Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
EE - EP1761505 B1
Pürimidiini uurea derivaadid kinaasi inhibiitoritena
Leiutis käsitleb uusi ühendeid, koostisi, meetodeid ja kasutust. Täpsemalt käsitleb
see ühendeid, mida võib kirjeldada kui heteroaromaatseid karbamiide ehk uureaid
ja kasutada proteiinikinaasist sõltuvate haiguste ravis või nimetatud haiguste
ravimiseks mõeldud farmatseutiliste koostiste tootmiseks. Leiutis käsitleb veel 5
taoliste ühendite kasutusmeetodeid nimetatud haiguste ravis, heteroaromaatseid
karbamiide sisaldavaid farmatseutilisi preparaate ning heteroaromaatsete
karbamiidide tootmise protseduure. Leiutis puudutab ka muid teemasid, nagu on
esitatud allpool.
TEHNIKA TASE 10
Proteiinikinaasid (PKd) on ensüümid, mis katalüüsivad rakuproteiinides teatud
seriini, treoniini või türosiini jääkide fosforüülimist. Need substraatproteiinide
translatsioonijärgsed modifikatsioonid toimivad molekulaarse lülitina, reguleerides
raku proliferatsiooni, aktiveerimist ja/või diferentseerimine. PK kõrvalekalduvat või
liigset aktiivsust on täheldatud paljudes haigusstaadiumides, sealhulgas 15
healoomuliste ja halvaloomuliste proliferatiivsete häirete puhul. Paljudel juhtudel
on võimalik haigusi ravida in vitro ning paljudel juhtudel in vivo, nagu
proliferatiivsete häirete puhul, kasutades PK inhibiitoreid.
Kinaasid jagunevad üldiselt kahte rühma, millest ühed on seriini ja treoniini
fosforüülimise-spetsiifilised ning teised türosiini fosforüülimise-spetsiifilised. Mõned 20
kinaasid, mida nimetatakse ka „kaksikpidise spetsiifilisusega“ (dual-specificity)
kinaasideks, suudavad fosforüülida nii türosiini kui ka seriini/treoniini jääke.
Proteiinikinaase võib iseloomustada ka nende asukoha põhja rakus. Osa kinaase
on transmembraani retseptori proteiinid, mis suudavad ligande väljapoole
rakumembraani siduda. Ligandite sidumine muudab retseptori proteiinikinaaside 25
katalüütilist aktiivsust. Ühed on puuduliku transmembraani domeeniga
mitteretseptori proteiinid ning samas teised on ekto-kinaasid, millel on katalüütiline
domeen transmembraani proteiini rakuvälisel (ekto-) osal või mida eritatakse
lahustuvate rakuväliste proteiinidena.
EE - EP1761505 B1 2
Paljud kinaasid osalevad reguleerivates kaskaadides, kus nende substraadid
võivad hõlmata teisi kinaase, mille aktiivsust reguleerib nende fosforüülituse tase.
Seega, allavoolu (downstream) efektori talitlust moduleerib fosforüülimine, mis
tuleneb raja aktiveerimisest.
Retseptorproteiin-türosiinikinaasid (RPTKd) on transmembraani-ulatusega 5
retseptorid, mis on varustatud sisemise ligandit stimuleeriva türosiinikinaasi
aktiivsusega. RPTK aktiivsus on jäiga kontrolli all. Struktuursel muteerumisel või
muutmisel võivad RPTKd muutuda potentsiaalseteks onkoproteiinideks,
põhjustades rakulist transformatsiooni. Põhimõtteliselt kõikide vähiga seotud
RPTKde puhul tuleneb onkogeenne dereguleerimine katalüütiliste domeenide 10
normaalset ohjeldamist tagava ühe või mitme automaatkontrolli mehhanismi
vahetusest või häirest. Enam kui pooli teadaolevaid RPTKsid on korduvalt leitud
kas muteerunud või üleekspresseeritud kujul, mida seostatakse inimeste
vähkkasvajatega (sealhulgas sporaadilised juhtumid; Blume-Jensen et al, Nature
411: 355-365 (2001)). 15
RPTK üleekspresseerimine viib loomupärase kinaasi aktiveerimiseni, suurendades
dimeeride kontsentratsiooni. Näideteks on Neu/ERbB2 ja epidermaalse
kasvufaktori retseptor (EGFR), mida sageli suurendatakse rinna- ja
kopsukartsinoomidel, ning fibroblasti kasvufaktorid (FGFR), mida seostatakse
skeleti ja proliferatiivsete häiretega (Blume-Jensen et al, 2001 ). 20
Angiogenees on mehhanism, millega olemasolevatest soontest uusi kapillaare
moodustatakse. Vajadusel suudab vaskulaarsüsteem uusi kapillaarvõrke luua, et
kudede ja organite õiget talitlust säilitada. Ent täiskasvanute angiogenees on
küllaltki piiratud, esinedes ainult haava paranemise ning menstruatsiooni käigus
endomeetriumi neovaskularisatsiooni protsessis. Vaata Merenmies et al, Cell 25
Growth & Differentiation, 8, 3-10 (1997). Teisest küljest, soovimatu angionegees
on mitmete haiguste nagu retinopaatia, psoriaas, reumatoidartriit, east tingitud
maakula degeneratsioon (AMD) ja vähk (tahked kasvajad) iseloomulik tunnus.
Folkman, Nature Med., 1 , 27-31 (1995). Proteiinikinaasid, mille puhul on tõestatud
osalus anigogeenses protsessis, hõlmavad kasvufaktori retseptori türosiinikinaasi 30
perekonna kolme liiget: VEGF-R2 (vaskulaarse-endoteelia kasvufaktori retseptor
EE - EP1761505 B1 3
2, tuntud ka kui KDR (kinaasi lisandiga domeeni retseptor) ja FLK-1); FGF-R
(fibroblasti kasvufaktori retseptor) ning TEK (tuntud ka kui Tie-2).
TEK (tuntud ka kui Tie-2) on retseptor-türosiinikinaas, mida ekspresseeritakse
ainult endoteelia rakkudel ning mis tõestatult angiogeneesis osaleb. Faktori
angiopoietiin-1 sidumise tulemuseks on TEK kinaasi domeeni autofosforüülimine 5
ning signaali teisenduse protsess, mis ilmselt vahendab endoteeli rakkude
koostoimet peri-endoteelia tugirakkudega, soodustades seeläbi uute moodustunud
veresoonte küpsemist. Teisest küljest on faktor angiopoietiin-2 ilmselt vastu
angiopoietiin-1 toimele TEK-il ning häirib angiogeneesi. Maisonpierre et al,
Science, 277, 55-60 (1997). 10
Ad-ExTek-i, mis on Tie-2 lahustuv adenoviiruslikult ekspresseeritav rakuväline
domeen, manustamine inhibeeris kasvaja metastaasi, kui see toimetati kohale
primaarsetele kasvajatele kirurgilise eemaldamise ajal kasvaja metastaasi
kliiniliselt sobival hiiremudelil (Lin et al, Proc Natl Acad Sci USA 95, 8829-8834
(1998)). Tie-2 funktsiooni inhibeerimine ExTek-ga võib olla angiopoietiin ligandi 15
sekvesteerimise ja/või loodusliku Tie-2 retseptoriga heterodimerisatsiooni tagajärg.
Antud uuring näitab, et Tie-2 signaaliradade häirimist võivad esiteks taluda terved
organismid ning teiseks võib see terapeutilist kasu tuua.
Philadelphia kromosoom on kroonilise müelogeense leukeemia (KML) iseloomulik
tunnus ning kannab hübriidgeeni, mis sisaldab bcr geeni N-terminali eksoone ning 20
c-abl geeni suure C-terminali osa (eksoonid 2-11). Geeniprodukt on 210kD valk
(p210 Bcr-Abl). Bcr-Abl valgu Abl-osa sisaldab abl-türosiinikinaasi, mida
kompaktselt reguleeritakse metsikut tüüpi c-abl-is, aga olemuslikult aktiveeritakse
Bcr-Abl sulandvalgus. Antud dereguleeritud türosiinikinaas toimib vastastikku
mitmete raku signaaliradadega, põhjustades rakkude transformatsiooni ja 25
dereguleeritud proliferatsiooni (Lugo et al, Science 247. 1079 [1990]).
Tuvastatud on ka Bcr-Abl valgu mutantvorme. Avaldatud on ka üksikasjalik
kokkuvõte Bcr-Abl mutantvormidest (Cowan-Jones et al, Mini Reviews in
Medicinal Chemistry, 2004, 4 285-299).
EE - EP1761505 B1 4
EphB4 (ka nimega HTK) ja selle ligandil ephrinB2 (HTKL) on oluline roll
veresoonte võrgustike loomisel ja määramisel. Veeni epiteelkoel
ekspresseeritakse EphB4 spetsiifiliselt, samas kui varajases vaskulaarses arengus
ekspresseeritakse ephrinB2 spetsiifiliselt ja vastastikku arteriaalse epiteelkoe
rakkudes. Düsfunktsionaalsed geenid põhjustavad hiirte embrüonaalset surma 5
ning embrüotel tekivad kapillaarsete sidede loomisel mõlema defektse ephrinB2 ja
EphB4 puhul sarnased puudused. Mõlemaid ekspresseeritakse hematopoeesi ja
vaskulaarse arengu esimesel kohal embrüogeneesi käigus. Sätestati korrektse
hematopoeetilise, endoteeli, hemangioblasti ja primitiivse mesodermi arengu
oluline roll. EphB4 puudulikkuse tagajärjeks on embrüonaalsete tüvirakkude 10
mesodermaalse diferentseerimise tulemuse muutus. EphB4 emakavälise
ekspressiooni tagajärjeks rinnakoes on häiritud struktuur, ebanormaalne
koefunktsioon ja eelsoodumus halvaloomulisusele (vaata nt N. Munarini et al, J.
Cell. Sci. 115, 25-37 (2002)). Antud ja muude andmete põhjal on järeldatud, et
ebapiisav EphB4 ekspressioon võib osaleda vähkkasvajate moodustumises ning 15
järelikult saab EphB4 inhibeerimist pidada vahendiks halvaloomuliste kasvajatega,
nt vähi ja muu sarnasega võitlemisel.
c-Src (tuntud ka kui p60 c-Src) on tsütosoolne mitte-retseptor-türosiinikinaas. c-Src
osaleb mitmetest polüpeptiidi kasvufaktoritest nagu epidermaalne kasvufaktor
(EGF) ja vereliistakutest tulenev kasvufaktor (PDGF) pärinevate mitogeensete 20
signaalide transduktsioonis. c-Src on üleekspresseeritud rinnavähkides,
pankreasevähkides, neuroblastoomides ja teistes. Mutanti c-Src on täheldatud
inimeste käärsoolevähis. c-Src fosforüülib palju proteiine, mis osalevad rakuvälise
maatriksi ja tsütoplasma aktiini tsütoskeleti vahelise risttoime reguleerimises.
Moduleeritud cSrc toime võib mõjutada raku proliferatsiooni, diferentseerumist ja 25
surmaga seostatud haiguseid. Vaata Bjorge, J. D., et al, (2000) Oncogene
19(49):5620-5635; Halpern, M. S., et al, (1996) Proc. Natl. Acad. Sci, USA. 93(2),
824-7; Belsches, A. P., et al, (1997) Frontiers in Bioscience [elektrooniline
väljaanne] 2:D501-D518; Zhan, X., et al, (2001) Chemical Reviews 101:2477-
2496; Haskell, M. D., et al, (2001) Chemical Reviews 101:2425-2440. 30
Fms-sarnane türosiinikinaas 3 (FLT3) retseptor-türosiinikinaas on teadaolevalt
oluline vahendaja müeloid- ja mõne lümfoidleukeemiate patogeneesis. FLT3
EE - EP1761505 B1 5
aktiveerimine leukeemia rakkudel FLT3 ligandi poolt põhjustab retseptori
dimerisatsiooni ja signaali transduktsiooni radadel, mis soodustavad raku kasvu
ning pärsivad apoptoosi (Blood, kd. 98, nr. 3, lk 885-887 (2001)).
Türosiinikinaasi inhibiitorite kasutamine AML raviks pärsib mutatsioone kinaasi
katalüütilises domeenis ning BCR-ABL puhul võimaldavad need mutatsioonid 5
resistentsust imatiniibile.
FLT3 ekspresseeritakse ulatuslikult AML-s ning mõnel ägeda lümfotsüütleukeemia
juhul. Mutatsioonide aktiveerimine FLT3-s tekitab vähe ohtu AML patsientidele.
Järelikult on FLT3 lootustandev sihtmärk terapeutiliseks sekkumiseks.
Vereliistakutest tuleneva kasvufaktori (PDGFR) türosiinikinaas ekspresseeritakse 10
nii paljudes kasvajates nagu väikerakk kopsuvähk, eesnäärmevähk ja
glioblastoom kui ka kasvajate mitmetes põhikoe ja veresoonte osades.
Pankreasevähi puhul on täheldatud nii PDGF kui ka PDGF retseptorite (PDGFRs)
ekspresseerimist (Ebert M et al, lnt J Cancer, 62:529-535 (1995).
Fibroblasti kasvufaktorid 15
Normaalne kasv ning kudede parandamine ja ümberkujundamine vajavad
spetsiifilist ja ettevaatlikku kontrolli kasvufaktorite ja nende retseptorite
aktiveerimisel. Fibroblasti kasvufaktorid (FGF-d) moodustavad üle kahekümne
strukturaalselt seotud polüpeptiidi perekonna, mida paljudes kudedes arenguliselt
reguleeritakse ja ekspresseeritakse. FGF-d stimuleerivad proliferatsiooni, raku 20
liikumist ja diferentseerumist ning mängivad peamist rolli skeleti ja jäsemete
arengus, haava ja kudede paranemises, hematopoeesis, angiogeneesis ning
tuumorigenees (käsitlenud Ornitz, Novartis Found Svmp 232: 63-76; teema
käsitlus 76-80, 272-82 (2001)).
FGF-de bioloogilist aktiveerimist vahendatakse teatud rakupinna retseptoritega, 25
mis kuuluvad proteiinikinaaside RPTK perekonda. Need proteiinid koosnevad
välisraku ligandi siduvast domeenist, üksikust transmembraani domeenist ja
rakusisesest türosiinikinaasi domeenist, mis FGF sidumisel läbib fosforüülimise.
Praeguseks on tuvastatud neli FGFR-d: FGFR1 (teise nimega FIg, fms-sarnane
geen, fit-2, bFGFR, N-bFGFR või Cek1 ), FGFR2 (teise nimega Bek ehk 30
EE - EP1761505 B1 6
bakteriaalselt ekspresseeritud kinaas (Bacterial Expressed Kinase), KGFR, Ksam,
Ksaml ja Cek3), FGFR3 (teise nimega Cek2) ning FGFR4. Kõikidel küpsetel
FGFR-del on ühine struktuur, mis koosneb amino-terminaalsest signaalpeptiidist,
kolmest rakuvälisest immunoglobuliin-sarnasest domeenist (Ig domeen I, Ig
domeen II, Ig domeen III), happelise piirkonnaga Ig domeenide („acidic box“ 5
domeen), transmembraani domeeni ja rakusisese kinaasi domeenide vahel
(Ullrich ja Schlessinger, Cell, 61:203,1990; Johnson ja Williams (1992), Adv.
Cancer Res. 60: 1-41 ). Eristuvatel FGFR isovormidel on erinevate FGF ligandite
jaoks isemoodi sidumisafiinsus ning järelikult FGF8 (androgeen-indutseeritud
kasvufaktor) ja FGF9 (gliia aktiveerimise faktor) ilmselt tõstavad selektiivsust 10
FGFR3 jaoks (Chellaiah et al, J Biol. Chem, 1994; 269: 11620).
Rakupinna sidumiskohtade teine suur klass hõlmab sidumiskohti heparaan
sulfaat-proteoglükaanidele (HSPG), mida vajatakse kõrge afiinsuse koostoimeks
ning FGF perekonna kõikide liikmete aktiveerimiseks. Heparaan sulfaadi
strukturaalsete variantide koe-spetsiifiline ekspresseerimine võimaldab FGF-de 15
ligand-retseptori spetsiifilisust ja aktiivsust.
FGFR-ga seotud haigused
Hiljutised avastused näitavad, et skeleti anomaaliate, sealhulgas akondroplaasia
ehk inimeste kääbuskasvu tuntuima vormi kasvav arv tuleneb mutatsioonidest
FGFR-des. 20
Konkreetseid punktmutatsioone FGFR3 erinevates domeenides seostatakse
autosomaalsete dominantsete inimskeleti häiretega, sealhulgas
hüpokondroplaasia, arengupuudega raske akondroplaasia ning nahahaigus
acanthosis nigricans (SADDAN) ja luustikuhäire thanatophoric dysplasia (TD)
(Cappellen et al, Nature Genetics, 23: 18-20 (1999); Webster et al, Trends 25
Genetics 13 (5): 178-182 (1997); Tavormina et al, Am. J. Hum. Genet, 64: 722-
731 (1999)). FGFR3 mutatsioone on kirjeldatud ka kahes kraniosünostoosi
fenotüübis: Muenke koronaal-kraniosünostoos (Muenke coronal craniosynostosis)
(Bellus et al, Nature Genetics, 14: 174-176 (1996); Muenke et al, Am. J. Hum.
Genet, 60 : 555-564 (1997)) ja Crouzoni tõbi acanthosis nigricansiga (Meyers et 30
al, Nature Genetics, 11 : 462-464 (1995)). Crouzoni tõbe seostatakse spetsiifiliste
EE - EP1761505 B1 7
punktmutatsioonidega FGFR2-s ning Pfeifferi tõve mõlemat perekondlikku ja
sporaadilist vormi seostatakse mutatsioonidega FGFR1-s ja FGFR2-s (Galvin et
al, PNAS USA, 93: 7894-7899 (1996); Schell et al, Hum MoI Gen, 4: 323-328
(1995)). FGFR-des toimuvate mutatsioonide tagajärjeks on muteerunud
retseptorite loomupärane aktiveerumine ning retseptor proteiin-türosiinikinaasi 5
suurenenud aktiivsus, muutes rakud ja koed diferentseerumisvõimetuks.
Spetsiifilisemalt rääkides viib akondroplaasia mutatsioon muteerunud retseptori
parema stabiilsuseni, eraldades retseptori aktiveerimise allaregulatsioonist ning
põhjustades piiratud kondrotsüüdi küpsemist ning luukasvu pärssimist (käsitlenud
Vajo et al, Endocrine Reviews, 21(1) : 23-39 (2000)). 10
Leidub piisavalt tõendeid erinevat tüüpi vähkides FGFR3 aktiveerivate
mutatsioonide kohta.
Loomupäraselt aktiveeritud FGFR3 kahes tuntud epiteelivähis põies ja
emakakaelas ning hulgimüeloomis on esimeseks tõendiks FGFR3 onkogeensest
rollist kartsinoomides. Lisaks, hiljutine uuring teatas FGFR3 aktiveerivate 15
mutatsioonide olemasolu paljudes healoomuliste nahavähkides (Logie et al, Hum
MoI Genet 2005). Praegu tundub FGFR3 olevat kõige sagedamini muteeruv
onkogeen põhivähis, kus see muteerub peaaegu 50% põievähkide
kogujuhtumitest ning umbes 70% pindmiste põievähkide juhtudel (Cappellen, et al,
Nature Genetics 1999, 23; 19-20; van Rhijn, et al, Cancer Research 2001, 61: 20
1265-1268; Billerey, et al, Am. J. Pathol. 2001, 158:1955-1959, WO
2004/085676). FGFR3 hälbivast üleekspressioonist kui kromosomaalsest
translokatsiooni tagajärjest t(4,14) on teatatud 10-25% hulgimüeloomi juhtudel
(Chesi et al, Nature Genetics 1997, 16: 260-264; Richelda et al, Blood 1997, 90:
4061-4070; Sibley et al, BJH 2002, 118: 514-520; Santra et al, Blood 2003, 101: 25
2374-2476). FGFR3 aktiveerivaid mutatsioone on täheldatud 5-10%
hulgimüeloomidel t(4,14)-ga ning seostatud kasvaja progressiooniga (Chesi et al,
Nature Genetics 1997, 16: 260-264; Chesi et al, Blood, 97 (3): 729-736 (2001);
Intini, et al, BJH 2001, 114: 362-364).
Antud kontekstis on FGFR3 signaalimise tagajärjed ilmselt rakutüübi-spetsiifilised. 30
Kondrotsüütides on FGFR3 hüperaktiveerimise tulemuseks kasvu pärssimine
EE - EP1761505 B1 8
(käsitlenud Omitz, 2001), samas kui müeloomi rakus soodustab see kasvaja
progressiooni (Chesi et al,2001).
FGFR3 aktiivsuse inhibeerimine tähistab võimalust T-raku vahendatud
põletikuliste või autoimmuunhäirete ravimiseks, näiteks T-raku vahendatud
põletikuliste või autoimmuunhäirete, muuhulgas reumatoidartriit (RA), kollageeni 5
tüüp II artriit, hulgiskleroos (MS), süsteemne erütematoosne luupus (SLE),
psoriaas, noorukite diabeet, Sjögreni tõbi, kilpnäärme haigus, sarkoidoos,
autoimmuunne uveiit, põletikuline soolehaigus (Crohni ja haavandiline koliit),
tsöliaaklia ja müasteenia, ravis. Vaata patenti WO 2004/110487.
FGFR3 mutatsioonidest tulenevaid häireid on kirjeldatud ka patentides WO 10
03/023004 ja WO 02/102972.
Geeni amplifikatsiooni ja/või FGFR1, FGFR2 ja FGFR4 üleekspressiooni on
täheldatud rinnavähis (Penault-Llorca et al, lnt J Cancer, 1995; Theillet et al,
Genes Chrom. Cancer, 1993; Adnane et al, Oncogene, 1991; Jaakola et al, lnt J
Cancer, 1993; Yamada et al, Neuro Res, 2002). FGFR1 ja FGFR4 15
üleekspressiooni seostatakse ka pankrease adenokartsinoomi ja astrotsütoomiga
(Kobrin et al, Cancer Research, 1993; Yamanaka et al, Cancer Research 1993;
Shah et al, Oncogene, 2002; Yamaguchi et al, PNAS 1994; Yamada et al, Neuro
Res, 2002). Eesnäärmevähki on ka seostatud FGFR1 üleekspressiooniga (Giri et
al, Clin Cancer Res, 1999). 20
Praegu on täitmata vajadus ülimalt selektiivsete molekulide järele, mis suudavad
blokeerida hälbivat konstitutiivset retseptor proteiin-türosiinikinaasi aktiivsust, eriti
FGFR aktiivsust, käsitledes seega kliinilisi ilminguid, mida seostatakse eespool
nimetatud mutatsioonidega, ning moduleerides erinevaid bioloogilisi funktsioone.
Mitmete proteiinikinaasi inhibiitorite ning proliferatiivsete ja teiste PK-ga seotud 25
haiguste seisukohast on alati kestev vajadus pakkuda uusi ühendite liike, mis on
tõhusad PK inhibiitoritena ning järelikult antud proteiin-türosiinikinaasiga (PTK)
seotud haiguste ravis. Vaja on farmatseutiliselt soodsate PK inhibeerivate
ühendite uusi liike.
30
EE - EP1761505 B1 9
Epidermaalse kasvufaktori perekond ja seonduvad haigused
Epidermaalse kasvufaktori retseptor (EGF-R) ja ERbB-2 kinaasid on proteiin-
türosiinikinaasi retseptorid, mis koos perekonnaliikmetega ERbB-3 ja ERbB-4
mängivad põhirolli signaali edastamises paljudes imetajate rakkudes, sealhulgas
inimrakud, eriti epiteeli-, immuunsüsteemi ning kesk- ja perifeernärvisüsteemi 5
rakud. Näiteks on erinevates rakutüüpides retseptoriga seostatav proteiin-
türosiinikinaasi EGF-indutseeritud aktiveerimine raku jaotuse ning järelikult raku
populatsiooni proliferatsiooni eeltingimuseks. Kõige olulisemana on täheldatud
EGF-R (HER-1) ja/või ERbB-2 (HER-2) üleekspressiooni inimeste paljude
kasvajate olulistes fraktsioonides. Nt leiti, et EGF-R üleekspresseeriti väikerakk 10
kopsuvähkides, (pea ja kaela) lamerakulistes, rinna-, mao-, munasarja-, käärsoole
ja eesnäärmevähkides ning glioomis. ERbB-2 üleekspresseeriti (pea ja kaela)
lamerakulistes, rinna-, mao-, munasarjavähkides ja glioomis.
Käesolevalt tsiteeritud mis tahes dokument ei ole mõeldud mööndusena, et taoline
dokument on asjakohane olemasolev tehnoloogia või seda peetakse käesoleva 15
taotluse mis tahes punkti patenditavuseks mõeldud materjaliks. Sisu puudutav mis
tahes väide või mis tahes dokumendi kuupäev põhineb taotlusele registreerimise
hetkel kättesaadaval informatsioonil ning ei sätesta taolise väite korrektsust
puudutavat kasutust.
LEIUTISE LÜHIKOKKUVÕTE 20
Käesolev leiutis pakub valemi (I) ühendit:
,
kus järgnevaid fragmente käsitletakse siitpeale nimetustega vastavalt
„vasakpoolne ring“ ja „parempoolne ring“:
EE - EP1761505 B1 10
,
kusjuures X on C-R5 ning Y ja Z on mõlemad N, kusjuures vasakpoolsel ringil on
fragmendi (A) struktuur:
n on 0, 1, 2, 3, 4 või 5; 5
X1 on hapnik,
kusjuures R1 on valemiga Rz-NRa-, kus Ra on vesinik, hüdroksü, hüdrokarbüüloksü
või hüdrokarbüül, kusjuures hüdrokarbüülil on 1 kuni 15 süsiniku aatomit, see on
soovi korral katkestatud -O- või -NH- sidemega ning asendamata või asendatud
hüdroksü, halo-, amino või mono- või di-(C1-C4)alküülamino, 4 ahelasisese 10
aatomiga alkanoüüli, trifluorometüüli, tsüano-, aso- või nitroga;
ning R2 on valitud järgmiste seast
(i) 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga lineaarne või hargnenud alküül,
(ii) 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga lineaarne või hargnenud alküül, mis on
asendatud ühe või mitme halogeeniga ja/või ühe või kahe 15
funktsionaalrühmaga, mis on valitud hüdroksü, amino, amidiini, guanidiini,
hüdroksüguanidiini, formamidiini, isotioureido, ureido, merkapto, madalama
atsüüli, madalama atsüüloksü, karboksü, sulfo, sulfamoüüli, karbamoüüli,
tsüano-, aso- või nitro- seast, kus hüdroksü-, amino-, amidiin-, guanidiin-,
EE - EP1761505 B1 11
hüdroksüguanidiin-, formamidiin-, isotioureido-, ureido-, merkapto-, karboksü-,
sulfo-, sulfamoüül-, karbamoüül- ja tsüanorühmad on soovi korral omakorda
asendatud vähemalt ühel heteroaatomiga ühe või võimalusel mitme lineaarse
või hargnenud 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga alküülrühmaga,
(iii) rühm valemiga 5
kus:
,
ring A tähistab 6-liikmelist karbotsüklilist või heterotsüklilist ringi;
m on 0, 1 või 2;
üks või iga Rb valitakse sõltumatutena -L2-NRcRd, -L2RING seast, kus RING 10
on mono- või bi-tsükliline ring, mis on soovi korral asendatud nagu allpool,
halogeen, hüdroksü, kaitstud hüdroksüül, amino, amidiin, guanidiin,
hüdroksüguanidiin, formamidiin, isotioureido, ureido, merkapto, 4
ahelasisese aatomiga atsüül, 4 ahelasisese aatomiga atsüüloksü, karboksü,
sulfo, sulfamoüül, karbamoüül, tsüano-, aso või nitro ning 1, 2, 3 või 4 15
süsiniku aatomiga lineaarne või hargnenud alküül, kus need võib soovi
korral asendada ühe või mitme halogeeni ja/või ühe või mitme
funktsionaalrühmaga, mis on valitud hüdroksü, kaitstud hüdroksü, amino,
amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, formamidiini, isotioureido, ureido,
merkapto, 4 ahelasisese aatomiga atsüüli, 4 ahelasisese aatomiga 20
atsüüloksü, karboksü, sulfo, sulfamoüül, karbamoüül, tsüano-, aso või nitro
seast, kus kõik hüdroksü, amino, amidiin, guanidiin, hüdroksüguanidiin,
formamidiin, isotioureido, ureido, merkapto, karboksü, sulfo, sulfamoüül,
karbamoüül ja tsüanorühmad on omakorda asendatud vähemalt ühel
heteroaatomil ühe või võimalusel mitme C1-C7-alifaatse rühmaga, 25
kusjuures L2 on otsene side; aheldus, mis valitakse -O-, -S-, -C(O)-, -
OC(O)-, -NR3C(O)-, -C(O)-NR3-, -OC(O)-NRa-, tsüklopropüüli ja -NRa- seast
või on C1-C7-alifaatne rühm, mis on soovi korral katkestatud ja/või
nimetatud aheldusega ühest otsast või mõlemast otsast lõpetatud;
EE - EP1761505 B1 12
ning kusjuures Rc ja Rd valitakse mõlemad sõltumatutena vesiniku ja
lineaarse või hargnenud alküüli seast, millel on soovi korral ühe või mitme
halogeeniga, soovi korral 5- või 6-liikmelise heterotsüklilise või
karbotsüklilise ringiga asendatud 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit, ja/või üks
või kaks funktsionaalrühma, mis on valitud hüdroksü, kaitstud hüdroksü, 5
amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, formamidiini, isotioureido,
ureido, merkapto, madalama atsüüli, madalama atsüüloksü, karboksü,
sulfo, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso või nitro seast, kus hüdroksü-,
amino-, amidiin-, guanidiin-, hüdroksüguanidiin-, formamidiin-, isotioureido-,
ureido-, merkapto-, karboksü-, sulfo-, sulfamoüül-, karbamoüül- ja 10
tsüanorühmad on omakorda soovi korral asendatud vähemalt ühel
heteroaatomil ühe või mitme C1-C7-alifaatse rühmaga,
või Rc ja Rd koos kõrvalasuva lämmastikuga moodustavad 5- või 6-
liikmelise ringi, mis on asendatud nagu allpool kirjeldatud,
soovi korral asendatud nimetatud ringid on üksteisest sõltumatult asendatud 15
0, 1, 2, 3, 4 või 5 asendajaga, mis on valitud halogeeni, hüdroksü, kaitstud
hüdroksü, amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, formamidiini,
isotioureido, ureido, merkapto, madalama atsüüli, madalama atsüüloksü,
karboksü, sulfo, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso-, nitro-, alifaatse C1-
C7 seast, mis on soovi korral asendatud ühe või mitme halogeeniga ja/või 20
ühe või mitme funktsionaalrühmaga, mis on valitud hüdroksü, kaitstud
hüdroksü, amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, formamidiini,
isotioureido, ureido, merkapto, madalama atsüüli, madalama atsüüloksü,
karboksü, sulfo, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso või nitro seast; kus
kõik eespool nimetatud hüdroksü-, amino-, amidiin-, guanidiin-, 25
hüdroksüguanidiin-, formamidiin-, isotioureido-, ureido-, merkapto-,
karboksü-, sulfo, sulfamoüül- ja karbamoüülrühmad on omakorda
asendatud vähemalt ühel heteroaatomil ühe või võimalusel mitme C1-C7-
alifaatse rühmaga;
R2 on H, halo-, alküül, -O- või -NH- aheldusega katkestatud ja/või on nimetatud 30
aheldusega vasakpoolsele ringile seotud alküül, trifluorometüül, hüdroksü, amino,
mono- või dialküülamino; 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga mis tahes (katkestatud
või katkestamata) alküülosa;
EE - EP1761505 B1 13
R3 on H, sirge ahelaga või hargnenud C1-C4-alküül või sirge ahelaga või
hargnenud C1-C4-alküül, mis on asendatud 5- või 6-liikmelise küllastunud või
küllastumata karbotsüklilise või heterotsüklilise ringiga;
R4 valitakse hüdroksü, kaitstud hüdroksü, alkoksü, alküüli, trifluorometüüli ja halo
seast, kusjuures alküül ja alkoksü alküülosa on hargnenud või sirge ahelaga ja neil 5
on 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit;
R5 on H, halo-, alküül, -O- või -NH- aheldusega katkestatud ja/või nimetatud
aheldusega vasakpoolsele ringile seotud alküül, trifluorometüül, hüdroksü, amino,
mono- või dialküülamino, 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga mis tahes (katkestatud
või katkestamata) alküülosa; 10
või nende farmatseutiliselt sobivad soolad, hüdraadid, solvaadid, estrid, N-oksiidid,
kaitstud derivaadid, individuaalsed stereoisomeerid ja stereoisomeeride segu.
Nüüdseks on avastatud, et eespool toodud ühendid, mida võib kirjeldada kui
heteroaromaatsete karbamiidide klassi kuuluvateks, inhibeerivad hulga proteiin-
türosiinikinaase. 15
Leiutise ühendid on esitatud kasutamiseks soojavereliste loomade, näiteks
inimese, proteiinikinaasist sõltuva haiguse ravi meetodis, hõlmates loomale
terapeutiliselt tõhusas koguses valemi I või selle soola, estri, N-oksiidi või
eelravimi manustamist.
Samuti on kaasatud valemi I või selle soola, estri, N-oksiidi või eelravimi 20
kasutamine, et toota proteiinikinaasist sõltuva haiguse ravis kasutamiseks
mõeldud ravim.
Leiutise järgmise aspektina võib nimetata oraalseid farmatseutilisi koostisi, mis
sisaldavad valemi I ühendeid või selle soolasid, estreid, N-oksiide või eelravimeid.
Samuti tuleks lisaaspektina mainida intravenoosseid farmatseutilisi koostisi, mis 25
sisaldavad valemi I ühendeid või selle soolasid, estreid, N-oksiide või eelravimeid.
Eespool nimetatud meetodi, kasutuse ja koostiste variantides on ühend iseenesest
võetuna valemi (I) ühendi kujul. Teistes variantides on ühend selle soola, estri, N-
EE - EP1761505 B1 14
oksiidi või eelravimi kujul. Järelikult on teatud variantides ühend soola kujul, samas
kui teistes see nii ei ole.
Valemi (I) ühendid (või nende näidiskoostised), mida on kirjeldatud allpool
täpsemalt, inhibeerivad märgatavalt proteiinikinaase, nt proteiin-türosiinikinaase.
Avalikustuse ühendite poolt inhibeeritavate kinaaside näidetena võib mainida 5
FGFR1, FGFR2, FGFR3 ja FGFR4. Järgmine inhibeeritav kinaas on retseptori
türosiinikinaas VEGF-R, täpsemalt VEGF retseptor KDR (VEGF-R2). Esitatud
ühendid on sobivad ühe või mitme antud ja/või teiste proteiin-türosiinikinaaside
inhibeerimiseks ja/või antud ensüümide mutantide inhibeerimiseks. Antud toimete
valguses võib ühendeid kasutada haiguste ravis, mida seostatakse kinaaside 10
taolise, eriti nimetatud tüüpide, ja eeskätt hälbiva või liigse aktiivsusega.
Väljaande ühendid võivad esineda erineval kujul nagu näiteks vabad happed,
vabad alused, estrid ja teised eelravimid, soolad ja tautomeerid ning väljaanne
hõlmab ühendite kõiki variante.
Kaitse ulatusse kuuluvad kopeeritud või võltstooted, mis sisaldavad või näivad 15
sisaldavat leiutise ühendit, sõltumata, kas need tegelikult taolist ühendit sisaldavad
või taolist ühendit sisaldub terapeutiliselt efektiivses koguses. Järelikult hõlmab
kaitse pakendeid, mis sisaldavad kirjeldust või juhiseid, mis viitavad, et pakend
sisaldab leiutise liiki või farmatseutilist koostist, ning toodet, mis on või milles
sisaldub või näib olevat või selles näib sisalduvat taoline koostis, ühend või liik. 20
Kogu antud spetsifikatsiooni kirjelduse ja patendinõudluses hõlmab ainsus ka
mitmust, kui kontekst muud ei eelda. Eriti kui on kasutatud määramatut artiklit,
tuleb spetsifikatsiooni mõista nii mitmust kui ka ainsust käsitlevana, kui kontekst
muud ei eelda.
Leiutise konkreetse aspekti, variandi või näitega seoses käsitletud tunnusjooned, 25
täisarvud, omadused, ühendid, keemilised osad või rühmad on arusaadavalt
rakendatavad mis tahes teises käesolevalt kirjeldatud aspektis, variandis või
näites, kui see ei ole käesolevaga vastuolus.
Antud spetsifikatsiooni kirjelduses ja patendinõudluses sõnad „hõlmab“ ja
„sisaldab“ ning nende sõnade variatsioonid näiteks „hõlmates“ ja „sisaldades“ 30
EE - EP1761505 B1 15
tähendavad läbivalt „muuhulgas“ ning ei ole mõeldud välistama (ega välista) teisi
osi, lisandeid, koostisosi, täisarve ega etappe.
Avalikustuse teised aspektid ja variandid on esitatud järgnevas kirjelduses ja
patendinõudluses.
ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS 5
Käesolev leiutis käsitleb eespool kirjeldatud valemi I ühendeid ning nende
soolasid, estreid, N-oksiide või eelravimeid. Järelikult pakub leiutis teatud variandis
tooteid, mis on valemi I ühendid ja nende soolad, estrid, N-oksiidid või eelravimid.
R5 on H, halo-, hüdroksü, amino, mono- või dialküülamino, alküül (nt metüül), -O-
või -NH- aheldusega katkestatud ja/või nimetatud aheldusega vasakpoolsele 10
ringile seotud alküül (nt alkoksü moodustamiseks, näiteks metoksü),
trifluorometüül, hüdroksü, amino, mono- või dialküülamino; mis tahes (katkestatud
või katkestamata) alküülosal on tavaliselt 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit.
Ühendite klassis R5 on H või halo-, eriti H, F või Cl, näiteks on see H või F.
Ühendite teatud klassis üks või iga R5 on H. 15
Asendaja R2
Arvestades vasakpoolset ringi piiranguteta, võib R2 olla mis tahes osa, mida
kirjeldati eespool seoses R5-ga, ning muidugi võivad R2 ja R5 olla samasugused
või erinevad.
R2 ja R5 on sõltumatutena H, halo-, alküül, -O- või -NH- aheldusega katkestatud 20
ja/või nimetatud aheldusega vasakpoolsele ringile seotud alküül, trifluorometüül,
hüdroksü, amino, mono- või dialküülamino; mis tahes (katkestatud või
katkestamata) alküülosal on tavaliselt 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit.
Ühendite klassis mõlemad on R2 ja R5 sõltumatutena H või halo-, eriti H, F või Cl,
näiteks on need H või F. Ühendite teatud klassis R2 ja üks või iga R5 on H. 25
Eespool toodud kirjeldusest on mõistetav, et konkreetse vasakpoolse ringi
struktuur on fragment (B):
EE - EP1761505 B1 16
Asendaja R1
Tavalist tähistab vasakpoolse ringi struktuuri fragment (C):
,
kus Ra on kirjeldatud eespool ja soovitatavalt H ning Rz on mainitud eespool ning 5
kirjeldatud täpsemalt allpool.
R1 on valemiga Rz-NRa- ning Rz valitakse eespool toodud kategooriatest (i), (ii) ja
(iii). Ühendite klassis alküül on nt lineaarne või hargnenud 1, 2, 3 või 4 süsiniku
aatomiga alküül; lineaarne alküül on palju tüüpilisem, sõltumata süsiniku aatomite
arvust. 10
Antud ühendite alaklassis, kusjuures R1 on valemiga Rz-NR3, Rz on alküül, nt
lineaarne või hargnenud 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga alküül; lineaarne alküül on
palju tüüpilisem, sõltumata süsiniku aatomite arvust. Nagu juba kirjeldati, kaasatud
on ka ühendid, milles Rz on H. Järelikult hõlmab antud alaklass ka ühendeid,
milles R1 on amino või mono- või di-alküülamino. 15
Käsitledes nüüd ühendeid, milles Rz on kategooria (iii) rühm, st valemiga:
ring A on tavaliselt 6-liikmeline karbotsükliline või heterotsükliline ring, täpsemalt
fenüül, tsükloheksüül või tsükloheksenüül. Nendest eelistatum on fenüül. Teistel
juhtudel on ring 5-liikmeline karbotsükliline või heterotsükliline ring. Ringi A 20
moodustavate jääkide teised näited on püridüül ja pürimidüül.
EE - EP1761505 B1 17
Täisarv m võib olla 0.
Täisarv m on sageli 1. Kui m on suurem kui üks, kõik Rb rühmad või kõik Rb
rühmad peale ühe on halogeen (nimelt F või Cl), metüül või trifluorometüül. Seda
silmas pidades tuleks ka nimetada hüdroksü ja amino. Sageli valitakse üksik Rb
rühm -L2-NRcRd ja -L2-RING seast ning leidub 0, 1 või 2 lisaasendajat, mis ei ole -5
L2-NRcRd ega -L2-RING, vaid on näiteks halogeen (nimelt F või Cl), madalam
alküül (nt metüül), madalam alkoksü (nt metoksü), hüdroksü, amino või
trifluorometüül.
Järelikult hõlmab leiutis ühendeid, milles Rz on nt 6-liikmeline karbotsükliline ring
(nimelt fenüül), mis on asendatud nt F, Cl ja Br seast valitud 1, 2, 3, 4 või 5 10
halogeeniga; tavaliselt on taolised fenüüli ringid mono- või di-asendatud, nt 2-
ja/või 4-asendatud F-ga või 3-asendatud Cl-ga. Mõnikord on mitme halogeeniga
asenduse puhul kõik halogeenid samad. Järelikult on ühendite klassis Rz
monotsükliline ring, eriti 6-liikmeline karbotsükliline ring (nimelt fenüül), mis on
asendatud üksnes ühe või mitme, eeskätt seast F ja Cl valitud halogeeniga; 15
mõnikord üks või iga halogeen on F, kuid mõnel teisel juhul üks või iga halogeen
on Cl.
Ühendite järgmises klassis Rz on monotsükliline ring, eeskätt 6-liikmeline
karbotsükliline ring (nimelt fenüül), mis on asendatud 1, 2, 3, 4 või 5 asendajaga,
nt 1 või 2 asendajaga, mis on valitud alküül, alkoksü, alkanoüül, alkanoüüloksü, 20
haloalküül, amino, mono- või di-alküülamino, tsüano-, halogeen, hüdroksü või
kaitstud hüdroksü seast, kusjuures alkoksü ja alkanoüül(oksü) alküülil või
alküülosal on 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit; antud juhul on näidisasendajateks
metüül, etüül, metoksü, etoksü, atsetüül, trifluorometüül, tsüano-, F, Cl ja OH.
Teatud taolistel ringidel on 0, 1 või 2 asendajat, nt 0 või 1. 25
Ühendite ühes klassis L2 on otsene side, lineaarne alküül, lineaarne alküül, mis on
nimetatud ahelduse poolt ringi A kõrvalt lõpetatud, või on nimetatud aheldus.
Teatud alaklassis mis tahes nimetatud aheldus on -O- või -C(O)-, millest võib
eeskätt nimetada -O-.
EE - EP1761505 B1 18
Leiutis hõlmab ühendite klassi, milles ring A on 6-liikmeline ring, eeskätt fenüül,
tsükloheksüül või tsükloheksenüül ning sellel on üks või kaks asendajat Rb, mis on
sõltumatutena valitud -L2-NRcRd ja -L2-RING seast, nagu eelnevalt määratleti.
Alaklassis on üks asendaja eeskätt positsioonil 3 või 4, mis on valitud -L2-NRcRd ja
-L2-RING seast nii, et vasakpoolsel ringil on struktuur vastavalt fragmentidele (D1), 5
(D2), (E1) või (E2):
Nagu eespool kirjeldati, Ra on tavaliselt H. Nagu eespool kirjeldati, fenüülring võib
olla asendatud tsükloheksüüli või tsükloheksenüüliga, eeskätt tsükloheksüüliga.
Teisel juhul võib selle asendada 5- või 6-liikmelise heterotsükliga, eeskätt 10
püridiiniga.
Mõnes variandis on eespool nimetatud fragmentide fenüülringil (või fenüüli
asendaval teisel ringil) 1, 2, 3 või 4 lisaasendajat, mis on näiteks valitud halogeeni
(nimelt F või Cl), metüüli, metoksü või trifluorometüüli seast, nt 1 või 2 taolist
asendajat. Seda silmas pidades tuleks välja tuua ka hüdroksü ja amino. 15
L2 on kirjeldatud eespool ja on otsene side; aheldus, mis valitakse -O-, -S-, -C(O)-,
-OC(O)-, -N RaC(O)-, -C(O)-NRa -, -OC(O)-NRa-, tsükloproüüli ja -NR3- või
alifaatse C1-C7 seast, mis on soovi korral ja/või ühest või kahest otsast nimetatud
aheldusega lõpetatud (Ra on eespool määratletud ja tavaliselt H). Mis tahes
alifaatne osa on sageli alküül, nt alküül või muu 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga 20
EE - EP1761505 B1 19
alifaatne ühend, nagu sidemete L2 alaklassi puhul, milles alifaatsed osad on
metüül, etüül või n-propüül.
Konkreetsetes fragmentides (D) ja (E) L2 on otsesed sidemed, lineaarne alküül,
lineaarne alküül, mis on nimetatud ahelduse poolt fragmentide eespool toodud
kirjeldustes fenüülringi kõrvalt lõpetatud, või on nimetatud aheldus; sobivusel, aga 5
mitte tingimata, on mis tahes side -O- või -C(O)-, millest võib eriti välja tuua -O-.
Järelikult võivad eespool toodud fragmendid (D) ja (E) sisaldada taolisi ala-
fragmente -Ph-NRcRd, -Ph-RING, -Ph-O-alküül-NRcRd, -Ph-O-alküül-RING, -Ph-
alküül-NRcRd, -Ph-alküül-RING ning võib ka nimetada ala-fragmente -Ph-O-NRcRd,
-Ph-O-RING, -Ph-C(O)- NRcRd ja -Ph-C(O)-RING, kus kõik need alküüli või alküüli 10
sisaldavad ala-fragmendid võivad olla nt metüül, etüül või n-propüül, või n-butüül.
Käsitledes nüüd fragmente (D1) ja (D2) üksikasjalikumalt, need sisaldavad osa
RING, mis on tsükliline osa ning paljudel juhtudel 5- või 6-liikmeline karbotsükliline
või heterotsükliline ring, mis on soovi korral asendatud, nagu määratleti eespool.
Näidisringid on küllastunud nt tsüklopentaan või tsükloheksaan. Konkreetsetes 15
ühendites RING on 5- või 6-liikmelise heterotsükkel, mis sageli sisaldab ühte või
kahte sageli O ja N seast valitud heteroaatomit; alaklassis sisaldavad heterotsüklid
ühte või kahte lämmastikku ning üksik lämmastiku puhul soovi korral ühte
hapnikku. Konkreetsete heterotsüklite seas on lämmastik, mis ei ole kaksiksideme
liige, ning veel soovitatavamalt on need küllastunud heterotsüklid. Heterotsüklitena 20
võib nimetada pürrolidiini, piperidiini, piperasiini ja morfoliini; mõnes ühendis RING
on piperidiin, mille lämmastik on L2 suhtes positsioonil 4. Nagu kirjeldati eespool,
RING võib asendada ning ühendite teatud klassis on see asendatud 0, 1, 2, 3, 4
või 5 asendajaga, nt on need valitud C1-C7-alifaatsete rühmade seast, mis on
soovi korral asendatud vastavalt eespool kirjeldatule, ning harvemini C1-C7-25
alifaatsete-oksü seast, mille alifaatne rühm on soovi korral asendatud vastavalt
eespool kirjeldatule. Mis tahes alifaatne rühm on sageli alküül (sirge ahelaga või
hargnenud), nt alküül või muu 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga alifaatne ühend,
nagu on see fragmentide (D1) ja (D2) alaklassi puhul, millel on asendajad nagu
metüül, etüül või n-propüül. RING-il olevate näidisasendajate seas on sirge 30
ahelaga või hargnenud C1, C2, C3 või C4-alküül nagu näiteks metüül, etüül n-
propüül, isopropüül või t-butüül, millest võib eeskätt mainida metüüli, halogeeni
EE - EP1761505 B1 20
(nimelt F või Cl) ja C1, C2, C3 või C4-alkoksüt; samuti võib nimetada hüdroksüt ja
aminot. Alküülosad võivad olla asendamata või asendatud nt halogeeni (nimelt F
või Cl) või mõnel juhul hüdroksü või aminoga.
Mõne RING-osa puhul valitakse 0, 1, 2, 3, 4 või 5 taolist asendajat alküüli,
alkoksü, alkanoüüli, alkanoüüloksü, haloalküüli, amino, mono- või di-alküülamino, 5
tsüano-, halogeeni, hüdroksü või kaitstud hüdroksü hulgast, kusjuures alkoksü ja
alkanoüül(oksü) alküülil või alküülosal on 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit; antud juhul
on näidisasendajad metüül, etüül, metoksü, etoksü, atsetüül, trifluorometüül,
tsüano-, F, Cl ja OH. Teatud RING-osadel on 0, 1 või 2 asendajat, nt 0 või 1.
Käsitledes nüüd täpsemalt fragmente (E1) ja (E2), need sisaldavad osa NRcRd. Rc 10
ja Rd on kirjeldatud eespool. Antud fragmentide teatud klassis Rc ja Rd on
samasugused või erinevad (aga enamasti samad) ja valitakse C1-C7, nt C1-C4
alifaatsete rühmade seast ja on soovi korral asendatud nii, nagu kirjeldati eespool.
Alifaatsete Rc ja Rd osadena võib nimetada alküüli, millel on nt 1, 2, 3 või 4
süsiniku aatomit, nagu fragmentide (E1) ja (E2) puhul, kus on asendajad nagu 15
metüül, etüül või n-propüül. Alküül või teised alifaatsed osad võivad olla asendatud
nt amino või mono- või di(C1-C4)alküülamino või nt 5- või 6-liikmelise
heterotsüklilise või karbotsüklilise ringiga, mis on soovi korral asendatud, nagu
kirjeldati eespool, või olla asendamata. Järelikult konkreetsed L2NRGRd osad on -
OCH2NMe2, -OCH2NEt2, -OCH2CH2NMe2, -OCH2CH2NEt2, -OCH2CH2CH2NMe2, -20
OCH2CH2CH2NEt2, -CH2NMe2, -CH2NEt2, -CH2CH2NMe2, -CH2CH2NEt2, -
CH2CH2CH2NMe2 ja -CH2CH2CH2NEt2.
Fragmentide (E1) ja (E2) lisarühmas moodustavad Rc ja Rd koos kõrvalasuva
lämmastikuga heterotsüklilise osa (tavaliselt 5- või 6-liikmeline heterotsükliline
ring), mis on soovi korral asendatud nii, nagu kirjeldati eespool. Lisaks NRcRd-osa 25
lämmastikule võib heterotsükliline ring sisaldada veel vähemalt ühte heteroaatomit
ning sageli täpselt ühte täiendavat heteroaatomit, mis mõlemal juhul valitakse
tavaliselt O ja N seast; alaklassis sisaldavad heterotsüklid kokku ühte või kahte
lämmastikku ning üksiku lämmastiku juuresolekul on see soovi korral hapnik.
Konkreetsed heterotsüklid sisaldavad lämmastikku, mis ei ole kaksiksideme liige, 30
ning veelgi soovitatavamalt on need küllastunud heterotsüklid. Heterotsüklitena
võib nimetada pürrolidiini, piperidiini, piperasiini ja morfoliini; nende seast
EE - EP1761505 B1 21
konkreetsed heterotsüklid on piperasiin ja morfoliin. Nagu ka juba kirjeldati võib
heterotsükkel olla asendatud ning ühendite teatud klassis olla asendatud 0, 1, 2, 3,
4 või 5 asendajaga, nt on need valitud C1-C7-alifaatsete rühmade seast, mis on
soovi korral asendatud vastavalt eespool kirjeldatule, ning harvemini C1-C7-
alifaatse-oksü seast, mille alifaatne rühm on soovi korral asendatud vastavalt 5
eespool kirjeldatule. Mis tahes alifaatne rühm on sageli alküül (sirge ahelaga või
hargnenud), nt alküül või muu 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga alifaatne ühend,
nagu esineb tsükliliste (E1) ja (E2) fragmentide alaklassi puhul, millel on
asendajad nagu metüül, etüül või n-propüül. Tsüklilistel (E1) ja (E2) fragmentidel
olevate näidisasendajate seas on sirge ahelaga või hargnenud C1, C2, C3 või C4-10
alküül nagu nt metüül, etüül n-propüül, isopropüül või t-butüül, mille seast võib
eeskätt nimetada metüüli, halogeeni (nimelt F või Cl) ja C1, C2, C3 või C4-alkoksüt;
samuti tuleb mainida hüdroksüt ja aminot. Alküülosad võivad olla asendamata või
asendatud nt halogeeniga (nimelt F või Cl) või mõnel juhul hüdroksü või aminoga.
Tsükliliste (E1) ja (E2) fragmentide (see tähendab fragmentide, milles Rc ja Rd 15
koos kõrvalasuva lämmastikuga ringi moodustavad) teatud juhtudel on 0, 1, 2, 3, 4
või 5 taolist asendaja, mis on valitud alküüli, alkoksü, alkanoüüli, alkanoüüloksü,
haloalküüli, amino, mono- või di-alküülamino, tsüano-, halogeeni, hüdroksü või
kaitstud hüdroksü hulgast, kusjuures alküülil või alkoksü ja alkanoüül(oksü)
alküülosal on 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit; antud juhul on näidisasendajateks 20
metüül, etüül, metoksü, etoksü, atsetüül, trifluorometüül, tsüano-, F, Cl ja OH.
Teatud tsüklilistel fragmentidel on 0, 1 või 2 asendajat, nt 0 või 1.
Konkreetsed L2NRcRd osad on -Pip, -Morf, -OCH2Pip, -OCH2Morf, -OCH2CH2Pip, -
OCH2CH2Morf, -OCH2CH2CH2Pip, -OCH2CH2CH2Morf, -CH2Hp, -CH2Morf, -
CH2CH2Pip, -CH2CH2Morf, -CH2CH2CH2Pip ja -CH2CH2CH2Morf. Samuti on veel 25
mainitavad -C(O)Pip ja -C(O)Morf. Lühend „Pip“ tähendab piperasiini ja „Morf“
morfoliini ning need ringid võivad olla asendatud vastavalt eespool kirjeldatule.
Täpsemalt, piperasiin on tavaliselt N-asendatud. Piperasiin ja morfoliin võivad olla
asendatud C1-C7-alifaatse rühmaga, mida mainiti eelmises lõigus, näiteks sirge
ahelaga või hargnenud C1, C2, C3 või C4 osaga, mis on valitud alküüli ja 30
haloalküüli seast nagu nt metüül, trifluorometüül, etüül n-propüül, isopropüül või t-
EE - EP1761505 B1 22
butüül, millest metüül ja trifluorometüül on soovituslikud. Nagu kirjeldati eespool,
Ra on eeskätt vesinik.
Nimetatavate ühendite klasside seas on eelkõige need, milles vasakpoolsel ringil
on struktuur, mis vastab fragmendile (D1) või (E1). Eriti soovitatavad on
fragmendiga (E1) ühendid, milles Rc ja Rd koos kõrvaloleva lämmastikuga 5
moodustavad 5- või 6-liikmelise heterotsüklilise ringi vastavalt eespool kirjeldatule.
Need ringid võivad olla asendatud, nagu eelnevalt kirjeldati. Eriti võivad need
soovi korral olla N-asendatud C1-C7-alifaatse rühmaga, mida mainiti eespool,
näiteks sirge ahelaga või hargnenud C1, C2, C3 või C4 osaga, mis on valitud alküüli
ja haloalküüli seast nagu metüül, trifluorometüül, etüül n-propüül, isopropüül või t-10
butüül, millest metüül ja trifluorometüül on soovitatavad. Nagu kirjeldati eespool,
Ra on eeskätt vesinik.
Eespool toodust on mõistetav, et leiutis hõlmab ühendeid, mille vasakpoolsel ringil
on järgneva fragmendi (F) struktuur:
, 15
kus L2NRcRd on eeskätt -Pip, -Morf, -OCH2Pip, -OCH2Morf, -OCH2CH2PiP, -
OCH2CH2Morf, -OCH2CH2CH2Pip, -OCH2CH2CH2Morf, -CH2Rp, -CH2Morf, -
CH2CH2PiP, -CH2CH2Morf, -CH2CH2CH2Pip ja -CH2CH2CH2Morf või -C(O)Pip või -
C(O)Morf. Lühendeid „Pip“ ja „Morf“ kirjeldati eelviimases lõigus.
Asendaja R3 20
Asendaja R3 on kirjeldatud seoses valemiga (I).
R3 on H või sirge ahelaga või hargnenud C1-C4-alküül nagu nt metüül, etüül või n-
propüül, millest metüül on soovitatav. Teistes ühendites R3 on sirge ahelaga või
hargnenud C1-C4alküül nagu nt metüül, etüül või n-propüül), mis on asendatud 5-
või 6-liikmelise küllastunud või küllastumata karbotsüklilise või heterotsüklilise 25
ringiga, näiteks fenüüli, pürrolidiini, piperidiini, piperasiini, morfoliini, tiofeeni,
EE - EP1761505 B1 23
furaani, pürrooli, püridiini, pürasiini või püraaniga. Seega võib R3 olla sirge ahelaga
alküül (või muu sirge ahelaga alifaatne rühm, millel on mõlemal juhul näiteks kuni
4 süsiniku aatomit), mis on selle vabast otsast taolise mono- või bitsüklilise ringiga
asendatud.
Parempoolne ring 5
„Parempoolse ringiga“ mõeldakse fragmenti:
Täisarv n on enamasti 1, 2, 3 või 4, nt 2, 3 või 4. Täpsemalt, sageli on R4 rühmad
asendatud mõlemal orto-positsioonil ning soovi korral vähemalt ühel või kahel
teisel positsioonil, nt võib olla üksik lisanduv meta- või para-asendaja. 10
R4 valitakse eeskätt hüdroksü, kaitstud hüdroksü, madalama alkoksü, madalama
alküüli, trifluorometüüli ja halo-, nimelt F või Cl seast. R4 võib olla ka Br. Alküül ja
alkoksü alküülosa võivad olla hargnenud või enamasti sirge ahelaga ning sageli on
neil 1, 2, 3, või 4 süsiniku aatomit, nagu on näiteks metüüli, etüüli, metoksü ja
etoksü puhul. R4 valitakse eeskätt Cl, F, hüdroksü, metüüli, metoksü ja 15
trifluorometüüli seast, nt Cl, F, metüüli, metoksü ja trifluorometüüli hulgast, nagu
ühendites, kus R4 on Cl, F, metüül või metoksü. Antud lõigus nimetatud mõnes
ühendis on kloor ainuke halogeen, teises on fluor ainus halogeen. Lugejatele
tuletatakse meelde, et kus esineb mitu R4 rühma, võivad need olla samasugused
või erinevad. 20
Samuti on kaasatud ühendid, milles halogeen valitakse ühel või mõlemal orto-
positsioonil F ja Cl seast.
Nimetada tuleks parempoolseid ringe, mis vastavad fragmendile (G):
EE - EP1761505 B1 24
,
kus:
Q valitakse F ja Cl seast;
U valitakse H, F, Cl, metüüli, trifluorometüüli ja metoksü seast, ning
eelkõige Q ja U on samasugused või erinevad ning valitakse mõlemad F ja 5
Cl seast;
T ja V on samasugused või erinevad ning valitakse H, metüüli,
trifluorometüüli ja metoksü seast, nt H, metüüli ja metoksü seast.
Osa (G) fragmentides kõik U, T ja V on H. Teistes fragmentides (G) Q ja U on
samad ning valitakse F ja Cl seast. 10
Konkreetne parempoolne ring on fragment (H):
Nimetada tuleks parempoolseid ringe, mis vastavad fragmendile (I):
kus: 15
Q valitakse F ja Cl seast;
EE - EP1761505 B1 25
Ua ja Ub valitakse mõlemad sõltumatutena H, F, Cl, metüüli, trifluorometüüli
ja metoksü seast; osa ühendites Ua ja Ub on samasugused.
Fragmendi (I) näidisstruktuurides kõik Q, Ua ja Ub on samasugused ning on fluor
või pigem kloor. Teistes näidisstruktuurides Q on F või pigem Cl, samas kui Ua ja
Ub on samasugused või erinevad ning valitakse metüüli, trifluorometüüli ja 5
metoksü seast; nii Ua kui ka Ub võivad olla samasugused, nt võivad mõlemad olla
metoksü.
Valemi (I) ühendid
Eespool kirjeldati, kuidas valemi (I) ühenditel on järgnevad varieeruvad domeenid:
• vasakpoolne ring 10
• R3
• parempoolne ring.
Iga antud varieeruva domeeni jaoks on kirjeldatud erinevaid konkreetseid osi ning
on mõistetav, et lubatud on taoliste osade mis tahes kombinatsioon.
Mainida tuleks ühendeid, millel on järgnevad kombinatsioonid, kus paljude hulgas 15
on:
Vasakpoolne ring R3 Parempoolne ring
Fragment (A) H1, C1-C4-alküül või C1-
C4-alküül, mis on
asendatud omakorda
soovi korral asendatud 5-
või 6-liikmelise ringiga
n=1, 2, 3 või 4.
R4=valitakse Cl, F,
hüdroksü, metüüli,
metoksü ja
trifluorometüüli seast.
Fragment (B) H1, C1-C4-alküül või C1-
C4-alküül, mis on
asendatud omakorda
soovi korral asendatud 5-
või 6-liikmelise ringiga
n=1, 2, 3 või 4.
R4=valitakse Cl, F,
hüdroksü, metüüli,
metoksü ja
trifluorometüüli seast.
Fragment (C), R3=H,
Rz=kategooria (i) või (ii)
H1, C1-C4-alküül või C1-
C4-alküül, mis on
n=1, 2, 3 või 4.
R4=valitakse Cl, F,
EE - EP1761505 B1 26
asendatud omakorda
soovi korral asendatud 5-
või 6-liikmelise ringiga
hüdroksü, metüüli,
metoksü ja
trifluorometüüli seast.
Fragment (C), Ra=H,
Rz=kategooria (iii)
H1, C1-C4-alküül või C1-
C4-alküül, mis on
asendatud omakorda
soovi korral asendatud 5-
või 6-liikmelise ringiga
n=1, 2, 3 või 4.
R4=valitakse Cl, F,
hüdroksü, metüüli,
metoksü ja
trifluorometüüli seast.
Fragment (D1) C1-C4-alküül või C1-C4-
alküül, mis on asendatud
omakorda soovi korral
asendatud 5- või 6-
liikmelise ringiga
n=1, 2, 3 või 4.
R4=valitakse Cl, F,
hüdroksü, metüüli,
metoksü ja
trifluorometüüli seast.
Fragment (D2) C1-C4-alküül või C1-C4-
alküül, mis on asendatud
omakorda soovi korral
asendatud 5- või 6-
liikmelise ringiga
n=1, 2, 3 või 4.
R4=valitakse Cl, F,
hüdroksü, metüüli,
metoksü ja
trifluorometüüli seast.
Fragment (E1) C1-C4-alküül või C1-C4-
alküül, mis on asendatud
omakorda soovi korral
asendatud 5- või 6-
liikmelise ringiga
n=1, 2, 3 või 4.
R4=valitakse Cl, F,
hüdroksü, metüüli,
metoksü ja
trifluorometüüli seast.
Fragment (E2) C1-C4-alküül või C1-C4-
alküül, mis on asendatud
omakorda soovi korral
asendatud 5- või 6-
liikmelise ringiga
n=1, 2, 3 või 4.
Fragment (F) C1-C4-alküül või C1-C4-
alküül, mis on asendatud
omakorda soovi korral
asendatud 5- või 6-
liikmelise ringiga
R4=valitakse Cl, F,
hüdroksü, metüüli,
metoksü ja
trifluorometüüli seast.
EE - EP1761505 B1 27
Fragment (C), R3
tavaliselt=H,
Rz=kategooria (iii)
H n=1, 2, 3 või 4.
R4=valitakse Cl, F,
hüdroksü, metüüli,
metoksü ja
trifluorometüüli seast.
Fragment (D1), R3
tavaliselt=H
H n=1, 2, 3 või 4.
Fragment (D2), Ra
tavaliselt=H
H R4=valitakse Cl, F,
hüdroksü, metüüli,
metoksü ja
trifluorometüüli seast.
Fragment (E1), Ra
tavaliselt=H
H n=1, 2, 3 või 4.
Fragment (E2), Ra
tavaliselt=H
H R4=valitakse Cl, F,
hüdroksü, metüüli,
metoksü ja
trifluorometüüli seast.
Fragment (F) H n=1, 2, 3 või 4.
R4=valitakse Cl, F,
hüdroksü, metüüli,
metoksü ja
trifluorometüüli seast.
Fragment (A) H1, C1-C4-alküül või C1-
C4-alküül, mis on
asendatud omakorda
soovi korral asendatud 5-
või 6-liikmelise ringiga
R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Fragment (B) H1, C1-C4-alküül või C1-
C4-alküül, mis on
asendatud omakorda
soovi korral asendatud 5-
või 6-liikmelise ringiga
R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Fragment (C) H1, C1-C4-alküül või C1- R4 on fragment (G), (H)
EE - EP1761505 B1 28
C4-alküül, mis on
asendatud omakorda
soovi korral asendatud 5-
või 6-liikmelise ringiga
või (I).
Fragment (C), R3=H,
Rz=kategooria (i) või (ii)
H1, C1-C4-alküül või C1-
C4-alküül, mis on
asendatud omakorda
soovi korral asendatud 5-
või 6-liikmelise ringiga
R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Fragment (C), R3=H,
Rz=kategooria (iii)
C1-C4-alküül või C1-C4-
alküül, mis on asendatud
omakorda soovi korral
asendatud 5- või 6-
liikmelise ringiga
R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Fragment (D1) C1-C4-alküül või C1-C4-
alküül, mis on asendatud
omakorda soovi korral
asendatud 5- või 6-
liikmelise ringiga
R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Fragment (D2) C1-C4-alküül või C1-C4-
alküül, mis on asendatud
omakorda soovi korral
asendatud 5- või 6-
liikmelise ringiga
R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Fragment (E1) C1-C4-alküül või C1-C4-
alküül, mis on asendatud
omakorda soovi korral
asendatud 5- või 6-
liikmelise ringiga
R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Fragment (E2) C1-C4-alküül või C1-C4-
alküül, mis on asendatud
omakorda soovi korral
asendatud 5- või 6-
R4 on fragment (G), (H)
või (I).
EE - EP1761505 B1 29
liikmelise ringiga
Fragment (F) C1-C4-alküül või C1-C4-
alküül, mis on asendatud
omakorda soovi korral
asendatud 5- või 6-
liikmelise ringiga
R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Fragment (C), R3=H,
Rz=kategooria (iii)
H R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Fragment (D1), Ra
tavaliselt=H
H R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Fragment (D2), Ra
tavaliselt=H H R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Fragment (E1), Ra
tavaliselt=H
H R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Fragment (E2), Ra
tavaliselt=H
H R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Fragment (F), Ra
tavaliselt=H
H R4 on fragment (G), (H)
või (I).
Ülaltoodud tabeli kõik read võimaldavad kinnitust patendinõudluse igale eraldi
punktile, mis on esitatud üksikuna või ühe või mitme punktiga, millest igaüks ühtib
tabelis vastava reaga. Eelnev tekst võimaldab kinnitust taolistest punktidest
sõltuvatele punktidele, kirjeldades iga rea vastavate omaduste või kombineeritud
omaduste alaklasse. Tabeli iga rea jaoks võib kirjutada patendinõudluse punkti või 5
punktid, et reas toodud teemakäsitluse alaklassi või alaklasse individuaalselt
kaitsta.
Eespoolt toodust on mõistetav, et valemi (I) ühendite alaüksus on järgnevate
valemitega (II) ja (III):
EE - EP1761505 B1 30
Valemite (II) ja (III) puhul X, Y ja Z hulgast kaks on sageli N ning R5 ja R2 on H, nt
paljudes ühendites X on CH, Y ja Z on N ning R2 on H. Teisel juhul X, Y ja Z on
kõik N ning R2 on H. Ring A on tavaliselt fenüül või selle täielikult või osaliselt
hüdrogeenitud analoog. Teisel juhul võib see olla heterotsükkel, millel on tavaliselt 5
kuus liiget, nt püridiin või pürimidiin. Täisarv m võib olla 0, 1 või 2, nt 1. Mõnel juhul
on üks või enam Rb osa, mis on F või Cl vastavalt eespool kirjeldatule, nt ainsad
Rb osad võivad olla üks või kaks F ja Cl seast valitud osa.
Järelikult hõlmavad valemid (II) ja (III) järgnevaid alaklasse, muuhulgas:
1) X on CH, Y ja Z on N, R2 on H, ring A fenüül või selle täielikult või 10
osaliselt hüdrogeenitud analoog, m on 0, 1 või 2, nt 1;
2) X on CH, Y ja Z on N, R2 on H, ring A on heterotsükkel, millel on
tavaliselt kuus liiget, nt püridiin või pürimidiin, m on 0, 1 või 2, nt 1.
Alaklasside 1) ja 2) mõnel juhul on üks või mitu Rb osa, mis on F või Cl vastavalt
eespool kirjeldatule, nt ainsad Rb osad võivad olla üks või kaks F ja Cl seast 15
valitud osa.
Enamasti on ring A asendatud ühe või kahe Rb osaga (ning tavaliselt üksiku Rb
osaga), hõlmates -L2-RING või -L2-NRcRd, ning soovi korral teiste asendajatega (nt
koguses 1, 2 või 3), mis on valitud nt halogeeni, hüdroksü, kaitstud hüdroksü nagu
trialküülsilüülhüdroksü, amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, 20
formamidiini, isotioureido, ureido, merkapto, C(O)H või muu madalama atsüüli,
madalama atsüüloksü, karboksü, sulfo-, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso-,
nitro- seast, kus asendajad on omakorda soovi korral asendatud vähemalt ühel
heteroaatomil ühe või võimalusel mitme C1, C2, C3 või C4-alküülrühmaga.
EE - EP1761505 B1 31
Konkreetsed lisaasendajad ringil A on halogeen, madalam alküül (nt metüül),
madalam alkoksü (nt metoksü), hüdroksü, amino või trifluorometüül.
Samuti võib järelikult mainida ühendeid järgnevate valemitega (IV), (V), (Vl) ja
(VII):
, 5
kus
L2NRcRd on eeskätt -Pip, -Morf, -OCH2Pip, -OCH2Morf, -OCH2CH2Pip, -
OCH2CH2Morf, -OCH2CH2CH2Pip, -OCH2CH2CH2Morf, -CH2Pip, -CH2Morf, -
CH2CH2Pip, -CH2CH2Morf, -CH2CH2CH2Pip, ja -CH2CH2CH2Morf või -C(O)Pip või
-C(O)Morf (või mõistagi on need heterotsüklid asendatud teise käeolevalt 10
kirjeldatuga või teistes variantides Rc ja Rd moodustavad mittetsüklilise struktuuri
vastavalt eespool kirjeldatule);
L2RING on eeskätt -RING, -OCH2RING, -OCH2CH2RING, -OCH2CH2CH2RING, -
CH2RING, -CH2CH2RING, -CH2CH2CH2RING või -C(O)RING, kus RING on
eeskätt pürrolidiin, piperidiin, piperasiin või morfoliin või võib see olla muu 15
käesolevalt käsitletud RING-osa;
EE - EP1761505 B1 32
R3 vastab eespool kirjeldatule ning on eeskätt, aga mitte tingimata H;
R4 vastab eespool kirjeldatule ning valitakse eeskätt, aga mitte tingimata Cl,
F, hüdroksü, metüüli, metoksü ja trifluorometüüli seast;
n on 0, 1, 2, 3, 4 või 5, nt 1, 2, 3, või 4.
Teatud variantides RING või L2NRcRd poolt moodustatud heterotsükkel on 5
asendatud 1, 2, 3, 4 või 5 asendajaga, nt 1 või 2 asendajaga, mis on valitud
alküüli, alkoksü, alkanoüüli, alkanoüüloksü, haloalküüli, amino, mono- või di-
alküülamino, tsüano-, halogeeni, hüdroksü või kaitstud hüdroksü hulgast,
kusjuures alküül või alkoksü ja alkanoüül(oksü) alküülosal on 1, 2, 3 või 4 süsiniku
aatomit; antud juhul on näidisasendajateks metüül, etüül, metoksü, etoksü, 10
atsetüül, trifluorometüül, tsüano-, F, Cl ja OH. Soovitatavad on N-alküül asendatud
piperasiin või piperadiin, nagu ka RING osad klassina, mis on asendatud alküüli ja
haloalküüli (nt trifluorometüül) seast valitud ühe või kahe või enama asendajaga.
Asenduse alternatiiviks võib olla mitteasendamine.
Käesolev leiutis käsitleb ka patendinõudluse ühendi kasutamist ägeda müeloidse 15
leukeemia (AML) ravimise meetodis, hõlmates patendinõudluse ühendi
manustamist terapeutiliselt tõhusas koguses.
Raf seriini/treoniini kinaasid on põhilised koostisosad Ras/mitogeen-aktiveeritud
proteiinikinaasi (MAPK) signaalimismoodulis, mis kontrollib välisele rakustiimulile
reageerivat keerulist transkriptsiooni programmi. Raf geenid markeerivad ülimalt 20
konserveerunud seriin-treoniin-spetsiifilisi proteiinikinaase, mis teadaolevalt Ras
onkogeenile seonduvad. Need on osa signaali transduktsiooni rajast, mis
arvatavasti koosneb retseptor-türosiinikinaasidest, p21 ras, Raf
proteiinikinaasidest, Mek1 (ERK aktivaator või MAPKK) kinaasidest ja ERK
(MAPK) kinaasidest, mis lõpuks transkriptsioonifaktoreid fosforüülivad. Antud rajal 25
Ras aktiveerib Raf kinaasid ning need fosforüülivad ja aktiveerivad mitogeen-
aktiveeritud proteiinikinaasi (nimega Mek1 ja Mek2) kahte isovormi, mis on
kaksikpidise spetsiifilisusega treoniin/türosiinikinaasid. Mõlemad Mek isovormid
aktiveerivad mitogeen-aktiveeritud kinaasi 1 ja 2 (MAPK, samuti nimega rakuvälise
ligandi reguleeritud kinaas (extracellular ligand regulated kinase) 1 ja 2 või Erk1 ja 30
EE - EP1761505 B1 33
Erk2). MAPK-id fosforüülivad paljusid substraate, sealhulgas
transkriptsioonifaktoreid ning sedasi sätestavad need oma transkriptsiooni
programmi. Raf kinaasi osalus Ras/MAPK rajas mõjutab ja reguleerib paljusid
rakufunktsioone nagu proliferatsioon, diferentseerumine, ellujäämine, onkogeenne
transformatsioon ja apoptoos. 5
Nii Raf-i olulist rolli kui ka positsiooni paljudes signaali radades on tõestatud
uuringutega, mis kasutavad dereguleeritud ja dominantseid Raf mutante imetajate
rakkudes ning rakendavad biokeemilise ja geneetilise tehnoloogiaga
mudelorganisme. Paljudel juhtudel Raf-i aktiveerimine rakulist türosiini
fosforüülimist stimuleerivate retseptoritega sõltub Ras-i aktiivsusest, mis näitab, et 10
Ras toimib selle suhtes ülesvoolu. Aktiveerimisel Raf-1 fosforüülib ja aktiveerib
Mek1, mille tulemusel signaal levib allavoolu efektoritele nagu MAPK (mitogeen-
aktiveeritud proteiinikinaas) (Crews et al, (1993), Cell 74:215). Raf seriin/treoniini
kinaase peetakse primaarseteks Ras efektoriteks, mis loomarakkude
proliferatsioonis osalevad (Avruch et al, (1994), Trends Biochem. Sci. 19:279). 15
Raf kinaasil on kolm erinevat isovormi Raf-1 (c-Raf), A-Raf ja B-Raf, mis on
eristatavad nende suutlikkuse poolest toimida koos Ras-iga, aktiveerida MAPK
kinaasi rada, koe jaotust ja rakusisest lokalisatsiooni (Marias et al, Biochem. J.
351: 289-305, 2000; Weber et al, Oncogene 19:169-176, 2000; Pritchard et al,
MoI. Cell. Biol. 15:6430-6442, 1995). 20
Hiljutised uuringud on näidanud, et B-Raf mutatsioon naha pigmendilaigus on
kriitiline etapp melanotsüütilise neoplaasi alguses (Pollock et al, Nature Genetics
25: 1-2, 2002). Lisaks on kõige uuemad uuringud välja toonud, et mutatsiooni
aktiveerimine B-Raf kinaasi domeenis esineb umbes 66%-l melanoomidel, 12%-l
käärsoole kartsinoomidel ning 14%-l maksavähkidel (Davies et al, Nature 417:949-25
954, 2002) (Yuen et al, Cancer Research, 62:6451-6455, 2002) (Brose et al,
Cancer Research, 62:6997-7000, 2002).
Raf kinaaside tasandil olevad Raf/MEK/ERK-i raja inhibiitorid võivad olla tõhusad
üleekspresseeritud või muteerunud retseptor-türosiinikinaasidega kasvajate,
aktiveeritud rakusiseste türosiinikinaasidega kasvajate, hälbivalt ekspresseeritava 30
GRb2-ga (adaptervalk, mis võimaldab Ras-i stimulatsiooni Sos vahetusfaktori
EE - EP1761505 B1 34
poolt) kasvajate ning Raf-i enda mutatsioonide aktiveerumist soodustavate
kasvajate vastased raviained. Varajastes kliinilistes katsetes Raf-1 kinaasi
inhibiitor, mis inhibeerib ka B-Raf-i, oli paljutõotav ravim vähiravis (Crump, Current
Pharmaceutical Design, 8: 2243-2248, 2002; Sebastien et al, Current
Pharmaceutical Design, 8: 2249-2253, 2002). 5
Raf ekspressiooni häirimine rakuliinides RNA antisense-tehnoloogia rakendamisel
on pärssinud nii Ras- kui ka Raf-põhjustatud tumorigeensust (Kolch et al, Nature,
349:416-428, 1991; Monia et al, Nature Medicine, 2(6):668-675, 1996).
Antud avalikustuse ühendite poolt inhibeeritavate kinaaside näidetena võib
nimetada c-AbI ja Bcr-Abl, eriti võib mainida Bcr-Abl inhibeerimist. Järgmine 10
inhibeeritav kinaas on retseptor-türosiinikinaas VEGF-R, eriti VEGF retseptor KDR
(VEGF-R2). Käesoleva leiutise ühendid inhibeerivad ka Bcr-Abl kinaaside
mutantvorme. Kirjeldatud ühendid sobivad ühe või mitme antud ja/või teiste
proteiin-türosiinikinaaside ja/või mitte-retseptor-türosiinikinaasi Raf inhibeerimiseks
ja/või antud ensüümide mutantide inhibeerimiseks. Antud toimete valguses võib 15
antud ühendeid kasutada eriti taolist tüüpi ja eriti nimetatud kinaaside häiritud või
liigse aktiivsusega seotud haiguste ravimiseks.
Näiteks VEG F-retseptor-türosiinikinaasi toime inhibiitoritena võivad leiutise
ühendid esmalt inhibeerida veresoonte kasvu ning on järelikult tõhusad näiteks
paljude haigustega, mida seostatakse dereguleerimata angiogeneesiga, eriti silma 20
neovaskularisatsioonist põhjustatud haigustega, eriti retinopaatiatega nagu
diabeetiline retinopaatia või vanusest tingitud maakuli degeneratsioon, psoriaas,
hemangioblastoomiga, nagu hemangioom, mesangiaalsete raku proliferatsiooni
häiretega nagu kroonilised või ägedad neeruhaigused, nt diabeetiline neuropaatia,
halvaloomuline nefroskleroos, trombootilise mikroangiopaatia sündroomid või 25
transplantaadi äratõukereaktsioon, või eriti põletikulise neeruhaigusega nagu
glomerulonefriit, eeskätt mesangioproliferatiivne glomerulonefriit, hemolüütilis-
ureemiline sündroom, diabeetiline neuropaatia, hüpertensiivne nefropaatia,
ateroom, arteriaalne restenoos, autoimmuunhaigustega, diabeediga,
endometrioosiga, kroonilise astmaga ning eriti neoplastiliste haigustega (tahked 30
kasvajad, aga ka leukeemiad ja teised „vedelad kasvajad“, eriti need, mis
ekspresseerivad c-kit, KDR, Flt-1 või Flt-3) nagu eriti rinnavähk, käärsoolevähk,
EE - EP1761505 B1 35
kopsuvähk (eriti väikerakk-kopsuvähk), eesnäärmevähk või Kaposi sarkoom.
Valemi I*, II*, III*, IV*, V*, Vl*, VII*, VIII* või IX* (või selle näidisvalem) ühend (või
selle N-oksiid) pärsib kasvajate arengut ning sobib eeskätt kasvajate
metastaasilise leviku ja mikrometastaaside kasvu ennetamiseks.
Käesoleva leiutise ühendite üheks taotletavate kinaaside klassiks on Bcr-Abl 5
mutandid. Eeskätt võiks nimetada mutante Glu255→-Lüsiin, Glu255→Valiin või
Thr315→Isoleutsiin, eriti veel Thr315→Isoleutsiini mutant.
Teiste Bcr-Abl mutantide seas on Met244→Val, Phe317→Leu, Leu248→Val,
Met343→Thr, Gly250→Ala, Met351→Thr, Gly250→Glu, Glu355→Gly,
Gln252→His, Phe358→Ala, Gln252→Arg, Phe359→Val, Tyr253→His, 10
Val379→lle, TyR253→Phe, Phe382→Leu, Glu255→Lys, Leu387→Met,
Glu255→Val, His396→Pro, Phe311→lle, His396→Arg, Phe311→Leu,
Ser417→Tyr, Thr315→lle, Glu459→Lys ja Phe486→Ser.
Asendajad
Järgnevad definitsioonid kehtivad leiutise ühenditele vastavalt vajadusele ja 15
sobivusele ning juhul, kui ei ole teisiti sätestatud.
Kus iganes teatud osa kohta kasutatud „asendatud“ tähendab ühte või mitut
vesiniku aatomit vastavas osas, eriti kuni 5, veelgi enam 1, 2 või 3 vesiniku
aatomit on asendatud üksteisest sõltumatult vastava arvu asendajatega, mis
soovitatavalt valitakse sõltumatutena rühmast, kuhu kuuluvad madalam alküül, 20
näiteks metüül, etüül või propüül, halo-madalam alküül, näiteks trifluorometüül, C6-
C16-arüül, eriti fenüül-püridiin.
C6-C16-arüül on asendamata või asendatud ühe või mitme, eriti 1, 2 või 3 osaga,
mis on valitud näiteks madalama alküüli, halogeeni, karboksü, madalama
alkoksükarbonüüli, hüdroksü, eeterdatud või esterdatud hüdroksü, madalama 25
alkoksü, fenüüli madalama alkoksü, madalama alkanoüüloksü, madalama
alkanoüüli, amino, mono- või di-asendatud amino, halo-, halo-madalama alküüli, nt
trifluorometüüli, sulfo-, sulfamoüüli, karbamoüüli, N-mono-asendatud või N,N-di-
asendatud karbamoüüli, N-madalama alküül-karbamoüüli, N-(hüdroksü-madalam
EE - EP1761505 B1 36
alküül)-karbamoüüli nagu N-(2-hüdroksüetüül-karbamoüüli, tsüano-, tsüano-
madalama alküüli ja nitro- seast;
Asendajate seas on ka hüdroksü, C3-C10-tsükloalküül, eriti tsükloproüül või
tsükloheksüül, hüdroksü-C3-C8-tsükloalküül nagu hüdroksü-tsükloheksüül, O, N ja
S seast valitud 5 või 6 ringi aatomiga ning 1 kuni 3 ringi heteroaatomiga 5
heterotsüklüül, eriti piperidinüül, eriti piperidiin-1-üül, piperasinüül, eriti piperasiin-
1-üül, morfolinüül, eriti morfoliin-1-üül, hüdroksü, madalam alkoksü, näiteks
metoksü, halo-madalam alkoksü, eriti 2,2,2-trifluoroetoksü, fenüüli madalam
alkoksü, amino-madalam alkoksü nagu 2-eminoetoksü, madalam alkanoüüloksü,
hüdroksü-madalam alküül nagu hüdroksümetüül või 2-hüdroksüetüül, amino, 10
mono- või di-asendatud amino, karbamoüüli madalam alkoksü, N-madalam
alküülkarbamoüüli madalam alkoksü või N, N-di-madalam alküülkarbamoüüli
madalam alkoksü, amidiin, ureido, merkapto, N-hüdroksü-amidiin, guanidiin,
amidiin-madalam alküül nagu 2-amidiinetüül, N-hüdroksüamidiin-madalam alküül
nagu N-hüdroksü-amidiin-metüül või -2-etüül, halogeen, näiteks fluor, kloor, broom 15
või jood, karboksü, esterdatud karboksü, madalam alkoksükarbonüül, fenüül-,
naftüül- või fluorenüüli madalam alkoksükarbonüül nagu bensüüloksükarbonüül,
bensoüül, madalam alkanoüül, sulfo-, madalam alkaansulfonüül, näiteks
metaansulfonüül (CH3-S(O)2-), madalam alküültio, fenüültio, fenüüli madalam
alküültio, madalam alküülfenüültio, madalam alküülsulfinüül, fenüülsulfinüül, 20
fenüüli madalam alküülsulfinüül, madalam alküülfenüülsulfinüül, halogeeni
madalam alküülmerkapto, halogeeni madalam alküülsulfonüül nagu eriti
trifluorometaansulfonüül, dihüdroksüboor (-B(OH)2), fosfoon(-P(=O)(OH)2),
hüdroksü-madalam alkoksü-fosforüül või di-madalam alkoksüfosforüül,
karbamoüül, mono- või di-madalam alküülkarbamoüül, mono- või di-(hüdroksü-25
madalam alküül)-karbamoüül, sulfamoüül, mono- või di-madalam
alküülaminosulfonüül, nitro-, tsüano-madalam alküül nagu tsüanometüül ning
tsüano-, madalam alkenüül, madalam alkünüül.
Mõistagi on selge, et asendajad on ainult keemiliselt võimalikel positsioonidel ning
antud valdkonnas pädev isik suudab (katse abil või teoreetiliselt) asjatu vaevata 30
otsustada, millised asendused on võimalikud ja millised mitte. Näiteks vaba
vesinikuga amino- või hüdroksü-rühmad võivad olla ebastabiilsed, kui need on
EE - EP1761505 B1 37
süsiniku aatomitele seotud küllastumata (nt olefiini) sidemetega. Lisaks on muidugi
mõistetav, et eespool loetletud asendajad võib omakorda asendada mis tahes
asendajaga, lähtudes eespool nimetatud kitsendusest sobivatele asendustele,
mida antud valdkonnas pädev isik teab.
Teised definitsioonid 5
Eelnevalt ja siitpeale kasutatud üldterminitel on antud avalikustuse kontekstis
järgnev tähendus, kui ei ole teisiti sätestatud:
Prefiks „madalam“ tähendab radikaali, millel on kuni ja kaasaarvatud
maksimaalselt 7 ahelasisest aatomit, eriti kuni ja kaasaarvatud maksimaalselt 4
ahelasisest aatomit. Alküüli ja alifaatsete ühendite konkreetsed klassid sisaldavad 10
1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit. Kõnealused radikaalid on kas üksiku või mitme
hargnemisega lineaarsed või hargnenud.
Madalam alküül on soovitatavalt alates ja kaasaarvatud 1 kuni ja kaasaarvatud
maksimaalselt 7 süsiniku aatomiga, soovitatavalt 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga
alküül ning on lineaarne või hargnenud; näiteks on madalam alküülbutüül nagu n-15
butüül, sec-butüül, isobutüül, tert-butüül, propüül nagu n-propüül või isopropüül,
etüül või metüül. Madalama alküüli näited on metüül, propüül või tert-butüül.
Kui ühendite, soolade ja muu sarnase puhul kasutatakse mitmust, tähendab see
ka ühte ühendit, soola või muud sarnast.
Mis tahes asümmeetriline süsiniku aatom võib esineda (R)-, (S)- või (R,S)-20
konfiguratsioonis, soovitatavalt (R)- või (S)- konfiguratsioonis. Mis tahes
küllastumatusega radikaalid esinevad tsis-, trans- või (tsis, trans) kujul. Järelikult
võivad ühendid esineda isomeeride segudena või puhaste isomeeridena,
soovitatavalt enantiomeeri puhaste diastereomeeridena.
Leiutis käsitleb ka kirjeldatud ühendite võimalikke tautomeere. 25
Vabas vormis ja nende soolade, sealhulgas vahesaadustena näiteks uute
ühendite, tautomeeride või tautomeersete segude ja nende soolade puhastamise
või tuvastamises kasutatavate soolade kujul olevate heteroaromaatsete uureade
vahelise suhtega seoses tuleks eelnevaid ja järgnevaid viiteid nendele ühenditele
EE - EP1761505 B1 38
võtta kui antud ühenditele või nende igale soolale vastavaks nagu vaja ja sobib,
kui ei ole teisiti sätestatud.
Tautomeerid võivad esineda juhtudel, kus amino või hüdroksü, millest igaühel on
vähemalt üks seotud vesinik, on seotud süsiniku aatomile, mis omakorda on
kaksiksidemega (nt keto-enool või imiin-enamiini tautomerism) kõrvalaatomitele 5
seotud.
Fraasi „ühend..., selle tautomeer või sool“ või muu sarnande tähendus on
„ühend…, selle tautomeer või ühendi sool või tautomeer“.
Atsüüliga mõeldakse orgaanilist radikaali, mis vastab näiteks orgaanilise happe
jäägile, millest hüdroksüülrühm on eemaldatud, st radikaali valemiga R-C(O)-, kus 10
R võib eeskätt olla alifaatne või asendatud alifaatne ühend või võib see näiteks
olla asendatud või asendamata mono- või bitsükliline ring. Järelikult võib R valida
madalama C1-C6-alküüli, C3-C7-tsükloalküüli, fenüüli, bensüüli või fenetüüli rühma
seast. Muuhulgas on atsüüli näide alküül-karbonüül. Atsüülrühmade seas on
muuhulgas formüül, atsetüül, propionüül ja butürüül. Madalam atüül on näiteks 15
formüül või madalam alküülkarbonüül, eriti atsetüül.
Alifaatsel ühendil võib olla kuni 20, nt kuni 12 süsiniku aatomit, ja see on lineaarne
või üks või mitu korda hargnenud, soovitatav on madalam alifaatne ühend, eriti C1-
C4-alifaatne ühend. Alifaatsed osad võivad olla alküül, alkenüül või alkünüül;
alkenüül ja alkünüül võivad sisaldada ühte või mitut, nt ühte või kahte küllastumata 20
süsinik-süsinik sidet.
Alküülil võib olla kuni 20, nt kuni 12 süsiniku aatomit, ja see on lineaarne või üks
või mitu korda hargnenud, soovitatav on madalam alküül, eriti C1-C4-alküül,
eeskätt metüül, etüül või i-propüül või t-butüül. Kusjuures alküüli saab asendada
ühe või mitme asendajaga, mis on sõltumatutena valitud eespool pealkirja 25
„asendajad“ all nimetatute seast. Eriti eelistatud on asendamata alküül,
soovitatavalt madalam alküül. Termin alküül hõlmab ka tsükloalküüli, nagu on
määratletud allpool.
Alküül võib olla soovi korral katkestatud ühe või mitme ahelasisese
heteroaatomiga näiteks -O-, moodustades seega näiteks eetersideme. 30
EE - EP1761505 B1 39
Tsükloalküül on soovitatavalt C3-C10-tsükloalküül, eriti tsüklopropüül,
dimetüültsükloproüül, tsüklobutüül, tsüklopentüül, tsükloheksüül või tsükloheptüül,
tsükloalküül, mis on asendamata või asendatud ühe või mitme, eriti 1, 2 või 3
asendajaga, mis on sõltumatutena valitud rühmast, kuhu kuuluvad pealkirja
„asendajad“ all määratletud asendajad. 5
Alkenüülil võib olla üks või mitu kaksiksidet ning soovitatavalt 2 kuni 20, veel
soovitatavamalt kuni 12 süsiniku aatomit; see on lineaarne või üks või mitu korda
hargnenud (süsiniku aatomite arvu seisukohast nii kaugelt kui võimalik). Eelistatud
on C2-C7-alkenüül, eriti C3 või C4-alkenüül nagu allüül või krotüül. Alkenüül võib
olla asendamata või asendatud, eriti ühe või mitme, veelgi enam kuni kolme 10
eespool pealkirja „asendajad“ all nimetatud asendajaga. Asendajad nagu amino
või hüdroksü (vaba eraldatava vesinikuga) ei ole soovitatavalt seotud süsiniku
aatomile, mis osaleb kaksiksidemel, ning soovitatavalt on välistatud ka teised
asendajad, mis ei ole piisavalt stabiilsed. Eelistatud on asendamata alkenüül, eriti
C2-C7-alkenüül. 15
Alkünüül on soovitatavalt ühe või mitme kolmiksidemega osa ning soovitatavalt on
sellel 2 kuni 20, veelgi soovitatavamalt kuni 12 süsiniku aatomit; see on lineaarne
või üks või mitu korda hargnenud (süsiniku aatomite arvu seisukohast võimalikult
kaugelt). Eelistatud on C2-C7-alkünüül, eriti C3 või C4-alkünüül nagu etinüül või
propin-2-üül. Alkünüül võib olla asendamata või asendatud, eriti ühe või mitme, 20
veelgi enam kuni kolme pealkirja „asendajad“ all nimetatud asendajaga.
Soovitatavalt ei ole asendajad nagu amino või hüdroksü (vaba eraldatava
vesinikuga) seotud süsiniku aatomile, mis osaleb kolmiksidemel, ning soovitatavalt
on välistatud ka teised asendajad, mis ei ole piisavalt stabiilsed. Eelistatud on
asendamata alkünüül, Eriti C2-C7-alkünüül. 25
Arüülrühm on aromaatne radikaal ning võib olla heterotsükliline või karbotsükliline.
Soovitatavalt on arüül karbotsükliline ja seotud molekulile sidemega, mis asub
radikaali aromaatse ringi süsiniku aatomil (või soovi korral seotud siduva rühma
nagu -O- või -CH2- kaudu). Soovitatavalt on arüülil mitte rohkem kui 16 süsiniku
aatomist ringisüsteem ning soovitatavalt on see mono- bi- või tritsükliline ja võib 30
olla täielikult või osaliselt asendatud, näiteks asendatud vähemalt kahe
asendajaga. Soovitatavalt valitakse arüül fenüüli, naftüüli, indenüüli, asulenüüli
EE - EP1761505 B1 40
(azulenyl) ja antrüüli seast ning on igal juhul soovitatavalt asendamata või
madalam alküül, eriti metüül, etüül või n-propüül, halo- (eriti fluor, kloor, broom või
jood), halo-madalam alküül (eriti trifluorometüül), hüdroksü, madalam alkoksü (eriti
metoksü), halo-madalam alkoksü (eriti 2,2,2-trifluoroetoksü), amino-madalam
alkoksü (eriti 2-amino-etoksü), madalam alküül (eriti metüül või etüül) karbamoüül, 5
N-(hüdroksü-madalam alküül)-karbamoüül (eriti N-(2-hüdroksüetüül)-karbamoüül)
ja/või sulfamoüül-asendatud arüül, eriti vastav asendatud või asendamata fenüül.
Samuti võib siin mainida heterotsüklilisi rühmi, mis on määratletud allpool.
Mis tahes karbotsükliline sisaldab ringis eeskätt 3, 4, 5, 6 või 7 süsiniku aatomit ja
võib olla aromaatne (arüül) või mitte-aromaatne. Kus karbotsükkel on mitte-10
aromaatne, võib see olla küllastunud või küllastumata. Eriti eelistatud karbotsüklid
on fenüül, tsükloheksüül ja tsüklopentüül.
Heterotsüklüül (või heterotsükliline rühm) on soovitatavalt heterotsükliline radikaal,
mis on küllastumata, küllastunud või osaliselt küllastunud ning on soovitatavalt
monotsükliline või leiutise mõnes laiemas aspektis bitsükliline või tritsükliline ring, 15
sellel on 3 kuni 24, veel soovitatavamalt 4 kuni 16 ringi aatomit.
Heterotsüklid võivad sisaldada ühte või rohkem, soovitatavalt ühte kuni nelja, eriti
ühte või kahte ringi moodustavat heteroaatomit, mis on valitud rühmast, kuhu
kuuluvad lämmastik, hapnik ja väävel, ringil on soovitatavalt 4 kuni 12, eriti 5 kuni
7 ringi aatomit. Heterotsüklid võivad olla asendamata või asendatud ühe või 20
mitme, eriti 1 kuni 3 asendajaga, mis on sõltumatutena valitud rühmast, kuhu
kuuluvad eespool pealkirja „asendajad“ all nimetatud asendajad. Heterotsükkel on
eeskätt radikaal, mis on valitud rühmast, kuhu kuuluvad oksiranüül, asirinüül, 1,2-
oksatioolanüül, imidasolüül, tienüül, furüül, tetrahüdrofurüül, püranüül, tiopüranüül,
tiantrenüül (thianthrenyl), isobensofuranüül, bensofuranüül, kromenüül, 2H-25
pürrolüül, pürrolüül, pürrolinüül, pürrolidinüül, imidasolüül, imidasolidinüül,
bensimidasolüül, pürasolüül, pürasinüül, pürasolidinüül, püranool, tiasolüül,
isotiasolüül, ditiasolüül, oksasolüül, isoksasolüül, püridüül, pürasinüül,
pürimidinüül, piperidüül, eriti piperidiin-1-üül, piperasinüül, eriti piperasiin-1-üül,
püridasinüül, morfolinüül, eriti morfoliin, tiomorfolinüül, eriti tiomorfoliin, 30
indolisinüül, isoindolüül, 3H-indolüül, indolüül, bensimidasolüül, kumarüül,
indasolüül, triasolüül, tetrasolüül, purinüül, 4H-kinolisinüül, isokinolüül, kinolüül,
EE - EP1761505 B1 41
tetrahüdrokinolüül, tetrahüdroiso-kinolüül, dekahüdrokinolüül,
oktahüdroisokinolüül, bensofuranüül, dibensofuranüül, bensotio-fenüül,
dibensotiofenüül, ftalasinüül, naftüridinüül, kinoksalüül, kinasolinüül, kinasolinüül,
tsinnolinüül, pteridinüül, karboasolüül, β-karbolinüül, fenantridinüül, akridinüül,
perimidinüül, fenantrolinüül, furasanüül, fenasinüül, fenotiasinüül, fenoksasinüül, 5
bensofuranüül, isokromanüül ja kromanüül, mille seast iga radikaal on
asendamata või asendatud ühe või kahe radikaaliga, mis on valitud rühmast, kuhu
kuuluvad madalam alküül, eriti metüül või tert-butüül, madalam alkoksü, eriti
metoksü ja halo-, eriti broom või kloor. Eelistatud on asendamata heterotsüklüül,
eriti piperidüül, piperasinüül, tiomorfoliin või morfoliin. 10
Mis tahes heterotsükliline rühm sisaldab eeskätt viit või kuut ahelasisest aatomit,
millest vähemalt üks on N, O või S seast valitud heteroaatom. Eriti eelistatud
heterotsüklid on püridiin, pürrolidiin, piperidiin ja morfoliin.
Mono- või diasendatud amino võib olla aminorühm, mis on asendatud ühe või
mitme pealkirja „asendajad“ all nimetatud asendajaga ning võib moodustada 15
sekundaarse või tertsiaarse amiinirühma ja/või on eeskätt amino valemiga NRk2,
NRkOH, NRkCORk (nt NHCO-alküül), NRkCOORk (nt NRkCOO-alküül),
NRkC(NRk)H (nt NHC(NH)H), NRkC(NRk)NRkOH (nt NHC(NH)NHOH),
NRkC(NRk)NRkCN, (nt NHC(NH)NHCN), NRkC(NRk)NRkCORk, (nt
NHC(NH)NHCORk), NRkC(NRk)NRkR2, (nt NHC(NH)NHRk), 20
N(COORk)C(NH2)=NCOORk, (nt N(COORk)C(NH2)=NCOORk), kus iga Rk
valitakse sõltumatuna pealkirja „asendajad“ all esitatud asendajate seast ning võib
olla valitud eeskätt vesiniku, hüdroksü, alküüli, asendatud alküüli, madalama
alküüli nagu metüül, hüdroksü-madalama alküüli nagu 2-hüdroksüetüül, halo-
madalama alküüli, madalama alkoksü madalama alküüli nagu metoksü-etüül, 25
alkenüüli, asendatud alkenüüli, alkünüüli, asendatud alkünüüli, arüüli,
tsükloalküüli, asendatud tsükloalküüli, heteroarüüli, heterotsüklüüli, madalama
alkanoüüli nagu atsetüül, bensoüül, asendatud bensoüüli, fenüüli, fenüüli
madalama alküüli nagu bensüül või 2-fenüületüül seast.
Mis tahes Rk rühm võib olla asendatud pealkirja „asendajad“ all esitatud 30
asendajatega ning need asendajad võib valida soovitatavalt ühe või kahe nitro-,
amino, halogeeni, hüdroksü, tsüano-, karboksü, madalama alkoksükarbonüüli,
EE - EP1761505 B1 42
madalama alkanoüüli ja karbamoüüli ning fenüüli madalama alkoksükarbonüüli
seast.
Sellistena asendatud aminorühmade näited on N-madalam alküülamino nagu N-
metüülamino, N,N-di-madalam alküülamino, N-madalam alküülamino-madalam
alküül nagu aminometüül või 2-aminoetüül, hüdroksü-madalam alküülamino nagu 5
2-hüdroksüetüülamino või 2-hüdroksüpropüül, madalam alkoksü madalam alküül
nagu metoksü etüül, fenüüli madalam alküülamino nagu bensüülamino, N,N-di-
madalam alküülamino, N-fenüüli madalam alküül-N-madalam alküülamino, N,N-di-
madalam alküülfenüülamino, madalam alkanoüülamino nagu atsetüülamino,
bensoüülamino, fenüüli madalam alkoksükarbonüülamino, karbamoüül või 10
aminokarbonüülamino, amino-madalam alküül-oksüfenüül-amino,
sulfamoüülfenüülamino, [N-(hüdroksü-madalam alküül)-karbamoüül]-fenüülamino.
Asendatud amino näide on 4-asendatud tsükloheksüüliga asendatud amino,
näiteks tsükloheksaan-4-ool.
Diasendatud amino võib olla ka madalam alküleen-amino, nt pürrolidiin, 2-15
oksopürrolidiin või piperidiin, madalam oksaalküleen-amino, nt morfoliin, või
madalam asa-alküleen-amino, nt piperasiin või N-asendatud piperasiin nagu N-
metüülpiperasiin, N-metoksükarbonüülpiperasiin, N-mono-asendatud või N,N-
diasendatud karbamoüül, N-madalam alküül-karbamoüül või N-(hüdroksü-
madalam alküül)-karbamoüül nagu N-(2-hüdroksüetüül)-karbamoüül. Samuti on 20
kaalutletud, et alkanoüülamino (alkanoylamino) laieneb karbamaadile nagu
karbaamhappe metüülester.
Halogeen (halo) on eeskätt fluor, kloor, broom või jood, eriti fluor, kloor või broom,
kõige enam kloor või fluor.
Eeterdatud hüdroksü on eeskätt C8-C20-alküüloksü nagu n-detsüüloksü, madalam 25
alkoksü (eelisatult) nagu metoksü, etoksü, isopropüüloksü või tert-butüüloksü,
fenüüli madalam alkoksü nagu bensüüloksü, fenüüloksü, halogeen-madalam
alkoksü nagu trifluorometoksü, 2,2,2-trifluoroetoksü või 1,1,2,2-tetrafluoroetoksü
või madalam alkoksü, mis on asendatud ühte või kahte lämmastiku aatomit
sisaldava mono- või bitsüklilise hetero-arüüliga, soovitatavalt madalam alkoksü, 30
mis on asendatud imidasolüüliga nagu 1H-imidasool-1-üül, pürrolüüliga,
EE - EP1761505 B1 43
bensimidasolüüliga nagu 1-bensimidasolüül, püridüüliga, eriti 2-, 3- või 4-
püridüüliga, pürimidinüüliga, eriti 2-pürimidinüüliga, pürasinüüliga, isokinolinüüliga,
eriti 3-isokinolinüüliga, kinolinüüliga, indolüüliga või tiasolüüliga.
Esterdatud hüdroksü on eeskätt madalam alkanoüüloksü, bensoüüloksü, madalam
alkoksükarbonüüloksü nagu tert-butoksükarbonüüloksü või fenüüli madalam 5
alkoksükarbonüüloksü nagu bensüüloksükarbonüüloksü.
Esterdatud karboksü on eeskätt madalam alkoksükarbonüül nagu tert-
butoksükarbonüül, iso-propoksükarbonüül, metoksükarbonüül või
etoksükarbonüül, fenüüli madalam alkoksükarbonüül või fenüüloksükarbonüül.
Alkanoüül on alküülkarbonüül, eriti madalam alkanoüül, nt atsetüül. 10
Alkanoüülrühma alküülosa võib asendada, et moodustada osa R10.
N-mono- või N,N-diasendatud karbamoüül on eeskätt asendatud ühe või kahe
asendajaga, mis on sõltumatutena valitud madalama alküüli, fenüüli madalama
alküüli ja hüdroksü-madalama alküüli või madalama alküüleeni, oksa-madalama
alküüleeni või asa-madalama alküüleeni seast, mis soovi korral on lämmastiku 15
terminaalse aatomi juures asendatud.
Soolad on eeskätt valemi (I) ühendite (või selle mudelvalemi) farmatseutiliselt
sobivad soolad, eriti kui need on soolasid moodustavad rühmad.
Soolasid moodustavad rühmad on aluseliste või happeliste omadustega rühmad
või radikaalid. Vähemalt ühe aluselise rühmaga või vähemalt ühe aluselise 20
radikaaliga, näiteks aminoga, peptiidsidet mittemoodustav sekundaarse
aminorühmaga või püridüüli radikaaliga ühendid võivad moodustada happe
liitsoolasid näiteks anorgaaniliste hapetega nagu vesinikkloriidhape, väävelhape
või fosforhape, või sobivate orgaaniliste karboksüül- või sulfoonhapetega, näiteks
alifaatsete mono- või di-karboksüülhapetega nagu trifluoroäädikhape, äädikhape, 25
propioonhape, glükoolhape, suktsiinhape, maleiinhape, fumaarhape,
hüdroksümaleiinhape, õunhape, viinhape, sidrunhape või oksaalhape, või
aminohapetega nagu arginiin või lüsiin, aromaatsete karboksüülhapetega nagu
bensoehape, 2-fenoksü-bensoehape, 2-atsetoksü-bensoehape, salitsüülhape, 4-
aminosalitsüülhape, aromaatsete alifaatsete karboksüülhapetega nagu 30
EE - EP1761505 B1 44
mandelhape või kaneelhape, heteroaromaatsete karboksüülhapetega nagu
nikotiinhape või isonikotiinhape, alifaatsete sulfoonhapetega nagu metaan-, etaan-
või 2-hüdroksüetaansulfoonhape, või aromaatsete sulfoonhapetega, näiteks
benseen-, p-tolueen- või naftaleen-2-sulfoonhappega. Mitme aluselise rühma
juuresolekul võivad moodustuda mono- või polü-happe liitsoolad. 5
Happeliste rühmadega nagu karboksürühm või fenoolhüdroksürühm ühendid
võivad moodustada metalli- või ammooniumsoolasid nagu leelismetall- või
leelismuldmetalli soolasid, näiteks naatrium-, kaalium, magneesium- või
kaltsiumsoolasid, või ammooniumsoolasid ammoniaagi või sobivate orgaaniliste
amiinidega nagu tertsiaarsed monoamiinid nagu trietüülamiin või tri-(2-hüdroksü-10
etüül)-amiin, või heterotsükliliste alustega nagu N-etüül-piperidiin või N,N’-
dimetüülpiper-asiin. Ka soolade segud on võimalikud.
Nii happeliste kui ka aluseliste rühmadega ühendid võivad moodustada
sisesoolasid.
Eraldamise ja puhastamise eesmärgil ning edasiselt vaheühenditena kasutatavate 15
ühendite puhul on ka võimalk kasutada farmatseutiliselt sobimatuid soolasid, nt
pikraate. Ent ravi eesmärgil võib kasutada ainult farmatseutiliselt sobivaid
mürgituid soolasid ning need soolad on seetõttu eelistatud.
Taolisi soolasid moodustatakse näiteks happe liitsooladena, soovitatavalt
orgaaniliste või anorgaaniliste hapetega valemi (I) ühenditest (või selle 20
mudelvalemist) aluselise lämmastiku aatomiga, eeskätt farmatseutiliselt sobivad
soolad. Sobivad anorgaanilised happed on näiteks halogeenhapped nagu
vesinikkloriidhape, väävelhape või fosforhape. Sobivad orgaanilised happed on
näiteks karboksüül-, fosfoon-, sulfoon- või sulfaamhapped nagu äädikhape,
propioonhape, oktaanhape, dekaanhape, dodekaanhape, glükoolhape, piimhape, 25
fumaarhape, suktsiinhape, adipiinhape, pimelhape, korkhape, aselaiinhape,
õunhape, viinhape, sidrunhape, aminohapped nagu glutamiinhape või
asparagiinhape, maleiinhape, hüdroksümaleiinhape, metüülmaleiinhape,
tsükloheksaankarboksüülhape, adamantaankarboksüülhape, bensoehape,
salitsüülhape, 4-aminosalitsüülhape, ftaalhape, fenüüläädikhape, mandelhape, 30
kaneelhape, metaan- või etaan-sulfoonhape, 2-hüdroksüetaansulfoonhape, etaan-
EE - EP1761505 B1 45
1,2-disulfoonhape, benseensulfoonhape, 2-naftaleensulfoonhape, 1,5-naftaleen-
disulfoonhape, 2-, 3- või 4-metüülbenseensulfoonhape, metüülväävelhape,
etüülväävelhape, dodetsüülväävelhape, N-tsükloheksüülsulfaamhape, N-metüül-,
N-etüül- või N-propüül-sulfaamhape või teised orgaanilised prootonhapped nagu
askorbiinhape. 5
Negatiivselt laetud radikaalide nagu karboksü- või sulfo- juuresolekul võib soolasid
moodustada ka alustega, nt metall- või ammooniumsoolasid nagu leelismetall- või
leelismuldmetalli soolad, näiteks naatrium-, kaalium-, magneesium- või
kaltsiumsoolad, või ammooniumsoolasid ammoniaagiga või sobivate orgaaniliste
amiinidega nagu tertsiaarsed monoamiinid, näiteks trietüülamiin või tri(2-10
hüdroksüetüül)amiin, või heterotsükliliste alustega, näiteks N-etüül-piperidiini või
N,N’-dimetüülpiperasiiniga.
Kui aluseline rühm ja happeline rühm esinevad samas molekulis, võivad valemi (I)
ühendid (või selle mudelvalem) ka sisesoolasid moodustada.
Eraldamise ja puhastamise eesmärgil on ka võimalk kasutada farmatseutiliselt 15
sobimatuid soolasid, nt pikraate või perkolaate. Terapeutilisel otstarbel
kasutatakse ainult farmatseutiliselt sobivaid soolasid või vabu ühendeid (sobivusel
farmatseutiliste preparaatide kujul) ning seetõttu eelistatakse neid.
Vabas vormis uute ühendite ja nende soolade, sealhulgas vahesaadustena
kasutatavad soolad, mida saab kasutada näiteks uute ühendite puhastamises või 20
tuvastamises, vahelise suhtega seoses tuleks eelnevaid ja järgnevaid viiteid
nendele ühenditele võtta kui ka vastavatele sooladele viitavaks vastavalt
vajadusele ja sobivusele.
Valemi (I) ühenditel (või selle mudelvalemitel) ja nende N-oksiididel on
väärtuslikud farmakoloogilised omadused, nagu on kirjeldatud eespool ja edaspidi. 25
Bioloogia
Leiutise ühendite tõhusust Bcr-Abl, EGF-R, VEGF-R2 (KDR) ja FGFR3 (KDR)
retseptor-türosiinikinaasi aktiivsuse inhibiitoritena saab illustreerida järgnevalt:
EE - EP1761505 B1 46
Bcr-Abl vastase toime test:
p210 Bcr-Abl ekspressiooni vektoriga pGDp210Bcr/Abl (32D-bcr/abl)
transfekteeritud hiiretaolise müeloidi eelkäija rakuliin 32Dcl3 saadi J. Griffinilt
(instituut Dana Faber Cancer Institute, Boston, MA, USA). Rakud ekspresseerivad
Bcr-Abl sulandvalku konstitutiivselt aktiivse abl kinaasiga ja sõltumatult 5
proliferatiivse kasvufaktoriga. Rakke laiendati RPMI 1640-s (AMIMED), 10%-lises
veiselooteseerumis, 2mM-s glutamiinis (Gibco) („rikastatud keskkond“) ning
töövaru valmistatakse alikvootide 2x106 rakku anuma kohta külmutamisel
külmutusaines (95% veiselooteseerum, 5% DMSO (SIGMA)). Pärast sulamist
kasutatakse rakke katsete jaoks maksimaalselt 10-12 korral. ELISA meetodiks 10
kasutatakse firma Upstate Biotechnology antikeha anti-abl SH3 domeeni kat-nr
06-466. Bcr-abl fosforüülimise tuvastamiseks kasutatakse leeliselise fosfataasi
märkega (PYIO(AP)) anti-fosfotürosiini antikeha Ab PY20 firmalt ZYMED (kat-nr
03-7722). Võrdlus ja etalonühendina kasutatakse (N-{5-[4-(4-metüül-piperasiin-
metüül)-bensoüülamido]-2-metüülfenüül}-4-(3-püridüül)-2-pürimidiin-amiini 15
metaansulfonaadi soola kujul (monomesülaat) (STI571) (kaubamärgiga Gleevec®
või Glivec® firmalt Novartis). 10mM lähtelahust valmistatakse DMSO-s ja seda
hoitakse temperatuuril -20 ºC. Rakutestide jaoks lahjendatakse lähtelahust
rikastatud meediumis kahes etapis (1:100 ja 1:10), et anda saaduseks
lähtekontsentratsioon 10µM, millele järgneb järjestikku kolmekordsete lahjenduste 20
valmistamine rikastatud meediumis. Antud protseduuriga ei esine lahustuvuse
probleeme. Testühendeid töödeldakse analoogselt. Testi jaoks seemendatakse
200 000 32D-bcr/abl rakku 50µl-s süvendi kohta 96-süvendilistel ümarapõhjalistel
koekultuuri plaatidel. Rakkudele lisatakse triplikaadina testühendi järjestikku
kolmekordset lahjendust 50µl igas süvendis. Testühendi lõppkontsentratsioon on 25
vahemikus alates 5µM kuni 0,01µM. Töötlemata rakke kasutatakse kontrollina.
Ühendit inkubeeriti koos rakkudega 90 min temperatuuril 37 ºC, 5% CO2, millele
järgnes koekultuuri plaatide tsentrifuugimine tugevusel 1300rpm (Beckman GPR
tsentrifuug) ja supernatantide eemaldamine hoolikal imemisel, hoidudes
granuleeritud rakkude eemaldamisest. Raku graanuleid lüüsiti 150µl lüüsipuhvri 30
lisamisega (50mM Tris/HCI, pH 7,4, 150mM naatriumkloriid, 5mM EDTA, 1mM
EGTA, 1% NP-40 (mitte-iooniline pesuaine, Roche Diagnostics GmbH, Mannheim,
Saksamaa), 2mM naatrium-ortovanadaat, 1mM fenüülmetüül sulfonüülfluoriid,
EE - EP1761505 B1 47
50µg/ml aprotiniin ja 80µg/ml leupeptiin) ning kasutatakse kohe ELISA meetodiks
või säilitati kasutuseni külmutatuna temperatuuril -20 ºC. Anti-abl SH3 domeeni
antikeha pandi ööseks temperatuuril 4 ºC 200ng juures 50µl-s PBS-s süvendis
mustadele ELISA plaatidele (Packard HTRF-96 mustad plaadid; 6005207). Pärast
3x pesemist 200µl/süvendis PBS-ga, mis sisaldas 0,05%-list Tween 20 (PBST) ja 5
0,5% TopBlock (Juro, kat-nr TB 232010), blokeeriti allesjäänud proteiini
sidumiskohti 4 h toatemperatuuril 200µl/süvendis PBST-ga, 3%-lise TopBlock-ga,
millele järgnes 3-4 h temperatuuril 4 °C 50µl lüsaatidega töötlemata või
testühendiga töödeldud rakkude inkubeerimine (kokku 20µg valku süvendis).
Pärast 3x pesemist lisatakse blokeerimispuhvris 0,5µg/ml-ni lahjendatud 10
PY20(AP) (Zymed) 50µl/süvendis ja seda inkubeeritakse öö jooksul (4 IC).
Inkubatsiooni kõikide etappide jaoks kaeti plaadid tihendiga (Costar, kat-nr 3095).
Lõpuks pestakse plaate veel kolm korda pesemispuhvriga ja üks kord
deioniseeritud veega enne 90µl/süvendis Emerald II-ga AP substraadi CPDStar
RTU lisamist. Nüüdseks Packard Top Seal™-A plaadi tihenditega (kat-nr 15
6005185) suletud plaate inkubeeritakse 45 min toatemperatuuril pimedas ning ja
luminestsents-kvantifitseeritakse sekundis loenduste arvu (CPS) mõõtmisel firma
Packard stsintillatsioonloenduriga Top Count Microplate Scintillation Counter (Top
Count). ELlSA lõpliku optimaalse variandi jaoks antud 96 süvendiga koekultuuri
plaatidel kasvatatud, töödeldud ja lüüsitud rakkudest viiakse 50µl lüsaate otse 20
nendelt plaatidelt ELISA plaatidele, mis on eelnevalt kaetud 50ng/süvendis jänese
polüklonaalse ant-abl-SH3 domeeniga AB 06-466 firmalt Upstate. Anti-
fosfotürosiini AB PY20 (AP) kontsentratsiooni saab alandada 0,2µg/ml-le.
Pesemine, blokeerimine ja luminestsents substraadiga pesemine toimub nagu
eespool. Kvantifitseerimine toimub järgnevalt: töötlemata 32D-bcr/abl rakkude 25
lüsaatide jaoks saadud ELISA väljundandmete (CPS) ning testi tausta (kõik
komponendid peale raku lüsaadi) vaheline erinevus arvutatakse välja ning
võetakse 100%-na, mis näitab konstitutiivselt fosforüülitud bcr-abl proteiini antud
rakkudes. Ühendi toimet bcr-abl kinaasi aktiivsuses väljendatakse bcr-abl
fosforüülimise protsendi alanemisena. IC50 väärtused määratakse annuse vastuse 30
kõverate põhjal graafilise inter- või ekstrapolatsiooniga. Seega on leiutise
ühenditel IC50 väärtused vahemikus 15nM kuni 500µM, kõige soovitatavamalt
15nM kuni 200µM.
EE - EP1761505 B1 48
Rakutestideks lahustatakse ühendid DMO-s ja neid lahjendatakse rikastatud
meediumiga, et saada lähtekontsentratsioon 10µM, millele järgneb järjestikku
kolmekordsete lahjenduste valmistamine rikastatud meediumis. WT-Bcr-Abl või
Bcr-Abl mutante (nt T-315-1) ekspresseerivaid 32D või Ba/F3 rakke seemendati
200 000 rakuna 50µl-s rikastatud meediumis 96 süvendilistele ümarapõhjalistele 5
koekultuuri plaatidele. Süvendis 50µl testühendi järjestikku kolmekordset
lahjendust lisatakse rakkudele triplikaatidena. Töötlemata rakke kasutatakse
kontrollina. Ühendit inkubeeriti koos rakkudega 90 min temperatuuril 37 ºC, 5%
CO2, millele järgnes koekultuuri plaatide tsentrifuugimine tugevusel 1300rpm
(Beckman GPR tsentrifuug) ja supernatantide eemaldamine hoolikal imemisel, 10
hoidudes granuleeritud rakkude eemaldamisest. Raku graanuleid lüüsiti 150µl
lüüsipuhvri lisamisega (50mM Tris/HCI, pH 7,4, 150mM naatriumkloriid, 5mM
EDTA, 1mM EGTA, 1% NP-40, 2mM naatrium-ortovanadaat, 1mM PMSF,
50µg/ml aprotiniin ja 80µg/ml leupeptiin) ning kasutatakse kohe ELISA meetodiks
või säilitati kasutuseni külmutatuna temperatuuril -20 ºC. Jänese polüklonaalne 15
anti-abl-SH3 domeen Ab 06-466 firmalt Upstate pandi ööseks temperatuuril 4 ºC
50ng juures süvendis 50µl-s PBS-s mustadele ELISA plaatidele (Packard HTRF-
96 mustad plaadid; 6005207). Pärast 3 pesu 200µl/süvendis PBS-ga, mis sisaldas
0,05% Tween 20 (PBST) ja 0,5% TopBlock (Juro), blokeeriti allesjäänud proteiini
sidumiskohti 4 h toatemperatuuril 200µl/süvendis PBST-ga, 3%-lise TopBlock-ga, 20
millele järgnes 3-4 h temperatuuril 40 ºC töötlemata või ühendiga töödeldud
rakkude 50L lüsaatidega inkubeerimine (20µg kogu valku süvendi kohta). Pärast 3
pesu lisatakse 50µl/süvendis leelisfosfataasi (Zymed) märgistusega anti-
fosfotürosiini Ab PY20(AP), mis oli blokeerimispuhvris lahjendatud 0,2µg/mL-ni
ning seda inkubeeriti öö jooksul (4 °C). Inkubatsiooni kõikide etappide jaoks kaeti 25
plaadid tihendiga (Costar). Lõpuks pestakse plaate veel kolm korda
pesemispuhvriga ja üks kord deioniseeritud veega enne 90µl/süvendis Emerald II-
ga AP substraadi CPDStar RTU lisamist. Nüüdseks Packard Top Seal™-A plaadi
tihenditega suletud plaate inkubeeritakse 45 min toatemperatuuril pimedas ning ja
luminestsents-kvantifitseeritakse sekundis loenduste arvu (CPS) mõõtmisel firma 30
Packard stsintillatsioonloenduriga Top Count Microplate Scintillation Counter (Top
Count).
EE - EP1761505 B1 49
32D-Bcr/Abl rakkude lüsaatide jaoks saadud ELISA väljundandmete (CPS) ning
testi tausta (kõik komponendid peale raku lüsaadi) vaheline erinevus arvutatakse
välja ning võetakse 100%-na, mis näitab konstitutiivselt fosforüülitud Bcr-Abl
proteiini antud rakkudes. Ühendi toimet Bcr-Abl kinaasi aktiivsuses väljendatakse
Bcr-Abl fosforüülimise protsendi alanemisena. IC50 väärtused määratakse annuse 5
vastuse kõverate põhjal graafilise ekstrapolatsiooniga.
Seega on leiutise ühenditel IC50 väärtused vahemikus alla 500nM
autofosforüülimise inhibeerimiseks ning Ba/F3 transfekteeritud rakkudes, eriti
T315I-mutatsiooni, Bcr-Abl mutantide IL-3 sõltumatu proliferatsiooni
inhibeerimiseks. 10
32D cl3 rakud saadi keskuselt American Type Culture Collection (ATCC
CRL11346) ning Ba/F3 rakud keskuselt German Collection of Microorganisms and
Cell Cultures (DSMZ, Braunschweig ja DSMZ nr ACC 300)
Palacios et al, Nature, 309: 1984, 126, PubMed ID 6201749.
Palacios et al, Cell, 41: 1985, 727, PubMed ID 3924409. 15
Ba/F3.p210 rakud ja hiire hematopoeetilised 32D cl3rakud (32D p210 rakud) saadi
IL-3-sõltuva hiire hematopoeetilise Ba/F3 rakuliini transfekteerimisel pGD
vektoriga, mis sisaldas p21 OBCR-ABL (B2A2) cDNA.
Daley and Baltimore, 1988; Sattler et al, 1996; Okuda et al, 1996.
Daley, G.Q., Baltimore, D. (1988) „Transformation of an interleukin 3-dependent 20
hematopoietic cell line by the chronic myeloid leukemia-specific p210 BCR-ABL
protein.“ PNAS 85, 9312-9316.
Sattler M, Salgia R, Okuda K, Uemura N, Durstin MA, Pisick E, et al. (1996) „The
proto-oncogene product p120CBL and the adaptor proteins CRKL ja c-CRKIink c-
ABL, p190BCR-ABL and p21 OBCR-ABL to the phosphatidylinositol-3' kinase 25
pathway.“ Oncogene 12, 839-46.
EE - EP1761505 B1 50
Okuda K, Golub TR, Gilliland DG, Griffin JD. (1996) „p210BCR-ABL, p190BCR-
ABL, and TEUABL activate similar signal transduction pathways in hematopoietic
cell lines.“ Oncogene 13, 1147-52.
c-KIT-vastase toime test
Bakuloviiruse doonorvektorit pFbacGOI GIBCO kasutatakse rekombinantse 5
bakuloviiruse loomiseks, et see ekspresseeriks inimese c-Kit tsütoplasmiliste
kinaasi domeenide aminohappe ala aminohappeid 544-976. c-Kit tsütoplasmilise
kinaasi domeeni kodeerumisjärjestust suurendatakse PCR-ga inimese emaka c-
DNA pangast (Clontech). Suurendatud DNA fragment ja pFbacGOI vektor tehakse
BamH1 ja EcoRI-ga lagundamisel ligatsiooniga ühilduvaks. Antud DNA 10
fragmentide ligatsiooni tulemuseks on bakuloviiruse doonori plasmiid c-Kit. Viiruste
loomine, valkude ekspressioon Sf9-s ning GST-sulandvalkude puhastamine
teostatakse järgnevalt:
Viiruse loomine: c-Kit kinaasi domeeni sisaldav edastusvektor pFbacGOI-c-Kit
transfekteeritakse DHIOBac rakuliini (GIBCO) ning transfekteeritud rakud 15
pannakse selektiivsetele agarplaatidele. Viiruse genoomi (bakterite kantava)
sisestamata sulandjärjestuseta kolooniad on sinised. Üksikud valged kolooniad
võetakse välja ning viiruse DNA (bakmiid) eraldatakse bakterist plasmiidi
puhastamise standardprotseduuridega. Sf9 rakud või Sf21 rakud keskuselt
American Type Culture Collection transfekteeritakse 25cm2 kolbides viiruse DNA-20
ga reagendi Cellfectin abil.
Väheulatusliku valgu ekspressiooni tuvastamine Sf9rakkudes: viirust sisaldav
aine kogutakse transfekteeritud rakukultuurist ja seda kasutatakse infektsiooniks,
et selle tiitrit tõsta. Kahe nakatamise järel saadud viirust sisaldavat vahendit
kasutatakse laiaulatuslikuks valgu ekspressiooniks. Laiaulatuslikuks valgu 25
ekspressiooniks seemendati 100cm2-lised ümmargused koekultuuri plaadid 5x107
rakku/plaadis ning nakatati 1ml viirust sisaldava vahendiga (umbes 5MOI). 3
päeva pärast rakud kogutakse plaadilt ja neid tsentrifuugitakse 5 min tugevusel
500rpm. Rakugraanuleid vahemikus 10-20, 100 cm2 plaatidel suspendeeritakse
uuesti 50mL-s jääkülmas lüüsipuhvris (25mM Tris-HCI, pH 7,5, 2mM EDTA, 1% 30
EE - EP1761505 B1 51
NP-40, 1mM DTT, 1mM PMSF). Rakke segatakse 15 min jääl ja seejärel
tsentrifuugitakse 20 min tugevusel 5000rpm.
GST-märkega valgu puhastamine: tsentrifuugitud raku lüsaat pannakse 2mL-
sele glutatioon-sefaroosi kollonnile (Pharmacia) ja seda pestakse kolm korda
10mL 25mM Tris-HCI-ga, pH 7,5, 2mM EDTA, 1mM DTT, 200mM NaCI. GST-5
märkega valku elueeritakse 10 korda (iga kord 1mL) 25mM Tris-HCI-ga, pH 7,5,
10mM redutseeritud-glutatiooniga, 100mM NaCI, 1mM DTT, 10% glütserooliga
ning hoitakse temperatuuril -70 ºC.
Kinaasi meetod: türosiin-proteiinikinaasi testid puhastatud GST-c-Kit-ga tehakse
lõppkoguses 30µl, mis sisaldab 200-1800ng ensüümi (sõltuvalt konkreetsest 10
toimest), 20mM Tris-HCI, pH 7,6, 3mM MnCI2, 3mM MgCI2, 1mM DTT, 10µM
Na3VO4, 5µg/mL poly(Glu.Tyr) 4:1,1% DMSO, 1,0µM ATP ja 0,1µCi [γ33 P] ATP.
Toimet analüüsitakse inhibiitorite juuresolekul või puudumisel, mõõtes [γ33 P] ATP-
st saadud 33P liitumist poly(Glu.Tyr) 4:1 substraati. Analüüs (30µl) teostatakse 96
süvendilistel plaatidel ümbritseval temperatuuril 20 minuti jooksul allpool 15
kirjeldatud tingimustes ning lõpetatakse 20µl 125mM EDTA lisamisega. Järgnevalt
viiakse 40µl reaktsioonimikstuuri Immobilon-PVDF membraanile (Millipore,
Bedford, MA, USA), mida oli eelnevalt 5 min jooksul metanooliga immutatud ja
veega loputatud ning seejärel 5 min jooksul 0,5%-lise H3PO4-ga immutatud ja
väljalülitatud vaakumi allikaga vaakumkollektorile seatud. Pärast kõikide proovide 20
märgistamist lülitatakse vaakum sisse ning iga süvendit loputatakse 200µl 0,5 %
H3PO4-ga. Membraanid eemaldatakse ja neid pestakse 4x raputil 1,0%-lise
H3PO4-ga ja üks kord etanooliga. Membraanid loetletakse pärast ümbritsevalt
temperatuuril kuivamist, Packard TopCount 96-süvendilisele raamile asetamist
ning 10µl/süvendisse Microscint TM (Packard) lisamist. IC50 väärtused arvutatakse 25
iga ühendi inhibeerimise protsendi lineaarse regressiooni analüüsina duplikaadis
neljal kontsentratsioonil (tavaliselt 0,01, 0,1, 1 ja 10µM). Proteiinikinaasi toime üks
ühik on määratletud kui 1nmol 33P ATP-d, mis on viidud [γ33P] ATP-st substraadi
proteiinile minutis ühe mg proteiini kohta temperatuuril 37 ºC.
EphB4-vastase toime test 30
EE - EP1761505 B1 52
Valemi I ühendite tõhusust inhibiitorite või EphrinB4 retseptori (EphB4)
kinaasidena saab illustreerida järgnevalt:
Bac-to-Bac™ (Invitrogen Life Technologies, Basel, Šveits) GST-fusiooni
ekspressiooni vektorite loomine: EphB-tüübi kõiki tsütoplasmilisi kodeerimisalasid
suurendatakse vastavalt inimese platsentast või ajust pärineva cDNA pankadelt 5
saadud PCR-ga. Luuakse rekombinantsed bakuloviirused, mis ekspresseerivad
inimese EphB4 retseptori aminohappe ala 566-987 (SwissProt Database,
inventarinumber P54760). GST järjestus kloonitakse pFastBad® vektorile
(Invitrogen Life Technologies, Basel, Šveits) ja PCR suurendatakse. cDNA-de
kodeeringuga EphB4-retseptori domeenid kloonitakse vastavalt raamis 3'-otsas 10
GST järjestusele antud modifitseeritud FastBad vektorisse, et luua pBac-to-Bac™
doonorvektorid. Transformatsioonist tekkivad üksikud kolooniad okuleeritakse, et
anda ööpäevased kultuurid väheulatusliku plasmiidi valmistamiseks. Plasmiidi
DNA restriktsiooniensüümi analüüs tõi ilmsiks, et mitu klooni sisaldavad eeldatud
suurusega lisandusi. Automatiseeritud järjestamisega kinnitati lisandused ja 15
ligikaudu 50bp külgneva vektori järjestused mõlemal kiul.
Viiruste tootmine iga kinaasi jaoks tehakse: viirused vastavalt GIBCO esitatud
protokollile, kui ei ole teisiti öeldud. Lühidalt, kinaasi domeene sisaldavad
edastusvektorid transfekteeritakse DHIOBac rakuliini (GIBCO) ning
transfekteeritud rakud pannakse selektiivsetele agarplaatidele. Viiruse genoomi 20
(bakterite kantava) sisestamata sulandjärjestuseta kolooniad on sinised. Üksikud
valged kolooniad võetakse välja ja viiruse DNA (bakmiid) eraldatakse bakterist
plasmiidi puhastamise standardprotseduuridega. Sf9 rakud või Sf21 rakud
transfekteeritakse 25cm2 kolbides viiruse DNA-ga reagendi Cellfectin abil vastavalt
protokollile. 25
GST-märkega kinaaside puhastamine: tsentrifuugitud raku lüsaat pannakse 2mL-
sele glutatioon-sefaroosi kollonnile (Pharmacia) ja seda pestakse kolm korda
10mL 25mM Tris-HCI-ga, pH 7,5, 2mM EDTA, 1mM DTT, 200mM NaCI. GST-
märkega valke elueeritakse 10 korda (iga kord 1mL) 25mM Tris-HCI-ga, pH 7,5,
10mM redutseeritud-glutatiooniga, 100mM NaCI-ga, 1mM DTT-ga, 10%-lise 30
glütserooliga ning hoitakse temperatuuril -70 ºC.
EE - EP1761505 B1 53
Proteiinikinaasi meetodid: proteiinikinaaside toimet analüüsitakse inhibiitorite
juuresolekul või puudumisel, mõõtes [γ33 P] ATP-st saadud 33P liitumist
glutaamhappe ja türosiinist (poly(Glu.Tyr)) koosnevasse polümeeri substraadina.
Kinaasi analüüsid puhastatud GST-EphB-ga (30ng) tehakse 15-30 min jooksul
ümbritseval temperatuuril lõppkoguses 30µl, mis sisaldas 20mM Tris-HCI, pH 7,5, 5
10mM MgCI2, 3-50mM MnCI2, 0,01mM Na3VO4, 1% DMSO, 1mM DTT, 3µg/mL
poly(Glu.Tyr) 4:1 (Sigma; St. Louis, Mo., USA) ja 2,0-3,0µM ATP (γ-[33P]-ATP
0,1µCi). Järgnevalt viiakse 40µl reaktsioonimikstuuri Immobilon-PVDF
membraanile (Millipore, Bedford, MA, USA), mida oli eelnevalt immutatud 5 min
jooksul metanooliga ja loputatud veega ning seejärel immutatud 5 min jooksul 10
0,5%-lise H3PO4-ga ja väljalülitatud vaakumi allikaga vaakumkollektorile seatud.
Pärast kõikide proovide märgistamist lülitatakse vaakum sisse ning iga süvendit
loputatakse 200µl 0,5%-lise H3PO4-ga. Membraanid eemaldatakse ja neid
pestakse 4x raputil 1,0%-lise H3PO4-ga ja üks kord etanooliga. Membraanid
loetletakse pärast ümbritseval temperatuuril kuivamist, Packard TopCount 96-15
süvendilisele raamile asetamist ning 10µl/süvendisse Microscint™ (Packard)
lisamist. IC50 väärtused arvutatakse iga ühendi inhibeerimise protsendi lineaarse
regressiooni analüüsina duplikaadis neljal kontsentratsioonil (tavaliselt 0,01, 0,1, 1
ja 10µM). Proteiinikinaasi toime üks ühik on määratletud kui 1nmol 33P ATP-d, mis
on viidud [γ33P] ATP-st substraadi proteiinile minutis ühe mg proteiini kohta 20
temperatuuril 37 ºC.
EGF-R-vastase toime test:
EGF-R türosiinikinaasi toime inhibeerimist saab näidata teadaolevate
meetoditega, kasutades näiteks EGF-retseptori rekombinantset rakusisest
domeeni [EGF-R ICD; vaata näiteks E. McGlynn et al), Europ. J. Biochem. 207, 25
265-275 (1992)]. Inhibiitorita kontrollrühmaga võrreldes valemi I ühendid
inhibeerivad ensüümi aktiivsust 50% võrra (IC50), näiteks kontsentratsioonis
0,0005 kuni 0,5µM, eriti 0,001 kuni 0,1µM.
EGF-R türosiinikinaasi toime inhibeerimisel või selle asemel valemi I ühendid
pärsivad ka antud retseptorite perekonna liikmeid nagu ERbB-2. Inhibeeriv toime 30
(IC50) on ligikaudu vahemikus 0,001 kuni 0,5µM. ERbB-2 türosiinikinaasi (HER-2)
EE - EP1761505 B1 54
inhibeerimist saab tuvastada näiteks analoogselt EGF-R proteiin-türosiinikinaasi
jaoks kasutatud meetodiga [vaata C. House et al, Europ. J. Biochem. 140, 363-
367 (1984)]. ERbB-2 kinaasi saab eraldada ning selle toimet tuvastata per se
teadaolevate protokollide abil, näiteks nagu T. Akiyama et al, Science 232, 1644
(1986). 5
VEGF-R2 (KDR)-vastase toime test:
VEGF-i esilekutsutud retseptori autofosforüülimist saab teostada täiendavate in
vitro katsetega rakkudes nagu transfekteeritud CHO rakud, mis ajutiselt
ekspresseerivad inimese VEGF-R2 retseptorit (KDR), ning need seemendatakse
rikastatud kasvusöötmes (10%-lise veiselooteseerumiga ehk FCS) 6-süvendilistel 10
rakukultuuri plaatidel ning neid inkubeeritakse temperatuuril 37 °C 5%-lise CO2
keskkonnas, kuni tekib ligikaudu 80%-line laatumine. Seejärel lahjendatakse
testitavaid ühendeid kultuurisöödas (ilma FCS-ta, 0,1%-lise veise seerumi
albumiiniga) ja need lisatakse rakkudele. (Kontrollrakud sisaldavad sööta ilma
testühenditeta). Kahetunnise inkubatsiooni järel temperatuuril 37 °C lisatakse 15
rekombinantset VEGF; VEGF lõppkontsentratsioon on 20ng/ml. Täiendava viie
minutilise inkubatsiooni järel temperatuuril 37 °C pestakse rakke kaks korda
jääkülma PBS-ga (fosfaatpuhverdatud saliin) ja lüüsitakse kohe 100µl-s
lüüsipuhvris süvendis. Seejärel lüüsid tsentrifuugitakse, et eemaldada raku
tuumad ning superanatantide proteiini kontsentratsioonid tuvastatakse 20
kommertsiaalse proteiini analüüsi (BIORAD) abil. Seejärel võib lüsaate kohe
kasutada või vajadusel temperatuuril -20 °C säilitada.
Kihttehnikal põhinev ELISA meetod tehakse VEGF-R2 fosforüülimise mõõtmiseks:
VEGF-R2-le mõeldud monoklonaalne antikeha (näiteks Mab 1495,12,14;
valmistati H. Towbini poolt, Novartis, või samaväärne monoklonaalne antikeha) 25
tehakse mustadel ELISA plaatidel (OptiPlate™ HTRF-96 firmalt Packard)
liikumisvõimetuks. Seejärel pestakse plaadid puhtaks ning allesjäänud vabad
proteiini siduvad kohad küllastatakse 3%-lise TopBlock-ga (Juro, kat-nr
TB232010) fosfaatpuhverdatud saliinis lahusega Tween 20®
(polüoksüetüüleen(20)sorbitaanmonolauraat, firma Uniquema, ICI) (PBST). 30
Seejärel inkubeeritakse raku lüsaate (20µg proteiini süvendis) nendel plaatidel öö
jooksul temperatuuril 4 °C koos antifosfotürosiini antikehaga, mis on seotud
EE - EP1761505 B1 55
leelisfosfataasiga (PY20:AP firmalt Zymed). (Plaate pestakse uuesti ning)
antifosfotürosiini antikeha seost kinnisele fosforüülitud retseptorile näidatakse
luminestsentse AP substraadiga (kasutusvalmis CDP-Star Emerald II-ga; Applied
Biosystems). Luminestsentsi mõõdetakse firma Packard stsintillatsioonloenduriga
Top Count Microplate Scintillation Counter. Erinevus (VEGF-ga stimuleeritud) 5
positiivse kontrolli signaali ning (VEGF-ga stimuleerimata) negatiivse kontrolli
vahel vastab VEGF-i esilekutsutud VEGF-R2 fosforüülimisele (=100%). Testitud
ainete toime aktiivsus arvutatakse VEGF-i esilekutsutud VEGF-R2 fosforüülimise
inhibeerimise protsendimäärana, kusjuures maksimaalse inhibeerimise poolt
esilekutsuva aine kontsentratsioon esitatakse kui IC50 (50%-lise inhibeerimise 10
pärssiv annus).
Rekombinantsete proteiinikinaaside Ret (Ret-Men2A), Tie-2 (Tek) ja FGFR3-K650E vastase aktiivsuse test:
Rekombinantsete proteiinikinaaside kloonimine ja ekspressioon: (Ret);
bakuloviiruse doonorvektorit pFB-GSTX3 kasutatakse rekombinantse 15
bakuloviiruse loomiseks, mis ekspresseerib inimese Ret-Men2A intra-
tsütoplasmilise kinaasi domeeni aminohappe ala 658-1072, mis vastab Ret
metsiktüüpi kinaasi domeenile. Ret tsütoplasmilise domeeni kodeerimisjärjestust
suurendati PCR-ga plasmiidi pBABEpuro RET-Men2A-lt, mis saadi dr James
Faginilt, College of Medicine, University of Cincinnati (koostöös firmaga Novartis). 20
Suurendatud DNA fragmendid ja pFB-GSTX3 vektor tehti Sail-ga ja Kpnl-ga
lagundamisel ligatsiooni jaoks ühilduvaks. DNA fragmentide ligatsiooni tulemuseks
oli bakuloviiruse doonori plasmiid pFB-GX3-Ret(-Men2A).
(Tie-2/Tek): bakuloviiruse doonorvektorit pFbacGOI kasutatakse rekombinantse
bakuloviiruse loomiseks, mis ekspresseerib inimese Tek tsütoplasmilise kinaasi 25
domeeni aminohape ala aminohappeid 773-1124, mis olid N-terminalist GST-le
ühendatud (saadi dr Marinelt, Institute of Molecular Medicine, Freiburg,
Saksamaa, mis põhineb uurimuslikul koostööl). Tek klooniti uuesti pFbacGOI
edastusvektorile EcoRI eemaldamisega ja ligatsiooniga EcoRI lagundatud
pFbacGOI-sse (FBG-Tie2/Tek). 30
EE - EP1761505 B1 56
(FGFR-3-K650E): bakuloviiruse doonori vektorit pFastBacGST2 kasutatakse
rekombinantse bakuloviiruse loomiseks, mis ekspresseerib inimese FGFR-3
tsütoplasmilise domeeni aminohape (aa) ala aminohappeid 411-806, mis olid N-
terminalist ühendatud GST-le (saadi dr Jim Griffinil, Dana Farber Cancer Institute,
Boston, USA, mis põhineb uurimuslikul koostööl). DNA kodeeringuga 5
aminohappeid 411-806 suurendati PCR-ga, sisestati pFastBac-GT2 vektorisse, et
saada pFB-GT2-FGFR3-wt. Antud plasmiidi kasutatakse omakorda vektori
kodeeringu FGFR3(411-806) loomiseks mutatsiooniga K650 juures, kasutades
firma Stratagene komplekti XL-Site Directed Mutagenesis Kit, et luua pFB-GT2-
FGFR3-K650E. Viiruste loomine, valkude ekspressioon Sf9 rakkudes ning GST-10
sulandvalkude puhastamine tehti vastavalt järgnevates lõikudes toodud
kirjeldustele.
Viiruse loomine: kinaasi domeene sisaldavad edastusvektorid transfekteeritakse
DHIOBac rakuliini (GIBCO) ning pannakse selektiivsetele agarplaatidele. Viiruse
genoomi (bakterite kantava) sisestamata sulandjärjestuseta kolooniad on sinised. 15
Üksikud valged kolooniad võetakse välja ning viiruse DNA (bakmiid) eraldatakse
bakterist plasmiidi puhastamise standardprotseduuridega. Sf9 rakud või Sf21
rakud transfekteeriti 25cm2 kolbides viiruse DNA-ga reagendi Cellfectin abil.
Väheulatusliku valgu ekspressiooni tuvastamine Sf9rakkudes: viirust sisaldav
aine kogutakse transfekteeritud rakukultuurist ja seda kasutatakse infektsiooniks, 20
et selle tiitrit tõsta. Kahe nakatamise järel saadud viirust sisaldavat vahendit
kasutatakse laiaulatuslikuks valgu ekspressiooniks. Laiaulatuslikuks valgu
ekspressiooniks seemendatakse 100cm2-lised ümmargused koekultuuri plaadid
5x107 rakku/plaadis ning nakatatakse 1ml viirust sisaldava vahendiga (umbes
5MOI). 3 päeva pärast kogutakse rakud plaadilt ja neid tsentrifuugitakse 5 min 25
tugevusel 500rpm. Rakugraanuleid vahemikus 10-20 ja 100cm2 plaatidel
suspendeeritakse uuesti 50mL-s jääkülmas lüüsipuhvris (25mM Tris-HCI, pH 7,5,
2mM EDTA, 1% NP-40, 1mM DTT, 1mM PMSF). Rakke segatakse jääl 15 min ja
seejärel tsentrifuugitakse 20 min tugevusel 5000rpm.
GST-märkega valkude puhastamine: tsentrifuugitud raku lüsaat pannnakse 30
2mL-sele glutatioon-sefaroosi kolonnile ja seda pestakse kolm korda 10mL 25mM
Tris-HCI-ga, pH 7,5, 2mM EDTA, 1mM DTT, 200mM NaCI. GST-märkega valku
EE - EP1761505 B1 57
elueeritakse 10 korda (iga kord 1mL) 25mM Tris-HCI-ga, pH 7,5, 10mM
redutseeritud-glutatiooniga, 100mM NaCI, 1mM DTT, 10%-lise glütserooliga ning
hoitakse temperatuuril -70 ºC.
Ensüümi toime mõõtmine: türosiin-proteiinikinaasi analüüsid tehakse kas
puhastatud GST-Ret, GST-Tek või GST-FG FR-3-K650E-ga lõppkoguses 30µl 5
järgnevate ühendite lõppkontsentratsiooniga: Ret hõlmas 15ng GST-Ret, 20mM
Tris-HCI, pH 7,5, 1mM MnCI2, 10mM MgCI2, 1mM DTT, 3µg/mL poly(Glu, Tyr)
4:1,1% DMSO ja 2,0µM ATP (γ-[33P]-ATP 0,1 µCi). Tek hõlmas 150ng GST-Tek,
20mM Tris-HCI, pH 7,5, 3mM MnCI2, 3mM MgCI2, 1mM DTT, 0,01mM Na3VO4,
250µg/mL PEG 20 000, 10µg/mL poly(Glu,Tyr) 4:1,1% DMSO ja 4,0µM ATP (γ-10
[33P]-ATP 0,1µCi). FGFR-3-K650E hõlmas 10ng GST- FGFR-3-K650E, 20mM
Tris-HCI, pH 7,5, 3mM MnCI2, 3mM MgCI2, 1mM DTT, 0,01mM PEG 20 000,
10µg/mL poly(Glu.Tyr) 4:1,1% DMSO ja 4,0µM ATP (γ-[33P]-ATP 0,1µCi).
Proteiinikinaasi analüüsid: proteiinikinaaside toimet analüüsitakse inhibiitorite
juuresolekul või puudumisel, mõõtes [γ33 P] ATP-st saadud 33P liitumist 15
poly(Glu,Tyr)-sse 4:1. Analüüsid tehakse 96-süvendilistel plaatidel ümbritseval
temperatuuril 30 min jooksul allpool kirjeldatud tingimustes ning lõpetatakse 50µl
125mM EDTA lisamisega. Järgnevalt viiakse 60µl reaktsioonimikstuuri Immobilon-
PVDF membraanile (Millipore), mida oli eelnevalt 5 min jooksul metanooliga
immutatud ja veega loputatud ning seejärel 5 min jooksul 0,5%-lise H3PO4-ga 20
immutatud ja väljalülitatud vaakumi allikaga vaakumkollektorile seatud. Pärast
kõikide proovide märgistamist lülitatakse vaakum sisse ning iga süvendit
loputatakse 200µl 0,5%-lise H3PO4-ga. Membraanid eemaldatakse ja neid
pestakse 4x raputil 1,0%-lise H3PO4-ga ja üks kord etanooliga. Membraanid
loetletakse pärast ümbritseval temperatuuril kuivamist, Packard TopCount 96-25
süvendilisele raamile asetamist ning 10µl/süvendisse Microscint™ (Packard)
lisamist. IC50 väärtused arvutatakse iga ühendi inhibeerimise protsendimäära
lineaarse regressiooni analüüsina duplikaadina neljas kontsentratsioonis (tavaliselt
0,01, 0,1, 1 ja 10µM). Proteiinikinaasi toime üks ühik on määratletud kui 1nmol 33P
ATP-d, mis on viidud [γ33P] ATP-st substraadi proteiinile minutis ühe mg proteiini 30
kohta temperatuuril 37 ºC.
EE - EP1761505 B1 58
Eelnevalt kirjeldatud inhibeerimisuuringute põhjal on valemi (I) või (I*) (või nende
mudelvalemi) ühendil vastavalt leiutisele terapeutiline toime eriti proteiinikinaasist
sõltuvate häirete, eriti proliferatiivsete haiguste suhtes.
Vastasvalt leiutisele tõhusad heteroaromaatsed uuread, eriti valemi (I) (või selle
mudelvalemi) ühendeid, mis inhibeerivad proteiinikinaasi, eriti eelnevalt ja allpool 5
nimetatud türosiin-proteiinikinaaside nimetatud toimeid saab järelikult kasutada
proteiinikinaasist sõltuvate haiguste ravis. Proteiinikinaasist sõltuvad haigused on
eeskätt proliferatiivsed haigused, soovitatavalt healoomulised või eriti
halvaloomulised kasvajad (näiteks neeru-, maksa-, neerupealiste, põie-, rinna-,
kõhu-, munasarja-, käärsoole-, pärasoole-, eesnäärme-, pankrease-, kopsu-, tupe- 10
või kilpnäärme kartsinoom, glioblastoomid ning mitmesugused kaela- ja
peakasvajad ning leukeemiad). Need suudavad esile kutsuda kasvajate
taandumist ning ennetada kasvaja metastaaside teket ja (ka mikro)metastaaside
kasvu. Lisaks saab neid kasutada epidermaalses hüperproliferatsioonis (epidermal
hyperproliferation) (nt psoriaas), eesnäärme hüperplaasias ning neoplaasiate, eriti 15
epiteelia iseloomuga, näiteks rinnakartsinoomi ravis. Samuti on võimalik valemi (I)
(või selle mudelvalemi) ühendeid kasutada immuunsüsteemi haiguste ravis
tingimusel, et kaasatud on eeskätt mitu individuaalset türosiini proteiinikinaasi;
lisaks saab valemi (I) ühendeid (või selle mudelvalemi) kasutada kesk- või
perifeerse närvisüsteemi haiguste ravis, kus on kaasatud signaali ülekanne 20
vähemalt ühe türosiini proteiinikinaasi, eriti spetsiifiliselt nimetatute seast valitute
poolt.
FGFR1 (tuntud ka kui „FIg“), FGFR2 (tuntud ka kui „Bek“) ja sarnaste fibroblasti
kasvufaktori retseptori perekonda kuuluvate ekspressiooni leidub väidetavalt
erinevates vähkides nagu ajukasvaja, kopsuvähk, rinnavähk, maovähk, pea- ja 25
kaelavähk ning eesnäärme vähk (Proc. Matl. Acad. Sci. USA, 87: 5710-5714
(1990); Oncogene. 1997, 14. august; 15 (7): 817-26; Cancer Res. 1994, 15.
jaanuar; 54 (2): 523-30; Cancer Res. 1992, 1. veebruar; 52 (3): 571-7). Täpsemalt
on seda väidetud maovähi puhul, et FGFR2 üleekspressioon korreleerub kehva
prognoosiga peamiselt halvasti diferentseerunud vähkides nagu skuiir-tüüpi 30
(scirrhus) maovähid (Clin Cancer Res. 1996, august; 2 (8): 1373-81; J Cancer Res
Clin Oncol. 2001, aprill; 127 (4): 207-16; lnt Rev Cytol. 2001; 204: 49-95.).
EE - EP1761505 B1 59
Järgnevad FGFR1 ja FGFR4-ga seostatavad haigused on diabeet ja rasvumine.
FGFR1, FGFR2, FGFR3 ja FGFR4-ga seotud haigusi on kirjeldatud siin eelnevalt
pealkirja „Taust“ all ning antud kinaaside inhibiitoritena võivad leiutise ühendid
leida kasutust antud haiguste ravimisel.
VEGF-retseptor-türosiinikinaasi toime inhibiitoritena võivad leiutise ühendid esmalt 5
pärssida veresoonte kasvu ning on järelikult tõhusad näiteks dereguleeritud
angiogeneesiga seotud mitmete haiguste, eriti silma neovaskularsiatsiooni
tekitatud haiguste, eriti retinopaatiate nagu diabeetiline retinopaatia, vanusest
tingitud maakuli degeneratsiooni, psoriaasi, hemangioblastoomi nagu
hemangioom, mesangiaalsete raku proliferatsiooni häirete nagu kroonilised või 10
ägedad neeruhaigused, nt diabeetilise neuropaatia, halvaloomuline nefroskleroos,
trombootiliste mikroangiopaatia sündroomide või transplantaadi
äratõukereaktsiooni või eriti põletikulise neeruhaiguse nagu glomerulonefriit, eriti
mesangioproliferatiivse glomerulonefriidi, hemolüütilis-ureemilise sündroomi,
diabeetilise neuropaatia, hüpertensiivse nefropaatia, ateroomi, arteriaalse 15
restenoosi, autoimmuunhaiguste, diabeedi, endometrioosi, kroonilise astma ning
eriti neoplastiliste haiguste (tahked kasvajad, aga ka leukeemiad ja teised
„vedelad kasvajad“ nagu need, mis ekspresseerivad KDR) nagu eriti rinnavähk,
käärsoolevähk, kopsuvähk (eriti väikerakk-kopsuvähk), eesnäärmevähk või Kaposi
sarkoom vastu. Valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühend (või selle N-oksiid) pärsib 20
kasvajate kasvu ning sobib eeskätt kasvajate metastaasi leviku ja
mikrometastaaside kasvu ennetamiseks.
Vaskulaarse-endoteelia kasvufaktori retseptor-2 (VEGF-R2; KDR)
ekspresseeritakse selektiivselt primaarsel vaskulaar-endoteelial ning see on
oluline normaalseks vaskulaarseks arenguks. Minimaalse suuruse ületamiseks 25
peavad kasvajad looma uusi vaskulaarseid varusid. Angiogenees ehk uute
veresoonte moodustumine on keskne protsess tahkete kasvajate tekkes. Paljude
vähkide jaoks on kasvaja vaskularisatsiooni ulatus negatiivse prognoosi näitaja,
märkides agressiivset haigust ja metastaasi suuremat potentsiaali. Hiljutised
pingutused kasvajaga seotud angiogeneesi molekulbaasi mõistmiseks on toonud 30
ilmsiks mitu potentsiaalset ravisihti, sealhulgas retseptor-türosiinikinaasid
angiogeense faktori vaskulaar-endoteelia kasvufaktori jaoks (VEGF) (vaata Zeng
EE - EP1761505 B1 60
et al, J. Biol. Chem. 276(35), 32714-32719 (2001)). KDR inhibiitoritena kasutuseks
mõeldud heteroaromaatsed uuread vastavalt käesolevale leiutisele, eriti valemi (I)
(või selle mudelvalemi) ühendid on järelikult eriti sobivad VEGF retseptor-
türosiinikinaasi üleekspressiooniga seotud haiguste ravis. Antud haiguste seas on
eriti olulised retinopaatiad, vanusest tingitud maakuli degeneratsioon, psoriaas, 5
hemangioblastoom, hemangioom, arterioskleroos, põletikulised haigused nagu
reumaatilised või reumaatilis-põletikulised haigused, eriti artriit nagu
reumatoidartriit või teised kroonilised põletikulised häired nagu krooniline astma,
arteriaalne või siirdamisjärgne ateroskleroos, endometrioos ning eriti neoplastilised
haigused, näiteks niinimetatud tahked kasvajad (eriti seedetrakti, kõhunäärme, 10
rinna-, kõhu, emakakaela-, põie, neeru-, eesnäärme-, munasarja-, endomeetriumi,
kopsu- ja ajuvähk, melanoom, Kaposi sarkoom, pea- ja kaela lamerakuline
kartsinoom, halvaloomuline pleura mesotelioom, lümfoom või hulgimüeloom) ja
vedelad kasvajad (nt leukeemiad).
Eriti puudutab käesolev leiutis valemi I ühendi kasutust proliferatiivse häire, skeleti 15
häire, vähi, tahke kasvaja, eriti epiteelvähi, T-raku põhjustatud põletikuline või
autoimmuunhaiguse ravimiseks mõeldud ravimi tootmiseks.
Kroonilise müelogeense leukeemia (CML) puhul vastastikku tasakaalustatud
kromosomaalne translokatsioon hematopoeetilistes rakutüvedes (HSC-d) toodab
BCR-ABL hübriidgeeni. Viimane kodeerib onkogeenset Bcr-Abl sulandvalku. 20
Kusjuures ABL kodeerib tihedalt reguleeritud proteiin-türosiinikinaasi, mis mängib
olulist rolli raku proliferatsioonis, kinnipidamises ja apoptoosis reguleerimises,
BCR-ABL ühisgeeni kodeeritakse konstitutiivselt aktiveeritud kinaasina, mis
transformeerib HSC-sid, et luua fenotüüp, millel oleks piiranguteta klonaalne
proliferatsioon, alandatud võime luuüdi põhikoele kinnituda ning alandatud 25
apoptootiline reaktsioon mutageensele stiimulile, mis võimaldab sellel
progressiivselt tunduvalt halvaloomulisemaid transformatsioone akumuleerida.
Tagajärjeks olevad granulotsüüdid ei suuda küpseteks lümfotüütideks areneda
ning need lastakse ringlusesse, viies küpsete rakkude puuduseni ning nakatumise
vastuvõtlikkuse suurenemiseni. Kirjeldatud on Bcr-Abl ATP-võistlevaid 30
inhibiitoreid, mis ei lase kinaasil mitogeenseid ja anti-apoptootilisi radasid (nt P-3
kinaas ja STAT5) aktiveerida, põhjustades BCR-ABL fenotüübi rakkude surma
EE - EP1761505 B1 61
ning seetõttu pakkudes tõhusat CML-vastast ravi. Kasulikud heteroaromaatsed
uuread vastavalt käesolevale leiutisele, eriti valemi (I) (või selle mudelvalemi)
ühendid sobivad järelikult selle üleekspressiooniga seotud haiguste, eriti
leukeemiate nagu leukeemiad, nt CML või ALL raviks.
Valemite I*, II*, III*, IV*. V*, Vl*, VII*, VIII* või IX* (või nende mudelvalemi) ühendid 5
oma toime seisukohast PDGF retseptori inhibiitoritena sobivad ka eeskätt
proliferatiivsete haiguste, eriti väikerakk-kopsuvähi, ateroskleroosi, tromboosi,
psoriaasi, sklerodermia või fibroosi ravis.
Leidub ka katseid valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendite in vivo
kasvajavastase toime näitamiseks: in vivo kasvajavastast toimet testitakse näiteks 10
rinnakartsinoomi rakuliinidega nagu inimese östrogeen-sõltuv rinnakartsinoom
MCF-7 (ATCC: HTB22) või ZR-75-1 (ATCC: CRL1500) või östrogeen-sõltuvad
rinnakartsinoomid MDA-MB468 (ATCC: HTB132) või MDA-MB231 (ATCC:
HTB26), käärsoole kartsinoomi rakuliinidega nagu käärsoole kartsinoom Colo 205
(ATCC: CCL222), glioblastoomi rakuliinid nagu glioblastoomid U-87MG (ATCC: 15
HTB14) või U-373MG (ATCC: HTB17), kopsukartsinoomi rakuliinidega nagu
„väikerakk-kopsukartsinoomid“ NCI-H69 (ATCC: HTB119) või NCI-H209 (ATCC:
HTB172) või kopsukartsinoom NCI-H596 (ATCC: HTB178), nahavähi rakuliinidega
nagu melanoomid Hs294T (ATCC: HTB140) või A375 (ATCC: CRL1619), kuse-
suguelundite süsteemist pärineva kasvaja rakuliinidega nagu munasarja 20
kartsinoom NIH-OvcaR3 (ATCC: HTB161) ja eesnäärme kartsinoomid DU145
(ATCC: HTB81) või PC-3 (ATCC: CRL1435) või põiekartsinoom T24 (ATCC:
HTB4), epiteelkartsinoomidega nagu epiteelkartsinoom KB31 või (eriti
leukeemiatega seotud) K562 rakkudega (American Type Culture Collection,
Mannassas, VA) või inimese CFU-G rakkudega (CFU-G tähendab granulotsüütide 25
kolooniaid moodustavat ühikut ning see tähistab varajast, aga pidevat
granulotsüüti moodustavat prekursorit, mis vereringes või luuüdis ringleb), millest
igaüks siirdatakse emastesse või isastesse Balb/c karvadeta hiirtesse. Teiste
rakuliinide seas on leukeemia rakuliinid nagu K-562, SUPB15, MEG01, Ku812F,
MOLM-13, BaF3, CEM/0, JURKAT/0 või U87MG. 30
Kasvajaid saadakse vastavate rakkude (minimaalselt 2x106 rakku 100ml-s
fosfaatpuhverdatud füsioloogilises soolalahuses) subkutaanse süsti järel
EE - EP1761505 B1 62
kandjahiirtesse (nt 4-8 hiirt rakuliini kohta). Saadud kasvajad edastatakse enne
ravi algust seeriakaupa vähemalt läbi kolme järjestikuse siirdamise. Kasvaja
fragmendid (igaüks umbes 25mg) süstitakse subkutaanselt loomade vasakusse
külge, kasutades siirdamiseks trokaarnõela suurusega 13 isofluraani (Forene)
narkoosi all (Abbott, Šveits). Östrogeen-sõltuva kasvajaga siirdatud hiirtele 5
antakse lisaks östrogeeni pille (1,0cm-line meditsiiniliseks kasutuseks sobiva
kvaliteediga toru firmalt Dow Chemicals 5mg-lise östradiooliga, Sigma). Ravi
alustatakse rutiinselt (see tähendab madala või keskmise kasvaja suurusega) nii
pea, kui kasvaja on saavutanud keskmise suuruse 100mm3. Kasvaja arengut
määratakse üks, kaks või kolm korda nädalas (sõltuvalt rakuliini kasvaja arengust) 10
ja 24 h pärast viimast ravi perpendikulaarse diameetri mõõtmisega. Kasvajate
puhul määratakse kasvaja ruumala vastavalt valemile LxDxp/6 (vaata Evans, B.
D., Smith, I.E., Shorthouse, A.J. ja Millar, J.J., Brit. J. Cancer, 45: 466-468, 1982).
Kasvajavastast toimet väljendatakse kui T/C% (ravitud loomade kasvaja ruumala
keskmine tõus jagatud kontroll-loomade kasvaja ruumala keskmise tõusuga ning 15
korrutatud 100-ga). Kasvaja regressioon (%) tähistab kasvaja väikseimat keskmist
ruumala, võrreldes kasvaja keskmise ruumalaga ravi alguses. Iga loom
surmatakse, kui tema kasvaja läbimõõt on suurem kui 1,5 kuni 2cm3. Leukeemia
hulka hinnatakse leukeemia rakuliinide kasvajaga loomade perifeersete valgete
vereliblede arvu ning põrna ja tüümuse kaalu vaatlemisel. 20
Heteroaromaatne uurea, eriti valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi või selle
soola annustamise näidisrežiim (mitte ainus) on igapäevane manustamine
soovitatavalt 1 kuni 3 igapäevase annusega pikemat aega, võimalusel kuni haigus
on ravitud või palliatiivse ravi saavutamisel nii kaua kui vaja; teisel juhul on
võimalik ravi nt 5 päeva ja/või ka manustamine 1., 4. ja 9. päeval lõpus, korrates 25
ravi teatud aja pärast. Alternatiivina on võimalik mitmekordne ravi päevas (nt 2
kuni 5 korda) või pideva manustamisega ravi (nt infusioon) nt eelmises lauses
toodud ajahetkedel manustamisega. Üldiselt toimub manustamine oraalselt või
parenteraalselt, soovitatavalt oraalselt. Testühendeid lahjendatakse soovitatavalt
vees või steriilses 0,9%-lises soolalahuses. 30
Kõik inimeste kasvaja rakuliinid saadakse keskuselt American Type Culture
Collection (ATCC, Rockville, MD., USA), kui ei ole teisiti sätestatud ning need
EE - EP1761505 B1 63
kultiveeritakse etteantud vahendis vastavate lisanditega (ATCC kultuuri
tingimused), kui ei ole teisiti öeldud. c-sis- ja v-sis-transformeeritud BALB/c 3T3
rakud saadakse dr C. Stilesilt (Dana Farber Cancer Institute, Boston, MA, USA).
Neid kultiveeritakse söötmes „Dulbecco's modified Eagle's medium“ (DMEM),
mida on täiendatud 10%-lise veiseseerumiga ja hügromütsiiniga B 5
kontsentratsioonis 0,2mg/ml või G418-ga kontsentratsioonis 0,5mg/ml. BALB/c
AMuLV A,6R,1 rakke (ATCC) hoitakse DMEM-is, millele oli lisatud 10%-list
veiselooteseerumit.
Valemi (I) (või selle mudelvalemi) heteroaromaatse uurea farmakoloogilist toimet
võib illustreerida näiteks kliinilises uuringus või katseprotseduuris, nagu on 10
järgnevalt asjakohaselt kirjeldatud.
Sobivad kliinilised uuringud on näiteks ühe eespool nimetatud kasvajaga
patsientide avatud randomiseerimata doosi eskalatsiooni uuringud. Positiivset
toimet proliferatiivsetele haigustele saab tuvastada otse antud uuringute kaudu või
muutustega uuringu ülesehituses, mida antud valdkonnas pädevad isikud teavad. 15
Ravi tõhusust saab antud uuringutes määrata nt kasvajate puhul 18 või 24 nädala
pärast kasvajate radioloogilise uuringuga iga 6 nädala järel, leukeemia puhul
hälbeliste valgete vereliblede arvu tuvastamisega ning mononukleaarsete rakkude
märkimisega ja/või minimaalse residuaalse haiguse tuvastamisega (MRD) nt
FACS-LPC MRD või PCR abil. 20
Teisel juhul saab kasutada ka platseebo kontrollitud topeltpimedaid uuringuid, et
tõestada käesolevalt nimetatud kasulike leiutisele vastavate heteroaromaatsete
uureate, eriti valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendite kasulikkust.
Neutrofiini retseptorite trk perekond (trkA, trkB, trkC) soodustab neuroni ja
mitteneuroni kudede ellujäämist, kasvu ja diferentseerumist. TrkB proteiini 25
ekspresseeritakse neuro-endokriini tüüpi rakkudes peen- ja käärsooles, pankrease
alfarakkudes, lümfisõlmede ja põrna monotsüütides ja makrofaagides ning
epidermise granulaarsetes kihtides (Shibayama ja Koizumi, 1996). TrkB proteiini
ekspressiooni on seostatud Wilmsi kasvajate ja neuroblastoomide soovimatu
progressiooniga. Lisaks ekspresseeritakse TkRB eesnäärme vähirakkudes, aga 30
mitte normaalsetes rakkudes. Trk retseptorite allavoolu signaali rada hõlmab
EE - EP1761505 B1 64
MAPK aktiveerimise kaskaadi Shc, aktiveeritud Ras, ERK-1 ja ERK-2 geenide
ning PLC-gamma transduktsiooni rada kaudu (Sugimoto et al, 2001).
Kinaas c-Src edastab paljude retseptorite onkogeenseid signaale. Näiteks EGFR
või HER3/neu üleekspressioon kasvajates põhjustab c-src konstitutiivset
aktiveerimist, mis on iseloomulik halvaloomulisele rakule, aga puudub normaalses 5
rakus. Teisest küljest on c-src ekspressiooni defitsiidiga hiirtel osteopetroosi
fenotüüp, näidates c-src põhilist osalust osteoklasti funktsioonis ning võimalikku
osalust seonduvates häiretes.
Tec perekonna kinaas Bmx, mis on mitte-retseptor proteiin-türosiinikinaas,
kontrollib rinnaepiteeli vähirakkude proliferatsiooni. 10
Fibroblasti kasvufaktori retseptor 3 kutsub esile negatiivselt reguleerivat toimet
luukasvule ning kondrüüdi proliferatsiooni inhibeerimist. Tanatofoorset düsplaasiat
(thanatophoric dysplasia) põhjustavad erinevad mutatsioonid fibroblasti
kasvufaktori retseptoris 3 ning ühel mutatsioonil TDII FGFR35 on konstitutiivne
türosiinikinaasi toime, mis aktiveerib transkriptsiooni faktorit Stati, põhjustades 15
rakutsükli inhibiitori ekspressiooni, kasvu pidurdumist ning luu ebanormaalset
arengut (Su et al, Nature, 1997, 386, 288-292). FGFR35 ekspresseeritakse sageli
ka hulgimüeloom-tüüpi vähkides.
Seerumi ja glükokortikoid-reguleeritud kinaasi (SGK) toime korreleerub häiritud
ioonkanali toimega, eriti naatriumi ja/või kaaliumi kanalitega ning leiutise ühendid 20
võivad olla tõhusad hüpertensiooni ravis.
Lin et al (1997) J. Clin. Invest. 100, 8: 2072-2078 ja P. Lin (1998) PNAS 95, 8829-
8834, näitasid kasvaja arengu ja vaskularisatsiooni inhibeerimist ning alanemist
kopsu metastaasides adenoviiruslike nakkuste käigus või rinnakasvajas ja
melanoomi ksenografti mudelis Tie-2 (Tek) rakuvälise domeeni süstide käigus. 25
Tie2 inhibiitoreid saab kasutada olukordades, kus neovaskularisatsioon esineb
ebasobivalt (st diabeetilises retinopaatias, kroonilises põletikus, psoriaasis, Kaposi
sarkoomis, maakula degeneratsioonist tulenevas kroonilises neovaskulari-
satsioonis, reumatoidartriidis, infantiilses hemangioomis ja vähkides).
EE - EP1761505 B1 65
Lck mängib rolli T-raku signaalimises. Lck geenita hiirtel on kehv suutlikkus
tümotsüüte luua. Lck funktsioon T-raku signaalimise positiivse aktivaatorina
näitab, et Lck inhibiitorid võivad olla tõhusad autoimmuunhaiguse nagu
reumatoidartriit ravimisel.
JNK-del ühes teiste MAPK-dega on ilmselgelt roll rakulise reaktsiooni 5
vahendamisel vähile, trombiini tekitatud trombotsüüdi kuhjumisele,
immuunpudulikkuse häiretele, autoimmuunhaigustele, raku surmale, allergiatele,
osteoporoosile ning südamehaigustele. JNK raja aktiveerimisega seotud
ravisihtide seas on kroonline müelogenne leukeemia (CML), reumatoidartriit,
astma, osteoartriit, isheemia, vähk ja neurodegeneratiivsed haigused. 10
Maksahaiguste või hepaatilise isheemia hoogudega seostatud JNK aktiveerimise
olulisuse tulemusel võivad leiutise ühendid olla kasulikud ka mitmesuguste
hepaatiliste häirete ravimisel. Välja on toodud ka JNK roll
kardiovaskulaarhaigustes nagu südameinfarkt või kongestiivne
südamepuudulikkus, kuna on tõestatud, et JNK vahendab hüpertroofilisi 15
reaktsioone erineval kujul südamestressile. Tõestatud on ka JNK kaskaadi oluline
roll T-raku aktiveerimises, sealhulgas IL-2 promootori aktiveerimises. Järelikult
omavad JNK inhibiitorid terapeutilist väärtust patoloogiliste immuunvastuste
muutmisel. Lisaks on kindlaks tehtud JNK aktiveerimise roll erinevates vähkides,
viidates JNK inhibiitorite võimalikule kasutusele vähkide puhul. Näiteks 20
seostatakse konstitutiivselt aktiveeritud JNK HTLV-1 vahendatud tumorigeneesiga
[Oncogene, 13:135-42 (1996)]. JNK võib osaleda Kaposi sarkoomis (KS). KS
proliferatsiooni puutuvate teiste tsütokiinide nagu vaskulaarse endoteeli
kasvufaktor (VEGF), IL-6 ja TNFD teised proliferatiivsed toimed võivad olla
vahendatud JNK poolt. Lisaks vastab c-jun geeni regulatsioon p210 BCR-ABL 25
transformeeritud rakkudes JNK toimele, tuues välja JNK inhibiitorite rolli kroonilise
müelogeense leukeemia (CML) ravis [Blood, 92:2450-60 (1998)].
Teatud ebanormaalsed proliferatiivsed seisundid on usutavasti seotud Raf
ekspressiooniga ning on ilmselt seetõttu Raf ekspressiooni inhibeerimise suhtes
vastuvõtlikud. Raf valgu ekspressiooni ebanormaalselt kõrged tasemed on seotud 30
ka transformatsiooni ning raku ebanormaalsesse proliferatsiooniga. Antud
ebanormaalseid proliferatiivseid tingimusi peetakse ka Raf ekspressiooni
EE - EP1761505 B1 66
inhibeerimisele vastuvõtlikuks. Näiteks c-Raf proteiini ekspressioon mängib
usutavasti rolli raku ebanormaalses proliferatsioonis, kuna väidetavalt 60%
kõikidest kopsukartsinoomi rakuliinidest ekspresseerivad c-Raf mRNA ja valgu
enneolematult kõrget taset. Ebanormaalsete proliferatiivsete seisundite täiendavad
näited on hüperproliferatiivsed häired nagu vähid, kasvajad, hüperplaasia, 5
kopsufibroos, angiogenees, psoriaas, ateroskleroos ja silelihasrakkude
proliferatsioon veresoontes nagu angioplastika-järgne stenoos või restenoos.
Rakulise signaali rada, mille osaks on ka Raf, osaleb samuti põletikulistes
häiretes, millele on iseloomulik T-raku proliferatsioon (T-raku aktiveerimine ja
kasv) nagu näiteks koe äratõukereaktsioon, endotoksiini šokk ning glomerulaarne 10
nefriit.
Stressist aktiveeritud proteiinikinaasid (SAPK-d) on proteiinikinaaside perekond,
mis esindab eelviimast etappi signaali transduktsiooni radades, mille tulemuseks
on c-jun transkriptsioonifaktori aktiveerimine ning c-jun reguleeritavate geenide
ekspressioon. Täpsemalt, c-jun osaleb geenide transkriptsioonis, kus need on 15
kaasatud genotokslilise mõju tõttu kahjustatud DNA parandamise valkude
kodeerimisse. Järelikult ennetavad rakus SAPK toimet inhibeerivad ained DNA
parandamist ning muudavad raku tundlikuks ainetele, mis kutsuvad esile DNA
kahjustusi või inhibeerivad DNA sünteesi ning soodustavad raku apoptoosi või
inhibeerivad raku proliferatsiooni. 20
Mitogeen-aktiveeritud proteiinikinaasid (MAPK-d) on konserveerunud signaali
transduktsiooni radade liikmed, mis aktiveerivad transkriptsioonifaktoreid,
translatsiooni faktoreid ning teisi sihtmolekule vastusena erinevatele rakuvälistele
signaalidele. MAPK-sid aktiveerib kahekordse fosforüülimise motiivil
fosforüülimine, millel on järjestus Thr-X-Tyr mitogeen-aktiveeritud proteiinikinaas 25
kinaasidega (MKK-d). Kõrgemates eukarüootides on MAPK signaalimise
füsioloogiline roll pandud korreleeruma rakuliste talitlustega nagu proliferatsioon,
onkogenees, areng ja diferentseerumine. Seetõttu võib nende radade kaudu
(eeskätt MKK4 ja MKK6 kaudu) signaali transduktsiooni reguleerimise võime viia
MAPK signaalimisega seostatavate inimeste haiguste nagu põletikulised 30
haigused, autoimmuunhaigused ja vähk jaoks mõeldud ravi ja ennetusteraapiate
väljatöötamiseni.
EE - EP1761505 B1 67
Valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendit saab manustada eraldi või koos ühe või
mitme raviainega, kus võimalik kombineeritud ravi on fikseeritud kombinatsioonide
kujul või leiutise ühendi ja ühe või mitme teise raviaine jaotatud või üksteisest
eraldi manustamise kujul või fikseeritud kombinatsioonide ja ühe või mitme teise
raviaine kombineeritud manustamise kujul. Valemi (I) (või selle mudelvalemi) 5
ühendit võib veel või lisaks manustada eeskätt kasvaja ravimisel nagu leukeemia
ravi koos kemoteraapia, kiiritusravi, immuunteraapia, kirurgilise sekkumisega või
nende kombinatsiooniga. Pikaajaline ravi on sama võimalik nagu kõrvalravi teiste
ravistrateegiate kontekstis vastavalt eespool kirjeldatule. Teised võimaliku ravid on
teraapiad patsiendi seisundi säilitamiseks pärast kasvaja taandumist või isegi 10
kemopreventsioon näiteks ohustatud patsientidele.
Kombineerimiseks võimalikud raviained on eeskätt üks või mitu tsütostaatilist või
tsütotoksilist ühendit, näiteks kemoterapeutiline aine või mitu, mis on valitud
rühmast, kuhu kuuluvad indarubitsiin (indarubicin), tsütarabiin, interferoon,
hüdroksü-uurea, bisulfaan või polüamiini biosünteesi, proteiinikinaasi, eriti 15
seriini/treoniini proteiinikinaasi nagu proteiinikinaas C või türosiini proteiinikinaasi
nagu epidermaalse kasvufaktori retseptor-türosiinikinaasi inhibiitor, tsütokiin,
negatiivne kasvufaktor nagu TGF-β või IFN-β, aromataasi inhibiitor, klassikaline
tsütostaatikum ning SH2 domeeni ja fosforüülitud proteiini koostoime inhibiitor.
Kombineeritud aine konkreetne näide on (N-{5-[4-(4-metüül-piperasiin-metüül)-20
bensoüülamido]-2-metüülfenüül}-4-(3-püridüül)-2-pürimidiin-amiin (Glivec®/
Gleevec®).
Ühend vastavalt leiutisele on lisaks inimeste (profülaktilisele ja soovitatavalt
terapeutilisele) hooldamisele mõeldud ka teiste püsisoojaste loomade, näiteks
kommertsiaalselt kasulike loomade, näiteks näriliste nagu hiired, jänesed või rotid 25
või merisead, ravimiseks. Taolist ühendit võib kasutada ka võrdlusetalonina
eespool kirjeldatud testsüsteemides, et võimaldada võrdlust teiste ühenditega.
Üldiselt käsitleb leiutis ka valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi või selle N-
oksiidii kasutamist türosiinikinaasi toime inhibeerimiseks kas in vitro või in vivo.
Valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendite ja nende N-oksiidide eelistatud 30
rühmade hulgast võib asendajate definitsioonidena mõistuspärasena kasutada
EE - EP1761505 B1 68
käesolevalt eespool nimetatud üldiseid definitsioone, et näiteks asendada palju
üldisemaid definitsioone tunduvalt spetsiifilisemate definitsioonide või eeskätt
eelistatud definitsioonidega.
Leiutis käsitleb eriti valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi või selle N-oksiidi või
võimaliku tautomeeri või taolise ühendi farmatseutiliselt sobiva soola kasutamist, 5
et toota farmatseutiline koostis haigusele, mis reageerivad proteiinikinaasi toime
inhibeerimisele, kusjuures haigus on neoplastiline haigus.
Veelgi enam, leiutis käsitleb valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi või N-oksiidi
või selle võimaliku tautomeeri või taolise ühendi farmatseutiliselt sobiva soola
kasutamist, et valmistada farmatseutiline koostis leukeemiale, mis reageerib AbI, 10
Abl-Bcr, sealhulgas selle mutantvormide ja VEGF-R2 türosiinikinaasi toime
inhibeerimisele.
Konkreetsed aktiivsed tooted on näidetes toodud ühendid ja nende soolad, estrid,
N-oksiidid või eelravimid.
Lisaks pakub leiutis ravimeetodit haigusele, mis reageerib proteiinikinaasi toime 15
inhibeerimisele, mille käigus valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendit või N-oksiidi
või selle farmatseutiliselt sobivat soola, kus radikaalidel ja sümbolitel on eespool
määratletud tähendus, manustatakse nimetatud haiguse vastu tõhusas koguses
taolist ravi vajavale püsisoojale loomale.
Leiutise ühendit võib valmistada protseduuridega, mida ei ole küll käesoleva 20
leiutise ühendite puhul kasutatud, aga antud valdkonnas pädevad isikud teavad,
kusjuures ühendid ja vahesaadused võivad vajadusel esineda ka koos
funktsionaalrühmadega kaitstud ja/või soolade kujul tingimusel, et soola
moodustav rühm on olemas ning soola kujul reaktsioon on võimalik;
valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi kaitstud derivaadis olevad kaitserühmad 25
eemaldatakse;
ning soovi korral valemi (I) (või selle mudelvalemi) saadav ühend konverteeritakse
valemi (I) (või selle mudelvalemi) teiseks ühendiks või selle N-oksiidiks, valemi (I)
(või selle mudelvalemi) vaba ühend konverteeritakse soolaks, valemi (I) (või selle
EE - EP1761505 B1 69
mudelvalemi) ühendi saadav sool konverteeritakse vabaks ühendiks või muuks
soolaks ja/või valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendite isomeeride segu
eraldatakse individuaalseteks isomeerideks.
Oksüdeerimata kujul leiutise ühendeid saab valmistada leiutise ühendite N-
oksiididest redutseerijaga (nt väävel, vääveldioksiid, trifenüülfosfiin, 5
liitiumboorhüdriid, naatriumboorhüdriid, fosfortrikloriid, tribromiid või muu sarnane)
sobivas inertses orgaanilises lahustis (nt atsetonitriil, etanool, veepõhine dioksaan
või muu sarnane) temperatuuril 0 kuni 80 ºC.
Leiutise ühendite eelravimi derivaate saab valmistada antud valdkonnas
pädevatele isikutele teadaolevate meetoditega (nt täiendavaid üksikasju Saulnier 10
et al, (1994), Bioorganic and Medicinal Chemistry Letters, kd. 4, lk 1985). Näiteks
võib sobivaid eelravimeid valmistada leiutise derivatiseerimata ühendi
reageerimisel sobiva karbamüülainega (nt 1,1-atsüüloksüalküülkarbaankloraat
(1,1-acyloxyalkylcarbanochloridate), para-nitrofenüül karbonaat või muu sarnane).
Leiutise ühendite kaitstud derivaate saab valmistada antud valdkonnas pädevatele 15
isikutele teadaolevate meetoditega. Kaitserühmade loomiseks ja nende
eemaldamiseks sobivate võtete üksikasjaliku kirjelduse leiab T. W. Greene’i
raamatust Protecting Groups in Organic Chemistry, 3. trükk, John Wiley and Sons,
Inc., 1999.
Käesoleva leiutise ühendeid saab lihtsalt valmistada solvaatidena (nt hüdraadid) 20
või moodustada leiutise käigus. Käesoleva leiutise ühendite hüdraate saab lihtsalt
valmistada rekristalliseerimisel veepõhisest/orgaanilisest lahustisegust, kasutades
orgaanilisi lahusteid nagu dioksiin, tetrahüdrofuraan või metanool.
Leiutise ühendeid saab valmistada nende individuaalsete stereoisomeeridena
ühendi ratseemilise segu reageerimisel optiliselt aktiivse lahustava ainega, et 25
moodustada diastereomeeriliste ühendite paar, eraldades diastereomeerid ja
taastades optiliselt puhtad enantiomeerid. Kuigi enantiomeeride eraldamist saab
teostada leiutise ühendite diastereomeeri kovalentsete derivaatidega, eelistatakse
eraldatavaid komplekse (nt kristallilised diastereomeer-soolad). Diastereomeeridel
on eristuvad füüsilised omadused (nt sulamispunkt, keemispunkt, lahustuvus, 30
EE - EP1761505 B1 70
reaktiivsus jne) ning neid saab lihtsalt eraldada neid erinevusi kasutades.
Diastereomeere saab eraldada kromatograafiaga või soovitatavalt eraldus-
/lahutusvõtetega lahustuvuse erinevuste põhjal. Seejärel saadakse optiliselt puhas
enantiomeer koos lahustava ainega mis tahes praktiliste võtetega, et tulemuseks
ei oleks ratsemisatsioon. Ühendite stereoisomeeride eraldamiseks nende 5
ratseemilisest segust sobivate võtete üksikasjalik kirjeldus on Jean Jacquesi,
Andre Colleti, Samuel H. Wileni raamatus Enantiomers, Racemates and
Resolutions, John Wiley and Sons, Inc., 1981.
Kuivõrd lähtematerjalide tootmist ei ole eriti kirjeldatud, on ühendid teada või saab
neid analoogselt valmistada valdkonnas teadaolevate meetoditega või nagu on 10
kirjeldatud allpool näidetes.
Antud valdkonnas pädev isik mõistab, et eespool toodud transformatsioonid on
ainult käesoleva leiutise ühendite valmistamise näidismeetodid ning samamoodi
võib kasutada teisi tuntud meetodeid.
Kaitserühmad 15
Kui üks või mitu funktsionaalrühma, näiteks karboksü, hüdroksü, amino või
merkapto, on kaitstud või vajavad kaitsmist valemi (I) (või selle mudelvalemi)
ühendis, kuna need ei tohiks reaktsioonis osaleda, kasutatakse neid rühmi
tavaliselt amiidide, eriti peptiidi ühendite ning tsefalosporiinide ja penitsilliini ning
nukleiinhappe derivaatide ja suhkrute sünteesis. 20
Kaitserühmad võidad esineda isegi prekursorites ning peaksid kaitsma
kõnealuseid funktsionaalrühmi soovimatute sekundaarsete reaktsioonide eest
nagu atsüülimine, eeterdamine, esterdamine, oksüdeerimine, solvolüüs ja
sarnased reaktsioonid. Kaitserühmadele on omane, et nad lasevad ennast
hõlpsalt rakendada, st ilma soovimatute sekundaarsete reaktsioonideta 25
eemaldamiseks tavaliselt solvolüüsi, redutseerimise, fotolüüsi või ka ensüümi
talitlusega näiteks füsioloogiliste tingimustega sarnastes tingimustes ning neid ei
esine lõpptootes. Spetsialist on teadlik või suudab lihtsalt sätestada, millised
kaitserühmad eespool ja järgnevalt nimetatud reaktsioonidega sobivad.
EE - EP1761505 B1 71
Taoliste funktsionaalrühmade kaitsmist taoliste kaitserühmadega, kaitserühmi ise
ning nende eemaldamise reaktsioone on kirjeldatud näiteks peptiidi sünteesi
standardsetes käsiraamatutes, nagu eespool viidati ning kaitserühmi puudutavas
erialakirjanduses nagu J. F. W. McOmie, Protective Groups in Organic Chemistry,
Plenum Press, London and New York, 1973, raamatus Methoden der organischen 5
Chemie (Methods of organic chemistry), Houben-Weyl, 4. trükk, köide 15/1, Georg
Thieme Verlag, Stuttgart 1974, ja raamatus T. W. Greene, Protective Groups in
Organic Synthesis, Wiley, New York.
Farmatseutilised preparaadid, meetodid ja kasutus
Leiutis käsitleb ka farmatseutilisi koostisi, mis toimeainena sisaldavad valemi (I) 10
(või selle mudelvalemi) ühendit või selle N-oksiidi ning mida saab kasutada
eespool nimetatud haiguste ravimisel.
Käesoleva leiutise farmakoloogiliselt sobivaid ühendeid võib kasutada, et näiteks
valmistada farmatseutilisi koostisi, mis toimeainena sisaldavad valemi (I) (või selle
mudelvalemi) ühendit või farmatseutiliselt sobivat soola koos või seguna 15
märkimisväärses koguses ühte või mitut anorgaanilist või orgaanilist tahket või
vedelat farmatseutiliselt sobivat kandjat.
Leiutis käsitleb ka farmatseutilist koostist, mis sobib püsisoojasele loomale, eriti
inimesele (püsisoojaselt loomalt, eriti inimeselt saadud rakkudele või rakuliinidele,
nt lümfotsüütidele) manustamiseks, türosiin-proteiinikinaasi toimele reageeriva 20
haiguse, eriti ühe eespool nimetatud haiguse ravimiseks või leiutise laiemas
perspektiivis ennetamiseks (profülaktikaks), kuna seda eelistatakse valemi (I) (või
selle mudelvalemi) ühendi jaoks kasutamiseks, sisaldades nimetatud
inhibeerimiseks tõhusas koguses uut valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendit või
selle farmatseutiliselt sobivat soola koos vähemalt ühe farmatseutiliselt sobiva 25
kandjaga.
Eelistatud on enteraalseks manustamiseks nagu nasaalne, bukaalne rektaalne või
eriti oraalne manustamine ning parenteraalseks manustamiseks nagu
intravenoosne, intramuskulaarne või subkutaanne manustamine mõeldud ühendid
püsisoojastele loomadele, eriti inimestele. Ühendid hõlmavad toimeainet eraldi või 30
EE - EP1761505 B1 72
soovitatavalt koos farmatseutiliselt sobiva kandjaga. Toimeaine annus sõltub
ravitavast haigusest, liigist, vanusest, kaalust ning individuaalsest seisundist,
individuaalsetest farmakogkineetilistest andmetest ning manustamise viisist.
Käesolev leiutis käsitleb eriti farmatseutilisi koostiseid, mis hõlmavad valemi (I)
(või selle mudelvalemi) ühendit, selle tautomeeri, N-oksiidi, farmatseutiliselt 5
sobivat soola või hüdraati või solvaati ning vähemalt ühte farmatseutiliselt sobivat
kandjat.
Leiutis käsitleb veel farmatseutilisi koostiseid inimese või looma keha profülaktika
või eeskätt ravimise meetodis kasutamiseks, selle valmistamise protsessi (eriti
kasvajate ravimiseks mõeldud koostiste kujul) ning kasvajalike haiguste, eriti 10
eespool nimetatute ravimeetodit.
Leiutis käsitleb ka valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendite või selle N-oksiidide
protseduure ja kasutust, et valmistada farmatseutilisi preparaate, mis sisaldavad
toimeainena valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendeid või selle N-oksiide.
Farmatseutilised koostised sisaldavad ligikaudu alates 1% kuni ligikaudu 95% 15
toimeainet, kus soovitatavas variandis üksik-annuse manustamise vormid
sisaldavad ligikaudu alates 20% kuni ligikaudu 90% toimeainet ning soovitatavas
variandis mitte üksik-annuse tüüpi olevad vormid sisaldavad ligikaudu 5% kuni
ligikaudu 20% toimeainet. Doseerimisühiku vormid on näiteks kaetud ja katmata
tabletid, ampullid, pudelikesed, suposiidid või kapslid. Täiendavad 20
doseerimisvormid on näiteks salvid, kreemid, pastad, vahud, tinktuurid, pihustid
jne. Näideteks on kapslid, mis sisaldavad umbes alates 0,05g kuni umbes 1,0g
toimeainet.
Käesoleva leiutise farmatseutilised koostised valmistatakse teadaoleval viisil,
näiteks tavapärase segamise, granuleerimise, lahustamise või lüofiliseerimise 25
protseduuridega.
Eelistatud on toimeaine lahustite ja ka suspensioonide või dispersioonide, eriti
isotooniliste vesilahuste, dispersioonide või suspenioonide kasutamine, mida
näiteks ainult toimeainet või seda koos kandjaga sisaldavate lüofiliseeritud
ühendite puhul saab enne kasutust valmistada. Farmatseutilised koostised võivad 30
EE - EP1761505 B1 73
olla steriilsed ja/või sisaldada ekstsipiente, näiteks konservante, stabilisaatoreid,
märgavaid aineid ja/või emulgaatoreid, lahustumise soodustajaid, osmootilise
surve reguleerimiseks soolasid ja/või puhvreid ning neid valmistatakse
teadaolevate meetoditega, näiteks tavapäraste lahustumis- ja
lüofiliseerimisprotseduuridega. Nimetatud lahused või suspensioonid võivad 5
sisaldada viskoossust tõstvaid aineid või lahustumise soodustajaid nagu naatrium
karboksümetüültselluloos, karboksü-metüültselluloos, dekstraan,
polüvinüülpürrolidoon või želatiin.
Õlis olevad suspensioonid sisaldavad õlikomponendina taime-, sünteetilisi või
poolsünteetilisi õlisid, mis on tavaliselt mõeldud süstimiseks. Sellistena võib 10
nimetada eeskätt vedelaid rasvhappe estreid, mis happekomponendina sisaldavad
pika ahelaga rasvhapet, millel on 8 kuni 22, eriti 12 kuni 22 süsiniku aatomit nagu
näiteks lauriinhape, tridetsüülhape, müristiinhape, pentadetsüülhape,
palmitiinhape, heptadekaanhape, stearhape, arahiinhape, beheenhape või
vastavaid küllastumata happeid nagu näiteks oleiinhape, elaidiinhape, eruukhape, 15
trans-dokos-13-eenhape (brasidic acid) või linoleenhape, soovi korral
antioksüdandite, näiteks E-vitamiini, β-karoteen või 3,5-di-tert-butüül-4-
hüdroksütolueeni lisamisega. Antud rasvhappe estrite alkoholi komponendil on
maksimaalselt 6 süsiniku aatomit ja see on mono- või polü-hüdroksü, näiteks
mono-, di- või tri-hüdroksü alkohol, näiteks metanool, etanool, propanool, butanool 20
või pentanool või nende isomeer, aga eriti glükool ja glütserool. Seetõttu on
esitatud rasvhappe estrite järgnevad näited: etüüloleaat, isopropüül-müristaat,
isopropüülpalmitaat, „LabRafil M 2375“ (polüoksüetüleen-glütserool-trioleaat,
Gattefosse, Pariis), „Miglyol 812“ (küllastunud rasvhapete triglütseriid ahela
pikkusega C8 kuni C12, HuIs AG, Saksamaa), aga eriti taimeõlid nagu 25
puuvillaseemneõli, mandliõli, oliiviõli, kastoorõli, seesami õli, sojaoa õli ja veelgi
enam maapähkli õli.
Süstitavaid koostisi valmistatakse tavapärasel moel steriilsetes tingimustes; sama
kehtib ka koostiste sisestamisele ampullidesse või pudelikestese ning anumate
sulgemisel. 30
Suukaudseks manustamiseks mõeldud farmatseutilisi koostiseid on võimalik
saada toimeaine kombineerimisel tahkete kandjatega, soovi korral saadud
EE - EP1761505 B1 74
mikstuuri granuleerimisel ning soovi või vajaduse korral sobivate ekstsipientide
lisamise järel segu vormimisel tablettideks, dražee sisuks või kapsliteks. Samuti on
võimalik neid panna kandjatesse, mis võimaldavad toimeainel seguneda või
määratud kogustes vabaneda.
Sobivad kandjad on eriti täiteained nagu suhkrud, näiteks laktoos, sahharoos, 5
mannitool või sorbitool, tselluloosi preparaadid ja/või kaltsiumfosfaadid, näiteks
trikaltsiumfosfaat või kaltsiumhüdrogeenfosfaat, ja sideaineid nagu tärklisepastad,
kasutades näiteks maisi-, nisu-, riisi- või kartulitärklist, želatiin, tragakant,
metüültselluloos, hüdroksüpropüülmetüültselluloos, naatrium-
karbksümetüültselluloos ja/või polüvinüülpürrolidoon ja/või soovi korral 10
disintegraatoreid nagu eespool nimetatud tärklised ja/või karboksümetüültärklis,
ristseotud polüvinüülpürrolidoon, agar, algiinhape või selle sool nagu
naatriumalginaat. Ekstsipiendid on eeskätt voolu ühtlustajad ja libestajad näiteks
ränihape, talk, stearhape või nende soolad nagu magneesium- või
kaltsiumstearaat ja/või polüetüleenglükool. Dražee sisudele antakse sobiv optiline 15
enterokate, kusjuures kasutatakse muuhulgas kontsentreeritud suhkrulahuseid,
mis võivad sisaldada kummiaraabikut, talki, polüvinüülpürrolidooni,
polüetüleenglükooli ja/või titaandioksiidi, või katteaine lahuseid sobivates
orgaanilistes lahustites või enterokattelahuste valmistamiseks sobivate tselluloosi
preparaatide nagu etüültselluloos-ftalaat või hüdroksüpropüülmetüültselluloos-20
ftalaat lahuseid. Kapslid on želatiinist tehtud kuivtäidisega kapslid ning želatiinist ja
plastifikaatorist nagu glütserool või sorbitool tehtud pehme kattega kapslid.
Kuivtäitega kapslid võivad sisaldada toimeainet graanulite kujul näiteks täitjatega
nagu laktoos, sideainetega nagu tärklised ja/või glidantidega nagu talk või
magneesiumstearaat ning soovi korral stabilisaatoritega. Pehmetes kapslites on 25
toimeaine soovitatavalt lahustatud või suspendeeritud sobivatesse õli
ekstsipientidesse nagu taimeõlid, petrooleum või vedelad polüetüleenglükoolid,
kusjuures on võimalik lisada ka stabilisaatoreid ja/või antibakteriaalseid aineid.
Värve või pigmente võib lisada tablettidele või dražee kattekihtidele või kapsli
ümbrisele näiteks tuvastamiseks või toimeaine erinevate annuste näitamiseks. 30
Tableti sisudele võib anda sobivad optilised enterokatted, kasutades muuhulgas
kontsentreeritud suhkrulahuseid, mis võivad sisaldada kummiaraabikut, talki,
EE - EP1761505 B1 75
polüvinüülpürrolidooni, polüetüleenglükooli ja/või titaandioksiidi, või katteaine
lahuseid sobivates orgaanilistes lahustites või lahusti segudes või enterokatete
valmistamiseks sobivate tselluloosi preparaatide lahuseid.
Suukaudseks manustamiseks mõeldud farmatseutilised koostised hõlmavad ka
želatiini sisaldavaid kõvasid kapsleid ning pehmeid želatiini ja plastifikaatorit 5
sisaldavaid suletud kapsleid. Kõvad kapslid võivad toimeainet sisaldada graanulite
kujul näiteks täiteainete, sideainete ja soovi korral stabilisaatorite segus.
Pehmetes kapslites on toimeaine soovitatavalt sobivates vedelates ekstsipientides
lahustatud või suspendeeritud, millele võib veel stabilisaatoreid ja detergente
lisada. 10
Rektaalseks manustamiseks sobivad farmatseutilised koostised on näiteks
suposiidid, mis sisaldavad kombineerituna toimeainet ja suposiidi alust.
Parenteraalseks manustamiseks sobivad eriti vees lahustuva toimeaine
veelahused, näiteks veeslahustuv sool, või süstitavad veesuspensioonid, mis
sisaldavad viskoossust tõstvaid aineid nagu näiteks 15
naatriumkarboksümetüültselluloos, sorbitool ja/või dekstraan ning soovi korral
stabilisaatoreid. Toimeaine võib soovi korral koos ekstsipientidega ka lüofilisaadi
kujul olla ning selle võib enne parenteraalset manustamist sobivate lahustite
lisamisega lahuseks teha.
Lahuseid, mida kasutatakse näiteks parenteraalseks manustamiseks, võib 20
rakendada ka infusioonilahustena.
Samamoodi käsitleb leiutis protseduuri või meetodit käesolevalt eespool nimetatud
patoloogilise seisundi, eriti türosiinikinaasi inhibeerimisele reageeriva haiguse, eriti
vastava neoplastilise haiguse ravimiseks. Valemi (I) (või selle mudelvalemi)
ühendeid või selle N-oksiide võib manustada sellisena või eeskätt farmatseutiliste 25
koostiste kujul profülaktilisena või terapeutilisena soovitatavalt nimetatud haiguste
vastu tõhusas koguses taolist ravi vajavale püsisoojasele loomale, näiteks
inimesele. Kui patsiendi kaal on ligikaudu 70kg, on päevane manustatav kogus
ligikaudu 0,05g kuni ligikaudu 5g, soovitatavalt ligikaudu 0,25g kuni ligikaudu 1,5g
käesoleva leiutise ühendit. 30
EE - EP1761505 B1 76
Leiutis pakub veel ka meetodit proteiinikinaasist sõltuva haiguse ravimeetodeid,
mille käigus püsisoojasele loomale, näiteks inimesele, manustatakse üks või mitu
tsütostaatilist või tsütotoksilist ühendit nagu nt Glivec® koos leiutise ühendiga
samaaegselt või erinevatel aegadel. Termin „samaaegselt“ tähendab kiires
järjestuses või vahetult üksteise järel. 5
Käesolev leiutis käsitleb eeskätt ka valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi või
selle N-oksiidide või farmatseutiliselt sobiva soola, eriti nimelt eelistatuna valemi (I)
(või selle mudelvalemi) ühendi või selle farmatseutiliselt sobiva soola kasutamist
sellisena või farmatseutilise koostise kujul vähemalt ühe farmatseutiliselt sobiva
kandjaga eespool nimetatud ühe või mitme haiguse, soovitatavalt proteiinikinaasi 10
inhibeerimisele reageeriva haiguse, eriti neoplastilise haiguse, veelgi enam AbI
türosiinikinaasi inhibeerimisele reageeriva leukeemia terapeutiliseks ja ka
profülaktiliseks käsitlemiseks.
Igal juhul kasutatavate farmatseutiliste koostiste (ravimite) soovitatava annuse
kogus, koostis ja valmistus on esitatud eespool. 15
Valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendit võib edukalt kasutada ka koos teiste
antiproliferatiivsete ainetega. Taoliste antiproliferatiivsete ainete seas on
muuhulgas aromataasi inhibiitorid, antiöstrogeenid, topoisomeraasi I inhibiitorid,
topoisomeraasi Il inhibiitorid, mikrotuubuli-aktiivsed ained, alküülivad ained,
histooni deatsetüülaasi inhibiitorid, farnesüül-transferaasi inhibiitorid, COX-2 20
inhibiitorid, MMP inhibiitorid, mTOR inhibiitorid, antineoplastilised antimetaboliidid,
plaatina-ühendid, proteiinikinaasi toimet alandavad ühendid ja teised
antiangiogeensed ühendid, gonadoreliin-agonistid, antiandrogeenid, bengamiidid
(bengamides), bisfosfonaadid, antiproliferatiivsed antikehad ja temosolomiid
(TEMODAL®). 25
Käesolevalt kasutatud termin „aromataasi inhibiitorid“ tähendab ühendeid, mis
inhibeerivad östrogeeni tootmist, st substraatide androstenedioon ja testosteroon
konversiooni vastavalt östrooniks ja östradiooliks. Termin hõlmab muuhulgas ka
steroide, eriti eksemestaani ja formestaani ning eriti mitte-steroide, eriti
aminoglutetimiidi, vorosooli, fadrosooli, anastrooli ning veel eriti letrosooli. 30
EE - EP1761505 B1 77
Eksemestaani võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga
AROMASIN™. Formestaani võib manustada näiteks selle turustataval kujul
kaubamärgiga LENTARON™. Fadrosooli võib manustada näiteks selle
turustataval kujul kaubamärgiga AFEMA™. Anastrosooli võib manustada näiteks
selle turustataval kujul kaubamärgiga ARIMIDEX™. Letrosooli võib manustada 5
näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga FEMARA™ või FEMAR™.
Aminoglutetimiidi võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga
ORIMETEN™.
Antineoplastilist ainet, mis on aromataasi inhibiitor, sisaldav leiutise kombinatsioon
on eriti kasulik hormoonretseptori-positiivsete rinnakasvajate ravis. 10
Käesolevalt kasutatud termin „antiöstrogeenid“ tähendab ühendeid, mis seisavad
vastu östrogeenide toimele östrogeen-retseptori tasemel. Termin hõlmab
muuhulgas tamoksifeeni, fulvestrant, raloksifeen ja raloksifeenvesinikkloriid.
Tamoksifeeni võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga
NOLVADEX™. Raloksifeeni vesinikkloriid võib manustada näiteks selle 15
turustataval kujul kaubamärgiga EVISTA™. Fulvestranti võib valmistada, nagu on
esitatud patendis US 4,659,516 või võib seda manustada näiteks selle turustataval
kujul kaubamärgiga FASLODEX™.
Käesolevalt kasutatud termin „topoisomeraasi I inhibiitorid“ hõlmab muuhulgas
topotekaani, irinotekaani, 9-nitrokamptotetsiini ja makromolekulaarse 20
kamptotetsiini konjugaati PNU-166148 (ühend A1 patendis WO99/17804).
Irinotekaani võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga
CAMPTOSAR™. Topotekaani võib manustada näiteks selle turustataval kujul
kaubamärgiga HYCAMTIN™.
Käesolevalt kasutatud termin „topoisomeraasi Il inhibiitorid“ hõlmab muuhulgas 25
antratsükliine doksorubitsiin (sealhulgas liposomaalne koostis, nt CAELYX™),
epirubitsiini, idarubitsiini ja nemorubitsiini, antrakinoone mitoksantroon ja
losoksantroon ning podofüllotoksiine etoposiid ja teniposiid. Etoposiidi võib
manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga ETOPOPHOS™.
Teniposiidi võib manustada näiteks selle turustataval kujul, nt kaubamärgiga VM 30
26-BRISTOL™. Doksorubitsiini võib manustada näiteks selle turustataval kujul
EE - EP1761505 B1 78
kaubamärgiga ADRIBLASTIN™. Epirubitsiini võib manustada näiteks selle
turustataval kujul kaubamärgiga FARMORUBITSIIN™. Idarubitsiini võib
manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga ZAVEDOS™.
Mitoksantrooni võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga
NOVANTRON™. 5
Termin „mikrotuubul-aktiivsed ained“ tähendab mikrotuubulit stabiliseerivaid ja
destabiliseerivaid aineid, hõlmates muuhulgas taksaane paklitakseel ja
dotsetakseel, vinka-alkaloide nt vinblastiin, eriti vinblastiin-sulfaat, vinkristiin eriti
vinkristiinsulfaat ja vinorelbiin, discodermolide (diskodermoliid) ning epothilones
(epotiloonid) nagu epothilone B ja D. Dotsetakseeli võib manustada näiteks selle 10
turustataval kujul kaubamärgiga TAXOTERE™. Vinblastiinsulfaati võib manustada
näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga VINBLASTIN R.P.™.
Vinkristiinsulfaati võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga
FARMISTΪN™.
Käesolevalt kasutatud termin „alküülivad ained“ hõlmab muuhulgas 15
tsüklofosfamiidi, ifosfamiidi ja melfalaani. Tsüklofosfamiidi võib manustada näiteks
selle turustataval kujul kaubamärgiga CYCLOSTIN™. Ifosfamiidi võib manustada
näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga HOLOXAN™.
Termin „histooni deatsetülaasi inhibiitorid“ tähistab ühendeid, mis pärsivad histooni
deatsetülaasi ja millel on antiproliferatiivne toime. 20
Termin „farnesüül-transferaasi inhibiitorid“ tähistab ühendeid, mis pärsivad
farnesüül-transferaasi ja millel on antiproliferatiivne toime.
Termin „COX-2 inhibiitorid“ tähistab ühendeid, mis pärsivad tsükloksügenaas-2
tüüpi ensüümi (COX-2) ja millel on antiproliferatiivne toime, näiteks tselekoksiib
(Celebrex®), rofekoksiib (Vioxx®) ja lumirakoksiib (COX189). 25
Termin „MMP inhibiitorid“ tähistab ühendeid, mis pärsivad maatriks
metalloproteinaasi (MMP) ja millel on antiproliferatiivne toime.
EE - EP1761505 B1 79
Termin „mTOR inhibiitorid“ tähistab ühendeid, mis pärsivad imetaja
rapamütsiini märklauda (mTOR) ja millel on antiproliferatiivne toime, näiteks
siroliimus (Rapamune®), everoliimus (Certican™), CCI-779 ja ABT578.
Termin „antineoplastilised antimetaboliidid“ hõlmab muuhulgas 5-fluorouratsiili,
tegafuuri, kapetsitabiini, kladribiini, tsütarabiini, fludarabiinfosfaati, fluorouridiini, 5
gemtsitabiini, 6-merkaptopuriini, hüdroksüuureat, metotreksaati, edatreksaati ja
taoliste ühendite soolasid ning lisaks ZD 1694 (RALTITREXED™), LY231514
(ALIMTA™), LY264618 (LOMOTREXOL™) ja OGT719.
Käesolevalt kasutatud termin „plaatina ühendid“ hõlmab muuhulgas karboplatiini,
tsisplatiini ja oksaliplatiini. Karboplatiini võib manustada näiteks selle turustataval 10
kujul kaubamärgiga CARbOPLAT™. Oksaliplatiini võib manustada näiteks selle
turustataval kujul kaubamärgiga ELOXATIN™.
Käesolevalt kasutatud termin „proteiinikinaasi toimet alandavad ühendid ja teised
antiangiogeensed ühendid“ hõlmab muuhulgas ühendeid, mis alandavad
vaskulaarse endoteeli kasvufaktori, (VEGF), epidermaalse kasvufaktori (EGF), c-15
Src, proteiinikinaasi C, trombotsüütidepärase kasvufaktori (PDGF), Bcr-Abl, c-Kit,
Flt-3, insuliini sarnase kasvufaktori I retseptori (IGF-IR) ja tsükliinist sõltuvate
kinaaside (CDK-d) toimet ning antiangiogeensetel ühenditel on lisaks
proteiinikinaasi toime alandamisele veel üks funktsioon.
VEGF aktiivsust alandavad ühendit on eeskätt need, mis inhibeerivad VEGF 20
retseptori, eriti VEGF retseptor-türosiinikinaasi toimet ja mis seonduvad VEGF-le,
ning eriti ühendid, proteiinid ja monoklonaalsed antikehad, mis on üldiselt ja
spetsiifiliselt esitatud patentides WO 98/35958, WO 00/09495, WO 00/27820, WO
00/59509, WO 98/11223, WO 00/27819, WO 01/55114, WO 01/58899 ja EP 0 769
947; need, mida on kirjeldanud M. Prewett et al ajakirjas Cancer Research, 59 25
(1999) 5209-5218, F. Yuan et al ajakirjas Proc. Natl. Acad. Sci. USA, kd 93, lk
14765-14770, detsember 1996, Z. Zhu et al ajakirjas Cancer Res, 58, 1998, 3209-
3214, ning J. Mordenti et al ajakirjas Toxicologic Pathology, kd 27, nr 1, lk 14-21,
1999; patendis WO 00/37502 ja WO 94/10202; Angiostatin™, mida on kirjeldanud
M. S. O'Reilly et al, Cell 79, 1994, 315-328; ja Endostatin™, mida on kirjeldanud 30
M. S. O'Reilly et al, Cell 88, 1997, 277-285;
EE - EP1761505 B1 80
EGF toimet alandavad ühendid on eriti need, mis inhibeerivad EGF retseptorit, eriti
EGF retseptor-türosiinikinaasi toimet, ja EGF-e seonduvad ühendid ning eeskätt
ühendid, mida on üldiselt ja spetsiifilisemalt käsitletud patentides WO 97/02266,
EP 0 564 409, WO 99/03854, EP 0520722, EP 0 566 226, EP 0 787 722, EP 0
837 063, WO 98/10767, WO 97/30034, WO 97/49688, WO 97/38983 ja eriti WO 5
96/33980;
c-Src aktiivsust inhibeerivad ühendid on muuhulgas need, mis inhibeerivad c-Src
proteiin-türosiinikinaasi toimet vastavalt allpool toodule, ja SH2 koostoime
inhibiitorid, nagu on esitatud patentides WO97/07131 ja WO97/08193;
c-Src proteiin-türosiinikinaasi toimet alandavate ühendite seas on muuhulgas 10
ühendid, mis kuuluvad pürroolpürimidiinide, eriti pürrool[2,3-djpürimidiinide,
puriinide, pürasopürimidiinide, eriti püraso[3,4-d]pürimidiinide, pürasopürimidiinide,
eriti püraso[3,4-d]pürimidiinide ja püridopürimidiinide, eriti pürido[2,3-
d]pürimidiinide struktuurklassidesse. Soovitatavalt käsitleb termin ka ühendeid,
mis on esitatud patentides WO 96/10028, WO 97/28161, WO97/32879 ja 15
WO97/49706;
proteiinikinaasi C toimet alandavad ühendid on eeskätt need staurosporine’i
(staurosporiin) derivaadid, mis on esitatud patendis EP 0 296 110 (farmatseutilist
preparaati on kirjeldatud patendis WO 00/48571) ja mille ühendid on
proteiinikinaasi C inhibiitorid; 20
proteiinikinaasi toimet inhibeerivad järgmised konkreetsed ühendid, mida võib ka
kasutada koos käesoleva leiutise ühenditega, on imatiniib (Gleevec®/Glivec®),
PKC412, Iressa™ (ZD1839), PK1166, PTK787, ZD6474, GW2016, CHIR-200131,
CEP-7055/CEP-5214, CP-547632, KRN-633 ja SU5416;
lisaks proteiinikinaasi toime alandamisele lisafunktsiooni omavate 25
antiangiogeensete ühendite seas on nt talidomiid (THALOMID), tselekoksiib
(Celebrex) ja ZD6126.
Käesolevalt kasutatud termin „gonadoreliini agonist“ hõlmab muuhulgas abareliksi,
gosereliini ja gosereliinatsetaati. Gosereliin on toodud patendis US 4,100,274 ja
EE - EP1761505 B1 81
seda võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga ZOLADEX™.
Abareliksi võib moodustada, nagu on esitatud nt patendis US 5,843,901.
Käesolevalt kasutatud termin „antiandrogeenid“ hõlmab muuhulgas bikalutamiidi
(CASODEX™), mida võib moodustada nagu on kirjas nt patendis US 4,636,505.
Termin „bengamides“ (bengamiidid) käsitleb bengamide ja nende derivaate, millel 5
on antriproliferatiivsed omadused.
Käesolevalt kasutatud termin „bisfosfonaadid“ hõlmab muuhulgas etidroonhapet,
klodroonhapet, tiludroonhapet, pamidroonhapet, alendroonhapet, ibandroonhapet,
risedroonhapet ja soledroonhapet. „Etidroonhapet“ võib manustada näiteks selle
turustataval kujul kaubamärgiga DIDRONEL™. „Klodroonhapet“ võib manustada 10
näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga BONEFOS™. „Tiludroonhapet“ võib
manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga SKELID™.
„Pamidroonhapet“ võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga
AREDIA™. „Alendroonhapet“ võib manustada näiteks selle turustataval kujul
kaubamärgiga FOSAMAX™. „Ibandroonhapet“ võib manustada näiteks selle 15
turustataval kujul kaubamärgiga BONDRANAT™. „Risedroonhapet“ võib
manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga ACTONEL™.
„Soledroonhapet“ võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga
ZOMETA™.
Käesolevalt kasutatud termin „antiproliferatiivsed antikehad“ hõlmab muuhulgas 20
trastusumaabi (Herceptin™), ravim Trastuzumab-DM1, erlotiniibi (Tarceva™),
bevatsisumaab (Avastin™), rituksimaab (Rituxan®), PRO64553 (anti-CD40) ja
antikeha 2C4.
Ägeda müeloidse leukeemia (AML) ravimiseks võib valemi (I) (või selle
mudelvalemi) ühendeid kasutada koos leukeemia standardraviga, eriti koos AML 25
ravimiseks kasutatavate teraapiatega. Täpsemalt võib valemi (I) (või selle
mudelvalemi) ühendeid manustada nt koos farnesüül-transferaasi inhibiitoritega
ja/või teiste AML raviks tõhusate ravimitega nagu daunorubitsiin, adriamütsiin,
Ara-C, VP-16, teniposiid, mitoksantroon, idarubitsiin, karboplatiin ja PKC412.
EE - EP1761505 B1 82
Koodinumbri, üld- või kaubanimetuse põhjal tuvastatud toimeainete struktuuri võib
võtta standardkogumiku tegelikust väljaandest The Merck Index või
andmebaasidest nagu nt rahvusvahelised patendid (nt IMS World Publications).
Eespool nimetatud ühendeid, mida võib kasutada koos valemi (I) (või selle
mudelvalemi) ühendiga, saab valmistada ja manustada vastavalt antud 5
valdkonnas kirjeldatud moel nagu ülal nimetatud dokumentides.
Protseduuri üldtingimused
Kõik siin kirjeldatud etapid on võimalik teostada teadaolevatel tingimustel,
soovitatavalt konkreetselt nimetatud tingimustel lahustite või lahjendajate
puudumisel või tavaliselt juuresolekul, soovitatavalt on need kasutatavate 10
reagentide suhtes inertsed ning suudavad neid lahustada, katalüsaatorite,
tihendusainete või neutraliseerimisvedelike näiteks ioonvahetite, tavaliselt katiooni
vahetite nagu näiteks H+ kujul puudumisel või juuresolekul; reaktsiooni ja/või
reaktantide liigist sõltuvalt tõstetud temperatuuril, näiteks vahemikus alates -100
°C kuni umbes 190 °C, soovitatavalt alates -80 °C kuni umbes 150 °C, näiteks 15
temperatuuril -80 kuni -60 °C, toatemperatuuril -20 kuni 40 °C või kasutatava
lahusti keemispunktil atmosfääri rõhul või suletud anumas, vajadusel rõhu all ja/või
inertses atmosfääri, näiteks argooni või lämmastiku keskkonnas.
Tuleks mainida, et antud peatükis nimetatud konversioonidega analoogsed
reaktsioonid võivad toimuda ka sobivate vahesaaduste tasemel. 20
Protseduuri üksikasjalik kirjeldus
Käesoleva leiutise heteroaromaatseid uureaid võib valmistada antud valdkonnas
teadaolevate meetoditega.
Vastavalt üldisele näidisprotseduurile võib üldvalemi (I) struktuuriga ühendeid
valmistada üldvalemi (VIII) heteroarüülamiini reageerimisel üldvalemi (IX) arüül-25
isotsüanaadiga:
EE - EP1761505 B1 83
Reaktsiooni võib sooritada näiteks aprotoonses lahustis nagu näiteks tolueen.
Näidisprotseduur on esitatud allpool:
Eelistatud variant on järgmine: 5
EE - EP1761505 B1 84
Protsessi lisaetapid
Vastavalt soovile teostatud protsessi lisaetappides võivad lähteühendite
funktsionaalrühmad, mis ei tohiks reaktsioonis osaleda, olla kaitsmata kujul või
kaitstud näiteks ühe või mitme kaitserühmaga eespool „kaitserühmade“ all 5
nimetatud kaitserühmaga. Seejärel kaitserühmad eemaldatakse täielikult või
osaliselt, vastavalt seal kirjeldatud meetodile.
Valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi sooli koos soola moodustava rühmaga
võib valmistada iseenesest teadaoleval moel. Valemi (I) (või selle mudelvalemi)
EE - EP1761505 B1 85
ühendite happe liitsooli võib järelikult saada happega töötlemisel või sobiva
aniioonvaheti reagendiga.
Soolad saab tavaliselt konverteerida vabadeks ühenditeks näiteks sobivate
aluseliste ainetega, näiteks leelisemetalli karbonaatide, leelismetalli
vesinikkarbonaatide või leelismetalli hüdroksiidiga, tavaliselt kaaliumkarbonaadi 5
või naatriumhüdroksiidiga töötlemisel.
Stereoisomeersed segud, nt diastereomeeride segusid iseenesest teadaoleval
moel sobivate eraldusmeetoditega saab nende vastavateks isomeerideks
eraldada. Diastereomeersed segud võib eraldada näiteks nende individuaalseteks
diastereomeerideks fraktsioneeriva kristallimise, kromatograafia, lahusti jaotamise 10
ja sarnaste protseduuridega. Antud eraldamine võib toimuda ka lähteühendi või
valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendite tasandil. Enantiomeerid võib eraldada
diastereomeersete soolade moodustumisega, näiteks soola moodustamisel
enantiomeer-puhta kiraalse happega või kromatograafiaga, näiteks HPLC-ga
kromatograafilisi substraate koos kiraalsete ligandidega kasutades. 15
Vesiniku olemasolul saab leiutise ühendi konverteerida vastavaks ühendiks,
kusjuures R3 või Rz on madalam alküül, reageerides nt madalama alküüli diaso-
ühendiga, eriti diasometaaniga inertses lahustis soovitatavalt väärismetalli
katalüsaatori ja eriti disperssel kujul, nt vase või väärismetallisoola, nt vaskkloriidi
või vask(ll)sulfaadi juuresolekul. Samuti on võimalik reaktsioon madalamate 20
alküülhalogeenidega või teise lahkuva rühmaga, mis kannavad madalamaid
alkaane, nt tugeva orgaanilise sulfoonhappega nagu madalam alkaansulfoonhape
(mis on soovi korral asendatud halogeeniga nagu fluor), aromaatne sulfoonhape,
näiteks asendamata või asendatud benseensulfoonhape, kus asendajad on
soovitatavalt valitud madalama alküüli nagu metüül, halogeeni nagu broom ja/või 25
nitro seast, esterdatud madalamaid alküülalkohole, mis on nt metaansulfoonhappe
või p-tolueen-sulfoonhappega esterdatud. Alküülimine toimub amiidide puhul
tavalistes tingimustes, eriti vesilahuses ja/või polaarsete lahustite, tavaliselt
alkoholide nagu näiteks metanool, etanool, isopropanool või etüleenglükool või
dipolaarsete aprootiliste lahustite nagu nt tetrahüdrofuraan, dioksaan või 30
dimetüülformamiid juuresolekul, sobivusel happeliste või aluseliste katalüsaatorite
juuresolekul enamasti temperatuuridel alates umbes 0 °C kuni vastava
EE - EP1761505 B1 86
reaktsioonimikstuuri keemispunktini, soovitatavalt vahemikus 20 °C ja tagasijooksu
temperatuur ning vajadusel tõstetud rõhul nt suletud tuubis ja/või inertses gaasis,
enamasti lämmastikus või argoonis.
Soolad võivad olla kõikides lähteühendites ja üleminevates ainetes, kui need
sisaldavad soola moodustavaid rühmasid. Soolad võivad olla kohal taoliste 5
ühendite reaktsiooni käigus tingimusel, et see reaktsiooni ei häiri.
Reaktsiooni kõikides etappides võib tekkivad isomeersed segud eraldada nende
individuaalseteks isomeerideks, nt diastereomeerideks või enantiomeerideks, või
isomeeride mis tahes segudeks, nt ratsemaatideks või diastereomeerseteks
segudeks. 10
Leiutis käsitleb ka neid protsesse, milles alustatakse ühendist, mis igal etapil on
saadav üleminekuainena, ja teostakse puuduvad etapid, või protsess
katkestatakse mis tahes etapil, lähtematerjal moodustakse reaktsioonitingimustel,
nimetatud lähtematerjali kasutakse reaktiivse derivaadi või soola kujul või
toodetakse leiutisele vastavate meetoditega saadav ühend ning nimetatud ühendit 15
töödeldakse in situ. Eelistatud variandis alustatakse lähtematerjalidest, mis
annavad eespool kirjeldatud ühendid nagu eelistatakse, eeskätt nagu eriti
eelistatakse, peamiselt eelistatakse ja/või kõige enam eelistatakse.
Eelistatud variandis valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühend valmistatakse
vastavalt või analoogselt näidetes määratletud protseduuridega ja protseduuri 20
etappidega.
Valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendid, sealhulgas nende soolad on saadavad
ka hüdraatide kujul või nende kristallid võivad hõlmata näiteks kristallisatsiooniks
kasutatud lahustit (esinevad solvaatidena).
NÄITED 25
Järgnevad näited on mõeldud leiutise illustreerimiseks selle ulatust piiramata.
Temperatuuri mõõdetakse Celsiuse kraadides. Kui ei ole teisiti sätestatud, toimub
reaktsioon toatemperatuuril N2 atmosfääris.
EE - EP1761505 B1 87
Rf väärtused, mis näitavad iga aine liigutatud distantsi ja eluendi frondi distantsi
suhet, määratakse silikageeli õhukese kihi plaatidel (Merck, Darmstadt,
Saksamaa) õhukese kihi kromatograafiaga vastavalt nimetatud lahustisüsteeme
kasutades.
5
Kõige sobivamaid aniliine on kirjeldatud patendis WO 03/099771 või saab
valmistada analgoogselt siin näidiseks toodud derivaatidega. Kõiki teisi on mujal
kirjeldatud.
Üldine sünteesiskeem:
10
EE - EP1761505 B1 88
HPLC tingimused
Gradient A: tehti Watersi süsteemil, mis oli varustatud firma CTC Analytics
automaatproovivõtjaga HTS PAL, 515 pumbaga ja 996 DAD detektoriga, mis
töötab 210nm juures. Kolonn: CC70/3 Nucleosil 100-3 C18 (3µ, 70x3m, Macherey-
Nagel, tellimuse nr 721791,30), temperatuur: 45 °C, vool: 1,2ml min-1. Eluendid: A: 5
Vesi + 0,2% H3PO4 (85%, (Merck 100552) + 2% Me4NOH, (10%, Merck 108123),
B: Atsetonitriil + 20% vesi + 0,1% H3PO4 (85%) + 1% Me4NOH (10%). Gradient:
0% B kuni 95% B 6,6 min jooksul, seejärel 95% B 4,4 min.
Gradient B: Lineaarne gradient 20-100% CH3CN (0,1%TFA) ja H2O (0,1% TFA) 7
min jooksul + 2 min 100% CH3CN (0,1%TFA); tuvastamine 215nm juures, 10
voolukiirus 1mL/min temperatuuril 30 °C. Kolonn: Nucleosil 100-3 C18
(125x4,0mm).
Gradient C: Kolonn: (50x4,6mm), millele on lisatud pöördfaasiline materjal C18-
Nucleosil (Interchrom UP3ODB-5QS, Optisphere 3µM ODB). Tuvastus UV
absorptsiooniga 215nm juures. Retentsiooniajad (tR) on antud minutites. 15
Voolukiirus: 2ml/min. Gradient: 20% → 100% b) sees a) 14 min + 5 min 100% a),
a): Atsetonitriil + 0,1% TFA; b): vesi + 0,1% TFA.
Gradient D: Kolonn: (50x4,6mm), millele on lisatud pöördfaasiline materjal C18-
Nucleosil (Interchrom UP3ODB-5QS, Optisphere 3µM ODB). Tuvastus UV
absorptsiooniga 215nm juures. Retentsiooniajad (tR) on antud minutites. 20
Voolukiirus: 2ml/min. Gradient: 15% → 100% b) sees a) 2,25 min + 1,25 min
100% a), a): Atsetonitriil + 0,1% TFA; b): vesi + 0,1% TFA.
Gradient E: Kolonn: (50x4,6mm), millele on lisatud pöördfaasiline materjal C18-
Nucleosil (Interchrom UP3ODB-5QS, Optisphere 3µM ODB). Tuvastus UV
absorptsiooniga 215nm juures. Retentsiooniajad (tR) on antud minutites. 25
Voolukiirus: 2ml/min. Gradient: 5% → 60% b) sees a) 9 min + 7 min 60% a), a):
Atsetonitriil + 0,1% TFA; b): vesi + 0,1% TFA.
Gradient F: Kolonn: (125x4mm), millele on lisatud materjal Nucleosil 100-5 C18
AB. Tuvastus UV absorptsiooniga 215nm juures. Retentsiooniajad (tR) on antud
minutites. Voolukiirus: 1,5ml/min. Lineaarne gradient: 5%-100% CH3CN (0,1% 30
EE - EP1761505 B1 89
TFA) ja H2O (0,1% TFA) 5 min jooksul, seejärel 100% CH3CN (0,1% TFA) 1 min
jooksul.
Gradient G: Kolonn: (125x4mm), millele on lisatud materjal Nucleosil 100-5 C18
AB. Tuvastus UV absorptsiooniga 215nm juures. Retentsiooniajad (tR) on antud
minutites. Voolukiirus: 1,5ml/min. Lineaarne gradient: 10%-100% CH3CN (0,1% 5
TFA) ja H2O (0,1% TFA) 5 min jooksul, seejärel 100% CH3CN (0,1% TFA) 1 min.
Gradient H: Kolonn: (125x4 mm) millele on lisatud materjal Nucleosil 100-5 C18
AB. Tuvastus UV absorptsiooniga 215nm juures. Retentsiooniajad (tR) on antud
minutites. Voolukiirus: 1,5ml/min.
Lineaarne gradient: 30%-100% CH3CN (0,1% TFA) ja H2O (0,1% TFA) 5 min 10
jooksul, seejärel 100% CH3CN (0,1% TFA) 1 min.
Gradient I: Kolonn: (250x4mm) millele on lisatud materjal Nucleosil 100-5 C18
AB. Tuvastus UV absorptsiooniga 215nm juures. Retentsiooniajad (tR) on antud
minutites. Voolukiirus: 2ml/min. Lineaarne gradient: 2%-100% CH3CN (0,1% TFA)
ja H2O (0,1% TFA) 10 min jooksul, seejärel 100% CH3CN (0,1% TFA) 3 min. 15
Gradient J: Lineaarne gradient 20-100% CH3CN 5 min jooksul + 1,5 min 100%
CH3CN (0,1% TFA); tuvastus 215nm juures, voolukiirus 1ml/min temperatuuril 30
°C. Kolonn: Nucleosil 100-3 C18 (70x4,0mm).
Lühendid
Ac atsetüül 20
AcCN atsetonitriil
Anal. elementanalüüs (näidatud aatomite jaoks, erinevus arvutatud ja
mõõdetud väärtuse < 0,4% vahel)
Soolvesi naatriumkloriidi küllastunud vesilahus
konts. kontsentreeritud 25
p päev(ad)
DCM diklorometaan
DIPE diisopropüüleeter
DIPEA N,N-diisopropüületüülamiin
EE - EP1761505 B1 90
DMAP dimetüülaminopüridiin
DMEU 1,3-dimetüülimidasolidiin-2-oon
DMF dimetüülformamiid
DMSO dimetüülsulfoksiid
EE etüülatsetaat 5
ESI-MS elektronpihusti ionisatsiooni massispektromeetria
Eeter dietüüleeter
EtOAc etüülatsetaat
EtOH etanool
Et3N trietüülamiin 10
Nd näide
h tund(id)
HATU O-(7-asobensotriasool-1-üü])-1,1,3,3-tetrametüüluroonium
heksafluorofosfaat
HPLC kõrgkvaliteetne vedelikkromatograafia 15
Heks. heksaanid
L liiter(id)
Me etüül
MeOH metanool
min minut(id) 20
S.p. sulamispunkt
MPLC keskmise rõhuga vedelikkromatograafia
- Combi Flash süsteem: normaalse faasiga SiO2
- Gilson süsteem: pöördfaasiline Nucleosil C18 (H2O/CH3CN + TFA), üldiselt saadi
toode vaba alusena pärast NaHCO3-ga neutraliseerimist 25
MS massispekter
NEt3 trietüülamiin
NMP N-metüül-pürrolidinoon
NMR tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Pd(PhCN)2CI2 bis(bensonitriil)pallaadium(II)kloriid 30
Rf retentsioonifaktor (TLC)
RT toatemperatuur
küll. küllastunud
EE - EP1761505 B1 91
TBME tert-butüül-metüüleeter
TFA trifluoroäädikhape
THF tetrahüdrofuraan
TLC õhukese kihi kromatograafia
tR= retentsiooniaeg (HPLC) 5
tri-fosgeen bis(triklorometüül)karbonaat
Preparaadid
Näidete 76, 95, 171-195, 197-215, 216 (ühendid 1-54) ja 227-230 ühendid on
toodud võrdluseesmärgil.
Preparaat 1: 2,6-dikloro-3-metoksü-isotsüanaat 10
2,6-dikloro-3-metoksüaniliini lahusele (0,25g, 1,30mmol, 1,0 ekviv.) dioksaanis
(7,5ml) lisatakse süstlaga 20%-list fosfogeeni lahust tolueenis (0,69ml, 1,30mmol,
1,0 ekviv.). Helepruuni reaktsioonimikstuuri segatakse lämmastiku keskkonnas öö
jooksul toatemperatuuril. Saadud selge lahus aurustatakse kõrgvaakumis,
kasutades pöördaurustit vannitemperatuuril 45 °C, et anda pruun õli, mis seistes 15
tahkub: 400MHz 1H-NMR (CDCI3) δ: 3,90 (s, 3H, OMe), 6,72 (d, 1H, Ar-H4), 7,27
(d, 1H, Ar-H5).
2,6-dikloro-3-metoksüaniliin
2,4-dikloro-3-aminofenool vesinikkloriidi lahusele (GLSynthesis, 7,70g, 35,9mmol,
1,0 ekviv.) atsetoonis lisatakse väikestes portsjonites pulbrilist kaaliumhüdroksiidi 20
85% (9,48g, 143,6mmol, 4,0 ekviv.). Seejärel lisatakse dimetüülsulfaati (5,13ml,
53,9mmol, 1,5 ekviv.) sellisel kiirusel, et sisetemperatuur ei tõuse üle 30 °C.
Pärast 1 h toatemperatuuril segamist lisatakse vett (50ml) ja segamist jätkatakse
veel üks tund. Lahusti aurustatakse ja jääk jaotatakse etüülatsetaadi (150ml) ja
vee (100ml) vahel. Orgaaniline kiht eemaldatakse, kuivatatakse Na2SO4-l ja 25
aurustatakse, et anda kollane õli. Destilleerimine seadmega Kugelrohr annab
soovitud toote värvitu õlina: k.p. 150 ºC/0,3mbar, HPLC: tR=5,61 min (puhtus:
90%, gradient A)1 400MHz 1H-NMR (CDCI3) δ: 3,87 (s, 3H, OMe)1 4,49 (br s, 2H,
NH2), 6,30 (d, 1H, Ar-H4), 7,11 (d, 1H, Ar-H5).
EE - EP1761505 B1 92
Preparaat 2: 2,6-dikloro-3,5-dimetoksüaniliin
N-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-atsetamiidi lahusele (6,72g, 25,4mmol) etanoolis
(400ml) lisatakse 3M KOH (134ml). Seejärel lastakse reaktsioonimikstuuril 90 h
tagasi voolata. Pärast jahutmist lisatakse intensiivselt segades tilkhaaval vett
(270ml). Moodustunud sete filtreeritakse välja, pestakse (1xEtOH/vesi 1:1, 50ml, 5
1xvesi, 100ml) ja kuivatatakse öö jooksul vaakumis temperatuuril 50 ºC.
Kõnealune ühend saadi värvitute kristallidena: HPLC: tR=5,43 min (puhtus: >99%,
gradient A), ESl-MS: 221,9/223,9/225,8 [MH]+, 400MHz 1H-NMR (CDCI3) δ:3,89
(s, 6H, 2xOMe), 4,56 (br s, 2H, NH2), 6,03 (s, 1H, Ar-H4).
N-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-atsetamiid 10
Sulfurüülkloriidi (26,9mL, 325mmol, 1,93 ekviv.) lisatakse (7 min jooksul) külmale
(0 ºC) N-(3,5-dimetoksüfenüül)-atsetamiidi suspensioonile (32,9g, 169mmol)
AcCN-is (500ml) inertses atmosfääris. Kollakal saadusel lastakse 30 min
seguneda ja seda karastatakse tilkhaaval naatriumbikarbonaadi küllastunud
vesilahuse (250ml) lisamisega. Saadud sete kogutakse vaakumfiltreerimisega, 15
seda pestakse veega (300ml) ja see kuivatatakse, et anda 20g soovitud toodet (1.
partii). Filtraati lahjendatakse naatriumbikarbonaadi küllastunud vesilahusega
(300ml) ja ekstraktitakse EE-ga (2x300ml). Orgaanilist faasi pestakse vee ja
soolalahusega, see kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja
kontsentreeritakse. Jääki puhastatakse silikageeli kolonn-kromatograafiaga 20
(EE/Heks.,1:1 → 2:1 ), et anda 8,8g toodet (2. partii). 1. ja 2. partii ühendatakse ja
neid segatakse heksaanis. Tahkis kogutakse filtreerimisel, pestakse heksaaniga ja
kuivatatakse, et anda 25,8g kõnealust ühendit valge tahkisena. ESI-MS:
264,0/266,0 [MH]+.
Preparaat 3: N-(3-amino-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid 25
N-(4-metüül-3-nitro-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiidi suspensiooni (9,91g,
30,6mmol) ja 10% Pd/C (990mg) etanoolis (180ml) hüdrogeenitakse atmosfääri
rõhul ja toatemperatuuril. 2 h pärast on reaktsioon valmis, katalüsaator
eemaldatakse läbi tseliidi filtreerimisel ning filtraat aurustatakse kuivaks.
Toorprodukti rekristallisatsioon etüülatsetaadist/heksaanidest, millele järgnes öö 30
EE - EP1761505 B1 93
jooksul vaakumkuivatamine temperatuuril 45 °C, annab kõnealuse ühendi
kohevate nõeljate osakestena: HPLC: tR=5,38 min (puhtus: >99%, gradient A),
ESI-MS: 295,3 [MH]+
N-(4-metüül-3-nitro-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid
4-metüül-3-nitroaniliini (5g, 32,2mmol, 1,0 ekviv.) ja trietüülamiini (5,38ml, 5
38,6mmol, 1,2 ekviv.) lahusele diklorometaanis (100ml) lisatakse 30 min jooksul 3-
tri-fluorometüülbensoüülkloriidi lahust (33,8mmol, 1,05 ekviv.). Moodustunud
suspensiooni segatakse 1 h toatemperatuuril. Seejärel lahjendatakse
reaktsioonimikstuuri diklorometaaniga (800ml) ja ekstraktitakse veega (100ml), 2M
veepõhise Na2CO3-ga (100ml), 2M HCI-ga (100ml) ja veega (100ml). Orgaaniline 10
kiht kuivatatakse Na2SO4-l, aurustatakse koguseni 100ml ja seda lahjendatakse
heksaanidega (100ml). Sete filtreeritakse välja, seda pestakse
heksaanidega/diklorometaaniga 1:1 ja heksaanidega. Vaakumkuivatamine öö
jooksul toatemperatuuril annab helekollased peenikesed nõeljad osakesed: HPLC:
tR=6,72 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 325,2 [MH]+ 15
Preparaat 4: 4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-bensoehape
Etüül 4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-bensoaadi lahusele
(7,23g, 21,1mmol, 1,0 ekviv.) etanoolis (40ml) lisatakse 1M NaOH (30,6mL,
30,6mmol, 1,4 ekviv.). Pärast 2 h toatemperatuuril segamist saadi selge
helekollane lahus. Segu aurustatakse koguseni 30ml. Seejärel viiakse lahuse pH 20
1M HCI lisamisega 7-le ja lahusti eemaldatakse. Jääki töödeldakse kolm korda
tolueenis (70ml) ja see aurustati. Toormaterjal lahustatakse etanoolis/THF-s 1:9
(150ml), filtreeritakse, aurustatakse, peenestatakse etüülatsetaadiga ja
kuivatatakse vaakumis temperatuuril 60 °C öö jooksul, et anda beež pulber:
HPLC: tR=3,61 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 303,3 [MH]+. 25
Etüül 4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-bensoaat
N-metüülpiperasiini lahusele (5,8g, 57,9mmol, 1,0 ekviv.) tetrahüdrofuraanis
(225ml), mis sisaldas peeneks jahvatatud veepõhist kaaliumkarbonaati (10,4g,
75,2mmol, 1,3ekviv.), lisatakse intensiivsel mehaanilisel segamisel 20 min jooksul
etüül 4-bromometüül-3-trifluorometüülbensoaadi lahust (18,0g, 57,9mmol, 1,0 30
EE - EP1761505 B1 94
ekviv.) tetrahüdrofuraanis. Segamist jätkatakse 20 h toatemperatuuril. Saadud
suspensioon filtreeritakse ja filtraat aurustatakse, et anda pruun õli. Toorprodukt
puhastatakse mõõdukal survel kromatograafiaga (290g silikageel, gradient: TBME
EtOH/TBME-sse 1:4 30 min jooksul, seejärel 25% NH3/EtOH/TBME 1:19:80 60
min). Kõnealust ühendit sisaldavad fraktsioonid ühendatakse ja aurustatakse, et 5
anda kollane õli: HPLC: tR=4,75 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 331,4
[MH]+.
Etüül 4-bromometüül-3-trifluorometüül-bensoaat
Etüül 4-metüül-3-trifluorometüülbensoaadi (25,19g, 108,5mmol, 1,0 ekviv.), N-
bromosuktsiinimiidi (19,94g, 112,02mmol, 1,03 ekviv.) ja bensoüülperoksiidi 10
(0,21g, 0,83mmol, 0,75mol%) segu kuumutatakse tagasivooluni ja valgustatakse 7
h 100W-se päevavalguslambiga. Pärast toatemperatuurile jahtumist moodustunud
suktsiinimiid filtreeritakse välja. Filtraat aurustatakse kuivaks, andes kollase õli.
Kiirkromatograafia (TBME/heksaanid) annab värvitu õli, mis seismisel tahkub:
HPLC: tR=7,17 min (puhtus: 97%, gradient A), TLC: Rf=0,30 (TBME/heksaanid 15
1:9).
Etüül 4-metüül-3-trifluorometüülbensoaat
Kommertsiaalselt kättesaadava 4-metüül-3-trifluorometüülbensoehappe (24,5g,
120mmol) ja konts. väävelhappe (6,5ml) lahusel kuivas etanoolis (245ml) lastakse
23 h tagasi voolata. Pärast toatemperatuurile jõudmist lahusti aurustatakse ja jääk 20
neutraliseeritakse küllastunud NaHCO3 vesilahuse lisamisega. Segu ekstraktitakse
etüülatsetaadiga (3x40ml). Orgaanilised ekstraktid ühendatakse, kuivatatakse
Na2SO4-l ja aurustatakse kuivaks, et anda kahvatukollane õli: HPLC: tR=7,15 min
(puhtus: >96%, gradient A), ESI-MS: 233,3 [MH]+.
Näide 1: 3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-25
üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
EE - EP1761505 B1 95
2,6-dikloro-3-metoksüfenüülisotsüanaadi lahusele (preparaat 1, 52,3mg,
0,24mmol, 1,2 ekviv.) tolueenis (2,5ml) lisatakse N-metüül-N’-[4-(4-metüül-
piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini (59,7mg, 0,2mmol, 1,0 ekviv.).
Saadud suspensiooni segatakse 17 h argooni keskkonnas temperatuuril 110 °C.
Pärast jahtumist toorprodukt filtreeritakse välja ja puhastatakse 5
kiirkromatograafiaga (100% DCM kuni 5% MeOH-ks DCM-is 35 min jooksul).
Produkti sisaldavad fraktsioonid ühendatakse ja aurustatakse kuivaks. Jääk
peenestatakse eetriga (2ml) ja seda töödeldakse ultraheliga homogeense
suspensiooni saamiseni. Sete filtreeritakse välja ja kuivatatakse vaakumis
temperatuuril 60 °C öö jooksul, et anda kõnealune ühend värvitu pulbrina: s.p. 10
161,5-163 °C, HPLC: tR=5,07 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS:
516,6/518,5/520,4 [MH]+.
N-metüül-N-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüüll-pürimidiin-4,6-diamiin
(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiini (1,65g, 11,5mmol, 1,1 ekviv.) ja
kommertsiaalselt kättesaadava 4-(4-metüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (2,0g, 15
10,5mmol, 1,0 ekviv.) lahust vee (4ml) ja jäise äädikhappe (16ml) segus
kuumutatakse 16 h sisetemperatuurini 100 °C. Pärast jahtumist lahusti
aurustatakse. Jääki töödeldakse metanoolis (50ml) ja tehakse aluseliseks 25%-
lise NH3 vees lisamisega. Sellele lisatakse silikageeli (11g) ja lahusti aurustatakse.
Ränidioksiidi adsorbeerinud toorprodukt puhastatakse MPLC-ga (A: TBME; B: 20
MeOH-NH3 99:1; gradient: 5% B -> 25% B 180 min jooksul). Produkti sisaldavad
fraktsioonid ühendatakse ja aurustatakse kuivaks. Jääk peenestatakse eetriga.
Toode filtreeritakse välja, pestakse eetriga ja kuivatatakse öö jooksul vaakumis
temperatuuril 50 °C, et anda kõnealune ühend kahvatukollase pulbrina: tR=3,04
min (puhtus: 97%, gradient A), ESI-MS: 299,3 [MH]+. 25
(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiin
Antud materjal valmistati kirjanduses avaldatud modifitseeritud protseduuri
kohaselt (J. Appl. Chem. 1955, 5, 358): kommertsiaalselt kättesaadava 4,6-
dikloropürimidiini lahusele (20g, 131,6mmol, 1,0 ekviv.) isopropanoolis (60ml)
lisatakse 33% metüülamiini etanoolis (40,1ml, 328,9mmol, 2,5 ekviv.) kiirusel, mille 30
puhul sisetemperatuur ei tõuse üle 50 °C. Lisamise lõppemise järel segatakse
EE - EP1761505 B1 96
reaktsioonimikstuuri 1 h toatemperatuuril. Seejärel lisatakse vett (50ml) ja
moodustunud suspensiooni jahutatakse jäävannis temperatuurini 5 °C. Settinud
toode filtreeritakse välja, seda pestakse külma isopropanooli/veega 2:1 (45ml) ja
veega. Kogutud materjal kuivatatakse vaakumis öö jooksul temperatuuril 45 °C, et
anda kõnealune ühend värvitu pulbrina: tR=3,57 min (puhtus: >99%, gradient A), 5
ESI-MS: 144,3 /146,2 [MH]+.
Näide 2: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-{4-(4-metüül-
piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
2,6-dikloro-3,5-dimetoksüaniliini lahusele (preparaat 2, 74mg, 0,34mmol, 1,25 10
ekviv.) dioksaanis lisatakse 20%-list fosfogeeni lahust tolueenis (191µl, 0,36mmol,
1,35 ekviv.) argooni keskkonnas. Reaktsioonimikstuuri segatakse veel 6 h
toatemperatuuril argooni keskkonnas. Seejärel lahusti aurustatakse ja värvitut
kristalset jääki töödeldakse kuivas tolueenis (2,5ml). Pärast N-metüül-N’-[4-(4-
metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini lisamist (vaata näidet 1, 15
1,80mg, 0,27mmol, 1,0 ekviv.) segatakse suspensiooni 36 h temperatuuril 70 °C
argooni keskkonnas. Pärast jahtumist filtreeritakse sete välja, seda pestakse
tolueeniga, metanooli/eetri 1:1 ja eetriga, et anda beež pulber. Toorprodukt
puhastatakse kiirkromatograafiaga (1% MeOH DCM-is 16% MeOH-ks DCM-is 30
min jooksul). Toodet sisaldavad fraktsioonid ühendatakse, aurustatakse ja 20
peenestatakse eetriga. Sete filtreeritakse välja, seda pestakse (1x külm
metanool/eeter 1:1, 1x eeter) ja see kuivatatakse öö jooksul vaakumis
temperatuuril 45 °C, et anda kõnealune ühend värvitu pulbrina: s.p. 221 °C
(lagunev), ESI-MS: 546,1/548,0/550,0 [MH]+.
Järgides näidete 1 ja 2 protseduuri, aga kasutades sobivaid lähtematerjale, võib 25
valmistada näited 3:
Näide 3: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[3-(4-metüül-
piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
EE - EP1761505 B1 97
Värvitu pulber, s.p. 157-160 ºC, ESI-MS: 546,1/547,8/549,9 [MH]+.
Näide 4: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül)-uurea
5
Värvitu pulber, HPLC: tR=3,84 min (puhtus: >99%, gradient B), ESI-MS:
472/474/476 [MH]+.
Näide 5: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea
10
Beež pulber, s.p. 209-212 °C, TLC: Rf=0,36 (DCM/MeOH/25% NH3 350:50:1),
ESI-MS: 472/474/476 [MH]+.
Näide 6: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-{4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
15
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,41 (DCM/MeOH/25% NH3 350:50:1), HPLC: tR=10,39
min (puhtus: 98%, gradient C), ESI-MS: 452/454 [MH]+.
EE - EP1761505 B1 98
Näide 7: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino}-pürimidiin-4-üül)-uurea
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,29 (DCM/MeOH/25% NH3 350:50:1), HPLC: tR=7,91 min
(puhtus: 99%, gradient C), ESI-MS: 452/454 [MH]+.
5
Näide 8: 1-(3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea
Beež pulber, HPLC: tR=4,52 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 434,4 [MH]+.
Näide 9: 1-(3-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-10
pürimidiin-4-üül}-uurea
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,20 (TBME/MeOH/NH3 90:9:1), HPLC: tR=4,67 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 434,4 [MH]+.
Näide 10: 1-(3,5-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-nnetüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-15
pürimidiin-4-üül}-uurea
Värvitu pulber, HPLC: tR=5,62 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS:
472,3/474,2 [MH]+.
20
EE - EP1761505 B1 99
Näide 11: 1-(3,5-dikloro-fenüül)-3-(6-{3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül)-uurea
Värvitu pulber, HPLC: tR=5,71 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS:
472,4/474,2 [MH]+. 5
Näide 12: 1-(2,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-{4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül)-uurea
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,44 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=4,76 min
(puhtus: 90%, gradient A), ESI-MS: 464,4 [MH]+. 10
Näide 13: 1-(2,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül)-uurea
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,27 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=4,90 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 464,4 [MH]+. 15
Näide 14: 1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-
(3,4,5-trimetoksü-fenüül)-uurea
EE - EP1761505 B1 100
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,30 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=4,36 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 494,5 [MH]+.
Näide 15: 1-|6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül)-3-
(3,4,5-trimetoksü-fenüül)-uurea
5
Värvitu pulber, HPLC: tR=4,72 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 494,5
[MH]+.
Näide 16: 1-(2,4-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül)-uurea
10
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,24 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=4,60 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 464,4 [MH]+.
Näide 17: 1-(2,4-dimetoksü-fenüül)-3-(6-{3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül)-uurea
15
Värvitu pulber, HPLC: tR=4,75 min (puhtus: >95%, gradient A), ESI-MS: 464,4
[MH]+.
Näide 18: 1-(3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
aminoi-pürimidiin-4-üül)-uurea
20
EE - EP1761505 B1 101
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,19 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=4,66 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 464,4 [MH]+.
Näide 19: 1-(3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üüll-uurea
5
Värvitu pulber, HPLC: tR=4,78 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 464,4
[MH]+.
Näide 20: 1-(3,5-bis-trifluorometüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül)-uurea
10
Värvitu pulber, HPLC: tR=5,86 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 540,4
[MH]+.
Näide 21: 1-(3,5-bis-trifluorometüül-fenüül)-3-{6-{3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül)-uurea
15
Värvitu pulber, HPLC: tR=5,98 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 540,3
[MH]+.
Näide 22: 1-(3,5-dimetüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
EE - EP1761505 B1 102
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,69 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=4,05 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 432,4 [MH]+.
Näide 23: 1-(3,5-dimetüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
arnino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,31 (TBME/MeOH/NH3 90:9:1), HPLC: tR=5,33 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 432,4 [MH]+.
Näide 24: 1-(3-kloro-4-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 10
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,17 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=4,79 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 468,3/470,4 [MH]+.
Näide 25: 1-(3-kloro-4-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 15
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,57 (TBME/MeOH/NH3 90:9:1), HPLC: tR=4,96 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 468,3/470,3 [MH]+.
Näide 26: 1-(5-metoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-{4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüül-aminol-pürimidiin-4-üül}-uurea 20
EE - EP1761505 B1 103
Helehall pulber, HPLC: tR=4,87 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 448,4
[MH]+.
Näide 27: 1-(5-metoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüül-amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,63 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=4,95 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 448,5 [MH]+.
Näide 28: 1-(2-kloro-5-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 10
Värvitu pulber, HPLC: tR=5,35 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-
MS:468,3/470,4 [MH]+.
Näide 29: 1-(2-kloro-5-metoksü-fenüül)-3-{6-{3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 15
Värvitu pulber, HPLC: tR=5,33 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS:
468,4/470,5 [MH]+.
EE - EP1761505 B1 104
Näide 30: 1-(3,4-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Kahvatukollane pulber, TLC: Rf=0,32 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=5,34
min (puhtus: 98%, gradient A), ESI-MS: 464,4 [MH]+. 5
Näide 31: 1-(3,4-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,36 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=4,62 min
(puhtus: 98%, gradient A), ESI-MS: 464,4 [MH]+. 10
Näide 32: 1-(4-fluoro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,63 (TBME/MeOH/NH3 70:27:3), HPLC: tR=4,58 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 452,4 [MH]+. 15
Näide 33: 1-(4-fluoro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Kahvatukollane pulber, TLC: Rf=0,31 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=4,91
min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 452,4 [MH]+. 20
EE - EP1761505 B1 105
Näide 34: 1-(4,5-dimetoksü-2-metüül-fenüül)-3-(6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüül-amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,27 (TBME/MeOH/NH3 70:27:3), HPLC: tR=4,62 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 478,4 [MH]+. 5
Näide 35: 1-(4,5-dimetoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül}-
uurea
Kahvatukollane pulber, TLC: Rf=0,32 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=4,77
min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 478,4 [MH]+. 10
Näide 36: 1-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüül-amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,30 (DCM/MeOH 80:20), HPLC: tR=4,83 min (puhtus:
>100%, gradient A)1 ESI-MS: 502,6/504,4/506,4 [MH]+. 15
Näide 37: 1-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
EE - EP1761505 B1 106
Kahvatukollane pulber, TLC: Rf=0,63 (DCM/MeOH 80:20), HPLC: tR=4,84 min
(puhtus: 89%, gradient A), ESI-MS: 533,6/535,5/537,5 [MH]+.
Näide 38: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üül)-
uurea
5
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,47 (TBME/MeOH/NH3 90:9:1 ), HPLC: tR=5,21 min
(puhtus: >100%, gradient A), ESI-MS: 338,3/340,4 [MH]+.
Näide 39: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-
uurea
10
Värvitu pulber, HPLC: tR=6,60 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS:
400,4/402,4 [MH]+.
Näide 40: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüül-amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
15
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,52 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=5,27 min
(puhtus: >99%, gradient A)1 ESI-MS: 498,4/500,2 [MH]+.
Näide 41: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-
1-üül)-fenüül-amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
EE - EP1761505 B1 107
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,47 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=5,29 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 498,4/500,3 [MH]+.
Näide 42: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,60 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=5,49 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 515,5/517,4 [MH]+.
Näide 43: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(2-dimetüülamino-etoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 10
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,20 (TBME/MeOH 30:70), HPLC: tR=5,38 min (puhtus:
>99%, gradient A), ESI-MS: 487,4/489,4 [MH]+.
Näide 44: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 15
Värvitu pulber, HPLC: tR=5,30 min (puhtus: 96%, gradient A), ESI-MS: 529,4/531,3
[MH]+.
EE - EP1761505 B1 108
Näide 45: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,40 (TBME/MeOH 75:25), HPLC: tR=5,29 min (puhtus:
>99%, gradient A), ESI-MS: 529,4/531,4 [MH]+. 5
Näide 46: 3-(2,3-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,57 (DCM/MeOH 85:15), HPLC: tR=5,29 min (puhtus:
98%, gradient A), ESI-MS: 492,2 [MH]+. 10
Näide 47: 3-(3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Kahvatukollane pulber, TLC: Rf=0,38 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=5,13
min (puhtus: 95%, gradient A), ESI-MS: 478,5 [MH]+. 15
Näide 48: 3-(3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidin-4-üül}-uurea
EE - EP1761505 B1 109
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,48 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=5,21 min
(puhtus: 95%, gradient A), ESI-MS: 478,4 [MH]+.
Näide 49: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-(6-fenüülamino-pürimidiin-
4-üül)-uurea
5
Värvitu pulber, HPLC: tR=7,38 min (puhtus: 96%, gradient A), ESI-MS: 414,5/416,4
[MH]+.
Näide 50: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-
1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
10
Värvitu pulber, HPLC: tR=5,65 min (puhtus: 95%, gradient A), ESI-MS: 512,4/514,3
[MH]+.
Näide 51 : 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-
1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
15
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,53 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=5,63 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 512,5/514,4 [MH]+.
Näide 52: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-
1-karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
EE - EP1761505 B1 110
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,45 (DCM/MeOH 80:20), HPLC: tR=5,33 min (puhtus:
90%, gradient A), ESI-MS: 540,5/542,4 [MH]+.
Näide 53: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea 5
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,22 (TBME/MeOH 75:25), HPLC: tR=5,74 min (puhtus:
>99%, gradient A), ESI-MS: 529,4/531,3 [MH]+.
Näide 54: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(2-dimetüülamino-etoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea 10
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,34 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=5,57 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 501,4/503,3 [MH]+.
Näide 55: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-
üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 15
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,26 (DCM/MeOH 90:10), HPLC: tR=5,69 min (puhtus:
>100%, gradient A), ESI-MS: 526,5/528,4 [MH]+.
EE - EP1761505 B1 111
Näide 56: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-tiofeen-2-üülmetüül-uurea
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,36 (DCM/MeOH 90:10), HPLC: tR=6,10 min (puhtus:
>100%, gradient A), ESI-MS: 594,5/596,4 [MH]+. 5
Näide 57: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etüül]-
1-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-uurea
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,15 (TBME/MeOH 50:50), HPLC: tR=5,82 min (puhtus:
>100%, gradient A), ESI-MS: 526,5/528,4 [MH]+. 10
Näide 58: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-1-
(2-püridiin-2-üül-etüül)-uurea
Värvitu pulber, HPLC: tR=7,30 min (puhtus: 95%, gradient A), ESI-MS: 505,4/507,4
[MH]+. 15
Näide 59: 3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-
üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
EE - EP1761505 B1 112
Kollane vaht, TLC: Rf=0,26 (TBME/MeOH 40:60), HPLC: tR=5,37 min (puhtus:
96%, gradient A), ESI-MS: 530,1/532,0/534,0 [MH]+.
Näide 60: 3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-
1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,15 (TBME/MeOH 60:40), HPLC: tR=5,31 min (puhtus:
97%, gradient A), ESI-MS: 516,1/518,0/520,1 [MH]+.
Näide 61: 3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-
1-karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 10
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,67 (DCM/MeOH 80:20), HPLC: tR=5,11 min (puhtus:
91%, gradient A), ESI-MS: 544,4/546,3/548,4 [MH]+.
Näide 62: 3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-
1-üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 15
Beež pulber, HPLC: tR=5,14 min (puhtus: 93%, gradient A), ESI-MS:
529,2/531,0/533,1 [MH]+.
Näide 63: 3-(2,6-dikloro-3-metrioksü-fenüül)-1-(6-metoksü-püridiin-3-üülmetüül)-1-
{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 20
EE - EP1761505 B1 113
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,56 (DCM/MeOH 80:20), HPLC: tR=5,69 min (puhtus:
>99%, gradient A), ESI-MS: 623,0/625,5/627,3 [MH]+.
Näide 64: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-
piperasiin-1-karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,44 (DCM/MeOH 85:15), HPLC: tR=5,23 min (puhtus:
>99%, gradient A), ESI-MS: 588,5/590,1/592,2 [MH]+.
Näide 65: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-(6-isopropüülamino-pürimidiin-4-üül)-
uurea 10
Beež pulber, s.p. 233-233 °C, TLC: Rf=0,55 (DCM/MeOH/25% NH3 350:50:1),
ESI-MS: 319/321 [MH]+.
Näide 66: (2,6-dikloro-fenüül)-karbaamhape 4-{6-{3-(2,6-dikloro-fenüül)-ureido]-
pürimidiin-4-üülamino}-tsükloheksüülester 15
Värvitu pulber, s.p. 222-224 °C, ESI-MS: 582/584/586 [MH]+
EE - EP1761505 B1 114
Näide 67: 1-(6-isopropüülamino-pürimidiin-4-üül)-3-(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea
Värvitu pulber, s.p. 218-220 °C, HPLC: tR=9,92 min (puhtus: 100%, gradient C).
Näide 68: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-(6-isopropüülamino-pürimidiin-4-üül)-uurea
5
Värvitu pulber, s.p. 203-204 °C, ESI-MS: 340/342/586 [MH]+.
Näide 69: 1-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-3-(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea
Helekollane pulber, s.p. 189-191 °C, ESI-MS: 535/537/539 [MH]+. 10
Näide 70: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Helekollane pulber, s.p. 178-180 °C, ESI-MS: 481/483 [MH]+.
EE - EP1761505 B1 115
Näide 71: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül)-uurea
Värvitu pulber, s.p. 183-185 °C, ESI-MS: 501/503 [MH]+.
Näide 72: 1-(2,5-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-5
pürimidiin-4-üül}-uurea
Värvitu pulber, s.p. 223-225 °C, ESI-MS: 472/474 [MH]+.
Näide 73: 1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-
(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea 10
Värvitu pulber, s.p. 209-211 °C, ESI-MS: 506/508/510 [MH]+.
Näide 74: 1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-
(2,4,5-trikloro-fenüül}-uurea
15
EE - EP1761505 B1 116
Värvitu pulber, s.p. 252-254 °C, ESI-MS: 506/508/510 [MH]+.
Näide 75: 1-(3,4-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea
Värvitu pulber, s.p. 260-262 °C, ESI-MS: 472/474 [MH]+. 5
Näide 76: 1-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-(2,3-dikloro-fenüül)-1-[4-(4-metüül-
piperasiin-1-üül)-fenüül]-uurea
Värvitu pulber, s.p. 280-282 °C, ESI-MS: 472/474 [MH]+.
Näide 77: 1-(2,3-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-10
pürimidiin-4-üül}-uurea
Värvitu pulber, s.p. 279-281 °C, ESI-MS: 472/474 [MH]+.
Näide 78: 1-(5-kloro-2-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 15
EE - EP1761505 B1 117
Värvitu vaik, TLC: Rf=0,41 (DCM/MeOH/25% NH3 350:50:1 ), HPLC: tR=13,25 min
(puhtus: 100%, gradient E)1 ESI-MS: 468/470 [MH]+.
Näide 79: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5
Värvitu pulber, s.p. 200-204 °C, ESI-MS: 481/483 [MH]+.
Näide 80: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
10
Värvitu pulber, s.p. 198-200 °C, ESI-MS: 501/503 [MH]+.
Näide 81: 1-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-3-(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea
Värvitu pulber, s.p. 222-225 °C, ESI-MS: 535/537/539 [MH]+ 15
EE - EP1761505 B1 118
Näide 82: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Värvitu pulber, s.p. 199-201 °C, ESI-MS: 466/468 [MH]+.
Näide 83: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-5
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Värvitu pulber, s.p. 199-201 °C, ESI-MS: 466/468 [MH]+.
Näide 84: 1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-
3-(2,4,6-trikloro-fenüül}-uurea 10
Kollakas pulber, s.p. 194-196 °C, ESI-MS: 520/522/524 [MH]+.
Näide 85: 1-{6-{4-(4-metüül-piperasiin-1-karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-3-(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea
15
EE - EP1761505 B1 119
Amorfne aine, s.p. 165-175 °C, TLC: Rf=0,61 (DCM/MeOH/25% NH3 150:50:1),
HPLC: tR=8,63 min (puhtus: 98,8%, gradient C), ESI-MS: 534/536/538 [MH]+.
Näide 86: 1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-
(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea
5
Kollakas amorfne aine, s.p. 138-142 °C, TLC: Rf=0,41 (DCM/MeOH/25% NH3
350:50:1 ), HPLC: tR=8,92 min (puhtus: 99%, gradient C), ESI-MS: 506/508/510
[MH]+.
Näide 87: 1-{6-[(trans)-4-(tert-butüül-dimetüül-silanüüloksü)-tsükloheksüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea 10
Värvitu pulber, s.p. 198-199 °C, ESI-MS: 570/572/574 [MH]+.
Näide 88: 1-[6-((trans)-4-hüdroksü-tsükloheksüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,4,6-
trikloro-fenüül)-uurea
15
Värvitu pulber, s.p. 171-173 °C, ESI-MS: 430/432/434 [MH]+.
Näide 89: 1-{6-[(trans)-4-(tert-butüül-dirnetüül-silanüüloksü)-tsükloheksüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-3-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-uurea
EE - EP1761505 B1 120
Beež pulber, s.p. 218-220 °C, TLC: Rf=0,74 (etüülatsetaat/metanool 95:5), HPLC:
tR 13,92 min (puhtus: 93,9%, gradient C), ESI-MS: 490/492 [MH]+.
Näide 90: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-[6-((trans)-4-hüdroksü-tsükloheksüül-
amino)-pürimidiin-4-üül]-uurea 5
Värvitu pulber, s.p. 149-152 °C, TLC: Rf=0,22 (etüülatsetaat/metanool 95:5),
HPLC: tR=7,77 min (puhtus: 95,2%, gradient C), ESI-MS: 376/378 [MH]+.
Näide 91 : 1-{6-[(trans)-4-(tert-butüül-dimetüül-silanüüloksü)-tsükloheksüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-3-(2,6-dikloro-fenüül)-uurea 10
Värvitu pulber, s.p. 211-212 °C, HPLC: tR=2,63 min (puhtus: 97,9%, gradient D),
ESI-MS: 510/512 [MH]+.
Näide 92: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-((trans)-4-hüdroksü-tsükloheksüülamino)-
pürimidiin-4-üül]-uurea 15
EE - EP1761505 B1 121
Amorfne aine, TLC: Rf=0,28 (etüülatsetaat/metanool 95:5), HPLC: tR=13,54 min
(puhtus: 100%, gradient C), ESI-MS: 396/398 [MH]+.
Näide 93: 1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-{4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea
5
Beež pulber, HPLC: tR=4,17 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 438/440
[MH]+.
Näide 94: 1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea
10
Värvitu pulber, HPLC: tR=4,23 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 482/484
[MH]+.
Näide 95: 1-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-(2-kloro-fenüül)-1-[4-(3-dietüülamino-
propoksü)-fenüül]-uurea
15
Värvitu pulber, HPLC: tR=4,42 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 469/471
[MH]+.
EE - EP1761505 B1 122
Näide 96: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea
Beež pulber, HPLC: tR=3,93 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 503/505
[MH]+. 5
Näide 97: 1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea
Valge pulber, HPLC: tR=4,29 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 513/515
[MH]+. 10
Näide 98: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül)-uurea
Värvitu pulber, HPLC: tR=4,05 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 517/519
[MH]+. 15
Näide 99: 1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülarnino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea
EE - EP1761505 B1 123
Värvitu pulber, HPLC: tR=4,42 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 527/529
[MH]+.
Näide 100: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea 5
Värvitu pulber, HPLC: tR=4,12 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 489/491
[MH]+.
Näide 101: 1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea 10
Värvitu pulber, HPLC: tR=4,55 min (puhtus: 100%, gradient B)1 ESI-MS: 499/501
[MH]+.
Näide 102: 1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-dietüülamino-propoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea 15
EE - EP1761505 B1 124
Värvitu pulber, HPLC: tR=4,58 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 469/471
[MH]+.
Näide 103: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-dietüülamino-propoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea
5
Värvitu pulber, HPLC: tR=4,26 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 503/505
[MH]+.
Näide 104: 1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-{4-(3-dietüülamino-propoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea
10
Värvitu pulber, HPLC: tR=4,62 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 513/515
[MH]+.
Näide 105: 1-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-difluoro-
fenüül)-uurea
15
A. N-(4-dietüülamino-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin
6-kloro-pürimidiin-4-üülamiini (0,65g, 5mmol), 4-amino-N,N-dietüülaniliini (0,82ml,
5mmol), 2-propanooli (5ml) ja HCl konts. (0,225mL, ~2,5mmol) segu loksutatakse
36 h temperatuuril 90 °C. Pärast toatemperatuurile jahtumist jaotatakse
reaktsioonisegu poolküllastunud K2CO3 lahuse ja etüülatsetaadi vahel. 20
EE - EP1761505 B1 125
Moodustunud sete filtreeritakse välja, seda pestakse H2O-ga ja etüülatsetaadiga
ning kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.
Hallikas tahkis, HPLC: tR=2,37 min (gradient F), ESI-MS: 258,3 [MH]+.
B. 1-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-difluoro-fenüül)-uurea
N-(4-dietüülamino-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (257,4mg, 1mmol), 2,6-5
difluorofenüülisotsüanaadi (170,6mg, 1,1mmol) segu kuivas dioksaanis (4 ml)
loksutatakse 1,5 h temperatuuril 80 °C. Pärast lahusti aurustumist in vacuo
jaotatakse jääk CH2CI2 ja poolküllastunud K2CO3 lahuse vahel. Orgaaniline kiht
kuivatatakse Na2SO4-l, aurustatakse ja jääki puhastatakse kiirkromatograafiaga
(CH2CI2/CH3OH). Kombineeritud puhtad fraktsioonid aurustatakse, jääk 10
peenestatakse CH2CI2-ga ning tahkis filtreeritakse välja ja kuivatatakse in vacuo,
et anda kõnealune ühend.
Valge tahkis, HPLC: tR=3,35 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS: 413,4
[MH]+.
Näide 106: 1-(2,6-difluoro-fenüül)-3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-15
4-üül]-uurea
A. N-(3-dimetüülamino-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin
N,N-dimetüül-m-fenüleendiamiini (1,36g, 10mmol), 6-kIoro-pürimidiin-4-üülamiini
(1,30g, 10mmol), 2-propanooli (10ml) ja HCI konts. (0,45ml, ~5mmol) segu 20
loksutatakse 16 h temperatuuril 90 °C. Pärast toatemperatuurile jahtumist,
jaotatakse reaktsioonisegu Na2CO3 poolkontsentreeritud lahuse ja etüülatsetaadi
vahel. Orgaaniline kiht kuivatatakse Na2SO4-l, aurustatakse ja jääki puhastatakse
kiirkromatograafiaga (etüülatsetaat/CH3OH). Kombineeritud puhtad fraktsioonid
aurustatakse, et anda kõnealune ühend. 25
Beež tahkis, HPLC: tR=1,53 min (gradient F), ESI-MS: 230,3 [MH]+.
EE - EP1761505 B1 126
B. 1-(2,6-difluoro-fenüül)-3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-
uurea
N-(3-dimetüülamino-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (458,6mg, 2mmol), 2,6-
difluorofenüülisotsüanaadi (341,2mg, 2,2mmol) segu kuivas dioksaanis (5ml)
loksutatakse 2,5 h temperatuuril 80 °C. Pärast maha jahtumist töödeldakse 5
reaktsioonimikstuuri etüülatsetaadiga. Sete filtreeritakse välja ja kuivatatakse in
vacuo, et anda kõnealune ühend.
Valge tahkis, HPLC: tR=3,39 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS: 385,4
[MH]+.
Näide 107: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-10
üül]-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105A N-(4-dietüülamino-
fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist.
Valge tahkis, HPLC: tR=3,61 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS: 445,3/447,3 15
[MH]+.
Näide 108: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-4-
üül]-uurea
A. N-(4-morfoliin-4-üül)-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin 20
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105A 6-kloro-pürimidiin-4-
üülamiin ja 4-morfoliinaniliinist. Pärast toatemperatuurile jahtumist saadud
pooltahke reaktsioonimikstuur lahustatakse soojas metanoolis, tehakse konts.
EE - EP1761505 B1 127
veepõhise ammoniaagilahusega aluseliseks ning mikstuur kontsentreeritakse
poole koguseni. Pärast H2O lisamist filtreeritakse saadud sete välja, pestakse
H2O-ga ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend. Õrnalt lilla tahkis, ESI-
MS: 272,3 [MH]+.
B. 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-5
uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(4-morfoliin-4-üül-
fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist.
Õrnalt lilla tahkis, HPLC: tR=3,74 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS:
459,3/461,3 [MH]+. 10
Näide 109: 1-(2,6-difluoro-fenüül)-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-
4-üül]-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(4-morfoliin-4-üül-
fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-difluorofenüülisotsüanaadist. 15
Õrnalt roosa tahkis, HPLC: tR=3,53 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS: 427,4
[MH]+.
Näide 110: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-
üül]-1-metüül-uurea
20
A. N-(4-dietüülamino-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin
EE - EP1761505 B1 128
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105A (6-kloro-pürimidiin-4-
üül)-metüül-amiinist ja 4-amino-N,N-dietüülaniliinist. Etüülatsetaadi kiht
kuivatatakse Na2SO4-l ja see aurustati in vacuo. Jääki suspendeeritakse CH2CI2-s,
see filtreeritakse välja ja kuivatatakse, et anda kõnealune ühend. 5
Valge tahkis, HPLC: tR=2,48 min (gradient F), ESI-MS: 272,3 [MH]+.
B. 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-
metüül-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(4-dietüülamino-
fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist. 10
Valge tahkis, HPLC: tR=2,46 min (puhtus: 95,6%, gradient H), ESI-MS:
459,2/461,2 [MH]+.
Näide 111: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-{6-[4-(1-hüdroksü-1-metüül-etüül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea
15
A. 1-[4-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üülamino)-fenüül]-etanoon
(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüülamiini (5,76g, 40,1mmol), 4-amino-atsetofenooni
(5,40g, 40mmol), 2-propanooli (40ml) ja konts. HCI (1,8mL, -20mmol) mikstuuri
segatakse 40 h temperatuuril 90 ºC. Lisatakse konts. HCI (0,9mL, -10mmol) ja
segamist jätkatakse 56 h. pärast CH3OH lisamist tehakse reaktsioonimikstuur 20
ammoniaagi konts. veelahuse lisamisega aluseliseks. Lisatakse H2O ja sete
filtreeritakse välja, pestakse H2O-ga ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune
ühend. Kollane tahkis. ESI-MS: 243,4 [MH]+.
EE - EP1761505 B1 129
B. 1-[6-(4-atsetüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-
uurea
1-[4-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üülamino)-fenüül]-etanooni (3,77g, 15,56mmol)
ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadi (3,22g, 17,12mmol) segu kuivas dioksaanis 5
(30ml) loksutatakse 16 h temperatuuril 80 ºC. Pärast lahusti aurustumist in vacuo
jaotatakse jääk etüülatsetaadi ja poolküllastunud K2CO3 lahuse vahel. Sete
filtreeritakse välja ning seda pestakse H2O-ga ja etüülatsetaadiga. Tahket jääki
suspendeeritakse metanoolis, kuumutati mitu tundi tagasikeemiseni ja kuum
kollakas suspensioon filtreeritakse. Antud protseduuri korratakse üks kord. Teise 10
filtreerimise järel saadud jääki pestakse CH3OH-ga ja kuivatatakse in vacuo, et
anda kõnealune ühend.
Kollakas tahkis, HPLC: tR=4,81 min (gradient G), ESI-MS: 430,3/432,3 [MH]+.
C. 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-{6-[4-(1-hüdroksü-1-metüül-etüül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea 15
Metüülmagneesiumjodiidi värskelt valmistatud lahusele dietüüleetris (8mL,
~7mmol) lisatakse mitu portsjonit 1-[6-(4-atsetüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-
(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-uureat (0,5g, 1,16mmol). Pärast 5 h segamist
lisatakse THF (4ml). 16 h pärast karastatakse reaktsiooni H2O ja CH3OH
lisamisega ning see aurustati in vacuo. Jääki aurustatakse ühiselt kaks korda 20
tolueeniga ja see puhastatakse kiirkromatograafiaga (CH2CI2/CH3OH).
Kombineeritud puhtad fraktsioonid aurustatakse, et anda kõnealune ühend.
Valge tahkis, HPLC: tR=4,39 min (puhtus: 100%, gradient G), ESI-MS: 446,4/448,4
[MH]+.
Näide 112: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(6-metoksü-püridiin-3-üülamino)-pürimidiin-25
4-üül]-uurea
EE - EP1761505 B1 130
A. N-(6-metoksü-püridiin-3-üül)-pürimidiin-4,6-diamiin
6-kloro-pürimidiin-4-üülamiin (0,65g, 5mmol), 5-amino-2-metoksüpüridiini (0,62g,
5mmol) ja 2-propanooli (5ml) segu loksutatakse 36 h temperatuuril 90 ºC. Pärast
toatemperatuurile jahtumist jaotatakse reaktsioonisegu Na2CO3 poolküllastunud 5
lahuse ja etüülatsetaadi vahel. Orgaaniline kiht kuivatatakse Na2SO4-l ja see
aurustatakse. Tahket jääki pestakse järgemööda CH3OH-ga, etüülatsetaadi ja
CH2CI2-ga ning kuivatatakse in vacuo.
Roosakas tahkis, HPLC: tR=2,68 min (gradient F), ESI-MS: 218,3 [MH]+.
B. 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(6-metoksü-püridiin-3-üülamino)-pürimidiin-4-üül]-10
uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(6-metoksü-püridiin-
3-üül)-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist.
Kergelt beež tahkis, HPLC: tR=4,01 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS:
405,2/407,2 [MH]+. 15
Näide 113: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-1-[6-(3-trifluorometüül-fenüülamino)-
pürimidiin-4-üül]-uurea
A. (6-kloro-pürimidiin-4-üül)-(3-trifluorometüül-fenüül)-amiin
4,6-dikloropürimidiini (18,6g, 125mmol), 3-aminobensotrifluoriidi (16,5mL, 20
133mmol) ja atsetooni (60ml) ja H2O (90ml) segatud mikstuuril lastakse 3 h tagasi
voolata. Atsetoon eemaldatakse in vacuo, allesjäänud veekiht tehakse
ammoniaagi konts. veelahusega aluseliseks ja seda ekstraktitakse
etüülatsetaadiga. Orgaaniline ekstrakt kuivatatakse Na2SO4-l ja see aurustati.
EE - EP1761505 B1 131
Jääk suspendeeritakse väheses koguses atsetooniga, filtreeritakse ja filterkook
kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.
Valge tahkis, HPLC: tR=4,82 min (gradient G), ESI-MS: 274,2/276,1 [MH]+.
B. N-metüül-N’-(3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin
Metüülamiini lahus etanoolis (32ml, 256mmol) lisatakse (6-kloro-pürimidiin-4-üül)-5
(3-trifluorometüül-fenüül)-amiinile (3,49g, 12,8mmol) ja mikstuuri segatakse 5 h
temperatuuril 100 ºC survepudelis. Reaktsioonimikstuur kontsentreeritakse in
vacuo, jääki lahjendatakse CH3OH-ga ja tehakse ammoniaagi kontsentreeritud
veelahusega aluseliseks. Saadus filtreeritakse välja, pestakse H2O-ga ja CH3OH
ja kuivatatakse in vacuo. 10
Hallikas tahkis, HPLC: tR=3,51 min (gradient G), ESI-MS: 269,2 [MH]+.
C. 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-1-[6-(3-trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-
4-üül]-uurea
N-metüül-N’-(3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (536,5mg, 2mmol) ja
2,6-diklorofenüülisotsüanaadi (413,6mg, 2,2mmol) segu kuivas dioksaanis (5ml) 15
loksutatakse 1 h temperatuuril 80 ºC. Pärast lahusti aurustumist in vacuo
jaotatakse jääk etüülatsetaadi ja poolküllastunud K2CO3 lahuse vahel. Orgaaniline
kiht kuivatatakse Na2SO4-l, aurustatakse ja jääk rekristalliseeritakse CH2Cl2/
CH3OH-st. Tahke jääk kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.
Valge tahkis, HPLC: tR=5,08 min (puhtus: 100%, gradient H), ESI-MS: 456,3/458,3 20
[MH]+.
Näide 114: 1-[6-(3-tsüano-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-
metüül-uurea
A. 3-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üülamino)-bensonitriil 25
EE - EP1761505 B1 132
(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüülamiini (1,44g, 10mmol), 3-amino-bensonitriili
(1,18g, 10mmol), 2-propanooli (10ml) ja konts. HCI (0,45mL, ~5mmol) mikstuuri
segatakse 36 h temperatuuril 90 ºC. Pärast toatemperatuurile jahtumist lisatakse
CH3OH ja reaktsioonimikstuur tehakse ammoniaagi konts. veelahuse lisamisega
aluseliseks. H2O lisamisel moodustuv sete filtreeritakse välja, pestakse H2O-ga ja 5
kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.
Beež tahkis, HPLC: tR=2,67 min (gradient G), ESI-MS: 226,2 [MH]+.
B. 1-[6-(3-tsüano-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-
uurea
3-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üülamino)-bensonitriili (450,5mg, 2mmol) ja 2,6-10
diklorofenüülisotsüanaadi (413,6mg, 2,2mmol) segu kuivas dioksaanis (5ml)
loksutatakse 1,5 h temperatuuril 80 ºC ja seejärel aurustatakse in vacuo. Jääk
suspendeeritakse K2CO3 poolkontsentreeritud veelahuses, filtreeritakse välja,
seda pestakse H2O-ga ja atsetooniga ning see kuivatatakse in vacuo, et anda
kõnealune ühend. 15
Beež tahkis, HPLC: tR=4,34 min (puhtus: 100%, gradient H), ESI-MS: 413,3/415,3
[MH]+.
Näide 115: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-
uurea
20
A. N-(4-fluoro-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 114A 6-kloro-pürimidiin-4-
üülamiinist ja 4-fluoroaniliinist.
Pruunikas tahkis, HPLC: tR=3,09 min (gradient F), ESI-MS: 205,2 [MH]+.
B. 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül)-uurea 25
EE - EP1761505 B1 133
N-(4-fluoro-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (408,4mg, 2mmol) ja 2,6-
diklorofenüülisotsüanaadi (413,6mg, 2,2mmol) suspensiooni kuivas dioksaanis
(5ml) loksutatakse 14 h temperatuuril 80 ºC. Pärast temperatuurile 50 ºC jahtumist
suspensioon filtreeritakse, jääki pestakse K2CO3 poolküllastunud lahuse, H2O ja
atsetooniga ning kuivatatakse in vacuo. 5
Hallikas tahkis, HPLC: tR=4,11 min (puhtus: 100%, gradient G), ESI-MS:
392,3/394,3 [MH]+.
Näide 116: 1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(4-metoksü-fenüül)-1-
metüül-uurea
10
N-(4-fluoro-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (2,18g, 10mmol), 4-
metoksüfenüül isotsüanaadi (1,29ml, 10mmol) ja dibutüültina diatsetaadi (0,54mL,
2mmol) segu kuivas dioksaanis (20ml) loksutatakse 6 h temperatuuril 100 °C.
Pärast 4-metoksüfenüülisotsüanaadi teise portsjoni lisamist (0,9mL, 7mmol)
jätkatakse segamist 9 h temperatuuril 100 ºC. Reaktsioonimikstuuri töödeldakse 15
etüülatsetaadiga ja Na2CO3 poolküllastunud lahusega. Orgaaniline kiht
filtreeritakse, kuivatatakse Na2SO4-l, aurustatakse ning jääki puhastatakse
kiirkromatograafiaga (heksaan/etüülatsetaat). Kombineeritud puhtad fraktsioonid
aurustatakse, jääk suspendeeritakse kuumas CH3OH-s ja kuum segu filtreeritakse.
Antud protseduuri tehakse mitu korda. Sedasi saadud tahkis kuivatatakse in 20
vacuo, et anda kõnealune ühend.
Valge pulber, HPLC: tR=4,54 min (puhtus: 100%, gradient G), ESI-MS: 368,3
[MH]+.
Näide 117: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-1-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-
pürimidiin-4-üül]-uurea 25
EE - EP1761505 B1 134
A. N-metüül-N’-(4-morfoliin-4-üül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 114A (6-kloro-pürimidiin-4-
üül)-metüülamiinist ja 4-morfoliinaniliinist. 5
Õrnalt lilla tahkis, HPLC: tR=1,37 min (gradient G), ESI-MS: 286,3 [MH]+.
B. 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-1-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-
4-üül]-uurea
N-metüül-N’-(4-morfoliin-4-üül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (428,0mg, 1,5mmol)
ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadi (310,2mg, 1,65mmol) segu kuivas dioksaanis 10
(5ml) loksutatakse 1,5 h temperatuuril 80 ºC. Pärast lahusti aurustumist in vacuo
puhastatakse jääk kiirkromatograafiaga (CH2CI2/CH3OH). Kombineeritud puhtad
fraktsioonid aurustatakse, jääk peenestatakse CH2Cl2-ga ning tahkis filtreeritakse
välja ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.
Valge tahkis, HPLC: tR=2,79 min (puhtus: 100%, gradient H), ESI-MS: 473,3/475,3 15
[MH]+.
Näide 118: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(2,4-difluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-
1-metüül-uurea
A. N-(2,4-difluoro-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin 20
EE - EP1761505 B1 135
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 114A (6-kloro-pürimidiin-4-
üül)-metüülamiin ja 2,4-difluoroaniliinist.
Roosakas tahkis, HPLC: tR=3,21 min (gradient F), ESI-MS: 237,2 [MH]+.
B. 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(2,4-difluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-
uurea 5
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(2,4-difluoro-fenüül)-
N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist.
Valge tahkis, HPLC: tR=4,41 min (puhtus: 100%, gradient H), ESI-MS: 424,2/426,2
[MH]+.
Näide 119: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-10
üül]-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(3-dimetüülamino-
fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist, kasutades
töötlemisprotseduuriks CH2CI2 asemel etüülatsetaati. 15
Valge tahkis, HPLC: tR=3,61 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS: 417,3/419,2
[MH]+.
Näide 120: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülanriino-fenüülamino)-pürimidiin-
4-üül]-1-metüül-uurea
20
A. N-(3-dimetüülamino-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin
EE - EP1761505 B1 136
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105A (6-kloro-pürimidiin-4-
üül)-metüülamiinist ja N,N-dimetüül-m-fenüleendiamiin. Pärast etüülatsetaadi kihi
aurustamist puhastatakse saadud toorprodukti kiirkromatograafiaga
(CH2CI2/CH3OH).
Beež tahkis, HPLC: tR=2,45 min (gradient F), ESI-MS: 244,3 [MH]+. 5
B. 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-
metüül-uurea
N-(3-dimetüülamino-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (243,3mg, 1mmol) ja
2,6-diklorofenüülisotsüanaadi (188mg, 1mmol) segu kuivas dimetüülformamiidis
(2,5ml) loksutatakse 14 h temperatuuril 90 ºC. 2,6-diklorofenüülisotsüanaadi kaks 10
lisaportsjonit (188mg, kumbki 1mmol) lisatakse 14 h ja 26 h järel. 38 h pärast
aurustatakse reaktsioonimikstuur in vacuo ning jääk jaotatakse etüülatsetaadi ja
poolküllastunud K2CO3 lahuse vahel. Orgaaniline kiht kuivatatakse Na2SO4-l,
aurustatakse ja jääki puhastatakse kiirkromatograafiaga (heksaan/etüülatsetaat).
Kombineeritud puhtad fraktsioonid aurustatakse, jääk peenestatakse CH2Cl2-ga 15
ning tahkis filtreeritakse välja ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.
Valge tahkis, HPLC: tR=3,79 min (puhtus: 100%, gradient G), ESI-MS: 431,1/433,1
[MH]+.
Näide 121: 1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-3-(3-trifluoro-
metüül-fenüül)-uurea 20
N-(4-fluoro-fenüül-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (218,2mg, 1mmol), 3-
trifluorometüül)fenüülisotsüanaadi (165,2DL, 1,2mmol) ja dibutüültina-diatsetaadi
(53,7DL, 0,2mmol) segu kuivas dioksaanis (2,5ml) loksutatakse 14 h temperatuuril
100 ºC. Kaks lisaportsjonit (82,6DL, kumbki 0,6mmol) 3-trifluorometüül-fenüül-25
isotsüanaati lisatakse 14 h ja 20 h järel. 26 h pärast jaotatakse reaktsioonisegu
etüülatsetaadi ja Na2CO3 poolküllastunud lahuse vahel. Orgaaniline kiht
EE - EP1761505 B1 137
kuivatatakse Na2SO4-l, aurustatakse ja jääk peenestatakse CH2Cl2-ga. Tahkis
filtreeritakse välja ja filtraati puhastatakse kiirkromatograafiaga
(heksaan/etüülatsetaat). Kombineeritud puhtad fraktsioonid aurustatakse, jääk
rekristalliseeritakse CH3OH/CH2CI2-st, et anda kõnealune ühend.
Valge tahkis, HPLC: tR=5,31 min (puhtus: 100%, gradient G), ESI-MS: 406,3 5
[MH]+.
Näide 122: 3-(3-kloro-fenüül)-1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-
metüül-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 121 N-(4-fluoro-fenüül)-N’-10
metüül-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 3-klorofenüülisotsüanaadist.
Valge tahkis, HPLC: tR=5,25 min ((puhtus: 100%, gradient G), ESI-MS: 372,2
[MH]+.
Näide 123: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-
metüül-uurea 15
N-(4-fluoro-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (218,2mg, 1mmol), 2,6-
diklorofenüülisotsüanaadi (188mg, 1mmol) ja trietüülamiini (1,11mL, 8mmol) segu
kuivas dimetüülformamiidis (2,5ml) loksutatakse 14 h temperatuuril 90 °C.
Reaktsioonimikstuur aurustatakse in vacuo ning jääk jaotatakse etüülatsetaadi ja 20
Na2CO3 poolküllastunud lahuse vahel. Orgaaniline kiht kuivatatakse Na2SO4-l,
aurustatakse ja jääki puhastatakse kiirkromatograafiaga (CH2CI2/CH3OH).
Kombineeritud puhtad fraktsioonid aurustatakse, jääk peenestatakse CH2Cl2-ga
ning tahkis filtreeritakse välja ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.
EE - EP1761505 B1 138
Valge tahkis, HPLC: tR=4,33 min (puhtus: 100%, gradient H), ESI-MS: 406,1/408,1
[MH]+.
Näide 124: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-
metüül-uurea
5
A. N-(3-kloro-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105A (6-kloro-pürimidiin-4-
üül)-metüül-amiinist ja 3-kloroaniliinist. Etüülatsetaadi kiht kuivatatakse Na2SO4-l ja
see aurustatakse. Tahket jääki suspendeeritakse CH2Cl2-s, see filtreeritakse välja
ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend. 10
Valge tahkis, HPLC: tR=3,23 min (gradient G), ESI-MS: 235,2 [MH]+.
B. 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-
uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(3-kloro-fenüül)-N’-
metüül-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-dikloroaniliinist. Pärast kihi aurustamist 15
saadud õlist jääki peenestatakse CH2Cl2-ga ning sedasi tekkinud kristallid
filtreeritakse välja ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.
Valge tahkis, HPLC: tR=4,97 min (puhtus: 100%, gradient H), ESI-MS: 422,3/424,3
[MH]+.
Näide 125: 1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülamino]-20
pürimidiin-4-üül}-uurea bis-hüdrokloriidsool
EE - EP1761505 B1 139
A. 1-(2-kloro-fenüül)-3-(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-uurea
6-kloro-pürimidiin-4-üülamiini (997mg, 7,7mmol) ja 2-klorofenüülisotsüanaadi
(0,46ml, 3,85mmol) lahusel THF-is (20ml) lastakse 4 h tagasi voolata. Lisatakse
veel üks kogus 2-klorofenüülisotsüanaati (0,46ml, 3,85mmol) ja
reaktsioonimikstuuril lastakse 28 h tagasi voolata. Reaktsioonimikstuur 5
jahutatakse toatemperatuurile, sete filtreeritakse, et anda kõnealune ühend (1,9g,
86%).
Valge pulber. HPLC: tR=8,01 min (gradient I), ESI-MS: 281,1/283,1 [M-H]"
B 1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea 10
1-(2-kloro-fenüül)-3-(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-uurea (99mg, 0,35mmol), 4-(3-
morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülamiini [Chabrier et al. Bull. Soc. Chim. Fr. 1955;
1353] (83mg, 0,35mmol) ja konts. HCI (0,1mL, 1,4mmol) lahusel etanoolis (5ml)
lasti 32 h tagasi voolata. Reaktsioonimikstuur jahutatakse toatemperatuurile ja
seda lahjendatakse veega. Happelist lahust pestakse etüülatsetaadiga, tehakse 15
veepõhise ammoniaagiga aluseliseks ja ekstraktitakse DCM-ga. Kombineeritud
orgaanilised faasid kuivatatakse naatriumsulfaadil, aurustatakse in vacuo, jääk
kristalliseeritakse vesi/metanool/1N HCI-st, et anda kõnealune ühend.
Pruunikas kristalne pulber. HPLC: tR=5,92 min (gradient I), ESI-MS: 483 [MH]+
Näide 126: 1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-20
pürimidiin-4-üül}-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 125B 4-(2-dietüülamino-
etoksü)-fenüülamiiniga, kristallisatsioon DCM-st annab kõnealuse ühendi.
Valge pulber. HPLC: tR=6,03 min (gradient I), ESI-MS: 455 [MH]+ 25
EE - EP1761505 B1 140
Näide 127: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dimetüül-fenüül)-1-
metüül-uurea
N-(3-kloro-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (näide 124A, 94mg, 0,4mmol)
ja 2,6-dimetüülfenüülisotsüanaadi (74mg, 0,52mmol) lahust diglüümis segatakse 5
18 h temperatuuril 80 °C. Lahusti aurustatakse in vacuo ja jääki puhastatakse
kolonnkromatograafiaga silikageelil (etüülatsetaat/heksaan 1:2), et anda
kõnealune ühend (29mg, 19 %).
Valge pulber. HPLC: tR=9,60 min (gradient I), ESI-MS: 382,3 [MH]+
Näide 128: 3-(2-kloro-fenüül)-1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea 10
A. N-(3-kloro-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105A 6-kloro-pürimidiin-4-
üülamiinist ja 3-kloroaniliinist.
Valge pulber, s.p. 171-172 °C, HPLC: tR=5,11 min (gradient I), ESI-MS: 221 [MH]+ 15
B. 3-(2-kloro-fenüül)-1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea
N-(3-kloro-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (110mg, 0,5mmol) ja 2-
klorofenüülisotsüanaadi (60µl, 0,5mmol) lahust diglüümis (1,5ml) segatakse 18 h
temperatuuril 80 ºC. Aja jooksul moodustunud sete filtreeritakse ja seda pestakse
heksaaniga/etüülatsetaadiga, et anda puhas vaadeldav ühend (98mg, 52%). 20
Valge pulber. HPLC: tR=8,95 min (gradient I), ESI-MS: 374,1/376,1 [MH]+
EE - EP1761505 B1 141
Näide 129: 1-(2-bromo-fenüül)-3-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 128, kasutades 2-
bromofenüülisotsüanaati.
Valge pulber. HPLC: tR=9,03 min (gradient I), ESI-MS: 418,0/420,0 [MH]+ 5
Näide 130: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2-fluoro-fenüül)-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 128, kasutades 2-
fluorofenüülisotsüanaati.
Valge pulber. HPLC: tR=8,24 min (gradient I), ESI-MS: 258,2 [MH]+ 10
Näide 131: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(3-metoksü-fenüül)-
uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 128, kasutades 3-metoksü-
fenüülisotsüanaati. 15
Valge pulber. HPLC: tR=7,90 min (gradient I)1 ESI-MS: 370,2 [MH]+
Näide 132: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,5-dimetoksü-fenüül)-
uurea
EE - EP1761505 B1 142
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 127 N-(3-kloro-fenüül)-
pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,5-dimetoksüfenüülisotsüanaadist.
Valge pulber. HPLC: tR=8,18 min (gradient I)1 ESI-MS: 400,2 [MH]+
Näide 133: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2-trifluorometüül-5
fenüül)-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 128, kasutades 3-
trifluorometüülfenüülisotsüanaati.
Valge pulber. HPLC: tR=8,94 min (gradient I), ESI-MS: 408,1 [MH]+ 10
Näide 134: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(5-metoksü-2-metüül-
fenüül)-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 2 5-metoksü-2-
metüülaniliinist ja N-(3-kloro-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiinist. 15
Valge pulber. HPLC: tR=8,38 min (gradient I), ESI-MS: 384,2 [MH]+
Näide 135: 1-(3-kloro-fenüül)-3-[6-(kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea
EE - EP1761505 B1 143
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 128, kasutades 3-
klorofenüülisotsüanaati.
Valge pulber. HPLC: tR=8,75 min (gradient I), ESI-MS: 374,1/376,1 [MH]+
Näide 136: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(3,4,5-trimetoksü-5
fenüül)-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 127 N-(3-kloro-fenüül)-
pürimidiin-4,6-diamiinist ja 3,4,5-trimetoksüfenüülisotsüanaadist.
Valge pulber. HPLC: tR=7,60 min (gradient I), ESI-MS: 430,2 [MH]+ 10
Näide 137: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-
uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 127 N-(3-kloro-fenüül)-
pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist. 15
Valge pulber. HPLC: tR=8,30 min (gradient I), ESI-MS: 410 [MH]+
EE - EP1761505 B1 144
Näide 138: 1-(4-kloro-fenüül)-3-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 128, kasutades 4-
klorofenüülisotsüanaati.
Valge pulber. HPLC: tR=8,63 min (gradient I), ESI-MS: 374,1/376,1 [MH]+ 5
Näide 139: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül|-3-(3,5-dimetoksü-fenüül)-
uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 128, kasutades 3,5-
dimetoksüfenüülisotsüanaati. 10
Valge pulber. HPLC: tR=8,06 min (gradient I), ESl-MS: 400,2 [MH]+
Näide 140: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dimetüül-fenüül)-
uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 127 N-(3-kloro-fenüül)-15
pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-dimetüülfenüülisotsüanaadist.
Valge pulber. HPLC: tR=7,97 min (gradient I), ESI-MS: 368,2 [MH]+
EE - EP1761505 B1 145
Näide 141: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-fenüül-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 128, kasutades
fenüülisotsüanaati.
Valge pulber. HPLC: tR=7,83 min (gradient I), ESI-MS: 338 [MH]+ 5
Näide 142: 1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 125B, kasutades 4-(2-
morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamiini, kristallisatsioon DCM-st andis kõnealuse 10
ühendi.
Valge pulber. HPLC: tR=5,82 min (gradient I), ESI-MS: 469 [MH]+
Näide 143: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-
piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
15
2,6-dikloro-3-metoksüfenüülisotsüanaadi lahusele (1,25 ekviv.) tolueenis (1,9ml)
lisatakse N-etüül-N’-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini
(113mg, 0,36mmol) argooni atmosfääris. Saadud mikstuuri segatakse 18 h
EE - EP1761505 B1 146
temperatuuril 70 °C, sellel lastakse toatemperatuurile jahtuda ja see filtreeritakse.
Taastunud tahkist pestakse dietüüleetriga, see kuivatatakse ja seda puhastatakse
veel MPLC-ga (silikageel) (DCM/MeOH), et anda 10mg kõnealust ühendit valge
tahkisena: ESI-MS: 559,9/561,9 [MH]+; tR=3,53 min (puhtus: 100%, gradient J);
TLC: Rf=0,28 (DCM/MeOH, 9:1). 5
A. N-etüül-N’-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin
(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-etüül-amiini (363mg, 2,30mmol, 1,1 ekviv.) ja 4-(4-
metüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (400mg, 2,09mmol) segu vees (0,8ml) ja jäises
äädikhappes (3,2ml) kuumutatakse 3 h temperatuuril 100 ºC. Pärast lahusti 10
aurustumist töödeldakse jääki metanoolis, see tehakse 25%-lise NH3 vees
lisamisega aluseliseks ja kontsentreeritakse. Jääki puhastatakse MPLC-ga
(silikageel) (DCM/MeOH), et anda 395mg kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-
MS: 313,2 [MH]+; tR=1,25 min (puhtus: ~90%, gradient J); TLC: Rf=0,12
(DCM/MeOH, 9:1). 15
B. (6-kloro-pürimidiin-4-üül)-etüül-amiin
Etüülamiini (70% vees, 16mL, 45,08mmol, 2,5 ekviv.) lisatakse tilkhaaval (15 min)
4,6-dikloropürimidiini suspensioonile (12g, 80,5mmol) EtOH-s (36ml)
toatemperatuuril. Saadud kollasel lahusel lastakse 1 h toatemperatuuril seguneda
ja seejärel jahutati see temperatuurile 0 °C. Saadud valge sete kogutakse 20
vaakumfiltreerimisega, seda pestakse veega ja see kuivatatakse in vacuo, et anda
12,4g kõnealust ühendit: ESI-MS: 157,9 [MH]+; ainuke piik tR=2,02 min (puhtus:
100%, gradient J).
Näide 144: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülaminometüül-
fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea 25
EE - EP1761505 B1 147
2,6-dikloro-3,5-dimetoksüfenüülisotsüanaati (1,25 ekviv.) lisatakse N-(3-
dimetüülaminometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini lahusele (93mg,
0,36mmol, 1 ekviv.) tolueenis (3ml) temperatuuril 70 °C ja argooni atmosfääris.
Saadus mikstuuri segatakse 18 h temperatuuril 70 °C, sellel lastakse 5
toatemperatuurile jahtuda ning seda lahjendatakse DCM-ga ja
naatriumbikarbonaadi küllastunud vesilahusega. Veekiht eraldatakse ja seda
ekstraktitakse DCM-ga. Orgaanilist faasi pestakse soolveega, see kuivatatakse
(naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Toorsaaduse puhastamine
silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1) annab 10
121mg kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 504,9/506,9 [MH]+; tR=3,64
min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,12 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
A. N-(3-dimetüülaminometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin
(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiini (näide 1) (750mg, 5,2mmol), 3-
dimetüülaminometüül-fenüülamiini (787mg, 5,2mmol) ja 4N HCI segu dioksaanis 15
(15ml) kuumutatakse 5 h suletud tuubis temperatuuril 150 °C. Reaktsioonimikstuur
kontsentreeritakse, seda lahjendatakse DCM-ga ja naatriumbikarbonaadi
küllastunud vesilahusega. Veekiht eraldatakse ja seda ekstraktitakse DCM-ga.
Orgaanilist faasi pestakse soolveega, see kuivatatakse (naatriumsulfaat),
filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Jäägi puhastamine silikageeli 20
kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1) annab 800mg
kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 258,1 [MH]+; tR=1,00 min (puhtus:
100%, gradient J); TLC: Rf=0,14 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
Näide 145: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea 25
EE - EP1761505 B1 148
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-[4-(4-etüül-
piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüüI-pürimidiin-4,6-diamiini (2,39g, 7,7mmol, 1
ekviv.) ja segades reaktsioonimikstuuri 1,5 h tagasivoolu temperatuuril.
Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% 5
NH3 veep., 95:5) annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 560,0/561,9
[MH]+; tR=3,54 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,28 (DCM/MeOH + 1%
NH3 veep., 95:5).
A. N-{4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144A, aga kasutades 4-(4-10
etüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (1g, 4,88mmol) ja (6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-
amiini (näide 1) (771 1,81g, 12,68mmol, 1,3 ekviv.). Jäägi puhastamine silikageeli
kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 93:7), millele järgnes dietüüleetris
peenestamine, annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 313,2 [MH]+;
tR=1,10 min (gradient J); TLC: Rf=0,21 (DCM/MeOH, 93:7). 15
B. 4-(4-etüülpiperasiin-1-üül)-aniliin
1-etüül-4-(4-nitro-fenüül)-piperasiini (6,2g, 26,35mmol) ja Raney’ nikli (2g)
suspensiooni MeOH-s (120 ml) segatakse 7 h toatemperatuuril vesiniku
atmosfääris. Reaktsioonimikstuur filtreeritakse läbi tseliidi padja ja
kontsentreeritakse, et anda 5,3g kõnealust ühendit lilla tahkisena: ESI-MS: 206,1 20
[MH]+; TLC: R,=0,15 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
C. 1-etüül-4-(4-nitro-fenüül)-piperasiin
1-bromo-4-nitrobenseeni (6g, 29,7mmol) ja 1-etüülpiperasiini (7,6mL, 59,4mmol, 2
ekviv.) segu kuumutatakse 15 h temperatuuril 80 ºC. Pärast toatemperatuurile
jahtumist lahjendatakse reaktsioonimikstuuri veega ja DCM/MeOH-ga 9:1. Veekiht 25
eraldatakse ja seda ekstraktitakse DCM-ga/MeOH 9:1. Orgaanilist faasi pestakse
EE - EP1761505 B1 149
soolveega, see kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse.
Jäägi puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3
veep., 9:1 ) annab 6,2g kõnealust ühendit kollase tahkisena: ESI-MS: 236,0 [MH]+;
tR=2,35 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,50 (DCM/MeOH + 1% NH3
veep., 9:1). 5
Näide 146: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-metüül-1-(6-{4-[3-(4-metüül-
piperasiin-1-üül)-propoksü]-fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-metüül-N’-{4-
[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-propoksü]-fenüül}-pürimidiin-4,6-diamiini (93mg, 10
0,26mmol, 1 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromato-
graafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5) annab 86mg kõnealust ühendit
valge tahkisena: ESI-MS: 603,9/605,9 [MH]+; tR=3,21 min (puhtus: 100%, gradient
J); TLC: Rf=0,19 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).
A. N-metüül-N’-(4-{3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-propoksül-fenüül}-pürimidiin-4,6-15
diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 143A, aga kasutades 4-[3-(4-
metüülpiperasiin-1-üül)-propoksü]-fenüülamiini (383mg, 1,50mmol, 1,1 ekviv.) ja
segades reaktsioonimikstuuri 18 h temperatuuril 100 ºC. Reaktsioonimikstuuril
lastakse toatemperatuurile jahtuda, see valatakse naatriumbikarbonaadi 20
küllastunud vesilahusele ja seda ekstraktitakse EE-ga ja DCM-ga. Orgaaniline
faas kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Jääk
peenestatakse dietüüleetris, et anda 115mg kõnealust ühendit valge tahkisena:
ESI-MS: 357,1 [MH]+; tR=1,10 min (gradient J); puhtus: 100%, gradient J); TLC:
Rf=0,08 (DCM/MeOH, 9:1). 25
B. 4-{3-(4-metüülpiperasiin-1-üül)-propoksü}-fenüülamiin
EE - EP1761505 B1 150
1-(3-kloro-propüül)-4-metüül-piperasiin-vesnikkloriidi (1,7g, 9,6mmol, 1,2 ekviv.)
lisatakse ühe portsjonina 4-aminofenooli (893mg, 8,0mmol) ja peeneks jahvatatud
naatriumhüdroksiidi (808mg, 20mmol, 2,5 ekviv.) segule DMF-is (27ml).
Reaktsioonimikstuuri segatakse 17 h toatemperatuuril. Saadud tume suspensioon 5
filtreeritakse. Filtraati lahjendatakse DCM-ga (200ml) ja pestakse soolalahusega
(2x50ml). Veekiht eemaldatakse ekstraktimisel DCM-ga. Orgaaniline faas
kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Jäägi
puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 7:3) annab 1,86g
kõnealust ühendit kollakaspruuni õlina: ESI-MS: 250,2 [MH]+; TLC: Rf=0,31 10
(DCM/MeOH, 7:3).
Näide 147: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(3-dimetüülamino-
propüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-[4-(3-15
dimetüülamino-propüül)-fenüül]-N’-pürimidiin-4,6-diamiini (206mg, 0,72mmol, 1
ekviv.). Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 93:7) annab 84mg kõnealust ühendit valge
tahkisena: ESI-MS: 532,9/534,9 [MH]+; tR=3,70 min (puhtus: 100%, gradient J);
TLC: Rf=0,15 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 93:7). 20
A. N-[4-(3-dimetüülamino-propüül)-fenüül]-N’-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144A, aga kasutades 4-(3-
dimetüülamino-propüül-fenüülamiini (311mg, 1,7mmol). Jäägi puhastamine
silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1), millele
järgnes saadud tahkise pulbristamine dietüüleetris, annab 213mg kõnealust 25
EE - EP1761505 B1 151
ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 286,1 [MH]+; tR=1,20 min (gradient J); puhtus:
100%, gradient J); TLC: Rf=0,08 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
B. 4-(3-dimetüülamino-propüül-fenüülamiin
Dimetüül-[3-(4-nitro-fenüül)-prop-2-ünüül]-amiini (1,35g, 6,6mmol), 10% Pd/C
(140mg) ja EtOH (25ml) mikstuuri segatakse 22 h toatemperatuuril vesiniku 5
atmosfääris. Reaktsioonimikstuur filtreeritakse läbi tseliidi padja ja
kontsentreeritakse. Jäägi puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5) annab 797mg kõnealust ühendit pruuni õlina:
ESI-MS: 179,0 [MH]+; TLC: Rf=0,14 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).
C. Dimetüül-[3-(4-nitro-fenüül)-prop-2-ünüül]-amiin 10
Tri-t-butüülfosfiini (0,25M dioksaanis, 11,9mL, 3,0mmol, 0,2 ekviv.), 3-
dimetüülamino-1-propüüni (2,2ml, 20,8mmol, 1,4 ekviv.) ja diisopropüülamiini
(2,7mL, 19,3mmol, 1,3 ekviv.) lisatakse järgemööda 4-bromonitrobenseeni (3g,
14,9mmol), vask(I)jodiidi (198mg, 1,0mmol, 0,07 ekviv.) ja Pd(PhCN)2CI2 (570mg,
1,5mmol, 0,1 ekviv.) segule dioksaanis (20ml) argooni atmosfääris. Saadud 15
mikstuuri segatakse 22 h toatemperatuuril ja see kontsentreeritakse. Jääk
lahustatakse EE-s ja vees ning filtreeritakse läbi tseliidi padja. Veekiht eraldatakse
ja seda ekstraktitakse EE-ga. Orgaanilist faasi pestakse soolveega, see
kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Jäägi
puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 20
95:5) annab 2,72g kõnealust ühendit pruuni õlina: ESI-MS: 205,0 [MH]+; tR=2,51
min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,41 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep.,
95:5).
Näide 148: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(2-pürrolidiin-1-
üül-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 25
EE - EP1761505 B1 152
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-metüül-N’-[4-
(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini (227mg, 0,72mmol, 1
ekviv.). Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8) annab 156mg kõnealust ühendit valge
tahkisena: ESI-MS: 560,9/562,9 [MH]+; tR=3,64 min (puhtus: 100%, gradient J); 5
TLC: Rf=0,42 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8).
A. N-metüül-N’-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 143A, aga kasutades 4-(2-pürrolidiin-
1-üül-etoksü)-fenüülamiini (360mg, 1,70mmol, 1 ekviv.) ja segades
reaktsioonimikstuuri 18 h temperatuuril 150 °C. Reaktsioonimikstuuril lastakse 10
toatemperatuurile jahtuda ja pealmine faas eemaldatakse. Liimjast alumist jääki
lahjendatakse naatriumbikarbonaadi küllastunud vesilahusega ja DCM-ga. Veekiht
eraldatakse ja seda ekstraktitakse DCM-ga. Orgaaniline faas kuivatatakse
(naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Toorsaaduse puhastamine
silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1), millele 15
järgnes saadud tahkise pulbristamine dietüüleetris, andis 402mg kõnealust ühendit
halli tahkisena: ESI-MS: 314,1 [MH]+; tR=1,15 min (gradient J); puhtus: 100%,
gradient J); TLC: Rf=0,15 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
B. 4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüülamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 146B, aga kasutades 1-(2-20
kloroetüül)-pürrolidiin-vesinikkloriidi (7,6g, 44,9mmol, 1,2 ekviv.) ja segades
reaktsioonimikstuuri 2 h temperatuuril 75 °C. Jäägi puhastamine silikageeli
kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 1:1) annab 7,7g kõnealust ühendit pruuni
õlina: ESI-MS: 207,1 [MH]+; TLC: Rf=0,22 (DCM/MeOH, 1 :1).
Näide 149: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-25
üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea
EE - EP1761505 B1 153
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-[4-(4-etüül-
piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (140mg,
0,43mmol, 1 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine MPLC-ga (silikageel)
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5) annab 24mg kõnealust ühendit: ESI-MS:
573,9/575,9 [MH]+; tR=3,25 min (puhtus: 90%, gradient J); TLC: Rf=0,09 5
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
A. N-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 143A, aga kasutades 4-(4-etüül-
piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiini (500mg, 2,28mmol, 1 ekviv.) ja segades
reaktsioonimikstuuri 18 h temperatuuril 150 °C. Toorsaaduse puhastamine MPLC-10
ga (silikageel) (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1) annab 140mg ebapuhast
saadust, mida kasutatakse lisapuhastamiseta.
B. 4-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiin
1-etüül-4-(4-nitro-bensüül)-piperasiini (7,2g, 29,14mmol) ja Raney’ nikli (1,5g)
suspensiooni MeOH-s (100ml) segatakse 6 h toatemperatuuril vesiniku 15
atmosfääris. Reaktsioonimikstuur filtreeritakse läbi tseliidi padja ja
kontsentreeritakse, et anda 6,3g kõnealust ühendit kollase tahkisena: ESI-MS:
220,1 [MH]+; TLC: Rf=0,08 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
C. 1-etüül-4-(4-nitro-bensüül)-piperasiin
4-nitrobensüülkloriidi (5g, 29,14mmol), N-etüülpiperasiini (4,4mL, 34,97mmol, 1,2 20
ekviv.), kaaliumkarbonaadi (8g, 58,28, 2 ekviv.) ja atsetooni (100ml) mikstuuri
segatakse 15 h tagasivoolu temperatuuril. Reaktsioonimikstuuril lastakse
toatemperatuurile jahtuda, see filtreeritakse ja kontsentreeritakse, et anda 7,2g
kõnealust ühendit pruuni õlina: ESI-MS: 250,1 [MH]+; TLC: Rf=0,31 (DCM/MeOH +
1% NH3 veep., 9:1). 25
Näide 150: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(4-etüül-piperasiin-1-
üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea
EE - EP1761505 B1 154
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-[3-(4-etüül-
piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (306mg,
0,94mmol, 1 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine MPLC-ga (silikageel)
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5) annab 207mg kõnealust ühendit: ESI-MS: 5
573,9/575,9 [MH]+; tR=3,28 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,24
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).
A. N-[3-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 143A, aga kasutades 3-(4-etüül-
piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiini (500mg, 2,28mmol, 1 ekviv.) ja segades 10
reaktsioonimikstuuri 15 h temperatuuril 150 °C. Toorsaaduse puhastamine MPLC-
ga (silikageel) (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1) annab 306mg kõnealust ühendit
beeži tahkisena: ESI-MS: 327,2 [MH]+; TLC: Rf=0,05 (DCM/MeOH + 1% NH3
veep., 9:1).
B. 3-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiin 15
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149B: ESI-MS: 220,1 [MH]+; tR=0,79
min (puhtus: 100%, gradient J).
C. 1-etüül-4-(3-nitro-bensüül)-piperasiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149C: ESI-MS: 250,1 [MH]+; tR=1,50
min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,32 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1). 20
Näide 151: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülaminometüül-
fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-etüül-uurea
EE - EP1761505 B1 155
2,6-dikloro-3-metoksüfenüülisotsüanaadi suspensiooni (2 ekviv.) tolueenis (3ml)
lisatakse N-(3-dimetüülaminometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini
tagasivoolavale suspensioonile (216mg, 0,80mmol, 1 ekviv.) tolueenis (3ml)
argooni atmosfääris. Saadud mikstuuri segatakse 2 h tagasivoolu temperatuuril ja 5
sellel lastakse toatemperatuurile jahtuda. Reaktsioonimikstuuri lahjendatakse EE-
ga ja naatriumbikarbonaadi küllastunud vesilahusega. Veekiht eraldatakse ja seda
ekstraktitakse EE-ga. Orgaanilist faasi pestakse soolveega, see kuivatatakse
(naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Jäägi puhastamine silikageeli
kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), millele järgnes 10
saadud toote pöördfaasilise MPLC puhastus (AcCN/H2O/TFA), annab 161mg
kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 518,9/520,9 [MH]+; tR=3,76 min
(puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,21 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).
A. N-(3-dimetüülaminometüül-fenüül)-N’-etüül-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 143A, aga kasutades 3-15
dimetüülaminometüül-fenüülamiini (334mg, 2,20mmol, 1 ekviv.), (6-kloro-
pürimidiin-4-üül)-etüül-amiini (näide 143B) ja segades reaktsioonimikstuuri 3 h
temperatuuril 160 °C. Toorsaaduse puhastamine silikageeli
kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1), millele järgnes
saadud tahkise pulbristamine dietüüleetris, annab 335mg kõnealust ühendit beeži 20
tahkisena: ESI-MS: 272,1 [MH]+; tR=1,18 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC:
Rf=0,16 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
Näide 152: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea
EE - EP1761505 B1 156
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-[4-(2-
dietüülamino-etoksü)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (255mg, 0,81mmol,
1 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), millele järgnes saadud tahkise pulbristamine 5
MeOH-s, annab 220mg kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 562,9/564,9
[MH]+; tR=3,70 min (puhtus: 93%, gradient J); TLC: Rf=0,21 (DCM/MeOH + 1%
NH3 veep., 95:5).
A. N-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 143A, aga kasutades 4-(2-10
dietüüIamino-etoksü)-fenüülamiini (271mg, 1,3mmol, 1 ekviv.) ja segades
reaktsioonimikstuuri 18 h temperatuuril 150 °C. Reaktsioonimikstuuril lastakse
toatemperatuurile jahtuda ja pealmine faas eemaldatakse. Liimjast alumist jääki
lahjendatakse naatriumbikarbonaadi küllastunud vesilahusega ja DCM-ga. Veekiht
eraldatakse ja seda ekstraktitakse DCM-ga. Orgaaniline faas kuivatatakse 15
(naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Toorsaaduse puhastamine
silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8) annab
261mg kõnealust ühendit halli tahkisena: ESl-MS: 316,1 [MH]+; tR=1,25 min
(puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,19 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8).
B. 4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamiin 20
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 146B, aga kasutades 1-(2-
kloroetüül)-dietüülamiin-vesnikkloriidi (1,9g, 11mmol, 1,2 ekviv.) ja segades
reaktsioonimikstuuri 1 h toatemperatuuril. Jäägi puhastamine silikageeli
kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 4:1 → 7:3) annab 1,52g kõnealust ühendit
pruuni õlina: ESI-MS: 209,1 [MH]+; TLC: Rf=0,12 (DCM/MeOH, 7:3). 25
EE - EP1761505 B1 157
Näide 153: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(2,6-dimetüül-püridiin-3-
üülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-(2,6-dimetüül-
püridiin-3-üül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini. 5
ESI-MS: 476,9/478,9 [MH]+; tR=3,44 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,40
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
A. N-(2,6-dimetüül-püridiin-3-üül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 3-amino-2,6-
dimetüülpürimidiini ja segades reaktsioonimikstuuri 24 h temperatuuril 150 °C. 10
ESI-MS: 230,1 [MH]+; TLC: Rf=0,22 (DCM/MeOH, 9:1).
Näide 154: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-[6-(6-trifluorometüül-
püridiin-3-üülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-metüüI-N’-(6-15
trifluorometüül-püridiin-3-üül)-pürimidiin-4,6-diamiini.
ESI-MS: 514,8/516,8 [MH]-; tR=5,27 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,49
(DCM/MeOH, 9:1 ).
A. N-metüül-N’-(6-triflυorometüül-püridiin-3-üül)-pürimidiin-4,6-diamiin
EE - EP1761505 B1 158
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 3-amino-6-
(trifluorometüül)püridiini ja segades reaktsioonimikstuuri 24 h temperatuuril 150
°C.
ESI-MS: 270,0 [MH]+; tR=2,63 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,32
(DCM/MeOH, 9:1 ). 5
Näide 155: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-
etoksü)- fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-[4-(2-
pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini. 10
ESI-MS: 546,9/548,8 [MH]-; tR=3,15 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,49
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).
A. N-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüül]l-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 6-kloro-
pürimidiin-4-üüIamiini, 4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüülamiini (näide 148B) ja 15
segades reaktsioonimikstuuri 2 h temperatuuril 150 °C.
ESI-MS: 300,1 [MH]+; tR=1,10 min (puhtus: 100%, gradient J).
Näide 156: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-
etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
20
EE - EP1761505 B1 159
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-etüül-N’-[4-(2-
pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini.
ESI-MS: 575,2/577,2 [MH]+; tR=3,74 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,42
(DCM/MeOH + 1% NH3at>, 95:5).
A. N-etüül-N’-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin 5
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 6-kloro-
pürimidiin-4-üül)-etüül-amiini, 4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüülamiini (näide
148B) ja segades reaktsioonimikstuuri 6 h temperatuuril 150 °C. Toorprodukt
puhastatakse dietüüleetris peenestamisega. ESI-MS: 326,1 [MH]-; tR=1,45 min
(puhtus: 95%, gradient J). 10
Näide 157: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-]6-(3-dimetüülaminometüül-
fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-(3-
dimetüülaminometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini. 15
ESI-MS: 491,0/493,0 [MH]+; tR=3,17 min (puhtus: 97%, gradient J); TLC: Rf=0,25
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8).
A. N-(3-dimetüülaminometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 3-
dimetüülaminometüül-fenüülamiini, 6-kIoro-pürimidiin-4-üülamiini ja segades 20
reaktsioonimikstuuri 2 h temperatuuril 150 °C. Toorprodukt puhastatakse
dietüüleetris peenestamisega, millele järgneb saadud beeži tahkise silikageeli
kolonnkromatograafia (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8), et anda kõnealune
ühend valge tahkisena. ESI-MS: 242,1 [MH]"; tR=0,95 min (puhtus: 100%, gradient
J); TLC: Rf=0,11 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8). 25
EE - EP1761505 B1 160
Näide 158: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-(6-{4-[2-(4-metüül-piperasiin-1-
üül)-etoksü]-fenüülamino}-pürimidiin-4-üül}-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-(3-
dimetüülaminometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini. 5
ESI-MS: 575,9/577,9 [MH]+; tR=2,83 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,03
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).
A. N-{4-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etoksü]-fenüül}-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 4-[2-(4-metüül-
piperasiin-1-üül)-etoksü]-fenüülamiini (300mg, 1,28mmol, 1 ekviv.), 6-kloro-10
pürimidiin-4-üülamiini, vett (0,5ml) ja segades reaktsioonimikstuuri 2 h
temperatuuril 150 °C. Toorprodukt puhastatakse peenestamisega dietüüleetris, et
anda kõnealune ühend valge tahkisena. ESI-MS: 329,1 [MH]+; tR=0,98 min
(puhtus: 100%, gradient J).
Näide 159: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-[6-(4-dimetüülaminometüül-3-15
trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-(4-
dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini.
ESI-MS: 558,9/560,9 [MH]+; tR=3,69 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,21 20
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).
EE - EP1761505 B1 161
A. N-(4-dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 4-
dimeüülIaminometüül-3-trifluorometüül-fenüülamiini (218mg, 1,46mmol, 1 ekviv.),
6-kloro-pürimidiin-4-üülamiin ja segades reaktsioonimikstuuri 5 h temperatuuril 150
°C. Toorprodukt puhastatakse silikageeli kolonn-kromatograafiaga (DCM/MeOH + 5
1% NH3 veep., 92:8), et anda kõnealune ühend valge tahkisena. ESI-MS: 312,1
[MH]+; tR=1,20 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: R,=0,16 (DCM/MeOH + 1%
NH3aq , 92:8).
B. 4-(4-(N,N-dimetüülamino-metüül)-3-trifluorometüül-fenüül-amiin
N-(4-dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin (359mg, 10
1,2mmol) lahustatakse MeOH-s (12ml) ja seda töödeldakse K2CO3-ga (6mL 1N
vesilahust) toatemperatuuril. Reaktsiooni kuumutatakse 1,5 h tagasivooluni
valmimiseni, see jahutatakse tagasi toatemperatuurile ja kontsentreeritakse.
Allesjäänud õli töödeldakse EtOAc-s ja pestakse soolalahusega. Orgaanilised
kihid kuivatatakse Na2SO4-l, filtreeritakse ja kontsentreeritakse alandatud rõhul. 15
Kuivatamine kõrgvaakumis annab kõnealuse ühendi kollase õlina. ESI-MS: 219
[MH]+.
C. N-(4-dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin
501mg (1,5mmol) N-(4-bromometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-2,2,2-trifluoro-
atsetamiidi (etapp 14.2) lisatakse 5ml dimetüülamiini lahusele EtOH-s (33%) 20
toatemperatuuril. Reaktsiooni segatakse 0,5 h ümbritseval temperatuuril
valmimiseni. See kontsentreeritakse ja allesjäänud toorsaadust puhastatakse
kiirkromatograafiaga (SiO2; CH2CI2/Me0H, gradient 0-5% MeOH), et anda
kõnealune ühend kollase õlina. ESI-MS: 315 [MH]+.
D. N-(4-bromometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-2,2,2-trifluoro-atsetamiid 25
60,9g-le (224,6mmol) N-(4-metüül-3-trifluorometüül-fenüül)-2,2,2-trifluoro-
atsetamiidi lahusele 830ml-s n-butüülatsetaadis lämmastiku atmosfääris lisatakse
44g (247mmol) N-bromosuktsiinimiidi ja 830mg (5mmol) aso-iso-butüüronitriili.
Suspensiooni kuumutatakse temperatuuril 60 ºC ja seejärel valgustatakse 30 min
EE - EP1761505 B1 162
Phillips madalpinge lambiga (500W; 10500Im), millega temperatuur tõuseb 70-75
ºC-ni ja moodustub selge pruun lahus. Lähtematerjali on endiselt näha, mistõttu
lisatakse veel 3 portsjonit 22g N-bromosuktsiinimiidi. Kokku 6 tunnise
valgustamise järel saadud tahkis filtreeritakse välja ja eemaldatakse ning filtraat
kontsentreeritakse. Jääk jaotatakse 2L CH2CI2 ja 1L H2O vahel ning veekihti 5
ekstraktitakse 1L CH2CI2-ga. Orgaanilisi faase pestakse 4 korda 1L H2O, 0,5L
soolveega, need kuivatatakse (Na2SO4) ja kontsentreeritakse.
Kolonnkromatograafia (SiO2; heksaan/CH2CI2 2:1 → 1:1) ja kristallisatsioon
CH2Cl2/heksaanist annab kõnealuse ühendi: s.p.: 119-120 ºC.
E. N-(4-metüül-3-trifluorometüül-fenüül)-2,2,2-trifluoro-atsetamiid 10
320g-le (1,827moI) 5-amino-2-metüülbensotrifluoriidi ja 1,47L-le (18,27mol)
püridiini jääkülmale lahusele 4,5L-s CH2CI2-s N2 atmosfääris lisatakse tilkhaaval
284ml (2,01mol) trifluoroäädikhappe anhüdriidi. 50 min pärast lahjendatakse
mikstuuri 5I jääkülma 2N HCI-ga. Orgaanilised faasid eraldatakse ja pestakse
kaks korda 2L külma 2N HCI-ga, seejärel 1L 2N HCI-ga ja lõpuks 2L 15
soolalahusega. Veekihte ekstraktitakse kaks korda CH2Cl2-ga, orgaanilised faasid
kuivatatakse (Na2SO4) ja kontsentreeritakse osaliselt. Kristallisatsioon heksaani
lisamisega annab kõnealuse ühendi: s.p.: 72-73 ºC.
Näide 160: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 20
2,6-dikloro-3,5-dimetoksüfenüülisotsüanaati (1,2 ekviv.) lisatakse N-[4-(4-etüül-
piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini lahusele (350mg, 1,18mmol) NMP-
s (2ml) temperatuuril 70 ºC ja argooni atmosfääris. Saadud mikstuuri segatakse 2
h temperatuuril 70 °C, sellel lastakse toatemperatuurile jahtuda ja see 25
kontsentreeritakse. Jääki lahjendatakse DCM-ga ja naatriumbikarbonaadi
küllastunud vesilahusega. Veekiht eraldatakse ja seda ekstraktitakse DCM-ga.
Orgaanilist faasi pestakse soolveega, see kuivatatakse (naatriumsulfaat),
EE - EP1761505 B1 163
filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Toorsaaduse puhastamine MeOH-s
peenestamisega, millele järgneb silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH
+ 1% NH3 veep., 97:3), annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS:
545,9/547,9 [MH]+; tR=3,10 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,18
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5). 5
A. N-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin
6-kloro-pürimidiin-4-üül)-amiini (500mg, 3,87mmol, 1,3 ekviv.) ja 4-(4-
etüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (611mg, 2,98mmol) segu vees (3,0ml) ja jäises
äädikhappes (10ml) kuumutatakse 15 h temperatuuril 100 ºC.
Reaktsioonimikstuuri lahjendatakse DCM-ga ja soolalahusega. Veekiht tehakse 10
naatriumbikarbonaadi lisamisega aluseliseks. Veekiht eraldatakse ja seda
ekstraktitakse DCM-ga. Orgaanilist faasi pestakse soolveega, see kuivatatakse
(naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Toorsaaduse puhastamine
peenestamisega EE-s annab kõnealuse ühendi: ESI-MS: 299,2 [MH]+; tR=1,05 min
(gradient J). 15
Näide 161: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(4-isopropüül-piperasiin-1-
üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-[3-(4-
isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini. 20
Toorsaaduse puhastamine MPLC-ga (silikageel) (DCM/MeOH + 1% NH3 veep.,
95:5) annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 587,9/589,9 [MH]+;
tR=3,35 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,17 (DCM/MeOH + 1% NH3
veep., 9:1).
A. N-[3-(4-isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-25
diamiin
EE - EP1761505 B1 164
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 3-(4-
isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiini ja segades reaktsioonimikstuuri
17,5 h temperatuuril 150 ºC. Toorprodukt puhastatakse MPLC-ga (silikageel)
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), et anda kõnealune ühend helekollase
tahkisena. ESI-MS: 341,2 [MH]+; tR=1,05 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: 5
Rf=0,10 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
B. 3-(4-isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149B: ESI-MS: 234,2 [MH]+.
C. 1-isopropüül-4-(3-nitro-bensüül)-piperasiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149C. Toorsaaduse puhastamine 10
silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1) annab
kõnealuse ühendi kollase tahkisena: ESI-MS: 264,1 [MH]+; tR=1,64 min (puhtus:
96,5%, gradient J); TLC: Rf=0,35 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
Näide 162: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-{[(2-dimetüülamino-etüül)-
metüül-amino]-metüül}-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea 15
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-(3-{[(2-
dimetüülamino-etüül)-metüül-amino]-metüül}-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-
diamiini. Toorsaaduse puhastamine MPLC-ga (silikageel) (DCM/MeOH + 1% NH3
veep., 95:5) annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 561,9/563,9 [MH]+; 20
tR=3,24 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,10 (DCM/MeOH + 1% NH3
veep., 9:1).
A. N-(3-{[(2-dimetüülamino-etüül)-metüül-amino]-metüül}-fenüül)-N’-metüül-
pürimidiin-4,6-diamiin
EE - EP1761505 B1 165
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades N-(3-amino-
bensüül)-N,N',N’-trimetüül-etaan-1,2-diamiini ja segades reaktsioonimikstuuri 17,5
h temperatuuril 150 °C. Toorprodukti puhastatakse MPLC-ga (silikageel)
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), et anda kõnealune ühend beeži tahkisena.
ESI-MS: 315,2 [MH]+; TLC: Rf=0,05 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1). 5
B. N-(3-amino-bensüül)-N.N',N’-trimetüül-etaan-1,2-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149B: ESI-MS: 208,2 [MH]+.
C. N.N'.N’-trimetüül-N’-(3-nitro-bensüül)-etaan-1,2-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149C. Toorsaaduse puhastamine
silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM → DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1) 10
annab kõnealuse ühendi pruuni õlina: ESI-MS: 238,1 [MH]+; tR=1,15 min (puhtus:
96,5%, gradient J); TLC: Rf=0,10 (DCM/MeOH, 9:1).
Näide 163: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-
üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-metüül-uurea
15
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-[4-(4-
isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini.
ESI-MS: 573,9/575,9 [MH]+; tR=3,65 min (puhtus: 97%, gradient J); TLC: Rf=0,10
(DCM/MeOH + 1% NH3a\ 97:3).
A. N-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin 20
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades N-(3-amino-
bensüül)-N,N',N’-trimetüül-etaan-1,2-diamiini ja segades reaktsioonimikstuuri 4 h
temperatuuril 150 °C. Toorprodukti puhastatakse silikageeli kolonn-
kromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8), et anda kõnealune ühend
EE - EP1761505 B1 166
valge tahkisena. ESI-MS: 327,2 [MH]+; TLC: Rf=0,26 (DCM/MeOH + 1% NH3
veep., 92:8).
B. 4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149B: ESI-MS: 220,1 [MH]+.
C. 1-isopropüül-4-(4-nitro-fenüül)-piperasiin 5
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149C. Toorsaaduse puhastamine
silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 95:5) annab kõnealuse ühendi
kollase tahkisena: ESI-MS: 238,1 [MH]+; tR=2,57 min (puhtus: 100%, gradient J);
TLC: Rf=0,16 (DCM/MeOH, 95:5).
Näide 164: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-10
üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
Näide 165: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-{6-[4-(1-metüül-
piperidiin-4-üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
15
Näide 166: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül-1-etüül-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-
4-üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
EE - EP1761505 B1 167
Näide 167: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(4-dimetüülaminometüül-3-
trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea
Näide 168: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-
üülmetüül)-3-trifluorometüül-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5
Näide 169: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-
üülmetüül)-3-trifluorometüül-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea
Näide 170: In vitro ensüümide andmed 10
Näidete 1 kuni 169 ühendeid testiti käesolevalt eespool kirjeldatud protokollide
raames nende KDR, FGFR3 ja TEK vastase inhibeeriva toime jaoks. Mõõtmised
tehti vastavalt eespool üldkirjelduses nimetatud meetoditele. KDR jaoks täheldati
67-100%-list inhibeerimist 10µM juures, FGFR3 (K650E) jaoks 27-100%-list
inhibeerimist 10µM juures ja Tek 12-100 %-list inhibeerimist 10µM juures. 15
Meetod A: Näited 171-193
Näide 171: N-[4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid
EE - EP1761505 B1 168
N-(3-amino-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiidi lahusele (preparaat 3,
62mg, 0,21mmol, 1,25 ekviv.) dioksaanis lisatakse 20%-lise fosfogeeni lahust
tolueenis (110µl, 0,21mmol, 1,25 ekviv.) argooni keskkonnas.
Reaktsioonimikstuuri segatakse veel 22 h toatemperatuuril argooni keskkonnas.
Seejärel lahusti aurustatakse ja jääki töödeldakse kuivas tolueenis (2ml). Pärast 5
N-metüül-N’-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini (50mg,
0,168mmol, 1,0 ekviv.) lisamist lastakse suspensioonil 24 h argooni keskkonnas
tagasi voolata. Pärast jahtumist lisatakse eetrit (2ml) ja mikstuuri segatakse 30
min. Settinud produkt filtreeritakse välja, seda pestakse (1xtolueen/eeter 1:1,
1xeeter) ja kuivatatakse vaakumis temperatuuril 60 ºC öö jooksul, et anda 10
kõnealune ühend värvitute kristallidena: s.p. 189,5-191 ºC, HPLC: tR=6,02 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 619,6 [MH]+.
N-metüül-N’-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül1-pürimidiin-4,6-diamiin
(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiini (1,65g, 11,5mmol, 1,1 ekviv.) ja
kommertsiaalselt kättesaadava 4-(4-metüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (2,0g, 15
10,5mmol, 1,0 ekviv.) lahust vee (4ml) ja jäise äädikhappe (16ml) segus
kuumutatakse 16 h sisetemperatuuril 100 ºC. Pärast jahtumist lahusti
aurustatakse. Jääki töödeldakse metanoolis (50ml) ja see tehti vees 25%-lise NH3
lisamisega aluseliseks. Sellele lisatakse silikageeli (11g) ja lahusti aurustatakse.
Ränidioksiidiga adsorbeerunud toorprodukt puhastatakse MPLC-ga (A: TBME; B: 20
MeOH-NH3 99:1; gradient: 5% B -> 25%B 180 min jooksul). Toodet sisaldavad
fraktsioonid ühendatakse ja aurustatakse kuivaks. Jääki peenestatakse eetriga.
Toode filtreeritakse välja, seda pestakse eetriga ja see kuivatatakse vaakumis
temperatuuril 50 ºC öö jooksul, et anda kõnealune ühend kahvatukollase pulbrina:
tR=3,04 min (puhtus: 97%, gradient A), ESI-MS: 299,3 [MH]+. 25
(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiin
Antud aine valmistati kirjanduses avaldatud modifitseeritud protseduuriga (J. Appl.
Chem. 1955, 5, 358): kommertsiaalselt kättesaadava 4,6-dikloropürimidiini
suspensioonile (20g, 131,6mmol, 1,0 ekviv.) isopropanoolis (60ml) lisatakse 33%-
list metüülamiini etanoolis (40,1mL, 328,9mmol, 2,5 ekviv.) kiirusel, mille puhul 30
sisetemperatuur ei tõuse üle 50 °C. Lisamise järel segatakse reaktsioonimikstuuri
EE - EP1761505 B1 169
1 h toatemperatuuril. Seejärel lisatakse vett (50ml) ja moodustunud suspensiooni
jahutatakse jäävannis temperatuurini 5 °C. Settinud produkt filtreeritakse välja,
seda pestakse külma isopropanooli/veega 2:1 (45ml) ja veega. Kogutud materjal
kuivatatakse vaakumis öö jooksul temperatuuril 45 °C, et anda kõnealune ühend
värvitute kristallidena: tR=3,57 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 5
144,3/146,2 [MH]+.
Näite 171 protseduuri järgides, aga sobivaid lähtematerjale kasutades saab
valmistada näited 172-193:
Näide 172: N-{4-metüül-3-[3-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üül)-ureido]-fenüül}-3-
trifluorometüül-bensamiid 10
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,40 (TBME/MeOH/NH3 90:9:1), HPLC: tR=5,88 min
(puhtus: 85%, gradient A), ESI-MS: 445,4 [MH]+.
Näide 173: N-{4-metüül-3-[3-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-ureido]-fenüül}-3-
trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, HPLC: tR=6,94 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 507,4 15
[MH]+.
Näide 174: N-[4-metüül-3-(3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,53 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=5,79 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 605,5 [MH]+. 20
Näide 175: N-[4-metüül-3-(3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,34 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=5,72 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 605,5 [MH]+. 25
EE - EP1761505 B1 170
Näide 176: N-[3-(3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-
ureido)-4-metüül-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,63 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=5,84 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 622,4 [MH]+. 5
Näide 177: N-[3-(3-{6-[4-(3-dimetüülamino-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül)-ureido)-4-metüül-fenüül-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, HPLC: tR=5,75 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 608,4
[MH]+. 10
Näide 178: N-[3-(3-{6-[3-(2-dimetüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-
ureido)-4-metüül-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,17 (TBME/MeOH 30:70), HPLC: tR=5,72 min
(puhtus: 95%, gradient A), ESI-MS: 594,5 [MH]+. 15
Näide 179: N-[4-metüül-3-(3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,31 (TBME/MeOH 80:20), HPLC: tR=5,66 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 636,5,4 [MH]+. 20
EE - EP1761505 B1 171
Näide 180: N-[4-metüül-3-(3-{6-[3-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,42 (TBME/MeOH 75:25), HPLC: tR=5,86 min (puhtus:
>99%, gradient A), ESI-MS: 636,6 [MH]+. 5
Näide 181: N-{4-metüül-3-[3-metüül-3-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-ureido]-
fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,69 (TBME/MeOH90:10), HPLC: tR=7,67 min (puhtus:
>99%, gradient A), ESI-MS: 521,4 [MH]+. 10
Näide 182: N-[3-(3-{6-[3-(2-dimetüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-
3-metüül-ureido)-4-metüül-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,51 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=6,02 min
(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 608,4 [MH]+. 15
Näide 183: N-[3-(3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-
metüül-ureido)-4-metüül-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,24 (TBME/MeOH 75:25), HPLC: tR=6,23 min
(puhtus: 94%, gradient A), ESI-MS: 636,5 [MH]+. 20
EE - EP1761505 B1 172
Näide 184: N-{4-metüül-3-[3-metüül-3-(6-{4-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etoksü]-
fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-ureido]-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,21 (DCM/MeOH 80:20), HPLC: tR=6,07 min (puhtus:
88%, gradient A), ESI-MS: 633,2 [MH]+. 5
Näide 185: N-{4-metüül-3-[3-metüül-3-(6-{3-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etoksü]-
fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-ureido]-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, HPLC: tR=6,15 min (puhtus: 92%, gradient A), ESI-MS: 633,3
[MH]+ 10
Näide 186: 4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-ureido)-N-(3-trifluorometüül-fenüül)-bensamiid
Värvitu pulber, HPLC: tR=6,19 min (puhtus: 96%, gradient A), ESI-MS: 619,3
[MH]+. 15
Näide 187: N-[4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-karbonüül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,50 (DCM/MeOH 80:20), HPLC: tR=5,82 min (puhtus:
88%, gradient A), ESI-MS: 647,6 [MH]+. 20
EE - EP1761505 B1 173
Näide 188: N-[4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid
Kahvatukollased kristallid, TLC: Rf=0,50 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC:
tR=6,14 min (puhtus: 95%, gradient A), ESI-MS: 619,5 [MH]+. 5
Näide 189: N-{4-metüül-3-[3-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etüül]-3-(6-fenüül-
amino-pürimidiin-4-üül)-ureido]-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,04 (TBME/MeOH 90:10), HPLC: tR=6,26 min
(puhtus: >100%, gradient A), ESI-MS: 633,5 [MH]+. 10
Näide 190: N-{4-metüül-3-[3-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-3-(2-püridiin-2-üül-
etüül)-ureido]-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid
Värvitud kristallid, HPLC: tR=7,58 min (puhtus: >100%, gradient A), ESI-MS: 612,4
[MH]+ 15
Näide 191: N-{4-metüül-3-[3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-3-(2-püridiin-2-üül-etüül)-ureido]-fenüül}-3-trifluorometüül-
bensamiid
EE - EP1761505 B1 174
Roosad kristallid, TLC: Rf=0,54 (DCM/MeOH 80:20), HPLC: tR=5,87 min (puhtus:
92%, gradient A), ESI-MS: 710,6 [MH]+.
Näide 192: N-[3-(3-etüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-ureido)-metüül-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid 5
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,45 (DCM/MeOH 80:20), HPLC: tR=6,18 min (puhtus:
>100%, gradient A), ESI-MS: 633,6 [MH]+.
Näide 193: N-[4-metüül-3-(3-{6-{4-[4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-3-tiofeen-2-üülmetüül-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid 10
Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,26 (DCM/MeOH 90:10), HPLC: tR=6,51 min (puhtus:
>100%, gradient A), ESI-MS: 701,5 [MH]+.
Meetod B: Näited 194-201
Näide 194: N-{3-[3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-metüül-ureido]-4-metüül-fenüül}-4-15
(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-bensamiid
EE - EP1761505 B1 175
Tert-butüül [6-(1-metüül-3-{2-metüül-5-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-
trifluoro-metüül-bensoüülamino]-fenüül}-ureido)-pürimidiin-4-üül]-karbamaadile
(50mg, 0,076mmol) lisatakse trifluoroäädikhapet/DCM 2:3 (2ml). Selget
reaktsioonimikstuuri segatakse 1 h toatemperatuuril. Seejärel lisatakse
metanooli/DCM 1:9 (20ml). Lahust pestakse 50%-lise veepõhise K2CO3-ga, see 5
kuivatatakse MgSO4-l ja aurustatakse, et anda kõnealune ühend beeži pulbrina:
s.p. 191,5-193 °C, HPLC: tR=5,27 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 557,3
[MH]+, 400MHz 1H-NMR (DMSO-d6) δ: 2,19 (s, 3H, NMe), 2,30 (s, 3H1 ArMe),
2,24-2,62 (br m, 8H, piperasiin), 3,32 (s, 3H, uurea-NMe), 3,69 (s, 2H, ArCH2N),
6,09 (s, 1 H, pürimidiin-H5), 7,02 (s, 2H, NH2), 7,19 (d, 1 H, Ar-H5), 7,50 (dd, 1 H, 10
Ar-H4), 7,91 (d, 1 H, Ar'-H5), 8,23 (dd, 1H1 Ar'-H6), 8,26 (d, 1H, Ar-H2), 8,30 (s,
1H, pürimidiin-H2), 8,41 (d, 1H, Ar'-H2), 10,41 (s, 1H, amiid-NH).
Tert-butüül [6-(1-metüül-3-{2-metüül-5-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-
trifluoro-metüül-bensoüülamino]-fenüül}-ureido)-pürimidiin-4-üül]-karbamaat
4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-2-trifluorometüül-bensoehappe lahusele 15
(preparaat 2, 80mg, 0,27mmol, 1,1 ekviv.) DMA-s lisatakse HATU (138mg,
0,36mmol, 1,5 ekviv.) ja diisopropüületüülamiini (83µl, 0,48mmol, 2,0 ekviv.),
pärast 10 min toatemperatuuril segamist lisatakse tert-butüül {6-[3-(5-amino-2-
metüül-fenüül)-1-metüül-ureido]-pürimidiin-4-üül}-karbamaati. Reaktsioonimikstuuri
töödeldakse kõrgsagedusheliga 5 min. Pärast öö jooksul toatemperatuuril 20
segamist moodustub hall suspensioon. Sete filtreeritakse välja, seda pestakse
DMA-ga ja eetriga. Vaakumkuivatamine temperatuuril 60 °C öö jooksul annab halli
pulbri: HPLC: tR=6,30 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 657,4 [MH]+.
Tert-butüül {6-[3-(5-amino-2-metüül-fenüül)-1-metüül-ureido]-pürimidiin-4-üül}-
karbamaat 25
Tert-butüül {6-[3-(2-metüül-5-nitro-fenüül)-1-metüüI-ureido]-pürimidiin-4-üül}-
karbamaadi lahust (330mg, 0,82mmol) metanooli (20ml) ja DMF (50ml) segus
hüdrogeenitakse 10%-lise Pd/C (500mg) juuresolekul atmosfääri rõhul. 20 h
pärast on hüdrogeenimine valmis ning katalüsaator filtreeritakse välja. Filtraat
aurustatakse kuivaks. Saadud jääki peenestatakse eetriga, see filtreeritakse välja 30
EE - EP1761505 B1 176
ja vaakumkuivatatakse, et anda hall pulber: HPLC: tR=5,38 min (puhtus: 97%,
gradient A), ESI-MS: 373,4 [MH]+.
Tert-butüül {6-[3-(2-metüül-5-nitro-fenüül)-1-metüül-ureido1-pürimidiin-4-üül}-
karbamaat
Tert-butüül (6-metüülamino-pürimidiin-4-üül)-karbamaadi (240mg, 1,07mmol, 1,0 5
ekviv.), kommertsiaalselt kättesaadava 2-metüül-5-nitrofenüülisotsüanaadi
(210mg, 1,18mmol, 1,1 ekviv.) ja DMAP-i (26mg, 0,21mmol, 0,2 ekviv.) lahust
tolueenis (10ml) segatakse 24 h temperatuuril 80 °C. Pärast toatemperatuurile
jahtumist lisatakse metanooli (10ml) ja moodustunud suspensiooni segatakse 10
min temperatuuril 50 °C. Sete filtreeritakse välja ja seda pestakse metanooliga 10
(2x10ml). Pärast in vacuo kuivamist saadakse väga lahustumatu värvitu pulber:
HPLC: tR=8,09 min (puhtus: 85%, gradient A), ESI-MS: 403,5 [MH]+.
Tert-butüül (6-metüülamino-pürimidiin-4-üül)-karbamaat
Bis(tert-butüül)-(6-kloro-4-pürimidinüül)-imidodikarboksülaadi (1g, 3,03mmol, 1,0
ekviv.) 33%-lises metüülamiinis etanoolis (5,63mL, 45,5mmol, 15 ekviv.) 15
kuumutatakse 2 h temperatuuril 80 °C suletud tuubis ja seejärel lastakse
toatemperatuur saavutada. Settinud produkt filtreeritakse välja, seda pestakse
külma etanooliga ja see kuivatatakse öö jooksul vaakumis temperatuuril 60 °C.
Kõnealune ühend saadakse värvitute kristallidena: HPLC: tR=3,82 min (puhtus:
99%, gradient A), ESI-MS: 225,1 [MH]+ (nõrk), 169,1 [MH-tBu]+. 20
Bis(tert-butüül)-(6-kloro-4-pürimidinüül)-imidodikarboksülaadi võib valmistada
kirjanduses avaldatud protseduuri põhjal: J.M. Lehn et al, Eur. J. Chem. 2001,
1515-1521.
Näite 194 protseduuri järgides, aga sobivaid lähtematerjale kasutades saab
valmistada näited 195-201: 25
Näide 195: N-{4-metüül-3-[3-metüül-3-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-ureido]-
fenüül}-4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül}-3-trifluorometüül-bensamiid
EE - EP1761505 B1 177
Beežid kristallid, HPLC: tR=6,33 min (puhtus: 96%, gradient A), ESI-MS: 633,8
[MH]+.
Näide 196: 3-(5-amino-2-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-
üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5
Beežid kristallid, TLC: Rf=0,19 (DCM/MeOH 85:15), HPLC: tR=3,72 min (puhtus:
>100%, gradient A), ESI-MS: 463,6 [MH]+.
Näide 197: N-[4-metoksü-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül
amino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid 10
Kahvatukollased kristallid, TLC: Rf=0,21 (TBME/MeOH 60:40), HPLC: tR=5,94 min
(puhtus: 97%, gradient A), ESI-MS: 635,2 [MH]+.
Näide 198: N-[4-metoksü-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-15
trifluoro-metüül-bensamiid
EE - EP1761505 B1 178
Kahvatukollased kristallid, TLC: Rf=0,19 (TBME/MeOH/NEt3 50:50:1,5), HPLC:
tR=5,07 min (puhtus: 96%, gradient A), ESI-MS: 747,4 [MH]+.
Näide 199: N-{3-[3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-metüül-ureido]-5-metoksü-fenüül}-
4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-bensamiid
5
Värvitud kristallid, HPLC: tR=5,12 min (puhtus: 97%, gradient A), ESI-MS: 573,2
[MH]+.
Näide 200: N-{3-metoksü-5-[3-metüül-3-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-ureido]-
fenüül}-4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-bensamiid
10
Kollane vaik, HPLC: tR=6,20 min (puhtus: 99%, gradient A), ESI-MS: 649,4 [MH]+.
Näide 201: N-[3-metoksü-5-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-4-metüül]-3-trifluorometüül-bensamiid
Beežid kristallid, TLC: Rf=0,39 (DCM/MeOH 85:15), HPLC: tR=6,17 min (puhtus: 15
>100%, gradient A), ESI-MS: 649,7 [MH]+.
Näide 202: N-[3-[3-(6-atsetüülaminopürimidiin-4-üül)-3-metüülureido]-4-
metüülfenüül]-(4-metüülpiperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüülbensamiid
EE - EP1761505 B1 179
Värvitu kristalne tahkis, TLC: Rf=0,24 (DCM/ EtOH/ NH3 90:9:1), HPLC: tR=10,57
min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS : 599 [MH]+.
Näide 203: [6-(1-metüül-3-{2-metüül-5-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-
trifluorometüül-bensoüülamino]-fenüül}-ureido)-pürimidiin-4-üül]-karbaamhappe 5
metüülester
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,20 (DCM/ EtOH/ NH3 90:9:1), HPLC: tR=11,25 min
(puhtus: 100%, gradient B)1 ESI-MS : 615 [MH]+.
Näide 204: [6-(1-metüül-3-{2-metüül-5-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üüImetüül)-3-10
trifluorometüül-fenüülkarbamoüül]-fenüül}-ureido)-pürimidiin-4-üül]-karbaamhappe
metüülester
Värvitu pulber, TLC: Rf=0,33 (DCM/ EtOH/ NH3 90:9:1), HPLC: tR=10,97 min
(puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS : 615 [MH]+. 15
Näide 205: 3-[3-(6-atsetüülamino-pürimidiin-4-üül)-3-metüül-ureido]-4-metüül-N-
[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-fenüül]-bensamiid
EE - EP1761505 B1 180
Näide 206: 3-[3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-metüül-ureido]-4-metüül-N-[4-(4-
metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-fenüül]-bensamiid
Näide 207: In vitro inhibeerimise andmed 5
Näidete 171 kuni 206 ühendeid testiti käesolevalt eespool kirjeldatud protokollide
raames nende c-Abl, KDR ja FGFR3 vastase inhibeeriva toime jaoks. c-Abl puhul
täheldati 79-100%-list inhibeerimist 10µM juures, KDR puhul 87-100%-list
inhibeerimist 10µM juures ja FGFR3 puhul 56-98%-list inhibeerimist 10µM juures.
Näide 208: N-[4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[(tetrahüdro-furaan-2-üülmetüül)-amino]-10
pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid
Pal-vaiku kandev C-(tetrahüdro-furaan-2-üül)-metüülamiin (1g, 1mmol), DIEA
(0,52mL, 3mmol) ja 4,6-dikloropürimidiin (300mg, 2mmol) segatakse n-BuOH-s
(15mL). Reaktsioonianum pannakse kuumutavasse loksutisse ning seda 15
kuumutatakse 16 tundi temperatuuril 80 ºC. Saadud mikstuur filtreeritakse ja vaiku
pestakse DMF-ga (3x20mL), MeOH-ga (3x20mL), CH2Cl2-ga (3x20mL) ning see
kuivatatakse vaakumis. 10mg vaiku töödeldakse 1 tund TFA/CH2C12/H2O-ga
EE - EP1761505 B1 181
(45/50/5) (200µL). LC-MS tuvastas ainult ühe peamise piigi: vaadeldud MS (M+H+)
on 214,2.
Pal-vaiku kandev (6-kloro-pürimidiin-4-üül)-(tetrahüdro-furaan-2-üülmetüül)-amiin
(1mmol), 40% metüülamiini veelahus (1,95mL, 25mmol), 15mL n-BuOH segatakse 5
suletud tuubis kokku. Reaktsioonianum pannakse kuumutavasse loksutisse ning
seda kuumutatakse 12 tundi temperatuuril 100 ºC. Pärast jahtumist lisatakse
reaktsioonianumasse veel 1,95mL 40%-list metüülamiini veelahust. Reaktsiooni
kuumutatakse 12 tundi temperatuuril 100 ºC. Saadud mikstuur filtreeritakse ja
vaiku pestakse DMF-ga (3x20mL), MeOH-ga (3x20mL), CH2Cl2-ga (3x20mL) ning 10
see kuivatatakse vaakumis. 10mg vaiku töödeldakse 1 tund TFA/CH2C12/H2O-ga
(45/50/5) (200µL). LC-MS tuvastas ainult ühe peamise piigi: vaadeldud MS (M+H+)
on 209,2.
Pal-vaiku kandev N-metüül-N’-(tetrahüdro-furaan-2-üülmetüül)-pürimidiin-4,6-15
diamiin (1mmol), 2-metüül-5-nitrofenüül-isotsüanaat (540mg, 3mmol), DIEA
(0,52mL, 3mmol), 15mL anhüdroosne DMF segatakse kokku. Reaktsioonianumat
kuumutatakse 14 tundi loksutamisel temperatuuril 60 ºC. Saadud mikstuur
filtreeritakse ja vaiku pestakse DMF-ga (3x20mL), MeOH-ga (3x20mL), CH2Cl2-ga
(3x20mL) ja see kuivatatakse vaakumis. 10mg vaiku töödeldakse 1 tund 20
TFA/CH2Cl2/H2O-ga(45/50/5) (200µL). LC-MS tuvastas ainult ühe peamise piigi:
vaadeldud MS (M+H+) on 387,2.
EE - EP1761505 B1 182
Pal-vaiku kandev 1-metüül-3-(2-metüül-5-nitro-fenüül)-1-{6-[(tetrahüdro-furaan-2-
üülmetüül)-ammo]-pürimidiin-4-üül}-uurea (1mmol), tina(II)kloriid (1,55g, 8mmol),
15mL NMP segatakse kokku. Reaktsioonianumat kuumutatakse 16 tundi
toatemperatuuril. Saadud mikstuur filtreeritakse ja vaiku pestakse DMF-ga 5
(3x20mL), MeOH-ga (3x20mL), CH2Cl2-ga (3x20mL), ja kuivatatakse vaakumis.
10mg vaiku töödeldakse 1 tund TFA/CH2Cl2/H2O-ga (45/50/5) (200µL). LC-MS
tuvastas ainult ühe peamise piigi: vaadeldud MS (M+H+) on 357,3.
Pal-vaiku kandev 3-(5-amino-2-metüül-fenüül)-1-metüül-1-{6-[(tetrahüdro-furaan-2-10
üülmetüül)-amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea (1mmol), 3-trifiuorometüül-
bensoüülkloriid (630mg, 3mmol), DIEA (0,52mL, 3mmol) ja 15mL anhüdroosne
DMF segatakse kokku. Reaktsioonianumat kuumutatakse 16 tundi
toatemperatuuril. Saadud mikstuur filtreeritakse ja vaiku pestakse DMF-ga
(3x20mL), MeOH-ga (3x20mL), CH2Cl2-ga (3x20mL) ja see kuivatatakse 15
vaakumis. 10mg vaiku töödeldakse 1 tund TFA/CH2Cl2/H2O-ga (45/50/5) (200µL).
LC-MS tuvastas ainult ühe peamise piigi: vaadeldud MS (M+H+) on 529,3.
Kogu pal-vaiku töödeldakse 2 tundi TFA/CH2Cl2/H2O-ga (45/50/5) (10mL). Pärast
lahusti eemaldamist vaakumis lahustatakse toorsaadus DMSO-s ja seda
puhastatakse pöördfaasilise preparatiivse HPLC-ga, et anda lõppsaadus N-[4-20
metüül-3-(3-metüül-3-{6-[(tetrahüdro-furaan-2-üülmetüül)-amino]-pürimidiin-4-üül}-
ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid valge tahkisena, 241mg. Protseduuri
kokkuvõte on antud vooskeemis allpool. Tahked sfäärid näitavad tahket tuge (Pal
vaik); 1H NMR (600MHz, DMSO-d6) δ 12,84 (s, 1H), 10,44 (s, 1H), 8,41 (s, 1H),
8,34 (s, 1H), 8,28 (s, 1H), 8,27 (d, J=7,9Hz, 1H), 7,96 (d, J=8,0Hz, 1H), 7,78 (t, 25
EE - EP1761505 B1 183
J=7,4Hz, 1H), 7,60 (s, 1H)5 7,51 (d, J=8,2Hz, 1H), 7,20 (d, J=8,0Hz, 1H), 6,16 (s,
1H), 3,92-3,79 (m, 3H), 3,64-3,62 (m, 2H), 3,34 (s, 3H), 2,31 (s, 3H), 1,85-1,82 (m,
4H); ESIMS m/z 529,3 (M+ +1).
Näide 209: N-(3-{3-[6-(benso[1,3]dioksool-5-üülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-metüül-5
ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid
Üldprotseduur on sama nagu näites 208, aga Pal-vaik on kinnitunud
benso[1,3]dioksool-5-üülamiinile. Kogu pal-vaiku töödeldakse 2 tundi
TFA/CH2Cl2/H2O-ga (45/50/5) (10mL). Pärast lahusti eemaldamist vaakumis 10
lahustatakse toorsaadus DMSO-s ja seda puhastatakse pöördfaasilise
preparatiivse HPLC-ga, et anda lõppsaadus N-(3-{3-[6-(benso[1,3 ]dioksool-5-
üülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-metüül-ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-
bensamiid valge tahkisena; 1H NMR (400MHz, DMSO-d6) δ 12,70 (s, 1H), 10,44
(s, 1H), 9,58 (s, 1H), 8,49 (s, 1H), 8,40 (d, J=11,8Hz, 2H), 8,30 (s, 1H), 8,27 (d, 15
J=7,8Hz, 1H), 7,95 (d, J=7,6Hz, 1H), 7,78 (t, J=7,8Hz, 1H), 7,51 (d, J=8,4Hz, 1H),
EE - EP1761505 B1 184
7,37 (t, J=8,1Hz, 1H), 7,25 (d, J=8,8Hz, 1H), 6,88 (d, J=8,3Hz, 1H), 6,35 (s, 1H),
6,00 (s, 2H), 3,33 (s, 3H), 2,32 (s, 3H); ESIMS m/z 565,3 (M+ +1).
Kusjuures R tähistab R7 asendajat, nagu määratleti leiutise kokkuvõttes.
Näide 210: N-(3-{3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-metüül-5
ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid
Reaktsiooniskeem antud protokolliks on esitatud ülalpool. 4,6-dikloropürimidiin
(1,0g, 6,75mmol), 2,0M metüülamiin MeOH-s (3,38mL, 6,75mmol) ja DIEA
(1,76mL, 10,13mmol) lahustatakse 30mL-s etanoolis. Reaktsiooni kuumutatakse 4 10
tundi temperatuuril 70 ºC. Pärast lahusti eemaldamist puhastatakse toorprodukti
kiirkromatograafial EA/heksaaniga (3:7), et saada lõppsaadus (6-kloro-pürimidiin-
4-üül)-metüül-amiin valge tahkisena.
(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiin (940mg, 6,57mmol), 2-metüül-5-nitrofenüül-
isotsüanaat (1,23g, 6,90mmol) ja DIEA (2,30mL, 13,15mmol) lahustatakse 30mL-s 15
EE - EP1761505 B1 185
anhüdrosses DMF-s. Reaktsiooni segatakse 14 tundi toatemperatuuril. Pärast
lahusti eemaldamist puhastatakse toorprodukti kiirkromatograafial EA/heksaaniga
(4:6), et saada lõppsaadus 1-(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-1-metüül-3-(2-metüül-5-
nitro-fenüül)-uurea valge tahkisena.
1-(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-1-metüül-3-(2-metüül-5-nitro-fenüül)-uurea (100mg, 5
0,31mmol) ja N,N-dirnetüül-benseen-1,3-diamiini HCl sool (82mg, 0,47mmol)
lahustatakse 6mL-s n-BuOH-s. Reaktsiooni kuumutatakse 16 tundi temperatuurini
90 ºC. Pärast lahusti eemaldamist puhastatakse toorprodukti kiirkromatograafial
EA/heksaaniga (1:1), et saada lõppsaadus 1-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-
pürimidiin-4-üül]-1-metüül-3-(2-metüül-5-nitro-fenüül)-uurea valge tahkisena. 10
1-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-3-(2-metüül-5-nitro-
fenüül)-uurea (110mg, 0,26mmol) ja 10mg 10%-list Pd/C segatakse 20ml-s EtOH-
s vesiniku keskkonnas. Reaktsiooni segatakse 4 tundi temperatuuril 50 ºC.
Reaktsioonimikstuur lastakse läbi tseliidi korgi ning seda pestakse metanooliga.
Pärast lahusti eemaldamist vaakumis kasutatakse toorprodukti 3-(5-amino-2-15
metüül-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-
uurea järgmiseks etapiks puhastamisega.
3-(5-amino-2-metüül-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-
1-metüül-uurea (0,26mmol), 3-trifiuorometüül-bensoüülkloriid (57mg, 0,27mmol) ja
DIEA (68uL, 0,39mmol) lahustatakse 10mL-s anhüdroosses DMF-s. Reaktsiooni 20
segatakse 4 tundi toatemperatuuril. Pärast lahusti eemaldamist lahustatakse
toorprodukt DMSO-s ja seda puhastatakse pöördfaasilise preparatiivse HPLC-ga,
et anda lõppsaadus N-(3-{3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-
metüül-ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid valge tahkisena; 1H
NMR (600MHz, DMSO-d6) δ 12,67 (s, 1H), 10,44 (s, 1H), 9,84 (s, 1H), 8,56 (s, 25
1H), 8,40 (d, J=11,8Hz, 2H), 8,28 (s, 1H), 8,24 (d, J=8,2Hz, 1H), 7,94 (d, J=7,7Hz,
1H), 7,76 (t, J=7,8Hz, 1H), 7,48 (d, J=8,4Hz, 1H), 7,35 (t, J=8,1Hz, 1H), 7,22 (d,
J=8,8Hz, 1H), 6,81 (d, J=7,5Hz, 1H), 6,64 (s, 1H), 6,59 (d, J=8,2Hz, 1H), 3,35 (s,
3H), 2,92 (s, 6H), 2,35 (s, 3H); ESIMS m/z 565,3 (M+ +1).
Näide 211: N-(3-{3-[6-(3-atsetüülammo-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-metüül-30
ureido}-4-metüül- fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid
EE - EP1761505 B1 186
Üldprotseduur on sama nagu näites 3, aga reaktsioonile lisatakse N-(3-amino-
fenüül)-atsetamiidi (71mg, 0,47mmol) ja 0,12mL 4M HCl dioksaanilahuses.
Lõppsaadus N-(3-{3-[6-(3-atsetüülammo-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-metüül-
ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid puhastatakse pöördfaasilise 5
preparatiivse HPLC-ga, et anda valge tahkis; 1H NMR (600MHz, DMSO-d6) δ
12,67 (s, 1H), 10,44 (s, 1H), 9,84 (s, 1H), 8,56 (s, 1H), 8,40-8,36 (m, 2H), 8,31 (s,
1H), 8,28 (d, J=7,8Hz, 1H), 8,07 (s, 1H), 7,95 (d, J=7,7Hz, 1H), 7,84 (d, J=6,6Hz,
1H), 7,78 (t, J=7,8Hz, 1H), 7,52 (d, J=6,6Hz, 1H), 7,47 (d, J=7,8Hz, 1H), 7,41 (t,
J=7,8Hz, 1H) 7,22 (d, J=8,4Hz, 1H), 6,48 (S, 1H), 3,37 (s, 3H), 2,79 (d, J=4,2, 3H) 10
2,34 (s, 3H); ESIMS m/z 578,3 (M+ +1).
Näide 212: N-(4-metüül-3-{3-metüül-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-
pürimidiin-4-üül]-ureido}-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid
EE - EP1761505 B1 187
4-metüül-3-nitroaniliin (3,0g, 20mmol) lahustatakse 100ml-s metüleenkloriidis.
Lisatakse 3ml trietüülamiini (22mmol), lahus jahutatakse temperatuurile 0 ºC ja
eespool toodud mikstuurile lisatakse aeglaselt segades 3-trifluorobensoe-kloriidi
(4,1g; 20mmol). Reaktsioonimikstuuril lastakse toatemperatuurile tõusta ja 5
reaktsioonimikstuur saab valmis 1 tunniga. Reaktsioonimikstuuri pestakse 10%-
lise NaHCO3 lahuse ja soolveega ning see kuivatatakse Na2SO4-l. Lõppsaadus (3)
N-(4-metüül-3-nitro-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid on tahkis, 6,28g.
N-(4-metüül-3-nitro-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid (6,2g, 19mmol)
lahustatakse 80ml-s etanoolis ja lahusele lisatakse 600mg Pd/C. Mikstuuri 10
segatakse 4 tundi vesiniku keskkonnas toatemperatuuril. Pd/C eemaldatakse
filtreerimisel. Toorprodukt rekristalliseeritakse etüülatsetaadis. Lõppsaadus (4) N-
(3-amino-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid on tume tahkis, 5,5g.
4,6-dikloro-pürimidiin (10g, 67mmol) lahustatakse 50ml-s metanoolis. Seejärel
lisatakse sellele 37ml 2M metüülamiini THF lahust. Reaktsiooni segatakse 10 15
tundi toatemperatuuril. Lahusti eemaldatakse pöördaurustil ja toorprodukt
rekristalliseeritakse metanoolis. Lõppsaadus (5) (6-kloro-pürimidiin-4-
üül)metüülamiin on helekollane tahkis, 8,2g.
(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiin (1,43g 10mmol) lahustatakse 20ml-s
dioksaanis ja segatakse 1,7ml DIEA-ga (15mmol), seejärel lisatakse lahusele 1,2g 20
trifosgeeni. Reaktsioonimikstuur segatakse 3 tundi temperatuuril 85 ºC.
Reaktsioonimikstuur jahutatakse toatemperatuurile. Sellele reaktsioonimikstuurile
lisatakse 1,7ml DIEA ja 2,94g N-(3-amino-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-
bensamiidi (4). Reaktsiooni segatakse 3 tundi toatemperatuuril. Toorprodukt
rekristalliseeritakse etüülatsetaadis. Lõppsaadus (8) N-{3-[3-(6-kloro-pürimidiin-4-25
üül)-3-metüül-ureido]-4-metüül-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid on helekollane
tahkis, 3,9g.
EE - EP1761505 B1 188
N-{3-[3-(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-3-metüül-ureido]-4-metüül-fenüül}-3-
trifluorometüül-bensamiid (50mg, 0,107mmol) ja p-tolueensulfoonhape (20mg,
0,105mmol) segatakse ja lahustatakse 1ml-s DMF-s. Siis lisatakse sellele 4-
morfoliin-4-üül-fenüülamiini (22mg, 0,11mmol). Reaktsiooni segatakse 10 tundi
temperatuuril 80 ºC. Toorprodukti puhastatakse pöördfaasilise HPLC-ga, et anda 5
lõppsaadus N-(4-metüül-3-{3-metüül-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-
pürimidiin-4-üül]-ureido}-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid halli tahkisena, 48mg; 1H NMR 600MHz (DMSO) δ 12,74 (s, 1H), 10,46 (s, 1H), 9,53 (s, 1H), 8,47 (s,
1H), 8,41 (m, 1H), 8,31 (s, 1H), 8,28 (d, 1H, J=7,8Hz), 7,97 (d, 1H, J=7,2Hz), 7,79
(t, 1H, J=4,2Hz), 7,52 (d, 1H, J=7,8Hz), 7,47 (d, 2H, J=8,4Hz), 7,22 (d, 1H, 10
J=8,4Hz), 6,99 (s, 1H), 6,98 (s, 1H), 6,34 (s, 1H), 4,15 (m, 4H), 3,76 (m, 4H), 3,10
(m, 3H)3 2,32 (s, 3H); MS m/z 606,2 (M+1).
Näide 213: N-[4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid
15
Antud ühend valmistada sama protseduuriga nagu eespool, aga 4-morfoliin-4-üül-
fenüülamiini asemel kasutatakse 4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamiini.
Lõppühend N-[4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piρerasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid on valge
tahkis, 43mg; 1H NMR 600MHz (DMSO) δ 12,75 (s, 1H), 10,47 (s, 1H), 9,64 (s, 20
1H), 9,55 (s, 1H), 8,47 (s, 1H), 8,41 (m, 1H), 8,31 (s, 1H), 8,28 (d, 1H, J=7,8Hz),
7,97 (d, 1H, J=7,2Hz), 7,79 (t, 1H, J=4,2Hz), 7,52 (d, 1H, J=7,8Hz), 7,47 (d, 2H,
J=8,4Hz), 7,22 (d, 1H, J=8,4Hz), 6,99 (s, 1H), 6,98 (s, 1H), 6,34 (s, 1H), 3,79 (m,
2H), 3,56 (m, 4H), 3,18 (m, 3H), 2,95 (m, 2H), 2,87 (s, 3H), 2,33 (s, 3H); MS m/z
620,2 (M+1). 25
EE - EP1761505 B1 189
Näide 214: N-{3-[3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-(2-morfoliin-4-üül-etüül)-ureido]-4-
metüül-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid
Vaba aminorühmaga rink-vaik (50g, 53mmol) segatakse 4,6-dikloropürimidiiniga 5
(23g, 159mmol) 60ml-s butanoolis ja 28ml-s DIEA-s. Reaktsioonimikstuuri
loksutatakse 10 tundi kuumutusplokil temperatuuril 50 ºC. Vaiku pestakse DMF3-
ga, metanooli ja metüleenkloriidiga. Seejärel lisatakse 1g-le vaigule 3 ekvivalenti
amiini ja 3ml butanooli, reaktsiooni loksutatakse 10 tundi temperatuuril 90 ºC.
Vaiku pestakse DMF-ga, metanooli ja metüleenkloriidiga. 10
N-(3-amino-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid (880mg, 3mmol)
lahustatakse 8ml-s dioksaanis ning lisatakse 0,52ml DIEA-d. Seejärel lisatakse
lahusele trifosgeeni (357mg, 1,2mmol). Reaktsiooni segatakse 1 tund
toatemperatuuril. Antud reaktsioonimikstuur lisatakse eespool toodud vaigule.
Reaktsiooni loksutatakse 10 tundi temperatuuril 60 ºC. Vaiku pestakse DMF-ga, 15
EE - EP1761505 B1 190
metanooli ja metüleenkloriidiga. Vaiku lõhestati 1 tund TFA-ga toatemperatuuril.
Toorprodukt puhastatakse RP-HPLC-ga.
Näide 214 valmistatakse ülaltoodud protsessi põhjal, kus 2-morfoliin-4-üül-
etüülamiini kasutatakse amiinina. Lõppsaadus N-{3-[3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-
3-(2-morfoliin-4-üül-etüül)-ureido]-4-metüül-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid on 5
valge tahkis, 63mg; 1H NMR 600MHz (DMSO) δ 12,95 (s, 1H), 10,46 (s, 1H), 8,41
(s, 1H), 8,31 (s, 1H), 8,28 (s, 1H), 8,27 (s, 1H), 7,95 (d, 1H, J=7,7Hz), 7,77 (t, 1H,
J=7,8Hz), 7,54 (d, 1H, J=6,8Hz), 7,20 (d, 2H, J=8,3Hz), 7,03 (s, 2H), 6,99 (s, 1H),
6,17 (s, 1H), 3,98 (s, 2H), 3,59 (s, 4H), 3,35 (m, 2H), 2,50 (m, 4H), 2,30 (s, 3H);
MS m/z 544,2 (M+1). 10
Näide 215: N-(3-{3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-[3-(2-okso-pürrolidiin-1-üül)-
propüül]-ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid
Antud ühend valmistati ülaltoodud protsessi põhjal, kus 1-(3-amino-propüül)-
pürrolidiin-2-ooni kasutatakse amiinina. Lõppsaadus N-(3-{3-(6-amino-pürimidiin-15
4-üül)-3-[3-(2-okso-pürrolidiin-1-üül)-propüül]-ureido}-4-metüül-fenüül)-3-
trifluorometüül-bensamiid on valge tahkis, 14mg; 1H NMR 600MHz (DMSO) δ
12,51 (s, 1H), 10,40 (s, 1H), 8,38 (s, 1H), 8,31 (s, 1H), 8,28 (s, 1H), 8,27 (s, 1H),
7,95 (d, 1H, J=7,7Hz), 7,77 (t, 1H, J=7,8Hz), 7,54 (d, 1H, J - 6,8Hz), 7,20 (d, 2H,
J=8,3Hz), 7,03 (s, 2H), 6,99 (s, 1H), 6,17 (s, 1H), 3,70 (m, 2H), 3,31 (t, 2H, 20
J=7,2Hz), 3,24 (t, 2H, J=7,2Hz), 2,23 (s, 3H), 2,16 (t, 2H, J=8,4Hz), 1,87 (m, 2H),
1,74 (m, 2H); MS m/z 556,2 (M+1).
Näide 216
Korrates ülaltoodud näidetes 208 kuni 215 kirjeldatud protseduure ning kasutades
sobivaid lähtematerjale, saadakse järgnevad valemi I ühendid, nagu on näidatud 25
tabelis 1.
EE - EP1761505 B1 191
Tabel 1
Ühendi number
Struktuur Füüsilised andmed
1
1H NMR (400MHz,
CD3OH-d3) δ9,92 (d,
J=5,1Hz, 1H), 9,80
(s, 1H), 9,20 (d,
J=8,1Hz, 2H), 8,93
(d, J=8,5Hz, 2H),
8,85 (d, J=8,6Hz,
2H), 8,79 (d,
J=5,0Hz, 2H), 8,76
(d, J=8,0Hz, 2H),
8,75 (s, 1H), 8,46 (t,
J=9,0Hz, 1H), 8,08
(s, 1H), 4,92 (s, 2H),
4,71 (s, 2H), 3,66 (m,
6H); ESIMS m/z
623,20 (M+ +1).
2
1H NMR (600MHz,
DMSO-d6) δ12,82 (s,
1H), 10,44 (s, 1H),
8,40 (s, 1H), 8,36 (s,
1H), 8,31 (s, 1H9 ,
8,28 (d, J=7,9Hz,
1H), 7,96 (d,
J=7,8Hz, 1H), 7,78
(t, 7,8Hz, 1H), 7,50
(d, J=8,1z, 2H), 7,38
(d, J=8,1Hz, 2H),
7,20 (d, J=8,1Hz,
1H), 6,21 (s, 1H),
4,57 (s, 2H), 3,18 (s,
EE - EP1761505 B1 192
3H), 2,39 (s, 2H);
ESIMS m/z 569,10
(M+ +1)
3
1H NMR (600MHz,
DMSO-d6) δ12,85 (s,
1H), 10,44 (s, 1H),
8,41 (s, 1H), 8,34 (s,
1H), 8,31 (s, 1H),
8,28 (d, J=7,4Hz,
1H), 7,96 (d,
J=7,7Hz, 1H), 7,78
(t, J=7,9Hz, 1H),
7,62 (s, 1H), 7,51 (d,
J=8,1Hz, 1H), 7,33
(s, 1H), 7,31 (d,
J=7,1Hz, 1H), 7,28
(s, 1H), 7,27 (s, 1H),
7,22 (d, J=9,2Hz,
1H), 7,20 (d,
J=8,6Hz, 1H), 6,15
(s, 1H), 3,30 (m, 2H),
3,18 (s, 3H), 2,80 (t,
J=6,7Hz, 2H), 2,24
(s, 3H); ESIMS m/z
549,20 (M+ +1).
4
1H NMR (600MHz,
DMSO-d6) δ12,83 (s,
1H), 10,44 (s, 1H),
8,40 (s, 1H), 8,36 (s,
1H), 8,31 (s, 1H),
8,27 (d, J=7,9Hz,
1H), 7,99 (s, 1H),
7,96 (d, J=7,5Hz,
EE - EP1761505 B1 193
1H), 7,78 (t,
J=7,7Hz, 1H), 7,50
(d, J=8,2Hz, 1H),
7,28 (s, 1H), 7,27 (s,
1H), 7,20 (d,
J=8,4Hz, 1H), 6,91
(s, 1H), 6,90 (s, 1H),
6,15 (s, 1H), 4,50 (s,
2H), 3,73 (s, 3H),
3,29 (s, 3H), 2,20
(3H); ESIMS m/z
565,20 (M+ +1).
5
1H NMR (600MHz,
DMSO-d6) δ 12,86
(s, 1H), 10,44 (s,
1H), 8,41 (s, 1H),
8,35 (br, 1H), 8,31
(s, 1H), 8,28 (d,
J=7,8Hz, 1H), 7,96
(d, J=7,9Hz, 1H),
7,78 (t, J=7,8Hz,
1H), 7,54 (s, 1H),
7,51 (d, J=8,2Hz,
1H), 7,20 (d,
J=8,3Hz, 2H), 6,12
(s, 1H), 3,34 (s, 3H),
3,31 (t, J=7,0Hz,
2H), 3,25 (t,
J=7,0Hz, 4H), 2,31
(s, 3H), 2,22 (t,
J=8,1Hz, 2H), 1,93
(dt, J=7,6, 14,1Hz,
2H), 1,73 (m, 2H);
EE - EP1761505 B1 194
ESIMS m/z 570,20
(M+ +1).
6
ESIMS m/z 559,10
(M+ +1).
7 ESIMS m/z 549,20
(M+ +1).
8
ESIMS m/z 572,30
(M+ +1).
9
ESIMS m/z 513,20
(M+ +1).
10
ESIMS m/z 572,30
(M+ +1).
11
ESIMS m/z 550,20
(M+ +1).
12
ESIMS m/z 487,20
(M+ +1).
13
ESIMS m/z 525,20
(M+ +1).
14
1H NMR (400MHz,
DMSO-d6) δ10,47 (s,
1H), 8,40 (d,
J=2,1Hz, 1H), 8,33
(s, 1H), 8,31-8,25
(m, 2H), 7,96 (t,
J=7,8Hz, 1H), 7,78
(t, J=7,8Hz, 1H),
EE - EP1761505 B1 195
7,54 (d, J=6,0, 1H),
7,52 (d, J=8,2Hz,
1H), 7,21 (d,
J=8,3Hz, 2H), 6,13
(s, 1H), 3,31 (s, 3H),
2,31 (s, 2H), 2,17 (s,
2H); ESIMS m/z
445,10 (M+ +1).
15
ESIMS m/z 488,10
(M+ +1).
16
ESIMS m/z 567,10
(M+ +1).
17
ESIMS m/z 553,10
(M+ +1).
18
ESIMS m/z 517,10
(M+ +1).
19
ESIMS m/z 502,20
(M+ +1).
20
ESIMS m/z 579,20
(M+ +1).
21
ESIMS m/z 552,10
(M+ +1).
22
ESIMS m/z 603,10
(M+ +1).
EE - EP1761505 B1 196
23
ESIMS m/z 579,15
(M+ +1).
24
ESIMS m/z 578,30
(M+ +1).
25
ESIMS m/z 515,20
(M+ +1).
26
ESIMS m/z 558,30
(M+ +1).
27
ESIMS m/z 485,20
(M+ +1).
28
ESIMS m/z 564,20
(M+ +1).
29
ESIMS m/z 578,20
(M+ +1).
30
ESIMS m/z 633,30
(M+ +1).
31
ESIMS m/z 620,30
(M+ +1).
EE - EP1761505 B1 197
32
ESIMS m/z 670,30
(M+ +1).
33
ESIMS m/z 499,20
(M+ +1).
34
ESIMS m/z 515,20
(M+ +1).
35
ESIMS m/z 528,30
(M+ +1).
36
ESIMS m/z 537,20
(M+ +1).
37
ESIMS m/z 503,20
(M+ +1).
38
ESIMS m/z 522,20
(M+ +1).
EE - EP1761505 B1 198
39
ESIMS m/z 536,20
(M+ +1).
40
ESIMS m/z 516,20
(M+ +1).
41
ESIMS m/z 542,30
(M+ +1).
42
ESIMS m/z 614,30
(M+ +1).
43
ESIMS m/z 558,30
(M+ +1).
44
ESIMS m/z 553,30
(M+ +1).
EE - EP1761505 B1 199
45
ESIMS m/z 649,30
(M+ +1).
46
ESIMS m/z 649,30
(M+ +1).
47
ESIMS m/z 558,30
(M+ +1).
48
ESIMS m/z 558,30
(M+ +1).
49
ESIMS m/z 403,30
(M+ +1).
50
ESIMS m/z 403,30
(M+ +1).
EE - EP1761505 B1 200
51
ESIMS m/z 403,30
(M+ +1).
52
ESIMS m/z 403,30
(M+ +1).
53
ESIMS m/z 495,30
(M+ +1).
54
ESIMS m/z 479,30
(M+ +1).
1. Analüüsid
Näidete 208 kuni 216 ühendeid analüüsiti, et mõõta nende võimet selektiivselt
inhibeerida BCR-AbI (32D-p210) ekspresseerivate 32D rakkude proliferatsiooni,
võrreldes 32D parentaalsete rakkudega. Neid BCR-AbI transformeeritud rakkude
proliferatsiooni selektiivselt inhibeerivaid ühendeid testiti antiproliferatiivse toime 5
osas Ba/F3 rakkudele, mis ekspresseerivad Bcr-abl metsiktüüpi või mutantvorme.
Lisaks testiti ühendeid, et mõõta nende võimet inhibeerida FGFR35 (ensüümi ja
EE - EP1761505 B1 201
raku analüüsis), FLT3, PDGFRβ, trkB, c-SRC, BMX, SGK, Tie2, Lck, JNK2α2,
MKK4, c-RAF, MKK6, SAPK2α ja SAPK2β kinaase.
Rakulise BCR-AbI-sõltuva proliferatsioon (sõeluuringu meetod)
Kasutatav hiire rakuliin on 32D hematopoeetilise eelkäija rakuliin, mida muudeti
BCR-AbI cDNA-ga (32D-p210). Antud rakke hoiti RPMI/10%-lises 5
veiselooteseerumis (RPMI/FCS), millele oli lisatud penitsilliini 50µg/mL,
streptomütsiini 50µg/mL ja L-glutamiini 200mM. Transformeerimata 32D rakke
hoiti samamoodi ning lisati veel 15% rakuliiniga WEHI täiendatud sööta IL3
allikaks.
50µl 32D või 32D-p210 rakkude suspensiooni asetatakse Greiner 384-10
süvendilistesse mikroplaatidesse (mustad) tihedusega 5000 rakku süvendis. Igale
süvendile lisatakse 50nl testühendit (1mM DMSO lähtelahuses) (STI571
kaasatakse positiivse kontrollina). Rakke inkubeeritakse 72 tundi temperatuuril 37
°C, 5% CO2. 10µl 60%-list Alamar Blue lahust (firma Tek Diagnostics) lisatakse
igale süvendile ning rakke inkubeeritakse veel 24 tundi. Fluorestseerumise 15
intensiivsus (ergastus 530nm ja emissioon 580nm juures) kvantifitseeritakse
süsteemiga Acquest™ (firma Molecular Devices).
Rakulise BCR-AbI-sõltuva proliferatsiooni inhibeerimine
32D-ρ210 rakud pannakse 96-süvendilistesse TC plaatidesse tihedusel 15 000
rakku süvendis. Igale süvendile lisatakse 50µl testühendi kahekordseid lahjendusi 20
(Cmax on 40µM) (STI571 kaasatakse positiivse kontrollina). Pärast rakkude
inkubeerimist 48 tundi temperatuuril 37 °C, 5% CO2, lisatakse igale süvendile 15µl
MTT (Promega) ja rakke inkubeeritakse veel 5 tundi. Optiline tihedus 570nm
juures kvantifitseeritakse spektromeetriliselt ja IC50 väärtused ehk 50%-liseks
inhibeerimiseks nõutav ühendi kontsentratsioon määratakse annuse-vastuse 25
kõvera põhjal.
Toime rakutsükli jaotusele
32D ja 32D-p210 asetatakse 6-süvendilistesse TC plaatidesse tihedusega 2,5x106
rakku süvendis 5ml-s söötmes ning lisatakse 1 või 10µM testühendit (STI571
EE - EP1761505 B1 202
kaasatakse positiivse kontrollina). Seejärel inkubeeritakse rakke 24 või 48 tundi
temperatuuril 37 °C, 5% CO2. 2ml rakususpensiooni pestakse PBS-ga,
fikseeritakse 1 tund 70%-lises EtOH-s ning töödeldakse 30 minutit
PBS/EDTA/RNase A-ga. Lisatakse propiidiumjodiidi (Cf=10µg/ml) ning
fluorestseerumise intensiivsus kvantifitseeritakse voolutsütomeetriaga süsteemil 5
FACScalibur™ (firma BD Biosciences). Käesoleva leiutise testühenditel on
apoptootiline toime 32D-p210 rakkudele, aga ei tekita apoptoosi 32D
emarakkudes.
Toime rakulise BCR-AbI autofosforüülimisele
BCR-AbI autofosforüülimine kvantifitseeritakse haarde-Elisa-ga, kasutades c-abl-10
spetsiifilist haardeantikeha ja antifosfotürosiini antikeha. 32D-p210 asetatakse 96
süvendilistesse TC plaatidesse tihedusega 2x105 rakku süvendis ja 50µL-s
söötmes. 50µl testühendi kahekordseid lahjendusi (Cmax on 10µM) lisatakse igale
süvendile (STI571 kaasatakse positiivse kontrollina). Rakke inkubeeritakse 90
minutit temperatuuril 37 °C, 5% CO2. Seejärel töödeldakse rakke 1 tund jääl 150µl 15
lüüsipuhvriga (50mM Tris-HCl, pH 7,4, 150mM NaCl, 5mM EDTA, 1mM EGTA ja
1% NP-40), mis sisaldab proteaasi ja fosfotaasi inhibiitoreid. 50µl lüüsipuhvrit
lisatakse 96 süvendilistesse mikroplaatidesse (optiplates), mis eelnevalt kaeti anti-
abl-spetsiifilise antikehaga ja blokeeriti. Plaate inkubeeritakse 4 tundi temperatuuril
4 °C. Pärast puhvriga TBS-Tween 20 pesemist lisatakse 50µl leelisfosfataasiga 20
konjugeeritud anti-fosfotürosiini antikeha ja plaati inkubeeritakse veel öö jooksul
temperatuuril 4 °C. Pärast puhvriga TBS-Tween 20 pesemist lisatakse 90µl
luminestsentsi substraati ja seda luminestsents-kvantifitseeritakse süsteemiga
Acquest™ (Molecular Devices). BCR-AbI ekspresseerivate rakkude
proliferatsiooni inhibeerivad leiutise testühendid pärsivad rakulist BCR-AbI 25
autofosforüülimist annusest sõltuval moel.
Toime Bcr-abl mutantvorme ekspresseerivate rakkude proliferatsioonile
Leiutise ühendeid testitakse nende antiproliferatiivse toime osas Ba/F3 rakkudele,
mis ekspresseerivad STI571 suhtes resistentsust või vähenenud tundlikkust
osutava BCR-AbI (G250E, E255V, T315I, F317L, M351T) metsiktüüpi või 30
mutantvorme. Antud ühendite antiproliferatiivset toimet BCR-Abl
EE - EP1761505 B1 203
ekspresseerivatele mutantrakkudele ja transformeerumata rakkudele testiti 10,
3,3, 1,1 ja 0,37µM juures vastavalt eespool kirjeldatule (ilma IL3 söötmes).
Ühendite, millel puudus toksilisus transformeerumata rakkudele, IC50 väärtused
määrati eespool kirjeldatu põhjal saadud annus-vastuse kõverast.
FGFR35 (ensüümi analüüs) 5
Kinaasi toime analüüs puhastatud FGFR35-ga (Upstate) tehakse lõppkoguses
10µl, mis sisaldab 0,25µg/mL ensüümi kinaasipuhvris (30mM Tris-HCl pH7,5,
15mM MgCl2, 4,5mM MnCl2, 15µM Na3VO4 ja 50µg/mL BSA) ja substraate
(5µg/mL biotiin-poly-EY(Glu, Tyr) (CIS-US, Inc.) ja 3µM ATP). Valmistatakse kaks
lahust: 5µl esimest lahust sisaldab FGFR35 ensüümi kinaasipuhvris, see jaotati 10
384-mõõdulisse mikroplaati ProxiPlate® (Perkin-Elmer), millele järgnes DMSO-s
lahustatud 50nL ühendite lisamine; seejärel 5µl teist lahust sisaldab substraati
(poly-EY) ja ATP kinaasipuhvris ning seda lisatakse igale süvendile. Reaktsioone
inkubeeritakse toatemperatuuril üks tund, peatatakse 10µl HTRF tuvastamise
mikstuuri lisamisega, mis sisaldab 30mM Tris-HCl pH7,5, 0,5M KF, 50mM ETDA, 15
0,2mg/mL BSA, 15µg/mL streptavidiin-XL665 (CIS-US, Inc.) ja 150ng/mL
krüptaadiga konjugeeritud anti-fosfotürosiini antikeha (CIS-US, Inc.). Üks tund
pärast toatemperatuuril inkubeerimist, et streptavidiini ja biotiini koostoimet
võimaldada, loetakse aeglahustusega fluorestseeruvad signaalid seadmega
Analyst GT (firma Molecular Devices Corp.). IC50 väärtused arvutatakse iga ühendi 20
inhibeerimise protsendimäära lineaarse regressiooni analsüüsiga 12
kontsentratsioonil (1:3 lahjendus alates 50µM kuni 0,28nM). Antud analüüsis on
leiutise ühendite IC50 vahemikus 10nM kuni 2µM.
FGFR35 (raku analüüs)
Leiutise ühendeid testiti nende võime osas inhibeerida transformeeritud Ba/F3-25
TEL-FGFR35 rakkude proliferatsiooni, mis sõltub FGFR35 rakulise kinaasi
toimest. Ba/F3-TEL-FGFR35 kasvatatakse kuni 800 000 rakuni mL-s
suspensioonis RPMI 1640-ga, millele oli kultuurisöötmena lisatud 10%-list
veiselooteseerumit. Rakud jaotatakse 384-süvendilisele plaadile tihedusega
5000rakku/süvendis 50µl-s kultuurisöötmes. Leiutise ühendid lahustatakse ja neid 30
lahjendatakse dimetüülsufoksiidis (DMSO). Kaheteist-etapilised 1:3 järjestikused
EE - EP1761505 B1 204
lahjendused tehakse DMSO-s, et tekitada kontsentratsioonide gradient vahemikus
tavaliselt alates 10mM kuni 0,05µM. Rakkudele lisatakse 50nL lahjendatud
ühendeid ja neid inkubeeritakse 48 tundi rakukultuuri inkubaatoris.
Lõppkontsentratsioonil 10% lisatakse rakkudele reagenti AlamarBlue® (TREK
Diagnostic Systems), mida saab kasutada prolifereerivate rakkude tekitatud 5
redutseeriva keskkonna jälgimiseks. Pärast täiendavat inkubeerimist neli tundi
temperatuuril 37 °C rakukultuuri inkubaatoris kvanifitseeritakse fluorestsentsi
signaalid redutseeritud reagendilt AlamarBlue® (ergastus 530nm ja emissioon
580nm juures) seadmel Analyst GT (firma Molecular Devices Corp.). IC50
väärtused arvutatakse iga ühendi inhibeerimise protsendimäära lineaarse 10
regressiooni analüüsiga 12 kontsentratsioonil.
Kinaasi profileerimise KinaseProfiler™ firmalt Upstate – radio-ensümaatiline filter-
seondumise meetod
Leiutise ühendeid hinnatakse nende suutlikkuse osas inhibeerida kinaaside
kogumi individuaalseid liikmeid (kinaaside osalisse kitsendamata nimistusse 15
kuuluvad: AbI, BCR-AbI, BMX, FGFR35, Lck, JNKl, JNK2, CSK, RAF, MKK6 ja
P38). Ühendeid testitakse kahes eksemplaris lõppkontsentratsiooniga 10µM,
järgides käesolevaid üldisi eeskirju. Panna tähele, et kinaasipuhvri koostis ja
substraadid varieeruvad firma Upstete profileerimise süsteemi KinaseProfiler™
kogumisse kuuluvate erinevate kinaaside puhul. Kinaasipuhver (2,5µL, 10x – 20
sisaldab vajadusel MnCl2), aktiivne kinaas (0,001-0,01 ühikut; 2,5µL), spetsiifiline
või Poly(Glu4-Tyr) peptiid (5-500µM või ,01mg/ml) kinaasipuhvris ja kinaasipuhver
(50µM; 5µL) segatakse jääl olevas (Eppendorfi) tuubikus. Lisatakse Mg/ATP segu
(10µL; 67,5mM (või 33,75mM) MgCl2, 450µM (või 225µM) ATP ja 1µCi/µl [γ-32P]-
ATP (3000Ci/mmol)) ja reaktsiooni inkubeeritakse umbes 10 minutit temperatuuril 25
ligikaudu 30 ºC. Reaktsioonimikstuur tilgutatakse (20µL) 2x2cm P81
(fosfotselluloos positiivselt laetud peptiidsubstraatide puhul) või firma Whatman nr
1 (Poly(Glu4-Tyr) peptiidsubstraadi puhul) paberfiltrile. Testi pabertükke pestakse
4 korda 5 minutit 0,75%-lise fosforhappega ja üks kord 5 minutit atsetooniga. Testi
pabertükid edastatakse stintsillatsiooniviaali, lisatakse 5ml stintsillatsioonisegu 30
ning 32P seondumine (cpm) peptiidsubstraadile kvantifitseeritakse firma Beckman
EE - EP1761505 B1 205
stintsillatsiooni-loenduriga. Inhibeerimise protsent arvutatakse iga reaktsiooni
jaoks.
N-(3-{3-[6-(3-atsetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-metüül-ureido}-4-
metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiidi (näide 211) IC50 on <0,5nM, 38nM,
44nM, 41nM, <0,5nM ja <0,5nM vastavalt metsiktüübi, G250E, E255V, T315I, 5
F317L ja M351T Bcr-abl puhul;
b) N-{3-[3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-(2-morfoliin-4-üül-etüül)-ureido]-4-metüül-
fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiidi (näide 214) IC50 on 65nM ja 49nM vastavalt
FGFR35 ensüümi ja rakuanalüüside jaoks ning 14,9nM ja 0,4nM vastavalt Bcr-abl
metsiktüübi ja PDGFRβ jaoks; 10
c) N-(3-{3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-[3-(2-okso-pürrolidiin-1-üül)-propüül]-
ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiidi (näide 215) IC50 on 16nM ja
15nM vastavalt FGFR35 ensüümi ja rakuanalüüside jaoks ning vastavalt 10nM ja
2nM Bcr-abl metsiktüübi ja PDGFRβ jaoks;
d) N-(3-{3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-[3-(2-okso-pürrolidiin-1-üül)-propüül]-15
ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid (näide 215) inhibeerib
kontsentratsioonil 10µM järgnevaid kinaase sulgudes näidatud protsendiga
(näiteks 100% tähendab täielikku inhibeerimist, 0% tähendab inhibeerimise
puudumist): metsiktüübi AbI (99%), c-RAF (99%), CSK (97%), c-SRC (100%),
FGFR35 (99%), JNK2α2 (93%), lck (100%), MKK6 (88%), p70S6K (81%), ROS 20
(95%), SAPK2α (99%), SAPK2β (99%), Tie2 (100%) ja TrkB (99%). On mõistetav,
et siin kirjeldatud näited ja variandid on esitatud illustreerimiseks ning sellega
seonduvalt soovitatakse antud valdkonnas pädevale isikule erinevaid
modifiakatsioone või muudatusi, mis kuuluvad ka antud taotluse raamesse ja
rakenduspiirkonda. 25
Näide 217: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-
üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
EE - EP1761505 B1 206
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 160, aga kasutades N-[4-(4-
isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini (385mg, 1,23mmol, 1
ekviv.) ja segades reaktsioonimikstuuri 0,5 h temperatuuril 70 ºC. Kõnealune
ühend: ESI-MS: 560,0 /562,0 [MH]+; tR=3,17 min (puhtus: 98%, gradient J); TLC: 5
Rf=0,31 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).
A. N-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144A, aga kasutades 4-(4-
isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamiini (400mg, 1,83mmol, 1 ekviv.), 6-kloro-
pürimidiin-4-üül)-amiini (1,3 ekviv.) ja segades reaktsioonimikstuuri 18 h 10
temperatuuril 150 ºC. Toorsaaduse puhastamine peenestamisega dietüüleetris
annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 313,2 [MH]+; tR=1,00 min
(gradient J).
B. 4-(4-isopropüülpiperasiin-1-üül)-aniliin
1-isopropüül-4-(4-nitro-fenüül)-piperasiini (5,18g, 20,80mmol) ja Pd/C (5%) (0,5g) 15
suspensiooni MeOH-s (100 ml) segatakse 2,7 h toatemperatuuril vesiniku
atmosfääris. Reaktsioonimikstuur filtreeritakse läbi tseliidi padja ja
kontsentreeritakse, et anda kõnealune ühend lilla tahkisena: ESI-MS: 220,1 [MH]+;
tR=0,95 min (gradient J).
C. 1-isopropüül-4-(4-nitro-fenüül)-piperasiin 20
1-bromo-4-nitrobenseeni (6g, 29,7mmol) ja 1-etüülpiperasiini (7,6mL, 59,4mmol, 2
ekviv.) segu kuumutatakse 15 h temperatuuril 80 ºC. Pärast toatemperatuurile
jahtumist reaktsioonimikstuur kontsentreeritakse. Jäägi puhastamine silikageeli
kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 95:5) annab 5,18g kõnealust ühendit
kollase tahkisena: ESI-MS: 250,1 [MH]+; tR=2,57 min (puhtus: 100%, gradient J); 25
TLC: Rf=0,16 (DCM/MeOH , 95:5).
EE - EP1761505 B1 207
Näide 218: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-(6-{4-[2-(4-metüül-
piperasiin-1-üül)-etoksü]-fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-{4-[2-(4-
metüül-piperasiin-1-üül)-etoksü]-fenüül}-pürimidiin-4,6-diamiini (227mg, 1,23mmol, 5
1 ekviv.), ja segades reaktsioonimikstuuri 18 h temperatuuril 70 °C. Toorsaaduse
puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep.,
95:5) annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 589,9/591,9 [MH]+;
tR=3,11 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,12 (DCM/MeOH + 1% NH3
veep., 95:5). 10
A. N-metüül-N’-{4-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etoksü]-fenüül}-pürimidiin-4,6-
diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 160A, aga kasutades 4-[2-(4-metüül-
piperasiin-1-üül)-etoksü]-fenüülamiini (500mg, 2,13mmol, 1 ekviv.), (6-kloro-
pürimidiin-4-üül)-etüül-amiini ja segades reaktsioonimikstuuri 20 h temperatuuril 15
150 °C. Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1), millele järgnes dietüüleetris peenestamine,
annab 250mg kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 343,2 [MH]+; tR=1,00
min (gradient J); TLC: Rf=0,23 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1 ).
Näide 219: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-20
üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea
EE - EP1761505 B1 208
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-[4-(4-
isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (1,71g,
5,25mmol, 1 ekviv.) ja lastes reaktsioonimikstuuril 45 min tagasi voolata.
Toorsaaduse puhastamine peenestamisega MeOH-s, millele järgneb silikageeli
kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 97:3) annab kõnealuse 5
ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 573,9/575,9 [MH]+; tR=3,65 min (puhtus: 100%,
gradient J); TLC: Rf=0,10 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 97:3).
A. N-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144A, aga kasutades 4-(4-
isopropüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (näide 217B) (2,6g, 11,9mmol). Jäägi 10
puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 93:7) annab 1,71g
kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 327,2 [MH]+; tR=1,30 min (gradient J);
TLC: Rf=0,26 (DCM/MeOH, 93:7).
Näide 220: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-[6-(4-dimetüülaminometüül-3-
trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea 15
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-(4-
dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (250mg,
0,80mmol, 1 ekviv.) ja 2 ekviv isotsüanaati ning lastes reaktsioonimikstuuril 30 min
tagasi voolata. Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga 20
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5) annab kõnealuse ühendi valge tahkisena:
ESI-MS: 558,9/560,9 [MH]+; tR=3,69 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,21
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).
A. N-(4-dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144A, aga kasutades 4-25
dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüülamiini (300mg, 1,46mmol) ja 6-kloro-
EE - EP1761505 B1 209
pürimidiin-4-üül)-amiini (1,3 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine silikageeli
kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 93:7) annab kõnealuse ühendi valge
tahkisena: ESI-MS: 312,1 [MH]+; TLC: Rf=0,16 (DCM/MeOH, 93:7).
Näide 221: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(4-dimetüülaminometüül-3-
trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea 5
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-(4-
dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini
(200mg, 0,62mmol, 1 ekviv.) ja jättes reaktsioonimikstuuri 1 h tagasivoolu
temperatuurile. Toorsaaduse puhastamine peenestamisega MeOH-s, millele 10
järgneb silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5),
annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 572,8/574,8 [MH]+; tR=4,14 min
(puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,24 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).
A. N-(4-dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-
diamiin 15
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144A, aga kasutades 4-
dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüülamiini (300mg, 1,46mmol) ja 1,3
ekviv. 6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiini. Toorsaaduse puhastamine
silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 93:7) annab kõnealuse ühendi
valge tahkisena: ESI-MS: 326,1 [MH]+; TLC: Rf=0,27 (DCM/MeOH, 93:7). 20
Näide 222: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-{[(2-dimetüülamino-etüül)-
metüül-amino]-metüül}-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea
EE - EP1761505 B1 210
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-(3-{[(2-
dimetüülamino-etüül)-metüül-amino]-metüül}-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini
(250mg, 0,80mmol, 1 ekviv.) ja 1,5 ekviv. isotsüanaati ning jättes
reaktsioonimikstuuri 6 h tagasivoolu temperatuurile. Toorsaaduse puhastamine
MPLC-ga (silikageeliga) (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), millele järgnes 5
dietüüleetris peenestamine, annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS:
561,9/563,9 [MH]+; tR=3,24 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,10
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
A. N-(3-{[(2-dimetüülamino-etüül)-metüül-amino]-rnetüül}-fenüül)-N’-metüül-
pürimidiin-4,6-diamiin 10
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144A, aga kasutades N-(3-amino-
bensüül)-N,N’,N’-trimetüül-etaan-1,2-diamiini (500mg, 2,41mmol) ja 1,1 ekviv. 6-
kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiini ning segades reaktsioonimikstuuri 17,5 h.
Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1%
NH3 veep., 95:5) annab kõnealuse ühendi beeži tahkisena: ESI-MS: 315,2 [MH]+; 15
TLC: Rf=0,05 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
B. N-(3-amino-bensüül)-N,N’,N’-trimetüül-etaan-1,2-diamiin
N,N’,N’-trimetüül-N’-(3-nitro-bensüül)-etaan-1,2-diamiini (4,5g, 18,96mmol) ja
Raney’ nikli (1,2g) suspensiooni MeOH-s (100ml) segatakse 2 h toatemperatuuril
vesiniku atmosfääris. Reaktsioonimikstuur filtreeritakse läbi tseliidi padja ja 20
kontsentreeritakse, et anda kõnealune ühend kollase õlina: ESI-MS: 208,2.
C. N,N’,N’-trimetüül-N’-(3-nitro-bensüül)-etaan-1,2-diamiin
3-nitrobensüülkloriidi (4,5g, 26,23mmol), N,N,N-trimetüületüleendiamiini (4,1mL,
31,47mmol, 1,2 ekviv.), kaaliumkarbonaadi (7,3g, 52,46, 2 ekviv.) ja atsetooni
(90ml) mikstuuri segatakse 19 h temperatuuril 80 ºC. Reaktsioonimikstuuril 25
lastakse toatemperatuurile jahtuda, see filtreeritakse ja kontsentreeritakse.
Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1%
NH3 veep., 9:1) annab kõnealuse ühendi pruuni õlina: ESI-MS: 238,1 [MH]+;
tR=1,10 min (gradient J); TLC: Rf=0,10 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
EE - EP1761505 B1 211
Näide 223: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(4-isopropüül-piperasiin-1-
üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-metüül-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-[3-(4-
isopropüül-piperasiin-1-üüImetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini 5
(250mg, 0,73mmol, 1 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine MPLC-ga (silikageel)
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), millele järgnes dietüüleetris peenestamine,
annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 587,9/589,9 [MH]+; tR=3,35 min
(puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,17 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
A. N-3-(4-isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül-N’-metüül-pürimidiin-4,6-10
diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 143A, aga kasutades 3-(4-
isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiini (500mg, 2,14mmol, 1 ekviv.) ja
segades reaktsioonimikstuuri 17,5 h temperatuuril 150 °C. Toorsaaduse
puhastamine MPLC-ga (silikageel) (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5) annab 15
kõnealuse ühendi helekollase tahkisena: TLC: Rf=0,10 (DCM/MeOH + 1% NH3
veep., 9:1).
B. 3-(4-isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149B: ESI-MS: 234,1 [MH]+; tR=0,95
min (gradient J). 20
C. 1-isopropüül-4-(3-nitro-bensüül)-piperasiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 222C: ESI-MS: 264,1 [MH]+; TLC:
Rf=0,35 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
Näide 224: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-
üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 25
EE - EP1761505 B1 212
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 160, aga kasutades N-[3-(1-metüül-
piperidiin-4-üüloksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini (205mg, 0,69mmol, 1 ekviv.).
Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1%
NH3 veep., 95:5), millele järgnes peenestamine MeOH-s, annab kõnealuse ühendi 5
valge tahkisena: ESI-MS: 546,9/548,9 [MH]+; tR=3,14 min (puhtus: 100%, gradient
J); TLC: Rf=0,13 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).
A. N-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 160A, aga kasutades 3-(1-metüül-
piperidiin-4-üüloksü)-fenüülamiini (500mg, 2,43mmol, 1 ekviv.) ja segades 10
reaktsioonimikstuuri 20 h temperatuuril 100 ºC. Toorsaaduse peenestamine EE-s
annab kõnealuse ühendi punase tahkisena: ESI-MS: 300,2 [MH]+; tR=0,85 min
(gradient J).
B. 3-(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-fenüülamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 217B: ESI-MS: 207,1 [MH]+. 15
C. 1-metüül-4-(3-nitro-fenoksü)-piperidiin
4-fluoro-nitrobenseeni (10g, 71,0mmol), 4-hüdroksü-1-metüül-piperidiini (16,6mL,
141,8mmol, 2 ekviv.), tetrabutüülammooniumbromiidi (4,6g, 14,2mmol, 0,2 ekviv.),
tolueeni (50ml) ja kaaliumhüdroksiidi 25%-lise veelahuse (50ml) mikstuuri
segatakse 15 h temperatuuril 60 ºC. Reaktsioonimikstuur jahutatakse 20
toatemperatuurile ja valatakse jääle/veele. Saadud suspensioon filtreeritakse ja
filtraati ekstraktitakse EE-ga. Orgaanilist faasi pestakse 0,5N HCI-ga ja
soolalahusega ning seejärel kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja
kontsentreeritakse, et anda 6g kõnealust ühendit. Veekiht tehakse
naatriumbikarbonaadi lisamisega neutraalseks ja ekstraktitakse EE-ga. Orgaanilist 25
faasi pestakse soolveega, see kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja
EE - EP1761505 B1 213
kontsentreeritakse, et anda veel 10g kõnealust ühendit: ESI-MS: 237,0 [MH]+;
tR=2,61 min (puhtus: 90%, gradient J).
Näide 225: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-{6-[3-(1-metüül-
piperidiin-4-üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea
5
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-metüül-N’-[3-
(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini (130mg, 0,41mmol,
1 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), millele järgnes peenestamine MeOH-s,
annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 561,0/563,0 [MH]+; tR=3,66 min 10
(puhtus: 97%, gradient J).
A. N-metüül-N’-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 160A, aga kasutades 3-(1-metüül-
piperidiin-4-üüloksü)-fenüülamiini (näide 224B). Kõnealune ühend saadi punase
tahkisena: ESI-MS: 314,2 [MH]+; TLC: R,=0,16 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 15
9:1).
Näide 226: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-dietüülaminometüül-
fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-(3-20
dietüülaminometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (128mg, 0,45mmol, 1
ekviv.). Kõnealune ühend: ESI-MS: 533,0/535,0 [MH]+; tR=3,94 min (puhtus:
100%, gradient J); TLC: Rf=0,37 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8).
EE - EP1761505 B1 214
A. N-(3-dietüülaminometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144A, aga kasutades 3-
dietüülaminometüül-fenüülamiini. Kõnealune ühend: ESI-MS: 286,1 [MH]+; TLC:
Rf=0,05 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).
B. 3-dietüülaminometüül-fenüülamiin 5
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149B, aga kasutades dietüül-(3-
nitrobensüül)-amiini. Kõnealune ühend sisaldab 30% 3-metüül-aniliini ja seda
kasutatakse toore ebapuhta materjalina.
C. Dietüül-(3-nitrobensüül)-amiin
Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149C, aga kasutades dietüülamiini. 10
Kõnealune ühend: tR=1,83 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,38
(DCM/MeOH, 9:1 ).
Näide 227: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{4-[4-(4-metüül-
piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-[1,3,5]triasiin-2-üül}-uurea
15
2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-aniIiini lahusele (124mg, 0,56mmol; preparaat 2) 2ml-s
dioksaanis lämmastiku atmosfääris lisatakse fosgeeni (0,52ml 20% tolueenis,
0,98mmol). Mikstuuri segatakse 70 min temperatuuril 100 ºC, see jahutati
toatemperatuurile ja kontsentreeritakse in vacuo, andes saaduseks 2,6-dikloro-
3,5-dimetoksüfenüülisotsüanaadi. Saadud tahkist lisatakse portsjonhaaval N-20
metüül-N’-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-[1,3,5]triasiin-2,4-diamiini (140mg,
0,47mmol) keevale lahusele 8ml-s tolueeni 20 min jooksul. 3 h pärast lisatakse
veel 2 ekviv. 2,6-dikloro-3,5-dimetoksüfenüülisotsüanaati ning segamist jätkatakse
kokku 5 h. Seejärel lahjendatakse reaktsioonimikstuuri DCM-ga ja NaHCO3
küllastunud veelahusega. Veekiht eraldatakse ja seda ekstraktitakse kaks korda 25
EE - EP1761505 B1 215
DCM-ga. Orgaanilisi faase pestakse vee ja soolalahusega, need kuivatatakse
(Na2SO4) ja kontsentreeritakse. Kolonnkromatograafia (SiO2; DCM/MeOH/NH3
veep., 97:3:0,2) annab kõnealuse ühendi: ESI-MS: 547/549 [MH]+; tR=3,5 min
(puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,40 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).
A. N-metüül-N’-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-[1,3,5]triasiin-2,4-diamiin 5
(4-kloro-[1,3,5]triasiin-2-üül)-metüül-amiini (290mg, 2,00mmol) ja 4-(4-
metüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (570mg, 3,0mmol) lahust EtOH-s (20ml) ja N-etüül-
diisopropüülamiinis (530µl, 3,1mmol) kuumutatakse 2 h temperatuuril 80 ºC
lämmastiku atmosfääris. Reaktsioonimikstuur kontsentreeritakse ning jääk
lahustatakse uuesti EE-s ja vees. Eraldatud veefaasi ekstraktitakse kaks korda 10
EE-ga, orgaanilist kihti pestakse vee ja soolalahusega, see kuivatatakse (Na2SO4)
ja kontsentreeritakse. Kolonnkromatograafia (SiO2; DCM/MeOH/NH3 veep.,
95:5:0,2) annab kõnealuse ühendi: TLC: Rf=0,07 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep.,
95:5).
B. (4-kloro-[1,3,5]triasiin-2-üül)-metüül-amiin 15
2,4-dikloro-[1,3,5]triasiini jääkülmale lahusele (2,25g, 15mmol; WO 2004/072063,
näide 9) 20ml-s THF-s lisatakse MeNH2 (15ml 2M lahust THF-is). 1 h pärast
lahjendatakse mikstuuri 15ml veega ja see kontsentreeritakse osaliselt in vacuo.
Settinud vaadeldava ühendi saab välja filtreerida, jääveega puhtaks pesta ja
kuivatada: ESI-MS: 143 [M-H. 20
Näide 228: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{4-[4-(4-etüül-
piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-[1,3,5]triasiin-2-üül}-uurea
2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-anilini lahusele (133mg, 0,60mmol; preparaat 2) 2ml-s
dioksaanis lämmastiku atmosfääris lisatakse fosgeeni (0,54ml 20% tolueenis, 25
1,0mmol). Mikstuuri segatakse 60 min temperatuuril 100 ºC, see jahutatakse
EE - EP1761505 B1 216
toatemperatuurile ja kontsentreeritakse in vacuo, andes saaduseks 2,6-dikloro-
3,5-dimetoksüfenüülisotsüanaadi. Saadud tahkist lisatakse portsjonhaaval N-
metüül-N’-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-[1,3,5]triasiin-2,4-diamiini keevale
lahusele (156mg, 0,50mmol) 7ml-s tolueenis 15 min jooksul. 5 h pärast
lahjendatakse reaktsioonimikstuuri DCM-ga ja NaHCO3 küllastunud veelahusega. 5
Veekiht eraldatakse ja seda ekstraktitakse kaks korda DCM-ga. Orgaanilisi faase
pestakse vee ja soolalahusega, need kuivatatakse (Na2SO4) ja kontsentreeritakse.
Kolonnkromatograafia (SiO2; DCM/MeOH/NH3 veep., 95:5:0,2) annab kõnealuse
ühendi: ESI-MS: 561/563 [MH]+; tR=3,6 min (gradient J); TLC: Rf=0,4 (DCM/MeOH
+ 1% NH3 veep., 95:5). 10
A. N-metüül-N’-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-[1,3,5]triasiin-2,4-diamiin
(4-kloro-[1,3,5]triasiin-2-üül)-metüül-amiini (290mg, 2,00mmol), NaI (28mg) ja 4-(4-
etüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (410mg, 2,0mmol) segu EtOH-s (20ml) ja N-etüül-
diisopropüülamiinis (350µl, 2,0mmol) kuumutatakse 3 h temperatuuril 80 ºC
lämmastiku atmosfääris. Reaktsioonimikstuur jahutatakse toatemperatuurile, 15
kontsentreeritakse osaliselt in vacuo ja seda lahjendatakse heksaaniga
temperatuuril 0 ºC. Sete filtreeritakse välja, puhastatakse Et2O-ga ja lahustatakse
uuesti EE-s ja vees. Eraldatud veefaasi ekstraktitakse kaks korda EE-ga,
orgaanilist kihti pestakse vee ja soolalahusega, see kuivatatakse (Na2SO4) ja
kontsentreeritakse, andes saaduseks kõnealuse ühendi: ESI-MS: 314 [MH]+; TLC: 20
R,=0,10 (DCM/MeOH 9:1).
Näide 229: 3-(4-fluoro-3-trifluorometüül-fenüül)-1-metüül-1-{4-[4-(4-etüül-
piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-[1,3,5]triasiin-2-üül}-uurea
N-metüül-Nl-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-[1,3,5]triasiin-2,4-diamiini lahusele 25
(24mg, 0,077mmol) 1,5ml-s THF-s ja 2,5-sml tolueenis lisatakse 4-fluoro-3-
trifluorometüül-fenüül-isotsüanaati (25µl, 0,17mmol) ja mikstuuri segatakse 5 h
temperatuuril 100 ºC. Töötlemine sarnaselt näitega 171 annab kõnealuse ühendi:
EE - EP1761505 B1 217
ESI-MS: 519 [MH]+; tR=4,3 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,43
(DCM/MeOH 9).
Näide 230: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{4-[4-(4-isopropüül-
piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-[1,3,5]triaiin-2-üül}-uurea
5
Nagu kirjeldati näites 230, 2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-aniliin (133mg, 0,60mmol;
preparaat 2) ja N-metüül-N’-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-
[1,3,5]triasiin-2,4-diamiin (163mg, 0,50mmol) konverteeritakse kõnealuseks
ühendiks: ESI-MS: 575/577 [MH]+; tR=3,7 min (gradient J); TLC: Rf=0,32
(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5). 10
A. N-metüül-N’-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-[1,3,5]triasiin-2,4-diamiin
(4-kloro-[1,3,5]triasiin-2-üül)-metüül-amiini (290mg, 2,00mmol), NaI (28mg) ja 4-(4-
propüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (500mg, 2,0mmol) segu EtOH-s (20ml) ja N-etüül-
diisopropüülamiinis (350µl, 2,0mmol) kuumutatakse 3 h temperatuuril 80 ºC
lämmastiku atmosfääris. Töötlemine sarnaselt näitele 228A annab kõnealuse 15
ühendi: ESI-MS: 328 [MH]+; TLC: Rf=0,14 (DCM/MeOH, 9:1).
Näide 231: 3-(2,6-dikloro-3-trifluorornetüül-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-
üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea
2,6-dikloro-3-trifluorometüül-aniliini lahusele (138mg , 0,60mmol) 2ml-s dioksaanis 20
lämmastiku atmosfääris lisatakse fosgeeni (0,54ml 20% tolueenis, 1,0mmol).
Mikstuuri segatakse 2 h temperatuuril 100 ºC, see jahutatakse toatemperatuurile ja
seda kontsentreeritakse in vacuo, andes saaduseks 2,6-dikloro-3-trifluorornetüül-
EE - EP1761505 B1 218
fenüülisotsüanaadi. Antud õli lahustatakse uuesti 2ml-s tolueenis ja seda lisatakse
portsjonhaaval N-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-
diamiini keevale lahusele (156mg, 0,50mmol; näide 145A) 6ml-s tolueenis 10 min
jooksul. 1,5 h pärast lisatakse veel 2 ekviv. 2,6-dikloro-3-trifluorometüül-
fenüülisotsüanaati ning segamist jätkatakse kokku 2 h. Seejärel lahjendatakse 5
reaktsioonimikstuuri DCM-ga ja NaHCO3 küllastunud veelahusega. Veekiht
eraldatakse ja seda ekstraktitakse kaks korda DCM-ga. Orgaanilisi faase pestakse
vee ja soolalahusega, need kuivatatakse (Na2SO4) ja kontsentreeritakse.
Kolonnkromatograafia (SiO2; CH2CI2/MeoH/NH3 veep., 95:5:0,5) annab kõnealuse
ühendi: ESI-MS: 568/570 [MH]+; tR=4,1 min (gradient J); TLC: Rf=0,3 (DCM/MeOH 10
+ 1% NH3 veep., 95:5).
A. 2,6-dikloro-3-trifluorometüül-anilin
2,4-dikloro-3-nitro-bensotrifluoridi (5,0g, 19,2mmol; ABCR, (Karlsruhe/Germany)
hüdrogeenimine 100ml-s MeOH-s 1g Raney’ nikli juuresoolekul, filtreerimine ja
filtraadi kontsentreerimine annab kõnealuse ühendi: TLC: Rf=0,67 (EE). 15
EE - EP1761505 B1 219
Patendinõudlus
1. Ühend valemiga (I):
,
kus järgnevad fragmente käsitletakse siitpeale nimetustega „vasakpoolne ring“ ja
„parempoolne ring“ vastavalt: 5
,
kus X on C-R5 ning Y ja Z on mõlemad N, kusjuures vasakpoolne ring on
fragmendi (A) struktuuriga:
,
n on 0, 1, 2, 3, 4 või 5; 10
X1 on hapnik,
kusjuures R1 on valemiga Rz-NRa-, kusjuures Ra on vesinik, hüdroksü,
hüdrokarbüüloksü või hüdrokarbüül, kusjuures hüdrokarbüülil on 1 kuni 15
süsiniku aatomit, see on soovi korral katkestatud -O- või -NH- sidemega ning
EE - EP1761505 B1 220
asendamata või asendatud hüdroksü, halo-, amino või mono- või di-(C1-
C4)alküülamino, 4 ahelasisese aatomiga alkanoüüli, trifluorometüül, tsüano-, aso-
või nitro-;
ning R2 on valitud järgmiste seast
(i) 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga lineaarne või hargnenud alküül, 5
(ii) 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga lineaarne või hargnenud alküül, mis on
asendatud ühe või mitme halogeeniga ja/või ühe või kahe funktsionaalrühmaga,
mis on valitud hüdroksü, amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini,
formamidiini, isotioureido, ureido, merkapto, madalama atsüüli, madalama
atsüüloksü, karboksü, sulfo, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso- või nitro- 10
seast, kus hüdroksü-, amino-, amidiin-, guanidiin-, hüdroksüguanidiin-,
formamidiin-, isotioureido-, ureido-, merkapto-, karboksü-, sulfo-, sulfamoüül-,
karbamoüül- ja tsüanorühmad on omakorda soovi korral vähemalt ühel
heteroaatomil asendatud ühe või võimalusel mitme lineaarse või hargnenud 1, 2, 3
või 4 süsiniku aatomiga alküülrühmaga, 15
(iii) rühm valemiga
,
kus:
ring A tähistab 6-liikmelist karbotsüklilist või heterotsüklilist ringi;
m on 0, 1 või 2; 20
üks või iga Rb valitakse sõltumatutena -L2-NRcRd ja -L2RING seast, kus
RING on mono- või bi-tsükliline ring, mis on soovi korral asendatud nagu
esitatakse allpool, halogeen, hüdroksü, kaitstud hüdroksüül, amino, amidiin,
guanidiin, hüdroksüguanidiin, formamidiin, isotioureido, ureido, merkapto, 4
ahelasisese aatomiga atsüül, 4 ahelasisese aatomiga atsüüloksü, karboksü, 25
sulfo-, sulfamoüül, karbamoüül, tsüano-, aso- või nitro- ning 1, 2, 3 või 4
süsiniku aatomiga lineaarne või hargnenud alküül, kus need võib soovi
korral asendada ühe või mitme halogeeni ja/või ühe või mitme
funktsionaalrühmaga, mis on valitud hüdroksü, kaitstud hüdroksü, amino,
EE - EP1761505 B1 221
amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, formamidiini, isotioureido, ureido,
merkapto, 4 ahelasisese aatomiga atsüüli, 4 ahelasisese aatomiga
atsüüloksü, karboksü, sulfo-, sulfamoüül, karbamoüül, tsüano-, aso- või
nitro- seast, kus kõik hüdroksü, amino, amidiin, guanidiin,
hüdroksüguanidiin, formamidiin, isotioureido, ureido, merkapto, karboksü, 5
sulfo-, sulfamoüül, karbamoüül ja tsüanorühmad on omakorda vähemalt
ühel heteroaatomil asendatud ühe või võimalusel mitme C1-C7-alifaatse
rühmaga;
kusjuures L2 on otsene side; aheldus, mis valitakse -O-, -S-, -C(O)-, -
OC(O)-, -NRaC(O)-, -C(O)-NR3-, -OC(O)-NR8-, tsüklopropüüli ja –NRa- 10
seast või on 1, 2, 3 või 4 süsinikuaatomiga lineaarne või hargnenud
alküülrühm, mis on soovi korral katkestatud ja/või lõpetatud ühest otsast või
mõlemast otsast nimetatud aheldusega;
ning kusjuures Rc ja Rd valitakse mõlemad sõltumatutena vesiniku ja
lineaarse või hargnenud alküüli seast, millel on 1, 2, 3 või 4 süsiniku 15
aatomit, mis on soovi korral asendatud ühe või mitme halogeeniga, soovi
korral 5- või 6-liikmelise heterotsüklilise või karbotsüklilise ringiga, ja/või üks
või kaks funktsionaalrühma, mis on valitud hüdroksü, kaitstud hüdroksü,
amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, formamidiini, isotioureido,
ureido, merkapto, 4 ahelasisese aatomiga atsüüli, 4 ahelasisese aatomiga 20
atsüüloksü, karboksü, sulfo-, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso- või
nitro- seast, kus hüdroksü-, amino-, amidiin-, guanidiin-, hüdroksüguanidiin-,
formamidiin-, isotioureido-, ureido-, merkapto-, karboksü-, sulfo-,
sulfamoüül-, karbamoüül- ja tsüanorühmad on omakorda soovi korral
vähemalt ühel heteroaatomil asendatud ühe või mitme C1-C7-alifaatse 25
rühmaga;
või Rc ja Rd koos kõrvalasuva lämmastikuga moodustavad 5- või 6-
liikmelise ringi, mis on asendatud nii, nagu on kirjeldatud allpool;
nimetatud ja soovi korral asendatud ringid on üksteisest sõltumatult
asendatud 0, 1, 2, 3, 4 või 5 asendajaga, mis on valitud halogeeni, 30
hüdroksü, kaitstud hüdroksü, amino, amidiini, guanidiini,
hüdroksüguanidiini, formamidiini, isotioureido, ureido, merkapto, 4
ahelasisese aatomiga atsüüli, 4 ahelasisese aatomiga atsüüloksü,
EE - EP1761505 B1 222
karboksü, sulfo-, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso-, nitro-, alifaatse
C1-C7 seast, mis on soovi korral asendatud ühe või mitme halogeeniga
ja/või ühe või mitme funktsionaanrühmaga, mis on valitud hüdroksü,
kaitstud hüdroksü, amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini,
formamidiini, isotioureido, ureido, merkapto, 4 ahelasisese aatomiga atsüüli, 5
4 ahelasisese aatomiga atsüüloksü karboksü, sulfo, sulfamoüüli,
karbamoüüli, tsüano-, aso- või nitro- seast; kus kõik eespool nimetatud
hüdroksü-, amino-, amidiin-, guanidiin-, hüdroksüguanidiin-, formamidiin-,
isotioureido-, ureido-, merkapto-, karboksü-, sulfo-, sulfamoüül- ja
karbamoüülrühmad on omakorda vähemalt ühel heteroaatomil asendatud 10
ühe või võimalusel mitme C1-C7-alifaatse rühmaga;
R2 on H, halo-, alküül, -O- või -NH- aheldusega katkestatud ja/või nimetatud
aheldusega vasakpoolsele ringile seotud alküül, trifluorometüül, hüdroksü, amino,
mono- või dialküülamino; 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga mis tahes alküülosa
(katkestatud või katkestamata); 15
R3 on H, sirge ahelaga või hargnenud C1-C4-alküül või sirge ahelaga või
hargnenud C1-C4-alküül, mis on asendatud 5- või 6-liikmelise küllastunud või
küllastumata karbotsüklilise või heterotsüklilise ringiga;
R4 valitakse hüdroksü, kaitstud hüdroksü, alkoksü, alküüli, trifluorometüüli ja halo-
seast, kusjuures alkoksü alküül ja alküülosa on hargnenud või sirge ahelaga ja neil 20
on 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit;
R5 on H, halo-, alküül, -O- või -NH- aheldusega katkestatud ja/või nimetatud
aheldusega vasakpoolsele ringile seotud alküül, trifluorometüül, hüdroksü, amino,
mono- või dialküülamino, mis tahes alküülosa (katkestatud või katkestamata) 1, 2,
3 või 4 süsiniku aatomiga; 25
või nende farmatseutiliselt sobivad soolad, hüdraadid, solvaadid, estrid, N-oksiidid,
kaitstud derivaadid, individuaalsed stereoisomeerid ja stereoisomeeride segu.
2. Ühend vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et R5 on H või halo-.
3. Ühend vastavalt punktile 2, mis erineb selle poolest, et R5 on H.
4. Ühend vastavalt eelmisele punktile, mis erineb selle poolest, et R5 identiteedist 30
sõltumatult R2 on osa, mis esitati seoses R5-ga mis tahes punktis 2 või 3.
EE - EP1761505 B1 223
5. Ühend vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et vasakpoolne ring on
fragmendi (B) struktuuriga:
6. Ühend vastavalt mis tahes eelnevale punktile, mis erineb selle poolest, et Rz on
valemiga: 5
7. Ühend vastavalt punktile 6, mis hõlmab vähemalt ühte Rb, mis on -L2-NRcRd või
-L2-RING, kusjuures L2 on otsene side, lineaarne alküül, lineaarne alküül, mis on
nimetatud aheldusega vastavalt puntile 1 lõpetatud kõrvalasuv ring A või on
nimetatud aheldus. 10
8. Ühend vastavalt punktile 7, mis erineb selle poolest, et nimetatud aheldus on -
O-.
9. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 6 kuni 8, mis erineb selle poolest, et
ring A on fenüül, tsükloheksenüül või tsükloheksüül.
10. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 6 kuni 9, mis erineb selle poolest, et 15
selles on üks Rb rühm, mis valitakse -L2-NRcRd ja -L2-RING seast ning kus on 0, 1
või 2 lisaasendajat, mis valitakse halogeeni, alküüli, alkoksü, hüdroksü, amino ja
trifluorometüüli seast, kusjuures alküülil ja alkoksü alküülosal on 1, 2, 3 või 4
süsiniku aatomit.
11. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 1 kuni 10, mis erineb selle poolest, 20
et m on 1.
12. Ühend vastavalt punktile 11, mis erineb selle poolest, et ring A on fenüül või
tsükloheksüül ja Rb valitakse -L2-NRcRd ja -L2-RING seast.
EE - EP1761505 B1 224
13. Ühend vastavalt punktile 12, mis erineb selle poolest, et asendaja on ringi A 3.
või 4. positsioonil.
14. Ühend vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et vasakpoolsel ringil on
struktuur, mis vastab fragmendile (D1), (D2), (E1) või (E2):
5
15. Ühend vastavalt punktile 14, mis erineb selle poolest, et Ra on H.
16. Ühend vastavalt punktile 14 või 15, mis erineb selle poolest, et nimetatud
fragmentide fenüülringil on 1, 2, 3 või 4 lisaasendajat, mis valitakse halogeeni,
metüüli, metoksü ja trifluorometüüli seast.
17. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 14 kuni 16, mis erineb selle poolest, 10
et RING on küllastunud heterotsükkel, mis sisaldab ringisisest lämmastikku.
18. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 14 kuni 16, mis sisaldab osa NRcRd
ning kusjuures Rc ja Rd on samasugused või erinevad ja valitakse sirge ahelaga
või hargnenud alküüli seast, millel on 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit.
19. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 14 kuni 16, mis sisaldab osa NRcRd 15
ja kusjuures Rc ja Rd koos kõrvaloleva lämmastikuga moodustavad 5- või 6-
liikmelise heterotsüklilise ringi, mis on soovi korral asendatud 0, 1, 2, 3, 4 või 5
asendajaga, mis valitakse sirge ahela või hargnenud C1, C2, C3 või C4-alküüli,
EE - EP1761505 B1 225
halogeeni ja C1, C2, C3 või C4-alkoksü seast, mis erineb selle poolest, et alküül ja
alkoksü alküülosa on asendamata või asendatud halogeeniga.
20. Ühend vastavalt punktile 19, mis erineb selle poolest, et heterotsükkel on
küllastunud.
21. Ühend vastavalt punktile 20, mis erineb selle poolest, et L2NRcRd valitakse -5
Pip, -Morf, -OCH2Pip, -OCH2Morf, -OCH2CH2Pip, -OCH2CH2Morf, -
OCH2CH2CH2Pip, -OCH2CH2CH2Morf, -CH2Pip, -CH2Morf, -CH2CH2Pip, -
CH2CH2Morf, -CH2CH2CH2PiP, -CH2CH2CH2Morf, -C(O)Pip ja -C(O)Morf seast,
kus „Pip“ tähendab piperasiini ja „Morf“ morfoliini, piperasiin on soovi korral N-
asendatud sirge ahelaga või hargnenud C1, C2, C3 või C4-alküüliga. 10
22. Ühend vastavalt mis tahes punktile 14 kuni 21, mis erineb selle poolest, et
vasakpoolsel ringil on järgneva fragmendi (F) struktuur:
23. Ühend vastavalt ükskõik millisele eelnevale punktile, mis erineb selle poolest,
et n on 1, 2, 3 või 4. 15
24. Ühend vastavalt mis tahes eelnevale punktile, mis erineb selle poolest, et R4
valitakse hüdroksü, kaitstud hüdroksü, alkoksü, alküüli, trifluorometüüli ja halo-
seast, kusjuures alküül ja alkoksü alküülosa on hargnenud või sirge ahelaga ning
neil on 1, 2, 3, või 4 süsiniku aatomit.
25. Ühend vastavalt punktile 24, mis erineb selle poolest, et R4 valitakse Cl, F, 20
hüdroksü, metüüli, metoksü ja trifluorometüüli seast.
26. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 1 kuni 22, mis erineb selle poolest,
et parempoolne ring vastab fragmendile (G):
EE - EP1761505 B1 226
kus:
Q valitakse F ja Cl seast;
U valitakse H, F, Cl, metüüli, trifluorometüüli ja metoksü seast;
T ja V on samasugused või erinevad ning valitakse H, metüüli, 5
trifluorometüüli ja metoksü seast.
27. Ühend vastavalt punktile 26, mis erineb selle poolest, et parempoolne ring on
fragment (H):
28. Ühend vastavalt mis tahes punktile 1 kuni 22, mis erineb selle poolest, et 10
parempoolne ring vastab fragmendile (I):
kus:
Q valitakse F ja Cl seast;
Ua ja Ub valitakse mõlemad sõltumatutena H, F, Cl, metüüli, trifluorometüüli 15
ja metoksü seast.
EE - EP1761505 B1 227
29. Ühend vastavalt punktile 1, mis valitakse järgnevatest valemitest (IV), (V), (Vl)
ja (VII):
,
kus
L2NRcRd on -Pip, -Morf, -OCH2Pip, -OCH2Morf, -OCH2CH2Pip, -OCH2CH2Morf, -5
OCH2CH2CH2PiP, -OCH2CH2CH2Morf, -CH2Rp, -CH2Morf, -CH2CH2PiP, -
CH2CH2Morf, -CH2CH2CH2Pip, ja -CH2CH2CH2Morf või -C(O)Pip või -C(O)Morf,
kus „Morf“ tähendab morfoliini, mis on soovi korral asendatud C1-C4-alküüliga, ja
„Pip“ piperasiini, mis on soovi korral asendatud C1-C4-alküüliga;
L2RING on -RING, -OCH2RING, -OCH2CH2RING, -OCH2CH2CH2RING, -10
CH2RING, -CH2CH2RING, -CH2CH2CH2RING ja/või on -C(O)RING, kus RING on
heterotsükkel, mis on soovi korral asendatud C1-C4-alküüli või C1-C4-haloalküüliga
ja valitakse pürrolidiini, piperidiini, piperasiini või morfoliini seast;
R3 on H;
R4 valitakse Cl, F, hüdroksü, metüüli, metoksü ja trifluorometüüli seast; 15
n on 0, 1, 2, 3, 4 või 5.
EE - EP1761505 B1 228
30. Ühend, mis valitakse järgnevate seast:
3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-{4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea, 5
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-{3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea,
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4- 10
üül}-uurea,
1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea, 15
1-(3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea,
1-(3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea,
1-(3,5-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-20
üül}-uurea,
1-(3,5-dikloro-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea,
1-(2,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea, 25
1-(2,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(3,4,5-
trimetoksü-fenüül)-uurea,
1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(3,4,5-30
trimetoksü-fenüül)-uurea,
1-(2,4-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
EE - EP1761505 B1 229
1-(2,4-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(3-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(3,3-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(3,3-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(3-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-5
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(3,5-bis-trifluorometüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(3,5-bis-trifluorometüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea, 10
1-(3,5-dimetüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(3,5-dimetüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(3,5-kloro-4-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-15
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(3,5-kloro-4-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(5-metoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea, 20
1-(5-metoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2-kloro-5-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2-kloro-5-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-25
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(3,4-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(3,4-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea, 30
1-(4-fluoro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
EE - EP1761505 B1 230
1-(4-fluoro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(4,5-dimetoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-
amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(4,5-dimetoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-5
amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea, 10
1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üül)-uurea,
1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-(6-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül)-uurea,
1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-15
fenüül]-amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-]3-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea, 20
1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül)-uurea,
1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,3-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-25
pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,3-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,3-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea, 30
1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-
uurea,
EE - EP1761505 B1 231
1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-5
karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea,
3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(2-dimetüülamino-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea, 10
3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-1-tiofeen-2-üülmetüül-uurea,
3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etüül]-1-(6-15
fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-uurea,
3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-1-(2-
pürimidiin-2-üül-etüül)-uurea,
3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea, 20
3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-
karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-25
üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-(6-metoksü-püridiin-3-üülmetüül)-1-{6-[4-(4-
metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-
karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea, 30
1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-(6-isopropüülamino-pürimidiin-4-üül)-uurea,
(2,6-dikloro-fenüül)-karbaamhape-4-{6-[3-(2,6-dikloro-fenüül)-ureido]-pürimidiin-4-
üülamino}-tsükloheksüülester,
EE - EP1761505 B1 232
1-(6-isoporpüülamino-pürimidiin-4-üül)-3-(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea,
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-(6-isopropüülamino-pürimidiin-4-üül)-uurea,
1-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-
trikloro-fenüül)-uurea,
1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-5
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2,5-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea, 10
1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-trikloro-
fenüül)-uurea,
1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,5-trikloro-
fenüül)-uurea,
1-(3,4-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-15
üül}-uurea,
1-(2,3-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea,
1-(5-kloro-2-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea, 20
1-(2,6-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-25
trikloro-fenüül)-uurea,
1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-uurea, 30
1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-
trikloro-fenüül)-uurea,
EE - EP1761505 B1 233
1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-
trikloro-fenüül)-uurea,
1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-trikloro-
fenüül)-uurea,
1-{6-[(trans)-4-(tert-butüül-dimetüül-silanüüloksü)-tsükloheksüülamino]-pürimidiin-5
4-üül}-3-(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea,
1-{6-[(trans)-4-hüdroksü-tsükloheksüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-trikloro-
fenüül)-uurea,
1-{6-[(trans)-4-(tert-butüül-dimetüül-silanüüloksü)-tsükloheksüülamino]-pürimidiin-
4-üül}-3-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-uurea, 10
1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-[6-((trans)-4-hüdroksü-tsükloheksüülamino)-
pürimidiin-4-üül]-uurea,
1-{6-[(trans)-4-(tert-butüül-dimetüül-silanüüloksü)-tsükloheksüülamino]-pürimidiin-
4-üül}-3-(2,6-dikloro-fenüül)-uurea,
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-((trans)-4-hüdroksü-tsükloheksüülamino)-pürimidiin-4-15
üül]-uurea,
1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea,
1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea, 20
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea,
1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea,
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-25
üül}-uurea,
1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea,
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea, 30
1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-
uurea,
EE - EP1761505 B1 234
1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-dietüülamino-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea,
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-dietüülamino-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea,
1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(3-dietüülamino-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-5
üül}-uurea,
1-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-difluoro-fenüül)-uurea,
1-(2,6-difluoro-fenüül)-3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea, 10
1-(2,6-difluoro-fenüül)-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,
3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-
metüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-{6-[4-(1-hüdroksü-1-metüül-etüül)-fenüülamino]-pürimidiin-
4-üül}-1-metüül-uurea, 15
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-metoksü-püridiin-3-üülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,
3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-[6-(3-trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-
uurea,
1-[6-(3-tsüano-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-
uurea, 20
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,
1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(4-metoksü-fenüül)-1-metüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-1-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-4-
üül]-uurea,
3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(2,4-difluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-25
uurea,
1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,
3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-
metüül-uurea,
1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-3-(3-trifluoro-metüül-fenüül)-30
uurea,
3-(3-kloro-fenüül)-1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,
EE - EP1761505 B1 235
1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-uurea,
1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-
üül}-uurea-bis-vesinikkloriidi sool,
1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-
uurea, 5
1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dimetüül-fenüül)-1-metüül-
uurea,
3-(2-kloro-fenüül)-1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,
1-(2-bromo-fenüül)-3-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,
1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2-fluoro-fenüül)-uurea, 10
1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(3-metoksü-fenüül)-uurea,
1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,5-dimetoksü-fenüül)-uurea,
1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2-trifluorometüül-fenüül)-uurea,
1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(5-metoksü-2-metüül-fenüül)-uurea,
1-(3-kloro-fenüül)-3-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea, 15
1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(3,4,5-trimetoksü-fenüül)-uurea,
1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-uurea,
1-(4-kloro-fenüül)-3-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,
1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(3,5-dimetoksü-fenüül)-uurea,
1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dimetüül-fenüül)-uurea, 20
1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-fenüül-uurea,
1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-
uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea, 25
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülaminometüül-fenüülamino)-
pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-(6-{4-[3-(4-metüül-piperasiin-1-30
üül)-propoksü]-fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(3-dimetüülamino-propüül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea,
EE - EP1761505 B1 236
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-5
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülaminometüül-fenüülamino)-
pürimidiin-4-üül]-1-etüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-
pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea, 10
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(2,6-dimetüül-püridiin-3-üülamino)-
pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-[6-(6-trifluorometüül-püridiin-3-
üülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,
1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-15
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-(6-{4-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etoksü]-
fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-uurea, 20
1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-[6-(4-dimetüülaminometüül-3-
trifluorometüülfenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,
1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(4-isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-25
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-[3-{[(2-dimetüülamino-etüül)-metüül-
amino]metüül}-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea, 30
1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
EE - EP1761505 B1 237
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-
üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(4-dimetüülaminometüül-3-5
trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-
trifluorometüül-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-
trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea, 10
3-(5-amino-2-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-(6-{4-[2-(4-metüül-piperasiin-1-15
üül)-etoksü]-fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea,
1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-[6-(4-dimetüülaminometüül-3-
trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea, 20
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(4-dimetüülaminometüül-3-
trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-{[(2-dimetüülamino-etüül)-metüül-
amino]-metüül}-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(4-isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-25
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea,
1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-1-
üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea, 30
3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülaminometüül-fenüülamino)-
pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea ning
EE - EP1761505 B1 238
3-(2,6-dikloro-3,5-trifluorometüül-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea.
31. Ühend 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea, millel on järgnev struktuur:
5
32. Ühend 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-
fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea, millel on järgnev struktuur:
33. Ühendi vastavalt punktile 31 või 32 farmatseutiliselt sobiv sool või N-oksiid.
34. Ühend või selle farmatseutiliselt sobiv sool või N-oksiidi vastavalt ükskõik 10
millisele eelnevale punktile kasutamiseks ravimina.
35. Ühendi või selle farmatseutiliselt sobiva soola või N-oksiidi vastavalt ükskõik
millisele eelnevale punktile kasutamine ravimi valmistamiseks proteiinikinaasist
sõltuva haiguse ravimiseks.
36. Kasutamine vastavalt punktile 35, mis erineb selle poolest, et proteiinikinaasist 15
sõltuv haigus on türosiinikinaasist sõltuv haigus.
37. Kasutamine vastavalt punktile 36, mis erineb selle poolest, et proteiinikinaasist
sõltuv haigus on proliferatiivne haigus, mis sõltub ühest või mitmest järgnevast
türosiini proteiinikinaasist: FGFR1, FGFR2, FRF3 ja/või FGFR4.
EE - EP1761505 B1 239
38. Kasutamine vastavalt punktile 36, mis erineb selle poolest, et proteiinikinaasist
sõltuv haigus on proliferatiivne haigus, mis sõltub ühest või mitmest järgnevast
türosiini proteiinikinaasist: KDR, HER1, HER2, Bcr-Abl, Tie2 ja/või Ret.
39. Kasutamine vastavalt punktile 35, mis erineb selle poolest, et proteiinikinaasist
sõltuv haigus valitakse põie- rinnavähi ja hulgimüeloomi seast. 5
40. Ühendi või selle farmatseutiliselt sobiva soola või N-oksiidi vastavalt ükskõik
millisele punktile 1 kuni 33 kombinatsioon ühe või mitme teise raviainega.
41. Ühendi või selle farmatseutiliselt sobiva soola või N-oksiidi vastavalt ükskõik
millisele punktile 1 kuni 32 kombinatsioon ühe või mitme tsütostaatilise või
tsütotoksilise ühendiga. 10
42. Kombinatsioon vastavalt punktile 41, mis erineb selle poolest, et
kombinatsioon hõlmab (N-{5-[4-(4-metüül-piperasiin-metüül)-bensoüülamido]-2-
metüülfenüül}-4-(3-püridüül)-2-pürimidiin-amiini.
43. Ravimkoostis, mis sisaldab terapeutiliselt tõhusas koguses ühendit või selle
farmatseutiliselt sobivat soola või N-oksiidi vastavalt ükskõik millisele punktile 1 15
kuni 32 koos farmatseutiliselt sobiva ekstsipiendiga.