Ainevaldkond „Sotsiaalained Ajalugu II kooliastesindigymnaasium.ee/wp-content/uploads/2011/10/ajalugu.pdf · Seletab ja kasutab kontekstis mõistet linnriik, Teab, kes oli Hammurabi

Ainevaldkond „Sotsiaalained“

Ajalugu – II kooliaste

II kooliastme õpitulemused ajaloos

II kooliastme lõpuks õpilane ajaloos:

Õpitulemused

1) kasutab asjakohaselt aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase aeg, muinasaeg, vanaaeg, sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma

number;

2) tunneb mõningaid iseloomulikke sündmusi kodukoha ja Eesti ajaloost ning seostab neid omavahel;

3) teab mõnda ajaloolist asumit, selle tekkimise ja kujunemise põhjusi;

4) hindab materiaalset keskkonda kui ajaloosündmuste peamist kandjat;

5) toob näiteid muinasaja ja vanaaja kohta;

6) mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos ning esitab näiteid erinevate kultuurivaldkondade kohta;

7) mõistab, et ajaloosündmustel ja -nähtustel on põhjused ja tagajärjed, ning loob lihtsamaid seoseid mõne sündmuse näitel;

8) teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega ja hindab neid kriitiliselt;

9) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava, lühijuttu ja kirjeldust ning kasutab ajalookaarti.

Moodul Õppesisu Õpitulemused 5. klass

A. Ajaarvamine Ajaarvamisega seotud mõisted ja ajaloo perioodid:

muinasaeg, vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu.

Kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid

sõnu, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat,

eKr, pKr, araabia number, Rooma number,

ajaloo periodiseerimine

Kirjeldab mõnda minevikusündmust ja

inimeste eluolu minevikus Leiab õpitu

põhjal lihtsamaid seoseid Väljendab oma

teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult,

koostab kava ja lühijuttu. Kasutab

ajalookaarti.

B. Ajalooallikad

Ajalugu ja ajalooallikad. Allikate tõlgendamine: kirjalik

allikas, suuline allikas, esemeline allikas, muuseum ja

arhiiv.

Teab, et mineviku kohta saab teavet

ajalooallikatest

Töötab lihtsamate allikatega

Kasutab kontekstis ajalooallikatega

seonduvaid mõisteid kirjalik allikas, suuline

allikas, esemeline allikas

C. Eluolu Elu linnas ja maal, rahu ja sõja ajal, eluolu, tegevusalad,

elamud, rõivastus, toit, kultuur ja traditsioonid, nende

muutumine ajas.

Kirjeldab mõnda minevikusündmust ning

inimeste eluolu minevikus

Leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid

Väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka

kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu

Kasutab ajalookaarti.

D. Ajaloosündmused ja

ajaloolised isikud

Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud kodukohas,

Eestis, Euroopas ning maailmas õpetaja valikul.

Kirjeldab mõnda minevikusündmust ja

inimeste elu minevikus

Leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid

Väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka

kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu

Kasutab ajalookaarti


A. Muinasaeg Aeg ja ajaarvamine, muinas- ja vanaaja periodiseerimine.

Ajalugu ja ajalooallikad. Allikmaterjalide tõlgendamine

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg,

pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik

ebavõrdsus, sugukond, hõim

Muinasaja arengujärgud ja nende üldiseloomustus:

kiviaja inimese tegevusalad, põlluharimise algus, loomade

kodustamine, käsitöö areng, metallide kasutusele võtmine,

Eesti muinasaja üldiseloomustus, Pulli, Kunda.

Kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja

tegevusalasid

Näitab kaardil ja põhjendab, miks ja mis

piirkondades sai alguse põlluharimine

Teab, missuguseid muudatusi ühiskonnaelus

tõi kaasa metallide kasutusele võtmine

Teab, et Eesti esimesed asustusalad olid Pulli

ja Kunda inimasula, ning näitab neid kaardil

B. Vanad Idamaad Vanaaja sisu ja üldiseloomustus: ajalised piirid, looduslikud

olud.

Selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja

kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja

Mesopotaamiat

Seletab ja kasutab kontekstis mõistet

tsivilisatsioon

Vana-Egiptus

Egiptuse riigikorraldus. Thutmosis III, Ramses II,

Tutanhamon; eluolu, religioon, kultuurisaavutused.

Selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldus,

kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni

Egiptuse näitel;

Tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi:

meditsiini, matemaatikat, astronoomiat,

kirjandust, kujutavat kunsti, Egiptuse

püramiide; teab, et üks esimesi

kirjasüsteeme oli hieroglüüfkiri

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vaarao,

muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester

Teab, kes olid Thutmosis III, Ramses II,

Tutanhamon, Hammurabi, Mooses ja

Taavet, ning iseloomustab nende tegevust.

Mesopotaamia, sumerite linnriigid, leiutised (ratas,

potikeder), Hammurabi seadused, eluolu, religioon,

kultuurisaavutused.

Selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldus,

kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni

Mesopotaamia näitel;

Tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi:

meditsiini, matemaatikat, astronoomiat,

kirjandust, kujutavat kunsti, Babüloni

rippaedu; teab, et üks esimesi kirjasüsteeme

oli kiilkiri

Seletab ja kasutab kontekstis mõistet linnriik,

Teab, kes oli Hammurabi ning iseloomustab

tema tegevust.

Iisraeli ja Juuda riik, ainujumala usk, Vana Testament.

Teab, et Iisraelis tekkis monoteistlik religioon;

selgitab, mis on Vana Testament;

Teab, kes olid Mooses ja Taavet, ning

iseloomustab nende tegevust.

C. Vana - Kreeka Vanim kõrgkultuur Euroopas.

Kreeka loodus ja rahvastik, Kreeta ja Mükeene kultuur

Näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani

poolsaart, Ateenat ja Spartat ning kirjeldab

riigi laienemist hellenismi perioodil

Teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse

Kreeta-Mükeene kultuurist

Kreeka linnriigid.

Ühiskonnakorraldus ja kasvatus Ateenas ning Spartas.

Linnriikide nõrgenemine ja alistamine Makedooniale.

Aleksander Suure sõjaretk ning maailmariigi tekkimine.

Tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust

Ateena ja Sparta näitel ning võrdleb neid

kirjelduse põhjal

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis,

rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann,

aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori,

Trooja sõda, hellenid

Teab, kes olid Perikles ja Aleksander Suur

ning iseloomustab nende tegevust

Vana-Kreeka kultuur ja eluolu, kultuur ja religioon Hellase

maailma ühendajana, olümpiamängud, religioon ja

mütoloogia, Homerose kangelaseepika, ajalookirjutus,

Herodotos, teater, kunst, arhitektuur (Ateena akropol),

skulptuur, vaasimaal, hellenite igapäevaelu, hellenistlik

kultuur, Vana-Kreeka kultuuri tähtsus.

Kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu

iseloomulikke jooni järgmistes

valdkondades: kirjandus, teater, religioon,

kunst, sport

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid, eepos,

olümpiamängud, teater, tragöödia,

komöödia, skulptuur, tähestik

Teab, kes olid Zeus, Herakles, Homeros ja

Herodotos ning iseloomustab nende tegevust

D. Vana – Rooma Rooma riigi tekkimine, looduslikud olud, Rooma linna

tekkimine, kuningad, vabariigi algus.

Näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd,

Roomat

Teab Rooma riigi tekkelugu ning näitab

kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle

laienemist

Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel

Rooma vabariik, ühiskondlik korraldus, Rooma võimu

laienemine Vahemere maades. Hannibal, kodusõjad

Roomas. Caesar, vabariigi lõpp.

Näitab kaardil Kartaagot


Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid

vabariik, foorum, kapitoolium, patriits,

plebei, konsul, senat, leegion, kodusõda,,

Kartaago, ladina keel

Teab, kes olid Romulus, Hannibal, Caesar,


Rooma keisririik, ühiskondlik korraldus.

Augustus, Rooma impeerium ja selle lõhenemine.

Näitab kaardil Konstantinoopolit, Ida-Roomat

ja Lääne-Roomat


Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Ida-

Rooma, Lääne-Rooma, Konstantinoopol

Teab, kes oli Augustus ning iseloomustab

tema tegevust

Vana-Rooma kultuur, rahvas ja eluolu, Rooma kui

impeeriumi keskus ja antiikaja suurlinn, kunst ja

arhitektuur, avalikud mängud, Rooma õigus.

Ristiusu teke, Uus Testament.

Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis


Colosseum, rahvatribuun, orjandus,

amfiteater, gladiaator, kristlus, piibel,

Rooma õigus

Teab, kes oli Jeesus Kristus ning iseloomustab

tema tegevust

III kooliastme õpitulemused

III kooliastme lõpuks õpilane:

Põhikooli lõpetaja:

1) iseloomustab ajaloo põhietappe näidete kaudu;

2) mõistab eri ajastute kultuuripanust ning iseloomustab tähtsamaid ajaloosündmusi, isikuid ja kultuurinähtusi;

3) võrdleb ajaloosündmusi ja -nähtusi, leiab sarnasusi ja erinevusi, toob esile põhjusi ja tagajärgi, arutleb märksõnade/küsimuste toel, kujundab oma seisukoha

ning põhjendab seda nii suuliselt kui ka kirjalikult;

4) teab Eesti ühiskonna arengujärke ja tähtsamaid ajaloosündmusi, seostab kodukoha, Eesti ja Euroopa ajalugu maailma ajalooga ning saab aru, et

ajaloosündmusi võib tõlgendada mitmeti;

5) töötab mitmesuguste ajalooallikatega, kommenteerib ja hindab neid kriitiliselt;

6) otsib, analüüsib ja kasutab ajalooinfot, koostab kava ja mõistekaarti, ajalooreferaati ja lühiuurimust, esitleb seda suuliselt ja kirjalikult ning IKT vahendeid

kasutades;

7) töötab kaardiga ja koostab lihtsamaid skeeme;

8) asetab end minevikus elanud inimese olukorda.


A. Maailm keskajal 476 -

1492

Keskaja koht maailma ajaloos, keskaja ühiskonna

üldiseloomustus. Keskaja periodiseering,

ühiskonnakorraldus, läänikord, eluolu ja maailmapilt.

Iseloomustab läänikorda, feodaalset hierarhiat,

seisuslikku ühiskonda, naturaalmajandust,

talupoegade ja feodaalide elulaadi

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid senjöör,

vasall, feodaal, pärisori

Kirik ja kultuur keskajal, ristiusu õpetuse alused, kiriku osa

ühiskonnas, ristisõjad, keskaja ülikoolid ja teadus,

romaani ja gooti stiil.

Iseloomustab kiriku osa keskaja ühiskonnas

ning kultuuripärandi säilitajana ja

maailmapildi kujundajana

Toob esile ristisõdade eesmärgid ja tulemused

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid paavst,

patriarh, piiskop, preester, munk, nunn,

romaani stiil, gooti stiil

Frangi riik, Frangi riigi teke, riik Karl Suure ajal, Frangi

riigi jagunemine, kolm tuumikala: Itaalia, Prantsusmaa ja

Saksamaa.

Iseloomustab Frangi riigi osatähtsust

varakeskaegses ühiskonnas ja Frangi riigi

jagunemist

Teab, kes oli Karl Suur ning iseloomustab

tema tegevust

Araablased. Araabia ühiskond, Muhamed. Islam, araabia

kultuur ja selle mõju Euroopale.

Iseloomustab araabia kultuuri ja selle mõju

Euroopale, näitab kaardil araablaste vallutusi

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid, koraan,

Muhamed, mošee, Meka

Bütsants, Bütsantsi tugevuse põhjused, Justinianus I, Vana-

Vene riik.

Teab, kuidas kujunes Bütsantsi riik ning tekkis

Vana-Vene riik

Teab, kes oli Justinianus I, ning iseloomustab

tema tegevust

Linnad ja kaubandus, linnade teke ja eluolu,

hansakaubandus Põhja-Euroopas, tsunftikord, linnade

valitsemine

Teab, kuhu tekkisid keskaegsed linnad,

iseloomustab keskaegse linna eluolu

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid raad,

tsunft, gild, Hansa Liit

Põhja-Euroopa ja Eesti. Skandinaavia eluviis ja ühiskond,

viikingite retked.

Kirjeldab viikingite elu, nimetab ja näitab

kaardil nende retkede põhisuundi

Eesti keskajal, eluolu muinasaja lõpus. Muinasmaakonnad,

muistne vabadusvõitlus ja ristiusustamine, ühiskonna

struktuur. Valitsemine, Liivi Ordu. Linnad.

Nimetab Eesti muinasmaakondi ja suuremaid

linnuseid, iseloomustab eestlaste eluolu

muinasaja lõpul, Eesti ristiusustamist ja

muistset vabadusvõitlust


Mõõgavendade Ordu, Liivi Ordu

Keskaja ühiskond Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa

näitel. Saksa-Rooma keisririik, parlamendi kujunemine

Inglismaal, Prantsusmaa ühendamine, eluolu keskajal

Seletab ja kasutab kontekstis mõistet Inglise

parlament

B. Maailm varauusajal 1492

- 1600

Ühiskond varauusajal, tehnoloogia, uue maailmapildi

kujunemine.

Tehnoloogia areng, majandussuhted, humanism, kujutav

kunst, Leonardo da Vinci.

Teab, kuidas mõjutasid varauusaegset

ühiskonda tehnoloogia areng


humanism

Teab, kes oli Leonardo da Vinci, ning

iseloomustab tema tegevust

Suured maadeavastused.

Ameerika avastamine, maadeavastuste tähendus Euroopale

ja Euroopa mõju avastatud maades.


ühiskonda maadeavastused


maadeavastused, reformatsioon,

protestandid, luteri usk, renessanss,

humanism

Teab, kes oli Kolumbus,ning iseloomustab

tema tegevust

Reformatsioon Saksamaal.

Martin Luther.


ühiskonda reformatsioon


maadeavastused

Teab, kes oli Martin Luther, ning iseloomustab

tema tegevust

Eesti 16. sajandil, reformatsioon, haldusjaotus ja linnad,

Liivi sõja põhjused ja tagajärjed.

Iseloomustab Eesti arengut 16. sajandil,

majanduse ja linnade arengut ning

reformatsiooni mõju

Seletab Liivi sõja põhjusi ja tagajärgi


A. Maailm 1600 - 1815 Uusaja ühiskonna põhijooned Euroopas, absolutismi

kujunemine, Louis XIV, valgustusfilosoofia, Inglise

kodusõda ja restauratsioon, Inglismaa ja Prantsusmaa, 18.

sajandi valgustatud absolutism Preisimaa näitel, Friedrich

II.

Iseloomustab valitsemiskorralduse muutusi

uusajal: seisuslik riik, absolutism,

valgustatud absolutism, parlamentarism


valgustus, restauratsioon, absolutism,

parlamentarism

Teab, kes olid Louis XIV ja Voltaire, ning

iseloomustab nende tegevust

Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus, valitsemine,

keskvõim ja aadli omavalitsus, Balti erikord, Põhjasõda,

Peeter I, Eesti talurahvas 17. ja 18. sajandil, muutused

majanduses ja poliitikas, vaimuelu (religioon, haridus,

kirjasõna).

Teab, mis muutused toimusid Euroopa

poliitilisel kaardil Vestfaali rahu tulemusena,

ning näitab neid kaardil

Teab, mis muutused toimusid Rootsi ja Vene

ajal Eesti võimukorralduses, talurahva elus,

hariduses ja kultuuris ning mis olid

Põhjasõja tagajärjed Eestile

Teab, kes oli Peeter I ning iseloomustab tema

tegevust

USA iseseisvumine, Iseseisvussõda, USA riiklik korraldus. Teab, kuidas tekkisid Ameerika Ühendriigid,

ja iseloomustab Ameerika Ühendriikide

riigikorraldust

Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu. Prantsuse

revolutsiooni põhjused ja kulg, Napoleoni reformid,

Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tähtsus

Euroopa ajaloos.

Selgitab Prantsuse revolutsiooni ning

Napoleoni reformide põhjusi, tagajärgi ja

mõju

Toob esile ühiskonna ümberkorraldamise

võimalusi reformide ja revolutsiooni teel

ning saab aru, mille poolest need erinevad

Teab, mis muutused toimusid Euroopa

poliitilisel kaardil Viini kongressi

tulemusena, ning näitab neid kaardil

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid reform,

revolutsioon

Teab, kes olid Napoleon ning iseloomustab

tema tegevust

Kultuur: barokk, klassitsism Iseloomustab baroki ja klassitsismi põhijooni

B. Maailm 1815 - 1918 Industriaalühiskonna kujunemine, tööstuslik pööre,

vabrikutootmine, linnastumine, industriaalühiskonna

sotsiaalne pale, 19. sajandi poliitilised õpetused.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid,

monopol, linnastumine, liberalism,

konservatism, sotsialism

Rahvuslus ja rahvusriigid, rahvusluse kasv Euroopas,

rahvusriigi loomine Saksamaa näitel, Saksa keisririik.

Iseloomustab rahvuslikku liikumist Euroopas


rahvusriik, monopol, linnastumine, rahvuslik

liikumine, venestamine, autonoomia, Antant,

Kolmikliit, liberalism, konservatism,

sotsialism

Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul, Vene impeeriumi

äärealade poliitika, talurahvaseadused, rahvuslik

ärkamine, selle eeldused, liidrid ja üritused, venestusaeg,

1905. aasta revolutsiooni tagajärjed.

Iseloomustab rahvuslikku liikumist Eestis

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid,

rahvuslik liikumine, venestamine,

autonoomia

Esimene maailmasõda, uue jõudude vahekorra kujunemine

Euroopas, sõja põhjused, kulg ja tagajärjed, maailmasõja

mõju Eestile.

Eesti iseseisvumine: autonoomiast Vabadussõjani.

Näitab kaardil Esimeses maailmasõjas

osalenud riikide liite

Teab Esimese maailmasõja põhjusi ja tagajärgi

Selgitab Eesti iseseisvumist

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Antant,

Kolmikliit, liberalism, konservatism,

sotsialism

Kultuur 19. sajandil ja 20. sajandi algul: eluolu,

ajakirjandus, seltsiliikumine.

Iseloomustab 19. sajandi ja 20. sajandi alguse

peamisi kultuurisaavutusi


A. Maailm kahe

maailmasõja vahel 1918

- 1939

Rahvusvaheline olukord

Pariisi rahukonverents

Poliitiline kaart pärast Esimest maailmasõda

Rahvasteliidu tegevus ja mõju

Sõjakollete kujunemine Aasias ja Euroopas.

Näitab kaardil Esimese maailmasõja järel

toimunud muutusi (Versailles’ süsteem).

Toob esile rahvusvahelise olukorra

teravnemise põhjusi 1930. aastail.


Rahvaste Liit, Versailles' süsteem.

Maailmamajandus

Ülemaailmse majanduskriisi põhjused, olemus ja tagajärjed

Demokraatia ja diktatuurid 1920.–1930. aastail

Demokraatia ja diktatuuri põhijooned

Demokraatia Ameerika Ühendriikide näitel

Autoritarism Itaalia näitel

Totalitarism NSV Liidu ja Saksamaa näitel

Iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja

diktatuurset ühiskonda.


demokraatia, diktatuur, autoritarism,

totalitarism, ideoloogia, fašism, kommunism,

natsionaalsotsialism, repressioon,

parlamentarism.

Teab, kes olid Jossif Stalin, Benito Mussolini,

Adolf Hitler, Franklin Delano Roosevelt,

ning iseloomustab nende tegevust.

Eesti Vabariik

Vabadussõda

Asutav Kogu, maareform ja põhiseadus

Demokraatliku parlamentarismi aastad

Vaikiv ajastu

Majandus

Kultuur ja eluolu

Välispoliitika

Iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi

arengut demokraatliku parlamentarismi

aastatel ja vaikival ajastul.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid vaikiv

ajastu, Tartu rahu.

Teab, kes olid Konstantin Päts ja Jaan

Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust.

Kultuur ja eluolu kahe maailmasõja vahel

Uued kultuurinähtused

Teadus

Iseloomustab ning võrdleb kultuuri arengut ja

eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas,

nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid

kultuurisaavutusi.

Tehnika areng, aatomiuuringud, auto ja lennuk, raadio, kino

ja film

Kirjanus ja kunst

Uued propagandavahendid

B. Teine Maailmasõda 1939

- 1945

Rahvusvaheline olukord

Lääneriikide järeleandmised Saksamaale

München

MRP

Iseloomustab, milline oli rahvusvaheline

olukord Teise maailmasõja eel ja toob esile

Teise maailmasõja puhkemise põhjusi.

Seletab ja kasutab kontekstis mõistet MRP.

Sõjategevuse üldiseloomustus

Sõja algus ja lõpp

Sõdivad pooled, rinded

Holokaust

ÜRO asutamine

Teab, millal algas ja lõppes Teine

maailmasõda, toob esile Teise maailmasõja

tulemused ja tagajärjed.

Teab, mis riigid tegutsesid koostöös

Saksamaaga ning mis riikidest moodustus

Hitleri-vastane koalitsioon.

Näitab kaardil Teise maailmasõja sõjategevust

Idarindel, Läänerindel, Vaiksel ookeanil ja

Põhja-Aafrikas ning muudatusi Teise

maailmasõja järel.


holokaust, ÜRO.

Eesti Teise maailmasõja ajal

Baaside ajastu

Selgitab MRP ja baaside lepingu tähtsust Eesti

ajaloos.

Iseloomustab Eesti Vabariigi iseseisvuse

Iseseisvuse kaotamine

Juuniküüditamine

Sõjategevus Eesti territooriumil

Nõukogude ja Saksa okupatsioon

kaotamist.


küüditamine, baaside leping, okupatsioon.

C. Maailm pärast Teist

maailmasõda 1945 - 2000

Külm sõda

Külma sõja põhijooned ja avaldumisvormid

Kriisid ja sõjad

Iseloomustab külma sõja kujunemist ja

olemust, toob esile selle avaldumise

valdkonnad ning vormid.

Näitab kaardil olulisemaid külma sõja aegseid

kriisikoldeid.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid külm

sõda, kriisikolle, Euroopa Liit, Atlanti

Harta, NATO.

Läänemaailm USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel

USA ühiskond, sisepoliitika, ühiskondlikud liikumised,

välispoliitika

Saksamaa Liitvabariigi majanduse areng.

Ida- ja Lääne-Saksamaa suhted

Iseloomustab tööstusriikide arengut USA ja

SLV näitel.

Kommunistlikud riigid

Kommunistliku süsteemi teke

NSV Liit, stalinism, sula, stagnatsioon

Iseloomustab kommunistlikku ühiskonda NSV

Liidu näitel.


kollektiviseerimine, industrialiseerimine,

plaanimajandus, massirepressioon.

Eesti Nõukogude okupatsiooni all

Piiride muutumine

Repressioonid

Kollektiviseerimine

Industrialiseerimine

Poliitiline juhtimine

Kultuur ja eluolu

Iseloomustab Eesti arengut NSV Liidu

koosseisus.

Kommunistliku süsteemi lagunemine

Perestroika ja glasnost

Mihhail Gorbatšov

Boris Jeltsin

Saksamaa ühinemine

Toob esile kommunistliku süsteemi

kokkuvarisemise põhjused ja tagajärjed.


perestroika, glasnost.

Teab, kes olid Mihhail Gorbatšov ja Boris

Jeltsin, ning iseloomustab nende tegevust.

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine

Laulev revolutsioon

Balti kett

Põhiseadusliku korra taastamine

Analüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ja Eesti

Vabariigi arengut.

Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid, Balti

kett, laulev revolutsioon.

Teab, kes olid Arnold Rüütel, Lennart Meri,

Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning

iseloomustab nende tegevust.

Maailm 1990. aastatest alates

Üldülevaade

Euroopa Liidu laienemine

NATO laienemine

Uued vastasseisud

Näitab kaardil muutusi maailma poliitilisel

kaardil 1990. aastail.

Kultuur ja eluolu 20. sajandi teisel poolel

Teaduse ja tehnika areng, aatomiuuringud, infotehnoloogia

Massikultuur

Naine ja ühiskondlik elu

Muutused mentaliteedis

Iseloomustab kultuuri ja eluolu 20. sajandil.

Kujundav hindamine kooliastmeti, moodulite kaupa

II kooliaste

5. klass

A. Ajaarvamine – (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 10 tundi)

Õpitulemused

Kujundava hindamise kriteeriumid

1. tase 2. tase 3. tase

A1. Kasutab kontekstis aja

mõistega seonduvaid sõnu,

lühendeid ja fraase sajand,

aastatuhat, eKr, pKr, araabia

number, Rooma number, ajaloo

periodiseerimine

A1-1. A1-2. A1-3.

A2. Kirjeldab mõnda

minevikusündmust ja inimeste

eluolu minevikus

A2.-1. A2-2. A2-3.

A3. Leiab õpitu põhjal lihtsamaid

seoseid

A3-1. . A3-2. A3-3.

A4. Väljendab oma teadmisi nii

suuliselt kui ka kirjalikult, koostab

kava ja lühijuttu

A4-1.. A4-2. A4-3.

A5. Kasutab ajalookaarti A5-1.. A5-2. A5-3.

B. Ajalooallikad – 8 tundi (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 8 tundi)

Õpitulemused



B1. Teab, et mineviku kohta saab

teavet ajalooallikatest B1-1. B1-2. B1-3.

B2. Töötab lihtsamate allikatega B2.-1. B2-2. B2-3.

B3. Kasutab kontekstis

ajalooallikatega seonduvaid

mõisteid kirjalik allikas, suuline

allikas, esemeline allikas

B3-1. . B3-2. B3-3.

C. Eluolu (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 8 tundi)

Õpitulemused



C1. Kirjeldab mõnda

minevikusündmust ning inimeste

eluolu minevikus

C1-1. C1-2. C1-3.

C2. Leiab õpitu põhjal lihtsamaid

seoseid C2.-1. C2-2. C2-3.

C3. Väljendab oma teadmisi nii


kava ja lühijuttu

C3-1. . C3-2. C3-3.

C4. Kasutab ajalookaarti C4-1.. C4-2. C4-3.

D. Ajaloosündmused ja ajaloolised isikud (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 9tundi)

Õpitulemused



D1. Kirjeldab mõnda

minevikusündmust ja inimeste elu

minevikus

D1-1. D1-2. D1-3.

D2. Leiab õpitu põhjal lihtsamaid

seoseid D2.-1. D2-2. D2-3.

D3. Väljendab oma teadmisi nii


kava ja lühijuttu

D3-1. . D3-2. D3-3.

D4. Kasutab ajalookaarti D4-1.. D4-2. D4-3.

6. klass

A. Muinasaeg – (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 10 tundi)

Õpitulemused



A1. Kirjeldab muinasaja inimese

eluviisi ja tegevusalasid A1-1. A1-2. A1-3.

A2. Näitab kaardil ja põhjendab,

miks ja mis piirkondades sai alguse

põlluharimine

A2.-1. A2-2. A2-3.

A3. Teab, missuguseid muudatusi

ühiskonnaelus tõi kaasa metallide

kasutusele võtmine

A3-1. . A3-2. A3-3.

A4. Seletab ja kasutab kontekstis

mõisteid kiviaeg, pronksiaeg,

rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus,

sugukond, hõim

A4-1.. A4-2. A4-3.

A5. Teab, et Eesti esimesed

asustusalad olid Pulli ja Kunda

inimasula, ning näitab neid kaardil

A5-1.. A5-2. A5-3.

B. Vanad Idamaad (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 20 tundi)

Õpitulemused



B1. Selgitab, miks, kus ja millal

tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, B1-1. B1-2. B1-3.

ning näitab kaardil Egiptust ja

Mesopotaamiat

B2. Selgitab, milline oli vanaaja

riiklik korraldus, kirjeldab vanaaja

elulaadi ja religiooni Egiptuse ning

Mesopotaamia näitel

B2.-1. B2-2. B2-3.

B3. Tunneb vanaaja kultuuri- ja

teadussaavutusi: meditsiini,

matemaatikat, astronoomiat,

kirjandust, kujutavat kunsti,

Egiptuse püramiide ja Babüloni

rippaedu; teab, et esimesed

kirjasüsteemid olid kiilkiri ja

hieroglüüfkiri

B3-1. . B3-2. B3-3.

B4. Teab, et Iisraelis tekkis

monoteistlik religioon; selgitab,

mis on Vana Testament

B4-1.. B4-2. B4-3.

B5. Seletab ja kasutab kontekstis

mõisteid tsivilisatsioon, linnriik,

vaarao, muumia, sfinks, tempel,

püramiid, preester

B5-1. B5-2. B5-3.

B6. Teab, kes olid Thutmosis III,

Ramses II, Tutanhamon,

Hammurabi, Mooses ja Taavet,


B6-1. . B6-2. B6-3.

C. Vana-Kreeka (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 20 tundi)

Õpitulemused



C1. Näitab kaardil Kreetat, Kreekat,

Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat ning

kirjeldab riigi laienemist hellenismi

perioodil

C1-1. C1-2. C1-3.

C2. Teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon

sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist C2.-1. C2-2. C2-3.

C3. Tunneb Vana-Kreeka

ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel

ning võrdleb neid kirjelduse põhjal

C3-1. . C3-2. C3-3.

C4. Kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja

eluolu iseloomulikke jooni järgmistes

valdkondades: kirjandus, teater, religioon,

kunst, sport

C4-1.. C4-2. C4-3.

C5. Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid

polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa,

türann, aristokraatia, demokraatia,

kodanik, ori, eepos, olümpiamängud,

teater, tragöödia, komöödia, skulptuur,

Trooja sõda, hellenid, tähestik

C5-1. C5-2. C5-3.

C6. Teab, kes olid Zeus, Herakles,

Homeros, Herodotos, Perikles ja

Aleksander Suur, ning iseloomustab nende

tegevust

C6-1. C6-2. C6-3.

D. Vana-Rooma (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 20 tundi)

Õpitulemused



D1. Näitab kaardil Apenniini poolsaart,

Vahemerd, Kartaagot, Roomat,

Konstantinoopolit, Ida-Roomat ja Lääne-

Roomat

D1-1. D1-2. D1-3.

D2. Teab Rooma riigi tekkelugu ning

näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja

selle laienemist

D2.-1. D2-2. D2-3.

D3. Selgitab Rooma riigikorda eri aegadel D3-1. . D3-2. D3-3.

D4. Iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma

riigis

D4-1.. D4-2. D4-3.

D5. Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid D5-1. D5-2. D5-3.

vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum,

patriits, plebei, konsul, senat,

rahvatribuun, orjandus, amfiteater,

gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus,

piibel, Rooma õigus, provints, Ida-Rooma,

Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol,

ladina keel

D6. Teab, kes olid Romulus, Hannibal,

Caesar, Augustus ja Jeesus Kristus, ning


D6-1. D6-2. D6-3.

III kooliaste

7. klass

A. Maailm keskajal 476-1492 (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 50 tundi)

Õpitulemused



A1. Iseloomustab läänikorda,

feodaalset hierarhiat, seisuslikku

ühiskonda, naturaalmajandust,

talupoegade ja feodaalide elulaadi;

kiriku osa keskaja ühiskonnas ning

kultuuripärandi säilitajana ja

maailmapildi kujundajana; teab,

kuhu tekkisid keskaegsed

A1-1. A1-2. A1-3.

A2. Iseloomustab Frangi riigi

osatähtsust varakeskaegses

ühiskonnas ja Frangi riigi

jagunemist

A2.-1. A2-2. A2-3.

A3. Iseloomustab araabia kultuuri

ja selle mõju Euroopale, näitab

kaardil araablaste vallutusi

A3-1. . A3-2. A3-3.

A4. Kirjeldab viikingite elu,

nimetab ja näitab kaardil nende

retkede põhisuundi

A4-1.. A4-2. A4-3.

A5. Toob esile ristisõdade

eesmärgid ja tulemused

A5-1.. A5-2. A5-3.

A6. Nimetab Eesti

muinasmaakondi ja suuremaid

linnuseid, iseloomustab eestlaste

eluolu muinasaja lõpul, Eesti

ristiusustamist ja muistset

vabadusvõitlust

A6.-1. A6-2. A6-3.

A7. Teab, kuidas kujunes Bütsantsi

riik ning tekkis Vana-Vene riik

A7-1. . A7-2. A7-3.


mõisteid paavst, patriarh, piiskop,

preester, munk, nunn, senjöör,

vasall, feodaal, pärisori, Inglise

parlament, raad, tsunft, gild,

Hansa Liit, Mõõgavendade Ordu,

Liivi Ordu, romaani stiil, gooti

stiil, koraan, Muhamed, mošee,

Meka

A8-1.. A8-2. A8-3.

A9. Teab, kes olid Karl Suur ja

Justinianus I, ning iseloomustab

nende tegevust

A9-1.. A9-2. A9-3.

B. Maailm varauusajal 1492-1600 (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 20 tundi)

Õpitulemused



B1. Teab, kuidas mõjutasid

varauusaegset ühiskonda

maadeavastused, tehnoloogia areng

ja reformatsioon

B1-1. B1-2. B1-3.

B2. Iseloomustab Eesti arengut 16.

sajandil, majanduse ja linnade

arengut ning reformatsiooni

mõju

B2.-1. B2-2. B2-3.

B3. Seletab Liivi sõja põhjusi ja

tagajärgi

B3-1. . B3-2. B3-3.


mõisteid maadeavastused,

reformatsioon, protestandid, luteri

usk, renessanss, humanism

B4-1.. B4-2. B4-3.

B5. Teab, kes olid Kolumbus,

Martin Luther ja Leonardo da

Vinci, ning iseloomustab nende

tegevust

B5-1. B5-2. B5-3.

8. klass

A. Maailm 1600-1815 (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 35 tundi)

Õpitulemused



A1. Teab, mis muutused toimusid

Rootsi ja Vene ajal Eesti

võimukorralduses, talurahva elus,

hariduses ja kultuuris ning mis olid

Põhjasõja tagajärjed Eestile

A1-1. A1-2. A1-3.

A2. Iseloomustab

valitsemiskorralduse muutusi

uusajal: seisuslik riik, absolutism,

valgustatud absolutism,

parlamentarism

A2.-1. A2-2. A2-3.

A3. Selgitab Prantsuse

revolutsiooni ning Napoleoni

reformide põhjusi, tagajärgi ja

A3-1. . A3-2. A3-3.

mõju

A4. Toob esile ühiskonna

ümberkorraldamise võimalusi

reformide ja revolutsiooni teel ning

saab aru, mille poolest need

erinevad

A4-1.. A4-2. A4-3.

A5. Teab, mis muutused toimusid

Euroopa poliitilisel kaardil

Vestfaali rahu ning Viini kongressi

tulemusena, ning näitab neid

kaardil

A5-1.. A5-2. A5-3.

A6. Teab, kuidas tekkisid

Ameerika Ühendriigid, ja

iseloomustab Ameerika

Ühendriikide riigikorraldust

A6.-1. A6-2. A6-3.

A7. Iseloomustab baroki ja

klassitsismi põhijooni

A7-1. . A7-2. A7-3.


mõisteid valgustus, reform,

revolutsioon, restauratsioon,

absolutism, parlamentarism

A8-1.. A8-2. A8-3.

A9. Teab, kes olid Napoleon, Louis

XIV, Peeter I ja Voltaire, ning


A9-1.. A9-2. A9-3.

B. Maailm 1815-1918 (õppega seotud tegevuste orienteeruv maht - 35 tundi)

Õpitulemused



B1. Näitab kaardil Esimeses

maailmasõjas osalenud riikide liite B1-1. B1-2. B1-3.

B2. Iseloomustab rahvuslikku

liikumist Eestis ja Euroopas B2.-1. B2-2. B2-3.

B3. Selgitab Eesti iseseisvumist B3-1. . B3-2. B3-3.

B4. Teab Esimese maailmasõja

põhjusi ja tagajärgi

B4-1.. B4-2. B4-3.

B5. Iseloomustab 19. sajandi ja 20. B5-1. B5-2. B5-3.

sajandi alguse peamisi

kultuurisaavutusi


mõisteid rahvusriik, monopol,

linnastumine, rahvuslik liikumine,

venestamine, autonoomia, Antant,

Kolmikliit, liberalism,

konservatism, sotsialism

B6-1. . B6-2. B6-3.

9. klass

A. Maailm kahe maailmasõja vahel 1918-1939 (õppega seotud orienteeruv maht - 25 tundi)

Õpitulemused



A1. Näitab kaardil

Esimese

maailmasõja järel

toimunud muutusi

(Versailles' süsteem)

A1-1. Leiab kaardil

üles info, mis on

seotud Esimese

maailmasõja järel

toimunud muutustega

(Versailles' süsteem).

A1-2. Leiab kaardil üles

info, mis on seotud

Esimese maailmasõja

järel toimunud

muutustega (Versailles'

süsteem) ja osutab

nendele. Lisab juurde

selgitused tuginedes

ajaloolistele faktidele.

A1-3. Leiab kaardil üles info,

mis on seotud Esimese

maailmasõja järel toimunud

muutustega (Versailles'

süsteem) ja osutab nendele.

Lisab juurde selgitused ja

vajalikud põhjendused ning

hinnangud tuginedes


A2. Toob esile

rahvusvahelise

olukorra teravnemise

põhjusi 1930. aastail

A2-1. Loetleb

rahvusvahelise

olukorra teravnemise

põhjusi 1930. aastail.

A2-2. Loetleb ja

illustreerib näidetega

rahvusvahelise olukorra

teravnemise põhjusi

1930. aastail.

A2-3. Loetleb ja illustreerib

näidetega rahvusvahelise

olukorra teravnemise põhjusi

1930. aastail, esitades

põhjused olulisuse pingeraes,

mida põhjendab.

A3. Iseloomustab A3-1. Toob esile A3-2. Toob esile A3-3. Toob esile

ning võrdleb

demokraatlikku ja

diktatuurset

ühiskonda

demokraatliku ja

diktatuurse ühiskonna

iseloomulikud

tunnused ning

kõrvutab sarnasusi ja

erinevusi.

demokraatliku ja

diktatuurse ühiskonna

iseloomulikud tunnused

ning kõrvutab sarnasusi

ja erinevusi, tuginedes

konkreetsetele faktidele

ja näidetele.

demokraatliku ja diktatuurse

ühiskonna iseloomulikud

tunnused ning kõrvutab

sarnasusi ja erinevusi,

tuginedes konkreetsetele

faktidele ja näidetele.

Kirjeldab inimeste olukorda

demokraatlikus ja

diktatuurses ühiskonnas,

asetades ennast minevikus

elanud inimese olukorda.

A4. Iseloomustab

ning võrdleb Eesti

Vabariigi arengut

demokraatliku

parlamentarismi

aastail ja vaikival

ajastul

A4-1. Toob esile

Eesti Vabariigi

demokraatliku

parlamentarismi

aastate ja vaikiva

ajastu iseloomulikud

tunnused ning

kõrvutab sarnasusi ja

erinevusi.

A4-2. Toob esile Eesti

Vabariigi demokraatliku

parlamentarismi aastate

ja vaikiva ajastu

iseloomulikud tunnused

ning kõrvutab sarnasusi

ja erinevusi, tuginedes

konkreetsetele faktidele

ja näidetele.

A4-3. Toob esile Eesti

Vabariigi demokraatliku

parlamentarismi aastate ja

vaikiva ajastu iseloomulikud

tunnused ning kõrvutab

sarnasusi ja erinevusi,

tuginedes konkreetsetele

faktidele ja näidetele. Annab

hinnangu Eesti Vabariigi

arengule demokraatliku

parlamentarismi aastail ja

vaikival ajastul ning

põhjendab hinnangut näidete

kaudu.

A5. Iseloomustab

kultuuri arengut ja

eluolu Eesti

Vabariigis ning

maailmas, nimetab

uusi kultuurinähtusi

ja tähtsamaid

A5-1. Loetleb

olulisemad kultuuri

arengu ja eluolu

muutused kahe

maailmasõja vahel

Eesti Vabariigis ning

maailmas.

A5-2. Loetleb olulisemad

kultuuri arengu ja eluolu

muutused kahe

maailmasõja vahel Eesti

Vabariigis ning

maailmas. Töötades

erinevate ajalooallikatega

A5-3. Loetleb olulisemad

kultuuri arengu ja eluolu

muutused kahe maailmasõja

vahel Eesti Vabariigis ning

maailmas. Töötades

erinevate ajalooallikatega

toob esile uusi

kultuurisaavutusi toob esile uusi

kultuurinähtusi ja

tähtsamaid

kultuurisaavutusi.

kultuurinähtusi ja tähtsamaid

kultuurisaavutusi. Seostab

Eesti Vabariigis toimunu

maailmas toimunuga.

A6. Seletab ja

kasutab kontekstis

mõisteid

demokraatia,

diktatuur,

autoritarism,

totalitarism,

ideoloogia, fašism,

kommunism,

natsionaalsotsialism,

repressioon,

Rahvaste Liit,

Versailles' süsteem,

vaikiv ajastu,

parlamentarism,

Tartu rahu

A6-1. Avab mõisted

demokraatia,

diktatuur,

autoritarism,

totalitarism,


kommunism,


repressioon, Rahvaste

Liit, Versailles'

süsteem, vaikiv

ajastu,

parlamentarism,

Tartu rahu näidete

varal.

A6-2. Avab mõisted

demokraatia, diktatuur,

autoritarism,

totalitarism, ideoloogia,

fašism, kommunism,


repressioon, Rahvaste

Liit, Versailles' süsteem,

vaikiv ajastu,

parlamentarism, Tartu

rahu näidete varal.

Kasutab mõisteid

kontekstis sündmuste ja

protsesside kirjeldamisel.

A6-3. Avab mõisted

demokraatia, diktatuur,

autoritarism, totalitarism,


kommunism,


repressioon, Rahvaste Liit,

Versailles' süsteem, vaikiv

ajastu, parlamentarism,

Tartu rahu näidete varal.

Kasutab mõisteid kontekstis

sündmuste ja protsesside

kirjeldamisel ja oma

seisukoha ning põhjenduse

väljendamisel.

A7. Teab, kes olid

Jossif Stalin, Benito

Mussolini, Adolf

Hitler, Franklin

Delano Roosevelt,

Konstantin Päts ja

Jaan Tõnisson, ning

iseloomustab nende

tegevust

A7-1. Loetleb nende

ajalooliste isikutega

seotud olulisemad

sündmused ja

protsessid.

A7-2. Loetleb nende


seotud olulisemad

sündmused ja protsessid

ning toob esile nende

isikute tegevuse mõju

ajaloolise keskkonna

kujunemisel.

A7-3. Loetleb nende

ajalooliste isikutega seotud

olulisemad sündmused ja

protsessid ning toob esile

nende isikute tegevuse mõju


kujunemisel. Annab

hinnangu nende ajalooliste

isikute tegevusele ja

põhjendab seda.

B. Teine maailmasõda 1939-1945 (õppega seotud orienteeruv maht - 10 tundi)

Õpitulemused



B1. Näitab kaardil

Teise maailmasõja

sõjategevust

Idarindel,

Läänerindel, Vaiksel

ookeanil ja Põhja-

Aafrikas ning

muudatusi Teise

maailmasõja järel

B1-1. Leiab

ajalookaardil üles

vajaliku info, mis

iseloomustab Teise

maailmasõja

sõjategevust

Idarindel,

Läänerindel, Vaiksel

ookeanil ja Põhja-

Aafrikas ning

muudatusi Teise

maailmasõja järel.

B1-2. Leiab ajalookaardil

üles vajaliku info, mis

iseloomustab Teise

maailmasõja sõjategevust

Idarindel, Läänerindel,

Vaiksel ookeanil ja Põhja-

Aafrikas ning muudatusi

Teise maailmasõja järel.

Lisab juurde selgitused

tuginedes ajaloolistele

faktidele.

B1-3. Leiab ajalookaardil


iseloomustab Teise

maailmasõja sõjategevust

Idarindel, Läänerindel,

Vaiksel ookeanil ja Põhja-

Aafrikas ning muudatusi

Teise maailmasõja järel.

Lisab juurde selgitused ja

vajalikud põhjendused ning

hinnangud tuginedes


B2. Iseloomustab,

milline oli

rahvusvaheline

olukord Teise

maailmasõja eel, ja

toob esile Teise

maailmasõja

puhkemise põhjusi

B2-1. Toob esile

olulisemad enne

Teist maailmasõda

rahvusvahelist

olukorda

iseloomustavad

jooned. Loetleb

Teise maailmasõja

puhkemise põhjusi.

B2-2. Toob esile

olulisemad enne Teist

maailmasõda

rahvusvahelist olukorda

iseloomustavad jooned

ning illustreerib neid

teemakohaste faktidega.

Loetleb Teise

maailmasõja puhkemise

põhjusi koos

illustreerivate näidetega.

B2-3. Toob esile olulisemad

enne Teist maailmasõda

rahvusvahelist olukorda

iseloomustavad jooned ning

illustreerib neid

teemakohaste faktidega.

Loetleb Teise maailmasõja

puhkemise põhjusi koos

illustreerivate näidetega.

Esitab oma põhjendatud

arvamuse, millised

rahvusvahelise olukorra

joontest ja loetletud

põhjustest olid olulisemad

teise maailmasõja puhkemise

seisukohast.

B3. Selgitab MRP ja

baaside lepingu

tähtsust Eesti ajaloos

B3-1. Toob esile

MRP ja baaside

lepingu tagajärjed

Eestile ja seostab

neid järgnevate

sündmustega.

B3-2. Toob esile MRP ja

baaside lepingu tagajärjed

Eestile ja seostab neid

järgnevate sündmustega.

Annab hinnangu

nimetatud sündmustele ja

põhjendab seda.

B3-3. Toob esile MRP ja

baaside lepingu tagajärjed

Eestile ja seostab neid

järgnevate sündmustega.

Annab hinnangu MRP-le ja

baaside lepingule ning

põhjendab seda. Suudab

kriitiliselt hinnata erinevaid

käsitlusi nimetatud

sündmuste kohta ning oma

seisukohti põhjendada.

B4. Iseloomustab

Eesti Vabariigi

iseseisvuse

kaotamist

B4-1. Kirjeldab

sündmuste

kronoloogiat, mis

viisid Eesti Vabariigi

iseseisvuse

kaotamiseni.

B4-2. Kirjeldab

sündmuste kronoloogiat,

mis viisid Eesti Vabariigi

iseseisvuse kaotamiseni.

Seostab neid sündmusi

ajalooliste isikute ja

rahvusvahelise

olukorraga.

B4-3. Kirjeldab sündmuste

kronoloogiat, mis viisid Eesti

Vabariigi iseseisvuse

kaotamiseni. Seostab neid

sündmusi ajalooliste isikute

ja rahvusvahelise olukorraga.

Toob esile võimalikud

alternatiivid nimetatud

sündmuste kontekstis ning

põhjendab neid.

B5. Teab, millal

algas ja lõppes Teine

maailmasõda, toob

esile Teise

maailmasõja

tulemused ja

tagajärjed

B5-1. Nimetab Teise

maailmasõja algus-

ja lõpuaja, võitja- ja

kaotajariigid.

B5-2. Nimetab Teise

maailmasõja algus- ja

lõpuaja, võitja- ja

kaotajariigid. Toob esile

olulised muutused

maailmas Teise

maailmasõja järel –

olulisemad tulemused ja

tagajärjed.

B5-3. Nimetab Teise

maailmasõja algus- ja

lõpuaja, võitja- ja

kaotajariigid. Toob esile

olulised muutused maailmas

Teise maailmasõja järel –

olulisemad tulemused ja

tagajärjed. Annab

põhjendatud hinnangu Teise

maailmasõja tulemustele ja

tagajärgedele.

B6. Teab, mis riigid

tegutsesid koostöös

Saksamaaga ning

mis riikidest

moodustus Hitleri-

vastane koalitsioon

B6-1. Nimetab riigid,

mis tegutsesid

koostöös

Saksamaaga ning

riigid, moodustus

Hitleri-vastane

koalitsiooni.

B6-2. Nimetab riigid, mis


Saksamaaga ning riigid,

moodustus Hitleri-vastane

koalitsiooni. Seostab

koalitsioonide kujunemist

ajaloolise keskkonnaga

ning ajalooliste isikutega.

B6-3. Nimetab riigid, mis


Saksamaaga ning riigid,

moodustus Hitleri-vastane

koalitsiooni. Seostab

koalitsioonide kujunemist

ajaloolise keskkonnaga ning

ajalooliste isikutega.

Põhjendab, miks sellised

koalitsioonid kujunesid.

B7. Seletab ja

kasutab kontekstis

mõisteid MRP,

holokaust,

küüditamine,

baaside leping,

okupatsioon, ÜRO

B7-1. Avab mõiste

näidete varal.

B7-2. Avab mõiste

näidete varal. Kasutab

mõisteid kontekstis


kirjeldamisel.

B7-3. Avab mõiste näidete

varal. Kasutab mõisteid


protsesside kirjeldamisel ja

oma seisukoha ning

põhjenduse väljendamisel.

C. Maailm pärast Teist maailmasõda 1945-2000 (õppega seotud orienteeruv maht - 35 tundi)

Õpitulemused



C1. Iseloomustab

külma sõja olemust

ning toob esile selle

avaldumise

valdkonnad ja

vormid

C1-1. Iseloomustab,

kasutades

teabeallikana õpikut,

külma sõja olemust

ning toob esile selle

avaldumise

valdkonnad ja

vormid.

C1-2. Iseloomustab,

kasutades peale õpiku

täiendavaid teabeallikaid,

külma sõja olemust ning

toob esile selle

avaldumise valdkonnad ja

vormid.

C1-3. Iseloomustab,



külma sõja olemust ning toob

esile selle avaldumise

valdkonnad ja vormid.

Hindab kriitiliselt kasutatud

teabeallikate usaldusväärsust.

C2. Näitab kaardil

olulisemaid külma

C2-1. Leiab

ajalookaardil üles

C2-2. Leiab ajalookaardil


C2-3. Leiab ajalookaardil

sõja aegseid

kriisikoldeid ja

muutusi maailma

poliitilisel kaardil

1990. aastail

vajaliku info, mis

iseloomustavad

külma sõja aegseid

kriisikoldeid ja

muutusi maailma

poliitilisel kaardil

1990. aastail.

iseloomustavad külma

sõja aegseid kriisikoldeid

ja muutusi maailma

poliitilisel kaardil 1990.

aastail. Lisab juurde

kirjeldavad selgitused

tuginedes ajaloolistele

faktidele.


iseloomustavad külma sõja

aegseid kriisikoldeid ja

muutusi maailma poliitilisel

kaardil 1990. aastail. Lisab

juurde kirjeldavad selgitused

ja vajalikud põhjendused

ning hinnangud tuginedes


C3. Iseloomustab

tööstusriikide

arengut USA ja

Saksamaa

Liitvabariigi näitel

C3-1. Iseloomustab,

kasutades


tööstusriikide

arengut USA ja

Saksamaa

Liitvabariigi näitel.

C3-2. Iseloomustab,



tööstusriikide arengut

USA ja Saksamaa

Liitvabariigi näitel.

C3-3. Iseloomustab,



tööstusriikide arengut USA

ja Saksamaa Liitvabariigi

näitel. Iseloomustab ka teiste

olulisemate tööstusriikide

arengut.

C4. Iseloomustab

kommunistlikku

ühiskonda NSV

Liidu näitel ning

Eesti arengut NSV

Liidu koosseisus

C4-1. Iseloomustab,

kasutades


kommunistlikku

ühiskonda NSV

Liidu näitel ning

Eesti arengut NSV

Liidu koosseisus.

C4-2. Iseloomustab,



kommunistlikku

ühiskonda NSV Liidu

näitel ning Eesti arengut

NSV Liidu koosseisus.

C4-3. Iseloomustab,



kommunistlikku ühiskonda

NSV Liidu näitel ning Eesti

arengut NSV Liidu

koosseisus. Suudab

põhjendada erinevates

teabeallikates esinevate

vastandlike käsitluste

põhjusi.

C5. Toob esile

kommunistliku

süsteemi

C5-1. Toob esile,

kasutades


C5-2. Toob esile,



C5-3. Toob esile, kasutades

peale õpiku täiendavaid

teabeallikaid, kommunistliku

kokkuvarisemise

põhjused ja

tagajärjed

kommunistliku

süsteemi

kokkuvarisemise

põhjused ja

tagajärjed.

kommunistliku süsteemi

kokkuvarisemise

põhjused ja tagajärjed.

süsteemi kokkuvarisemise

põhjused ja tagajärjed.

Iseloomustab nimetatud

protsesside mõju maailma

erinevatele regioonidele.

C6. Analüüsib Eesti

iseseisvuse

taastamist ja Eesti

Vabariigi arengut

C6-1. Iseloomustab,

kasutades


Eesti iseseisvuse

taastamist ja Eesti

Vabariigi arengut.

C6-2. Iseloomustab,

kasutades teabeallikana

õpikut, Eesti iseseisvuse

taastamist ja Eesti

Vabariigi arengut. Toob

esile Eesti iseseisvuse

taastamist soodustavad ja

takistavad tegurid ning

Eesti Vabariigi arengu

positiivsed ja negatiivsed

küljed.

C6-3. Iseloomustab,


õpikut, Eesti iseseisvuse

taastamist ja Eesti Vabariigi

arengut. Toob esile Eesti

iseseisvuse taastamist

soodustavad ja takistavad

tegurid ning Eesti Vabariigi

arengu positiivsed ja

negatiivsed küljed. Annab

hinnangu, tuues välja nii

positiivsed kui negatiivsed

aspektid, koos põhjendusega

Eesti Vabariigi senisele

arengule.

C7. Iseloomustab

kultuuri ja eluolu 20.

sajandil

C7-1. Iseloomustab,

kasutades


kultuuri ja eluolu 20.

sajandil.

C7-2. Iseloomustab,


õpikut, kultuuri ja eluolu

20. sajandil. Toob esile

negatiivsed ja positiivsed

tendentsid.

C7-3. Iseloomustab,


õpikut, kultuuri ja eluolu 20.

sajandil. Toob esile

negatiivsed ja positiivsed

tendentsid. Hindab kriitiliselt

arengutrende ning seostab

seda iseenda tulevikuga.

C8. Seletab ja

kasutab kontekstis

mõisteid perestroika,

glasnost, külm sõda,

C8-1. Avab mõiste

näidete varal.

C8-2. Avab mõiste

näidete varal. Kasutab

mõisteid kontekstis


C8-3. Avab mõiste näidete

varal. Kasutab mõisteid


protsesside kirjeldamisel ja

kriisikolle,

kollektiviseerimine,

industrialiseerimine,

plaanimajandus,

massirepressioon,

Atlandi Harta,

Euroopa Liit, NATO,

Balti kett, laulev

revolutsioon

kirjeldamisel. oma seisukoha ning

põhjenduse väljendamisel.

C9. Teab, kes olid

Mihhail Gorbatšov,

Boris Jeltsin, Arnold

Rüütel, Lennart

Meri, Edgar Savisaar

ja Mart Laar, ning

iseloomustab nende

tegevust

C9-1. Loetleb nende


seotud olulisemad

sündmused ja

protsessid.

C9-2. Loetleb nende


seotud olulisemad

sündmused ja protsessid

ning toob esile nende

isikute tegevuse mõju


kujunemisel.

C9-3. Loetleb nende

ajalooliste isikutega seotud

olulisemad sündmused ja

protsessid ning toob esile

nende isikute tegevuse mõju


kujunemisel, andes hinnangu

nende tegevusele.

Documents

Ainevaldkond „Sotsiaalained Ajalugu II kooliastesindigymnaasium.ee/wp-content/uploads/2011/10/ajalugu.pdf · Seletab ja kasutab kontekstis mõistet linnriik, Teab, kes oli Hammurabi