Embed Size (px)
Citation preview
MAK 2030 alusuuringu esmased sõnumid
Paavo Kaimre
uuringu koordinaator Eesti Maaülikoolis
Tallinn, 14. juuni 2018
Paavo Kaimre, 2018 1
Uuringu täitjad
Paavo Kaimre, 2018 2
Eesti Maaülikool
Kalle Karoles, Aija Kosk, Rein Drenkhan, Kaljo Voolma, Peeter Muiste, Veiko Uri, Hardi Tullus, Eino Laas, Marek Metslaid, Raul Rosenvald, Meelis Teder, Lauri Aavik, Paavo Kaimre
Tartu Ülikool
Meelis Pärtel, Asko Lõhmus, Jaan Liira, Liina Remm, Anneli Palo,
Maie Kiisel
Alusuuringu ülesanne
Paavo Kaimre, 2018 3
• Anda metsade majandamist ja hoidu käsitlevat teadmispõhist aktuaalset teavet metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks ja arengukava koostamiseks.
• Eesti metsanduse hetkeseisu kaardistamine ja võrdlemine metsanduspoliitikat mõjutavates õiguslikult siduvates ja mittesiduvates rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatuga ja võetud kohustustega.
• pakkuma strateegiasoovitusi seatud eesmärkide saavutamiseks.
Rahvusvahelised kokkulepped
Paavo Kaimre, 2018 4
MAK2030 koostamisel on otstarbekas lähtuda eeskätt Euroopa ministrite metsakaitse protsessi (FOREST EUROPE) käigus kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse definitsioonist ning põhiseisukohtadest, mis olid üheks aluseks juba ka Metsanduse arengukava 2020 koostamisel ning on leidnud edasiarendamist ja täpsustamist Euroopa Liidu metsastrateegias.
Eesti kuulub nende 33 Euroopa riigi hulka, kus on olemas riiklik metsandusprogramm, metsapoliitika või –strateegia, metsanduse arengukava või muu analoogne dokument,
millest juhindutakse metsanduse arendamisel.
Tähelepanekuid
Paavo Kaimre, 2018 5
Oluline lähtekoht MAK 2030 koostamisel võiks olla MAK 2020 seatud eesmärkide täitmise analüüs, kasutades infot vahepeal muutunud metsandusega seotud rahvusvaheliste õiguslike aluste kohta ja aastate 2011-2016 kohta saadud riigisisese vahehindamise tulemusi. Samuti on oluline arvestada arengukava vahehindamise käigus esile tõstetud probleemide analüüsil tehtud ettepanekuid.
Teha kokkuvõte Eesti metsandust reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest ja sellest, mida need endaga kaasa on toonud.
Milliseid probleemipüstitusi uuring toetab?
Probleemide ja uuringu esmatulemuste võrdlemisel on vaadeldud ainult neid teemasid, millega uuringu täitjad
lähteülesandest tulenevalt tegelevad
Paavo Kaimre, 2018 6
Metsa erinevate hüviste ja ökosüsteemiteenuste väärtus
Töörühmad:
Ökosüsteemi teenuste turupõhised mudelid puuduvad; Puuduvad uuringud looduskaitse otsestest ja kaudsetest kuludest ja tuludest;
Uuring:
Aastaks 20xy määratleda/arvutada olulisematele metsa ökosüsteemiteenustele sotsiaal-majanduslikud väärtused ja avalikustada need nii teemakaartidena kui analüüsiaruannetena;
Paavo Kaimre, 2018 7
Andmehõive ja analüüsivõimekuse parandamine
Töörühmad:
Vajadus võimalikult täpse ja adekvaatse metsainventeerimise süsteemi järgi; Riigi kogutavad andmed ei ole kohati piisavad, et langetada teatud metsaökoloogiat puudutavaid metsanduslikke otsuseid
Uuring:
Mitme alateema täitjad tõdevad, et teave tõstatatud küsimuse kohta on napp. Tarvis on piisavalt täpset teavet metsavaru olemi, kasutamise ja dünaamika kohta. Teave on vajalik nii metsavaru kasutamise optimeerimiseks, rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmiseks kui puitu kasutavate investeeringute kavandamiseks. Tõhustada SMI töörühma võimekust. Integreerida metsavaru hindamises kaasaegsed meetodid.
Paavo Kaimre, 2018 8
Süsinikubilanss, LULUCF määrus
Töörühmad:
Eesti metsades talletatud süsinikuvaru ja sidumine võivad väheneda;Vähene teadlikkus metsa süsinikuvaru ja –sidumise osas; Puudub ülevaade LULUCF määruse mõjust, muuhulgas puiduressursi kättesaadavusele.
Uuring:
Metsamajandamise süsinikubilansi arvestamiseks peame looma arvutuseks vajaliku võimekuse: metoodika ja mudelid ning teadmised nende mudelite kasutamise kohta. Referentstaseme saavutamine võib hakata mõjutama puidukasutust.
Paavo Kaimre, 2018 9
Metsal baseeruv biomajandus
Uuring:
Eesti biomajanduse arendamiseks eesmärgiks võiks olla süsiniku maksimaalne sidumine pika kasutuseaga puittoodetes, taastumatute materjalide puiduga asendamine ehitussektoris ning puidu suurem kasutamine energeetikasektoris. Eeltingimused, et puidu kasutuse suurenemine toimuks keskkonnasõbralikult:
• Puidu astmeline ehk kaskaadkasutus
• Vähendada puidujäätmete teket
• Võimalikult palju puitu taaskasutada
Astmelise kasutuse korral tuleks tagada puidu kui kohaliku taastuva tooraine kasutamisel suurema lisandväärtusega puidutööstuse toodangu kasv bioenergeetikas kasutatava metsaressurssi arvelt.
.
Paavo Kaimre, 2018 10
Metsade tervislik seisund
Töörühmad:
Eesti metsade tervisklikku seisundit ohustab juurepessu levik, mis langetab puidu väärtust; Metsakaitse meetmed kliimamuutusete mõjude vähendamiseks on ebapiisavad (patogeenid ja häiringud);
Uuring:
Metsaregistri 2015. aasta andmete kokkuvõte näitab juuremädanike kahjustuse hulka ca 25 600 hektaril majandatavates kuuse enamusega puistutes, see on enam kui 8 % kõikidest majandusmetsa kuusikutest (Puust 2018). Juuremädanikest tingitud kahjustused on märkimisväärselt ulatuslikumad, sest statistikas kajastub see, mida märgati ja kirja pandi, aga mitte reaalne olukord.
Tänapäeva ökoloogiline metsakaitse põhineb metsamajanduslike võtete ja ennetusabinõude rakendamisel, otseseid tõrjeabinõusid kasutatakse harva.
Paavo Kaimre, 2018 11
Raiesmike vähene uuendamine
Töörühmad: Erametsad ei uuene okaspuuga; Erametsade puuliigiline koosseis on muutunud majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas raiesmike vähese kultiveerimise ja hooldusraiete (valgustus) vähese teostamise tõttu; Metsade raiejärgne uuendamine erametsades ei ole piisav metsade efektiivse süsiniku sidumise seisukohalt; Kõik metsa majandajad ei järgi metsa majandamise head tava.
Uuring:
Okaspuukultuuride rajamine on abinõu okaspuuenamusega okas-leht segapuistute saamiseks, muidu tekiksid meil okaspuudele optimaalsetel muldadel lehtpuistud.
Paavo Kaimre, 2018 12
Raiesmike vähene uuendamine
2007.a Lageraiealade (ha) uuenemine puuliigiti erametsas 2014
Puuliik MÄ KU KS HB LM SA Kokku
Raiutud 617 853 724 218 38 234 2684
Uuendatud 45 104 717 185 38 172 2527
% 7,3 12,2 99,0 84,9 100 73,5
Allikas: Keskkonnaamet 2014
• V. Siimon 1996/1997 raiesmike kohta: uueneval alal vähenes kuusikute pindala 84%, männikute pindala 60% ja okaspuu segapuistute pindala 77%.
Paavo Kaimre, 2018 13
Metsamajanduse mõju elurikkusele
Töörühmad:
Lageraiekeskne metsamajandus ohustab elurikkuse säilimist; Pärast raieid metsa säilik- ja põlispuude jätmise praktikad ei ole piisavad metsaelustiku säilimiseks tulevases metsapõlvkonnas;
Uuring:
Kuna lageraie on Eestis valdav uuendusraie viis, siis osa metsaelustikust võib meie tavapärase majandamisviisi tõttu olla ohustatud ka metsamaastiku tasemel. Eesti uuringutes on piirkondlikul tasemel kõige ulatuslikumalt dokumenteeritud 1) pikaajaliselt või suktsessiooni hilisemates faasides kujunevate mikroelupaikade vähenemise mõjud; 2) ohustatud liikide asurkondade isoleerumine raiesmike tõttu.
Paavo Kaimre, 2018 14
Metsade struktuur, vanade metsade vähesus
Töörühmad:
Esimese rinde väärislehtpuude (tamm, pärn, vaher, jalakas, künnapuu) vähesus ohustab nendega seotud liike ja kooslusi; Eesti metsades on vanu loodusmetsi alles vaid 2% metsamaast (Aastaraamat Eesti Mets 2016), millest ca 40% on range kaitseta
Uuring:
Paljud metsaspetsiifilised liigid on ohustatud vanade puistute raiega või vanametsa-struktuuri-elementide eemaldamisega (Jüriado et al. 2003, Jüriado & Liira 2009, 2010; Lõhmus 2003, Lõhmus & Lõhmus 2005, 2008). Kaugseire ja metsaregistri admetel raiutakse intensiivselt haava ja kuuse enamusega puistuid, muret tekitab nende vähese pindala tõttu laialehiste puistute raie.
Paavo Kaimre, 2018 15
Ettepanekud uuringute kohta
Lageraiete ja turbe- ja valikraiete ökoloogilise ja majandusliku mõju võrdlev hinnang nii lühi- kui pikas perspektiivis;
Ülevaade olulisematest siseriiklikest seadusemuudatustest ja võimalusel nende oodatud ja ootamatute mõjude rakendumisest.
Paavo Kaimre, 2018 16
