EESTI E E ST!Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988–2008

EESTI E E ST!Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988–2008

Tallinn 2008

Peatoimetaja: Merike Jürjo

Toimetuskolleegium: kapten Neeme Brus, kapten Ivar Jõesaar, major Meelis Kivi, PhD Ago Pajur, major Mart Puusepp, Tanel Lään

Fotod: KL digitaalne fotoarhiiv

Kaitseliit

ISBN 9985-9564-?-?

Kujundus Rainer AlasKUMA KIRJASTUS, 2008kirjastus@kuma.eeTrükk: Kuma trükikoda, PaideKõvaköide: Tallinna Raamatutrükikoda

5

Tagasipilk minevikku kinnitab meie usku tulevikku

KL ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste

Hea lugeja,see raamat püüab anda Sulle ühe võimaliku pildi Kaitseliidu lähiajaloost. Nagu ei saa kunagi rääkida ajaloo sajaprotsendiliselt täpsest kirjeldamisest, ei saa me ka väita, et järgnevates peatükkides on kirjas kõik ja kogu tõde. Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi, hinnanguid, meenutusi ja tõekspidamisi. Ometigi võime seda raamatut luge-des leida palju kinnitusi neile ühistele väärtustele, millele tuginedes saame selge pilguga vaadata Kait-seliidu tulevikku. Kaitseliidu taasloomisele vahetult järgnenud aastatel oli organisatsiooni pilk enda määratlemisel ja tege-vuse korraldamisel suunatud ennekõike minevikku. Taasloodava organisatsiooni eeskujud, aated ja ka Kaitseliidu tegeliku elu korraldamise juhised ammu-tati aastakümnetetagusest kogemusest. Organisatsiooni arenedes õpiti aeglaselt ja visalt toime tulema oleviku probleemidega, suudeti hin-nata tegelikku olukorda nii ühiskonnas kui ka Kait-seliidus ning asuda lahendama konkreetsel hetkel aktuaalsena tundunud probleeme. 2002. aastal, 12 aastat pärast Kaitseliidu taasloomist, asuti koostama Kaitseliidu esimest arengukava aasta-teks 2003–2008. Täna oleme koostamas Kaitseliidu tulevikuvisiooni järgneva kümne aasta perspektiivis ja konkreetset arengukava kuni 2013. aastani. Kaitseliidu tulevikuvisioon rajaneb meie uhkel aja-loolisel traditsioonil, ühistel väärtustel ja aadetel, aga ka tänase maailma kainel hinnangul ning meie kasutuses oleval nüüdisaegsel oskusteabel. Oleme esiisadelt pärinud kadestamisväärselt hästi tänapäeva sobituva organisatsioonimudeli. Meie jaoks juba ajaloost tuntud eesmärgid, nagu kodanike vaba tahte kasvatamine, arendamine ja tegevusse raken-

damine, riigikaitse seostatus kodanikeühiskonnaga, välis- ja sisekaitselise tegevuse integratsioon, on märksõnad, mida klassikaliste armeemudelite tormi-lise ümberhindamise ja muutmise perioodi üle elavas Lääne-Euroopas peetakse täna tihti uuteks ja mood-sateks. Võime julgelt sellise organisatsioonimudeliga ka tulevikule vastu minna, ilma et peaksime taotlema pidevaid revolutsioonilisi reforme. Asume tugeval filosoofilisel ja ideoloogilisel alusel, mis lubab meile rahulikku ja tasakaalustatud arengut. Üheks meie peamiseks jõuks on ühised jagatud väär-tused, millele tuginebki Kaitseliidu tulevikuvisioon: vabatahtlikkus, isamaalisus, kogukonna- ja perekesk-sus, avatus ja omaalgatus. Neid väärtusi tuleb hoida ja sihikindlalt arendada. Kogu Eesti territooriumil organiseeritud jõu kohal-oleku ja valmisoleku tagamiseks vajalike nüüdisaeg-sete mitmeotstarbeliste väikeüksuste arendamine on olulisim Kaitseliidu sõjalise ettevalmistuse osa. Samaväärselt tuleb arendada Kaitseliitu kui kodani-keühendust, kujundades seda Eesti kodanikuühis-konna riigikaitselise suunitlemise liidriks. Lisagem siia organisatsiooni juhtimise ja haldamise jätkuva korrastamise ning ülesannete ja võimete tasakaalustamise.Niisiis on Kaitseliidu tänaseks tulevikuvisiooniks traditsioonilistele väärtustele tuginev nüüdisaegne kodanikeühendus ja riigikaitseorganisatsioon, mis suudab kaasata Eesti kodanikke mõtestatud ja aren-davasse tegevusse ning täita sel teel kõige erineva-maid riigikaitselisi ülesandeid.Soovin Kaitseliidu lähiajaloo raamatu lugejatele ära-tundmise hetki minevikku meenutades ning kaasa-mõtlemist ja koostöötahet meie tulevikuvisioonide teokstegemisel!

Raivo LumisteKolonelleitnant

Kaitseliidu ülem

6

See raamat on nagu piiritulp veel vallutamata maal, mille sügavustesse kaob 90-aastane Kaitseliidu aja-lugu. Kaitseliidu üldist ajalugu püüti kirjutada juba enne II maailmasõda, kuid raamatute väljaandmiseni jõudsid siis vaid mõned malevad. 1940. aasta pöör-delised sündmused ja pärastsõjajärgne teine nõuko-gude okupatsioon tegid Kaitseliidu üldajaloo koos-tamise hoopiski võimatuks. Üleöö muutusid seni uhkusega Kaitseliidu vormi kandnud 43 000 meest ja pea 17 000 Naiskodukaitse sinihallis vormiklei-dis naist, kodutütred ja noorkotkad riigivastasteks, kellelt järgnenud okupatsiooniaastate jooksul võeti tõene ajalugu ja püüti võtta isegi nende mälu. Kuid soov ja püüd iseseisva riigi poole ei kadunud eest-laste mälust ning talletus vaid sügavamale mälusop-pidesse, oodates õiget aega. Mõte alustada Kaitseliidu üldajaloo uurimist ja talle-tamist sündis mõni aasta tagasi KL Peastaabi esindaja-tel ja mitme maleva ajaloouurijal. Otsus alustada just lähiajaloo jäädvustamisest – Kaitseliidu taastamisest 1990. aastail tänapäevani, sündis üksmeelselt. Leiti, et veel on võimalik ühendada kuivad arhiividoku-mendid ja asjaosaliste elav mälu, veel on meie hulgas isikuid, kes ise selles protsessis osalesid, veel mäleta-takse sündmusi ja inimesi, veel elavad mälus kõrvuti dramaatilised ja naljakad pisiseigad.Kaitseliit on kolm korda sündinud – 1918, 1924 ja 1990. Kas kolmandat korda sündida on kergem? Arvatakse, et esimene sünd olevat kõige raskem, kuid selle raamatu taustal tundub, et kõige keeruli-sem on olnud siiski viimane Kaitseliidu taassünd.Kaitseliit on oma mitmesugustel tegutsemisjärkudel alati olnud hädaohu silmapilkude loomulik sünnitis. Ennesõjaaegse Kaitseliidu lähimaks eesmärgiks oli luua olukord, kus organisatsiooni ridadesse koondu-nud mehed mitte ainult ei oleks suutelised kasutama nende kätte usaldatud füüsilist relva, vaid et nad ka

kõik tahaksid seda kasutada meie isesisvuse ja vabaduse kaitseks ja ainult selleks.1 Selle raamatu lehekülgedelt saab lugeja aimu, kuidas see üle aastakümnete püsi-nud mõte laulva revolutsiooni tuultes jällegi tege-likkuseks vormus. Kaitseliidu taastamisele panid siis ühelt poolt aluse isamaalised mehed, kes koondusid äreval ajal oma kodu ja eestimaiste väärtuste kait-seks, ja teisalt kunagised kodutüred ja noorkotkad, kes 1989. aastal organiseerudes alustasid Kaitseliidu noorteorganisatsioonides omandatud väärtushinnan-gute elluäratamist. Aga nagu öeldakse – iga suur edu on kangekaelsuse triumf. Kaitseliidu kohta kehtib see kõige ilmekamalt.Seega on tegu esimese raamatuga, mis üleüldse püüab haarata Kaitseliidu ajalugu tervikuna ühe perioodi ulatuses. Pettub see, kes loodab raamatust leida hin-nangulist uurimust. Nendes ülevaadetes segunevad dokumendid ja inimmälu, kusjuures mitmegi maleva loos domineerib just viimane. See aga annab tõuke ja tuletab meelde, kui oluline on just nüüd, kohe täna alustada veel mälussoppides peituvate mälestuste ja meenutuste talletamist, veel üles otsida kolikamb-ritesse paremaid aegu ootama pandud 1990. aastate alguse dokumendid, mis mõnelgi puhul ruudulisele koolivihikulehele kirjutatuna ei jätagi tänapäeva mõistes klassikalise dokumendi muljet, aga sisusse süüvides osutuvad Kaitseliidu malevkonna või Nais-kodukaitse jaoskonna taastamisprotokolliks.Iga ajalookirjutaja seisab keerulise ülesande ees, sest lugeja soov on saada teada, kuidas kõik oli. Kuidas kõik täpselt toimus? Kes komistas ja tõusis, kes kuk-kus ja langes? Inimese igavene tõejanu nõuab alatead-vuses lõplikkust, soovib absoluutset tõde. Kas üks inimene üldse suudabki selleni jõuda? Ega vist …Usun, et põhjaliku, laiahaardelise, Kaitseliidu erine-vaid tahke valgustava ajaloo kirjutamist jätkub veel mitmele Eesti ajaloolaste põlvkonnale.

Merike JürjoPeatoimetaja

Merike JürjoPeatoimetaja

7

198723. august MRP–AEG korraldab Hirvepargi

rahvakoos oleku21. oktoober Võrus tuuakse Vabadussõjas langenute

mälestusele pühendatud meeleaval-dusel esimest korda okupatsiooniajal sinimustvalge lipp avalikkuse ette

198824. veebruar esimest korda pärast Eesti okupeeri-

mist tähistatakse avalikult Eesti Vaba-riigi aastapäeva

august Jõgevamaal Tabiveres taastatakse KL üksus

november Tartus luuakse rakendusspordi selts Tarapita

16. november ENSV Ülemnõukogu võtab vastu suveräänsusdeklaratsiooni

198924. veebruar Algatatakse EV kodanike liikumine12. august Tahkurannas luuakse Noorte Kotkaste

ja Kodutütarde organisat sioonide algatusrühm

23. august MRP 50. aastapäeval korraldatakse Balti kett

19909. veebruar Taasasutatakse Karksi malevkond 14. veebruar Taasasutatakse Otepää malevkond17. veebruar Järvakandis taasasutatakse Eesti Kait-

seliit, mida hakkab juhtima Kalle Eller

24. veebruar Koodnimetuse „Idarinne” all turvab Kaitseliit Eesti Kongressi valimisi

11.–12. märts Kaitseliit turvab Eesti Kongressi I istungjärku

17. märts Asutatakse KL Alutaguse Malev (Ida-Viru lipkond)

20. märts Taasasutatakse KL Võrumaa Malev22. märts Taasasutatakse KL üksus Elvas; Asutatakse KL Põlva Malev (Põhja-

Võrumaa lipkond) 24. märts Tartu KL rühma asutamine26. märts Taasasutatakse KL Sakala Malev29. märts Taasasutatakse Nõmme malevkond; KL Tamme rühma asutamine Tartus2. aprill Taasasutatakse KL Viru Malev (Lääne-

Viru lipkond)12. aprill Asutatakse KL Rapla Malev (Rapla

lipkond) 14. aprill Taasasutatakse KL Järva Malev20. aprill Taasasutatakse KL Saaremaa Malev8. mai ENSV Ülemnõukogu otsusega taas-

kehtestatakse nimetus Eesti Vabariik9. mai Taasasutatakse KL Harju Malev15. mai Interrinde meeleavaldajad ründavad

Toompea lossi16. mai Alustatakse Eesti Kodukaitse loomist26. juuni Tallinna II malevkonna asutamine5. august Taasasutatakse KL Pärnumaa Malev23. august Asutatakse KL Jõgeva Malev; KL Tamme malevkond võtab pealik

Harri Hennu algatusel Tartus maha Lenini ausamba

1. september Algab KL staabiõppus „Riigipiir ’90”, mille käigus paigaldatakse piiritulbad Tartu rahulepinguga fikseeritud Eesti Vabariigi piiril

3. november Eestimaa Noorkotkaste ja Kodu-tütarde Organisatsioonide Liidu (ENKOL) loomine Tartus

10. november KL suurkogul valitakse esimene sõja-järgne keskjuhatus. Manivald Kase-põld asub täitma KL ülema kohuseid

29. november KL Lääne Maleva registreerimine maavalitsuses

30. november Esimese Noorte Kotkaste Liilia rühma asutamine Tartus

1991kevadtalv Korraldatakse esimene KL juhtide

kursus Raplas26. veebruar Taasasutatakse KL Valgamaa Malev14. mai Esimese Kodutütarde rühma Kannike

asutamine Puhjas31. mai Taasasutatakse KL Tallinna Malev19. august Seoses riigipöördekatsega NSV Liidus

asuvad Kaitseliidu üksused kaitsele tele- ja raadiomaja, teletorni juures ning Toompeal

20. august EV Ülemnõukogu kuulutab välja Eesti iseseisvuse

3. september EV Ülemnõukogu võtab vastu otsuse Eesti Kaitsejõudude loomise kohta

4. september ÜN Presiidium tunnistab õigustühi-seks 1940. aasta seadlused KL likvi-

Kronoloogia

8

deerimise kohta 16. september Elva malevkond saab KL Tartumaa

Maleva õigused17. september Eesti võetakse ÜRO liikmeks20. september Tartus tegutsevad KL üksused ühen-

datakse KL Tartu Malevaks; Taasasutatakse Naiskodukaitse.

Dagmar Mattiisen saab NKK esinai-seks

31. oktoober Kaitsejõudude Peastaabi moodusta-mine

199229. jaanuar Noorte Kotkaste esimeseks sõjajärg-

seks peavanemaks saab Matti Päts14. veebruar Alutagusel luuakse esimene NKK

üksus pärastsõjajärgses Eestis24. veebruar Tallinnas peetakse Eesti Kaitsejõu-

dude esimene taasiseseisvumisjärgne paraad

16. aprill Kodutütarde esimeseks sõjajärgseks peavanemaks saab Maret Lepik

28. aprill Valitsuse määrusega loetakse Kaitse-liit Eesti Kaitsejõudude osaks

mai Hiiumaa malevkonna taasloomine28. juuni Rahvahääletusel kiidetakse heaks EV

põhiseadus3.–4. oktoober Otepääl toimuvad esimesed Kait-

seliidu päevad 5. oktoober Riigikogu valib Lennart Meri Eesti

Vabariigi presidendiks16. november Kapten Johannes Kert saab KL üle-

maks

19934. mai USA armee erukolonel Aleksander

Einseln kinnitatakse kaitseväe juhata-jaks

suvi Vallandub jäägrikriis 6. august KL Tartu ja KL Tartumaa malevate

ühendamine sügis Taasilmumist alustab Kaitseliidu aja-

kiri Kaitse Kodu!

199431. august Viimased Vene väeosad lahkuvad Ees-

tist

19956. veebruar Riigikogu võtab vastu Rahuaja riigi-

kaitse seaduse sügis KL ajakiri Kaitse Kodu! alustab uuesti

ilmumist

199620. jaanuar Kapten Neeme Väli määratakse KL

ülema kohusetäitjaks23. jaanuar Kolonelleitnant Johannes Kert saab

kaitseväe juhatajaks14. märts Akadeemilise malevkonna moodusta-

mine KL Tartu Malevas23. juuni KL Harju Malev korraldab esimese

maakaitsepäeva Jüris

19977. aprill Kolonelleitnant Lui Jaanson määra-

takse KL ülema kohusetäitjaks 26.–27. aprill Toimub esimene KL Eel–Erna võist-

lus7.–8. august Peetakse esimene Noorte Kotkaste

Mini-Erna võistlussuvi Korraldatakse esimene Naiskodu-

kaitse koormusmatk

1998aprill Paldiskis avatakse NKK eestvedamisel

esimene sõdurikodu23. detsember Sõlmitakse Kaitseliidu ja Politsei-

ameti koostööleping

19998. veebruar Riigikogu võtab vastu Kaitseliidu sea-

duse9. juuni Kapten Benno Leesik saab Kaitseliidu

ülemaks5. oktoober Kinnitatakse Kaitseliidu teenetemär-

gid, nende statuut ning kaitseliitlaste vormiriietus

2000jaanuar Ilmub Lõuna-Eesti malevate ajalehe

Oma Maa esimene number6. jaanuar KL Tallinna Malevas luuakse esimene

taastatud KL orkester13. jaanuar Vabariigi valitsus kinnitab KL põhi-

kirja14. aprill Sõlmitakse Kaitseliidu ja Pääste ameti

koostööleping21. september Kaitseväe juhatajaks saab kontradmi-

ral Tarmo Kõuts Käivitub KL ühtne baasväljaõppekur-

sus (BÕK)

20013. märts KL kool alustab Vana-Võidus28. mai – Kaitseliit toetab president Lennart 13. juuni Meri ringsõitu „Eesti mäletab”, millel

võõrvõimude läbi kannatanuile jaga-takse 9578 Murtud Rukkilille märki

16. juuni Kõue vallas Alansil avatakse admiral Johan Pitka memoriaal

200230. märts KL Veteranide Klubi asutamine Elvas1. mai NKK eestvedamisel taaselustatakse

Kronoloogia

Valge Roosi balli traditsioon6. ma Kodutütarde peavanemaks saab

Angelika Naris23. juuni Toronto Eesti Võitlejate Ühing anne-

tab Naiskodukaitsele lipu

20032. jaanuar KL kool alustab tööd Alu mõisas Rap-

lamaal16.–18. mai Peetakse esimene Kodutütarde võist-

lus Ernake24. juunil KL Alutaguse Maleva Lüganuse

malevkonna eestvõttel avatakse Viru-maal Virunurmes hukkunud metsa-vendade memoriaal

200421. veebruar Kaitseliidu veteranide ühenduse Lin-

nus asutamine Saaremaal29. märts Eesti saab NATO liikmeks1. mai Eestist saab Euroopa Liidu liige

20058.–9. jaanuar KL Pärnumaa ja KL Lääne malev

kannavad põhiraskust tormist põhjus-tatud veetõusu tagajärgede likvidee-rimisel

9. detsember Esimene KL baasil moodustatud

üksus valverühm ESTGUARD-1 saa-bub Bosniasse ja Hertsegoviinasse

detsember Kaitseliidu liikmete arv ületab 10 000 piiri

200625. märts Ootamatult sureb KL ülem major

Benno Leesik6. aprill Airi Neve saab Naiskodukaitse esinai-

seks1. mai Kaitseliidust saab üks avalik-õiguslik

juriidiline isik5. september KL ülemaks saab major Raivo

Lumiste5. detsember Kaitseväe juhtajaks saab kindralmajor

Ants Laaneots

2007Aprill–mai Kaitseliit osaleb pronksiööjärgse sise-

julgeoleku tagamisel19. aprill Silver Tamm saab Noorte Kotkaste

peavanemaks11. juuni KL Jõgeva Maleva Kirna õppekeskuse

avamine Utsalis

200811. november ilmub Kaitseliidu juubeliraamat „Eesti

eest!”

Kronoloogia

KL üldlipp ?????

Kaitseliidu Valgerist I klass

11

Enne ja pärast Järvakandi koosolekutEsimene katse Kaitseliitu taastada tehti paguluses. Aastail 1974–1976 tegutses USA-s Ülemaailmne Eesti Vabatahtlik Kaitse Liit (ÜEVKL). Eksiilvalitsuse sõjaminister kolonel Avdy Andresson määras 1974. aastal ÜEVKL-le staabiülema ja Põhja-Ameerika maleva pealiku. Pagulaseestlaste omavaheliste vas-tuolude ja paljude asjaosaliste vastuseisu tõttu, eriti sõjaväeliste auastmete omistamise pärast, organisat-siooni tegevus hääbus.2 Eestis algas kohalike kaitseliitlike üksuste taasloo-mine erinevates piirkondades 1980. aastate lõpul. 1988. aastal said asjast huvitatud kohalikud mehed kokku Jõgevamaal Tabiveres3, 1990. aasta veebrua-ris Karksis ning Otepääl4 jne. Lisaks alustasid 1988. aasta lõpul mitmel pool Eestis tegutsemist ka raken-dusspordi seltside (Tarapita, Kulter) treeningugru-pid. Nende ideekandjate tegevus viis 17. veebruaril 1990 Järvakandis peetud koosolekuni, kus otsustati taas-tada Kaitseliit* üleriigilise organisatsioonina, mille aluseks olid kohalikud kaitseliidud. Taastamiskoos-olekul leiti, et 1931. aasta põhikirja jätkuvalt oku-peeritud Eestis veel kehtestada ei saa, ning võeti vastu Kalle Istvan Elleri** ja teiste algatajate ette val-mistatud KL ajutine põhikiri.5 Samuti otsustas KL oma tegevuses juhinduda Eestis kehtivatest seadus-test, keskkogu otsustest ja vanematekogu suunistest. Järvakandis valiti üheksa vanematekogu ja kolm aju-tise juhatuse liiget.6 Tegevust asus juhtima Kaitseliidu Keskus***. Selgusetuks jääb Kalle Elleri staatus, kelle kohta on väidetud, et ta oli „eksiilvalitsuse poolt pan-dud KL taastamiseks”.7 Kalle Eller tegutses KL tege-liku ülemana 17. veebruarist 10. novembrini 1990.8 Kohalike Kaitseliitude sihipärane tegevus algas pärast Järvakandi koosolekut. Märtsis-aprillis 1990 pandi kohtadel alus üksustele, millest ajapikku kasvasid välja tänased Kaitseliidu malevad.9 Igal KL üksusel oli tavaliselt oma põhikiri, kus põimusid sõjalised ja korrakaitselised ülesanded. Malevapealikuid sellel ajajärgul üldiselt valiti. Paljud KL taastajad osalesid ka Kodanike Komiteede

liikumises ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteis (ERSP)****, mille kaudu sageli saadigi esmast teavet Kaitseliidu kohta. Laiem avalikkus nägi esimest korda kollaste õlaside-metega kaitseliitlasi 11.–12. märtsil 1990 Tallinnas Estonia juures Eesti Kongressi I istungjärku turva-mas. Esimene KL keskkogu korraldati 17. märtsil 1990 Otepääl, kus malevatest valitud esindajatele esitatud päevakorras olid KL struktuuri, KL seaduse ja põhi-kirja arutelu, ajutisele juhtkonnale esindamisõiguste andmine, vanematekogu liikmete valimine ja suhted Eesti Kongressiga.10 15. mail ründas Interliikumine Toompea lossi. Valit-sus Kaitseliitu sellest ei teavitanud, ründest kuuldi alles raadiost. Malevatele anti häire kell seitse õhtul ja esimene harjulaste 200-meheline üksus jõudis tunni-pooleteise pärast Toompeale.11 Jõgevamaal saadi kokku 40 meest, aga et käsku ei tulnud, jäi sõit „punaseid peksma” ära.12 Samal päeval kutsus Eesti Komitee üles moodustama Kaitseliidu üksusi, toe-tama juba olemasolevaid ja astuma Kaitseliitu.13 Sündmuste tulemusena arenes välja Kodukaitse***** organisatsioon. Valitsus õhutas rahvast astuma Kodu-kaitse liikmeks. Kodukaitset rahastas riik ja talle usal-dati tähtsamate riiklike objektide kaitse. Osa inimesi astus Kodukaitsesse, arvates, et liitus Kaitseliiduga. Viga taibates astuti enamasti siiski välja ja liituti Kait-seliiduga. Kodukaitse nimi tekitas hiljem probleeme ka Naiskodukaitsele. 16.–17. juunil 1990 Tallinnas

Kaitseliit 1988–2008

Ivar Jõesaar, Andres Mihkels

Kaitseliitlased turva-vad Eesti Kongessi

I istungjärku 11.–12. märtsil 1990

* Edaspidi Kaitseliit (KL). Järvakandis kuulutati taastatuks Eesti Kaitseliit. KL keskjuhatus võttis organisatsiooni sõjaeelse nimetuse Kaitseliit ametlikult taas-kasutusele 5. novembril 1996

** Edaspidi Kalle Eller*** Algdokumentides Kaitseliidu Keskus, edaspidi Ajutine Juhtimiskeskus, kuid

nimetati ka KL peakorter**** ERSP loodi 20. augustil 1988 esimese kommunistlikust parteist sõltumatu

erakonnana Nõukogude Liidus***** 16. mail 1994 jõustunud abipolitseiniku seadus tähendas sisuliselt Kodukaitse

organisatsiooni lõppu

12

Kaitseliit 1988–2008

korraldatud KL üle-eestilist kokkutulekut külastas Kodukaitse juht Andrus Öövel ja tegi Kodukaitsega liitumiseks tulutult kihutustööd.14 Seega, Kodukaitse loomisega vaid killustati jõude, kes olid tulnud kokku sooviga oma riiki ja kodu kaitsta. Enn Tarto mäletamist mööda olid Eesti Komitee kaitsetoimkonna tähtsamate tegevussuundade hulgas Kaitseliidu abistamine, seda eriti õigusküsimustes, Kaitseliidu ja Kodukaitse vaheliste suhete selgitamine ja koostöö Rahvusliku Kaitsealgatuskeskusega.15

Alluvusprobleemid1990. aastate alguses oli Eesti riikluse taastamise võtmeküsimuseks, kuidas edasi minna – õigusliku järjepidevuse alusel või mitte. Esimest suunda toe-tas ennekõike Eesti Komitee, teist Ülemnõukogu ja valitsus. Säärased erimeelsused kippusid lõhestama kogu ühiskonda ning tekitasid tõsiseid probleeme ka Kaitseliidule. 12. mail 1990 pöördus ERSP palvega Eesti Komitee poole võtta KL enda alluvusse, sest Eesti Kongress oli end kuulutanud Eesti Vabariigi taastajaks.16 Kaitseliitlastest ERSP liikmed kogunesid 19. mail 1990 Viljandisse koosolekule, et arutada suhteid teiste kaitseorganisatsioonidega ja ERSP-lastest koos-neva KL üksuse loomist. „ERSP-sisese KL maleva loomist” siiski heaks ei kiidetud.17

8.–10. juunil pidasid Kalle Eller ja tema asetäitja Peeter Ilus Stockholmis läbirääkimisi eksiilvalitsuse juhi Heinrich Margaga. Eller ja Ilus andsid ülevaate KL loomisest ja struktuurist ning deklareerisid, et Kaitseliit soovib alluda eksiilvalitsusele ja palub valit-suselt kirjalikku kinnitust, et võib tegutseda iseseisva organisatsioonina. Peaminister presidendi ülesan-netes Heinrich Mark saatis seejärel Eesti Komiteele kirja, milles kiitis KL senise tegevuse Kalle Elleri juhtimisel heaks ja soovis Kaitseliidule „parimat edu edaspidises tegevuses iseseisva organisatsioonina Eesti kaitseliidu ajutise põhikirja alusel”. Siitpeale hakkas KL saama juhtnööre eksiilvalitsuse sõjami-nistrilt kolonel Jüri Toomepuult, kes Eesti Kongressi saadikuna külastas tihti kodumaad. Peagi omistas peaminister Kalle Ellerile koloneli auastme ning ülendas kolonel Toomepuu ettepanekul ohvitseri-deks ka mitmed teised KL juhid.18

Kalle Eller täpsustas 4. juulil päevakäsus KL poliitilisi aluseid. Neis kinnitati, et Kaitseliit „juhindub Eesti Komitee seisukohtadest, kusjuures koostöö reali-seerub KL aj. Juhtimiskeskuse ning Eesti Komitee Kaitsetoimkonna pidevate kontaktide kaudu”. Samas rõhutati aga: „Eesti Kaitseliidu aj. Keskkogu kinnitas, et õiguslikult tuleb esialgu parimaks pidada Kaitse-liidu jäämine omaette seisvaks kodanikualgatuslikuks ühiskondlikuks organisatsiooniks, millist staatust akt-septeerib ka Peaminister Presidendi ülesannetes.”19 Tartu KL Tamme kompanii taotles 10. juulil, et Kait-seliit allutataks kuni Eesti Vabariigi taastamiseni Eesti Komiteele. Kalle Eller selgitas 18. juulil Tartus kait-seliitlastele esinedes: kõige kõrgem on Kaitseliidu üldkogu, kuhu kuulub kolm volitatud isikut, ülejää-nud on maakondade esindajad. KL ei ole allutatud eksiilvalitsusele, kuid on saanud temalt tunnustuse,

ning on olemas side Eesti Komitee kaitsetoimkon-naga, ehkki sellel puudub igasugune arusaam mili-taarsetest küsimustest. Tulevikus peaks KL alluma Eesti Komiteele ja juhinduma Eesti Kongressi otsus-test.20 Ilmselt osaliselt ka KL taastamise tõttu andis NSVL president Mihhail Gorbatšov 25. juulil 1990 sead-luse, mis kohustas relvastatud formeeringud, mida ei ole NSV Liidu seadusandlusega ette nähtud, keelus-tama, laiali saatma ja relvitustama. Allumise probleem lahvatas teravalt 23. augustil, kui KL Tamme kompanii eesotsas Harri Hennuga eemal-das Tartus Riia mäelt Lenini kuju.21 Järgmisel päeval tuli teade, et KL ülem on kompanii laiali saatnud.22 Seepeale tegi Pärnumaa KL Maleva juhatus avalduse, et Kalle Elleri juhitaval Ajutisel Juhtimiskeskusel puuduvad volitused KL üksuste laialisaatmiseks ja nõudis üle-eestilise KL suurkogu kokkukutsumist, et valida Kaitseliidu juhtorganid ja võtta vastu 1931. aasta põhikirjast lähtuv uus ajale kohandatud põhi-kiri. Pärnumaa KL Malev teatas oma allumatusest Ajutisele Juhtimiskeskusele.23 Puhkenud kriisi võimendas veelgi laiendatud staabi-õppuse „Riigipiir ’90” korraldamine. Õppuse, mille kava arutati Ajutises Juhtimiskeskuses 28. augustil, käigus oli kavas paigaldada piiritulbad Tartu rahule-pingu järgsele Eesti piirile. Piir plaaniti sulgeda polii-tilise aktsioonina üheks tunniks. „Teadvustame ühis-konnale, kus on meie tegelik piir, ning et me õpime seda lõiku tundma. Kasepõld võtab silla, Tõns – vas-tutab julgestuse eest.”24

Õppus toimus Eesti idapiiril ning tekitas suurt vastu-kaja Eesti ja Venemaa valitsuste tasandil. Valitsus lei-dis, et „provokatsioon” piiril mõjutas Vene NFSV ja Eesti läbirääkimiste kulgu ning siseministeeriumile tehti ülesandeks edaspidi sarnased aktsioonid tõkes-tada.25 Kalle Ellerit süüdistati lausa „kogu meie vaba-dusvõitluse nurjumises”.26 4. septembril teatas Eesti Komitee juhatus, et aktsioon toimus KL algatusel ega olnud nendega kooskõlastatud, aga KL ja kõik Eesti kodanikud tohivad vabalt liikuda kogu Eesti Vabariigi maa-alal.27

Paar päeva hiljem levitati Eesti Komitee istungil KL Sakala Maleva suvelaagrist osavõtnute teadet, et KL „toetab ja nõuab Eesti Vabariigi taastamist 1938. aasta põhiseaduse ja Tartu rahulepingu alusel. Prae-gune Eesti valitsus ei ole Eesti Kaitseliidu suhtes Eesti Vabariigi järjepidevuse taotleja mitte tunnus-tades Kaitseliitu”.28 Kõiki KL üksusi kutsuti saatma esindajaid üle-eestilisele organiseerumiskoosolekule Viljandisse, et valida Kaitseliidule demokraatlikult uus ülem. Sellest 9. septembri koosolekust kujunes “kirgede möllu päev”29, kus midagi ära ei otsustatud.

Õige tee otsingudKaks päeva hiljem ilmus koosolekul osalenud Pär-numaa KL Maleva ja veel kaheksa malevkonna esin-dajate üleskutse. Selles öeldi, et KL vajavat „demo-kraatlikku keskjuhtimisaparaati kaitseks üksikisikute ja gruppide diktaadi eest. Praegune hr. Elleri poolt juhitud Kaitseliit on läinud oma tegevusega vastuollu paljude kaitseliidu üksustega. Praegune kaitseliidu

13

Kaitseliit 1988–2008

staap on totalitaarne võimuorgan, kes ei anna aru ega allu kellelegi. / – / Pöördume Eesti Kongressi poole avaldusega – Eesti Kaitseliit allub eesti rahvale läbi Eesti Kongressi ja täidab oma tegevusega eesti rahva tahet”. KL üksustel paluti saata esindajad 22. septembril Viljandisse „reorganiseerimisnõupidami-sele”.30 Ajutine Juhtimiskeskus vastas omapoolse avaldusega, milles väitis, et Viljandisse kogunenute eesmärk ole-vat Kaitseliidus sisepingete tekitamine ning olemas-oleva struktuuri lõhkumine.31 Elvas 15. septembril korraldatud keskkogul osale-jad veendusid lõplikult KL killustatuses. Kalle Eller nentis, et osa tunnistavad Eesti Komiteed, osa Aju-tist Juhtimiskeskust ja osa eksiilvalitsust. Mõni osa-leja arvas, et KL ei saa alluda eksiilvalitsusele, mis ei tegele siseriiklike küsimustega. Probleemi nähti ka selles, et Eesti Komitee ja Eesti Kongress polnud siiani tunnistanud eksiilvalitsust, ning Järvakandis polevat olnud esindatud terve Eesti. Esile toodi ka põhikirja ja juhtkonna muutmise vajadus. Otsustati kokku kutsuda KL suurkogu.32 Tartus 10. novembril kokku tulnud KL suurkogu otsustas Kaitseliidu tegevuses juhinduda Eesti Kong-ressi otsustest. Kehtivaks tunnistati 1931. aasta põhi-kiri reservatsiooniga, et okupatsiooni tingimustes ei ole võimalik seda täielikult rakendada ja tuleb keh-testada uus ajutine põhikiri. Seega sai KL endale kaks põhikirja. Uues ajutises põhikirjas peatati KL Aju-tise Juhtimiskeskusega seonduvad paragrahvid ning selle kohustused pandi ajutiselt KL keskjuhatusele.33 Valiti esimene sõjajärgne keskjuhatus – Manivald Kasepõld, Meelis Jürisson, Andres Lusmägi, Hando Kruuv, Hannes Toomsalu.34 Suurkogu pöördus eksiilvalitsuse poole palvega kinnitada KL põhikirja muudatused. Samast päevast asus sisuliselt KL ülema ülesandeid täitma Manivald Kasepõld.35 Kalle Eller asus pärast taandumist Kaitseliidu eesotsast juhtima Rahvuslikku Kaitsealgatuskeskust (RKAK), mille liikmeskond kattus osaliselt Kaitseliidu omaga.36 Ka suurkogu järel oli neid, kes leidsid, et ikka veel pole ühtset KL organisatsiooni. Peapõhjusena nähti riikliku juhtimise ja toetuse puudumist ning Kaitse-liitu lõhestanud ja mainet kahjustanud Kalle Elleri endiselt KL ülemana esinemist. Soovitati liita Kait-seliit ja Kodukaitse. Siiski võib tagantjärele väita, et suurkogu oli omamoodi veelahkmeks Kaitseliidu struktuuri ülesehitamisel ja organisatsiooni ühtsuse saavutamisel.KL keskkogu koosolekul 25. mail 1991 tunnistati kehtetuks kõik varasemad otsused põhikirja kohta ja kehtestati 1931. aasta põhikiri „koos hiljem tehtud parandustega, mis on kinnitatud EV valitsuse poolt”. Suurkogul valitud keskjuhatuse ja revisjonikomisjoni volitused loeti lõppenuks. Pöörduti eksiilvalitsuse sõjaministri Jüri Toomepuu poole palvega kinnitada Harju KL Maleva pealik major Manivald Kasepõld Kaitseliidu ülemaks. Kaitseliidus kuulutati välja üle-minekuperiood ja KL ülemale tehti ettepanek moo-dustada peastaabi juurde koordineeriv organ male-vate pealikest.37 Kuus päeva hiljem, 31. mail tühistas KL ülem major Manivald Kasepõld kõik Kalle Elleri antud päeva-

käsud ning käskis juhinduda 1931. aasta põhikirjast ja 1934. aasta kodukorrast. KL Peastaabi ülemaks kinnitas ta oma päevakäsuga Heldur Toometi. Keh-testati malevaga võrdne üksus – lipkond. Lipkonnad loodi maakondades, kus polnud võimalik taastada KL malevat sõjaeelsetes halduspiirides. Malevad ja lipkonnad pidid moodustama staabid „analoogselt peastaabile”.38

Juuli keskel taasjõustas KL ülem major Manivald Kasepõld 1934. aasta kodukorra, määras ametisse KL Peastaabi spordi-, ajaloo- ja poliitikapealiku ning üksuste liikmete valitud malevkondade, lipkondade ja malevate pealikud.

Kaitseliit taasiseseisvunud Eestis1991. aasta 19. augusti varahommikul algas Moskvas riigipöördekatse. Kaitseliitlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse Toompea, teletorni, raadio- ja telemaja kaitsele.39 20. augustil võttis EV Ülemnõukogu (ÜN) vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Putšikatse päevil heast küljest silma paistnud Kaitse-liit tõusis riigi tasandil üleöö tähelepanu keskmesse. ÜN riigikaitsekomisjoni liikmed Johannes Kass ja Enn Tupp tõstatasid 23. augustil Ülemnõukogus Kait-seliidu tunnustamise ja finantseerimise küsimuse. Kaitseliit omakorda tegi 26. augustil riigikaitseko-misjonile ettepaneku luua „uus EV Riigikaitse Komis-jon või reorganiseerida ÜN Riigikaitse Komisjon” nii, et sellesse kuuluksid ÜN ja Eesti Komitee liik-med, Piirikaitseameti peadirektor ja KL ülem. See organ pidi tegema Ülemnõukogule ettepaneku tun-nustada Kaitseliitu 1931. aasta põhikirja alusel, anda talle riikliku-ühiskondliku organisatsiooni staatus. „Kuni EV Kaitseseaduse vastuvõtmiseni allutatakse KL loodavale või EV Ülemnõukogu reorganiseeritud Riigikaitse Komisjonile. Kaitseliitu hakatakse finant-seerima riiklikest vahenditest. Kaitseliidu tegevuse põhialused, KL eesmärgid ja KL lülitamise riigikait-sesse määrab ära organ, kellele KL on allutatud.”40

Kõigi Tartu linna ja Tartumaa kaitseliitude esindajad Vabadussõjas

langenute taastatud mälestussamba juures

Raadil võidupühal 1991

14

Kaitseliit 1988–2008

Samal päeval tegid kodanikena ühisavalduse Eesti Komitee kaitsetoimkonna esimees Enn Tarto, RKAK-i juht Kalle Eller ja ÜN riigikaitsekomisjoni liige Jüri Põld. Toonitati, et valitsus ei tohiks takis-tada koostööleppe sõlmimist KL, Kodukaitse, Pii-rikaitseteenistuse ja RKAK-i vahel. Vajalikuks peeti Ajutise Riigikaitsekomisjoni moodustamist, kuhu kuuluksid pariteetsetel alustel Eesti Komitee, ÜN riigikaitsekomisjoni, KL, Kodukaitse, Piirikaitse-ameti ja RKAK-i esindajad. Komisjon töötaks seni, kuni on toimunud Riigivolikogu valimised ja tagatud Eesti Vabariigi territooriumi kontroll.41 27. augustil kuulutas RKAK välja Eesti Vabariigi sõjaväe taastamise ja võttis endale „Eesti Sõjaväe ajutise juhtkonna” ülesanded.42 Samal päeval tegi Eesti Komitee otsuse, milles peeti vajalikuks ÜN ja Eesti Komitee poolt pariteetsetel alustel „rahvusliku kaitsekomitee” loomine, millele allutada KL, Kodu-kaitse, piirikaitse ja tööteenistus.43 Valitsus omakorda tegi 28. augustil Ülemnõukogule ettepaneku luua Eesti kaitsevägi. Ajakirjandus leidis, et valitsus on valinud Kaitseliidu eiramise taktika ja tahtvat sellest vabaneda.44 Segadusest leiti väljapääs septembri algul, kui tehti esimene samm Kaitseliidu legaliseerimise teel. Nimelt otsustas Ülemnõukogu 3. septembril moo-dustada Kaitsejõud (KJ), mida põhiseaduse jõustu-miseni juhiks Eesti Vabariigi Kaitsenõukogu*.45 Järg-misel päeval tunnistas ÜN Presiidium õigustühiseks Punaarmee survel vastuvõetud Kaitseliidu likvidee-rimise seadluse 27. juunist 1940 ja Kaitseliidu lik-videerimise seadluse muutmise seadluse 29. juulist 1940. Otsuses sisaldus, et „lugeda Kaitseliidu õigu-sed juriidilise isikuna taastatuks ja tema juhtimine Eesti Vabariigi Kaitsenõukogule allutatuks”.46 Kaitseliidu juhtkonda selline asjade käik ei rahulda-nud ja 6. septembril tegi KL ülem Manivald Kase-põld ettekande eksiilvalitsuse sõjaministrile, et „EV Kaitsenõukogu ei ole ellu kutsutud EV Valitsuse poolt ega allu valitsusele. EV Kaitsenõukogu esime-heks on Ülemnõukogu Presiidiumi esimees hr. A. Rüütel. EV Kaitseliit on allutatud Kaitsenõukogu kaudu tema esimehele ja esimehe läbi Eesti Vaba-riigile. EV Kaitseliitu ei huvita EV Kaitsenõukogu koosseis, kuna see võib muutuda. Sellest tulenedes, ei loe EV Kaitseliit ennast allutatuks valitsusele, vaid teostab oma tegevust EV Kaitsestruktuuris Kait-senõukogu ja tema esimehe hr. A. Rüütli kaudu”.47 Sama mõtet toetas KL keskkogu 16. septembril, „et Eesti eksiilvalitsus on nõus hr. A. Rüütli määrami-sega peaministriks presidendi ülesannetes, loeb EV Kaitseliit ennast allutatuks hr. A. Rüütli isikus Eesti Vabariigile”. Tõdeti ka, et üleminekuperiood Kait-seliidus kestab, „kuni on kehtestatud EV Põhisea-dus, kodakondsusseadusele tuginedes on valitud EV Riigikogu, EV Riigikogu poolt on moodustatud EV Valitsus”. Seni on keskkogu KL kõrgeim „seadusand-lik organ”, kellel on ainuõigus teha ettepanekuid KL juhtivatele ametikohtadele määramise küsimuses.48

KL keskkogu tegi 21. oktoobril ettepaneku arvata KL ülem loodava KJ Peastaabi** koosseisu ning lisaks „kooskõlastada KL põhikirja, kodukorra ja määrus-tike vastavaid punkte EV kaitseseadusega. Kaasata Kaitseliidu organisatsioon koheselt riigi ja tema ela-nikkonna julgeoleku ja turvatunde kaitsmisele”.49

Kui algusraskustest oli üle saadud, korrastusid ka KL ja KJ Peastaabi suhted. 15. jaanuaril 1992 andis KJ Peastaabi ülem kolonel Ants Laaneots direktiivi Kaitseliidu tegevuse põhisuundadest 1992. aasta esi-meseks pooleks. Selles oli põhirõhk suunatud orga-nisatsiooni korrastamisele, distsipliinile, väljaõppele ja lahinguvalmidusele.50 13. aprillil järgnes direktiiv, mis jagas Kaitseliidu 1. maist 1992 majanduslikult ja administratiivselt 16 malevaks.51 28. aprillil 1992 võttis EV valitsus vastu määruse, mil-lega Kaitseliit loeti Eesti Kaitsejõudude koostisosaks. See oli teine oluline samm Kaitseliidu ja riigi suhete korrastamisel. Määrus reguleeris Kaitseliidu tegevust kuni KL seaduse vastuvõtmiseni 1999. aastal.

Enesepuhastumise raske teeVaatamata alluvusvahekordade selginemisele tekkisid uued pinged. Vabariigi valitsuse 28. aprilli määrus sätestas, et KL ülema ja KL Peastaabi ülema nime-tab ametisse EV valitsus KJ Peastaabi ülema ettepa-nekul. Riigikaitse ja väljaõppe küsimustes allus KL ülem KJ Peastaabi ülemale. Valitsus nimetas major Manivald Kasepõllu 10. augustil 1992 KL ülemaks. 18. novembril 1991 oli KL ülem määranud senise KL Tartu Maleva pealiku, eksiilvalitsuselt kapteni auastme saanud Johannes Kerdi KL Peastaabi ülema asetäitjaks ja operatiivosakonna ülemaks.10. juulil 1992 leidis Ellamaal aset intsident kaitse-liitlastega, mille tagajärjel tagandati KL Harju maleva pealik*** ametikohalt ja visati Kaitseliidust välja.52 Ta tegi vastuavalduse, et pole olnud ega ole kaitsejõu-dude ohvitser, vaid eksiilvalitsuse sõjaministri poolt ametisse kinnitatud malevapealik. Ta peatas oma tegevuse malevapealikuna eksiilsõjaministri otsuseni, nõudis avalikku juurdlust ja „hr. Laaneotsa avalikku vabandust massiteabevahendites”. 53

Eksiilvalitsuse sõjaminister Jüri Toomepuu käskis kutsuda kokku KL keskjuhatuse koosoleku ja lisas, et kui Kaitseliidu ülem kasutab keskjuhatuse otsusele kokku kutsuda keskkogu vetoõigust, kutsuda Kaitse-liidu keskkogu kokku kahe nädala jooksul.54

3. oktoobril tegid kolm malevapealikku ja kaks kesk-juhatuse liiget avalduse, et nii KJ Peastaap kui ka KL Peastaap on võimetud kaitsepoliitika väljatöötamisel ja kaitsejõudude loomisel – „õhutatakse konflikte”; „kaitsejõude juhivad seniste okupatsiooniorganite ohvitserid ja ametnikud”; KL Peastaap „eirab kodu-korda ja sunnib selleks ka allorganisatsioone”. Nad toonitasid, et vaatamata KL keskjuhatuse otsusele, pole KL ülem kutsunud kokku keskkogu. Kutsudes ühinema kõiki malevapealikke, peatasid nad oma alluvuse KJ juhtkonnale kuni lojaalse ja kompetentse sõjaväejuhtkonna loomiseni, lubades juhinduda oma tegevuses EV põhiseadusest ja valitsuse korraldus-test. Nõuti KJ Peastaabi ja KL ülema väljavaheta-mist.55

* Koosseis: EV Ülemnõukogu esimees (Arnold Rüütel), EV Ülemnõukogu juha-taja (Ülo Nugis) ja valitsuse esimees (Edgar Savisaar)

** Kaitsejõudude Peastaap loodi vabariigi valitsuse otsusega 31. oktoobril 1991*** KL Harju Maleva pealik oli eksiilvalitsuselt kapteni auastme saanud Kalev Ots

15

Kaitseliit 1988–2008

Kriis lahenes, kui valitsus vabastas 16. novembril 1992 Manivald Kasepõllu KL ülema kohustest ja määras asemele kapten Johannes Kerdi. Uut ülemat ootas lai tööpõld – KL keskkogu koosolekul 5. veeb-ruaril 1993 sõnas KJ Peastaabi ülem kolonel Ants Laaneots, et ülesannete andmisest Kaitseliidule on möödunud aasta, aga tehtud pole midagi. Korralage-dus tulevat kiiresti lõpetada, „paika panna juhtorga-nid ja sõjaväestada kaitseliit”. Ka KL ülema arvates oli distsipliin nõrk, palju oli omavahelist nääklemist ja kaebamist.56 Distsipliini tagamine ja alluvussuhete reguleerimine võttis siiski aega. Kaitseliit tõusis 1993. aastal taas negatiivses valguses avalikkuse huviorbiiti. Algas nn jäägrikriis, mis tekitas pingeid mitte ainult KL sees, vaid Eesti riigikaitses üldisemalt.* 1. augustil tegi KL keskjuhatus avalduse, nõudes konflikti põhjuste väljaselgitamist.57 Vanematekogu volitas Enn Tartot esindama Kaitseliitu Pullapää kriisi lahendamiseks loodud valitsuskomisjonis.58 22. novembril arre-teeris politsei jäägrikompanii juhtkonda kuuluva Lembit Tõnsi, järgmisel päeval veel kaheksa jäägrit ja 26. novembril peeti kinni kompanii ülem lipnik Asso Kommer koos autojuhiga. Kinnipidamise käigus tulistas Asso Kommer politseikomissar Koit Pikarot jalga. Kaks päeva hiljem toimunud malevapealike ja KL keskjuhatuse ühisnõupidamine tegi pöördumise

avalikkusele, milles mõisteti hukka vägivalla kasuta-mine kaitseliitlaste suhtes. Kaitseväe juhatajale saa-deti märgukiri, milles nõuti nende siseministeeriumi ja politseiameti juhtivate töötajate kõrvaldamist ametikohtadelt, kes olid „seotud kuritegelike käs-kude andmisega ja ametivõimu kuritarvitamisega”. Märgukirjas nõuti, et toimunut uuriks erapooletu komisjon ja vahistataks politseinikud, „kes on otse-selt osalenud kaitseväelaste ja kaitseliitlaste arretee-rimisel ja nende jõhkral peksmisel ja mõnitamisel”59 Negatiivses võtmes – relvaintsidendid, plahvatus KL Järva Maleva staabis 1993. aastal, relvarööv KL Harju Maleva Jõelähtme kompaniis 1997. aastal jm – köitis Kaitseliit avalikkuse tähelepanu 1990. aas-tate lõpuni. Kuid KL juhtkonna nõudlikkus, liikmete karmistunud taustakontroll, sisemine distsipliin ja kaitseliitlaste panus tsiviilkriiside, nagu metsatule-kahjud, veeuputused, pronksiöö jne, lahendamisel, on muutnud Kaitseliidu austust väärivaks organisat-siooniks Eesti ühiskonnas.

Kaitseliidu juhtimineJuhi roll organisatsiooni, eriti veel vabatahtlikkusel põhineva organisatsiooni eestvedamisel on eriti olu-line. Juht kujundab organisatsiooni näo ja annab selle liikmetele motivatsiooni tegutsemiseks. Taastamis-järgsel ajal on Kaitseliitu juhtinud seitse ülemat.Seoses senise KL ülema kolonel Johannes Kerdi

KL malevapealikud ja juhtkond peaminister

Tiit Vähi juures vastuvõtul

* Vt KL Lääne Malev

16

Kaitseliit 1988–2008

saamisega kaitseväe juhatajaks oli 20. jaanuaril KL ülema kohusetäitjaks määratud kapten Neeme Väli. Major Neeme Väli oli sunnitud kohalt lahkuma 7. aprillil 1997 seoses eespool mainitud plahvatusega KL Järva Maleva staabis. Samal päeval sai KL ülema kohusetäitjaks kolonelleitnant Lui Jaanson, kelle vahetas 8. juunil 1999 välja kapten Benno Leesik. KL ülem major Benno Leesik suri ootamatult 25. märt-sil 2006. 5. septembril 2006 nimetas vabariigi president KL ülemaks senise 1. jalaväebrigaadi ülema major Raivo Lumiste.KL Peastaabi esimesed neli osakonda moodus-tati mais 1992: operatiivtöö; luure, mis tegeles KL tegevust puudutava info töötlemisega, võõrvägesid puudutava info kogumisega ja ametkondlike juurd-lustega; väljaõpe, mis tegeles õppeplaanide koosta-misega, ning tagala, mis tegeles KL varustamisega.

Täielikult rakendus staap tööle juunis 1992.60 Aastate jooksul on KL Peastaabi struktuuris toimunud palju muutusi ja praegu koosneb see üld-, perso nali-, operatiiv- ja väljaõppe-, side- ja infotehnoloogia- ning rahandusosakonnast, avalike suhete osakonnast ning tagalakeskusest. KL Peastaabi osakonna staatu-ses on ka KL kool. KL taastamisjärgsel ajal on KL Peastaabi ülemaks või ülema kohusetäitjaks olnud Heldur Toomet (1992–1993), major Neeme Väli (1993–1995; 1995–1996), major Tõnu Järv (1995; 1996–1998), kapten Kalev Ots (1995), major Albert Helme (1998), kapten Benno Leesik (1998–1999), kapten Mati Sülluste (1999–2000), major Riho Terras (2000), kapten Ülo Tõrs (2000–2001; 2002), major Urmas Muld (2001–2002; 2002–2007) ja praegu on ülemaks kolonelleitnant Kajari Klettenberg. KL keskjuhatuse tegelik tegevus käivitus 1993. aasta kevadest ja pandi alus ka põhikirjajärgsete ülesan-nete täitmisele.61 Kaitseliidu keskjuhatus on kesk-kogu koosolekute vaheajal tema pädevuse piirides Kaitseliidu tegevust korraldav täitevorgan. Kaitse-liidu keskjuhatuse moodustavad Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu Peastaabi ülem ja kolm kolmeks aastaks keskkogu valitud Kaitseliidu liiget. KL keskjuhatuste koosseisus on algusaastatel olnud mitmeid väärikaid ühiskonnategelasi ja poliitikuid. Neist algusaastatel valitud liikmetest tuleks esile tõsta Aivar Pajupuud ja major Ants August Nurka*, hilisematest olid staažika-mateks keskjuhatuse liikmeteks leitnant Rein Paju-nurm, Tiit Kivikas, Kalle Talviste, Aivar Kaldjärv, major Mart Puusepp. Kaitseliidu vanematekogu on Kaitseliidu keskkogu valitav korraldav organ, mis koosneb vähemalt 15 kaitseliitlasest – silmapaistvast riigi- ja avaliku elu tegelasest. Vanematekogu liikmekandidaadid esi-tab keskjuhatus ja valib keskkogu. Igal aastal valivad vanematekogu liikmed endi seast üheks aastaks esi-mehe.24. veebruaril 1993 korraldatud keskkogul arvati EV president Lennart Meri automaatselt vanematekogu liikmeks ja valituiks osutusid Kalle Eller, Manivald Kasepõld, kolonel Ants Laaneots, Endel Lippmaa, Toivo Ninnas, Valdur Raudvassar, Arnold Rüütel, Tõnu Saar, Hannes Tamjärv, Ülo Tamre ja Enn Tar-to.62 1993. aastast võib rääkida vanematekogu sihi- ja korrapärase töö algusest. Aastate jooksul on KL vanematekogusse kuulunud arvukalt nimekaid Eesti riigi- ja ühiskonnategelasi, kes kõik on nõu ja jõuga aidanud kaasa Kaitseliidu arengule. Kõige pikaajalisem KL vanematekogu liige ja mitmekordne esimees on Kaitseliidu esimene ja seni ainuke auliige Enn Tarto.

Kaitseliidu ülesehitus ja liikmeskondKL struktuur pandi esimest korda paika 1. maist 1992, kui Kaitseliit jagati 16 malevaks.63 Seoses KL Tartu ja KL Tartumaa maleva ühendamisega 1993. aastal vähenes malevate arv 15-le, mis on jäänud püsima tänaseni.

KL peastaabi ülem major Kajari Klettenberg

Eneli Vassiljevi foto

Kaitseliidu vanemate-kogu liikmed käisid proovimas, kuidas töötavad Kaitseliidu relvad paarikümne-kraadises pakases

* Edaspidi Ants Nurk

17

Kaitseliit 1988–2008

2003. aastal hakati üles ehitama nelja juhtmalevat. Nendeks olid regionaalsel printsiibil KL Harju, KL Tartu, KL Pärnumaa ja KL Alutaguse malev. Muuda-tus oli mõeldud ressursside ratsionaalsemaks kasuta-miseks, kuid malevates tajuti seda uue juhtimistasan-dina. Samal aastal toimus ka KL malevate struktuu-ride korrastamine – allüksuste nimetused (malev-kond, kompanii jne) viidi vastavusse nende tegeliku suurusega.Kaitseliidu liikmeskond kujunes taasloomise protses-sis eestimeelsetest ja ärksatest inimestest, kes soo-visid taastada Eesti Vabariiki õigusliku järjepidevuse alusel. Algaastate Kaitseliitu hoiti ülal ja arendati vaid nende inimeste hea tahte ja isikliku, sealhulgas ainelise panuse toel. Et esimestel aastatel ei rakenda-tud mingit taustakontrolli, siis ühines Kaitseliiduga ka neid, kes relvastatud sõjaväelises organisatsioonis distsipliinile alluda ei suutnud ja olid sunnitud aastate jooksul lahkuma. Jäid aga need, kes austasid sõjaeel-set traditsiooni ja mis peamine, mõistsid Kaitseliidu vajalikkust iseseisvas Eesti Vabariigis. Arenes Eesti riik ja Kaitseliit koos temaga. 1999. aas-taks oli riigi majanduslik areng jõudnud niikaugele, et suudeti kompenseerida tegevliikme poolt Kaitse-liidu sõjalises väljaõppes osalemisel tehtud otseseid kulutusi. Samuti tagati riigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötavale KL tegevliikmele tööülesannete täitmisest vabastamine ja palgata puhkuse andmine Kaitseliidu teenistusülesannete täitmiseks. 1990. aastail kõikus KL liikmete arv 7000–9000 vahel. Esimest korda ületas liikmete arv 10 000 piiri

detsembris 2005. 2008. aasta algul oli Kaitseliidus 10 152 tegevliiget, 119 noorliiget ja 258 toetajalii-get.2004. aastal korraldati elanikkonna küsitlus, milles uuriti Kaitseliiduga seotud arvamusi. Üle 51% pidas Kaitseliitu usaldusväärseks organisatsiooniks. 24% vastajaist ei välistanud liitumist Kaitseliiduga. Hetke-seis oli keskpärane, aga samas paljutõotav.64

Kaitseliidu seni üheks ambitsioonikamaks

ettevõtmiseks on olnud 2006. aastal võidu-päeval mereparaadi

korraldamine Saaremaal

Alates 2008. aastast saavad kõik Kaitseliidu võitlusüksused ühtse kaitseväe varustuse. 2008. aasta võiduparaadil demonstreeriti rahvale

Eesti kaitseväe uudse nn digilaigulise mustriga välivorme

18

Kaitseliit 1988–2008

KL seadus, põhikiri, kodukordKuni KL seaduse vastuvõtmiseni suhtus ühiskond Kaitseliitu ja tema eriorganisatsioonidesse teatud umbusuga, kuid riik andis KL tegevuse arendamiseks siiski natuke raha. Räägiti KL korrastamise ja kont-rolli alla saamise ning selgete ülesannete andmise vajadusest.65 KL õiguslikku alust tugevdas 6. veebruaril 1995 vastu võetud Rahuaja riigikaitse seadus, millega Kaitseliit tunnistati Kaitsejõudude osaks ja kaitseväe juhatajale alluvaks.66 KL pidi jätkama oma tegevust senise põhikirja alusel niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus eespool nimetatud seadusega kuni eraldi seaduse vastuvõtmiseni. KL seaduse eelnõu oli 1990. aastate keskel pidevalt kõneks nii KL keskjuhatuses kui ka vanematekogus. Mais 1995 teatas Enn Tarto vanematekogule, et Rii-gikogu oli otsustanud asuda seaduse loomisele KL 1931. aasta põhikirja alusel.67 5. juunil moodustas kaitseminister Andrus Öövel töörühma KL seaduse eelnõu väljatöötamiseks tähtajaga 29. september 1995.68 Kaitseliitu esindasid töörühmas kolonel Ants Laaneots ja Aivar Pajupuu KL keskjuhatusest. 28. septembril oli vanematekogu sunnitud tõdema, et kaitseministeeriumi töörühm pole koos käinud ja KL on asunud ise seaduseelnõud koostama.69 Kaitse-liidu-poolse seaduseelnõu projekti koostas KL põhi-kirja ja kodukorra alusel Riigikogu riigikaitsekomis-joni nõunik Andres Mihkels.* 1. detsembril arutas Mihkelsi eelnõuprojekti KL keskkogu, kes otsustas selle edasise töö aluseks võtta ning moodustada vas-tava KL komisjoni.70 Järgnes kummaline periood KL seaduse etteval-mistamisel.71 14. veebruaril 1997 selgus vanema-tekogu koosolekul, et KL seaduseelnõul on kaks varianti – üks kaitseministeeriumi, teine Mihkelsi oma. Otsustati soovitada ministeeriumi töörühmale võtta aluseks Mihkelsi eelnõu ja esitada see Riigiko-gule.72 30. novembril oli KL keskjuhatus sunnitud tõdema, et KL seaduse väljatöötamise kahe ja poole aasta jooksul on valminud kümme erinevat varianti ja ministeeriumi töörühmal on jälle uus juht.73 Pre-sident Lennart Meri juures Kadriorus 11. detsemb-ril peetud vanematekogu koosolekul arutati ka KL

kohta riigikaitses. Kaitseministeeriumi koostatud KL seaduse variant arvati olevat halvem kui Mihkelsi pakutu.74 1998. aasta jooksul jätkus pingpong seaduseelnõu kahe variandi vahel. KL vanematekogu ja Riigikogu liige Mart Laar teatas resoluutselt, et „kui Riigikogu istungjärgu esimeseks tööpäevaks pole kaitseminis-teeriumi variant tulnud, esitame Mihkelsi variandi”. Vanematekogu nõustus.75 Riigikogu kaitseliitlastest liikmed Mart Laar, Endel Lippmaa, Peeter Lorents, Arnold Rüütel, Enn Tarto ja Feliks Undusk esitasid 14. septembril Riigikogule eelnõu Mihkelsi varian-di.76 8. veebruaril 1999 võttis Riigikogu KL seaduse vas-tu.77 Seaduse järgi oli KL sõjaeelse KL õigusjärglane, vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, kaitsejõudude osa, kes allub kaitseväe juhatajale. Kaitseliidust sai avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosnes 15 ava-lik-õiguslikust juriidilisest isikust ehk KL malevast. Konstruktsioon oli juristidele harjumatu, aga prak-tikas see KL tegevusele probleeme ei tekitanud. Ometi leiti kaitseministeeriumis sellele teesile tugi-nedes peagi, et Kaitseliidule on vaja uut seadust. Eel-nõu peamiseks sisuks kujunes malevatelt juriidilise isiku õiguste äravõtmine.78 2005. aasta seadusemuu-datusega kaotasidki malevad kaitseliitlaste enamuse ägedale vastuseisule vaatamata avalik-õigusliku jurii-dilise isiku staatuse ja Kaitseliidust sai üks avalik-õiguslik juriidiline isik.KL põhikirja ja kodukorra täiendamise, hiljem uute koostamise vajadus läbis alates 1993. aastast pideva joonena KL keskjuhatuse ja vanematekogu koosole-kute päevakordi.Augustis 1995 lootis KL ülem kolonelleitnant Johan-nes Kert nende „taastekkimist” juba aasta lõpuks, aga lisas, et enne tulevat ära oodata KL seadus.79 Seadus, nagu näha, laskis end pikalt oodata. Uue põhikirja ja kodukorra koostamise töögrupid alustasid 1999. aasta kevadel80 ja septembris kiitis keskjuhatus heaks KL põhikirja projekti*, mille valitsus kinnitas 13. jaa-nuaril 2000.81 Sajandivahetusel alustanud uue kodukorra koosta-mise töörühm tulemusteni ei jõudnud. 2007. aastal alustati uuesti ja töö kestab.

VäljaõpeTaasloomisest kuni 2002. aastani lähtuti Kaitseliidus põhimõttest, et iga kaitseliitlane kaitseb oma kodu ja oma küla. Väljaõppe keskmeks oli territoriaalkaitse. Juba 1992. aasta direktiivis Kaitseliidule oli põhirõhk suunatud väljaõppele ja lahinguvalmidusele. Tugev alus KL arengule pandi 9. detsembril 1991, kui KJ Peastaabi ülem kolonel Ants Laaneots andis käskkirja ohvitseride kursuste käivitamiseks. Suur osa kursus-lastest olid kaitseliitlased ja üldse osales kursustel kokku 76 kaitseliitlast.82 Keerulises olukorras, kus enamik tulevasi ohvit-sere alles õppis, tulid 1992 suvel appi põhjanaabrid

* Edaspidi Mihkelsi eelnõu** Koostajad leitnant Joel Kliimann, kapten Benno Leesik, leitnant Vello Masing,

kapten Andres Mihkels ja Paavo Paal

KL ühe looja, admiral Johan Pitka mälestusmärk avati 2007. aastal

19

Kaitseliit 1988–2008

soomlased. Nad korraldasid grupile kaitseliitlastele Soomes mõnepäevase sõjaväelise juhtimise algkur-suse. Soomlastest mitteametlikud vabatahtlikud inst-ruktorid, peamiselt reservohvitserid ja -allohvitserid andsid oma teadmisi kaitseliitlastele edasi ka Eestis. 1990. aastate lõpu poole see tegevus küll vähenes, aga veel 2007. aastal õpetasid soome reservohvitse-rid kaitseliitlasi.83 1994. aastal käivitus koostöö Taani Kodukaitsega (Hjemmeværnet). Järgmistel aastatel õppisid KL ohvitserid Taani Kodukaitse koolis instruktori-, õpe-taja-, treeneri-, rühma- ja kompaniiülema-, samuti väljaõppetehnoloogide jt kursustel.84 Vaatamata kõigile neile jõupingutustele jõuti 1995. aastaks KL Peastaabis arusaamisele, et malevates toi-munud väljaõpe on ebaühtlane, sõltudes peamiselt malevapealike eelistustest. Aasta lõpuks valmis esi-algne õppekava „Kaitseliidu väljaõpe”, mis sisaldas kolmeastmelist väljaõppesüsteemi. 1996. aasta keva-del püüdis KL Peastaap algatada ka vajaliku õppe- ja metoodilise juhendmaterjali koostamist, kuid kaadri ja oskuste nappusest valmis ainult „Laskeasjanduse baaskursus”.85 Teadmisi ja oskusi nappis sel ajal nii kaitseväes kui ka Kaitseliidus ja 1999. aastal alustas KJ Peastaap ohvit-seride täiendusõppeprogrammi, kus osalesid KL väl-jaõppeohvitserid. 1990. aastate lõpul algas ka reserv-ohvitseride kaasamine KL väljaõppesse ja juhtimisse.Samal ajal koostas grupp KL ohvitsere Taani kodu-kaitsjate juhendamisel uut kaitseliitlaste baaskooli-tuse kursust, mis vastaks KL tingimustele ja kaitse-väe nõuetele.86 Mitme aasta pikkuse tööna käivitus 2000. aastal ühtne baasväljaõppekursus (BÕK) kes-tusega 72 tundi. Kursuse sisuks olid laskeasjandus, sõdurioskused, topograafia, esmaabi, kaitseväe ja KL õpetus ning pioneeri-, side-, ABK* ja vastase tehnika ja tegevuse õpe. Lisaks BÕK-le korraldati malevates arvukaid erialakursusi, nagu talvesõja-, objektikaitse-, pioneeri-, jalaväerühma taktika, politseifunktsiooni-, õhuvaatlus-, kuulipilduri-, formeerimis- jt kursusi. Tõhustati väljaõpet dessandiohtlike alade blokeeri-mise ja mobilisatsiooni julgestamise alal.Kuigi Kaitseliidus oli toimumas põlvkondade vahetus – taastajate asemele astusid kaitseväe kogemustega noored87, jättis vabatahtlike juhtide ja palgaliste inst-ruktorite tase endiselt soovida. Olukorra paranda-miseks korraldati mitmeid instruktorikursusi – jala-väerühma-, tankitõrje-, üleelamis- jt koolitusi. 2001. aastal alustas tööd KL kool, esialgu Viljandi-maal Vana-Võidus kutsekoolilt üüritud ruumides. Juba varem, 1999. aastal, oli KL koolile 200 000 krooni eest ostetud Alu mõisa väga halvas seisus pea-hoone, kuhu koliti pärast renoveerimist 2003. aastal. Mõisahoone restaureerimisel, kooli käivitamise ja ladusa töö tagamisel on raske üle hinnata KL ülema tollase nõuniku, Taani kaptenleitnant Jens Koefoedi teeneid. Kooli sisustuse kinkis Taani riik.88

2002. aasta tõi täieliku pöörde senises väljaõppe-tegevuses. Mõni aasta varem oli välja käidud mõte, et KL üheks sõjaliseks põhiülesandeks peaks olema reservväeosade ettevalmistamine.89 2002. aastal algas KL baasil ühesuguste ülesannete ja struktuu-riga maakaitsepataljonide ja väiksemate üksuste ette-valmistamine. Sisuliselt hakkas KL tootma kaitseväe reservüksusi ja põhijõud suunati maakaitseüksus-tesse sobivate meeste väljaõppele. Väljaõppesüsteem viidi kooskõlla sõjaaja üksuste ettevalmistamise vaja-dustega. Mobilisatsiooni alal tehti koostööd kaitse-ringkondade ja -piirkondadega. Korraldati reserv-väelaste õppekogunemisi, valmistati ette formeeri-mismeeskondi, neljas malevas toimusid kontrollko-gunemised. Et tihendada KL ja kaitseväe koostööd, osales Kaitseliit 2003. aastal esimest korda kaitseväe õppusel Kevadtorm vastutegevuses. 2004. aastaks oli sõjaaja üksustesse paigutatud enam kui 3100 kaitse-liitlast-reservväelast. Kaitseliidu keskendumine sõjaliste ülesannete täit-misele jättis unarusse kaitsetahte kasvatamise. See

Tulevane Kaitseliidu ülem major Raivo Lumiste tervitab 1. jalaväebrigaadi nimel 2006. aastal kaitseväe õppusele

Kevadtorm tulnud Kaitseliidu üksuste liikmeid

KL Tartu Maleva akadeemilise malevkonna kaitseliitlased meenutasid tudengite valmisolekut 1924. aasta 1. detsembri sündmuste järel riiki kaitsta

2. detsembril 2006, pannes õppuse käigus „Ülikooli lukku”

* Tuuma-, bioloogilise ja keemiarelva õpe

20

Kaitseliit 1988–2008

protsess lükkas Kaitseliidust eemale olulise osa vaba-tahtlikest liikmetest, kes uutesse sõjaaja üksustesse tervislikel või muil põhjustel ei mahtunud ning tund-sid end korraga tarbetuina. 2006. aasta sügisel KL ülemaks saanud major Raivo Lumiste leidis, et KL areng on olnud liialt kiire ja toonud kaasa liikmete võõrandumise organisat-sioonist. Tema arvates oli viimasel ajal keskendutud eksterritoriaalsetele üksustele, aga KL peab olema seotud eeskätt territoriaalkaitse ülesannetega.90 KL ülem avaldas ka seisukohta, et „ülemilitariseeritus pigem pärsib Kaitseliidu arengut. Peaksime tasakaa-lustama Kaitseliidu ülesanded, ressursid ja panuse ning kasutama oma ülesehituseks Kaitseliidu, mitte kaitseväe tavaloogikat”.91 Mais 2007 sai ring täis – Kaitseliidule tulid uued ülesanded, mille peamiseks sisuks on tagasipöördu-mine territoriaalkaitse põhimõtete juurde – igale kaitseliitlasele tuleb leida temale sobivad ülesanded kodukandi kaitsel. Aeg näitab, kas ratast õnnestub veel ajaloolisse rööpasse tagasi suunata.Aasta 2005 tõi Kaitseliidule veel ühe uue väljakutse. Kaitseväe juhataja direktiiv nägi ette KL baseeru-vate üksuste saatmise välismissioonidele ning aasta lõpul suundus Bosniasse ja Hertsegoviinasse esi-mene 28 kaitseliitlasest moodustatud valverühm ESTGUARD-1. Alates 2007. aastast osalevad kait-seliitlased luurerühmaga ESTRIF rahuvalvemissioo-nil Kosovos. 2007. aasta sügisest alates sai Kaitseliit ka Euroopa Liidu relvastruktuuride töös osalemise

kogemuse. Septembris sõitis Rootsi väljaõppele Põh-jala lahingugrupi staabikaitserühm, mis moodustati 36 kaitseliitlasest.

RelvastusKuni 1992. aasta juunini olid relvadeks peamiselt sõjaeelsed ja -aegsed peidikutest välja toodud püs-tolid, vintpüssid, automaadid, kuulipildujad, aga ka jahipüssid ja käsigranaadid. Relvi hangiti ka okupat-sioonivägede käest ja nii õnnestus osta isegi soomuk BTR-50.92 1992. aastal sai Kaitseliit riigilt esimesed relvad-püstolid PM, automaadid AK, kuulipildujad RPD ja muud Vene algupära relvastust. Eelisjärjekorras said relvad väljaõppes aktiivsemalt osalenud kaitseliitla-sed. „Sel aastal saabus Eestisse abisaadetis Soomest – 1999 vintpüssi SKY, millest 1800 anti Kaitselii-dule.”93 Tegemist oli enne sõda Soome Kaitseliidu (Suojeluskunta) jaoks välja töötatud mudeliga. Aasta-aastalt täienes kaitseliitlaste relvastus, aga samamoodi täienesid ka kaitseliitlaste oskused relvadega ümber-käimisel. Kummalisel kombel kahanes koos relvade arvukuse kasvuga relvaintsidentide arv, millega Kait-seliit oli silma paistnud 1990. aastatel.* Üldine rel-vakultuur paranes, sest nõuded karmistusid – 1999. aastal kinnitas valitsus KL tegevliikme elukohas KL ja isiklike relvade ning laskemoona hoidmise tingi-mused ja korra**.2000. aastal said malevad õppimiseks uued relvad

Esimene kaitseliit-lastest moodustatud välismissiooniüksus ESTGUARD-1 tegi enne Bosnia ja Hert-segoviinasse minekut Rahuvalveoperat-sioonide Keskuses Paldiskis läbi põhja-liku väljaõppe

21

Kaitseliit 1988–2008

– poolautomaatpüssid M14, automaadid AK-4, kuu-lipildujad MG3, 90 mm tankitõrjekahurid, tankitõr-jegranaadiheitjad Carl Gustav jne, mis 2003. aasta lõpuks senised Vene algupäraga relvad välja vahetasid. Protsessiga viidi kaitseväe ja KL käsitulirelvad ühele relvastandardile ja kaliibrile, kuigi paljudel vanema-tel kaitseliitlastel oli raske lahkuda juba nõukogude ajal armeeteenistuses tuttavaks saanud relvadest. 2001. aastal kehtestas KL ülem sõjaeelse Kaitseliidu eeskujul laskurklasside normid ja laskurite klassimär-gid.94 Ja kuigi näiteks 2002. aastal korraldati maleva-tes 417 laskeüritust, neist 24 võistlused, millel osales 6026 kaitseliitlast95, on endiselt karjuv puudus vajali-kest laske- ja harjutusaladest.

Kaitseliidu kinnisvaraEnne II maailmasõda oli Kaitseliit kinnisvara poolest jõukas organisatsioon. Juba 1990. aastal rõhutas Eesti Komitee KL varade tagastamise vajadust.96 Eesti Komitee tegi 11. aprillil 1991 Ülemnõukogule ette-paneku tühistada 1940. aasta seadlused Kaitseliidu likvideerimise ja KL varade üleandmise kohta.97 Nagu varem viidatud, tunnistas ÜN Presiidium 4. septembril 1991 õigustühiseks Kaitseliidu likvidee-rimise seadlused 1940. aastast. Sellele järgnes KL ülema avaldus, et otsuses polnud mainitud Kaitselii-dule kuulunud vallas- ja kinnisvarasid, mis vastavalt 1940. aasta 29. juuli seadlusele anti üle Eestimaa Kommunistlikule Parteile (EKP). Kaitseliit esitas nõude kõigi nende varade tingimusteta tagastami-seks või kompenseerimiseks nende varade arvel, mis kuulusid nendele organisatsioonidele. KL esitas nõudmise ka selle talle kuulunud vara osas, mis EKP ja EKP NLKP olid üle andnud või võõrandanud kol-mandatele isikutele või ametkondadele.98

Omandireformile tuginedes alustasid malevad oma sõjaeelsete varade kindlakstegemist ja esitasid koh-tule taotlused omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks. KL õigusjärgsuse tunnistamine sõltus ilmselt paljuski kohtunikust. Kui näiteks Tallinna Linnakohus tunnis-tas 1993 KL Harju Maleva omandireformi õigusta-tud subjektiks99, siis paljudes kohtades väideti, et seadused varade tagastamist ei võimalda. 18. jaanuaril 1995 algatas Enn Tarto Riigikogus Kait-seliidule kuulunud kinnisvara tagastamise seaduse eelnõu100, aga 25. mail oli ta sunnitud vanemateko-gule teatama selle tagasilükkamisest, sest puuduvat objektide nimekiri ja kirjeldus.101 Määramatus KL varadega viis mais 1996 Tartus KL maja hõivamiseni kaitseliitlaste poolt. KL vanemate-kogu mõistis kaitseliitlaste teguviisi hukka, kuid lei-dis, et probleemi peapõhjuseks on KL varade „tagas-tamise küsimuse lubamatult ja pikaajaline riiklik ja õiguslik reguleerimatus”.102 1996. aasta sügisel väitis justiitsminister Märt Rask Riigikogu infotunnis, et

Kaitseliidu seadus, mis lahendab varade probleemi, jõuab „valitsusse käesoleva aasta oktoobris-novemb-ris”.103 1999. aasta KL seaduse järgi pidi riik tagastama ühe aasta jooksul KL sõjaeelsed varad. Samuti tuli kuue kuu jooksul üle anda hetkel KL kasutuses olev riigi-vara, välja arvatud riigile kuuluvad lahingrelvad, las-kemoon ja muu sõjaline varustus. 2005. aastal pikendati Kaitseliidule riigivarade üle-andmise tähtaega 2006. aasta lõpuni ja KL varade tagastamise tähtaega 2008. aasta lõpuni. Kaitseminis-teeriumi soovil pikendati seadusemuudatusega 2007. aastal mõlemat tähtaega veel 2012. aasta lõpuni. Nende ridade kirjutamise ajal on Kaitseliidule tagas-tamata 21 kinnistut, lisaks ootab asendamist 64 kin-nistut, mida ei saa tagastada.104

Kaitseliidu koostööpartneridKestev on olnud koostöö kolme Balti riigikaitseor-ganisatsiooni vahel. Kolmepoolse kokkuleppe alla-kirjutamisel Tartus sõlmiti Kaitseliidu ja Läti Maa-kaitse (Zemessardze) vaheline koostöökokkulepe 19. septembril 1995 ning Kaitseliidu ja Leedu KASP (tookord SKAT*) vaheline koostöölepe 21. oktoobril 1995.105 Igal aastal koordineerib Balti koostööd üks riik. Algas ühiste staabi- ja väliõppuste korraldamine. Koostöö toimib kultuuri- ja spordiürituste vallas, tihedad on noorteorganisatsioonide sidemed. Kolme Balti riigi kaitseorganisatsioonide ning Taani ja Rootsi sõsarorganisatsioonide koolide ülemad on regulaar-selt kohtunud, traditsiooniliselt igal aastal ise riigis, ja teinud koolitamisalast tulemusrikast koostööd. Eraldi koostöölepingud on sõlmitud KL lõunapiiri äärsete malevate ja vastavate Läti Maakaitse patal-jonide vahel. Läti vaatlejad on osalenud Kaitseliidu õppustel, samuti on käidud üheskoos vaatlemas õppusi Leedus. Läti Maakaitse esindusüksused on korduvalt osalenud Kaitseliidu korraldatavatel või-dupüha paraadidel.Sarnane on Kaitseliidu partnerlus Leedu KASP-iga: vastastikku osalemine-vaatlemine võistlustel ja õppustel, infovahetus väljaõppe alal, noorte koostöö, esindajate saatmine riiklikele tähtsündmustele jne.

* Näiteks 1998. aastal oli 18 relvaintsidenti, 2000. aastal ainult üks** Irvhambad ristisid määruse kohe „sileraudse vintpüssi määruseks” (määruses oli

tõesti selline mõiste!)*** Lühendatult SKAT (Savanoriškoji Krašto Apsaugos Tarnyba – Vabatahtlik Kait-

seteenistus), hiljem KASP (Krašto Apsaugos Savanori Paj gos – Vabatahtlik Kaitsevägi)

Kaitseliit arendab oma lahingulist võimekust. Lähiaastatel jõuavad

kõikide malevate miinipildujarühmad

lahinglaskmistele Sirgala karjääris

22

Kaitseliit 1988–2008

2000. aastal peeti esimene Balti riikide riigikaitseor-ganisatsioonide ühine staabiõppus „Baltic Fox”, mis sealtpeale toimub igal aastal. Kaitseliidul on koostöösidemed ka Briti Territoriaal-armeega (Territorial Army). Inglismaal ja Eestis on väljaõpet saanud KL laskeinstruktorid ja täpsuslasku-rid, koostööprojektides on osalenud ka KL kool.Norra Kodukaitsega (Heimevernet) on olnud Kait-seliidul mitmekülgseid koostöökontakte: norrala-sed on korraldanud KL ohvitseridele kursusi, KL ohvitserid on käinud Norras staabitöö stažeerimisel, KL vaatlejad on osalenud Norra kriisireguleerimis-õppusel. Väga õpetlikuks on osutunud nii Eestis kui ka Norras toimunud talvesõjakursused ja kaugluure-kursused. Koostöösidemed on kahe organisatsiooni koolidel, KL vaatlejad on käinud Norras kursustel. Ka Naiskodukaitse on koostöös norralastega korral-danud koormusmatku Eestis ja Norras, toimunud on koostööseminar ja totaalkaitsekursus. Kaitseliidu noorteorganisatsioonide võistkonnad on käinud võistlemas Norras ning võõrustanud Eestis Norra noori kodukaitsjaid. Rootsi Kodukaitsega (Hemvärnet) on KL koostöö tõhustunud alates 1990. aastate lõpust. Rootslased on korraldanud KL kompaniipealike ja pataljoniüle-mate kursusi ja üleelamiskursusi, õpetanud koolita-jaid, tankitõrje- ja pioneeriinstruktoreid. Mitmetel Rootsi Kodukaitse ringkondadel on kujunenud eri-nevate KL malevatega tihedamad koostöösidemed. Et Rootsis on erinevate ülesannetega riigikaitselisi organisatsioone mitu, on Kaitseliidu liikmed ja ka instruktorid saanud õpetust õhuvaatluse, püstoli-laskmise, veoautojuhtimise osas, korraldatud on rannakaitse- ja linnalahingukursusi. Rootsi lotadel (Lottorna) on koostöösidemed Naiskodukaitsega. Rootslased on koolitanud naiskodukaitsjaid välitoit-lustamise ja staabiassistendi töö alal. Noorkotkastel on sidemed Rootsi eakaaslastega. Taani Kodukaitsega algas tihedam koostöö 1995. aas-tal. Sellest ajast alates on toimunud juhtimiskursusi malevapealikele, instruktori-, kompaniiülemate, väljaõppetehnoloogia-, politseifunktsiooni-, mee-dia-, NKK instruktorikursusi. Väga tõhusat sisulist ja

ainelist abi on taanlased osutanud KL kooli käivita-misel, Taani riik aitas kooli õppeklasside sisustusega ja andis teisigi õppevahendid. KL on Taanist saanud ka transpordivahendeid. Paljudel KL malevatel on otsesidemed Taani Kodukaitse ringkondadega. Soomes tänapäeval enam Kaitseliidu vennasorga-nisatsiooni pole, sest Soome Kaitseliit likvideeriti Nõukogude Liidu survel 1944. aasta hilissügisel. Nii on KL teinud koostööd sealsete reservväelaste organisatsioonidega. Paljud Soome sõjaväelased on käinud malevates sissiõpet andmas, õpetanud staa-bitööd, juhendanud tagalakompaniide väljaõpet, formeerimismeeskondade ja tankitõrjujate kooli-tust. Kaitseliidul on sõlmitud ka koostöölepinguid erinevate vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonidega, näiteks KL ja Reservväelaste Liit (Reserviläisliitto) leping 24. veebruarist 1998. See hõlmab peamiselt külaskäike juhtkonna tasemel, otsene koostöö käib malevates otsesidemete kaudu. Vabatahtlike Riigi-kaitsekoolitusühing (Maanpuolustuskoulutus) on korraldanud vahekohtunikukursusi, arenemas on koostöö noorte liinis.USA sõjaväega (USMLT) koostöös on KL korralda-nud sõjaväepolitsei õppused USA-s ja ka mitmeid seminare. Kaitseliidu heaks koostööpartneriks USA-s on Mary-landi osariigi Rahvuskaart. Koostöö algas 1994. aastal. Sellest ajast alates on paljud kaitseliitlased ja ka üksused käinud USA-s õppustel. Teemadeks on olnud loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimine, mittesõjaliste kriiside lahendamine, baasväljaõpe, territoriaalkaitse, mobilisatsioon, narkoennetus- ja noorteprogrammid. Eestis on korraldatud staabi-õppus „Luure- ja operatiivtegevuse integratsioon”. KL ohvitseridel on olnud võimalus käia temaatilis-tel tutvumisreisidel: pataljoni staabitöö korraldus, isikkoosseisu juhtimine ja planeerimine, rahandus-kontroll, kriisijuhtimine. Aastail 1996–1998 osaleti õppustel „Guardex” ja jalaväe taktikaõppusel „Patriot 2004”.Kaitseliitlased on osalenud erinevatel seminaridel: sõjaväelise juhtimise programm, kergejalaväe patal-joni staabiprotseduurid, staabitöö, kergejalaväeük-suste ülesehitus ja varustus, tsiviil-sõjaline koostöö kriisiolukorras, värbamine ja üleajateenimine. Kait-seliitlased on käinud eriüksuste võistlusel „SWAT ROUND 97”, maastikuluure rühma juhtimine jne.Kaitseliidu missiooniüksus ESTGUARD-1 oli kolm nädalat Saksamaal Müncheni lähistel asuvas USA sõjaväebaasis koos Marylandi rahvuskaartlastega mis-sioonieelsel väljaõppel. Kaitseliidu rühma ülesandeks oli vastutegevus.Bosnia ALTHEA missiooni erinevate rotatsioonide 70 kaitseliitlasele korraldasid Marylandi Rahvus-kaardi, peamiselt sõjaväepolitsei instruktorid Eestis rahuvalveteemalise õppuse. Marylandi mobilisatsiooniohvitserid tutvustasid mobilisatsiooni korraldamist KL esindajale USA-s.Koostöös Marylandi Rahvuskaardiga alustas Naisko-dukaitse sõjaväelaste peretoetusprogrammi väljatöö-tamist. Kodumaal sõlmis Kaitseliit esimese koostöölepingu Politseiametiga 23. detsembril 1998. 2004. aastal

Kaitseliitlastest vaba-tahtlikud on käinud

korduvalt Päästeametil abiks metsatulekah-

jusid kustutamas

23

Kaitseliit 1988–2008

kirjutati alla uuele, põhjalikult muudetud koostöö-lepingule.106 Siit alates on koostatud ka iga-aastaseid konkreetsemaid kokkuleppeid, mis on viinud teine-teist toetavale koostööle.KL ja politsei koostöö seniseks kulminatsiooniks olid aprillisündmused 2007. aastal. Pronksimässu ajal tagasid sajad kaitseliitlased abipolitseinikena avalikku korda mitmel pool Eestis, tõestades oma võimekust kiiresti reageerida ja tahet kriisiolukorras Eesti rii-gile appi rutata. 2000. aastal sõlmisid esimese koostöölepingu KL ja Päästeamet, mida uuendati viimati 2007. aastal. Samas olid Kaitseliit ja Päästeamet juba aastaid tule-muslikult koostööd teinud, näiteks metsatulekahjude kustutamisel, lõhkekehade demineerimisel jne.

NaiskodukaitseNaiskodukaitse (NKK) taastamise esimene katse tehti 30. märtsil 1990 Kongutas, kus algatusrühma loomisest kaugemale ei jõutud.107 Üleriigilist Nais-kodukaitset üritati taasluua Järvakandis 17. juunil 1990. Esindajad mitmelt poolt Eestist valisid ajutise juhtimiskeskuse koosseisus Sirje Eller, Leane Morits, Merle Kodu (Sikka) ja Ruth Vallikivi. Hakati looma üle-eestilist suhtlusvõrku ja mõnel pool alustasid ettevõtlikud naised koostööd kohalike kaitseliitude-ga.108 Naiskodukaitse loetakse taaslooduks 20. septemb-rist 1991, kui KL suurkogul Tartus valiti esinaiseks Dagmar Mattiisen. Moodustati algatusrühm koos-seisus Maarika Heinmann, Asta Luksepp, Dagmar Mattiisen ja Silva Tamre. Paar nädalat hiljem ilmus vaatamata ajakirjanike vastuseisule ajalehes Edasi uudisnupuke taasasutatud Naiskodukaitsest.109 8. veebruaril 1992 peeti NKK Tartu ringkonna üld-koosolek, kus valiti ringkonna juhatus ja esinaiseks Dagmar Mattiisen. Võeti vastu ajutine põhikiri*, mis 1993. aastal KL ülema kinnitatuna laienes kogu organisatsioonile. 1992. aastal loodi ja hakkas aktiiv-selt tegutsema Naiskodukaitse ka Anu Pahka (Hallik) juhtimisel Ida-Virumaal**.Juba siis kordus sama, mis juhtus Kaitseliidus – aktiivsemate eestvedajate vahel tekkisid vastu-olud, mida on nimetatud ka võimuvõitluseks.110 9. septembril 1992 toimusid Tartus NKK ajutise kesk-juhatuse valimised, kus osalesid esindajad Tartust, Elvast ja Hiiumaalt. Ida-Virumaa sõjakamat suunda esindav naiste rühm boikoteeris valimisi ja keskju-hatuses jäi nende koht täitmata.111 NKK esinaiseks valiti Dagmar Mattiisen ja organisatsiooni keskuseks sai Tartu.112 Juhatusse kuulusid Merle Kodu (Sikka), Aija Kala (Javoiš), Inge Leitu ja nimeliselt ka Anu Pahka (Hallik), kes läks aga ohvitseride kursusele ja juhatuse tööst tegelikult osa ei võtnud. „Kodukorda me ei kirjutanud, sest KL kodukord oli meile sobiv. Hakkasime julgustama naisi maakondades NKK ring-kondi moodustama.”113 1992. aastal taastati Naiskodukaitse lisaks Tartule

veel Jõgeva-, Rapla-114 ja Valgamaal, 1993. aastal Pärnu- ja Lääne-Virumaal. 1995. aastal taastati NKK Sakala ringkond. 1996. aasta märtsis taastati NKK Harju ringkond. Sama aasta novembris taasasutati NKK Saaremaal ja taastati ametlikult ka NKK Lääne ringkond, kuigi tegevus seal oli alanud juba 1992. aasta kevadel. 1997. aastal taasloodi NKK Alutaguse ja NKK Võrumaa ringkond, NKK Hiiumaa ring-kond*** ning taastati NKK ringkond ametlikult ka Põlvas, kus tegutseti juba aastast 1993. 1998. aastal loodi NKK Nõmme ringkond****, aga ka seal olid naised KL tegevuses osalenud juba 1990. aastast.115 1999. aastal taasasutati NKK Järva116 ja NKK Tallinna ringkond.Kuni aastani 1997 tegutsesid väikesed NKK rühmi-tused enamikus KL malevates. Tegemist oli sõprus-kondadega ja tegevus pigem klubiline kui järjepidev organisatsiooniline töö. Rahastamine sõltus algul KL Peastaabi heatahtlikkusest ja sponsoritest. Alates 1997. aastast, mil NKK sai esimest korda riigilt 300 000 krooni oma eelarveks, hakkas NKK liikmeskond tasapisi kasvama ja alustati NKK kui organisatsiooni arendamisega.117 Töötati välja miinimumnõuded tegevliikmetele, alustati juhtide koolitamist, hakati korraldama esmaabi- ja toitlustuskursuseid, algust tehti NKK baasväljaõppega118 . 1998. aastal hakati korraldama ringkondade esinaiste õppepäevi.119 1998. aastal töötati välja ja kehtestati NKK ühtne vormiriietus120 ning NKK osales esimest korda pärast iseseisvuse taastamist võidupüha paraa-dil. 2002. aasta jaanuaris kinnitas KL keskkogu NKK üldlipu ja teenetemedali.121 Toronto Eesti Võitlejate Ühingu annetatud lipp anti Naiskodukaitsele üle 23. juunil 2002 Põlvas.122 2007. aasta oli Naiskodukaitse 80. juubeliaasta, mida tähistati nii üle-eestiliselt kui ka ringkondades. Aasta üheks oluliseks tähtsündmuseks olid naiskodukaitsja-test ja kodutütardest tuletoojad Võidupüha paraadil.2008. aastal valmis Naiskodukaitsest film „Liiliarist. Naiskodukaitse 80” (režissöör Erik Boltowski) ning anti välja Riina Nemvaltsi raamat „Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus”.

Liikmeskond ja juhtimineNaiskodukaitse taastamisejärgsete aastate liikmes-konda on tagantjärele väga raske arvudes väljendada. Kohalike organisatsioonide elujõud ja järjepidevus oli erinev. Mõnelgi pool tuli tegevust korduvalt taasalus-tada. Ebamäärasus suhetes KL malevatega ja Kaitse-liiduga tervikuna raskendab ka aktiivsete ja passiiv-sete liikmete arvu hindamist. Pikemat aega 300–400 vahel kõikunud liikmeskond hakkas kasvama alates 2000. aastast. Kui 1. märtsil 1999 loetleti Naisko-dukaitses 382 tegevliiget, siis 2001. aasta alguseks oli neid 681, 2003. aasta lõpuks 935 ning 2004. aas-tal ületas NKK liikmeskond tuhande piiri.123 2008. aastaks oli Naiskodukaitses 1100 tegevliiget, kellele lisanduvad liikmekandidaadid, toetaja- ja auliikmed. Naiskodukaitset juhib NKK esinaine ja keskjuhatus. 1993. aasta lõpul muudeti NKK esinaise ametikoht palgaliseks ja sellel jätkas Dagmar Mattiisen, olles

* Aluseks olid Kodukaitse naisühingu ajutised põhimäärused 2. septembrist 1927** NKK Alutaguse ringkonna eelkäija

*** 2000. aastast jaoskond**** Liideti 2000. aastal jaoskonnana NKK Tallinna ringkonda

NKK Liiliaristi IV klass

24

Kaitseliit 1988–2008

ametis kuni 2006. aasta kevadeni, mil esinaise kohale asus senine piirkonnavanem Airi Neve.124

Aastail 1997–2003 töötas palgalisena NKK aseesi-naine Merle Kodu (Sikka), kelle peamiseks tööüles-andeks oli asjaajamis- ja aruandluskorra juurutami-ne.125 Naiskodukaitse keskjuhatusse on aastate vältel kuul-nud hulk arukaid ja entusiastlikke vabatahtlikke nais-kodukaitsjaid. 2008. aastal on keskjuhatuse liikme-teks Sirle Baldesport, Merle Kodu, Urve Loit, Riina Nemvalts, Anu Püümets ja Iive Rohtla.Ringkondades on kuni viimase ajani juhtimine ja asjaajamine olnud peamiselt vabatahtlike õlul. 2000. aastate algusest on ametis olnud ka piirkonnavane-mad, kelle ülesandeks on olnud ringkondi toetada ning üle-eestilist tegevust arendada. Alates 2008. aastast on võetud suunaks ja eesmärgiks, et lähitule-vikus oleks palgaline töötaja kõikides Naiskodukaitse ringkondades.

Naiskodukaitse ja Kaitseliit30. septembril 1991 nimetati Naiskodukaitse KL ülema major Manivald Kasepõllu päevakäsuga KL abiorganisatsiooniks126, samas ei omanud KL juht-kond täpsemat ettekujutust, kuidas Naiskodukaitse saaks ja peaks Kaitseliitu abistama. 7. aprillil 1993 kinnitas KL ülem major Johannes Kert 1992. aas-tal Tartus vastu võetud põhikirja ja kodukorra kogu NKK organisatsiooni dokumentideks.127 „Peamiseks probleemiks oli, et NKK oli nagu mingi asi iseeneses – enne sõda oli, järelikult peab nüüd ka olema, aga toimetagu omaette ja ärgu Kaitseliitu segagu. Sellist ebamäärast aega oli 1993. aasta sügiseni, mil sain palgaliseks.”128

Ebamäärasus organisatsiooni tasandil ning arutelu NKK kui üleriikliku organisatsiooni ülesannete ja koha üle riigikaitses ning Kaitseliidus iseloomustas 1990. aastaid. Kaitseliidult kui ressursside valdajalt oodati konkreetseid soove. Alternatiividena käidi vahepeal välja isegi täielik eraldumine Kaitseliidust

või täielik üleminek Kaitseliitu.129 Nii otsis Nais-kodukaitse organisatsioonina iseseisvalt oma teed. Samal ajal suutis suurem osa NKK ringkondi koh-tadel leida oma malevaga ühise keele ja teha tule-musrikast koostööd – toitlustada ja tagada esmaabi Kaitseliidu ja noorteorganisatsioonide ettevõtmistel, teha staabitööd KL õppustel, koos kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütardega korraldada riiklikke ja isamaalisi üritusi.21. jaanuaril 2001 kinnitas KL keskkogu Naiskodu-kaitse uue põhikirja130, mis täpsustas NKK ülesan-deid ja kohta Kaitseliidu kõrval. Paraku alustati aasta hiljem KL sõjaajaüksuste moodustamist ja NKK pool jäi jällegi unarusse. NKK enda suurimaks eesmär-giks sel perioodil oli moodustada iga KL malevkonna juurde NKK jaoskond, seda hoolimata KL malev-kondade juhatuste passiivsusest. Jaoskondi loodi ka kohtadesse, kus KL malevkonda seni veel ei olnud. 2002. aastal andis KL keskjuhatus Naiskodukaitsele haldamiseks Võsu puhkekodu, kus korraldatakse mit-mesuguseid väljaõppeüritusi ning mille korrashoid-misesse on vabatahtlikult panustanud paljud naisko-dukaitsjad.

2003. aastast on naisi kaasatud ka Kaitseliidu moo-dustatavatesse üksustesse: funktsioonideks peamiselt välitoitlustamine, meditsiin, side, formeerimine. Viimastel aastatel on kasutust leidnud ka Naisko-dukaitse staabiassistendid, kes on osutunud oluli-seks lüliks staapide tööprotsetuuride õnnestumisel. Naiskodukaitsjate teadmiste ja oskuste kasutamine on mõnevõrra sõltuv malevast ning sellest, millistes rollides naised end ise näha soovivad, ent üldsuund on ometi sinnapoole, et üha enam naisi saavad end rakendada eespool nimetatud funktsioonides. Üldjoontes on Naiskodukaitse suhtes Kaitseliiduga iga aastaga üha enam oma kohta leidmas. 2007. aastal avaldas NKK esinaine Airi Neve arvamust, et Naiskodukaitses on stabiliseerumise aeg, kuigi prob-leemina nähti veel pisut ebaselget alluvussuhet NKK ringkonna ja KL malevapealiku vahel.131

Väljaõpe1992. aasta kevadel korraldati esimene NKK laa-ger-kokkutulek Elvas. Naiskodukaitsjaid oli Tartust, Nõmmelt, Ida-Virumaalt ja Elvast, lisaks muid huvi-lisi.132 „Õppisime esmaabi, lasksime spordipüssi ja mina rääkisin organisatsioonist.”133 Samal aastal peeti 14.–17. augustil Hiiumaal teine kokkutulek.1990. aastate algupoolel toimus NKK väljaõpe pea-miselt erinevate laagrite vormis. Naiskodukaitsjad kogunesid 1993. aastal Võrumaal Sännas, 1994. aasta veebruaris korraldati NKK õppelaager Otepääl ja juulis Käsmus, 1995. aastal suvelaager Raplamaal Keavas, 1996. aasta veebruaris talilaager Neerutis ja juunis suvelaager Valgamaal Piiri spordibaasis. 1993. aastal tehti ka esimene katse ühtlustada NKK tegevust, esmajoones väljaõpet.134 16. septemb-ril kinnitas KL ülem major Johannes Kert NKK-le soovitatava väljaõppeplaani. See nägi ette lahinguos-kuste, topograafia, esmaabi ja toitlustamise algõpet ning keelekursusi. Alates 1997. aastast on korraldatud NKK laskevõist-

Naiskodukaitse esinaine Airi Neve Saaremaal mereparaadil 23. juunil 2006

25

Kaitseliit 1988–2008

lusi ja NKK võistkond on osa võtud ka KL laskevõist-lustest. 1997. aastast korraldatakse ERNA retke ees-kujul NKK koormusmatka, samuti on naiskodukaitse võistkond alates 1999. aastast regulaarselt osalenud ERNA retke sõjalis-sportlikul võistlusel.Paralleelselt KL baasväljaõppekursuse (BÕK) välja-töötamisega tegeldi Naiskodukaitses 1990. aastate teisel poolel oma baasväljaõppe (BVÕ) koostami-sega. Õppe sisuks oli toitlustamise, sõjaliste oskuste, side ja esmaabi algkursus, rivi- ja relvaõpe ning isa-maaline kasvatus. Enamik naisi läbis väljaõppe siiski enda valitud mahus.135 Vaatamata erinevatele püüd-lustele jäi väljaõppe tase ebaühtlaseks ning sõltus suuresti ringkonna võimekusest. 2008. aastaks on NKK BVÕ kursuse kava ajakohastatud, koosnedes nüüd neljast iseseisvast ja terviklikust moodulist – organisatsiooniõpe, esmaabi, välitoitlustamine ja välioskused. Väljaõppe kvaliteedi parandamiseks ja ühtlustamiseks koolitatakse vabatahtlikke instrukto-reid vastavate moodulite juhtimiseks. 2001. aastast sai NKK eesmärgiks erialarüh-made (meditsiini-, toitlustus-, side-, staabitöö-, formeerimis-, PR- jt rühmad) asutamine. Samuti tegeletakse jätkuvalt erialaväljaõppe väljatöötamise ning korraldamisega. Üle-eestiliselt korraldatakse välitoitlustuse õpet, staabiassistentide kursusi, kooli-tatakse erineva suunitlusega instruktoreid.1990. aastate lõpust hakati regulaarselt koolitama ka Naiskodukaitse juhte. Igal aastal toimuvad ring-kondade esinaiste õppepäevad, koostöös Kaitseliidu Kooliga töötati välja jaoskonna esinaise kursus ning mitmed erialakursused. Enamik Naiskodukaitse juh-tidest käivad õppimas erinevatel kursustel Kaitse-liidu koolis, paljudest on saanud koolitajad nendel samadel kursustel.

Naiskodukaitse väliskoostööNaiskodukaitsel on tihedad sidemed mitmete riigi-kaitseliste naisorganisatsioonidega teistest maadest. Alates 2000. aastast on Põhjamaade regioonis rii-gikaitsega tegelevate naisorganisatsioonide kokku-saamispaigaks olnud Läänemere maade konverents. Regulaarselt kaheaastase intervalliga erineva korral-dajariigi eestvedamisel toimuv konverents leiab aset koostöösuhete arendamise ja hetkel aktuaalsete küsi-muste arutamise eesmärgil. 2004. aastal oli konve-rentsi korraldamine Naiskodukaitse kanda. 1999. aastal algas Kaitseliidu koostöö Taani Kodu-kaitseakadeemiaga, tänu taanlaste koolitustele ja paljuski just naiskodukaitsejate tegevusele on välja arendatud Kaitseliidus toimiv juhtimis- ja instrukto-rikoolituse süsteem. 2000. aastatel sõlmiti koostöösidemed Rootsi lotadega. Tänu lotade abile asuti ka Eestis koolitama välikokkasid. Samuti on lotadel suured teened staa-biassistentide väljaõppe arendamisel Naiskodukait-ses, paljud naiskodukaitsjad on sellealaseid kogemusi omandanud rahvusvahelisel staabiassistentide kursu-sel IntSac Rootsis. Samuti on Naiskodukaitsel olnud kokkupuuteid mit-mete Soome organisatsioonidega. Olulisematena võib välja tuua Sõdurikoduliidu (Sotilaskotiliitto)

ja Lotta Svärd Fondi (Lotta Svärd Säätiö). Esimene neist koolitas 1990. aastate lõpul ka naiskodukaits-jaid sõdurikodude loomise vallas. Koostöös Lotta Svärd Fondiga valmis 2006. aasta sügisel näitus „Õed Soome lahe kahelt kaldalt – Suomenlahden sisaret” Soome lotade ja Naiskodukaitse tegevusest ja aja-loost. Näitust on edukalt eksponeeritud mitmetes linnades Eestis ja Soomes, aga ka Läti pealinnas Riias.

Kodutütred ja Noored Kotkad

TaasloomineLaulva revolutsiooni õhustikus, kui hakati taastama sõjaeelse Eesti Vabariigi väärtushinnanguid ja tra-ditsioone, panid kunagised noorkotkad ja kodutüt-red uuesti aluse KL noorteorganisatsioonidele. Nad organiseerusid 1989. aasta kevadel Tartus, Viljandis ja Pärnus. 12. augustil 1989 korraldati Tahkurannas esimene sõjajärgne kokkutulek, kus 32 endise noor-kotka ja kodutütre osalusel loodi ühine algatustoim-kond.136 Noorte Kotkaste (NK) peavanemaks valiti Kalju Kressel ja Kodutütarde (KT) peavanemaks Virve Sapas. Järgnevatel kuudel asutati mitmel pool Lõuna-Eestis NK ja KT veteranide ühendusi, kes seadsid oma eesmärgiks noorte rahvuslik-isamaa-lise liikumise taaselustamise.137 Nende eestvõttel moodustati esimesed salgad, kuhu kuulus umbes 200 noort.138 3. novembril 1990, kui Tartus tähistati Noorte Kotkaste organisatsiooni 60. aastapäeva*, loodi Eestimaa Noorkotkaste ja Kodutütarde Orga-nisatsioonide Liit (ENKOL). Peavanemaks sai Matti Päts, asetäitjaks Leonhard Pumper.139 Põhja-Eestis elustus rahvuslik noorsooliikumine hil-jem, kui 25. mail 1991 moodustati veteranide ühen-dus Tallinnas.140 Esimeseks sõjajärgseks noorkotkaste rühmaks võib pidada Liilia rühma Tartus, mis loodi 30. novembril 1990 ja kuhu kuulus 21 poissi.141 1991. aasta kevadest hakati vastu võtma ka kodutüt-reid.142

30. septembril 1991 andis KL ülem Manivald Kase-põld päevakäsu, millega arvas Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonid KL koosseisu ja andis nende juhtidele KL eripealiku staatuse.143

Noorte Kotkaste esimesed sammud29. jaanuaril 1992 kinnitas KL ülem NK esimese peastaabi: peavanem Matti Päts, peavanema abi Leonhard Pumper ja peastaabi ülem Aldur Soe.144 Hiljem on olnud Noorte Kotkaste peavanemad veel kindralmajor Aleksander Einseln (1994–1997), kind-ralleitnant Johannes Kert (1997–2002), Enn Tarto (2002–2003). NK peastaabi ülemad on olnud Villu Vaargas (1994–1995), Rudolf Mürk (1995–2002) ja Andreas Leimann (2002–2003). 2003. aasta oli Noorte Kotkaste ajaloo jaoks mur-rangulise tähendusega, kuna KL keskkogu võttis vastu uue põhikirja. Tänaseni kehtiv põhikiri nimetas

Noorte Kotkaste Põhjakotka märk

Kodutütarde tunnustusrist

* Noorte Kotkaste organisatsioon loodi KL keskkogu otsusega 24. märtsil 1928

26

Kaitseliit 1988–2008

Noorte Kotkaste peavanema organisatsiooni juhiks ja kaotas organisatsiooni struktuurist ära peastaabi. 2003. aastal sai NK peavanemaks Aivar Sarapik, kelle 2007. aastast vahetas välja Silver Tamm. Silver Tamm on vanuselt noor, kuid organisatsiooni jaoks vana – tema ise on ka olnud noorkotkas. Põhikiri määratleb Noorte Kotkaste organisatsiooni juhtimise alused ja lisaks sellele töötati välja ka orga-nisatsiooni sisemise käitumise reeglistik-kodukord aastal 2004.1994. aastal moodustati NK peastaabi juurde nõu-andva hääleõigusega NK Magistrite Liit, kuhu kuulus üheksa kotkajuhti ja kolm noortemagistrit, esime-heks valiti Leonhard Pumper.145 NK Magistrite Liit koondas noortemagistritööde kirjutajaid ning tänini on organisatsioonis olijail võimalus oma teadmisi noortemagistritööks vormida.

Kodutütarde esimesed sammud1990. aastate algul oli noorteorganisatsioonide tege-vuse korraldamisel aluseks võetud erinevaid ees-kirju, korraldusi, juhendeid ja põhimäärusi. 1992. aastal tühistas KL ülem kõik varasema ning käskis „võtta kasutusele enne 1940. aasta eksisteerinud Noorte Kotkaste põhimääruse ja Kodutütarde põhi-määruse”.146 KT keskvanematekogu tegi siiski 1994. aastal sõjaeelses KT põhimääruses muudatuse, mil-lekohaselt Kodutütred allusid edaspidi otse Kaitselii-dule, mitte Naiskodukaitsele.

18. oktoobril 1993 peeti esimene KT keskvanema-tekogu koosolek. Päevakorras oli vormiriietuse küsi-mus – arvati, et see võiks igal rühmal olla erinev –, liikmepiletite kasutuselevõtt ja aruandluse korralda-mine. Kodutütarde peavanemaks sai 16. aprillil 1992 Maret Lepik.147 1999–2002 juhtis kodutütreid Anne Eenpalu ja alates 2002. aastast on peavanem Angelika Naris. 1995. aastal moodustas KT peavanem nõuandva organina KT noortemagistrite komisjoni, mille kuus liiget olid kõik korraga kaitsnud magistritöö.148 Kodutütarde ringkonnad moodustati juba 1992. aas-tal, kui määrati kohale esimesed ringkonnavanemad. Alguses määrati ringkonnavanemaid igal aastal.149 Ajale jalgu jäänud noorteorganisatsioonide sõjaeel-sed põhimäärused vahetusid 1997. aastal uute vastu. Seoses KL seaduse vastuvõtmisega 1999. aastal asuti koostama uusi põhimäärusi ka KL noorteorgani-satsioonidele. KT põhikiri, mis kehtib tänapäevani, kinnitati 2001. aastal ja täiendati väikeste muudatus-tega 2002. aastal. Põhikirja täiendab kodukord, mis Kodutütarde puhul on „kaua tehtud ja kaunikene”, ning kinnitati KL keskjuhatuses 2007. aastal.Entusiastid ja vabatahtlikud annetajadAlgusaastatel polnud KL eelarves nähtud ette raha noorteorganisatsioonide tööks. Võimaluse korral eraldati raha igakordse taotluse alusel.150 Saadi ka välisabi – noorkotkaste juhte aitas Ameerika Eesti Heatahtliku Seltsi toetusel koolitada Välis-Eesti skau-diorganisatsioon ja Eesti Skautide Ühing. Koolituse kõrval said noorkotkad veel õppekirjandust ja tel-ke.151

Oli selge, et sellises olukorras oli süsteemse töö pla-neerimine võimatu ja 1997. aastal said Noored Kot-kad esimest korda toetust riigieelarvest – 300 000 krooni.152 Järgmisel aastal saadi juba 1,34 miljonit krooni ja alustati malevates palgaliste noortejuhtide töölevõtmist. Siitpeale järgnesid kindlad rahaeraldi-sed, mis aasta-aastalt kasvasid. Rahade jaotamisel NK malevatele arvestati liikmeskonna suurust ning osa malevaid sai lisaraha ka tehtud kulude katteks ja üle-riigiliste ürituste tarbeks. 1993. aasta lõpus said Kodutütred New Yorgi Eesti Haridusseltsilt annetusena 600 dollarit, mis osali-selt kasutati ringkondadele pitsatite, tekstitemplite ja liikmekaartide valmistamiseks.153 Sel aastal ilmus ka „Kodutütre käsiraamat”, mis sisaldas KT põhi-mõtteid, samuti tervitust, vormi, koondusi ja katseid puudutavaid nõudeid. Aeg-ajalt toetas ka haridus-ministeerium Kodutütarde laagrite korraldamist, näiteks 1995. aastal 6000 krooniga.154 Ka Kodutüt-red said esimest korda riigieelarvest raha 1997. aas-tal, aasta hiljem oli toetussumma juba 1,14 miljonit krooni.

Tugevam tugi riigiltKuni 1999. aastani olid KL noorteorganisatsioonide palgalised töötajad ainult NK peastaabi ülem ja KT peavanem. Siis asus KL malevates tööle 15 palgalist noortejuhti (instruktorit), kelle arv 2000. aastal kahekordistus.155

Kodutütarde peavanem Angelika Naris ja Noorte Kotkaste pea-vanem Silver Tamm

27

Kaitseliit 1988–2008

Palgaliste noorteinstruktorite olemasolu toetas rüh-made teket ja tegevust, instruktor oli vabatahtlikule juhile nõuandja ja abiline. Just instruktorite jõupin-gutuste tulemusena oli vabatahtlikel juhtidel lihtsam otsuseid ellu viia, korraldada sisukaid noorteüritusi, saada abi koonduste organiseerimisel, valmistada ette maleva tasandi laagreid ja võistlusi.Noorte Kotkaste ja Kodutütarde rühmad loodi val-davas osas koolide juurde, aga moodustus ka kooli-devahelisi rühmi, seda eeskätt suuremates linnades. 1993. aasta lõpuks oli Eestis u 2000 noorkotkast156 ja u 550 kodutütart. 1996. aastal loeti noorkotkaid 2218 poissi 132 koolis. Kodutütardel tegutses samal ajal 70 rühma 1140 liikmega. Järk-järgult liikmete arv kasvas.Aastaks 2003 kasvas Noorte Kotkaste liikmeskond 4742-ni. Pärast seda on noorkotkaste arv tasapisi vähenenud, selle üheks põhjuseks on nimekirjade ülevaatamine ja passiivsete liikmete väljaarvamine. Aastast 2002 suurenes hoogsalt kodutütarde arv, jõu-des aastaks 2005 järele poiste arvule – 3897 kodutü-tart – ning stabiliseerudes siis kõrgel tasemel. 2008. aastal on noorkotkaid 3339 ja kodutütreid 3420.Suurem hulk liikmeid ja juhte muutis ka tegevuse organisatsioonides mitmekülgsemaks. Kunagisest kompleksvõistlusest jäid üle-eestiliste ürituste tradit-sioonilisse programmi orienteerumine, laskevõistlus, matkamängud ja loomekonkursid. Igal aastal tuuakse sisse uuendusi ülemaaliste ürituste plaani, arvesta-takse iga maleva/ringkonna juhtide ettepanekute ja soovidega aastaplaanide koostamisel ning tegevusva-badus saadab ka rühmade ja salkade tööd.

Tegevuse hoogustumineOrganisatsiooni idee seisneb töös oma eesmärkide saavutamise nimel. Oluliseks sai koolituse korralda-mine, et noortejuhid oskaksid ja julgeksid tegevust noortega planeerida ning korraldada. Oluline oli sel-leks vajalik ressurss – inimesed, teadmised ja mate-riaalsed vahendid. Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonis pöörati loomise järel kohe esmatähelepanu salkade tegevusele – korraldati koondusi, järgukatseid, abis-tati ja õpetati rühma- ja salgajuhte nii palju, kui olud võimaldasid. Tehti koostööd KL malevate ja Naisko-dukaitsega. Haridusametnike ja pedagoogide hulgas püüti teha selgitustööd KT juhtide leidmiseks ja väl-jaõpetamiseks, täiendati teadmisi üldpedagoogikas.KL noorteorganisatsioonide juhitud tegevus käivitus üle riigi 1993. aastal. Selle esimeseks vormiks olid laagrid, mis võimaldasid jagada ühtlustatud teadmisi ja õpet laiemalt kogu liikmeskonnale, omavahel võis-telda ja põnevate ettevõtmiste najal kasvatada ühtse organisatsiooni tunnet. Tihtipeale korraldati need laagrid kulude kokkuhoidmisest tingituna noorkot-kastele ja kodutütardele koos. Noored Kotkad eelistasid laagrite korraldamise kõr-val ka sõjalis-sportlikke võistlusi. 1994. aastal toimu-sid arvatavalt esimesed NK esivõistlused laskmises ja 1996. aastal lisandusid NK esivõistlused orienteeru-mises.

Pärast 54-aastast vaheaega peeti 19.–23. juulil 1994 esimene kodutütarde üleriigiline suurlaager Harju-maal Vääna jõe käärus. Osales 76 kodutütart ja 16 täiskasvanud juhti. Suurem laager oli samal aastal ka Lõuna-Eestis Trepimäel. 1995. aastal organiseeriti teine suurlaager Karksi-Nuias.1994. aastal arutas NK peastaap KL ülemalt saadud tööplaani, mis nägi ette noorkaitseliitlaste väljaõpet. Arutelu tulemusena otsustati kehtestada organisat-sioonis ka noorkaitseliitlase järk.157 Otsus kallutas noorkotkad teise äärmusesse, sest 1998. aastal NK peastaabi koosolekul tõdeti, et KL malevad näevad noorkotkastes ainult tulevasi kaitseliitlasi, unustades nende kasvatamise.158 1. märtsil 1996 kirjeldas noortemagister Raivo Kala-mäe Noorte Kotkaste olukorda järgmiselt: liituda soovijaid on, aga napib juhte ja vahendeid. NK pea-staap tegutseb kolmes toas, mille „sisustus koosneb paarist logisevast kirjutuslauast, pooltosinast mitme-sugusest toolist, paarist kombineeritud aktikapist ja peastaabi ülema telefonist. Pole olemas isegi hari-likku kirjutusmasinat. Taoline olukord valitseb arva-tavasti ka malevate staapides. Momendil umbes 2000 liiget hõlmav organisatsioon tegutseb ilma eelarveta, saades mõnikord nii-öelda jupikaupa absoluutselt möödapääsmatutele kuludele katet”.159 1997. aastal andis NK peavanem käsu korraldada ala-tes 1. jaanuarist malevatevahelist kompleksvõistlust (suusatamine, orienteerumine, laskejooks, laske-sport) ja autasustada võitjaid iga aasta 30. novemb-ril.160 Kohe sai populaarseks Mini-Erna võistlus. 1997. aastal toimus ka esimene haukalaager, mille kavas olid mitmesugused võistlused, jalgsimatk, orienteerumisõppus ja lõkkeõhtud, ja esimene NK talilaager. 1998. aastaks, kui peeti NK neljas suur-laager Võrumaal Lindoras, oli välja kujunenud laagri kava: ööpäevamatk, võistlused matkatehnikas, orien-teerumine, mäevallutamise teatejooks, õhupüssist laskmine, lõkkevõistlus, jalgpall ja muud.161

1999. aastal, kui Kodutütarde peavanemaks kinni-

Kodutütred külas president Lennart Meril

6. augustil 2004

28

Kaitseliit 1988–2008

tati Anne Eenpalu, algatati mitmeid uusi Kodutü-tarde ettevõtmisi, nagu perepäevad, laululaagrid, KT kunsti- ja käsitöönäitus jne. Sellesse aega jäävad aga kahjuks ka suhete halvenemine Naiskodukaitsega ning 2002. aastal lahvatanud skandaal, mille järel tema tähtajaliselt sõlmitud töölepingut ei pikenda-tud. Tolle arenguetapi noortetööd iseloomustades võib öelda, et olulisemad olid 15 malevat ja ringkonda oma eripäraga, kuna puudus tugev keskjuhtimine kokkulepitud strateegiliste suundade alusel. Tege-vus toimus laagrites ja kokkuhoiu mõttes korraldati neid ühiselt – näiteks 1993. aasta suve jooksul peeti 16 erinevat noorkotkaste ja kodutütarde laagrit, kus osales kokku 544 noorkotkast ja 245 kodutü-tart.162 Kodutütarde ja noorkotkaste ühisosa muu-des üleriiglistes tegevustes – võistlused, konkursid – oli suhteliselt väike, poiste tegevustes domineeris sport ning tüdrukutel näputöö ja laulmine. Puudus noorteorganistsioonide tegevusi suunav arengukava, süsteemne juhikoolitus, sellest tulenevalt kerkisid esiplaanile isikud ja nendevahelised suhted.

Rõõmsad verstapostid2002. aasta kevadel korraldati esimene Kodutütarde kongress, kus räägiti üheskoos läbi arengusuunised ning tähtsustati liikmete ja juhtide koolitusteemat. Ka valmiv Kaitseliidu ühtne arengukava (2003) sisal-

das Kaitseliidu eriorganisatsioonide ühtset eesmärki aastani 2008 – Noored Kotkad ja Kodutütred on üle-eestilised vabatahtlikest koosnevad ja koostööle avatud organisatsioonid, kus: 1. luuakse tingimusi aatelise ja riigikaitsetahtelise kodaniku kasvatamiseks; 2. pakutakse liikmetele meelepäraseid rakendusvõi-malusi, mis: tõstavad nende suutlikkust toime tulla hädaolukor-ras; valmistavad neid ette teenimiseks rahva kaitsel; suurendavad nende sotsiaalse toimetuleku võimet; 3. selgitatakse liikmete seast välja liidriomadustega inimesi ning suunatakse neid ühiskonna teenimisele. Ühtne arengukava ja ühtsed ideed liitsid tegevustes enam kokku mõlemad noorteorganisatsioonid. Tüd-rukud tahtsid proovida end enam spordis ja poisid osalemist käsitöönäitustel. Loomulikult oldi koos väljas paraadidel ning riigile ja organisatsioonile olu-liste tähtpäevade tähistamisel. Organisatsiooni isamaalist sõnumit ja usku Eesti paremasse tulevikku kannab organisatsiooni süm-boolika. Väljapaistvamad on lipud, millega väärista-takse tähtpäevi. Kodutütarde organisatsiooni 75. aas-tapäeva ürituste raames pühitseti Kaarli kirikus sisse organisatsiooni uus üldlipp ja ringkondade lipud. Noored Kotkad plaanivad sama suurejooneliselt sümboolika uuendamist 2008. aastal.2003. aastal käivitus esimest korda KT võistlusmatk

Kodutütarde üldlipp ja kõigi viieteistkümne ringkonna lipud pühitseti 24. märtsil 2007 Kaarli kirikus

29

Kaitseliit 1988–2008

Ernake, lisaks sellele võisteldakse veel suusatami-ses, matkamängus, kabes, laskeorienteerumises ja esmaabis. Tüdrukute firmamärki kandvaks ürituseks on ka pealinna õppelaager, kuhu pääsevad iga ring-konna parimad kodutütred. Poisid eelistavad endiselt sporti, sealhulgas ekstreemsporti – langevarjuhüp-peid, purilennukiga lendamist, sukeldumist jm. Ka poisid võtavad üht-teist tüdrukutelt üle – tüdrukud algatasid kodutütarde oskuste võistluste ning Noorte Kotkaste juhid võtsid selle üle ka oma tegevusprog-rammi. Sel juhul on tegu küll noorkotkaste oskuste võistlustega. Igal aastal korraldatakse koos ka loome-konkursse, kus noored saavad näidata oma erinevaid andeid (isamaaliste luuletuse, esseede, joonistuste, fotode jm loomingukonkursid). Kodutütarde koos-töö Noorte Kotkastega on mõlemaid pooli rikastav.Kõiki tegevusi on raske ammendavalt kirja panna, samas illustreerib tegevusintensiivsust vahest fakt, et 2008. aasta tööplaanis oli KT ringkondade üritusi u 700 ja noorkotkaste malevad ei jää selles osas maha. Seega toimub iga päev neli noorteüritust erinevas Eesti paigas!Mõlema organsatsiooni juhatus ja noortejuhid on sõnastanud ja heaks kiitnud Kodutütarde ja Noorte Kotkaste järgmise etapi (2008–2013) arengueesmär-gid. Arengueesmärgid annavad ette uued verstapos-tid pingutamiseks nii Eesti-siseste ettevõtmiste jaoks kui ka koostööks välispartneritega.2000. aastal lõid KL noorteorganisatsioonid sidemed Läti, Leedu ja Rootsi vastavate organisatsioonidega. Välissuhtluses olid poisid algul aktiivsemad, kuid tänaseks istutakse välispartneritega toimuvatel koos-töönõupidamistel juba võrdväärsete partneritena. Hiljem on lisandunud Soome ja Norra partnerid. Nii on võimalus innustada parimatest parimaid, neid noori, kes on suutnud end heast küljest näidata Mini-Erna või Ernakese võistlustel, neid saab preemiana saata suhtlema ja võistlema eakaaslastega piiri taha. Tihti ollakse seal ka edukad, nii tõi 2003. aastal NK Võrumaa võistkond Eestisse neljandat korda võide-tud Rootsi Kodukaitse rändkarika. 2008. aastal võitis Eesti esindus Norra Kodukaitse noorte mitmevõist-luse, rääkimata väiksemaist võitudest. See annab tun-nistust heast tööst ja oskuslikest noortest. Võidavad ju kõik, kes organsiatsiooni väljaõppes-tegevustes kaasa löövad. Jääb ainult pöialt hoida, et nende hul-gast kasvavad uued juhid ja uued vabatahtlikud – rii-gikaitsetahtelised kodanikud.

NoortejuhidTäiskasvanud noortejuhtide põud on tekitanud muret KL noorteorganisatsioonide kogu tegevusaja jooksul. Enne sõda olid neist 81% õpetajad, kuid 1990. aastatel polnud vabatahtlik noortetöö eriti populaarne ja keegi ei tahtnud tasuta tööd teha.4. juulil 1994 määras KL ülem seoses NK ja KT „kas-vatamisel rahvuslikult mõtlevaiks ning Eesti demo-kraatlikku riigikorda kaitsvaiks organisatsioonideks” valdkonna vastutajaiks KL malevapealike asetäitjad. Ta käskis kaasata koolijuhte ja nägi noorte kasvata-misel tähtsaima ülesandena nende vaimset ja kehalist arendamist. Maleva- ja malevkonnapealikud said käsu

osutada noorteorganisatsioonidele igakülgset abi.163 Ka KL vanematekogu arutas pidevalt noorteorgani-satsioonide probleeme ning oli sunnitud tõdema, et pedagoogiharidusega juhtidest oli tõsine nappus.164 Sellest tingituna tegutsesid juhid tihtipeale mõlemas noorteorganisatsioonis.165

Ka noorteorganisatsioonid ise tegid kõik neist ole-neva juhtide leidmiseks ja koolitamiseks. Juba 1990. aastal korraldasid Sakalamaa veteranid Viljandis esi-mene salga- ja rühmajuhtide koolitusseminari, kus osales 45 poissi-tüdrukut ja kaks õpetajat.166 Millistes oludes tookord töötada tuli, annab aimu teave 1994. aastal Tartus korraldatud NK ja KT rüh-majuhtide kursusest, kuhu paluti lisaks magamisas-jadele kaasa võtta küünal, kruus, „pisut teemater-jali”, kuus kartulit, üks konserv ja kümme krooni.167 1993. aastal loodi Tartus Lõuna-Eesti noortejuhtide koolituskeskus, kus seitsme tegevusaasta jooksul val-mistati ette 101 noortejuhti, peamiselt õpetajaid, lastevanemaid ja vanemate klasside õpilasi. Keskuse tegevus lõppes 2000. aastal.168

1999. aastast, kui malevatesse tulid palgalised noor-tejuhid, muutus juhtide koolitus süsteemseks. Juba järgmisel aastal toimus kotkajuhtide kursus, mille lõpetas 17 juhti. Organisatsiooni mõistes oli seda ikka vähe, kuid algus oli tehtud. Oluliseks edasiminekuks saab pidada aastat 2004, mil Kaitseliidu koolis Alus töötati väljaõppetehnoloogia kursuse raames välja vabatahtliku noortejuhi kursus, sealhulgas juhend ja tunnikavad. Järgmisel suvel läbi-sid esimesed 15 vabatahtlikku noortejuhi kursuse.169 Kursust on korratud regulaarselt, koolituskava on täiendatud ning aastaks 2009 planeeritakse jätku-kursuse väljatöötamist nii-öelda vilistlastele. Pooled tänased noortejuhid on välja kasvanud noorteorgani-satsioonide liikmete seast.2006. aastast korraldatakse noortejuhtide õppelaag-reid. Need toimuvad üle suve ja on väga populaarsed kogemuste vahetamise ja õppimise kohad.

Noored kotkad süütamas muistsel

viisil võidutuld 22. juunil 2007

30

Kaitseliit 1988–2008

Noortejuhtide koolitamine ja arendamine toimub selle nimel, et õppeprogrammid noortele huvitavalt ning tulemuslikult edasi anda. Kodutütarde ja noor-kotkaste jaoks on korrastatud sõjaeelsel ajal välja töötatud tegevusprogramme. Noorte Kotkaste jaoks on järgu- ja erialanõuded kinnitatud 2006. aastal ning kodutütarde puhul sisalduvad koolitusnõuded 2007. aastal kinnitatud kodukorras.Koolitusnõuete puhul arvestatakse liikmete vanu-sega, noorematelt nõutakse vähem ja vanematelt enam. Arvestatakse ka noorte huvidega, sest kodu-tütarde seas on võimalik sooritada 28 erikatset ja

1 V. Neggo. Kaitseliidu elumõte. Jooni Kaitseliidu organisatsiooni arenemiskäi-gust. – Kaitse Kodu! nr 22, 1934, lk 669

2 T. Kirm. Kaitseliit paguluses. – Kaitse Kodu! nr 3, 2002, lk 24–253 Ü. Pärn. Jõgeva Malev. 15.aastapäeva album. Põltsamaa 2005, lk 134 Kaitseliit. Aastaraamat 2002. Tallinn 2003, lk 62, 78, 955 KL ajutine põhikiri. [Koopia autori valduses]6 KL arhiiv. S 0.1-9, s 1, l 4–87 Käsikirjaline kalendermärkmik KL tegevuse kohta 17. märtsist 1990 – 23.

veebruarini 1993, lk 13. Edaspidi kalendermärkmik. [A. Pajupuu valduses]8 R. Ühtegi. Nimed, mida pole raiutud marmortahvlile. – Kaitse Kodu! nr 7,

2007, lk 21–249 Kaitseliit. Aastaraamat 2002. Tallinn 2003, lk 24, 42, 54, 62, 63, 72, 83, 89,

96, 100, 10510 KL arhiiv. S 0.1-9, s 1, l 9–2111 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07)12 Ü. Pärn. Jõgeva Malev. 15. aastapäeva album. Põltsamaa 2005, lk 1313 Eesti Kongress. Siis ja praegu. Tallinn 2000, lk 31014 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07)15 Eesti Kongress. Siis ja praegu. Tallinn 2000, lk 16416 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07)17 Samas18 H. Mark. Vabariigi President ja Vabariigi Valitsus eksiilis 1988–1992. – Tõotan

ustavaks jääda ... Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992. Tartu 2004, lk 17019 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07)20 Samas21 R. Ühtegi. Nimed, mida pole raiutud marmortahvlile III. – Kaitse Kodu! nr 1,

2008, lk 19–2422 Eesti Kaitseliidu peakorter teatab. – Rahva Hääl, 24. august 1990, lk 323 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07)24 Kalendermärkmik, lk 109–113. [A. Pajupuu valduses]25 Eesti Vabariigi valitsuse seisukoht. Kaitseliidu laiendatud staabiõppuse sildi all

korraldatud aktsiooni kohta Eesti Vabariigi endisel piiril. – Päevaleht, 5. septem-ber 1990, lk 1

26 Poliitikatoimetuse arvamus. – Edasi, 5. september 1990, lk 227 Eesti Kongress. Siis ja praegu. Tallinn 2000, lk 331–33228 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07)29 Samas30 Kõigile Eesti kaitseliitlastele. – Päevaleht, 11. september 1990, lk 331 Veel kaitseliidust. – Päevaleht, 12. september 1990, lk 332 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07)33 KL arhiiv. S 0.1-9, s 1, l 66–68, 151, 15334 A. Pajupuu. Kaitseliidu juhtorganid. Kaitseliidu keskjuhatus. – Kaitse Kodu! nr

1, 1994, lk 4435 R. Ühtegi. Nimed, mida pole raiutud marmortahvlile II. – Kaitse Kodu! nr 8,

2007, lk 18–2236 J. Vija. Tsiviilkontrolli probleemid sõjaväe üle: jäägrikriis Eesti kaitsejõududes

aastatel 1992–1995. Seminaritöö. Juhendaja E. Mikkel, Tartu 2004, l 13–14. [Käsikiri autori valduses]

37 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07)38 Samas39 I. Assad. Augustiputši päevil telemaja kaitsel. – Kaitse Kodu! nr 5, 2006, lk

14–1640 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07)41 Eesti Komitee, RKAK ja ÜN riigikaitsekomisjoni avaldus 26. augustist 1991.

[Koopia autori valduses]42 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07)43 Eesti Kongress. Siis ja praegu. Tallinn 2000, lk 416–41744 E. Tammer. Valitsus püüab vabaneda Kaitseliidust. – Postimees, 29. august 1991,

lk 245 Riigi Teataja 1991, nr 30, art 35546 Riigi Teataja 1991, nr 30, art 36547 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07)48 Samas49 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07)

50 Kaitsejõudude Peastaabi ülema kt direktiiv nr RK-1/AS, 15. jaanuar 1992. [Kaitsejõudude Peastaabi üldosakonna kantselei valduses]

51 Kaitsejõudude Peastaabi ülema direktiiv nr RK-2/AS, 13. aprill 1992. [Kaitse-jõudude Peastaabi üldosakonna kantselei valduses]

52 Sinine kaust Kaitseliidu tegevust puudutavate dokumentide ja märkmetega. [A. Pajupuu valduses]

53 Samas54 Samas55 Samas56 KL arhiiv. S 0.1-9, s 2, l 3–1257 KL arhiiv. S 0.1-10.1, s 5, l 73–7558 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 9, l 1259 KL arhiiv. S 0.1-10.1, s 5, l 88–9160 O. Punga. Pilguheit möödunule ehk abiks meenutamisel. – Kaitse Kodu! nr 1,

2008, lk 1661 A. Pajupuu. Kaitseliidu juhtorganid. Kaitseliidu keskjuhatus. – Kaitse Kodu! nr

1, 1994, lk 4462 KL arhiiv. S 0.1-9, s 2, l 13–4163 KL arhiiv. S 0.4-2.8, s RK, l 2064 M. Leis. Kaitseliit. Eesti inimese füüsise ja vaimu harija. – Kaitse Kodu! nr 5,

2004, lk 28–3065 D. Mattiisen. Quo vadis, Naiskodukaitse? – Kaitse Kodu! nr 3, 2006, lk 1166 Riigi Teataja 1995, nr 18, art 24067 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 9, l 157–15968 Samas, l 18869 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 9, l 190–19370 KL arhiiv. S 0.1-9, s 3, l 207–249; I. Jõesaar. Kaitseliidu poolest on Kaitseliidu

seadus küps. – Kaitse Kodu! nr 1, 1998, lk 1171 KL arhiiv. S 0.1-10.1, s 6, l 216; S 0.1.-11.1, s 10, l 3–9; S 0.1.-11.1, s 10, l

19–2372 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 10, l 157–16973 KL arhiiv. S 0.1-10.1, s 7, l 69–7574 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 10, l 203–22075 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 11, l 78–8976 KL arhiiv. S 0.1-10.1, s 8, l 26–2777 A. Mihkels. Kaua tehtud Kaitseliidu seadus läbis Riigikogu. – Kaitse Kodu! nr

1, 1999, lk 19–20 78 Teenistus Kaitseliidus saab väärilisemalt tasustatud. – Kaitse Kodu! nr 5, 2004,

lk 8–979 KL arhiiv. S 0.1-10.1, s 6, l 101–10480 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 11, l 135–14681 A. Mihkels. Kaitseliit sai uue põhikirja. – Kaitse Kodu! nr 1, 2000, lk 12–1882 M. Puusepa suulised mälestused. [Märkmed autori valduses]83 J. I. Mattila. Vennasmalevad. – Kaitse Kodu! nr 2, 1994, lk 42–43; M. Anaja.

Finnish contacts with Tallinna malev 1991–2007. 2007, lk 1. [Käsikiri autori valduses]; T. Kuuse. Soomlased õpetasid Saue kaitseliitlastele sissitarkust. – Kaitse Kodu! nr 1, 2007, lk 25–27

84A. Ots. Väljaõpe Kaitseliidus edeneb siiski. – Kaitse Kodu! nr 2, 1999, lk 5–6; I. Jõesaar. Baasväljaõppekursused Kaitseliidus. – Kaitse Kodu! nr 3, 2000, lk 5

85 A. Ots. Väljaõpe Kaitseliidus edeneb siiski. – Kaitse Kodu! nr 2, 1999, lk 5–686 Samas, lk 687 I. Jõesaar. Kaitseliit käib ajaga kaasas. – Kaitse Kodu! nr 6, 2000, lk 5–988 M. Loide. Kaitseliit käib Alu mõisahoones koolis. – Kaitse Kodu! nr 5, 2004,

lk 13–1489 H. Lahtein. Kaitseliidu roll muutuvas riigikaitses. – Kaitse Kodu! nr 5/6, 1999,

lk 1990 I. Jõesaar. Kaitseliit saab taas järje peale. – Kaitse Kodu! nr 6, 2006, lk 8–1091 R. Lumiste. Tasakaalustatud arendamine on Kaitseliidu edu alus. – Kaitse Kodu!

nr 1, 2007, lk 692 N. Väli suulised mälestused. [Märkmed autori valduses]93 Samas94 I. Jõesaar. Kaitseliidu ülem kehtestas laskurklasside normid. – Kaitse Kodu! nr

5, 2001, lk 22–2395 Kaitseliidu tegevus 2002. aastal. – Kaitse Kodu! nr 2, 2003, lk 12–14

poistel on vastav suurusjärk 78. See näitab, et noor-teorganisatsioonides on võimalik arendada ka huvi-alast tegevust ja tunnustada noorte saavutusi. Kõik edasiminekud ja saavutatud järgud, omandatud eri-alad on väljendatud organisatisooni sümboolikas. Organisatsioonidel on oma vormiriietus ja sellel on võimalik kanda omandatud ja omistatud tunnus- ja tunnustusmärke.KL noorteorganisatsioonide missioon on vabataht-likkust tähtsustades ja hinnates pakkuda noortele parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi Eestit väär-tustava kasvatustöö abil.

Kasutatud allikad

31

Kaitseliit 1988–2008

96 Eesti Kongress. Siis ja praegu. Tallinn 2000, lk 39197 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 9, l 21598 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm. (12.12.07)99 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 9, l 11

100 Samas, l 48101 Samas, l 162–166, 169102 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 10, l 39103 Riigikogu kodulehekülg http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1996/09/

t96091602.html (24.09.08)104 KL Peastaabi tagalakeskuse kinnisvarajaoskond autorile. [Märkmed autori valduses]105 A. Reimer. Omakaitseorganisatsioonid rajavad teed Balti koostöös. – Kaitse

Kodu! nr 2, 1995, lk 27106 A. Mihkels. Kommentaare Kaitseliidu ja Politseiameti uue koostöölepingu

juurde. – Kaitse Kodu! nr 5, 2004, lk 18–19107 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus.

Tartu 2008, lk 49108 R. Vallikivi. Järvakandis taasloodi naiskodukaitse. – Maaleht, 21. juuni 1990, lk

6109 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus.

Tartu 2008, lk 51110 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus.

Tartu 2008, lk 51–52111 D. Mattiiseni mälestused. [Käsikiri autori valduses]112 Samas, lk 52113 D. Mattiiseni mälestused. [Käsikiri autori valduses]114 Kaitseliit. Aastaraamat 2002. Tallinn 2003, lk 39, 67115 Naiskodukaitse tegevuse ülevaade taastamisest kuni 2002. Tallinn 2004, lk 24,

27, 36, 38, 40, 42, 46, 50, 54, 60, 65 116 Kaitseliit. Aastaraamat 2002. Tallinn 2003, lk 46117 Naiskodukaitse tegevuse ülevaade taastamisest kuni 2002. Tallinn 2004, lk 6118 D. Mattiiseni mälestused. [Käsikiri autori valduses]119 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus.

Tartu 2008, lk 61120 Naiskodukaitse tegevuse ülevaade taastamisest kuni 2002. Tallinn 2004, lk 48121 KL keskkogu otsus nr 1, 26. jaanuar 2002. [KL Peastaabi valduses] 122 K. Sarapuu. Naiskodukaitsele annetati lipp. – Kaitse Kodu! nr 2, 2002, lk 43123 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus.

Tartu 2008, lk 56; Kaitseliidu tegevus 2003. aastal. – Kaitse Kodu! nr 3, 2004, lk 16

124 NKK keskkogu otsus nr 1, 9. aprill 2006. [Naiskodukaitse valduses]125 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus.

Tartu 2008, lk 61126 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (24.01.08)127 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus.

Tartu 2008, lk 51128 D. Mattiiseni mälestused. [Käsikiri autori valduses]129 R. Nemvalts. Naiskodukaitse: võimaluste lõpp või lõpmatud võimalused.

– Kaitse Kodu! nr 1, 2000, lk 9–11; R. Ühtegi. Kuhu lähed, Kaitseliit? – Kaitse Kodu! nr 3, 2000, lk 9–10

130 KL keskkogu otsus nr 1, 21. jaanuar 2001. [KL Peastaabi valduses]

131 A. Neve. Me paistame välja – oleme naiskodukaitsjad. – Kaitse Kodu! nr 5, 2007, lk 6

132 Naiskodukaitse tegevuse ülevaade taastamisest kuni 2002. Tallinn 2004, lk 22133 D. Mattiiseni mälestused. [Käsikiri autori valduses]134 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus.

Tartu 2008, lk 60135 Samas, lk 61–62136 L. Pumper, P. Silla. Noored Kotkad 75. – Kaitse Kodu! nr 3, 2005, lk 50137 L. Saluveer. Ärgake, pealinna noorkotkad ja kodutütred! – Õhtuleht, 27.

november 1990, lk 2138 L. Pumper. Noorkotkad ja kodutütred on olemas! – Postimees, 9. september

1991, lk 4139 L. Pumper, P. Silla. Noored Kotkad 75. – Kaitse Kodu! nr 3, 2005, lk 51140 L. Saluveer. Ärgake, pealinna noorkotkad ja kodutütred! – Õhtuleht, 27.

november 1990, lk 2141 L. Pumper, P. Silla. Noored Kotkad 75. – Kaitse Kodu! nr 3, 2005, lk 51142 Kaitseliit. Aastaraamat 2002. Tallinn 2003, lk 16143 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (14.04.08)144 KL arhiiv. N 1, s 1, l 1145 L. Pumper, P. Silla. Noored Kotkad. – Kaitse Kodu! nr 3, 2005, lk 51146 KL arhiiv. N 1, s 1, l 9147 KL arhiiv. N 1, s 1, l 2148 Samas, l 6–7149 Kaitseliit. Aastaraamat 2002. Tallinn 2003, lk 16; KL arhiiv. S 1, s 1, l 2, 13,

26, 31150 KL arhiiv. N 1, s 3, l 52151 KL arhiiv. N 1, s 5, l 6152 Samas, l 64153 KL arhiiv. N 1, s 9, l 5 p154 KL arhiiv. N 1, s 4, l 36155 Kaitseliit arengus. – Kaitse Kodu! nr 2, 2001, lk 13 156 L. Pumper, P. Silla. Noored Kotkad 75. – Kaitse Kodu! nr 3, 2005, lk 50157 KL arhiiv. N 1, s 3, l 17–18158 NK peastaabi koosoleku protokoll nr 4, 22. september 1998. [KL Peastaabi valdu-

ses]159 Ettekanne NK peastaabi ülemale 1. märtsist 1996. [KL Peastaabi valduses]160 KL arhiiv. N 1, s 2, l 33161 KL arhiiv. N 1, s 6, l 50–51162 KL arhiiv. N 1, s 4, l 3163 KL arhiiv. N 1, s 1, l 10164 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 9, l 83–87165 KL arhiiv. N 1, s 3, l 25p166 L. Saluveer. Ärgake, pealinna noorkotkad ja kodutütred! – Õhtuleht, 27. sep-

tember 1990, lk 2167 KL arhiiv. N 1, s 8, l 66168 L. Pumper, P. Silla. Noored Kotkad 75. – Kaitse Kodu! nr 3, 2005, lk 51169 T. Kuuse. Vabatahtlike noortejuhtide kursus muutuste lävel – Kaitse Kodu! nr

8, 2006, lk 39

32

KL Alutaguse malev

33

Tänase KL Alutaguse Maleva vastutusalal Ida-Viru-maal oli enne II maailmasõda kolme maleva allük-susi. KL Viru Maleva alla kuulusid Jõhvi, Lüganuse ja Iisaku malevkond. Narva jõe läänekaldal paiknesid KL Narva Maleva allüksused: Narva, Narva-Jõesuu ja Vaivara malevkond. Avinurme ja Lohusuu allük-sus kuulusid hoopiski KL Tartumaa Maleva Torma malevkonna koosseisu. 1990. aastate algul taastati täielikult oma endistes piirides vaid Lüganuse ja Jõhvi malevkond.

Ida-Viru KaitseliitIda-Viru Kaitseliit sai alguse kodanike komiteede liikumisest. Ida-Virumaal loodi kodanike komiteed 1990. aasta talvel ja liikumise kohalikud aktivistid kasutasid kooskäimiseks Jõhvi kiriku kontoriruume. Neil kokkusaamistel arutati järjest teravnevat polii-tilist olukorda ja üheks arutlusteemaks kujunes ka Kaitseliidu taasloomine. 24. veebruaril 1990 käis Jõhvis Kalle Eller, kes rääkis kokkutulnuile Kaitse-liidu kohast riigis ning tutvustas taasloodava organi-satsiooni ajutist põhikirja. Asuti Ida-Viru Kaitseliidu loomisele, millega hakkasid tegelema Tõnu Põld, kes töötas tollal Põlevkivi Ümbertöötlemise Kom-binaadi (PÜK) sõjaväestatud päästekomandos, ning autoelektrik Eduard Vinkler ja kohaliku spordiklubi esimees Tiit Vohta.17. märtsil korraldati Jõhvi kultuurimajas KL Viru Maleva Ida-Viru lipkonna asutamiskoosolek, kus osales üle 80 mehe Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Kiiklast, Lüganuselt ja mujalt. Koosolekut juhatasid Tõnu Põld ja Tiit Vohta ning sellel osales ka Kalle Eller. Lipkonna pealikuks valiti Tõnu Põld, asepealikuks Tiit Vohta ja staabiülemaks Eduard Vinkler.Kuu aega hiljem, 17. aprillil, registreeriti lipkond Ida-Viru maavalitsuses ja lühendatud nimevariandina võeti kasutusele Ida-Viru Kaitseliit. Tegevuse aluseks oli oma põhikiri, mis järgis Ida-Viru maakonna piire. Maleva vastutusalal loodi endiste kihelkonnapiiride alusel Jõhvi malevkond, hiljem lisandusid Lüganuse, Avinurme ja Narva malevkond.1990. aasta oli üksuste moodustamise aeg, suurenes liikmete arv ja alustati sõjalist väljaõpet. Varasuvel korraldati Iisakus Ida-Virumaa maavalitsuse ja Kait-seliidu koostöös esimene üleriigiline sõjaväelaager keskkoolilõpetajatele. Instruktoritena korraldasid seda Eduard Vinkler ja Tiit Vohta. See õppelaager oli oluliseks tähiseks, mis murdis seni valitsenud vae-nuliku suhtumise sõjaväetemaatikasse. 1991. aasta

talvel jõuti Peipsi ääres juba esimese Ida-Viru Kait-seliidu õppelaagri korraldamiseni. Ka organiseeriti treeninguid, kus mehi õpetati võitlema käepäraste relvadega. Esimesed Eesti Vabariigi taasärkamisaja ohvitserid Ida-Virumaal olid 1991. aastal eksiilvalit-suselt auastme saanud alamleitnant Tõnu Põld ja leit-nant Tiit Vohta. Abi oli ka vastaspoolest. Eesti-Vene majanduspii-ril valves olles saadi tuttavaks ühe Vene piirivalve majoriga, kes jagas lahkelt kaitseliitlastele teadmisi Vene vägede rünnakutaktikast ja andis nõu, kuidas kaitseliitlased peaksid ennast kaitsma. Selle mehe õpetussõnad olid suureks toeks kaitseliitlaste esialg-sel väljaõppel.170 Aktiivselt tegutsesid Kaitseliidus sel ajal Kalmer Kaup, Paul Kesküla, Erich Olup, Jaak Reimal, Raivo Reinbärk, Tambet Sepp, Eduard Vinkler ja teised. Kaitseliitu astus ka isamaaliselt meelestatud naisi. Eriti agaralt asusid tegutsema Silva Bankir, Anu Pahka (Hallik) ja Mare Mikk, kusjuures nende tegutsemistahe oli sedavõrd suur, et tihti tuli seda tegevusõhinat veidi pidurdadagi. Esimeseks Ida-Viru Kaitseliidu aktsiooniks oli 11.–12. märtsil 1990 toimunud Eesti Kongressi I istungjärgu turvamine Estonia kontserdisaalis, kus osalesid Tõnu Põld ja Tiit Vohta. 1990. aasta juunis turvasid kaitseliitlased Virumaa laulupidu Toilas, kus olid kohal ka Interrinde saadetud, Nõukogude sõja-väevormis töölismalevlaste grupid. Juunikuu lõpul Tallinnas toimunud laulu- ja tantsupeol olid turva-meesteks kõrvuti teiste Kaitseliidu üksustega samuti

KL Alutaguse Malev

Raivo Reinbärk

24. veebruaril 1990 kohtus Kalle Eller Jõhvis Kaitseliidu

taastamise eest-vedajatega, paremalt Tiit Vohta, Tõnu Põld,

seisab Kalle Eller

Raivo Reinbärki foto

34

KL Alutaguse malev

Ida-Virumaa kaitseliitlased. Et sel ajal riik Kaitseliitu ei rahastanud, osutati turva- ja valveteenuseid, relva-deks tihtipeale vaid Viru kaevandusest pärit kaabliju-pid, ja saadud tulu abil rahastati esmavajadusi.1.–2. septembril 1990 võtsid Ida-Viru kaitseliitla-sed osa laiendatud staabiõppusest „Riigipiir ’90”, mille käigus paigaldati Tartu rahulepinguga fikseeri-tud Eesti Vabariigi riigipiirile neli piiriposti. Vastavalt Kaitseliidu juhtkonna korraldusele valvati piiritulpi tund aega. Kaitseliitlaste kontrolli alla võeti ka Narva sild. Õppustest võttis osa ühtekokku 700 kaitseliit-last, neist idapiiril 300. Ida-Viru Kaitseliidust osales idapiiril 25–30 meest.171

1991. aasta augustiputši ajal oldi koos teiste kaitse-liitlastega pealinnas raadio- ja telemaja kaitsel. Leit-nant Tiit Vohta meenutas, et ta 19. augusti hommikul kohtus Kukruse mõisas asunud staabis alamleitnant Tõnu Põlluga. Peeti veel nõu ja jagati ülesanded juhuks, kui midagi hullu peaks juhtuma. Sõites bus-siga Tallinna, ei teadnud keegi, kas tullakse veel elu-sana tagasi.172

See kuupäev jääb nendele kaitseliitlastele, kes olid nõus minema pealinna kaitsma, igaveseks ajaks meelde. Tean seda kindlasti, sest olin üks neist. Tean, mida tunneb relvitu inimene, kui ootab relvastatud vaenlase rünnakut. Õnneks möödusid see päev ja õhtu rahumeelselt. Telemaja juurde oli kuulda vaid mööduva dessandi roomikmasinate müra.1992. aasta kevadel võtsid kaitseliitlased oma valve alla Jõhvis paiknenud Vene sõjaväeosa. Leitnant Tiit Vohtat hämmastas väeosas kokkusaami-sel osalenud Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonel Ants Laaneotsa läbirääkimis- ja esinemisoskus. Kait-seliidule eraldati väeosas oma territoorium, kuhu paigutati valvesse kümme kaitseliitlast.173 Leitnant Tiit Vohta käis oma autoga Tallinnast valvemeestele relvi ja varustust toomas. Need olid esimesed relvad – püstolid PM ja vintpüssid SKY, mis Eesti Vabariik andis Ida-Viru Kaitseliidule. Nendele järgnesid uued relvapartiid, kuid paljud kaitseliitlased ostsid male-vapealiku loal endale relva ka relvapoodidest. Sel ajal anti võimalus varem mingil moel soetatud kodused relvad legaliseerida, mida mõned kaitseliitlased kasu-tasid, kuid massiliselt seda ei tehtud.

Neil taasloomise algusaastatel tegeldi Ida-Viru Kait-seliidus regulaarselt just relvaõppega. Relvaloa saa-miseks sooritas iga kaitseliitlane eksami. Kohtla-Jär-vel oli tol ajal vabariigi parim kinnine lasketiir*, mida Kaitseliit kasutas nii õppusteks kui ka võistlusteks. Laskeinstruktorina töötas tiirus kaitseliitlane Aarne Verev, meistersportlane laskmises. Paljud kaitseliit-lased said oma esmased laskeoskused just temalt. Kahjuks lasti see Ida-Virumaa ainuke korralik kin-nine lasketiir vaikselt hääbuda ega antud ka võima-lust seda Kaitseliidu omandusse võtta. Praeguseks pole hoonetest enam müüregi järel.

KL Alutaguse MalevÜldist olukorda Ida-Virumaal on iseloomustanud KL Alutaguse Maleva pealik aastail 2003–2007 major Arno Kodu: „Eestlastest elanikkond, aga nende hulgast tuleb ju põhiosa Kaitseliidu liikmeid, on Ida-Virumaal suhteliselt paikne, sisserännanud on muukeelsed. Täna on Ida-Virumaal ca 19% elanikest eestlased. Eesti Vabariigi kodanikke on küll u 48%, aga Kaitseliidu liikmed tulevad eeskätt eestlaste seast. Erandiks on olnud muidugi Narva malevkond, mis koosneb kahe kolmandiku osas vene rahvusest kaitseliitlastest. Aga elab ju Narvas ainult 3000 eest-last, kellest umbes viiesajal on koduseks keeleks vene keel. Möödunud aasta aprillisündmused näitasid aga kindlalt, et nende meelsuses Eesti Vabariigi suhtes ei ole vaja kahelda. Aga muu venelastest elanikkond jäl-gib ainult Vene meediat ja juhindub sealsetest seisu-kohtadest. Nad on ka harjunud elama kogukonnana ja seega on neid väga raske mõjutada. Integreerumi-sest ei ole juttugi ja integreerida saab vaid neid, kes ise seda väga tahavad. Eestis põliselt elavaid vene-lasi on nende hulgas väga väike osa. Selge on see, et haritumad vene rahvusest inimesed ja vene ärimehed saavad aru, et Eestis on parem äri ajada ja elada kui Venemaal ning enamik neist on ka riigikuulekad.” 174 1992. aastal sai Ida-Viru Kaitseliidust KL Alutaguse Malev. Esimeseks pealikuks oli alamleitnant Tõnu Põld, abiks leitnant Tiit Vohta ja staabiülemaks seer-sant Eduard Vinkler.Algusaastate liikmeskond oli kirevalt seinast seina, relvakultuur jättis tugevalt soovida, kuid samas puudus ka igasugune võimalus liikmete ametlikuks taustauuringuks. Ka ei olnud Kaitseliitu kuulumine 1990. aastate algul Ida-Virumaal sugugi prestiižne, ajakirjanduses ilmus pidevalt materdavaid ja kait-seliitlasi halvustavaid artikleid ning seetõttu kadus meestel motivatsioon, mis kandus edasi ka töistesse ja perekondlikesse suhetesse. 1992. aastal läksid alamleitnant Tõnu Põld ja seer-sant Eduard Vinkler piirivalveteenistusse ning uueks pealikuks määrati leitnant Tiit Vohta175, tema abiks Uno Väli ja staabiülemaks Tarmo Laaniste. KL Alutaguse Malevat on juhtinud nooremleitnant Urmas Innos, kapten Toomas Ilves, major Arno Kodu ning leitnant Tarmo Anton. Täna on KL Alutaguse Maleva pealik major Ain Krondel.176

Neist malevapealikest peavad paljud maleva kaadri-

* Nõukogudeaegne ALMAVÜ lasketiir

Maleva staabihoone õnnistamine märtsis 1994 Jõhvis: vasakult kirikuõpetaja Peeter Kaldur, lippu hoiab Aivo Kukk, lipu-assistendid vennad Köögid, malevapealik Urmas Innos ja Vitas Šmigelskis.

Raivo Reinbärki foto

35

KL Alutaguse malev

kaitseväelased ja kaitseliitlased kõige asjalikumaks major Arno Kodu. Nii kindlasõnalist, teotahtelist ja kõvahäälselt nõudlikku pealikut pole siinkan-dis varem nähtud! Major Kodu oskas ka kriitilistel momentidel arukalt tegutseda. Oma sirgeseljalise olekuga nii otseses kui ka kaudses mõttes on major Kodu Eesti ohvitseri eeskuju. Tema algatusel kolis staap maakonna keskusesse – Jõhvi linna. Tema kor-raldas suure maja remontimist, tegeles aktiivselt kindralmajor Aleksander Tõnissoni ausamba püstita-misega Jõhvis ning pani maleva staabi, malevkonnad ja eriorganisatsioonid militaarselt rutiinsele tööle. Kui maleva taasloomise algusaastatel alustati ajalehe Alutaguse Malevlane väljaandmist, siis suudeti vaid paari numbriga toime saada ja asi soikus. Aastate jooksul ei suudetud otsustada, kuidas jätkata, kuid major Kodu leidis paari päevaga asjaliku lahenduse ja malevat tutvustav ajaleht ilmub regulaarselt tänini. Ilma vabatahtlike kaitseliitlasteta poleks Kaitseliitu ja 2008. aasta algul oli KL Alutaguse Malevas 973 kaitseliitlast, 76 naiskodukaitsjat, 272 noorkotkast ja 202 kodutütart. Täna jaguneb KL Alutaguse Malev neljaks malev-konnaks. Avinurme malevkonna vastutusalal asu-vad Avinurme, Tudulinna, Lohusuu, Alajõe ja Iisaku vald. Jõhvi malevkonna vastutusalal paiknevad Jõhvi, Kohtla, Illuka ja Toila vald, Mäetaguse valla lõunaosa ning Kohtla-Järve linn. Lüganuse malevkonna vas-tutusalal on Lüganuse, Maidla, Sonda ja Aseri vald, osaliselt Mäetaguse vald ning Püssi ja Kiviõli linn. Narva malevkonna alla jäävad Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn ning Vaivara vald.KL Alutaguse Maleva staap on pidanud palju kolima. Taasloomise algul koguneti Jõhvi kiriku kontorihoo-nes ja 1990. aastal asus staap restaureeritavas Kukruse mõisas. Aasta hiljem, 1991. aastal, sai malev ruumid Kohtla-Järvele Lai tänav 4 riigikaitseosakonnaga ühte

majja. 1993. aasta lõpul anti Kaitseliidule maja Jõhvis Rakvere tänav 14. Sisse koliti 1994. aasta märtsis ja maja käis õnnistamas Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter Kaldur. Paraku tuli aga see maja võlgade kat-teks ära müüa, sest maleval tekkisid finantsraskused valveteenistuse täitmistel. AS Kiviteri pankroti tõttu jäi malevale laekumata valveteenuse osutamise eest u 2,5 miljonit krooni, tekkisid võlad valvuritele palga maksmisel ja võlg Maksuametile. Maleva staap kolis 1999. aastal teist korda Kohtla-Järvele Lai tänav 4.2004. aasta sügisel sai KL Alutaguse Malev endale jälle oma maja. KL Peastaap koostöös Jõhvi Linna-valitsusega, mida juhtis linnapea Aavo Keerme, leidis võimaluse majutada malev endisesse vene põhikooli hoonesse Jõhvis Jaama tänav 37. „Suure töö tegid ära vabatahtlikud kaitseliitlased, eeskätt kohalikud arvamusliidrid, et KL Alutaguse Malev saaks kolitud uuesti maakonnakeskusse. Kui 2003. aastal malevasse tulin, asus staap Kohtla-Jär-vel, tollases mõistes tõelises pommiaugus. Ruumid olid väikesed ja talvel oli tõsine tegu kütmisega,” meenutas major Arno Kodu.177

Uus hoone oli viletsas seisus, kuid pärast remonti said esimesel ja teisel korrusel peale staabi ruumid ka Jõhvi malevkond, NKK Alutaguse ringkond, Noored Kotkad ja Kodutütred. Koostöös Jõhvi Spordikooli direktori Priit Käeniga võeti kasutusele võimla pok-siringi tarbeks. Maleva kohustuseks sai nooremall-ohvitseride kursuse korraldamine kogu Kaitseliidu tarbeks. Taani Kodukaitse (Hjemmeværnet) sõprade toel sisustati klassiruumid büroo- ja klassitehnikaga ning kasarmuvarustusega. Kursust juhib väga edukalt KL Alutaguse Maleva nooremleitnant Deiv Bogens. Hoone kolmandale korrusele on planeeritud maju-tusruumid ja neljandale korrusele lasketiirud nii tuli- kui ka õhkrelvadele, lisaks veel lahingusimu-laatori ruum. Majja planeeriti ka muuseumiruumid.

Nooremallohvitseri kursuse lõpetamine

KL Alutaguse Malevas 2005. aastal, keskel veebel Deiv Bogens

Raivo Reinbärki foto

36

KL Alutaguse malev

Muuseum on muidugi palju öeldud, tagasihoidlikud ekspositsiooniruumid vahest. Praeguseks on sisusta-tud üks ruum esimesel korrusel. Eesmärk on kajas-tada Kaitseliidu taastamist alates 1990. aastast. Edas-pidi leiab kajastamist ka ennesõjaaegne KL ajalugu. Kogu töö selles vallas tegid major Arno Kodu, Kalev Naur, Raivo Reinbärk ja Viktor Roosipuu. Kellelgi võib tekkida küsimus: milleks üldse minevikuga aega ja vahendeid raisata, olgu see siis kaugem või lähimi-nevik.„Vastust tuleb otsida võib-olla siit. Kaitseliit on tuge-vate traditsioonidega rahvaalgatuse korras loodud kui ka taastatud isamaaline rahvuslik riigikaitseorgani-satsioon koos oma nais- ja noorteorganisatsiooniga. Selle organisatsiooni liikmed astuvad raudselt vaba-tahtlikult liikmeskonda ja vabatahtlikult ka lahkuvad sealt. Kaitseliidu traditsioonid, sümboolika ja teene-temärgid – see on see, mis teeb ühest organisatsioo-nist tugeva, ühiste eesmärkide poole püüdleva ven-naskonna. Kui me ei jälgi traditsioone, võib tekkida

küsimus järje peal püsimisest, ehk teisisõnu – me unustame ära, milleks oleme organisatsiooni loonud ja selle liikmeks astunud. Sellepärast ongi väga tähtis tegelda ajaloo jäädvustamisega ja seda tutvustada eel-kõige noortele maast madalast, et nad saaksid aru, miks ja mille jaoks on loodud Kaitseliit.”178

Vähemalt kaks korda aastas korraldatakse KL Aluta-guse Malevas laskevõistlusi, kus selgitatakse parimad laskurid ja täidetakse laskurklasside norme, lisaks korraldatakse ka malevkondadevaheline võistulask-mine. Sõjalis-sportilikult on kaitseliitlastel võimalik end proovile panna Alutaguse ja Metsavenna retkel ning kindralmajor Aleksander Tõnissoni mälestuseks algatatud rännak-jooksul. Maleva vastutusalal toimub igal aastal ERNA Seltsi korraldatav Utria dessant, kus osalevad ka maleva võistkonnad. Kõikide seni peetud võistluste rajad on maha märkinud kaitseliitlasest kapten Aivar Helstein.KL Alutaguse Maleva viimaste aastate tegevuse suu-remateks saavutusteks tuleb lugeda mälestustahvli paigaldamist sõjaeelsele Kaitseliidu ülemale, Narvast pärit kindralmajor Johannes Orasmaale ja osalemist kindralmajor Aleksander Tõnissoni ausamba püstita-misel Jõhvis, kus suure töö tegijaks oli maleva juha-tuse liige Kalev Naur. Maleva õlul on olnud võidupüha paraadide ja maa-kaitsepäevade korraldamine erinevates Ida-Virumaa linnades, maleva ja Kaitseliidu aastapäevade tähista-mine ning koostööüritused Soome Reservväelaste Liidu Kymenlaakso piirkonnaga.Aastate jooksul on maleva mitmedki kaadrikaitse-väelased vahetanud teenistuskohti, kuid nii-öelda raudvara viib asja edukalt edasi. Vanemveeblid Kalev-Tarvo Pärn, Aivar Raudsepp ja veebel Hannes Grauberg on igas olukorras taganud malevas korra-liku väljaõppe. Ka tegevteenistusest lahkunud kapten Eduard Vinkler ja leitnant Margus Grauberg on endi-selt maleva tegemistes aktiivsed. „Alguses, kui malevasse tulin, ei töötanud kuidagi maleva juhatus, kõik noogutasid ainult pealiku jutu peale, oli see siis asjalik või sisutühi targutamine. Nüüdseks on aru saadud, et juhatusest sõltub paljugi. Malevapealiku abiks on asjalik pangandustegelane, juhatusse kuuluvad kohalikud arvamusliidrid – valla-vanemad, volikogude esimehed ja edukad ärimehed,” meenutas major Arno Kodu.179 Vabatahtlikke on pealikena juhtinud nooremleit-nandid Aivar Karu, Jaanas Kiiver, Meelis Tinno ja Kalmer Vene, veebel Einar Juuse, vanemseersant Kalev Nõmmeloo, seersant Ralf Nurk, nooremseer-sandid Taavo Pillesaar ning Indrek Strauch. Maleva ajalugu jäädvustab ja ajalehte Alutaguse Malevlane toimetab edukalt maleva propagandapealik vanem-seersant Raivo Reinbärk.„Minu kui malevapealiku jaoks oli iga kord hea asi see, kui vabatahtlikud initsiatiivi üles näitasid – kui tuli ettepanek midagi teha, siis nägin, et asi liigub. 2006. aasta jaanuaris mängiti läbi Vabadussõja-aegne Pagari lahing*, millest sai alguse Jõhvi kandi vabasta-mine punavägedest. Selle organiseerisid ainult vaba-

* Äge kokkupõrge enamlastega Pagari mõisa juures, mis valmistas ette Jõhvi vabas-tamise 17. jaanuaril 1919

KL Alutaguse Maleva võistkond Utria dessandil 2007. aastal

Raivo Reinbärki foto

Kindramajorl Aleksan-der Tõnissoni sünni-aastapäevale pühen-datud rännak-jooks KL Alutaguse Malevas 19. juunil 2005. Keskel malevapealik major Arno Kodu

Raivo Reinbärki foto

37

KL Alutaguse malev

tahtlikud pealikud ja kaitseliitlased, maleva palgaline kaader sellega ei tegelenud ja nüüd on see muutunud traditsiooniks. Ja muidugi on tore vaadata maleva või KL aastapäeva pidulikul koosviibimisel, kuidas inimestel on hea meel, et aktiivsemaid meeles pee-takse. Mis on vabatahtlikule veel tasuks, kui mitte avalik tunnustus – kiita teda ning autasustada kaas-võitlejate ja koostööpartnerite ees,” meenutas major Kodu.180 Kindlasti oli 1990. aastate alguses Kaitseliit ka üks kuritegevuse ohjeldajaid Ida-Virumaal, olgugi et meetodid jätsid mõnikord soovida. Käesoleval ajal enam nii tegutseda ei saa ega tohigi. Kaitseliit on abiks avaliku korra tagamisel, kui suudetakse polit-seiga koostööd teha. „Koostöö tõhusus sõltub ju täiel määral võtmeisikute omavahelisest läbisaamisest. Politseiga oli minu koostöö ideaalne, seda näitas tegevus möödunud aasta aprillis. Päästeametiga olid mõned lahkhelid – nende poolt oleks oodanud roh-kem konkreetsust. Aga asjad said tehtud. Viru Üksik-jalaväepataljoniga oli nagu oli. See sõltus mõnigi kord pataljoniülemast, kes parasjagu ametis oli. Aga ohvitseride-allohvitseridega oli läbisaamine hea ja nad aitasid malevat väljaõppe korraldamisel tublisti. Ei olnud ka probleeme koostöös kohalike omavalit-sustega, valdade-linnadega. Võib-olla olid mõningad probleemid Alajõe valla ja Narva linnaga. Aga ma kordan veel kord, koostöö sõltub täiel määral isi-kute omavahelisest läbisaamisest,” meenutas major Kodu.181

Suurim viimaste aastate väljakutse malevale oli osa-

lemine avaliku korra tagamisel koostöös politseiga pronksiöö ajal 26. aprillist 10. maini 2007, kus osales kokku 489 malevlast. Kaitseliitlaste tõhusa abi kohta on avaldatud ka arvamust, et „ilma kaitseliitlastest abipolitseinike abita oleks olukord Jõhvis võinud kujuneda märksa kriitilisemaks kui Tallinnas”182.KL Viru Maleva Ida-Viru lipkonna lipu kavandas Jõhvi malevkonna kaitseliitlane Aivar Ilves ja lipu valmistasid Kuremäe kloostri nunnad. Lipp õnnistati Jõhvi kirikus 22. juunil 1991. Maleva nime muutu-

Traditsiooniline võidupüha paraad Jõhvi Keskväljakul

2005. aastal

Raivo Reinbärki foto

KL Alutaguse Maleva kaitseliitlastest abi-politseinikud 2007.

aasta aprillirahutuste ajal korda tagamas

Raivo Reinbärki foto

38

KL Alutaguse malev

misel KL Alutaguse Malevaks otsustati muretseda uus lipp. Lüganuse malevkonna kaitseliitlane Viktor Roosipuu valmistas 1992. aastal lipu kavandi. Ka see lipp valmistati Kuremäe kloostris, nunnad andsid selle kolm päeva pärast tellimist kaitseliitlastele üle ja lipp õnnistati Jõhvi kirikus 19. juunil 1994.Maleva juhatus otsustas 2004. aasta algul muuta maleva lippu ja võtta kasutusele ennesõjaaegsed var-daehised nii maleva kui ka malevkondade lippudele. Lipu värvid ja kuju jäeti samaks, kuid lipul seni kuju-tatud teenetemärk asendati uue teenetemärgiga ja aastaarvuks märgiti lipule 1990.183 Maleva teenetemärk asutati 1995. aasta veebruaris. Esimene märk anti välja 23. veebruaril 1995 märgi autorile Viktor Roosipuule. Teenetemärke on välja antud 137 ja viimane annetati 10. märtsil 2004. Maleva juhatus otsustas lõpetada selle teenetemärgi väljaandmise, sest leiti, et märgil pole Kaitseliidu sümboolikat. Maleva eriteenete märk asutati 2001. aastal184 ja esimene märk annetati 6. novembril 2001 tollasele

malevapealiku kohusetäitjale kapten Toomas Ilve-sele. Alates 17. märtsist 2004 nimetati KL Alutaguse Maleva eriteenete märk ümber teenetemärgiks. See märk on ennesõjaaegse KL Narva Maleva teenete-märgiga võrreldes põhimõtteliselt sama, kuid selle vahega, et Narva linna vapp on asendatud Ida-Viru-maa vapiga.

Avinurme malevkondKaitseliidu taasasutamisest on Avinurme malevkond vanim üksus KL Alutaguse Malevas. Malevkond moodustati 1994. aasta septembris juba varem loo-dud Avinurme, Tudulinna, Lohusuu ja Iisaku üksus-test. Esimene Avinurme malevkonna pealik oli Kalev-Tarvo Pärn, talle järgnesid Rainis Limbach, seersant Kalev Zilinski, seersant Kalmer Vene ja 2006. aastast on malevkonna pealik nooremseersant Taavo Pillesaar.Malevkonna vanim üksus on Iisaku rühm, mis kogu-nes aprillis 1990. Pärast Kuremäe rühma lahkulöö-mist soikus Iisaku rühma tegevus paariks aastaks. 23. novembril 1992 kogunes Iisaku Gümnaasiumi salkkond isamaaliselt meelestatud mehi, et taas luua Iisaku rühm. Nendeks meesteks olid Aare Aalja, Jaak Arm, Endel Ferschel, Heiti Jaanipere, Hannes Karri, Kalvi Kivimäe, Elmu Nipsust, Annes Rääst ja Lembit Uustal. Rühma juhiks valiti Kalvi Kivimäe, kelle eestvedamisel tegutsetakse ka praegu. Kaitseliitlaste read kasvasid aasta-aastalt ja nüüd kuu-lub Iisaku rühma 40 teotahtelist liiget. Rühmas tege-letakse aktiivselt laskmise ja sõjalis-sportlike aladega. 1998. aastal korraldatud KL Eel-Erna võistlusel osa-lemine oli üks rühma esimesi suuremaid saavutusi. Võistkond, kuhu kuulusid Uno Habakukk, Aarne Luud, Leevi Räbin ja Heiki Välimets, saavutas kol-manda koha. Sama aasta sajusel ja raskel ERNA ret-kel võideti aga esimene koht. Praeguseks on vanade tegijate kõrvale sirgunud tublid noored – Siim Juuse, Kristjan Nurgamaa, Krister Paas ja Martin Taar, kes on saavutanud auhinnalisi kohti mitmetel maleva ja malevkonna võistlustel. Aktiivselt osaletakse ka teis-tel spordialadel, nagu laskmine, suusatamine ja korv-pall. Iisaku rühma baasil on moodustatud ka maleva korvpallivõistkond.Pidulikel puhkudel koguneb rühm Iisaku klubis. Tänukirjade-meenetega peetakse meeles asutajaliik-meid ja tublimaid tegevliikmeid ning kooskäimistele kaasatakse kohaliku omavalitsuse tegelasi, sponsoreid ja teisi Kaitseliidu sõpru.Kohaliku ajaloouurijana on tuntuks saanud Heiki Välimets, kes on kogunud hulgaliselt huvitavat materjali Iisaku rühma tegevusest selle loomise alg-aastail ja ka praegusest ajast. Tema algatusel sai teoks endise metsavenna, kaitseliitlase ja KL Valgeristi III klassi kavaleri Leonhard Lulla säilmete ümbermat-mine Iisaku kalmistule. Tänu Heiki Välimetsa innu-kusele leiti inimesed, kes julgesid Nõukogude oku-patsiooni ajal NKVD teadmata varjata, toita ja hiljem Alutaguse metsade rüppe maamulda sängitada kait-seliitlasest metsavenna.Head suhted on rühmal kohaliku vallavalitsusega, samuti Iisaku koduloomuuseumiga. Et kaitseliitlased

KL Viru Maleva Ida-Viru lipkonna lipu õnnistamine Jõhvi kirikus 22. juunil 1991. Lipu kõrval seisab lipkonna pealik Tõnu Põld.

Raivo Reinbärki foto

Seoses nime muutumisega Alutaguse Malevaks otsustati muretseda uus lipp. Viktor Roosipuu kavandi järgi valmistasid Kuremäe kloostri nunnad kolme päevaga uue lipu. Nunnad lippu üle andmas. Pildil vasakult Kalev Naur, Andres Liinak, Viktor Roosipuu ja Paul Kesküla.Raivo Reinbärki foto

39

KL Alutaguse malev

aitasid muuseumi remontida, andis muuseumi direk-tor Ülle Marits vastutulelikult püsiruume Kaitse-liidu ajaloomaterjali eksponeerimiseks. Muuseumis on Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks välja pandud näitus Heiki Välimetsa ja Iisaku sõjaeelsete kaitseliitlaste erakogudest, mis kajastab Iisaku rühma eelnevat ja praegust tegevust ning saavutusi.Malevkonnal on lipp, mille kavand ja statuut valmisid ja kinnitati 2007. aastal.185 Malevkonna teenetemärgi kavand ja statuut kinnitati 2005. aastal.186

Narva malevkond1990. aasta aprilli algul tegi Kuremäel elanud Paul Kesküla oma ümbruskonna meestele ettepaneku moodustada kohalik Kaitseliidu üksus. Aprilli kesk-paiku koguneti Iisaku Keskkooli tutvustuskoosole-kule, kus kõnelejaiks olid KL Viru Maleva Ida-Viru lipkonna pealik Tõnu Põld ja tema abi Tiit Vohta. Mehi oli kohal nii Iisakust kui ka Illuka ümbrusest. Koosolekul otsustati Iisaku ja Kuremäe jagude baasil luua Iisaku rühm, mille pealikuks sai Toomas Ilves. Kohe alustati aktiivset tegutsemist ja hakati kaks korda nädalas käima Iisaku kooli võimlas enese-kaitsetreeningul. Peagi selgus, et Kuremäe mehi on treenimas rohkem kui kohalikke Iisakust, ja otsustati moodustada omaette Kuremäe rühm. 20. mail 1990 kogunes Illuka külanõukogusse 20 tulevast kaitseliitlast ning Ida-Viru lipkonna pealik Tõnu Põld ja Illuka külanõukogu esimees Lembit Mägi. Pärast Kaitseliidu tutvustust ja ajaloolist lühi-

ettekannet moodustati samas Kuremäe rühm. Seega võib lugeda 20. maid 1990 mõnes mõttes ka Narva malevkonna taassünnipäevaks. Omaette rühma moo-dustasid Kuremäe jagu (pealik Vladimir Grudkin) ja Kurtna jagu ( Ülo Ahu). Rühma hakkas juhtima Deiv Bogens ja tema abina Meelis Tinno.Jätkati enesekaitsetreeninguid, treeneriks oli oma vabast ajast ja isiklike vahenditega Eduard Vinkler. Käidi maleva õppepäevadel ja teistel Kaitseliidu üri-tustel. Augustiputši päevil 1991 oli kümme meest, suurim esindus Ida-Viru lipkonnast, vabatahtlikult Tallinnas raadio- ja telemaja kaitsel. Teiseks suure-maks ja meeldejäävaks ettevõtmiseks oli 1992. aastal Eesti krooni käibeletuleku periood, kui rahavahetus-punktides käisid kõik Kuremäe rühma kaitseliitlased kordamööda valves.1990. aastate algul, kui kaitseliitlastel puudus veel vormiriietus, andsid mehed raha rühmapealik Deiv Bogensile, kes ostis Narvas Kreenholmi vabrikust laigulist riiet. Kaitseliitlase Ats Bloki agikaasa Ingrid Blok* (Joost) õmbles sellest riidest Kuremäe rühma meestele välivormid. Ingrid õmbles ka noorkotkas-tele kaelarätid ja kaitseliitlastele käelindid. 1994. aastal suurenes Kuremäe rühm koos toeta-jaliikmetega 43 inimeseni ja samal aastal tekkisid Kaitseliidu üksused ka mujal ümbruskonnas. Narvas taastati üksikrühm187, mille pealikuks sai Imre Liiv, abiks Viktor Filatov ning rühmavanemaks Viidi Kolli. Narva rühma nimekirjas oli 54 kaitseliitlast.Vaivara vallas moodustati samuti 1994. aastal

* Ingrid Blok on KL Alutaguse Maleva kauaaegne sekretär

Avinurme malevkonna noortevõistkond Metsa-

venna retkel 2008

Raivo Reinbärki foto

40

KL Alutaguse malev

rühm.188 Tollane Vaivara vallavanem Ülo Jõgisoo ja Albert Levonti olid need mehed, kes ümbruskonna endistest kodukaitsjatest 27-mehelise Vaivara üksuse moodustasid. Ülo Jõgisoo valiti rühmajuhiks.Kuna Narva regiooni allüksused paiknesid killus-tatult, otsustas maleva juhatus moodustada Narva malevkonna. 1. aprillil 1995 võeti KL Alutaguse Malevasse tööle Kuremäe rühmapealik nooremvee-bel Deiv Bogens, kes määrati Narva malevkonna pealikuks. Seda kuupäeva loetakse ka Narva malev-konna sünnikuupäevaks. Malevkonda kuulusid Narva rühm, Kuremäe rühm ja Vaivara rühm. Sama aasta 27. oktoobril kogunes Narva-Jõesuus kümmekond meest kohaliku ilmajaama ruumidesse, et moodustada oma rühm. Ametlikult vormis-tati rühm Narva malevkonna koosseisu detsembri algul189 ja sellesse kuulus 19 kaitseliitlast. 2001. aasta lõpul oli Narva malevkond KL Alutaguse Maleva suurim üksus, kuhu kuulus üle 200 liikme. Malevkonna suurim oli Narva kompanii viie rüh-

maga (pealik vanemseersant Viidi Kolli), järgnesid Kuremäe kompanii (vanemseersant Meelis Tinno), Vaivara rühm (kapral Heiki Luts) ja Narva-Jõesuu rühm (seersant Toomas Pruul).Narva malevkonda on juhtinud nooremleitnant Aivar Karu, nooremseersant Aleksander Kloren, lip-nik Marek Ranne ja täna juhib malevkonda kapten Eduard Vinkler. Malevkonna kaplan on nooremleit-nant Villu Jürjo ja arst dr Eduard Nijazov. Staap asub endise riigikaitseosakonna ruumides Narvas Vaba-duse tänav 15.Malevkonnal on lipp, mis õnnistati Narva Aleksandri kirikus 20. augustil 2001.Malevkonna teenetemärgi annetamist alustati 2. novembril 2002, kusjuures teenetemärk taastati ennesõjaaegse kirjelduse ja statuudi järgi.

Jõhvi malevkondAastail 1990–1994 ei olnud kaitseliitlaste arv Jõhvis veel nii suur, et malevkonda taastada, aga 1995. aas-taks kasvas liikmeskond sedavõrd, et Jõhvi ja Kohtla-Järve kompaniist moodustati Jõhvi malevkond, pea-liku kohusetäitjaks määrati lipnik Aivar Helstein.190 Hiljem liitus malevkonnaga rannakaitserühm, mille isikkoosseisu moodustasid Taavi Vogti eestvedamisel põhiliselt Voka ja Toila ümbruses elanud mehed.Jõhvi kompanii esimeseks pealikuks oli Aivo Kukk ja tema abiks Vello Veit. Kompaniis oli neli rühma. Õppepäevadel koguneti Viru Elektrivõrkude ruu-midesse Sompa tänav 36, kuhu kaitseliitlased olid ehitanud ka 25 m siselasketiiru, või Kaitseliidu majja Rakvere tänav 14.Kohtla-Järve kompanii pealikuks määrati Kalmer Kaup, tema abiks Raivo Reinbärk. Kompaniis oli kaks rühma ja liikmeid kokku üle 100 mehe. Igakui-sed õppused ja erinevad kogunemised toimusid Eesti Raadio Kohtla-Järve stuudios Olevi tänav 17. Rivi- ja laskeharjutustel käidi Sakal endises Nõukogude armee raketibaasis.Malevkonna liikmete arv suurenes oluliselt perioo-dil, kui Kaitseliidu kaudu hakati pakkuma korra-liku palgaga töökohti kohalike keemiakombinaatide valveteenistusse. Teatud aja möödudes tekkisid aga Kaitseliidu ja keemiakombinaatide vahel arveldusli-kud arusaamatused ning võlad. Nende võlgade kat-teks tuli maleva maja Jõhvis maha müüa.Kui lõppes valveteenuse pakkumise aeg, lahkusid Kaitseliidust need, kes olid siia tulnud selleks, et saada tööd ja toita peret. Jäid aga need, kes jõudsid arusaamisele, et võivad ka Kaitseliidust palka saa-mata olla kaitseliitlased.Praegu on Jõhvi malevkonnas kolm kompaniid ja malevkond on oma enam kui 300 liikmega maleva suurim. Malevkonna pealik on olnud veel kapral Kalev Nõmmeloo ja 2006. aastast on nooremveebel Einar Juuse. Propagandapealik on seersant Taimo Kaljola.Kaitseväe suurõppusel Kevadtorm osales malevkond 2005., 2006. ja 2008. aastal ühe jalaväerühmaga. 2007. aasta Kevadtormi ajal olid kaitseliitlastest abi-politseinikud Ida-Virumaal aprillirahutusi ohjamas. Maleva üks formeerimismeeskond on komplektee-

Narva malevkonna laskeharjutus Narva karjääris 18. novem-bril 2006. Instruktor on Eduard Vinkler

Raivo Reinbärki foto

Jõhvi malevkonna poolt Jõhvi ümbruse enamlastest vabasta-mise auks korraldatav näidislahing Pagaril. Pildil Einar Juuse vägesid juhtimas

Raivo Reinbärki foto

41

KL Alutaguse malev

ritud Jõhvi kaitseliitlastest. Kindralmajor Aleksander Tõnissoni rännak-jooksu kohtunikud ja turvajad on alati Jõhvi malevkonnast.Lisaks plaaniliste õppuste korraldamisele lasub malevkonna õlul traditsiooniliste paraadide kor-raldamine maakaitsepäeval. Eesti Vabariigi aasta-päeva tähistamisel osaletakse tseremooniatel Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Mäetaguse vallas. Traditsiooniks on muutunud propagandapealik Taimo Kaljola algata-tud Pagari ja Jõhvi ümbruse enamlastest vabastamise auks korraldatud näidislahing. 2005. aastal otsustas malevkonna juhatus taastada mõningate muudatustega kunagise Jõhvi malev-konna lipu. Kuna praegu ei ole Jõhvis enam endist KL Viru Malevat, siis lipu ühele poole paigutati KL Alutaguse Maleva lipu värvid ja teisele poole Jõhvi valla vapp.191 Samal aastal valmis ka malevkonna tee-netemärgi kavand ja statuut.192 Teenetemärk on välja antud 49 kaitseliitlasele.2007. aastal asutati rinnamärk „15 aastat Jõhvi malevkonda” (Jõhvi MK – XV).193 Rinnamärk anne-tatakse neile kaitseliitlastele, kes on olnud 15 aastat Jõhvi malevkonna liige malevkonna taasloomisest peale ja täitnud kõik kohustused malevkonna ees. Rinnamärke on annetatud 113.Malevkonnas on lugupidamise ja austuse teeninud kapral Anatoli Ikohainen, nooremveebel Einar Juuse, vanemseersant Kalev Naur, seersant Rein Pärna, vanemseersant Raivo Reinbärk, nooremleitnant Meelis Tinno ja paljud teised.

Lüganuse malevkond5. aprillil 1990 toimus Püssi klubis kohaliku Kaitse-liidu üksuse taasasutamiskoosolek ning loodi Püssi, Lüganuse ja Maidla ühendrühm. Aktiivsemad asu-tajaliikmed olid Kalle Hintsov, Gunnar Liira, Erich Olup ja Aivar Pahka. Tegevuse arendamiseks otsustati hakata koguma aastamaksu. Arvestades ärevaid aegu, kohustati iga kaitseliitlasest autoomanikku hoidma varus 20 liitrit bensiini, et häire korral oleks või-malik operatiivselt liikuda. Augustiputši ajal 1991 oli isikkoosseis ootel ja valmis vajaduse korral välja astuma. Konspiratsiooni huvides hävitati siis kogu üksuse taasasutamisega seotud dokumentatsioon.1993. aastal moodustati Lüganuse kompanii, mille pealikuks määrati Erich Olup ja tema abiks Kalle Hintsov.194 Lüganuse kompaniid on juhtinud veel vanemseersant Ants Seppik ja vanemveebel Aivar Raudsepp.195 Lüganuse kompanii kaitseliitlased võt-sid üle endise Nõukogude armee raketibaasi Lüga-nusel ja sõjaväeosa Jõhvis*. Kaitseliitlased osalesid pidevalt ka avaliku korra tagamisel Lüganuse ümb-ruskonnas.1995. aastal taasloodi Lüganuse kompanii ja Kohtla rühma baasil Lüganuse malevkond, mille pealikuks sai vanemseersant Aivar Raudsepp ja tema abiks vanemseersant Jüri Sepp.196 Lüganuse malevkonda

on juhtinud veel seersant Jüri Uudeküll, noorem-seersant Indrek Strauch ja 2007. aastast juhib malev-konda kunagise Lüganuse malevkonna pealiku poja-poeg seersant Ralf Nurk.197 Malevkonna kaitseliitlased on saavutanud häid tule-musi laskespordis. Nad ehitasid Aidu karjääri laske-tiiru, tänu millele on malevkond alates 2002. aastast võitnud kõik KL Alutaguse Maleva laskevõistlused. Malevkonna käes on jäädavalt kaks laskevõistluste rändkarikat. Parimad laskurid malevkonnas on kapral Leo Aamer, kapral Rein Gerassimov, seersant Tarvo Johanson, kapral Harri Järv, lipnik Margus Kuld-kepp, veebel Andrus Kurs, kapral Tambet Leinbock, lipnik Siim Linnard, Madis Maakaar, veebel Tõnu Maalma, nooremseersant Ants Nurk ja kapral Leino Tammann.Lüganuse malevkond on aktiivne ajaloolise mälu taastaja ja hoidja. Malevkond aitas aktiivselt kaasa kommunismiohvrite leinapargi loomisele Purtse Hiiemäel, mille avatseremoonia toimus 16. novemb-ril 1996. Kaitseliitlased korrastasid Hiiemäe platsi ja mäenõlvu. 1998. aastast kasvab Hiiemäe leinapargis ka Lüganuse malevkonna tamm. Aasta hiljem võeti ette haljastus- ja korrastustööd Lüganuse kiriku juures oleva Vabadussõjas langenute mälestussamba ümbruses. 2001. aastal algas Virunurme metsades hukkunud metsavendade Kalju Toome ja Albert Nurga** säil-mete ülesotsimine, väljakaevamine ning sama aasta septembrikuus ümbermatmine Lüganuse kiriku-aeda. 2003. aastal avati Virunurmes Virumaal huk-kunud metsavendade memoriaal. Graniiti on raiu-tud ligi 200 nime. Kaitseliitlased Ants Nurk, Ralf Nurk, Allan Prits ja Peeter Võsa*** paigutasid 2003. aasta sügisel legendaarsele Virumaa metsavennale Pargasele**** tema hukkumispaigas Arvilas mäles-tuskivi. Samal aastal alustasid malevkonna kaitse-liitlased metsavendade näidispunkri ehitamist Viru-nurme metsadesse, see valmis 2004. aasta kevadel. Malevkond peab oma auasjaks ka Vabadussõja Rannu lahingu*5 mälestusmärgi taastamist ja taasavamist 24. juunil 2004 Aseri teeristil. Malevkonnal on Lüganusel Papli tänav 5 oma maja, mille renoveerimistöödega alustati 2007. aastal.1996. aastal taastati Lüganuse malevkonna ajalooline lipp aastast 1925. Lipu õnnistas 17. novembril 1996 Lüganuse kiriku õpetaja Arne Lätte.

* Viru Üksik-jalaväepataljon** Albert Nurk oli enne II maailmasõda Lüganuse malevkonna pealik** Teleajakirjanik Peeter Võsa on Lüganuse malevkonna liige

*** Kodanikunimega Heino Lipp, kuulsa sportlase sugulane*5 10.–11. detsembril 1918 endise Rannu koolimaja juures Tallinna–Narva maan-

tee ääres peetud lahing, millega viivitati enamlaste pealetungi Põhja-Eestis

Metsavenna retke lõpe-tamine 25. augustil 2007 Virunurmes met-savendade memoriaali juures. Pildil Uno Säästla

Raivo Reinbärki foto

42

KL Alutaguse malev

Malevkonna teenetemärgi kavand ja statuut valmisid 2005. aastal.198 Lüganuse malevkonna aktiivsemad kaitseliitlased on kapral Leo Aamer, Arvo Aus, kapral Andrea Eiche, kapral Rein Gerassimov, nooremseersant Uno Illipe, nooremseersant Evald Jakobson, kapral Ülo Jalast, seersant Tarvo Johanson, kapral Heiki Jõesaar, kap-ral Harri Järv, kapral Kristi Jürna, nooremseersant Annely Kauril, vanemseersant Tõnu Kiiver, malevlane Aare Kivilo, lipnik Margus Kuldkepp, Arvo Lehtla, Kaupo Lehtla, kapral Tambet Leinbock, kapral Arne Liiv, veebel Tõnu Maalma, kapral Vello Müür, noo-remseersant Ants Nurk, seersant Ralf Nurk, kapral Luigi Oolma, kapral Koit Rooden, seersant Urmas Rooden, Viktor Roosipuu, vanemseersant Lembit Samel, nooremseersant Indrek Strauch, Uno Säästla, kapral Leino Tammann, kapral Ülo Tuvike, kapral Ants Uudeküll ja seersant Jüri Uudeküll.

Naiskodukaitse AlutaguselIda-Virumaal loodi Naiskodukaitse taas 1992. aastal, kui KL Viru Maleva Ida-Viru lipkonda võeti tööle Anu Pahka (Hallik), kellest sai kohaliku Naiskodu-kaitse esinaine. Sama aasta kevadel Elvas toimunud NKK esimesel kokkutulekul selgus, et Alutaguse

NKK üksus oli Eestis alustanud tegevust kõige esi-mesena.1992. aasta kujunes 15 Alutaguse naiskodukaitsjale teguderohkeks. Korraldati meditsiinikursus ja spon-sorite abiga ka kahepäevane toitlustuskursus. Naised omandasid sõjalisi algteadmisi – Jõhvi Päästerüge-mendi ohvitserid õpetasid liikumist metsas, moon-damist, kaevikute kaevamist ja laskmist. Sügisel hak-kasid NKK liikmed koos kaitseliitlastega osa võtma ka enesekaitsetreeningutest. KL Alutaguse Malevaga oldi juulis ühisõppusel, kus lihviti esmaabi andmist lahinguolukorras. Ka õppusel osalejate toitlustamine oli naiste korraldada. Kurtnal toimunud esimese kodutütarde ja noorkotkaste ühislaagri organiseeri-misel ja korraldamisel lõid kaasa kõik naiskodukaits-jad. Jõuti tutvuda ka teiste malevate naiskodukaits-jatega ja käia emadepäeval Aa mõisa vanadekodus vanureid aitamas.19. juulil 1992 toimus Jõhvi kirikus Alutaguse NKK pidulik vandeandmine. Kohal olid kõik liikmed ja suur hulk kaitseliitlasi. Tseremoonia korraldaja oli kirikuõpetaja Peeter Kaldur ning KL Alutaguse Maleva lipu juures anti vanne, mis kinnitati allkirja-dega.Alutaguse NKK põhikiri registreeriti 25. juulil 1992. Eriorganisatsioon sai endale pitsati ja panga-

NKK Alutaguse ringkonna naiskond Utria dessandil 2006. aastal: vasakult Kadre Maalma, Meila Paun, Virge Kääni

Raivo Reinbärki foto

43

KL Alutaguse malev

arve. Mittetulundusühinguna saadi raha annetajatelt, kelleks olid Eesti Põlevkivi, Viru Rand, Jõhvi Linna-valitsus, Kohtla-Järve Leivakombinaat jt. Aga raha teeniti ka ise ja 23. augustil korraldati koos malevaga heategevusõhtu, mille tulud läksid Kaitseliidu heate-gevusfondi. Tänu sponsoritele muretseti endale vor-miriietus – valge ja tumesinine pluus ning sinakashall seelik. Iga liige sai oma käsutusse meditsiinipauna. Esimestel Kaitseliidu päevadel Otepääl olid Aluta-guse naiskodukaitsjad võistlevatele kaitseliitlastele abiks ja osa naistest tegeles toitlustamisega. 1993. aastal toimunud Kaitseliidu päevadel Aegviidus püsti-tasid Alutaguse naised telkmantlitest telgi, mida käis vaatamas pea kogu laager. Paraku läks esinaine Anu Pahka 1993. aastal Tallinnasse ohvitseride kursustele, tööd jätkas Sirje Maalman, kuid mõne aja pärast jäi Naiskodukaitse tegevus Alutagusel kuni 1997. aas-tani toppama. NKK Alutaguse ringkonna taasloomise initsiatiiv tuli Naiskodukaitse esinaiselt Dagmar Mattiisenilt, kes külastas KL Alutaguse Maleva kaitseliitlaste hulka kuuluvaid naisi. Oluliseks tõukejõuks oma organisat-siooni loomisel sai kogemus, et naised polnud leid-nud Kaitseliidus oma võimetele sobivat rakendust. NKK taasloomist ärgitas igati Lüganuse malevkonna pealik vanemseersant Aivar Raudsepp, kelle energili-sel toetusel võttis kaitseliitlane Elle Vinni ette NKK kohaliku üksuse loomise.NKK Alutaguse ringkond loodi 22. oktoobril 1997, sinna kuulus esialgu ainult Lüganuse jaoskond. Asu-tajaliikmeid oli üheksa: Ene Eiser, Karmen Eiser, Silva Kiveste, Sirje Kožurov, Milvi Krekker, Ülla Melnikov, Ülle Roots, Elga Saluvee ja Elle Vinni. Aasta hiljem loodi jaoskond Narvas, kus asutaja-liikmeteks olid Milvia Johannes, Natalia Manova ja Žanna Muravjova. Avinurme jaoskond loodi 9. märt-sil 1999. Sellest ajast alates on NKK Alutaguse ring-konna liikmeskond pidevalt kasvanud.NKK Alutaguse ringkonda on juhtinud Kerly Järg, Liivi Kingu, Silva Kiveste, Elle Vinni ja 2008. aasta veebruarist Iive Rohtla.Pärast seda, kui mitu Alutaguse naiskodukaitsjat oli lõpetanud 1997. aastal toitlustuskursuse Põlt-samaa Põllumajanduskoolis, kujunes toitlustamine üheks põhitegevuseks ja seda mitte ainult malevas – igal aastal osaletakse ERNA retke, Utria dessandi ja noorkotkaste Mini-Erna baaslaagri toitlustamises. Alutaguse kokad toitlustavad ka Kaitseliidu päeva-del. Ka maakonna suurematel rahvakogunemistel on NKK kokad supikateldega ikka kohal, näiteks Peipsi-äärsete maakondade laulupeol Toilas 2002. aastal.Alutaguse ringkonna militaar-sportlik võidukäik algas 2003. aastal, kui naiskonnal koosseisus Annely Kauril, Virge Kääni, Kadre Maalma ja Meila Paun, esindaja nooremveebel Aivar Raudsepp, õnnestus võita NKK koormusmatk Kaisma rabas Pärnumaal. Võistlusele eelnesid tugevad laske- ja köieharjutuste treeningud Aidu karjääri lasketiirus ning teooria-õppus maleva staabis. Auhinnaks saadi preemiareis võistlustele Soome ja Norrasse. Soomes võtsid Alu-taguse võistlejaid vastu Helsingi Sinibaretid*. Võist-

kond, kus olid Virge Kääni, Kadre Maalma ja Meila Paun, katsus koos meestega võistlusrajal jõudu gra-naadiviskes, linnulaulu tundmises, varjualuse püsti-tamises, lõkke tegemises ja supi keetmises. Kokku-võttes saavutati kolmas koht.2004. aasta sügisel sõideti Norrasse Lillehamme-risse. Seal osaleti Norra Lotade Ühenduse (Norges Lotteforbund) võistlusel. Rajal pidi automaatrelva lahti võtma ja kokku panema, esmaabi andma, gra-naati viskama, takistusi ületama, kaugusi mõõtma ning Norra ajalugu ja tänapäeva puudutavatele vikto-riiniküsimustele vastama. NKK Alutaguse võistkond tuli võitjaks.Sama võistkond saavutas veel 2004. aastal Paldiskis ja 2005. aastal Rutjal NKK koormusmatkal teise koha. Utria dessantidel osalemise suurimaks saavutuseks loevad naised seda, et suutsid 2006. aastal äärmiselt kurnava võistlustrassi lõpuni läbida.NKK Alutaguse ringkonna traditsiooniks on EV, Kaitseliidu ja ringkonna aastapäeva pidulik tähis-tamine jaoskondades, NKK mälestuspäeva korral-damine, Kirde kaitseringkonna NKK talvelaager ja jüriöö jooks. Aastatega on hulgaliselt kogemusi omandatud ning naiskodukaitsjate tegutsemine on palju sisukamaks ja tõsisemaks muutunud. Kui varem osaleti üritus-tel, mis endale huvitavad tundusid, siis nüüd lähtu-takse põhimõttest, et koolitustest või ettevõtmistest võiks kogu organisatsioonile ja KL Alutaguse Male-vale kasu tõusta. Teeneka malevapealiku major Arno Kodu arvates on edaspidi enam vaja naiskodukaitse jaoskondade ja malevkondade omavahelist koostööd arendada.199

NKK Alutaguse ringkonnal on lipp200, mille õnnis-tas 19. augustil 2007 Jõhvi kirikus Mihkli koguduse õpetaja Peeter Kaldur.Naiskodukaitse Liiliaristi 3. klass on annetatud Elle Vinnile.

Noored KotkadNoorkotkaste tegevuse taastamine Alutagusel sai alguse 1991. aastal Illuka Põhikooli juures tegutse-nud poisteringist. Esialgu tegeleti enesekaitsetree-ningute ja matkamisega. Poisse juhendas ajalooõpe-taja Paul Kesküla, kes juhindus algusaja tegevuses II maailmasõja eelsest noorkotkaste käsiraamatust201, mille leidis oma kodust Deiv Bogens. Noorte Kot-

* ÜRO rahuvalvejõududes teeninud soomlaste ühendus

NKK Alutaguse ringkonna aasta päeva

tähistamine 23. oktoobril 2004

Raivo Reinbärki foto

44

KL Alutaguse malev

kaste kohaliku rühma taastamisele suunas poisse ka Toilast pärit kotkaveteran Rein Martin. 1991. aasta talvel korraldati Raadnal KL Viru Maleva Ida-Viru lipkonna esimene noorkotkaste ja noorkaitseliitlaste laager, mille eestvedajateks olid Paul Kesküla ja Anu Pahka (Hallik).1993. aastaks olid Alutaguse noorkotkastega liitunud Jõhvi ja Lüganuse rühm. Noorkotkaid hakkas juhen-dama Argo Bachfeldt, kes oma aktiivse tegevusega liitis veel kaheksa rühma. Tema eestvedamisel muu-tusid traditsiooniks iga-aastased suurlaagrid koos kodutütardega.Aastail 1991–2001 oli maleva tegevuses olulisel kohal tegusate noortejuhtide leidmine, nende koo-litamine ja vabatahtlike instruktorite kaasamine noorsootööle. Põneva ja regulaarse tegevuse korral-damine tagas Noorte Kotkaste maleva tugevuse ja 2001. aastaks oli malevas 158 noorkotkast. Rühmad tegutsesid Avinurmes, Illukal, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Kohtla-Nõmmel, Lüganusel, Mäetagusel, Narvas (Narva ja Stepihundi rühmad), Sinimäel, Tudus ja Tudulinnas. Alutaguse noorkotkaid on kaua juhtinud Kalev Naur, kes alles hiljuti andis juhtimise üle uuele pealikule Argo Bachfeldtile.Praegu on malevas 20 rühma 300 liikmega ja 17 rüh-mapealikut, kelle juhtimisel aktiivselt tegutsetakse. Noorkotkaste põhiliseks tegevusalaks on matkad ja õppelaagrid. Osaletakse vabariiklikel võistlustel orienteerumises, laskmises, males, kabes, suusatami-ses ja laskejooksus, kus on saavutatud märkimisväär-seid tulemusi. Parimaks kohaks karikate ja diplomite eksponeerimiseks on Kotka Kodu ruumid KL Alu-taguse Maleva staabis. Kotka Kodu avati pidulikult 19. märtsil 2005 ja on leidnud kasutamist ajaloolise väljapaneku eksponeerimisel ning koosolekute ja õppepäevade korraldamise kohana. Ruumid valmi-sid suuresti tänu Noorte Kotkaste juhi Kalev Nauri aktiivsele tegutsemisele. Noorkotkaste igapäevaellu kuuluvad ka käsitöö- ja omaloomingukonkursid, koostööprojektid piirivalve, päästeameti ja politseiga

ning mitmed aastapäevade tähistamiseks korraldata-vad pidulikud aktused.

KodutütredKodutütarde tegevuse taastamiseks Ida-Virumaal võib lugeda 1992. aastat, mil Illuka Põhikoolis tööta-nud õpetaja Anu Pahka (Hallik) korraldas tütarlaste enesekaitsetreeninguid. Sellest grupist kujuneski hil-jem Illuka kodutütarde rühm, mille juhiks sai Illuka kooli õpetaja Heli Ekstein (Virolainen). Samal aastal hakkas Jõhvis noorkotkaste ja kodutütarde rühma vabatahtliku juhina tegutsema Argo Bachfeldt. Kodu-tütred ja noorkotkad tegutsesid sel ajal käsikäes: kor-raldati ühislaagreid Konsu järve ääres, käidi matka-del, tähistati jõulupühi, võidupühal ja EV aastapäeval osaleti pärgadepanekul mälestusmärkidele. Laagrites ja õppepäevadel koguti teadmisi esmaabis, orientee-rumises ja matkatarkustes. Kodutütred ei unustanud ka ilumeele arendamist käsitöö ja kunsti kaudu.1994. aastal määrati Argo Bachfeldt Kodutütarde Alutaguse ringkonnavanema kohusetäitjaks ja aasta hiljem esimeseks ringkonnavanemaks. Kodutütarde ringkonna vanematena on tegutsenud veel Diana Beltadze (Smirnova), Kaie Käär ja 2004. aastast juhib kodutütreid Marika Schasmin.Praegu tegutseb Alutaguse kodutütarde ringkon-nas 14 rühma: Avinurmes, Illukal, Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Laekveres, Lüganusel, Mäetagusel, Narvas, Sondas, Toilas, Tudulinnas, Ulvil ja Veneve-res. Ringkonnas on u 200 tegevliiget ja 14 vabataht-likku noortejuhti.Kodutütarde organisatsiooni eesmärgiks on kas-vatada noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armastust isa-maa ja oma kodu vastu ning austada eesti keelt ja eesti meelt. Sellest on Alutaguse kodutütred oma tegevuses ka juhindunud. Kodutütred osalevad KL Alutaguse Malevas ja ringkonnas korraldatavatel isa-maalistel aktustel, EV ja võidupüha tähistamisel ning löövad alati kaasa üleriigilise Kodutütarde organi-satsiooni ettevõtmistes. Ühise tegevuse arendamisel on olulised maastikumängud ja matkad. Osavõtt lau-lulaagrist, kunsti- ja käsitöönäituste korraldamine, kaasalöömine parkide korrastamisel, vastla- ja kad-ripäevade tähistamine ning jõulupeod rühmades – kõiki neid ettevõtmisi, mis aastate jooksul on korda saadetud, ei jõua üles lugeda.2007. aastal tähistasid Alutaguse kodutütred Illuka mõisas pidulikult organisatsiooni 75. aastapäeva. Ürituse organiseeris Illuka kodutütarde juht Anneli Bogens. Peo avasõnad lausus ringkonnavanem Marika Schasmin, seejärel esinesid Illuka kodutütred väikese eeskavaga. Noori oli nende pidupäeval õnnitlema tulnud Kodutütarde peavanem Angelika Naris. Tubli-maid kodutütreid õnnitleti peavanema ja ringkonna-vanema tänukirja ja väikese meenega. Samuti tänati organisatsiooni abistajaid ja suuremaid toetajaid. Kodutütarde ettevõtmised on ikka toimunud koos-töös KL Alutaguse Maleva, NKK Alutaguse ring-konna, Jõhvi, Illuka ja Mäetaguse vallavalitsuse ning Ida-Virumaa piirivalvega.Alutaguse kodutütarde ringkond sai endale lipu, kui

Uute liikmete vas-tuvõtmine 2006. aastal, pildil Noorte Kotkaste rühmajuht Anneli Bogens

Raivo Reinbärki foto

45

KL Alutaguse malev

Kodutütarde kõigi ringkondade lipud õnnistati 23. märtsil 2007 Kaarli kirikus Tallinnas. Kirikust mindi lippudega Kodutütarde 75. aastapäeva pidulikule koosviibimisele Estonia kontserdisaalis, kus osales ka vabariigi president Arnold Rüütel.

Vaade tulevikkuKL Alutaguse Malev vaatab töiselt tulevikku. Oluli-semaks peab tänane malevapealik major Ain Krondel malevkondade väljaarendamist eraldiseisvate üksus-tena ja nende iseseisva osatähtsuse suurendamist malevas. Malev on avatud uutele mõtetele ja loodab Kaitseliiduga liituvat enam noori inimesi, eriti koo-linoori. Oluline on ka maleva tegevus- ja olmetingi-muste parandamine – jätkub Jõhvis asuva staabihoone ülemiste korruste väljaehitamine, et parandada spor-timistingimusi, ning Muru lasketiiru-harjutusväljaku ehitus ja korrastamine Avinurmes. Traditsioone aus-tav on pilguheit minevikku – maleva ajaloomuuseum on erilise tähelepanu all. Ning loomulikult jätkub koostöö kohalike omavalitsuste ja jõustruktuuridega, aga ka raja taga Soome Kymenlaakso reservistidega.

170 E. Vinkleri suulised mälestused. [Märkmed autori valduses]171 T. Vohta suulised mälestused. [Märkmed autori valduses]172 Samas 173 T. Vohta suulised mälestused. [Märkmed autori valduses]174 A. Kodu suulised mälestused. [Märkmed autori valduses]175 Kaitseliidu aastaraamat 2001. Tallinn 2002, lk 27176 KL ülema käskkiri nr 87, 22. detsember 1993; KL ülema käskkiri nr 171, 1.

august 1996; KL ülema käskkiri nr 94, 26. veebruar 1999; Kaitseväe juhataja käskkiri nr 937-P, 31. oktoober 2003; Kaitseväe juhataja käskkiri nr 927, 15. oktoober 2007; Kaitseväe juhataja käskkiri nr 156-P, 29. veebruar 2008. [Koo-piad KL Alutaguse Maleva valduses]

177 A. Kodu suulised mälestused. [Märkmed autori valduses]178 Samas179 A. Kodu suulised mälestused. [Märkmed autori valduses]180 A. Kodu suulised mälestused. [Märkmed autori valduses]181 Samas182 E. Soode. Riigikaitse kõigile. – Eesti Päevaleht, Riigikaitse, juuni 2007, lk 20183 KL Alutaguse Maleva juhatuse otsus nr 2, 2. märts 2004. [KL Alutaguse Maleva

valduses]184 KL Alutaguse Maleva juhatuse otsus nr 10, 11. oktoober 2001. [KL Alutaguse

Maleva valduses]185 KL Alutaguse Maleva juhatuse otsus nr 6, 24. oktoober 2007. [KL Alutaguse

Maleva valduses]186 KL Alutaguse Maleva juhatuse otsus nr 3, 12. aprill 2005. [KL Alutaguse Maleva

valduses]187 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 59, 5. detsember 1994. [KL Alutaguse

Maleva valduses]

Kodutütarde 75. aastapäeva

tähistamine 20. jaanuaril 2007. Keskel KT Alutaguse

ringkonna vanem Marika Schasmin

Raivo Reinbärki foto

Kasutatud allikad

188 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 62, 1. detsember 1994. [KL Alutaguse Maleva valduses]

189 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 37, 6. detsember 1995. [KL Alutaguse Maleva valduses]

190 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 2, 3. jaanuar 1995. [KL Alutaguse Maleva valduses]

191 Jõhvi malevkonna juhatuse otsus nr 5, 4. september 2005. [KL Alutaguse Maleva valduses]

192 Jõhvi malevkonna juhatuse otsus nr 1, 1. veebruar 2005. [KL Alutaguse Maleva valduses]

193 Jõhvi malevkonna juhatuse otsus nr 1, 10. jaanuar 2007. [KL Alutaguse Maleva valduses]

194 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 28, 8. veebruar 1993. [KL Alutaguse Maleva valduses]

195 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 23, 6. juuli 1993; KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 56, 25. november 1994. [KL Alutaguse Maleva valduses]

196 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 2, 3. jaanuar 1995. [KL Alutaguse Maleva valduses]

197 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 29, 17. märts 2000; KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 31-P, 2. aprill 2004; KL ülema käskkiri nr 308-P, 24. oktoober 2007. [Koopiad KL Alutaguse Maleva valduses]

198 KL Alutaguse Maleva juhatuse otsus nr 1, 1. veebruar 2005. [KL Alutaguse Maleva valduses]

199 A. Kodu suulised mälestused. [Märkmed autori valduses]200 NKK Alutaguse ringkonna juhatuse protokoll nr 1, 5. juuli 2007. [KL Alutaguse

Maleva valduses]201 Noorkotka käsiraamat. I anne, Alati valmis. Noorte Kotkaste Päästaap. Tallinn,

1931