktoidud on krõbe verivorst pohlamoo-siga, sült kõrvitsasalatiga ja muidugi glögi, mis on läbi aegade olnud jõuluaja lemmikjook. Eesti randlased söövad jõuluks sageli heeringatoite.

LEIb, õLu ja liha peaksid kogu pühadeaja laual olema, et igaüks saaks neid võtta, nii palju kui tahab, kella vaatamata. Eesti kombe järgi süüakse jõulude ajal 7–12 korda, aga väikeste portsjonite kaupa. Ka Baltic Queenil saab maitsta Eesti rahvustoite. Jõulubuffet’le lisaks olete teretulnud ka meie teistesse restoranidesse pühi pidama ning rikkalikku menüüd ja lahket teenindust nautima.

leib, õlu ja liha peavad kogu aeg laual olema.

RAINER KURIKJAN

BALTIC QUEENIpeakokk

club one3 5 söök

tekst marJa knut I fOtOd laura kamre, andres teiss, Petter magnussOn

Vaata ka intervjuud Rainer Kurikjaniga!

eri kultuuride parimad palad

KuI KOOSTAME Silja Serenade’i jõulu-menüüd, võtame sellesse mitmete maade

toite. Soome ja Rootsi jõulutoitude kõrval pakume teisigi euroopalikke roogi, näiteks Saksa kartuli-salatit ja itaaliapärast kalkuni-tonnatot.

Ma harjusin eri kultuuride parimate paladega juba lapsepõlves, mis möödus Ida-Soomes Karjala talus. Sugulased kogunesid jõuluõhtul meie poole riisiputru sööma. Seda serveeriti kuivatatud puuvil-jadest tehtud kisselliga. Pärast jõulusauna panime pikale lauale Soome vormiroogi, heeringat ja mitut

sorti leiba-saia ning Karjala toite, näiteks rukkitainas küpsetatud jõulusinki ja Karjala praadi. Lapsed ootasid jõuluvana külas-käiku ja pärast kinkide jagamist tohtisid kõik vabalt hilisööni jõululaua ande nautida.

MA OLEN veetnud meredel 22 aastat ja olnud sageli jõulude ajal tööl, nii et lapsed on koos minuga laeva peal pühi pidanud. Nüüd on nad juba peaaegu täiskasvanud, aga veel eelmisel aastal tahtsid nad kaasa tulla: nad tunnevad end laeva rahulikus jõulumeeleolus hästi. Hommikul serveeritakse jõulu-putru ja jõululõunaks teeme ka soom-

laste lemmiktoite, nagu kaalika- ja porgandivormi, rosoljet, põhjapõdratar-

tari, õunakompotti ja ploomimarmelaa-diga täidetud jõulukooke. Soovitan maitsta

ka meie seenesalatit: Karjala ja Vene köögile omast värsket toitu ehtsatest metsaseentest.

Laevatöötajad tähistavad jõule koos peredega konverentsiruumides. Seal on mõnus nautida jõulutoitu ja head seltskonda. Mind ei sega, et pean tööl olema – see on tore vaheldus. Tegemist jagub muidugi küllaga, aga kliendid ja personal tunnevad end mõnusalt ja mul on hea meel, et saan teha kõigile head jõulutoitu. Reisijad on jõulutujus ja kõik saavad rahus maitsta meie jõululaua ande.

naudin hea jõulutoidu valmistamist kõigile.

TARJA MIKKELSSONSILJA SERENADE’I

külmlaua kokk

rootsi jõululaual on tingimata heeringas

SILJA SyMPHONy jõululaual on alati rohkesti nii Rootsi kui ka Soome jõulu-

toite, kuigi nendel ei ole suurt vahet. Üks erinevus on muidugi sink, mis on Rootsis punaseks toonitud ja näeb minu meelest mahlakam välja kui hall soolasink. Jõululaual peavad olema ka miniviinerid ja Janssoni kiusatus. Kiusatus on meil eriti maitsev: selles on palju kilu ja see küpsetatakse koorega. Dopp i grytan on samuti vanade rootslaste komme, mida hoiame au sees: singi prae-leem kogutakse kokku ja selle sisse kastetakse leiba.

ROOTSI JõuLuLAudA ei kujuta kohe ettegi ilma heeringata! Selles olen ma kindel pärast kümmet laeval veedetud aastat. Meil on esinduslik heeringa-laud, kus on ka mitmesuguseid konserve, räime, tumedat saarte leiba ja muid delikatesse, mis on tellitud saartel tegutsevatelt väikeettevõtjatelt. Juba ainuüksi mõte heast sinepiheerin-gast ajab suu vett jooksma ja klaasike köömneviina selle kõrvale ei tee kunagi paha – see on õige Rootsi naps. Mõnikord katsetame mõnd uut heeringarooga, aga enamasti jääme traditsiooniliste maitsete juurde.

MAGuSTOITudEST ON Malta riis see, mille jaoks jätavad rootslased pärast kõiki hõrgutisi pisut ruumi. See on külm riisipuder, millesse on segatud vahukoort. Seda desserti serveeritakse värskete mandariiniviiludega. Ennevanasti oli kombeks jätta jõuluõhtul kulbitäis putru kodupäkapikule ja sellega ei tohtinud koonerdada! Ma olen pärit Jämtlandis asuvast Östersundist, kus peetakse ikka veel lugu vanadest jõulukommetest. Meil on näiteks jõulunäitemäng ja jõuluturg vabaõhumuu-seumis Jamtli. Tore traditsioon on ka jõulupudru söömine. Kui leiad pudru seest mandli, tähendab see, et sa abiellud või sulle naeratab õnn. Ma olen uhke kõikide hõrgutiste üle, mida me laeval valmis-tame. Head isu!

Jõululaual peavad olema ka miniviineridja janssoni kiusatus.

JOHNNY EKHOLM

SILJA SYMPHONYpeakokk

3 6 club one söök 3 7 club one söök

austame vanu traditsioone

JõuLudEL ON Läti perede jaoks suur tähtsus, aga jõuluaeg on seotud ka krist-

luse-eelsete kommetega, mis kajastuvad näiteks igivanades rahvalauludes. Kristlikus kultuuris tähis-tatakse Jumala poja sündi, aga lätlaste vanas kultuuris tähistati maa peale viljakust toova päike-sejumalanna taassündi. Rahvas muutis talvise pööri-päeva pidulikumaks käsitöö tegemise, jutuvestmise ja mõistatamisega – laulu ja tantsu unustamata. Me oleme Riias uhked selle üle, et siin seisis 1510. aastal maailma vanim jõulukuusk.

JõuLuKAuNISTuSTENA KASuTATAKSE meelsasti looduslikest materjalidest ehteid. Nende hulka kuuluvad näiteks puzursid – kaunid lakke riputatavad jõulukroonid niidile aetud ja kokku seotud õlekõrtest. Meie kõige tuntum jõulukomme on ķekatas: vana-aegne jõulunäitemäng, kus osatäitjad kannavad maske ja kostüüme. Nad kõnnivad “isa” kannul talust tallu, õnnistavad kodusid ja ajavad minema kurje vaime. Teise kombe järgi kogunevad inimesed kokku ja lohistavad järel jõuluhalgu, mis põletatakse ära. Nii haihtuvad vana aasta mured suitsuna õhku!

TOIT ON alati olnud tähtis osa Läti jõuludest. Vanad jõulutoidud on seapea, mis keedetakse odratangu-dega, herned, oad ja tanguvorst. Me austame oma hotelli restoranis Elements lätlaste küllusliku jõulu-

laua traditsiooni suure jõulubuffet’ga. Hellitame oma kliente näiteks

koduste kalkuni-, sea- ja parditerriinidega, koha-

like juustudega, graavi- ja kuumsuitsulõhega, ahjus küpsetatud tursafileega, jõulusin-

giga, punase kapsa hautisega ja paljude muude

hõrgutistega. Magustoiduks pakume isuärata-vaid maiuspalu, nagu Budapesti kooke ja sidruni-beseed värskete marjadega. Olete kõik teretulnud Tallinki Riia hotelli ja soovime kõikidele häid jõule ka läti keeles: Priecīgus Ziemassvētkus!

meie jõululaud on külluslik.

SVETLANA RIŠKOVA

TALLINK HOTEL RIGApeakokk

club one3 8 söök

Hind sisaldab 2 hommiku- ja 2 õhtusööki reisija kohta. Kui ostad toidupaketi tervele perele*, saab iga pereliige lisaks tasuta saunapääsmed (väärtusega 4.50 € täiskas-vanu, 2.20 € laps) ja joogikupongid lastele (väärtusega 3.50 €).Perepaketi ostmiseks peab broneeringus olema vähemalt üks kuni 17aastane laps.Pakkumine kehtib Tallinna–Stockholmi liini laevadel kuni 29. detsembrini 2012.

täiskasvanu laps 12–17 a laps 6–11 a

eelmüügist laeval eelmüügist laeval eelmüügist laeval

74 86 38 45 26 31

pere toidupaketid (hinnad eurodes)

hea pakkumine peredele!

Sinu nahal ei pea olema sinuga üks vanus! www.sothys.ee

4 14 0 club one jook jook club one

glögi nimetus tuleb rootsikeelsest sõnast glögg, mis omakorda on tule-tatud väljendist glödgat vin ehk kuumutatud vein. Veini põhjal valmistatud vürtsikas kuum jook on

mõistagi populaarne talvel ja eriti jõulude ajal. Glögi valmistamisel kasutatakse paljuski samu vürtse mis piparkookide tegemisel. Kuumutatud veinile lisa-takse tavaliselt suhkrut, kaneeli, kardemoni, ingverit, nelki ja apelsinikoort. Kanguse lisamiseks võib juurde valada viina, brändit või rummi. Alkoholivaba glögi valmistamisel asendatakse vein mahlaga, näiteks viinamarja-, õuna- või mustasõstramahlaga.

Glögi keetmiseks kodus tuleb aega varuda, kuid tänapäeva inimese elu on tehtud mugavaks – ta võib osta valmissegu ja nii jääb vaid kuumutamise vaev. Glögiga sobivad imehästi piparkoogid ja teised jõuluküpsetised. Aga juua võib seda jooki kas või kogu talve, mil akna taga miinuskraadid.

põhjamaade kuum jOOkPõhjamaades nii populaarset jõulujooki on

nauditud keskajast saadik, mil vähema kvalitee-diga veini hakati maitsestama kaneeli, kardemoni,

nelgi ja apelsinikoortega. Sellisel viisil maitses-tatud veini kuumutati, et külmades ruumides sooja saada. Tookord ei kutsutud jooki küll veel glögiks – selle nime sai ta 1800. aastatel Rootsis. 20. sajandil hakati glögile lisama ka mandleid ja rosinaid.

Soome jõudis glögi joomise komme Rootsi kaudu. 19. sajandi lõpul joodi Soomes viinaga

kangestatud glögi, kuid alkoholi keeluseaduse ajal kadus glögi joomise traditsioon pea täiesti. 1920ndatel üritati Soomes turule tuua tööstuslikult valmistatud glögi, aga ebaõnnestunult. 1930ndatel, pärast keeluseaduse lõppu, reklaamiti jooki Soome-Rootsi ajakirjades. Veel 1950.–1960. aastatel oli glögi joomine pigem soomerootslaste komme. Kuid alates 1960ndate lõpust, mil ka soomekeelsed ajakirjad

hakkasid glögiretsepte avaldama, muutus selle joogi nautimine Soomes ülemaaliseks jõulukombeks.

Eestis võeti sõna “glögi” kasutusele umbes 30 aastat tagasi. Ja ega päris selgeks pole vaieldud, mis vahe on hõõgveinil ja glögil. Mõni ütleb, et glögi võib olla ka alkoholivaba ja sinna lisatakse mandleid ja rosinaid. Mõni arvab, et vaidlus on üksnes mõttetu tähenärimine mõistete kallal.

ei ole õigeid jõule glögita! kes soovib vürtsikale joogile veelgi vunki anda, saab kangust lisada viina või brändiga.

tekst maarJa hein I fOtOd tallink, bulls

külm ilm, kuumglögi glögi tallinki laevadel

soovitab tallinki joogikategooria juht jaak veskimeister:Tallinki laevadel pakutakse sel aastal Herrgårdsi glögi koos pisikese piparkoogiga. Peale selle saab klient endale valida sobiva piduliku aksessuaari: peavõru, juukseklambrid vm. Kes soovib tummisemat jooki, neile lisame glögisse 2 cl Viru Valget, et külm kontidest kiiremini välja saada.

Tallinkis pakutav Herrgårdsi glögi on eelnevalt valmis ja pudeldatud ning vajab ainult kuumutamist 60–70 kraadini. lisame pisut mandlilaaste ja rosinaid ning nauditav jõulujook ongi valmis.

alkoholivaba glögi tuleb seekord Põltsamaalt ning ka selle ostjatele on kaasas piparkook ja lõbus aksessuaar.

herrgårdsi glögi + 2 cl viru valget 4.90 €herrgårdsi glögi 3.90 € alkoholivaba glögi 2.90 €

glögiga sobivad imehästi piparkoogid ja teised jõuluküpsetised.

Tähe

lepa

nu!

Tege

mis

t on

alk

ohol

iga.

alk

ohol

või

b ka

hjus

tada

tei

e te

rvis

t.

4 34 2 club one club one ilu

Piltlikult öeldes tuleks talvehooajal välja vahetada ka naha “garderoob”. Kui suvel on head sellised hooldustooted, mis sisaldavad rohkem vett, siis talvel peaks kindlasti eelistama rasvasemaid, õliroh-

kemaid kreeme. Nahk vajab katet ja kaitset. “Kui talvel kasutada harjumuspäraseid suviseid kreeme või seerumeid, võib nahk lihtsalt ära külmuda, nägu hakkab õhetama, punetama. Põhjamaa külm kliima lõhub ka naha kapillaare, mida me näeme paljudel oma klientidel. Nahka säästa ja kaitsta saab ennast kreemitades, mida tuleb eriti hoolega teha siis, kui ollakse kogu päeva õues.” Krista soovitab kindlasti kasutada ka puuderkreemi, mis annab näole justkui lisakaitse.

Sothysel on superkliimakreem Nutritive, mis toidab, kaitseb ja niisutab. Seda on kahele naha-tüübile: normaalsele ja kombineeritud ning ekstra

ilu

mida külmemaks lähevad ilmad, seda enam riideid meil seljas on. hera salongide juhataja krisTa iLVes paneb südamele, et me ei unustaks ka nahka, mis vajab külmal hooajal enam tähelepanu ja kaitset.

tekst siiri rOOstik I fOtOd virge viertek, bulls

sOthYse Orgaaniline näOhOOldus

Kui vajad leevendust kuivale nahale, sobib väga hästi Sothyse uus orgaaniline näohooldus beauty Garden (45 min). Hooldus sobib kõikidele näonahatüüpidele ja vanustele, nii naistele kui ka meestele, kes on vähegi inspireeritud rohelisest eluviisist. looduslikud koostisained

■ toidavad nahka, ■ ennetavad vananemist,■ teevad naha siidiseks, ■ muudavad jume kohe säravamaks,■ niisutavad nahka sügavuti. naturaalsed aroomid ehk eeterlikud õlid toniseerivad ja elustavad

nahka ning rahustavad meeli. Toodete koostis ja uuenduslik tekstuur kätkevad selget sõnumit – efektiivsus, turvalisus, nauding, loodussõb-ralikkus! Hooldus sisaldab näonaha puhastamist, koorimist, massaaži, kummimaski ja näokreemi.

Club One klientidele

on Hera Salongides

kõik iluteenused ja

tooted –15%.

NahkvÄÄrib Parimat

krista ilves.

4 54 4 club one club one

kuivale nahale. Uus on ka Hydradvance’i sari, kus on tooteid eri nahatüüpidele. “Kasutan ise näiteks Hydradvance’i maski öökreemina. See on minu lemmiktoode, olen lausa selle fänn! Põhjamaa inimesele, kes naudib talve näiteks kuumas Tai kliimas, on Hydradvance’i mask kui SOS-abi päikesest põlenud näonahale.”

ilurituaalid ja aeg enda jaOksPaljud ilutooted lubavad kiireid ja revolutsioo-

nilisi tulemusi, kuid neist ei maksa liiga palju loota, kui neid kasutada kiirustades-tormates. “Ehkki kogu aeg on kiire, tuleb võtta aega iseendale,” rõhutab Krista. “Õhtul tuleb nahk kindlasti nahatüübile vastava meigipiima ja veega puhastada. Ööseks tuleb näole panna öökreemi või 24 tunni kreemi, mis on teinud elu eriti mugavaks. Kreemitamine võiks olla kindel õhtune rituaal – ära pane kreemi näole kiirustades, vaid leia viis minutit aega, et see kergete masseerivate liigutustega nahale kanda.”

Krista soovitab 30. aastates naistel kasutada juba aktiivkomponentidega kreeme. “Pärast 25. sünni-

ilu

■ Soeta oma nahatüübile vastavad kvaliteetsed tooted. Kui nahk on prob-leemne, palu abi kosmeetikult.

■ Külmal ajal on väga oluline, et päevased kreemid, mida kanname nahale hommikul, oleksid niisutavad ja kaitsvad, kuid ei sisaldaks liigselt vett.

■ Silma alla on soovitatav panna silmageeli või -kreemi, mis niisutab, ennetab kortsude teket ja peidab tumedad silmaalused.

■ Kerge puuderkreem annab nahale kauni jume ja ka kaitse.■ Vastavalt vanusele leiab sobiva kreemi Sothyse sarjast Grade. Kuivale nahale

sobib sari Hydradvance ja eriti kuivale nahale sari nutritive.■ Mehed leiavad sobivad tooted Sothys for Homme’i sarjast.■ Väga oluline on õhtul näonahk korralikult puhastada näonahale vastava

näopiima ja -veega. Sothyse tundliku naha näopiima ja -veega saab eemal-dada ka silmameigi.

■ Paar korda nädalas on hea teha nahale kerge koorimisprotseduur. beauty Gardeni ökokoorija sobib kõigile nahatüüpidele.

■ enne uinumist vajavad näonahk ja ka kael kindlasti toitmist, milleks sobib öökreem või 24 h kreem.

■ 24 h kreeme sobib kasutada hommikul enne väljaminekut ja meigi alus-kreemiks, aga ka öökreemiks. Kes naudivad eraldi öökreemi, neile sobib Sothys [C] renewal Systemi nahka uuendav öökreem.

■ Ööseks kingi oma silmadele hellitavat silmakreemi. Kanna see silmaalustele, kulmukaare alla, kuid mitte liikuvale silmalaule. Tõhus on Sothyse 24 h silmakreem active Contour.

■ igal peeglilaual võiks kindlasti olla ka üks näomask, mis on niisutav või trimmiv.

■ Ära unusta kreemitada ka käsi.■ liigu väljas hoolimata ilmast. Mõõdukas koormus hoiab korras tervise, annab

hea välimuse ja enesetunde. Ära pelga kerget uduvihma, mis on kui niisutav teraapia näonahale.

■ Korra kuus on soovitatav käia ilusalongis, kus lase ennast hellitada näiteks näomassaažiga. Lõõgastus kosmeetiku käte all annab ka väga suure emot-sionaalse efekti.

■ Väga head on niisutavad salongihooldused, millest ei saa kunagi küllalt. Hera Salongides pakutakse näiteks Sothyse intensiivset niisutavat näo- ja kaela-hooldust Hydradvance, mis annab kohese ja pikaajalise tulemuse ning võimaldab nahal iseseisvalt taastada niiskuskadu. Hoolduse käigus kasuta-takse erinevaid massaaži võtteid, mis tugevdavad naha kaitsebarjääri ning vähendavad vananemisilminguid.

kasuLikke NäPuNäiTeid

■ Shiseido bio-Performance advanced Super revitalizing Cream. 50 ml 76.63 €

■ lancôme’i kreem Génifique nutrix. 50 ml 62.50 € (80.50 €)

■ biothermi kätekreem biomains. 100 ml 20.11 € (22.90 €)

■ biothermi huulepalsam beurre de lèvres. 13 ml 8.91 € (10.90 €)

■ biothermi kehakreem beurre Corporel body butter. 200 ml 18.48 € (21 €)

Clarinsil on talviseks hoolduseks HydraQuenchi sari.■ HydraQuench Cream SPF 15. 50 ml 42.93 €

(55 €)■ HydraQuench Cream normaalsele ja kuivale

nahale. 50 ml 42.93 € (55 €)■ HydraQuench rich Cream väga kuivale

nahale või külma kliimasse. 50 ml 42.93 € (55 €)

■ HydraQuench Cream Gel normaalsele ja kombineeritud nahale või kuuma kliimasse. 50 ml 42.93 € (55 €)

■ HydraQuench intensive Serum bi-Phase. 30 ml 45.54 €

Hinnad kehtivad Tallinna–Stockholmi liinil.

Talvisel hooajal tuleb eriti hoolikalt oma naha eest hoolt kanda ja valida kvaliteetsed tooted. siin valik laevade kauplustest. sulgudes hinnad maal.

ilus iga ilmaga

ilu

korra kuus võiks aega leida ilusalongi jaoks, et lasta kosmeetikul teha näo- ja kaelahooldust ning -massaaži.

päeva võiks kasutada esimesi kortsuvastaseid tooteid. Kes on juba noorena naha eest hoolt kandnud, säilitab kena välimuse ka vanemas eas. Kui 60. eluaastates esimest korda kortsuvastaseid tooteid kasutada, siis imedele ei maksa loota. Näiteks Sothysel on uus, Grade’i liin, kus on spet-siaalsed tooted eri vanustele.”

liikumine, ilu ja tervisKa külmal hooajal ei maksa unustada liikumist.

“Liikumine on hea tervisele, aga kui keha on trimmis, väljendub see ka näos. Need, kes töötavad kogu päeva siseruumides, peaksid leidma vähemalt tunnikese, et olla värskes õhus.” Krista treenib sageli enne tööd treeningsaalis, aga teeb ka õhtuti jook-sutiiru. “Pärast hommikust trenni panen näole niisutava kreemi ja alati ka Sothyse kreemi Self Tanning, mis ühtlustab jumet. Kasutan seda 12 kuud jutti. Seda kreemi on hea näole kanda ka enne pidusid, ning solaariumi polegi vaja. Õuetrenni puhul ei tasu heituda uduvihmast – see on nagu ekstra niisutus ja tagab mõnusa niisutusrituaali.”

kOrra kuus ilusalOngiKorra kuus võiks aega leida ilusalongi jaoks, et

lasta kosmeetikul teha näo- ja kaelahooldust ning -massaaži. “Võib end turgutada aparaadihooldus-tega, kuid miski ei asenda käsimassaaži. Tihtipeale kliendid ei tea aega broneerides, mis võiks neile sobida, kuid kosmeetikuga vesteldes leitakse kind-lasti sobiv hooldus. Meil on personaalne lähene-mine ja kliendid usaldavad meid.”

Nahahooldust ei tohiks unustada ka mehed, kellel sageli on väga kuiv näonahk. Igal suurel brändil on ekstra sarjad ja tooted meestele. “Mehed võiksid julgemalt ka ilusalongi sisse astuda, siis kosmeetik oskab neile tooteid soovitada. Vihjeks naistele, kelle kaasad ei söanda salongi minna – kinkige mehele Hera Salongide kinkekaart! Meil on meestele spetsiaalne pakett.”

Hera Salongid on ka Tallinki laevades. “Kui inimene on tööreisil ja ehk liiga väsinud, et pubisse minna, siis sobib hästi massaaž või juuksur laeva ilusalongis. Laevasalongide hoolduste valik on küll pisut kitsam, aga siiski leiab midagi igale maitsele.”

võib end turgutada aparaadi-hooldustega, kuid miski ei asenda käsi-massaaži.

Vaata ka intervjuud Krista Ilvesega!

4 7 club one

02.01.-17.02.2013

tallinki laevade baarid baarides pakutakse mitmeid kokteile, mille valmistamisel on kasutatud bacardit.

hera salOngid kehahooldus hanakasumi (90 min).Taastav ja toitev keharituaal on inspireeritud jaapani traditsioonidest. Hoolitsuse alguses kantakse kogu kehale kirsiõie-riisipuudri koorija, mis eemaldatakse pehmete koorivate rätikutega. Järgneb kogu keha massaaž shea-võiga, millele on lisatud aasia essentse. Hind 50 €.Kehahooldus on saadaval kõigis Hera Salongides nii laevadel kui maal alates 2. jaanuarist kuni 17. veebrua-rini 2013.

tallink hOtel riga ühekohaline tuba 54 €kahekohaline tuba 59 €Hinnad kehtivad vabade tubade olemasolul 7. jaanuarist kuni 14. veebruarini 2013.Hinnad sisaldavad hommikusööki, hommikusauna ja käibemaksu.broneerimine www.tallinkhotels.com/ee erikoodiga HulabalOO või Tallink Hotelsi tellimiskeskuse kaudu:tallink hotelsi tellimiskeskus eestisSadama 11a, tel +372 630 0808 (e–r 8.30–18.00)e-post hotelbooking@tallink.ee

Tähe

lepa

nu!

Tege

mis

t on

alk

ohol

iga.

alk

ohol

või

b ka

hjus

tada

tei

e te

rvis

t.

hulabalooga!uuel aastal algab hulabaloo – sind ootab palju eripakkumisi!

uue hOOga,

club one4 6 hulabaloo

Oak & Coke 5.50 €

bacardi 8 YO ja kohv 6.50 €

nordic Sun (alkoholivaba) 3 €

black Piña Colada 5.50 €

hulabaloo

1

24

3

5

6

7

8

10

11

12

1. puuvillane põll, 3 värvi. 3.15 €2. hugo element edt. 60 ml 29.24 €3. decibelle’i kõrvarõngad, eri värvi. 2.72 €4. hugo boss Orange Womani ihupiim.

200 ml 9.67 €5. valik sekonda kellasid. 28.80 €6. escada magnetism edp. 50 ml 29.24 €7. elizabeth ardeni niisutav kreem

visible difference refining moisture cream complex. 100 ml 19.46 €

8. kalevi tiramisumaitseline šokolaad küpsisetükkidega. 300 g 1.90 €

9. puuvillane pajakinnas, 3 värvi. 2.07 €

10. gordon’s gin 100 cl 47,3%. 16.20 €

11. kalevi tume šokolaad greibiga. 300 g 1.90 €

12. decibelle’i pärlkõrvarõngad, eri värvi. 2.72 €

13. smirnoff red vodka 100 cl 40%. 10.76 €

9

13

4 8 club one uudised

ka sel aastal saatis Tallink oma headele püsiklientidele pühadetervituse. Detsembri esimesel poolel jõudis sinuni reisipakkumine, mis saadeti

aadressil, mille oled registreerinud Club One kliendiregistris. Pühadekingitus sulle on koos pere, lähedaste ja sõpradega veedetud aeg.

Nii nagu meri muutub igal aastaajal, nii vahelduvad ka laevade meelelahutusprogramm, poodide kaubavalik, restoranide menüüd ja pakutavad soodustused.

Club One pakkumisega saad reisida kogu perega alates 10. detsembrist kõikidel Tallinki ja Silja Line’i laevadel.

Detsembris ootavad meie reisijaid jõuluvana, päkapikud ja rikkalik jõulubuffet. 2013. aasta algus toob kaasa Hulabaloo, mis tähendab suuri alla-hindlusi laevade kauplustes ja soodustusi restora-nides.

Kui oled pakkumise kätte saanud, siis kiirusta broneerimisega, sest pakkumise alusel reisimiseks mõeldud kohtade ja väljumiste arv on piiratud.

Tutvu enne broneeringu vormistamist pakku-mise tingimustega ning Tallinki reisitingimustega www.tallink.ee.

* Pakkumine saadetakse Club One kliendile, kes on liitunud püsikliendiprogrammiga enne 15. novembrit 2012, vastavalt kliendi kehtivale tasemele.

kingitus Püsiklientidele

uu

dis

ed

tuhat kaunist merefotot Mullu sügisel kuulutas Tallink oma Facebooki-lehel välja läänemere-teemalise

fotokonkursi. aasta jooksul postitati Facebooki-lehele tuhatkond mereteemalist fotot, üks kaunim kui teine.

Osalejaid oli võrdselt nii eestist, Soomest kui rootsist. Parimate hulka jõudis kõikide riikide autoreid ning nende fotod on avaldatud Tallinki 2013. aasta kalendris.

Kui välja olid valitud viimase, sügisese vooru parimad, selgus ka peaauhind – foto, mis läks kalendri kaanele. Peaauhinna võitis lars ericson rootsist. Tipptennisistid kaia kanepi ja jürgen Zopp, keda toetab Tallink, valisid välja kaks eriauhinna saajat. ed Hardy välja pandud eriauhinna vääriliseks tunnistas jürgen Zopp foto, mille autor on markku jokinen Soomest. Police’i välja pandud eriauhinna pälvis harry hwithufvud ja tema foto valis välja Kaia Kanepi.

Täname kõiki osalejaid, et jagasite kaameraga kinni püütud kauneid hetki merel meie kõigiga ning aitasite kokku panna kauni 2013. aasta kalendri!

Tallinki kalendri sünd on sümboolne mitmes mõttes – meie pikaajalised kliendid jäädvustasid läbi fotosilma läänemerd kõige kaunimates värvides ja meeleoludes.

kiNGiTus headeLe sÕPradeLe!

Tallink kutsus suvel oma püsikliente üles annetama boonuspunkte oma heale sõbrale elva väikelaste-kodule. Club One kliendid eestist ja rootsist annetasid üle 2 miljoni boonuspunkti! annetuste eest saavad lapsed reisida jaanuaris Helsingisse, et minna teaduskeskusesse Heureka. Parimad õppurid sõidavad aga kevadel Stockholmi. laste reisist Heurekasse saad lugeda järgmise aasta alguses ilmuvast Club One ajakirjast.

Meie kõikide hea tahe aitab tuua vaheldust lastekodulaste igapäevaellu ja annab panuse nende paremaks tulevikuks.

Täname kõiki Club One kliente, kes annetasid boonuspunkte!

siLJa euroPa Ja BaLTic PriNcess VaheTaVad LiiNe

2013. aasta 23. jaanuarist hakkab Tallinna–Helsingi liinil sõitma kruiisilaev Silja europa ning kruiisilaev baltic Princess asub 1. veebruaril reisijaid teenindama Turu–Stockholmi liinile.

Tallinna–Helsingi liini kruiisilaeva graafik ei muutu: Silja europa väljub iga päev Tallinnast kell 13 ja jõuab Helsingisse kell 16.30. Helsingist väljub Silja europa kell 18.30 ja jõuab Tallinna kell 22.

Kasvavat nõudlust arvestades on läänemere suurim kruiisilaev Silja europa, mis mahutab üle 3000 reisija, väga hea valik Tallinna–Helsingi liinile. laeval on 1138 kajutit ja mitmekesine valik kauplusi, restorane ja muid meelelahutusvõimalusi nii täiskasvanutele kui lastele. Kindlasti toob see värsket hingamist eesti reisijatele.

laevade vahetamine tähendab eeldatavalt posi-tiivset majanduslikku tulemust mõlema liini jaoks ning hoogustab Turu–Stockholmi liini arengut. Muudatus on väga oluline ka loodushoiu seisu-kohast, sest tänu aluste vahetamisele hakkab kuluma tunduvalt vähem kütust. Silja europa sobib paremini lühemale ja aeglasemale marsruudile, uuema tehnoloogiaga laev baltic Princess aga suurepäraselt Turu–Stockholmi liinile, sest tekitab märksa vähem kahjulikke heitgaase.

Talveparkja jäälinn

16.02-24.02.2013

ww

w.ice

fest

.eu

TUUBIRADATALVE-SPAA

SUUSARAJAD

-JÄÄ

GALERIIJÄÄ

LABÜRINT

-

-

JÄÄKINOJÄÄRESTORAN

UISUVÄLJAKPAINTBALL

SEIKLUS-PARK

PIKNIKUONNID

CLUB ONEKLIENDILE:

-50%

Tipphetked:16.02AVASHOW23.02VabaõhukontsertEESTI PIDU

-

5 0 club one meeskond

mees kOllasest taksOst“mida annad, seda lõikad. kui klient on õnnelik, saad ka sina osa tema headest emotsioonidest,” sõnab neli aastat Tallink Takso rooli keeranud JoeL ViherPuu.

Taksosõidu kvali-teet hõlmab kolme asja: teekonnale kulu-nud aega, mugavat, ruumikat ja puhast autot ning sohvri suht-lusoskust ja viisakust. “Keep smilingut saab õppida, viisakust mitte,” arutleb Joel. “Kui sa oskad suhelda ning suudad kolmes-neljas keeles nalja visata ja kliendile meele järele olla, on see väga oluline osa kvaliteedist.” Joel suhtleb vajadusel eesti, vene, soome ja inglise keeles.

Liiklusummikud, pea linna paljukirutud nuhtlus, panevad

Joeli pigem muigama. “Venemaa suurlinnadest pärit kliendid on rääkinud, et nemad on harjunud nelja-tunniste ja 40 kilomeetri pikkuste ummikutega. Ja öelnud mulle, et sina, mees, ei ole õigeid ummikuid näinudki.”

Üht-teist tuleb siiski ette ka Tallinnas. Ummikuid aitavad taksojuhtide ja klientide jaoks leevendada bussirajad, ent mitte alati.

Joel pajatab vahva loo, kuidas lauluväljaku juures oli ükskord buss katki läinud ning seisis teis-test sõiduridadest betoonelementidega eraldatud bussirajal. Ning tema, kliendid pardal, pidi tagurpidi tagasi Piritale sõitma, et sõitu taas “tavareas” alustada. “Eks ikka juhtub. Arvan siiski, et kui hakkaksin kõike südamesse võtma, oleksid närvid läbi,” muheleb Joel.

taksOsaba näitab turvalisust“Taksojuhiks saades ma ei uskunud, et nõukaaeg

taksojärjekordade mõttes tagasi tuleb,” räägib Joel. “Kui laev reisisadama D-terminali saabub, tekib taksosaba. Nii soomlased kui ka eestlased ootavad kollast taksot. Ei võeta juhuslikke taksosid, vaid oodatakse, kuni kollased ringilt tagasi jõuavad. Vaat see on märk turvalisusest!”

Ka Joel tunneb end turvaliselt, seda enam, et “Tallinki kollased” on varustatud häirenuppudega. Kui juht vajutab nuppu, sööstab asja uurima turva-firma patrullekipaaž.

Oskus tööd nautidaJoel oskab tööd nautida. “Igal pool on hea

töötada, kui sa oma asja õigesti ajad ja annad endast parima. Pole vahet, kas oled kopamees, kiviladuja või koristaja. Kui töö meeldib, on kõik hästi. Kui töö ei meeldi – siis ei pea ju seda tööd tegema. Kui sa ei naudi sõitu ega oska või ei taha inimestega suhelda, ei ole taksojuhi töö sinu jaoks.”

Heal tasemel taksoteenus rõõmustab kliente. Aga mis teeb õnnelikuks taksojuhi? “Õnnelik on inimene, kes ei pea töö ajal mõtlema oma probleemidele ja probleemikestele. Hea sissetulekuga päev on hea päev, nagu ka heade emotsioonidega päev. Kui need kaks asja kokku saavad, ongi kõik ideaalne. Sest elu on lill, tuleb vaid osata seda nuusutada!”

tekst margus müil I fOtO virge viertek

Pealinna poiss Joel on kollase auto rooli keeranud alates Tallink Takso turuletule-kust. Ta teab suurepäraselt, et autoga niisama sõita on üks asi, klientide teenin-damine sootuks teine ooper. “Taksojuhist

teeb hea taksojuhi sõidu kvaliteet punktist A punkti B. Tee on kõigi jaoks ühepikkune, aga kvaliteet on erinev.”

taksOga merele!Kas teadsid, et sõites Tallink Taksoga võid nautida ka tasuta merereise?

esimesel sõidul Tallink Taksoga annab taksojuht sulle kaardi koos kleebisega.

edaspidi küsi vahetult pärast iga sõitu taksojuhilt kleebist.Kleebi kleebised kaardile.10 kleebist annab tasuta

edasi-tagasireisi Tallinna–Helsingi liinil ühele inimesele.20 kleebist annab tasuta

Tallinna–Stockholmi–Tallinna kruiisi kahele inimesele.uuri lisa: www.tallinktakso.ee

Marc Jacobs DOT 210x295mm_0,71.indd 1 12.06.12 16:20