Eesti ekspordiuuring 2016 –maksude kasvu risk vs ootused · Ettevõtjate meelest peaksime esimese asjana leppima kokku, millist majandust ja eksporti me soovime ning looma selle

Eesti ekspordiuuring2016 – maksude kasvu risk vs ootusedHanno LindpereKPMG Baltics OÜ—16.02.2017

2© [year] [legal member firm name], a [jurisdiction] [legal structure] and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.

Document Classification: KPMG Confidential

„PASSION OF THE CHRIST“

Mel Gibson



Uuringust

� Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed, sh haruliitude liikmed

� Eksportivad sektorid

� 40+ intervjuud, sh 3 ülikooli ja EAS

� Küsimustikus 3 sektsiooni: pidurid-soodustajad, kasv ja tulevik, laiem vaade

� Millise kännu taga eksport ja keskmise sissetuleku lõksust läbimurdmine kinni on?

� Kvalitatiivne: ideed, soovitused ja ettepanekud

� Maksud polnud peamine fookus



Uuringust

Tulemused



Tulemused

Ülekaalus need, kes ei poolda riiklikke eksporditoetusi.

Enamuse meelest sõltub ekspordi edu eelkõige neist endist ning riigi roll on tagada toimiv infrastruktuur,

stabiilne keskkond tegutsemiseks ja Eesti rahvusvaheline maine.



Tulemused: ideed ja soovitused

1. Pikaajaline riiklik majanduse, ettevõtluse ja ekspordi arendamise strateegia

- Suured ja võimekad

- Tööstus IT-kuvandi tasakaaluks

- Fookus lähiregioonidele

2. Stabiilne keskkond, vajalikud eeldused ning atraktiivne maine

- Maksuerisused

- Immigratsioonipoliitika

- Sotsiaalmaksu lagi

- Tehniliste erialade populaarsus

- Eksport õppetegevuses

- Energiahind

- Lennuühendus3. Riiklik tugi ja toetused

- Tugistruktuuride professionaalsus

- Finantsriski maandamine

- Ekspordi toetused

- Välisteenistused

4. Ettevõtete endi võimekus

- Koostöö

- Põhjamaade regioon



„Eksport ei seisa asjana iseenesest. Ei saa soodustada eksporti, kui ettevõttel ei ole Eestis hea olla.

Eksport on midagi, mida teevad need ettevõtjad, kes on Eestis olemas ja tahavad Eestis äri teha.“

Ideed ja soovitused



1. Pikaajaline riiklik strateegia

Peame toetama traditsioonide ja kogemustega sektorite suuremaid ja tugevamaid ettevõtteid. Peaksime senisest enam keskenduma sektoritele, kus meil on ressursse, traditsioone ning kusoleme täna juba tugevad. Peamiselt nimetatakse siinkohal puidul ja põllumajandusel põhinevaidtööstuseid.

„Pereettevõtted, elustiiliärid ja väikefirmad on vajalikud, ent ei ole enamasti mastaapsele ekspordile suunatud. Nad vajavad teistmoodi toetavaid meetmeid võrreldes kasvule ja investeeringutele

suunatud suurte ettevõtetega.“

Me ei peaks kartma suurte ja tugevate ettevõtete toetamist. Tänased ekspordi- ja muudtoetusmeetmed toetavad sageli palju erinevaid projekte pigem väikese summaga. Selline nötilgutamine ei too aga suurt ja püsivat mõju. Peaksime suurendama prioriteetsete toetustesummasid – suunama Euroopa rahasid võimalikult palju ettevõtetele, kes selle abil jõuliselteksportida ja majandust mõjutada suudavad.




Vajame riiklikku tööstuspoliitikat, mis tasakaaluks Eesti IT-riigi kuvandile toetab rahvusvaheliselt tuntud automatiseeritud tööstuse (Tööstus 4.0) arengut. Suurem enamus vastanutest on nõus, et peame tooma tarku ja IT-põhiseid lahendusitraditsioonilistesse sektoritesse. See eeldab ühelt poolt selle riiklikult koordineeritud soodustamist jatoetamist, aga ka ettevõtete tasandil oma protsesside ja innovatsioonivõimaluste analüüsi.Suurimaks lahendamist vajavaks pudelikaelaks peetakse täna vajalike kompetentsidega inseneridenappust.

Ollakse arvamusel, et me ei tohiks küll ära kaotada oma tugevat IT-kuvandit, ent peaksime leidmatasakaalu: traditsiooniliste tegevusalade esindajad on läbivalt skeptilised Eesti IT eduloo ja selleesiletõstmise osas. Nende hinnangul maksavad IT-firmad Eestis küll korralikult tööjõumakse, entlisandväärtust kasumi näol jääb siia ilmselt vähem kui võiks.

„Riigijuhid võiksid mitte vaid IT-st ja idufirmadest rääkida, tegelik kasv ja raha tuleb mujalt ja seal mujal võetakse isiklikult, kui nende panust ei märgata või lausa alavääristatakse.“




Peaksime ekspordi sihtturgude mõttes keskenduma lähiregioonile.

Enamus ettevõtjaid on arvamusel, et peaksime keskenduma suhete arendamisele ja ekspordilelähedal asuvatesse riikidesse – Põhjamaad ja Baltikum, sobivusel ka Saksamaa ning osade jaoksVenemaa. Tunneme neid turge pigem hästi ja toodete transport on läheduse tõttu logistiliselt lihtne.

Kaugematele turgudele (Hiina ja ülejäänud Aasia, USA jt) eksportimisel nähakse potentsiaalikallimates toodetes, kus transpordikulu osakaal jääb suhteliselt väiksemaks, ning IT-põhisteslahendustes. Samas on ka neid, kelle meelest on kõige suurem potentsiaal järgmisel paarilaastakümnel peidus siiski Hiinas ja mujal Kagu-Aasias, mistõttu tuleks Põhjamaade ja teisi lähiturgevaadata nö kohustuslikena ja peamised arengueesmärgid suunata Aasia turule.



2. Stabiilne keskkond, vajalikud eeldused ja atraktiivne maine

Võiksime kaaluda rohkem maksuerisusi ja -soodustusi.

� Regionaalsed maksusoodustused – suure ekspordipotentsiaaliga sektorid tegutsevad sageliväljaspool suuremaid linnasid (näiteks puiduettevõtted), kus täna pidurdab kiiremat arengut agatööjõupuudus. Regionaalsed maksusoodustused võiksid julgustada sealseid ettevõtjaid tegemapikaajalisi plaane.

� Maksusoodustused suurematele eksportijatele – näiteks ekspordile suunatud tööjõumaksustamisel või innovatsiooni rakendamisel. See julgustaks palkama turu parimaidmüügiinimesi (sh ekspordi sihtriikidest, kus sageli kõrgem palgatase) ning tekitaksinvesteeringute võimekust.

� Erikokkulepped suurfirmadega välisinvesteeringute soodustamiseks – peaksime leidmaläbipaistvaid viise, kuidas julgustada rahvusvahelisi ettevõtteid Eestisse investeerima, muutessiinsed tingimused neile sobivateks.




Peaksime kehtestama sotsiaalmaksu lae.

Ettevõtjad peavad Eesti tööjõumaksusid üldiselt pigem kõrgeteks. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine võimaldaks värvata kõrgepalgalisi töötajaid (välisriikidest), kes on vajalikud kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamiseks. Sotsiaalmaksu lae kõrval võiks kaaluda ka sotsiaalmaksust mingite komponentide maha võtmist.

„Välisriigist pärit töötaja jääb Eestisse tavaliselt 3-7 aastaks – ta ei saa ega vaja sotsiaalmaksu pealt midagi tagasi, sest ta ei jää siia pensionile ning ravikindlustus on tal sageli eraldi olemas.“




Tehniliste erialade õppes tuleb suurendada müügi- ja turundusjuhtimise osakaalu.

Müügi- ja ekspordi juhtimisega peaksid ettevõtetes tegelema töötajad, kes tunnevad põhjalikulttoote/teenuse tehnilisi aspekte ning on omandanud lisaks müügioskused, mitte vastupidi.

„Ülikoolides õpetavad siseturu turunduse ja turustuse eksperdid – peaksid olema välisturgude kogemusega õppejõud. Tänased ettevõtete müügijuhid tulevad majandusõppest

– tehnilise toote õppimiseks peaks müügijuht tulema aga TTÜ-st.“

Õppetöö peab soodustama Eesti peamiste eksporditurgude tundmaõppimist.

Suurendada tuleks nende keelte õppe osakaalu, kus asuvad meie peamised eksporditurud (sheelkõige Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Venemaa).

Peaksime rakendama Eestisse õppima tulnud välisüliõpilasi.

Ülikoolid võiksid olla nö tööjõu pumbad, tuues Eestisse õppima välismaalasi, kes hiljem võiksid siiaka tööle jääda. Selleks oleks vaja tõsta ka ettevõtete võimekust võõrkeelse (inglisekeelse) töötajaintegreerimiseks.



3. Toetused ja toetamine

Peame kasvatama EASi jt tugistruktuuride võimekust.

Tööandjate meelest oleks vaja tõsta konsultantide, ametnike ja välisriikides töötavate esindajateprofessionaalsete tehniliste oskuste, peamistest sektoritest arusaamise ja sihtriigi eripäradepeensusteni tundmise taset.

Ettevõtjate meelest on välisesindused enamasti suurema muutuse saavutamiseks alamehitatud.Peaksime suurendama prioriteetsete sihtriikide osas aitavate esinduste kvantitatiivset ja kvalitatiivsetvõimekust.

„EASi tugi ei tööta – nad on täna müügiagendid ja pärast seda on ettevõte omapead. Nad võiksid pakkuda kaitset raskuste korral, ent nende inimestel puuduvad volitused konflikti korral midagi

välisturul teha.“




Riik peab olema tugevam ettevõtjate eestkostja välisturgudel ningvälisteenistused senisest enam ettevõtjate teenistuses.

Suhete arendamise ja müügitööga peaksid tegelema ettevõtjad ise. Küll aga oleks riigist kasuametnike, ministrite ja diplomaatide tasemel uste avamisest, valjuhäälsest ettevõtete kvaliteedi jausaldusväärsuse toetamisest (toetuskirjad, referentsid vms) ning probleemide ja konfliktide korralettevõtjate kaitsmisest välisturgudel. Ettevõtjad soovivad, et neid ei jäetaks neil hetkedel omamurega üksi, sest osasid probleeme ei saagi ettevõtete tasandil lahendada.

Rakendada Account Management loogika, nt EAS.




Ettevõtete finantsriski maandamise riiklik tugi peab olema senisest selgemja professionaalsem.

Välisturgudele sisenemine nõuab suuri investeeringuid ning ettevõtjad ise peavad sedavõtmeteguriks, mis aitaks neil ekspordimahtusid jõuliselt suurendada.

� Üheks riigi olulisemaks panuseks otseselt eksporti puudutavate hoobade osas võiks ettevõtjatemeelest olla senisest tugevamalt juhitud krediidikindlustuse ja ekspordilaenude pakkumine.

� Tööandjad tunnevad, et riik võiks garanteerida suurt ja hüppelist kasvu (nt uuele turulesisenemine, tootearendus või tootmise laiendamine), planeerivate ettevõtete ettevõtete (esimesi)laene. Garantiid võiks siduda ettevõtete kohustusega luua töökohti, arendada tehnoloogiaid vmsväljunditega, mis kokkuvõttes riigile majanduslikult kasulikud on.

� Tööandjad leiavad, et eriti oluline on toetada neid valdkondi, millele on keeruline võimendust pealevõtta, kuna puudub tagatis (IT jne.).



4. Ettevõtete endi võimekus

Liitude ja klastrite vahel peab toimima tihedam suhtlus või suisa teatudosas ühinemine.Ettevõtjate meelest vajaksime me erinevate sektorite ja teemapõhiste liitude ülestkatuseorganisatsiooni, millel peamine fookus peakski olema aidata ettevõtteid välisturgudele(tunneks peensusteni sihtturgude regulatsiooni jt eripärasid).

Peaksime looma ühtset regiooni koostöös Põhjamaadega.Lisaks siseriiklikule koostööle peaksime ettevõtjate meelest viima koostöö Põhjamaadega järgmiseletasandile. Individuaalsete suhete arendamise kõrval võiksime luua regionaalseid klastreid, millekaudu otsida ühisosa ja teha koostööd Põhjamaade ettevõtete, haruliitude ja ka ülikoolidega.

„Aasia ärireisid on vahvad, aga peaks siin koos Põhjamaadega rohkem ühtset regiooni looma, siis saame ka Ida-Euroopa kuvandist lahti.“

Kokkuvõte



Kokkuvõte

Kui tahame näha pikaajalisi ja suuri äriinvesteeringuid, siis peame seda toetama pikaajalise riikliku majanduse edendamise strateegiaga.

Meil puudub sisuline ja otsusekindel arutelu selle üle, mida ja kuidas tahame saavutada. Ettevõtjate meelest peaksime esimese asjana leppima kokku, millist majandust ja eksporti

me soovime ning looma selle saavutamiseks pikaajalise plaani ja strateegia.

Suuremaid äriplaane tehakse paarikümne aastase perspektiiviga, lühiajaline poliitika ei anna ettevõtjatele kindlust julgete investeeringute tegemiseks.

Ettevõtjad ootavad riigilt pikaajalist vaadet ning stabiilset keskkonda selle suunas liikumiseks.



MAKSUD JA MAJANDUSPOLIITIKA

� Positiivne vs negatiivne programm – suured investeerimisprojektid on pika-ajalised: 20 aastat vsvalimistsükkel

� Loobumine (alkoholi)aktsiiside/lõivude tõusust – alkoholiaktsiisi tase Eestis on juba tänakallutamas alkoholi eksporti Skandinaavia suunal impordiks Lätist. Jätkuv tõus suurendab sedatendentsi veelgi.

� Langetada intellektuaalomandist teenitud kasumi maksumäära – soodustamaks Eestis teadus-arendustegevust ning võimaldamaks teenida tulu litsentsitasudelt oleks otstarbekas langetadaintellektuaalomandi tulu maksumäära.

� Riikidevaheline konkurents – mis juhtub siis, kui US tõesti astub rahvusvahelistestorganisatsioonidest ‘välja’

� Miks riikidel eksporti vaja on?



• Maailmamajanduse suurimaid väljakutseid on madal tootlikkuse kasv

• Tegelikkus on komplitseeritum – just suurettevõtete tootlikkus on keskmisest kõrgem

• Suured saavad suuremaks ja rikkad rikkamaks

• Põhjuseks on investeerimisvõimekus, mis Eesti suguses väikeriigis on paratamatult madal/piiratud

• Konkurents Eestis ja rahvusvahelistel volatiilsetel turgudel on väga erinev

• Iga investeering ei anna tulu, kuid ilma investeerimata on raske raha teenida

• Nõudlus uute ideede ja lahenduste järele ületab selgelt pakkumist

Ekspordi rahvusvaheline kontekst



Kokkuvõte

A. Mida saame ja peame tegema koostöös?

B. Kus peab iga osapool ise peeglisse vaatama ja oma tegevust arendama?

Üksikisik

Ettevõte

HaruliitÜlikool

Riik



Diskussioon

A. Vastuolud: taju, sektorid, põlvkonnad jne.

B. Investeerimisvõimekus – kapital – inimesed – julgus

C. Lühi- ja pikaajaline perspektiiv

D.Paindlikkus vs stabiilsus

E. Fookus vs fragmenteeritus

F. Arutelud vs teod skaala



„Tundub, et asjad on praegu (veel) liiga hästi.

Tuleb oodata, et läheks halvemaks ning tekiks sund

mugavustsoonist väljumiseks ja millegi päriselt ette

võtmiseks.“


© [year] [legal member firm name], a [jurisdiction] [legal structure] and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative, a Swiss entity. All rights reserved.

The KPMG name, logo and “cutting through complexity” are registered trademarks or trademarks of KPMG International.

The information contained herein is of a general nature and is not intended to address the circumstances of any particular individual or entity. Although we endeavor to provide accurate and timely information, there can be no guarantee that such information is accurate as of the date it is received or that it will continue to be accurate in the future. No one should act on such information without appropriate professional advice after a thorough examination of the particular situation.

kpmg.com/socialmedia kpmg.com/app

Documents

Eesti ekspordiuuring 2016 –maksude kasvu risk vs ootused · Ettevõtjate meelest peaksime esimese asjana leppima kokku, millist majandust ja eksporti me soovime ning looma selle