Nr 2

18. a

prill

20

13

KÕRGUSE EKSPRESSParimad esimesed klassid Rännakud gondlis Avaraima vaatega kodud Uued pilvelõhkujad Kalleimad ehted Õhulised hõrgutised

Tugitool Enter Disain Timo VillakTugitool Enter Disain Timo VillakTugitool EOS Disain Kristel Jakobson

Tugitool CUSTO Disain Kärt Kukkur

Diivan CUSTO LIGHT Disain Kärt Kukkur

Töökeskkond,

Foto

d: J

üri S

elja

maa

mis pakubsilmailu

Toimetaja Krister Kivi

Projektijuht Helen Silts 669 8061, 5647 6754 helen.silts@lehed.ee

Kujundaja Tuuli Prees

Keeletoimetaja Katrin Hallas

Illustratsioonid Jasper Zoova

Maa pealt vaadatuna

Krister KiviWAALa toimetaja

“Naistele, kes otsivad lisaks kvaliteedile midagi unikaalset.”

“Pika tööpäeva parim peatükk on pasta.”

“Nutikas valikkaasaegsele naisele.”

“Nõudlikule ja trenditeadlikule kliendile. “

www.foorumkeskus.eeFoorum keskus avatud: E-L 10-20, P 10-19 Aadress: Narva mnt. 5

“Högl on hea valik!”

“Lisa gramm glamuuriDyrberg/Kern ehetega”

Tugitool Enter Disain Timo VillakTugitool Enter Disain Timo VillakTugitool EOS Disain Kristel Jakobson

Tugitool CUSTO Disain Kärt Kukkur

Diivan CUSTO LIGHT Disain Kärt Kukkur

Töökeskkond,

Foto

d: J

üri S

elja

maa

mis pakubsilmailu

esti Ekspressi elustiililisa WAAL teine number on pühendatud kõrguse-le ja kergusele; kahele kvaliteedile, millest meie kroonilises talves kõi-ge enam puudu oli. Nüüd, mil taevas on halli vilditooni asemel näha ka kõrgeid ja sinakaid värve, on lihtsam mõelda lennukalt (#maailma kõr-geimad majad # parima vaatega kodud), maitsta mõttes kogemusi, mida

võiks endale lubada vähemalt korra elus (#õhupallilend #fantastilise teenindu-sega esimesed klassid), kirjutada kas või lühidalt teemadest, mis WAALa sel kor-ral pikemal kujul ei jõudnudki.

Näiteks belglaste poolt läinud aastakümnendil käima lükatud “Dinner In The Sky” kontseptsioonist, mis materialiseerub vägeva kraanarestorani kujul Tallin-nas ka eesoleval suvel, lastes 11.–16. juunini avalikes kohtades einestamise entu-siastidel mekkida poolesaja meetri kõrgusel tippkokkade Sasu Laukkoneni, Tõnis Siiguri ja Mihkel Heinmetsa roogi. Esimeste soojade lõunatuultega just neil päe-vil kaasnevast rändlindude massilisest saabumisest (valdavalt 1000–15 000 meetri kõrgusel) ning linnuvaatlejate toimekast elust. Andy ja Lana Wachowski ning Tom Tykweri ilmutuslikust “Pilveatlasest”, mis libises Eesti meinstriimkinodest läbi kiiremini, kui kestab korralik sügisene lausvihmahooaeg. Eesti eralennukiomani-ke vaieldamatust lemmiksõidukist Cessna (lennukõrgus kuni 4100 meetrit), mida kantud Lennuameti registrisse tervelt 15 tükki, ning paljude arvates Euroopa pa-rima lennukompanii Turkish Airlinesi poolt juunis avatavast Tallinn-Vilnius-Is-tanbuli õhusillast (kaareava kõrgus peamiselt 12 kilomeetrit).

Eesti esimesest satelliidist ESTCube-1, mis 2. mail (nagu loodeti WAALa trük-kimineku ajal) Prantsuse Guajaanast orbiidile lennutatakse, et sellal kui troopi-kasse kohalesõitnud poliitikud-teadurid-ärimehed päikselõõsa ja stressi esime-se vahuveinipokaaliga maha on jahutanud, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaüli-kooli, Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Maaülikooli tudengite ühise näputööna 700 kilomeetri kõrgusel kosmilises tühjuses päiksepurje katsetamist alustada, kuni 2036. aastani iga kuue tunni tagant Eestistki oma polaarorbiidil üle vuhiseda, lõ-puks märkamatult atmosfääri siseneda ja tuhaks põleda. Kõigist nendest meist miljonite ja miljardite kilomeetrite kaugusel (kõrgusel?) asetsevatest tähtedest-planeetidest, mille asukoha üksteise ja vaataja suhtes aitab hoobilt ära määrata fantastiline app Droid Sky View, kuid millest rõõmu tundmiseks pole tegelikult vaja muud, kui selgel kevadööl õue astuda ja silmad avada.

E

on aeg

Emirates First Class Private SuiteMiKS: Ühendemi-raatide lennukom-panii Emirates on esimene, kes on ins-talleerinud oma Air-bus 380 lennukites-se luksuslikud duši-ruumid, mis moo-dustavad esimese klassi lennukogemu-sest selle õhusõiduki puhul sama lahuta-matu osa kui elegantne baariletiga sotsia-liseerumisala, võimalus priiks limusiini-küüdiks lennujaama (või sealt ära) 55 lin-nas ning Iraani kaaviar, mida Emirates pa-kub eelroaks traditsioonilisel moel, hapu-koore ja pliinidega. Võimaluse lopsakast luksusekullast – mida mõned kliendid on pidanud ka ülepingutatult pompoosseks – välja puhata tagavad 8–14 privaatset sviiti, kõik oma minibaariga.

KUS: Kõigis Airbus 380 ja 340-500 len-nukites ning mõnedes Boeing 777 lennu-kites (osa 777 First Class on märksa iga-vam traditsioonilisema 2+2+2 istmeasetu-sega, kuigi needki võimaldavad üsna head ööund).

PalJU MaKSab: Edasi-tagasi lennu-pileti baashind Tallinnast Aucklandi Es-tonian Airi ja Emiratesiga näiteks Kopen-haageni, Dubai ja Brisbane’i kaudu (soo-vi korral võib lisada ka teisi vahepeatu-si Aasias, näiteks Maldiividel, Tokyos või Bangkokis) on 7974 eurot. Ühe suuna pilet maksaks 5861 eurot.

s Mida teevad need, kelle jaoks äriklass pikema lennu jaoks piisavalt mugav ei ole? Lasevad reisiagendil broneerida pileti märksa privaatsemasse esimesse klassi, mõistagi! Waal tutvustab viit esimest klassi, millest igaüht võib lugeda maailma parimaks.

Kõrge lennu 5 viisi

Etihad Diamond First Class SuiteMiKS: Kuigi Skytraxi hinnangukritee-riumide osas on peetud pikki vaidlusi, on see siiski just Etihadi Diamond First Class, mis võitnud kolm viimast aastat järjest maailma parima esimese klassi tiitli. Õige meeleolu loovad sisseehita-tud massaažifunktsiooniga toolvoodid, personaalne minibaar ja garderoob, suure peegliga eraldi riietusruum, len-nukiga kaasasõitva koka pakutavad araabia hõrgutised (lisaks juba olemas-olevatele vabajooksukanade munadele lisanduvad peagi täisorgaanilised toidu-valikud), mida pakutakse just kliendi-le sobival ajal, ning mõistagi lai butiik-veinide valik.

KUS: Lendudel Londonist, Pariisist, Genfist, Düsseldorfist ja Münchenist Abu Dhabisse (ning sealt edasi näiteks Sydneysse ja Melbourne’i).

PalJU MaKSab: Edasi-tagasi len-nupilet Tallinnast Johannesburgi First Classis näiteks Brüsseli ja Abu Dhabi kaudu Estonian Airi ja Etihadiga mak-saks 3190 eurot, sellal kui ühe suuna pi-leti saaks kätte 2074 euroga.

Märkus: Toodud hinnad on odavaimad aval-datud hinnad vastavas klassis reisimiseks 1. mail 2013, lisanduvad lennujaama- ja lisa-maksud üldjuhul mõnesaja euro ulatuses.

Salajased kaardid

Kui peate kliendi–programmide kõrgeimaks tasan–diks kuldkaarte, on teil midagi kahe silma vahele jäänud.

eda kaarti ei ole ametlikult ole-mas, kuid ta eksisteerib siiski. British Airwaysi süsimusta vär-vi Premier-kaarti omab hinnan-

guliselt maailmas vaid 1200 inimest, kel-le ühiskondlik positsioon või firma poolt genereeritav piletitulu (räägitakse mini-maalselt 1 000 000 kuni 2 500 000 nael-sterlingist aastas) on mõjutanud British Airwaysi neile seda kaarti annetama.

Soodustuste hulka kuuluvad upgrade’id äriklassist esimesse klassi, sissepääs parimate šampanjadega va-rustatud ülieksklusiivsesse Concorde Roomi Heathrow ja JFK lennujaamades (koos kuni kahe kaaslasega) ning hiline-mise korral koguni võimalus lennukil enda järel ooda ta lasta. Kuuldavasti on Premier-kaart nii Briti kuningapere liikmetel kui ka Madonnal, ent British Airways on kaarti puudutavate detailide osas jäänud alati väga umbisikuliseks.

Ka SaS oN oTSUSTaNUd oma kõige sa-lajasemast kliendikaardist mitte rää-kida. “EuroBonus on SASi kliendiprog-ramm ning selles on kolm tasandit – si-nine, hõbe ning kuld,” ütleb lennufirma piirkonnamänedžer Katrin Luhaäär pä-rast Skandinaavias asetseva peakontori-ga kooskõlastamist napilt. “Pandion ei ole eraldi tasand, vaid pigem nagu klubi, mille liikmeks saab kutse alusel.”

Ent linnupildiga kaunistatud Pan-dion on olemas – nagu 2008. aastal SASi marketingidirektor Lars Bording Taani ajalehele Politiken möönis, on eksklu-siivse kaardi omanikke umbes 1500.

Lennufirma juhi kutsel antakse kaart neile, kelle toodetud piletitulu on olnud suurim (spekulatsiooni kohaselt vähemalt 250 000 eurot aastas). Lisaks võimalusele kinkida kuldkaart oma pe-

69

SINU UUS ELUKAASLANESa oled alati tahtnud kedagi, kes sind mõistab.

Kellega sul oleks midagi ühist. Ja kelle hääl sulle tõeliselt meeldib.

Honda MotokeskusedCatwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Narva mnt 3, tel 730 0385ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550

Krossitsiklid: Redmoto OÜ, Männiku Ärimaja, Männiku tee 104, tel 512 2877

Vaata kõiki uudismudeleid ja pakkumisi www.honda.ee

Honda Naked CB1100A C-ABS

fotod LennukompAniid

ETiHad

EMiRaTES

4 18. aprill 2013

eksklusiiv

SINU UUS ELUKAASLANESa oled alati tahtnud kedagi, kes sind mõistab.

Kellega sul oleks midagi ühist. Ja kelle hääl sulle tõeliselt meeldib.

Honda MotokeskusedCatwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Narva mnt 3, tel 730 0385ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550

Krossitsiklid: Redmoto OÜ, Männiku Ärimaja, Männiku tee 104, tel 512 2877

Vaata kõiki uudismudeleid ja pakkumisi www.honda.ee

Honda Naked CB1100A C-ABS

MiKS õhupalliga lennata? Mina ise sattusin õhupallide juurde esi-mest korda umbes 13 aastat tagasi ja väga juhuslikult. Mulle meeldisid need inime-sed, kes sellega tegelesid, ja siis hakka-sin ka ise selle vastu rohkem huvi tund-ma. Tegu on vägagi tehnilise spordialaga, mis nõuab natuke õnne ja häid teadmisi meteoroloogiast ja matemaatikast. Mul-le meeldib just see natuke teistsugune per spektiiv, mida saab õhupalliga lenna-tes. Õhust näevad asjad vägagi teistmoo-di välja.

KUS oled saanud oma senised meelde-jäävaimad elamused? Olen läbi käinud enamiku Euroopa rii-ke, kaugematest maadest ka Jaapanis ja USAs. Elamusi saab eelkõige nendest koh-tadest, mis on natuke maastikulisemad ning kus on võimalik lisaks erinevatele õhukihtidele ka maastikku navigeerimi-seks kasutada (näiteks Austria, Jaapan, Luksemburg). Igav oli Austraalia, kus oli väga lage ja tuul puhus kõigis kõrgustes täpselt samas suunas. Kõige-kõigem ela-mus on olnud aga Saksamaalt üle Alpide

Itaaliasse lendamine (juba hapnikumaski ja muu asjakohase varustusega).

Mida peab õhupallis kindlasti meeles pidama, et elusana maa peale jõuda?Eks suurimad ohud ongi siis, kui palju palle korraga koos on. Siis tuleb silmad kogu aeg lahti hoida ja proovida kaks sammu ette mõelda, et kokkupõrget ei toi-muks. Suurim oht on, kui toimub selline kokkupõrge, et üks sõidab teisele alt üles sisse (üles me nimelt väga hästi ei näe). Mina ise olen näinud pealt paari surmaga lõppenud õnnetust. Turistilende tehes on kõige suuremaks ohuks enamasti kõrge-pingeliinid, mida pole kerge märgata, kui päike silma paistab. Meil võistluste ajal on liinid enamasti kaartidele ära märgitud.

KUidaS saaks huviline Eestis õhupal-lisõidust maitse suhu? Proovimiseks tuleb endast märku anda mõne õhupallindusega tegeleva klubi juu-res. Mulle teadaolevalt on Eestis olemas paar pilooti, kelle kaudu saab lõbulennu-le ka pileteid osta. Ühe lennu hind on ena-masti paarisaja euro kandis.

Palliga palli kohalVähe on sedavõrd mahedaid harrastusi kui õhupalliga maa kohal hõljumine. Kuid ettevaatamatuse korral võib pallisõit kergesti pöörata tragöödiaks. WAALa küsimustele vastab õhupallilennu entusiast, Ballooning 50 Nord klubi liige ants anupõld.

PEHME MaaNdUMiNE: Esimestest pallidest on õhk juba välja lastud ning asutud kokkupakkimise juurde. Jaapan, Motegi 2012.

MaSSiSTaRT: Kõik pallid teel sihtmärgi poole. USa, battle Creek, 2012.

lÄHENEMaS SiHTMÄRGilE: Sinna paika, kus valged jooned ristuvad, peab õhupallivõistlusel osaleja korvist ühe väikese kotikese viskama, et kontrollpunktini jõudmine märgitud saaks. USa, battle Creek, 2012.

Singapore Airlines SuiteMiKS: Kahekorruselistesse Airbus 380 lennukitesse installeeritud esimese klas-si sviidid on Singapore Airlinesi Skandi-naavia ning Baltikumi müügimänedžeri Allan Hoffery sõnul “klass kõrgemal” ta-valisest First Classist. Jahidisainer Jean-Jacques Coste’i loodud sviidid (mida on lennukis vaid kaheksa) on dekoreeritud loodusliku puidu ja nahaga ning neil on suurema privaatsuse saavutamiseks 1,5 meetri kõrgused lükanduksed.

Mugav tugitool, milles võimalik nau-tida juba enne lendu tellitud õhtusööki – Londonist väljuval suunal saab valida üheksa roa, näiteks kergelt võis hau-

tatud spargli seltsis pakutava Lobster Thermidori, mädarõikakastmes meriku-radi või portveinikastmega serveeritava ning stiltoni juustuga täidetud linnurin-na vahel –, on peaaegu meeter lai (89 sen-timeetrit) ning unesoovi saabudes lange-

tatakse seinalt sviiti kahe meetri pikku-ne voodi.

Lennuki keskmises reas paiknevaid toole saab koos reisiv paar kasutada ka to-peltvoodina, kuid Singapore Airlines on diskreetselt vihjanud, et hoolimata vabalt

voolavast šampanjast – serveeritakse nii Dom Perignoni kui Krugi – on väiksed len-numagamistoad mõeldud siiski vaid une-maal seiklemiseks.

KUS: Suite on saadaval Singapore Air-linesi lendudel Frankfurdist, Pariisist, Zü-richist ja Londonist Singapuri, kuid tava-lise First Classiga tuleb leppida näiteks Barcelona ja Milano suunal.

PalJU MaKSab: Edasi-tagasi lennu-pilet Tallinnast Sydneysse First Class Sui-te’i produkti kasutades (marsruut kulgeks läbi Frankfurdi ja Singapuri Lufthansa ja Singapore Airlinesiga) läheks maksma 10 978 eurot, sellal kui üks suund on saa-daval 6587 euro eest. Edasi-tagasi pilet “ta-valises” First Classis (fotol paremal) mak-saks 7740 eurot, üks suund 5844 eurot.

4

8

fotod AntS AnupÕLd

SiNGaPoRE aiRliNES

6 18. aprill 2013

hobi

MiKS: Sellal kui sajad vähemõnnelikud turistiklassi tagumistes ridades peavad oma pingialuses kitsikuses ülespaiste-tanud jalgu triikima, on igal Lufthan-sa “uue” esimese klassi kliendil lennuki ninaotsas võimalik võimalik valida kahe vaid neile mõeldud olemispaiga – muga-va teki ja padjaga voodi ning sellest sõl-tumatu, keiserlikku jalaruumi lubava tugitooli vahel.

Elamusele aitavad kaasa Frankfurdi üliluksuslik First Class Terminal, Miche-lini tärnidega pärjatud koka Marc Hae-berlini loodud menüü ning sommeljee-maailma tšempioni Markus Del Monego valitud veinid ning personaalne teenin-dus – esimese klassi kohti on igas len-nukis vaid kaheksa. Mõnedki kliendid on siiski osutanud La Meri produkte si-saldava kosmeetikatarvete karbi tagasi-hoidlikkusele näiteks Aasia lennufirma-

dega kõrvutades, ka pole lennukikabiini disainides ülearu muretsetud klientide võimaliku privaatsusiha pärast.

KUS: “Uut” ja luksuslikumat First Classi pakub vaid osa Lufthansa pika-maalennukeid, sellal kui teistes domi-neerivad oma toonidelt ja kandilisuselt pisut Swissi vastavat produkti meenuta-vad hiigeltugitoolid. Aprilli alguse seisu-ga olid sisustusuuendused veel läbima-ta näiteks Frankfurdis baseeruvatel Air-bus 346, 343 ja 330 lennukitel, sellal kui enamik Münchenis paiknevat Airbusi-lennuparki võis juba rõõmustada kliente uue klassiga. Niisiis on broneerides soo-vitatav esitada Lufthansale täpsustavaid küsimusi.

PalJU MaKSab: Edasi-tagasi len-nupilet Tallinnast São Paulo’sse Frank-furdi kaudu maksaks 12 140 eurot, üks suund 8498 eurot.

Lufthansa New First Class

lased, millist venelased, millist nooremad, millist vanemad kliendid? “Ega nüüd ai-nult vaate eest ka suuri summasid välja ei käida,” arvab Oiderma. “Suurem enamik ei riski investeerida või elama asuda küll suurepärase vaatega, kuid kahtlase väär-tusega elukeskkonda. Samas võib nii pal-ju öelda küll, et vene rahvusest ostja on emotsionaalsem ja maksab seda hinda, mis küsitakse, või teeb ostuotsuse hetke-emotsiooni najal, näiteks kui vaade on lummav. Vene rahvusest ostjale võivad mis iganes hinda lisavad tegurid olla vas-tuvõetavamad. Noorte ja vanade puhul on vahe lihtsam. Kui räägime miljonivaade-test: üks eelistab üle linna megavaateid, teine jälle maksab heameelega rohkem pigem mõne loodusvaate eest, olgu see mereäär või järvesilm.”

Margit Sild Uuest Maast ütleb, et “eestlased ja soomlased hindavad tihti-peale merevaadet, välismaalased vana-

linnavaateid”. Esinevat ka utoopilisi soove, mille korral ostuhuviline ihkab elamist, kus “ühest aknast avaneks merevaade, tei-sest idülliline metsavaade ja kolmandast oleks näha vanalinnatorne”. Samas avas-tavad isegi kogenud kinnisvarahundid kogunisti Tallinna keskel ikka veel korte-reid, millest avanev vaade neidki üllata-da suudab. Oiderma toob näiteks hiljuti müüdud korteri aadressiga Pikk tänav 40, majas, “kus sisened tänava tasapinnalt ja ei kujuta ettegi, et teiselt poolt võiks olla vaade, mis võtab hinge kinni”.

Ning nii palju kui vaatavaid silmi on ka neid asju, mis kellelegi ilusad võivad näida.

“Mõningatel juhtudel,” märgib Mar-git Sild, “hinnatakse hoopis omapärase-maid vaateid.” Nii on ta puutunud kokku juhtumitega, kus kliendi südame võidab “põnev” pilk politsei autohoiuplatsile või hoopis trammidepoole.

6

Miljoni euro vaate otsingul

Mõningaid Tallinna ihaldusväärsete vaadetega aadresse

tornimäe 7

pirita tee 26f

merivälja tee 5

maakri 36

tartu mnt 84aAllikad: kinnisvaraeksperdid

äkke ronimine on tundu-valt raskem kui allamäge mi-nek, kuid teisalt on vaade üle-valt tunduvalt parem,” teadis

Ameerika kiriku- ja kõnemees Henry Ward Beecher tähendada juba 19. sajan-dil. Sama kehtib ka kinnisvara vallas – et vallutada endale elamispind, kust avanev panoraam hingetuks võtaks, nõuab reeg-lina pika raharedeli olemasolu. Millised on Tallinna parima vaatega korterid ning kui palju on kinnisvara ostjad ja üürijad nõus maksma lisaks pelgalt selle eest, mis akendest paistab? WAAL küsis hinnan-guid mõningatelt Eesti tuntuimatelt kin-nisvaraagentidelt.

Mihkel Oiderma kinnisvarabüroost 1Partner lausub, et oma karjääri “vaielda-matult muljetavaldavaimat” vaadet on ta näinud 1997. aastal ühes Toom-Rüütli tä-nava majas Toompeal, kus ühe korteri ter-rassilt avanes 360kraadine vaade üle kogu pealinna. “Tollal võis olla see üür kuskil 42 000 krooni kuus. Samaväärsed korte-rid allpool ja ilma selle suurepärase ter-rassita olid ligi 10 000 krooni odavamad, nii et võib öelda, et vaate eest maksti kor-ralikult juurde.”

Eve Kaunis konkureerivast büroost Uus Maa nendib, et ostutehingu puhul võivad kahe samas majas asuva korteri hinnad erineda üksteisest isegi kuni 3000–4000 eurot ühe ruutmeetri kohta. Korruse, tubade arvu ja korteri üldseisukorra kõrval

“M

SÜdaliNNaÜlENE PERSPEKTiiV: aadressil Tornimäe 7 võib korteri ruutmeetrihind maja ülakorrustel ületada 3400 euro piiri.

VaNaliNNa VÕlUd: Toompea akendest, rõdukestelt ja terrassidelt näeb Tallinna sageli imeliste nurkade alt.

omab vaieldamatut tähtsust hinna kujun-damisel ka vaade, kuid selle täpset ulatust on Kaunise sõnul raske välja tuua. Mihkel Oiderma julgeb siiski oletada, et ainuük-si “vaatest olenevalt kõigub hind tavali-selt 30 protsendi ümber” ning mõnel ju-hul “võib olla ka erinevus ligi 50 protsenti”.

Millist vaadet kipuvad eelistama eest-

4500 EURoT RUUTMEETRiST: aadressil Pirita tee 26f võib Tallinna lahte nii näha kui ka merd oma sõõrmeid paitamas tunda.

foto

d 1p

Artn

er, u

uS

mAA

lUfTHaNSa

foto rAuL rohtLA

8 18. aprill 2013

virtuaalne kinnisvara

JAL New Sky Suite MiKS: Japan Airlinesi heledais puidupruunides ja valgetes tooni-des New Sky privaatsviidid torkavad Japan Airlinesi PR-direkto-ri Jian Yangi sõnul silma hulga uuendustega – privaatsed meele-lahutusekraanid on peaaegu pool meetrit laiad, käepidemes ole-vad LCD-konsoolid reageerivad puudutusele, tugitoolid laotuvad vajadusel laiali 199 sentimeetri pikkuseks voodiks, mis varustatud intelligentselt kehakuju “meeldejätvate” tekkide-patjadega, ning WCdest leiab eest ToTo targad elektroonilised tualetipotid. Uuen-datud menüüd on rafineeritud hõrgutistest – nii Lääne kui Jaa-pani maitsele sobivaist – pannud kokku neli Jaapani tähtkokka.

KUS: Hetkeseisuga on Jal New Sky saadaval vaid Londoni ja Narita vahel lendavais Boeing 777 lennukeis, kuid 7. maist ka Tokyo ja New Yorgi vahelisel lipulaeva-marsruudil. JALi Helsingis basee-ruva müügimänedžeri Markku Hasegawa sõnul pole New Skyd kahjuks oodata Helsingi-Tokyo liinile, millel JAL plaanib operee-rida B787 lennukit kasutades.

PalJU MaKSab: JAL ei avalda hindu algusega Eestist, kuid edasi-tagasi lennupilet Helsingist Tokyosse First Classis näiteks läbi Londoni Finnairi ja JALiga (sel hinnal ei ole kindlaksmäära-tud kohustuslikku marsruuti) nõuab 13 159 eurot. Üks suund on saadaval 9212 euro eest.

rekonnaliikmele, tervitustele ja ümmar-damisele lennujaamades on kuuldavas-ti erisoodustuseks võimalus saada pilet SASi lennule isegi siis, kui mõni teine reisija peab selleks oma kohast loobuma.

HoTElliKETi HyaTT Courtesy Cardi ümbritseb samasugune saladusaura. Eeldatavalt umbes tuhandele väljavali-tule mõeldud eksklusiivne klubi võimal-dab liikmetele (tselebriidid, Hyatti ketti kuuluvate hotellide omanikud) upgrade’e parimatesse sviitidesse ka madalaimat hinda makstes, hotelli kulul pakutavaid sööke-jooke ning saabuva kliendi juht-konnapoolset tervitamatõttamist.

Ka KoNKUREERiV MaRRioTT operee-rib samasugust überlevelit nimega Platinum Premier. Koorekihi hulka pääseb kuuldavasti vaid parim 3 protsen-ti “tavalistest” Platinumitest, kellest kõik peavad kvalifitseerumiseks veetma Mar-riotti hotellides aastas vähemalt 75 ööd.

Eksklusiivse kaardiga kaasnevast eriteenindusest on vähe teada, kuid ka “tavalised” Platinum-taseme soodustu-sed ulatuvad tasuta lounge’idest, hom-mikusöökidest ja telefonikõnedest ga-ranteeritud upgrade’ini parima vaate-ga tuppa.

Ka aMERiCaN aiRliNESi Concierge Key kaart on süsimust. Detailide kohta on teada väga vähe, kuid märtsis saatis American Airlines oma agentidele mure-liku teate, milles mainiti, et seoses prob-leemidega Miami lennujaamas pole neil hetkel võimalik Concierge Key kaardi omanikke tavapärasel moel immigrat-sioonist ja turvakontrollist läbi eskortida. VEidi ÕHEM oN SaladUSElooR United Airlinesi Global Servicesi (mõistagi taas kord musta värvi) kaardi osas. Eri-soodustuste hulka kuulub muuhulgas võimalus saada kinnitatud tasuta up-grade kõrgemasse klassi 120 tundi enne väljalendu, vabastus kõigist preemia-piletite muutmise või broneerimise-ga kaasnevatest teenustasudest, sisse-

4

pääs lounge’i ka lennukilt maha tulles ning probleemide korral võimalus he-listada eriliinile, kus kõnele alati kohe vastatakse.

GS-kaardi saamise reegleid pole avali-kustatud, kuid sahistatakse, et nõutav on minimaalselt 50 000 dollari kulutamine aastas United Airlinesi täishinnaga pile-titele. Otsuse kaardi andmiseks teeb aga taas mänedžment.

PElGalT ÄRiKlaSSi Ja ESiMESE klassi piletitele kulutatu põhjal jagab oma kõr-geimat (veel kord süsimusta) HON Circle Cardi parimatele klientidele ka Lufthan-sa. Kvalifitseerumise tingimuseks on ko-guda kahe aasta jooksul 600 000 Hon Circle’i kvalifikatsioonimiili, mis näiteks esimeses klassis reisimise korral eeldaks umbes kahtekümmet edasi-tagasi reisi Euroopast Lõuna-Ameerikasse.

Soodustuste hulka kuuluvad näiteks võimalus veeta aega Frankfurdi First Classi terminalis sõltumata reisklassist, kasutada kõikjal maailmas, kuhu Luft-hansa lendab, personaalassistendi tee-nuseid ning vedada lennukis tasuta oht-ralt (teatud lendudel kuni kuus ühikut) lisapagasit.

HON Circle on nimetatud kaartidest ka ainus, mille võib garanteeritult saada igaüks, kes reisib piisavalt palju.

Kuid kas tulemus on ka siis sedavõrd ihaldusväärne, kui mäng käib “avatud kaartidega”?

KVALITEETÜLETAB HINNA!

PARIM GENEO® UUDNE RAU-FIPRO®

KesktihendKolme uudse tihendilahendusega GENEO aknaprofiil hoolitseb parimate soojapidavusomaduste eest. Erakordselt elastsed, pikaajalisele koormusele vastupidavast materjalist tihendid garanteerivad akende pika eluea.

Sale disainProfiilisüsteem tagab elegantselt saleda joone (115 mm) ka suuremõõtmeliste akende puhul. Tänu REHAU innovatiivsele klaaspaketi liimimise tehnoloogiale on võimalik valmistada ka maast laeni aknaid nõutud stabiilsuses.

Soojapidavuse optimeerimine GENEO profiil omab funktsionaalseid kambreid, mida võib kasutada eri otstarbeks. Näiteks GENEO MD Plusi puhul paigaldatakse sinna termomoodulid.

RAU-FIPRO profiilisüdamik kõrgtehnoloogiline RAU-FIPRO materjal annab GENEO aknaprofiilile maksimaalse stabiilsuse.

Kuni

76%*

soojapidavam

GENEO®

ENERGIA-SÄÄSTLIK

Küsige GENEO profiilist tooteid REHAU aknatootjatelt!

* Energia kokkuhoid on saadud, kui võrrelda 1980. aastate puitaknaid (Uf=1,9 W/m2K, U

g=3,0 W/m2K)

innovatiivsete GENEO profiilist akendega (Uf=0,91 W/m2K, U

g=0,5 W/m2K), mõõtudega 1230 x 1480 mm.

www.rehau.ee

JaPaN aiRliNE

Ilmselt on iga eestlane (ning Tallinna külastav välismaalane) kuulnud väidet, et aastasadu tagasi polnud planeedi kõrgeimaks ehitiseks mitte 142meetrine Notre-Dame’i katedraal Strasbourg’is ega võimas kolmetorniline St. Mary katedraal Lincolnis, vaid hoopis Oleviste kirik siinsamas Tallinnas.

PUidUST HiiGlaNE: oaaS arhitektide visioon oleks pisut kõrgem Viru hotellist.

kollaaži autor – oAAS Arhitektid.

Maailma kõrgeim maja taas Tallinna?

Shanghai World financial Center 492 m

oleviste kirik, 123,7 m

Taipei 101, 509 m

burj Khalifa, 828 m

Makkah Royal Clock Tower, 601 m

agu pühakoja tornist leitud vanadel ülestähendustel raja-nev legend kinnitab, küündis Olavi kiriku torn toona kah-vatule Põhjala taevale märksa lähemale, olles enne 1625. aastal puhkenud tulekahju koguni 84 sülda kõrge. Sõl-

tuvalt sellest, milliseid süldasid pikkuse ülestähendanu mõelda võis – kas 2,13meetrist vene sülda või 1,88meetrist Reinimaa sül-da –, teeks see kiriku kõrguseks 179 või 159 meetrit. Tõsi, legen-di edasirääkijad enamasti ei maini, et toona samuti kasutusel ol-nud 1,6meetrise Tallinna sülla kasutamisel annaks korrutustehe tulemuseks vaid 134 meetrit ning lennutaks maailma kõrgeima hoone tiitli taas hoobilt kaugele Kesk-Euroopasse.

Kindel on see, et pärast mitmeid põlenguid on Oleviste kirik tänapäeval veelgi madalam, kõigest 123,7meetrine. Tema kuld-ne tipp määrab ära ka Tallinna kesklinna rajatavate uusehitiste kõrguse maksimaalse piiri. Sellist nähtamatut klaaskuplit pea-vad eri põhjustel asjakohaseks mitmed WAALa poolt küsitle-tud Eesti arhitektid. “Arvestades valglinnastumist ja kit-sast transiitala Tallinna lahe ja Ülemiste järve vahel, pole liigne töökohtade kontsentreeritus kesklinna jätkusuut-lik,” leiab näiteks Ivar Lubjak. Kadri Klementi märgib, et võttes arvesse Tallinna mõõtkava, mõjuks siin eba-proportsionaalselt “isegi mujal maailmas peaaegu taga-sihoidlik” pilvelõhkuja ning et – sarnaselt Zürichiga – võiks Tal-linn olla tuntud pigem oma igapäevase elukeskkonna poolest. Ka Margit Mutso arvab, et kõrgusepiirang on ideena mõistlik. Ta osutab, et kõrghoonete teemaplaneeringuga on Tallinnas siiski lubatud rajada kõrghooneid linna piirile, kohtadesse, kus on lin-na sissesõidud. “Kummalisel kombel on aga sattunud kõrghoonete piirkonnaks ka ala Tondi ülesõidu juures eramajade vahetus lähe-duses ja Koplisse Sitsi mäele jääv ala. Sellest ma ei saa aru.”

Kuid arhitekt Urmas Muru näib olevat teisel seisukohal. “Ma ei soovi kommenteerida asju, mis mulle ei meeldi,” märgib ta kõr-guspiirangust kõneledes napilt. Maailma ilusaimaks pilvelõh-kujaks nimetab Muru Brasiilia rahvuskongressi hoonet, teiste kõrghoonete vahelt vaadatuna aga São Paulo Copani.

“Ma ei armasta kõrghooneid, ei pea ühtegi teab kui ilu-saks,” ütleb Margit Mutso. “Dubaisse on küll projekteeritud üsna põnevaid lahendusi – näiteks pöörlev pilvelõhkuja – ja mõtteharjutusena on pilvelõhkujaid põnev projekteerida, aga keskkond, mis nende vahele tekib, ei ole ligitõmbav, vähemalt minule mitte.” Ka Kadri Klementi nendib, et tema jaoks on huvitav hoopis “brutalistlik arhitektuur, näiteks transpordi-

ministeeriumi hoone Thbilisis (arhitektid George Chakhava ja Zurab Jalaghania) või Habitat 67 korterelamu Montréalis (arhitekt Moshe Safdie)”. Kuigi mõlemad hooned on maailma kõrgeimate hoonete kõrval madalad (18 ja 12 korrust), mõjuvat nad “oma kesk-konnas väga jõuliselt”.

Siiski jätkab maailm ronimist just kõrgustesse. Läinud aasta lõpus teatati ootamatult Hiinast, et Broad Sustainable Building

plaanib Changshasse riigi lõunaosas rajada kõigest 90 päevaga maailma kõrgeima, 838meetrise hoone, nimeks Sky City (hetkesei-suga on ehitustööd takerdunud). Mumbais loodetakse 2016. aastaks valmis saada 720meetrise India Toweriga, Shenzheni 648meetrine Pingan International Finance Centre peaks valmima aasta varem.

Kõik need hooned jätaks kõrguse poolest varju Manhattani allossa rajata-va One World Trade Centeri, mis 541meetrisena võib siiski nautida kõrgeima hoone tiitlit Ameerikas ja maailma mastaabis kontorihoonete kategoorias.

Fantaasiais rännatakse aga veelgi kõrgemale. Muru osutab näiteks Hiina arhitektide Zhi Zhengi, Hongchuan Zhao ja Dongbai Songi projektile Hi-malayan Water Tower, mis peaks koguma oma taimevarrena elegantsetesse jalgadesse Himaalaja liustikest sulavat vett, seda puhastama ja – jäätatuna – säilitama pilvepiirist kõrgemal asuvais hoidlais (visioon võitis eVolo 2012. aasta pilvelõhkujakonkursil esikoha), Serbia arhitektide Milos Vlastici, Vuk Djordjevici, Milos Jovanovici ja Darki Markovici ujuvale pilvelõhkujalin-nale “Moses”, Yoonsun Hwangi ja Lois Soo Kyung Suhi justkui “Matrixist”

inspireeritud süngele Hydropolisele ning Adam Dayemi visioonile me-repõhja ankurdatud saarest-pilvelõhkujast “New Atlantis”, mis vastupidi nimele saab visioonis uueks koduks merevee tõustes oma senise elupai-ga kaotavatele kiribatilastele.

Loodetavasti ei mõju sellises kontekstis puiselt mõte, et maailma kõr-geim maja võiks taas olla Tallinnas, et neid võiks siin olla lausa mitu ja et nad võiksid olla tehtud… puust. Just nii arvab Ivar Lubjak arhitektidekol-lektiivist Oaas. “Puust pilvelõhkujaid võiks ehitada spontaanselt, kuhu juh-

tub ja kuidas juhtub, nii nagu parasjagu arendused nõuaksid,” märgib ta. “Ainsaks linnaehituslikuks piiranguks oleks ehitusmaterjali valik. Ehitamiseks kasutataks miljööväärtuslikes asumites leiduvaid põle-nud, varemetes ja pehkinud majakosusid. Vabanenud kruntidel saak-sid uute kõrghoonete elanikud aga mugavalt parkida.

n

UUEd PaabEli ToRNid: Kui 14. sajandil rajatud oleviste kirik (graafikul paremal) tõepoolest vanasti tänasest mõnikümmend meetrit sihvakam

oli, võis ta toona tõesti maailma kõrgeima ehitise tiitlit kanda. Märksa kindlam on see, et tänase maailma neli kõrgeimat megapilvelõhkujat – burj Khalifa araabia Ühendemiraatides (2010), abraj al-bait ehk Makkah’ Kuninglik Kellatorn Saudi araabias (2012), Taipei 101 Taiwanis (2004) ning Shanghai World financial Center Hongkongis (2008) – on überarhitektuuri raskuskeskme otsustavalt Euroopast ja Põhja-

ameerikast aasiasse nihutanud.

10 18. aprill 2013

arhitektuur

Tähtedest tõmmatud soenguds

uursuguseks sätitud juuksed on ajaloos üsna sageli tähen-danud gravitatsioonile kin-da näkku viskamist. Selmet alandlikult maa poole kõver-

duda või olla geeliga mööda pealage surutud, sundisid mitmed läinud sa-jandi populaarsed soengustiilid kiha-raid taeva poole kõrguma lausa mit-me vaksa jagu. Et siis oma ajastuga kaduda – ja kunagi uuele ringile tulla.

Kunstnik Kristiina Pärk joo-nistas üles seitse uhke struktuuriga soengut 20. sajandist. Kristjan Pärn-salu salongist Hairhouse hindas nen-de trendikust hetkeseisuga – ja kelle-le, kui üldse, nad tänapäeval pähe so-bida võiks.

afro Võimsalt

õhuline juuksepall 1960ndatest, millel selge seos mustale mandrile omase tugeva ja isepäise juuksekasvuga. Laia maailma tänavate tuultes on oma kindel koht olemas ka soengustiilil “Jefro”, mille nimi teeb ajaloolise kraapsu aškenazi juutide käharpeadele.

VÕiKS SobidA: krista Lensinile, diana klasile, marika Vaarikule, Anu Välbale, Xsenia Joostile.

TRENdiKUSfaKToR:

beehive metsikute mesilaste

pesa meenutav võimas moodustis, mida tema ümarate vormide (ja aukartustäratava suuruse) tõttu soengu kuldajal – 1960ndatel – ka võimsa pommituslennuki järgi B-52ks kutsuti. Beehive’i fännid on olnud ajaloos mitmed tuntud lauljad nukrahäälsest dusty Springfieldist Amy Winehouse’ini.

VÕiKS Sobida: elina pähklimäele, tanja mihhailovale.

TRENdiKUSfaKToR:

bouffant klassika-

line õhuliseks kammitud puhv-soeng, millele pani aluse prant-suse kuninganna marie-Antoinette, keda loodus polnud õnnistanud ei liiga tihedate juuste ega lihtrahva kõhumurede suhtes tuntava empaatiaga. enim populaarne 1960ndatel–1970ndatel.

VÕiKS Sobida: evelin Sepale, kaire Vilgat-sile, kaja kallasele, Liis Lemsalule.

TRENdiKUSfaKToR:

Chelsea Hawk klassikalise mohikaanlasesoengu

pisut leebem variant, mis läks mõne aja eest hinge ka noorematele emo-tüdruku-tele.

VÕiKS Sobida: kene Vernikule, Lea Liitmaale.

TRENdiKUS-faKToR:

Hi-Top fade 1997. aasta

paiku kolinal moest läinud soeng pole päriselt siiski kadunud, olles end viimasel ajal ilmu-tanud näiteks briti räppari tempa t ja michelle obama mõningate sugulaste peas.

VÕiKS Sobida: mart Sanderile, martin parmasele, ene-Liis Semperile.

TRENdiKUSfaKToR:

liberty Spikes kuuldavasti armastasid

oma juukseid lubjavee abil himuäratavateks teravi-keks vormida juba sõjakad keldid. hilisemal ajal on Vabadussamba kiirtepärga meenutavat soengut seos-tatud punkliikumisega ning see on kaunistanud nii david Bowie, Billy idoli kui david Beckhami pead. taassündimiseks nõuab Liberty Spikes vaid kolme komponenti: piisavalt juuksematerjali, käepärast keepuvat vedelikku ning mitte just üleliia alandlikku hoiakut heako-danliku ühiskonna ees.

VÕiKS Sobida: ei sobi kellelegi peale n-euro.

TRENdiKUSfaKToR: –

Pompadour Juuksepah-

maka lauba kohale kuhjamine oli armastatud stiilivõtteks nii Bette davisele, elvisele kui Louis XV südame võitnud madame de pompadourile, kes soengule ka oma nime jättis. Viimati koges 18. sajandist pärit soeng laiemat populaarsuselõõma 1940ndatel–1950ndatel.

VÕiKS Sobida: tambet tuisule, marten kuningale, helen Sürjele, maria ithakale, Laine randjärvele.

TRENdiKUSfaKToR:

AUGUST 2013E T K N R L P

1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11

12 13 14 15 16 17 18

19 20 21 22 23 24 25

26 27 28 29 30 31

JUUNI 2013E T K N R L P

1 2

3 4 5 6 7 8 9

10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

24 25 26 27 28 29 30

JUULI 2013E T K N R L P1 2 3 4 5 6 7

8 9 10 11 12 13 14

15 16 17 18 19 20 21

22 23 24 25 26 27 28

29 30 31

Maarja NiinemägiPARVED: “Teatud sorti linnud, putukad, kalad elavad parvedes. Parv on kooslus, mille eksistents ei toimi üksi olles. Nõn-da nagu ka üksikud mõtted moodustavad terviku teineteisega ja kogunevad kokku parveks, lastes voolul end vajalikus suu-nas kanda.

See töö sai läinud talvel rahvusvahe-lisel Tallinna rakenduskunsti triennaa-lil Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseu-mi ostupreemia väärtusega 600 eurot. “Parved” pole kõige hinnalisem ehe, mis ma teinud olen, küll aga kõige värskem ja kindlasti üks olulisim müük momendil, kuna ehe jääb muuseumi kollektsiooni ja on vaatamiseks väljas kõigile külasta-jatele. Tehniliselt on töö teostamisel ka-sutatud vormitud nahka, luugraveerimist ja traditsioonilisi kullassepatöö võtteid.”

Kõrgeausused

Uuema põlvkonna Eesti ehtekunstnike loomingul pole väliselt just palju ühist tuhmilt läikiva kuldse sõrmusega, mida Guglunk “Sõrmuste isandas” kuidagi oma peast ei saanud. Kuid salavägi on peidus ka neis pisikestes aaretes – ning mõnegi eest neist on turul makstud üsnagi meremaigulist hinda.

Tanel VeenrePRINTSESS: “See pisike pross (materjalideks lisaks merihobukesele opaa-lid, roosa kvarts, akrüülvaik, hõbe ja kuld – Toim.) oli osa mu magistri-tööst aastal 2005. Vapper iludus on rännanud näitustega mööda ilma (Itaalia, USA, Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa... ), kuid ikka truult tagasi tulnud. Olen teda siis kodus lahti pakkides vaadanud ja mõel-nud, kuidas mina olen kasvanud ja tema mitte, Printsess ongi jää-nud selliseks veidi naiivseks ja läbipaistvaks. Siis käib nagu min-gi nõksatus läbi ja ma tahaks ka ise hakata tagurpidi astuma, nagu Benjamin Button.

Tänu Printsessile see päris võimatu ei olegi.”

Kristiina lauritsTIIGERLIILIA: “Üks minu kallimaid ehteid (ja seda siis rahalises mõttes, 1600 eurot) on tänuväärse koha leidnud Erika Demmelhuberi kollektsioonis Sak-samaal. 2004. aastal loodud kaelaehte materjalid on põletatud puu, eebenipuu, luu, hõbe, jaapani lakk, kuubik-tsirkoon ja klaaspärlid.

Mul on väga hea meel, et pr Demmelhuberi puhul on tegu sellise ehtekol-lektsionääriga, kes mitte lihtsalt ei kogu kal-leid ehteid kapinurka, vaid ka kannab neid. Tean, et mu töö on heades kätes!”

PÄEVAST PÄEVA: “Hetkel on mu mõtted

ja süda minu viimase ehteseeria juures, kus peategelaseks Eesti must leib. Leib oma liht-sas argisuses on loodud ehetes võrdväärne partner sellistele klassikalistele materjalide-le nagu kuld, hõbe, raud, erinevad vääris- ja poolvääriskivid.”

Tiigerliiliafotod Tanel Veenre, Hele-Mai alamaa, ehete autorid

Ristik

WAAL palus seitsmel noorel ehteloojal näidata välja oma kallei-maid ehteid, olgu siis hinna või tähenduse poolest.

ALLIKAS: “Mahukaim osa selle ehte teostamisest kulus opaali graveerimise-le, mida tegin Saksamaal Idar-Oberstei-nis kasutades sealse kooli Fachhohchule Trieri kivilihvimistöökoda. Ehe on inspi-reeritud veest ning vee liikumisest – jõu-line ja samal ajal väga habras ning dünaa-miline.

Lisaks kivi graveerimisele nõudis aega ka eri materjalide – luu, pärlmutter, opaal – kokkuühendamine.

Praegu rändab ehe põhjamaade ehte-kunstinäitusega Coolest Corner. Tallinnas saab rändnäitust näha märtsist 2014.”

Parved

Allikas

12 18. aprill 2013

aksessuaarid

Julia Maria KünnapKEEGI POLE TÄIUSLIK: “Vanasti olevat meistrid teinud oma tööd äärmise pühendumisega. Ühte kivi olla enne lihvimist vaadeldud isegi kuni pool aastat. Mina ostsin selle amtriinikristalli 1999. aas-tal Stockholmis õppides. Vahel vaatasin teda, uuri-sin vastu valgust suletisi (kristalli loomulikke vi-gasid) ja panin siis karpi tagasi. Eelmisel kevadel, ligi 13 aastat hiljem, olin valmis kivi pulbristamiseks – mis see lihvimine muud on, sest enamik kristallist voolab töö käigus pulb-rina kraanikausist alla. Pisut modifitseeritud bril-jantlihvis kivi justkui sulaks servast nagu klaas, kuid tegelikkuses pole kvartskristalli sedasi sula-tada võimalik. Niisiis lihvisin kogu kivi traditsioo-nilistel meetoditel käsitsi. Veel sai kasutatud rohelist kulda; sulamit, milles on koos vaid kuld ja hõbe.

Sõrmus on oma tüübilt solitare, ühe kiviga sõrmus, mis on väga levinud näiteks kih-lasõrmuste hulgas. Sellest ka töö nimi!

Ehte ostis (1830 euro eest – Toim.) üks Itaalia kollektsionäär Padovas toimunud näi-tuselt.”

MINU ABIKAASA SÕRMUS: “Abielusõrmu-se idee – igavikku sümboliseeriv kullast kat-kematu rõngas – ulatub aastatuhandete taha vanasse Egiptusse. Püüdsin kontseptsioonilt täiusliku sõrmuse poole, millest lihtsamaks enam minna pole võimalik: järele jäi puhtast kullast ringikujulise profiiliga rõngas. Kullast, millele pole lisatud ühtegi teist metalli; mis on nii pehme, et hammustades jäävad täksud peale. Seepärast tegin sõrmused igaks juhuks

paksemad, tugevus- ja kulumisvaruga. Puhta kulla teine iseloomulik omadus on äär-mine keemiline passiivsus. Maakeeli öeldes, tee temaga mida tahad – sulata üles, jahu-ta maha – ikka särab!

Puhtast kullast ehe ei vaja seetõttu ka erilist viimistlemist, põhimõtteliselt võib jah-tunud sõrmuse otse vormist sõrme panna.

Metalli sulatamine on üks võrdlemisi maagiline tegevus, vaja on selleks vaid tiig-lit, vormi ja vähemasti 1200kraadist kuumust. Üks ilusamaid paiku sellise temperatuu-ri leidmiseks võiks olla mõne hästipuhastatud tulemäe kraatriserv, kust ühtlase joana punaselt hõõguvat laavat välja voolab. Tulemäge Eestis pole, seetõttu viisime sõrmuste-valamise tseremoonia ellu pulmapeol ühe vana mõisa õuel kõigi külaliste juuresolekul.

Materjal: puhas kuld (proov 999), kaal: 12,8 g, emotsionaalne väärtus: hindamatu.”

Kateryna PopoKÕRBETÜHJUSEST INSPIREERITUD: “Kord tuli mu juurde klient Olga ning rääkis, et ta näeb unes tihtilugu kõrbeid ning liivatorme. Selle peale tekkis mul mõte rea-liseerida tema unenäod. Selle sõrmuse loomine nõudis palju loovust ning tänapäevaste juveelitootmise tehno-loogiate kasutamist. Alguses lõime arvuti abil sõrmuse 3D-mudeli. Seejärel valmistati 3D-printeri abil sõrmu-se vahamudel ning alles seejärel valati sõrmus kullast, viimistleti detaile ning lisati kivid. Kasutasime kolme eri värvi kulda ning inkrusteerisime valgete ja musta-de briljantidega.”

Kõige kallim ehe, mille ma sellel aastal olen müünud, on sõrmus hinnaga 2800 eurot.”

Kristi PaapTARK SÜDA: “Esimene kallihinnalisem ehe läks 1999. aastal Norra erakogusse. Hinnaks oli üle 4000 Eesti krooni, mis oli tol ajal algaja eh-tekunstniku jaoks suur-suur summa.

Kuna ehe on väga kerge, siis reageerib um-bes 20 cm pikkuse tamiili otsas rippuv vilja-pea värelusega igale keha liigutusele. Mater-jalideks on selle rinnanõela puhul kasutatud pleksiklaasi, tamiili ja (leht)kulda.”

RISTIK: “Kandes teeb see ehe vaikset heli, justkui tuletades meelde enda olemasolu. Ma-terjalideks on siinpuhul vanavanemate kasva-tatud kirsipuu ja aiamaalt korjatud kreekide kivid. Ühendustes on kasutatud aga messin-gut ja hõbedat.”

andrus RummAEON*: “Kaelaehe koosneb kaheteistkümnest kahekihilise konstruktsiooni-ga hõbetraadist valmistatud kerast, mida ühendab vabalt liikuv kuldtraadist ring. Seda ehet on inspireerinud idee Õpetaja ja õpilaste (miks mitte Kristuse ja tema jüngrite) suhtest. Kaelaehte lukuks ja kooshoidjaks – keskseks figuu-riks – olev suur kuldrõngas kujutab Meistrit ja tema õpetust ning väikesed lii-kuvad rõngad selle idee interpretatsioone ja tõlgendusi.

Pean seda kaelaehet (hind 620 eurot – Toim.) väärtuslikuks temas peituva sõ-numi, tehnilise konstruktsiooni ja esteetika tõttu. Ning olgem ausad: ta liht-salt meeldib mulle!”

* – sõna kasutatakse kreekakeelses tähenduses igavik, ajastu jne.

VANAEMA MÄLESTUSEKS: “Väidetavalt tajub suurem osa inimesi eh-teid mälestustena. Me saame ehteid inimestelt, kes on meile kallid ja täht-sad, või siis mingi erilise teene eest või hoopis tähtpäeva puhul. Ehted kan-navad endas neid meeldivaid emotsioone ja seepärast pole minu jaoks kõige kallim ehe mitte minu enda tehtud, vaid pärandusena saadud ehe, mälestus minu kaunist vanaemast Annast. Vanaema jutustas selle ehte kohta hämmastavaid lugusid ning seepärast on tema antud ehe minu jaoks siiamaani täis imet ja võlu.”

Tark süda

VETTE VISATUD KI-VID: “925se prooviga hõ-bedast valmistatud ehte detailid on omavahel lii-kuvad ja moodustavad kandmisel dünaamili-si kompositsioone, läh-tudes ideest: iga tegu ja sõna jätab jälje ja kan-dub ajas edasi meile teadmatul viisil.”

aksessuaarid

18. aprill 2013 13

Kulinaariapärandi kergemad palad

fotod erAkoguVarajane ennelõuna, Tallinna vanalinn. Restoran Gloria uksed on lahti, kuid peale fuajeed valvava tumedas üli-konnas portjee pole siin ühtki inimest.

ii iKKa ENNElÕUNa, nüüd enam mitte nii väga varajane. Restora-ni omanik Dimitri Demjanov saabub raskel sammul ja viipab tu-lija nukatagusesse köögikambrisse, kus moodne gaasipliit ühenda-tud köögisaareks koos sõjaaegse Rootsi malmahjuga. Aknast lan-geb sisse veidi külma talvelõpuvalgust, kohv – mustem ja mõrum kui siinsel laiuskraadil kombeks – voolab tassidesse. Nii kann kui tassid on lihtsad ja valged, ainsagi kirjata.

iii “ÕHUliSUS KUi MÄRKSÕNa seostub mu jaoks ennekõike mole-kulaargastronoomiaga, nende uute trendikate vooludega, kus ka-sutatakse sifoone ja vahustatakse kokku kõikvõimalikke kreeme ja spuma’sid,” kõneleb Demjanov. “Ma hoian end kursis nende uute asjadega, mõningaid ma olen isegi püüdnud rakendada, kuid üldi-selt olen ma köögis konservatiiv. Mina serveerin parema meelega ahjutomatit – või siis pakun teda hoopis toorelt, kui ma otsustan, et ta on just nüüd tipus ja ülimalt punane ja maitsev –, kui et hak-kan tomatit kuivatama ja pulbristama, et sellest kõigest siis min-gi valge pahmakas vahtu teha.”

iV “KÕiGE TÄHTSaM on minu jaoks maitse,” jätkab Demjanov. “Kü-laline on valmis sööma kõike, mis on tehnoloogiliselt õigesti ja kompromissitust toorainest valmistatud. Prantslastel, kes on oma regionaalsed köögid väga ilusti vormistanud – kuid neid samal ajal mitte üleliia piltilusaks teinud –, on selle kohta olemas isegi ütlemine, et see söök näeb halb välja, kuid maitseb see-eest väga hästi – ning kõik head asjad, mis ma olen elus kokandusest õppi-nud, on pärit Prantsuse köögist. Nii nagu enam-vähem igal tõsi-semal kokal, on ka mul raamaturiiulis Auguste Escoffier’ “Köök” ehk piibel. Prantslased on aja jooksul lihtsalt enam-vähem kõik läbi söönud. Nemad juba teavad, mis millega kokku käib; millist kastet pakkuda keedetud ja millist kastet praetud kala juurde! Kahjuks töötab vähe kokkasid tänapäeval sellises klassikalises, traditsioonilises valdkonnas.”

V “KÕiGE TÄHTSaM on minu jaoks maitse,” lausub Demjanov. “Nii nagu loomariigis läheb osa liike punasesse raamatusse, kaovad vanad head maitsed ka köögist – näiteks tuura gastronoomiline väärtus on kolmekümneaastasena sootuks midagi muud kui nel-ja-viieaastaselt. Tänapäeval aga ei kasvata keegi tuurakala enam nii kaua ning see lihtsalt on nii, et paarikümne aasta eest mait-ses ahjust tulnud kuumsuitsutuur hoopis teisiti kui nüüd. Täna-päeva tuural ei ole enam rasva, tal on täiesti teine tekstuur. Köö-gis toimub mõnes mõttes euroremont ja me paneme küprokit taldrikule. Väga vähe aktsepteeritakse tehnoloogiate lihtsust ja maitsesügavust.”

Vi “KaoVad Ka VaNad HEad maitsekombinatsioonid. Asemele tu-levad uued, trendikad, tuletatud maitsed ning mõni neist võib olla korraks päris sensatsiooniline, kuid sellega on sama lugu nagu Pärdi loomingu ja “vaibakloppimisega”, hetke-estraadi ja klassi-kalise muusikaga, sest trend on oma olemuselt alati ajutine. Üt-leksin, et ka Eesti kontekstis on ohus palju häid maitseid. Värs-kest sügisesest kalast tehtud vürtsikilud on hädaohus – need am-muste aegade head rasvased seest pisut punakad kilud, mis vaju-sid ainuüksi oma raskuse mõjul selgroo küljest lahti, kui kala sa-bapidi näpu vahele võtta. Õigesti valmistatud Mulgi puder on hä-daohus, isegi Mulgi kapsad on hädaohus!”

Vii Ja SiiS, kuigi ses raskete kastmetega klassikalises Prantsuse köögis kergust peaaegu polegi, jagab Demjanov WAALa lugejaile siiski kolme õhulise toidu retseptid.

Küünlad leegitsevad, paksud vaibad summutavad samme. Kü-lalisi pole ikka veel.

Vaarika-millefeuilleVahusta mikseriga keskmisel kiirusel 2 sl soolata võid, 1 sl mett, lisa 1 munavalge, 35 g jahu ja 35 g tuhksuhkrut. Sega ühtlaseks massiks ja lase üks tund seista. Kuumuta ahi 175 kraadini ning tõsta õhukeselt võiga määritud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile teelusikaga väiksed taignatupsud, va-jutades nad metallspaatulaga ringikujuliselt laiali. Küpseta 5–7 minutit või kuni tuilee’d kuldseks muu-tuvad. Lase jahtuda.

Vahusta kokku 6 munakollast, ¾ tassi tuhksuhk-rut, 1 tl vanillsuhkurut, 3 sl nisujahu, 1 sl maisijahu ja õige veidike soola. Kuumuta kaks klaasi piima ning sega pool sellest samal ajal hoolega segades munakreemi hulka. Siis tõsta piima ja munakolla-se segu pannile, tõsta kuumus keskmiseks ning vala hoolega segades hulka ka ülejäänud piim. Eemalda tulelt, kui kreem on ühtlane, ja klopi juurde ka 2 sl soolata võid. Kata kreem toidukilega ning paiguta külmkappi jahtuma.

Millefeuille’d kokku panema hakates vundamen-teeri esimene tuilee taldrikule sutsukese kreemi abil, pigistades sellele siis äralõigatud nurgaga kilekotist jahtunud piima-munakreemi, tõstes juurde värs-keid vaarikaid ja jätkates uue “korrusega”, soovitud kõrguse saavutamiseni.

Dekoreeri enne serveerimist melissilehega.

I

Kerge bagatelleMurra saiaviilud umbes ploomisuurusteks tükki-deks ja pruunista ahjus koos ürtidega. Rebi õhulised salatilehed – sobiv oleks 200 g segu friseest, lamba-salatist ja lollo rosso’st – suupärasteks paladeks, lõigu 200 grammi suitsukana rinnafileed tükkideks ning sega kokku Tatari kaste 100 g hapukamast õunast (näiteks Granny Smith lõigatuna jõhvikasuurusteks kuubikuteks), 100 g värskest kurgist (sama suurte kuubikutena), 80 g mahedast majoneesist, 80 g vars-selleriviilakatest, 1 peenekshakitud küüslauguküü-nest ja 1 teelusikatäiest sidrunimahlast, maitsesta-des tulemust pipra ja soolaga.

Aseta taldriku keskele tartar, kata see salatimik-siga ning tõsta sellele omakorda krutoonid ja kana. Soovi korral võid lisada ka mõned hakitud kornišo-nid. Piserda tulemust sidrunimahla ja oliiviõliga.

Pavlova karamellivõrgu ja leedriõitegaEralda 6 munavalget keraamilisse kaussi, sega 200 g suhkrut 2 sl maisitärklisega ning soojenda ahi 150 kraadini. Alusta munade vahustamist, lisa-des suhkru ja maisitärkilise segu siis, kui munaval-ge hakkab moodustama tippe. Vahusta edasi segu läikimahakkamiseni ja veidi enne vahustamise lõppu lisa 1 sl valge veini äädikat. Kalla munaval-gemass küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadi-le ja moodusta sellele neli keskelt madalamat ketast. Küpseta 150 kraadini kuumutatud ahjus ust avama-ta umbes 10 minutit, langetades temperatuuri see-järel 110–120 kraadini ja lastes beseedel veel umbes poolteist tundi ahjukuumust nautida. Seejärel kee-ra kuumus täiesti maha ja lase beseedel suletud ah-jus pool tundi puhata, misjärel tee ahi natuke irva-kile ning jäta beseed ahju nende täieliku jahtumi-seni, soovitatavalt üleöö.

Järgmiseks nõrista 1 teeklaasitäiest õunaäädi-kast ja 3–4 sl suhkrust sulatatud tulist karamel-li väiksest kastmekastrulist võiga määritud supi-kulbile nii, et moodustuks neli kaunist mustrivõr-ku, mis peaaegu kohe kivistuvad. Eemalda need kul-bilt ja säilita serveerimiseni. Vahetult enne lauale-kandmist mikserda kokku 120 g mahedat toorjuus-tu, 200 ml vahukoort, 1 sl kalvadost ja 1 sl vanill-suhkrut ning kata sellega beseed, viimistledes tu-lemuse paari tumerohelise laimikoorelaastu ja poh-ladega. Aseta iga kooki kroonima karamellivõrk ja mõned söödavad leedripuuõied.

14 18. aprill 2013

maitsed

ww

w.d

ior.c

om