Embed Size (px)
DESCRIPTION
CRJG 100 ajaleht
Citation preview
C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi ajaleht nr 7/60
C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi õpetajad sügisel 2008. Foto Rein Grünbach/Mariana Hint
Möödas on esimene september, möödas on esimese koolinädala sigin-sagin. Kõik see annab märku - uus kooliaasta on täie hooga käima läinud.
Käesolev õppeaasta on tähtis nii mitmeski mõttes. Esimest korda üle pika aja on jälle kogu koolipere koos. Üle on elatud aasta, mis jagas õpilased kolme erinevasse koolimajja. Üle on elatud kolimine uue-nenud majja. Kõik on ilus, uus ja puhas. Ometi on juba esitatud mitmeid küsimusi. „Miks pole vahe-tunnis istumiseks pinke?” „Kuhu ma toetan, kui vastu seina ei või?” „Miks garderoobis nii kitsas on?” Küsimusi on veel oi-oi kui palju. Olenemata kooliaasta alguse segadusest, olen täiesti kindel – lõpuks laabub kõik. Varsti on kohad, kus istuda, ja harjutakse, et garderoobis panevad oma riideid ära ja vahetavad jalanõusid ka paralleelklassid. Kõik on suhtumise küsimus. Loodetavasti arvestavad õpila-sed sedagi, et koolimaja ei püsi puhas omal jõul ning vajab õpilaste lugupidavat suhtumist.
Vahetusjalanõude probleem on sellel aastal veel teravamalt õhus kui varem. Hommikune kontrolli-mine õpetajate poolt on toonud tulemusi - koolima-ja uued põrandad ei ole vähemalt esialgu porist mustad ning loodetavasti ei juhtu seda ka tulevikus.
Uuendusi on tulnud ka õppetöösse. Lisandunud on valikkursused, kust iga kümnendik võib leida just endale sobiva. Loodetavasti võtab valikkursuste süsteem tuure üles ning järgmistel aastatel on nii kümnendikel kui üheteistkümnendikel veelgi roh-kem võimalusi ise otsustada.
Nagu lugeja uue Nuhkuri sirvimisel märkab, on seekordne number juubelihõnguline. Kauaoodatud sajas sünnipäev on käes, sellest annavad tunnistust vilistlaste meenutused uusimas Nuhkuris. Edasipi-di jätkab koolileht taas argipäevaste koolisündmus-te kajastamist.
Koolilehe toimetus soovib nii vilistlastele kui prae-gustele õpilastele head lugemist ning avastamisrõõ-mu käesolevast numbrist!
Peatoimetaja Sirli Lellep, 12b
juhtkiri
Tänases lehes:
♦ Kuidas mulle meeldib uus koolimaja? lk3
♦ Septembrikuu uudised lk4
♦ Üleskutse vilistlastele lk5
♦ Lõpetajad räägivad lk 6-8
♦ Aktiivne abiturient Marko lk9
♦ Kõige auväärsem vilistlane lk 10-11
♦ Ka õpetajad olid õpilased lk 12-14
♦ Koolielu Saksamaal lk 15
♦ Õpetaja, testi end! lk 16
♦ Spordiuudiseid lk 17
♦ Kilde õpetajatelt ja õpilastelt lk 18-19
Selle ajalehenumbri koostasid Sirli Lellep 12b, Maria-na Hint 12b, Piret Alvre 12c, Kristi Loit 10a, Mariana Kurikoff 10a, Jaanika Vassar 10b
Aitasid õpetajad Juta Klettenberg, Marika Anissimov, Aivar Hommik, Rein Grünbach, Moonika Pärna, Ave Alvre
Täname Liisi Seili, Gerly Nugist ning 10c klassi õpilasi
Sügise algus 22.09 kell 18.44
Kaunist sügist!
Kapsamemm eelmiselt sügisnäituselt
☺ Uus koolimaja on ilus. Klassid on hubased ja neis on tore õppi-da. Garderoobis on hea, et kõi-gil on oma nagi. Nii ei ole vä-hemalt vaidlemist, kelle nagi see on. (Marie Johanna Univer, 5c)
☺ Kool on ilusam kui enne. Mõ-ned klassid on teistesse kohta-desse ehitatud ja klassid on suu-remad ka. Väljaspool kooli on ka meie kooli nimi kirjutatud. (Šerelin Žverev, 5c)
☺ Kohvimasin söökla ukse juures on äge. (Marianne Voika, 10b)
☺ Uus koolimaja on väga ilus, aga on ka mõned vead. Värv on na-tuke liiga rahulik – kuskil võiks ka midagi erksamat olla. (Harleth Kuusik, 5c)
☺ Kooli kõik korrused on ühte värvi ja värvivalik koridorides on kohutav. Tekib tunne, nagu oleks haiglas ja see ajab pea ringi käima. Ma arvan, et lift on liikumispuuetega inimestele, aga on tihedalt kasutuses õpeta-jate poolt. Põrandad on veidi libedad ja seinad nõrgad, rääki-
mata paneellaest. Garderoobi-süsteem on üpris halb – igaühel võiks olla näiteks kapp. Korido-rides pole istumiseks pinke. (Alo Aasmäe, 10b)
☺ Minu meelest on see väga hea, et meil on ilus ja korralik kooli-maja. Koolikell on ka lustlik (Katre Kiivit, 5c)
☺ Väiksed jüngrid jooksevad ja tekitavad kära. (Lauri Ant, 10b)
☺ See on hea, et koridoris on kraanid. Aga vahetunnis ei saa üldse joosta ja mängida. (Egon Liht, 5c)
☺ Koolimaja on ilus, aga ka staa-dion võiks korda tehtud olla. Muidu on enam-vähem okei. (Marten Nugis, 5c)
☺ Koolis käimine peaks olema tõmbav, et tuled unise peaga, aga majja sisse astumine teki-taks rõõmu ja uudishimu. Kool vajab veel tuunimist. (Ülari Hansen, 9b)
☺ Koolimaja näeb välja nagu haigla, võiks olla rohkem sooje värve. Pealegi on baar nii halva
koha peal – söögijärjekord lä-heb baari järjekorraga sassi. (Mirelle Preisman, 9b)
☺ Vahetundides pole midagi teha, igav on. (Meelis Salumaa, 9a
☺ Mulle meeldivad auditoorium, muusikaklass ja uus raamatuko-gu. Invaliidide liikumisvõima-lusi on parandatud. Eriliselt täh-tis on aga järgida uues majas vahetusjalatsite kandmise korda, et maja püsiks kaua kaunis. Harjumatu on keldrikorruse baari puudumine, madalad laed ning pikad järjekorrad sööklas. Võimalusel peaks tuletõrjealar-mist eemaldama rootsikeelse osa ja kellahelinad võiks vahe-tuda, et õpilastel oleks põnev ennustada, mis pala järgmisena kõlab. Tuleks ära kasutada raa-dio olemasolu. Aeg-ajalt võiks raadios keegi jutustada või va-hetundides sealt muusikat kosta. Kooliraadio kaudu saaks ju tea-tavaks teha koosolekuid ja eri-nevaid üritusi, mis pakuksid huvi suuremale hulgale õpilas-konnast. (Marko Mikk, 12a)
KUIDAS SULLE MEELDIB MEIE KOOLIMAJA?
Pildil 1. klassi õpilased uues koolimajas. Foto Rein Grünbach
arvamus
uudis
KÜMNENDIKUD SAAVAD VALIDA Sellel õppeaastal on gümnaasiu-mis tähtis uuendus.
Kümnendad klassid saavad otsus-tada, millist valikainet soovivad õppida. Esialgsest seitsmest vali-kust osutuks populaarseimaks neli, mida nüüd kümnendikele õpetama hakatakse.
Valikainete kasutuselevõtt sellel õppeaastal ei ole seotud uue kooli-majaga, vaid oli kavas juba mitu aastat. Uued kursused on hea viis,
laskmaks õpilastel ise otsustada, kuidas nad oma silmaringi laien-dada tahavad.
Õppealajuhataja Igor Anissimovi sõnul osutus väljapakutud ainetest populaarseimaks karjääriõpetus, mille valisid 46 õpilast. Sellele järgnesid riigikaitse, religioonilu-gu ning HTML/Javascripti kursu-sed. Valikust jäid seekord välja väitluskursus, muusikakursus ing-lise keeles ning Eesti kultuurilugu. Kõiki toimuma hakkavaid kursu-seid juhendavad Jakobsoni kooli õpetajad.
Lisaks kümnendikele võivad rõõ-mu tunda ka üheteistkümnendad klassid. Neile on mõeldud PHP ja MySQL kursus ning järgmisel aas-
tal alustav filosoofia kursus. Igor Anissimovi sõnul tuleb järgmisel aastal neile kahele valikule veelgi lisa. Samuti võib aasta pärast uuendusi tulla kümnendike valik-ainetesse.
Igati oodatud on õpilaste tagasisi-de ning uued ideed, mida veel va-likkursustena õppida.
Sirli Lellep, 12b
Tänu religiooniloole saan teada teiste inimeste kommetest, uskumustest, tavadest ja tõekspidamistest. See aine aitab mul ehk erinevaid inimesi pare-mini mõista ning muudab mu uutele asjadele rohkem avatuks.
Mari-Liis Valg, 10b
Kuigi riigikaitse ei ole just tüdrukute ala, tundus see siiski huvitav. Meel-dib see, et saab hakata laskmas käia. Pakutud ainetest kindlasti kõige huvi-tavam.
Ketly Nurmik, 10b
Meie õpilased valisid kevadel kõige kaunimat eesti-keelset lauset. Samal ajal kuulutas Haridus- ja Tea-dusministeerium välja samasisulise konkursi. Sellele konkursile saatsime 70 meie kooli õpilase poolt pa-kutud lauset, mille hulgast jõudis kaks esikümnesse.
“Ema tuli koju” (autoriteks Richard Samarüütel, Mart Särg) ja “Tilluke talleke tatsas tasasel pin-nal”( Triinu Heinleht ja Mari Käär)
Nüüd sügisel on meie kooli esindajad oodatud keele-talgutest tehtava DVD salvestusele 16. septembril TTÜ küberneetika instituudi keeletehnoloogia labo-risse ning 25. septembril keeletalgute kokkuvõtvale üritusele, kus teiste hulgas astuvad üles minister Tõ-nis Lukas, Eesti Keelenõukogu esimees Birute Klaas ja meie kooli esindus.
Moonika Pärna, huvijuht
KEELETALGUD JAKOBSONI KOOLIS
Teadsime Richardiga kohe, et ilus emakeelne lause peab sisaldama kahte kõige lihtsamat sõna—EMA ja KODU.
Mart Särg, 11a
REIPALT KOOLIPINKI
Tekst Moonika Pärna, pilt Ave Alvre
12. septembril tähistati Jakobsoni koolis tervisepäe-va "Reipalt koolipinki" lõbusate teatevõistlustega vahetundide ajal. Osalejad said joosta näiteks kartul taldriku peal või õhupall jalgade vahel.
Eranditult olid esindatud kõik algklassid, kuid vap-ralt võistlesid ka 7.-9. ning 10.-12. klasside õpilased. Kahjuks ei soosinud ilm 5.-6. klasse, nende omava-heline võistlus jäi ära vihmasaju tõttu.
Üleriigilise tervisepäeva korraldamise traditsioon ulatub 2004. aastasse ja seda korraldatakse iga sep-tembrikuu teisel reedel. Idee algatajaks on kahekord-ne olümpiavõitja, Eesti Koolispordi Liidu president Erika Salumäe.
12c klassi õpilased teatevõistlusel
tervitused
Lugupeetud Jakobsoni kooli vilistlased! Iga kooli eriliseks väärtuseks on tema vilistlased. Meie kooli, tol ajal veel C. R. Jakobsoni nimelise Viljan-di I Keskkooli vilistlaskogu loodi 1983. aastal ja seda asus juhtima Raivo Mändmaa. Vilistlaskogu eesmär-giks oli ja on siiani sideme hoidmine gümnaasiumi ja kooli vilistlaste vahel.
Ühel koolil on vägagi vaja vilistlaste toetust, nii moraalset kui materiaalset. Koolil on vaja tugevat seljata-gust ja kes saakski kooli paremini mõista ja toetada kui mitte tema vilistlaskond. Samas pole oluline mitte vilistlaskogu liikmete rohkus, vaid tegutsemise tõhusus.
Öeldakse, et kool on justkui teine kodu. Vanematekodu külastamine on kui retk lapsepõlvemaale. Aastaid tagasi suletud kooliuksest on ikka ja alati hea sisse tulla. Ja sisenedes hakkab kõrvus kumama koolikella helin ning kujutelmas täituvad koridorid sagivate õpilastega.
Vilistlased on kooli patrioodid, kes igal võimalikul viisil kooli eest seisavad. Tähtis on suurendada inimeste koolimeelsust. Esimeseks sammuks siinkohal ongi vilistlaste meililisti loomine, mille kaudu saavad kooli lõpetanud infot edastada ning omavahel mõtteid vahetada. Lisaks sellele soovib vilistlaskogu juhatus seni-sest enam tähelepanu pöörata lõpetajate edasisele käekäigule. Koolipoolne vilistlaste saavutuste märkimine on eeskujuks praegustele õpilastele. Oluline on tutvustada õpilastele vilistlasi erinevatelt elualadelt, suuna-maks õppureid elukutsevalikul.
Head vilistlased, kui te tunnete, et ole-te kodukooli nõu ja jõuga valmis aita-ma ning vilistlaskogu töös osalema, siis C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaa-sium ootab Teid.
Meie kool ON Viljandi Valge Maja.
CRJG vilistlaskogu esimees
Annika Jaansoo
Viljandi Valge Maja. Foto: Meelis Heli (1983.a lõpetaja)
VILISTLASNÕUKOGU PÖÖRDUMINE
Jakobsoni kool tähendab mulle kooli, kus ma õppisin juhiks. Kooli, kus ma sain aru, mis tähtsus on suurtel eesmärkidel ja kuidas nende poole liikuda. Tulin Viljandisse väikesest maakohast Pärnumaal, Pärnjõelt. Olin 15 õpetajaga 100 õpilase kooli direktor. Kui Evald Laprik mind veenmas käis, et ma just see õige mees Jakobsoni koolile olen, oli hirm nahavahel küll. Aga uudishimuliku ja natuke hulljulge inimesena ma Jakobsoni kooli tulingi. Ja ei kahetse (loodan, et ka õpilased-õpetajad seda ei kahetse). Andke mulle andeks kõik, mis ma valesti tegin, aga minagi õppisin. Ja selleks oli Jakobsoni kool väga hea paik! Ma usun siiani, et Jakobsoni kool pole tavaline kool, vaid on heal tasemel gümnaasium, mis pakub tugevat konkurentsi teistele eesti edukatele gümnaasiumitele. Meil on ju Grünbach, Haavasalu, Pohlasalu, Rummel, Pukk, Jõhve ... Meil on õpetajad, kes suudavad endast palju anda, anda nii, et kool ongi koos õp-pides heal tasemel. Aga et see nii oleks, soovin tänastele koolijuhtidele julgust seda ise uskuda, seda sage-damini kõigile välja öelda, süstida seda usku õpilastesse ja õpetajatesse.... Usku olla Jakobsoni kooli õpi-lastele vägevaks hüppelauaks tulevikku. Ja õnne meile kõigile! Tarmo Loodus
TERVITUS ENDISELT DIREKTORILT
Raivo Mändmaa Maie Kigaste
Reevo Maidla Randel Länts
Liisi Seil Age Usin
Mihkel Servinski Kalle Kadalipp
Mihkel Lees
CRJG vilistlasnõukogu juhatuse liikmed
intervjuu
Ene Ergma, 1962.a lõpetaja
Kas oma unistuse suudavad täi-ta ainult viielised õpilased?
Lühike vastus on muidugi ei. Oma unistused suudavad täita need, kes on selleks motiveeritud.
Mark Soosaar, 1964.a lõpetaja
Miks Teid polnud kooli lõpu-peol?
Mäletan hästi seda päeva - 22.juunit 1964. aastal. Lõpupeol säras viis klassitäit abituriente - oli ju C. R. Jakobsoni nim Viljandi 1.Keskkool siis ainuke klassikali-ne gümnaasium Eestis.
Päike paistis hästi heledalt ja kooli
lõputunnistus käes, läksin meie koju Õuna tänaval, kus ootasid ema, isa ja minust mõned aastad noorem õde. Laual ootas tort, järv sillerdas väga rõõmsalt.
Lõputunnistusel olid peamiselt neljad, üksnes inglise keeles ilut-ses ümmargune viis. Õpetaja Va-res oli julge pedagoog - ta ei hoo-linud tollase direktori näpunäide-test minu keskmisi hindeid alla-poole ümardada. Olin ju kooli seinalehe viimases numbris üsna tõsiselt direktorit ja õpetajate tuba kritiseerinud...
Lõpuõhtule ma aga ei läinud kahel põhjusel. Esiteks ei meeldinud mulle tantsu- ja ööpeod. Eriti nen-de pidude lõppfaasid, mil alkohol kippus ohjad enda kätte võtma. Teiseks tõmbas mind meri ja saa-red ning lõpuõhtu asemel leidsin end järgmisel päeval keset tormist Liivi lahte Ruhnu poole õõtsumas. Minu lõpuõhtuks oli suur jaanituli Ruhnu metsas, kus saare endiste põliselanike varasid valvama koli-nud kihnlased oma ürgseid laule laulsid…
Jüri Nael,
1993.a lõpetaja
Olete öelnud, et lapsena tahtsite saada loomaarstiks või näitle-jaks. Kui peaksite praegu mingil põhjusel ametit vahetama, kum-ma töö valiksite?
Hetkel pole ma ei üks ega teine päris selle otseses tähenduses. Kui saaksin uuesti valida, siis jääks ikka sinna teatrimaailma - ehk et ikka teater. :)
Gaili (Karuse) Kuum, 1984.a lõpetaja
Kuidas lõppes teie koolivormi moderniseerimise katse?
Kunagi 10. või 11. klassis otsusta-sime teha endale uue vormi. Ostsi-me poest ruudulise riide ning meie vanemad õmblesid meile kõigile põlvpüksid. Nende valmissaamise-ga läks aega umbes kuu. Siis lep-pisime kokku päeva, mil kõik nen-de pükstega kooli tuleme.
Kui me siis uhkelt oma pükstega kooli läksime, võeti meid pärast paari tundi direktor Lapriku juures letti. Tema polnud meie ideega päri ning arvas, et meie püksid koolivormiks ei passi. Nädalakese veel pidasime vastu, kuid siis tehti meile selgeks, et nende riietega on kõik. Sinna see meie idee siis jäigi.
ÜKS KÜSIMUS VILISTLASELE
intervjuu
Andrus Kõresaar,
1993.a lõpetaja
KOKO koosseisu on Viljandi maffiaks nimetatud. Kas prae-guse seisuga võib sama väita?
Praegu ei ole enam sedavõrd põh-just, tänane koosseis ei seisa enam koos mulgi pudru peal.
Kerli Keermaa, 2001.a lõpetaja
Kas Ameerika rahukorpuse õpe-tajad õpetasid teisiti?
Eredalt on meelde jäänud Ameeri-
ka rahukorpuse Eestisse tulnud ameeriklaste läbiviidud inglise keele tunnid.
Meie klassil oli au õppida tundma kolme noore õpetaja - Sarah, Ke-vini ja Colini õpetamisviise. Kõi-gil kolmel oli alguses raskusi int-rovertsete ja kidakeelsete õpilaste elavaks muutmisega. Sarah katse-tas erinevaid mänge, Kevin üritas meid mitmetel teemadel arutlema panna ja end avada. Colin aga ra-bas meid oma otsekohesuse ja eestlaste jaoks ehk isegi veidi jul-made ja kurjade naljadega.
Otse loomulikult ei soovinud üks-ki meist Colinile negatiivses mõt-tes silma jääda - seega oli turvali-sem hoopis õpetajaga kaasa rääki-da ning naljatada. Tore oli näiteks Kevini hüvastijätupidu, mille jaoks õpetaja eelmisel öösel mitu tundi kokkas ja meile tacosid ja muid huvitavaid toite tegi.
Nende kolme õpetaja roll sai sel-geks hoopis hiljem - oluline on olla julge ja üritada võõrkeelt praktiseerida ka siis, kui endas just kõige kindlam pole.
Jaan Tätte, 1982.a lõpetaja
Emakeeleõpeta-ja Maia Niidu, mida Teie mäle-tate õpilasest Jaan Tättest?
Muidugi mäletan nii mõndagi, kuid mõne killu puhul ei tea ma, kas olen lugenud seda tema kirju-tistest või lugu-dest, mis on tema kohta kirjutatud.
Aga näen Jaani
ikka vahel istumas 410-ndas ukse-poolses reas eelviimases pingis. Ja seda, et mõnikord, eriti esmaspäe-viti, kui tund oli alanud, läks uks lahti ja Jaan tuli sisse, vabandas, et ei jõudnud, sest tuli … teadagi kust ta juba siis tuli.
Meeles on hästi ka see, kui Jaan oli juba ülikoolis ja koos ühe sõb-raga istusid meie klassis laudadel, mängisid kitarri ning laulsid. Ehk teeb ta kunagi oma sõjaväes kirju-tatud luuletused lauludeks?
Olen märganud, et Jaani silmades on rohkem naeru kui suus.
ÜKS KÜSIMUS VILISTLASELE
Ilus hetk (Jaan Tätte) Mõni hetk on elus ilusam kui teine
mõni hetk on kohe väga, väga ilus
vastu päikest vaatasid Sa silmad pilus
ja see oli... ilus
Hiljem samamoodi vaatasid sa mind
ja Su silmad olid kahtlustusest pilus
et kas räägin vaid või armastan ma Sind
ja see oli... ilus
Fotod Internetist ja erakogust
Marek Sadam, 1997.a lõpetaja
Ühes intervjuus oled öelnud, et gümnaasiumis õppisid elama üksinda. Mida tähendab Sinu jaoks üksindus?
Üksindus ja selle tundmine on igal inimesel erinev, sest niipalju kui inimesi on ka erinevaid lugusid. Kindlasti sõltub arusaam üksindusest ka kultuuri-ruumist ja religioonist.
Minu üksi elamine algas tõesti gümnaasiumisse tu-lemisel. See oli aeg, kui reaalselt enam ei elanud vanemate juures. Aga ega üksi elamine veel kohe täiskasvanuks tee, küll aga aitab kiiremini iseseisvu-da ja kui veab, ka õige tee leida.
Kindlasti on kõigil elus hetki, mil tuntakse end ük-sinda ja vahest see polegi nii paha. Olla iseendaga ja mõtelda elu üle on vast vajalikum, kui igapäeva kii-ruse juures taibata oskame. Samas on kindlasti ini-mesi, kes kannatavad pideva üksinduse all, see aga on osalt nende enda teha. Teisalt võiks me kõik tei-neteisele rohkem tähelepanu pöörata. Hetke maailm on üpris julm.
Mina isiklikult tunnen üksindust vahel eriti drastili-selt, sest reisin palju. Rännates näeb palju sellist, mida tahaks lähedastega jagada, aga nad on kaugel. Tahaks minna pärast kontserti Armsaima juurde, aga oled üksi hotellis. Ja mul on olnud kuid selliseid perioode.
Teisalt on see artisti elu ja ma ise olen selle valinud. Lavata ka ei oska, kuigi ka seal oled mõnes mõttes üksi ja pead hakkama saama. Eks ma siis võtan sel-lest ajast kõik, kui saabub võimalus seigelda ning puhata koos lähedastega.
Üks, milleks ma aga kindlasti üksindust vajan, on kirjutamine. Seepärast teen enamiku oma kirjuta-mistest öösel. Hea rahulik aeg.
Aga jah, kui keegi on liiga üksi, püüdkem märgata.
intervjuu
ÜKS KÜSIMUS VILISTLASELE
Sel sügisel matemaatika-füüsika süvaklassis viimast gümnaasiumi-aastat alustanud Marko on Jakob-soni gümnaasiumis käinud kõik kaksteist aastat.
Pärides Marko lemmikõppeainete kohta, tunnistab ta, et nooremana meeldisid talle ikka muusikaõpe-tus, kehaline kasvatus ja tööõpe-tus, kuid nüüd on raske valida, kuna igas õppeaines on midagi erilist. „Julgen öelda, et Jakobsoni koolis on kõik õpetajad huvitavad ja nende kõrvalepõikeid tunnitee-madest tasub samuti hoolega tähe-le panna. Neil on nii mõndagi väärtuslikku öelda, “ tähtsustab ta tundides räägitu jälgimist.
Marko arvab, et heal õpetajal on ettenähtud materjali kõrvale va-ruks tuua näiteid reaalsest elust, see aitaks aeglasemalegi mõtlejale teha selgeks raskeimad asjad.“ Tubli õpilane aga ei ole pealetük-kiv, vaid laseb klassikaaslastel tunnis sõna sekka ütelda.
Huvideks sport ja plekkpurkide kogumine
Vabal ajal tegeleb Marko eelkõige jalgpalliga. Kokku on noormees trenni teinud pisut üle kümne aas-ta, kuid vigastuste tõttu on ka pi-kemaid vahepause ette tulnud. Li-saks spordile huvitub ta ka tantsi-misest ja laulmisest. „Veel meel-dib mulle tegeleda ehitamisega, olen nokitseja tüüp, meeldib oma käega midagi luua ja töö vilju maitsta.“ Viimati pakkus noorme-hele naudingut maakivimüüri la-dumine. Marko huvitub suuresti ka fotograafiast ja motospordist. Oma aega suudab abiturient pla-neerida nii, et saaks kõigega tege-leda.
Oma hobina toob Marko välja mit-mesuguste esemete kogumist. Eri-liseks võib pidada tema huvi eri-
nevate plekkpurkide vastu. „Kollektsiooniga alustas mu isa kusagil 90ndate alguses, kui sugu-lane tõi Soomest KOFFi õlut. Tol ajal olid purgid Eestis harulda-sed.“ Hilisematel aastatel leidis kogu täiendust reisidelt. Noorme-he arvates on huvitav jälgida näi-teks tuntud karastusjoogi Coca-Cola purkide arengut. Täpset ko-gutud esemete arvu ei oska abitu-rient öelda, sest arvet ei ole ta ku-nagi pidanud.
„Ma ei ole allaandja, teen kõik selleks, et oma soove täita.“ Nega-tiivse poole pealt toob ta välja kannatamatust ühte tööd enne tei-sega alustamist lõpule viia. Vahe-peal unustab noormees kohustusli-kud tegevused ning pühendab end pigem millelegi, mis talle rohkem
huvi pakub. Samuti satub Marko vahel ohtlikesse olukordadesse, mis on seotud autosõidu ja muru-niidukitega.
„Elada tahan veel vähemalt neli korda sama palju kui elatud.“
Tuleviku kohta on Markol juba ettekujutlus olemas. „Kõigepealt sõjaväkke ja ülikooli. Vahepeal tahaks mõned aastad välismaal elada ning töötada.“ Kõrgkoolis valiks noormees alaks esmalt õi-gusteaduse, kuid varuvariantideks oleksid meedia ja majandus.
Marko peab tähtsaks mitte vaevata pead sellega, mida toob homne päev. „Ei tasu nii palju ette muret-seda tuleviku pärast.“
Mariana Hint, 12b
abiturient
MARKO MIKK LEIAB KÕIGES MIDAGI POSITIIVSET
Linda Parik-Jaanre, 1927.a lõpetaja
101-aastane Linda Parik-Jaanre elab Põltsamaa lin-
nas ja on praegu teadaolevalt vanim Jakobsoni kooli
vilistlane.
Linda Parik õppis kolm aastat Oorgu Algkoolis ning
neljandal aastal Kolga-Jaani Kihelkonnakoolis. Seejärel
tuli Haridusseltsi eksamitele minna. Toimusid võistlus-
eksamid eesti keeles, matemaatikas ja vene keeles. Ma-
temaatikaeksam tuli paraku kolm miinus, ülejäänud
sooritas ta viie peale. Üks Linda isa vendadest oli supi-
koolis matemaatikaõpetaja, kes lubas tüdruku oma hoo-
le alla võtta. Onu leidis, et kui teised eksamid on viiele
tehtud, oleks kahju kah, kui ta vene keeles jänni jääb.
Linda sai küll kooli sisse, aga onupoolsest õpetamisest
ei tulnud suurt midagi välja. Ta mäletas, et tal tuli onule
vene keeles “viskama” öelda, aga tema ei osanud, mille
peale onu vihaseks sai, oma sulepea võttis ja nurka vis-
kas. Linda muidugi ehmatas ning enam onu juurde ei
läinud. Tuupis ise selle vene keele aastamaterjali pähe.
Ilusad tüdrukud Esimesest klassijuhatajast Kipsist mäletab Linda seda jubedat lugu, et õpetaja end klassiõhtu eel akna-
konksu külge riputas ja sellega endalt elu võttis. Pärast tema lahkumist palusid õpilased enda klassijuhata-
jaks Meose, kelle käe all Lindal matemaatikas hästi läks. Õpilased olid koolis väga üksmeelsed. Näiteks
hääletati koolivormi poolt ning muretseti klassi raadio ja televiisor. Tüdrukuid oli klassis 27. Paralleelklas-
sis olid kuulsad tüdrukud Saabas, Kaps, Vanamõis ja Luukas. Nad ei osalenud koorilaulus, ei võimelnud
ega tantsinud, olid lihtsalt väga ilusad. Luukas jäi Lindale meelde sellega, et tal olid alati roosad sukad ja-
las.
Noored pidutsesid ka siis Ühiselt käidi Tartus noortepühadel. Linda mäletab, et ühe öö vaatasid nad Tähetornis tähti ning lõid tantsu
Võru poiste pillimängu saatel, pärast mida ülejäänud Linda eakaaslased rongiga Viljandisse sõitsid, tema
aga tahtis laevaga Lavasaarele ja sealt jala koju Parikale minna. Kolga-Jaanist oli 2-3 kilomeetrit koju ja ta
mälestused
KÕIGE VANEM VILISTLANE
oli magamata ööde järel nii väsinud, et kukkus teel maha. Kohalik küla piimamees tuli ja küsis: “Mis sa
sealt leidsid?” Sel ajal olid talude vahel veel kiviaiad, kolhoosi ajal kaotati need ära. Linda üritas siis otse
üle kiviaia minna. Paar roigast oli püsti ning ta ei saanud kurnatuse tõttu sealt kuidagi üle.
Tütarlastegümnaasiumi õpilased käisid Reaalkooli vastava klassiga suusatamas ning igaüks uisutas oma
tuttavatega liuväljal. Talviti ja aastapäevadel käidi paraadidel Reaalkooli, Linnagümnaasiumi ja Kommerts-
gümnaasiumi õpilastega . 25-kraadise pakasega noori kodudest aga välja ei aetud. Tol ajal ei tohtinud ala-
ealised pärast kella kaheksat väljas käia. Kusjuures kuulati ilusasti sõna ning ei käidudki. Koolipeod koos-
nesid eeskavast ja nn. kabareest, mis toimus klassiruumis ning kus esitati nii tõsiseid kui ka naljakaid
numbreid.
Lapsevanemad valmistasid sukki, sokke ja linakesi, mis peoõhtutel maha müüdi. Üks grupp, mida nimetati
väikekooriks, õppis laulud ära ning need läksid peol ettekandmisele.
Tegeldi ka võimlemisega, milles efektielementidena kasutati erinevaid nuiasid, lippe, keppe. Esinemisteks
õpiti alati mõni kava selgeks.
Teistsugused tantsud Rahvatants oli suuresti au sees. Sellega tegelesid peamiselt lauljad ja võimlejad. Tantsuõpetaja Orgussar oli
Vabadussõjast osa võtnud naine. Ta oli jooksnud Tartust Toomemäe tänavat pidi alla poiste sekka ning nii-
moodi lahingust osa saanud.
Tantsuks mängis Maagümnaasiumi poiste orkester ning kooli klaverimängijad. Lindal on eredalt meeles
lugu, mille järgi tantsiti ja lauldi: “Rõõmsalt plaksub piitsake, kostab rõõm ja laulmine. Sõida suksu, sõida
suksu, sõida”. Tantsiti krakovjakki, valssi, polkat, reilendrit, tangot jt.
Riigieksamid Keskkooli lõpus tuli sooritada riigieksamid. Vanas haridusseltsi saalis pandi neid meetrisuuruste laudade ja
ridade vahedega istuma nii, et mingisugust võimalust
kelleltki abi saada polnud. Kõik lõpetasid. Isegi inglise
keele eksam läbiti edukalt, kuigi õpilased hirmsasti pel-
gasid. Hindeid Parik-Jaanre ei mäleta.
Kooli lõpetamisel soovis klassijuhataja Meos kõikidele
tüdrukutele head meheleminekuõnne, Lindale soovitas
aga ülikooli õppima minna.
Mälestused pani kirja Piret Alvre, 12c
Tütar Virge Jaanre: Kooliaeg oli mu ema jaoks
üks väga helge ja ilus aeg. Ema tervitab oma noo-
remaid koolikaaslasi kooli 100. sünnipäeval ja
soovib praegustele õpilastele, et nad oleksid ikka
tublid ja aktiivsed.
mälestused
Eero Järvekülg, 1968.a lõpetaja
Elasin Viljan-dist 3 km kau-gusel Jämeja-lal, nii et pidin bussiga kooli tulema. Jõud-sin ükskord nii varakult
kohale, et koolimaja uksed olid veel suletud.
Teinekord oli mul jälle talvel õud-ne janu. Nägin, et raudtorude kül-jes oli natuke vett ja panin keele vastu. See jäi aga kinni. Pärast oli tükk tegemist selle lahti saamisega.
Igor Anissimov, 1983.a lõpetaja
Meie klass oli kõige meel-dejäävam „elamus“, sest siia juh-tus kokku nii-võrd tore seltskond, kus viibimine oli suur rõõm.
Tegime kõike koos. Selles mõttes oli kooliaeg väga tore. Tegelikult saame ka siiani paljudega tihti kokku.
Mulle on meelde jäänud, et meil olid sellised päevad nagu spordi-päevad. Näiteks talispordipäeval tunde ei olnud. Üritus algas juba hommikul – olid suusa- ja teate-võistlused. Staadionil, kus oli liu-väli, tehti ka kiiruisutamist. Põhili-ne oli siiski suusatamine ja kelgu-tamine. Võistlused olid klasside-vahelised ja neist võtsid kõik osa. Ujula akende peale olid pandud kõlarid, kust tuli muusika ja vahe-peal kuulutati tulemusi. Õhtul
järgnes pidu, kus kõigepealt auta-sustati parimaid ja hiljem tantsiti. See oli hästi tore traditsiooniline üritus. Üldiselt õpilased ootasid seda.
Kahjuks on praegusel ajal selle korraldamisega olnud üks prob-leem – ei ole seda külma lumist talve nagu aastaid tagasi.
Ester (Kolk) Järvekülg, 1971.a lõpetaja
Mulle meeldisid väga nääripeod, kus kasutati palju erinevaid dekoratsioone, näiteks lagi nä-gi kord välja
nagu merepõhi. Need erilised peod toimusid praeguse Maagümnaasiu-mi väikese maja saalis. Üritused olid üldse alati kindla temaatikaga, aga ääretult põnevad. Kui tulin kooli tööle, siis oli mul väga kahju, et enam selliseid üritusi ei toimu.
Rein Kallaste, 1964.a lõpetaja
Niimoodi paugupealt meenub koo-livaheaeg. Siis sai pois-tega kolhoo-sis heina kaarutada,
mis oli tõsine mehetöö. Kõige pa-rem õpetaja oli Boris Heinrihson ehk Koss, sest ta oli õiglane – hin-das väga ausalt. Kui hinne oli kolm, siis oli ikka kolm ja kui olid nelja väärt, siis said ka nelja.
Tiina (Annus) Kungla, 1966.a lõpetaja
Minu güm-naasiumiaeg langes meie kooli väga huvitavasse perioodi: lin-nas oli ainult üks keskkoo-liklassidega kool, kus õp-
pisid koos vene ja eesti lapsed.
Eredaid sündmusi oli palju. Sel ajal ei olnud arvutit ja teleritki pol-nud igas kodus, nii pidime ise en-dale huvitavat tegevust leidma. Koolis oli palju huvialaringe, terve õppeaasta vältel korraldati klassi-devahelisi korvpalli- ja võrkpalli-turniire. Talvel käisime suusamat-kadel ja igal õhtul uisutasime liu-väljal. Koolimaja aknad olid ilma igasuguse projektita hilisõhtuni valged.
Eriliselt on meelde jäänud nääri-peod, sel aja ei tohtinud jõule pi-dada. Peo valmistas ette ja deko-reeris ka saali lõpuklass, meie ajal
õpetajad-vilistlased
VANASTI OLI ROHI ROHELISEM JA TAEVAS SINISEM ...
Leia pildilt Igor Anissimov. Foto aastast 1982
oli see 11. klass. Oli auasi trumba-ta üle eelmise aasta pidu. Mulle on eriti meelde jäänud kaks nääripidu. Saal oli jaotatud kaheks: rõdul oli taevas ja laval põrgu. Rõdu ilusta-sid valged pilved ja kuldsed tähed sinisel taeval. Seal laulis ka ingli-rõivastes naiskoor. Lava oli tehtud tõeliseks põrguks, kus troonis Saa-tan koos oma deemonitest saatjas-konnaga.
Meil oli järgmisel aastal väga ras-ke seda kõike üle trumbata. Meie dekoreerisime saali neljaks ilma-kaareks. Kõige suurem töö oli klassivend Anti Kikasel, sest tema oli meie kunstnik, ülejäänud ainult abimehed.
Ebatraditsiooniliseks näärivanaks oli matemaatikaõpetaja Endel Meidla, kes toodi sisse kandetoolil ja ta oli rõivastatud idamaiselt, saatjannadeks haaremineiud. Ka kõikide klasside ettekanded olid seotud erinevate ilmakaartega.
Üldse peeti meil koolis palju pidu-sid, osa neist olid ettekannetega temaatilised õhtud, aga iga nädala lõpus oli vähemalt tantsupidu. Mängis meie oma õpilastest orkes-ter. Pidudel, välja arvatud nääri-peol, pidime kandma koolivormi. Oma kooliaeg tundub alati olevat parim.
Kadri (Kaup) Kuusik, 1978.a lõpetaja
Õppisin CRJGs 1976-78, klassi-juhatajaks oli Erika Rummel. Meil oli palju ekskursioone, eriti meeldejääv oli sõit Mihhai-
lovskojesse. Ka olid toredad klas-
siõhtud, mis olid stiilipidude moo-di ja täielikult meie endi ette val-mistatud. Klassijuhataja oli alati meiega ja tegi kõik asjad kaasa.
Kadri Lõhmus, 1998.a lõpetaja
Üheks ereda-maks mäles-tuseks on see, kui me klas-sikaaslastega 4. korruse peaaegu et üle oleks uju-tanud. Meil
käis 5. klassi sõprade vahel üks suur veesõda.
Meelde on jäänud teinegi põnev üritus - rebaste ristimine, mida nüüd kutsutakse retsimiseks, sest seda see ka veidi on. Sellest üritu-sest jäi meelde üksteise munadega loopimine, mis omal ajal tundus väga naljakas.
Maie (Sepp) Piik, 1969.a lõpetaja
Mul meeldis CRJGs õppida. Õpetajad oli meeldivad ning see aeg oli väga tore.
Madis Pärna, 2002.a lõpetaja
Eriti ei mäletagi oma kooliajast midagi. Meenub näiteks see, kui õppisin tunni ajal luuletust pähe ning samas kutsutigi mind vastama. Suutsin
peast ette kanda ja saingi hindeks viie.
Riina Tamm, 1973.a lõpetaja
Mulle on meel-de jäänud kartu-livõtmised. Ni-melt siis käisid kõik õpilased sügisel majandi-tes tööl. Päev
algas autokasti ronimisega. Seal oli rivis kaks pinki. Põllule sõi-duks võis kuluda veerand kuni poolteist tundi. Pikka sõitu sisusta-ti aga laulmisega. Lauldi igasugu-seid laule, mis kõigile tuttavad olid. Kartuleid võeti ämbritesse ja ühes vaos töötati paarikaupa. Kui juh-tus vihma sadama, siis lubati ka varju alla minna. Tööpäev kestis neli tundi. Vahepeal istuti ka lõkke ääres ja söödi kaasa võetud võilei-bu. Raske töö eest saadi ka tasu. Töö polnud vastumeelne, kuna sai puududa koolitundidest. Pärast tööd oli jälle lõbus kojusõit, mida sisutati taas laulmisega
Virve (Kurve) Kikas, 1966.a lõ-petaja
Erilisi koo-limälestusi pole, aga mulle jäid meelde iga-nädalased koolipeod. Need olid alati erine-
va teemaga, sellised peod meeldi-sid.
õpetajad-vilistlased
VANASTI OLI ROHI ROHELISEM JA TAEVAS SINISEM ...
Epp (Kivikas) Jõhve, 1985.a lõpetaja
Kõige esime-sena meenub mulle klassiju-hataja, kes oli
küll range, kuid samas ka hea õpe-taja. See mees oli Endel Meidla, matemaatikaõpetaja. Ka tema oli meie kooli vilistlane, tänaseks on ta kahjuks surnud. Endel Meidla oli omapärane, natuke närviline ja hajameelne – unustas oma prille igale poole ja võis keset tundi ha-kata moosisaia sööma. Oma 55. sünnipäeva pidas koos terve klas-siga. Siis ütles ka, et tal on omad lemmikud, aga ta nende nimesid ei paljasta. Endel Meidla güm-naasiumi klassijuhatajana muutis need aastad meeldejäävaks.
Raili (Toikka) Toikka-Tamm, 1994.a lõpetaja
Üks ere mäles-tus on pärit ajast, kui käisin 11. klassis. Koolis toimus vilistlaste kok-
kutulek, laupäeva õhtul peeti koo-limajas pidu. Meie pidime minema pühapäeva hommikul klasse koris-tama. Me ei kujutanud ettegi, mil-liseks võib koolimaja suurema peo järel muutuda! Näiteks ühes klas-sis rippus näritud suitsuseapea.
Aga muidu on hästi meelde jäänud õpetaja Erika Rummeli tunnid. Tema kirjanduse tund oli niisugu-ne, kus sai oma arvamust avaldada ja seda ei peetudki valeks.
Kristi (Mõttus) Potter, 1992.a lõpetaja
Esmajoones tulevad koo-liaega mee-nutades sil-me ette mi-nu toredad klassikaas-lased ja koos ette-
võetu. Olgu selleks siis klassiõh-tud, ekskursioonid, ühiselt korral-datud koolipeod või kevadised ja sügisesed põllutööd kolhoosis. Igal pool suutsime leida midagi, mis rõõmu pakkus ja on väärt meenu-tamist.
Eriliselt on meelde jäänud 12. klassi tutiaktus ja sellele järgnev melu linnas. Nimelt olime plaani võtnud liikuda jalgratastel. Üldi-selt läks kõik lõbusalt ja nii nagu planeeritud. Tuli ette siiski ka väiksemaid kukkumisi ja nii juhtus, et pärast väga toredat päeva pidi nii mõnigi nentima, et mitte ainult esimest klassi alustades, vaid ka 12. lõpetades on põlved marraskil.
Age (Ots) Usin, 1974.a lõpetaja
Lõpetasin va-nas majas.
Meil oli 7 pa-ralleelklassi ja 9.klassis käisi-me koolis õh-tupoolses va-hetuses.
Võrratu õpetaja oli klassijuhataja Jaak Tamm ning mõnus oli pärast tunde minna keemiaringi, mida juhendas õpetaja Evi Jänes.
Katrin (Kõverjalg) Siil, 1977.a lõpetaja
Õppisin C. R. Jakobsoni nim. 1. Keskkoolis aastatel 1974-1977, seega kaks aastat vanas Kõrge-mäe koolimajas
ja viimase aasta Männimäel. Meid oli 5 paralleeli. Sel ajal oli koolis ka kirjanduse eriklass ja seal ma õppisingi. Seda, mida kooliajast meenutada, on palju rohkem. Aga minu jaoks ei ole mitte tähtis mä-lestuste hulk, vaid see, et need mä-lestused on meeldivad. See oli õnnelik, tore ja huvitav aeg.
õpetajad-vilistlased
VANASTI OLI ROHI ROHELISEM JA TAEVAS SINISEM ...
Õpetajaid intervjueerisid 10c klassi õpilased
Õpetajad 1983.aastal
Tere, Eesti! Tere, Viljandi! Tere, CRJG!
Olen nüüdseks juba 9 kuud elanud ja õppinud vahetusõpilasena Sak-samaal. Saksa koolisüsteem ja õpetajate õpetamismeetod erineb ikka päris kõvasti Eesti omast. Siin tehakse palju grupitööd, ko-dutöid on võrreldes Eestiga palju vähem, rohkem tehakse ettekan-deid ja referaate. Kontrolltöid kir-jutatakse ka vähem kui Eestis. Ta-valistes ainetes maksimum 4 korda aastas, profiilkursustes 2 korda aastas. Profiilkursuseid on 2, mida iga õpilane saab õppeaasta alguses endale valida. Väiksemaid teste kirjutatakse peaaegu igas aines, aga seda, et kunas ja kui palju, see oleneb õpetajast. Tunnistusi saa-dakse siin 2 korda aastas – veeb-ruaris ja juulis.
Õpetaja ja õpilase suhe on rohkem sõprussuhe. Näiteks eelmist ingli-se keele tundi alustas õpetaja lau-sega: „Hello! How are you? Who would like to have a cup of tee?“
Hinnetest nii palju, et kõige parem hinne on 1 ja kõige halvem on 6. Gümnaasiumis hinnatakse punkti-dega: 0 – 15 punkti, kus 0 tähen-dab läbikukkumist ja 15 on parim tulemus. Klasse pole siin 12, nagu Eestis, vaid 13.
Tempo on koolis aeglasem kui Eestis. Kõike tehakse rahulikult ja iga asja jaoks antakse meele-tult palju aega. Näi-teks matemaatika tunnis lahendatakse sellist ülesannet, mil-le lahendamiseks meil Eestis antakse heal juhul 20 min, siin 90 min. Saksa keele tunnis mängime teatrit ühe raamatu
järgi, mida pidime lugema, ja sööme k u m m i k o m m e , mida õpetaja iga tund lahkelt jagab. Inglise keele tun-nis vaatame filmi ja räägime sellest või kuulame min-git laulu ja aruta-me, mida laulu autor mingi teatud lausega lauluteks-tis mõelda võis ja mida meie sellest arvame. Sellist grammatika õppi-mist nagu Eestis, siin gümnaasiu-mis enam pole, mistõttu ka enamik õpilasi on grammatikas suhteliselt kehvad.
Õpilased on tundides palju aktiiv-semad ja töötavad väga aktiivselt kaasa. Alati avaldavad oma arva-must ja mitte kunagi ei karda esi-tada küsimusi.
Vahetundides sööme, räägime ja laulame. Söömise koha pealt veel nii palju, et sellist luksust nagu koolisöökla siin ei eksisteeri. Kõi-gil on oma leivad või midagi söö-davat kaasas. Päikselistel päevadel näevad vahetunnid välja nagu pik-nikud, kus õpilased istuvad murul, söövad, kui mõnel on kitarr kaasas, siis lauldakse ja lihtsalt tuntakse
elust mõnu.
Üks asi, mida siin koolides juhtub/on väga palju, on tundide ärajää-mine, sest on õpetajate nappus või siis on üks õpetaja kahe aine peale. Näiteks geograafia ja kehalise kas-vatuse õpetaja on sama ja kui on mingid võistlused, siis on õpetaja võistlustel ja asendusõpetajat ei leita ja selletõttu saavad õpilased vaba tunni. On veel igasugu muid põhjuseid, see oli vaid üks näide. Pole ka ime, et tänu tundide välja-langemisele saab terve päeva va-baks. Hetkel on veel eriti palju väljalangemisi, sest 13. klassidel on eksamid ja paljud õpetajad on nendel eksamitel.
Vaheaegu on siin rohkem kui Ees-tis, aga see-eest on suvevaheaeg
võrreldes Eesti 2,5 kuuga, 5 või 6 nädalat. Lisaks on veel tänu igasugus-tele pühadele ja tähtpäevadele palju vabu päe-vi.
Triin Sauks, Berliin
vahetusõpilane
SAKSAMAAL JÄÄVAD TUNNID ÄRA
1. Kujutage ette, et äkitselt muutub klass rahutuks. Te: a)tormate klassist välja, katkute juukseid ja karjute. b)tõmbate laua alt välja jahipüssi. c)irvitate kohtlaselt ja tõttate psühhiaatri juurde aega kinni pa-
nema. d)loete kümneni ja jätkate tundi. 2. Koostate parasjagu kontrolltööd. Te: a)otsite välja oma ülikooliaegsed ülesanded. b)kirjutate ülesandeid hiina keeles. c)kombineerite vastuseid saatest „Kuldvillak“. d)kutsute elukaaslase appi. 3. Õpilased paluvad teilt luba koju minna. Te: a)satute raevu ja lukustate õpilased klassi. b)lubate lahkelt, kuid järgmisel päeval korraldate eriti raske
tunnikontrolli. c)teete õppenõukogus ettepaneku antud õpilasi karistada. d)seote nad kinni ja peidate keldrisse. 4. Õpilane magab tunnis. Te: a)alandate teda niikaua, kuni kaasõpilaste naer unekoti üles
äratab. b)peksate ta üles. c)annate talle padja ja teki ning soovite head ööd. d)panete ta põhjusega puudujaks. 5. Teie õpilased nägid teid vahetult pärast lõbusat baaris-käiku. Järgmisel päeval te: a)kutsute õpilasedki õhtul baari. b)salgate juhtunut ja ajate kõik oma õela kaksikõe/venna kaela. c)parandate pead ja ei jõuagi kooli. d)kõnnite ükskõikselt minema. 6. Õpilased kaklevad koridoris. Te: a)viskate jaki seljast ja liitute kähmlusega. b)loodate jällegi oma jahipüssi abile. c)ergutate kõrvalt oma lemmikut. d)kõnnite ükskõikselt minema. 7. Lähete suurel vahetunnil sööma ja avastate, et järjekord on ülipikk. Te: a)karjute: „TULEKAHJU!“ ja lähete rahulikult söögi järele. b)trügite ette. c)kaotate söögiisu. d)võtate esimeselt ettejuhtuvalt õpilaselt söögi ära. 8. Tänaval tuleb teile vastu õpilane, kuid ei ütle tere. Te: a)karjute: „Tere!“ niikaua, kuni õpilane teile vastab. b)solvute hirmsasti, satute depressiooni ja lähete 12-päevalisele
ravikuurile. c)kutsute järgmisel päeval antud õpilase klassi ette rääkima
viisakusest. d)haute hirmsat kättemaksu.
9. Teete tunnis ühe faktivea ja üks õpilane julgeb teid pa-randada. Te: a)väidate, et antud teemas olete teie pädevam kui keegi muu. b)sulgete vägivallaga ninatarga suu. c)hakkate nutma ja vabandama. d)ignoreerite seda täielikult. 10. Seda testi täitsite: a)täiesti ausalt. b)relva ähvardusel. c)nautides igat küsimust. d)mõeldes eesseisvale kohvipausile. Punktid: 1. a-2, b-3, c-1, d-0. 2. a-2, b-3, c-1, d-0. 3. a-2, b-0, c-1, d-3. 4. a-2, b-3, c-1, d-0. 5. a-3, b-2, c-1, d-0. 6. a-2, b-3, c-1, d-0. 7. a-2, b-1, c-0, d-3. 8. a-1, b-2, c-0, d-3. 9. a-1, b-3, c-2, d-0. 10. a-3, b-2, c-0, d-1. Tulemused: 0-8 – Vaikne laiskvorst. Te olete täielikult oma õpilaste võimuses. Kui nad midagi eriti hullu kokku keeravad, ei viitsi te isegi neid karistada, kuna olete selle jaoks veidi laisavõitu. Arvatavasti sobite suurepära-selt valvuriks. 9-16 – Ettearvamatu, kuid kahjutu. Teie tujud muutuvad pidevalt ning aeg-ajalt armastate oma õpilastele käkki keerata. Te seate alati oma huvid esikohale ning ei ütle ära ka heast lõunast. Ühesõnaga – olete ideaalne õpetaja. 17-23 – Depressiivne seltskonnalõvi. Olete lõbutseja tüüp, kuid alkoholi liigtarvitamise tõttu satute aeg-ajalt hüsteeriasse ja depressiooni. Vahel esineb ka teil mõistlikke hetki, kuid seda juhtub haruharva. Sobite psühhiaat-riks. 24-30 – Sadist-terrorist. On kahtlus, et olete seotud teatud terroriaktiga, aga testi koosta-ja ei hakka enneaegseid järeldusi tegema, kuna muretseb oma julgeoleku pärast. Selge on see, et armastate oma õpilasi piinata ja tunnete sellest mõnu. Arvatavasti kuulute juba mõnda allilma organisatsiooni ja seetõttu olete õige koha elus leidnud. Koostas Kertu Kärk, 12a (2001/2002)
test
ÕPETAJA, TESTI ENNAST!
Kergejõustkuhooaeg 2008 tõi meie koolile kolm rekordiparan-dust. Mart Meos ületas kuulitõu-
kes Kristo Galetale kuulunud re-kordi 16.43 (kuul 6 kg). Uued re-kordinumbrid on 17.88. Merli Lill parandas enda nimele kuuluvat 100 m jooksu rekordit 4 sajandi-kuga, saades ajaks 12,70 ja ületas kooli vanima rekordi neidude 200 m jooksus, mis kuulus 1964 aas-tast 25,5-ga Ludmilla Hensonile. Merli sprintis uueks rekordajaks
25,45 sek. Kui jälgida mõlema rekordiparandaja arengut, siis on näha, et tulemused ei tulnud üleöö vaid tegu on järjepideva tööga. Mart Meose areng kuulitõukes aastate lõikes: 2008 – 17.88 (6 kg) 2007 – 16.48 (6 kg) 2006 – 16.06 (5 kg) 2005 – 12.50 (5 kg) Arengut vaadates võib loota ka uuel hooajal rekordiparandusi. Li-saks on Merli lähedal ka 400 m jooksu rekordile, millest lahutab vaid 3 kümnendiku. Mart aga peaks hakkama saama 1,75 kg ket-taheiterekordiga 50.41. Mart heitis 1,5 kg kettaga 54.31 (2007) ja 1,75 kg kettaga 47.85 (2008). Re-kordit võib loota ka kooli kõigi aegade teist tulemust neidude tei-vashüppes (3.20) näidanud Birgit Saviaugult ja neidude vasaraheites Kadri Karjalt. Kadri tulemus 37.65
(3 kg) jääb kooli rekordile alla 1.89 m.
Merli Lille areng 100 m ja 200 m jooksus: 2008 – 12,70 – 25,45 2007 – 12,74 – 26,93 2006 – 13,20 – 27,12 2005 – 13,50 – 27,64 Aivar Hommik
sport
MERLI JA MART UUENDASID KOOLI REKORDEID
Mart Meos
Merli Lill
KOOLI MEISTRIVÕISTLUSED MURDMAAJOOKSUS 11.09.2008 Poisid 2. klass 1. Joosep Lossmann 2a 2.26,9 2. Mait Makejev 2a 2.27,2 1. Rasmus Pihu 2b 2.33,6 Poisid E (s.a. 1999-2000) 1. Jan Põder 3b 4.44,0 2. Renee Razumov 3b 4.47,6 3. Joosep Sankmann 3a 4.57,7 Tüdrukud E (s.a. 1999-2000) 1. Rebeca Lotta Aasmäe 2b 2.15,8 2. Cetriin Pajumägi 2b 2.16,7 3. Karita Uisk 2a 2.24,7 Tüdrukud D (s.a. 1997-1998) 1. Gertina Simenson 5b 2.05,4 2. Mari-Helen Prinzmann 5a 2.05,5 3. Krislin Hein 5a 2.07,6 Poisid D (s.a. 1997-1998) 1. Kristjan Johanson 5a 3.59,1 2. Roger Teor 5a 4.05,0 3. Mark Evan Luik 5b 4.34,9 Tüdrukud C (s.a. 1995-1996) 1. Šerelin Zverev 5c 1.55,0 2. Sirelin Tallo 6b 2.04,4 3. Anneliis Reili 5c 2.06,2 Poisid C (s.a. 1995-1996) 1. Kaupo Tammemäe 6b 4.24,3 2. Aron Kristjan Kovru 7c 4.26,9 3. Rivo Saaremäe 7c 4.33,7
Tüdrukud B (s.a. 1993-1994) 1. Liisa Liesment 9b 1.48,6 2. Iiri Tera 8a 1.53,2 3.-4. Kristin Oja 8a 2.03,1 3.-4. Mesike Männik 9b 2.03,1 Tüdrukud B (s.a. 1993-1994) 1. Simon Lukka 8b 4.01,5 2. Patrick Villo 8b 4.04,7 3. Taimo All 8a 4.07,8 Neiud A (s.a. 1991-1992) 1. Christi Oolo 11a 1.50,0 2. Liis Elmet 10a 1.51,7 1. Mairi Staškevitš 10a 2.03,1 NoormehedA (s.a. 1991-1992) 1. Kaarel Kuslap 10a 3.37,0 2. Aivar Joandi 11b 3.41,6 3. Andri Tallo 11c 3.45,9 Neiud J (s.a. 1989-1990) 1. Agnes Mägi 11a 1.53,5 2. Marin Taal 12d 1.57,9 3. Triinu Kööba 11c 2.00,4 Noormehed J (s.a. 1989-1990) 1. Joosep Tammemäe 11b 3.21,7 2. Kaur Kuslap 12a 3.24,8 3. Madis Vitsut 11b 3.31,2 Poisid läbisid 1100 m (v.a. 2. klassi poisid—550m) ja tüdru-kud 550m
⇒ Homme sajab pisikesi poisslapsi ja pussnuge
⇒ Kui tädil oleksid rattad all, siis ta oleks omnibuss
⇒ Pea nagu koorelahutaja otsas.
⇒ Te olete nagu mingi eriti tugeva kattega teflonpannid. Mitte midagi ei jää külge.
⇒ Oota, ma otsin nüüd oma sinise rahuvalvaja kiiv-ri üles.
⇒ Ja nüüd kiirus 1-5-8-20
⇒ Siis tuleb tasumise päev.. ja ma kehastungi üm-ber tasujaks!
⇒ Pasunakoor ka paneme summutid peale. (nuuskamise kohta)
⇒ Nüüd konts ja varvas! (kiiresti)
⇒ Tark nagu vihmauss
⇒ Pane telefon ära, ära saada vaenulikele vägedele teateid.
⇒ Ära kortsuta kulmu. Tead, kui kallid on kortsu-vastased kreemid.
⇒ Nüüd on õpetajate toas õpetajaid poole rohkem, sest kõik on endast väljunud, kuna te puudute.
⇒ Teil on nagu kümne neegripoisi mäng, iga kord on üks vähem koolis.
⇒ Lehekülg 103, see on nagu post, pall ja pool lu-mememme.
⇒ Kõrvad kukuvad peast ära kui ma seda kuulen.
⇒ Kas sa oled meiega ühel lainel, meil on FM.
⇒ Mis lahti, kas teil on haigutamise MM?
⇒ Neiud ärevil. Was ist los?
⇒ Suur stepiümiseja läheb nüüd talveunne.
⇒ No näed, newtoni seadused kehtivad ka 21. sa-jandil!
⇒ Kas see lennukivoltimistöökoda ka oma töö lõpe-tab?
⇒ Ole hea, ära minesta, mul on nõukogudeaegsed toibutamismeetodid, mine tea, kas toibud.
⇒ Paanikaosakond on meil siin.
⇒ Don't read! Look at me! My nice blue eyes. ;)
⇒ Ja kui sina koolis ei käi, siis ma hammustan sind tagajalast!
⇒ Kus sul on see nupp, et ma saan sind sisse lülita-da selleks ajaks, kui mina räägin?
⇒ Sul on täpselt teada, mitu varest on teiselpool maja.
⇒ Mu süda jättis 10 lööki vahele!
⇒ Sa peaksid käima elukindlustaja juurest läbi.
⇒ Istu õigetpidi! Kasvad viltu, pärast kool süüdi!
meelelahutus
KES ÜTLEB NII? KAS TUNNED ÄRA?
Kõik teavad vastust! Pildil 3.b klass (Rein Grünbach)
Hea vilistlane!
Kui sa tundsid ära õpetaja, kes on nii öelnud, saada e-kiri aadressile [email protected]. Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhind.
Andekad õpilased ⇒ Eestil on kaunid rahvustunnu-
sed.
⇒ Elamise teeb minu jaoks huba-seks Eesti looduse olemasolu.
⇒ Inimesele annab soojust soe õhk ja ümbritsevad inimesed.
⇒ Juhtub, et autojuht kaotab juhi-tavuse ja põrkab puuga kokku.
⇒ Juurvili on vili, mille juured on maa sees.
⇒ Kui lind oli söönud, ajas ta ja-lad kõveraks ja heitis magama.
⇒ Kui olime sõitnud tund aega, nägin, et meie eesolev auto viskas prahti aknast välja.
⇒ Kõnekäänd on poolik lause, mis jutus kõlab paremini.
⇒ Läti Hendrik on hästi tuntud hilisemate ärkajate kaudu.
⇒ Mulle meeldib viljandi miusic festifal.
⇒ Pastoraal on pastoritele kirjuta-tud raamat.
⇒ Puisniit on tekkinud inimese niitmise tagajärjel.
⇒ Sellest ajast saadik ongi leevi-kesel punased rinnakarvad.
⇒ Selgus, et see on vale reaioon.
⇒ Taifuun on pärismaalase sõidu-riist.
⇒ Tasuja suri ja tegi viimase mõõgahoobi.
⇒ Umbrohi on ebaviisaks taim, mis võtab kultuurtaimelt ained.
⇒ Vana aja vanaemad oli kortsu-näolised.
⇒ Vanasõna on lühike piklik elu-käik rahva kohta.
⇒ Viljastumine on vilja saabumi-ne emakasuudmele.
⇒ Võrrand on võõrast sisaldav võrdus.
⇒ Võrrandi vastus: Ei reageeri.
Nõuandeid noortele Kirjutanud Henri Viital, 11c (2004/2005)
⇒ Järgmine kord, kui sa peeglisse vaatad, ütle enda kohta midagi positiivset.
⇒ Hoia endale antud lubadusi. Tõuse üles õigel ajal kolm päe-va järjest.
⇒ Kiida kellegi arvamust millegi kohta.
⇒ Kui sul kõik üle viskab, tõmbu sügavale oma alateadvusesse. Hullus on varjupaik ja rahu.
⇒ Kuula hoolikalt oma sõnu.
⇒ Lähemal ajal otsi endale vaikne koht ja mõtle, mis sulle kõige tähtsam on.
⇒ Noki nina. Topi nimetissõrm ninna. Sa ei suuda kõiki leide ära imestada.
⇒ Pane hoolikalt tähele laulude sõnu, mida sa kõige sagedamini kuulad. Kui need sobivad sinu põhimõtetega, siis väärtusta seda muusikat.
⇒ Pane pähe teravatipuline müts.
Aja käed-jalad harki. Oled tõe-line staar.
⇒ Pista pea liiva alla. Halvimal juhul läheb sulle liiv silma.
⇒ Proovi ühel päeval mitte liial-dada ja ilustada.
⇒ Räägi ainult siis, kui vaja.
⇒ Sea paika selged ootused.
⇒ Tee ainult tähtsusetuid asju. Siis pole vahet, kui sa hakkama ei saa.
⇒ Tee, mida tahad, kui just mingil põhjusel ei tohi.
⇒ Too oma ellu kiiks ja söö näi-teks sidrunikoori.
⇒ Tõuse üles. Löö käega. Nii liht-ne ongi rahu leida.
⇒ Vabanda.
⇒ Võta elu kui mängu. Kui sul on matt lähedal, löö laud segi ja teeskle marutõbist, siis ei jää sa viimaseks.
⇒ Kõik on kõige paremas korras. Mine maga edasi.
meelelahutus
ÕPILANE TEAB
“Ma ei saanud teha koduseid töid, kuna mu arvutil oli viirus ja samuti kõiki-
del minu pliiatsitel ja pastakatel ka.”
Allikas: Internet
Fotod Rein Grünbach
