04/13EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEABELEHT NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS

Juhtkiri lk 2 Eestseisus lk 3 EALi uued liikmed lk 9 EALi noortekogu uued liikmed lk 9Arhitektuurivõistlused lk 10 EALi teated lk 13 Arhitektuurikeskuse uudised lk 18 Teated seenioridele lk 19 Juubilarid lk 19

Andres Sevtšuki ja Raul Kalvo projekteeritud vineerist paviljon Singapuris, mis valmis sealsete arhitektuuritudengite õppetööna. Konkursi „Aasta puitehitis 2013” eripreemia. Foto: Philipp Aldrup.

MeeldetuletuseksMärksõnad aasta alguse intervjuust Sirbis: koostöö Riigi Kin-nisvara ASiga, rahvusvahelistumine, Kultuurikatlasse koli-mine, Tallinna arhitektuuribiennaal, linnatänava aktsioon, „Eramu 2008–2012” ja „Väike 2010–2012”, eesistumine Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsioonis, riigiarhitekt, õpe, noore arhitekti preemia, Archdaily peatoimetaja, Jurmala suvese-minar, koostöövõrgustik Läänemere riikidega, Eesti Vabariigi juubel, valdkonna uus paviljon. Siia-sinna tõmblemist on liiga palju – koosolekul käijate poolt vaadates. Juhatuse peasiht oli/on riigiarhitekti teema.

LisaksArhitektuurikoda tegutseb. Vaidleme ja selgitame seal vald-konna tõde. Neljapäev on saamas uut nime – arhitektipäev. Me ei pidanud võimalikuks kooskõlastada ehitusseaduse, planee-rimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse seletuskirja eelnõusid. Tegime täiendu-sed kultuuripoliitika dokumenti. Esitasime asjasse puutuvatele ministeeriumidele üldkogu avaliku pöördumise riigihangete kehva korralduse kohta. Lööme kaasa autoriõiguse seaduse kodifitseerimises.

Kas need tegemised ja kajastus jõuavad realiikmeni? Kind-lasti mitte piisavalt. Sel teemal on peetud mitu koosolekut, tehtud küsitlusi. Arvamused on erinevad. Üksmeelset kok-kulepet ei ole sündinud. Kummalisel kombel on eestseisuse sisekriitikud kõige harvemad koosolekute külastajad – just külastajad.

OtsustestVahel tundub lahenduseni jõudmine olevat mõneminutise vestluse kaugusel, nagu astuksime kohe valgustatud ruumi. Aga võta näpust. Eksleme ikka pikalt lõpmatutes hämarates koridorides – KAFKA MIS KAFKA.

NegatiivsetSeda saab kapaga lajatada: KUS ON UKS SILDIGA „RIIGIAR-HITEKT”? Kus on kvalifitseeritud arhitekti kabinet ROHKE-TES omavalitsustes? Kus on arhitektuuritoimetaja kabinet või töölaud päevalehtedes? LÄINUD ON SEE AINUMASKI SIRBIS: arhitektuur olevat niigi nähtaval, mis tast kirjutada.

Tegime Haridus- ja Teadusministeeriumile üleskutse kut-suda kokku arhitektiõppe teemaline ümarlaud. Käisime kohal, tulemuseks ei midagi – ei uuringuid, ei laiapõhjalisi arutelusid ÕPPE dubleerimise ja kvaliteedi teemal. Riigil näikse olevat varutud raha püha konkurentsi tarvis lademetes … IT-vald-konnast sõnu laenates – kellele ja kus kabinetis kuuluvad administraatori õigused? Koostasime koostöös advokaat Jüri Raidlaga riigiarhitekti tegemiste kataloogi. Käisime, kirjutasi-me, koostasime, rääkisime, pöördusime, ühisavaldasime, tau-nisime jne jne. Tulemuseks on endiselt teadmatus. Vähemalt meie poolele avaldatuna.

KOLMTEIST

Näpuotsatäis positiivsetVõistlesime arhitektuuriideedega. Väga tore võitjatel, väga kahju paljudel ülejäänutel. Kokkuvõttes võitis arhitektuur. Sloveenia ja Horvaatia – käisime ja nägime, oli tore. Rääkisime ja suhtlesime Jurmalas, ka Läti, Leedu ja Soome kolleegidega, kuulasime Brodskit – väga-väga tore. Näitasime oma töid-tege-misi ja patsutasime näitustel parimatele õlale – jällegi väga tore.

TulevikustOluline on Baltoskandia. Oleme jõudumööda alustanud JA PEAME kindlasti jätkama. Edgar Kanti nägemust meenutades kujutame looduslike ja kultuuriliste traditsioonide järgi ühtset suurt tervikut Läänemere-äärse piirkonnana. Euroopasse ei soovitanud ta jõuda mitte Saksamaa, vaid just põhjala kaudu. Sellised mõtted valitsesid eelmise sajandi kolmekümnenda-tel ja pole päevakohasust kaotanud tänapäevalgi. Mõistlik on meilgi mitte tegeleda pelgalt arhitektuurikultuuri säilitamise-ga, vaid selle elujõuliseks loomisega.

Oleme plaaninud korraldada arhitektuuripoliitika semi-nari, aga võib-olla on sellest olulisem hoopis tänase ja homse arhitektuuri teooria seminar? Eesti Vabariigi 100. sünnipäev on kindlasti jätkuvalt aktuaalne. Kannatuste ajalugu ei huvita kedagi peale meie endi, kellel meil on masohhismikalduvus-tega loomus. Liiati on müüt tõest teatavasti elujõulisem. Kas suudame oma arhitektuuri huvitavaks luua, et oleks, millest jutustada või müüte luua?

Uuel aastal valitakse uus eestseisus ja juhatusMeie soov on üle anda heas korras, struktureeritud arhitek-tuurimaastik, mitte selline lapitud ja nõelutud. Maksimum-programm on endiselt täitmata. Edeneme väikeste kukesam-mudega. Seitsmepenikoormasaabastega tormamisest ei saa rääkida, kuid unistada on kohustuslik. Loodetavasti on uuel koosseisul hoog suurem.

Head uut aastat!

Peeter Pere

arh.04/13

Peeter Pere. Foto: erakogu.

3

arh. 04/13E

EST

SEIS

USE

KO

OSO

LEK

UD

Eestseisuse koosolekud

19. SEPTEMBER 2013

m Liivi Haamer tutvustas oma 2013. aasta keva-del kaitstud magistritöö edasiarendusena koos-tatud projekti „Veebipõhine teenuskeskkond arhitektuurivõistluste läbiviimiseks”. L. Haa-meri sõnul hoiaks selline veebikeskkond kokku võistluste korraldamise ja nendel osalemise kulu-sid ning teeks võistlustööde esitlemise ja hinda-mise mugavamaks. Projekti elluviimiseks on L. Haamer esitanud Eesti Kultuurkapitalile taotluse 13 600 euro saamiseks (2014. aasta I jaotusvoorus lisanduks taotlus 18 000 euro jaoks) ning soovis EALilt Eesti Kultuurkapitalile esitamiseks toetus-kirja, kui eestseisus on nõus projekti toetama.

Teenusekeskkonna loomiseks ja haldamiseks plaanib L. Haamer luua erafirma. Projekti aren-duseks kulub tema sõnul 30 000–50 000 eurot, ta soovib leida projektile investoreid ja plaanib küsida lisaks ettevõtlustoetust. Veebikeskkonda ei kavatse ta rakendada mitte üksnes Eesti-siseste, vaid ka välismaiste arhitektuurivõistluste puhul. Tema teada pole mujal maailmas samalaadset keskkonda loodud.

Eestseisus kuulas L. Haameri ära ja pidas tema algatust igati tänuväärseks. Projekti reaalse elluviimise kohta tekkisid eestseisusel mõned küsimused.

Kui EAL hakkab L. Haamerilt teenust ostma, suurenevad EALi jaoks arhitektuurivõistluste korraldamise kulud. Võistlusest osavõtjate jaoks muudab veebikeskkond töö kindlasti lihtsamaks, kuid võistluste korraldajatele ja žüriile toob see kaasa lisatööd ja -kulutusi. Žürii tööruum peab digitaalse hindamise tõttu vastama tehniliste-le lisanõuetele. Võistlustööde väljaprintimine näituste jaoks eeldab samuti suuri lisakulutusi korraldajale.

Eestseisus otsustas L. Haameri projekti põhi-mõtteliselt toetada, kuid tingimusel, et see sünnib EALi ja L. Haameri koostöös. Peeti oluliseks, et EAL kui Eestis kogenuim arhitektuurivõistlusi korraldav institutsioon peaks saama Eesti Kul-tuurkapitali võimaliku toe puhul projekti sisus kaasa rääkida.

Enne Eesti Kultuurkapitalile esitamiseks mõel-dud EALi toetuskirja koostamist peeti vajalikuks täpsustada EALi ja L. Haameri võimalikku koos-tööd kõnealuse projektiga, samuti võistlustööde arhiveerimist. Arhiveerimisega peaks eestseisuse hinnangul tegelema Eesti Arhitektuurimuuseum, sest EAL ametiliiduna ei ole selleks ilmselt kõige õigem asutus.

m Vaadati läbi Kultuuriministeeriumilt loome-liitudele ja valdkondlikele esindusorganisatsioo-nidele arvamuse avaldamiseks ning ministeeriu-mitele kooskõlastamiseks saadetud dokumen-di „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” eelnõu ja seletuskiri. Tehti parandus- ja täiendusettepanekuid.

m Eestseisus vaatas läbi Mark Grimitlihti, Siim Tuksami, Karel Kase, Mats Põllumaa ja Mari Renno EALi noortekogu liikmeks astumise aval-duse ning otsustas nad kõik EALi noortekogus-se vastu võtta.

3. OKTOOBER 2013

m Eesti Kunstiakadeemia haldus-finantsdirektor Toomas Johanson ja õppeprorektor Andres Tali selgitasid eestseisusele Kotzebue 1 asuvasse vabrikuhoonesse kolimise põhjusi.

m Katrin Koov tutvustas ettepanekut luua EALi juurde maastikuarhitektide sektsioon. Tule-vikus võiks EAL toimida kogu valdkonna ühenda-jana. Eeskujuks võiks olla Rootsi Arhitektide Liit, kus peale n-ö tavaarhitektide on esindatud ka kõik muude valdkondade arhitektid.

Eestseisus toetas K. Koovi ettepanekut. Enne aga, kui hakata sektsiooni loomiseks samme astu-ma, tuleks eestseisuse hinnangul kõik põhjalikult läbi mõelda. Sektsiooni loomise ettepanek peaks kindlasti tulema maastikuarhitektidelt.

m EAL oli saatnud oma liikmetele üleskutse esi-tada ettepanekuid 2012. aasta oktoobrist kuni 2013. aasta septembrini valminud objektide kohta, et eestseisus saaks neist silmapaistvamad välja valida ja esitada need Eesti Kultuurkapitali 2013. aasta arhitektuuri sihtkapitali aasta-preemiatele. Eestseisus tutvus esitatud ettepa-

Arh

itek

tuu

rivõ

istl

ust

e e-

kesk

kon

dK

ult

uu

rip

oli

itik

aN

oo

rtek

og

uM

aast

iku

arh

itek

tid

e se

ktsi

oo

nA

asta

pre

emia

d

4

arh.04/13

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

nekutega ja valis välja aastapreemiale esitatavad tööd.

Arhitektuurivaldkond•Tartu Ülikooli Narva kolledž, autorid Katrin

Koov, Indrek Peil, Siiri Vallner (Kavakava OÜ).•Viljandi riigigümnaasium, autorid Maarja Kask,

Karli Luik, Ralf Lõoke, Andro Mänd, Margus Tamm (SALTO Arhitektuuribüroo OÜ).

Linnaplaneerimise valdkond•Aktsioon „Linnatänava 1 : 1 makett Mere

puiestee näitel”, korraldaja EALi noortesekt-sioon. Algatajad, eestvedajad ja korraldajad Ing-rid Aasoja ja Aleksandr Zverev.

Maastikuarhitektuuri valdkond•Kukemõisa maastik ja väikevormid (Selikü-

la, Järva-Jaani), autorid Maria Pukk ja Ivar Lubjak.

Disainivaldkond•Tallinna arhitektuuribiennaali installatsioon/

trepp, autor Tomomi Hayashi.

Arhitektuurialane tegevus•Aktsioon „Linnatänava 1 : 1 makett Mere

puiestee näitel”, korraldaja EALi noortesekt-sioon. Algatajad, eestvedajad ja korraldajad Ing-rid Aasoja ja Aleksandr Zverev.

•Eesti Arhitektuurikeskuse arhitektuuri huvi-kooli tegevus, korraldaja Eesti Arhitektuurikes-kus. Algatajad ja eestvedajad Kadri Klementi ja Kaire Nõmm; juhendajad Helis Heiter, Kadri Klementi ja Kaire Nõmm.

•Tallinna arhitektuuribiennaali 2013 kureeri-mine ja korraldamine, kuraatorid Aet Ader, Kadri Klementi, Karin Tõugu ja Kaidi Õis (OÜ b210); teema („Recycling Socialism”) autorid Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu, Kaidi Õis. Korraldusmeeskond: Lill

Sarv (projektijuht), Maris Hellrand ja Carl-Dag Lige (pressiinfo ja kommunikatsioon), Eva Saar ja Kaire Pärnpuu (turundus), AKU (graa-filine disain). Korraldusorganisatsioon: Eesti Arhitektuurikeskus.

•Eksperimentaalaia „Ananass või artišokk?” kontseptsioonilise idee ja lahenduse leidmi-ne ning selle väliekspositsioonina teostamine Eesti Kunstimuuseumi hoovis näitusel „Aeda-de järelelu”. Autorid Katrin Koov, Maria Pukk, Ivar Lubjak, kaasa töötasid Eesti Kultuuriaka-deemia ja Eesti Maaülikooli üliõpilased ning vabatahtlikud.

17. OKTOOBER 2013

m Mai Shein andis arhitekti kutsetunnistused üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomisjon oli andnud arhitektikutse 13. septembril ja 11. ok-toobril peetud EALi kutsekomisjoni koosolekul.

Volitatud arhitekti (tase 7) kutsetunnistuse said Andres Põime, Tormi Sooväli, Roman Smuškin, Velle Kadalipp, Madis Eek, Urmas Muru, Jüri Siim, Uku Põllumaa, Katrin Koov, Toivo Tammik, Jan Skolimowski ja Toomas Paaver.

m Eestseisus otsustas 1. oktoobriks EALile esita-tud loomestipendiumi taotlused rahuldada järg-miselt (vt allolev tabel).

m I. Mald-Villand teavitas eestseisust 2014. aasta 1. jaanuaril kehtima hakkavast uuest loovisiku-te ja loomeliitude seadusest. Seaduse muutmi-se ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmi-se seaduse eelnõu on Kultuuriministeerium juba Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks esitanud.

Peamised seadusemuudatused•Loomeliidud saavad jätta kõnesoleva seaduse

Ku

tset

un

nis

tuse

dLo

om

esti

pen

diu

mid

Uu

s se

adu

s

TaotlejaTaotletav

stipendium eurodes

Stipendiumi kasutuseesmärkMääratud

stipendium eurodes

Aleksandr Zverev 1000Mere pst aktsiooni installatsiooni ehitamise kulud

1000

Tõnu Laigu 1000Loominguline enesetäiendusreis Lõuna-Indiasse (templiarhitektuuriga tutvumine) (5.–18.09.2013)

1000

Leonhard Lapin 500 Raamatu „Minu Tallinn” kirjutamine 3000

Aas

tap

reem

iad

5

arh. 04/13

Uu

s se

adu

s20

14Lo

om

esti

pen

diu

mid

e p

iirs

um

mad

Nõ

uko

gu

ko

oss

eis

Ven

eets

ia b

ien

naa

l

täitmise korraldamisega seotud kulude katteks oma kasutusse riigieelarvest eraldatud toetu-sest kuni 15% (seni kuni 10%). See muudatus on tähtis eelkõige väiksematele loomeliitude-le, kelle kogutoetusest moodustuv osa ei kata tegelikke haldusvajadusi.

•Kui üks loovisik kuulub mitmesse loomeliitu ja ta ei ole avaldusega määranud, millisele neist tema eest arvestatud toetus makstakse, jaota-takse toetussumma nende loomeliitude vahel võrdselt.

•Toetuse saamiseks esitab loomeliit toetuse saamisele eelneva eelarveaasta 1. veebrua-riks Kultuuriministeeriumile kirjaliku taotluse koos loomeliidu liikmeks olevate loovisikute nimekirjaga. 2014. aastal on avalduse esitamise tähtaeg 15. jaanuar.

m Kuna EALi loomestipendiumide taotlejaid on EALis väga palju, pidas I. Mald-Villand vajalikuks arutada, kas neli-viis aastat tagasi kehtestatud eraldiste piirsummad on veel asjakohased. Praegu-sed stipendiumid:•3195eurone stipendium ühe liikme kohta

aastas,•640eurone stipendium Euroopa piires

reisimiseks,•1000eurone stipendium väljaspool Euroopat

reisimiseks.

Näiteid teiste loomeliitude stipendiumidest (interneti ja otsepäringute põhjal):•Eesti Kunstnike Liit: kõik stipendiumid vahe-

mikus 80–1000 eurot, tavastipendium 300–400 eurot;

•Eesti Esitajate Liit: suurim stipendium 2450 eurot, tavastipendium 500–600 eurot;

•Eesti Sisearhitektide Liit; stipendiumi ja hüvi-tiste taotlemise ülemmäär ühe loovisiku kohta 1900 eurot aastas;

•Eesti Disainerite Liit: suurim toetus 1000 eurot ühe taotluse kohta.

Vahekokkuvõte EALi 2013. aastal eraldatud loo-mestipendiumidest tüüpide kaupa on esitatud kõrvalveerus olevas tabelis.

I. Mald-Villand tegi 2014. aasta loomestipendiu-mide piirsummade kohta järgmise ettepaneku:•2500eurone maksimumstipendium ühe liikme

kohta aastas,•500eurone stipendium õppereisiks või reisiku-

lude katteks Euroopa piires,•1000eurone stipendium õppereisiks või reisi-

kulude katteks väljaspool Euroopat.

Eestseisus leidis, et Euroopa-väliste reiside piir-summa võiks jääda endiseks (1000 eurot), sest need on erandlikud juhud ja kallid reisid. Ülejäänu suhtes kiitis eestseisus I. Mald-Villandi ettepane-ku heaks ja kinnitas EALis eraldatavate loome- stipendiumite piirsummad 2014. aastaks. Loome-stipendiumide eraldamise korda otsustati lisada uue stipendiumi väljamaksmise eeltingimus, mille kohaselt peab taotleja olema esitanud talle varem eraldatud stipendiumi kasutamise kohta aruande.

m I. Mald-Villand tutvustas EALi 2014. aasta kavandatavat tegevuskava.

m 21. oktoobril 2013 oli Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogu uue koos-seisu kandidaatide esitamise tähtaeg.

Nõukogu uude koosseisu otsustati EALi poolt kandideerima esitada arhitektid Tõnu Laigu, Marika Lõoke, Koit Komissarov ja Raivo Kotov ning maastikuarhitekt Henn Runnel.

m R. Järg teavitas eestseisust XIV Veneetsia arhitektuuribiennaalist osavõtuga seoses üleskerkinud probleemidest ning ootab eestseisu-se seisukohta ja ettepanekuid. Eesti Kultuurkapi-tali arhitektuuri sihtkapital on eraldanud väikse summa ja Eesti Kultuurkapitali nõukogu on sead-nud biennaalil osalemise sellises rahalises mahus küsimärgi alla, sest EAK taotleb kaks korda suu-remat summat kui eelmise biennaali jaoks. Eesti Kultuurkapitali senine poliitika on olnud mitte toetada suuri rahalisi muutusi, millest johtuvalt tegi sihtkapital EAKile ettepaneku kaaluda bien-naalil osalemise vajalikkust ja vaadata eelarve

TegevusSumma eurodes

Osakaal

Õppereisid 18 079 33,0%

Näitusetegevus 12 728 23,0%

Tallinna arhitektuuribiennaal

11 600 21,0%

Muu loominguline tegevus

5780 0,2%

Raamat 3000 0,1%

Oktoobriks kulutatud

51 187

Oktoobriks järel 3839

KOKKU 55 026 100%

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

6

arh.04/13

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

kriitiliselt üle. Eesti Kultuurkapitali nõukogu juh-tis tähelepanu ka asjaolule, et juhul, kui EAK jääb oma eelarve juurde ja peab biennaalil osalemist vältimatuks, on sihtkapital nõus selle summa eral-dama, ent see tooks kaasa olukorra, kus sihtkapi-talil ei ole võimalik sel ajavahemikul teisi suure-maid taotlusi rahuldada.

R. Järgi sõnul on eelarve kahekordistumine mõneti petlik, sest•eelmise biennaali Eesti ekspositsiooni kuraato-

rivõistluse korraldas EAL, kes maksis välja ka preemiad;

•osa EAK toonase biennaaliga seotud tege-vuse kulust oli kaetud teiste EAK projektide elluviimiseks mõeldud summadest (nt Eesti komissar ja EAK juht olid sama isik) ning Eesti Kultuurkapitali maksis keskuse komissari tasu tegevustoetusest.

Eelarvet hinnates tuleb silmas pidada ka asjaolu, et Eestit esindama mineva ekspositsiooni üks väl-javalimise kriteerium oli haakuvus „Eesti Vabariik 100” projektiga: ekspositsioon peab kõnetama avalikkust ja seda peab saama kasutada ka väljas-pool biennaali. Pealegi on seekord eelarvele lisan-dunud 50 000 eurot sponsorlustoetust.

XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti eks-positsiooni kuraatorivõistluse võitjad Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksam tutvusta-sid eestseisusele oma võidutöö edasiarendust. Koostamisel olev ekspositsioon tegeleb küsimuse-ga, kuidas oleks võimalik kirjeldada Eesti arhi-tektuuri viimase saja aasta jooksul avaliku ruumi kaudu. Kuraatorite sõnul loob ekspositsioon hea võimaluse Eesti näitel avaliku ruumi põhitõdede esitamiseks. Töös tutvustatakse avalikku ruumi andmeside ja ruumi vahekordade kaudu, et visua-liseerida, missugune võiks välja näha infoajastu avalik ruum.

Eestseisus pidas koostamisel olevat ekspositsioo-ni kahtlemata pilkupüüdvaks ja arvas, et sel on potentsiaali paeluda rahvusvahelise publiku tähe-lepanu. Kuna ekspositsiooni füüsilisele valmimise-le eelnev uurimustöö on keeruline ja tehniline, on eestseisuse hinnangul ilma eskiisi nägemata siiski raske saada ettekujutust sellest, kuidas kuraatori-te ideed ekspositsioonis mõjuma hakkavad.

Eestseisus otsustas, et enne, kui ta annab keeru-lisi rahaolusid arvesse võttes oma lõpliku toetuse biennaalil osalemisele, soovib ta näha Eesti eks-positsiooni visuaalset lahendust koos teostamise eelarvega. Kuna 20. november on Eesti Kultuur- kapitalile taotluste esitamise tähtaeg, otsustati eskiisitutvustus korraldada eestseisuse 14. no-vembri koosolekul.

31. OKTOOBER 2013

m M. Šein andis arhitekti kutsetunnistused üle arhitektidele, kellele EALi kutsekomisjon oli andnud arhitektikutse 27. septembril ja 11. okt-oobril peetud EALi kutsekomisjoni koosolekul.

Kutsetunnistuse saajad: Sten Ader – volitatud arhitekt, tase 7Valeri Falkenberg – volitatud arhitekt, tase 7Andrek Kask – volitatud arhitekt, tase 7Andres Kariste – volitatud arhitekt, tase 7Meelis Nurm – volitatud arhitekt, tase 7Olav Remmelkoor – volitatud arhitekt, tase 7Ilona Stern – volitatud arhitekt, tase 7Paco-Ernest Ulman – volitatud arhitekt, tase 7Kalle Vellevoog – volitatud arhitekt-ekspert, tase 8

m Juhatuse 28. oktoobri koosolekul otsustati EALi vestlusõhtute korraldamise tava jätka-ta. Võimalike vestlusteemadena pakuti välja ava-lik ruum, Rail Balticu projekteerimine ja kiirteede projekteerimine Soome näitel.

Eestseisus toetas juhatuse väljapakutud vestlus-teemasid, millest eriti oluliseks peeti Rail Balticut. Võimalike esinejatena sooviti näha Rail Balticu planeerijaid konsultatsiooniettevõttest Hendrik-son & Ko, Dago Antovit Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudist, Andres Lindemanni Majan-dus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Toomas Paaverit, kes on käsitlenud seda teemat üleriigilises planeeringus. Et tekiks arutelu, tuleks kuulama kutsuda ka Pärnu ja Tartu linnavalitsuse jt linnavalitsuste esindajaid. Kiirteede projektee-rimise vestlusõhtule soovitati kutsuda Maantee-ameti esindajad ja Soome kiirteede projekteeri- jad, et näitlikustada häid näiteid selles vallas. M. Mutso pakkus välja mõtte, et 0,2% tee-ehi-tusele kuluvast rahast võiks kasutada kiirteede äärsete alade esteetiliseks kujundamiseks. Avaliku ruumi vestlusõhtul soovitati käsitleda ka tänavate taastusremondi teemat, hea näitena võiks rääkida Tallinna Soo tänavast, mis on kohalike algatusel korda tehtud.

Veel pakuti vestlusõhtute aruteluteemadeks välja linnade planeerimine Soomes (esinejaks nt Helsingi Linnavalitsuse esindaja, kes räägiks Helsingi kolme uue linnaosa rajamisest), Tallinna üldplaneeringu teema (nt kõrghooned; kesklin-nal puudub siiani üldplaneering) ning üle-eestili-ne väikelinnade tühjenemise probleem ja tõmbe-keskuste kujunemine (kas väikelinnade tühje-nemise protsessi tuleks pidurdada või lasta sel omasoodu minna? Kas mujal maailmas kulgevad

Ku

tset

un

nis

tuse

d

Ves

tlu

sõh

tud

jät

kuva

dV

enee

tsia

bie

nn

aal

7

arh. 04/13E

EST

SEIS

USE

KO

OSO

LEK

UD

samasugused protsessid ja kuidas neid lahenda-takse?). Kaasata võiks ka EKA neljanda kursuse üliõpilased, kes T. Paaveri juhendamisel teema-ga tegelevad (Paide, Rakvere, Võru näitel). Sama teemat käsitletakse kindlasti ka uue üleriigili-se planeeringu „Eesti 2030+” lisana koostatavas planeeringusuunises.

m I. Kormašov tutvustas 2014. aasta EALi suve-päevade võimalikke toimumiskohti.

Eestseisus eelistas Saaremaa Mändjala kämpin-gut. Suvepäevade ajal peetava seminari võimali-ke teemadena pakuti välja Saaremaa identiteet, väikelinnade tühjenemine vs. tõmbekeskuste kujunemine (Saaremaad võib vaadelda kui tõm-bekeskust), väikesaared kui elukeskkond/tõmbe-keskused. Sobivaima seminariteema leidmiseks otsustati pöörduda Kuressaare linnaarhitekti Hannes Koppeli ja uue linnapea Hannes Hanso poole.

m K. Vellevoog tutvustas 6. detsembril kavan-datavat välkloengut, mis ühtlasi lõpetaks arhi-tektuuriaasta ja kus esilinastuvad kuus EALi ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli koos-töös tehtavat arhitektuurifilmi. Välkloengut juhib K. Vellevoog.

m I. Mald-Villandi sõnul teeb EALile muret olu-kord pikaajaliste liikmemaksuvõlglastega, kel-lest mõni on ilmselt maksmisest loobunud.

EALi põhikirja väljavõte ütleb järgmist:11.4. Liige on kohustatud tasuma liikmemaksu üldkogu poolt kehtestatud tingimustel, välja arva-tud auliikmed. 13. EALi liikme võib EAList välja arvata eestseisu-se otsusega järgmistel juhtudel:13.4. liige ei ole tasunud liikmemaksu jooksva aasta 31. detsembriks;14. Liikme väljaarvamise otsustab eestseisus sala-jase hääletamise teel.15. Juhatus teatab liikmele tema võimalikust väl-jaarvamisest kaks kuud ette.

Eestseisuse liikmed tegid probleemi kohta ettepanekuid.•Töötada välja võlgade sissenõudmise süsteem

(vt täpsemalt allpool).•Saata liikmetele teave, et üldkogul ei ole hääle-

õigust ühelgi liikmel, kes on jätnud tasumata mõne varasema aasta liikmemaksu (2014. a üldkogul umbes ¼ liikmetest). Üldkogu toi-mumisele ja otsustuspädevusele see mõju ei avalda.

•Täiendada põhikirja p 27 järgmise tekstiga: Üldkogul võib osaleda EALi liige. Üldkogul võib hääletada EALi liige, kes on tasunud EALi liik-memaksu jooksva kalendriaastani, või tema esindaja, kellel on lihtkirjaline volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine EALi liige. Hääletusõigust tuleb kontrollida registreerimisel ja mandaadi andmisel.

•Järgida stipendiumide ja muude hüvitiste taot-lemise ja maksmise korras sätestatut, mille kohaselt peab taotleja olema tasunud eralduse saamise hetkeks liikmemaksu.

•Muuta ja täiendada kutse andmise korra ala-punkti 1.7 kutse taotlemise ja tõendamise maksumuse kohta järgmiselt: [...] Eesti Arhitek-tide Liidu (EAL) liikmeskonda kuuluvale arhi-tektile, kes on tasunud EALi liikmemaksu jooksva kalendriaastani – 400 eurot.

Põhjendus: asjakohane on nimetada kutse andmise korras arhitekti ainsuses, kuna kutse on isikukeskne. Ka kehtivas kutse andmise korras sisalduvat sätet, mis ütleb, et hinnavahe 50 eurot EALi kuuluva taotleja kohta kaetakse EALi liikmemaksu laekumistest, võib juba prae-gu tõlgendada selliselt, et see seob kutse and-mise tasu maksumuse vahe selle EALi liikme liikmemaksu tasumisega.

Eestseisus tegi ettepaneku, et EALi liikmemaksu sissenõudmise süsteem oleks järgmine.

1. Liikmetele saadetakse iga aasta alguses teade liikmemaksu tasumise kohta jooksval kalendriaastal.

2. Teine teade sisuga, et maksmise tähtaeg on lähedal, saadetakse liikmetele septembris.

3. Jaanuari alguses saadetakse kolmas teade võla kohta (neile, kel on tekkinud) ja info liikmesoodustuste mittekehtimise kohta kuni võla tasumiseni.

4. Liikmemaksuvõlglasest liikmele teatab juha-tus tema võimalikust väljaarvamisest kaks kuud ette.

Liikmemaksuvõla sissenõudmist otsustati alusta-da sellest, et võlglastele saadetakse palve võlgne-vus likvideerida koos teabega passiivse liikmestaa-tuse kehtestamise kohta. Samuti palutakse võlg-lastelt kirjalikku selgitust liikmemaksu tasumata jätmise põhjuste kohta.

m I. Mald-Villand tutvustab Arvo Pärdi kes- kuse rahvusvahelise ideekonkursi korda (kaheetapiline ideekonkurss). Konkursi tingimu- sed on veel koostamisel. Ligikaudne ajakava: I etapp 24.11.2013–22.01.2014 ja selle hindami-

2014

. a s

uve

päe

vad

Väl

klo

eng

Idee

kon

kurs

sLi

ikm

emak

suvõ

lgla

sed

8

arh.04/13

EE

STSE

ISU

SE K

OO

SOLE

KU

D

ne 22.01.–23.02; II etapp 01.03.–30.05 ja selle hindamine 1.–20. juuni. Preemiad: esimene koht 10 000 eurot (Eesti Kultuurkapitalilt), teine koht 8000 eurot, kolmas koht 6000 eurot ja kolm ergu-tuspreemiat à 2000 eurot. Hindamiseks moodus-tatakse I etapis komisjon (kaks arhitekti, Andres Kurg, Michael Pärt ja Madis Kolk) ja II etapis žürii (välisarhitekt, kolm Eesti arhitekti, Michael Pärt, Madis Kolk ja valla esindaja).

Eestseisus tegi ettepaneku preemiafond üle vaa-data ja seda võimaluse korral suurendada, jaota-des fondi järgmiselt: esimene koht 15 000 eurot, teine koht 10 000 eurot, kolmas koht 7000 eurot ja üks ergutuspreemia 5000 eurot (ergutuspree-miaks peab olema vähemalt sama summa, mis kulub võistlustöö teostamiseks).

EALi-poolseteks žüriiliikme kandidaatideks esi-tati P. Pere, R. Luhse, K. Koov, V. Valk, M. Mutso ja I. Raukas.

m Eestseisus vaatas läbi Kadri Randoja EALi liikmeks astumise avalduse ja tööde kausta ning otsustas ta EALi liikmeks vastu võtta.

14. NOVEMBER 2013

m Mark Soosaar tutvustas XIV Veneetsia rah-vusvahelise arhitektuuribiennaali ajal kaas-üritusena Certosa saarel Ortolano majas kavan-datava Eesti väljapaneku „Eestlaste kodu. 100 tormilist aastat” üldist kontseptsiooni ja pakkus ideid selle teostuseks. Kolmest omavahel seotud osast koosneva terviknäituse idee ja sisu haakub Veneetsia arhitektuuribiennaali kuraato-ri Rem Koolhaasi väljapakutud teemaga „Funda-mentals”, mille raames leiavad käsitlust ja mõtes-tamist viimase saja aasta protsessid ehituskunstis, kus rahvuslik ja traditsioonipõhine on valdavalt asendunud ja asendumas rahvusvahelisega.

Idee kohaselt peaks väljapanek valmima EALi, Eesti Kunstnike Liidu ja SA Uue Kunsti Muuseum koos- ja ühistööna. Lisaks nn aednikumajas eks-poneeritavale väljapanekule plaanib M. Soosaar rajada aednikumaja hoovi kaks suvekööki, millest üks võiks esindada Eesti nüüdisarhitektuuri. Soo-saar soovis teada, kas EAL sooviks osaleda peale Arsenales eksponeeritava näituse ka kõnesolevas projektis.

Eestseisus toetas SA Uue Kunsti Muuseum alga-tust ja ideed osaleda Veneetsia arhitektuuribien-naalil Eesti väljapanekuga „Eestlaste kodu. 100 tormilist aastat”. Toetust on EAL avaldanud ka varem: 9. oktoobril 2013 Kultuuriministeeriumile saadetud kirjas palus EAL toetada SA Uue Kunsti Muuseum taotlust eraldada näituse koostamis- ja korraldamiskuludeks programmi „Eesti kultuur maailmas” meetmest raha.

Eestseisuse arvates võiks Certosa saarele kavan-datava Eesti ekspositsiooni üles ehitada mõne olemasoleva näituse baasil. Selleks sobiks hästi näiteks 2012. aasta rehielamute näitus, mis val-mis Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Vaba-õhumuuseumi koostööna. Certosa saarel ekspo-neerimiseks tuleks näitust natuke kohandada. Eestseisus on valmis pakkuma oma abi nüüdisar-hitektuuri esindava väliköögi väljavalimisel. M. Soosaare küsimusele, kas EAL sooviks olla üht-lasi projekti eestvedaja ja näituse korraldaja, anti eitav vastus.

Projekti jaoks raha saamiseks soovitas eestsei-sus pöörduda võimalike rahastajate poole, sest tõenäoliselt ei saa selle näituse rahastusallikas olla Eesti Kultuurkapital. Põhimõtteliselt suhtus eest-seisus M. Soosaare ettevõtmisse toetavalt.

m XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse võitjad Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksam tut-vustasid eestseisusele oma võidutöö edasiaren-dust. Eesti Arhitektuurikeskus oli täpsustanud ka Eesti ekspositsiooni eelarvet, nagu eestseisus oma 17. oktoobri koosolekul soovis.

Eestseisus kuulas ära kuraatorite täpsustatud ja edasiarendatud eskiisi tutvustuse ning nentis, et esitluse sisu on arusaadav ja pakub loodeta-vasti huvi ka laiemale publikule. Eestseisus andis arhitektuuribiennaalil osalemiseks oma toetuse. Ka Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogu liige ja suurde nõukokku kuuluv K. Komissarov jagas eestseisuse seisukohta. Arvestades, et Eesti Arhitektuurikeskus esitas Eesti ekspositsiooni täpsustatud eelarve ja oli leidnud kinnitust, et biennaalil osalemine on vald-konna prioriteet, vaadatakse kultuurkapitalile esitatud rahataotlus K. Komissarovi sõnul suures nõukogus uuesti läbi.

Ven

eets

ia b

ien

naa

li v

õid

utö

ö a

ren

du

sV

älja

pan

ek „

Ees

tlas

te k

od

u”

Idee

kon

kurs

sU

us

liig

e

99

arh. 04/13 E

ALi

NO

OR

TEK

OG

U U

UE

D L

IIK

ME

D /

EA

Li U

UE

D L

IIK

ME

D

EALi uued liikmed

Kadri Randoja, sünd 22.04.1980. Lõpetanud 2002. aas- tal Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusarhitektuuri eri-ala. Läbinud 2012. aastal Eesti Kunstiakadeemias avatud akadeemia täiendusõppekava raames arhitektuuri konser-veerimise ja restaureerimise täiendusõppekursuse. Töötab arhitektuuribüroos OÜ AB Ansambel arhitektina.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 231/31.10.2013.

EALi noortekogu uued liikmedMark Grimitliht,

sünd 20.03.1990. Õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri ja keskkonnatehnika teadus-konnas rakendusarhitektuuri eriala (3. kursus).Alus: EALi eestseisuse otsus nr 229/19.09.2013.

Siim Tuksam, sünd 29.10.1986. Lõpeta-nud 2013. aastal Viini Tarbe-kunsti Ülikooli arhitektuuri instituudi.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 229/19.09.2013.

Mats Põllumaa, sünd 02.12.1989. Lõpetanud 2013. aastal Tallinna Tehnika-kõrgkoolis arhitektuuri ja kesk-konnatehnika teaduskonnas rakendusarhitektuuri eriala.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 229/19.09.2013.

Mari Renno, sünd 03.10.1988. Lõpetanud 2012. aastal Tallinna Tehni-kakõrgkoolis arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskon-nas rakendusarhitektuuri eri-ala. Õpib sealsamas magistri-õppes linnaehituse ja hoonete projekteerimise erialal.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 229/19.09.2013.

Karel Kask, sünd 07.06.1987. Lõpetanud 2012. aastal Tallinna Tehni-kakõrgkoolis arhitektuuri ja keskkonnatehnika teadus-konnas rakendusarhitektuuri eriala.Alus: EALi eestseisuse otsus nr 229/19.09.2013.

10

arh.04/13

KÄ

IMA

SOLE

VA

D A

RH

ITE

KTU

UR

IVÕ

ISTL

USE

D

Käimasolevadarhitektuurivõistlused

SA Arvo Pärdi Keskus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas 25. novembril välja rahvusvahe-lise kaheetapilise ideekonkursi Arvo Pärdi keskuse hoone loomiseks Tallinna lähistele Laulasmaale. Konkursi eesmärk on leida parim arhitektuurne lahendus hoonele, mille südameks on Arvo Pärdi arhiiv. Preemiafondi suurus on 30 000 eurot, millest esikoha preemia suurus on 10 000 eurot, teine ja kolmas koht vastavalt 8000 ja 6000 eurot ning lisaks antakse välja kolm ostupreemiat. Kon-kursi tulemused avalikustatakse 20. juunil 2014.

„Looduses sünnib asju ja vaikuses tekib ootama-tuid ideid – sellises kultuuri ja looduse sümbioosis ongi Eesti eripära ja jõud. Just sellest äratundmi-sest kantud arhitektuur on siia võistlusele ooda-tud,” lausus Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere.

Konkursi esimeses voorus esitatavate osalemis-taotluste laekumise tähtaeg on 22. jaanuar 2014. Hindamistulemuste põhjal valib žürii teise etappi osalema kuni 20 osalejat, kellelt soovitakse saada keskusehoone idee põhjalikku läbitöötamist eskii-si tasemel.

„Ideekonkursi esimese etapi eesmärk on selgita-da välja arhitektid, kelle senine erialane looming sobib enim Arvo Pärdi keskuse kontseptsiooni ja vajadustega,” selgitas Arvo Pärdi keskuse tegev-juht Anu Kivilo.

Arvo Pärdi keskuse on asutanud 2010. aastal Arvo Pärt ja tema perekond eesmärgiga luua või-malused helilooja loomingulise pärandi säilitami-seks ja uurimiseks just oma kodumaal Eestis ja emakeelses keskkonnas. Keskuse arhiiv koondab kogu helilooja loomepärandi ning sellega seotud info ja dokumendid nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul.

Keskuse hoone hakkab paiknema Tallinnast 35 kilomeetri kaugusel Laulasmaal, täpsemalt Lohu-salu looduskaunil poolsaarel mere läheduses män-nimetsa servas.

Keskuse fookuses on Arvo Pärdi arhiiv ning uus hoone võimaldab keskust külastada ka uurijatel ja teistel huvilistel. „Tulevases hoones tagatakse arhiivisäilikutele nõuetekohased hoiutingimu-sed. Uus maja annab võimaluse laiendada kesku-se tegevust: teha koostööd uurijatega, pakkuda haridusprogramme, korraldada konverentse, näi-tuseid, muusika- ja filmiõhtuid ning olla sel moel rohkem avatud külastajatele,” täpsustas Kivilo.

Ideekonkursi korraldab Sihtasutus Rahvusvahe-line Arvo Pärdi keskus koostöös EALiga.

Võistluse kodulehekülg asub aadressil www.arhliit.ee/apc.

ARVO PÄRDI KESKUSE HOONE RAHVUSVAHELINE IDEEKONKURSS

Arvo Pärt jalutuskäigul uue keskuse radadel. Foto: Riin Eensalu / Arvo Pärdi keskus.

11

arh. 04/13LÕ

PP

EN

UD

AR

HIT

EK

TUU

RIV

ÕIS

TLU

SED

Milanos toimub 2015. aasta 1. maist kuni 31. ok-toobrini maailmanäitus EXPO. Selle seekordne peateema on toit ja eluenergia rõhuga säästlikku-sel ja innovatsioonil. Itaalia ootab EXPOt külasta-ma 20 miljonit inimest, lisaks oodatakse 1 miljar-dit virtuaalset külastajat.

Milano EXPO idee-, arhitektuuri- ja sisekujun-duskonkursi korraldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga ning see kestis 27.08.–31.10.2013. Konkursile esitati 14 võistlustööd. Nendega oli huvilistel või-malik tutvuda Tallinnas Viru keskuses ja Tartus Tasku keskuses.

Konkursi auhinnafond 27 500 eurot jagunes järgmiselt.

I preemia anti võistlustööle märgusõnaga „Gallery of__”, mille autorid on Kadarik Tüür Arhitektid OÜ koosseisus Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Tanel Trepp, Kristi Tuurmann, Kadri Tamme, Uku-Kristjan Küttis, Kaarel Kala, Alari Orav, Karlo Funk, Ants Uustalu ja Kerli Kehman. Võidutöö

näeb ette, et Eesti paviljon on võimalikult avatud ning ehitatakse puitkastidest, mille vahel on või-malik kiikuda. Võidutöö arhitektuurne lahendus on silmapaistev – kerge ja õhuline, arvestades paviljoni ajutisust, aga ka eesmärgipärane. Keskne avatud ruum on kutsuv ning sealsed kuubikud, mis võimaldavad süveneda ja eralduda, on veen-vad. Tegu on demokraatliku ruumiga, kus ei ole hierarhilist eraldust.

II preemia pälvis võistlustöö märgusõnaga „Täp-pistoit”, mille esitasid PIN Arhitektid OÜ, OÜ Stuudio La ja Event Masters OÜ.

III preemia saavutas võistlustöö märgusõnaga „Müha”, mille esitas Eesti Suveniirid OÜ.

Lisaks andis žürii välja kaks ergutuspreemiat. Need said tööd märgusõnaga „Seenevaikus” (HG Arhitektuur OÜ, Hannes Praks OÜ, Motaki OÜ, Prismattery OÜ, OÜ Karabana, OÜ Pōhjaka Mõis) ja „Siilik” (Kingent Management OÜ) eelkõige oma eripäraste ja julgete ideelahenduste eest.

Konkursi žüriisse kuulusid arhitektid Peeter Pere ja Raivo Kotov, sisearhitekt Janno Roos, disainer ja loovjuht Asko Künnap, kommunikatsioonikon-sultant Raul Rebane ja EXPO Milano 2015 Eesti esinduse projektijuht Andres Kask. Žürii esimees oli EASi juhatuse liige Martin Hirvoja.

(Vaata võidutööd järgmisel leheküljel.)

MILANO 2015 EXPO IDEE-, ARHITEKTUURI- JA SISEKUJUNDUSKONKURSS

Lõppenudarhitektuurivõistlused

EXPO Milano 2015 Eesti paviljoni idee-, arhitektuuri- ja sisekujunduskonkursi võitjad võidumeeleolus. Foto: Reio Avaste.

12

arh.04/13

LÕP

PE

NU

D A

RH

ITE

KTU

UR

IVÕ

ISTL

USE

D

Milano 2015 EXPO Eesti paviljoni idee-, arhitektuuri- ja sisekujunduskonkursi võidutöö „Gallery of__”.

13

arh. 04/13E

ALi

TE

ATE

D

13

EALi teated

ÜLDKOGU VEEBRUARIS 2014

EALi üldkogu algab 27. veebruaril 2014 kell 16 Tallinnas Kumu auditooriumis. Praeguse eestsei-suse ja esimehe volituste lõppemise tõttu valitak-se uus eestseisus ja uus esimees. Seepärast palume kõigil mõelda kandidaatide peale, keda esitada EALi juhtorganitesse, sealhulgas kaaluda enda sobivust.

SUVESEMINAR JUULIS 2014

EALi ja sisearhitektide liidu 2014. aasta suvese-minar toimub 5. ja 6. juulil Saaremaal Mändjalas. Palun märkige endale need kuupäevad juba prae-gu, ootame taas rohket osavõttu! Info program-mi, esinejate ja osalustasu kohta selgub uue aasta alguses, teavitame sellest esimesel võimalusel.

EALI ÕPPEREIS HORVAATIASSE JA SLOVEENIASSE OKTOOBRIS 2013

2013. aasta õppereis otsustati korraldada endi-se Jugoslaavia aladele, täpsemalt Horvaatiasse, Montenegrosse ja Serbiasse sama aasta kevadel liikmete hulgas tehtud küsitluse tulemuste põhjal. Hiljem marsruuti kokku panema hakates selgus, et vahemaade läbimise ja objektide tiheduse mõt-

tes võiks valida kompaktsema ala ning nii asenda-tigi Montenegro ja Serbia seekord Sloveeniaga.

Reisiseltskonna suuruseks oli planeeritud 30 inimest, kuid soovijate nimekirja pikenemise ja soodsate asjaolude kokkulangemise tulemusena oli võimalik kasvatada rühm 36-inimeseliseks. Valdava osa sellest moodustasid arhitektid ja sise-arhitektid, kuid väga hea meel oli kohata ka vald-konnast huvitatuid ning seltskonnale lisaaktsente andnud esindajaid veidi teistelt elualadelt. Samuti oli tore tõdeda, et sõitjate vanuseline jagunemine oli küllaltki erinev.

Reis kestis 8. kuni 16. oktoobrini, kohapeal oldi kokku peaaegu üheksa päeva. Selle aja jooksul oli võimalik külastada ligikaudu 70-t väga eripalge-list asulat ja kõikvõimalikke emotsioone tekita-nud ehitist. Suurematest ja tuntumatest linnadest külastati Maribori ja Ljubljanat Sloveenias ning Pula, Rijekat ja Zagrebi Horvaatias. Väiksema-test ja kohati põnevamatestki kohtadest käisi-me Vitanjes ja Bales (Sloveenia) ning Motovunis (Horvaatia).

Tutvuti märkimisväärsemate töödega büroodelt Enota, Njiric+ Arhitekti, Bevk Perovic Arhitek-ti, OFIS Arhitekti, Sadar+Vuga, Randic & Turato ning peaaegu kõigi nimetatud büroode esindaja-tega toimusid ka kokkusaamised. Kuigi üldmul-jed nähtust ja räägitust olid positiivsed, rõhuta-sid kohalikud arhitektid meilegi väga tuttavaid märksõnu, nagu majanduslangus, ehituskvaliteedi halvenemine, tööpuudus ja hinnadumping.

Reisi viimase õhtu ühisel õhtusöögil valiti külas-tatud objektide hulgast oma „miss”, milleks osu-tus üsnagi üksmeelselt 2011. aastal valminud hotell Lone Horvaatias Rovinjis. See Horvaatia esimene disainhotell oli reisi kõige terviklikuma lahendusega hoone, autoriteks Zagrebis residee-ruvad Horvaatia arhitektid büroost 3LHD Archi-tects (http://www.3lhd.com/index.php/en).

Suur aitäh kogu reisiseltskonnale mõistlikkuse, koostöövalmiduse, huumori ja huvitavate mõtete eest ning korralduslikule poolele kaasa aidanud Marko Eichele Ringreisist.

Ootame kõigilt ettepanekuid järgmise reisi toi-mumisaja ja -koha kohta.

Kairi Rand

Peaaegu terve seltskond Rijekas. Foto: EAL.

14

„LASN” ON RINGREISILT TAGASI

EALi 2012. aasta aastanäitus „LASN” on pikalt ringreisilt Tallinna tagasi jõudnud ning kuuluta-tud sellega ühtlasi pidulikult suletuks.

Aastanäituse esmaesitlus oli Tallinna disai- ni- ja arhitektuurigaleriis 18. oktoobrist kuni 3. novembrini 2012 ning seejärel eksponeeriti seda Lasnamäel Lindakivi kultuurikeskuses 4. kuni 30. novembrini.

Tallinnast asus näitus teele Narva, kus see oli 4.–31. jaanuarini 2013 avatud Tartu Ülikooli Narva kolledži uue hoone ekspositsiooniruumides – vana börsihoone keldris. Järgmine linn, Pärnu, võõrustas aastanäitust Pärnu Muuseumis 1. veeb-ruarist kuni 31. märtsini ning viimane peatuspaik oli Tartu Ülikooli raamatukogu 30. septembrist kuni 27. oktoobrini 2013.

Suur aitäh kõigile osapooltele panuse ja koostöö eest!

Kairi Rand

EALI KUTSEKOMISJONI INFO ARHITEKTIKUTSE TAOTLEMISE KOHTA

Seoses üleminekuga 8-tasemelisele kutsesüstee-mile on lõpetatud volitatud arhitekt IV ja V tase-me kutsete andmine. Vanas süsteemis seni väl-jastatud kutsetunnistused on jõus neile märgitud kehtivusaja lõpuni.

Üleminekuaja lõpuni võrdsustatakse senine volitatud arhitekt IV kutse diplomeeritud arhitek-ti kutsega 7. kutsetasemel ja senine volitatud arhi-tekt V kutse volitatud arhitekti kutsega 7. kutsetasemel.

Volitatud arhitekt-eksperdi kutset 8. kutseta-semel peab eraldi taotlema. Samuti peavad uue taotluse esitama arhitektid, kes soovivad seniselt volitatud arhitekti IV kutsetasemelt tõusta volita-tud arhitekti 7. kutsetasemele.

EALi kui kutse andja juurde moodustatud kutse-komisjon annab kutset kolmele kutsetasemele:

Lumenart, Pula. Rusan Arhitektura, 2007. Foto: EAL.

15

arh. 04/13

1) diplomeeritud arhitekt, tase 72) volitatud arhitekt, tase 73) volitatud arhitekt-ekspert, tase 8Uue korra järgi kutse taotlemiseks vajamineva-

te dokumentide (vt kutse andmise korra alapunkt 5.2) esitamise järgmine tähtaeg on 18. detsember 2013 kell 16.00. Dokumendid palume tuua EALi kontorisse (Lai 31, Tallinn).

Kutse määramise tasu kanda palun EALi arvel-duskontole nr 221030331735. Tasuda võib ka sularahas. Arhitekti kutsetunnistuse väljastamise tasumäär on iga kutsetaseme puhul EALi liik-mest arhitektile 400 eurot ja EALi mittekuuluvale arhitektile 450 eurot. EALi liikmetele kehtestatud soodustasu kutse taotlemisel kehtib tingimusel, et taotleja on tasunud EALi liikmemaksu kuni jooksva kalendriaastani.

Taotlejate portfooliod vaadatakse läbi 17. jaa-nuaril 2014 (vajaduse korral ka 31. jaanuaril) ja intervjuud taotlejatega toimuvad 7. veebruaril

2014 (vajaduse korral ka 14. veebruaril).Kogu kutse määramist puudutav teave on kätte-

saadav EALi kodulehe rubriigis „Kutsekoda”.

Lisateave: Signe Liivaleht, tel 611 7430, e-post signe@arhliit.ee

EALI MAAKONNAPÄEV IDA-VIRU-MAAL OKTOOBRIS 2013

EAL on 15 aasta jooksul külastanud kõiki Eesti maakondi. Sel sügisel, 4. ja 5. oktoobril käidi vii-mase maakonnana Ida-Virumaal. Kahepäevase reisi mitmekülgne programm äratas väga suurt huvi, osalejaid oli suur bussitäis ning kõik soovi-jad kahjuks kaasa ei mahtunudki. Giidideks olid Narva peaarhitekt Peeter Tambu ja Narva Linna-valitsuse muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder, kellele siinkohal veel kord siiras tänu

Hotel Lone, Rovinji. 3LHD Arhitekti, 2011. Foto: EAL.

16

huvitava ja põhjaliku info eest. Nägime Narvat, Sillamäed, Narva-Jõesuud, Kuremäe kloostrit ja Jõhvit.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Ida-Virumaa on põnev piirkond, kus on, mida vaadata. Seal-kandis põimuvad meie oma keeruline ajalugu ja Euroopa Liidu idapiir ning olud on pidevas muutumises. Nägime nii uut arhitektuuri kui ka renoveeritud ehitisi, samuti saime külastada kohti, mis on tavainimesele suletud. Selline oli näiteks Sillamäe sadam, kus juhatuse liige Mar-gus Vähi tutvustas arhitektidele seni tehtut ja sadama tulevikuplaane. Samamoodi oli meil või-malus minna Kreenholmi territooriumile, kuhu praegu ilma uue omaniku loata isegi ei pääse – jalutuskäik sealsete lagunevate tehasehoone-te vahel oli elamuslik. Erilise atmosfääriga mõjus sügiseses päikesepaistes nukker Viivikonna. Selle kunagi 3000 inimesele rajatud kaevandustöötaja-te asulasse on jäänud vaid u 30 inimest.

Osalejatelt saadud tagasiside näitab, et maakon-napäevade tava soovitakse kindlasti jätkata – arhitektidel on suur huvi olla kursis Eestimaa eri paikades toimuvaga, sest areng on olnud kiire. Kaalumisel on maakonnapäevade ringi uues-ti alustamine, lisades programmi uusi põnevaid elemente.

Kutsume kõiki kaasa mõtlema!Ingrid Kormašov

EALI AVALIK VESTLUSÕHTU TARTUS. KOHTUMINE UDO TIIRMAAGA

30. septembril oli Tartu uues loodusmajas võima-lus kuulata Udo Tiirmaa põnevat loengut Tartu Jaani kiriku teemal. Päev varem tähistas Udo Tiir-maa, kes on EALi liige 1958. aastast, oma 85. sün-nipäeva. Tartus salvestatud loengut saab kuulata YouTube’is. Loengule eelnes ringkäik loodusma-jas, mis avati tänavu sügisel.

arh.04/13

Udo Tiirmaa abikaasaga. Foto: EAL.

Narva makett Narva Raekojas. Foto: EAL.

17

arh. 04/13

Sillamäe sadamas pääslahoone ees. Foto: EAL.

Narva linna peaarhitekt Peeter Tambu. Foto: EAL.

ASi Sillamäe Sadam juhatuse liige Margus Vähi rääkimas sadama arengust. Foto: EAL.

Narva Linnavalitsuse muinsuskaitse vaneminspektorist reisijuht Madis Tuuder arhitektidega Narva raekoja ees. Foto: EAL.

EE

STI A

RH

ITE

KTU

UR

IKE

SKU

SE U

UD

ISE

D

arh.04/13

m Ilmus 2013. aasta Tallinna arhitektuuri-biennaali kataloogKogumik „TAB 2013: Taaskasutades nõukogu-de ruumipärandit” on eesti- ja ingliskeelne üle 300-leheküljeline raamat, mis koondab biennaali sisu ja järelvõnked. Kes ei jõudnud sümpoosionil märkmeid teha, saab lugeda Pier Vittorio Aureli, Andres Kure, Robert K. Huberi ja Petra Čeferini loengute ning kahe päeva kõnelejaid ühendanud vestlusringide tekste. Kataloogi selles osas, mis on pühendatud Välisministeeriumi kilukarbisaali publikule avanud kuraatorinäitusele, on esitatud nii näituseteostele aluseks olnud hoonete aja-looline materjal kui ka teosed ise. Töid arvustab ja näitusemuljeid kirjeldab kunstikriitik Gregor Taul. Linnahallis eksponeeritud arhitektuurikoo-lide näituse võtab kokku Martin Melioranski. Kogumikus antakse ülevaade ka Väike-Õismäe visioonivõistluse võidutöödest ja põnevamatest ideedest; võistlusele järgnevaid tulevikuperspek-tiive vaeb Regina Viljasaar.

Kataloogi on koostanud tänavuse arhitektuu-ribiennaali kuraatorid, b210 arhitektid Kadri Klementi, Kaidi Õis, Karin Tõugu ja Aet Ader.

Raamatu väljaandja on Eesti Arhitektuurikeskus ja kujundaja AKU. Fotod: Mark Raidpere, Tõnu Tunnel, Reio Avaste, Tarvo Hanno Varres ja b210.

Eesti Arhitektuurikeskuses on kataloog müügil hinnaga 35 eurot, mõnevõrra kõrge-ma hinnaga saab seda osta raamatupoodidest üle Eesti.

m Uus film „Maja 2011”Filmi autorid on Peeter Brambat ja Margit Mutso, operaator Meelis Kadastik, monteerija Kalle Kää-rik. Kommenteerib arhitekt Margit Mutso.

Ehitusväli peegeldab objektiivselt riigi majandus-seisu. 2011. aasta oli majade sünni poolest vaene. Väga vaene. Uusi ehitisi kerkis nagu seeni pärast põuda – otsi tikutulega teisi taga. Aga film sai põnev, sest arhitektid on leidlikud. Maju ei tellita, mis seal’s ikka, trügime teistele rinnetele!

2011. aastal kandis Tallinn Euroopa kultuuripea-linna tiitlit ja see avas loomingulisele rahvale uusi

erilisi võimalusi oma ideid proovile panna. Nii sün-dis linnainstallatsioonide festival „LIFT11”, tänu millele kerkis Tallinna hulk ootamatuid linnaruumi rikastavaid ajutisi installatsioone. Teater NO99 otsustas ehitada endale ajutise põhust teatrima-ja – fantastiline võimalus arhitektidele! Nüüdseks on enamik ajutisi linnaruumirikastajaid pildilt kadunud, kuid 2011. aasta jääb Eesti arhitektuu-rielus meelde kui väga eriliste ideesähvatuste aeg, kui midagi unenäolist ja vahvat, millest räägitakse kindlasti veel kaua. Peterburi Jaani kiriku võimas interjöör, mis tõi tema loojale 2011. aasta arhitek-tuurivaldkonna peapreemia, on eestlaste endi jaoks kaugem kui kodused ettevõtmised. Siiski on hea teada, et kaunis Peterburi linnas on meil oma ilus ja ülev koht, kuhu võib alati sisse astuda.

Peale mainitud objektide saab filmis näha Tallin-na Pelguranna ja Tartu Supilinna uusi kortermaju, Ämari lennubaasi värskeid hooneid, uuenenud Tal-linna Teeninduskooli, Tartusse kerkinud teaduskes-kust Ahhaa, restaureeritud Kiltsi mõisa ja uuendus-kuuri läbinud Pärnu Vallikääru parki.

Filmis räägivad oma töödest peamiselt loojad ise. Kõrvalpilgu heidab ehitistele Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali liige Tiit Sild.

m Talvised arhitektuuri jalutuskäigud. Det-sembris Tallinna Ülikooli linnakEesti nüüdisarhitektuuri tutvustamiseks korral-dati tänavu suvel Tallinnas Eesti Arhitektuuri-keskuse eestvedamisel arhitektuuri jalutuskäi-ke, mis toimusid esmaspäeviti. Nüüd, talvel, viib arhitektuuriteadlasest ja -kriitikust giid Mihkel Karu meid põnevale teekonnale Tallinna ülikooli-linnakutesse. Detsembris uurime Narva maanteel asuva Tallinna Ülikooli ala linnaehituslikku üles-ehitust ning vaatleme üksikhooneid nii seest kui ka väljast.

Toimumisaeg: laupäev, 14. detsember 2013 kl 12–13.30Hind: 8 eurot osalejaEelregistreerimine: jana@arhitektuurikeskus.eeKohtumispaik: osalejatele saadame info peale registreerumistRühma (kuni 20 inimest) koosseis selgub eelre-gistreerumise teel põhimõttel „kes ees, see mees”.Tasuda saab nii ette kui ka kohapeal sularahas või ülekandega. Eesti Arhitektuurikeskus saab väljas-tada arve.

m Eesti Arhitektuurikeskuse uus näguKommunikatsiooni eest kannab nüüd hoolt Triin Männik.

triin@arhitektuurikeskus.eetel 5620 1104

Eesti Arhitektuuri- keskuse uudised

19

ME

IE JU

UB

ILA

RID

/ T

EAT

ED

SE

EN

IOR

IDE

LEarh. 04/13

Teatedseenioridele

Teisipäeval, 22. oktoobril sai teoks väljasõit Tallinnas Kopli ja Paljassaare poolsaarele, milleks saabus Eesti Kultuurkapitalilt küsitud stipendi-um. Huvilisi kogunes 26 ja reisijuhiks oli O. Žemt-šugov. Startisime rahvusraamatukogu eest kell 14. Kahe tunniga jõudsime põhipunktidena üle vaada-ta suurejoonelise linnapanoraami Katariina kail, rannamaastiku Kopli liinide ümbruses ja Kopli Nikolai kiriku. Kell 16 maabusime Niine 11 asuvas hubases kohvikus Sesoon ja andsime bussi vabaks. Peale kohvipausi nautisime Peeter Mudisti näitust Märt Sultsi galeriis (Tööstuse 1) ja jalutajatel oli võimalus üle vaadata ka Eesti Kunstiakadeemia tulevane asukoht Põhja puiesteel. Tagantjärele- tarkuseks jääb teadmine kogu ala ajaloolisest ja looduslikust eripärast, samuti Sirbi ja Neeme tänavast, professorite külast, kalmistupargist ja muust, kuhu seekord ei jõudnudki, kuid tulevikus tahaks küll minna!

5. novembri kohvilauas tutvustas Anu Kotli oma

käsilolevat esitluskava isa kunstilembusest (port- reeskitsid, maastikud, tarbekunstiteoste kavandid ja fotod) ning sai seenioridelt küsida fotodel ole-vate isikute nimesid, mis veel puudu. Andmebaasi täiendamine igatahes jätkub. Oli ka uustulnukaid, keda Ü. Sirp rõõmustas meeleoluka kingitusega „Linnuke oksal”.

Kohtumised jätkuvad endiselt iga kuu esimesel teisipäeval algusega kell 15 ja arvata võib, et ikka Rotermannis. Kui aga tuleb veel paremaid ideid, siis arutagem asja!

Ja veel: arhitektuuri sihtkapitalile on taotlus tervisetoetuse saamiseks esitatud ja otsus saa-bub jaanuari algul. Palume korrastada oma 2013. aasta retseptitagavara (tingimata olgu juures saaja nimi) ja tuua see hiljemalt 10. jaanuariks arhitek-tide liidu kontorisse.

Ell Väärtnõu,seenioride sektsiooni juhataja

JAANUAR 2014

03.01 Ilona Stern 5004.01 Voldemar Herkel 8509.01 Arvi Vainula 6511.01 Dmitri Bruns 8517.01 Aino Iila 9027.01 Oleg Kotšenovski 8527.01 Terje Jõulu 60

VEEBRUAR

03.02 Kai Aksel 7510.02 Andres Kask 5012.02 Olga Kontšajeva 8519.02 Elvi Raigna 7528.02 Maritsa Lukk 65

MÄRTS

01.03 Ülo Stöör 7502.03 Feliks Loit 6503.03 Kalev Lepik 5007.03 Ülo Ilves 8508.03 Margus Koot 6009.03 Tiina Soans 60

Meie juubilarid

ARH. 04/13. Eesti Arhitektide Liidu teabeleht / Keeletoimetamine: Kristel Ress (Päevakera), kujundus ja küljendus: Madis Katz

Eesti Arhitektide Liit

Rg-kood: 80053223 Aadress: Lai 31, 10133 Tallinn Üldfaks: 611 7431 E-post: info@arhliit.ee Kodulehekülg: www.arhliit.ee

Pangarekvisiidid: ak 10022011720004, SEB

EALi liikme aastamaks on 80 eurot, seenioridel kuni 70. eluaastani ja noorliikmetel 10 eurot.

EALi esimees on Peeter Pere.EALi aseesimehed on Ingrid Aasoja, Jaak Huimerind, Tõnu Laigu ja Kalle Vellevoog.Tegevdirektor Ingrid Mald-Villand: tel 611 7435, ingrid@arhliit.eeSekretär Signe Liivaleht: tel 611 7430, signe@arhliit.eeProjektijuht Kairi Rand: tel 611 7433, kairi@arhliit.eeProjektijuht Ingrid Kormašov: tel 611 7432, ingridk@arhliit.eeKommunikatsioonispetsialist Tiina Shein: tel 611 7430, info@arhliit.eeRaamatupidaja Anne Kerge: tel/faks 611 7434, anne@arhliit.eeEALi kontori lahtiolekuajad: septembrist juulini E–R kl 10–17. EALi eestseisuse koosolekud on üle nädala neljapäeviti algusega kl 16.30.

Suvemaja Laulasmaal, „Aasta puitehitis 2013“ tiitli pälvinud ehitis. Autorid Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör ja Kätlin Ölluk (ÖÖ-ÖÖ arhitektid).