Eesmärk 1. Alustaminekollis.pri.ee/TK/AO_3_moodul_materjal.pdf · viimast toimingut (teksti lisamine, kustutamine, muutmine jne) tühistada. UNDO-nupp nupureal sisaldab veel toimingute

AO moodul 3 Tekstitöötlus

EesmärkAnda ülevaade Microsoft Office Word'i põhioperatsioonidest, mis on seotud teksti loomise,

parandamise, kujundamise ja viimistlemisega. Samuti ülevaade mõnede keerulisemate operat-sioonide,

nagu tabelite loomine, piltide ja fotode kasutamine dokumendis, objektide dokumenti sissetoomine,

mestimine jne. valdamisest.

1. Alustamine

1.1 Esimesed sammud tekstitöötlemiselTekstitöötlusprogrammi käivitamine

Microsoft Office Wordi käivitamiseks tuleb valida:

Start => All Programs => Microsoft Office => Microsoft Office Word (vastav versioon)

Teile avatakse tühi dokument.

Olemasoleva dokumendi avamine, selle muutmine ja salvestamine

Avamine:

1. Start => My Documents. Avanenud aknas valida olemas olev dokument (faililaiend kindlasti

.doc)

2. Programmi sees valida File => Open ja edasi otsida koht, kus on dokument.

Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 1


Muutmine:

1. Teksti sisestamise (väikesed kogused) reeglid:

• mitme tühiku asemel tuleb kasutada tabulatsiooniklahvi (TAB-klahv);

• ENTER-klahvi tuleb kasutada ainult tekstilõigu lõpul või tühja rea sisestamiseks;

• kirjavahemärgid kuuluvad sellele eelneva sõna juurde;

• pealkirjade joondamiseks ja taandridadeks ei tohi tühikuid kasutada.

2. Teksti asendamiseks võib olla sisselülitatud lisamisrežiim INSERT-klahviga.

3. Teksti kustutamine toimub DELETE-klahviga. Kustutamiseks peab eelnevalt olema märgistatud

(aktiivseks tehtud ehk esile tõstetud) kustutamist vajav(-ad) sõna(-d).

Salvestamine:

1. Muutuste salvestamiseks tuleb kasutada korraldust – File => Save või vastav nupp

2. Teksti salvestamine uue dokumendina toimub menüüst File => Save As, mis avab dialoogi,

milles tuleb anda uuele dokumendile nimi.



Mitme dokumendi avamine

Kui vajalik rakendus-

programm juba töötab,

siis olemasoleva või

uue dokumendi käivi-

tamisel avatakse selles

rakendusprogrammis

ainult uus dokument.

Sellisel juhul võib

korraga olla avatud mitu dokumenti. Ümberlülitumine ühelt avatud dokumendilt teisele avatud

dokumendile võib toimuda menüü Windows alamenüüs loetletud avatud dokumentidest vajalikule

hiirega klõpsates.

Uue dokumendi loomine ja selle salvestamine

Loomine: Start => All Programs => Microsoft Office => Microsoft Office Word käivitab

Word’i uue tühja dokumendi standardmalliga (normal template).

Salvestamine: File => Save, avanenud aknas otsida koht, kuhu salvestada.

Olemasoleva dokumendi salvestamine arvuti kõvakettale või flopikettale

Dokumendi salvestamine arvuti kõvakettale või flopikettale on vajalik info säilitamiseks, et seda

korduvalt kasutada. Dokumendi kergemaks ülesleidmiseks võib Wordis kasutada pikki failinimesid –

failinimi võib olla pikk kuni 255 sümbolit, võib kasutada nii suuri ja väikeseid tähti ja tühikuid.

Failinimedes aga ei tohi kasutada järgmisi sümboleid (/ < \ > * . ? “ | : ; ja täpitähed). Salvestuse

korralduseks on Save, mis esmakordsel salvestamisel küsib failinime ja kettaseadet, kuhu fail

salvestada. Korraldusega Save As on võimalik juba salvestatud fail salvestada teise tööpiirkonda või

muuta faili nime.

Dokumendi sulgemine

Sulgemiseks tuleb valida menüüst File käsk Close. Töö

käigus tuleb kõik dokumendid, mida parasjagu vaja pole,

sulgeda. Ülearused avatud dokumendid võtavad enda

alla arvuti töömälu ja vähendavad töökiirust. Enne

sulgemist kontrollitakse kas dokumendi sisu on

muutunud pärast viimast salvestamist (avamist), kui on –

siis soovitatakse see salvestada.



Abiteabe kasutamine (Help)

Menüü Help koosneb järgnevatest korraldustest:

Microsoft Office Word Help – Microsoft Office Word abi;

Show the Office Assistant – näitab või peidab (Hide) Office’i

abilist;

Microsoft Office Online – Internetist abi saamine;

Contact Us – tarkvara firmaga (Office loojaga) meili teel

ühenduse võtmine;

Check for Updates – Office'i uuenduste kontrollimine;

Detect and Repair – leia ja paranda tekstitöötlusprogrammi

vead;

About Misrosoft Office Word – Microsoft Office Word’ist info

Tekstitöötlusprogrammi sulgemine

Töö lõpetamiseks Wordiga võib sulgeda tekstitöötlusprogrammi sulgemisnupust või menüüst File

käsuga Exit. Enne tuleb kontrollida, et kõik muudatused on salvestatud.

1.2 Põhiliste seadete (määrangute) muutmineErinevate dokumendi vaadete kasutamine

Dokumendi esitlusviisi ekraanil saab juhtida dokumendivaadetega. Dokumendivaateid saab ümber

lülitada View menüü abil.

Normal – lihtvaade. Dokumendist kuvatakse tekst ning teksti

kujundus, kuid ilma lehekujunduseta. Lehevahetused on markeeritud

punktiirjoonega üle lehekülje. Selles vaates töötab programm oluliselt

kiiremini. Lihtvaates on terve rida Wordi võimalusi blokeeritud –

lisatud pilte ja muid objekte tihti ei näidata.

Web Layout – vaade veebilehena. Microsoft optimiseerib lehekülje

ja dokument kuvatakse sellisena nagu see on näha veebis või

Internetis. Veebilehe vaates kuvatakse lehekülje foon, AutoShapes ja

teised efektid mida kasutatakse veebi dokumentides.

Print Layout – väljatrüki vaade. Dokument kuvatakse maksimaalselt

lõppresultaadi lähedasena. Selles vaates on näha lehekülg valmis-

kujul, koos automaatselt lisatavate päiste ja jalustega, ning saab pilte

ja muid objekte lehel paigutada vajalikku positsiooni. Suuremate

dokumentide korral muutub töö selles vaates märgatavalt aeglasemaks.



Reading Layout – lugemisvaates on leheküljed kõrvuti.

Outline – liigendusvaade. Dokumendi asemel kuvatakse struktuur, mis saadakse dokumendi

jaotamisel pealkirjastiilide järgi peatükkideks, alapeatükkideks jne. Liigendusvaates käib töö

dokumendi struktuuriga, kui detailselt dokumenti näidata, vahetada peatükkide järjestust jne.

Pikkade ettekannete ja artiklite koostamist on otstarbekas alustada liigendusvaates - kava

koostamisega.

View => Full Screen – täisekraanvaade. Täisekraanvaates muudetakse dokumendiaken

ekraanisuuruseks, menüüd, akna ääred, kerimisribad eemaldatakse. Täisekraanvaates on

dokumendist näha maksimaalselt suur osa. Selles vaates on raskendatud hiire kasutamine, kuna

menüüd pole nähtavad. Nende jaoks, kes eelistavad tööd klaviatuuriga, ilma menüüd ja nuppe

kasutamata, on täisekraanvaade üheks mugavamaks tööviisiks.

Lehekülje vaate suurendamine ja vähendamine (Zoom)

Dokumendi kuva on võimalik suurendada ja vähendada. Selleks kasutatakse suumimist

(Zoom). Dokumendi detailseks vaatamiseks võib teda suurendada kuni 500 %, ülevaate

saamiseks aga vähendada kuni 10%. Normaalsuurus 100% peaks vastama nn elusuurusele,

st vastama prindi suurusele. Reaalselt sõltub normaalsuurus kasutatavast monitorist ja

ekraanipildi tihedusest. Suumi suurust juhitakse suuminupuga, mis asub nupureal

(kõrvalolev pilt) või menüüst View => Zoom.... Suumi suurust võib valida või toksida otse

suumiväljale.

Page Width – lehelaiune suum. Suurendus valitakse selline, et lehekülje laius mahuks aknasse.

Kasutatav kõigis vaadetes.

Text Width – tekstilaiune suum. Suurendus valitakse selline, et tekstiosa laius mahuks aknasse.

Whole Page – täislehesuum. Suurendus valitakse selline, et terve lehekülg mahuks aknasse.

Kasutatav vaid küljendusvaates ja prindi eelvaatlusel.

Two Pages – kahelehesuum. Suurendus valitakse selline, et kaks naaberlehte oleks korraga

nähtavad. Kasutatav vaid küljendus ja prindi eelvaates.

Tööriistariba muutmine (Toolbar)

Enamkasutatavate käskude mugavaks kasutamiseks on nupuribad, mille igale nupule vastab mingi käsk.

Kuna käskude kasutussagedus sõltub töö iseloomust, siis on selliseid nupuribasid õige mitu, igal omad

käsud. Kui kõik nupuread oleksid pidevalt ekraanil, ei mahuks sinna enam palju muud, sellepärast on

ettenähtud võimalus nupuribasid ekraanile paigutada ja sealt eemaldada vastavalt vajadustele.

Nupuribade paigutamist ja eemaldamist juhib dialoog View => Toolbars. Loetelus Toolbars on toodud

kõik kirjeldatud nupuribad. Linnuke nime ees näitab, kas nimetatud nupuriba on ekraanil või ei. Soovi

korral saab neid ka ümber kujundada ja ise juurde koostada.



Nupuribade ekraanile toomist ja eemaldamist saab

juhtida ka hüpikmenüüst, mis avaneb

paremaklõpsuga suvalisel nupureal. Siit saab

juhtida ka ribade üldilmet (Customize) - suured või

väikesed nupud ja mitmevärvilised või

ühevärvilised nupud.

Nuppude kasutamise hõlbustamiseks on kõigil

nuppudel nimi, mis avaneb märkusena ekraanil, kui

peatada hiirekursor nupu kohal (ilma vajutamata).

Nupuribasid võib paigutada akna suvalisse serva

või kohta nupukäsuna. Nupurea teisaldamiseks

tuleb hiirekursoriga haarata riba nuppudevahelisest

osast (mitte vajutada nuppe) ja lohistada see

soovitud kohta.

Millised nö read asuvad Microsoft Office Word'is

on näidatud järgmisel leheküljel. Samuti mõningate

nuppude tähendused.





1.3 Dokumendi muutmineOlemasoleva dokumendi salvestamine teise failiformaati: *.txt, *.rtf, sama rakenduse teine versioon

vms.

Dokumentide töötlemiseks

(koostamiseks, toimetamiseks,

trükkimiseks jne) mõeldud programme

on lihtsamaid ja keerukamaid. Faili

nimele automaatselt lisatava täiendi

järgi püüab süsteem arvata, millisega

programm koostati ja millega teda

avada (töödelda).

Näiteks Microsoft Office Word tekstidokumentide laiendiks on *.doc.

Ühetaoliste dokumentide (käskkirjad, kutsed, pakkumised jt) koostamiseks on otstarbekas aga

Word’is kasutada spetsiaalset toorikdokumenti (salvestatakse laiendiga *.dot) malli (template),

milles hoitakse dokumendist dokumenti korduvat osa.

*.txt (text) – tekstifail tavaliselt ASCII–tekstiga ja ilma vorminduseta. Kasutatakse erijuhtudel

näiteks selliste tekstifailide vaatamiseks ja muutmiseks, milliseid kasutab operatsioonisüsteem.

Automaatselt avab operatsioonisüsteem sellise faililaiendiga faili programmis NotePad.

*.rtf (Rich Text Format) – sisaldab teksti koos kõigi vorminduskäskudega ja on imporditav

paljudesse teistesse tekstitoimetitesse või erinevatesse versioonidesse. Automaatselt avab

operatsioonisüsteem *.rtf formaadis faili WordPad'is.

Teises formaadis faili avamine toimub menüüst File => Open, mis avab dialoogi, milles tuleb

valida avatava faili tüüp ja seejärel valitud tüübile vastav fail. Teises formaadis või sama

rakenduse vanemasse versiooni faili salvestamine toimub menüüst File => Save As, mis avab

dialoogi, milles tuleb anda uuele dokumendile nimi ja valida salvestatava faili tüüp

(Save As Type..).

Dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks

Microsoft Office Word'i dokumendi salvestamine veebis publitseerimiseks toimub menüüst File =>

Save As Web Page. Avanenud dialoogiaknas saab valida, millisesse kausta ja mis nimega fail

salvestatakse. Faili laiendi *.html lisab faili nimele Word. Mõned vormindused, mida kasutatakse

Wordis ja mida ei toeta veebibrauser muudetakse sellisteks, mida toetab brauser.



2. Põhioperatsioonid

2.1 Andmete sisestamineSümboli, sõna, lause ja tekstiosa sisestamine

Teksti sisestamisel tuleb igal juhul tunda-teada mõningaid olulisi põhitõdesid:

Sümbolid, mis asetsevad klaviatuuril sisestatakse klaviatuurilt.

Klaviatuuril mitteleiduvate sümbolite lisamiseks (©, ®, &, Ω, Ž, š, →, α, ∞, (, *) avatakse

menüüst Insert => Symbol, kus on võimalik neid valida terve hulga vajalike märkide hulgast.

Samast dialoogist saab sagedamini kasutatavate märkidele määrata otseteeklahvid, et neid hiljem

juba ilma dialoogita kasutada. Sobivaid märke leiab Normal text fonti asemel veel kirjatüüpidest

Webdings ja Wingdings – neid märke saab suurendada nagu tähtigi Font Size abil.

Sõnad on tekstiosad, mis on eraldatud tühikutega. Word jaotab ise teksti sõnade kaupa

ridadesse. Sõnade juurde kuuluvad kirjavahemärgid, mida murtakse ridadesse koos sõnadega.

Lause on tekstiosa, mis lõpeb punkti, hüüumärgi või küsimärgiga. Mõnikord on Word'il raskusi

lause lõpu ja lauses olevate lühendite eristamisel.

Lõik (paragraph) on tekstiosa, mis lõpetatakse reavahetusklahviga (Enter). Lõigu siseselt



jäetakse veeru murdmine programmi hooleks.

Tühikuid tohib sõnade vahele (ka lausete vahele) paigutada vaid ühekaupa. Pealkirjade

joondamised ja taandridadeks ei tohi tühikuid kasutada. Lihtne reegel ütleb, et kunagi ei tohi olla

järjest kahte tühikut.

Kirjavahemärgid tuleb teksti paigutada kindlate reeglite järgi. Kõige lihtsam on meeles pidada,

et igale poole, kus tohib rida vahetada (sõnade vahel) peab jääma üks tühik, kirjavahemärgid

peavad jääma selle sõna “külge”, millega koos neid teisele reale võib viia. Nii peavad alustavad

kirjavahemärgid (sulg lahti, jutumärgid lahti jne) olema neile järgneva sõna küljes, lõpetavad

kirjavahemärgid (punkt, koma, koolon, semikoolon, lõpetavad sulud jne) aga neile eelneva sõna

küljes.

Lehekülgedeks jaotamise teeb programm ise, arvesse võetakse nõutud leheveerised ja lehekülje

mõõtmed. Vajaduse korral võib teksti paigutada sundlehevahetuse korraldus menüüst Insert =>

Break.

Viimasena kasutatud käsu tühistamine (Undo)

Teksti toimetamisel juhtub sageli, et mõnigi klahvivajutus kustutab ära vajaliku teksti jne. Word'iga

töötades pole vaja seda laadi vigu karta. Programm järgib pidevalt kasutaja tööd ja salvestab need

omamoodi “videolindile”. Kasutaja saab soovi korral seda linti samm-sammult tagasi või edasi kerides

tehtuid toiminguid tühistada. Menüüst Edit => Undo või UNDO-nupp nupureal võimaldab

viimast toimingut (teksti lisamine, kustutamine, muutmine jne) tühistada. UNDO-nupp nupureal

sisaldab veel toimingute ripploendi, millest saab valida mitu tagasivõetavat korraga. Edit => Redo

võimaldab tühistatud toimingu taastamist. Viimati tühistatud toiming täidetakse uuesti..

Uue lõigu lisamine

Eespool sai mainitud, et lõik (paragraph) on tekstiosa, mis lõpetatakse reavahetusklahviga (Enter).

Lõigu siseselt jäetakse ridade veeruks murdmine programmi hooleks. Seega iga ENTER-klahvi vajutus

tekitab uue lõigu, mis eelnevaga sama kujundusega. On oluline, kas uue lõigu lisamisel paikneb kursor

lõigu (viimase rea) lõpus, alguses või keskel.

Kursor lõigu alguses . Tekib uus lõik olemasoleva ette ja on alati järgnevaga sama kujundusega.

Kursor lõigu lõpus (vahetult enne reavahetust). Tekib uus lõik eelnevaga sama kujundusega, kui

lõigustiiliga pole määratud teisiti.

Kursor lõigu sees . Tekib kaks lõiku, mõlemad sama kujundusega.

Klaviatuuril mitteleiduvate sümbolite/märkide lisamine (Symbol…)

Kõike sümboleid ja märke ei ole võimalik leida klaviatuurilt. Neid võib aga teksti sisestada

menüüst Insert => Symbol avatavast dialoogiaknast. Valitakse sobiv sümbol / erimärk tõstes

selle esile (mustaks). Esile tõstetud erimärk lisatakse korraldusega Insert eelnevalt teksti



paigutatud kursori positsiooni. Erinevate kirjaliikide erimärke saab valida muutes tekstikastis

kirjaliike (Font:). Mõnedest kirjaliikidest (Fontist) “Webdings või Wingdings” saab valida

pildilisi sümboleid.

Erimärke saab valida ja teksti sisestada menüüst Insert => Symbol avatavast dialoogiakna

teiselt lehelt Special Characters. Näiteks: sõna poolitamist vastavalt vajadusele (Optional

Hyphen), poolitamatut tühikut (näiteks numbrite liigendamiseks 3. Kaupa – 20 000),

poolitamatut sidekriipsu (näiteks: New-York), mõttekriipse jt.

Leheküljevahetuse lisamine (Page Break)

Kui on vaja, et mingi tekstiosa algaks uuelt lehelt, saab kasutada

sundlehevahetust klahvidega (Ctrl+Enter) või menüüst Insert =>

Break => NextPage. Sundleheküljevahetus paistab prindi eelvaa-

tes tavalise lehevahetusena, Page Layout vaates (kui -nupp

on sisselülitatud) markeerib seda punktiirjoon kirjaga Page Break,

mille kustutamisega tühistatakse sundlehevahetus.

Sundreavahetuse kustutamiseks märgistada see (punktiirjoone

kirjaga Page Break) ja kustutada Delete klahvi või Cut nupuga.



2.2 Andmete märgistamineSümboli, sõna, lause, lõigu või kogu dokumendi märgistamine

Vahel on vaja teha muudatusi tervete sõnade, lausete või pikemate tekstiosadega. Enne teksti

kujundamist, kopeerimist, kustutamist või teisaldamist märgistatakse (valitakse välja) tekst plokki

võtmisega. Väljavalitud osa muutub värvilt negatiiviks (valge tekst mustal taustal).

Hiirega lohistamine üle sõna, lause, lõigu või dokumendi – kõige lihtsam märgistamisviis

Lisavõtted hiirega teksti osas:

1. Topeltklõps sõnal – märgistab terve sõna

2. Kolmik-klõps sõnal – märgistab lõigu koos järgneva reavahetusega

3. CTRL + hiireklõps sõnal – valib terve lause koos kirjavahemärgi ja järgneva tühikuga

4. CTRL + vertikaalne hiirega lohistamine – valib lausete kaupa

Lisavõtted hiirega teksti ees oleval vasemal serva osal (kursor muutub noolekujuliseks)

1. Hiire klõps dokumendi vasemal serval – valib terve rea

2. Topeltklõps dokumendi vasemal serval – valib terve lõigu

3. Kolmik-klõps dokumendi vasemal serval – valib terve dokumendi sisu

4. Vertikaalne hiirega lohistamine vasemal serval – valib teksti ridade kaupa.

2.3 Kopeerimine, teisaldamine ja kustutamineTeksti kopeerimine (Copy&Paste) ja teisaldamine (Cut&Paste) dokumendi sees

Märgistatud teksti teisaldamiseks (viib teksti uude asukohta kustutades selle endisest kohast) ja

kopeerimiseks (jääb ka endises kohas alles) saab kasutada kahte erinevat tehnikat –

pukseerimist (Drag and Drop) ja lõikamist(kopeerimist) – kleepimist (Cut (Copy) and Paste).

1. Hiirega pukseerimine teisaldamisel uude kohta toimub järgnevalt: Plokitakse (märgistatakse)

teisaldatav tekstiosa, haaratakse see hiirega , tõstetakse see uude kohta ja lastakse hiirest lahti.

2. Hiirega pukseerimine kopeerimisel uude kohta toimub samuti kui teisaldamisel kuid hiirest

lahtilaskmise ajal vajutada alla klahv Ctrl (kursori juurde lisandub + tähis)

Kui teisaldamise sihtkoht ei ole plokiga samaaegselt aknas nähtaval, tuleb sõita hiirega alumise

või ülemise akna äärele, mispeale aken hakkab iseenesest kerima vajalikus suunas.

Märgistatud teksti teisaldamine, kopeerimine kasutades arvuti mälu

vahepuhvrit koosneb neljast iseseisvast sammust:

1. Vajaliku tekstiosa märgistamine

2. Viia valitud tekstiosa arvuti mälu vahepuhvrisse: teisaldamisel menüüst

Edit => Cut (klahvidega Ctrl + X) või kopeerimisel menüüst Edit =>

Copy (klahvidega Ctrl + C)



3. Otsida sihtkoht, asetada sinna tekstikursor

4. Kleepida valitud tekstiosa (vahepuhvri sisu) sihtkohta käsuga menüüst Edit => Paste

(klahvidega Ctrl + V)

Teksti kopeerimine ja teisaldamine mitme avatud dokumendi vahel

Windows keskkond võimaldab kasutades mälu lõikelauda – Clipboard’i (menüüd Edit =>Copy(Cut)

ja Edit => Paste) teisaldades või kopeerides märgistatud tekstiosa mitte ühe dokumendi piirides vaid

ühe rakenduse erinevate dokumentide vahel kui ka ühte tüüpi dokumendist (näiteks Word

dokumendist) hoopis teise rakenduse dokumenti (näit. Exceli töölehele).

Teksti kustutamine

Märgistatud teksti kustutavad Delete, tagasilükkeklahv (BackSpace)

(paremal pildil ringiga tähistatud) või mistahes tekstisisestuse klahvi

vajutus. Võib osutuda päris ebamugavaks, kui juhuslik näpuvajutus

kustutab valitud tekstiosa (jääb küll UNDO-käsk).

2.4 Otsing ja teksti asendamineOtsimiskäsu (Find) kasutamine sõna või lause leidmiseks dokumendi sees ja asendamiskäsu

(Replace) kasutamine sõna või fraasi asendamiseks teisega dokumendi sees

Menüüst Edit => Find dialoogiakna abil leiab tekstis kiiresti üles vajalikke kohti sõnade, sõnaosade või

tervete fraaside järgi. Otsimisega (Find) koos on võimalik kasutada automaatset asendamist (Replace)

aknas Edit => Replace.

Väljale Find What tuleb toksida otsitav sõna või selle osa ja käivitada nupuga Find Next.

Väljale Replace With tuleb toksida sõna(d), millega leitud sõnad kui vaja tulevad asendada

Dialoogaknas olevate valikute selgitused:

Match Case – Otsitakse sõnu, mille suur- ja väiketähed langevad otsitavaga kokku. Normaalselt

otsitakse sõnu sõltumata suur- või väiketähtedest.

Find Whole Words Only – Otsitakse terveid sõnu, mitte sõnaosi. Näiteks otsida sõna onn ja

asendada sõnaga hurtsik.

Use Wildcards – Otsitava sõna asemel kirjeldatakse otsimismall kasutades erimärke (vaata

allpool).

Sounds Like – Otsitakse sõnu (inglise keelseid) kõlalise sarnasuse järgi.

Find All Word Forms – Otsitakse küsitud sõna kõik inglise keelsed grammatilised vormid.

Search – Saab määrata otsimissuunda (All- kogu tekst; Down- tahapoole; Up- ettepoole).



3. Kujundamine (vormindamine)

3.1 Teksti kujundamise põhivõttedTeksti kujundamiseks tuleb vajalik tekstiosa märgistada ja seejärel valida vastav soovitud kujundamise

vorming.



Kirja stiili (laadi) muutmine: kirja suurus (Size) ja tüüp (Font Style)

Kirja suurus (Size). Erineva suurusega kirja saab määrata kirjasuuruse nupuga (Font Size).

Nupu akna väljale tuleb toksida või valida vajalik suurus. Suurust mõõdetakse punktides (USA

mõõtühik) – 1punkt = 1/72 tolli≈0,353mm. Näiteks kiri suurusega 12 p (siia arvestatakse ka reavahet)

mahub tollile 6 rida, sest 6x12=72pointi.

Kirja tüüp (Font). Kohe kirjasuuruse nupu kõrval

on kirja tüübi nupp (Font). Kuigi kirjatüüpe on suur

hulk, on soovitav piirduda maksimaalselt ühe-kahe

kirjatüübiga dokumendis. Levinud on Arial, Times

New Roman jm.

Teksti kujundamine (vormindamine): rasvane kiri (Bold), kaldkiri (Italic), allajoonitud kiri

(Underline)

Kõige lihtsamad teksti kujundamise vormingud on:

rasvane kiri (Bold) – muudab teksti paksemaks ja silmatorkavamaks. See on hea

sõnade rõhutamiseks.

kaldkiri (Italic) – kursiivkiri, mis kallutab teksti paremale, kasutatakse võõrsõnade

kirjutamisel.

allajoonitud kiri (Underline) – tõmbab valitud tekstile joone alla.

Teksti kujundamiseks tuleb tekst alguses märgistada ja siis valida nupurealt vastav vorming.

Kõike seda saab ka määrata läbi dialoogakna menüüst Format => Font.

Piirjoone ja varjutuse lisamine. Lõike saab varustada raamide, joonte, ja taustadega dialoogist

Format => Borders And Shading või nupuriba nupult . Lõigule saab määrata 5 erinevat

joont: alljoon, ülajoon, vasakjoon, paremjoon, sisehorisontaaljoon.

Kirja värvi muutmine (Color)

Värviline kiri omab mõtet ainult tekstide puhul, mis on mõeldud arvutiekraanilt lugemiseks ja/või

värviprinteri olemas olu korral. Lõigu võib varustada lisaks äärisjoontele ka taustaga – viirutus, värv,

muster jt.



Teksti joondamine (rajastamine): vasakule, keskele, paremale ja kahepoolselt

Kõige lihtsamad lõiguvormingu käsud on joondamised. Joondamiskäskudele ei vasta iseseisvaid

menüükorraldusi, nad on kättesaadavad nupurealt, klahvivõtetega ja dialoogist Format =>Paragraph.

Word tunneb nelja joondamisviisi:

Left – vasakjoondamine, kus ridade ridade algused on kohakuti.

Center – keskjoondamine, kus joondatud tekstiridade keskkohad on kohakuti.

Right – paremjoondamisel paigutatakse ridade lõpud kohakuti.

Justify – rööpjoonduse (kahepoolse) puhul venitatakse kõik lõigu read peale

viimase ühepikkusteks.

Poolitamine

Poolitamine tuleks usaldada Wordi hoolde, mitte mingil juhul ei tohi ise käsitsi teksti poolitada. Käsitsi

pandud poolitusmärgid (miinus) jäävad tekstis samasuguseks ka teksti hilisemal ümberkujundamisel,

kui nad satuvad rea keskele. Tekstis saab märkida küll ka poolituskohti, selleks tuleb kasutada

klahvikombinatsiooni Ctrl + Miinusklahv (NB! Mitte numbriklaviatuurilt). Word sisaldab tavaliselt

inglise keelset keeletoe vahendeid, mis poolitavad õigest kohast. Eestis turustatavat Microsoft Office’it

müüakse ka koos eestikeelse toega. Poolituse juhtimiseks on

käsk Tools => Language => Hyphenation. Eelnevalt tuleb

muidugi valida menüüst Tools => Language=>

SetLanguage => Estonian ja eemaldada märgistus

a Do not Check spelling or grammar . Avanenud

Hyphenation dialoogaknas poolitusala (Hyphenation Zone)

määrab maksimaalse erinevuse reapikkustes

(rööpjoondusega lõigus maksimaalse “venituse”), mida lubatakse ilma sõna poolitamata. Sõna mis

algab enne pooltusala ega mahu tervikuna real, kuulub poolitamisele. Mida laiem on poolitusala, seda

“sakilisem” on teksti parem äär (või seda suuremaks on venitatud tühikud), kitsam poolitusala

suurendab aga poolitatud ridade arvu. Lubatud järjestikpoolituste arv (Limit Consecutive Hyphens)

piirab poolitatavate naaberridade arvu. Teksti loetavus kahaneb kui hulk ridu järjest on poolitatud.

Taande muutmine (Indentation)

Taandrea moodustamiseks ei tohi kasutada tühikute (taanded ei tule ühtlased) ega tabulaatorite

kasutamist (pole korrektne).

Taandrida (First Line

Indent) – lõigu esimese rea

algus on ülejäänutest paremal.



Lõigutaane (Hanging indent) – kõigi lõigu esireale järgnevate ridade taane

Realõpu piiraja (Right Indent) –fikseerib lõigu ridade murdejoone – joone, millest kaugemale

ükski rida ei ulatu; rööpjoondusega lõigus venitatakse kõik murderead selle jooneni.

Piirajad – fikseerivad lõigu ridade algus- või lõpupunkti.

Lisaks on veel neljakandiline liugur – kogutaande piiraja, millel “istub” lõigutaande (Left

Indent) piiraja ja mis temaga koos liigub. Seda kasutatakse kahe vasakpoolse piiraja – taandrea

(First Line Indent) ja lõigutaande (Left Indent) piiraja – samaaegseks liigutamiseks

(kogutaande muutmiseks).

Taandridade määramisel tuleb meeles pidada, et määrang kehtib ainult selle lõigu kohta, milles asub

kursor, või nende lõikude kohta, mis on märgistatud. Kord paika pandud taandread aga säilivad kõigil

järgnevalt tekkivatel ridadel. Taandlõigu moodustamiseks tuleb haarata lõigutaande piirajast ja nihutada

seda. Mõlemat piirajat võib joonlaual vabalt paigutada, keelatud on vaid piirajate viimine “halli tsooni”

(veerised (Margin) – tekstilehekülje servadel olev vaba ruum) –joonlaua osasse, mis märgib leheveerist.

Reavahe muutmine (Line Spacing)

Teksti paremaks loetavuseks tuleb sageli teksti vahele “õhku” jätta. Sobiva reavahe määramiseks on

valik Line Spacing dialoogis menüüs Format/Paragraph. Reavahe on lõigu vormingu osa, mis tähendab,

et ühe lõigu piires on reavahe määratud ühte moodi.

Single line (1.0). Ühekordne reavahe arvutatakse kirja suuruse järgi ja vastab

suurimale kirjasuurusele reas. Näiteks teksti kirja suurusega 12 mahub ühele

tollile 6 rida. Ühekordne reavahe on standardasetuses automaatselt määratud.

1,5 lines. Poolteisekordne reavahe arvutatakse samuti kirja suuruse järgi. Kirja

suurusega 12 mahub tollile 4 rida.

Double. Kahekordne reavahe arvutatakse analoogiliselt eelnevaga.

Multiple. Kordne reavahe võimaldab valida muu suvaline kordaja lisaks 1-, 1,5- ja 2-kordsele

reavahele.

At Least – kui reas juhtub määratust suuremaid tähti, suurendatakse selle rea kõrgust; Exactly –

nagu At Least kuid reakõrgust ei suurendata.

Vormingupintsli kasutamine (Format Painter)

Tekst liigendatakse lõikudeks (paragraph) parema loetavuse huvides. Lõiguvorming (taandread, tekst

veergudeks, loendid jt) määrab reeglid, kuidas on kujundatud terve lõik ja see info on salvestatud lõigu

lõpu märgis (π). Selleks, et samalaadset vormingut kasutada mitmes kohas, ei pea kõiki vormingukäske

kordama. Lihtsamatel juhtudel piisab vormingu kopeerimisest Format Painter’iga. Märgivormingu

kopeerimiseks tuleb kursor viia vajalikult kujundatud tekstiosale, vajutada Format Painter nuppu (lk. 7

näidatud nupp), mille peale hiirekursorile lisandub pintsel. Seejärel tuleb selle “pintsliga” lohistada üle



kujundatava tekstiosa (nii nagu värviks pintsliga), mis saab seepeale algselt valituga samasuguse

kujunduse. Sel kombel kantakse üle märgivorming.

3.2 Üldine vormindamineTabulatsioonipositsioonide paigaldamine: – vasak, parem, keskel, kümnendpunkt

Lisaks vaikimisi antud tabulatsiooni sammule (Default

tab stops = 1,27 cm) saab ka ise määrata tabulatsiooni

sammu. Menüü Format => Tabs avanevasse

dialoogaknasse (Tab stop position) saab tippida number

(kaugus lehe äärest) või tabulatsiooni asendeid saab

määrata ka otse joonlaua (Ruler) peal. Kuni lõigule pole

määratud ühtegi tabulaatorit, kehtivad vaiketabulaatori

märgid. Uue tabulaatori märgi joonlauale paigutamisel,

määrab selle liigi joonlaua vasakotsas paiknev

tabulaatorimärk. Hiireklõps sellel märgil määrab järgmise

lisatava tabulaatori liigi. Tabulaatori koha määramisel

klõpsatakse hiirega joonlaual, mille tulemusena ilmub

sinna uus tabulaatorimärk. Tabulaatori teisaldamiseks

tuleb temast hiirega haarata ja lohistada uude kohta; eemaldamiseks tuleb ta joonlaualt ära lohistada.

Kursori viimiseks tabulaatormärgiga määratud kohale tuleb kasutada klaviatuuri tabulaatori klahvi.

Dokumendile piirjoonte (raamjoonte) lisamine

Word'is on olemas võimalus lisada raamjoon kogu lehele. Selline vajadus tekib kui soovitakse

kujundada diplomit, aukirja või muud sellist. Äärise lisamiseks kogu lehele tuleb valida menüüst

Format käsk Borders and Shading ning valida sobiv ääris vahekaardil Page Border. Äärisest

lahtisaamiseks tuleb valida Page Border leheküljelt äärise eemaldamise nupp No Borders. Peale

joonetüüpide on võimalik valida ääristeks mitmesuguseid kujundeid valikuaknast Art. Page Border

leheküljel nupuga Option avanevas Border snd Shading Options aknas saab määrata leheraamjoone

kaugus kas tekstist või lehe välisservast. NB! File => Print dialoogist nupuga Properties tuleb

kontrollida kas lehekülje formaadiks on valitud ikka A4.



Nummerdatud ja nummerdamata loetelu kasutamine (Bullet and Numbering)

Nummerdatud või nummerdamata

loendite loomist ja erinevate loendi

eraldussümbolite valimist saab

menüüst Format =>

Bullets And Numbering valikust

Numbered või nupurealt (enne tuleb

lõigud märgistada) nupuga

Numbering või Bullets. Menüü

dialoogist Customize saab määrata

kasutatava numbrisüsteemi, numbri

ette ja järele lisatava teksti, millisest

numbrist alustada, millist

tähistusmärki kasutada loeteluks,

mitmetasemelise struktuuriga

loetelusid jt. Nummerdamata ehk täpploetelude (Bullet) puhul ei rõhutata järjestust vaid samaväärsust.

Ka siin saab dialoogist Format => Bullets And Numbering valikust Bulleted valida sobivama märgi.

Suur valik märke asuvad tähistikes Symbols, Windings ja Webdings.

3.3 MallidDokumendi malli kasutamine (Template)

Samatüübiliste dokumentide pideva kasutuse korral on soovitav korduvad vormid (kirjad, teatised,

lepingud, püsitekstid jm) kord koostada ja kujundada ning salvestada need dokumendimallina

(Template). Dokumendimallidesse sisestada vaid korduvkasutusega tekst ning andmed võimaluse korral

väljadena (kuupäev, isikuandmed jne). Salvestamiseks valida dialoogaknas Save As...

dokumenditüübiks Document Templates. Uue dokumendimalli loomisel võib kasutada mõnda Wordi

koosseisus olevatest mallidest. Selleks avada uus dokument korraldusega menüüst File => New, valida

dialoogaknast sobiv põhi mallile (tühi dokument, kirja-, faksi- või aruandemall) ning märgistada

raadionupp Template.



4. Dokumendi viimistlemine

4.1 Stiilid ja leheküljedOlemasolevate stiilide (Style) kasutamine ja vormindamine

Lõigustiil. Ilusa väljanägemisega teksti kujundamine võtab

kõigi märgi ja lõiguvorminguid ühekaupa kasutamise korral

rohkem aega kui asi väärt seda vaid sellepärast, et ei tunta

Wordi kujundusvahendit – kirja stiil. Kirja stiil on nimeline

vormingukomplekt. Esimene lõigustiil dokumendis kannab

nime NORMAL. Väga mugavad on kasutada pealkirjastiile

(Heading 1 kuni Heading 9), millega (neid võib oma soovi

kohaselt ümber kujundada) saab kerge vaevaga koostada

korrektsete ja ühetaoliste pealkirjade ja alapealkirjadega

kujundatud dokumente ja automaatselt. Arvuti koostab

sisukorra Heading–stiili pealkirjadest ja selle võib koostada

nii detailse kui vaja.

Olemasolevate lõigustiilide kasutamiseks piisab kui asetada

kursor lõiku mille lõigustiili soovitakse muuta ja valitakse kirja stiili aknast sobiv stiil.

Uusi stiile saab luua menüüst Format => Style dialoogist.

Olemasoleva stiili muutmiseks tuleb märgistada stiili lõik, teha vajalikud muudatused vormingus

ja seejärel valida stiilinupu loetelust sama nimega stiil. Selle peale avatakse dialoog, mille kaudu

programm täpsustab, kas kasutaja soovib:

1. muuta stiili kirjeldust ja kasutada kursoriga tähistatud lõiku kui näidist (redefine the style

using the selection as an example?).

2. või taastada lõigu kirjeldus sellisena, nagu kirjeldatud stiilis (reapply the formatting of

the style to the selection?)

3. Esimesel juhul salvestatakse kõik tehtud vormimuudatuse. Koos sellega muutuvad kõik

sama stiili lõigud.

Leheküljenumbrite lisamine ja vormindamine

Leheküljenumbrite kiireks lisamiseks tuleb valida menüüst Inset käsk Page Numbers ja valida sobiv

variant kas: jalusesse või päisesse ja millisesse positsiooni seal (lehe keskele, paremale või vasemale)

ning kas esimesel leheküljel numbrit näidatakse või ei. Nupuga Format saab määrata ilmuva

lehenumbri formaadi. Lehtede nummerdamist alustatakse reeglina ühest. Vajaduse korral võib aga



määrata lehekülje stardinumbri. Kui aga on tekkinud kahed lehenumbrid, siis valida menüüst View käsk

Header and Footer ning kustuda tarbetu number.

4.2 Päised ja jalusedPäise ja jaluse (Header and Footer) lisamine

Enne päise ja jaluse lisamist tuleb vajadusel määrata menüüst File =>Page Setup... => Margin

päisealad (Header ja Footer), millesse moodustatakse lehekülgede korduvosad – lehenumbrid,

korduvad pealkirjad jt. Päise kujundamiseks tuleb minna päisevaatesse View => Header And Footer,

ilmub täiendav nupurida. Kogu päistesse paigutatud tekst ilmub kõigile lehekülgedele. Päisvaatest

väljumiseks on ka nupp Close.

Päisesse ja jalusesse andmete (Insert AutoText), kuupäeva, leheküljenumbri jne. lisamine

Kuupäeva, kellaaja, lehekülje numbrite sisestamiseks päisesse või jalusesse tuleb kasutada päisevaates

ekraanile ilmuva täiendavalt nupurealt Header and Footer vastavaid väljade nuppe. Nupuga

saab ekraanile tuua lehepäise või jaluse. Kogu päisesse kirjutatud tekst ilmub kõigile lehekülgedele.



Päisesse saab ka paigutada pilte ja muid kujunduselemente, mis samuti lehelt lehele peavad korduma.

Objekt ise asub lehel kui objekt on ankurdatud päiselõiguga – st. objekt on sisse toodud päisevaates.

näiteks nii võib sel kombel lehed varustada “vesimärk-pildiga”.

Päise ja jaluse teksti vormindamise põhivõtete kasutamine

Päises ja jaluses saab korraga kasutada kolme erinevat joondamist: vasak, keskmine ja parem joondus.

Joondamiste vahel liikumiseks kasutada TAB-klahvi. Vastavad tabulatsiooni märkide asukohad tuleb

hiirega näidata või kui kasutada stiile Header ja Footer (sisaldavad kahte tabulaatorit – kesktabulaator

leheosa keskel ja paremtabulaator paremal äärel).

4.3 Õigekiri ja selle kontrollÕigekirja korrektori (Spelling and Grammar) kasutamine ja teksti parandamine

MS Office pakett sisaldab tavaliselt inglise keelset keeletuge

kuid Eestis müüakse eesti keele tuge eraldi ja koos MS Office’iga.

Eesti keeletoel on esialgu vaid sõnastik ja poolitus, mis

hoolitsevad üksikute sõnade õigekirja ja korrektse poolituse

eest. Teksti keele määramine toimub menüüst Tools =>

Set Language avanevast aknast Estonian valikuga ja eemaldada

märgistus Do not Check spelling or grammar. Default nupp teeb

vajalikud muudatused põhimalli Normal.dot. Teistes mallides

tuleb see muudatus teha käsitsi. Õigekirja kontrolli võib

teostada kahel viisil – teksti ülevaatusel või paralleelselt teksti

sissetoksimisega (vigased sõnad punase alljoonega).

Vigadeotsimise üle kogu teksti käivitab korraldus Tools => Spelling (F7 funktsiooniklahv) – tavaliselt

kontrollib sõnade õigekirja,

kuid mitte kirjavahemärke,

sõnade järjekorda ega sõnade

käändeid. Esimese vigase

koha leidmisel avab

parandusdialoogi millest saab

valida asendussõna, ülejäänud

käsud on järgmised:

Change – asendab vigase

sõna valitud sõnaga

pakutud loetelust.



Ignore – ignoreerib vigast kohta ja eemaldab punase lainelise joone.

Add – lisab sõna täiendussõnastikku.

Suggest – toob välja soovitatavad asendussõnad (harilikult on sisse lülitatud automaatne

soovitus).

Olekureal – linnukene raamatu kohal (tekst veatu); punane rist raamatul (vead tekstis).

Samuti tasub proovida, mida kostab soovituste nimistu (Thesaurus) – hiire paremklõps või

Shift+F10 vigasel sõnal avab soovitused.

4.4 Lehekülje vormingLehekülje määrangute (Set Up) muutmine: lehekülje suurus, lehekülje orientatsioon (Portrait või

Landscape)

Lehekülje kujundus määratakse dialoogist

File => PageSetup. Vahelehelt Paper Size

määratakse lehe suurus. Meil kasutatakse

peamiselt lehekülgi suurusega A4

(21x29,7cm). Kui lehesuurus ei lange

kokku tegelikuga, on lehe paigutuse õigeks

seadmine lootusetu. Lehe orientatsioon

võib olla püst- (Portrait) või

rõhtpaigutusega (Landscape).

Dokumendi veeriste (Margins) laiuse

muutmine

Lehekülje kujundus dialoogi File =>

Page Setup vahelehelt Margin määratakse

ääris(veeris)jooned – teksti paigutamisel

vabaks jäetavad servad: ülaveeris (Top

margins), alaveeris (Bottom margins),

vasakveeris (Left margins), paremveeris

(Right margins). Kahepoolse trüki tarvis on võimalus – peegelveerised (Mirror margins), kus lehtedel

vaheldumisi vahetatakse vasak ja paremveeris.



5. Printimine

5.1 Ettevalmistus prindiksVäljatrüki eelvaatlus

Dokumendi trükkimiseks on nupp nupureal, kuid otstarbekam on alustada korraldusest File =>

Print (Ctrl+P), mis avab dialoogi (nupule Pint vajutamisel trükitakse kogu dokument, mingeid

lisaandmeid küsimata). Enne printima asumist tuleks dokument üle vaadata prindi eelvaates (korraldus

File => PrintPreview), mis lubab detailsel näha, kuidas dokument peale trükkimist välja näeb (luubiga

suurendus, mitu lehekülge korraga).

Printimise põhivalikute kasutamine

Printimisel koopiate

arvu määramiseks

(Copies) on kaks

võimalust:

eksemplarhaaval

(Collated Copies –

trükitakse kõik

leheküljed ja seejärel

alustatakse uut

eksemplari) ja

lehthaaval (igast lehest

vajalik arv koopiaid).

Pole mõtet liialdada –

odavam kasutada

koopiamasinaid.

Kogu dokumentide välja trükkimiseks peab olema märgistatud ring All; ringi Current Page

märgistamisel aktiivne lehekülg; märgistades ringi Pages tuleb kirjutada ka valitud leheküljed;

dokumendis märgistatud blokk trükkimiseks on ring Selection.

Dokumendi printimine varem installeeritud printeriga

Enne dokumendi printimist tuleb kontrollida lehe üldilmet – klõpsates prindi eelvaate nupul

Prindi eelvaates võib valida mitu lehekülge korraga

eelvaate aknasse. Dokumendi printimist on

otstarbekas alustatakse korraldusest File => Print, mis avab dialoogi valikuteks. Nupureal olev nupp



Print aga trükib kogu dokumendi vaikimisi määratud printeriga, mingeid lisaandmeid küsimata.

Dialoogist saab määrata, millist dokumendiosa trükkida: All – kogu dokument; Current Page –

lehekülg, milles asub kursor; Selection – valitud dokumendiosa, mis võib koosneda mõnest sõnast,

lõigust, leheküljest või ka mitmest leheküljest.

6. Muud oskused

6.1 TabelidTabeli loomine

Tabelit moodustatakse menüüst Table => Insert

avanevast dialoogiaknast. Ridu ja veerge saab

kord juba moodustatud tabelile ka hiljem lisada ja

neid kustutada.

Teiseks mooduseks uue tabeli moodustamiseks tuleb Insert Table

nupuga avatavas tabelis lohistada hiirega üle vajatava tabeli suurusele

vajalike ridade ja veergude arvu. Need muutuvad siniseks ja alla

ilmub: tabeli read ja tabeli veerud. Vaata kõrvalolevat pilti. Hiire

klahvi vabastades ilmub eelnevalt teksti paigutatud kursori kohale

valitud suurusega tabeli ruudustik. Loodud tabel tekib ruudustikuna.

Kui mingit ruudustikku ei teki, siis võib põhjuseks olla, et on välja

lülitatud režiim – Tables => Gridlines.

Tabelit on võimalik ka ise joonistada menüüst Table => Draw Table. Selleks klõpsata nupul

Tables And Bordes, kontrollida, et nupp on sisse lülitatud ning joonestada pliiatsiks

muutunud hiirekursoriga soovitud suurusega ja jaotusega tabel.

Tabeli lahtri kujundamine: teksti kujundus, lahtri suurus, värv jne.

Tabeli lahtri sisu võib olla väga mitmekesine, alates üksikust sõnast, mitmest lõigust kuni lehekülgede

pikkuse tekstini. Tabelisse sisestatud teksti saab kujundada nagu tavalist teksti: kirjaliik, kirjasuurus,



kirja värv, reavahed, taandread, paiknemine (tabulatsioon). Erinevus on ainult tabelis oleva teksti

märgistamisel ja tabulaatorite kasutamisel. Tabelis saab märgistada teksti ühe lahtri sees või terveid

lahtreid. Kui tekst ei mahu lahtrisse, siis viib programm selle järgmisele reale muutes kõik rea lahtrid

laiemaks. ENTER-klahv viib ka kursori järgmisele reale muutes samuti rea laiust. Tabeli piires on

rõhtjoonlaud jaotatud osadeks, igale veerule oma, püstjoonlauale ilmuvad reakõrguse markerid, mille

abil saab muuta tabelirea kõrgust. Tabelialas kui erikujulises dokumendiosas toimub liikumine ja

plokkimine teisiti kui muus tekstialas. Joondamiseks lahtrites tabulaatori märgi (näiteks arvud

kümnendkoha koma) järgi tuleb kasutada klahve Ctrl + Tab. Sest Tab-klahvi kasutatakse liikumiseks

lahtrist järgmisse lahtrisse. Shift + Tab klahvi koos kasutamisel liigub kursor lahtrist lahtrisse

tagaltpoolt ettepoole.

Ridade ja veergude lisamine ning kustutamine

Ridade ja veergude lisamiseks või kustutamiseks tuleb see eelnevalt valida nagu ülal näidatud ja siis

hiire paremaklahviga avatavast menüüst valida Insert (lisamine) või Delete (kustutamine)

Tabelile raamjoonte (piirjoonte) lisamine

Tabeli kujundamise üks tavalisi viise on tabelile raamjoonte lisamine (joonimine), sobivalt valitud

jooned muudavad tabeli kergemini haaratavaks. Märgistatud tabeli raamimine (Borders),

kujundamine, toonimine (Shading) toimub korraldusega Format => BordersAndShading avaneva

dialoogakna või nupurea nupult Borders.



Tabeli automaatne kujundamine

(AutoFormat)

Koostatud tabeleile saab kiiresti anda kena

ilme, ka kord kujundatud tabelit on kerge sel

moel muuta. Tabeli automaatse vormingu

saab käivitada kohe tabeli moodustamisel

(Tabel => Insert dialoogist) või hiljem

käsuga Table => Table AutoFormat. Avanev

dialoog võimaldab leida ligi neljakümne

valmiskujunduse hulgast sobiva. Automaatsel

vormindamisel või valida, kas võtta valmis

kujundusest kõik vormingud või ainult osa.

Tabeli sorteerimine

Tabelis olevaid andmeid saab lihtsalt

järjestada suvalises veerus paikneva tunnuse

alusel. Korraldusega Table => Sort...

avatakse dialoog, kuis saab määrata kuni

kolm veergu sorteerimiseks ja määrata

sorteerimise suund. Vajadusel korral saab

sorteerida vaid valitud veerge.

Sorteerimiseks ei pea tekst ilmtingimata

tabelina vormistatud olema, sama käsuga

saab sorteerida ka tabeliks vormindamata

teksti, kas siis lõikude kaupa, või

eraldajatega (samuti nagu tabelis) määratud

väljade järgi. Arvutused tabelis võib lasta

teha Word kalkulaatoril menüüst Table =>

Formula. Keerulisemate ja pikemate

valemite puhul on õigem konkreetsete

arvude asemel kasutada valemites lahtrite

aadresse. Konkreetse arvu muutusel jääb ju

lahtri aadress samaks ja tuleb lihtsalt arvutil

teha ümberarvutus. NB! Muutes mõnda arvu millele viitab aadress valemis, tuleb arvutil lasta teha

ümberarvutus. Selleks märgistada tabel, hoides kursorit tabelil avade parema hiire nupuga kiirmenüü



ja valida sealt Update Field .

6.2 PildidDokumendi teksti saab lisada pilte, mis võivad olla tehtud mistahes Windows’i keskkonna rakendusega.

Lihtsamaid jooniseid, mis koosnevad joontest, kastidest, rõngaist, ellipseist jne saab lehele lisada ka

Word'i enda vahenditega.

Pilt (picture) on kui valmis terviklik illustratsioon, mida Wordi dokumendis saab vaid

suurendada, vähendada, venitada, kokku suruda ja serva taha peita. Pilte ei ole Wordis võimalik

pöörata, teha pildist peegelpilti analoogselt teksti tähtedega. Pilte töödeldakse üldreeglina selle

rakenduse programmiga, milles neid valmistati.

Joonis (drawing) – graafikaelement, mis luuakse–lisatakse dokumenti Wordi enda vahenditega.

Ta ei ole teksti osa, kuid võib olla selle külge ankurdatud (kuna pilt on teksti osa, saab jooniseid

ankurdata ka piltide külge).

Pildi lisamine dokumendile

Pilti saab lisada menüüst Insert => Picture => FromFiles.. avaneva dialoogiakna kaudu.

Väljale Files Of Type tuleb valida sobiv graafika filter ja Insert toob selle faili Wordi dokumenti.

Üks erinevus, võrreldes tavalise tähega on veel see, et pildile saab tekitada äärejoone.

Joonise elementide (Autoshape) lisamine, joonte ja tausta värvi muutmine

Joonise elemente lisatakse dokumenti joonise nupuriba (View => Toolbars => Drawing) nuppudega.

“Drawing” on joonestusvahendite komplekt, mille abil saab joonestada plokkskeeme, struktuurskeeme,



dekoreerida tekstidokumente. Valmiv joonis võib koosneda tasapinnalistest või ruumilistest objektidest

(joon, ellips, ringjoon, ristkülik, tekstikastid, nooled jm) kokku üle 100 erineva objekti. Neid saab

pöörata, nende suurusi muuta, nende sisse saab tippida tekste jne. “WordArt” võimaldab koostada

plakati- ja ilutekste.

View Normal vaates reeglina jooniseid ei näe, need on nähtavad leheküljevaates (Page Layout).

Mitme objekti valikuks tuleb Shift-klahv hoida allavajutatuna.

Valitud objekte võib grupeerida parema hiirenupuga avaneva menüü korraldusega Group

Üksteise peal paiknevate objektide järjestuse muutmiseks: valida objekt, parema hiirenupuga

avanevast menüüst valida Bring to Front (too ette) või Send to Back (saada taha).

Objekte saab suvalise telje ümber pöörata.

Mõõtkavas joonestamiseks tuleb menüüst Draw => Grid valida kursori liikumise samm ja

märgistada valikuruut Snap to Grid.

Pildi või graafilise elemendi suuruse muutmine ja teisaldamine dokumendis

Pildi või jooniseelemendi valimine (näiteks teisaldamiseks) – kui hiirekursor liigub pildi või

jooniseelemendi kohale, muutub ta harilikuks noolekursoriks, millele lisandub neljanoolerist. Sellise

kursoriga klõpsates muudetakse jooniseelement aktiivseks (ilmuvad sangad) ja teda saab teisaldada

(sõidutada) objektist haarates või suurendada–vähendada. Sangad (kaheksa ruudukest, neli pildi

nurkades, neli servades) tekivad pildile hiirega klõpsutades sellel. Haarates hiirega sangast on võimalik

objekti suurendada – vähendada.

Nurgasangast sikutamine muudab pildi suurust, pildi proportsioon jääb samaks.

Servasangast sikutamine muudab kas laiust või kõrgust.

Kõike seda saab teha ka korraldusega Format => Picture.

Crop (kärpimine) – muudab pildi nähtavat osa (lõikab ära servad). Kärbitud pildi suurus ja proportsioon

jäävad muutumatuks, aheneb vaid pildi vaateala.



6.3 Objektide lisamine dokumenti Tabeltöötlusprogrammist tabeli lisamine dokumenti

Tabeltöötlusprogrammist Exceli tabeli lisamiseks Wordi tuleb hiirega valida soovitud osa Exceli

tabelist ja valida kopeerimise korraldus Copy. Seejärel avada programm Word, märgistada kursoriga

asukoht (vajaduse korral avada olemas olev dokument, kuhu soovitakse tabel tuua) ja kasutada ühte

järgnevatest variantidest:

anda kleepimise korraldus menüüst Edit => Paste või nupp Paste või Ctrl+V abil. Sellisel juhul

tuuakse tabel sisse kui Wordi tabel, puudub side Exceliga.

anda kleepimise korraldus menüüst Edit => Paste Special... /Paste/ Microsoft Excel

Worksheet Object – tabel tuuakse Wordi sisse Exceli objektina, mis võimaldab hiljem

algandmeid muuta ja arvutatavad avaldised korrigeeruvad automaatselt.

anda kleepimise korraldus menüüst Edit => PasteSpecial.../Paste link: => Microsoft Excel

Worksheet Object – – selline kopeerimine tagab nende tabelite omavahelise dünaamilise

sideme. Seega tehes nüüd muudatusi Excelis, kajastuvad need koheselt ka Wordi tabelis.

Salvestades Exceli tabeli nüüd mõnda teise kohta, kaob side tabelite vahel.

Pildifaili, diagrammi või graafiku lisamine dokumenti

Dokumendi illustreerimiseks võib importida graafikat teistest rakendustest või joonistada ise. Tabelite,

diagrammide, piltide importimiseks teistest programmidest ja teksti lisamiseks teistest

dokumentidest on võimalik veel kasutada mälu lõikelauda – Clipboard’i (menüüd Edit =>

Copy(Cut) ja Edit => Paste).

Lõikepiltide (Clip Art) lisamiseks dokumenti tuleb eelnevalt märkida kursoriga koht, kuhu

soovitakse pilt paigaldada. Menüüst Insert => Picture => Clip Art. Ja edasi valida soovitud



pilt.

Olemas olevat pilti saab tuua dokumenti menüüst Insert => Picture => From File...

Kui Excel pole parajasti kättesaadav saab luua diagramme ka Graph’iga, mis on käideldav

Wordist. Graph’i diagrammi loomiseks Wordis tuleb märkida kursoriga koht dokumendis, kuhu

diagrammi paigutada soovitakse. Kui diagramm peaks põhinema tabeli andmetel, valige hiirega

tabel. Valida menüüst Insert käsk Object ja klõpsta Microsoft Graph (vaata toodud näidist).

Teksti lisamine teisest dokumendist. menüüst Insert => File.. avanevas dialoogiaknas valida

Files Of Types: Word Documents (*.doc). Edasi otsida vajalik fail *.doc ja Insert toob selle

faili Wordi dokumenti. Edasi võib sisestatud teksti redigeerida ja mittevajalik kustuda.

6.4 Hulgipostitus (Mail merge) Suure hulga kirjade saatmine on parajalt töömahukas ülesanne. Koopiamasinaga tehtud kirjad on kõik

ühesugused (“lugupeetud firmajuht”) ja jätavad kohe algusest peale masstoote mulje. Kui aga kiri on

isikliku väljanägemisega (“Austatud proua Mets, mul on au teatada, et meil on alati meeldinud koostöö

Teie juhitava firmaga “Pudukaubad” ning sellepärast …”) pööratakse sellele suuremat tähelepanu.

Hulgipostituse teostamist abistab Wordis nõustaja Show Mail Merge Toolbar menüüst Tools =>

Letters and Mailings => Mail Merge.

Andmefaili (tabeli) koostamine hulgipostituse jaoks

Hulgipostituse juures tuleb arvestada, et kirjade saatmiseks erinevatele adressaatidele peab olema

koostebaas (andmebaas) — tabel, millest arvuti võtab adressaatide andmeid. Koostebaasi võib koostada

Wordi dokumendina, Exceli tabelina, Access’i või mõne muu süsteemi andmebaasina. Word oskab

selleks otstarbeks kasutada ka elektronposti aadressraamatut jne.

Olgu koostebaasiks Word’i dokument, mis koosneb ühest tabelist (ilma pealkirjata). Tabeli



esimene rida peab sisaldama väljade nimesid. Nende nimedega saab tabeli lahtreid siduda

tüüpkirjaga. Tabeli ülejäänud ridades asuvad koostekirjed. Kirjete lahtris võib olla suvaline

tekstiline info, ühest sõnast kuni mitme lõiguni.

Kirjakooste käigus Word võtab lahtri sisu ja kopeerib tervikuna koosteväljaga määratud

asukohta. Koostebaasi lahter võib sisaldada automaatselt uuendatavaid välju (arvutusi

“Formula” abil) ja muud taolist.

Lihtsa tabelikujulise koostebaasi näide :

Andmebaasiks võib olla ka dokument, mis pole vormistatud tabelina, vaid:

1. koostekirjed asuvad erinevates lõikudes (kirjete eraldajaks on kasutatud Enter klahvi)

2. andmeväljad eraldatakse üksteisest mingi muu eraldajaga (tavaliselt tabulaator)

3. dokumendi alguses (esimene rida) on nn päiskirje, mis koosneb väljade nimedest.

4. Päise eraldajad peavad olema täpselt samad, mis teistel kirjetel (ridadel)

5. Kui kirjed on erinevate pikkustega (ühes rohkem, teises vähem välju) peab väljaeraldajaid olema

vähemalt samapalju, kui on päisekirjes.

Lihtsa tekstikujulise koostebaasi näide . ¶-nupp on sisselülitatud tabulaatori (→ märk) ja Enter

klahvi (¶-märk) kasutuskoha näitamiseks.



Põhidokumendi ja andmebaasi ühendamine. Kirjade, teadete jm. ettevalmistamine postitamiseks

Hulgikirja koostamine

1. Avada või sisestada kirja tekst. Jätta see tööaknasse avatuks. NB! Andmetabel peab olemas

olema (avada pole vaja).

2. Hulgipostituseks on vaja kirjakooste-tööriistariba. Valida View => Toolbars => Mail Merge.

3. Klõpsata Sea dokumenditüüp-nupul ja vali dokumenditüübiks Kirjad (Letters).

4. Klõpsata Ava andmeallikas-nupul ja vali andmeallikas (tabel).

5. Nüüd kuvatakse jälle põhidokument. Kirjakooste-tööriistariba nupud on muutunud aktiivseks.

6. Sisestada dokumenti väljad. Selleks märgistada välja asukohta ja klõpsata Koosteväli-nupu

valikunoolt ning avanevast loendist valida sobiv väli.



7. Korrata tegevust, kuni kõik väljad on lisatud.

8. Andmetabeli ühendamiseks põhidokumendiga klõpsata Koosta uude dokumenti nupul.

Avaneb Koosta uude dokumenti-dialoogikast, milles klõpsata OK.

9. Seepeale luuakse kõiki kirju sisaldav uus fail ehk hulgikiri.

Hulgiümbriku koostamine

1. Avada uus fail. NB! Andmetabel peab olemas olema (avada pole vaja).

2. Hulgipostituseks on vaja kirjakooste-tööriistariba.

3. Klõpsata Sea dokumenditüüp-nupul ja valida dokumenditüübiks Ümbrikud.

Avaneb Ümbrikusuvandid-dialoogikast. Võib muuta ümbriku suurust, muuta siht- ja saatja

aadressi kujundust. Seejärel klõpsata OK.

4. Klõpsata Ava andmeallikas-nupul ja valida andmeallikas (tabel).

5. Nüüd kuvatakse jälle põhidokument – leht on võtnud ümbriku kuju. Kirjakooste-tööriistariba

nupud on muutunud aktiivseks.

6. Sisestada ümbrikule saatja aadress.

7. Klõpsata ümbriku allosas. Tekib kast saaja andmete jaoks. Lisa koosteväli-nupu abil lisada

sinna vajalikud väljad.

8. Andmetabeli ühendamiseks põhidokumendiga klõpsata Koosta uude dokumenti-nupul nupul.


9. Seepeale luuakse kõiki ümbrikuid sisaldav uus fail ehk hulgiümbrik.

Hulgisiltide koostamine

1. Avada uus fail. NB! Andmetabel peab olemas olema (avada pole vaja).

2. Hulgipostituseks on vaja kirjakooste-tööriistariba.

3. Klõpsata Sea dokumenditüüp-nupul ja valida dokumenditüübiks Sildid. Avaneb

Sildisuvandid-dialoogikast. Valida tootenumbri alt sobivad sildid.

4. Klõpsata Ava andmeallikas-nupul ja valida andmeallikas (tabel).

5. Nüüd kuvatakse jälle põhidokument - lehele on tekkinud sildid. Kirjakooste-tööriistariba nupud

on muutunud aktiivseks.

6. Klõpsata esimesel sildil. Lisa koosteväli-nupu abil lisa sinna vajalikud väljad. Vajadusel sisesta

ka muu tekst ja kujunda silt. Kui esimene silt on valmis, klõpsata Paljunda silte-nupul .

7. Andmetabeli ühendamiseks põhidokumendiga klõpsata Koosta uude dokumenti-nupul nupul.


8. Seepeale luuakse kõiki silte sisaldav uus fail.
