Raivo Vare Eesti Arengufond, nõukogu esimees

Eesti Vabariigi Riigikogule 11.03.2010

Tööpuudus: Eesti strateegilised valikud

1

Tänastes otsustes pilk tulevikku!

2

  Vaatamata toetuspakettide mitmekesisusele võib nad jaotada viide küllaltki hästi eristuvasse rühma, mis on suunatud: •  Rahvusliku ja/või maailma finantssüsteemi (panganduse) kokkuvarisemise

vältimiseks•  Ettevõtluse toetamiseks ja tarbimise soodustamiseks, sh maksude (ka

käibemaksu) alandamine, krediidigarantiid, tööjõukulude, sh sotsiaalmaksu vähendamine, stiimulid ettevõtetele koondamise vältimiseks ja töökohtade loomiseks

•  Mõne konkreetse majandussektori toetamiseks, eriti ehitus ja autotööstus•  Kodumajapidamiste toetamiseks ja nende kriisist suurenenud haavatavuse

vähendamiseks: abirahad töötutele ja abi elamuehituskrediidi tasumisega hättajäänutele, ka nn sotsiaalsete töökohtade loomine

•  Uue kasvu toetamiseks: massilisem ümberõpe; suunatud koolitused; uuringud ja laiem eesmärkide, tegevuste ja fookuste ümbermõtestamine; innovatsioonile ja kõrgtehnoloogia ettevõtluse loomisele suunatud ettevõtlusmeetmed ja riskikapital; välisinvesteeringute meelitamine; kutse ja kõrghariduse ümberkujundamine ja uuele tasemele viimine

Taustaks: toetuspakettide iseloom kriisis

3

  Kokkuvõtvalt tänasest seisust Meil on kaks põhimõttelist valikut Maailma trendid versus meie positsioon  Soovitused edasiseks  Üks eluline näide...

  Sisuline tööseminar koostöös Riigikogu majanduskomisjoniga lähiajal!

Millest juttu teen

4

  Töötus: Eestis on 97 tuhat registreeritud töötut (ETU 106,7)•  Tööpuuduse määr 15,5%, sh eestlastel 12,2%, mitte-eestlastel 21,9%•  19% neist on ainult põhiharidusega•  30% neist on ainult keskharidusega•  Kokku ei oma ca 50% töötutest erialast ettevalmistust!

  Inimressurss: kolmanda taseme haridusega tööealisi inimesi on Eestis 33% (Rootsi tase), kuid:•  Naistest 39%; samas meestest vaid 26%•  Mis valdkonna haridusega ja mis tasemega koolist?•  Tehnoloogiaalase kõrghariduse poolest oleme Euroopas üks viimaseid•  Rõhuv enamus kõrgharituid on rahvusvahelise äri teadmiste, kogemuste

ja kontaktideta ning vähese ettevõtlusvaimuga•  Siiski tagab kõrgharidus suurema paindlikkuse tööturul ja sellised

inimesed on töötute seas vähemuses

Tänane seis

5

  Tänaseid asju natuke kohendades, kuid•  Kas majandus hakkab kiiresti kosuma?•  Kas on võimalik jätkusuutlik kasv sama struktuuri ja inimestega?•  Kas tööpuudus taandub alla 10% lähiaastail?•  Realiteet: “EL25 75% lagi” igal juhul ees (5-6-7a+ perspektiivis)

  Pigem strateegiliste muutuste läbi, kuna•  Taastuvad vaid majanduse üksikud osad•  Majanduse edasine kasv on pigem spekulatiivne ja lihtsakoeline•  Püsima jääb tugev struktuurne töö(jõu-)puudus•  Realiteet: tänane majanduse olemus ei too püsivat uut kasvu

(eelarve tasakaalu, elatustaseme tõusu ja sotsiaalse pildi vastu ühiskonnas peegeldatuna)

Kaks põhimõttelist valikut:

6

Maailm vs meie

Allikas:
Urmas
Varblane
november
2009
7

Maailm vs meie

Allikas:
Urmas
Varblane
november
2009
8

Soome lugu: 1991-93 kriis

Allikas:
Euroopa
komisjon
ECFIN
9

Rootsi lugu: 1991-93 kriis

Allikas:
Euroopa
komisjon
ECFIN
10

  Finantskriisidel on negatiivne mõju tulevikukasvule, mis on seotud madalate investeeringute ja töötuse järsu kasvuga

  Ressursside efektiivne ümberpaigutumine on võimalik ainult pankade ja välisinvesteeringute mastaapsema kaasamise toel. Oluline on kapitali kättesaadavus, sh väikestele ja uutele ettevõtetele

  Investeeringute stagneerumise tulemuseks oleks olnud innovatsiooni nappus, mis viinuks tulevikus potentsiaalse toodangu kasvu aeglustumiseni

  Majandus taastus tänu majanduspoliitikale, mis oli suunatud restruktureerimisele ja innovatsiooni toetamisele

Millised on õppetunnid?

11

Struktuursete ja sisuliste probleemide tagajärjed Eesti majandusele  Majanduse fundamentaalsed probleemid, mis jäid kiire

kasvu aastail varju, paisusid samal ajal suuremaks:•  Eesti ettevõtete kulueelised nõrgenesid oluliselt•  Tootlikkust ei suudetud kasvatada tööjõukuludega samas mahus•  Siseturul tegutsemine oli ekspordiga võrreldes märgatavalt

kasumlikum. Siseturg paistis laenu toel poole suurema/rikkamana•  Eesti eksport on valdavalt madala lisandväärtusega, mis ei

võimalda eriti eksporditulu kasvatada. Vaid 100 ettevõtet teevad ca poole ekspordist! Seega majanduse maailmaturu fookus on marginaalne.

•  Paljus on senine majandus tuginenud odava tööjõuga tööstusele ja siseturule suunatud teenustele

•  Ettevõtete võimalused oma tootlikkuse kasvatamisel ja maailma laienemisel on teadmiste, kogemuste ning kontaktide tõttu piiratud

12

Eesti eksport (keerukusega võrreldes) liiga kallis

REER
kasv
ei
võimalda
kiiret
eksisteerinud
ekspordi
taastumist
Palga
langus
alla
10%,
samas
palgakasv
on
olnud
30%

kolme
viimase
aastaga


13

Väga järsk palgakasv ületas tootlikkuse kasvu, eriti võrreldes lähinaabritega



 2001
 2002
 2003
 2004
 2005
 2006
 2007
 2008
Q3


Soome
 103,1007
 104,958
 106,6961
 107,49
 109,4154
 109,2425
 110,4846
 116,7759


Saksamaa
 100,6484
 101,026
 101,5007
 100,7974
 99,7377
 98,6423
 98,51245
 99,67651


Poola
 107,9113
 106,1996
 104,699
 104,037
 104,4547
 104,7842
 106,299
 109,947


Rootsi
 103,236
 105,2999
 106,8596
 106,1268
 106,1117
 106,2174
 109,8742
 112,1883


Euroala
 102,2481
 104,64
 106,7137
 107,5323
 108,6787
 109,8689
 111,4486
 115,5678


EesD
 102,6948
 105,5879
 111,0878
 114,9597
 119,0388
 129,784
 155,4514
 189,9407


LäD
 97,6247
 96,9073
 102,1552
 109,5398
 124,8096
 144,9771
 181,7566
 230,0593


Leedu
 95,86185
 95,79285
 97,58666
 101,1569
 107,6556
 117,6988
 131,735
 152,8968


Vs
EesD
tööstus
 100,0954
 104,6817
 106,0436
 104,8949
 106,636
 110,6643
 122,9524
 138,7362


Selgitus:
Võrdluseks
valitud
EL
riikide
tööjõukulude
ja
tootlikkuse
suhte
muutus
viimastel
aastatel
kogumajanduses
(100
=
2000.
aasta)


Allikas:
Eurostat
14

Tööstus kaldu valdkondadesse, kus suhteline tootlikkuse lagi ees

Allikas:
Ees>
Arengufond,
Edasi
2008
15

Allikas:
Ees>
Arengufond,
Edasi
2009


Teadmusmahukate teenuste konkurentsivõime üle ootuste madal

16

Allikas:
Ees>
Arengufond,
Edasi
2008


Praeguse majandusstruktuuriga ei jõua Eesti arenenud riikidele järele

17

Faktid ja tegelikkus

Ilmselt
teeme
valesid
asju!


EesA
võrdlus
konkurentsivõime
valitud
kategooriates
Euroopa
Liidu
viie
parima
riigi
keskmisega
(EL
5
parima
keskmine
=
100
protsenA)
18

Kunagised eelised: tööjõud ja “hind”

19

Majanduse väljakutse täna: raha

  Võtmeküsimused: (a) millest makstakse kinni heaolu tänane tase; (b) kuidas teenindada vanu võlgu; (c) kes ja millest finantseerib uut kasvu?

20

Investori väljakutse täna: oskustööjõud

21

Eesti suhteline konkurentsipositsioon

22

Soovitus: mõistlik valik on strateegiline + tasakaalustatud (sammudes ja ressurssides)

Uued töökohad: kapital, FDI, uued ettevõtted,

pangad, eksport...Strateegiline ümberõpe

Talentide immigratsioon (sise- ja välisriiklik)

Inimeste hoidmine aktiivsena (tööturule

tagasitee säilitamine + sotsiaalsete pingete

ennetamine)

  AF Valge paberi 3 vaala: eksport, kapital, inimesed

23

24

  Sealhulgas task-force põhimõtte ja vastavate asutuseüleste organisatsiooniliste vormide rakendamine. Teatud autonoomia, mandaadi ja ressurssidega tugevalt juhitud üksused konkreetse probleemi lahendamiseks või funktsiooni täitmiseks

  Nt tööturg ja välismajandus kui fookusteemad: kas tööhõive ja välismajanduse ministrid?

Pluss: haldusaparaat, mis võimaldab muutusi mõjusalt ja kiiresti juhtida

25

J. Raidla “Eesti pärast Eurot” konverentsil: Innovatsiooni juhtimine tegusaks!

26

  Riskikapital ja ambitsioonikad ettevõtted näitavad läbilöögi eeskuju  Rahvusvahelisele turule suunatud (väike)ettevõtjate kultuuri arendamine on pikk töö  Kuid Eestil on lootust saada tõsise tegutsemise korral regiooni Start-Up Nationʼiks

  Töö (sh diplomaatiline lobitöö) pankadega krediidivõimaluste parandamiseks + “Euroraha” ülitootlik & perspektiivikas investeerimine

  Tänaste kohalolevate eksportööride ja investoritega tuleb tegeleda  Ekspordile suunatud ja importi asendav tööstus (nt Horizon Tissue)  Töökohti loovad ja/või riigi “edasimüüki” toetavad eksportöörid  Topp 100-200 eksportööri (vajadused) lähivaatluse alla + diplomaatiline töö välisturul  Tark ja meetme-ülene vaade / “roheline tuli” strateegiliselt oluliste projektide toetamisel (EAS)

  Välisinvesteeringute meelitamiseks ressursside ja tegevuste mobiliseerimine (EAS, MKM, saadikud, kõrgkoolid, migr. poliitika jm)  Olemasolevate meetmete paindlik kombinatsioon + personaalsed pakkumised  Paketid suurinvestorite meelitamiseks  Eestvedaja investeeringute toomiseks / läbirääkimisteks, nn “Välismajanduse tsaar”  Välispoliitikale majanduskomponendi jõuline lisamine  Sihtturgudel, nt Skandinaavia & UK mehitada tugevad löögirusikad investeeringuid tooma

  Tõsta VÄLISMAJANDUSPOLIITIKA RIIGI NR1 PRIORIEEDIKS: selle realiseerimiseks teha vastavate ressursside ja vajaduste audit Eestis

Kapital: mida teha ?

27

  Viia läbi (lõpule) kutseõppe ja rakenduskõrghariduse infrastruktuuri ja võimekuste revisjon ümberõppe, universaalsema ettevalmistuse ja tulevikukindlamate oskuste vaatevinklist. Pluss kiire vastava sooritusvõime kasvatamine.  Üle10 mlrd krooni läheb kutseharidusele, rakenduskõrgharidusele ja

elukestvale õppele, samas kui koolipingist tulnute arv väheneb lähiajal märgatavalt

  Muuhulgas tuleb selgeks teha põhjused, miks on kutseharidussüsteemi lõpetanute rakendumise tase madal (tööpuudus kõrge)

  Käivitada programm vähemalt 20 000 erialase ettevalmistuseta tööealise inimese laiapõhjaliseks erialaseks ettevalmistuseks

  3000 inimest kukub aastas hõivest välja vanusega, seega pidev asendus-koolituse vajadus

Strateegiline ümberõpe: võimalused

28

  Töötu abiraha saamise sidumine ümberõppe kohustusega  Riigi või KOVi toel loodud töökohtadelt saadavad maksud

suunata uuesti ümber- ja täiendõppesse  Mitte kitsas vaid valdkondlik ja ülekantav koolitus  Pigem koolitada uutele, kriisikindlatele ja/või tuleviku erialadele,

kui täiendada töötu olemasolevaid oskuseid  Vaadata kutseõppe programmid üle kriisikindlate või läbivate

oskuste vaatevinklist (nt IKT jms), et vältida tööjõuturul inimese võimalusi ahendavat ülespetsialiseerumist

  Koolituse ja ümberõppe tegemine välisinvestori meelitamise paketi loomulikus osaks

Strateegiline ümberõpe: võimalused

29

  Tekitada riigile reaalne võimalus kontrollimaks kõrgkooli sisseastujate jaotumist erialade lõikes  Tänane riiklik koolitustellimus on adekvaatne, kuid erialade osakaalud lööb

kreeni riigieelarve väliste “pehmeid valdkondi” õppivate tudengite arv. Ka Soome pole nii rikas inimeste mõttes, et sellist vabavoolu endale lubada.

  Olukorra lahendusvõimalused tuleb läbi analüüsida ja regulatsioonides vastavad korrektuurid teha.

  Lahendad ära ülikoolide kvaliteediprobleem  Kahtlase väärtusega (rakendus-)kõrgkoolid tuleb turult kõrvaldada

  Suurendada ülikoolide rahvusvahelistumise taset  Sh luua mõni tõeliselt rahvusvaheliselt särav uurimiskeskus / õppeasutus

Eestisse, nt IKT valdkonnas, mida ette valmistame

Kõrgharidus: mida teha ?

30

Vastuvõtt kõrghariduse esimesele astmele 2008/09 õa õppevaldkondade ja rahastamis-allikate lõikes

Õppevaldkonna nimetus 2008/09 2008/09

RE REV Kokku RE REV Kokku

Haridus 512 459 971 8% 6% 6%

Humanitaaria ja kunstid 727 1 105 1 832 11% 13% 12%

Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus 786 4 632 5 418 12% 56% 36%

Loodus- ja täppisteadused 1 147 366 1 513 17% 4% 10%

Tehnika, tootmine ja ehitus 1 521 561 2 082 23% 7% 14%

Põllumajandus 200 108 308 3% 1% 2%

Tervis ja heaolu 1 185 240 1 425 18% 3% 10%

Teenindus 667 746 1 413 10% 9% 9%

Kokku 6 745 8 217 14 962 100% 100% 100%

31

  Siseriiklik “immigratsioon”•  Edukuspõhise laenu näol ettevõtjapalk tänaste heade ekspertide /

meeskondade kitsalt palgatöölt ettevõtjaks toomiseks

  Välisriiklik immigratsioon•  Talentide ehk rahvusvahelise kogemusega spetsialistide, müügimeeste

ja juhtide Eestisse meelitamine•  Välisriikides töötavate / elavate Eesti helgete peade koju toomine

(avatus ja reaalsed sammud / eeskujud)•  Välistalentide kaasamisel tasuks riigisektoris kehtestada “avatud

kvoodid”. Nt riigiaparaadis ja hariduses tehakse 15% kohtadest automaatselt vakantseks, kohustusega täita need 3 aasta jooksul välistalentidega)

•  Struktureerida (tööjõu-)makse talentidele motiveerivamaks•  Muuta regulatiivne ja mentaalne keskkond avatumaks kõrge

kvalifikatsiooniga võõramaalistele talentidele (eeskujud ja eestvedajad)

Talendid: uute ja keerukamate töökohtade võti

32

  Ilma erialase hariduseta töötute puhul pikemaajaliste (6 kuud – 1 aasta) koolitus-programmide eelistamine kiiremat, kuid ajutist rakendust pakkuvatele aktiveerimismeetmetele

  Töökohal toimuva koolituse (tööpraktika, palgatoetus) eelistamine töötute puhul, kellel on erialane ettevalmistus

  Sissetuleku tagamine ümberõppeprogrammides osalemise ajal

  Ettevõtluskoolituse moodul läbivalt programmidesse  Võõrkeele ja arvutiõpe läbivaks  Inimliku väärikuse ja seeläbi tööturule naasmise

tõenäosuse säilitamine pikaajalisele töötutele (struktuurse töötuse probleem on pikaajaline)

Inimeste hoidmine aktiivsena

33

  Võimalusi tekitavad vananemise, kliima ning energiaga seotud globaaltrendid•  Heaolu- ja tervishoiu toodetele, teenustele ning tehnoloogiatele•  Säästva energeetika ja keskkonna toodetele, teenustele ning

tehnoloogiatele•  Philips: 21. sajand on Century of Social Industries

  Kriisikindlamad eeldused ja töökohad•  Laiapõhjaline ja spetsialiseerumist võimaldav haridus•  Interdistsiplinaarsed oskused ja kogemused•  Tervishoid ja meditsiin•  IT ja inseneeria•  “Kojamehed ja kordnikud”

Globaaltrendid ja kriisikindlamad töökohad

34

Trendid täpsemalt:

Allikas:
Ees>
Arengufond,
Edasi
2009
35

Eluline näide: Barclays & Vilnius  5. märtsil avas maailma korporatsioonide edetabelis 25. kohta omav

Barclays (Forbes 2008) Leedus oma neljanda tehnoloogiakeskuse (IT), investeeringu suurus 50m EURi (780m EEKi)

  Leedu toetab investeeringu riiki toomist aastas 1-2m LITiga (4,5-9m EEKi)  Aasta lõpuks töötab keskuses 400 inimest

  MIKS JA KUIDAS?•  Leedu turul on 33 tuhat IT inseneri•  Meelitatakse UKst tagasi Leedu IT eksperte

– pakutakse sama palka•  Barclays tehnikaannetus + koostöölepe

matemaatika- ja informaatika teaduskonnaga tudengite ettevalmistamiseks ning palkamiseks

•  Ekspertide konkursid käivad ka Eestis !!!!•  Leedus 1400, Eestis 400 IT lõpetajat aastas

36

EesD
sammud:
meil
on
üksikud
edulood
(nt
Ericsson)...

 ...kuid,
lähenemine
peab

 olema
palju
strateegilisem,

 süsteemsem
ja
laiapinnalisem

 +
võtmeküsimus:
kust
tulevad

 inimesed
???


37

38

PLAAN 2010 EESTIS:+ 80-90 UUT TÖÖTAJAT

39

Meie seis infotehnoloogias?  10% vabu töökohti ITs (sektori sõnul 1000 pidevalt puudu) + IT

laiem võimalik mõju igasse sektorisse + väheseid valdkondi, mida välisinvestorid Eestist otsivad, kuid koolipingist tuleb ...

  Lõpetavad pooled !!!

40

Lahendus 1: Rahvusvaheline IT Akadeemia Eestisse (Arengufondi eestvedamisel töö käib) = ca 500 välistudengit aastas !

41

Lahendus 2: Kasvab välja Eesti finantsteenuste ekspordiseirest (Arengufond, MKM, sektor)

42

Üksjagu laiemat infot olemas: mõelda läbija üheskoos tegutseda on vaja!

43

Prime Minister Lee Hsien Loong (in Parliament on 27 May 2009):

Tegijad: Arengufond, tuumiktiim, GBN, 200 tänast & homset mõtteliidrit

Mis on Eesti ambitsioon globaalses

tööjaotuses?

Kes on konkurendid?

Kuidas neist eristume?

Kuidas visioon ellu

viia??? 44

Soome eeskujult õppimine•  Pikaajalise
lama
ärakasutmine
haridussüsteemi
restruktureerimiseks
ja
tööjõu
süsteemseks
ümberõppeks


•  Riiklikult
suunatud
ja
juhitud
koolitustellimuse
adapAivsus



•  Töötute
kuni
6,5
aastat
jätkuv
ümberõppe
korraldamine
ja
selle
kohustuslik
sidumine
sApendiumi/toetusega


•  Kõigi
haridusasutuste
kaasamine



AF
korraldab
lähiajal
Riigikogu
konverentsikeskuses
Soome
lama
kogemuse
EesD
oludesse
tõlgendamise
avatud
seminari


45

TÄNUD!
www.arengufond.ee



46