Embed Size (px)
Citation preview
EELK Mustamäe
Maarja MagdaLEEna koguduse ajaleht
juuni 2019
Rohi rohetab rõõmsalt, linnud suhtlevad omavahel häälekalt, putukad askeldavad oma eluasju ajades. Sulen silmad, hingan sisse elu hingust. Kerge värske tuulepuhang käib üle metsaäärse lagendiku, kus seisan.“Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb.” Nii ütles kunagi Jeesus. Nii see on, mõtlen. Näen ja kuulen, kuidas kergelt painduvad puude ladvad ja sahisevad lehed. Kus on aga tuule algus, kus on tema lõpp? See on nii nagu vikerkaarega. Tahad minna sinna, kus ta algab või kus ta lõppeb – ei õnnestu….“Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust,” lisab Jeesus. Rääkis ta seda öösel, kui teda tuli külastama variser Nikodeemos, üks juutide ülemaist. Nikodeemos tahtis saada selgust ja kinnitust oma mõtetele. Ta oli ära tundnud, et Jeesus on Jumala juurest tulnud Õpetaja. Jeesus aga ütleb midagi hämmastavat: “… kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” Liha ei päri jumalariiki, selle pärib Vaim, ja selleks on tarvis Vaimust sündida. Kuidas saab aga vana inimene uuesti sündida, ei mõista Nikodeemos. Selle peale kuulebki ta võrdlust tuulega. Ma ei ole just kindel, et see võrdlus oleks talle selguse ja mõistmise toonud, küllap aga andis mõtlemisainet. “Te ei usu mind juba siis, kui ma räägin maistest asjadest, kuidas te usuksite siis, kui ma teile räägiksin taevaseid asju?” jätkas Jeesus.Tõepoolest, me kipume kergesti arvama, et oleme targad ja saame kõigest õigesti aru. Millest aru ei saa – seda pole olemas! Tarkus aga ei anna end purki panna ja riiulitele laduda. Tarkus on vaba, tema seemned kasvavad vaid otsivas südames. “Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse,” lubas Jeesus oma jüngritele. Peatselt pärast Jeesuse taevasseminemist, nelipühapäeval see lubadus täituski. Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid. Tuulele järgnes tuli: Ja nad nägid otsekui hargnevaid
tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas. See oli Püha Vaim, kes täitis kohalolijad. Tõe Vaim, kes tuli, et jääda nende sisse, kes Tema vastu võtavad. Tuli, et teha meid vabaks. Tuli, et ilmutada meile Jumalat, Tema olemust, mis on armastus. Tuli, et öelda meile evangelisti suu läbi: igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus. Mõnikord mõtlen kurvalt, et mul ju ei ole nii suurt armastust. Tõe vaim on aga ka Lohutaja. Ta ütleb, et kasvõi väga väike piisake on seda igaühel. Kirjutasime kord koguduse elurõõmsate grupis, mida keegi mõtleb, kui räägitakse armastusest. Ühele lehele oli kirjutatud nii: Iga armastus on killuke suurest Jumala armastusest, sest Jumal on ainuke armastuse allikas. Mõnes südames on piisake sellest allikast, mõnes terve jõgi. Tähtis on kasutada seda, mis on olemas. Kui kasutada piisake täielikult ära, saab neid piisakesi juurde ja lõpuks kasvab see jõeks. Kui aga jätta jõgi kasutamata, võib see piisakeseks kokku kuivada. (Mida me veel arvasime, saad lugeda selle lehe 6. lk-lt.)
Kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis tema tunnistab minust. Jh 15:26
Iga armastus on killuke suurest jumala armastusestImbi Arro
1
nr 8
Foto: Marilin Pärna
Jeesus vastas talle: „Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde." Jh 14:23
Äratatud piltide keeljaan Lahe jutluste kogumikust “Uks teise maailma”Kaia Otstak
2
Ridu, mida on kirjutanud inimene, kelles kohtuvad nii teaduslik kui tunnetuslik ja kogemuslik, on tõeliselt imeline lugeda; aknad avatakse. Nii rändan Jaan Lahe jutluste kogumiku „Uks teise maailma“ lugemisel ühest kohast ja ajast teise. Kristuse ristimispühaks mõeldud jutluse „Valgus Jordani jõe kohal“ sõnad “Johannese ristimine polnud ju mingite juutide üldine tava, vaid ühe kõrbeprohveti iseäralik toiming, millest juutkonna enamus ei arvanud ega pidanud ilmselt midagi” sähvatasid mu kõrbejõele, kus nägingi seismas Johannest, armast, lõpmata armast kõrbeprohvetit, kelle juures tekkis sügav igatsus ennastki ristida lasta.Mitte alati ei kanna sellised lihtsad laused teistesse maailmadesse ja aegadesse - see on kogu tervik-õhustiku loomisest, mis tuleb ikka heast vahendajast. Lahe ajaloolised ja kultuurilised seletused äratavad jutluste aluseks olevad piiblikohad elusaisse kujusse. Ajaloo üles tähendamine pole küll religioossete tekstide põhieesmärk, kuid ikkagi on hea hingata kaasa neile elustunud piltidele, kus inimlik ja vaimlik läbi aja oma üdis säilinud on. Niisama lahkes lugupidamiseks külastatakse jutlustes ka teisi mõtlejaid ja usundeid, ajaloolisi juhtumisi ja naerma ajavaid Piibli tõlgendamisseiku, mis pole sugugi hukkamõistvad, vaid lihtsalt selle ilma paratamatus.Neid vaimlisi ja hingelisi rännakuid juhib professori klaar intellektuaalne pilk. Sellises väärikas rakenduses pole see kunagi eluvõõras, vaid just elu erinevaid osiseid liitev, soove ja tundmusi juhtiv, tõlgendav ja ühendav jõud ning seega üleüldist olemist tervistav. Nii ärgitavadki Lahe, siinkohal küllaltki kokkuhoidlikud teoloogilised märkused ja viited oma heas filosoofilises kõrguses ka ise sügavamale kaevuma ja mitte leppima juba valmis mõeldu-öelduga. Jutlustaja terav vaim on teadlik enese piiridest, aga ka kindla nägemuse ja oma iseloomuliku hoiakuga näiteks moraaliõpetuse ja lunastusõpetuse vahekorrast, kuskohal viimast peab Lahe kirikus vajalikumaks.Lahe jutluste puhul on kõige elujõulisemaks seemneks erisuste väljatoomine usuküsi-mustes, mille heaks näiteks on jutlus „Milleks me elame?“ Neis joonistub selgelt
välja luterluse eripära ilma õpikuks muutumata. Nii ühendab raamat kristluse ja luterluse seletuse ja kutse, ajaloo-, kultuuri- ja mõtteloo, heas mõttes eneseabi-lugemise ja ka lugude jutustamise traditsiooni. Lahe viis kõneleda loob seega sildu inimese erinevate keskuste – vaimujõudude, südameteede ja hingekeelte vahele. Oleksin väga soovinud jutlust “Lunastav arm” elavas esituses kuulda. See on hinge karastav! Karastav on alati karm ja nii ilus üheaegselt. Just selliseid kõnelusi olengi pühakodadest otsinud.Lisa- (kuid oluline) märkus: „Uks teise maailma“ imelise sisu koondab tervikuks selle vorm. Jutluseid kui tervikjutustusi saab lugeda nii jaokaupa kui sisu ja stiili ühtsuses ka järjestikku. Artiklite kogumikud koondavad eri autoreid või eri kirjutisi, kuid ühe jutlustaja jutluste puhul ei teki katkestusi. Jutluste aastaring on kui üks teekond.
Jah, temast ja tema läbi ja temasse on kõik. Temale olgu kirkus igavesti! Aamen. Rm 11:363
Luukas 10 elustiilEELK Misjonikeskus
Mida tähendab Jeesuse järgimine igapäevaelus? Kas misjonikäsk kehtib ka tänapäeval? Kuidas mina seda täitma peaksin? Või kas peaksin? Need on küsimused, mida paljud kristlased endale sageli esitavad. Luuka 10 elustiili koolitus (ingl. k. Luke 10 Trasformation ehk L10T) on sündinud samadest küsimustest ning neile leitud vastustest Lk 10:1-11 põhjal.Koolituse eesmärk on avada seda, mida tähendab igapäevaselt Jeesuse järgmine tänapäeva maailmas ning kuidas sellest võiks saada elustiil. Koolitajaks on EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja, Soome luterliku evangeeliumiühingu misjonär Joona Toivanen.
Lisainfo ja registreerimine 5. juuniks Helene Toivanen, tel 5646 4135 [email protected]õtutasu 10 eurot katab materjalide kulud ning sisaldab väikese õhtuse teehetke.
Koolitus toimub EELK Mustamäe Maarja Magdaleena koguduses (Tammsaare tee 135, Mustamäe) kahes osas, 6. ja 13. juuni õhtul kell 18-21.
Lk 10:1 Aga pärast seda määras Issand veel seitsekümmend [kaks] ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise tahtis minna.2 Ta ütles neile: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!3 Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka.4 Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja ärge teretage kedagi teel!5 Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: „Rahu olgu sellele kojale!”6 Ja kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal, aga kui ei ole, pöördub rahu tagasi teie peale.7 Aga jääge samasse majja, sööge ja jooge, mis neil on, sest tööline on oma palka väärt! Ärge käige ühest majast teise!8 Ja kui te lähete kuhugi linna ja teid võetakse vastu, siis sööge, mida teile ette pannakse,9 ja tehke terveks sealsed haiged ja öelge neile: „Jumala riik on teie lähedal!”10 Aga kui te lähete kuhugi linna ja teid ei võeta vastu, minge välja selle tänavaile ja öelge:11 „Ka tolmu, mis teie linnast meie jalgade külge on hakanud, pühime teile maha. Ometi teadke, et Jumala riik on lähedal!”
Et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. Jh 3:154
MÕiSTE „USK“ RELigiOONidES„Religiooni“ eestikeelne vaste on „usund“, mis viitab, et see sõna on seotud kuidagi usu ja uskumisega. Ja ongi. Religioon ja usk ei ole üks ja seesama – religioon on kompleksne nähtus, mis hõlmab tõekspidamisi, toiminguid, on seotud kultuuri ja ühiskonnaga, milles selle järgijad elavad ja on seega laiem nähtus kui usk või uskumine. Samal ajal on „usk“ oluline mõiste religioonides, kuid mitte võrdselt kõigis neis. Näiteks muistse Mesopotaamia, Egiptuse või Kreeka religioonis me usu mõistet ei kohta, mis loomulikult ei tähenda seda, nagu poleks nende religioonide järgijad millessegi uskunud. Kõigis neis usundites on rohkesti uskumusi – nii nimetatakse religiooniteaduses veendumusi, mis käivad üleloomulike olendite, surmajärgse elu ja muude sääraste asjade kohta, mis jäävad väljaspoole igapäevast tõelisust. Ent nimetatud muistsetes usundites ei olnud põhirõhk mitte veendumustel ja arusaamadel jumalikkusest, vaid teatud toimingutel, mille sooritamist peeti vajalikuks maailmakorra püsimise ja inimeste heakäekäigu jaoks. Sellised toimingud olid palvetamine, ohverdamine, hümnide laulmine jumalate auks ja jumalatele pühendatud pidustuste korraldamine. Kreekas hõlmasid need pidustused muuseas ka spordivõistlusi ning luuletajate ja muusikute esinemisi. Religiooniantropoloogid on juhtinud tähelepanu sellele, et leidub koguni rahvaid, kellel on küll oma religioon, kuid kelle keeles ei ole ühtegi sõna, mida saaks tõlkida „uskumiseks“. Kas see tähendab, et selliste rahvaste kultuuris puudub usul oma roll? Kindlasti mitte, ent seda ei käsitleta lihtsalt omaette nähtusena. Ka näiteks antiikmaailmas oli usund teiste eluvaldkondadega nii tihedalt läbi põimunud, et osa uurijaid soovitab koguni „antiikusundi“ asemel rääkida antiikkultuuri usulistest aspektidest. Võib öelda isegi, et usundi käsitlemine omaette nähtusena teiste elunähtuste kõrval on omane vaid õhtumaisele tsivilisatsioonile ning kujutab selleski küllaltki uut nähtust. Leidub usundeid, milles mõiste „usk“ on keskse tähtsusega. Sellised usundid on näiteks kolm suurt monoteistlikku religiooni: judaism, islam ja kristlus. Ent „usk“ ei tähenda neis kolmes usundis täpselt ühte ja sedasama. Näiteks islamis tähendab usk veendumust, et on vaid üks Jumal, kes on kõik loonud ja kellest kõik sõltub ning kes on saatnud inimeste juurde oma saadikuid ehk prohveteid, kellest suurim on Muhammad. Kristlikes usutunnistustes – nii nimetakse tekste, mis võtavad lühidalt kokku usu sisu – nimetakse usku Jumalasse kui Loojasse, usku Kristusesse kui Lunastajasse, aga ka näiteks usku pattude andeksandmisse ja surnute ülestõusmisse. Selles tähenduses tähendab usk teatud veendumusi,
kuid usu tähendus kristluses ei piirdu vaid usutunnis-tuses nimetatud asjadega, vaid on laiem. Nii ütleb näiteks Kristus Johannese evangeeliumis: „Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse!“ Seda lauset võiks kreeka keelest tõlkida vabalt ka teisiti: „Usaldage Jumalat ja usaldage mind!“, sest kreeka keeles tähistab usku ja usaldust üks ja sama sõna – pistis. Usaldusega samastatuna ei tähenda usk lihtsalt teatud veendumusi, vaid eeskätt inimese hoiakut Jumala suhtes, tema suhtumisviisi Jumalasse. Monoteistlikes usundites pole Jumal ebaisikuline kosmiline vägi, vaid isik, kellega inimesel on, kui kasutada juudi filosoofi Martin Buberi (1878-1965) mõistet, mina-ja-sina-suhe. Hoiak, millel see suhe rajaneb, ongi Buberi sõnul usk. Kuid mida tähendab siin usk sisuliselt?Monoteistlike usundite üks põhiveendumus on, et Jumal ei sarnane ühegi loodud olendi ega nähtusega. Ta on, kui kasutada teoloog Rudolf Otto (1869-1937) mõistet, võrreldes kõige sellega, mis on maailmas, das ganz Andere („täiesti teine, täiesti teistsugune” – sks). Ja ometi võib inimene olla temaga suhtes kui isik isikuga. Et Jumalast üldse rääkida saaks, kasutatakse selleks mõisteid, mis on laenatud loodud maailmast, eeskätt inimestevahelistest suhetest ja kantud seejärel üle Jumala ja inimese suhtele. Nii on ka usaldusega. Rangelt võttes võib seega öelda, et monoteistliku usundi kontekstis on inimese ja Jumala suhe – nii nagu see peaks olema ja võiks olla – võrreldav kahe inimese vahelise usaldusliku suhtega. Analoogiliselt kasutatakse monoteistlikes usundites Jumala kohta ka mitmeid epiteete. Üks neist on „isa“. Jumala kohta öeldakse judaistlikus ja kristlikus traditsioonis: „Ta on isa“. Ka Homeros kasutab Zeusi kohta mõistet „isa“ – „jumalate ja inimeste isa“. Homerosel mõistetakse jumala isadust füüsiliselt ja bioloogiliselt (kreeklaste jaoks kuulusid jumalad loodusteaduste valdkonda, sest nad olid osa loodusest) – Zeus on jumalad sigitanud. Judaistlikus ja kristlikus traditsioonis vihjab mõiste „isa“ aga sellele, milline võiks olla Jumala ja inimese suhe. See suhe on otsekui isa ja lapse suhe – hästi lähedane ja samas selline, mis hõlmab endas Jumala poolt muu hulgas hoolimist ja hoolitsust, mida oodatakse ka maiselt isalt.Kokkuvõtteks võib öelda, et religioonides on mõistel „usk“ spetsiifiline tähendus – usk on inimese hoiak jumalate või Jumala suhtes, mida võiks anda edasi selliste mõistetega nagu usaldus, aukartus, tõsiseltvõtmine. Sellel hoiakul põhinevad religioossed toimingud, mille eesmärk on üleloomuliku valdkonnaga ühendusse astumine või selle ühenduse alalhoidmine, ja religioossed käitumisnormid, millest usutakse, et need aitavad samuti hoida alal õiget suhet jumalate või Jumalaga. (järgneb)
leeritund 2: usk (1. osa)Jaan Lahe
Nüüd on peagi käes aeg, kus peame pisut vastutahtmist Eestiga selleks korraks hüvasti jätma. Veidi kurb on ära minna, kuid samas rõõmustame kõige hea üle, millele saame tagasi vaadata. Aeg Eestis on andnud meile palju olulisi kogemusi ja teadmisi, mida siit endaga koju kaasa võtame. Me tahame neid ka teiega jagada.
TULEK VÕÕRALE MAALE2017. aasta sügisel saabus ingvild Eestisse esimest korda. Aasta pärast tuli sama rada mööda ka Aleksandra. Asuda elama võõrale maale on pisut hirmutav, kuid õnneks võeti meid vastu avasüli. Kuigi algul oli keelest raske aru saada, tundsime me end teie keskel hästi. Alati tahtis keegi meiega rääkida, proovis tõlkida või õpetada eesti keelt. Oleme väga tänulikud selle eest!
KULTUURidE KOHTUMiNE JA ÕPPiMiNEEnne Eestisse tulekut hoiatati meid, et võime siin kultuurishoki saada. Me ei saaks päris nii küll öelda, aga eks paljugi on siin siiski erinev kui meie kodumaal ja õppisime palju palju uut, elades siin teistsugusel maal. Selle aja jooksul saime üksjagu teada Eesti ajaloost, mis on meid sügavalt puudutanud. Õppisime palju kogudusetööst ja kirikust üldiselt. Õpime jätkuvalt iga päev midagi uut. Eelkõige oleme jätkanud eesti keele omandamist.
KOgUdUSETöö PÕNEVAL AJALMeil oli au olla viimased vabatahtlikud, kes said töötada koguduse praegustes ruumides. Oma vabatahtliku töö aja jooksul saime jälgida Mustamäe uue kiriku ehituse arengut. Samuti oleme saanud olla tunnistajaks Saku kiriku ehitamise alustamisele. Siin Mustamäel saime nende aastate jooksul teha palju erilaadseid asju. Meie peamised ülesanded olid laste- ja noortetöö, kuid abistasime ka tasuta riiete jagamisel, osalesime teisipäevastes palvetundides (eine Piibli ja palvega), Taize palvustel ja teistel üritustel. See, et meile anti nii palju erinevaid ülesandeid, võimaldas meil ennast rohkem tundma õppida – nii oma tugevusi kui ka nõrkusi. Töö koguduses on meid inspireerinud ja meie usku tugevdanud. Tahame eriliselt esile tuua loo, kuidas kogudus alguse sai ja kuidas see teekond on viinud kiriku ehituseni – sellest oleme palju õppinud. Te olete siin Mustamäel olnud ustavad palves ning andnud oma unistused ja visioonid Jumala kätesse. Sellest me õppisime, et tuleb lahti lasta omaenda soovist kõike kontrollida ning
usaldada juhtimine Jumalale. See on meid innustanud, et palve võib mägesid liigutada – see on midagi, mis on meie enda usuelu kasvatanud.
KOgUdUSEPEREEestis viibimise aja jooksul oleme saanud tuttavaks paljude Mustamäe koguduse liikmetega. Ükskõik, kas oleme kohtunud korra jumalateenistusel või töötanud koos iga nädal, iga inimene on vorminud meie aega siin Eestis. Me oleme väga tänulikud, et oleme saanud olla osa koguduse perekonnast.igaüks teist saab olema osa meie mälestustest, mida Eestist kaasa võtame. Aeg ilma teieta poleks olnud seesama!
TULEViKEestist lahkudes võtame kaasa kuhjaga mälestusi, uusi teadmisi, siit oleme saanud palju uusi sõpru. Kõik see tuleb kasuks meie edasisel teekonnal. Tegutsemine Mustamäe ja Saku kirikute juures on andnud meie elule rohkem maitset. ingvild alustab sügisel teoloogiaõpingutega Oslos ja Aleksandra kolib Hollandisse, et töötada seal ühes kirikus. Kardame pisut Eestist lahkuda, kuid oleme põnevil, mida tulevik toob.igal juhul rõõmustame väga, et saame ühel päeval tagasi siia külla tulla ja me ei kahtle selles, et meid võetakse sama hästi vastu kui esimeselgi korral. Me soovime teile kõike head ja Jumala õnnistust tulevaks ajaks! Te saate olema meie südametes ja palvetes kaua aega.
Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada. Kg 5:115
Me täname teid!Ingvild Prestbø Aleksandra Mjelde Andersen
Foto: Sara Elisabeth Thu
Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt. Fl 2:136
ARMASTUS. Oh, kui palju sellest räägitakse! Mida see sõna aga tähendab meie jaoks? Ühel Elurõõmsate grupi kokkusaamisel võtsime kätte paberid ja igaüks kirjutas, nii nagu oskas, mis seosed temal tekivad. Mõned neist siin:• Armastus on kaunis sõna, seda tuleb hoida kaunina terve elu. Väga hea, kui Jeesus annab armastuse hoidmiseks häid mõtteid.• Kõige suurem armastus on Jumala armastus meie vastu. Ja suur on ka ema armastus oma laste vastu.• Armastus on tõeline ja suur sõprus. Armastama peab. Armastusega koos on väga tore elada. See on tõeline elu.• Pimeduse jõud ei suutnud muuta armastust vihkamiseks. Jumal muutis vihkamise armastuseks. Seda oleks nüüd ja praegu meile kõigile vaja. • Ma ei oska öelda, mida ma armastuse all mõtlen . On see kaasteelisest hoolimine, abikäe andmine jne. See koosneb paljudest pisiasjadest, kord ühtedest, teinekord teistest.• Armastus on Jumala armastus. Aus, tõeline, millele võib alati toetuda, see annab jõudu. inimese armastus on kõikuv. Mina armastan ja usaldan Jumalat! inimeste vaheline armastus võib teha haiget. Armasta, siis Jumal kingib elu…• Armastus on ülev tunne, mida sa tajud kogu
hingega. Ligimese armastus on lähedase abistamine ja temast lugupidamine. Armasta iseennast, siis armastavad ka kõik teised sind. Suur armastus tuleb ka läbi kannatuste. Siis oskavad inimesed seda rohkem hinnata. Armastus võib tähendada ka millestki loobumist. Kõige suurem armastus on siiski Jumala armastus.• Inimese kõige suurem vajadus on olla armastatud! Olen tundnud seda kogu elu ja kogenud ka palju armastust. Aga mina ise? Kahjuks ei ole minus piisavalt armastust. Püüan seda veel nüüd raugaeas kasvatada, tehes armastuse tegusid ja püsida Kristuse armastuses.• Mina ei ole arusaamisele jõudnud, mis imelik ja tabamatu jõud see küll olla võiks! iga inimene tunneb seda tunnet isemoodi. See on midagi õnnelik olemise ja kurvastuse vahepealset, tunne, mis teeb südame hellaks, soovi seda jagada kellegagi.• Armastus on ilus. Eriti siis, kui võid seda avaldada sellele inimesele, kes sind vastu armastab. Armastus teeb südame soojaks.• Nooruses igatsed, et keegi sind armastaks. Keskeas igatsed inimest, keda võiksid armastada. Hiljem mõistad, et sind on armastatud ja armastatakse. Avastad Jumala, kes on armastus üle kõikide. Jääv ja igavene, tungides igasse sinu rakku. Kui kaunis on see teadmine, et armastus on jääv!
arMaSTUSestImbi Arro
Pilt: Pressfoto - Freepik.com
EELK Mustamäe koguduseLinnaLaagrid
17.-21.juunil poistele25.-29.juunil tüdrukutele
Laagris saab: uute ja vanade sõpradega aega veeta•mängida ja laulda•saada rohkem teada Piiblist•külastada põnevaid kohti Tallinnas•kaks maitsvat söögikorda•
Laagrisse registreerimine:
Tiina KLEMEnT [email protected]; tel: 5373 0718
Maris KuLdKEPP [email protected]; tel: 5672 6863
Sest sina süütad mu lambi; Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust.Ps 18:297
nuputamist lastele
Aprillikuu ajalehe ristsõna vastus oli “HAMMERFEST”. Palju õnne! Õigesti vastasid Carmen, Estreia, Katrin-
Elisabeth, Kelly, Kersti, Madli, Marcus, Mihkel ja Olesja. Kõik õigesti vastajad saavad väikese maiustuse ning loosi
tahtel saab auhinnaks raamatu MihKEl! Auhinna saab kätte järgmisel perejumalateenistusel.
Pilt: Pressfoto - Freepik.com
EELK Mustamäe koguduseLinnaLaagrid
17.-21.juunil poistele25.-29.juunil tüdrukutele
Laagris saab: uute ja vanade sõpradega aega veeta•mängida ja laulda•saada rohkem teada Piiblist•külastada põnevaid kohti Tallinnas•kaks maitsvat söögikorda•
Laagrisse registreerimine:
Tiina KLEMEnT [email protected]; tel: 5373 0718
Maris KuLdKEPP [email protected]; tel: 5672 6863
Väikesed linnukesed on segamini ajanud kuldsalmide sõnad. Palun aita need õigesse järjekorda sättida! Õiget järjekorda saad kontrollida Piiblist.
PEALE SÜdAMEST LOOdA KÕigEST iSSANdA. (Õpetussõnad, peatükk 3, salm 5)
OLEKS, ET TE SAATE, JA TäiELiK RÕÕM TEiE PALUgE!(Johannese evangeelium, peatükk 16, salm 24)
KUULEVAd ÕNdSAd JA JäRgiVAd SÕNA NEEd, KES SEdA ON JUMALA.(Luuka evangeelium, peatükk 11, salm 28)
iSEENNAST ARMASTA NAgU OMA LigiMEST!(Pauluse kiri roomlastele, peatükk 13, salm 9)
iNiMENE NäEB SiLMA, AgA iSSANd NäEB, MiS ON EES, MiS ON SÜdAMES.(1. Saamueli raamat, peatükk 16, salm 7)
VAiMULiKE KÕNETUNNid KOKKULEPPEL:Tiina KlEMEnT – koguduse õpetaja; e-post: [email protected]; tel: 5373 0718Jaan lahE – koguduse abiõpetaja, teoloogiadoktor; e-post: [email protected]; tel: 516 7724ÜllE REiMann – koguduse diakon; e-post: [email protected]; tel: 5664 6029iMBi aRRO – diakon emeeritus; e-post: [email protected]; tel: 551 7970Lastetöö juhendaja Maris Kuldkepp – e-post: [email protected]; tel: 5672 6863
(liikme)annetused:Annetuse saaja: EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusNordea pank, konto: EE311700017002962090 või LHV pank, konto: EE757700771000677814Nordea pank, konto: EE241700017003221206 (Mustamäele kiriku ehitamise heaks) Koduleht: www.eelk.ee/mustamae E-post: [email protected] ja [email protected] aadress: A. H. Tammsaare tee 135, sissepääs sisehoovistMagda Misjonipood: A. H. Tammsaare tee 89, ii korrus; avatud E-R 10-18, L 11-15, P suletud.e-post: [email protected]; tel: 5551 5034; Facebook.com/magdapoodajalehe toimkond: kujundaja Jaana Maria Unga, keeletoimetaja auli Tohv
kuukava juuni 2019
Jumalateenistus armulauaga pühapäeviti kell 15Perejumalateenistus armulauaga kuu esimesel pühapäeval (02.06) kell 12
KOgUdUsEs TOiMUB:N 06.06 kell 18-21 Luuka 10 koolitus 1. osa.N 13.06 kell 18-21 Luuka 10 koolitus 2. osa.R 28.06 kell 19 Palvus Taize lauludega.
LEERiTUNNid: KOKKULEPPELKOgUdUSERUUMidE KORRASTAMiNE TEiSiPäEViTi 14.30-16.30TAsuTA rIIETE JAgAMINE T 04.06 KEll 15-18
Created by Freepik
Õnnitleme sünnipäeval!
07.06 Jaan Sammet10.06 Ülle Reimann11.06 Jardo Kender
11.06 Peedu Eru12.06 Grete Viltok
14.06 Olesja Kublinskaja17.06 Maria-Ly Kirsimägi
17.06 Tiina Klement18.06 Kertu Viltok
19.06 Ragnar Vahtramäe22.06 Nora Kopelmann
22.06 Jaanika Regi24.06 Jaanika Kender28.06 Hanna Veiksalu
Kui soovite koguduse ajalehte edaspidi endale POsTKasTi tellida, siis palun
andke oma soovist teada e-posti aadressil [email protected] või
[email protected]. Ajalehe leiate ka kogudusest kohapealt, samuti saab seda
lugeda koguduse kodulehel www.eelk.ee/mustamae.
Sul olgu hea nägemise õnne,sul olgu hea meeldimise õnne,mu soovi täideminemise õnne.Keldi palved, Logos, Tallinn, 2003
