EE - EP 2 030 981 B1

KIRJELDUS

Leiutise ala

[0001] See leiutis käsitleb ühendeid ja meetodeid ensüümi inhibeerimiseks. Täpsemalt käsit-

leb leiutis ensüümi inhibeerimisel põhinevaid ravimeetodeid.

Leiutise eeldus

[0002] Eukarüootides vahendatakse valgu lagundamist valdavalt ubikvitiini raja kaudu,

milles hävitamisele suunatavad valgud ligeeritakse 76 aminohappe pikkuse polüpeptiidi

ubikvitiiniga. Pärast hävitamisele suunamist saavad ubikvitiinitud valkudest substraadid 26S

proteasoomile, multikatalüütilisele proteaasile, mis lõikab valgud lühikesteks peptiidideks

oma kolme peamise proteolüütilise aktiivsuse toimel. Kuigi sellel on üldine funktsioon

rakusiseses valgu ringkäigus, mängib proteasoomi vahendatud lagundamine ka võtmerolli

paljudes protsessides, nagu suure koesobivuskompleksi (major histocompatibility complex,

MHC) klass I esitlemine, apoptoos, rakkude jagunemine ja NF-κB aktivatsioon.

[0003] 20S proteasoom on 700 kDa silindrilise kujuga multikatalüütiline proteaasikompleks,

mis sisaldab 28 alaühikut, mis on paigutunud nelja rõngasse ja mis mängivad tähtsat rolli

rakukasvu regulatsioonis, suure koesobivuskompleksi klass I esitlemises, apoptoosis, anti-

geeni töötlemises, NF-κB aktivatsioonis ja põletikueelsete signaalide edastamises. Pärmis ja

teistes eukarüootides moodustavad 7 erinevat α-alaühikut välimised rõngad ja 7 erinevat

β-alaühikut moodustavad sisemised rõngad. α-alaühikud on 19S (PA700) ja 11S (PA28)

regulatoorsete komplekside seondumiskohtadeks, samuti füüsikaliseks barjääriks sisemisele

proteolüütilisele kambrile, mille moodustavad kaks β-alaühiku rõngast. Seega arvatakse, et in

vivo eksisteerib proteasoom 26S partiklina (26S proteasoom). In vivo katsetes on näidatud, et

proteasoomi 20S vormi inhibeerimine võib kergesti korreleeruda 26S proteasoomi inhibeeri-

misega. β-alaühikute aminoterminaalsete Pro-järjestuste lõikamine partikli moodustumise

ajal toob nähtavale aminoterminaalsed treoniinijäägid, mis toimivad katalüütiliste nukleofiili-

dena. Seega on katalüütilise aktiivsuse eest proteasoomis vastutavatel alaühikutel aminoter-

minaalne nukleofiilne jääk ja need alaühikud kuuluvad N-terminaalsete nukleofiilsete (Ntn)

hüdrolaaside perekonda (milles nukleofiilseks N-terminaalseks jäägiks on näiteks Cys, Ser,

Thr ja teised nukleofiilsed rühmad). See perekond hõlmab näiteks penitsilliin G atsülaasi

EE – EP 2 030 981 B1 2

(PGA), penitsilliin V atsülaasi (PVA), glutamiin PRPP amidotransferaasi (GAT) ja bakte-

riaalset glükosüülasparaginaasi. Lisaks kõikjal ekspresseeruvatele β-alaühikutele on kõrge-

matel selgroogsetel ka kolm γ-interferooni poolt indutseeritavat β-alaühikut (LMP7, LMP2 ja

MECLI), mis asendavad nende normaalseid ekvivalente, vastavalt X, Y ja Z, muutes seeläbi

proteasoomi katalüütilist aktiivsust. Erinevate peptiidsubstraatide kasutamisega on eukarüoo-

tide 20S proteasoomidel kindlaks tehtud kolm peamist proteolüütilist aktiivsust: kümotrüp-

siinisarnane (chymotrypsin-like, CT-L) aktiivsus, mis lõikab pärast suuri hüdrofoobseid

jääke, trüpsiinisarnane (trypsin-like, T-L) aktiivsus, mis lõikab pärast aluselisi jääke, ja

peptidüülglutamüülpeptiidi hüdrolüüsiv (peptidylglutamyl peptide hydrolyzing, PGPH) ak-

tiivsus, mis lõikab pärast happelisi jääke. Proteasoomil on kirjeldatud ka kahte täiendavat

vähem iseloomulikku aktiivsust: BrAAP aktiivsus, mis lõikab pärast hargnenud ahelaga

aminohappeid, ja SNAAP aktiivsus, mis lõikab pärast väikesi neutraalseid aminohappeid.

Proteasoomi peamistele proteolüütilistele aktiivsustele näivad kaasa aitavat erinevad katalüü-

tilised saidid, sest inhibiitorid, punktmutatsioonid β-alaühikutes ja γ-interferooni poolt indut-

seeritavate β-alaühikute vahetus muudavad neid aktiivsusi erineval määral.

[0004] On mitmeid näiteid väikeste molekulide kohta, mida on kasutatud proteasoomi

aktiivsuse inhibeerimiseks, kuid tavaliselt puudub neil ühenditel spetsiifilisus, stabiilsus või

tõhusus, mis on vajalik selleks, et uurida ja rakendada proteasoomi rolle rakulisel ja mole-

kulaarsel tasemel. Seega on vaja sünteesida suurema kohaspetsiifilisuse, parema stabiilsuse ja

lahustuvuse ning suurema tõhususega väikesemolekulisi inhibiitoreid, mis võimaldaks uurida

proteasoomi rolle rakulisel ja molekulaarsel tasemel.

[0005] Epoksüketooni tüüpi proteasoomi inhibiitorid on avaldatud ajakirjades Chem. Biol.,

1999, 6, 811-822, Mol. Cell., 2001, 7, 411-420, Tetrahedron Letters, 2000, 41, 6005-6009,

Medicinal Research Reviews, 2001, 21, 245-273 ja patenditaotluses WO-A 01/28579.

Leiutise kokkuvõte

[0006] Leiutis käsitleb molekulide klassi, mis on tuntud peptiidsete α',β'-epoksiididena.

Teatakse, et lähtemolekulid seonduvad efektiivselt, pöördumatult ja selektiivselt N-termi-

naalse nukleofiilse (Ntn) hüdrolaasiga ja võivad spetsiifiliselt inhibeerida multikatalüütilise

aktiivsusega ensüümide konkreetseid aktiivsusi.

EE – EP 2 030 981 B1 3

[0007] Et hävitada ainult denatureeritud ja valesti kokku pakitud valke, on proteasoom nüüd

äratuntav proteolüütilise süsteemina, mis reguleerib erinevate rakusiseste valkude tasemeid

nende hävitamisega signaalist sõltuval viisil. Niisiis tuntakse suurt huvi tuvastavate rea-

gentide järele, mis suudavad spetsiifiliselt häirida proteasoomi ja teiste Ntn hüdrolaaside

aktiivsust ning oleksid seega kasutatavad sondidena, et uurida nende ensüümide rolli bio-

loogilistes protsessides. Siin kirjeldatakse, sünteesitakse ja uuritakse ühendeid, mille siht-

märgiks on Ntn hüdrolaasid. Avaldatakse ja nõueldakse peptiidseid epoksiide, mis on või-

melised tõhusalt, selektiivselt ja pöördumatult inhibeerima konkreetseid proteasoomi aktiiv-

susi.

[0008] Erinevalt paljudest teistest peptiidil põhinevatest inhibiitoritest ei arvata, et siin kirjel-

datud peptiidsed epoksiidid inhibeerivad kontsentratsioonis kuni 50 µM oluliselt mittepro-

teasoomseid proteaase, nagu trüpsiin, kümotrüpsiin, katepsiin B, papaiin ja kalpaiin. Suure-

mates kontsentratsioonides võib inhibeerimist täheldada, kuid arvatavasti on see konkureeriv

ja mitte pöördumatu, kui inhibiitor konkureerib vaid substraadiga. Samuti arvatakse, et uued

peptiidsed epoksiidi ja peptiidsed asiridiinid inhibeerivad NF-κB aktivatsiooni ning stabi-

liseerivad p53 tasemeid rakukultuuris. Peale selle arvatakse, et nendel ühenditel on põletiku-

vastane toime. Niisiis võivad need ühendid olla unikaalseteks molekulaarseteks sondideks,

millel on mitmekülgsed omadused, et uurida Ntn ensüümi funktsiooni normaalsetes bioloo-

gilistes ja patoloogilistes protsessides.

[0009] Ühes eripäras esitatakse leiutises inhibiitorid, mis sisaldavad heteroaatomit sisaldavat

kolmelülilist tsüklit, nagu on määratletud lisatud patendinõudluses. Need inhibiitorid võivad

inhibeerida N-terminaalsete nukleofiilsete hüdrolaassete ensüümide (nt 20S proteasoomi või

26S proteasoomi) katalüütilist aktiivsust, kui nimetatud inhibiitorid esinevad kontsentrat-

sioonis alla umbes 50 µM. 20S proteasoomi korral inhibeerivad konkreetsed hüdrolaasi

inhibiitorid 20S proteasoomi kümotrüpsiinisarnast aktiivsust, kui inhibiitor esineb kontsent-

ratsioonis alla umbes 5 µM, ja ei inhibeeri 20S proteasoomi trüpsiinisarnastaktiivsust või

PGPH aktiivsust, kui see esineb kontsentratsioonis alla umbes 5 µM.

[0010] Järgmises eripäras esitatakse leiutises farmatseutilised kompositsioonid, mis sisalda-

vad farmatseutiliselt vastuvõetavat kandjat ja farmatseutiliselt efektiivses koguses hüdrolaasi

inhibiitorit, mis leevendab muu hulgas neurodegeneratiivse haiguse (nagu Alzheimeri tõbi),

lihasatroofiate, vähi, krooniliste nakkushaiguste, palaviku, lihaste kõhetumisega seotud hai-

EE – EP 2 030 981 B1 4

guste, denervatsiooni, närvikahjustuse, paastumise ja immuunsüsteemiga seotud haigussei-

sundite mõjusid.

[0011] Järgmises eripäras esitatakse leiutises põletikuvastased kompositsioonid.

[0012] Järgmises eripäras esitatakse leiutises kompositsioonid kasutamiseks järgmistel juhtu-

del: HIV-nakkuse pärssimine või vähendamine indiviidil, viiruse geeniekspressiooni taseme

mõjutamine indiviidil, proteasoomi poolt toodetavate antigeensete peptiidide variantide

muutmine organismis, määramine, kas rakulist, arengulist või füsioloogilist protsessi või

selle tulemust organismis reguleeritakse konkreetse Ntn hüdrolaasi proteolüütilise aktiivsuse

poolt, Alzheimeri tõve ravimine indiviidil, lihasvalgu lagundamiskiiruse vähendamine rakus,

rakusisese valgu lagundamiskiiruse vähendamine rakus, p53 valgu lagundamiskiiruse vähen-

damine rakus, p53-ga seotud vähkide kasvu pärssimine indiviidil, antigeeni esitlemise inhi-

beerimine rakus, immuunsüsteemi supresseerimine indiviidil, IκB-α lagundamise inhibeeri-

mine organismis, NF-κB sisalduse vähendamine rakus, lihases, elundis või indiviidil,

tsükliinsõltuvate eukarüootsete rakutsüklite mõjutamine, proliferatiivse haiguse ravimine

indiviidil, onkovalkude proteasoomi-sõltuva regulatsiooni mõjutamine rakus, vähi kasvu

mõjutamine indiviidil, p53-ga seotud apoptoosi ravimine indiviidil ja N-terminaalsete nuk-

leofiilsete hüdrolaaside poolt rakus töödeldavate valkude skriinimine. Meetodid, kus

kasutatakse neid kompositsioone, hõlmavad siin avaldatud hüdrolaasi inhibiitori efektiivset

kogust sisaldava kompositsiooni manustamist indiviidile või selle kokkuviimist raku, koe,

elundi või organismiga.

Leiutise teised tunnused ja eelised selguvad järgnevast üksikasjalikust kirjeldusest ja

patendinõudlusest.

Leiutise üksikasjalik kirjeldus

[0014] Leiutis käsitleb ensüümi inhibiitoritena kasulikke ühendeid, nagu on määratletud

lisatud patendinõudluses. Need ühendid on tavaliselt kasulikud ensüümide, mille N-termi-

nuses on nukleofiilne rühm, inhibeerimiseks. Siin kirjeldatud ensüümi inhibiitoritega võib

edukalt inhibeerida aktiivsust näiteks ensüümidel või ensüümi alaühikutel, mille N-termi-

naalsetel aminohapetel on nukleofiilid külgahelates, nagu treoniin, seriin või tsüsteiin. Siin

kirjeldatud ensüümi inhibiitoritega võib edukalt inhibeerida aktiivsust ka ensüümidel või

EE – EP 2 030 981 B1 5

ensüümi alaühikutel, mille N-terminuses on mitte-aminohappelised nukleofiilsed rühmad,

nagu kaitserühmad või süsivesikud.

[0015] Soovimata olla seotud ühegi konkreetse tööteooriaga arvatakse, et sellised Ntn

N-terminaalsed nukleofiilid moodustavad kovalentseid adukte siin kirjeldatud ensüümi inhi-

biitorite epoksiid-funktsionaalrühmaga. Näiteks arvatakse, et 20S proteasoomi β5/Pre2 ala-

ühikus moodustab N-terminaalne treoniin pöördumatult morfolino- või piperasinoadukte rea-

geerimisel peptiidse epoksiidi või asiridiiniga, nagu need, mida on allpool kirjeldatud. Selline

adukti moodustumine hõlmaks epoksiidi või asiridiini tsüklit avavat lõikamist.

[0016] Teostustes, mis hõlmavad selliseid rühmi, mis on seotud α-süsinikega, võib α-sü-

siniku (selle süsiniku, mis moodustab epoksiidi- või asiridiinitsükli osa) stereokeemia olla (R)

või (S). Leiutis põhineb osalt siin avaldatud struktuuri-funktsiooni informatsioonil, mis viitab

järgnevatele eelistatavatele stereokeemilistele seostele. Pange tähele, et eelistatavatel ühendi-

tel võib olla mitu stereokeset, millel on näidatud üles-alla (või β-α, kus β, nagu siin on

joonistatud, on lehe tasandist ülalpool) või (R)-(S) seos (st ei ole vajalik, et iga stereokese

ühendis vastab määratletud eelistustele). Mõnedes eelistatavates teostustes on α-süsiniku

stereokeemia (R), st X aatom on β-asendis või molekuli tasandi suhtes ülalpool.

[0017] Stereokeemia suhtes järgitakse absoluutse stereokeemia määramisel Cahni-Ingoldi-

Prelogi reegleid. Neid reegleid on kirjeldatud näiteks raamatus Organic Chemistry, Fox and

Whitesell, Jones and Bartlett Publishers, Boston, MA (1994), osa 5-6, lk 177-178.

[0018] Leiutisekohased ühendid on valemiga (III) või nende farmatseutiliselt vastuvõetavad

soolad,

,

milles

iga Ar on sõltumatult aromaatne või heteroaromaatne rühm, mis on vajadusel asendatud

1 kuni 4 asendajaga,

L on valitud C=O, C=S ja SO2, eelistatavalt SO2 või C=O hulgast,

X on -O-,

Y puudub või on valitud C=O ja SO2 hulgast,

EE – EP 2 030 981 B1 6

R1, R2 ja R3 on igaüks sõltumatult valitud C1-6-alküül-, C1-6-hüdroksüalküül-, C1-6-

alkoksüalküül-, arüül- ja C1-6-aralküülrühma hulgast, millest igaüks on vajadusel asenda-

tud ühe või enama amiid-, amiin-, karboksüülhappe (või selle soola), ester- (sh C1-6-

alküülester-, C1-5-alküülester- ja arüülester-), tiool- või tioeeterasendajaga,

R4 on N(R5)L-R6,

R5 on vesinik,

R6 on valitud OR7, C1-6-alkenüül-, Ar-Y-, karbotsüklüül- ja heterotsüklüülrühma hulgast

ning

R7 ja R8 on vesinik. Sealjuures hõlmab „alküülrühm” asendamata alküül- või halogeno-

alküülrühma.

[0019] Teatud teostustes on L eelistatavalt SO2 või C=O.

[0020] Teatud teostustes on R5 valitud vesiniku, OH, C1-6-aralküül- ja C1-6-alküülrühma,

eelistatavalt vesiniku hulgast,

[0021] Teatud teostustes on R6 valitud C1-6-alkenüül-, Ar-Y-, karbotsüklüül- ja heterotsük-

lüülrühma hulgast.

[0022] Teatud teostustes X on O ning R1, R2 ja R3 on igaüks sõltumatult valitud C1-6-alküül-,

C1-6-hüdroksüalküül- ja C1-6-aralküülrühma hulgast. Eelistatavates sellistes teostustes on R1 ja

R3 sõltumatult C1-6-alküülrühm ja R2 on C1-6-aralküülrühm. Eelistatavamates sellistes teos-

tustes on R1 ja R3 mõlemad isobutüülrühmad ning R2 on fenüülmetüülrühm.

[0023] Teatud teostustes R5 on vesinik, L on C=O või SO2, R6 on Ar-Y- ja iga Ar on

sõltumatult valitud fenüül-, indolüül-, bensofuranüül-, naftüül-, kinolinüül-, kinolonüül-,

tienüül-, püridüül-, pürasüülrühma jms hulgast. Teatud sellistes teostustes võib Ar olla asen-

datud rühmaga Ar-Q-, milles Q on valitud otsese sideme, -O- ja C1-6-alküülrühma hulgast.

[0024] Teatud teostustes R5 on vesinik, L on C=O või SO2 ning R6 on valitud Ar-Y ja

heterotsüklüülrühma hulgast. Teatud eelistatavates sellistes teostustes on heterotsüklüülrühm

valitud kromonüül-, kromanüül-, morfolino- ja piperidinüülrühma hulgast. Teatud teistes

sellistes eelistavates teostustes on Ar valitud fenüül-, indolüül-, bensofuranüül-, naftüül-,

kinolinüül-, kinolonüül-, tienüül-, püridüül-, pürasüülrühma jms hulgast.

[0025] Teatud teostustes R5 on vesinik, L on C=O või SO2 ja R6 on C1-6-alkenüülrühm,

kusjuures C1-6-alkenüülrühm on asendatud vinüülrühm, milles asendaja on eelistatavalt arüül-

või heteroarüülrühm, eelistatavamalt fenüülrühm, mis on vajadusel asendatud ühe kuni nelja

asendajaga.

EE – EP 2 030 981 B1 7

[0026] Teatud teostustes on ühendil valemiga (III) järgmine stereokeemia

.

[0027] Eelistatavates teostustes on inhibiitor struktuurivalemiga (V) või selle farmatseutiliselt

vastuvõetav sool

,

milles

iga Ar on sõltumatult aromaatne või heteroaromaatne rühm, mis on vajadusel asendatud

1 kuni 4 asendajaga,

L on valitud C=O, C=S ja SO2, eelistatavalt SO2 või C=O hulgast,

X on -O-,

Y puudub või on valitud C=O ja SO2 hulgast,

R1 ja R3 on igaüks sõltumatult valitud C1-6-alküül-, C1-6-hüdroksüalküül-, C1-6-alkoksü-

alküül-, arüül- ja C1-6-aralküülrühma hulgast, millest igaüks on vajadusel asendatud ühe

või enama amiid-, amiin-, karboksüülhappe (või selle soola), ester- (sh C1-5-alküülester-

ja arüülester-), tiool- või tioeeterasendajaga,

R4 on N(R5)L-R6,

R5 on vesinik,

R6 on valitud OR7, C1-6-alkenüül-, Ar-Y-, karbotsüklüül- ja heterotsüklüülrühma hulgast

ning

R7 ja R8 on vesinik.

[0028] Teatud teostustes on L eelistatavalt SO2 või C=O.

[0029] Teatud teostustes on R5 valitud vesiniku, OH, C1-6-aralküül- ja C1-6-alküülrühma,

eelistatavalt vesiniku hulgast.

[0030] Teatud teostustes on R6 on valitud C1-6-alkenüül-, Ar-Y-, karbotsüklüül- ja hetero-

tsüklüülrühma hulgast.

EE – EP 2 030 981 B1 8

[0031] Teatud teostustes on R1 ja R3 igaüks sõltumatult valitud C1-6-alküül-, C1-6-hüdrok-

süalküül- ja C1-6-aralküülrühma hulgast. Eelistatavates sellistes teostustes on R1 ja R3 sõltu-

matult C1-6-alküülrühm. Eelistatavamates sellistes teostustes on R1 ja R3 isobutüülrühm.

[0032] Teatud teostustes R5 on vesinik, L on C=O või SO2 ja R6 on Ar-Y- ning iga Ar on

sõltumatult valitud fenüül-, indolüül-, bensofuranüül-, naftüül-, kinolinüül-, kinolonüül-,

tienüül-, püridüül-, pürasüülrühma jms hulgast. Teatud sellistes teostustes võib Ar olla asen-

datud rühmaga Ar-Q-, milles Q on valitud otsese sideme, -O- ja C1-6-alküülrühma hulgast.

[0033] Teatud teostustes R5 on vesinik, L on C=O või SO2 ning R6 on valitud Ar-Y ja

heterotsüklüülrühma hulgast. Teatud sellistes eelistatavates teostustes on heterotsüklüülrühm

valitud kromonüül-, kromanüül-, morfolino- ja piperidinüülrühma hulgast. Teatud teistes

sellistes eelistavates teostustes on Ar valitud fenüül-, indolüül-, bensofuranüül-, naftüül-,

kinolinüül-, kinolonüül-, tienüül-, püridüül-, pürasüülrühma jms hulgast.

[0034] Teatud teostustes R5 on vesinik, L on C=O või SO2 ja R6 on C1-6-alkenüülrühm,

kusjuures C1-6-alkenüülrühm on asendatud vinüülrühm, milles asendaja on eelistatavalt arüül-

või heteroarüülrühm, eelistatavamalt on asendaja fenüülrühm, mis on vajadusel asendatud

ühe kuni nelja asendajaga.

[0035] Teatud teostustes on -L-R6 valitud järgnevatest:

EE – EP 2 030 981 B1 9

[0036] Leiutise ühes eripäras käsitletakse meditsiiniseadet, mis sisaldab siin avaldatud kom-

positsiooni, mis sisaldab mis tahes struktuurivalemiga III või V inhibiitorit. Ühes teostuses on

kompositsioon viidud meditsiiniseadme sisse. Teatud teostustes on meditsiiniseade geel, mis

sisaldab polümeermaatriksit või keraamilist maatriksit ja inhibiitorit. Nimetatud polümeer

võib olla kas looduslikult esinev või sünteetiline. Järgmises teostuses kasutatakse nimetatud

geeli ravimidepoo, adhesiivi, haavasulgemisvahendi, barjääri või koeliimina.

[0037] Leiutise järgmises eripäras käsitletakse meditsiiniseadet, mis sisaldab substraati,

millel on pind, millele kantakse mis tahes struktuurivalemiga III või V inhibiitor. Ühes

teostuses on inhibiitor kantud otse meditsiiniseadmele. Järgmises teostuses on pealekantud

kate selline, et see sisaldab polümeermaatriksit või keraamilist maatriksit koos mis tahes

struktuurivalemiga III või V inhibiitoriga, mis on selles dispergeeritud või lahustatud.

[0038] Ühes teostuses on meditsiiniseade koronaar-, veresoone-, perifeerne või sapistent.

Täpsemalt on leiutisekohane stent laiendatav stent. Katmisel mis tahes struktuurivalemiga III

või V inhibiitorit sisaldava maatriksiga on maatriksit kerge kohandada sellise laiendatava

stendi kokkupressitud või laiendatud olekuga. Leiutise järgmises teostuses on stendil vähe-

malt üks osa, mille on sisestatav või implanteeritav patsiendi kehasse, kusjuures osal on pind,

mis on kohandatud kokkupuuteks kehakoega ja milles vähemalt osa pinnast on kaetud mis

tahes struktuurivalemiga III või V inhibiitoriga või kattega, mis sisaldab maatriksit, milles on

dispergeeritud või lahustatud mis tahes struktuurivalemiga III või V inhibiitor. Sobiva stendi

näide on avaldatud US patendis 4 733 665.

[0039] Järgmises teostuses on leiutisekohane meditsiiniseade kirurgiline vahend, nagu vere-

sooneimplantaat, intraluminaalne seade, kirurgiline koeliim või veresoonetugi. Täpsemalt on

leiutisekohane meditsiiniseade kateeter, implanteeritav veresoonele ligipääsu võimaldav port,

tsentraalveeni kateeter, arterikateeter, veresoonesiirik, aordisisene balloonpump, haavasulge-

misvahend, ventrikulaarne abipump, ravimit eritav barjäär, adhesiiv, veresoonevõrk

(Vascular Wrap), ekstra-/perivaskulaarne tugi, verefilter või filter, mis on kohandatud kasu-

tamiseks veresoones, mis on kaetud mis tahes struktuurivalemiga III või V inhibiitoriga kas

otse või mis tahes struktuurivalemiga III või V inhibiitorit sisaldava maatriksi kaudu.

[0040] Teatud teostustes kaetakse intraluminaalne meditsiiniseade mis tahes struktuurivale-

miga III või V inhibiitori või kattega, mis sisaldab bioloogiliselt talutavat maatriksit ja mis

EE – EP 2 030 981 B1 10

tahes struktuurivalemiga III või V inhibiitorit, mis on polümeeris dispergeeritud, nimetatud

seadmel on sisemine pind ja välimine pind, millel on kate, mis on peale kantud vähemalt

osale sisemisest pinnast, välimisest pinnast või mõlemast.

[0041] Teatud teostustes võib meditsiiniseade olla kasulik restenoosi vältimiseks pärast

angioplastikat. Meditsiiniseade võib olla kasulik ka mitmesuguste haiguste ja haigussei-

sundite ravimiseks, võimaldades mis tahes struktuurivalemiga III või V inhibiitori paikset

manustamist. Sellised haigused ja haigusseisundid hõlmavad restenoosi, põletikku, reuma-

toidartriiti, põletikust tingitud koekahjustust, hüperproliferatiivseid haigusi, raskekujulist või

psoriaatilist artriiti, lihasatroofiaga seotud haigusi, kroonilisi nakkushaigusi, ebanormaalset

immuunvastust, haavandunud naastudega seotud haigusseisundeid, isheemiliste seisunditega

seotud kahjustusi ning viirusnakkusi ja viiruste proliferatsiooni. Haiguste ja haigusseisundite,

mis on objektiks leiutisekohaste ravimiga kaetud meditsiiniseadmeid hõlmavale ravile, näited

hõlmavad ateroskleroosi, ägedat koronaarsündroomi, Alzheimeri tõbe, vähki, palavikku,

lihaste kõhetumist (atroofiat), denervatsiooni, veresoonte oklusioone, insulti, HIV-nakkust,

närvikahjustust, atsidoosiga seotud neerupuudulikkust ja maksapuudulikkust. Vaadake näi-

teks Goldberg, US patent 5 340 736.

[0042] Termin „Cx-y-alküülrühm” tähendab asendatud või asendamata küllastunud süsivesi-

nikrühmi, sealhulgas hargnemata ahelaga alküül- ja hargnenud ahelaga alküülrühmi, milles

ahel sisaldab x kuni y süsinikuaatomit, sealhulgas halogenoalküülrühmi, nagu trifluoro-

metüül- ja 2,2,2-tirfluoroetüülrühm jne. C0-alküülrühm tähistab vesinikuaatomit, kui rühm on

terminaalses asendis, ja sidet, kui see paikneb ahela sees. Terminid „C2-y-alkenüülrühm” ja

„C2-y-alkünüülrühm” tähendavad asendatud või asendamata küllastumata alifaatseid rühmi,

mis on pikkuse ja võimalike asenduste poolest analoogsed eespool kirjeldatud alküülrüh-

madega, kuid sisaldavad vastavalt vähemalt ühte kaksik- või kolmiksidet.

[0043] Termin „alkoksürühm” tähendab alküülrühma, millega on seotud hapnikuaatom.

Alkoksürühmade näited hõlmavad metoksü-, etoksü-, propoksü-, tert-butoksürühma jms.

„Eeter” tähendab kahte süsivesinikku, mis on kovalentselt seotud hapnikuaatomiga. Seega

alküülrühma asendaja, mis muudab selle alküülrühma eetriks, on alkoksürühm või meenutab

seda.

[0044] Termin „C1-6-alkoksüalküülrühm” tähendab C1-6-alküülrühma, mis on asendatud alk-

oksürühmaga, moodustades seeläbi eetri.

EE – EP 2 030 981 B1 11

[0045] Termin „C1-6-aralküülrühm” tähendab siin kasutatuna C1-6-alküülrühma, mis on asen-

datud arüülrühmaga.

[0046] Terminid „amiin” ja „aminorühm” on tehnika tasemest tuntud ning tähendavad nii

asendamata kui ka asendatud amiine ja nende sooli, näiteks rühma üldvalemiga

,

milles R9, R10 ja R10' on igaüks sõltumatult vesinikuaatom, alküülrühm, alkenüülrühm,

-(CH2)m-R8, või moodustavad R9 ja R10 koos N-aatomiga, millega need on seotud, hetero-

tsükli, mille tsükliline struktuur sisaldab 4 kuni 8 aatomit, R8 on arüül-, tsükloalküül-,

tsükloalkenüül-, heterotsüklüül- või polütsüklüülrühm ning m on null või täisarv 1 kuni 8.

Eelistatavates teostustes saab vaid üks rühmadest R9 või R10 olla karbonüülrühm, näiteks R9,

R10 ja lämmastik koos ei moodusta imiidi. Veelgi eelistatavamates teostustes on R9 ja R10 (ja

vajadusel R10') igaüks sõltumatult vesinik, alküülrühm, alkenüülrühm või -(CH2)m-R8. Teatud

teostustes on aminorühm aluseline, see tähendab protoonitud vormis, mille pKa ≥ 7,00.

[0047] Terminid „amiid” ja „amidorühm” tähendavad tehnika tasemest tuntud aminoasen-

datud karbonüülrühma ning hõlmavad rühma üldvalemiga

,

milles R9, R10 on nagu eespool määratletud. Amiidi eelistatavad teostused ei hõlma imiide,

mis võivad olla ebastabiilsed.

[0048] Termin arüülrühm” hõlmab siin kasutatuna 5-, 6- ja 7-lülilisi asendatud või asenda-

mata ühe tsükliga aromaatseid rühmi, milles tsükli iga aatom on süsinik. Termin „arüülrühm”

hõlmab ka polütsüklilisi süsteeme, milles on kaks või enam tsüklit, milles kaks või enam

süsinikku on ühised ja ühendavad tsükleid, kusjuures vähemalt üks tsüklitest on aromaatne

ning muud tsüklilised rühmad võivad olla näiteks tsükloalküül-, tsükloalkenüül-, tsüklo-

alkünüül-, arüül-, heteroarüül- ja/või heterotsüklüülrühmad. Arüülrühmad hõlmavad ben-

seen-, naftaleen-, fenantreen-, fenool-, aniliinrühma jms.

[0049] Terminid „karbotsükliline rühm” ja „karbotsüklüülrühm” tähendavad siin kasutatuna

mittearomaatset asendatud või asendamata tsüklit, milles tsükli iga aatom on süsinik.

Terminid „karbotsükliline rühm” ja „karbotsüklüülrühm” hõlmavad ka polütsüklilisi süstee-

me, milles on kaks või enam tsüklit, millel kaks või enam süsinikku on ühised ja ühendavad

EE – EP 2 030 981 B1 12

tsükleid, kusjuures vähemalt üks tsüklitest on heteroaromaatne ning muud tsüklilised rühmad

võivad olla näiteks tsükloalküül-, tsükloalkenüül-, tsükloalkünüül-, arüül-, heteroarüül- ja/või

heterotsüklüülrühmad.

[0050] Termin „karbonüülrühm” on tehnika tasemest tuntud ja tähendab rühmi üldvalemiga

,

milles X on side või hapnik või väävel ning R11 on vesinik, alküülrühm, alkenüülrühm,

-CH2)m-R8 või farmatseutiliselt vastuvõetav sool, R11 on vesinik, alküülrühm, alkenüülrühm

või -(CH2)m-R8, milles m ja R8 on nagu eespool määratletud. Kui X on hapnik ja R11 või R11'

ei ole vesinik, kujutab valem „estrit”. Kui X on hapnik ja R11 on vesinik, kujutab valem

„karboksüülhapet”.

[0051] Siin kasutatuna võib „ensüüm” olla mis tahes osaliselt või täielikult valguline mo-

lekul, mis teostab keemilist reaktsiooni katalüütilisel viisil. Sellised ensüümid võivad olla

natiivsed ensüümid, liitensüümid, proensüümid, apoensüümid, denatureeritud ensüümid, far-

nesüülitud ensüümid, ubikvitiinitud ensüümid, rasvhappega atsüülitud ensüümid, geranüül-

geranüülitud ensüümid, GPI-ga seotud ensüümid, lipiidiga seotud ensüümid, prenüülitud

ensüümid, looduslikult esinevad või tehislikud mutantsed ensüümid, külgalahela või karkassi

modifikatsioonidega ensüümid, liiderjärjestust sisaldavad ensüümid ja ensüümid, mis on

moodustanud kompleksi mittevalgulise materjaliga, nagu proteoglükaanid, proteoliposoomid.

Ensüüme võib valmistada mis tahes viisil, sealhulgas loomuliku ekspressiooni, stimuleeritud

ekspressiooni, kloonimise, mitmesuguste vedelfaasi ja tahke faasi peptiidisünteesi meetodite

ja muude sarnaste meetoditega, mis on vastava ala asjatundjatele tuntud.

[0052] Termin „C1-6-heteroaralküülrühm” tähendab siin kasutatuna C1-6-alküülrühma, mis on

asendatud heteroarüülrühmaga.

[0053] Termin „heteroarüülrühm” hõlmab asendatud või asendamata aromaatseid 5- kuni

7-lülilisi tsüklilisi struktuure, eelistatavamalt 5- kuni 6-lülilisi tsükleid, kusjuures tsüklilised

struktuurid sisaldavad ühte kuni nelja heteroaatomit. Termin „heteroarüülrühm” hõlmab ka

polütsüklilisi süsteeme, milles on kaks või enam tsüklit, milles kaks või enam süsiniku-

aatomit on ühised ja ühendavad tsükleid, kusjuures vähemalt üks tsüklitest on heteroaro-

maatne ning muud tsüklilised rühmad võivad olla näiteks tsükloalküül-, tsükloalkenüül-,

tsükloalkünüül-, arüül-, heteroarüül- ja/või heterotsüklüülrühmad. Heteroarüülrühmad hõlma-

EE – EP 2 030 981 B1 13

vad näiteks pürrool-, furaan-, tiofeen-, imidasool-, oksasool-, tiasool-, triasool-, pürasool-,

püridiin-, pürasiin-, püridasiin- ning pürimidiinrühma jms.

[0054] Termin „heteroaatom” tähendab siin kasutatuna mis tahes elemendi aatomit peale

süsiniku või vesiniku. Eelistatavad heteroaatomid on lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel.

[0055] Termin „heterotsüklüülrühm” või “heterotsükliline rühm” tähendab asendatud või

asendamata mittearomaatseid 3- kuni 10-lülilisi tsüklilisi struktuure, eelistatavamalt 3- kuni

7-lülilisi tsükleid, milles tsüklilised struktuurid sisaldavad ühte kuni nelja heteroaatomit.

Termin „heterotsüklüülrühm” või „heterotsükliline rühm” hõlmab ka polütsüklilisi süsteeme,

milles on kaks või enam tsüklit, milles kaks või enam süsinikuaatomit on ühised ja ühen-

davad tsükleid, kusjuures vähemalt üks tsüklitest on heterotsükliline ning muud tsüklilised

rühmad võivad olla näiteks tsükloalküül-, tsükloalkenüül-, tsükloalkünüül-, arüül-, hetero-

arüül- ja/või heterotsüklüülrühmad. Heterotsüklüülrühmad hõlmavad näiteks piperidiin-,

piperasiin-, pürrolidiin-, morfoliin-, laktoon-, laktaamrühma jms.

[0056] Termin „C1-6-hüdroksüalküülrühm” tähendab C1-6-alküülrühma, mis on asendatud

hüdroksüülrühmaga. '

[0057] Siin kasutatuna tähendab termin „inhibiitor” ühendit, mis bloleerib või vähendab

ensüümi aktiivsust (nt standardse fluorogeensete peptiidsubstraatide, nagu Suc-LLVY-AMC,

Box-LLR-AMC ja Z-LLE-AMC proteolüütilise lõikamise inhibeerimine, 24S proteasoomi

mitmesuguste katalüütiliste aktiivsuste inhibeerimine). Inhibiitor võib toimida konkureeriva,

ebakonkureeriva (uncompetitive) või mittekonkureeriva (noncompetitive) inhibeerimise teel.

Inhibiitor võib seonduda pöörduvalt või pöördumatult ja seega hõlmab termin ühendeid, mis

on ensüümi pöördumatuteks inhibiitoriteks (suicide substrate). Inhibiitor võib modifitseerida

ühte või enamat kohta ensüümi aktiivsaidil või selle lähedal või see võib põhjustada kon-

formatsioonilist muutust mujal ensüümis.

[0058] Siin kasutatuna hõlmab termin „peptiid” mitte ainult standardset amiidsidet

standardsete α-asendajatega, vaid sagedasti kasutatavaid peptidomimeetikume, mis sisalda-

vad teisi modifitseeritud sidemeid, mittelooduslikult esinevaid külgalahelaid ja külgalahelate

modifikatsioone, nagu allpool üksikasjalikult on kirjeldatud.

[0059] Terminid „polütsüklüülrühm” või „polütsükliline rühm” tähendavad kahte või enamat

tsüklit (nt tsükloalküül-, tsükloalkenüül-, tsükloalkünüül-, arüül-, heteroarüül- ja/või hetero-

tsüklüülrühma), milles kaks või enam süsinikku on ühised ja ühendavad tsükleid, st tsüklid

EE – EP 2 030 981 B1 14

on „kondenseerunud tsüklid”. Iga tsükkel polütsüklilises süsteemis võib olla asendatud või

asendamata.

[0060] Termin „vältimine” on tehnika tasemest tuntud ja kui seda kasutatakse seoses seisun-

diga nagu lokaalsest retsidiivist tingitud (valu), haigusega nagu vähk, sündroomide komp-

leksiga nagu südamepuudulikkus või mis tahes teise meditsiinilise seisundiga, on see tehnika

tasemes hästi arusaadav ja hõlmab kompositsiooni manustamist, mis vähendab meditsiinilise

seisundi sümptomite sagedust või lükkab edasi nende tekkimise indiviidil võrreldes indi-

viidiga, kellele ei manustata kompositsiooni. Seega hõlmab näiteks vähi vältimine tuvasta-

tavate vähkkasvajate arvu vähendamist patsientide populatsioonis, kes saavad profülaktilist

ravi, võrreldes ravimata kontrollpopulatsiooniga ja/või tuvastatavate vähkkasvajate tekkimise

edasilükkamist ravi saanute populatsioonis võrreldes ravimata kontrollpopulatsiooniga, näi-

teks statistiliselt ja/või kliiniliselt olulisel määral. Nakkuse vältimine hõlmab näiteks nakkuse

diagnoosimiste arvu vähendamist ravitud populatsioonis võrreldes ravimata kontrollpopulat-

siooniga ja/või nakkuse sümptomite tekkimise edasilükkamist ravitud populatsioonis võrrel-

des ravimata kontrollpopulatsiooniga. Valu vältimine hõlmab näiteks valu tugevuse vähenda-

mist või alternatiivselt valuaistingute tekkimise edasilükkamist indiviididel ravitud populat-

sioonis võrreldes ravimata kontrollpopulatsiooniga.

[0061] Termin „eelravim” hõlmab ühendeid, mis füsioloogilistes tingimustes muundatakse

terapeutiliselt aktiivseteks aineteks. Sagedaseks eelravimi saamise meetodiks on kasutada

valitud rühmi, mis hüdrolüüsitakse füsioloogilistes tingimustes, andmaks soovitud molekuli.

Teistes teostustes muundatakse eelravimit peremeeslooma ensümaatilise aktiivsuse toimel.

[0062] Termin „profülaktiline või terapeutiline” ravi on tehnika tasemest tuntud ja see

hõlmab ühe või enama leiutisekohase kompositsiooni manustamist peremeesorganismile. Kui

manustamine toimub enne soovimatu haigusseisundi (nt peremeeslooma haiguse või teise

soovimatu seisundi) kliinilist avaldumist, siis on ravi profülaktiline (st see kaitseb peremees-

looma soovimatu haigusseisundi tekkimise eest), kui aga manustamine toimub pärast soovi-

matu haigusseisundi avaldumist, siis on ravi terapeutiline (st see on mõeldud olemasoleva

soovimatu haigusseisundi või selle kõrvaltoimete vähendamiseks, kõrvaldamiseks või stabili-

seerimiseks).

[0063] Termin „proteasoom” tähendab siin kasutatuna immuno- ja konstitutiivseid protea-

soome.

EE – EP 2 030 981 B1 15

[0064] Termin „asendatud” viitab rühmadele, milles on asendajad, mis asendavad süsiniku-

karkassi ühe või enama süsinikuaatomi vesinikuaatomeid. On arusaadav, et “asendamine” või

“asendatud” hõlmab vaikimisi tingimust, et selline asendamine on vastavuses asendatud

aatomi ja asendaja lubatud valentsiga ning et asendamise tulemusena saadakse stabiilne

ühend, millega näiteks spontaanselt ei toimu muundumised, nagu ümberasetus, tsüklistumine,

eliminatsioon jms. Siin kasutatuna hõlmab termin „asendatud” orgaaniliste ühendite kõiki

lubatud asendajaid. Laiemas tähenduses hõlmavad lubatud asendajad orgaaniliste ühendite

atsüklilisi ja tsüklilisi, hargnenud või hargnemata ahelaga, karbotsüklilisi ja heterotsüklilisi,

aromaatseid ja mittearomaatseid asendajaid. Lubatud asendajaid võib sobivate orgaaniliste

ühendite puhul olla üks või enam ja need võivad olla samad või erinevad. Leiutise kohaselt

võivad vesinikuaatomi asendajateks olla heteroaatomid nagu lämmastik ja/või siin kirjeldatud

orgaaniliste ühendite mis tahes lubatud asendajad, mis vastavad heteroaatomite valentsidele.

Asendajad võivad hõlmata näiteks halogeeniaatomit, hüdroksüül-, karbonüül- (nagu karbok-

süül-, alkoksükarbonüül-, formüül- või atsüül-), tiokarbonüül- (nagu tioester-, tioatsetaat- või

tioformiaat-), alkoksü-, fosforüül-, fosfaat-, fosfonaat-, fosfinaat-, amino-, amido-, amidiin-,

imiin-, tsüano-, nitro-, asido-, sulfhüdrüül-, alküültio-, sulfaat-, sulfonaat-, sulfamoüül-, sul-

foonamido-, sulfonüül-, heterotsüklüül-, aralküül- või aromaatset või heteroaromaatset

rühma. Vastava ala asjatundjatele on arusaadav, et rühmad, mis on süsivesinikahelas asenda-

tud, võivad, kui sobib, olla omakorda ise asendatud.

[0065] Ühendi „terapeutiliselt efektiivne kogus” tähendab antud ravimeetodi puhul ühen-

di(te) kogust preparaadis, mis manustatuna osana soovitud annustamisskeemist (imetajale,

eelistatavalt inimesele) leevendab sümptomit, kõrvaldab haigusseisundi või aeglustab haigus-

seisundite tekkimist vastavalt ravitava haiguse või haigusseisundi või iluravi kliiniliselt vas-

tuvõetavatele standarditele, näiteks vastuvõetava kasu/riski suhtega, mis on rakendatav iga

meditsiinilise ravi korral.

[0066] Termin „tioeeter” tähendab eespool määratletud alküülrühma, millega on seotud

väävliaatom. Eelistatavates teostustes on „tioeetriks” -S-alküülrühm. Tioeeterrühmade näited

hõlmavad metüültio-, etüültiorühma jms.

[0067] Siin kasutatuna hõlmab termin „ravimine” või „ravi” sümptomite, kliiniliste nähtude

ja neid põhjustava patoloogilise seisundi kõrvaldamist, vähendamist või peatamist viisil, mis

parandab või stabiliseerib indiviidi seisundit.

EE – EP 2 030 981 B1 16

Selektiivsus 20S proteasoomi suhtes

[0068] Siin avaldatud ensüümi inhibiitorid on kasulikud osaliselt tänu sellele, et need inhi-

beerivad 20S proteasoomi toimet. Peale selle on erinevalt teistest 20S proteasoomi inhibiito-

ritest siin avaldatud ühenditel suur selektiivsus 20S proteasoomi suhtes võrreldes teiste

proteaassete endüümidega. See tähendab, et käesolevatel ühenditel on selektiivsus 20S pro-

teasoomi suhtes võrreldes teiste proteaasidega, nagu katepsiinid, kalpaiinid, papaiin, kümo-

trüpsiin, trüpsiin, tripeptidüülpepsidaas II. Ensüümi inhibiitorite selektiivsus 20S proteasoomi

suhtes on selline, et kontsentratsioonis alla umbes 50 µM inhibeerivad inhibiitorid 20S

proteasoomi katalüütilist aktiivsust, samas aga ei inhibeeri need teiste proteaaside, nagu

katepsiinid, kalpaiinid, papaiin, kümotrüpsiin, trüpsiin, tripeptidüülpepsidaas II, katalüütilist

aktiivsust. Eelistatavates teostustes inhibeerivad ensüümi inhibiitorid 20S proteasoomi kata-

lüütilist aktiivsust kontsentratsioonis alla umbes 10 µM, samas aga ei inhibeeri need selles

kontsentratsioonis teiste proteaaside katalüütilist aktiivsust. Veelgi eelistatavamates teostus-

tes inhibeerivad ensüümi inhibiitorid 20S proteasoomi katalüütilist aktiivsust kontsentrat-

sioonis alla umbes 1 µM, samas aga ei inhibeeri need selles kontsentratsioonis teiste

proteaaside katalüütilist aktiivsust. Enüümi kineetilised testid on avaldatud US patendi-

taotluses seerianumbriga 09/569748, näites 2 ja Stein et al., Biochem., 1996, 35, 3899-3908.

Selektiivsus kümotrüpsiinisarnase aktiivsuse suhtes

[0069] Ensüümi inhibeerimise konkreetsetes teostustes on siin kirjeldatud ühendid kasulikud

tänu sellele, et need võivad efektiivselt ja selektiivselt inhibeerida 20S proteasoomi kümo-

trüpsiinisarnast aktiivsust võrreldes trüpsiinisarnase ja PGPH aktiivsusega. 20S proteasoomi

kümotrüpsiinisarnast aktiivsust iseloomustab peptiidide lõikamine vahetult suurte hüdrofoob-

sete jääkide läheduses. Täpsemalt võib Ntn hüdrolaaside kümotrüpsiinisarnast aktiivsust

määrata standardse substraadi lõikamise järgi. Selliste substraatide näited on tehnika tasemest

tuntud. Näiteks võib kasutada leutsüülvalinüültürosiini derivaati. Enüümi kineetilised testid

on avaldatud US patenditaotluses seerianumbriga 09/569748, näites 2 ja Stein et al.,

Biochem., 1996), 35, 3899-3908.

EE – EP 2 030 981 B1 17

Ensüümi inhibiitorite kasutamine

[0070] Proteasoomi inhibeerimise bioloogilised tagajärjed on mitmesugused. Rakkude ravi-

misel mitmesuguste proteasoomi inhibiitoritega on rakulisel tasemel kirjeldatud polüubikvi-

tiinitud valkude kuhjumist, rakumorfoloogia muutusi ja apoptoosi. Samuti on proteasoomi

inhibeerimist peetud võimalikuks kasvajavastase ravi strateegiaks. Tõsiasi, et epoksomitsiin

tehti esialgselt kindlaks kasvajavastaste ühendite skriinimisel, viitab proteasoomile kui kas-

vajavase kemoteraapia sihtmärgile. Niisiis on need ühendid kasulikud vähi ravimiseks.

Proteasoomi inhibeerimist on seostatud ka NF-κB aktivatsiooni inhibeerimise ja p53 tase-

mete stabiliseerimisega. Seega võib leiutisekohaseid ühendeid kasutada ka NF-κB aktivat-

siooni inhibeerimiseks ja p53 tasemete stabiliseerimiseks rakukultuuris. Kuna NF-κB on

põletiku võtmeregulaatoriks, on see atraktiivseks sihtmärgiks põletikuvastasele terapeutilisele

sekkumisele. Seega võivad leiutisekohased ühendid olla kasulikud kroonilise põletikuga

seotud haigusseisundite, nagu, kuid mitte ainult, KOK, psoriaas, bronhiit, emfüseem ja

tsüstiline fibroos, ravimiseks.

[0071] Proteasoomi inhibiitoreid võib kasutada haigusseisundite ravimiseks, mis on otseselt

vahendatud proteasoomi proteolüütiline funktsiooni kaudu nagu lihaste kõhetumine, või on

kaudselt vahendatud proteasoomi poolt töödeldavate valkude nagu NF-κB kaudu. Protea-

soom osaleb valkude (nt ensüümide), mis on seotud rakkude regulatsiooni (nt rakutsükli,

geeni transkriptsiooni ja metaboolsete radadega), rakusisese kommunikatsiooni ja immuun-

vastusega (nt antigeeni esitlemisega), kiires eliminatsioonis ja translatsioonijärgses töötle-

mises. Allpool kirjeldatud spetsiifilised näited hõlmavad β-amüloidvalku ja regulatoorseid

valke, nagu tsükliinid, TGF-β ja transkriptsioonifaktor NF-κB.

[0072] Leiutise järgmiseks teostuseks on siin avaldatud ühendid kasutamiseks neurodege-

neratiivsete haiguste ja haigusseisundite, mis hõlmavad, kuid mitte ainult, insulti, närvi-

süsteemi isheemilist kahjustust, närvitraumat (nt aju lööktraumat, seljaaju kahjustust ja

närvisüsteemi traumaatilist kahjustust), hulgiskleroosi ja teisi imuunsüsteemi vahendatud

neuropaatiaid (nt Guillaini-Barré sündroomi ja selle variante, ägedat motoorset aksonaalset

neuropaatiat, ägedat põletikulist demüeliniseerivat polüneuropaatiat ja Fisheri sündroomi,

HIV-i/AIDS-i dementsuse kompleksi, aksotoomiat, diabeetilist neuropaatiat, Parkinsoni tõbe,

Huntingtoni tõbe, hulgiskleroosi, bakteriaalset, parasitaarset, seen- ja viiruslikku meningiiti,

entsefaliiti, vaskulaarset dementsust, multiinfarktset dementsust, Lewy kehadega dementsust,

EE – EP 2 030 981 B1 18

frontaalsagara dementsust nagu Picki tõbi, subkortikaalseid dementsusi (nagu Huntingtoni

tõbi või progresseeruv supranukleaarne paralüüs), fokaalse kortikaalse atroofia sündroome

(nagu primaarne afaasia), toksilis-metaboolseid dementsusi (nagu krooniline hüpotüreoidism

või B12-vaegus) ja nakkustest (nagu süüfilis või krooniline meningiit) põhjustatud dement-

sust.

[0073] Alzheimeri tõbe iseloomustab β-amüloidvalgu (β-AP) ekstratsellulaarne ladestumine

seniilnaastudes ja peaaju veresoontes. β-AP on 39 kuni 42 aminohappe pikkune peptiid-

fragment, mis pärineb amüloidvalgu prekursorvalgust (APP). Tuntakse vähemalt kolme APP

isovormi (695, 751 ja 770 aminohapet). Isovormid tekivad mRNA alternatiivse splaissimise

tulemusena, normaalne töötlemine mõjutab osa β-AP järjestusest, takistades seega β-AP

moodustumist. Arvatakse, et ebanormaalne valgu töötlemine proteasoomi poolt soodustab

Alzheimeri tõve puhul β-AP rohkust ajus. Rottidel sisaldab APP-d töötlev ensüüm umbes

kümmet erinevat alaühikut (22 kDa kuni 32 kDa). 25 kDa alaühiku N-terminaalne järjestus

on X-Gln-Asn-Pro-Met-X-Thr-Gly-Thr-Ser, mis on identne inimese makropaiini β-ala-

ühikuga (Kojima, S. et al., Fed. Eur. Biochem. Soc., 1992, 304, 57-60). APP-d töötlev

ensüüm lõikab Gln15-Lys16 sidet, kaltsiumiiooni manulusel lõikab ensüüm ka Met1-Asp1 sidet

ja Asp1-Ala2 sidemeid, vabastades β-AP ekstratsellulaarse domeeni.

[0074] Seega avaldatakse ühes teostuses ühendid kasutamiseks Alzheimeri tõve ravimiseks,

mis hõlmab siin avaldatud ühendi (nt farmatseutilise kompositsiooni) efektiivse koguse

manustamist indiviidile. Selline ravi hõlmab β-AP töötlemiskiiruse vähendamist, β-AP naas-

tude moodustumise kiiruse vähendamist, β-AP tekkimiskiiruse vähendamist ja Alzheimeri

tõve kliiniliste nähtude vähendamist.

[0075] Leiutise teised teostused käsitlevad kahheksiat ja lihasatroofiaga seotud haigusi.

Proteasoom lagundab paljusid valke küpsevates retikulotsüütides ja kasvavates fibroblastides.

Insuliini või seerumita jäetud rakkudes suureneb proteolüüsi kiirus peaaegu kaks kordas.

Proteasoomide inhibeerimine vähendab proteolüüsi, vähendades seeläbi nii lihasvalgu kadu

kui ka lämmastikukoormust neerudele või maksale. Leiutisekohased inhibiitorid on kasulikud

haigusseisundite, nagu vähk, kroonilised nakkushaigused, palavik, lihaste kõhetumine (at-

roofia) ja denervatsioon, närvikahjustus, paastumine, atsidoosiga seotud neerupuudulikkus,

diabeet ja maksapuudulikkus, ravimiseks. Vaadake näiteks Goldberg, US patent 5 340 736.

Niisiis hõlmavad leiutise teostused avaldatud ühendeid kasutamiseks lihasvalgu lagundamis-

kiiruse vähendamiseks rakus, rakusisese valgu lagundamiskiiruse vähendamiseks, p53 valgu

EE – EP 2 030 981 B1 19

lagundamiskiiruse vähendamiseks rakus ja p53-ga seotud vähkide kasvu pärssimiseks. Igaüks

nendest meetoditest hõlmab raku kokkuviimist (in vivo või in vitro, nt indiviidi lihase) siin

avaldatud ühendi (nt farmatseutilise kompositsiooni) efektiivse kogusega.

[0076] Fibroos on armkoe ülemäärane ja püsiv moodustumine, mis tuleneb fibroblastide

hüperproliferatiivsest kasvust ja millega kaasneb TGF-β signaaliraja aktivatsioon. Fibroos

hõlmab rakuvälise maatriksi ülemäärast ladestumist ja see võib esineda praktiliselt iga koe

sees või mitme erineva koe vahel. Tavaliselt reguleeritakse rakusisese signaalvalgu (SMAD),

mis aktiveerib sihtmärkgeenide transkriptsiooni TGF-β stimuleerimisel, taset proteasoomi

aktiivsuse kaudu (Xu et al., 2000). Kuid vähi ja teiste hüperproliferatiivsete haigusseisundite

puhul on täheldatud TGF-β signaliseerimise komponentide kiirenenud lagunemist. Seega

käsitlevad leiutise teatud teostused avaldatud ühendeid kasutamiseks hüperproliferatiivsete

haigusseisundite, nagu diabeetiline retinopaatia, makula degeneratsioon, diabeetiline nefro-

paatia, glomeruloskleroos, IgA nefropaatia, tsirroos, sapiatreesia, südame paispuudulikkus,

sklerodermia, kiiritusest põhjustatud fibroos ja kopsufibroos (idiopaatiline kopsufibroos,

veresoonte kollageenhaigus, sarkoidoos, interstitsiaalsed kopsuhaigused ja välistekkelised

kopsuhaigused), ravimiseks. Põletusohvrite ravi on sageli raskendatud fibroosi tõttu ning

seega käsitleb leiutise täiendav teostus inhibiitorite paikset või süsteemset manustamist

põletuste ravimiseks. Haavade sulgemisega pärast kirurgiat kaasnevad sageli inetud armid,

mida võib vältida fibroosi inhibeerimisega. Seega käsitleb leiutis teatud teostustes avaldatud

ühendit kasutamiseks armide tekke vältimiseks või vähendamiseks.

[0077] Järgmine proteasoomi poolt töödeldav valk on NF-κB, mis on Rel valguperekonna

liige. Transkriptsiooni aktivaatorvalkude Rel perekonna võib jagada kahte rühma. Esimese

rühma puhul on vajalik proteolüütiline töötlemine ja see hõlmab p50 (NF-κB1, 105 kDa)

ning p52 (NF-κB2, 100 kDa). Teise rühma puhul ei ole proteolüütiline töötlemine vajalik ja

see hõlmab p65 (RelA, Rel (c-Rel) ja RelB). Rel perekonna liikmed võivad moodustada nii

homo- kui ka heterodimeere, NF-κB on näiteks p50-p65 heterodimeer. Pärast IκB ja p105

fosforüülimist ning ubikvitiinimist need kaks valku lagundatakse ja töödeldakse vastavalt,

saades aktiivse NF-κB, mis translotseerub tsütoplasmast tuuma. Ubikvitiinitud p105 töödel-

dakse samuti puhastatud proteasoomide poolt (Palombella et al., Cell, 1994, 78, 773-785).

Aktiivne NF-κB moodustab teiste transkriptsiooni aktivaatoritega, näiteks HMG-I(Y), stereo-

spetsiifilise enhanserkompleksi, mis indutseerib konkreetse geeni selektiivset ekspressiooni.

EE – EP 2 030 981 B1 20

[0078] NF-κB reguleerib geene, mis on seotud immuun- ja põletikuvastusega ning mitoo-

tiliste sündmustega. NF-κB on vajalik immunoglobuliini kapa kerge ahela geeni, IL-2

retseptori α-ahela geeni, suure koesobivuskompleksi klass I geeni ja paljude tsütokiinide

geenide, mis kodeerivad näiteks IL-2, IL-6, granulotsüütide kolooniat stimuleerivat faktorit ja

α-IFN-i (Palombella et al., Cell, 1994, 78, 773-785), ekspressiooniks. Leiutise mõned teos-

tused hõlmavad IL-2, MHC-I, IL-6, TNFα, β-IFN või mis tahes teiste eespool mainitud

valkude ekspressioonitaseme mõjutamise meetodeid, kusjuures iga meetod hõlmab siin aval-

datud ühendi efektiivse koguse manustamist indiviidile. p50 sisaldavad kompleksid on ägeda

põletiku- ja immuunvastuse kiired vahendajad (Thanos, D., Maniatis, T., Cell, 1995, 80,

529-532).

[0079] NF-κB osaleb ka E-selektiini, P-selektiini, ICAM ja VCAM-1 kodeerivate rakuadhe-

siooni geenide ekspressioonis (Collins, T., Lab. Invest., 1993, 68, 499-508). Leiutise üks

teostus käsitleb siin avaldatud ühendeid kasutamiseks rakkude adhesiooni (nt E-selektiini,

P-selektiini, ICAM või VCAM-1 vahendatud rakkude adhesiooni) inhibeerimiseks, mis hõl-

mab raku kokkuviimist siin avaldatud ühendi (või farmatseutilise kompositsiooni) efektiivse

kogusega (või selle manustamist indiviidile).

[0080] Isheemiat ja reperfusioonikahjustust põhjustab hüpoksia, see on seisund, milles keha-

kudedesse ei jõua piisavalt hapnikku. See seisund põhjustab IκB-α suurenenud lagundamist,

mis omakorda põhjustab NF-κB aktivatsiooni (Koong et al., 1994). On näidatud, et hüpok-

siast tingitud kahjustuse raskust võib vähendada proteasoomi inhibiitori manustamisega (Gao

et al., 2000, Bao et al., 2001, Pye et al., 2003). Niisiis käsitlevad leiutise teatud teostused siin

avaldatud ühendeid kasutamiseks isheemilise seisundi ja reperfusioonikahjustuse ravis, mis

hõlmab siin avaldatud ühendi efektiivse koguse manustamist sellist ravi vajavale indiviidile.

Selliste haigusseisundite näited hõlmavad, kuid mitte ainult, ägedat koronaarsündroomi

(haavandunud naastud), arterite oklusiivset haigust (südame, aju, perifeersete arterite ja vere-

soonte oklusiooni), ateroskleroosi (koronaarskleroosi, pärgarteritõbe), infarkte, südamepuu-

dulikkust, pankreatiiti, müokardi hüpertroofiat, stenoosi ja restenoosi.

[0081] NF-κB seondub spetsiifiliselt ka HIV-enhanseri/promootoriga. Võrreldes mac239 Nef

valguga erineb HIV-i regulatoone valk PBj14 Nef kahe aminohappe võrra piirkonnas, mis

kontrollib proteiinkinaasiga seondumist. Arvatakse, et proteiinkinaasi signaalid käivitavad

IκB fosforüülimise, põhjustades IκB lagundamist ubikvitiini-proteasoomi raja kaudu. Pärast

lagundamist vabaneb NF-κB tuuma, suurendades seeläbi HIV-i transkriptsiooni (Cohen, J.,

EE – EP 2 030 981 B1 21

Science, 1995, 267, 960). Leiutise kaks teostust käsitlevad siin avaldatud ühendeid kasu-

tamiseks HIV-nakkuse pärssimiseks või vähendamiseks indiviidil ja siin avaldatud ühendeid

kasutamiseks viiruse geeniekspressiooni taseme vähendamiseks, kusjuures iga meetod hõl-

mab siin avaldatud ühendi efektiivse koguse manustamist indiviidile.

[0082] Lipopolüsahhariidi (LPS) poolt indutseeritud tsütokiinide nagu TNFα üleproduktsioon

arvatakse olevat peamiseks teguriks septilise šokiga seotud protsessides. Peale selle on

üldiselt aktsepteeritud, et esimeseks etapiks rakkude aktiveerimisel LPS poolt on LPS-i

seondumine spetsiifiliste membraaniretseptoritega. LPS-i siduvate valkudena on kindlaks

tehtud 20S proteasoomi kompleksi α- ja β-alaühikud, mis kinnitab, et LPS-indutseeritud

signaaliülekanne võib olla tähtis terapeutiline sihtmärk sepsise ravis või vältimisel (Qureshi,

N. et al., J. Immun., 2003, 171, 1515-1525). Seega võib teatud teostustes kasutada leiutise-

kohaseid ühendeid TNFα inhibeerimiseks, et vältida ja/või ravida septilist šokki.

[0083] Rakusisesel proteolüüsil moodustuvad väikesed peptiidid esitlemiseks T-lümfotsüü-

tidele, et kutsuda esile MHC klassi I vahendatud immuunvastust. Immuunsüsteem sõelub

välja ka autoloogsed rakud, mis on viirusega nakatunud või läbinud onkogeense trans-

formatsiooni. Üks teostus käsitleb siin avaldatud ühendeid kasutamiseks antigeeni rakkudes

esitlemise inhibeerimiseks, mis hõlmab raku eksponeerimist siin kirjeldatud ühendile.

Leiutisekohast ühendit võib kasutada immuunsusega seotud haigusseisundite, nagu allergia,

astma, elundi/koe hülgamisreaktsioon (transplantaadi peremehevastane haigus), ja autoim-

muunhaiguste, sealhulgas, kuid mitte ainult, luupuse, reumatoidartriidi, psoriaasi, hulgiskle-

roosi ja põletikuliste soolehaiguste (nagu haavandiline koliit ja Crohni tõbi) ravimiseks.

Niisiis käsitleb järgmine teostus siin avaldatud ühendeid kasutamiseks immuunsüsteemi

supresseerimiseks indiviidil (nt transplantaadi hülgamise, allergiate, autoimmuunhaiguste ja

astma inhibeerimiseks), mis hõlmab siin kirjeldatud ühendi efektiivse koguse manustamist

indiviidile.

[0084] Järgmises teostuses käsitletakse siin avaldatud ühendeid kasutamiseks antigeensete

peptiidide, mis on produtseeritud proteasoomi või muu katalüütilise aktiivsusega Ntn poolt,

repertuaari muutmiseks. Näiteks 20S proteasoomi PGPH aktiivsuse selektiivsel inhibeeri-

misel produtseeritakse proteasoomi poolt erinevat tüüpi antigeenseid peptiide ja esitletakse

MHC molekulidel rakkude pinnal, kui produtseeritakse ja esitletakse kas ilma mis tahes

ensüümi inhibeerimiseta või näiteks proteasoomi kümotrüpsiinisarnase aktiivsuse selektiivsel

inhibeerimisel.

EE – EP 2 030 981 B1 22

[0085] Teatud proteasoomi inhibiitorid blokeerivad nii ubikvitiinitud NF-κB lagundamist kui

ka töötlemist in vitro ja in vivo. Proteasoomi inhibiitorid blokeerivad ka IκB-α lagundamist ja

NF-κB aktivatsiooni (Palombella, et al., Cell, 1994, 78, 773-785, Traenckner, et al., EMBO

J., 1994, 13, 5433-5441). Leiutise ühes teostuses käsitletakse siin avaldatud ühendeid kasu-

tamiseks IκB-α lagundamiseks, mis hõlmab raku kokkuviimist siin kirjeldatud ühendiga.

Järgmises teostuses käsitletakse siin avaldatud ühendeid kasutamiseks NF-κB sisalduse

vähendamiseks rakus, lihases, elundis või indiviidil, mis hõlmab raku, lihase, elundi või

indiviidi kokkuviimist siin kirjeldatud ühendiga.

[0086] Teised eukarüootsed transkriptsioonifaktorid, mis on vajalikud proteolüütiliseks tööt-

lemiseks, hõlmavad üldist transkriptsioonifaktorit TFIIA, lihtherpesviiruse VP16 abivalku

(peremeesraku faktorit), viiruse poolt indutseeritavat IFN regulatoorse faktori 2 valku ja

membraaniseotud sterooli regulaatorelemendiga seonduvat valku 1.

[0087] Leiutise teistes teostustes käsitletakse siin avaldatud ühendeid kasutamiseks euka-

rüootse raku tsükliini-sõltuvate rakutsüklite mõjutamiseks, mis hõlmab raku kokkuviimist (in

vitro või in vivo) siin avaldatud ühendiga. Tsükliinid on valgud, mis on seotud rakutsükli

reguleerimisega. Proteasoom osaleb tsükliinide lagundamises. Tsükliinide lagundamine või-

maldab rakul väljuda ühest rakutsükli faasist (nt mitoosist) ja siseneda järgmisse faasi (nt

jagunemisel). Arvatakse, et kõik tsükliinid on seotud p34cdc2 proteiinkinaasi või sarnaste

kinaasidega. Proteolüüsi suunav signaal paikneb aminohapete järjestuses 42-RAALGNISEN-

50 (lagundamisjärjestuses). On tõendeid, et tsükliin muudetakse vormiks, mida ubikvitiini

ligaas suudab kahjustada või et tsükliini-spetsiifiline ligaas aktiveeritakse mitoosi käigus

(Ciechanover, A., Cell, 1994, 79, 13-21). Proteasoomi inhibeerimine inhibeerib tsükliini

lagundamist ja seega inhibeerib rakkude proliferatsiooni, näiteks tsükliini-sõltuvates vähkides

(Kumatori et al., Proc. Natl. Acad. Sci. USA, 1990, 87, 7071-7075). Leiutise ühes teostuses

käsitletakse siin avaldatud ühendeid kasutamiseks proliferatiivse haiguse (nt vähi, psoriaasi

või restenoosi) ravimiseks indiviidil, mis hõlmab siin avaldatud ühendi efektiivse koguse

manustamist indiviidile. Leiutis hõlmab ka siin avaldatud ühendeid kasutamiseks tsükliiniga

seotud põletiku raviks indiviidil, mis hõlmab siin kirjeldatud ühendi terapeutiliselt efektiivse

koguse manustamist indiviidile.

[0088] Täiendavateks teostusteks on siin avaldatud ühendid kasutamiseks onkovalkude pro-

teasoomi-sõltuva regulatsiooni mõjustamiseks ja vähi ravimise või kasvu inhibeerimise mee-

todid, kusjuures iga meetod hõlmab raku kokkuviimist (in vivo nt indiviidis või in vitro) siin

EE – EP 2 030 981 B1 23

avaldatud ühendiga. HPV-16-st ja HPV-18 st pärinevad E6 valgud stimuleerivad p53 ATP- ja

ubikvitiini-sõltuvat konjugeerimist ja lagundamist retikulotsüütide toorlüsaatides. On näida-

tud, et retsessiivne onkogeen p53 kuhjub mittepermissiivsel temperaaturil rakuliinides, mis

sisaldavad muteerunud termolabiilset E1. p53 kõrgenenud tasemed võivad põhjustada apop-

toosi. Ubikvitiini süsteemi poolt lagundatud proto-onkovalkude näideteks on c-Mos, c-Fos ja

c-Jun. Ühes teostuses käsitletakse siin avaldatud ühendeid kasutamiseks p53-ga seotud

apoptoosi ravimiseks, mis hõlmab siin avaldatud ühendi efektiivse koguse manustamist

indiviidile.

[0089] Järgmises teostuses on avaldatud kompositsioonid kasulikud parasitaarnakkuse , nagu

algloomadest põhjustatud nakkused, ravimiseks. Arvatakse, et nende parasiitide proteasoom

on seotud eeskätt rakkude diferentseerumise ja replikatsioonifunktsiooniga (Paugam et al.,

Trends Parasitol., 2003, 19 (2), 55-59). Peale selle on näidatud, et Entamoeba liikidel kaob

tsüstide moodustamise võime, kui neile toimitakse proteasoomi inhibiitoritega (Gonzales et

al., Arch. Med. Res., 1997, 28, Spec No 139-140).Teatud sellistes teostustes on avaldatud

ühendid kasulikud parasitaarnakkuste raviks inimestel, mis on põhjustatud algloomadest

parasiidi poolt, mis on valitud Plasmodium’i liikide (sealhulgas P. falciparum, P. vivax, P.

malariae ja P. ovale, mis põhjustavad malaariat), Trypanosoma liikide (sealhulgas T. cruzi,

mis põhjustab Chagasi tõbe, ja T. brucei, mis põhjustab Aafrika unitõbe), Leishmania liikide

(sealhulgas L. amazonesis, L. donovani, L. infantum, L. mexicana jt), Pneumocystis carinii

(algloom, mis on teatakse põhjustavat kopsupõletikku AIDS-iga ja teistel immunosupres-

seeritud patsientidel), Toxoplasma gondii, Entamoeba histolytica, Entamoeba invadens ja

Giardia lamblia hulgast. Teatud teostustes on avaldatud ühendid kasulikud parasitaarnak-

kuste raviks loomadel ja kariloomadel, kus nakkus on põhjustatud algloomadest parasiidi

poolt, mis on valitud Plasmodium hermani, Cryptosporidium sps., Echinococcus granulosus,

Eimeria tenella, Sarcocystis neurona ja Neurospora crassa hulgast. Teisi ühendeid, mis on

kasulikud proteasoomi inhibiitoritena parasitaarhaiguste raviks, kirjeldatakse patenditaotluses

WO 98/10779, mis on siia lisatud täies ulatuses.

[0090] Teatud teostustes inhibeerivad avaldatud ühendid proteasoomi aktiivsust parasiitides

pöördumatult. On näidatud, et selline pöördumatu inhibeerimine indutseerib ensüümi aktiiv-

suse seiskumist ilma taastumiseta vere punalibledes ja valgelibledes. Teatud sellistes teos-

tustes võib pikk poolväärtusaeg vererakkudes anda ravi korral pikemaajalise kaitse korduva

EE – EP 2 030 981 B1 24

kokkupuute vastu parasiitidega. Teatud teostustes võib pikem poolväärtusaeg vererakkudes

anda pikemaajalise kaitse kemoprofülaktika suhtes edaspidise nakatumise vastu.

[0091] Samuti on näidatud, et 20S proteasoomiga seonduvad inhibiitorid stimuleerivad luu

moodustumist luuelundite kultuurides. Peale selle, kui selliseid inhibiitoreid on manustatud

süsteemselt hiirtele, suurendavad teatud proteasoomi inhibiitorid luu mahtu ja luu moodus-

tumise kiirust üle 70% (Garrett, I. R. et al., J. Clin. Invest., 2003, 111, 1771-1782), mis

kinnitab seega, et ubikvitiini-proteasoomi mehhanism reguleerib osteoblastide diferentseeru-

mist ja luu moodustumist. Seega võivad avaldatud ühendid olla kasulikud luukoe vähenemi-

sega seotud haiguste nagu osteoporoos raviks ja/või vältimiseks.

[0092] Luukude on väga heaks allikaks faktoritele, millel on võime stimuleerida luurakke.

Seega sisaldavad veise luukoe ekstraktid mitte ainult struktuurseid valke, mis vastutavad luu

struktuurse ühtsuse säilimise eest, vaid ka bioloogiliselt aktiivseid luu kasvufaktoreid, mis

võivad stimuleerida luurakkude proliferatsiooni. Nende viimaste faktorite hulgas on hiljuti

kirjeldatud valkude perekond, mida nimetatakse luu morfogeneetilisteks valkudeks (bone

morphogenetic protein, BMP). Kõikidel nendel kasvufaktoritel on toimed teistele rakutüüpi-

dele, samuti luurakkudele, kusjuures Hardy, M. H. et al., Trans. Genet., 1992, 8, 55-61

kirjeldavad tõestust, et luu morfogeneetilised valgud (BMP) ekspresseeruvad arengu käigus

karvanääpsudes erinevalt. Harris, S. E., et al., J. Bone Miner. Res., 1994, 9, 855-863 kirjel-

davad TGF-β toimeid BMP-2 ja teiste ainete ekspressioonile luurakkudes. BMP-2 ekspres-

sioon küpsetes karvanääpsudes esineb küpsemise ajal ja pärast rakkude proliferatsiooni

perioodi (Hardy et al., 1992, supra). Niisiis võivad leiutisekohased ühendid olla kasulikud

karvanääpsude kasvu stimuleerimiseks.

[0093] Lõpuks on avaldatud ühendid lasulikud ka diagnostiliste ainetena (nt diagnostilistes

komplektides või kasutamiseks kliinilistes laboratooriumites) Ntn hüdrolaaside, sealhulgas

proteasoomi poolt töödeldud valkude (nt ensüümide, transkriptsioonifaktorite) skriinimiseks.

Avaldatud ühendid on kasulikud ka reagentidena spetsiifiliselt X/MB1 alaühiku või α-ahe-

laga seondumise ning sellega seotud proteolüütiliste aktiivsuste uuringutes. Näiteks võib

määrata proteasoomi teiste alaühikute aktiivsust (ja selle spetsiifilisi inhibiitoreid).

[0094] Enamiku rakuliste valkude proteolüütiline töötlemine toimub küpsemise või aktivat-

siooni käigus. Siin avaldatud ensüümi inhibiitoreid võib kasutada selleks, et määrata, kas

rakulist, arengulist või füsioloogilist protsessi või selle tulemust reguleeritakse konkreetse

Ntn hüdrolaasi proteolüütilise aktiivsuse poolt. Üks selline meetod hõlmab organismi, in-

EE – EP 2 030 981 B1 25

taktse raku preparaadi või rakuekstrakti saamist, organismi, rakupreparaadi või rakuekstrakti

kokkuviimist siin avaldatud ühendiga, ühendiga kokkuviidud organismi, rakupreparaadi või

rakuekstrakti töötlemist signaaliga ja protsessi või selle tulemuse jälgimist. Siin avaldatud

ühendite suur selektiivsus võimaldab Ntn (nt 20S proteasoomi) kiiret ja täpset kõrvaldamist

või kaasamist antud rakulises, arengulises või füsioloogilises protsessis.

Manustamine

[0095] Ühendeid, mis valmistatakse, nagu siin on kirjeldatud, võib manustada mitmesugustes

vormides sõltuvalt ravitavast häirest ja patsiendi vanusest, seisundist ning kehamassist, nagu

tehnika tasemest on hästi teada. Kui ühendeid manustatakse näiteks suukaudselt, võib neist

valmistada tabletid, kapslid, graanulid, pulbrid või siirupid, või parenteraalseks manustami-

seks võib neist valmistada süstepreparaadid (intravenoosseks, intramuskulaarseks või subku-

taanseks manustamiseks), tilkinfusiooni preparaadid või suposiidid. Manustamiseks silma

limaskestale võib neist valmistada silmatilgad või silmasalvid. Neid preparaate võib valmis-

tada tavapärasel viisil ja soovi korral võib toimeaine segada mis tahes tavapäraste lisandite

või abiainetega, nagu sideaine, disintegrant, määrdeaine, korrigeeriv aine, solubilisaator,

suspendeeriv aine, emulgaator, katteaine, tsüklodekstriin ja/või puhver. Kuigi annus variee-

rub sõltuvalt patsiendi sümptomitest, vanusest ja kehamassist, ravitava või välditava haiguse

olemusest ja raskusest, manustamisviisist ning ravimvormist, on ühendi soovitatav päevaan-

nus täiskasvanud patsiendile 0,01-2000 mg ja selle võib manustada üksikannuse või jagatud

annustena. Toimeaine kogus, mida võib kombineerida kandeainega üksikannusvormi saami-

seks, on üldiselt selline ühendi kogus, mis annab terapeutilise toime.

[0096] Täpne manustamisaeg ja/või kompositsiooni kogus, mis annab kõige efektiivsemad

tulemused ravi tõhususe seisukohalt antud patsiendil, sõltuvad konkreetse ühendi toimest,

farmakokineetikast ja biosaadavusest, patsiendi füsioloogilisest seisundist (sealhulgas vanu-

sest, soost, haiguse liigist ja staadiumist, üldisest füüsilisest seisundist, reageerimisest antud

annusele ja ravimi tüübist), manustamisviisist jms. Siiski võib ülaltoodud juhiseid kasutada

alusena ravi täpsustamiseks, näiteks optimaalse manustamisaja ja/või manustatava koguse

määramiseks, mis nõuab vaid rutiinset katsetamist, mis hõlmab indiviidi jälgimist ja annuse

ja/või aja kohandamist.

EE – EP 2 030 981 B1 26

[0097] Väljendit „farmatseutiliselt vastuvõetav” kasutatakse siin, et viidata nendele ligandi-

dele, materjalidele, kompositsioonidele ja/või ravimvormidele, mis vastavalt arsti hinnangule

sobivad mõistliku kasu/riski suhtega kasutamiseks seoses inimeste ja loomade kudedega,

põhjustamata liigset toksilisust, ärritust, allergilist vastust või teisi probleeme või tüsistusi.

[0098] Väljend „farmatseutiliselt vastuvõetav kandja” tähendab siin kasutatuna farmatseuti-

liselt vastuvõetavat materjali, kompositsiooni või vehiikulit, nagu vedel või tahke täiteaine,

lahjendi, abiaine, lahusti või kapslimaterjal. Iga kandja peab olema „vastuvõetav” selles

mõttes, et see peab sobima kokku preparaadi teiste komponentidega ja ei tohi olla patsiendile

kahjulik. Farmatseutiliselt vastuvõetavate kandjatena kasutatavate ainete mõned näited hõl-

mavad (1) suhkruid, nagu laktoos, glükoos ja sahharoos, (2) tärklisi, nagu maisitärklis,

kartulitärklis ja asendatud või asendamata β-tsüklodekstriin, (3) tselluloosi ja selle derivaate,

nagu naatriumkarboksümetüültselluloos, etüültselluloos ja tselluloosatsetaat, (4) pulbrilist

tragakanti, (5) linnaseekstrakti, (6) želatiini, (7) talki, (8) abiaineid, nagu kakaovõi ja suposii-

divahad, (9) õlisid, nagu maapähkliõlil, puuvillaseemneõli, saflooriõli, seesamiõli, oliiviõli,

maisiõli ja sojaõli, (10) glükoole nagu propüleenglükool, (11) polüoole, nagu glütseriin,

sorbitool, mannitool ja polüetüleenglükool, (12) estreid, nagu etüüloleaat ja etüüllauraat,

(13) agarit, (14) puhverdavaid aineid, nagu magneesiumhüdroksiid ja alumiiniumhüdroksiid,

(15) algiinhapet, (16) apürogeenset vett, (17) isotoonilist soolalahust, (18) Ringeri lahust,

(19) etüülalkoholi, (20) fosfaatpuhverlahuseid ja (21) teisi farmatseutilistes preparaatides

kasutatavaid mittetoksilisi omavahel kokkusobivaid aineid. Teatud teostustes on leiutisekoha-

sed farmatseutilised kompositsioonid apürogeensed, st need ei põhjusta patsiendile manusta-

misel olulist kehatemperatuuri tõusu.

[0099] Termin „farmatseutiliselt vastuvõetav sool” tähendab inhibiitori(te) suhteliselt mitte-

toksilisi anorgaanilise ja orgaanilise happe liitsooli. Neid sooli võib valmistada in situ inhi-

biitori(te) lõpliku eraldamise või puhastamise käigus või eraldi, viies puhastatud inhibiito-

ri(te) vaba aluse vormi reaktsiooni sobiva orgaanilise või anorgaanilise happega ja eraldades

saadud soola. Soolade esindajad hõlmavad vesinikbromiid-, vesinikkloriid-, sulfaat-, vesinik-

sulfaat-, fosfaat-, nitraat-, atsetaat-, valeraat-, oleaat-, palmitaat-, stearaat-, lauraat-, ben-

soaat-, laktaat-, fosfaat-, tosülaat-, tsitraat-, maleaat-, fumaraat-, suktsinaat-, tartraat-, naftü-

laat-, mesülaat-, glükoheptonaat-, laktobionaat-, laurüülsulfonaatsoola ning aminohapete

sooli jms (vt nt Berge et al., Pharmaceutical Salts, J. Pharm. Sci., 1977, 66, 1-19.)

EE – EP 2 030 981 B1 27

[0100] Teistel juhtudel võivad leiutisekohastes meetodites kasulikud inhibiitorid sisaldada

ühte või enamat happelist funktsionaalrühma ja seega on need võimelised moodustama

farmatseutiliselt vastuvõetavaid sooli farmatseutiliselt vastuvõetavate alustega. Termin „far-

matseutiliselt vastuvõetavad soolad” tähendab nendel juhtudel inhibiitori(te) suhteliselt mitte-

toksilisi anorgaanilise ja orgaanilise aluse liitsooli. Neid sooli võib samuti valmistada in situ

inhibiitori(te) lõpliku eraldamise ja puhastamise käigus või puhastatud inhibiitori(te) vaba

happe vormi viimisel eraldi reaktsiooni sobiva alusega, nagu farmatseutiliselt vastuvõetava

metallikatiooni hüdroksiid, karbonaat või vesinikkarbonaat, ammoniaak või farmatseutiliselt

vastuvõetav primaarne, sekundaarne või tertsiaarne orgaaniline amiin. Vastavad leelis- või

leelismuldmetallisoolad hõlmavad liitiumi-, naatriumi-, kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-

ning alumiiniumisooli jms. Vastavad orgaanilised amiinid, mis on kasulikud aluse liitsoolade

moodustamiseks, hõlmavad etüülamiini, dietüülamiini, etüleendiamiini, etanoolamiini, dieta-

noolamiini, piperasiini jms (vt nt Berge et al., supra).

[0101] Kompositsioonid võivad sisaldada ka märgavaid aineid, emulgaatoreid ja määrde-

aineid, nagu naatriumlaurüülsulfaat ja magneesiumstearaat, samuti värvaineid, toimeaine

vabanemist soodustavaid aineid, katteaineid, magusaineid, maitseaineid ja lõhnaaineid, säili-

tusaineid ning antioksüdante.

[0102] Farmatseutiliselt vastuvõetavate antioksüdantide näited hõlmavad: (1) vees lahustu-

vaid antioksüdante, nagu askorbiinhape, tsüsteiinvesinikkloriid, naatriumvesiniksulfaat, naat-

riummetabisulfit, naatriumsulfit jms, (2) õlis lahustuvaid antioksüdante, nagu askorbüülpal-

mitaat, butüülitud hüdroksüanisool (BHA), butüülitud hüdroksütolueen (BHT), letsitiin,

propüülgallaat, α-tokoferool jms ning (3) metalle kelaativaid aineid, nagu sidrunhape, etü-

leendiaminotetraäädikhape (EDTA), sorbitool, viinhape, fosforhape jms.

[0103] Suukaudseks manustamiseks sobivad preparaadid võivad olla kapslite, oblaatide,

pillide, tablettide, losengide (milles kasutatakse maitsestatud aluseid, tavaliselt sahharoosi ja

kummiaraabikut või tragakanti), pulbrite, graanulite vormis või lahuse või suspensioonina

veepõhises või mitteveepõhises vedelikus või õli-vees või vesi-õlis emulsioonina või eliksiiri

või siirupi või pastillidena (milles kasutatakse inertset maatriksit, nagu želatiin ja glütseriin

või sahharoos ja kummiaraabik) ja/või suuvetena jms, milles igaüks sisaldab toimeainena

kindlaksmääratud koguses inhibiitor(eid)it. Kompositsiooni võib manustada ka boolusena,

suukaudse pasta (electuary) või pastana.

EE – EP 2 030 981 B1 28

[0104] Suukaudselt manustatavates tahketes ravimvormides (kapslid, tabletid, pillid, dražeed,

pulbrid, graanulid jms) segatakse toimeaine ühe või enama farmatseutiliselt vastuvõetava

kandjaga, nagu naatriumtsitraat või dikaltsiumfosfaat, ja/või ühe või enamaga järgnevatest

ainetest: (1) täiteained või mahtu suurendavad ained, nagu tärklised, tsüklodekstriinid, lak-

toos, sahharoos, glükoos, mannitool ja/või ränihape, (2) sideained, nagu karboksümetüül-

tselluloos, alginaadid, želatiin, polüvinüülpürrolidoon, sahharoos ja/või kummiaraabik,

(3) niisutavad ained nagu glütserool, (4) disintegrandid, nagu agar-agar, kaltsiumkarbonaat,

kartuli- või tapiokitärklis, algiinhape, teatud silikaadid ja naatriumkarbonaat, (5) lahustumist

aeglustavad ained nagu parafiin, (6) imendumist kiirendavad ained nagu kvaternaarsed am-

mooniumiühendid, (7) märgavad ained, nagu atsetüülalkohol ja glütseroolmonostearaat,

(8) absorbendid, nagu kaoliin ja bentoniitsavi, (9) määrdeained, nagu talk, kaltsiumstearaat,

magneesiumstearaat, tahked polüetüleenglükoolid, naatriumlaurüülsulfaat ja nende segud

ning (10) värvained. Kapslite, tablettide ja pillide puhul võivad farmatseutilised komposit-

sioonid sisaldada ka puhverdavaid aineid. Samasugust tüüpi tahkeid kompositsioone võib

kasutada ka täidistena pehmetes ja kõvades želatiinkapslites, kasutades selliseid abiaineid

nagu laktoos või piimasuhkur, samuti kõrgmolekulaarseid polüetüleenglükoole jms.

[0105] Tableti võib valmistada pressimise või vormimisega, kasutades vajadusel ühte või

enamat abiainet. Pressitud tabletid võib valmistada, kasutades sideainet (nt želatiini või

hüdroksüpropüülmetüültselluloosi), määrdeainet, inertset lahjendit, säilitusainet, disintegranti

(nt naatriumtärklisglükolaati või ristseotud naatriumkarboksümetüültselluloosi), pindaktiivset

või dispergeerivat ainet. Vormitud tabletid võib valmistada inertse lahjendiga niisutatud pulb-

rilis(te)e inhibiitori(te) vormimisega sobivas seadmes.

[0106] Tabletid ja teised tahked ravimvormid, nagu dražeed, kapslid, pillid ja graanulid, võib

vajadusel varustada poolitusjoonega või valmistada katete ja ümbristega, nagu enterokatted ja

teised ravimite tehnoloogia alal hästi tuntud katted. Need võib valmistada ka nii, et saadakse

toimeaine aeglane või reguleeritud vabanemine, kasutades soovitud vabanemisprofiili saami-

seks näiteks erinevates kogustes hüdroksüpropüülmetüültselluloosi, teisi polümeermaatrik-

seid, liposoome ja/või mikrokerasid. Neid võib steriliseerida näiteks filtrimisega läbi bak-

tereid mitteläbilaskva filtri või steriliseerivate ainete lisamisega steriilsete tahkete komposit-

sioonide vormis, mida võib vahetult enne kasutamist lahustada steriilses vees või mõnes

teises steriilses süstitavas keskkonnas. Need kompositsioonid võivad vajadusel sisaldada

läbipaistmatuks tegevaid aineid ja samuti võivad need olla sellised kompositsioonid, mis

EE – EP 2 030 981 B1 29

vabastavad toimeaine(id)t ainult või eeskätt seedetrakti teatud osas, vajadusel aeglustatult.

Sisestamiseks kasutatavate kompositsioonide näited hõlmavad polümeerseid aineid ja vaha-

sid. Toimeaine võib olla mikrokapslisse viidud kujul, kui sobib, siis koos ühe või enama

ülalmainitud abiainega.

[0107] Suukaudselt manustatavad vedelad ravimvormid hõlmavad farmatseutiliselt vastuvõe-

tavaid emulsioone, mikroemulsioone, lahuseid, suspensioone, siirupeid ja eliksiire. Lisaks

toimeainele võivad vedelad ravimvormid sisaldada tavaliselt tehnika tasemes kasutatavaid

inertseid lahjendeid, nagu vesi või teised lahustid, solubiliseerivaid aineid ja emulgaatoreid,

nagu etüülalkohol, isopropüülalkohol, etüülkarbonaat, etüülatsetaat, bensüülalkohol, bensüül-

bensoaat, propüleenglükool, 1,3-butüleenglükool, õlisid (eriti puuvillaseemne-, maapähkli-,

nisuidu-, oliivi-, kastoor- ja seesamiõli), glütserooli, tetrahüdrofurfurüülalkoholi, polüetüleen-

glükoole ja sorbitaani-rasvhappe estreid ning nende segusid.

[0108] Peale inertsete lahjendite võivad suukaudsed kompositsioonid sisaldada ka lisaaineid,

nagu märgavad ained, emulgaatorid ja suspendeerivad ained, magusained, maitseained,

lõhnaained ja säilitusained.

[0109] Suspensioonid võivad lisaks toimeainena kasutatava(te)le inhibiitori(te)le sisaldada

suspendeerivaid aineid, näiteks etoksüülitud isostearüülalkohole, polüoksüetüleensorbitooli ja

sorbitaani estreid, mikrokristallilist tselluloosi, alumiiniummetahüdroksiidi, bentoniiti, agar-

agarit ja tragakanti ning nende segusid.

[0110] Rektaalselt ja vaginaalselt manustatavad preparaadid võib esitada suposiidina, mille

võib valmistada ühe või enama inhibiitori segamisega ühe või enama sobiva mitteärritava

abiaine või kandjaga, mis hõlmavad näiteks kakaovõid, polüetüleenglükooli, suposiidivaha

või salitsülaati, mis on toatemperatuuril tahke, kuid vedel kehatemperatuuril ning seega sulab

päraku- või tupeõõnes ning vabastab toimeaine.

[0111] Vaginaalseks manustamiseks sobivad preparaadid hõlmavad ka pessaare, tampoone,

kreeme, geele, pastasid, vahte või pihustatavaid preparaate, mis sisaldavad tehnika tasemest

tuntud sobivaid kandjaid.

[0112] Ravimvormid inhibiitori(te) paikseks või transdermaalseks manustamiseks hõlmavad

pulbreid, spreisid, salve, pastasid, kreeme, losjoone, geele, lahuseid, plaastreid ja inhaleeri-

tavaid ravimvorme. Toimeaine võib segada steriilsetes tingimustes farmatseutiliselt vastu-

võetava kandja ja mis tahes säilitusainete, puhvrite või propellentidega, mis võivad vajalikud

olla.

EE – EP 2 030 981 B1 30

[0113] Salvid, pastad, kreemid ja geelid võivad lisaks inhibiitori(te)le sisaldada abiaineid,

nagu loomsed ja taimsed rasvad, õlid, vahad, parafiinid, tärklis, tragakant, tselluloosi deri-

vaadid, polüetüleenglükoolid, silikoonid, bentoniidid, ränihape, talk ja tsinkoksiid või nende

segud.

[0114] Pulbrid ja spreid võivad lisaks inhibiitori(te)le sisaldada abiaineid, nagu laktoos, talk,

ränihape, alumiiniumhüdroksiid, kaltsiumsilikaadid ja polüamiidipulber või nende ainete

segud. Spreid võivad lisaks sisaldada tavapäraseid propellente nagu klorofluorosüsivesinikud

ja lenduvad mitteasendatud süsivesinikud, nagu butaan ja propaan.

[0115] Inhibiitor(eid)it võib alternatiivselt manustada aerosoolina. Selleks valmistatakse

veepõhine aerosool, liposoompreparaat või tahkeid osakesi sisaldav kompositsioon. Võiks

kasutada ka mitteveepõhist (nt fluorosüsinikpropellendis) suspensiooni. Eelistatakse ultrahe-

linebulisaatoreid, sest need minimeerivad põikjõudude mõju ainele, mis võib põhjustada

ühendi lagunemist.

[0116] Tavaliselt valmistatakse veepõhine aerosool ainest koos tavapäraste farmatseutiliselt

vastuvõetavate kandjate ja stabilisaatoritega vesilahuse või -suspensiooni tegemise teel.

Kandjad ja stabilisaatorid varieeruvad sõltuvalt konkreetse kompositsiooni vajadustest, kuid

tavaliselt hõlmavad need mitteioonseid pindaktiivseid aineid (Tween’id, Pluronic’id, sorbi-

taanestrid, letsitiin, Cremophor’id), farmatseutiliselt vastuvõetavaid kaaslahusteid nagu polü-

etüleenglükool, ohutuid valke nagu seerumialbumiin, olehapet, aminohappeid nagu glütsiin,

puhvreid, sooli, suhkruid või suhkuralkohole. Üldiselt valmistatakse aerosoolid isotoonilistest

lahustest.

[0117] Transdermaalsetel plaastritel on täiendavad eelised, sest need tagavad inhibiitori(te)

reguleeritud vabanemise organismi. Sellised ravimvormid võib valmistada ühendi lahusta-

mise või dispergeerimisega sobivas keskkonnas. Inhibiitori(te) nahast läbitungimise paranda-

miseks võib kasutada imendumist soodustavaid aineid. Sellist nahast läbitungimise kiirust

võib reguleerida kas kiirust reguleerivate membraanide kasutamise või inhibiitori(te) disper-

geerimisega polümeermaatriksis või geelis.

[0118] Parenteraalseks manustamiseks sobivad leiutisekohased farmatseutilised komposit-

sioonid sisaldavad ühte või enamat inhibiitorit kombinatsioonis ühe või enama farmatseu-

tiliselt vastuvõetava steriilse vesi- või mittevesilahuse, dispersiooni, suspensiooni või emul-

siooniga, või on need steriilsed pulbrid, mis võib vahetult enne kasutamist lahustada

steriilsetes süstelahustes või -dispersioonides, mis võivad sisaldada antioksüdante, puhvreid,

EE – EP 2 030 981 B1 31

bakteriostaatilisi aineid, soluute, mis muudavad preparaadi konkreetse retsipiendi vere suhtes

isotooniliseks, või suspendeerivaid või paksendavaid aineid.

[0119] Leiutisekohastes farmatseutilistes kompositsioonides kasutatavate sobivate veepõhiste

ja mitteveepõhiste kandjate näited hõlmavad vett, etanooli, polüoole (nagu glütserool, pro-

püleenglükool, polüetüleenglükool jms) ja nende sobivaid segusid, taimeõlisid nagu oliiviõli

ning süstitavaid orgaanilisi estreid nagu etüüloleaat. Sobivat voolavust saab hoida näiteks

kattematerjalide nagu letsitiin kasutamisega, dispersioonide puhul vajaliku osakeste suuruse

hoidmise ning pindaktiivsete ainete kasutamisega.

[0120] Sellised kompositsioonid võivad sisaldada ka abiaineid, nagu säilitusained, märgavad

ained, emulgaatorid ja dispergeerivad ained. Mikroorganismide toime vältimise võib saada

mitmesuguste antibakteriaalsete ja seenevastaste ainetega, näiteks parabeeni, klorobutanooli,

fenooli, sorbhappe jms lisamisega. Kompositsioonidele võib olla soovitav lisada toonilisust

reguleerivaid aineid, nagu suhkrud, naatriumkloriid jms. Lisaks võib süstitava ravimvormi

prolongeeritud imendumise saada imendumist aeglustavate ainete, näiteks alumiiniummono-

stearaadi ja želatiini kasutamisega.

[0121] Mõningatel juhtudel on ravimi toime prologeerimiseks soovitav aeglustada subku-

taanselt või intramuskulaarselt süstitava ravimi imendumist. Näiteks parenteraalselt manus-

tatud ravimvormi aeglustatud imendumine saadakse ravimi lahustamise või suspendeerimi-

sega õlivehiikulis.

[0122] Süstitavad depoovormid saadakse inhibiitori(te)st mikrokapselmaatriksite valmistami-

sega biolagunevates polümeerides nagu polülaktiid-polüglükoliid. Sõltuvalt ravimi ja polü-

meeri vahekorrast ning konkreetse kasutatava polümeeri olemusest võib ühendi vabanemis-

kiirust reguleerida. Teiste biolagunevate polümeeride näited hõlmavad polüortoestreid ja

polüanhüdriide. Süstitavaid depoopreparaate valmistatakse ka ühendi viimisega liposoomi-

desse või mikroemulsioonidesse, mis sobivad kokku kehakudedega.

[0123] Ainete preparaate võib manustada suukaudselt, parenteraalselt, paikselt või rektaal-

selt. Need on muidugi valmistatud sellistes vormides, mis sobivad igaks manustamisviisiks.

Neid manustatakse näiteks tablettide või kapslite vormis, süstimisega, inhalatsiooni teel,

silmalosjooni, salvi, suposiidina, infusiooni teel, paikselt losjooni või salvina ja rektaalselt

suposiitidena. Eelistatakse suukaudset manustamist.

[0124] Väljendid „parenteraalne manustamine” ja „manustatud parenteraalselt” tähendavad

siin kasutatuna teisi manustamisviise peale enteraalse ja paikse manustamise, tavaliselt

EE – EP 2 030 981 B1 32

manustamist süstimise teel ja hõlmavad, kuid mitte ainult, intravenoosset, intramuskulaarset,

intraarteriaalset, intratekaalset, intrakapsulaarset, intraorbitaalset, intrakardiaalset, intrader-

maalset, intraperitoneaalset, transtrahheaalset, subkutaanset, subkutikulaarset, intraartikulaar-

set, subkapsulaarset, subarahnoidaalset, intraspinaalset ja intrasternaalset süstimist ning

infundeerimist.

[0125] Väljendid „süsteemne manustamine”, „manustatud süsteemselt”, „perifeerne manusta-

mine” ja „manustatud perifeerselt” tähendavad siin kasutatuna ligandi, ravimi või teise aine

manustamist muul viisil kui otse kesknärvisüsteemi, nii et see jõuab patsiendi vereringesse ja

metaboliseeritakse seal, ning teiste meetodite, näiteks subkutaanse manustamisega.

[0126] Neid inhibiitoreid võib manustada inimestele ja teistele loomadele raviks mis tahes

sobiva manustamisviisiga, sealhulgas suukaudselt, nasaalselt, näiteks spreina, rektaalselt,

intravaginaalselt, parenteraalselt, intratsisternaalselt ja paikselt pulbrite, salvide või tilkadena,

sealhulgas bukaalselt ja sublingvaalselt.

[0127] Vaatamata valitud manustamisviisile valmistatakse inhibiitori(te)st, mida võib kasu-

tada sobivas hüdraaditud vormis, ja/või leiutisekohastest farmatseutilistest kompositsiooni-

dest vastava ala asjatundjatele tuntud tavapäraste meetoditega farmatseutiliselt vastuvõetavad

ravimvormid.

[0128] Toimeainete tegelikke annuseid leiutisekohastes farmatseutilistes kompositsioonides

võib varieerida nii, et saadakse toimeaine kogus, mis on efektiivne soovitud ravivastuse

saamiseks konkreetsel patsiendil, kompositsioonis ja manustamisviisiga, ilma et see oleks

patsiendile toksiline.

[0129] Avaldatud ühendi kontsentratsioon farmatseutiliselt vastuvõetavas segus varieerub

sõltuvalt mitmetest teguritest, sealhulgas manustatava ühendi annusest, kasutatava(te) ühen-

di(te) farmakokineetilistest parameetritest ja manustamisviisist. Üldiselt võib leiutisekohaseid

kompositsioone manustada vesilahusena, mis sisaldab umbes 0,1-10 massi-mahuprotsenti

siin avaldatud ühendit koos teiste parenteraalseks manustamiseks kasutatavate ainetega.

Tavaline annus on vahemikus umbes 0,01-50 mg/kg kehamassi kohta päevas, manustatuna

1-4 jagatud annusena. Iga jagatud annus võib sisaldada samu või erinevaid leiutisekohaseid

ühendeid. Annus on efektiivne kogus, mis sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas patsiendi

üldisest tervislikust seisundist ja preparaadist ning valitud ühendi(te) manustamisviisist.

[0130] Leiutise järgmise eripärana esitatakse siin avaldatud ühendid kasutamiseks kombi-

neeritud ravis, milles koos proteasoomi inhibiitoriga manustatakse ühte või enamat teist

EE – EP 2 030 981 B1 33

terapeutilist ainet. Sellist kombineeritud ravi võib läbi viia üksikute ravikomponentide

manustamisega samaaegselt, järjestikku või eraldi.

[0131] Teatud teostustes manustatakse leiutisekohane ühend koos ühe või enama teise

proteasoomi inhibiitoriga.

[0132] Teatud teostustes manustatakse leiutisekohane ühend koos kemoterapeutikumiga.

Sobivad kemoterapeutikumid võivad hõlmata looduslikke produkte, nagu Vinca alkaloidid

(nt vinblastiin, vinkristiin ja vinorelbiin), paklitakseel, epidipodofüllotoksiinid (nt etoposiid,

teniposiid), antibiootikumid (daktinomütsiin (aktinomütsiin D), daunorubitsiin, doksorubit-

siin ja idarubitsiin), antratsükliinid, mitoksantroon, bleomütsiinid, plikamütsiin (mitramüt-

siin) ja mitomütsiin, ensüüme (L-asparaginaas, mis süsteemselt metaboliseerib L-asparagiini

ja viib selle välja rakkudest, mis ei ole võimelised ise sünteesima asparagiini), vereliistakute

agregatsiooni vastaseid aineid, antiproliferatiivseid/antimitootilisi alküülivaid aineid, nagu

lämmastikipriidi analoogid (meklooretamiin, tsüklofosfamiid ja analoogid, melfalaan, kloor-

ambutsiil), etüleenimiinid ja metüülmelamiinid (heksametüülmelamiin ja tiotepa), alküülsul-

fonaadid (busulfaan), nitrosouuread (karmustiin (BCNU) ja analoogid, streptosotsiin),

triaseenid dakarbasiin (DTIC), antiproliferatiivseid/antimitootilisi antimetaboliite, nagu fool-

happe analoogid (metotreksaat), pürimidiini analoogid (fluorouratsiil, floksuridiin ja tsüta-

rabiin), puriini analoogid ja sarnased inhibiitorid (merkaptopuriin, tioguaniin, pentostatiin ja

2-klorodesoksüadenosiin), aromataasi inhibiitoreid (anastrosool, eksemestaan ja letrosool)

ning plaatina koordinatiivkomplekse (tsisplatiin, karboplatiin), prokarbasiini, hüdroksüuureat,

mitotaani, aminoglutetimiidi, hormoone (nt östrogeeni) ja hormooni agoniste, nagu luteini-

seerivat hormooni vabastava hormooni (LHRH) agonistid (gosereliin, leuproliid ja tripto-

reliin). Teised kemoterapeutikumid võivad hõlmata meklooretamiini, kamptotetsiini, ifos-

famiidi, tamoksifeeni, raloksifeeni, gemtsitabiini, navelbiini või ülalmainitute mis tahes

analoogi või derivaadi varianti.

[0133] Teatud teostustes manustatakse leiutisekohane ühend koos steroidiga. Sobivad steroi-

did võivad hõlmata, kuid mitte ainult, 21-atseetoksüpregnenolooni, alklometasooni, alges-

tooni, amtsinoniidi, beklometasooni, betametasooni, budesoniidi, kloroprednisooni, klobeta-

sooli, klokortolooni, kloprednooli, kortikosterooni, kortisooni, kortivasooli, deflasakorti,

desoniidi, desoksimetasooni, deksametasooni, diflorasooni, diflukortolooni, difluprednaati,

enoksolooni, fluasakorti, flukloroniidi, flumetasooni, flunisoliidi, fluotsinoloonatsetoniidi,

fluotsinoniidi, fluokortiinbutüüli, fluokortolooni, fluorometolooni, fluperoloonatsetaati, flup-

EE – EP 2 030 981 B1 34

rednideenatsetaati, fluprednisolooni, flurandrenoliidi, flutikasoonpropionaati, formokortaali,

haltsinoniidi, halobetasoolpropionaati, halometasooni, hüdrokortisooni, loteprednooletabo-

naati, masipredooni, medrüsooni, meprednisooni, metüülprednisolooni, mometasoonfuroaati,

parametasooni, prednikarbaati, prednisolooni, prednisoloon-25-dietüülaminoatsetaati, pred-

nisoloonnaatriumfosfaati, prednisooni, prednivaali, prednülideeni, rimeksolooni, tiksokortoo-

li, triamtsinolooni, triamtsinoloonatsetoniidi, triamtsinoloonbenetoniidi, triamtsinoloonheksa-

tsetoniidi, nende sooli ja/või derivaate.

[0134] Teatud teostustes manustatakse leiutisekohane ühend koos immunoterapeutilise

ainega. Sobivad immunoterapeutilised ained võivad hõlmata, kuid mitte ainult, tsüklospo-

riini, talidomiidi ja monokloonseid antikehi. Monokloonsed antikehad võivad olla kas

„paljad” või konjugeeritud, nagu rituksimab, tositumomab, alemtusumab, epratusumab,

ibritumomab tiuksetaan, gemtusumab osogamitsiin, bevatsisumab, tsetuksimab, erlotiniib ja

trastusumab.

Skeem 1. Näite 1 ühendi süntees

EE – EP 2 030 981 B1 35

Ühendi (K) sünteesimine

[0135] Fmoc-Phe-Wang vaigule (4,0 mmol, 5,0 g) lisati 20% piperidiini/DMF-i segu (50 ml).

Heterogeenset segu loksutati 20 minutit ja filtriti, vaik pesti DMF-i (100 ml), MeOH (100 ml)

ja DCM-iga (100 ml) ning lasti õhu käes kuivada. Seejärel töödeldi vaiku teist korda eespool

kirjeldatud reaktsioonitingimustes, saades ühendi (K).

Ühendi (L) sünteesimine

[0136] Ühendi (K) (4,0 mmol) ja DMF (40 ml) segule lisati järgemööda Fmoc-Leu-OH

(7,9 mmol, 2,82 g), DIEA (13,3 mmol, 2,23 ml) ja HOBT (8,10 mmol, 1,24 g). Eespool

saadud segule lisati aeglaselt BOP (7,98 mmol, 3,53 g) ja lahjendati DMF-iga (40 ml).

Reaktsioonisegu loksutati üle öö. Reaktsioonisegu filtriti, vaik pesti DMF-i (150 ml), MeOH

(150 ml) ja DCM-iga (150 ml) ning lasti õhu käes kuivada, saades ühendi (L).

Ühendi (M) sünteesimine

[0137] Ühendile (L) (4,0 mmol) lisati 20% piperidiini/DMF-i segu (50 ml). Heterogeenset

segu loksutati 20 minutit. Lahus filtriti, vaik pesti DMF-i (100 ml), MeOH (100 ml) ja

DCM-iga (100 ml) ning lasti õhu käes kuivada. Seejärel töödeldi vaiku teist korda eespool

kirjeldatud reaktsioonitingimustes, saades ühendi (M).

Ühendi (N) sünteesimine

[0138] Ühendile (M) (0,10 mmol, 0,130 g) lisati THF (2 ml), DIEA (0,40 mmol, 0,08 ml) ja

bensoüülkloriid (0,34 mmol, 0,04 ml). Saadud segu loksutati 30 minutit. Reaktsioonisegu

filtriti, vaik pesti DMF-i (20 ml), vee (20 ml), MeOH (20 ml) ja DCM-iga (20 ml) ning lasti

õhu käes kuivada, saades ühendi (N).

EE – EP 2 030 981 B1 36

Ühendi (O) sünteesimine

[0139] Ühendile (N) (0,10 mmol) lisati 50% TFA/DCM (2 ml) ja segu loksutati 20 minutit

(vaik muutus purpurpunaseks). Segu filtriti ja vaik pesti DCM-iga (10 ml). Lenduvad ained

eemaldati alarõhul ja saadud õli lahjendati DCM-iga (10 ml) ning aurustati kokku kolm

korda, saades ühendi (O).

Ühendi 3 sünteesimine

[0140] Ühendi (C) segatavale lahusele [vt Bioorg. Med. Chem. Letter, 1999, 9, 2283-88]

(19 mg, 0,11 mmol) MeCN-is (2 ml) lisati ühend (O) (0,1 mmol), DIEA (2,9 mmol, 0,5 ml),

HOBT (0,2 mmol, 0,032 g) ja BOP (0,23 mmol, 0,103 g). Segu segati toatemperatuuril üle

öö. Seejärel lahjendati reaktsioonisegu soolveega (15 ml) ja ekstraheeriti EtOAc-ga. Orgaa-

niline kiht pesti vee, küllastunud NaHCO3 ja soolveega ning kuivatati veevaba MgSO4-ga.

MgSO4 eemaldati filtrimisega ja lenduvad ained eemaldati alarõhul. Toormaterjal puhastati

kiirkromatograafiaga, kasutades eluendina 20 kuni 40% EtOAc/heksaane, saades ühendi 3

(13,8 mg). 20S CT-L IC50 < 50 nM, rakupõhise CT-LI C50 < 50 nM.

EE – EP 2 030 981 B1 37

Skeem 2. Näite 2 ühendi süntees

Ühendi (X) sünteesimine

[0141] Ühendile (M) (0,8 mmol, 1,0 g) lisati DMF (20 ml), Fmoc-isonipekotiinhape

(2,8 mmol, 0,320 g), DIEA (4,8 mmol, 0,445 ml), HOBT (0,9 mmol, 0,140 g) ja BOP

(1,0 mmol, 0,450 g) ning reaktsioonisegu loksutati üle öö. Reaktsioonisegu filtriti, vaik pesti

DMF-i (150 ml), MeOH (150 ml) ja DCM-iga (150 ml) ning lasti õhu käes kuivada, saades

ühendi (X).

Ühendi (Y) sünteesimine

[0142] Ühendile (X) (0,8 mmol, 1,0 g) lisati 20% piperidiin/DMF (30 ml) ja saadud

heterogeenset segu loksutati 20 minutit. Lahus filtriti, vaik pesti DMF-i (150 ml), MeOH

(150 ml) ja DCM-iga (150 ml) ning lasti õhu käes kuivada. Vaiku töödeldi teist korda

eespool kirjeldatud reaktsioonitingimustes, saades ühendi (Y).

EE – EP 2 030 981 B1 38

Ühendi (Z) sünteesimine

[0143] Ühendile (Y) (0,10 mmol, 0,130 g) lisati THF (2 ml), DIEA (0,40 mmol, 0,08 ml) ja

2-tiofeensulfonüülkloriid (0,34 mmol, 0,064 ml) ning saadud segu loksutati 30 minutit.

Reaktsioonisegu filtriti, vaik pesti DMF-i (20 ml), vee (20 ml), MeOH (20 ml) ja DCM-iga

(20 ml) ning lasti õhu käes kuivada, saades ühendi (Z).

Ühendi (AA) sünteesimine

[0144] Ühendile (Z) (0,10 mmol) lisati 50% TFA/DCM (2 ml) ja segu loksutati 20 minutit

(vaik muutus purpurpunaseks). Reaktsioonisegu filtriti ja vaik pesti DCM-iga (10 ml).

Lenduvad ained eemaldati alarõhul ja saadud õli lahjendati DCM-iga (10 ml) ning aurustati

kokku kolm korda, saades ühendi (AA).

Ühendi 7 sünteesimine

[0145] Ühendi (C) segatavale lahusele [vt Bioorg. Med. Chem. Letter, 1999, 9, 2283-88]

(0,11 mmol, 0,019 g) MeCN-is (2 ml) lisati ühend (AA) (0,1 mmol), DIEA (2,9 mmol,

0,5 ml), HOBT (0,2 mmol, 0,032 g) ja BOP (0,23 mmol, 0,103 g) ning segu segati

toatemperatuuril üle öö. Reaktsioonisegu lahjendati soolveega (15 ml) ja ekstraheeriti

EtOAc-ga. Orgaaniline kiht pesti vee, küllastunud NaHCO3 ja soolveega ning kuivatati

veevaba MgSO4-ga. MgSO4 eemaldati filtrimisega ja lenduvad ained eemaldati alarõhul.

Toormaterjal puhastati kiirkromatograafiaga, kasutades eluendina 20 kuni 40% EtOAc/hek-

saane, saades ühendi 7 (18,2 mg). 20S CT-L IC50 < 500 nM, rakupõhise CT-LI C50

< 500 nM.

EE – EP 2 030 981 B1 39

Skeem 3. Näidete 3, 4 ja 5 ühendite süntees

Ühendi (PP) sünteesimine

[0146] N-Boc-leutsiini (85,67 mmol, 19,81 g, 1,0 ekv) ja fenüülalaniini bensüülestri

(85,67 mmol, 25,0 g, 1,0 ekv) lahusele 900 ml MeCN-is lisati DIEA (342,68 mmol, 44,29 g,

60 ml, 4,0 ekv) ja segu jahutati jäävannis temperatuurini 0 °C. Segule lisati HOBT

(137,08 mmol, 18,52 g, 1,6 ekv), seejärel PyBOP (137,08 mmol, 71,33 g, 1,6 ekv), mis lisati

mitmes osas viie minuti jooksul. Reaktsioonisegu viidi argooniatmosfääri ja segati üle öö.

Lenduvad ained eemaldati alarõhul ja järelejäänud materjal lahustati 500 ml EtOAc-s ning

pesti küllastunud NaHCO3, H2O ja soolveega ning kuivatati MgSO4-ga. MgSO4 eemaldati

filtrimisega ja lenduvad ained eemaldati alarõhul, saades ühendi (PP) (37,3 g).

EE – EP 2 030 981 B1 40

Ühendi (QQ) sünteesimine

[0147] Ühend (PP) (4,27mmol, 2,0 g) lahustati MeOH/EtOAc-s (1 : 1, 40 ml) ja lisati Pd-C

(5%, 800 mg). Segu segati toatemperatuuril vesinikurõhul 1 atm 2 tundi ja seejärel filtriti läbi

tseliidikihi ning kontsentreeriti, saades ühendi (QQ).

Ühendi 12 sünteesimine (võrdlusühend)

[0148] Ühendi (C) segatavale lahusele [vt Bioorg. Med. Chem. Letter, 1999, 9, 2283-88]

(6,0 , 1,8 g, 1,4 ekv) lahusele DMF-is (50 ml) lisati ühend (QQ) (4,27 mmol, 2,0 g, 1 ekv),

DIEA (0,02 mol, 3,5 ml, 4 ekv) ja seejärel HOBT (32 mmol, 4,3 g, 1,6 ekv). Segu jahutati

jäävannis temperatuurini 0 °C ja lisati mitmes osas PyBOP (32 mmol, 16,6 g, 1,6 ekv). Segu

segati temperatuuril 5 °C lämmastikuatmosfääris üle öö. Reaktsioonisegu lahjendati küllastu-

nud NaCl-ga ja ekstraheeriti EtOAc-ga. Orgaaniline kiht pesti vee ja soolveega ning kuivatati

veevaba MgSO4-ga, filtriti ja kontsentreeriti, saades õli, mis puhastati kiirkromatograafiaga,

saades ühendi 12 (0,50 g).

Ühendi 13 sünteesimine (võrdlusühend)

[0149] Ühend 12 (0,046 mmol, 24,5 mg) segati TFA/DCM-iga (80%) ja segati toatempe-

ratuuril üks tund, seejärel segu kontsentreeriti ja viidi 2 tunniks kõrgvaakumisse, saades

ühendi 13.

Ühendi 14 sünteesimine

[0150] Ühendi 13 DCM lahusele (10 ml) lisati 3-tiofeensulfonüülkloriid (0,055 mmol,

0,012 g, 1,2 ekv) ja TEA (0,184 mmol, 0,026 ml, 4.0 ekv). Segu segati toatemperatuuril

2 tundi ja seejärel kontsentreeriti kuivaks. Jääk lahustati EtOAc-s, pesti vee ja soolveega ning

kuivatati veevaba MgSO4-ga, filtriti ja kontsentreeriti, saades õli, mis puhastati preparatiivse

HPLC-ga, saades ühendi 14 (1 mg). 20S CT-L IC50 < 50 nM, rakupõhise CT-LI C50 < 50 nM.

EE – EP 2 030 981 B1 41

PATENDINÕUDLUS

1. Ühend struktuurivalemiga (III) või selle farmatseutiliselt vastuvõetav sool

,

milles

iga Ar on sõltumatult aromaatne või heteroaromaatne rühm, mis on vajadusel asendatud

1 kuni 4 asendajaga,

L on valitud C=O, C=S ja SO2 hulgast,

X on O,

Y puudub või on valitud C=O ja SO2 hulgast,

R1, R2 ja R3 on igaüks sõltumatult valitud C1-6-alküül-, C1-6-hüdroksüalküül-, C1-6-alk-

oksüalküül-, arüül- ja C1-6-aralküülrühma hulgast, millest igaüks on vajadusel asendatud

ühe või enama amiid-, amiin-, karboksüülhappe (või selle soola), ester-, tiool- või

tioeeterasendajaga,

R4 on N(R5)L-R6,

R5 on vesinik,

R6 on valitud Ar-Y-, karbotsüklüül- ja heterotsüklüülrühma hulgast ning

R7 ja R8 on vesinikud,

sealjuures „alküülrühm” on asendamata alküül- või halogenoalküülrühm.

2. Ühend vastavalt nõudluspunktile 1, milles R1, R2 ja R3 on sõltumatult valitud C1-6-alk-

oksüalküül-, C1-6-alküül-, arüül- ja C1-6-aralküülrühma hulgast.

3. Ühend vastavalt nõudluspunktile 2, milles R1 ja R2 on C1-6-alkoksüalküül- või C1-6-alküül-

rühm ning R3 on C1-6-alküül- või C1-6-aralküülrühm.

4. Ühend vastavalt nõudluspunktile 2, milles R1 ja R3 on mõlemad isobutüülrühmad ning R2

on fenüülmetüülrühm.

EE – EP 2 030 981 B1 42

5. Ühend vastavalt nõudluspunktile 3, milles L on C=O või SO2 ja R6 on Ar-Y või hete-

rotsüklüülrühm.

6. Ühend vastavalt nõudluspunktile 5, milles iga Ar on sõltumatult valitud fenüül-, indolüül-,

bensofuranüül-, naftüül-, kinolinüül-, kinolonüül-, tienüül-, püridüül-, pürasüül-, pürrolüül-,

furanüül-, tiofenüül-, imidasolüül-, oksasolüül-, tiasolüül-, triasolüül-, pürasolüül-, pürida-

süül- ja pürimidüülrühma hulgast, või milles heterotsüklüülrühm on valitud kromonüül-,

kromanüül-, mofolino- ja piperidinüülrühma hulgast.

7. Ühend vastavalt nõudluspunktile 6, milles Ar on asendatud rühmaga Ar-Q-, milles Q on

valitud otsese sideme, -O- ja C1-6-alküülrühma hulgast.

8. Ühend vastavalt nõudluspunktile 4, milles L on C=O või SO2 ja R6 on valitud Ar-Y või

heterotsüklüülrühma hulgast.

9. Ühend vastavalt nõudluspunktile 8, milles R6 on valitud kromonüül-, kromanüül-, mor-

folino- ja piperidinüülrühma hulgast.

10. Ühend vastavalt nõudluspunktile 8, milles R6 on Ar-Y ja Ar on valitud fenüül-, indolüül-,

bensofuranüül-, naftüül-, kinolinüül-, kinolonüül-, tienüül-, püridüül- ja pürasüülrühma

hulgast.

11. Ühend vastavalt nõudluspunktile 4, milles L on C=O või SO2.

12. Farmatseutiline kompositsioon, mis sisaldab ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 11

vastavat ühendit ja farmatseutiliselt vastuvõetavat kandjat.

13. Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 11 kasutamiseks N-terminaalse

nukleofiilse hüdrolaasi inhibeerimisel, kusjuures nimetatud inhibiitor inhibeerib nimetatud

20S proteasoomi kümotrüpsiinisarnast aktiivsust, kui nimetatud inhibiitor esineb kontsent-

ratsioonis umbes alla 5 µM, ja ei inhibeeri nimetatud 20S proteasoomi trüpsiinisarnast või

PGPH aktiivsust, kui nimetatud inhibiitor esineb kontsentratsioonis umbes alla 5 µM.

EE – EP 2 030 981 B1 43

14. Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 11 kasutamiseks põletiku ravis.

15. Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 11 kasutamiseks HIV-nakkuse

inhibeerimiseks või vähendamiseks.

16. Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 11 kasutamiseks neurodege-

neratiivse haiguse ravis.

17. Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 11 kasutamiseks lihaste kõhe-

tumisega seotud haiguste ravis.

18. Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 11 kasutamiseks vähi ravis.

19. Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 11 kasutamiseks krooniliste

nakkushaiguste ravis.

20. Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 11 kasutamiseks hüperpro-

liferatiivse haigusseisundi ravis.

21. Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 11 kasutamiseks lihaste kõhe-

tumise ravis.

22. Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 11 kasutamiseks immuunsu-

sega seotud haigusseisundite ravis.

23. Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 11 kasutamiseks viiruse

geeniekspressiooni taseme mõjutamiseks indiviidil.

24. Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 11 kasutamiseks proteasoomi

poolt organismis produtseeritud antigeensete peptiidide variantide muutmiseks.